30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/1

Läbivaadatud tegevusjuhend seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni tõhusaks rakendamiseks

2009/C 322/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE 23. juuli 1990. aasta seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni (vahekohtukonventsioon),

TUNNISTADES et nii liikmesriigid, kes on vahekohtukonventsiooni osalisriigid, kui ka maksumaksjad vajavad üksikasjalikumaid eeskirju vahekohtukonventsiooni tõhusaks rakendamiseks,

VÕTTES TEADMISEKS komisjoni 14. septembri 2009. aasta teatise, milles käsitletakse ELi ühise siirdehindade foorumi 2007. aasta märtsist kuni 2009. aasta märtsini tehtud tööd, mis tugineb karistusi ja siirdehindu ning vahekohtukonventsiooni mõnede sätete tõlgendamist käsitlevatele aruannetele,

RÕHUTADES, et tegevusjuhend on poliitiline kohustus ja ei mõjuta liikmesriikide õigusi ja kohustusi või Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevat liikmesriikide ja liidu pädevust,

TUNNISTADES, et tegevusjuhendi rakendamine ei tohi olla takistuseks globaalsematele lahendustele,

VÕTTES TEADMISEKS ühise siirdehindade foorumi aruande, milles käsitletakse karistusi,

VÕTAB VASTU JÄRGMISE LÄBIVAADATUD TEGEVUSJUHENDI:

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu pädevust, käsitleb käesolev läbivaadatud tegevusjuhend vahekohtukonventsiooni rakendamist ning sellega seotud teatavaid küsimusi, mis käsitlevad liikmesriikidevaheliste topeltmaksustamise vältimise lepingute kohast vastastikuse kokkuleppe menetlust.

1. Vahekohtukonventsiooni reguleerimisala

1.1. ELi kolmepoolsed siirdehindu hõlmavad juhtumid

Käesolevas tegevusjuhendis tähendab kolmepoolne juhtum juhtumit, mille puhul kaks vahekohtukonventsiooni kohase menetluse esimeses etapis osalevat ELi pädevat asutust ei ole siirdehindade määramist hõlmava juhtumi puhul võimelised turuväärtuse põhimõtte kohaldamisega täielikult kõrvaldama topeltmaksustamist, sest seotud ettevõtja, kes asub teises liikmesriigis/teistes liikmesriikides ja kelle ELi mõlemad pädevad asutused on identifitseerinud (võrreldavusanalüüsi, sh tegevusanalüüsi ja muude seotud faktiliste elementide alusel), mõjutas oluliselt seda, et turuväärtuse põhimõtet ei saanud kohaldada asjaomase tehinguteahela või äri- või rahandussuhete suhtes, ning topeltmaksustamise tõttu kannatav maksumaksja on seda selliselt tunnistanud ja taotlenud vahekohtukonventsiooni sätete kohaldamist.

b)	Vahekohtukonventsiooni reguleerimisala hõlmab kõiki liikmesriikidevaheliste kolmepoolsete juhtumite all kuuluvaid ELi tehingud.

1.2. Alakapitaliseeritus (1)

Vahekohtukonventsioonis osutatakse selgelt äri- ja rahandussuhetest saadavale kasule, kuid ei eristata kasumi konkreetseid liike. Seepärast rahandussuhetest tulenev kasu korrigeerimine (sh laen ja selle tingimused), mis põhineb turuväärtuse põhimõttel, kuulub vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse.

2. Juhtumi vastuvõetavus

Vahekohtukonventsiooni artikli 18 kohaselt soovitatakse liikmesriikidel käsitada juhtumit vahekohtukonventsiooniga hõlmatuna, kui taotlus esitatakse õigeaegselt pärast uute liikmesriikide vahekohtukonventsiooniga ühinemise kuupäeva, isegi kui korrigeerimine hõlmab varasemaid eelarveaastaid.

3. Rasked karistused

Arvestades, et artikli 8 lõige 1 võimaldab keelduda vahekohtukonventsiooni kohaldamisest raskete karistuste kehtestamise korral, ning võttes arvesse alates 1995. aastast saadud praktilisi kogemusi, soovitatakse liikmesriikidel täpsustada või vaadata läbi vahekohtukonventsiooni lisas esitatud ühepoolsed deklaratsioonid, et paremini kajastada seda, et rasket karistust tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, nt pettuse korral.

4. Kolmeaastase ajavahemiku algus (taotluse esitamise tähtpäev vahekohtukonventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaselt)

Kolmeaastase ajavahemiku alguseks loetakse kuupäeva, mil väljastati „esimene maksuotsus või sellega võrdväärne otsus, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist vahekohtukonventsiooni artikli 1 mõistes, näiteks siirdehinna korrigeerimise tõttu” (2).

Siirdehinna osas soovitatakse liikmesriikidel kohaldada käesolevat määratlust ka OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 25 lõikes 1 sätestatud ja liikmesriikide vahelistes topeltmaksustamise vältimise lepingutes rakendatud kolmeaastase ajavahemiku kindlaksmääramisel.

5. Kaheaastase ajavahemiku algus (vahekohtukonventsiooni artikli 7 lõige 1)

Vahekohtukonventsiooni artikli 7 lõike 1 kohaldamisel loetakse juhtum esitatuks kooskõlas artikli 6 lõikega 1, kui maksumaksja esitab järgmised andmed:

i)	andmed (näiteks nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number) taotluse esitanud liikmesriigi ettevõtja ja asjakohaste tehingute teiste osaliste identifitseerimiseks;

ii)	asjakohaste faktide ja asjaolude kirjeldus (sealhulgas ettevõtja ja asjakohaste tehingute teiste osaliste vaheliste suhete kirjeldus);

iii)	asjaomase maksustamisperioodi andmed;

iv)	väidetavat topeltmaksustamist põhjustavate maksuotsuste, maksurevisjoni aktide või nendega võrdväärsete dokumentide koopiad;

v)	ettevõtja või asjakohaste tehingute teiste osaliste algatatud edasikaebuste ja kohtuvaidluste ning juhtumiga seotud kõigi kohtuotsuste üksikasjad;

vi)	ettevõtja selgitus selle kohta, miks ta arvab, et vahekohtukonventsiooni artiklis 4 sätestatud põhimõtteid ei ole järgitud;

vii)	ettevõtja lubadus, et ta reageerib nii suures ulatuses ja kiiresti kui võimalik kõikidele pädeva asutuse mõistlikele ja asjakohastele taotlustele ning teeb dokumendid pädevatele asutustele kättesaadavaks; ning

viii)

mis tahes täiendav teave, mida pädev asutus taotleb kahe kuu jooksul alates maksumaksja taotluse saamisest.

Kaheaastane ajavahemik algab ühel järgneval kuupäeval, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem:

i)	maksuotsuse, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõpliku otsuse või sellega võrdväärse otsuse kuupäev;

ii)	kuupäev, mil pädev asutus saab taotluse ja alapunktis a osutatud miinimumteabe.

6. Vahekohtukonventsiooni kohane vastastikuse kokkuleppe menetlus

6.1. Üldsätted

a)	Kohaldatakse turuväärtuse põhimõtet, nagu seda soovitab OECD, võtmata arvesse kohest maksualast mõju mis tahes liikmesriigile.

b)	Juhtumid lahendatakse nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse iga käsitletava juhtumi keerukust.

c)	Kaalutakse kõiki asjakohaseid meetmeid vastastikuse kokkuleppe võimalikult kiireks saavutamiseks, sealhulgas isiklike kohtumiste korraldamist. Vajadusel kutsutakse ettevõtja oma pädevale asutusele ettekannet esitama.

Võttes arvesse käesoleva tegevusjuhendi sätteid, tuleks vastastikune kokkulepe saavutada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil juhtum esitati esmakordselt ühele pädevatest asutustest kooskõlas käesoleva tegevusjuhendi punkti 5 alapunktiga b. Siiski tunnistatakse, et mõnes olukorras (nt kui juhtum tuleb kiiresti lahendada või kui tegemist on eriti keeruliste tehingute või kolmepoolsete juhtumitega) võib olla asjakohane kohaldada vahekohtukonventsiooni artikli 7 lõiget 4 (tähtaegade erandid), et leppida kokku tähtaja lühikeses pikendamises.

e)	Vastastikuse kokkuleppe menetlusega ei tohiks taotlust esitavale isikule ega teistele juhtumiga seotud isikutele kehtestada sobimatuid ega liigseid nõuete järgimisega seotud kulusid.

6.2. ELi kolmepoolsed siirdehindu hõlmavad juhtumid

Niipea kui liikmesriigi pädevad asutused on kokku leppinud, et käsitletav juhtum on ELi kolmepoolne juhtum, peaksid nad kohe kutsuma teist ELi pädevat asutust/teisi ELi pädevaid asutusi osalema menetluses ja aruteludes vaatlejana või aktiivse osalejana ning otsustama koos, milline on soovitav lähenemisviis. Seega tuleks kogu teavet jagada teise ELi pädeva asutusega/teiste ELi pädevate asutustega, kasutades selleks näiteks teabevahetust. Teist pädevat asutust/teisi pädevaid asutusi tuleks kutsuda üles tunnistama tema/nende maksumaksja(te) tegelikku või võimalikku kaasatust.

Kaasatud pädevad asutused võivad kasutada ühte järgmist lähenemisviisi, et kõrvaldada vahekohtukonventsiooni kohastest ELi kolmepoolsetest juhtumitest tulenev topeltmaksustamine:

i)	pädevad asutused võivad otsustada kasutada mitmepoolset lähenemisviisi (kõik asjaomased pädevad asutused osalevad kohe ja täiel määral); või

ii)

pädevad asutused võivad otsustada alustada kahepoolset menetlust, mille kaks osapoolt on pädevad asutused, kes identifitseerisid (võrreldavusanalüüsi, sh tegevusanalüüsi ja muude seotud faktiliste elementide alusel) seotud ettevõtja, kes asub teises liikmesriigis ja kes mõjutas oluliselt seda, et turuväärtuse põhimõtet ei saanud kohaldada asjaomase tehinguteahela või äri- või rahandussuhete suhtes, ning nad peaksid kutsuma teist ELi pädevat asutust/teisi ELi pädevaid asutusi osalema vaatlejana vastastikuse kokkuleppe menetluse kohastes aruteludes; või

iii)	pädevad asutused võivad otsustada alustada samal ajal mitu kahepoolset menetlust ning nad peaksid kutsuma teist ELi pädevat asutust/teisi ELi pädevaid asutusi osalema vaatlejana vastavates vastastikuse kokkuleppe menetluste kohastes aruteludes.

Liikmesriikidel soovitatakse kohaldada mitmepoolset menetlust kõnealuste topeltmaksustamise juhtumite lahendamiseks. Siiski peaksid kõik pädevad asutused selles alati kokku leppima, tuginedes juhtumi konkreetsetele faktidele ja asjaoludele. Kui mitmepoolset lähenemisviisi ei ole võimalik kasutada ja ühel ajal algatatakse kaks (või mitu) kahepoolset menetlust, peaksid kõik pädevad asutused olema kaasatud vahekohtukonventsioonikohase menetluse esimesse etappi kas vahekohtukonventsiooni esialgse taotlusega hõlmatud osalisriigina või vaatlejana.

Vaatleja staatust võib muuta aktiivse osaleja staatuseks, sõltuvalt arutelude arengust ja esitatud tõenditest. Kui pädev(ad) asutus(ed) tahab/tahavad osaleda teises etapis (vahekohus), peab/peavad ta/nad muutuma aktiivseks osalejaks.

Kui ELi pädev(ad) asutus(ed) jääb/jäävad kogu aja jooksul arutelude osaliseks üksnes vaatlejana, ei mõjuta see vahekohtukonventsiooni sätete (nt tähtaegade ja menetlusega seotud küsimuste) kohaldamist.

Vaatlejana osalemise puhul ei ole vahekohtumenetluse lõpptulemus pädeva(te) asutus(t)e jaoks siduv.

Teabe vahetamine menetluse käigus peab vastama tavapärastele õigus- ja haldusnõuetele ning menetlusele.

Maksumaksja(d) peaks(id) võimalikult kiiresti teavitama kaasatud maksuametit/maksuameteid, et juhtumisse võib/võivad olla kaasatud teine osapool/teised osapooled teises liikmesriigis/teistes liikmesriikides. Pärast sellist teavitamist tuleks õigeaegselt esitada kõik asjakohased faktid ja tõendavad dokumendid. Kõnealuse lähenemisviisi kasutamine mitte ainult ei vii kiirema lahenduseni, vaid aitab ka tagada, et topeltmaksustamise juhtum ei jää liikmeriikide erinevate menetluse tähtaegade tõttu lahendamata.

6.3. Praktiline toimimine ja läbipaistvus

a)	Tõlkimisega seotud kulude ja viivituste vähendamiseks tuleks vastastikuse kokkuleppe menetlus, eelkõige seisukohtade kirjalik vahetamine, viia läbi ühises töökeeles või sama mõju omaval viisil, kui pädevad asutused saavad jõuda kokkuleppele kahepoolsetel (või mitmepoolsetel) alustel.

b)	Pädev asutus, kellele ettevõtja esitas taotluse juhtumi vastastikuse kokkuleppe korras menetlemiseks, hoiab ettevõtjat kursis kõikide oluliste arengutega, mis teda menetluse käigus mõjutavad.

c)	Kahepoolse maksukonventsiooni või liikmesriigi õigusega kaitstud iga isikut puudutava teabe konfidentsiaalsus tagatakse.

