ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.305.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 305
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
16. detsember 2009

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 305/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

1

2009/C 305/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

4

2009/C 305/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5690 – Occidental Petroleum Corporation/Phibro) ( 1 )

6

2009/C 305/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5713 – Altor/Pharmacy Company Sweden 1 AB and Pharmacy Company Sweden 8) ( 1 )

6

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 305/05

Euro vahetuskurss

7

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2009/C 305/06

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

8

2009/C 305/07

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

14

2009/C 305/08

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

19

 

V   Teated

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2009/C 305/09

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

24

2009/C 305/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

27

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.10.2009

Riikliku abi viitenumber

N 249/08

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Groenfondsen

Õiguslik alus

Regeling groenprojecten 2009

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

Aastaeelarve: keskmiselt umbes 27 000 000 EUR

Abi osatähtsus

1,85 % projekti investeerimiskuludest

Kestus

10 aastat alates komisjoni heakskiidust; põllumajanduse puhul on kestus piiratud 7 aastaga (esmase tootmise valdkonna projektid) ja 31. detsembrini 2013 (projektid, mida võiks rahastada ka 2007.–2013. aasta Madalmaade maaelu arengukavast)

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Financiën

Korte Voorhout 7

PO Box 20201

2500 EE Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.8.2009

Riikliku abi viitenumber

N 180/09

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Puglia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

En Plus s.r.l.

Õiguslik alus

Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007), L. 296 articolo 1 commi da 271 a 279 del 27.12.2006

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 30 miljonit EUR

Abi osatähtsus

13,80 %

Kestus

2007–2010

Majandusharud

Elektri-, gaasi- ja veevarustus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Agenzia delle Entrate

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

15.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 304/09

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Limited amounts of compatible aid under the Temporary Framework

Õiguslik alus

Draft ministerial decision ‘State aid measures in the form of direct grants based on the Temporary Community framework in the framework of the Operational Programmes of NSRF’, and the following national legal act: Law No 3614/2007 (FEK A267/3-12-2007) Management, control and implementation of development interventions for the programming period 2007-2013

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 2 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Greek Ministry of Economy and Finance

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.10.2009

Riikliku abi viitenumber

N 583/09

Liikmesriik

Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

DEXIA

Õiguslik alus

Convention de garantie autonome entre l'État belge, l'État français, l'État luxembourgeois et Dexia SA

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses, Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 100 000 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 100 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

1.11.2009–28.2.2010

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministère de l'économie, de l'industrie et de l'emploi

139 rue de Bercy

75572 Paris Cedex 12

FRANCE

Ministère des finances et des réformes institutionnelles

Rue de la Loi 12

1000 Bruxelles

BELGIQUE

Ministère des finances

3, rue de la Congrégation

1352 Luxembourg

LUXEMBOURG

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/4

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

15.9.2009

Riikliku abi

N 357/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Individual R&D aid to GKN

Õiguslik alus

Section 1 of the 1982 Civil Aviation Act

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Hüvitatav abi

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 60 milj GBP

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 31.12.2016

Majandusharud

Õhutransport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Aerospace, Marine and Defence Unit

Department for Business, Innovation and Skills

1 Victoria Street

London

SW1H 0ET

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

7.10.2009

Riikliku abi viitenumber

N 531/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Assumption of risk for WestLB

Õiguslik alus

§ 8 Gesetz zur Fortentwicklung der Finanzmarktstabilisierung („FMStFG“)

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 6 400 milj EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 30.11.2009

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesland Nordrhein-Westfalen u.a.

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/6

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5690 – Occidental Petroleum Corporation/Phibro)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/03

11. detsembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5690 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/6

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5713 – Altor/Pharmacy Company Sweden 1 AB and Pharmacy Company Sweden 8)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/04

11. detsembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5713 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/7

Euro vahetuskurss (1)

15. detsember 2009

2009/C 305/05

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4541

JPY

Jaapani jeen

130,22

DKK

Taani kroon

7,4416

GBP

Inglise nael

0,89600

SEK

Rootsi kroon

10,4635

CHF

Šveitsi frank

1,5123

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,4735

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,105

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

277,10

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7063

PLN

Poola zlott

4,1865

RON

Rumeenia leu

4,2523

TRY

Türgi liir

2,1992

AUD

Austraalia dollar

1,6048

CAD

Kanada dollar

1,5459

HKD

Hongkongi dollar

11,2735

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0183

SGD

Singapuri dollar

2,0283

KRW

Korea won

1 688,69

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,8737

CNY

Hiina jüaan

9,9286

HRK

Horvaatia kuna

7,2800

IDR

Indoneesia ruupia

13 777,64

MYR

Malaisia ringit

4,9636

PHP

Filipiini peeso

67,167

RUB

Vene rubla

43,9725

THB

Tai baht

48,218

BRL

Brasiilia reaal

2,5636

MXN

Mehhiko peeso

18,6052

INR

India ruupia

67,8700

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/8

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/06

Riikliku abi viitenumber

X 285/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Niedersachsen

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Investitions- und Förderbank Niedersachsen (NBank)

Günther-Wagner-Allee 12—16

30177 Hannover

DEUTSCHLAND

http://www.nbank.de

Abimeetme nimetus

Richtlinie über die Gewährung von Zuwendungen im Rahmen des Niedersächsischen Innovationsförderprogramms

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

§ 44 LHO Niedersächsische Landeshaushaltsordnung;

