Euroopa Parlament2008–2009 ISTUNGJÄRK5. juuni 2008 istungVASTUVÕETUD TEKSTIDIstungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 189 E, 26.7.2008.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/1

Neljapäev, 5. juuni 2008
Kaubanduspoliitika rakendamine tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega

P6_TA(2008)0247

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega (2007/2256(INI))

2009/C 285 E/01

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 23–31, 95, 133 ja 135;

võttes arvesse 13. detsembri 2007. aasta Lissaboni lepingut, mis on liikmesriikide poolt praegu ratifitseerimisel;

võttes arvesse konventsiooni Tollikoostöö Nõukogu loomise kohta, mis allkirjastati Brüsselis 15. detsembril 1950. aastal ja jõustus 4. novembril 1952. aastal;

võttes arvesse 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT) ja eriti selle artikleid V, VIII ja X;

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 13. detsembril 1996. aastal Singapuris vastu võetud ministrite deklaratsiooni ja eriti selle punkti 21;

võttes arvesse WTO 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud ministrite deklaratsiooni ja eriti selle punkti 27;

võttes arvesse WTO peanõukogu 1. augustil 2004. aastal vastu võetud otsust ja eriti selle D lisa kaubavahetuse lihtsustamise läbirääkimiste korra kohta;

võttes arvesse WTO 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis vastu võetud ministrite deklaratsiooni, eriti selle punkti 33 ja E lisa;

võttes arvesse WTO vaekogu ja vaidluste lahendamise organi aruandeid kohtuasjas (WT/DS315) Euroopa Ühendused – teatavad tolliküsimused;

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (1);

võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta teise lugemise seisukohta nõukogu ühise seisukoha suhtes eesmärgiga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (2);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (3);

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tolli tegevusprogramm („Toll 2013”) (KOM(2006)0201);

võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatist „Sooduskaubanduse korra päritolureeglid – Tulevikuorientiirid” (KOM(2005)0100);

võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2008. aasta teatist „Tolliliidu arengustrateegia” (KOM(2008)0169);

võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (TAXUD 2046/2007) üldise soodustuste süsteemi päritolureeglite kohta, mida tolliseadustiku komitee praegu läbi vaatab;

võttes arvesse tolliprotseduuride lihtsustamise ja ühtlustamise rahvusvahelise konventsiooni (Kyoto konventsiooni) muudetud versiooni;

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduste ühinemist Maailma Tolliorganisatsiooniga (WCO) ning liikmele omaste õiguste ja kohustuste ajutist teostamist (KOM(2007)0252);

võttes arvesse komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi 15. juuni 2007. aasta lõpparuannet tolliasutuste rolli kohta tulevikus;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonis 19. detsembril 2007. aastal toimunud kuulamise dokumente teemal „Kaubanduspoliitika rakendamine tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega”;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0184/2008),

A.	arvestades, et tolliliit on üks ajaloolisi aluseid, millel rajanes Euroopa maailmajao majanduslik ja poliitiline integratsioon;

B.	arvestades, et tolliliidu ja ühise kaubanduspoliitika mõisted moodustavad ühtse terviku;

C.	arvestades, et Euroopa Liidu impordi- ja ekspordieeskirjad ja -menetlused etendavad olulist rolli siseturu tõrgeteta toimimisel;

D.	arvestades, et ühine kaubanduspoliitika on aastate jooksul oluliselt edasi arenenud, mis on nõudnud ja nõuab endiselt impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetluste pidevat kohandamist;

E.	arvestades, et ühine kaubanduspoliitika saab toimida ainult tõhusatele kaupade impordi- ja ekspordieeskirjadele ja -menetlustele toetudes;

F.	arvestades, et impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetluste lihtsustamine ja ajakohastamine nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil on kaubanduse ja konkurentsivõime seisukohast strateegilise tähtsusega küsimus;

G.	arvestades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) eriomaseid probleeme tollieeskirjadest ja -menetlustest arusaamisel, mis raskendab sageli nimetatud ettevõtjate juurdepääsu rahvusvahelisele kaubandusele ning ei võimalda neil kasutada täielikult ära globaliseerumise eeliseid;

H.	arvestades, et importkaupade tariifse klassifitseerimise, päritolu ja väärtuse õige määramine on ühise tollitariifistiku, tariifsete soodustuste, dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete ja mitmete teiste kaubanduspoliitika vahendite nõuetekohaseks kohaldamiseks äärmiselt vajalik;

I.	arvestades, et liiga koormavad või aeganõudvad tollieeskirjad ja -menetlused takistavad rahvusvahelist kaubavahetust ning majandustegevuses osalejad, eelkõige VKEd peavad neid põhilisteks mittetariifseteks kaubandustõketeks;

arvestades, et tolliasutuste roll on muutumas: lihtsalt tollimaksude kogumiselt, mis on küll oluline ülesanne, kuid viimase 20 aasta jooksul märgatavalt vähenenud, siirdutakse tänapäeval mittetariifsete meetmete, sealhulgas eelkõige nende meetmete rakendamisele, mis on seotud julgeoleku ja turvalisusega ning võltsimise vastase võitlusega, rahapesu ja narkootikumide vastase võitlusega, samuti tervishoiu-, keskkonna- ja tarbijakaitsemeetmete rakendamisele ning käibemaksu ja impordiaktsiiside kogumisele või ekspordimaksudest vabastamisele ja loomulikult liidu kaubanduspoliitika järgimisele;

K.	arvestades 2004. aasta augustist WTO ja Doha vooru raames tehtud pingutusi siduva mitmepoolse kaubanduse lihtsustamise lepingu sõlmimiseks ning arvestades mitmete arengumaade raskusi läbirääkimiste raames välja pakutud piiril võetavate meetmete rahastamisel;

L.	arvestades arengumaade erilisi raskusi tõhusate tollisüsteemide kehtestamisel, eelkõige infrastruktuuri, varustuse ning personali koolituse ja aususe valdkonnas;

M.	arvestades, et kaubanduse lihtsustamise peamine eesmärk tuleb ühildada samavõrd olulise kontrollide tõhususe eesmärgiga;

N.	arvestades, et inimeste ja vara julgeolekuga seotud mured etendavad tollieeskirjade ja -menetluste määratlemisel ja kohaldamisel järjest suuremat rolli, eriti teatavate liidu suurte kaubanduspartnerite jaoks;

O.	arvestades, et Euroopa tarbijakaitsenorme, eelkõige tervishoiu ja ohutuse valdkonnas tuleb kohaldada kõikide siseturul vabasse ringlusse lastud toodete suhtes, sõltumata nende päritolust;

P.	arvestades, et infotehnoloogia ja muude kaasaegsete tehnoloogiate suurem kasutamine tollitehingute sooritamisel ja kaupade kontrollimisel tõstab märkimisväärselt tõhusust ja kiirust;

Q.	arvestades vajadust võtta arvesse koostalitlusvõime nõuet, mis on selliste vahendite kasutamise eeltingimus, ning kasutamisega kaasnevaid kulusid asjaomastele haldusasutustele ja majandustegevuses osalejatele;

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 (mis vastab kehtiva artikli 2 lõikele 5, mida muudetakse Lissaboni lepingu artikli 1 lõikega 4) nähakse uute põhieesmärkide seas ette, et liit aitab suhetes maailmaga kaasa oma kodanike kaitsele; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 2 (mis vastab kehtiva artikli 2 lõikele 2, mida muudetakse Lissaboni lepingu artikli 1 lõikega 4) sätestatakse samuti, et liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud asjakohaste meetmete, muu hulgas välispiirikontrolliga seotud meetmetega;

S.	arvestades, et kui liidu tollieeskirjad ja -menetlused määratletakse ja võetakse vastu ühenduse tasandil, sõltub nende tegelik rakendamine liikmesriikide ametiasutuste tegevusest;

T.	arvestades, et WCO etendab rahvusvahelise tollialase koostöö kaudu olulist rolli kaubanduse edendamisel,

Impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetluste tähtsus

1.	rõhutab impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetluste tõhususe tähtsust rahvusvahelise kaubanduspoliitika rakendamisel;

tuletab meelde, et kõikide kaubanduspoliitika meetmete tõhusus sõltub suurelt jaolt liidu võimekusest tagada nende nõuetekohane kohaldamine, see kehtib eriti kaubanduse kaitsemeetmete ja liidu poolt eri partneritele antud igat tüüpi tariifsete soodustuste puhul; tuletab meelde, et tollivaldkonnas kohaldamatu või raskesti kohaldatav meede on kaubanduse jaoks ebatõhus meede, mis võib kaasa tuua tõsiseid konkurentsimoonutusi ning arvukalt kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja/või keskkonnakahjusid;

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mõne kaubanduspoliitika algatuse teostatavust tollipoliitika seisukohast ei hinnata ega võeta alati õigesti arvesse; tuletab näiteks meelde 2005. aasta probleeme Hiinaga 10. juuni 2005. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamisel tekstiilitoodete impordi ja rõivatoodete suhtes;

4.	rõhutab vajadust komisjoni kaubandus- ja tollipoliitikaga tegelevate talituste omavahelise parema koostöö järele, eriti talituste süstemaatilisema kaasamise kaudu kaubanduslepingute läbirääkimisi pidavatesse rühmadesse;

5.	kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu VKEde probleemidele, eelkõige lihtsustades nende arvutisüsteemide võimalikult odavat kohandamist tolliasutuste arvutisüsteemidega ning lihtsustades menetlusi nn akrediteeritud majandustegevuses osaleja staatuse saamiseks;

tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus võeti vastu WCO täieõiguslikuks liikmeks alates 1. juulist 2007. aastal, mille kaudu tunnustatakse tema rahvusvahelist pädevust tollipoliitika valdkonnas ning mis aitab tugevdada ühenduse sisemist ühtekuuluvust; palub, et komisjon toetaks nimetatud organisatsiooni;

Tariifne klassifitseerimine, väärtus, päritolu ja majanduslik kord

7.	tuletab meelde tariifse klassifitseerimise, kaupade väärtuse ja päritolu – nii sooduspäritolu kui ka mittesooduspäritolu – reeglite erilist tähtsust;

8.	õhutab komisjoni töötama jätkuvalt nende reeglite parandamise nimel, nii ühenduse tasandil kui ka WTO ja WCO mitmepoolsete raamistike kontekstis, muutes reeglid läbipaistvamaks, prognoositavamaks, lihtsamaks ja tõhusamaks;

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mittesooduspäritolu reeglite mitmepoolne ühtlustamine, mis sai alguse alates 1995. aastast Uruguay vooru raames sõlmitud päritolureeglite lepingu põhjal, on jätkuvalt ummikseisus; on seisukohal, et ühtlustamine võimaldaks kohaldada kogu maailmas tõhusamalt ja õiglasemalt kaubanduse kaitsemeetmeid ning tagada päritolumärgistuse tavade parema raamistiku; kutsub komisjoni üles võtma kõiki võimalikke meetmeid läbirääkimiste taasalustamiseks ja lõpule viimiseks päritolureeglite lepingu põhimõtete alusel;

10.	võtab arvesse komisjoni pingutusi sooduspäritolureeglite kaasajastamisel ja lihtsustamisel;

11.

peab kahetsusväärseks, et vaatamata reformi tähtsusele ja suurele poliitilisele tundlikkusele ei ole Euroopa Parlamenti tihedamalt kaasatud üldise soodustuste süsteemi päritolureeglite reformi käsitleva ja praegu tolliseadustiku komitees liikmesriikide poolt läbivaadatava määruse eelnõu väljatöötamisse, et parlamendil oleks võimalik kasutada talle komiteemenetluse raames antud eelneva kontrolli õigust; märgib siiski, et komisjonil tuleb anda vastutavale parlamendikomisjonile ülevaade nimetatud teema kohta;

12.

märgib, et ühenduse teatavad tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva- ja põllumajanduslike toiduainete tööstus on avaldanud sügavat rahulolematust lisandväärtuse kriteeriumi ühetaolise kohaldamise üle; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta seda õigustatud kriitikat võimalikult ulatuslikult arvesse;

13.	tuletab meelde, et üldjoontes on oluline tagada, et soodustusi, mida antakse soodustuste süsteemist kasu saavatele riikidele teatavates tundlikes valdkondades, ei kasutataks liiga paindlike päritolureeglite tõttu ära väga konkurentsivõimeliste kolmandate riikide poolt;

14.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa ettevõtted kasutavad vähe ühenduse tolliladustamis- ning välistöötlemise ja seestöötlemise protseduure, kuna need on keerulised; kutsub komisjoni üles kaaluma nn majandusliku mõjuga protseduuride lihtsustamist, paindlikemate menetluste kasutuselevõtmist ning paberivaba süsteemi loomist;

Kaubanduse lihtsustamine

15.

omistab väga suurt tähtsust alates 2004. aasta augustist WTOs toimuvatele läbirääkimistele kaubanduse lihtsustamise üle; tuletab meelde olulist kasu, mida oodatakse ambitsioonikalt kokkuleppelt nii tehingumaksumuste vähenemise, konkurentsivõime ja arengumaade rahvusvahelise atraktiivsuse parandamise ning soodsama kaubavahetuse näol;

16.

on teadlik ohust, et kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste tulemused võivad kohustada arengumaid viima läbi kulukaid programme, mille rahastamine võib neile üle jõu käia; peab seetõttu oluliseks, et arenenud riigid võtaksid endale läbirääkimiste lõpptulemuse osana selge kohustuse osutada arengumaadele tehnilist ja rahalist abi, et viimased suudaksid toime tulla tulevase mitmepoolse raamistiku järgimise, kohandamise ja rakendamise kulude rahastamisega;

17.

rõhutab kõnealuste läbirääkimiste märkimisväärset koostöövalmidust, mille raames ei käsitleta läbisegi Doha vooru muid teemasid; arvab, et kaubanduse lihtsustamise küsimuses võiks jõuda kokkuleppele ja rakendada seda eraldi, vältides nii Doha vooru destabiliseerimist, ning palub seetõttu loobuda selle käsitlemisest ühtse kohustuse raames;

18.

toetab samuti komisjoni ambitsioonikat kava lisada kõikidesse uutesse vabakaubanduslepingutesse, mille üle komisjon läbirääkimisi peab, peatükk kaubanduse lihtsustamise ja tollialase koostöö kohta vastavalt komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatisele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

Tolli uued ülesanded

19.

tuletab meelde vajadust kehtestada ELi tasandil võltsimise ja piraatluse vastu võitlemise kava; rõhutab, et selles valdkonnas on vaja tõhustatud koostööd nii komisjoni talituste vahel, mis tegelevad intellektuaalomandi eeskirjade, kaubanduspoliitika ja tollipoliitikaga, kui ka liikmesriikide tolliasutustega ning nende asutuste vahel;

20.

tunneb heameelt liikmesriikide ja komisjoni vahel saavutatud kompromisslahenduse üle võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) läbirääkimismandaadi osas, mis on liidu ülemaailmse kaubandusstrateegia oluline osa ja kõrgetasemeline rahvusvaheline raamistik intellektuaalomandi õiguste jõustamise tugevdamiseks ning tootjate kaitsmiseks tööstuspiraatluse vastu ja tarbijate kaitsmiseks paljude võltsitud toodetega seotud tervise- ja ohutusriskide eest;

21.	nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada ELi turule toomiseks imporditavate kaupade vastavus Euroopa tarbijakaitsenormidele, eelkõige tervishoiu ja ohutuse seisukohast, et vältida selliste toodete või ainete levimist, mis võivad tarbijatele ohtlikud olla;

Murettekitavad liialdused julgeoleku nimel

22.

tunnistab inimeste ja vara julgeolekuga seotud murede põhjendatust, kuid rõhutab vajadust leida õige tasakaal kontrolli ja lihtsustamise vahel, et mitte takistada asjatult või liigselt rahvusvahelist kaubavahetust; arvab siiski, et toll etendab peamist rolli ühenduse meetmete täielikus kohaldamises nii tervishoiu kui ka keskkonna ja tarbijate kaitse valdkonnas ning et tollikorralduse lihtsustamise meetmed ei tohi tarbijakaitset kui prioriteeti ohustada;

23.

toetab SAFE (ülemaailmse kaubavahetuse lihtsustamine ja turvalisemaks muutmine) normide raamistikku, mille WCO nõukogu 2005. aastal vastu võttis; nõustub täielikult WCO arvamusega, et kõiki saadetisi ei ole ei vastuvõetav ega vajalik kontrollida ning et soodustada tuleb riskide efektiivset haldamist tõhusate arvutisüsteemide abil;

24.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et USA Kongressis võeti 2007. aasta juulis vastu nn HR1 seadus ning et USA kehtestas ühepoolselt nõude valgustada alates 2012. aastast läbi kõik sinna riiki suunduvad konteinerid; kahtleb sellise meetme tõhususes ja selle ühilduvuses WTO eeskirjadega; kardab, et see hakkab ellu rakendudes pidurdama Atlandi-ülese kaubavahetuse arengut;

25.

märgib, et ohutu kaubandus on üha integreeritumas maailmamajanduses eriti tähtis; nõuab tungivalt, et Atlandi-ülene seadusandjate dialoog (TLD) ja komisjon jätkaksid pingutusi tagamaks, et USA seadust, millega nähakse ette kõikide USAsse sissetulevate konteinerite läbivalgustamine, muudetaks vastavalt riskipõhisele lähenemisviisile; nõuab, et komisjon tõstataks nimetatud küsimuse Atlandi-üleses majandusnõukogus (TEC) ja teistes organites ning veenaks USAd oma otsust muutma; palub toetada nn akrediteeritud majandustegevuses osalejate ja WCO turvastandardite (C-TPAT, SAFE raamistik) vastastikust tunnustamist;

Jätkuvalt puudulik ühtlustamine

26.	juhib tähelepanu, et WTO vaidluste lahendamise organ kinnitas üldjoontes liidu tollisüsteemi ühilduvust WTO eeskirjadega eelmainitud kohtuasja WT/DS315 apellatsioonis, ning tervitab seda tulemust;

27.	nendib sellegipoolest, et nii ELi kaubanduspartnerid kui ka Euroopa majandustegevuses osalejad ise soovivad endiselt ühenduse tolliseadustiku rakendamisel riiklike ametiasutuste vahel suuremat ühtlustamist;

28.	märgib, et mõnikord esineb liikmesriikide eeskirjade vahel kahjustavaid lahknevusi, näiteks sellistes valdkondades nagu impordi käibemaks, juurdepääsu tingimused teatud lihtsustatud menetlustele ning kaupade füüsilise kontrolli sagedus ja karistused;

29.

arvab, et kõik tuleb teha selleks, et ettevõtjaid koheldaks võrdselt kogu ühenduse tolliterritooriumil, mis on oluline eeltingimus siseturu terviklikkuse säilitamiseks, liidu finantshuvide kaitsmiseks, tema pädevuse säilitamiseks välispoliitikas – eriti kaubanduspoliitikas – ning võetud rahvusvaheliste kohustuste järgimiseks;

30.

väljendab oma toetust kõikidele algatustele, mille eesmärk on suurendada sidusust liikmesriikide ametiasutuste vahel, soodustada sünergiat, rajada uusi kommunikatsiooni- ja infojagamissüsteeme, arendada parimaid tavasid ning vahetada personali ja kogemusi, et võimaldada neil erinevatel ametiasutustel toimida ühenduse õigusaktide kohaldamisel kui üks üksus;

31.

rõhutab sellega seoses selliste vahendite olulisust nagu ühenduse integreeritud tariif (TARIC), Euroopa siduv tariifiinformatsioon (EBTI), siduv päritoluinformatsioon (BOI) ja ühtne riskijuhtimise raamistik; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama nende vahendite täiustamist ja tagama nende nõuetekohane toimimine;

32.	rõhutab vajadust ühtlustada tõendamist käsitlevad eeskirjad või kehtestada ühised miinimumnõuded ning tagada ühenduse tollialaste õigusaktide (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) 1383/2003) (4) ühetaoline kohaldamine 27 liikmesriigis;

33.	nõuab, et komisjon lisaks oma ettepanekutesse konkreetsed sätted Lissaboni lepingu artikli 2 punktidega 45 ja 276 muudetud EÜ asutamislepingu artiklites 135 ja 280 ette nähtud tollialaste sätete rikkumisel kohaldatavate haldus- ja kriminaalkaristuste kohta;

34.

väljendab kahetsust seoses komisjoni ja liikmesriikide soovimatusega kavandada praegusel hetkel uusi struktuure, et tagada ühenduse tollialaste õigusaktide ühetaoline kohaldamine; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid tõsiselt võimalust luua ühtne ELi tolliteenistus, eesmärgiga liikuda tolliliidu eest vastutava ühenduse asutuse suunas, et tollialaseid eeskirju ja menetlusi saaks tulemuslikumalt rakendada kogu ELi tolliterritooriumil;

* *

35.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Maailma Tolliorganisatsioonile, Maailma Kaubandusorganisatsioonile ning mõlema organisatsiooni liikmetele ja kandidaatriikidele.