Pädev asutus tunnistab maksumaksja taotluse saamist vastastikuse kokkuleppe menetluse algatamiseks ühe kuu jooksul alates nimetatud taotluse saamisest ja samal ajal teavitab sellest juhtumiga seotud liikmesriigi/liikmesriikide pädevat asutust/pädevaid asutusi, edastades neile maksumaksja taotluse koopia.

e)	Kui pädev asutus usub, et ettevõtja ei ole esitanud punkti 5 alapunktis a toodud vastastikuse kokkuleppe menetluse algatamiseks vajalikku miinimumteavet, palub pädev asutus ettevõtjal esitada vajalik lisateave kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Liikmesriigid lubavad, et pädevad asutused vastavad taotluse esitanud ettevõtjale ühes alljärgnevas vormis:

i)	kui pädev asutus ei arva, et ettevõtja tulu sisaldub või tõenäoliselt sisaldub teise liimesriigi ettevõtja tuludes, teatab ta ettevõtjale oma kahtlustest ja kutsub teda esitama täiendavaid märkusi;

ii)	kui pädev asutus leiab, et taotlus on põhjendatud ja jõuab ise rahuldava lahenduseni, teatab ta sellest ettevõtjale ja teeb nii kiiresti kui võimalik sellised korrektsioonid või võimaldab selliseid soodustusi, mis on õigustatud;

iii)	kui pädev asutus leiab, et taotlus oli põhjendatud, kuid ei jõua ise rahuldava lahenduseni, teatab ta ettevõtjale oma kavatsusest lahendada juhtum vastastikusel kokkuleppel asjaomase teise liikmesriigi pädeva asutusega.

Kui pädev asutus leiab, et juhtum on põhjendatud, peab ta algatama vastastikuse kokkuleppe menetluse, teatades oma otsusest teise liikmesriigi/teiste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele ja lisades käesoleva tegevusjuhendi punkti 5 alapunktis a osutatud teabe koopia. Samal ajal teatab ta vahekohtukonventsiooni kohaldamist taotlenud isikule, et on algatatud vastastikuse kokkuleppe menetlus. Vastastikuse kokkuleppe menetluse algatanud pädev asutus teatab talle teadaolevale teabele tuginedes teise liikmesriigi/teiste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele ja taotluse esitanud isikule, kas juhtum esitati vahekohtukonventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatud tähtaja piires, ning teatab vahekohtukonventsiooni artikli 7 lõikes 1 sätestatud kaheaastase ajavahemiku algusest.

6.4. Seisukohtade vahetamine

Liikmesriigid lubavad, et vastastikuse kokkuleppe menetluse algatamise korral saadab selle riigi pädev asutus, kus koostati või kavatsetakse koostada maksuotsus, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõplik otsus, või sellega võrdväärne otsus, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist vahekohtukonventsiooni artikli 1 mõistes, juhtumisse kaasatud teise liikmesriigi/teiste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele oma seisukoha, milles toob välja:

i)	taotluse esitanud isiku esitatud asja sisu;

ii)	oma sisulise arvamuse juhtumi kohta, näiteks miks ta arvab, et on tekkinud või tõenäoliselt võib tekkida topeltmaksustamine;

iii)	ettepaneku selle kohta, kuidas juhtumit on võimalik topeltmaksustamise kõrvaldamise seisukohast lahendada, ning põhjalikud selgitused.

b)	Seisukoht sisaldab maksu määramise või korrigeerimise mõjuvaid põhjendusi ning sellele lisatakse pädeva asutuse seisukohta toetavad põhidokumendid ja korrigeerimise aluseks olevate kõigi muude dokumentide loetelu.

Seisukoht saadetakse juhtumisse kaasatud teise liikmesriigi/teiste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse konkreetse juhtumi keerukust, ja mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast ühte alljärgnevat kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem:

i)	maksuotsuse, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõpliku otsuse või sellega võrdväärse otsuse kuupäev;

ii)	kuupäev, mil pädev asutus saab taotluse ja punkti 5 alapunktis a osutatud miinimumteabe.

Liikmesriigid lubavad, et kui selle riigi pädev asutus, kus ei ole tehtud ega kavatseta teha maksuotsust või sellega võrdväärset otsust, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist vahekohtukonventsiooni artikli 1 mõistes, näiteks siirdehinna korrigeerimise tõttu, saab teise pädeva asutuse seisukoha, vastab ta sellele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetse juhtumi keerukust, ja mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast seisukoha saamist.

Vastus tuleb esitada ühel järgneval kujul:

kui pädev asutus leiab, et on toimunud või tõenäoliselt võib toimuda topeltmaksustamine ja nõustub seisukohas esitatud parandusmeetmega, teatab ta sellest teisele pädevale asutusele / teistele pädevatele asutustele ja teeb nii kiiresti kui võimalik vastavad parandused või võimaldab vastavaid soodustusi;

ii)

kui pädev asutus ei leia, et on toimunud või tõenäoliselt võib toimuda topeltmaksustamine, või ei nõustu seisukohas esitatud parandusmeetmega, saadab ta teisele pädevale asutusele / teistele pädevatele asutustele oma seisukoha, milles esitab oma põhjendused, ja ettepaneku asja arutamise suunava ajakava kohta, võttes arvesse juhtumi keerukust. Ettepanek sisaldab vajadusel isikliku kohtumise kuupäeva, mis peaks toimuma hiljemalt 18 kuu jooksul pärast ühte alljärgnevat kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem:

aa)	maksuotsuse, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõpliku otsuse või sellega võrdväärse otsuse kuupäev;

bb)	kuupäev, mil pädev asutus saab taotluse ja punkti 5 alapunktis a osutatud miinimumteabe.

Liikmesriigid võtavad edaspidi kõik asjakohased meetmed, et kiirendada võimalusel kõiki menetlusi. Sellega seoses peaksid liikmesriigid nägema ette regulaarsete, vähemalt kord aastas toimuvate isiklike kohtumiste korraldamise oma pädevate asutuste vahel, et arutada käimasolevaid vastastikuse kokkuleppe menetlusi (eeldusel, et juhtumite arv õigustab selliseid regulaarseid kohtumisi).

6.5. Liikmesriikide vahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud

Siirdehinna osas soovitatakse liikmesriikidel kohaldada punktide 1, 2 ja 3 sätteid ka OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 25 lõike 1 kohaselt algatatud ja liikmesriikide vahelistes topeltmaksustamise vältimise lepingutes rakendatud vastastikuse kokkuleppe menetluste suhtes.

7. Vahekohtukonventsiooni teise etapi menetlus

7.1. Sõltumatute isikute nimekiri

a)	Liikmesriigid kohustuvad viivitamata teatama nõukogu peasekretärile viie sõltumatu tunnustatud isiku nimed, kes võiksid olla vahekohtukonventsiooni artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuandva komisjoni liikmed, ja teatavad samadel tingimustel nimekirjas tehtavatest muudatustest.

b)	Viie sõltumatu tunnustatud isiku nimede edastamisel nõukogu peasekretärile lisab liikmesriik nende isikute elulookirjeldused, mis peaksid muu hulgas kirjeldama nende õigus- ja maksualaseid ning eelkõige siirdehinnaga seotud kogemusi.

c)	Liikmesriigid võivad kõnealuses sõltumatute tunnustatud isikute nimekirjas ära märkida ka nende nimed, kes vastavad esimeheks valimiseks vajalikele tingimustele.

d)	Nõukogu peasekretär pöördub igal aastal liikmesriigi poole taotlusega kinnitada oma riigi sõltumatute tunnustatud isikute nimed ja/või esitada neid asendavate isikute nimed.

e)	Sõltumatute tunnustatud isikute koondnimekiri avaldatakse nõukogu veebilehel.

f)	Sõltumatud tunnustatud isikud ei pea olema neid kandidaadiks esitava riigi kodanikud või residendid, vaid peavad olema vahekohtukonventsiooni liikmesriigi kodanikud ja elama vahekohtukonventsiooni territoriaalsel kohaldamisalal.

g)	Pädevatel asutustel soovitatakse koostada konkreetse juhtumi jaoks kokkulepitud deklaratsioon nõusoleku kohta ja kinnitus sõltumatuse kohta, millele väljavalitud sõltumatud tunnustatud isikud alla kirjutavad.

7.2. Nõuandva komisjoni loomine

Kui liikmesriikide vahel pole kokku lepitud teisiti, algatab liikmesriik, kes väljastas esimese maksuotsuse, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõpliku otsuse või sellega võrdväärse otsuse, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist vahekohtukonventsiooni artikli 1 mõistes, nõuandva komisjoni loomise ja lepib kokku selle kohtumised kokkuleppel teise liikmesriigiga / teiste liikmesriikidega.

b)	Pädevad asutused peaksid nõuandva komisjoni looma hiljemalt kuus kuud pärast vahekohtukonventsiooni artiklis 7 osutatud ajavahemiku möödumist. Kui üks pädev asutus seda ei tee, on teisel kaasatud pädeval asutusel õigus seda omal algatusel teha.

Nõuandev komisjon koosneb tavaliselt kahest sõltumatust tunnustatud isikust, esimehest ning pädevate asutuste esindajatest. Seoses kolmepoolsete juhtumitega, mille puhul nõuandev komisjon tuleb luua mitmepoolse lähenemisviisi alusel, arvestavad liikmesriigid vahekohtukonventsiooni artikli 11 lõike 2 nõuetega, kehtestades vajaduse korral täiendavaid menetluse eeskirju, et nõuandev komisjon (sh esimees) saaks oma arvamuse vastu võtta liikmete lihthäälteenamusega.

Nõuandvat komisjoni abistab sekretariaat, kellele võimaldab ruumid nõuandva komisjoni loomise algatanud liikmesriik, kui asjaomased liikmesriigid ei lepi kokku teisiti. Sõltumatuse tagamiseks töötab kõnealune sekretariaat nõuandva komisjoni esimehe alluvuses. Sekretariaadi liikmed on kohustatud järgima vahekohtukonventsiooni artikli 9 lõikes 6 toodud salastatuse sätteid.

e)	Nõuandva komisjoni kohtumispaiga ja arvamuse esitamise koha võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused eelnevalt kindlaks määrata.

f)	Liikmesriigid esitavad nõuandvale komisjonile enne selle esimest kohtumist kõik asjakohased dokumendid ja teabe ning eelkõige kõik dokumendid, aktid, kirjavahetuse ja järeldused, mida kasutati vastastikuse kokkuleppe menetluses.

7.3. Nõuandva komisjoni toimimine

a)	Juhtumi nõuandvale komisjonile suunamise kuupäevaks loetakse päeva, mil esimees kinnitab, et komisjoni liikmed on saanud kogu asjakohase dokumentatsiooni ja teabe vastavalt punkti 7.2 alapunktile f.

b)	Nõuandva komisjoni menetlustoimingud viiakse läbi asjaomaste liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kui pädevad asutused ei otsusta vastastikusel kokkuleppel teisiti, võttes arvesse nõuandva komisjoni soove.

c)	Nõuandev komisjon võib taotleda, et osapool, kes on avalduse või dokumendi esitanud, korraldaks selle tõlkimise menetluse läbiviimise keelde või keeltesse.

Vahekohtukonventsiooni artiklit 10 austades võib nõuandev komisjon nõuda liikmesriikidelt ja eelkõige sellelt liikmesriigilt, kes väljastas esimese maksuotsuse, st täiendava tulu kohta tehtud maksuameti lõpliku otsuse või sellega võrdväärse otsuse, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist vahekohtukonventsiooni artikli 1 mõistes, nõuandva komisjoni ette ilmumist.

e)	Nõuandva komisjoni menetluse kulud, mis jaotatakse võrdselt asjaomaste liikmesriikide vahel, on nõuandva komisjoni halduskulud ja sõltumatute tunnustatud isikute tasud ja kulutused.

Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ei lepi kokku teisiti:

i)	hüvitatakse sõltumatute tunnustatud isikute kulutused võrdväärselt nõuandva komisjoni loomise algatanud liikmesriigi kõrgetele riigiametnikele tavaliselt makstava hüvitisega;

ii)	määratakse sõltumatute tunnustatud isikute tasuks 1 000 eurot inimese kohta nõuandva komisjoni kohtumise ühe päeva kohta, kusjuures esimehele makstakse 10 % võrra kõrgemat tasu kui teistele sõltumatutele tunnustatud isikutele.

g)	Nõuandva komisjoni menetluse kulud tasub tegelikult see liikmesriik, kes algatas nõuandva komisjoni loomise, kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ei otsusta teisiti.

7.4. Nõuandva komisjoni arvamus

Liikmesriikide jaoks peaks arvamus sisaldama:

a)	nõuandva komisjoni liikmete nimesid;

taotlust; see sisaldab:

i)	asjaomaste ettevõtjate nimesid ja aadresse;

ii)	asjaomaste pädevate asutuste andmeid;

iii)	vaidlusküsimuse faktide ja asjaolude kirjeldust;

iv)	nõude selgelt sõnastatud sisu;

c)	menetlustoimingute lühikokkuvõtet;

d)	arvamuses sisalduva otsuse aluseks olevaid põhjendusi ja meetodeid;

arvamust;

f)	arvamuse esitamise kohta;

g)	arvamuse esitamise kuupäeva;

h)	nõuandva komisjoni liikmete allkirju.

Pädevate asutuste otsus ja nõuandva komisjoni arvamus edastatakse järgmiselt:

i)	kui otsus on tehtud, saadab pädev asutus, kellele juhtum esitati, pädevate asutuste otsuse koopia ja nõuandva komisjoni arvamuse koopia kõigile asjaomastele ettevõtjatele;

ii)

liikmesriikide pädevad asutused võivad kokku leppida, et otsuse ja arvamuse võib avaldada tervikuna. Nad võivad samuti kokku leppida, et otsus ja arvamus avaldatakse asjaomaste ettevõtjate nimesid mainimata, ja jätta välja igasugused edasised üksikasjad, mis võivad asjaomaste ettevõtjate identiteedi paljastada. Mõlemal juhul tuleb küsida ettevõtjate nõusolekut ja enne igasugust avaldamist peavad asjaomased ettevõtjad olema edastanud pädevale asutusele, kellele juhtum käsitlemiseks edastati, kirjaliku teatise, et nad ei ole vastu kõnealuse otsuse ja arvamuse avaldamisele;

iii)

nõuandva komisjoni arvamus koostatakse kolmes (või kolmepoolsete juhtumite korral rohkemas) originaaleksemplaris, millest üks saadetakse iga kaasatud liikmesriigi pädevale asutusele ning üks eksemplar saadetakse nõukogu peasekretariaati arhiveerimiseks. Kui on olemas nõusolek arvamuse avaldamiseks, tehakse arvamus üldsusele teatavaks originaalkeel(t)es komisjoni veebilehel.