Richtlinie: Nds MBl. 6/2009 S. 176

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

1.1.2009–31.12.2015

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

15,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

25 %

20 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

25 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.nbank.de/Unternehmen/Wirtschaft/Innovation/Innovationsfoerderung_Forschung.php

Riikliku abi viitenumber

X 286/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Anpassung an die AGFVO

Piirkonna nimi (NUTS)

Sachsen

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Sächsische Aufbaubank

Pirnaische Straße 9

01069 Dresden

DEUTSCHLAND

http://www.sab.sachsen.de

Abimeetme nimetus

Mittelstandsrichtlinie

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

§§ 23 und 44 der SäHO in der Fassung der Bekanntmachung vom 10. April 2001 (GVBl. S. 153)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XT 19/07

Muutmine XS 75/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2011

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

24,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

CCI-Nr.2007DE161PO004

CCI Nr.2007DE051PO004 — 9,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

20 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

—

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %

—

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

50 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.smwa.sachsen.de/de/Mittelstand_Existenzgruender/Mittelstandspolitik/18899.html

Riikliku abi viitenumber

X 287/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

bayern

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

LfA Förderbank Bayern

Königinstraße 17

80539 München

DEUTSCHLAND

http://www.lfa.de

Abimeetme nimetus

Richtlinie für Darlehen an mittelständische Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft zur Förderung von Umweltschutz- und Energieeinsparungsmaßnahmen (Bayerisches Umweltkreditprogramm)

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Richtlinie für Darlehen an mittelständische Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft zur Förderung von Umweltschutz- und Energieeinsparungsmaßnahmen (Allgemeines Ministerialblatt der Bayerischen Staatsregierung Nr. 3/2009 vom 27.2.2009, S. 73)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 121/04

Kestus

1.1.2009–31.12.2012

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

5,50 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Intressitoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.verkuendung-bayern.de/allmbl/jahrgang:2009/heftnummer:3/seite:73

Riikliku abi viitenumber

X 288/09

Liikmesriik

Poola

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Lubuskie, Podkarpackie, Podlaskie, Swietokrzyskie, Warminsko-Mazurskie

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości

ul. Pańska 81/83

00-834 Warszawa

POLSKA/POLAND

http://www.parp.gov.pl

Abimeetme nimetus

Pomoc finansowa udzielana przez Polską Agencję Rozwoju Przedsiębiorczości na tworzenie i rozwój infrastruktury turystyki kongresowej i targowej w ramach Programu Operacyjnego Rozwój Polski Wschodniej 2007–2013

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

—

Artykuł 6b ust. 10 ustawy z dnia 9 listopada o utworzeniu Polskiej Agencji Rozwoju Przedsiębiorczości (Dz.U. z 2007 r. nr 42, poz. 275 oraz z 2008 r. nr 116, poz. 730 i 732)

—

Artykuł 21 ust. 3 ustawy z dnia 6 grudnia 2006 r. o zasadach prowadzenia polityki rozwoju (Dz.U. nr 227, poz. 1658 oraz z 2007 r. nr 140, poz. 984)

—

Program Operacyjny Rozwój Polski Wschodniej 2007–2013

—

Szczegółowy opis osi priorytetowych Programu Rozwój Polski Wschodniej 2007–2013

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

10.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

478,80 PLN (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Artykuł 54 ust. 4 rozporządzenia Rady (WE) nr 1083/2006 z dnia 11 lipca 2006 r. ustanawiające przepisy ogólne dotyczące Europejskiego Funduszu Rozwoju Regionalnego, Europejskiego Funduszu Społecznego oraz Funduszu Spójności i uchylające rozporządzenie (WE) nr 1260/1999 (Dz. U. L 210 z 31.7.2006, s. 25) i rozporządzenie (WE) nr 1080/2006 Parlamentu Europejskiego i Rady z dnia 5 lipca 2006 r. w sprawie Europejskiego Funduszu Rozwoju Regionalnego i uchylające rozporządzenie (WE) nr 1783/1999 (Dz. U. L 210 z 31.7.2006, s. 1) – 407,00 PLN (w mln)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

50 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.polskawschodnia.gov.pl/Dokumenty/pp/Lists/Prawo%20Polskie/Attachments/13/Rozporzadzenie_turystyka_kongresowa.pdf

Riikliku abi viitenumber

X 289/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Deutschland

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Bundesministerium für Bildung und Forschung

Hannoversche Str. 28—30

10115 Berlin

DEUTSCHLAND

http://www.bmbf.de

Abimeetme nimetus

Programm „Spitzenforschung und Innovation in den Neuen Ländern“

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

1.

Gesetz über die Feststellung des Bundeshaushaltsplans in der jährlichen Fassung, zur Zeit für das Haushaltsjahr 2008 (Haushaltsgesetz 2008) vom 22.12.2007

http://www.bundesfinanzministerium.de/bundeshaushalt2008/html

2.

Bundeshaushaltsplan in der jährlichen Fassung, zur Zeit für das Haushaltsjahr 2008 (Bundeshaushaltsplan 2008) vom 22.12.2007

http://www.bundesfinanzministerium/de/bundeshaushalt2008/html/ep00.html

3.