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0049.

(3) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(4) ELT L 196, 2.8.2003, 7.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/11

Neljapäev, 5. juuni 2008
ÜVJP 2006. aasta aruanne

P6_TA(2008)0254

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis on Euroopa Parlamendile esitatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti G lõike43 kohaldamisel – 2006 (2007/2219(INI))

2009/C 285 E/03

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis on Euroopa Parlamendile esitatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti G lõike 43 kohaldamisel – 2006;

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21;

võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal Lissabonis allkirjastatud lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut (Lissaboni lepingut), ja 12. detsembril 2007. aastal välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat (EJS);

võttes arvesse eespool nimetatud 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1);

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi ja eesistujariigi nõuet riiklike ratifitseerimisprotsesside kiireks lõpuleviimiseks eesmärgiga jõustada Lissaboni leping 1. jaanuaril 2009;

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi finantsperspektiivi 2007–2013 kohta;

võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu kohta (2), sealhulgas väliskomisjoni 22. jaanuari 2008 selleteemalist arvamust;

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa Liidu üldeelarvele – 2005 (3);

võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta EJKP kontekstis (4);

võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni aastatuhande eesmärkidega seotud arengu uute rahastamisvahendite kohta (5);

võttes arvesse oma 10. mai ja 14. novembri 2007. aasta resolutsioone ELi ja Venemaa tippkohtumiste kohta (6) ning 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga (7);

võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsioone ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (8) ja oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta (9);

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas (10);

võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina tippkohtumise kohta – ELi ja Hiina vaheline dialoog inimõiguste küsimuses (11);

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika vaheliste suhete olukorra kohta (12) ning 10. mai 2007. aasta resolutsiooni Somaali poolsaare kohta: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks (13);

võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni reformide kohta araabia maailmas: milline peaks olema Euroopa Liidu strateegia (14);

võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta (15);

võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni (16) ning 10. märtsi 2008. aasta üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi Afganistani kohta;

võttes arvesse oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta – tuumarelvad Põhja-Koreas ja Iraanis (17), milles tehakse teatavaks, et „No Say, No Pay” on põhimõte, mida EL oma tegevuses Korea poolsaare puhul järgib;

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni Iraani kohta (18);

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Iraagi 2007. aasta erimeede (19);

võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta (20);

võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuse piiramise kohta 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik Bali kliimamuutuse konverentsiks ja järgnevateks aastateks (COP 13 ja COP/MOP3) ning 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta (21), samuti 13.–14. märtsi 2008. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi seoses kliimamuutuste ja energiaga ning ELi ja komisjoni kõrge esindaja esitatud ettekannet kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kohta (22);

võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni terrorismivastase võitluse kohta (23);

võttes arvesse oma 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2006. aastal ja ELi poliitikat selles küsimuses (24), ning 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide ja konsultatsioonide kohta (25);

võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid (26);

võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007 (27) ning 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (28);

võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta (29);

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta (30);

võttes arvesse kodukorra artiklit 112 lõiget 1;

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0189/2008),

A.	arvestades, et liidu välistegevuse ja eelkõige välispoliitika eesmärkideni jõudmiseks on oluline liidu huvide selge määratlemine;

arvestades, et Euroopa Liidu sisene suurem poliitiline ühtsus on vajalik, et väärtustel tuginevat ÜVJPd tugevdada ja tulemuslikuks muuta, kuna vastasel juhul on ohustatud Euroopa Liidu kui ülemaailmse osaleja usaldusväärsus, nagu on juhtunud seoses sellega, kuidas EL on käitunud Hiina, Venemaa, Iraagi, Afganistani, Kuuba ja energia varustuskindluse suhtes; arvestades, et tuleb loota, et Lissaboni leping ja kõrge esindaja tugevnenud roll hõlbustavad edumeelsemat ja pikaajalisemat välispoliitilist strateegiat ning laialatusliku, kõigi liikmesriikide toetust omava lähenemisviisi kehtestamist;

arvestades, et Lissaboni leping tõhustab kindlalt praegu jõus olevat ÜVJP korraldust, tõstes seega liidu rahvusvahelist tähtsust ja tõhusust; arvestades, et edasised jõupingutused on sellest olenemata vajalikud, et muuta otsustamisprotsessi välispoliitikas sujuvamaks, pidades silmas vetoõiguse kaotamist ning kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutuselevõtmist;

D.	arvestades, et ELi piiridest väljapoole jäävatest kriisidest ja konfliktidest tulenev surve ning vajadus tegeleda kiiretest kliimamuutustest tingitud uute murettekitavate väljakutsetega tingivad ÜVJP ulatuslikuma perspektiivi;

arvestades, et usaldusväärsuse tagamiseks tuleb ÜVJP-le ning tulevasele ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale (ÜJKP) eraldada vahendeid vastavalt nende ambitsioonidele ja konkreetsetele eesmärkidele; ning arvestades, et selles osas on vajalik vahendite märkimisväärne suurendamine 2009. aasta finantsperspektiivi vahekokkuvõtte raames ja teistest rahastamisallikatest,

Põhimõtted

1.	on arvamusel, et oma tekkest alates on ÜVJP, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP), aidanud tugevdada Euroopa identiteeti ning ELi rolli ülemaailmse osalejana;

2.	on siiski arvamusel, et ELi roll maailmas ei ole vastav tema potentsiaalile ega Euroopa avaliku arvamuse ootustele liikmesriikide tõrksuse tõttu võtta vastu olulisi ja hädavajalikke reforme, mille eesmärgiks on ELi välispoliitika tulemuslikkuse, ühtsuse ja vastutuse tõhustamine;

usub, et kuna Euroopa Liit on väärtustel põhinev ühendus, peab ta usaldusväärse ülemaailmse osaleja positsiooni nimel hoidma välissuhetes üleval oma kõrgeid standardeid; ning et seepärast peab ÜVJP tuginema Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide kaitstavatele väärtustele, eriti demokraatiale, õigusriigile ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele, mis on ÜVJP põhieesmärkideks;

4.	juhib siinkohal tähelepanu sellele, et ELi tugev energiasõltuvus mittedemokraatlikest riikidest võib õõnestada tema ühise välispoliitika ühtsust, kindlameelsust ja jätkusuutlikkust;

usub kindlalt, et Euroopa Liit saab mõju avaldada ning tõelist, tulemuslikku ja usaldusväärset ÜVJPd läbi viia üksnes juhul, kui ta määratleb selgelt oma ühised eesmärgid, varustab end vajalike vahenditega selliselt, et on tagatud eesmärkide ja vahendite ühtivus, kõneleb ühel häälel ning omab tugevat Euroopa Parlamendi järelevalvest tulenevat demokraatlikku seaduslikkust; on samal ajal seisukohal, et ÜVJP põhieesmärkideni saab jõuda üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ise kõneleb ühisel häälel, ning julgustab selles suhtes ÜVJPga tegelema määratud organite pädevusi temaatilisest ja geograafilisest vaatepunktist lähtudes selgemalt piiristama;

palub liikmesriikidel võtta enesele kohustus konsulteerida oma ELi partnerite ja kõrge esindajaga enne strateegiliste otsuste vastuvõtmist välispoliitika alal, eriti mitmepoolsetes organisatsioonides, et nende seisukohad strateegiliste otsuste suhtes oleksid vähemalt ühtsed, lähedased ja kokkusobivad ning ei kahjustaks ELi välistegevuse ühtsust ja sidusust ega õõnestaks ELi kui ülemaailmse osaleja usaldusväärsust kolmandate riikide suhtes;

Aastaaruanne ÜVJP ja ELi institutsioonide vaheliste suhete kohta 2006

7.	võtab teadmiseks nõukogu 2006. aasta aastaaruande ÜVJP kohta;

8.	tunnustades küll edusamme aruande ülesehituses, eriti eelneva aasta tegevuste kirjelduse kõrval enam tulevikku suunatud plaanide lisamist, ootab, et nõukogu võtab järgmise aastaaruande jaoks arvesse parlamendi vastuvõetud asjakohaseid resolutsioone ja/või soovitusi;

on arvamusel, et parlament peaks järjekindlamalt vastu võtma seisukohti igas ÜVJP ja EJKP otsustusetapis; soovitab, et demokraatliku seaduslikkuse suurendamiseks peaksid ühised seisukohad ja tegevused võtma arvesse ning sisaldama, kui see on asjakohane, viiteid kõnealustele Euroopa Parlamendi vastuvõetud seisukohtadele;

10.

tunnistab, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistes suhetes on saavutatud märgatavat edu, eriti tänu uute ja paindlikumate teabevahetuskanalite sisseseadmisele; on siiski seisukohal, et Euroopa Parlament peab vastu võtma kindlama seisukoha arutatud küsimuste suhtes, mida tuleks nõukogus korrapäraselt käsitleda; juhib tähelepanu, et edu on saavutatud ka tänu tihedamatele kontaktidele institutsioonide vahel, sealhulgas korrapärased arvamuste vahetused kõrge esindajaga ning ELi eriesindajate, samuti teiste kõrgemate ametiisikute sagedasemad esinemised parlamendi ees; on siiski seisukohal, et jätkuvalt on arenguruumi, eelkõige selliste esinemiste ajastuse suhtes, mis peaksid kajastama ka parlamendi ja tema pädevate organite päevakorda;

11.	tunneb heameelt kasvava arusaamise üle, et ÜVJP/EJKP legitiimsus ning ühtsus sõltuvad olulisel määral kõrge esindaja ja tema talituste suurenevast valmidusest parlamendiga koostööd teha, samuti nõukogu eesistujariigi valmisolekust parlamenti kaasata;

Euroopa Parlamendi prioriteedid teatavate horisontaalsete aspektide suhtes 2008. aastal

12.	teeb ettepaneku anda 2008. aastal prioriteet piiratud hulgale küsimustele, mis ühtivad paremini Euroopa kodanike muredega ja nende ootustega ELi rahvusvahelistes suhetes etendatava rolli suhtes;

13.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon käsitleksid ühiselt, ning mõistes, et tegemist on eriti kiireloomulise küsimusega, Euroopa päevakajalisi probleeme, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, julgeoleku suurendamine koostöö ja arengu kaudu, energia varustuskindlus, kliimamuutus, säästev areng, naaberpiirkondade stabiilsuse suurendamine, kriisiohjamine ja konfliktide lahendamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, rände juhtimine ja inimõiguste ning kodanikuvabaduste edendamine; tervitab komisjoni ning kõrge esindaja aruannet Euroopa Ülemkogule kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kohta; palub nõukogul aruande läbi vaadata ning esitada soovitused kohaseks edaspidiseks tegevuseks; rõhutab välise mõõtme tähtsust Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise nurgakivina;

14.

kutsub kõrget esindajat üles hindama tehtud edusamme ja mis tahes puudujääke Euroopa julgeolekustrateegia (EJS) rakendamisel alates 2003. aastast, sealhulgas ettepanekud EJSi parandamiseks ja täiendamiseks; on veendunud, et rahvusvahelise õiguse austamine, tõhus mitmepoolsus, inimeste julgeolek ja kogu maailma kodanike õigus kaitsele, konfliktide ärahoidmine, desarmeerimine ja rahvusvaheliste institutsioonide roll peaks saama üheks ELi välistegevuse juhtivaks põhimõtteks; on arvamusel, et selline hinnang peaks olema aluseks laiema avalikkuse poliitilisele arutelule; rõhutab, et EJSi tulevane hindamine tuleks teostada, konsulteerides tihedalt kõigi ELi institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega; on seisukohal, et EJSi tuleks muuta nii, et see sisaldaks süvaanalüüsi NATO praeguse missiooni ja tulevikusuuna, NATO ning Euroopa Liidu suhte kohta strateegilisel ja tegevustasandil, samuti analüüsi iga NATO edasise laienemise julgeolekule avaldatavate mõjude kohta; kutsub Euroopa Ülemkogu üles esmakordselt kujundama ühtset seisukohta ELi-NATO poliitika kohta, mis ei täida üksnes Atlandi-üleste suhete taaselustamise eesmärki, vaid aitab ka tagada toetuse Lissaboni lepingu alusel kavandatud EJKP kiirele arengule;

15.

palub nõukogul kaaluda kohaste struktuuride ja korra loomist ning samuti olemasoleva korra parandamist, et EL arendaks kriisiolukordadele kiire reageerimise võimekust; nõuab samuti õigusliku raamistiku arendamist, mis määratleb sekkumisõiguse ja kaitsmiskohustuse kriisiolukordades, sealhulgas otsuste tegemise korra ning vastavad kohustused sellistes olukordades;

16.

on arvamusel, et jätkuvalt suureneb energia varustuskindluse välispoliitilise mõõtme tähtsus, sealhulgas liidu sõltuvus energiast ja muudest strateegilistest tarnetest, mis pärinevad ebastabiilsetest või ebademokraatlikest riikidest ning piirkondadest; soovitab energiaallikate ja energiatransporditeede laiaulatuslikku mitmekesistamist, energiatõhususe suurendamist, samuti liikmesriikide solidaarsust energia varustuskindluse poliitikas; mõistab hukka liikmesriikide kooskõlastamatu kahepoolsete energiaalaste kokkulepete sõlmimise, mis kahjustavad liidu kui terviku huve ja teiste liikmesriikide strateegilisi projekte ning muudavad need küsitavaks; rõhutab sellega seoses Nabucco gaasijuhtme strateegilist tähtsust Euroopa Liidu energia varustuskindluse jaoks ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles koondama kõik jõupingutused kõnealuse projekti edukaks rakendamiseks niipea kui võimalik; kordab oma nõuet asutada tulevase kahel toolil istuva kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi alluvusse energiaalase välispoliitika kõrge ametniku koht, kes vastutab liidu kõnealuse valdkonna tegevuse koordineerimise eest; avaldab kahetsust, et nõukogu ja komisjon ei andnud vastust Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 26. septembri 2007. aasta resolutsioonile;

17.

avaldab kahetsust edusammude puudumise üle liikumisel ühise Euroopa energiaalase välispoliitika suunas ning mõistab hukka bilateraalse tegevuse, mille on omaks võtnud teatavad liikmesriigid, mis nõrgestab oluliselt Euroopa Liidu kui terviku läbirääkimisvolitusi ja tema ühise energiaalase välispoliitika suunalisi jõupingutusi; kordab oma arvamust, et selline poliitika peab põhinema solidaarsusel ning seda peab toetama tõhus ja täiesti sidus siseturg, mis on varustatud kõigi vajalike vahenditega ühenduse energia varustuskindlusele ohtu kujutada võiva monopoolse ja poliitiliselt motiveeritud mitteärilise tegevuse takistamiseks; tervitab ja toetab seepärast tugevalt kolmandas energiapaketis sisalduvat kolmandate riikide klauslit;

18.

kordab, et terrorism on ebademokraatlike riikide ja terrorismiorganisatsioonide vahendina üheks peamiseks ohuks ELi julgeolekule ning tervitab ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori tehtud jõupingutusi ELi terrorismivastase võitluse strateegia elluviimise kindlustamiseks; märgib, et terrorismivastast võitlust tuleb läbi viia nõuetekohaselt, austades ning kaitstes demokraatia universaalseid väärtusi, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi, tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega ning kooskõlas ÜRO kehtestatud strateegiaga; on veendunud, et ELi suhetes kolmandate riikidega tuleb pidada esmatähtsaks tõhusat terrorismivastast võitlust;

19.

kinnitab korrapärase rände juhtimise tähtsust; peab seepärast oluliseks tagada mõlema, päritolu- ja transiidiriigi vaheline koostöö ning soodustada seda, rakendades positiivsete tingimuste strateegiat; juhib tähelepanu vajadusele takistada ebaseaduslikku sisserännet ning võidelda sellel alal kaubitsevate rühmade vastu;

20.

kordab, et liidu välistegevuse jätkuvaks huviks on ülemaailmse valitsemistava, rahvusvaheliste institutsioonide ja rahvusvahelise õiguse väärtuse kindlustamine; rõhutab sellega seoses ÜRO etendatavat olulist rolli tõhusa mitmepoolsuse toetamisel ning seda, et liit peab jääma ühtseks, nõudes oma partneritelt jätkuvat demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete arendamist ning kindlustamist kui jõuka ja turvalise maailma põhialust; kinnitab veel kord oma kohustusi seoses ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega, eelkõige ülemaailmse vaesuse vastase võitlusega;

21.	on arvamusel, et ülemaailmse valitsemistava suunas püüdlemisel peab pöörama erilist tähelepanu riiklike investeerimisfondide ning sarnaste riiklike majandusosalejate etendatavale rollile, keda tuleks julgustada tegutsema võimalikult läbipaistvalt ja aruandekohustuslikult;

22.	on seisukohal, et ELi jaoks on tähtis teha suuremaid jõupingutusi oma strateegiate tõhustamiseks ja kindlustamiseks ülemaailmse demokraatia toetamisel; peab seepärast oluliseks anda sellisele toetusele ÜVJPs keskne koht ning tagada ELi institutsioonide ja liikmesriikide tegevuse ühtsus;

23.	rõhutab vajadust rakendada kolmandate riikidega sõlmitavates kokkulepetes tulemuslikult inimõiguste klausleid, relvade leviku tõkestamist ja terrorismivastast võitlust käsitlevaid sätteid ning lisada tingimus energia varustuskindluse kohta, et tagada ELi välispoliitika ühtsus ja tõhusus;

24.