8. Maksukogumine ja intressimaksed piiriülese vaidluse lahendamise menetluse ajal

Liikmesriikidel soovitatakse võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada, et sellises menetluses osalevatel ettevõtjatel oleks võimalus taotleda maksukogumise peatamist piiriülese vaidluse vahekohtukonventsiooni kohase lahendamise ajaks samadel tingimustel kui siseriiklikes kaebustes või kohtuvaidlustes osalevatel ettevõtjatel, kuigi need meetmed võivad põhjustada muudatusi mõnede liikmesriikide õigusaktides. Liikmesriigid võiksid neid meetmeid laiendada liikmesriikidevaheliste topeltmaksustamise vältimise lepingute kohasele piiriülese vaidluse lahendamise menetlusele.

Arvestades, et vastastikuse kokkuleppe menetluse läbirääkimistel ei tohiks rakendatavad erinevad lähenemisviisid intressimaksetele ja tagasimaksetele maksumaksjat negatiivselt mõjutada kuni vastastikuse kokkuleppe menetluse lõpuleviimiseni, soovitatakse liikmesriikidel kohaldada ühte järgmistest lähenemisviisidest:

i)	maks vabastatakse kogumiseks ja makstakse ilma intressideta tagasi või

ii)	maks vabastatakse kogumiseks ja makstakse intressidega tagasi või

iii)	iga juhtumi puhul analüüsitakse eraldi, kas intresse võetakse või need makstakse tagasi (see on võimalik vastastikuse kokkuleppe menetluse ajal).

9. Uute liikmesriikide ühinemine vahekohtukonventsiooniga

Liikmesriigid allkirjastavad ja ratifitseerivad uute liikmesriikide vahekohtukonventsiooniga ühinemise konventsiooni nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kahe aasta jooksul pärast nende ELiga ühinemist.

10. Lõppsätted

Selleks et tagada käesoleva tegevusjuhendi ühtlane ja tõhus kohaldamine, kutsutakse liikmesriike üles esitama komisjonile iga kahe aasta järel aruanne juhendi praktilise toimimise kohta. Nende aruannete alusel esitab komisjon aruande nõukogule ja võib teha ettepaneku käesoleva tegevusjuhendi sätete läbivaatamiseks.

(1) Reservatsioonid: Bulgaaria on seisukohal, et laenu maksumuse (st intressi) korrigeerimisest tulenev kasumi korrigeerimine kuulub vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse. Teiselt poolt leiab Bulgaaria, et vahekohtukonventsiooniga ei ole hõlmatud juhud, kui kasumi korrigeerimine tuleneb finantseerimismahu korrigeerimisest. Põhimõtteliselt on sellise korrigeerimise alused kehtestatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Erinevate siseriiklike eeskirjade kasutamine ja ettevõtete kapitalistruktuuri suhtes kohaldatavate turuväärtuse põhimõtet käsitlevate rahvusvaheliselt tunnustamata suuniste puudumine seab suuresti kahtluse alla turuväärtuse põhimõttele tuginemise laenusumma korrigeerimisest tuleneva kasumi korrigeerimise korral.

Tšehhi Vabariik ei kohalda vahekohtukonventsiooni kohast vastastikuse kokkuleppe menetlust juhtudel, mille korral kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaseid kuritarvituste vastaseid eeskirju.

Madalmaad on seisukohal, et intressimäära korrigeerimine (laenuhinna määramine), mis põhineb turuväärtuse põhimõtet arvestaval siseriiklikul õigusnormil, kuulub vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse. Ollakse seisukohal, et turuväärtuse põhimõtte kohase alakapitaliseerituse lähenemisviisil põhinevad laenusumma korrigeerimised ja samuti intresside mahaarvamise korrigeerimised ning kuritarvituste vastaseid eeskirju käsitlevate turuväärtuse põhimõtet järgivate õigusnormide kohased korrigeerimised ei kuulu vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse. Madalmaad säilitavad oma reservatsiooni, kuni OECD esitab juhised selle kohta, kuidas kohaldada turuväärtuse põhimõtet seotud ettevõtjate alakapitaliseerituse suhtes.

Kreeka leiab, et vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse kuuluvad laenuintressi määra korrigeerimised. Laenusumma ja laenuga seotud kogunenud intressi mahaarvamise puhul ei peaks olema vahekohtukonventsioon kohaldatav, sest kehtivad siseriiklikust õigusest tulenevad piirangud.

Ungari leiab, et vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse kuuluvad üksnes sellised juhtumid, kus topeltmaksustamine tuleneb laenuintressi määra korrigeerimisest ja korrigeerimine põhineb turuväärtuse põhimõttel.

Itaalia leiab, et vahekohtukonventsiooni võib kohaldada juhul, kui topeltmaksustamine tuleneb finantstehingu hinna korrigeerimisest, mis ei ole kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. Seevastu ei saa vahekohtukonventsiooni kohaldada selleks, et lahendada laenusummade korrigeerimisest tulenevat topeltmaksustamise küsimust või lubatud finantseerimismahtu või intressi mahaarvamist käsitlevate siseriiklike eeskirjade erinevusest tulenevat topeltmaksustamise küsimust.

Läti on seisukohal, et vahekohtukonventsiooni ei saa kasutada topeltmaksustamise puhul, mis tuleneb laenusumma korrigeerimist või intressi mahaarvamist käsitlevate üldiste, vahekohtukonventsiooni artiklis 4 sätestatud turuväärtuse põhimõtet mitte järgivate siseriiklike õigusnormide kohaldamisest.

Seetõttu leiab Läti, et vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse kuulub üksnes intressi mahaarvamise korrigeerimine, mis on tehtud turuväärtuse põhimõttel põhinevate siseriiklike õigusnormide kohaselt.

Poola leiab, et vahekohtukonventsioonis sätestatud menetlust võib rakendada üksnes intressi korrigeerimise korral. Samas ei peaks konventsiooni reguleerimisalasse kuuluma laenusumma korrigeerimine. Poola arvates on praktiliselt võimatu teha kindlaks, milline peaks olema kapitalistruktuur, et see oleks kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.

Portugal leiab, et vahekohtukonventsiooni ei saa kasutada selliste topeltmaksustamise juhtumite lahendamiseks, mis on põhjustatud kas seotud ettevõtjate vahelise laenulepingu kohase laenusumma korrigeerimisest tulenevast kasumi korrigeerimisest või siseriiklike kuritarvituste vastaste meetmete kohasest intressi korrigeerimisest. Portugal nõustub siiski oma seisukoha läbi vaatama, kui rahvusvahelisel tasandil, st OECD juhiste abil on saavutatud konsensus seoses turuväärtuse põhimõtte kohaldamisega seotud ettevõtjate vaheliste võlgade suuruse suhtes (mis hõlmab alakapitaliseerituse juhtumeid).

Slovakkia on seisukohal, et turuväärtuse põhimõtet järgiva siseriikliku õigusnormi kohane intressimäära korrigeerimine peaks kuuluma vahekohtukonventsiooni reguleerimisalasse, kuid konventiooni reguleerimisalast peaks jääma välja siseriiklikes õigusnormides sätestatud kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamisest tulenev kasumi korrigeerimine.

(2) Reservatsioon: Itaalia maksuadministratsiooni esindaja loeb kolmeaastase perioodi alguseks „kuupäeva, mil väljastati esimene maksuotsus või sellega võrdväärne otsus, mis kajastab siirdehinna korrigeerimist ning mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab topeltmaksustamist artikli 1 mõistes”, kuna olemasolevat vahekohtukonventsiooni tuleks kohaldada vaid selliste juhtumite suhtes, mille puhul on toimunud siirdehinna „korrigeerimine”.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/14

Euroopa Ühenduse Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC)

XLII COSAC – Seisukohad

Stockholm, 4.–6. oktoober 2009

2009/C 322/04

1. Institutsioonilised küsimused ja Lissaboni leping

1.1.

Olles jõudnud oma 20. aastapäevani, on COSACil hea meel oma rolli tõhustamise üle parlamentaarse koostöö foorumina ja arutleva demokraatia väljendamise kohana Euroopa Liidus, mis annab liikmesriikide parlamentidele rohkem võimalusi dialoogiks ELi institutsioonidega ja asjakohase panuse andmiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni töösse.

1.2.	Märkides viimase viie aasta jooksul liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostöö arendamisel saavutatud edu, soovib COSAC tänada Euroopa Komisjoni asepresidenti Margot Wallströmi pühendunud töö eest selles valdkonnas.

1.3.

Arvestades Lissaboni lepingu heakskiitmist Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide kõikide kodade poolt pärast asjakohaseid arupidamisi ja arutlusi, olgugi et Iiri parlamendi kojad ei ole ametlikku heakskiitu pärast 2. oktoobri 2009. aasta rahvahääletust veel andnud, on COSAC seisukohal, et selle protsessi demokraatlikku õiguspärasust ei saa seada kahtluse alla ning kõik osapooled peaksid seda tunnistama. COSAC nõuab Lissaboni lepingu jõustamist nii kiiresti kui võimalik, kuid austab samas kõikide liikmesriikide põhiseaduslikke nõudeid.

COSAC loodab koostööle Euroopa Liidu institutsioonidega, nii nagu lepingus on sätestatud. COSAC tunneb heameelt, et leping näeb ette riikide parlamentide rolli tugevdamist, ning toonitab uue lepingu täieliku, kohese ja tõhusa rakendamise tähtsust kohe pärast selle jõustumist, arvestades siiski aluslepingutes sätestatud ajavahemikku, mis on ette nähtud riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile täieliku ja tõhusa kontrolli võimaluse andmiseks.

1.4.

COSAC rõhutab, kui tähtis on Euroopa Liidu institutsioonide ja riikide parlamentide vahelise hästi toimiva korralduse sisseseadmine subsidiaarsuse kontrolli teostamiseks, parlamentaarse järelevalve tegemiseks Europoli üle ja Eurojusti hindamiseks. COSAC kordab sellega seoses Prahas toimunud COSACi XLI konverentsi panuse tähtsust.

1.5.	COSAC rõhutab, et avatus ja juurdepääs on Euroopa kodanike osalemistunde jaoks jätkuvalt määrava tähtsusega. Euroopa Liidu institutsioonide, samuti liikmesriikide parlamentide suurem läbipaistvus on oluline tegur saavutamaks Euroopa Liidu meetmete aktsepteerimist.

2. Majandus- ja finantskriis

2.1.

COSAC märgib, et kuigi majandus näitab lootustandvaid paranemise märke, on finants- ja majanduskriisiga vaja edasi tegeleda, et tagada pikaajalise majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal. Praeguse majanduslanguse mõjusid tuleb leevendada ning edendada tuleb meetmeid, mis aitavad kaasa kiirele, kuid jätkusuutlikule majanduse taastamisele. Laenu- ja kapitaliturgude toimimise parandamiseks on vaja teha edasisi pingutusi. Euroopal on pikaajalises perspektiivis vaja jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive uuendatud strateegiat – taaselustatud Lissaboni strateegiat, et muuta liidu majandus selliseks, mis on valmis kasutama ära üleilmastumisest tulenevaid eeliseid, kuid mis samal ajal tegeleb sellega kaasnevate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Pingutused töökohtade kadumise ennetamiseks ja piiramiseks peaksid saama meetmeteks, millel on tööhõivele jätkuv positiivne mõju.

2.2.

COSAC toetab Euroopa Ülemkogu reageeringut kriisile ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumise järeldustes ning tunneb heameelt Pittsburghis 24. septembril 2009. aastal toimunud G20 tippkohtumise laiaulatuslike ettevalmistuste üle, mille käigus korraldati 17. septembril 2009 erakorraline mitteametlik tippkohtumine.

2.3.

COSAC märgib rahuloluga, et Euroopa Liit sai tänu põhjalikele ettevalmistustele Pittsburghis aktiivselt osaleda. Liit andis oma panuse tulemusse, mis on samm edasi ühise regulatiivse raamistiku põhijoonte ja jätkusuutlikuma rahandussüsteemi suunas, mille hulka kuuluvad ebaõiglaste preemiate maksmise vastased meetmed.

2.4.	COSAC tunneb heameelt komisjoni hiljutiste ettepanekute üle Euroopa finantsjärelevalve uue struktuuri kohta ning toonitab, et kava viia läbirääkimised kiiresti lõpule ei tohiks takistada vajalikku parlamentaarset kontrolli.

2.5.	Pidades silmas 29.–30. oktoobril 2009. aastal toimuvat Euroopa Ülemkogu, kordab COSAC oma hoiatust hoiduda igasugusest majanduslikust protektsionismist. Maailmaturu avatus ja Doha vooru edukas lõpuleviimine on jätkuvalt üheks peamiseks võimaluseks ülemaailmsest kriisist välja tulla.

3. Kliimaprobleemid – ettevalmistused Kopenhaageni konverentsiks

3.1.

COSAC kordab oma veendumust, et majandusolukord ei tohi kahandada Euroopa Liidu ambitsioone säästva arengu ja Euroopa Ülemkogul vastu võetud kliimastrateegia valdkonnas. See hõlmab valmisolekut anda õiglane panus vähimarenenud riikide toetamisse nende pingutustes vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja võidelda kliimamuutuse vastu. Olulise tähtsusega on kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamise tõhus ja jätkusuutlik ülesehitus.

3.2.

2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsiga (COP15) seotud läbirääkimised on väga keerukad. COSAC väljendab üldjoontes heameelt ELi ülemaailmse rolli tugevdamise üle ja märgib rahuloluga, et Euroopa Liit paistab kliimaläbirääkimistel silma ambitsioonika, kindlameelse ja mõjuka osapoolena. Pittsburghi tippkohtumise tulemused rõhutavad vajadust, et Euroopa Liit hoiaks juhtivat positsiooni kliimateemalise tippkohtumise ettevalmistamisel ja selle ajal. COSAC nõuab tungivalt, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid annaksid oma panuse tugeva platvormi loomiseks selle juhtiva positsiooni jaoks.