Bundeshaushaltsordnung (BHO) und dazu erlassene Verwaltungsvorschriften vom 19.0

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

1.1.2009–31.12.2014

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

215,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Alusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt a)

100 %

—

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

50 %

20 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

25 %

20 %

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (artikkel 32)

75 %

—

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33)

100 %

—

Noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi (artikkel 35)

1 000 000 EUR

—

Innovatsiooni nõuandeteenuste jaoks antav abi ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi (artikkel 36)

200 000 EUR

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.bmbf.de/foerderungen/13205.php

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/14

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/07

Riikliku abi viitenumber

X 290/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Sachsen-Anhalt

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Investitionsbank Sachsen-Anhalt

Domplatz 12

39104 Magdeburg

DEUTSCHLAND

http://www.ib-sachsen-anhalt.de

Abimeetme nimetus

Richtlinie über die Gewährung von Zuwendungen zur Förderung von abfallwirtschaftlichen Maßnahmen

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Erlass des Ministeriums für Landwirtschaft und Umwelt des Landes Sachsen-Anhalt vom 17.12.2008 — 38 — 67030

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

31.3.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

35,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus, Sooduslaen

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

15.03

15.11

45.03

45.11 — 24,61 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

10 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.sachsen-anhalt.de/LPSA/index.php?id=33549

Riikliku abi viitenumber

X 291/09

Liikmesriik

Belgia

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Vlaams Gewest

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agentschap Ondernemen

Koning Albert II laan 35, bus 12

1030 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

http://ae.vlaanderen.be/

Abimeetme nimetus

Besluit van de Vlaamse Regering tot wijziging van het besluit van de Vlaamse Regering van 16 mei 2007 tot toekenning van steun aan ondernemingen voor ecologie-investeringen in het Vlaamse Gewest

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Besluit van de Vlaamse Regering tot wijziging van het besluit van de Vlaamse Regering van 16 mei 2007 tot toekenning van steun aan ondernemingen voor ecologie-investeringen in het Vlaamse Gewest (nog niet gepubliceerd in het Belgisch Staatsblad)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine N 515/06

Kestus

20.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

120,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel järgida ühenduse keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rangemaid normatiive või parandada keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel (artikkel 18)

20 %

20 %

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21)

20 %

20 %

Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 22)

20 %

20 %

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23)

20 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.vlaanderen.be/ecologiepremie

Riikliku abi viitenumber

X 293/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Rioja

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/ Muro de la Mata, 13-14

26271 Logroño (La Rioja)

ESPAÑA

http://www.ader.es

Abimeetme nimetus

Promoción de la innovación en la gestión empresarial

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden 14/2009, de 12 de febrero de 2009, de la Consejería de Industria, Innovación y Empleo, por la que se modifica la orden no 9/2008, de 3 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones por la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja destinadas a la promoción de la innovación en la gestión empresarial, en régimen de concurrencia competitiva (B.O.R. no 22/2009, de 16 de febrero)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 166/08

Kestus

17.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

1,80 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=41-229166

Riikliku abi viitenumber

X 294/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Pais Vasco

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Mauricio LAZCANO Director General de SPRI-Sociedad para la Promoción y Reconversión Industrial, S.A.

SPRI, S.A.

Alameda de Urquijo, 36

48011 Bilbao (Bizkaia)

ESPAÑA

http://www.spri.es

Abimeetme nimetus

Programa CONNECT, ayudas a proyectos empresariales de jóvenes empresas innovadoras

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Anuncio del Programa CONNECT, de ayudas a proyectos empresariales desarrollados en la CAPV por jóvenes empresas industriales (o de servicios conexos) innovadoras y con alto potencial de crecimiento.

BOPV, núm. 41, 27 de febrero de 2009

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

28.2.2009–31.12.2010

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

2,50 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi (artikkel 35)

2,5 EUR

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www.euskadi.net/cgi-bin_k54/bopv_20?c&f=20090227&a=200901117

Riikliku abi viitenumber

X 297/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

ES

Piirkonna nimi (NUTS)

Rioja

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/ Muro de la Mata, 13-14

26071 Logroño (La Rioja)

ESPAÑA

http://www.ader.es

Abimeetme nimetus

Programa estratégico de comercio exterior (PYMES)

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden 7/2009, de 12 de febrero de 2009, de la Consejería de Industria, Innovación y Empleo, por la que se modifica la Orden 16/2008, de 3 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones por la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja destinadas al programa estratégico de comercio exterior, en régimen de concurrencia competitiva. (B.O.R. no 22 de 16.2.2009)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 170/08

Kestus

17.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

2,78 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Fondos FEDER — 2,00 EUR (en millones)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

—

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=35-229159

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/19

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 305/08

Riikliku abi viitenumber

X 307/09

Liikmesriik

Poola

Liikmesriigi antud number

PL

Piirkonna nimi (NUTS)

Poland

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Starosta – około 340 podmiotów

Dane w załączniku

Abimeetme nimetus

Prace interwencyjne – pomoc w formie subsydiów płacowych

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Ustawa z dnia 20 kwietnia 2004 r. o promocji zatrudnienia i instytucjach rynku pracy (t.j. Dz.U. z 2008 r. nr 69, poz. 415 z późn. zm.)