rõhutab kindlalt vajadust jätkata ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rahvusvahelisel tasandil rakendamise nõudmist, töötada aktiivselt olemasoleva relvade kontrolli ja desarmeerimissüsteemi säilitamise ning eelkõige üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu jõustamise, keemiarelvade konventsiooni järjepideva rakendamise ja selle igakülgse järelevalve, kildmürskude rahvusvahelise keelustamise ning maamiine keelustava Ottawa konventsiooni üldise kohaldamise nimel, panna enam rõhku algatustele kontrollida väikerelvade kaubandust ning muudele desarmeerimis- ja relvade leviku tõkestamise alastele algatustele ning küsimustele, tugevdada mitmepoolseid relvade leviku tõkestamise lepinguid ning näha ette rahalised vahendid ELi massihävitusrelvade strateegia elluviimiseks; kutsub ELi ja liikmesriike üles etendama positiivset ja tõhusat rolli Genfi desarmeerimist käsitleva konverentsi kestva ummikseisu lõpetamiseks ning astuma samme tagamaks, et läbirääkimiste tulemuseks on mittediskrimineeriv, mitmepoolne, rahvusvaheline ja tõhusalt kontrollitav leping, mis keelustab tuumarelvade jaoks lõhkematerjalide tootmise;

Euroopa Parlamendi prioriteedid geograafilistes piirkondades 2008. aastal

25.

on arvamusel, et liidu laienemisprotsess jääb ELi lepingu artiklist 49 tulenevalt jätkuvalt välispoliitika põhiküsimuseks, ning et see peaks põhinema liidu suutlikkusel uusi liikmesriike integreerida (võttes arvesse laienemise mõju liidu institutsioonidele, tema rahalistele vahenditele ja võimekusele järgida oma poliitilisi eesmärke);

26.

on seisukohal, et Lääne-Balkani riikide stabiilsus peaks olema ELi 2008. aasta kõrgeimaks prioriteediks, kooskõlas nõukogu 2006. aasta aastaaruandes sätestatud arvamusega; peab seepärast äärmiselt tähtsaks mitmekordistada pingutusi Lääne-Balkani riikide ELile lähemale toomiseks, sealhulgas viisavaba režiimi kehtestamist, piirkondliku koostöö suurendamist sellistel aladel nagu kaubandus, transport, energia, ning Lääne-Balkani riikide osalemist ühenduse programmides; usub, et suurem rõhk sellega kaasnevatele majandus- ja sotsiaalküsimustele hõlbustaks ja toestaks nende riikide ettevalmistusi ELiga ühinemiseks, kooskõlas Thessaloniki arengukavaga; rõhutab kodanikuühiskonna ühinemisprotsessi kaasamise tähtsust;

27.

on arvamusel, et dialoogi Serbiaga peaks tihendama, ning tuleks astuda konkreetseid samme, et uuesti kinnitada selle riigi Euroopa perspektiivi; peab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamist kindlaks sammuks Serbia tulevase ELiga ühinemise suunas; toetab olulise abi andmist, vastastikku võetud kohustuste täitmist ja koostöömeetmeid, kaasa arvatud viisakorra lihtsustamise teekaarti; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sidemete tugevdamisele ühishuvi aladel kõigi demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonnaga; on seisukohal, et EL peaks välja töötama sobivad meetmed ja algatama asjakohased protsessid, et vältida Serbia isolatsiooni;

28.

viitab 18. veebruaril 2008 peetud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldustele, milles nõukogu märkis 17. veebruaril 2008 Kosovo assambleel Kosovo iseseisvust väljakuulutava resolutsiooni vastuvõtmist, ning milles nõukogu sedastas ka, et liikmesriigid teevad otsuse oma suhete kohta Kosovoga kooskõlas riikliku tava ja rahvusvahelise õigusega;

29.

on arvamusel, et Euroopa Liidu õigusriigi missioon (EULEX) Kosovos peab kaitsma rahvusvähemuste huve, nagu on nähtud ette Ahtisaari kavaga, et säilitada territooriumile iseloomulikku paljurahvuselisust, luua usaldust rahvuslike kogukondade seas, hoida kultuuri-, religiooni- ja ajaloopärandit, kindlustada õigusriiki ning edendada majandusarengut; toob välja, et eduka ülemineku ning jätkusuutliku sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku arengu tagab Kosovos vaid nende jõupingutustega seotud kohalik vastutus; tunneb muret ÜRO vaheadministratsiooni missiooni Kosovos (UNMIK) kohustuste EULEXile üleandmise läbirääkimiste ummikusse jooksmise pärast; palub, et liikmesriigid võtaks kooskõlastatud meetmeid eesmärgiga tagada EULEXi missiooni tunnustamine osana rahvusvahelistest tsiviiljõududest Kosovos vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244 (1999);

30.

rõhutab, et vähemuste olukorra üle kõigis Lääne-Balkani riikides peaks EL teostama põhjalikku järelevalvet, et tagada kõigi vähemusrühmade ja nende õiguste tulemuslik kaitse, ning et edasisi järjekindlaid edusamme selles valdkonnas tuleks teha kooskõlas Euroopa standarditega; usub, et tuleks ära kasutada 2008. kultuuridevahelise dialoogi aastat, et edendada vastastikust arusaamist ning sallivuse sisendamisele suunatud kasvatustööd;

31.

rõhutab samuti, et Euroopa naabruspoliitika (ENP) tugevdamist tuleks käsitleda 2008. aasta peamise eesmärgina, ning et see peaks viima meie naabrite suhtes diferentseerituma lähenemiseni, mis võtab kohaselt arvesse nende ootusi ja Euroopa Liidu strateegilisi huve; usub, et see parandatud kujul poliitika peaks paremini ja enam kasutama ära kättesaadavaid ühenduse vahendeid;

32.

kinnitab, et Euroopa naabruspoliitika riikide lahendamata konfliktide püsimine kujutab tõsist väljakutset ELi välispiiride julgeolekule ja Euroopa naabruspoliitika tulemuslikule elluviimisele; rõhutab, et pärast 2007. aasta laienemist on ELi piirid nendele konfliktipiirkondadele veelgi lähemal; nõuab seepärast ELi aktiivsemat ja igakülgset kaasatust jätkuvatesse jõupingutustesse lahendada käesolevaid konflikte, eelkõige Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas, vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtetele, ning samuti ELi tugevamat kaasatust konfliktide ohjamisse;

33.

on veendunud, et liit peaks koondama oma tähelepanu kolmel olulisemal piirkondlikul koostööalal, nimelt Vahemere, Läänemere ja Musta mere piirkondades, majanduskoostöö, poliitilise stabiilsuse ning demokraatia arendamisele, kasutades kõnealustes piirkondades ära koostööstruktuure, ühendades nende piirkondade institutsiooniliste ja piirkondlike strateegiate vahelise sünergia ning abistades riike nendes piirkondades integratsiooniprotsessis; tervitab Euroopa Ülemkogu 13.–14. märtsil 2007. aastal väljendatud kavatsust anda hoogu Barcelona protsessile; kordab, et oluline on saavutada reaalseid tulemusi Euroopa-Vahemere piirkonnas, kus tuleks edendada inimõiguste austamist ja majanduslikku ning sotsiaalset arengut Vahemere lõunakaldal asuvates riikides ning kus tuleks tähelepanu koondada energeetika ja keskkonnaga seotud väljakutsetele;

34.

kordab, et Musta mere ja Läänemere piirkondadel on Euroopa Liidu jaoks strateegiline tähtsus ning seetõttu väärivad nad ühtsemat lähenemisviisi, mis sarnaneks Vahemere piirkonna omale; kutsub nõukogu ja komisjoni üles edendama piirkondlikku koostööd Läänemere ja Musta mere piirkonnaga; on seisukohal, et võrdset tähelepanu ja tasakaalu nende kolme piirkonna vahel saab kõige paremini tagada luues uusi organisatsioonilisi struktuure piirkondlikuks koostööks Musta mere ja Läänemere piirkondades, samuti tugevdades suhteid olemasolevate mitmepoolsete ühendustega, näiteks Musta mere majanduskoostöö parlamentaarse assambleega;

35.

rõhutab vajadust tugevdada Atlandi-ülest liitu ja tihendada veelgi kontakte Ameerika Ühendriikidega edumeelsema ja laiaulatuslikuma Atlandi-ülese partnerluslepingu kaudu, mille potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada ja mille juurde peaks kuuluma vastastikuseid huve hõlmav konsulteerimine ja koostöö, aga ka tsiviilkonfliktide ennetus, rahvusvaheline õiguskord, rahu ja desarmeerimine, säästev areng ning vaesuse vastu võitlemine; kiidab heaks Atlandi-ülese majandusnõukogu asutamise; rõhutab parlamentaarse mõõtme olulisust Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi raames, samuti vajadust astuda sügavamasse dialoogi Ameerika Ühendriikide Kongressiga ELi ja Ühendriikide suhete, NATO tuleviku ning ÜRO reformi teemal;

36.

peab väga tähtsaks, et 2008. aasta jooksul vaataks liit läbi oma suhted Venemaaga; on seisukohal, et need suhted peavad põhinema tasakaalustatud partnerlusel, mis hõlmaks ülemaailmseid väljakutseid, nagu massihävitusrelvade leviku tõkestamine, piirkondlik julgeolek ja energiavarustuse kindlus, ning edendaks demokraatia arendamist, inimõiguste kaitset, vabakaubandust ja eelkõige õigusriigi põhimõtteid; tuletab meelde, et tõeline partnerlus peab rajanema kõigi liikmesriikide võrdsele kohtlemisele, kuid ka headele suhetele naaberriikidega, läbipaistvusele ja aruandekohustusele, palub liikmesriikidel kooskõlastada oma suhteid Vene Föderatsiooniga lähtuvalt liidu ühistest huvidest; palub, et nõukogu ja komisjon tagaks, et volitused tulevaste lepingute sõlmimiseks ei rõhutaks üksnes jagatud huve, vaid kehtestaks ka mehhanismi kõigi selliste lepingute klauslite rakendamise järelevalveks;

37.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama jõupingutusi nii Lähis-Ida neliku raames kui ka selleks, et edendada iisraellaste ja palestiinlaste vahelisi läbirääkimisi laiaulatusliku, püsiva ja õiglase rahumeelse lahenduseni jõudmiseks, mille aluseks oleks kaks turvalist ning toimivat riiki vastavalt Annapolise tegevuskavas sätestatud kohustustele; on arvamusel, et selle rahumeelse lahenduseni jõudmiseks peaks liit maksimeerima oma rahalisi, kaubanduslikke ja poliitilisi mõjutusvahendeid mõlema poole suhtes, ning et liit peaks asjakohastel foorumitel etendama oma rahalisele ja poliitilisele panusele vastavat rolli;

38.

usub, et tuumarelva leviku tõkestamise kord tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) alusel on tõsises ohus, ning kutsub nõukogu ja eelkõige kaht tuumarelva omavat liikmesriiki üles esitama Euroopa algatust NPT artiklis VI sisalduvate desarmeerimiskohustuste rakendamise kohta eelkõige 2010. aasta NPT läbivaatamiskonverentsi suhtes; seisab tugevalt vastu massihävitusrelvade tootmisele ja levitamisele, mis ähvardab kujuneda tegelikkuseks järjest enamates riikides seetõttu, et on võimatu teha selget vahet tuumatehnoloogia kasutamisel energia saamise eesmärkidel ning selle kasutamisel relvade tootmiseks; viitab selles kontekstis eelkõige Iraani tuumaprogrammi eesmärkidega seotud ebamäärasusele; kutsub Iraani üles olema suhetes Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tõeliselt läbipaistev ning püüdlema rahvusvahelise üldsusega usalduse taastamise suunas; kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid üles suunama Iraani küsimuse tagasi Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ning alustama läbirääkimisi ilma eeltingimusteta; kutsub liikmesriike üles keelustama kogu tuumatehnoloogia ekspordi igasse riiki, mis ei ole ratifitseerinud NPT lisaprotokolle;

39.	on veendunud, et EL võiks panustada usalduse loomisse riikide suhtes, kellega tal puuduvad lepingulised sidemed, edendades inimestevahelisi kontakte, nagu sõpruslinnade liikumine ja Erasmus Munduse programmid;

40.	loodab Kesk-Aasia strateegia kiiret ja ulatuslikku elluviimist;

41.

kordab, et rahvusvahelise solidaarsuse, stabiilsuse, rahu ning demokraatliku, inim- ja majandusliku arengu edendamine, õigusriigi põhimõtted ja uimastite vastane võitlus peavad jätkuvalt kuuluma prioriteetidena ELi poliitikasse Afganistani suhtes 2008. aastal; rõhutab vajadust taastada Afganistanis julgeolek, mida ei saa teostada ainult sõjaliste vahenditega; rõhutab, et sel eesmärgil on ühtviisi oluline nii politseijõudude tugevdamine, et rajada õigusriik, kui ka arengupüüdluste suurendamine; võtab murega teadmiseks, et uimastite tootmine on järk-järgult kasvanud, mille tulemusena on Afganistanist taas saanud maailma suurim tootja; tervitab ELi politseimissiooni lähetamist Afganistani (EUPOL Afganistan) ning nõuab liikmesriikidelt tungivalt tagada selle jaoks kogemustega ja hea ettevalmistusega isikkooseis ning lõpuks seda laiendada; on mures, et ebapiisav koordineeritus nii rahvusvahelise üldsuse seas (peamiselt ELi ja NATO vahel) kui ka suhetes Afganistani ametiasutustega takistab tõsiselt tegevuse tulemuslikkust kõnealusel maal; kutsub kõiki osalejaid üles tegema jõupingutusi olukorra parandamiseks; tervitab sellega seoses Kai Eide nimetamist ÜRO peasekretäri eriesindajaks Afganistanis;

42.

soovitab 2008. aastal süvendada poliitilisi ja majanduslikke suhteid Hiinaga, tingimusel, et demokraatia ja inimõiguste valdkonnas saavutatakse märgatavat edu ning Hiina võtab kuulda ELi sügavat muret Hiina tegevuse pärast Tiibetis, pidades ametivõimudega nendes küsimustes konstruktiivset dialoogi, eriti ajendatuna ettevalmistustest Pekingi olümpiamängudeks; palub Hiinal töötada välja edumeelne laiaulatuslik lähenemisviis riigi ümberkorraldamiseks, arvestades enam selle eri rahvaste ja nende kultuuritraditsioonidega; avaldab sellega seoses kahetsust märkimisväärsete tulemuste puudumise üle ELi-Hiina inimõiguste alases dialoogis;

43.

soovitab 2008. aastal poliitiliste ja majanduslike suhete edasiarendamist Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega, mis põhinevad tehtud edusammudel demokraatia ja inimõiguste valdkonnas; tunnistab ASEANi kasvavat rolli piirkondliku stabiilsuse ja heaolu tekitamisel; usub, et ELil ja ASEANil on suur potentsiaal tihedamaks koostööks, toetudes osaliselt ASEANi edusammudele piirkondliku integratsiooni osas ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas; tunneb jätkuvalt muret eriti Birma olukorra pärast;

44.

rõhutab vajadust esitada 2008. aasta jooksul kindlad järelmeetmed 2007. aasta detsembris Lissabonis toimunud ELi–Aafrika tippkohtumisel vastuvõetud otsustele; tervitab selles kontekstis kahel toolil istuva ELi eriesindaja / Euroopa Komisjoni Addis Abebas asuva Aafrika Liidu delegatsiooni juhi nimetamist; usub, et EL peaks koostöös ÜROga tegema igati jõupingutusi tugevdamaks Aafrika Liidu suutlikkust rahu luua ja valvata; tervitab seoses sellega ELi julgeolekusektori reformimise missioone Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Guinea-Bissau Vabariigis ning nõuab ÜVJP ja ühenduse vahendite, nagu stabiliseerimisvahend, koordineeritud kasutamist;

45.

loodab, et viies ELi–Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tippkohtumine, mis toimus 2008. aasta mais Limas, toob kaasa väljakuulutatud kahe piirkonna assotsiatsiooni sisulise süvenemise, sealhulgas Euroopa Parlamendi pakutud kahe piirkonna solidaarsusfondi asutamise, samuti läbirääkimiste õigeaegse lõppemise Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu üle Mercosuri, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerika riikidega 2008. aasta lõpuks;

46.	juhib tähelepanu oma laiaulatuslikele resolutsioonidele ja raportitele, mis käsitlevad erinevaid geograafilisi huvipiirkondi, kuna need sisaldavad väärtuslikku panust arutelusse selle üle, millises suunas peaks ELi poliitika nende geograafiliste piirkondade suhtes arenema;

47.

soovitab liidul tugevdada poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja piirkondadega, eriti peamiste partneritega; kordab siinkohal, et parlamentaarne diplomaatia etendab täiendava vahendina olulist rolli liidu suhetes kolmandate riikide ja piirkondadega, peamiselt kolme suure mitmepoolse parlamentidevahelise assamblee (Aafrika, Kariibi mere ja Vahemere piirkonna riikide (AKV) –ELi ühine parlamentaarne assamblee, Euroopa–Vahemere parlamentaarne assamblee (EuroMed) ja Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (EuroLat)) kaudu; kohustub asutama 2009. aastaks Ida-Euroopa naabruspoliitika parlamentaarse assamblee (Euro–Nest), et edendada Euroopa Parlamendi ja ENP idapoolsesse ossa hõlmatud riikide vahelise poliitilise partnerluse parlamentaarset mõõdet;

48.

kordab oma üleskutset liikmesriikidel, kes on ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, parandada oma koordineeritust kõnealuses raamistikus, et tõsta liidu tegevuse tulemuslikkust maailmaareenil, ning pikemat perspektiivi silmas pidades püüda kindlustada ELile koht Julgeolekunõukogus ÜRO süsteemi ulatusliku reformimise kontekstis; palub ÜRO Julgeolekunõukogu alalistel liikmetel, kes on ühtlasi ELi liikmesriigid, teha tihedamat koostööd nende liikmesriikidega, kes ei ole alalised liikmed;

ÜVJP tõhusus, ühtsus ja nähtavus

49.

tervitab Lissaboni lepinguga kaasnenud parandusi välistegevuse, ÜVJP ja ÜJKPks kujuneva EJKP suhtes; on arvamusel, et uus leping edendab oluliselt liidu välistegevust ja tema rolli rahvusvahelistes suhetes ning et see tõstab liidu nähtavust ja tähtsust, tugevdades tema võimet maailmaareenil tõhusalt tegutseda;

50.	loodab, et uus Lissaboni leping ratifitseeritakse kiiresti kõigis liikmesriikides, et võimaldada selle õigeaegne jõustumine; õnnitleb neid liikmesriike, kes on Lissaboni lepingu juba ratifitseerinud;

51.

tervitab liidu institutsioonilise raamistiku täiustamist ÜVJP valdkonnas peamiselt järgmise kaudu:

a)	Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koha loomine, kellest saab komisjoni asepresident, kes on vastutav parlamendi ees, samuti välisministrite nõukogu eesistuja, kes juhatab ÜVJPd ja ÜJKPd, aitab kaasa poliitika arengule ning tagab liidu välistegevuse järjekindluse;

b)	komisjoni, nõukogu sekretariaadi ja riiklike diplomaatiliste teenistuste alusel moodustatava ametnikkonnaga Euroopa välisteenistuse asutamine, komisjoni nõusolekul ja pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga, mis abistab kõrget esindajat;

52.

tervitab liidu välistegevuse valdkonna laienemist, sealhulgas uue õigusliku aluse ja vahendite kehtestamist ÜVJPga seotud valdkondades, näiteks ENP selge õiguslik alus, liidule juriidilise isiku staatuse kehtestamine, hädavajalik rahaline toetus kolmandatele riikidele, humanitaarabi, sanktsioonid mitteriiklike üksuste vastu, kosmosepoliitika, energia varustuskindlus, võitlus kliimamuutuste vastu, rahvusvahelise terrorismi ennetamine ja isikuandmete kaitse;