4. Stockholmi programm

4.1.

COSAC märgib, et Eurobaromeeter ja teised arvamusküsitlused näitavad, et kodanikud ootavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames Euroopa tasandi algatusi. Sinna hulka kuuluvad sisserände- ja varjupaigapoliitika, samuti võitlus inimkaubanduse ja muu piiriülese kuritegevuse vastu. Rõhutades, et uue mitmeaastase programmi keskmes peaksid olema kodanikud, COSAC toonitab vajadust säilitada tasakaalu õiguskaitsemeetmete ning üksikisiku õigusi ja õigusriigi põhimõtteid kaitsvate meetmete vahel.

4.2.

COSAC märgib, et need Euroopa kodanikele väga tähtsad küsimused kuuluvad parlamentide põhivastutuse alla. COSAC rõhutab, kui tähtis on parlamentaarne kontroll ning aktiivne osalemine Stockholmi programmi läbirääkimistes ning otsuste langetamine järgnevalt kõikide osade ja punktide kohta, märkides, et see ulatuslik programm kavatsetakse vastu võtta Euroopa Ülemkogu kohtumisel 10.–11. detsembril 2009.

5. Piirkondlikud strateegiad ja naabruspoliitika

5.1.

Kavandatava Läänemere piirkonna strateegia eesmärk ei ole mitte ainult tegelda piirkonna ökoloogiliste ja muude eriprobleemidega, vaid see on ka makropiirkondlike strateegiate katseprojekt. Seda mudelit saaks tulevikus rakendada teistes piirkondades, kus on omad piirkondlikud probleemid, näiteks Doonau piirkonnas. COSAC tunneb heameelt Läänemere piirkonna strateegia kavandatava vastuvõtmise üle Euroopa Ülemkogu kohtumisel 29.–30. oktoobril 2009.

5.2.	COSAC kinnitab uuesti oma pikaajalist toetust Euroopa naabruspoliitikale, sealhulgas idamõõtmele. COSAC tunneb heameelt Rootsi parlamendi väliskomisjoni 21. oktoobril 2009. aastal korraldatava kohtumise üle, kus käsitletakse idapartnerluse parlamentaarse mõõtme kujundamist.

5.3.	COSAC kinnitab ka uuesti oma toetust Vahemere Liidu kui Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas rahu, stabiilsuse ja julgeoleku olulise vahendi loomisele, eelkõige sisserände ja energia küsimustega tegelemiseks.

6. Laienemine

6.1.

COSAC rõhutab Euroopa Liidu jätkuva laienemisprotsessi strateegilist tähtsust ja tunneb heameelt Islandi liitumisavalduse üle. Tõdedes, et selge liitumisperspektiiv on peamine stiimul reformide läbiviimiseks, rõhutab COSAC, et Euroopa Liit peab jääma selles valdkonnas kindlaks oma kohustustele ja põhimõtetele, eelkõige nõudele Kopenhaageni kriteeriumide täitmise kohta liiduga liitumisel. COSAC märgib ära rahuloluga hiljutusi positiivseid arenguid juba käimasolevates laienemisläbirääkimistes.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/19

Konkursikutse 2009 — Programm „Kodanike Euroopa” (2007–2013)

Programmi meetmete rakendamine: „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas” ja „Euroopa mäletab”

2009/C 322/07

SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusel nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (1). Käesoleva konkursikutse üksikasjalikud tingimused on esitatud programmi „Kodanike Euroopa” programmijuhendis, mis on avaldatud Europa veebisaidil (vt VIII punkt). Programmiju-hend on käesoleva konkursikutse lahutamatu osa.

I. Eesmärgid

Programmi „Kodanike Euroopa” erieesmärgid on järgmised:

—	viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida minevikust ning valmistuda tulevikuks;

—	edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö kaudu Euroopa tasandil läbiviidavaid tegevusi, mõttevahetusi ja arutelusid, mis on seotud Euroopa kodakondsuse ja demokraatia, ühiste väärtuste, ajaloo ja kultuuriga;

—	tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, edendades euroopalikke väärtusi ja saavutusi, hoides samas mälestust Euroopa minevikust;

—

soodustada kõigi osalevate riikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust, aidates kaasa kultuuridevahelisele dialoogile ning rõhutades nii Euroopa mitmekesisust kui ka ühtsust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on tugevdada sidet enne 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ja pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide kodanike vahel.

II. Abikõlblikud taotlejad

Programm on avatud kõikidele projektiteostajatele, kes asuvad ühes programmis osalevas riigis ning on kas:

—	avalik-õiguslikud asutused või

—	iseseisva õigusvõimega (juriidilisest isikust) mittetulundusühingud.

Programmi iga meede on siiski suunatud teatud kindlatele organisatsioonidele. Seepärast on organisatsioonide abikõlblikkuse täpsed tingimused esitatud programmijuhendis iga meetme/allmeetme puhul eraldi.

Kõnealuse programmi alusel võivad toetust taotleda:

—	ELi liikmesriigid (2);

—	Horvaatia;

—

Albaania;

—	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (FYROM).

III. Abikõlblikud meetmed

Programm „Kodanike Euroopa” toetab projekte, mis edendavad Euroopa kodanikuaktiivsust.

Käesolev kutse hõlmab programmi „Kodanike Euroopa” järgmisi meetmeid:

Meede 1 – Aktiivsed Euroopa kodanikud

Allmeede 1 – Sõpruslinnad

See meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses.

Allmeede 1.1. – Sõpruslinnade kodanike kohtumised

See meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses. Projekt peab kaasama haldusüksusi vähemalt kahest osalevast riigist, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik. Projekt peab hõlmama vähemalt 25 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest, kusjuures igast kutsutud haldusüksusest peab osalema vähemalt viis inimest. Kohtumine võib kesta maksimaalselt 21 päeva. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on 22 000 eurot. Kui projektis osaleb vähemalt 10 linna, võib ühe projekti toetussumma olla kuni 40 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 2 500 eurot.

Sõpruslinnade kodanike kohtumistele eraldatud toetused on ette nähtud vastuvõtva linna korraldusku-lude ning küllakutsutud osalejate reisikulude kaasrahastamiseks. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

Allmeede 1.2. – Sõpruslinnade võrgustikud

Selle meetmega toetatakse sõpruslinnade sidemetel põhinevate võrgustike arendamist, mis on oluline struktureeritud, tiheda ja mitmekülgse koostöö tagamiseks haldusüksuste vahel ning seega ka programmi suurima võimaliku mõju saavutamiseks. Projekt peab sisaldama vähemalt kolme üritust. See peab kaasama haldusüksusi vähemalt neljast osalevast riigist, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik. Projekt peab hõlmama vähemalt 30 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest. Projekt võib kesta maksimaalselt 24 kuud ning iga üritus kuni 21 päeva.

Käesoleva allmeetme raames on ühe projekti maksimaalne toetussumma 150 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

Allmeede 2 – Kodanike projektid ja toetusmeetmed

Allmeede 2.1. – Kodanike projektid

Käesolev meede käsitleb Euroopa Liidu praeguse aja üht tähtsamat probleemi: kuidas ületada lõhet kodanike ja Euroopa Liidu vahel. Selle eesmärk on uurida algupäraseid ja innovaatilisi meetodeid, mille kaudu edendada kodanike osalemist ja elavdada Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel dialoogi.

Projekt peab hõlmama vähemalt viit osalevat riiki, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik. Projektis peab osalema vähemalt 200 inimest. Iga projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud.

Toetus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjaliku prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Eraldatav toetus ei tohi ületada 60 % projekti abikõlblike kulude kogusummast. Minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 250 000 eurot.

Allmeede 2.2. – Toetusmeetmed

Käesolevat meedet kasutatakse meetme 1 „Aktiivsed Euroopa kodanikud” raames esitatud projektide kvaliteedi parandamiseks. Sellega toetatakse kogemuste, eriteadmiste ja hea tava vahetamist, samuti tegevusi, mis aitavad kaasa pikaajaliste partnerlussuhete ja võrgustike loomisele.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud. Iga projekt peab sisaldama vähemalt kaht üritust.

Toetus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjaliku prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Toetus ei tohi ületada 80 % ajaomase meetme abikõlblikest kuludest. Minimaalne eraldatav toetussumma on 30 000 eurot. Ühele projektile eraldatav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 100 000 eurot.

Meede 2 – Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas

Allmeede 3: Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele

Käesoleva allmeetme eesmärk on toetada osalevate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide juhitavaid konkreetseid projekte. Toetatavad projektid peavad Euroopa tasandil tehtava koostöö kaudu tõstma teadlikkust üleeuroopalist huvi pakkuvatest küsimustest ning toetama kultuuride vastastikuse mõistmise edendamist ning ühiste väärtuse kindlakstegemist.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud.

Toetus arvutatakse kahel erineval meetodil, vastavalt lähenemistele ja kehtivatele erinõuetele:

a)	kindlaksmääratud summadel põhinev eelarve ürituste projektide puhul;

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve tootmise ja täideviimise projektide puhul. Viimasel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 60 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on 55 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

Meede 4 – Euroopa mäletab

Käesoleva meetmega toetatavate projektide eesmärk peaks olema mälestada natsismi- ja stalinismiohvreid ning parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade teadlikkust sellest, mis toimus koonduslaagrites ning teistes massimõrva- ja hukkamispaikades, ning millised olid nende sündmuste põhjused.

Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud.

Toetus arvutatakse kahel erineval meetodil:

a)	kindlaksmääratud summadel ja ühekordsetel toetustel põhinev eelarve ürituste projektide puhul;

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve tootmise ja täideviimise projektide puhul. Viimasel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 60 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on 55 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

IV. Toetuse määramise kriteeriumid

Kvalitatiivsed kriteeriumid (80 % võimalikest punktidest):

—	projekti seos programmi eesmärkide ja prioriteetidega (25 %);

—	projekti ja kavandatud meetodite asjakohasus (25 %);

—	mõju (15 %);

—	nähtavus ja järelmeetmed (15 %).

Kvantitatiivsed kriteeriumid (20 % võimalikest punktidest):

—	geograafiline mõju (10 %);

—	sihtrühm (10 %).

V. Eelarve

Järgmiste meetmete jaoks ette nähtud eelarve 2010. aastal

Meede 1, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	7 000 000 EUR
Meede 1, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	5 165 000 EUR
Meede 1, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1 500 000 EUR
Meede 1, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	1 535 000 EUR
Meede 2, allmeede 3	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	3 400 000 EUR
Meede 4	Euroopa mäletab	1 800 000 EUR

VI. Taotluste esitamise tähtpäevad

Meede		Taotluse esitamise tähtpäev
Meede 1, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	1. veebruar 1. juuni 1. september
Meede 1, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	1. veebruar 1. september
Meede 1, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1. juuni
Meede 1, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	1. juuni
Meede 2, allmeede 3	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	15. veebruar
Meede 4	Euroopa mäletab	30. aprill

Kui tähtpäev satub nädalavahetusele või taotleja riigi riigipühale, ei anta pikendust ning taotlejad peavad oma taotluse esitamise planeerimisel sellega arvestama.

Taotlused tuleb saata järgmisele aadressile:

EACEA

Unit P7 Citizenship

Applications — ‘Town Twinning Citizens’ Meetings’

Avenue du Bourget 1 (BOUR 01/17)

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Arvesse võetakse üksnes taotlusi, mis esitatakse nõuetekohaselt täidetud ametlikul taotlusvormil, mis on varustatud toetust taotleva organisatsiooni nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isiku allkirjaga.

Faksi või e-postiga saadetud taotlusi läbi ei vaadata.

VII. Lisateave

Projektiettepanekute esitamise üksikasjalikud tingimused ja taotlusvormid leiab programmi „Kodanike Euroopa” programmijuhendist, mis on kättesaadav järgmistel veebisaitidel:

Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat:

http://ec.europa.eu/citizenship/index_en.html

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus:

http://eacea.ec.europa.eu/citizenship/index_en.htm

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.

(2) 27 ELi liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/23

Algatamisteade Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise kohta

2009/C 322/08

Pärast teadaande avaldamist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit volframkarbiidi, metallipulbriga segatud volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise (1) kohta sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 30. septembril 2009. aastal Eurometaux (European Association of Metals) (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % ühenduses toodetavast volframkarbiidist, metallipulbriga segatud volframkarbiidist ja sulatatud volframkarbiidist.

2. Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiid, metallipulbriga segatud volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuuluvad praegu CN-koodide 2849 90 30 ja ex 3824 30 00 alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtiv meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2268/2004 (3) (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1275/2005 (4) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ning seeläbi ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras taotluse esitaja normaalväärtuse Hiina Rahvavabariigi puhul lõike 5.1 punktis d nimetatud asjakohase turumajandusriigi hinna põhjal. Dumpingu jätkumise väide põhineb eelmise lause kohaselt arvutatud normaalväärtuse võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihindadega, mis kehtivad ühendusse eksportimisel.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne.

Taotluse esitaja väidab veel, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitab taotluse esitaja tõendid selle kohta, et meetmete aegumise korral vaatlusaluse toote impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna asjaomases riigis leidub kasutamata tootmisvõimsust.

Taotluse esitaja väidab, et kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt meetmete olemasolust ning märkimisväärse dumpinguhindadega impordi kordumine asjaomasest riigist põhjustab tõenäoliselt ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kordumist, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjon jõudnud seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlaksmääramise menetlus

Uurimisega tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil eksportijatel/tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi kohta kokku;

—	ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 muudesse kolmandatesse riikidesse müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportijate/tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote ühendusse impordi ja ühenduses edasi müüdud kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (6) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

iii) Lõplike valimite moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada mis tahes asjakohast teavet seoses valimite moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud soovi kuuluda valimisse.