Rozporządzenie Ministra Pracy i Polityki Społecznej z dnia 7 stycznia 2008 r. w sprawie organizowania prac interwencyjnych i robót publicznych oraz jednorazowej refundacji kosztów z tytułu opłaconych składek na ubezpieczenie społeczne (Dz.U. nr 5, poz. 25)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

7.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

150,00 PLN (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 40)

50 %

—

Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 41)

75 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://158.66.1.108/_files_/akty_prawne_2006/akty_wykonawcze/dziennik/dz_u_z_2009_5_25.pdf

http://158.66.1.108/_files_/akty_prawne_2006/ustawy/090210_ust_o_prom_zatr.doc

Riikliku abi viitenumber

X 308/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Rioja

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/ Muro de la Mata, 13-14

26271 Logroño (La Rioja)

ESPAÑA

http://www.ader.es

Abimeetme nimetus

Promoción de la seguridad en el trabajo

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden 5/2009, de 12 de febrero de 2009, de la Consejería de Industria, Innovación y Empleo, por la que se modifica la Orden 20/2008, de 5 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones por la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja destinadas a la promoción de la seguridad en el trabajo, en régimen de concurrencia competitiva (B.O.R. no 22/2009, de 16 de febrero)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 167/08

Kestus

17.2.2009–31.12.2009

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,80 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=33-229157

Riikliku abi viitenumber

X 309/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Se trata de la adaptación de la ayuda no XS 169/08 al Reglamento general de exención por categorías 800/2008

Piirkonna nimi (NUTS)

Rioja

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/ Muro de la Mata, 13-14

26071 Logroño (La Rioja)

ESPAÑA

http://www.ader.es

Abimeetme nimetus

Bases reguladoras de la concesión de subvenciones destinadas a la elaboración de protocolos familiares de las empresas

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden 17/2009, de 12 de febrero de 2009, de la Consejería de Industria, Innovación y Empleo, por la que se modifica la Orden 18/2008, de 5 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones por la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja destinadas a la elaboración de protocolos familiares de las empresas, en régimen de concurrencia competitiva (B.O.R. no 22/2009, de 16 de febrero)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 169/08

Kestus

17.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,06 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=45-229169

Riikliku abi viitenumber

X 310/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Se trata de la adaptacion de la ayuda no XP 4/08 al Reglamento General de exencion por categoris 800/2008

Piirkonna nimi (NUTS)

Rioja

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/ Muro de la Mata, 13-14

26071 Logroño (La Rioja)

ESPAÑA

http://www.ader.es

Abimeetme nimetus

Fomento de la pequeña y mediana industria agroalimentaria

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden 12/2009, de 12 de febrero de 2009, de la Consejería de Industria, Innovación y Empleo, por la que se modifica la Orden 10/2008, de 3 de junio de 2008, por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones por la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja destinadas al fomento de la pequeña y mediana industria agroalimentaria, en régimen de concurrencia competitiva. (B.O.R. no 22/2009, de 16 de febrero)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XP 4/08

Kestus

17.2.2009–31.12.2013

Sektorid

Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine, Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine, Piima-, piimatoodete ja juustutootmine, Muude toiduainete tootmine, Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine, Viinamarjaveini tootmine, Siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine, Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine, Õlletootmine, Linnasetootmine

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

2,93 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

FEADER — 0,88 EUR (en millones)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

40 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://www2.larioja.org/pls/dad_user/G04.texto_integro?p_cdi_accn=39-229164

Riikliku abi viitenumber

X 313/09

Liikmesriik

Madalmaad

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

—

Abi andev ametiasutus

Ministerie van Economische Zaken

Bezuidenhoutseweg 30

2500 EC Den Haag

NEDERLAND

http://www.minez.nl

Abimeetme nimetus

Kennisexploitatie

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Kaderbesluit EZ subsidies

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 136/04

Kestus

20.10.2004–1.1.2010

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

10,00 EUR (miljonites)

Tagatised

—

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

50 %

—

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

—

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

http://wetten.overheid.nl/bwbr0024902

V Teated

MUUD AKTID

Komisjon

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/24

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 305/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„LÜNEBURGER HEIDEKARTOFFELN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0614-03.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Lüneburger Heidekartoffeln”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6:

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Alam-Saksimaal Lüneburger Heide piirkonnas toodetud, säilitamiseks ettenähtud ja varajased ekstraklassi söögikartulid. Kartulid „Lüneburger Heidekartoffeln” on heledat värvi sileda ja madalate silmadega koore ning kollase viljalihaga. Nad on keetmisomadustelt peamiselt mittelagunevad või mittelagunevad ja vastavad oma kvaliteediomadustelt ekstraklassi nõuetele, seega on need terved, terviklikud, kõvad ja peaaegu puhtad kartulid; piklike sortide puhul on väikeseim sorteerimispikkus 30 mm, ümarate sortide puhul on vastav mõõt 35 mm. Suurim vahe kaubasaadetise või pakkeühiku suurima ja väikseima mugula vahel ei tohi ületada 30 mm.