53.	rõhutab liidu välistegevuse valdkonnas poliitilise ühtsuse tagamise tähtsust, eelkõige ÜVJP, ÜJKP ning arengu- ja kaubandusstrateegiate vahel; rõhutab selles kontekstis tähtsat rolli, mida kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus peaksid etendama poliitilise ühtsuse poole püüdlemisel;

54.	tuletab meelde, et liidule juriidilise isiku staatuse kehtestamine tõstatab küsimuse tema positsioonist rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO; on arvamusel, et liidu tulevane staatus ÜROs peaks olema vastav tema rahalisele ja poliitilisele panusele;

Lissaboni leping ning selle mõju nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelistele suhetele ÜVJP/ÜJKP küsimustes ning Euroopa Parlamendi järelevalvele ÜVJP/ÜJKP üle

55.	peab oluliseks Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi, kõrge esindaja ja korrapäraselt vahelduva eesistujariigi võimalikult lähedase koostöö loomist, tagamaks, et nende erinevad ülesanded aitavad kaasa ÜVJP ühtsusele ja tõhususele;

56.	kutsub nõukogu üles reaalselt reageerima soovidele ja muredele, mida on väljendatud Euroopa Parlamendi ametlikes teatistes, eelkõige mis puudutab inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhte käsitlevaid resolutsioone;

57.

kutsub nõukogu üles vaatama läbi teatavate vastumeelsete režiimide, näiteks Mugabe režiim Zimbabwes ja sõjaline hunta Birmas, vastu kehtestatud sanktsioonipoliitika tulemuslikkust ning kehtestama meetmeid selle parandamiseks, sealhulgas vajalikud mehhanismid täieliku järgimise ja täitmise kindlustamiseks;

58.

kutsub tulevast kõrget esindajat / komisjoni asepresidenti üles tuginema senisele kogemusele kõrgete esindajate ja välissuhete volinike korrapäraste esinemiste osas parlamendi täiskogu ja tema väliskomisjoni ees ning mitteametlike kohtumiste tavale, et arendada välja korrapärased, süstemaatilised ja pidevad konsultatsioonid parlamendi ning tema pädevate organitega, ning kaasama parlamendi otsuste tegemise protsessi, et tõhustada ÜVJP peamiste valikuvõimaluste läbipaistvust ja nendega seotud vastutust; juhib tähelepanu, et kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi tulevase ametkonna legitiimsus on seotud otseselt Euroopa Parlamendiga;

59.

rõhutab lisaks, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi suhted tuleb samuti uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse tulevase ÜJKP suuri reforme ning Euroopa Parlamendi tugevdatud järelevalvealaseid volitusi pärast allesjäänud Lääne-Euroopa Liidu pädevuste üleandmist ELile; tervitab seoses sellega Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelise tihedama koostöö sätteid;

60.

nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel institutsioonidevahelise kokkuleppe kehtestamist, mis määratleks nende töösuhted välistegevuse valdkonnas, sealhulgas konfidentsiaalse teabe jagamise, sel ajal, kuni jõustub Lissaboni leping; nõuab komisjoni ning Euroopa Parlamendi vahelise raamlepingu ajakohastamist, et võtta arvesse Lissaboni lepingu sätteid;

61.

nõuab, et tulevane kõrge esindaja / komisjoni asepresident astuks ametisse koos uue komisjoniga 1. novembril 2009. aastal, et leitaks ajutine lahendus Lissaboni lepingu jõustumise ja 1. novembri 2009. aasta vaheliseks ajavahemikuks, ning et Euroopa Ülemkogu konsulteeriks komisjoni presidendi nõusolekul Euroopa Parlamendiga täielikult esimese kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi määramise korral, samuti mis tahes muu vahepealse ametisse nimetamise korral; peab selles kontekstis vajalikuks, et kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi ametisse nimetamiseks kehtestataks ajutine kuulamiskord, kus väliskomisjon on juhtivaks komisjoniks;

62.

rõhutab Euroopa välisteenistuse asutamise märkimisväärset mõju ELi välissuhetele; rõhutab läbipaistvuse ja demokraatlike mõjutusvahendite vajadust selles protsessis; tuletab meelde oma õigust, et temaga konsulteeritakse Euroopa välisteenistuse asutamisel vastavalt Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõikele 3; nõuab täielikku kaasatust ettevalmistustöösse selles suhtes; viitab oma töös olevale raportile kõnealuse küsimuse kohta; loodab, et Euroopa välisteenistuse asutamine toob suuremat selgust ELi eriesindajate kriteeriumide, nende ametisse nimetamise ja hindamise suhtes, sealhulgas nende ülesannete määratlemine ja eesmärk, nende volituste kestus ning kooskõlastatus ja täiendavus komisjoni delegatsioonide suhtes;

63.

kutsub tulevast kõrget esindajat / komisjoni asepresidenti, samuti nõukogu ja komisjoni, üles tugevdama koostööd olemasolevate mitmepoolsete parlamentaarsete assambleedega (AKV–ELi ühise parlamentaarse assamblee, Euroopa – Vahemere parlamentaarse assamblee, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee ja rajatava Ida-Euroopa naabruspoliitika parlamentaarse assambleega), mis toovad liidu parlamendiliikmeid kokku mõnede kõige olulisemate osapooltega, kuna koostöö annab lisandväärtust liidu välistegevuse järjekindlusele ning tõhususele;

64.

on arvamusel, et parlamentaarsel kontrollil on EJKP jaoks oluline väärtus; kutsub sellega seoses poliitika- ja julgeolekukomiteed (PJK) üles koos Euroopa Parlamendiga kehtestama mehhanismi seoses ilmnevate kriiside või rahvusvaheliste julgeolekualaste sündmustega seotud konfidentsiaalse teabega, mis oleks võrreldav mitmete liikmesriikide parlamentide olemasolevate mehhanismidega, ning mis – sõltuvalt konfidentsiaalsuse astmest – ulatuks kinnistest komisjonide koosolekutest PJK ning asjaomaste komisjonide ja allkomisjonide määratud liikmete vaheliste kohtumisteni;

65.	peab vajalikuks näha ette väliskomisjoni esimehe osalemine liikmesriikide välisministrite mitteametlikel kohtumistel (Gymnichi kohtumised), järgides juba sisse seatud tava nõukogu mitteametlike kohtumiste osas muudel poliitikaaladel;

66.	rõhutab vajadust tagada Euroopa Kaitseagentuuri poolt läbiviidava tegevuse demokraatlik vastutus ja läbipaistvus;

ÜVJP/ÜJKP rahastamine Lissaboni lepingut silmas pidades

67.

märgib rahuloluga Euroopa Parlamendi eelarvepädevuse tugevnemist Lissaboni lepingu alusel kõigi ELi kulutuste, sealhulgas Euroopa välisteenistuse osas, andes parlamendile pariteedi nõukoguga, lõpetades kohustuslike ja mittekohustuslike kulutuste eristamise ning muutes mitmeaastased finantsraamistikud õiguslikult siduvaks;

68.	avaldab kahetsust ELi eelarve väliselt ÜJKP tegevuse kiire rahastamise korralduste liigse keerukuse üle; nõuab, et kogu liidu välistegevust (sealhulgas tegevus tulevase ÜJKP raames, kuid välja arvatud kõik sõjalised kulutused) rahastataks tulevikus ühisest ELi eelarvest;

69.	rõhutab sellega seoses, et tuleks pöörata erilist tähelepanu ühiskonnakriiside lahendamise järelevalvele, ühendades nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide vahendid ning erinevad vastutused, et tagada nii optimaalne tõhusus ja koordineeritus;

70.

tunnistab väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni juhatuste ning PJK esimehe ühiste nõupidamisistungite kasulikkust, nagu on ette nähtud eespool nimetatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes; toetab samal ajal ideed, et välistegevuse eest vastutavate parlamendikomisjonide esimehed ja/või raportöörid kaasataks uue eelarvemenetluse uue lepituskomitee tegevusse, kui seda peetakse iga-aastase menetluse raames vajalikuks;

71.	nõuab, et mainitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe valguses, mis näeb ette nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelise struktureeritud dialoogi, teavitaks nõukogu parlamenti enne iga ÜVJP kulutusi nõudva otsuse vastuvõtmist;

72.

on arvamusel, et ÜVJP-le eraldatud kogusumma 1 740 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013 on ebapiisav ELi kui ülemaailmse osaleja ambitsioonide ja konkreetsete eesmärkide saavutamiseks, tunnistades samas, et 2008. aastaks ÜVJP rahastamiseks kokkulepitud summa, mis ulatub 285 miljoni euroni, tähistab olulist sammu edasi, võrreldes varasemate rahaliste vahendite eraldamisega (ja 125 miljoni euro väärtuses tõusuga 2007. aastal); rõhutab, et sellele tõusule peaksid lisanduma tugevamad meetmed parlamentaarseks kontrolliks ja nõukogu tõhusam koostöö;

73.	esitab konkreetsed ettepanekud Euroopa välisteenistuse rahastamise ja eelarvekontrolli kohta oma eelseisva kõnealust küsimust käsitleva raporti kontekstis;

* *

74.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/371/EÜ (ELT L 128, 16.5.2008, lk 8).

(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0055.

(3) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 309.

(4) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 334.

(5) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 396.

(6) ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 95, ja vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0528.

(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0262.

(8) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226 ja 235.

(9) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 670.

(10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0350.

(11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0622.

(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0483.

(13) ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 106.

(14) ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 100.

(15) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123.

(16) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 176.

(17) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 253.

(18) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0488.

(19) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0481.

(20) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0413.

(21) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0537, ja vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0576.

(22) S113/08, 14. märts 2008.

(23) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0612.

(24) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 753.

(25) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0381.

(26) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 485.

(27) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 480.

(28) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0538.

(29) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0017.

(30) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0482.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/23

Neljapäev, 5. juuni 2008
Euroopa julgeolekustrateegia ning EJKP rakendamine

P6_TA(2008)0255

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (2008/2003(INI))

2009/C 285 E/04

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat (EJS), mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003;

võttes arvesse Lissabonis 13. detsembril 2007. aastal allkirjastatud Lissaboni lepingut;

võttes arvesse 14. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi;

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi 18. juuni ja 10. detsembri 2007. aasta aruandeid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) kohta;

võttes arvesse ELi kaitse- ja arenguministrite 19.–20. novembri 2007. aasta ühisnõupidamist nõukogus;

võttes arvesse nõukogu 19.–20. novembri 2007. aasta nõupidamise järeldusi arengu ja julgeoleku ning EJKP kohta;

võttes arvesse inimeste julgeoleku uurimisrühma 8. novembril 2007. aastal avaldatud Madridi raportit;

võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia (EJS) kohta (1);

võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni EJSi rakendamise kohta EJKP kontekstis (2);

võttes arvesse Lissabonis 9. detsembril 2007. aastal vastuvõetud ELi ja Aafrika ühisstrateegiat ning kindral Pierre-Michel Joana nimetamist ELi kõrge esindaja Aafrika rahutagamisvõimekuse erinõunikuks 1. märtsist 2008;

võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni kohta Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (3);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0186/2008),

arvestades, et 2007. aastal ja 2008. aasta alguses võttis nõukogu EJKP valdkonnas ja EJSi rakendamise osas vastu muuhulgas järgmised olulised operatiivotsused:

a)	ELi politseimissiooni käivitamine Afganistanis (EUPOL Afganistan);

b)	otsus käivitada ELi sõjaline operatsioon Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR Tchad / RCA);

c)	EUFOR Althea vägede koosseisu muutmine ja vähendamine Bosnias;

d)	ettevalmistused ELi tsiviilmissiooniks Kosovos;

e)	ettevalmistused julgeolekuvaldkonna ümberkujundamise ELi missiooniks Guinea-Bissaus (EUSEC Guinea-Bissau);

arvestades, et 2007. aastal ja 2008. aasta alguses on EJKP valdkonnas ja EJSi rakendamisel muuhulgas saavutatud järgmist:

a)	võeti vastu uus, 2010. aasta tsiviilpeaeesmärk;

b)	nõukogu sekretariaadi koosseisus moodustati tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus;

c)	toimivaks muutus ELi operatsioonide keskus;

d)	saavutati täiel määral võime viia lahingugruppe kasutades kiiresti ja üheaegselt läbi kaks EJKP sõjalist operatsiooni;

arvestades, et 2007. aastal ja 2008. aasta alguses on EJKP valdkonnas ja EJSi rakendamisel jätkuvalt esinenud ka puudujääke, näiteks:

a)	ei ole loodud ELi Rahukorpust, mida Euroopa Parlament on nõudnud alates 2000. aastast, samuti puudub kodanikukaitse ja humanitaarabi alane valmidus, millele pärast 2004. aasta tsunamikatastroofi on viidatud mitmetes nõukogu ja komisjoni dokumentides;

b)	kauglendude sooritamiseks hädavajalike sõjaväe transpordilennukite Airbus A400M tarnete hilinemine ja üha kulukamaks muutumine;

c)	liikmesriikide ebaühtlane osalemine EJKP missioonide mehitamisel, mis piirab ELi kriisiohjamissuutlikkust;

d)	raskused piisava arvu politseinike värbamisel Afganistani missioonidele, põhjuseks missiooni ohtlikkus ja missioonijärgsete edutamisväljavaadete puudumine;

e)	viivitused EUFOR Tchad/RCA missiooni käivitamisel seoses vägede moodustamise nõupidamiste ebaõnnestumisega; eriti suur puudus on helikopteritest;

Türgi vastuseisu tõttu ei ole siiani sõlmitud ELi ja NATO tehnilisi kokkuleppeid, mille eesmärk on kooskõlastada rahvusvaheliste julgeolekujõudude (KFOR) ja võimaliku tulevase EJKP missiooni tegevust Kosovos ning Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL) ja rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF) tegevust Afganistanis;

D.	arvestades, et Lissaboni lepinguga uuendatakse oluliselt EJKP valdkonda;

E.	arvestades, et dubleerimise vältimiseks ja koostalitlusvõime suurendamiseks ELi piires on vaja teha jätkuvaid jõupingutusi, ning arvestades, et kõige kulutasuvam viis selle tegemiseks on kaitseks mõeldud rahaliste vahendite jaotamine ja jõudude ühendamine Euroopa kaitsevõimekuse suurendamiseks;

1.	kinnitab veel kord parlamendi varasemate EJSi ja EJKPd käsitlevate resolutsioonide järeldusi;

Lissaboni leping

tervitab Lissaboni lepingu allkirjastamist, mis toob kaasa olulisi muutusi EJKP valdkonnas, eelkõige kõrge esindaja büroo tugevdamise, Euroopa Liidu välisteenistuse loomise ja vastastikust kaitsealast abi käsitleva artikli vastuvõtmise, solidaarsusklausli, alalise struktureeritud koostöö kaitseküsimustes ja nn Petersbergi ülesannete laiendamise; loodab, et ratifitseerimisprotsess viiakse kõikides liikmesriikides lõpule edukalt ja õigeaegselt; õnnitleb Lissaboni lepingu juba ratifitseerinud liikmesriike; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament täidab oma kehtivast asutamislepingust tulenevaid kohustusi ja jälgib hoolikalt kõigi uuenduste rakendamist;

palub asjaomastel liikmesriikidel vastavalt Lissaboni lepingu sätetele uurida võimalusi tuua alalise struktureeritud koostöö raamesse sellised olemasolevad rahvusvahelised jõud nagu Eurokorpused, Eurofor, Euromarfor, Euroopa eripolitsei üksused, Hispaania-Itaalia allveejõud, Euroopa lennuväegrupp, Eindhovenis paiknev Euroopa Õhutranspordi Koordineerimiskeskus, Ateena Rahvusvahelise Meretranspordi Koordineerimiskeskus ning kõik EJKP operatsioonideks vajalikud asjaomased jõud ja struktuurid, ning uurida selle sammu võimalikku mõju;

EJSi hindamine ja täiendamine

palub kõrgel esindajal hinnata valges raamatus EJSi rakendamisel 2003. aastast alates saavutatut ja kõiki puudujääke, sealhulgas EJKP operatsioonidest saadud õppetunnid; julgeoleku välis- ja siseaspektide vahelised seosed (terrorismivastane võitlus); piiride ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse, sealhulgas kaitse küberrünnakute eest; energiavarustuse kindlus kui probleem, mis nõuab tsiviil-, majanduslikke, tehnilisi ja diplomaatilisi pingutusi; lahendamata piirkondlikud tüliküsimused ELi lähinaabruses (Transnistria, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Mägi-Karabahh); Aafrika mandri humanitaar- ja julgeolekuprobleemid; kliimamuutuse ja loodusõnnetuste mõju kodanikukaitsele ja inimeste julgeolekule ning massihävitusrelvade levik; lisaks palub hinnata, kas kõnealustel ohtudel ja väljakutsetel on otsene tähendus seoses üldisema arusaamisega Euroopa julgeolekust või on tegemist lihtsalt julgeolekumõõtmega;

kutsub kõrget esindajat käsitlema nimetatud valges raamatus EJSi parandamise ja täiendamise ettepanekuid, näiteks Euroopa ühiste julgeolekuhuvide määratlemine ja EJKP missioonide käivitamise kriteeriumid; lisaks palub tal määratleda tsiviil- ja sõjalise võimekuse uued eesmärgid (näiteks kõigi Euroopa osapoolte juhtimis- ja kontrollistruktuurid ning transport nii EJKP kui ka katastroofiabi eesmärgil toimuva kriisiohjamise korral) ning käsitleda Lissaboni lepingu mõju EJKPle ning ELi ja NATO uut partnerlust puudutavatele ettepanekutele;

6.	palub kõrgel esindajal samuti tungivalt tegelda valges raamatus sisalduvate hoiatustega; arvab, et kuigi see kuulub iga liikmesriigi riikliku suveräänsuse valdkonda, tuleks need ühtlustada, et kaitsta eri liikmesriikide kohapeal rakendatavate väeüksuste julgeolekut;

on seisukohal, et selline valge raamat peaks olema laiema avaliku poliitilise arutelu aluseks, peamiselt seetõttu, et EJS määratleb ELi põhiväärtused ja eesmärgid ning näitab, mille eest EL seisab; rõhutab, et edaspidi peab EJSi hindamine toimuma suurema demokraatliku vastutusega ja seetõttu tihedas koostöös kõigi ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega;

Julgeolekuteemaline otsedialoog USA uue valitsuse ja Kanadaga

rõhutab, et NATO kujutab endast Atlandi-ülest foorumit, kuhu enamik ELi liikmesriike, Ameerika Ühendriikide ja Kanada peavad pöörduma oma julgeolekuküsimustega; julgustab sellegipoolest nõukogu ja kõrget esindajat tegema algatusi julgeolekuteemalise otsedialoogi alustamiseks Ameerika Ühendriikide uue valitsuse ja Kanada valitsusega ELi pädevusvaldkondades; teeb ettepaneku, et niisugune dialoog peaks keskenduma konkreetsetele teemadele, nagu näiteks Läänemaailma väärtuste usaldusväärsuse suurendamine terrorismivastases võitluses, stabiliseerimine ja ülesehitamine;