Valimitesse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Puuduliku koostöö korral võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu selgitatud punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule ja teadaolevatele ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele ja teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja lisada tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Eelmise uurimise käigus kasutati normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina Rahvavabariigi puhul sobiva turumajandusriigina Ameerika Ühendriike. Komisjon kavatseb ka seekord kasutada sel eesmärgil Ameerika Ühendriike. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse riigi sobivust punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul kui dumpingu ja tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, tehakse kindlaks, kas dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke ühenduse teadaolevatele tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse selleks ettenähtud ajal koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Küsimustiku taotlemine

Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud läbivaatamisel olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muid taotlusvorme niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Endast teatamiseks, küsimustikule vastamiseks ja mis tahes muu teabe esitamiseks

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 37päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i ja ii osutatud teave peab laekuma komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Komisjon peab saama muu valimi moodustamiseks olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis iii, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Valimisse kuuluvad isikud peavad küsimustiku vastused edastama komisjonile 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil neile teatati valimisse kuulumisest.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimisosalised võivad esitada arvamusi selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv riik. Need arvamused peavad komisjoni jõudma 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7) ja vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 2 sätetele, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et esialgses uurimises kindlaks tehtud dumpingumarginaalide taseme läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) oleks põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

11. Isikuandmete töötlemine

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajadusel leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende isikute huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning kirjalike ja/või suuliste pöördumiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT C 115, 20.5.2009, lk 18.

(2) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(3) ELT L 395, 31.12.2004, lk 56.

(4) ELT L 202, 3.8.2005, lk 1.

(5) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(6) Vt joonealust märkust 5.

(7) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/28

RIIGIABI – ITAALIA

Riigiabi C 35/09 (ex NN 77/B/01) – Meetmed tööhõive suurendamiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris

Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 322/09

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 19. novembri 2009. aasta kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud pooled võivad esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja kirja avaldamise kuupäevast järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Fisheries

DG MARE/F4 ‘Legal Issues’

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22951942

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitav huvitatud isik võib kirjalikult taotleda teda käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

Itaalia teavitas 2001. aastal komisjoni Sardiinias rakendatud regionaalabi kavast. Piirkondliku seadusega, mis oli kõnealuse abikava õiguslik alus, on tunnistatud kehtetuks 1984. aasta seadus, millega kehtestati eelmine piirkondlik abikava. Kuna kõnealusest seadusest ei ole komisjonile teatatud, tuleks selle kohaselt antud abi pidada ebaseaduslikuks nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd 88) kohaldamiseks) tähenduses (1).

Kui abi antakse kalandus- ja akvakultuurisektoris, erinevad kõnealuse abi kontrollimise sätted teiste sektorite suhtes kohaldavatest sätetest. Seetõttu tuleb läbi viia eraldi analüüs.

Selle kava raames oli võimalik abi anda alates 1984. aastast. Võttes arvesse, et abi on võimalik tagasi nõuda kümne aasta jooksul, peab komisjon kasutuks hinnata abi, mis on antud rohkem kui kümme aastat enne seda, kui komisjon on kõnealuse kava raames meetmeid võtnud. Selle alusel hinnatakse kava seoses abiga, mis anti alates 1991. aastast kuni kõnealuse kava kohaldamise lõpuni 1999. aastal.

Kava eesmärk oli anda abi Sardiinia tööhõive suurendamiseks. Tegelikult anti abi kalapüügilaevade ehitamiseks ja ettevõtete loomiseks akvakultuurisektoris.

Anti järgmist abi:

—	60 % suurune otsetoetus kalalaevadele või 80 % suurune otsetoetus akvakultuurisektori ettevõtetele;

—	lõppmakse tegemiseks võetud laenude intressikulude katmine;

—	esimestel aastatel tegevuskulude osaline katmine.

Abi hinnati kalandus- ja akvakultuurisektoris antava abi kontrollimise selliste juhiste alusel, mis kehtisid abi andmise ajal. Seega kohaldati suuniseid 1988., 1992., 1994. ja 1997. aastal. Kõnealuste juhiste alusel, milles osutatakse ühenduse struktuurimeetmetele kalandussektoris ning mida sel ajal kohaldati, on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas kõnealune abi vastas nõuetele, kuna investeerimistoetus ületas 60 % investeeringu väärtusest ja tegevuskulude toetusest.

Juhul kui komisjon teeb menetluse lõpus negatiivse otsuse, peaks ta määruse (EÜ) nr 659/199 artikli 14 lõike 1 kohaselt otsustama, et Itaalia peaks abi tagastama. Siiski kutsub komisjon Itaaliat ja huvitatud isikuid üles esitama mis tahes märkused, mis võivad osutuda kasulikuks Euroopa Kohtu praktika valguses, et hinnata kõnealuse abikava hindamise hilinemise võimalikku mõju eeskirjadele mittevastava riigiabi võimalikule tagastamisele.

KIRJA TEKST

„La Commissione, dopo aver esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane sulle misure in oggetto, comunica al governo dell'Italia la propria decisione di avviare il procedimento d'indagine formale previsto all'articolo 93 (ora articolo 88), paragrafo 2, del trattato CE e al regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, del 22 marzo 1999, recante modalità di applicazione dell'articolo 93 del trattato CE (2).

1. PROCEDIMENTO

Con lettera del 10 agosto 2001, l'Italia ha notificato alla Commissione un progetto di regime di aiuti a finalità regionale da attuare nella regione Sardegna. Questo regime di aiuti era stato protocollato come nuovo aiuto con il numero N 569/01.

Esaminando il regime di aiuti di cui sopra, la Commissione ha constatato che la legge n. 201/2001 del 7 agosto 2001 della regione Sardegna, che istituiva questo regime di aiuti, ha abrogato la legge regionale n. 28 del 7 giugno 1984; la legge del 1984, tuttavia, non è mai stata notificata alla Commissione. Gli aiuti concessi in applicazione della suddetta legge regionale dovevano quindi essere considerati aiuti illegali ai sensi dell'articolo 1, lettera f), del regolamento (CE) n. 659/1999. La Commissione li ha protocollati come tali il 16 agosto 2001.

La Commissione ha effettuato l'esame di questo regime di aiuti illegale protocollato con il numero NN 77/01. La Commissione, considerate le caratteristiche del regime di aiuti in questione e dato che le disposizioni applicabili all'analisi degli aiuti concessi al settore dell'agricoltura, così come al settore della pesca e dell'acquacoltura, sono diverse da quelle degli aiuti concessi alle imprese degli altri settori di attività economica, ha quindi ritenuto necessario effettuare un esame specifico per questi due settori particolari. Per tale motivo la Commissione ha infine protocollato questo regime di aiuti con tre numeri distinti, in base ai settori di attività economica cui si applica il regime: n. 77/B/01 per il settore della pesca e dell'acquacoltura, n. 77/C/01 per il settore dell'agricoltura e n. 77/A/01 per tutti gli altri settori d'attività.

Con lettera C(2001) 3464 def. del 13 novembre 2001, la Commissione ha informato l'Italia che il regime di aiuti NN 77/A/01 era compatibile con il mercato comune per gli aiuti concessi alle imprese dei settori economici diversi da quello dell'agricoltura o della pesca e dell'acquacoltura (regime di aiuti analizzato infine con il numero NN 77/B/01).

Quanto all'applicazione del suddetto regime di aiuti al settore della pesca e dell'acquacoltura, è stato protocollato con il numero NN 77/B/01: questo regime di aiuti costituisce l'oggetto della presente lettera.

Con lettera del 10 dicembre 2001 la Commissione ha chiesto informazioni supplementari all'Italia, la quale ha trasmesso le sue risposte con lettera del 4 giugno 2003. Successivamente, il 6 novembre 2003, presso gli uffici della Commissione si è tenuta una riunione di lavoro con le autorità regionali della Sardegna, su richiesta di queste ultime, per esaminare le informazioni che le stesse dovevano trasmettere alla Commissione.

Nel mese di maggio 2004 le autorità della Sardegna hanno allora trasmesso direttamente e in modo informale alcune informazioni complementari alla Commissione. Poiché queste informazioni non sono state oggetto di trasmissione formale da parte dell'Italia, la Commissione ha invitato l'Italia a notificare in tempi brevi la sua autorizzazione a inserire tali informazioni nel fascicolo, comunicandole che, in assenza di risposta nei tempi stabiliti, avrebbe provveduto a farlo. Dal momento che l'Italia non ha risposto alla lettera, la Commissione ha inserito queste informazioni nel fascicolo.

Le autorità italiane hanno successivamente trasmesso ulteriori informazioni complementari con lettere del 12 gennaio e del 28 febbraio 2005.

2. DESCRIZIONE

Periodo di esame degli aiuti

Dal momento che la legge regionale che istituisce questi aiuti è del 1984, gli aiuti concessi in applicazione della legge in questione possono risalire fino al 1984. Questo regime di aiuti è stato in vigore fino al 31 dicembre 1999.

Il regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio recante modalità di applicazione dell'articolo 93 del trattato CE (3) non indica un termine per l'esame degli aiuti illegali ai sensi dell'articolo 1, lettera f), ovvero gli aiuti cui è stata data esecuzione senza che la Commissione abbia potuto pronunciarsi sulla compatibilità con il mercato comune. Tuttavia l'articolo 15 del suddetto regolamento stabilisce che i poteri della Commissione per quanto riguarda il recupero degli aiuti sono soggetti ad un periodo limite di dieci anni e che questo periodo limite inizia il giorno in cui l'aiuto illegale viene concesso al beneficiario ed è interrotto da qualsiasi azione intrapresa dalla Commissione. La Commissione non ritiene quindi opportuno esaminare gli aiuti che beneficiano di questa prescrizione, vale a dire concessi oltre dieci anni prima di qualsiasi azione intrapresa al riguardo dalla Commissione.

La Commissione considera che questo periodo sia stato interrotto il 16 agosto 2001, quando la Commissione ha accertato l'esistenza degli aiuti illegali concessi in applicazione della legge del 7 giugno 1984 e li ha protocollati. Di conseguenza, la prescrizione si applica agli aiuti concessi ai beneficiari prima del 16 agosto 1991. Nel suo esame la Commissione prende quindi in considerazione gli aiuti concessi a decorrere da questa data fino al 31 dicembre 1999, termine di attuazione del regime di aiuti.

Oggetto degli aiuti

Questo regime di aiuti aveva per oggetto gli aiuti a favore delle piccole e medie imprese (4) della Sardegna. L'obiettivo dichiarato di questo regime era promuovere la creazione e lo sviluppo dell'occupazione a favore dei giovani tra i 18 e i 35 anni, delle donne e delle categorie sociali svantaggiate attraverso misure di sviluppo regionale. In pratica, per il settore della pesca e dell'acquacoltura, questi aiuti sono stati concessi sotto forma di aiuti agli investimenti, accompagnati da aiuti al funzionamento connessi agli investimenti effettuati.

L'Italia ha fornito informazioni dettagliate sugli aiuti che sono stati concessi in applicazione del suddetto regime nel periodo 1991-1999 a favore della pesca e dell'acquacoltura. In totale sono state adottate 32 decisioni di concessione di aiuti: 13 a favore della pesca e 19 a favore dell'acquacoltura.

Aiuti a favore della pesca

Gli aiuti concessi a favore della pesca sono legati in pratica alla costruzione di pescherecci.

Tali aiuti sono stati concessi nelle seguenti forme:

—	aiuto diretto agli investimenti, compreso lo studio di fattibilità del progetto, corrispondente al 60 % del costo;

—	aiuto corrispondente all'assunzione a carico degli interessi sui prestiti effettuati per il pagamento del saldo; questi interessi sono stati calcolati a partire da un periodo uniforme di preammortamento di 18 mesi, seguito da 18 rate semestrali di ammortamento a un tasso di interesse del 7,5 %;

—	aiuto per l'assunzione parziale dei costi operativi durante i primi anni.

L'importo complessivo di questi aiuti, che ammonta a 11 111 999 035 ITL, pari a circa 5,7 milioni EUR, può essere così ripartito: 9 786 117 284 ITL, pari a circa 5 milioni EUR, per aiuti agli investimenti e l'assunzione a carico degli interessi e 1 325 881 751 ITL, ossia circa 0,7 milioni EUR, per l'assunzione dei costi operativi durante i primi anni.

Aiuti a favore dell'acquacoltura

Gli aiuti concessi a favore dell'acquacoltura sono connessi alla costruzione di impianti di acquacoltura.

Tali aiuti sono stati concessi nelle stesse forme di quelli destinati al settore della pesca, ossia:

—	aiuto diretto agli investimenti, compreso lo studio di fattibilità del progetto, corrispondente all'80 % del costo;

—	aiuto corrispondente all'assunzione a carico degli interessi sui prestiti effettuati per il pagamento del saldo; questi interessi sono stati calcolati a partire da un periodo uniforme di preammortamento di 18 mesi, seguito da 18 rate semestrali di ammortamento;

—	aiuto per l'assunzione parziale dei costi operativi durante i primi anni.

L'importo complessivo di questi aiuti, che ammonta a 30 379 121 874 ITL, pari a circa 15,7 milioni EUR, può essere così ripartito: 28 330 582 621 ITL, pari a circa 14,6 milioni EUR, per aiuti agli investimenti e l'assunzione a carico degli interessi e 2 048 539 253 ITL, ossia circa 1,1 milioni EUR, per l'assunzione dei costi operativi durante i primi anni.

3. VALUTAZIONE

Esistenza di aiuti di Stato

L'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE prevede che “salvo deroghe contemplate dal presente trattato, sono incompatibili con il mercato comune, nella misura in cui incidano sugli scambi tra Stati membri, gli aiuti concessi dagli Stati, ovvero mediante risorse statali, sotto qualsiasi forma che, favorendo talune imprese o talune produzioni, falsino o minaccino di falsare la concorrenza”.

Gli aiuti esaminati nella presente decisione sono stati concessi mediante fondi pubblici messi a disposizione dalla regione Sardegna. Si tratta pertanto di risorse statali.