Kvaliteedinõuetele mittevastavate kartulite (st mädanenud mugulad, võõrlõhnaga mugulad või üle 2 mm pikkuste idudega mugulad või sellised mugulad, mis on ebanormaalselt niisked, millel on emfüsematoosne karbunkul, mis on klaasjad, külma- või kuumakahjustustega või võõrollusega (nt muld või lahtised idud)) osa üldkogusest ei tohi ületada 5 %. Kartuli pruunmädanikust, märg- ja kuivmädanikust nakatunud mugulate ning külma-, kuuma- või soolakahjustustega mugulate osa võib olla maksimaalselt 1 %. Mugulate pealispind võib olla korbaga kaetud üldjuhul kuni 25 % ulatuses ja võõrsortide mugulaid võib olla kuni 2 % vastava pakkeühiku kaalust.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Äärmiselt oluline on, et kartuleid kasvatataks „Põllumajandusliku maakasutuse häid tavasid käsitlevate suuniste” ja „Alam-Saksimaa põllumajanduskoja taimekasvatust ja taimekaitset käsitlevate kehtivate soovituste” praegu kehtivate redaktsioonide kohaselt. Mõlemad suunised on tunduvalt rangemad kui kohaldatavad õigusnormid. Näiteks on kõnealuses piirkonnas lämmastikväetise kasutamine piiratud kogusega 160 N/ha (ilma taime kasutatava lämmastikuta mullas), et kartuli maitset mitte negatiivselt mõjutada.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Celle, Gifhorni, Harburgi, Lüchow-Dannenbergi, Lüneburgi (v.a Elbe jõest põhja pool asuv Amt Neuhaus), Soltau-Fallingbosteli ja Uelzeni maakonnad ning Rotenburgi (Wümme) maakonna Visselhövede vald.

5.   Seos piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Lüneburger Heide piirkond asub lähisatlantilises mõõdukas kliimavööndis, kus talved on pehmed ja suved jahedad ning sademeid jagub aasta läbi. Selline kliima on kartulikasvatuseks väga sobiv. Piirkonnas on varasemate, sajanditepikkuste traditsiooniliste maaharimismeetodite (metsa taastumisvõimet ületav intensiivne metsakasutus ning metsa taandumise järgselt maapinna pealmise kihi eemaldamine kõpla või labidaga, et kasutada seda allapanuks) liigkasutuse tõttu tekkinud nõmmemaastik, mida iseloomustavad metsatu, huumusevaene ja liivane pinnas ning kus tuleb ette ka tuiskliiva. Muldade lämmastiku mineraliseerumine on väike.

Kartulikasvatus Lüneburger Heide piirkonnas on pikaajalise traditsiooniga. Alates 19. sajandi teisest poolest on Lüneburger Heide Saksamaa tuntumaid ja suurimaid kartulikasvatuspiirkondi. Lüneburger Heide kui pikaajaliste tavadega kartulikasvatuspiirkonna põllumajandustootjatel on olemas põlvest põlve edasi antud kartulikasvatuse oskusteave.

Nõmme paljudes paikades peetavate iga-aastaste kartulipidude, nõmme-kartulikuninganna valimise ning piirkonna idaosa kartulihotellide traditsioonist nähtub, et tegemist on tänapäeval väga erilise kartulikultuuri piirkonnaga.

Otseturustajad ja kauplused müüvad Lüneburger Heide piirkonnast pärit kartuleid enamasti geograafiliselt tähistatult; seda tehakse kogu Saksamaal, mitte ainult kõnealuses piirkonnas.

Kohalikes söögikohtades pakutakse kartulitooteid eriti maitsvate piirkondlike eriroogadena. Kartuleid on võimalik saada eri moel valmistatuna, sh erilise nõmmekartulimenüü osana.

5.2.   Toote eripära:

Lüneburger Heide kartulitel on piirkonnas ja väljaspool seda märkimisväärne tuntus ja hea maine.

Lüneburger Heide piirkonnas kasvatatakse traditsiooniliselt kartulisorte, mis on peamiselt mittelagunevad või mittelagunevad. Seega kasutatakse üksnes eespool nimetatud sorditüüpe. Piirkonnale iseloomulikult on kartulid heleda koore ja kollase sisuga.

Turustusketti jõuavad kartulid, millel on tähelepanuväärsed kvaliteediomadused – need on veatud ja puhtad.

Kartulite maitset ei ole mõjutanud mullalämmastiku kõrge mineraliseerumispotentsiaal.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Määratletud geograafilise piirkonna väga heast kliimast ja mullastikutingimustest soodustatud kartulikasvatuse pikaajalisest traditsioonist ja sellega seotud Lüneburger Heide erilisest kartulikultuurist on tingitud kõnealuse piirkonna kartulite kui piirkondliku eritoote märkimisväärne maine tarbijate hulgas.

Piirkonna huumusevaesed, liivased mullad võimaldavad kasvatada sellele paikkonnale iseloomulikke heleda koorega kartuleid. Mulla struktuuri tõttu on neid kerge üles võtta ning seepärast jõuavad need turustusketti tähelepanuväärsete kvaliteediomadustega – veatult ja puhtana. Madala mullalämmastiku mineraliseerumispotentsiaali tõttu ei toimu lämmastiku eraldumisest tingitud maitsemuutust. Tootjal on võimalik sihipäraselt, kuid mõõdukalt lämmastikuga väetades toota heade maitseomadustega kartuleid.

Toote väga hea kvaliteet ja kasvatamise pikaajaline traditsioon on loonud Lüneburger Heide piirkonna kartulite hea maine.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Täielik spetsifikaat avaldatud:

13. jaanuari 2006. aasta väljaanne Markenblatt, 2. köide, 7. osa, lk 981

(http://publikationen.dpma.de/DPMApublikationen/dld_gd_file.do?id=15)

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/27

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2009/C 305/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„OVČÍ SALAŠNÍCKY ÚDENÝ SYR”

EÜ nr: SK-TSG-0007-0045-20.10.2006

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress:

Nimi:

Družstvo – „Cech výrobcov ovčieho syra v Turci“

Aadress:

Poľnohospodárske družstvo

Turčianske Kľačany 271

038 61 Vrútky

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel

+421 4343085213

Faks

+421 434308523

E-post:

tas_sro@stonline.sk

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Slovaki Vabariik

3.   Spetsifikaat:

3.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed):

„Ovčí salašnícky údený syr”

3.2.   Nimetus:

on iseenesest eripärane

Image

väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Toote eripära tuleneb toorainete omadustest, st lamba toorpiimast, töötlemisest lamburihüttides ja suitsutamisest. Toote nimetuses väljendab mõiste „salašnícky” toote eripära ning tuleneb sõnast „salaš”, mis tähendab lamburihütti, kus juustu valmistatakse, viidates seega tootmise kohale.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?:

registreerimine koos nimetuse reserveerimisega

Image

registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4.   Toote liik:

1.3.