Tsiviilkriiside ohjamine ja kodanikukaitse

9.	tervitab 1. jaanuaril 2008. aastal vastu võetud 2010. aasta tsiviilpeaeesmärki, milles on arvesse võetud EJKP varasemate tsiviilmissioonide kogemusi;

10.

tervitab tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse loomist nõukogu sekretariaadi koosseisus, kus see toimib ELi operatsioonide keskuse tsiviilvastena ning toetab EJKP tsiviilmissioonide kavandamist ja elluviimist, tagades niiviisi tsiviilkäsuahela; nõuab, et selline tasakaal kajastuks ka tsiviil-sõjalise üksuse rollis ja haldusstruktuuris;

11.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles uurima asjakohasema organisatsioonilise raamistiku võimalusi, näiteks spetsialiseeritud üksus Euroopa Liidu välisteenistuse koosseisus, et tagada ühtsem ja üldisem lähenemine tsiviilkriiside ohjamisele, kõrvaldades institutsioonidevahelised lõhed ja võimaldades seega paremini kooskõlastada ELi sisemisi vahendeid ning koostööd ELi ja välisorganisatsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide vahel;

12.	EUPOL Afganistani mitterahuldavat kavandamist ja rakendamist arvestades palub, et nõukogu vaataks viivitamata läbi EJKP tsiviilmissioonide otsustusprotsessi, rahastamise ja rakendamise küsimused ja esitaks konkreetsed ettepanekud, kuidas tulevikus vältida sellise olukorra kordumist;

13.

tunnustab liikmesriikide pingutusi personali eraldamiseks EJKP tsiviilmissioonidele kodanikukaitse, järelevalve, ELi eriesindajate tugiteenuste ja missioonide tugiteenuste osas; samas märgib ära jätkuvad puudujäägid politseiteenistuse, õigusriigi ja tsiviilhalduse valdkonnas; rõhutab pädeva ja suurte kutseoskustega personali eraldamise tähtsust EJKP missioonidele;

14.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles suurendama koostööd EJKP tsiviilmissioonide ja ELi piirimissioonide valdkonnas, kus pädevuse jagunemine kahe institutsiooni vahel on ebamäärane; arvab, et Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Liidu välisteenistus peaks kõnealust ülesannet hõlbustama; on samas veendunud, et pädevuse valdkonnas võivad konfliktid tekkida isegi Lissaboni lepingu raames, mis toob kaasa vajaduse kõrge esindaja otsuste järele;

15.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid korrapäraselt kontrolliksid EJKP tsiviilmissioonideks vajaliku personali kättesaadavust ja viiksid kokku oma pädevad riigiasutused, et koostada Soome eeskujul oma võimalikku panust käsitlevad riiklikud tegevuskavad ja muuhulgas välja töötada menetlused sellistel missioonidel osalejate karjääriväljavaadete kindlustamiseks ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000), milles nähakse ette naiste osalemine konfliktide ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel, asjakohaseks arvessevõtmiseks; nõuab lisaks tungivalt erikoolituse kavandamist seoses laste kaitsmisega, kooskõlas ELi suunistega laste ja relvastatud konfliktide kohta;

16.	peab oluliseks konfliktide lahendamise tsiviilvõimekuse suurendamist; seetõttu kutsub nõukogu ja komisjoni üles moodustama kriiside ohjamiseks ja konfliktide ennetamiseks Euroopa Rahukorpust, nagu Euroopa Parlament on palunud;

17.	märgib ära väärtusliku tsiviilreageerimisrühma kasutamata jätmise ning kahetseb asjaolu, et rühma eksperte on pea eranditult kasutatud individuaalselt, mitte aga rühma koosseisus vastavalt saadud väljaõppele ja nagu oli algselt ette nähtud;

18.

tervitab nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsust 2007/779/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (4) ja nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsust 2007/162/EÜ, Euratom kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (5) eesmärgiga parandada kodanikukaitse alase abi mobiliseerimist ja koordineerimist nii ELi piires kui ka väljaspool tekkivate suuremate hädaolukordade puhul;

Inimeste julgeolek ja arengupoliitika julgeolekumõõde

19.

meenutab nõukogule tema rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust tagada kogu tsiviil- ja sõjaväepersonali täielik väljaõpe kooskõlas rahvusvaheliste humanitaarstandarditega ning läbi vaadata ja välja töötada piisavad juhised, mis tagavad austuse kohalike elanike, kultuuride ja mõlema sugupoole suhtes;

20.	tuletab meelde inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tähtsust ning nõuab, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning EJKP tippjuhtide, sealhulgas ELi eriesindajate ja üldisemalt EJKP operatsioonide juhtide kohtadele nimetataks rohkem naissoost kandidaate;

21.

palub liikmesriikidel jätkata tööd kassettlahingumoona rahvusvahelise keelustamise nimel, edasi arendada lõhkemata lahingumoona avastamise ja hävitamise meetodeid, osutada asjaomastele riikidele rahalist ja tehnilist abi, viia lõpule läbirääkimised ülemaailmse maamiinide keelu, ülemaailmse uraanirelvade keelu ja ülemaailmse tavarelvade transportimise kontrolli tugevdamise üle; peab eeltoodu valguses piinlikuks, et kuigi 2008. aastal tähistatakse ELi relvaekspordi toimimisjuhendi kümnendat aastapäeva, ei ole see juhend veel õiguslikult siduv, ja kontrollimatu relvaeksport ELi liikmesriikidest tundub eriliste takistusteta jätkuvat, isegi nende riikide valitsustele, kus EL algatab EJKP operatsioone või kaalub nende algatamist; juhib lisaks tähelepanu ohule, et relvi võidakse transportida kolmandatesse riikidesse läbi ELi nende liikmesriikide, kus ekspordikontroll ei ole nii range, ja/või ELi/NATO rahvusvahelise impordisertifikaadi vastutustundetult paindliku kasutamise abil; rõhutab seetõttu, et kõikide liikmesriikide jaoks on oluline kohaldada kõige kõrgemaid relvade ekspordikontrolli standardeid, et vältida konfliktide õhutamist ELi relvade abil;

22.

rõhutab uuesti oma muret väike- ja kergrelvade jätkuva leviku pärast, mis tekitavad inimestele tarbetuid kannatusi, õhutavad relvakonflikte ja ebastabiilsust, soodustavad terrorismi, kahjustavad säästvat arengut, head juhtimist ja õigusriigi põhimõtteid ning aitavad kaasa inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketele rikkumistele; on arvamusel, et väike- ja kergrelvade arvu vähendamise ja kontrollistrateegia asjakohane integreerimine peab muutuma konfliktide ennetamisele ja konfliktidejärgsele rahutagamisele suunatud rahvusvaheliste programmide lahutamatuks osaks; palub liikmesriikidel, nõukogul ja komisjonil suunata valitsusi kokku leppima väike- ja kergrelvade kontrollimise siduvates sätetes (sealhulgas vahendamine ja vedu) rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike õigusaktide alusel;

23.

rõhutab vajadust, et Euroopa Liit võtaks üle algatuse rahvusvahelise relvastuskontrollimehhanismi tugevdamiseks ja aitaks seega kaasa tõhusa mitmepoolsuse suurendamisele rahvusvahelise korra raames; märgib lisaks kooskõla jõupingutustes ühendada Euroopa naabruspoliitika tuumarelva leviku tõkestamise aspektid ELi naaberriikides julgeoleku ülesehitamise strateegilise üldeesmärgiga;

24.

on seisukohal, et desarmeerimine, demobiliseerimine ja reintegreerimine peaksid olema EJKP operatsioonide lahutamatu osa, ning palub nõukogul võimaluse korral lisada EJKP operatiivvolituste juurde konfiskeeritud relvastuse hävitamine või turvaline ladustamine ning selle ebaseadusliku edasiandmise ärahoidmine, pidades meeles NATO rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude (SFOR) / EUFOR Althea operatsioonist saadud negatiivseid kogemusi Bosnias;

25.

tervitab 19. novembril 2007 toimunud kõigi aegade esimest ELi kaitse- ja arenguministrite nõupidamist, mis oli oluline samm arenguriikide probleemide läbivaatamisel, suurendades ELi lühiajaliste julgeolekumeetmete ning pikaajaliste arengumeetmete sidusust ja kooskõlastatust asjaomastes riikides; tervitab ka nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldusi julgeoleku ja arengu kohta, eelkõige rõhuasetust konfliktide analüüsimisele ja konfliktitundlikkusele, ning julgustab nõukogu ja komisjoni tungivalt kõnealuseid järeldusi rakendama;

26.

on arvamusel, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 40. aastapäeva tähistamist 1. juulil 2008 tuleb käsitleda ELi võimalusena edendada oma massihävitusrelvade leviku vastases strateegias tuumadesarmeerimise vajadust, silmas pidades tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise peatse konverentsi ettevalmistavaid komisjone; kordab oma seisukohta, et see hõlmab desarmeerimisalgatuste esitamise vajadust tunnustatud tuumariikide poolt, et muuta Euroopa tuumarelvavabaks alaks ja sõlmida ülemaailmne tuumarelvade keelustamise konventsioon;

ELi diplomaatiline roll seoses Iraani tuumaprogrammiga

27.

rõhutab ELi juhtivat diplomaatilist osa seoses Iraani tuumaprogrammiga, mis hõlmab lisaks ELi ja EL-3 (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) nimel kõnelevale kõrgele esindajale ka Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina erinevate huvide ja lähenemisviiside ühildamist ühise eesmärgi nimel; kinnitab veel kord, et relvastuse leviku ohud, mis on seotud Iraani tuumaprogrammiga, on ELi ja rahvusvahelise kogukonna jätkuvaks mureallikaks; tõstab sellega seoses esile oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Iraani kohta (6) ja toetab ÜRO Julgeolekunõukogu 3. märtsi 2008. aasta resolutsiooni 1803 (2008), samuti pakkumist, mille tegid Iraanile EL-3, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina tuumaenergia rahumeelse kasutamise, poliitilise ja majanduskoostöö, energiaalase partnerluse, põllumajanduse, keskkonna ja infrastruktuuri, tsiviillennunduse ning majandus-, sotsiaal- ja humanitaarabi valdkonnas tehtava arengukoostöö kohta;

Side, transport ja luure

28.	kahetseb suure lennukaugusega transpordilennukite A400M üleandmise takerdumist ja kasvavat kulukust ning seda, et lühemateks vedudeks puuduvad kasutamiskõlblikud helikopterid;

29.

toetab Euroopa Kaitseagentuuri (EKA) tööd strateegilise transpordi valdkonnas ning esitab liikmesriikidele üleskutse puudujääkide likvideerimiseks rohkem ära teha; tunnustab selliseid üleminekumeetmeid nagu strateegilise lennutranspordi ajutised lahendused (Strategic Air Lift Interim Solutions – SALIS) ning julgustab välja töötama toimivat võimete ühendamise kontseptsiooni;

30.	tervitab Ühendkuningriigi ettepanekut jagada teavet ELi missioonide jaoks vajalike helikopterite kasutatavuse kohta, pidades silmas helikopteripargi paremat kooskõlastamist;

31.

tervitab Saksamaa ja Prantsusmaa raske transpordihelikopteri projekti, kuid on seejuures teadlik kättesaadavate ja kasutusvalmis helikopterite nappuse keerukatest põhjustest, mis on seotud peamiselt lennutundide ja hoolduse kulukusega; kutsub nõukogu uurima võimalusi puudujäägi korvamiseks lähitulevikus ühise tegutsemise või liikmesriikide toetamise kaudu Venemaal valmistatud helikopterite uuendamisel ja ajakohastamisel, samuti helikopterite koolituskeskuse rajamise kaudu; kordab, et üks põhilistest takistustest Euroopa jõudude kaasajastamisel ja ümberkujundamisel, et võimaldada neil 21. sajandi julgeolekuväljakutsetega tõhusalt toime tulla, ei ole mitte kaitsekulutuste tase, vaid pigem koostöö puudumine, töö ja spetsialiseerumise selgelt eristamata jätmine ning relvade tootmise ja hankimise dubleerimine ja killustamine, mis suurendab sõjavägede koostalitlusvõimetuse ohtu; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid kavandaksid kaitsekulutuste suurendamist, konkreetse eesmärgiga olla võimelised hangitud helikoptereid tõhusalt kasutama;

32.

palub nõukogul ja komisjonil hoida parlamenti kursis praeguste algatustega võimekuse puudujääkide likvideerimiseks sellistes kesksetes küsimustes nagu helikopterid ja meedikute tugiüksused, ning teha ühiseid rahastamisettepanekuid selliste võimekuste kättesaadavuse tagamiseks nii EJKP kui ka humanitaareesmärkidel;

33.	tervitab EKA tarkvarapõhise raadio projekti, mis võib parandada tsiviil- ja sõjaväevõimude vahelist sidepidamist hädaolukorras;

34.	palub liikmesriikidel suurendada ELi vaatluskeskuse kaudu luureandmete vahetamist; on veendunud, et seoses uute, EJSis kajastamata ohtudega, nagu energiavarustuse kindlus ja kliimamuutuse mõju julgeolekule, on vaja arvesse võtta erimeetmeid;

Sõjaline võimekus

35.

arvab, et lahingugrupid on vahend, mis aitab liikmesriikidel oma relvajõude ümber korraldada, koostalitlusvõimet tugevdada ja luua ühine kaitsestrateegia kultuur; märgib, et muuhulgas kasutamistingimuste kitsa määratluse tõttu ei ole lahingugruppe siiani kasutatud, ja kahetseb, et seetõttu ei ole praegune lahingugruppide kontseptsioon lahendanud konkreetseteks operatsioonideks vägede moodustamise küsimust; arvab, et kuluka kattuvuse vältimiseks sõjaliste struktuuride moodustamisel on vaja olukorda kiiresti selgitada;

36.

on teadlik asjaolust, et vägede moodustamine on esmajoones poliitilise tahte ja ühise hindamise küsimus; palub nõukogul uurida vägede parema moodustamise võimalusi, näiteks lahingugruppide kontseptsiooni edasiarendamise teel, mille tulemuseks oleks suurem ühine alaline ELi operatiivüksus, või olemasolevate võimete laiendamise teel peaeesmärgi raames, et olla võimeline kiiresti moodustama antud missiooni tingimustele vastavat väeüksust;

37.	nõuab EJKP sõjaliste operatsioonide juhtimiseks ELi operatsioonide keskuses alalise planeerimis- ja operatiivrühma moodustamist;

38.	teeb ettepaneku viia Eurokorpused kui alaline üksus ELi juhtimise alla ja kutsub kõiki liikmesriike sellesse oma panust andma;

39.	nõuab ELi liikmesriikide relvajõudude koostalitlusvõime jätkuvat parandamist; kahetseb praeguseid erinevusi liikmesriikide relvajõudude varustuses ja väljaõppes ning nõuab sõjalist „Erasmuse programmi”, mis hõlmaks operatsioonidel kasutada võidavate sõjaväelaste ühist väljaõpet;

40.

tuletab meelde, et EJKP operatsioonide edu sõltub sõjaväelaste nõuetekohasest varustamisest ja nende eest hoolitsemisest; palub nõukogul välja töötada ühised arstiabi ja missioonidel heaolu tagamise standardid; on arvamusel, et kõnealused ühised standardid ja heade tavade korrapärane vahetamine, mida kooskõlastaks näiteks ELi sõjaväeline staap, toetaks liikmesriike võimete väljaarendamisel ja aitaks seega neil hoida kogu aeg kasutusvalmis võimekaid vägesid;

41.

kahetseb, et EKA loodi liiga hilja, et vältida üheainsa üleeuroopalise piloodita lennumasina programmi asemel kolme erineva riikliku programmi tekkimist, mis võimaldab mõningatel firmadel osaleda üheaegselt mitmes projektis ning kasseerida maksumaksjate raha sisse mitu korda järjest, jätmata EKAle muud võimalust kui tegeleda piloodita lennumasina kasutamise küsimusega reguleeritud õhuruumis; eelistab ühtset Euroopa satelliidiprojekti, vaatamata sellele, kas tegemist on luure- või sidesatelliitidega;

42.

tervitab komisjoni kaitseküsimuste paketti, eriti ettepanekuid võtta vastu kaitseotstarbeliste hangete direktiiv ja direktiiv kaitseotstarbelise varustuse ühendusesisese üleandmise kohta; arvab, et need on vajalikud sammud, mis võimaldavad anda liikmesriikide ja ELi sõjaväelaste käsutusse parimad olemasolevad koostalitlusvõimelised seadmed;

43.	tervitab EKA nõukogu 14. mai 2007. aasta avaldust, eriti selle nõudmist vähendada sõltuvust tähtsama kaitseotstarbelise tehnoloogia Euroopa-välistest allikatest ning milles rõhutatakse ELi autonoomsuse ja operatiivse sõltumatuse vajadust;

EJKP missioonide rahastamine

44.	märgib, et ELi rolli suurenemine, eriti EJKP tsiviilmissioonide kaudu, tekitab vajaduse EJKP eelarvet pidevalt suurendada, ning seetõttu nõuab nõukogult mahukamat ja õigeaegsemat teavet, et Euroopa Parlament jõuaks oma aastaeelarvet puudutavad otsused ette valmistada;

45.

kutsub nõukogu ja komisjoni koostama ettepanekuid, mis võimaldavad kasutada EJKP tsiviilmissioonidele sobivaid paindlikke hankemenetlusi (neil puhkudel tuleb väga sageli kiiresti otsustada), mis seejärel tuleb Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis läbi vaadata ja heaks kiita; tervitab asjaolu, et komisjon alustas hiljuti EJKP missioonide personali koolitamist hangete ja finantstoimingute alal;

46.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 28 sätestatud kord, mis puudutab ÜJKP tegevuse kiiret rahastamist väljaspool ELi eelarvet, on tarbetult keerukas; nõuab kindlalt, et täielikult rakendataks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7) ning selles ette nähtud nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelist struktureeritud dialoogi; kaugemas perspektiivis nõuab Athena mehhanismi üleviimist EJKP eelarvesse, säilitades samas mehhanismi paindlikkuse;

47.

nõuab finantsperspektiivi 2007–2013 raames vahekokkuvõtte koostamist, milles käsitletaks ELi välistegevuse vahendite (EJKP eelarve, stabiliseerimisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend ja Euroopa naabruse ja partnerluse instrument) sidusust ja vastastikust täiendavust kõigi ELi (sõjaliste ja tsiviiliseloomuga) kriisiohjamismeetmete puhul;

EJKP ja parlamentaarne kontroll

48.

märgib, et tänu Euroopa Parlamendi kontaktidele liikmesriikide parlamentidega (väliskomisjonide esimeeste konverents, kaitsekomisjonide esimeeste konverents, NATO Parlamentaarne Assamblee) ning tänu Lissaboni lepingu liikmesriikide parlamentide rolli käsitleva protokolli rakendamisele tulevikus on Euroopa Parlament õiguspärane üleeuroopaline organ, kus peab toimuma parlamentaarne kontroll, järelevalve ja EJKP kontroll;

49.	ÜVJP ja EJKP uue potentsiaali valguses, millest saab Lissaboni lepinguga ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, soovib edendada tihedamat koostööd Euroopa ja liikmesriikide parlamentide asjaomaste komisjonide ning NATO parlamentaarse assamblee vahel;

50.