Questi aiuti hanno conferito un vantaggio finanziario a imprese operanti nel settore della pesca e dell'acquacoltura e hanno rafforzato la loro posizione sul mercato comunitario rispetto alle imprese degli altri Stati membri. Poiché il commercio intracomunitario dei prodotti della pesca e dell'acquacoltura è significativo, questo vantaggio finanziario ha inciso sugli scambi tra gli Stati membri e ha falsato o minacciato di falsare la concorrenza sul mercato interno tra le imprese di pesca e di acquacoltura.

Questi aiuti costituiscono pertanto aiuti di Stato ai sensi dell'articolo 87 del trattato. Dal momento che gli aiuti sono stati concessi senza che la Commissione abbia potuto pronunciarsi sulla loro compatibilità con il mercato comune, si tratta di aiuti illegali ai sensi dell'articolo 1, lettera f), del regolamento (CE) n. 659/1999.

Tale regime di aiuti può essere ritenuto compatibile con il mercato comune solo se beneficia di una delle deroghe previste dal trattato.

Compatibilità con il mercato comune

Poiché questi aiuti favoriscono alcune imprese del settore della pesca e dell'acquacoltura, la loro compatibilità con il mercato comune deve essere valutata alla luce degli orientamenti per l'esame degli aiuti di Stato nel settore della pesca e dell'acquacoltura.

Conformemente al paragrafo 5.3 degli orientamenti adottati nel 2008 e applicabili a decorrere dal 1o aprile 2008 (5), gli aiuti illegali sono valutati alla luce degli orientamenti applicabili al momento dell'entrata in vigore dell'atto amministrativo che istituisce l'aiuto. Poiché gli aiuti esaminati sono stati concessi tra il 1991 e il 1999, è opportuno valutarli alla luce degli orientamenti applicabili al momento della loro concessione. Sono quindi gli orientamenti di seguito indicati ad essere applicabili: orientamenti 1988 (6) applicabili agli aiuti concessi fino al 17 giugno 1992, orientamenti 1992 (7) applicabili agli aiuti concessi fino al 17 settembre 1994, orientamenti 1994 (8) per gli aiuti concessi fino al 27 marzo 1997 e orientamenti 1997 (9) per quelli concessi fino al 1999.

Tutti questi orientamenti contengono disposizioni costanti in merito agli aiuti del presente regime:

—	gli aiuti agli investimenti per la costruzione di pescherecci o per la costruzione di impianti di acquacoltura sono compatibili con il mercato comune solo se viene rispettata la percentuale di aiuto definita dai regolamenti relativi alle azioni strutturali della Comunità nel settore della pesca;

—	gli aiuti al funzionamento sono di norma incompatibili con il mercato comune; possono essere considerati compatibili solo se legati a un piano di ristrutturazione ritenuto compatibile con il mercato comune.

Aiuti agli investimenti per la costruzione di pescherecci

I regolamenti relativi alle azioni strutturali prevedevano una percentuale massima di aiuto del 60 %: regolamento (CEE) n. 4028/86 modificato dal regolamento (CEE) n. 3944/90 del 20 dicembre 1990 (10) nell'allegato II, paragrafo 1; regolamento (CE) n. 3699/93 del 21 dicembre 1993 (11) nell'allegato IV, paragrafo 2.1 e regolamento (CE) n. 2468/98 del 3 novembre 1998 (12) nell'allegato III, paragrafo 2.1. La percentuale di aiuto diretto concessa dall'Italia al settore della pesca per questi investimenti, pari al 60 % del costo, è quindi conforme a quanto era possibile concedere in applicazione dei suddetti regolamenti.

Tuttavia a questo 60 % si aggiunge l'aiuto corrispondente all'assunzione a carico degli interessi sui prestiti effettuati per il pagamento del saldo. L'aiuto concesso per questi investimenti ha quindi superato la percentuale massima del 60 % ed è pertanto incompatibile con il mercato comune.

L'aiuto in questione potrebbe indubbiamente anche essere considerato un aiuto autonomo, ovvero non legato a questo investimento ma in tal caso dovrebbe, per natura, essere esaminato come aiuto al funzionamento. L'aiuto in questione non è però connesso a un piano di ristrutturazione e non può quindi essere giustificato dall'esistenza di un piano del genere. Per questo motivo se fosse valutato come aiuto autonomo, dovrebbe essere considerato incompatibile.

Ne consegue che l'aiuto concesso dalla regione Sardegna per la costruzione di pescherecci sembra non poter essere ritenuto compatibile con il mercato comune per quanto riguarda l'assunzione a carico degli interessi che determinano un'intensità di aiuto superiore al 60 %.

Aiuti agli investimenti per la costruzione di impianti di acquacoltura

I medesimi regolamenti, negli stessi allegati e paragrafi, prevedevano una percentuale massima di aiuto del 60 % anche per gli investimenti nel settore dell'acquacoltura.

Poiché l'aiuto diretto concesso dalla regione Sardegna ha rappresentato l'80 % del costo dell'investimento, sembra che non possa essere ritenuto compatibile con il mercato comune per la parte che supera il 60 %.

D'altra parte, il ragionamento precedentemente espresso in merito alla compatibilità dell'assunzione a carico degli interessi per quanto riguarda l'investimento nei pescherecci può essere applicato in termini identici agli investimenti nel settore dell'acquacoltura.

Ne consegue che l'aiuto concesso dalla regione Sardegna per la costruzione di impianti di acquacoltura sembra non poter essere ritenuto compatibile con il mercato comune per quanto riguarda la parte dell'aiuto diretto superiore al massimale del 60 % e l'assunzione a carico degli interessi.

Aiuti per l'assunzione dei costi operativi

Conformemente a quanto precede, in base al principio definito dagli orientamenti successivi applicabili, secondo cui gli aiuti al funzionamento sono di norma incompatibili e che possono essere considerati compatibili con il mercato comune solo nella misura in cui sono legati a un piano di ristrutturazione anch'esso ritenuto compatibile con il mercato comune, questo aiuto sembra, ad un primo esame, incompatibile con il mercato comune. Non sembra che ci siano state circostanze particolari tali da giustificare la concessione di simili aiuti.

4. CONCLUSIONI

In questa fase della valutazione preliminare prevista all'articolo 6 del regolamento (CE) n. 659/1999, esistono seri dubbi circa la compatibilità di queste misure di aiuto con il mercato comune, sia per quanto riguarda gli aiuti agli investimenti per la parte dell'aiuto superiore al massimale del 60 % del costo dell'investimento, sia per quanto riguarda l'aiuto per l'assunzione dei costi operativi.

Alla luce delle considerazioni che precedono, la Commissione, nell'ambito del procedimento previsto all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE, invita l'Italia a presentarle le sue osservazioni e a fornirle tutte le informazioni utili e necessarie per valutare l'aiuto in questione nel termine di un mese a decorrere dal ricevimento della presente lettera. La Commissione invita le autorità italiane a trasmettere immediatamente una copia della presente lettera ai potenziali beneficiari dell'aiuto. La Commissione chiede inoltre informazioni relative all'importo dell'aiuto concesso ai beneficiari del regime.

La Commissione ha altresì invitato l'Italia e i terzi interessati a presentare osservazioni e a fornire qualsiasi elemento utile per stabilire, alla luce dell'articolo 14, paragrafo 1, del regolamento (CE) n. 659/1999 e della giurisprudenza della Corte di giustizia (13), le potenziali implicazioni del ritardo accumulato nell'esame di questo regime di aiuti in merito all'eventuale recupero degli aiuti incompatibili.

Con la presente la Commissione comunica al governo italiano che informerà gli interessati mediante pubblicazione della presente lettera e di una sintesi della stessa nella Gazzetta ufficiale delle Comunità europee. Informerà inoltre gli interessati nei paesi EFTA firmatari dell'accordo SEE tramite pubblicazione di una comunicazione nel supplemento SEE della Gazzetta ufficiale delle Comunità europee e l'Autorità di vigilanza EFTA mediante invio di una copia della presente. Tutti i summenzionati interessati saranno invitati a trasmettere le loro osservazioni entro il termine di un mese a decorrere dalla data di detta pubblicazione.”

(1) ELT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2) GU L 83 del 27.3.1999, pag. 1.

(3) GU L 83 del 27.3.1999, pag. 1.

(4) Si tratta di piccole e medie imprese definite secondo i criteri del fatturato e del numero di posti di lavoro. Le autorità italiane hanno dichiarato che questo regime è sempre stato destinato a imprese molto piccole nei confronti delle quali la definizione di cui alla raccomandazione della Commissione del 3 aprile 1996 (GU L 107 del 30.4.1996, pag. 4) è sempre stata rispettata.

(5) GU C 84 del 3.4.2008, pag. 10.

(6) GU C 313 dell'8.12.1988, pag. 21.

(7) GU C 152 del 17.6.1992, pag. 2.

(8) GU C 260 del 17.9.1994, pag. 3.

(9) GU C 100 del 27.3.1997, pag. 12.

(10) GU L 380 del 31.12.1990, pag. 1.

(11) GU L 346 del 31.12.1993, pag. 1.

(12) GU L 312 del 20.11.1998, pag. 19.

(13) In particolare la sentenza della Corte del 24 settembre 2002 pronunciata nelle cause riunite C-74/00P e C-75/00P, Falck e Acciaierie di Bolzano/Commissione, Racc. 2002, pag. I-7869.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/33

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 322/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„PROSCIUTTO TOSCANO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-1494-10.06.2005

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistamine
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

3.1. Toote kirjeldus:

Toote keemilised ja keemilis-füüsikalised omadused on üksikasjalikumalt täpsustatud ning pakendamismeetodid on määratud kindlaks määruse (EÜ) nr 519/2006 kohaselt.

Tooraine omadused on täpsemalt kirjeldatud, et esile tuua kontrolliasutuse kontrollitavad tunnused.

On sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse enne töötlemise alustamist tagasingile kinnitatavat metallist plommi, millega tagatakse identifitseerimine ja seega toote jälgitavus.

Liha korrastamise puhul esitatakse reieluupeast eraldatava lihakoguse suurus veelgi täpsemalt, et tagada singile ümar kuju, mille tarbija võib hõlpsasti ära tunda.

Lõpptootel on põletusmärk, mille abil hiljem toote päritolu ja jälgitavust tagada.

3.2. Tootmismeetod:

Selleks et kaitsta asjaomase toote mainet, tagades mitte üksnes selle autentsuse, vaid ka kvaliteedi ja omaduse, peeti otstarbekaks täpsustada, et viilutamine ja pakendamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Tarbijad hindavad sinki „Prosciutto Toscano”, sest see on hästi laagerdunud, tiheda tekstuuriga, tihedalt koos püsivate lihaskihtidega ning väga täpse niiskustasemega, singi viil jääb lõikamisel tihe ja ühtlane. Lõpptarbija jaoks peavad kõnealused omadused olema esindatud turul saadaoleva toote „Prosciutto Toscano” kõikide variantide puhul, st viilutatud ja pakendatud tootel peavad olema samad omadused kui tervest singist lõigatud viilul. Tarbijate jaoks nende nõuete tagamiseks on toote „Prosciutto Toscano” tootmismeetodiga ette nähtud, et viilutamiseks ja pakendamiseks määratud tagasingid peavad kaks kuud kauem laagerduma.

Viilutamiseks ja pakendamiseks määratud tagasinkide nagu ka konditustatud lihatükkide laagerdamine kindlaks määramata ajavahemiku jooksul ja sätestatud tingimustest erinevates keskkonnatingimustes võib põhjustada selliste tunnuste tekkimist, mis ei ole tootele „Prosciutto Toscano” omased, nagu näiteks ebatavalise hallituse teke, valgu keemilist indeksit muutev ebatavaline valgu vähenemine või isegi rasvkoe osa rääsumine sel määral, et singi maitse ja lõhn erinevad oluliselt tarbijate poolt traditsiooniliselt hinnatud toote vastavatest omadustest. Teatavatest keskkonna ja ladustamise tingimuste kombinatsioonist (sh laagerdumisruumide liiga kõrge temperatuur ja õhuvool) tekkinud rääsumine põhjustab olulisi muudatusi rasvkoes, mis võib muutuda kollaseks ja kaotada tihkuse, tekitades lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis annavad tootele rääsunud lõhna. Kõnealused muudatused võivad oluliselt teisendada toote omadusi, mis on seotud rasva värvi ja tihedusega ning rasva kinnitumisega lihaskoe külge. Lisaks sellele võib liha ja rasva enne pakendamist õhu kätte jätmine põhjustada singi söödava pealispinna tugevat oksüdeerumist, singi värvuse tumepruuniks muutumist ning lihaskoe välispinna kuivamist või liigniiskuse korral pehmeks muutumist.

3.3. Märgistamine:

Toorainele ja singile kinnitatud logole lisatakse eraldi jagu, mis vastab eeskirjades sätestatud tunnustele ning millega tagatakse jälgitavus ja kontroll kogu tootmistsükli vältel.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PROSCIUTTO TOSCANO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-1494-10.06.2005

KGT ( ) KPN ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministero delle politiche agricole e forestali

Aadress:

Via XX Settembre 20

00187 Roma RM

ITALIA

Tel

+39 0646655104

Faks

+39 0646655306

E-post:

saco7@politicheagricole.gov.it

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Consorzio del Prosciutto Toscano

Aadress:

Via G. Marignolli 21/23

50127 Firenze FI

ITALIA

Tel

+39 0553215115

Faks

+39 0553215115

E-post:

—

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.2. –

Lihatooted

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Prosciutto Toscano”

4.2. Toote kirjeldus:

Turule lubatud tootel „Prosciutto Toscano” on järgmised füüsilised, organoleptilised, keemilised ja keemilis-füüsikalised omadused: kaarjas ülaosa, mis tekib tänu lihavale servale, mis ulatub kuni 8 cm üle reieluupea; kaal on 8–9 kg, kuid mitte kunagi vähem kui 7,5 kg; viilutamisel on liha värvus kahvatupunasest helepunaseni; lihaskoes on vähesel määral rasva; roosade triipudega valge nahaalune rasv on tihke, selle kihid on eraldamatud ning see kinnitub hästi lihaskoe külge.