Juust

3.5.   Punktis 3.1. esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

Toodet „Ovčí salašnícky údený syr” toodetakse värskest lambapiimast, mida töödeldakse lamburihüttides, suitsutatakse ja vormitakse erikujuliseks (südamed, kukekesed või muud loomakujud, poolkerad).

 

Välised omadused:

—

mitmesuguse kujuga, kõige sagedamini juustukamakas; või kui tootmises kasutatakse vajutusvormi, siis on juust selle vormi kujuline: poolkerad või eri loomade kujud või südamekujuline;

—

mass: 0,1 kg kuni 1 kg.

 

Keemilised omadused:

—

kuivainesisaldus: vähemalt 40 % massist;

—

rasvasisaldus kuivaine massist: vähemalt 50 %;

—

naatriumkloriid: maksimaalselt 25 000 mg/kg.

 

Mikrobioloogilised kriteeriumid:

sisaldab mitmeid mikroorganisme, sh eelkõige järgmist:

atsidogeensed mikroorganismid – Streptococcus lactis, Leuconostos mesenteroides, Lactobacillus casei, Lactobacillus plantarum, pärmi- ja hallitusseened – Torulopsis candida, Geotrichum candidum, Geotrichum casei.

 

Organoleptilised omadused:

—

välimus: kuiv, tihke, vigastamata välispinnaga, kestaga, mõnikord väikeste suitsulaikudega, tõrvajääkideta;

—

värvus: ristlõige on kollakast kollase värvuseni; välispind pruunikast kuni heleda kastanivärvini;

—

lõhn ja maitse: suitsune lõhn; mahe, kergelt hapukas maitse;

—

konsistents: lõigates tihke ja kõva, siin-seal väikesed augukesed ja praod.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus:

 

Lambapiima kogumine:

—

juustu tootmiseks kasutatav piim saadakse tervetelt lammastelt (mägedes või nende jalamitel kasvatatud karjamaal peetavad tõulambad), neid looduslikus keskkonnas asuvates lüpsitarandikes käsitsi lüpstes. Läbi filtreeriva seadme valades kogutakse piim roostevabasse lüpsikusse (traditsiooniliselt kasutati puidust lüpsikut); kui lüpsik (geleta) on täis, kurnatakse selle sisu läbi puuvillast filtriga sõela (piima võib mobiilsel või statsionaarsel lüpsiplatsil ka mehaaniliselt koguda);

—

piimamannergutesse kogutud piim viiakse tootmiskohta ehk lamburihütti (salaš).

 

Piima töötlemine juustuks – toote „Ovčí salašnícky údený syr” valmistamine:

—

värskelt kogutud piim töödeldakse vahetult pärast lüpsmist lamburihüti tootmisruumis, kus piim kallatakse mannergust juustutootmiseks kasutatavasse astjasse (putera); selle protsessi käigus filtreeritakse piim uuesti läbi puuvillast filtri. Juustu valmistamiseks kasutatakse puidust (putera) või roostevabast terasest kahekordse põhjaga astjat;

—

piima temperatuur tõstetakse 30–32 °C-ni, lisades 50 l piima kohta kaks-kolm liitrit kuuma joogivett (temperatuuriga 50 °C) otse piimale või kuumutades piima kuuma joogivee abil kaanega astjas (putera) või keedetud hapu lambapiima vadaku abil;

—

pärast temperatuuri tõstmist 30–32 °C-ni lisatakse pidevalt segades mikroobset vedelikku laapi (mis põhineb soola stabiliseerival seenel Rhizomucor miehei): 40 ml laapi 100 l piima kohta. Kasutatud laabi hulk oleneb lüpsmisperioodist (piima kvaliteet muutub lüpsmisperioodi käigus). Kui laap on lisatud, kalgendub piim umbes 30–45 minuti jooksul (laabi koguse määrab tootja);

—

sel moel saadud kalgendunud massi segatakse ning tükeldatakse spetsiaalse harfi meenutava juustukahvliga, kuni massi tükkide suurus on 0,5–1 cm;

—

keedetud ja seejärel 65 °C-ni jahutatud joogivesi lisatakse juustumassile, et soojendada seda 32–35 °C-ni ning parandada seega vadaku eraldumist sõmerast massist. Juustumass segatakse korralikult läbi ja jäetakse seisma. Lambapiimast juustukamakate valmistamise käigus ei tohi piima ja vadaku temperatuur olla alla 29 °C;

—

juustu vormitakse traditsiooniliselt nii, et settinud juustumassi surutakse umbes kümne minuti jooksul käsitsi kokku ja vormitakse see pallikujuliseks, mis eemaldatakse seejärel marli abil, riputatakse konksu otsa ja vormitakse kamakaks; teise meetodina võib pressitud juustumassi panna käsitsi vormi sisse, mis annab sellele kindla kuju. Käsitsi töötlemine muudab juustukamakad iseloomulikult elastseks;