palub poliitika- ja julgeolekukomiteel luua koos Euroopa Parlamendiga tekkivaid kriise ja rahvusvahelisi julgeolekuüritusi puudutava salajase teabe mehhanism, mis oleks võrreldav mitme liikmesriigi parlamentides juba toimivate mehhanismidega ja ulatuks vastavalt salastatuse astmele komisjonide kinnistest istungitest poliitika- ja julgeolekukomitee ning asjaomaste komisjonide ja allkomisjonide nimetatud liikmete koosolekuteni;

51.

rõhutab, et enne iga EJKP operatsiooni käivitamist (kaasa arvatud lahingugrupi väljasaatmine) peaks Euroopa Parlament tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega ka edaspidi võtma vastu vastava soovituse või resolutsiooni, et Euroopa Parlamendi arvamus oleks esitatud enne EJKP operatsiooni; arvab, et paindlikkuse tagamiseks ajal, kui ei toimu täiskogu istungeid või kui osutub vajalikuks kiire rakendamine, tuleks muuta parlamendi kodukorda nii, et oleks võimalik volitada vastutavat komisjoni nimetatud soovitust või resolutsiooni Euroopa Parlamendi nimel vastu võtma;

52.	palub, et nõukogu lisaks ühismeetmele, millega antakse luba EJKP operatsiooniks, viite vastavale Euroopa Parlamendi soovitusele või resolutsioonile, näidates sellega, et nõukogu püüab anda oma välisaktsioonidele parlamendi otsuste abil suuremat demokraatlikku legitiimsust;

ELi suhted NATOga

53.

kahetseb Türgi vastuseisu ELi ja NATO strateegilise koostöö rakendamisele, mis põhineb Berlin Plusi kokkuleppel ja laiendab seda; tunneb muret sellest vastuseisust tulenevate halbade tagajärgede pärast missioonidel osaleva ELi personali kaitstusele, pidades silmas eelkõige EUPOLi Afganistanis ja EULEXi Kosovos, ning nõuab, et Türgi oma vastuväidetest võimalikult peatselt loobuks;

54.

on seisukohal, et Ameerika Ühendriikide praegune kava paigaldada Euroopasse raketitõrjesüsteem võib takistada rahvusvahelisi desarmeerimispüüdlusi; väljendab muret seoses Venemaa otsusega peatada endale Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga võetud kohustuste järgimine, mis põhjustab muret Euroopa strateegilise tasakaalu pärast; rõhutab, et mõlemad küsimused mõjutavad kõikide Euroopa riikide julgeolekut ja seetõttu ei tohiks nende üle pidada puhtalt kahepoolseid arutelusid Ameerika Ühendriikide ja konkreetsete Euroopa riikide vahel; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles looma koos NATOga raamistikku, mis on kavandatud kaasama arutellu võimalikult palju Euroopa riike; kutsub nõukogu ja NATOt üles hindama oletatavaid tulevasi tuumaohte teatavatest riikidest ja uue võidurelvastumise ohtu Euroopas ning pakkuma neile välja adekvaatset mitmepoolset reageeringut;

55.	peab Euroopa Liitu ja NATOt teineteist vastastikku toetavateks ja nõuab tungivalt nendevahelist tihedat koostööd;

* *

56.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO Parlamentaarsele Assambleele ning ÜRO, NATO, Aafrika Liidu, OSCE ja OECD peasekretäridele ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580.

(2) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 334.

(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0419.

(4) ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

(5) ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.

(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0031.

(7) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/371/EÜ (ELT L 128, 16.5.2008, lk 8).

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/32

Neljapäev, 5. juuni 2008
ELi-USA tippkohtumine

P6_TA(2008)0256

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise kohta

2009/C 285 E/05

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eriti kahte 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni vastavalt ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames (1) ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (2) ning 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta (3);

võttes arvesse 1990. aasta Atlandi-ülest deklaratsiooni ELi ja USA suhete kohta ning 1995. aasta uut Atlandi-ülest tegevuskava;

võttes arvesse ELi ja USA 26. juuni 2004. aasta deklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta ning 20. juuni 2005. aasta deklaratsiooni vastastikuse koostöö tugevdamise kohta tuumarelva leviku tõkestamisel ja terrorismi vastu võitlemisel;

võttes arvesse eelseisvat ELi–USA tippkohtumist 10. juunil 2008 Brdos ning 30. aprillil 2007. aastal Washingtonis toimunud ELi-USA tippkohtumist;

võttes arvesse Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi 2007. aasta oktoobris toimunud 63. kohtumise ja 2008. aasta mais toimunud 64. kohtumise ühisdeklaratsiooni;

võttes arvesse Põhja-Atlandi nõukogu 3. aprillil 2008. aastal Bukarestis toimunud tippkohtumise deklaratsiooni;

võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta (4);

võttes arvesse kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumenti „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek” (14. märts 2008);

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1803 (2008), 1696 (2006), 1737 (2006) ja 1747 (2007) Iraani tuumaprogrammi kohta;

võttes arvesse 16. ja 17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi ning eriti osi „Tõhusal mitmepoolsusel põhinev rahvusvaheline kord” ja „Koostöö partneritega”;

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige 16. novembri 2005. aasta (5), 26. oktoobri 2006. aasta (6) ja 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni (7);

võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.	arvestades, et ELi ja USA partnerlus on liidu välistegevuse nurgakivi ning see põhineb ühistel väärtustel, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, ning toetab jätkusuutlikku majandust ja säästvat arengut;

arvestades, et Euroopa Liidul ja USAl on maailmapoliitikas ja -majanduses võtmeroll ning ühine vastutus rahu, demokraatia ja stabiilsuse edendamise eest maailmas, mis seisab silmitsi üleüldiste majandusprobleemidega, nagu kriis finantsturgudel, kaubandussuhete tasakaalustamatus, valuutakursside kõikumine ning võlakriis mõnedes vaeseimates riikides;

C.	arvestades, et kliimamuutuse tagajärjed, nagu territoriaalsed konfliktid ressursside pärast, tõusvad toiduainete hinnad ja ränne, valmistavad ELi inimestele ja liidritele suurt muret; arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab ülemaailmne energianõudlus 2030. aastaks 50–60 %;

D.	arvestades, et nii EL kui ka USA saavad olla ja peaksid olema juhirollis rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuse vastu võitlemises;

arvestades, et nõudlus toiduainete järele kasvab maailmas kiiremini kui pakkumine, eeskätt nõudluse kasvu tõttu areneva majandusega riikides, nagu India ja Hiina, kus suureneb eriti vajadus liha- ja piimatoodete ning ühtlasi ka loomasööda järele; arvestades, et Majanduskoostöö- ja arengu organisatsiooni (OECD) hinnangul on USA praegused subsiidiumid maisist etanooli valmistamiseks aidanud kaasa toiduainete hindade ülemaailmsele tõusule, mis mõjutab eelkõige kõige vaesemaid riike;

F.	arvestades, et enamikus arenguriikides ei saavutata enamikku aastatuhande arengueesmärke tähtajaks määratud 2015. aastaks;

G.	arvestades, et ELis valitseb üksmeel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise ja karmistamise suhtes enne 2010. aastal toimuvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi;

arvestades, et Iisraeli ja Palestiina liidrid leppisid Annapolises kokku alustada uusi läbirääkimisi, et sõlmida leping enne 2008. aasta lõppu; arvestades, et jõupingutused Lähis-Idas stabiilsuse saavutamiseks, edendades rahu, demokraatiat ja inimõiguste austamist, nõuavad tugevat koostööd ELi ja USA vahel, seda ka Lähis-Ida neliku raames, ja koostöös Araabia Riikide Liigaga;

I.	arvestades, et ELi ja USA tihe koostöö Kosovos (EULEX) on Lääne-Balkani stabiilsuse ja arengu jaoks ülioluline; arvestades, et USA on võtnud endale põhimõttelise kohustuse osaleda EJKP õigusriigimissioonis Kosovos hinnanguliselt 80 politseiniku, 2 kohtuniku ja 4–6 prokuröriga;

J.	arvestades, et võitluses rahvusvahelise terrorismiga on vajalik rõhutada, kui tähtis on täielikult austada inimõiguste ja põhivabadustega seotud rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi lepinguid;

arvestades, et ÜRO Peaassamblee täiskogu võttis 18. detsembril 2007. aastal ajaloolisel hääletusel vastu erinevate regioonide, sealhulgas ELi ühisalgatusel esitatud resolutsiooni surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamise kohta; arvestades oma sügavat muret surmanuhtluse jätkuva kehtimise pärast paljudes USA osariikides;

arvestades, et koostööl põhinevad Atlandi-ülesed majandussuhted vastavad ELi ja USA vastastikustele huvidele ning Atlandi-ülese turu tugevdamiseks on vaja järjekindlat poliitilist juhtimist; arvestades oma toetust Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevusele ning lootust, et sellest kujuneb ELi-USA suhete nurgakivi;

arvestades, et maailmas on vaja on edendada vabadust ja demokraatiat ning tegeleda sellega seotud eesmärkidega, nagu rahvusvaheline julgeolek, vaesuse väljajuurimine, arengu edendamine, ülemaailmsed desarmeerimisjõupingutused, inimõiguste kaitse, globaalsete terviseriskidega tegelemine, keskkonnaprobleemid ja energiatarnete kindlus, võitlus rahvusvahelise terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning massihävitusrelvade leviku tõkestamine; arvestades, et Euroopa julgeolekustrateegias kinnitatakse selgelt Atlandi-ülese partnerluse ja NATO olulisust kollektiivse julgeoleku jaoks;

N.	arvestades, et mõlema partneri huvides on seista olemasolevate rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvaheliste institutsioonide, sealhulgas eelkõige ÜRO harta alusel tegutseva ÜRO süsteemi tõhusa toimimise pinnalt kooskõlastatult vastu ühistele ähvardustele ja ohtudele;

arvestades, et viimase paari aasta jooksul on mitmed USA nõuetest tulenevad ja ilma Euroopa Parlamendi kaasamiseta heaks kiidetud lepingud, eriti reisijate registri (PNRi) leping ja SWIFTi memorandum, ning USA automatiseeritud tuvastamissüsteemi (Automated Targeting System) kasutamine tekitanud õiguskindlusetuse Atlandi-üleste andmekaitsetagatiste suhtes andmevahetuse ja –edastuse korral ELi ja USA vahel terrorismi vastu võitlemise eesmärgil,

Atlandi-ülesed suhted üldiselt

loodab eelseisvaid USA presidendivalimisi arvesse võttes alustada peatselt koostööd uue presidendiga; loodab, et USA suurendab oma panust mitmepoolsete suhete ning rahu ja demokraatia edendamisel maailmas; on veendunud, et tuleb tugevdada ELi ja USA partnerlust tundlikes ülemaailmse mõjuga küsimustes, nagu võitlus vaesuse vastu ja kliimamuutus; on teadlik, et mitmetes küsimustes, nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, terrorismivastases võitluses kasutatavad meetodid ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, on EL ja USA endiselt eriarvamusel; loodab, et USA järgmine president teeb oma administratsioonile ülesandeks püüda neid probleeme lahendada;

kustub ELi ja USA üles tegema tihedamat koostööd suures hulgas ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas Lähis-Idas, Iraanis, Iraagis, Kosovos ning Lääne-Balkanil, Afganistanis ja Aafrikas, ning selle nimel, et luua rahvusvaheline keskkond, mis aitaks parandada julgeoleku- ja inimõigusteolukorda erinevais paigus, näiteks Myanmaris ja Zimbabwes, jätkates keskendumist neile küsimustele kõigil asjakohastel foorumitel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus; soovitab samuti edendada ühist tegevust suhetes teiste peamiste geopoliitiliste jõukeskustega;

Kliimamuutus

ergutab jõuliselt mõlemaid partnereid leppima kokku ühises lähenemisviisis, et saavutada kliimamuutuse piirnemine temperatuuri tõusuga kuni 2 °C industrialiseerimisele eelnenud taseme suhtes, kusjuures arenenud ja arenguriigid peaksid osalema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises õiglasel määral vastavalt oma vastutuse ja suutlikkuse tasemele; märgib arenenud riikide vastutust võtta heitkoguste vähendamisel enda kanda juhtiv roll; tervitab USA peamiste presidendikandidaatide lubadusi tegeleda kasvuhoonegaaside heitkogustega ja püüda saavutada 2009. aastaks rahvusvaheline kokkulepe ohtliku kliimamuutuse ärahoidmiseks;

ergutab USAd tegema kõike vajalikku, et lõpetada oma siseriiklikku kliimaalast seadusandlust puudutav töö 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuvaks ÜRO konverentsiks; kutsub USAd üles jätkama jõupingutusi süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise süsteemi loomiseks, märkides, et tulevikus võiks selle siduda ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, kuna nii keskkonna kui ka tööstuse jaoks on üldjuhul parem, kui tekkivad süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise turumehhanismid kogu maailmas omavahel kokku sobiksid ja koos toimiksid; tervitab sellega seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ettepaneku projektis sisalduvat erisätet, mis võimaldab selle sidumist teiste kohustuslike saastekvootidega kauplemise süsteemidega, sh piirkondlike süsteemidega; tervitab sellega seoses süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise piirkondlike süsteemide teket USAs;

tervitab kõrge esindaja ja komisjoni eelnimetatud aruannet kliimamuutuse mõjude kohta julgeolekule; nõuab tungivalt, et ELi–USA tippkohtumisel käsitletaks seda küsimust prioriteetsena, tuginedes edukale Bali konverentsile 2007. aasta detsembris; kutsub ELi ja USAd üles tegema koostööd selle nimel, et saavutada 2009. aastal 2012. aasta järgset perioodi käsitlev ambitsioonikas kokkulepe, mis hõlmaks nii leevendus- kui kohanemismeetmeid; võtab huviga teadmiseks USA Kongressis arutlusel oleva ettepaneku luua rahvusvaheline puhta tehnoloogia fond ning julgustab komisjoni alustama selles küsimuses dialoogi USA administratsiooniga;

Terrorism ja inimõigused

on mures selle pärast, et üksnes Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse olemasolu ning omavoliliste vahistamiste ja erakorraliste üleviimiste teostamine jätkab negatiivsete signaalide väljasaatmist selle kohta, kuidas võideldakse terrorismiga; nõuab tungivalt, et nõukogu teeks selge ja jõulise deklaratsiooni, milles kutsutakse USA valitsust üles lõpetama omavolilised vahistamised ja erakorralised üleviimised, ning paluks USA valitsusel mõista järelejäänud kinnipeetavate üle kohut või vabastada nad ja paigutada nad ümber ning maksta neile hüvitist täielikus vastavuses rahvusvahelise õiguse ja standarditega ning anda selgitusi salajaste vanglate olemasolu kohta väljaspool USA territooriumi;

7.	avaldab kahetsust USA valitsuse otsuse üle ehitada Afganistani uus vanglakompleks, mis annab selget tunnistust sellest, et tõenäoliselt jätkavad Ameerika Ühendriigid veel aastaid isikute vangis hoidmist väljaspool Ameerikat;

8.	kordab oma üleskutset nõukogule ja komisjonile viia lõpuks ellu LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni poolt neile adresseeritud soovitused;

kutsub USAd üles viivitamata tühistama viisarežiimi ning kohtlema kõiki ELi liikmesriikide kodanikke võrdselt täieliku vastastikuse viisavabaduse alusel; tervitab selles kontekstis ELi ja USA kõneluste algust uute USA julgeolekunõuete üle viisavaba režiimi kehtestamiseks; avaldab arvamust, et läbirääkimised peaksid olema läbipaistvad ja rajanema vastastikkuse põhimõttel ning nende juures tuleks kinni pidada ELi andmekaitsenormidest;

10.

avaldab heameelt selle üle, et USA tunnustab Euroopa Ühenduse pädevust pidada läbirääkimisi sellise kokkuleppe üle, ja märgib, et ELi pädevusse kuuluvates küsimustes, nagu julgeolekuga seotud küsimused (sealhulgas reisijate registrite andmete vahetus, väljaandmine ja vastastikune õigusabi), tuleks läbirääkimisi pidada nõukoguga, ja liikmesriikidega üksnes niivõrd, kuivõrd see puudutab nende kodanikke;

11.

märgib, et andme- ja infovahetus võib olla väärtuslik vahend võitluses rahvusvahelise terrorismi ja sellega seotud kuritegevusega, kuid rõhutab, et isikuandmete vahetus peab toimuma asjakohases õigusraamistikus, millega nähakse ette selged eeskirjad ja tingimused, tagades igaühe eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste piisava kaitse ja luues mehhanismi vigade parandamise võimaldamiseks; rõhutab, et selline andmevahetus peab igal juhul põhinema siduval rahvusvahelisel lepingul, mille sõlmimisse on täielikult kaasatud nii Euroopa Parlament kui ka USA Kongress; rõhutab, et vajalik andmevahetus peaks toimuma kooskõlas kehtiva ELi-USA väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepinguga ning vastavalt EÜ ja ELi andmekaitsealastele õigusaktidele ning sellega peab kaasnema kooskõlastamine luure- ja õiguskaitseorganite vahel, vajaduse korral isegi operatiivtasandil, ning õiguskoostöö ELi–USA väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingu alusel;

12.

rõhutab põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise tähtsust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti Euroopa–Atlandi koostööraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammudest, eriti seoses isikuandmete ja eraelu kaitsega; nõuab ülemaailmsete andmekaitsestandardite kiiret väljatöötamist Atlandi-ülese majandusnõukogu raames, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse ning ettevõtete õiguskindlus;

13.

kutsub ELi ja USA valitsusi üles käivitama ÜROs algatust karistuste nimekirja olemasoleva tava reformimiseks, mis hõlmab ka õiglase ärakuulamise, põhjenduste esitamise, tõhusa kohtuliku kaitse ja õiguskaitsevahendite nõuetekohaste menetluste kehtestamist; rõhutab samal ajal vajadust parandada ELi nn musta nimekirja puudutavaid menetlusi;

Tuumarelvade levik, raketitõrje, relvakontroll ja NATO

14.	kordab oma täielikku toetust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele Iraani kohta, mis on vastu võetud ÜRO harta VII peatüki artikli 41 alusel, ning kutsub ELi ja USAd üles leppima kokku ühises strateegias, mis veenaks Teherani järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone;

15.

tervitab Iraani tuumaküsimuses ELi ja USA vahel toimuvat tihedat koostööd, mille tulemusena võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 3. märtsil 2008. aastal vastu eelnimetatud resolutsiooni 1803(2008), millega kehtestati Iraani suhtes uusi sanktsioone; kutsub USAd üles Põhja-Koreaga peetud läbirääkimistel diplomaatiliste vahenditega edu saavutamise eeskujul võtma koos ELiga vahetult osa läbirääkimistest Iraaniga, kuna USAl on võimalik pakkuda täiendavaid julgeolekutagatisi, võttes arvesse Iraani julgeolekuhuvisid; rõhutab, kui oluline on USA, Venemaa, Hiina ja mitteühinenud riikidega tehtav koostöö täiendavate julgeolekukontseptsioonide väljatöötamiseks, et saavutada Iraaniga tema tuumarajatisi ja nende kasutamist käsitlev ulatuslik kokkulepe;

16.

tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide ja Saksamaa (P5+1) hiljutist algatust esitada Iraanile uus stiimulipake, et veenda teda peatama uraani rikastamise programmi; kutsub USAd lahenduse leidmise huvides üles täielikult toetama läbirääkimiste pidamist Iraaniga tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eeskirjade ja kohustuste raames;

17.