Tootel „Prosciutto Toscano” on suitsutamise ja laagerdamise traditsiooniliste meetodite kasutamisest tulenev aromaatse lõhnaga hõrk, kuid pikantne maitse.

Keemilised ja keemilis-füüsikalised omadused võib kokku võtta järgmiselt:

sool (väljendatud naatriumkloriidina)	%	kuni 8,3
lihaskoe niiskus	%	kuni 61,0
valgu keemiline indeks	%	kuni 30,0
nitraadid ja nitritid kokku	kuni 95 ppm.

4.3. Geograafiline ala:

Singi „Prosciutto Toscano” tootmiseks kasutatav liha peab olema saadud Lombardia, Emilia Romagna, Marche, Umbria, Lazio ja Toscana maakonnas kasvatatavatelt sigadelt.

Toodet „Prosciutto Toscano” suitsutatakse, viilutatakse ja pakitakse traditsioonilises tootmispiirkonnas, mis hõlmab kogu Toscana maakonda.

4.4. Päritolutõend:

Toodete jälgitavuse tagab kogu tootmistsükli vältel toimuv kontroll, mida kontrolliasutus teostab määruse (EMÜ) nr 510/2006 kohaselt.

4.5. Tootmismeetod:

Tootmismeetodiga on ette nähtud, et punktis 4.3 osutatud maakondades sündinud, kasvatatud ja tapetud sead ei tohi kaaluda alla 160 kg (± 10 %) ning peavad olema vähemalt üheksa kuud vanad. Toode „Prosciutto Toscano” saadakse puhtatõuliste raskete sigade või traditsiooniliste Itaalia Large White'i või Landrace'i tõugu sigade värsketest tagasinkidest.

Kohe pärast sea tapmist rümbast eraldatud tagasingid külmutatakse vähemalt 24 tunni jooksul temperatuuril – 2 ja + 2 °C vahel. Seejärel tagasingid korrastatakse. Värskelt korrastatud tagasink peab kaaluma kuni 11,8 kg.

Enne suitsutamist kontrollib tootja tagasinkide vastavust nõuetele ja kinnitab igale tagasingile metallist plommi – ümmarguse roostevabast terasest märgi, millel on pressitud tähed „P.T.” ja suitsutamise alguskuupäev, märgituna kuu (Rooma numbritega) ja aastaga (kõnealuse aasta kaks viimast numbrit). Kui plomm on kinnitatud vastavat masinat kasutades, ei ole seda võimalik eemaldada.

Tagasinkide suitsutamine algab soolamisega, mis peab toimuma pärast tapmist 120 tunni jooksul. Kuivsoolamisel kasutatakse soola, pipart ja looduslikke lõhnataimi. Pärast soolamist jäetakse tagasingid korralikuks veetustamiseks piisavalt pikaks ajaks seisma, pestes neid seejärel leige, mis tahes desinfektsioonivahenditeta veega. Tagasinke kuivatakse eri ruumis, kus kontrollitakse temperatuuri ja niiskust. Suitsutamise lõppetapp hõlmab tagasingi määrimist seguga, mis koosneb pekist, nisu- ja riisijahust, soolast, piprast ja looduslikest lõhnataimedest. Laagerdumine toimub eriruumides, milles on tagatud korralik õhuvool ja temperatuur 12–25 °C. Selle aja jooksul saab sinke õhutada ning need jäetakse tootmispiirkonnas valitsetavatest ilmastikuoludest tingitud valguse ja loomuliku niiskuse kätte. Sinkide laagerdumisaeg, mida arvestatakse soolamisest turustamiseni, peab 7,5–8,5 kg lõppkaaluga sinkide puhul olema vähemalt kui 10 kuud ning rohkem kui 8,5 kg kaaluvate sinkide puhul vähemalt 12 kuud.

Viilutamiseks ettenähtud toode „Prosciutto Toscano” peab laagerduma kaks kuud kauem kui eelmises lõigus osutatud ajavahemik, st 7,5–8,5 kg kaaluga sinkide puhul vähemalt 12 kuud ning rohkem kui 8,5 kg kaaluvate sinkide puhul vähemalt 14 kuud.

Laagerdumisprotsessi lõpus märgistab tootja kontrolliasutuse ametniku juuresolekul nõutavatele tingimustele vastavad singid põletusmärgiga, millel on sõnadega „PROSCIUTTO TOSCANO DOP” varustatud logo. Et tagada jälgitavus tootmistsükli kõikides eri etappides, võib põletusmärk sisalda veel kahte muud numbrit, et identifitseerida mis tahes teist tootmistsüklisse kaasatud ettevõtjat.

Laagerdumisprotsessi lõpus peab toote „Prosciutto Toscano” viilutamine ja pakendamine toimuma punktis 4.3 osutatud tootmispiirkonnas, et tagada viilutamiseks ettenähtud singi nõutud erinev laagerdumisaeg ning punktis 4.2 kirjeldatud liha ja rasva niiskuse ja välimusega seotud omadused. Viilutamiseks ja pakendamiseks määratud tagasinkide konditustatud lihatükkidena laagerdumine määramata ajavahemiku jooksul ja sätestatud tingimustest erinevates keskkonnatingimustes võib põhjustada selliste tunnuste tekkimist, mis ei ole tootele „Prosciutto Toscano” omased, nagu näiteks ebatavalise hallituse teke, valgu keemilist indeksit muutev ebatavaline valgu vähenemine või isegi rasvkoe osa rääsumine sel määral, et singi maitse ja lõhn erinevad oluliselt tarbijate poolt traditsiooniliselt hinnatud toote vastavatest omadustest. Lisaks sellele võib liha ja rasva enne pakendamist õhu kätte jätmine põhjustada singi söödava pealispinna tugevat oksüdeerumist, singi värvuse tumepruuniks muutumist ning lihaskoe välispinna kuivamist või liigniiskuse korral pehmeks muutumist.

4.6. Seos piirkonnaga:

Kaitstud päritolunimetusega toote omadused sõltuvad keskkonnatingimustest ning looduslikest ja inimfaktoritest. Määratletud piirkonna eripärast sõltuvad eelkõige tooraine omadused. Toormaterjali allikaks oleva piirkonna loomakasvatuse areng on seotud teravilja kasvatamisega ulatuslikel aladel ning seakasvatust edendavate töömeetoditega.

Toote „Prosciutto Toscano” tootmispiirkonna piiratud ala õigustavad punktis 4.3 osutatud piirkonna tingimused. Toscana maastik ja geograafilised iseärasused on ideaalsed kõrgekvaliteediliste sinkide tootmiseks. Toscana naaberpiirkondade kliimast erinevad ilmastikutingimused on sinkide laagerdamiseks samuti eriti sobivad. Seega on kliima ideaalne selleks, et soodustada keskkonnatingimuste ning aeglaselt ja tervislikult laagerduvate, piirkonnale iseloomulike toodete edukat kombinatsiooni: nii piirkonna veini, oliiviõli, juustu ning muidugi ka singi puhul.

Keskkonnafaktorid on tihedalt seotud tootmispiirkonna eripäraga; piirkonna jahedad ja haljendavad orud ning metsaga kaetud künkad mõjutavad oluliselt nii piirkonna kliimat kui lõpptoote omadusi. Kombinatsioon tooraine/toode/määratlus on seotud piirkonna sotsiaal- ja majandusarenguga.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

INEQ — Istituto Nord Est Qualità

Aadress:

Via Rodeano 71

33038 S. Daniele del Friuli UD

ITALIA

Tel

+39 0432940349

Faks

+39 0432943357

E-post:

info@ineq.it

4.8. Märgistamine:

Toote „Prosciutto Toscano” kaitstud päritolunimetus peab olema märgisel tähistatud mis tahes muust kirjast kergesti eristatavate selgete ja kustutamatute tähtedega, millele vahetult järgneb lause „Denominazione di Origine Protetta” või tähed „D.O.P.”. Lisada ei tohi midagi, mida ei ole selgesõnaliselt lubatud. Muude kui reklaami eesmärgil kasutatavate või ostjaid eksitavate nimede, kaubanimede või kaubamärkide kasutamine on siiski lubatud, samuti ka seakasvatusettevõtete märkimine tingimusel, et tooraine on pärit üksnes nendest ettevõtetest. Toodet „Prosciutto Toscano” võib turustada kuni 30 kuu jooksul alates värskete tagasinkide suitsutamise algusest. Toodet „Prosciutto Toscano” võib turustada ka konditustatud tootena, st eri suuruse ja kaaluga viilude või portsjonitena. Toote kõnealused liigid peavad turustamiseks olema pakitud vastavatesse toidupakenditesse või mahutitesse, mis on nõuetekohaselt pitseeritud. Toote põletusmärk peab olema nähtav siis, kui kogu konditustatud sink on pakendatud. Kui valmistatakse ette singi portsjonid, peab põletusmärk olema nähtav iga tüki peal. Kui portsjonid on saadud singist, mis laagerdumisprotsessi lõpus on jäänud põletusmärgita, peab tootja kontrolliasutuse ametniku juuresolekul varustama singi põletusmärgiga enne seda, kui sink jagatakse portsjoniteks.

30.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 322/39

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 322/11

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„GENISSE FLEUR D’AUBRAC”

EÜ nr: FR-PGI-005-0257-15.10.2002

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Génisse Fleur d’Aubrac”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Génisse Fleur d’Aubrac” tähistatakse 24 kuni 42 kuuselt tapetavat mullikat (poegimata emasveis), kes on Aubraci tõugu lehma ja šarolee (Charolais) tõugu pulli järglane.

Rümba peamised omadused on järgmised:

—	kaal vähemalt 280 kg;

—	lihakusklass: E, U ja R EUROPi klassifitseerimisskaala järgi;

—	rasvkoe ladestusmäär: 2. ja 3. klass EUROPi klassifitseerimisskaala järgi;

—	pH ≤ 6 mõõdetuna 24 tundi pärast tapmist pikast seljalihasest 13. nimmelüli kohalt;

—	minimaalne laagerdumisaeg: 7 päeva pärast tapmist;

—	väliste defektide (välisrasv ei ole korralikult eemaldatud, veiste parasiithaiguse jäljed, verevalumid) puudumine.

Mullika „Génisse Fleur d’Aubrac” lihale on iseloomuslik erepunane värvus, liha on suhteliselt väherasvane ja samas marmorjas.

Liha müüakse rümba või poolrümbana (värskelt), keskmiste jaotustükkidena (värskelt), lõikamisvalmis lihatükkidena (värskelt või külmutatult), lõigatud lihatükkidena (külmutatult) ja müügipakendites (värskelt või külmutatult).

3.3. Tooraine:

Ei kohaldata.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Sünnist võõrutuseni

Vasikad imevad emapiima nii laudas kui ka karjamaal. Rohusöödale üle minnes toituvad nad vabalt. Võõrutus toimub loomulikul teel ning mitte enne kuue kuu möödumist sünnist. Piimapulbriga söötmine on keelatud. Kui ilmaolud seda tingivad, võib mõni kuu enne võõrutamist hakata vasikatele andma lisasööta.

Võõrutusest söötmise lõppjärguni

Sööt peab pärinema põhiliselt asjaomasest põllumajandusettevõttest, kui erandlike ilmaolude tõttu (nt põud) ei tule toimida teisiti, ning selle koostis peab olema järgmine:

—	ühe- või mitmeaastased looduslikud taimed;

—	ajutise rohumaa kõrrelised heintaimed ja söödakaunvili;

—	püsirohumaa ja loodusliku rohumaa taimed.

Sööt võib olla toores (rohi), kuiv (hein) ja/või hapendamise teel konserveeritud (silo). Põllumajandusettevõttest pärinevale rohusöödale lisaks antakse loomadele täiendsööta.

Kontsentreeritud täiendsööta ostetakse loomasööda tootjatelt või valmistatakse sealsamas põllumajandusettevõttes ning selle koostises võivad olla üksnes järgmised ained: teravili/teravilja kõrvalsaadused või teraviljasaadused/õliseemned/õliseemnesaadused ja kõrvalsaadused (õlikook)/kaunviljasaadused ja kõrvalsaadused/mugulatest, juurikatest või puuviljadest saadav mass/melass/kuivatatud lutsern/piimatooted/taimeõlid ja -rasvad/mineraalained (karbonaadid, fosfaadid, sool, magneesium)/pärmid ja nende kaassaadused. Lisaaineid on lubatud kasutada üksnes õigusaktide kohaselt.

Alates 18 kuu vanusest ei ole maisi mis tahes kujul lubatud anda.

Söötmise lõppjärk

Mullikate kasvatamine lõppeb vähemalt neljakuuse perioodiga laudas või karjamaal. Põllumajandusettevõttest pärinevale söödale lisaks antakse mullikatele täiendsööta. Kontsentreeritud täiendsööta ostetakse loomasööda tootjatelt või valmistatakse sealsamas põllumajandusettevõttes ning selle koostises peavad olema üksnes ained, mis on kinnitatud võõrutuse ja söötmise lõppjärgu jaoks. Lisasööda maksimaalne kogus on 400 kg looma kohta. Alates 18 kuu vanusest ei ole maisi mis tahes kujul lubatud anda.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Mullikad „Génisse Fleur d’Aubrac” sünnivad ning neid kasvatatakse ja nuumatakse kaitstud geograafilise tähisega „Génisse Fleur d’Aubrac” hõlmatud alal. Põllumajandusettevõtte keskus ning kõik hooned ja karjamaad, sealhulgas rändkarjatamiseks (mullikate „Génisse Fleur d’Aubrac” kasvatamiseks) kasutatavad alad peavad asuma kaitstud geograafilise tähise piirkonnas.

Tavaliselt kasvatab mullikaid „Génisse Fleur d’Aubrac” sünnist kuni tapmiseni üks põllumajandusettevõtja, kuid üks omanikuvahetus on lubatud. Sel juhul peavad loomad viimase omaniku juures olema vähemalt neli kuud.