—

juustule vormi sees kuju andmine: valmistatud kamakast lõigatakse väikesed tükid (olenevalt vormi suurusest); need tükid surutakse käega kokku ja asetatakse vormi (südamekujuline, kukekese või mõne muu looma kujuline, poolkerad) ning pressitakse kergelt seni, kuni on saadud konkreetne kuju. Kui kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, on protseduur sama ehk siis juustumass surutakse käega kokku ja pressitakse vormi nii, et segu täidab mõlemad pooled; seejärel vorm suletakse;

—

kamakas või vormitud juust jäetakse seejärel umbes kaheks tunniks nõrguma. Nõrgumiseks ripuvad kamakad konksu otsas ja vormis olevad juustud riiulitel;

—

pärast nõrutamist viiakse juust sooja ladustamiskohta – laagerdumisruumi, kus toimub fermentatsioon. Marlis vormitud juust riputatakse konksu otsa ning väikesed vormitud juustud võetakse vormist välja ja jäetakse laagerduma puidust riiulitele, mille konstruktsioon on nõrgumiseks sobiv;

—

kääritamise ajal ei tohi ruumi temperatuur olla vähem kui 18–22 °C. Sellistes tingimustes kääritatakse juustu 2–3 päeva. Temperatuuri jälgitakse kogu kääritamise ajal;

—

juustukamakad lõigatakse siis tükkideks ja pannakse 1–10 tunniks (olenevalt nende kaalust) külma soolveelahusesse. Soolamise käigus muutub juustu konsistents kõvaks ja tihkeks. Soolveelahus (soolasisaldus 10–15 %) valmistatakse joogivee keetmisel soolaga. Vormide sees vormitud juuste soolatakse samamoodi;

—

pärast soolamist võetakse juust soolveest välja ning pannakse puidust riiulitele kuivama ja ülejäänud soolveest nõrguma;

—

sellele järgneb suitsutamine: juust pannakse puidust või terasest restidele (või riputatakse niinest hoidikutele) ning külmsuitsutatakse lehtpuupuidu suitsus, milles ei tohi olla tuhka ega tolmu. Juustu suitsutatakse 12, 16 või kuni 24 tundi seni, kuni see on kerge kastanitooniga helepruun;

—

suitsutamise järel pannakse juust külmas hoidlas (temperatuur 13–15 °C) puidust riiulitele;

—

pärast pakendamist on juust valmis lähetamiseks ja müügiks.

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära:

1.

Kõnealust toodet on toodetud aastakümneid, isegi sajandeid; suitsutamine aitab toodet säilitada talveni, kui juustuvalmistamist ette ei võetud.

2.

Toote eripära tuleneb mägedes või nende jalamitel toodetud piima kvaliteedist (piim saadakse lammastelt, keda peetakse mägede või nende jalamite karjamaadel ning keda toidetakse mägede ja nende jalamite rohumaadelt saadud söödaga).

3.

Tootel on iseloomulik lõhn ja maitse (suitsune lõhn ja mahe, kergelt hapukas maitse).

4.

Toodet valmistatakse traditsiooniliste meetodite järgi käsitsi (juustumassi käsitsi töötlemine).

5.

Juustu valmistamisel kasutatakse erikujulisi (südamed, kukekesed ja muud loomad, poolkerad) vorme (mõned neist puidust), mille tõttu saab toode iseloomuliku kuju.

6.

Toodet valmistatakse mittetööstuslikult lamburihütis (salaš), kasutades puidust seadmeid, tööriistu ja abivahendeid (nt puidust astja (putera), puidust segistid ja vormid).

7.

Toodet suitsutatakse lehtpuupuidu põletamisel saadud suitsus.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsiooniline iseloom:

Toote nimetuse osa „salašnícky” on tuletatud traditsioonilise tootmiskoha nimetusest – lamburihütist (salaš). Toote põlised omadused on tingitud selle traditsioonilisest koostisest, tootmismeetodist ja töötlemisest.

P. Huba on oma raamatus „Zázrivá” on kirjeldanud väikesemahulist Zázrivá mägipiirkonna lambakasvatust, mille keskmes lambapiima tootmine, mida alati töödeldi lamburi kodus (salaš), kus lambapiimast juustukamakaid pakuti hõrgutisena lamburile külla tulnud inimestele. (Martin: Osveta. 1988).

Toodet „Ovčí salašnícky syr údený” valmistati traditsiooniliselt värskest lambapiimast loodusliku laabi (kľag) abil astjas (putera) 10–30 minuti jooksul keskmisel/mõõdukal temperatuuril (32 °C) kalgendades. Kalgendunud piima esiteks raputati, siis lasti settida ja lõpuks pandi marli sisse ning pressiti tihkeks kamakaks. Nõrgumiseks jäeti marlisse pandud kalgendunud juustumass kinnituskiilu otsa rippuma.

Pärast nõrgumist võeti juustukamakas marli seest välja ning pandi kummuli puidust riiulile (podišiar), kus see jäeti mitmeks päevaks kuivama ja laagerduma. Pärast laagerdumist viidi juustukamakad lamburihütist lammaste omanikele (Podolák Ján: Slovenský národopis 25, 1977).