nõuab massihävitusrelvade leviku vastaste lepingute ja kehtestatud erikordade rahvusvahelise süsteemi tugevdamist; rõhutab vajadust tihendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ELi ja USA vahelist koostööd võitluses terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu ning vajadust, et mõlemad osapooled toetaksid nendes küsimustes ÜRO rolli; nõuab tungivalt, et nõukogu arutaks USA partneritega, mil viisil toetada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistamiskomiteed, mis kujutab endast esimest võimalust tugevdada ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamist enne 2010. aastal toimuvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi; rõhutab selles kontekstis vajadust arutada tippkohtumisel erinevaid tuumadesarmeerimise algatusi, mis põhineksid nn 13 praktilisel sammul, milles lepiti ühehäälselt kokku 2000. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil; loodab, et käesoleval tippkohtumisel on USA valitsus valmis vastu võtma ELiga ühise strateegia, mille eesmärgiks on desarmeerimise edusammud nii massihävitusrelvade kui tavarelvastuse vallas; kutsub ELi ja USA üles vältima võimalikku vaakumit ajavahemikul 2009–2010, kui jõuab kätte peamiste desarmeerimiskokkulepete uuendamise aeg; avaldab lootust, et säilitatakse 1999., 2000. ja 2001. aastal saavutatud väga olulised kokkulepped Venemaaga; kutsub USA üles ratifitseerima üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, et liikuda tuumarelvade sõjalise tähtsuse vähendamise suunas;

18.

kutsub ELi liikmesriike ja USAd üles tegema koostööd uute ideede põhjal, et parandada ja tihendada ELi–NATO partnerlust nii, et see ulatuks kaugemale nn Berliin-plussi kokkuleppest, arvestades vajadust suurema koostöö järele Afganistanis; on seisukohal, et püüdlused Euroopa julgeolekustrateegia kohandamiseks ja viimistlemiseks tuleks siduda varajase etapi aruteludega NATO uue strateegilise kontseptsiooni üle; rõhutab NATO olulisust julgeolekuküsimuste koordineerimise struktuurina Euroopa ja USA vahel ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisust, kuna selle tulemusel suureneb ELi võimekus reageerida 21. sajandi esilekerkivatele julgeolekuohtudele; avaldab heameelt selle üle, et Bukaresti tippkohtumisel tunnistas USA, et tugev NATO eeldab Euroopalt suurt kaitsevõimet; soovitab tihendada olemasolevaid julgeolekusuhteid NATO ja ELi vahel, austades sealjuures mõlema organisatsiooni iseseisvust;

19.

on seisukohal, et USA praegune kava paigaldada Euroopasse raketitõrjesüsteem võib takistada rahvusvahelisi desarmeerimispüüdlusi; väljendab muret seoses Venemaa otsusega peatada endale Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga võetud kohustuste järgimine; rõhutab, et mõlemad küsimused mõjutavad Euroopa rahvaste julgeolekut ja seetõttu ei tohiks nende üle pidada puhtalt kahepoolseid arutelusid USA ja üksikute Euroopa riikide vahel; juhib sellega seoses tähelepanu Põhja-Atlandi Nõukogu viimasel kohtumisel 3. aprillil 2008 avaldatud Bukaresti tippkohtumise deklaratsioonile, kus kutsutakse üles üldise raketitõrjevõrgu rajamisele, mille ulatus laieneks kogu liitlaste territooriumile; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles välja töötama raamistiku, mis kaasaks selle küsimuse arutamisse kõik ELi liikmesriigid ja NATO;

20.	loodab seoses NATO strateegilise kontseptsiooni läbivaatamise, Euroopa julgeolekustrateegia uuendamise ning uue USA administratsiooni ametisse astumisega jõuda ELi–USA julgeolekusuhete ümberhindamiseni;

Arengukoostöö ja toiduainete hinnad

21.

nõuab hädaabi suurendamist, et tegeleda otsese ohuga, mida kõrgemad toiduainete hinnad kujutavad maailma kõige vaesemate inimeste jaoks; tunnistab siiski, et rahast üksi ei piisa, ja kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni ning USA Kongressi ja valitsust üles tegelema struktuuriprobleemidega, nagu põllumajandusse tehtavate investeeringute vähesus; ja kutsub ELi, USA ja mitmepoolseid organisatsioone üles alustama koordineeritud ülemaailmset tegevust, mille puhul pööratakse tähelepanu kaubanduseeskirjade õiglasemaks muutmisele ja arenguriikides põllumajandusse tehtavate investeeringute suurendamisele, keskendudes väiketootjatele ja naistele; kutsub doonorriike üles toetama ja aitama rahastada turvavõrgustikke kõige vähem kaitstud inimeste jaoks; kutsub ELi ja USA liidreid üles toetama aktiivselt ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni juhtimisel loodud ülemaailmse toidukriisi kõrgetasemelise töörühma ja osalema selles;

22.

tervitab USA valitsuse algatust loobuda toiduabiga seotud lisatingimustest ning peab nimetatud algatust esimeseks oluliseks sammuks kogu toiduabiprogrammi reformimisel nii, et täiel määral arvestada vajadusega kannustavalt toetada piirkondlikku ja kohalikku toiduainetega kindlustatust, millele USA lisatingimustega seotud toiduabi on varem sageli kahjuks tulnud;

23.

kutsub komisjoni üles arutama vajadust eraldada suur osa ELi ja USA arenguabi eelarvest põllumajandusteadusele, põllumajandustootjate koolitamisele ja parimate tavade vahetamisele eesmärgiga arendada edasi tõhusaid ja säästvaid maaviljelussüsteeme, nagu külvikorrasüsteem, segakultuuride kasvatamine ning kohapealsetele oludele kohandatud geneetiliselt modifitseerimata taimede ja loomade kasvatus, et luua kohapeal stabiilne toiduainete pakkumine ning usaldusväärsed, pikemas perspektiivis vähe energiat nõudvad põllumajandussüsteemid;

24.

kahetseb USA valitsuse otsust vähendada oma rahalist toetust ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA); juhib tähelepanu UNFPA olulisele rollile sündimuse vabatahtliku vähenemise saavutamisel vähem arenenud riikides; on veendunud, et juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ja reproduktiivteenustele, naiste ja laste õiguste suurendamine ning emade ja laste tervise edendamine on otsustavad strateegiad rahvastiku kasvu aeglustamiseks ning ressursside säästmiseks; nõuab seetõttu tungivalt, et USA valitsus suurendaks UNFPA rahastamist;

25.

palub ELil ja USAl asetada aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise arengupoliitika keskmesse; nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon, liikmesriigid ja USA suurendaksid oma toetust arenguriikidele, et säilitada abi suurendamise lubaduste usaldusväärsus; tunnustab USA võetud kohustust suurendada arenguabi mahtu üldiselt ja eriti Aafrikale antavat abi; ergutab USA presidenti kasutama oma viimast ametiaastat selleks, et saavutada ambitsioonikas tulemus G8 juuli 2008 kohtumisel Jaapanis ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke käsitleval tippkohtumisel septembris 2008 New Yorgis; kutsub ELi pidama kinni aastatuhande arengueesmärkidest ja iga-aastastest ajakavadest ametliku arenguabi taseme 0,7 % saavutamiseks, mis on Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008 kohtumise päevakorra olulisim punkt;

Rahvusvahelised suhted

26.

rõhutab, et Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamine on Lähis-Idas rahu ja stabiilsuse saavutamise peamine eeldus; tuletab osapooltele meelde Annapolises võetud kohustusi pidada läbirääkimisi heas usus ja eesmärgiga jõuda rahulepingu sõlmimiseni 2008. aasta lõpuks, leides lahenduse kõigile seni lahendamata küsimustele; rõhutab veelkord araabia rahualgatuse olulisust ning nõuab, et EL ja USA kaasaksid araabia partnerid konstruktiivsel viisil; kordab oma üleskutset Iisraelile peatada asunduste rajamine, sealhulgas nende loomulik laienemine, ning lammutada alates 2001. aasta märtsist rajatud eelpostid; väljendab veelkord sügavat muret Gaza sektori humanitaar- ja poliitilise kriisi ja selle võimalike uute tõsiste tagajärgede üle; nõuab, et Palestiina relvarühmitused lõpetaksid koheselt rakettide tulistamise Gaza sektorist Iisraeli territooriumile; toetab täielikult Egiptuse jõupingutusi saavutada vägivalla lõpetamine ning leida lahendus, mis võimaldaks avada uuesti kõik piiriületuskohad;

27.	tervitab teadet, et Süüria ja Iisrael on alustanud Türgi eestkostel kaudseid rahuläbirääkimisi;

28.	tervitab Michel Suleimani valimist Liibanoni presidendiks; rõhutab Liibanoni stabiilsuse, suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust; nõuab, et pooled rakendaksid täiel määral Dohas saavutatud lepingut, ning kutsub ELi ja USAd üles toetama kõiki sellega seotud jõupingutusi;

29.

rõhutab, et Euroopa-Atlandi piirkonna ja laiema rahvusvahelise julgeoleku jaoks on vajalik Afganistani muutumine rahumeelseks ja demokraatlikuks riigiks, mis austab inimõigusi ja on vaba terrorismiohust; tervitab seetõttu NATO poolt Afganistani suhtes võetud kindlameelset ja püsivat kohustust, mida rõhutatakse rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude uues strateegilises nägemuses, ning rahvusvahelise üldsuse laiapõhjalist tegevust, milles liidetakse tsiviil- ja sõjalised meetmed, sealhulgas ELi politseimissioon (EUPOL), mis on osa ELi üldisest tegevusest Afganistanis ning ELi koordineeritud lähenemisviisist, mis hõlmab kohaliku tasandi poliitiliste suuniste andmist ELi eriesindaja poolt ning muu hulgas komisjoni kaudu teostatavat ülesehitustegevust; kutsub ELi ja USAd üles astuma kiireid samme, et suurendada, parandada ja koordineerida oma arenguabi Afganistanile, suunates muu hulgas võimalikult palju raha Afganistani institutsioonidele ja kogemustega valitsusvälistele organisatsioonidele;

30.

kutsub nõukogu üles alustama USAga Iraagi küsimuses dialoogi, tutvustama ELi seisukohti oma strateegilise rolli kohta riigis ning jätkama rahvusvahelise üldsuse rolli mitmepoolsemaks muutmise toetamist Iraagis, kasutades täielikult ära ÜRO laiendatud rolli vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1770(2007);

31.

rõhutab ühist pühendumust piirkondlikule julgeolekule ja stabiilsusele Balkani poolsaarel; avaldab kiitust NATO rahvusvahelistele julgeolekujõududele Kosovos (KFOR) kiire, erapooletu ja tõhusa tegutsemise eest hiljutise vägivallapuhangu ajal Kosovos ning rõhutab, et KFOR peab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244(1999) alusel edasi Kosovosse jääma, et tagada turvaline ja ohutu keskkond, sealhulgas liikumisvabadus kõigile Kosovo elanikele ja rahvusvaheliste missioonide liikmetele; rõhutab sellega seoses, et ELil on Kosovos oluline roll, tervitab EULEXi alustamist Kosovos ning rõhutab, et seda tuleks laiendada üle kogu Kosovo territooriumi;

32.

usub, et EL ja USA peavad Kosovos kiiremas korras tegelema lühiajaliste julgeolekuprobleemidega ning pikemaajaliste arenguprobleemidega, et saavutada ühine eesmärk: toimiv riik, mitmerahvuseline ühiskond koos tugevate, toimivate institutsioonidega ja õigusriigi põhimõtte austamine; tervitab asjaolu, et esimest korda kaasatakse EULEXi Kosovos USA politseinikke; märgib, et USA valitsus lähetab operatsioonile Kosovos teatava arvu riigidepartemangu ametnikke ja lepingulisi töötajaid ning katab 25 % rahvusvahelise tsiviilbüroo tegevuskuludest, kusjuures ülejäänud raha saadakse Euroopa Komisjoni toetusest ja teistelt riikidelt;

33.

kutsub üles kooskõlastatud tegevusele Hiina suhtes, võttes eelkõige arvesse vajadust leida kiiresti võimalusi edendada riigis demokraatiat, hajutada pingeid riikidevahelistes suhetes ning hõlbustada dialoogi Pekingi ametivõimude ja dalai-laama vahel, et saavutada Tiibeti küsimuses tegelik edasiminek;

34.

palub nõukogul esitada USA-le uuesti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui rahvusvahelise õiguse tugisamba küsimus; ootab tulevaselt USA valitsuselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 2009. aasta läbivaatamise konverentsi eel konstruktiivsemat suhtumist kohtu põhikirja ratifitseerimisse ja aktiivsemat osalemist kokkuleppe saavutamisel agressioonikuriteo siiani koostamata definitsiooni üle, nagu on ette nähtud Rooma põhikirja artikli 5 lõikes 2;

35.	avaldab veelkord hukkamõistu surmanuhtluse suhtes; kutsub USA valitsust ja kõiki USA osariike üles seda kaotama; peab kahetsusväärseks USA Ülemkohtu hiljutist otsust toetada surmava aine süstimist, võimaldades nii taasalustada hukkamiste täideviimist;

36.

soovitab võtta meetmeid Atlandi-üleste suhete tugevdamiseks USAga uue Atlandi-ülese partnerluslepingu raames, millega asendatakse praegu kehtiv Atlandi-ülene tegevuskava; soovitab sellega seoses kehtestada nimetatud Atlandi-ülese partnerluslepingu jaoks korrapärane läbivaatamismehhanism, mille alusel eksperdid EList ja USAst püüaksid pidevalt parandada Atlandi-ülest partnerlust, et kõiki selle võimalusi ära kasutada; rõhutab, et üksnes USA Kongressi, Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide laiem kaasamine kõikidel tasanditel võimaldab kogu protsessi tõeliselt tugevdada ning praegune suhtlustegevus parlamentide vahel tuleks järk-järgult kujundada päris Atlandi-üleseks assambleeks;

* *

37.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226.

(2) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.

(3) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 670.

(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0192.

(5) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 120.

(6) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 439.

(7) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 344.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/43

Neljapäev, 5. juuni 2008
Noorte põllumajandustootjate tulevik käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames

P6_TA(2008)0258

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon noorte põllumajandustootjate tuleviku kohta käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames (2007/2194(INI))

2009/C 285 E/07

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 17. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni noorte põllumajandustootjate olukorra ja väljavaadete kohta Euroopa Liidus; (1)

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta; (2)

võttes arvesse Lissaboni strateegiat, mille eesmärk on muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks;

võttes arvesse 26. veebruari 2008. aasta avaliku kuulamise tulemusi;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0182/2008),

A.	arvestades, et Göteborgi strateegiaga seatakse ELi majanduse konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkusega seotud prioriteedid ning noored põllumajandustootjad saavad anda olulise panuse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks;

B.	arvestades, et ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel saab olla maapiirkondade jätkusuutliku arengu kandjaks tänu põllumajandusettevõtete laialdasele levikule;

arvestades, et mitmed noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja nende ettevõtete arendamisega seotud aspektid on saanud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi edenemisega uusi väljavaateid, kuid need võimalused ei ole kogu ELis ühtlaselt jagunenud, muutes ühenduse strateegilise lähenemise teostamise keeruliseks;

arvestades, et kuigi põhjaliku ja värske statistika puudumine noorte põllumajandustootjate arvu ja nende positsiooni kohta ELi põllumajanduses on kahetsusväärne, on Eurostati 2003. aastast pärinevatel andmetel alla 35-aastaste noorte põllumajandustootjate osakaal ELis ainult 7 % ja see väheneb, kuigi tulevikus peab toiduainete tootmise kasv jätkuma;

E.	arvestades, et eelseisev ÜPP läbivaatamine (ÜPP nn tervisekontroll) on võimalus parandada toetuse suunamist noortele põllumajandustootjatele ning seda ei tohiks kasutamata jätta;

arvestades, et noortel põllumajandustootjatel on vaja luua elujõulised ettevõtted elamisväärses keskkonnas, et tulla toime ELi toiduainetega kindlustatuse ja energiavarustuse kindluse ning ELi maapiirkondade majanduskasvu ja töökohtadega seotud väljakutsetega ning maapiirkondade pikaajalise säästliku majandamisega;

G.	arvestades, et vaja on multifunktsionaalset lähenemist ning eelkõige noori põllumajandustootjaid tugevalt toetavat poliitikat;

H.	arvestades, et noorte inimeste kaasamine põllumajandusettevõtete omanike hulka on maapiirkondade jaoks olulise tähtsusega, kuna majandustegevus ja sotsiaalne struktuur enamikes maapiirkondades toetub endiselt põllumajandusele;

I.	arvestades, et Euroopa strateegia noorte põllumajandustootjate ettevõtlusalase koolituse edendamiseks näib hädavajalik;

J.	arvestades, et noortel põllumajandustootjatel on otsuste tegemisele väga dünaamiline lähenemine, nad on valmis võtma riske, otsima sünergiat ja täiendavust ning viima ellu väga uuenduslikke planeerimisvalikuid, mis ületavad tavapärased põllumajandustavad;

K.	arvestades, et kuigi mitmesugused poliitilised meetmed soosivad noori põllumajandustootjaid ja aitavad anda uue tõuke ELi põllumajandussektorile, on põlvkondade vahetumine põllumajandusettevõtete omanike seas ELis endiselt problemaatiline;

arvestades, et noored põllumajandustootjad seisavad põllumajandussektoris silmitsi lisaprobleemidega nagu tegevuse alustamise kõrged kulud, suur laenukoormus, liiga vähe saadaolevaid põllumajandusettevõtteid ja liiga vähene spetsiifiline koolitus; arvestades, et põllumajanduspoliitika tekitab ettevõtjatele üha rohkem lisakohustusi selliste valdkondade ristvastavusnõuetega seoses nagu keskkond, loomade tervishoid, loomade heaolu, toiduohutus ja maastikukorraldus;

M.	arvestades, et noor ja dünaamiline põllumajandustööstus on põhikomponent Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

N.	arvestades, et, maaelu arengut soodustav uus määrus võimaldab kavandamist perioodiks kuni 31. detsember 2013;

O.	arvestades, et maapiirkonnad moodustavad ELi territooriumist 92 %, samal ajal kui 50 % elanikkonnast elab praegu linnapiirkondades ja 50 % maapiirkondades;

P.	arvestades, et põlvkondade vahetus on vajalik ELi toiduainete kõrge kvaliteedi, toiduohutuse ja ELi isemajandamise säilitamiseks tulevikus,

1.	on seisukohal, et üks reformitud ÜPP eesmärk peaks olema põlvkondade vahetuse sujuvuse parandamine põllumajanduses ning selle eesmärgi saavutamist aitavad eriti täiendada esimese ja teise samba vahendid, millega toetatakse jätkusuutlikku põllumajandust ja arenenud maapiirkondi;

on veendunud, et tegevus, mis soodustab põlvkondade vahetust põllumajanduses, on vajalik toiduainete, energia ja territooriumiga seotud probleemidega tegelemiseks, millega ELi põllumajandus praegu ja tulevikus silmitsi seisab; on seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastata ühiskonna ootustele, ei saa selliseid probleeme lahendada ilma tugeva põllumajandussektorita ja suure arvu põllumajandustootjateta ELis;

märgib, et ELi laienemine uute liikmesriikide võrra on tugevdanud liidu kultuurilist mitmekesisust ja suurendanud tootevalikut ning see annab suurepärase võimaluse parandada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet, keskendudes pidevale innovatsioonile ja ühenduse toodete kvaliteedile ning pöörates tähelepanu tootjate saavutustele sellises tähtsas valdkonnas nagu toiduohutus;