Mullikad „Génisse Fleur d’Aubrac” tapetakse kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud piirkonnas. Mullikate transport ei tohi kesta üle nelja tunni (võimalikud peatused välja arvatud). Piirangu eesmärk on kanda hoolt loomade heaolu eest transportimise ajal ja vältida pikki teekondi, mis põhjustavad stressi, mis omakorda mõjutab rümba saagist ja liha kvaliteeti. Loomade stressi tuleb seega vältida nii palju kui võimalik, et karjakasvatajate jõupingutused tootmisetapi jooksul ei oleksid asjatud.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Ei kohaldata.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Päritolusertifikaadil ja märgisel peab olema järgmine teave:

—	kategooria: mullikas;

—	toote müüginimetus „Génisse Fleur d’Aubrac”;

—	kontrolliasutuse kontaktandmed;

—	kaitstud geograafilise tähise logo;

—	märge „Aubraci tõugu lehma ja šarolee tõugu pulli järeltulija”;

—	märge „kasvatatud vaheldumisi laudas ja karjamaal”;

—	märge „sündinud ja kasvatatud Aubraci piirkonnas”;

—	looma riiklik identifitseerimisnumber.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Nimetusega „Génisse Fleur d’Aubrac” kaitstud geograafilise tähise ala hõlmab 313 kommuuni neljas departemangus (l’Aveyron, le Cantal, la Haute-Loire ja la Lozère).

Aveyroni departemang

Järgmiste kantonite kõik kommuunid: Bozouls, Campagnac, Entraygues-sur-Truyère, Espalion, Estaing, Laguiole, Laissac, Mur-de-Barrez, Pont-de-Salars, Rodez-Nord, Saint-Amans-des-Côts, Saint-Chely-d’Aubrac, Saint-Geniez-d’Olt, Sainte-Geneviève-sur-Argence, Salles-Curan, Sévérac-le-Château.

Conquesi kantoni järgmised kommuunid: Conques, Saint-Félix-de-Lunel ja Sénergues.

Marcillac-Valloni kantoni järgmised kommuunid: Muret-le-Château ja Salles-la-Source.

Rodez-Esti kantoni järgmised kommuunid: Rodez-Est ja Sainte-Radegonde.

Rodez-Ouesti kantoni Rodez-Ouesti kommuun.

Vézins-de-Lévezou kantoni järgmised kommuunid: Saint-Laurent-de-Lévézou, Ségur ja Vézins-de-Lévézou.

Cantali departemang

Järgmiste kantonite kõik kommuunid: Chaudes-Aigues, Pierrefort, Ruynes-en-Margeride, Saint-Flour-Nord, Saint-Flour-Sud.

Massiaci kantoni järgmised kommuunid: Bonnac, La Chapelle-Laurent, Ferrières-Saint-Mary, Saint-Mary-le-Plain, Saint-Poncy ja Valjouze.

Murat’ kantoni Neussargues-Moissaci kommuun.

Haut-Loire’i departemang

Pinolsi kantoni järgmised kommuunid: Auvers, La Besseyre-Saint-Mary, Desges ja Pinols.

Saugues’i kantoni järgmised kommuunid: Chanaleilles, Croisances, Esplantas, Grèzes, Saint-Christophe-d’Allier, Saint-Vénérand, Saugues, Thoras, Vazeilles-Près-Saugues ja Venteuges.

Lozère’i departemang

Järgmiste kantonite kõik kommuunid: Aumont-Aubrac, Le Bleymard, Chanac, Châteauneuf-de-Randon, Fournels, Grandrieu, Langogne, Le Malzieu-Ville, Marvejols, Mende-Nord, Mende-Sud, Nasbinals, Saint-Alban-sur-Limagnole, Saint-Amans, Saint-Chély-d’Apcher ja Saint-Germain-du-Teil.

La Canourgue’i kantoni järgmised kommuunid: Banassac, Canilhac, La Canourgue, Saint-Saturnin ja La Tieule.

Floraci kantoni Bondonsi kommuun.

Massegros’ kantoni Recoux’ kommuun.

Pont-de-Montverti kantoni järgmised kommuunid: Fraissinet-de-Lozère, Le Pont-de-Montvert ja Saint-Maurice-de-Ventalon.

Villeforti kantoni järgmised kommuunid: Altier ja La Bastide-Puylaurent.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Aubraci piirkonna moodustavad Keskmassiivi lõunaosas paiknevad väikesed peamiselt paleosoikumi aegsed ja vulkaanilised mägialad. Kogu piirkonna kõrgus merepinnast on üle 600 m ning seda iseloomustavad pikad ja karmid talved ning üsna suur sademeterohkus aastaringselt. Põhiliselt võib seal leida karjamaid – looduslikud rohumaad (devèzes), nurmed ja niidud, metsastunud rohumaad ning mägi- ja suvekarjamaad, mille aluspinnas on basalt, graniit või kiltkivi.

Piirkonna elanikud on piirkonna kõrguse ja reljeefi tõttu arendanud välja mägitaimestikul põhineva nn karjamaamajanduse.

5.2. Toote eripära:

Aubraci tõugu lehma ja šarolee tõugu pulli järglasena on mullikas „Génisse Fleur d’Aubrac” ainulaadne ning ühendab endas maatõu ja tuntud lihaloomatõu parimaid omadusi. Aubraci piirkonna talunikud on neid loomi kasvatanud pikka aega ning omavad selles valdkonnas suuri kogemusi. Ristamise tulemusena on saadud kiiresti kasvavad ja suure lihasaagisega mullikad, keda on kerge pidada ja nuumata.

Mullikaid „Génisse Fleur d’Aubrac” peetakse Aubraci piirkonna kliima eripära tõttu nii karjamaal kui ka sisetingimustes:

—	suveperioodil (aprillist/maist kuni novembri/detsembrini) vabalt karjamaal,

—	talveperioodil (novembrist/detsembrist kuni aprilli/maini) laudas eelnevalt varutud söödal.

Mullikatelt „Génisse Fleur d’Aubrac” saadav liha on erepunane, suhteliselt lahja ja samas marmorjas.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähise „Génisse Fleur d’Aubrac” omistamise eeldus on oskusteabe olemasolu ja toote hea maine.

Tänu mullikate „Génisse Fleur d’Aubrac” kasvatajate teadmistele ja oskustele on Aubraci piikonnas kujunenud omalaadne karjakasvatuse tootmisahel, millele on iseloomulik laialdane looduslike karjamaade kasutamine, suured ammlehmakarjad ja Auraci maatõugu lehmad, samuti tootearendus, et tagada tootele „Génisse Fleur d’Aubrac” lisaväärtus.

Aubraci piirkonna karjakasvatuse aluseks on rohi. Põllumajandusettevõtete geograafiline paiknemine määrab ka nende majandustegevuse eripära:

—	kõrgemal (ligikaudu 1 000 m) on pinnas peamiselt vulkaaniline ning sademed rohked ja korrapärased, mis tagab rohu kasvamise kogu karjatamisperioodi jooksul. Majandamiseks kasutatakse peamiselt püsirohumaid, kus loomi karjatatakse. See on ühtlasi oluline suvekarjamaa;

—	keskmisel kõrgusel (800-1 200 m) asub peaaegu pool Aubraci piirkonnast. Aluspinnas on siin graniit ja pinnas suvel kuivusele kalduv. Kuid samas leidub suviseks karjatamiseks arvukalt niitusid ja looduslikke heinamaid;

—	madalamal (alla 800 m), graniitkaljude jalamil on pinnas kuiv. Seepärast on rohtu väga vähe ning kari tuleb sel perioodil kõrgemale viia.

Mullikaid „Génisse Fleur d’Aubrac” tuleb nende kasvutsükli jooksul pidada vaheldumisi karjamaal ja siseruumides. Põhiosa nende söödast peab pärinema oma põllumajandusettevõtte varudest.

Kuna söödamajandus on laiapõhjaline ja soosib karjamaid, ei ole loomade asustustihedus suur. Omal viisil see siiski kajastab rohumaade looduslikku rikkust. Üldiselt on loomade asustustihedus basaldipõhjalistel toitainerikkamatel aladel 1 loomühik hektari kohta ning graniidi-, kiltkivi- või liivakivipõhjalistel aladel, kus looduslikku sööta on veidi vähem, kuid kevaditi karjatamise kvaliteet sama hea – 0,6–0,8 loomühikut hektari kohta. Kasutatakse vaid lupjamist (väga happeliste muldade puhul on pH madal) ja orgaanilisi väetisi (sõnnik ja läga).

Aubraci tõugu emasveised suudavad tänu oma vastupidavusele keskkonnast tulenevate raskustega hästi kohaneda, s.o kasutada rasketel aegadel (pikad talved) organismi reserve ja taastada need uuesti parematel aegadel (kevadel ja suvel karjamaadel). Nad saavad tavaliselt ühe vasika aastas ja poegimine on riskivaba. Tänu nende šarolee tõugu pullidega paaritamisel saadud järglastele on loomaliha tootmine olnud peaaegu poole sajandi vältel Aubraci piirkonnas täisväärtuslik ja tulus majandustegevus. Üha enam püüavad karjakasvatajad anda oma parimatele loomadele (sageli range valiku alusel) lisaväärtust ning valivad seetõttu mullika „Génisse Fleur d’Aubrac”, kellel on parem lihasaagis, kuid samas hea luustik ja Aubraci tõule iseloomulik maitse.

Aubraci piirkonna karjatamissüsteem, kus suvisel karjatamisel on väga oluline osa, on tuntud juba ammustest aegadest. Mägipiirkonnas asendus 20. sajandil juustu tootmine üha enam liha tootmisega. Kohaliku Aubraci tõu ristamine šarolee tõuga hoogustus 1960ndatel aastatel ning ajapikku kujunes sellest mullikas „Génisse Fleur d’Aubrac”.

Nimetus „Génisse Fleur d’Aubrac” esineb ajakirjanduses esimest korda 1991. aastal seoses sellenimeliste pidustustega. Esimesed loomad müüdi nimetuse „Génisse Fleur d’Aubrac” all 1991. aasta oktoobris. Sellest ajast on nimetus „Génisse Fleur d’Aubrac” nii erialastes kui ka tavauudistes pidevalt äramärkimist leidnud. 1997. aastal omistas väljaanne Guide des Produits du Terroir (Editions du Seuil) Aubraci tootjaühendusele ja mullikale „Génisse Fleur d'Aubrac” kvaliteedimärgi Label Excellence Terroir. 27. mail 2002 kogunes üle 200 karjakasvataja ja omavalitsuse esindaja tähistama 10 000. mullika „Génisse Fleur d’Aubrac” müüki, mida kajastasid ka piirkondlikud uudised. Karjakasvatajad on osalenud paljudel messidel, nagu näiteks messid Salon International de l’Agriculture Pariisis 2004. aasta märtsis, Salon de la boucherie et du goût Marseille’s 2005. aasta novembris ja Salon des produits et des filières de qualité Marvejols’is 2006. aasta aprillis. Tarbijatele antakse toote „Génisse Fleur d’Aubrac” kohta teavet nii kauplustes posteritel kui ka reklaamprospektide ja edasimüüjate loetelude kaudu, mida jagatakse messidel, näitustel, esitlustel ja mujal. Juba aastaid on mullikaga „Génisse Fleur d’Aubrac” olnud seotud konkursse ja muid iga-aastasi üritusi, näiteks Fête de la Transhumance ja Festival du bœuf gras de Pâques à Laguiole (Aveyron).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCAnnexesGenisseFleurdAubrac.doc

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.322.est
Euroopa Liidu Teataja		C 322

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 30. detsember 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Nõukogu
2009/C 322/01	Läbivaadatud tegevusjuhend seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni tõhusaks rakendamiseks	1

	Komisjon
2009/C 322/02	Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused	11

2009/C 322/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5421 – Panasonic/Sanyo) ( 1 )	13

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Euroopa Parlament
2009/C 322/04	Euroopa Ühenduse Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC) – XLII COSAC – Seisukohad – Stockholm, 4.–6. oktoober 2009	14

	Komisjon
2009/C 322/05	Euro vahetuskurss	17

2009/C 322/06	Komisjoni teatis komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiivi 96/60/EÜ rakendamise raames, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul(Direktiiviga seotud harmoneeritud standardite nimetuste ja tähiste avaldamine) ( 1 )	18

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4433
JPY	Jaapani jeen	132,44
DKK	Taani kroon	7,4415
GBP	Inglise nael	0,90270
SEK	Rootsi kroon	10,3550
CHF	Šveitsi frank	1,4882
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3285
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,413
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	272,54
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7092
PLN	Poola zlott	4,1463
RON	Rumeenia leu	4,2157
TRY	Türgi liir	2,1758
AUD	Austraalia dollar	1,6069
CAD	Kanada dollar	1,4999
HKD	Hongkongi dollar	11,1938
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0057
SGD	Singapuri dollar	2,0245
KRW	Korea won	1 690,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,6927
CNY	Hiina jüaan	9,8569
HRK	Horvaatia kuna	7,3050
IDR	Indoneesia ruupia	13 624,39
MYR	Malaisia ringit	4,9541
PHP	Filipiini peeso	66,700
RUB	Vene rubla	43,3316
THB	Tai baht	48,120
BRL	Brasiilia reaal	2,5034
MXN	Mehhiko peeso	18,8058
INR	India ruupia	67,3800

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 322/07	Konkursikutse 2009 — Programm Kodanike Euroopa (2007–2013) – Programmi meetmete rakendamine: Aktiivsed Euroopa kodanikud, Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas ja Euroopa mäletab	19

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 322/08	Algatamisteade Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise kohta	23

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 322/09	Riigiabi – Itaalia – Riigiabi C 35/09 (ex NN 77/B/01) – Meetmed tööhõive suurendamiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris – Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )	28

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 322/10	Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	33

2009/C 322/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	39


	(1) EMPs kohaldatav tekst