20. sajandil laienes toodete „Ovčí hrudkový syr salašnícky” ja „Ovčí salašnícky údený syr” tootmine kogu Slovakkia mägipiirkonnas, kus lambaid kasvatati.

Lambapiimast juustukamakas oli Valahhia üks traditsioonilisi piimatooteid ja selle tootmine oli Slovakkia mägipiirkonna lambakasvatuse peapõhjus. Kulinaartootena kasutati seda värskena (mahlakas-magus) või kääritatult või kuivatatult või suitsutamisega töödeldult, st suitsutatuna. (Podolák Ján: Slovenský národopis 25, 1977).

Autor Prokop kirjutas artiklis „Z histórie Ovčieho mliekárstva na Slovensku”: „Neis piirkondades hoiavad Valahhia kultuuri elus meie lamburite nikerdamisoskused; selle mõju on siiani näha lamburite kasutuses olnud peenelt nikerdatud kaussides (črpáky) ning oštiepok'i juustule ja samasugustele toodetele kuju andmiseks kasutatud vormides (südamed, pardid jne).” (Čítanie o správnej výžive 1970, Slovenská spoločnosť pre racionálnu výživu, Bratislava, 1969). Südame- või pardikujulisi vorme kasutatakse toote „Ovčí salašnícky údený syr” jaoks.

1968. aastal avaldatud raamatu „Bryndziarsky priemysel na Slovensku” autor dr Ján Balko kirjutas: „Meil puuduvad täpsed andmed esimese lambapiimast juustukamaka tootja või selle tootmise aja kohta. Kuid me võime kindlalt oletada, et see toimus mitme sajandi eest, kuna 1914. aastani ei erinenud piima tootmiseks peetavate lammaste kasvatamine oluliselt karjakasvatusmeetoditest, mis olid olemas juba suure rahvasterände ajal.”

Lõik raamatust „Druhy najznámejších slovenských syrov”: „Suurim kuulsus kodu- ja välismaal on meie lambapiimast tehtud juustutoodetel, mille hulka kuulub ka „Ovčí salašnícky údený syr”.” (1992).

Toodete „Ovčí hrudkový syr salašnícky” ja „Ovčí salašnícky údený syr” nimetust ja traditsioonilist tootmismeetodit kasutasid ka Priechodi haldusüksuse lamburid, kes töötasid Turieci piirkonna lamburihüttides 1960–1970. aastatel (Lamper ja Ivanič, „Priechodi lamburid”).

Dolná Jaseňi lambur P. Jasenský meenutab: „Tooteid „Ovčí hrudkový syr salašnícky” ja „Ovčí salašnícky údený syr” on tehtud ammusest ajast peale, kuid üksnes väikestes kogustes ning neid kasutati lamburihüttides söögiks või neid müüdi ja müüakse praegugi lamburihütti külastavatele inimestele. Need on traditsioonilised hõrgutised mägedes ja nende jalamitel elavate slovakkide jaoks”. („Prehlásenie pána Jasenského”, 1999).

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord:

Kontrollidega on hõlmatud:

—

kasutatud tooraine – värske toorpiim, mis on saadud karjamaadel peetavatelt lammastelt ning mägede ja nende jalamite rohumaadelt saadud söödaga toidetud lammastelt. Kontrollitakse lüpsmise ajal visuaalselt ja lüpsiaruannete alusel;

—

tootmine lamburihüttides ja tootmise hooajalisus (aprillist septembrini);

—

tehnoloogilise protsessi käigus: piimatemperatuur enne kalgendamist ja kalgendunud juustumassi käsitsi töötlemine. Juustu kuju kontrollitakse visuaalselt pärast juustukamaka vormimist. Kääritamise käigus jälgitakse hoiuruumis ümbritseva õhu temperatuuri. Kontrollimine põhineb kääritamisaegset temperatuuri käsitlevatel aruannetel;

—

lehtpuupuidu kasutamine suitsutamisel (pöök, tamm jne). Kontrollimine põhineb suitsutamisaegset temperatuuri käsitlevatel aruannetel;

—

valmistoote füüsilised näitajad: kuju ja kaal. Kontrollitakse visuaalselt ja kaalumisega;

—

valmistoote keemilised näitajad: kuivainesisaldus, rasvasisaldus kuivaines, naatriumkloriidisisaldus. Väärtused peavad vastama punktis 3.5 täpsustatud spetsifikaadile. Kontrolle teostatakse laborianalüüsidena;

—

valmistoote organoleptilised näitajad: välimus ja värvus, ristlõike välised omadused ja värvus, lõhn ja maitse, konsistents. Organoleptilisi omadusi kontrollitakse pärast juustuvalmistamise protsessi lõpetamist. Kontrolle teostatakse valmistoote organoleptiliste analüüsidena;

—

lamburihütis olemasolevate tarberiistade kasutamine (puidust seadmed ja abivahendid).

Ametiasutused või spetsifitseerimisasutused kontrollivad spetsifikaadile vastavust üks kord aastas.

3.10.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või spetsifitseerimisasutused:

—

3.11.   Nimi ja aadress:

Nimi:

Štátna veterinárna a potravinová správa SR

Aadress:

Botanická 17

842 13 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel

+421 260257427

E-post:

buchlerova@svssr.sk

Image Riigiasutus  Eraettevõte

3.12.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Kindlaksmääratud kontrolliasutus vastutab spetsifikaadi kontrollimise eest tervikuna.

4.   Lisad:

—