4.	on seisukohal, et noori põllumajandustootjaid toetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleks eriti arvesse võtta noorte põllumajandustootjate olukorda uutes liikmesriikides;

5.	kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekuid ELi kvaliteedimärgi kasutuselevõtuks, mis võimaldaks tarbijatel kerge vaevaga eristada tooteid, mis on toodetud ELi rangete keskkonna-, loomade heaolu ja toiduohutusstandarditega kooskõlas;

6.	märgib, et kvaliteeti arvestades peaks eesmärgiks olema tootmise ja toodete mitmekesisus;

7.	märgib, et peamine tegur põllumajandustööstuse vanuseprofiili uuendamisel on maa kättesaadavus, arvestades selle kõrget hinda;

8.	on arvamusel, et tulevikus peab ÜPP püüdma kaotada takistusi, millega põllumajandustootmist alustada soovivatel noortel silmitsi tuleb seista, ja põlvkondade vahetusest tuleb teha üks prioriteet;

9.	nõuab lisaks pingutuste suurendamist, et selgitada avalikkusele Euroopa põllumajandusmudelit koos sellega kaasnevate kõrgete keskkonna-, loomade heaolu ja toiduohutusstandarditega;

10.	on seisukohal, et laienenud ELi üks suur eelis on põllumajandusettevõtete asutamine või ülevõtmine noorte inimeste poolt;

11.

juhib tähelepanu püsivatele raskustele, mis tulenevad tegevuse alustamise suurtest kuludest, sealhulgas põllumaa müügi või rendi hindadest ning vajadusest pidevalt investeerida materiaalsesse põhivarasse ja inimpotentsiaali, et teha tehnoloogilisi ja logistilisi uuendusi; juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoloogiliste ja logistiliste uuenduste tegemine hõlmab endas rohkemat kui seadmete ja masinate ostmine, ning et uuenduste tegemiseks on olulised teadustöö ja teadusuuringute tulemustele ligipääs;

12.	kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike maapanga loomisel, mis põhineks ennetähtaegsest pensionile jäämisest tulenevast maa vabanemisest; on seisukohal, et tuleks kehtestada toetus kallite masinate ja seadmete ühisele soetamisele, mida iga üksik põllumajandusettevõtja harva kasutab;

13.	nõuab tegevuse alustamise toetuse läbivaatamist, kuna see on püsinud muutumatul tasemel selle kehtestamisest alates ja ei tundu enam põllumajandustootjate vajadustele vastavat;

14.	rõhutab maa hindade osakaalu probleemides, mida kogevad noored põllumajandusettevõtete asutamisel, ning kutsub komisjoni üles uurima maa hindade märkimisväärset tõusu, mida on muu hulgas põhjustanud linnaehituse mõju ja spekuleerimine;

15.

soovitab kehtestada meetmed, mis võimaldavad põllumajandusmaa siirdamisega esikohale seada selle loovutamise ettevõtlusega alustavatele noortele põllumajandustootjatele, mitte juba tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes soovivad oma ettevõtet laiendada, sealhulgas meetmed seoses ennetähtaegselt pensionile jäämise, maa ostmise edasilükkamisele pakutava toetuse, tegevuse mitmeetapilise käivitamise ja maa osalise rentimisega;

16.	võtab teadmiseks, et vaja on parandada noorte põllumajandustootjate starditoetuste poliitika tõhusust ning et abisaajate tähtsuse järjekorra sätestamisel on oluline näha ette täiendavad kriteeriumid, milles võetakse arvesse objektiivseid tegureid;

17.

nõuab tungivalt, et ÜPP nn tervisekontrolli käsitlevas komisjoni õigusakti ettepanekus tehtaks ettepanek, et maapiirkondade arengut käsitlevates õigusaktides sätestatud noortele põllumajandustootjatele antav abi tuleks lisada kohustuslike meetmete hulka liikmesriikide koostatavates kavades ning sellega peaks kaasnema ka stardiabi summade suurendamine;

18.

on seisukohal, et noori põllumajandustootjaid abistavad meetmed peaksid toetama ka uusi ettevõtjaid, kuna nad on ELi põllumajandusele uuendavaks ja väärtuslikuks lisaks; märgib sellega seoses, et abi tuleks eelkõige suunata uutele ettevõtjatele, mitte põllumajandusettevõtlusest lahkujatele; rõhutab, et põllumajandusettevõtete ülevõtmist toetavad meetmed ei tohi moonutada konkurentsi ühelt poolt uute ettevõtjate ning teiselt poolt põllumajandustootjate poegade ja tütarde vahel;

19.

märgib, et ELi territoriaalse ühtsuse eesmärgi täitmiseks on eriti oluline vältida ebasoodsas olukorras olevate põllumajanduspiirkondade mahajätmist, lihtsustada noortel põllumajandustootjatel ettevõtluse alustamist piirkondades, kus valitsevad pidevalt ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks saared ja mägipiirkonnad, kus arendamise, ehitamise ja ligipääsuga seotud kulud on suuremad ning kus on sageli tarvis tegevust mitmekesistada, et saavutada piisaval tasemel elujõulisus;

20.	palub komisjonil uurida mitmesuguste noori põllumajandustootjaid abistavate riiklike ja ELi tasandi meetmete tulemuslikkust ja lisandväärtust ning koostada kõnealusel teemal aruanne 1. juuliks 2009;

21.	märgib, et paljud noored põllumajandustootjad peavad investeerimis- ja intressitoetuseid kõige tulemuslikumateks meetmeteks ettevõtluse soodustamisel ning nende konkurentsipositsiooni parandamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama abile ja toetustele piisavat tähelepanu;

22.

palub komisjonil viia läbi uuring selle kohta, kuidas tootmisõigused ning õigused otsemaksetele ja lisatasudele mõjutavad noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, kuna kõik sarnased meetmed põhjustavad sageli põlvkondadevahelisi konflikte, raskendades noorte tegevust alustada soovivate põllumajandustootjate ligipääsu nimetatud õigustele; on seisukohal, et komisjon peaks tegema vajalikud järeldused seoses ÜPP haldamisega, et panna noored inimesed põllumajandusettevõtlusega alustamisel paremasse olukorda;

23.

märgib, et põllumajandusettevõtete ülevõtmise suurenenud kulude ja probleemsetes põllumajanduspiirkondades tegevuse alustamisega kaasnevate raskuste paremaks arvestamiseks tuleks tõsta ühenduse abi ülemmäära 55 000 eurolt ning nõuetele vastavuse saavutamise tähtaega tuleks tõsta kolmelt aastalt viiele aastale ettevõtlusega alustamisest arvates;

24.

märgib, et põllumajandusettevõtlus on väga sageli viimane maapiirkondades säiliv tegevus ning seetõttu tuleks kehtestada soodustused noortele põllumajandusettevõtlusega alustajatele; märgib siiski, et lisaks põllumajandusettevõtete elujõulisusele tuleb teha ka pingutusi, et muuta maakeskkond kohaks, kus inimesed soovivad elada, soodustades võrdset juurdepääsu avalikele teenustele (postkontorid, koolid, ühistransport, tervishoiuteenused jne), säilitades tavapärase teenuste osutamise (kauplused ja kaubandus, lastehoiuteenused, hooldusteenused eakatele, sotsiaalkorterid, üüripinnad jne) ning sotsiaalsed mugavused, millega hoitakse ära inimeste eraldatus (kohvikud, rahvamajad, spordikeskused jne);

25.	rõhutab, et vaja on sätestada kord, mis võimaldab noortel põllumajandustootjatel oma ettevõtetest lahkuda koolituse, puhkuse, sündide jms puhul;

26.

hindab võimalust seada noorte põllumajandustootjate starditoetuste ja isegi osalise tegevuse alustamise toetuste andmise tingimuseks vabatahtlik äriplaani esitamine, mis aja jooksul võimaldab neil oma põllumajandusettevõtetes arendada põllumajandusega seotud tegevusi ja sellega mitteseotud tegevusi maapiirkondades;

27.	soovitab esialgse stardiabi toetuse kavasse lisada sätted soodustuste kohta omanikele, kes rendivad põllumajandusettevõtteid noortele põllumajandustootjatele ja/või renditoetuse kohta ettevõtluse alustamise esimeseks kümneks aastaks;

28.	juhib tähelepanu raskustele, mida põllumajandustootmist alustada soovivad noored kogevad rahastamisele ligipääsul, ning subsideeritud laenude kasulikule rollile, mis võimaldab noortel põllumajandustootjatel põllumajandustegevust alustada ja jätkata ilma liigsetesse võlgadesse sattumata;

29.

võtab teadmiseks, et noorte põllumajandustootjate suur võlakoorem ja tegevuse alustamisega kaasnevad suured kulud muudavad neil väga raskeks soodsa konkurentsipositsiooni saavutamise; palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu leida kõnealustele spetsiifilistele probleemidele täiendavaid lahendusi;

30.	on veendunud, et noorte põllumajandustootjate ettevõtlusega tegelemist tuleks toetada läbipaistvate, lihtsamate ja vähem kohmakate eeskirjade kaudu ning sellega kaasnevate madalamate kulude kaudu;

31.	on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametivõimud peaksid uurima võimalusi kehtestada või parandada meetmeid, millega uutele põllumajandustootjatele pakutakse soodustingimustel stardikapitali;

32.

samal ajal taunib spekulatiivsete või struktuuriliste tegurite mõju, mis takistavad maa, töö ja kapitali eest õiglase tasu saamist, nagu laenuks vajalikud tagatised, kõrged intressimäärad, õiguslikud või maksualased takistused, sotsiaalkindlustusmaksed ja halduskulud, ning on seisukohal, et liialduste ja konkurentsi moonutuste vähendamiseks on vaja sobilikke poliitikameetmeid;

33.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama uusi (fiskaal-)meetmeid, et aidata noortel põllumajandustootjatel tulla toime suurte intressikuludega, millega nad pärast oma põllumajandusettevõtete soetamist silmitsi seisavad; kutsub komisjoni üles tegema kõnealusel eesmärgil ÜPP nn tervisekontrolli raames konkreetseid ettepanekuid;

34.	nõuab selliste noori põllumajandustootjaid soosivate meetmete kohustuslikuks muutmist määruse (EÜ) nr 1698/2005 1. telje raames ette nähtud meetmete osana, eesmärgiga parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet;

35.	kinnitab oma seisukohta, et maaelu arendamise meetmed peaksid olema suunatud otse põllumajandustootjatele;

36.	on arvamusel, et komisjon peaks uurima noorte põllumajandustootjate konkreetset rahastamist maaelu arendamise poliitika 2. ja 3. telje raames, näiteks sotsiaalse infrastruktuuri ja noorte inimeste tööhõive määra parandamise osas maapiirkondades;

37.

nõuab mitmefunktsionaalse tegevusega (põllumajandus ja sellega mitteseotud tegevus) põllumajandustootjate starditoetuste laiendamist, et anda esialgsele stardiabile ligipääs ka noortele põllumajandustootjatele, kes tegelevad üksnes põllumajandustegevusega või kes täiendavad neid tegevusi maapiirkondades muu sissetulekut andva tegevusega;

38.

kutsub liikmesriike üles võimaldama esialgsele stardiabile ligipääsu noortel inimestel, nii meestel kui naistel, kes on omandiga seoses ebakindlas olukorras ja vajavad sellist abi oma põllumajandusettevõtete kohandamiseks, kas siis põllumajandustegevusega tegelemise või seda muu sissetulekut andva tegevusega täiendamise kaudu, et endale sissetuleku ja töö näol elatist teenida;

39.

on veendunud, et noored ELi põllumajandustootjad peaksid saama ELis omavahel võrdsetel tingimustel konkureerida; nõuab seetõttu nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (3) kehtiva artikli 69 tähelepanelikku läbivaatamist ja sellele järgnevat rakendamist, et hoida ära konkurentsi mis tahes viisil moonutamine ELi siseturul;

40.	nõuab kõigi põllumajandust ja maaelu arendamist puudutavate poliitikameetmete täielikku sidumist eesmärkidega, mille EL on endale seadnud Lissaboni strateegia osana, et võimaldada noortel põllumajandustootjatel tegutseda dünaamilises majanduskeskkonnas;

41.

on seisukohal, et ÜPP nn tervisekontrolli osana tuleks võtta meetmeid põllumajandusettevõtlusest pärineva tulu stabiilsuse ja kindluse soodustamiseks – mis on oluline eeltingimus põlvkondade vahetuseks põllumajanduses – innovatiivsete ELi tasandi riskijuhtimis- ja kriisiohjamismeetmete kehtestamise kaudu, et tegeleda turuhinna kõikumiste ja hindade suurenenud volatiilsusega;

42.

on veendunud, et noori põllumajandustegevusega tegelevaid põllumajandustootjaid soosivate vahendite ja meetmete rakendamist tuleks kiiremas korras tõeliselt lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, isegi juhul kui neid tegevusi täiendavad muud põllumajandusega mitteseotud tegevused, mis on seotud maapiirkondadega ja on vajalikud põllumajandusettevõtte elujõulisuse tagamiseks;

43.	juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad, keda ei saa liigitada enam noorte põllumajandustootjate hulka, kuid kes jätkavad põllumajandustegevust keskpika perioodi jooksul ning kes seisavad samuti silmitsi uute väljakutsetega, ei tohiks olla ebasoodsates tingimustes;

44.	märgib, et seoses suure nõudlusega „tulevaste juhtide” järele, tuleks süstemaatiliselt hoogustada valdkonnaga seotud koolitust, et tagada tõeline teadmiste ülekandmine põllumajandusteadusest põllumajandustootmisse;

45.

on arvamusel, et seoses pärandi üleandmisega tuleks kaaluda õigusaktide kehtestamist, mis säilitaksid paremini põllumajandusettevõtte ühtsuse nii mastaabi- kui ka mitmekülgsussäästu saavutamiseks; märgib, et tuleks lihtsustada pärandi üleandmist isikute vahel, kes ei ole pereliikmed, et säilitada põllumajandusettevõtteid ja võimaldada noortel põllumajandusharidusega ettevõtjatel saada põllumajandustootjateks;

46.	on arvamusel, et ennetähtaegset pensionile minekut reguleerivaid riiklikke eeskirju peaks kohaldama üksnes juhul, kui pensionile jääva põllumajandustootja ettevõtte võtab üle noor põllumajandustootja või teise lahendusena peaks talle sellisel juhul maksma suuremat pensioni;

47.

on arvamusel, et põllumajandusettevõtete asutamise ja arendamise tervikplaanid peaksid sisaldama erimeetmeid noorte põllumajandustootjate seadusejärgseks tunnustamiseks, tagades seeläbi meeste ja naiste võrdsed sotsiaalsed õigused; peab seetõttu oluliseks säilitada maapiirkondades teatavad põhiteenused nagu lastesõimed, lasteaiad ja emade abistamine, juhib sellega seoses eriti tähelepanu sellele, kui tähtis on esitada teavet põllumajandustootjaid abistavate partnerite staatuse kohta;

48.

täheldab, et sotsiaalsed ja kultuurilised eripärad ning mitmekesisus on toodete turunduspoliitika põhielemendid, samuti nagu teatavate geograafiliste piirkondade ja tootmismeetodite erakordsuse rõhutamine, mida illustreerivad kaitstud päritolunimetusega või märgistatud põllumajandustoodete maine ja edu;

49.

juhib tähelepanu asjaolule, et toitumisalane õpetus, mida noored põllumajandustootjad võiksid anda, edendab õigeid toitumisharjumusi inimeste tervise ja ühiskonna hüvanguks, ning tervitab eriti selliseid algatusi nagu Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu (CEJA) programm „Tellus” ning riikidevahelised näidisprojektid nagu „Schüler auf dem Bauernhof” („Õpilased põllumajandusettevõtetes”);

50.	rõhutab, et kõigis hariduse vormides vajatakse toiduaineteteaduse ja toitumisõpetuse ekspertteavet;

51.	on veendunud, et vaja on võtta meetmeid, et lisaks tootmistegevusele propageerida ka põllumajandustootja ametit ja tema teenuseid ühiskonnas, eesmärgiga meelitada kõnealusesse ametisse rohkem noori, eriti ilma põllumajandustaustata noori;

52.

on arvamusel, et põllumajandustootja ameti propageerimine peaks hõlmama ka paremat kommunikatsiooni riigi elanikkonnaga, kes on ühtlasi tarbijad, et selgitada ÜPP sisu, eriti mis puudutab tervise-, keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid, abi tingimusi, multifunktsionaalsust, ELi toodangu kvaliteeti, panust võitluses kliimamuutuse vastu, toiduainetetööstuse isemajandamist ning maailma elanikkonna (mis hinnanguliselt peaks 2050. aastaks jõudma 9 miljardini) ees seisvaid toiduga seotud probleeme;

53.

nõuab ühenduse toetuse tugevdamist, et pakkuda Euroopa tarbijatele tagatisi seoses ostetavate toodete tervise- ja keskkonnastandarditega ning pakkuda kompensatsiooni ELi põllumajandustootjatele, kellel tuleb konkureerida kolmandate riikidega, mille toodang ei vasta samadele tervise- keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele;

54.

on seisukohal, et noortele põllumajandustootjatele tuleks võimaldada parimad tingimused põllumajanduskaupade ja -teenuste nõudluses suurema paindlikkuse ning rahvusvahelisel tasandil tekkivate uute turgude suurema avatuse ärakasutamiseks mitmepoolsete läbirääkimiste lõpuleviimise tulemusel; peab seetõttu vajalikuks, et komisjon peaks läbirääkimisi WTO lepingu osas, millega antaks põllumajandustootjatele piisav tegutsemisvabadus, et nad saaksid jätkata kolmandate riikidega konkureerimist, ja ühtlasi kindlustataks noorte põllumajandustootjate tulevik; on arvamusel, et mittekaubandusküsimuste lisamine on sellega seoses olulise tähtsusega;

55.

on veendunud, et noored põllumajandustootjad peaksid saama välismaiste konkurentidega võrdsetel tingimustel konkureerida; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma nii mitmepoolsetes kui ka kahepoolsetes kaubandusalastes läbirääkimistes olulise kriteeriumina prioriteediks mittekaubandusküsimuste tunnustamise;

56.

märgib, et keskpika ja pika perspektiivi planeerimisega seotud korralduste puhul kannab põllumajandustootjate uus põlvkond vastutust kliimamuutuse vastu võitlemise eest, tegutseb partnerluses keskkonnaga ning pakkudes keskkonnasõbralikke energiaallikaid, eelkõige biomassi ja biogaasi tootmise kaudu, annab olulise panuse keskkonnakaitsesse ja süsinikdioksiidi vähendamisse;

57.

märgib, et noored põllumajandustootjad seisavad silmitsi kahekordsete raskustega, rakendades põllumajandustavasid parandavaid meetmeid ning muutes neid jätkusuutlikumateks ja elujõulisemateks, samal ajal taastades põllumajanduse tähtsat rolli keskkonnaaspektidega tegelemisel ja võttes seeläbi juhirolli kliimamuutuse vastu võitlemisel; rõhutab, et sel eesmärgil peavad poliitika ja meetmed pakkuma noortele põllumajandustootjatele pikaajalisi jätkusuutlikke väljavaateid ning rahaliselt tuleb toetada nende püüdlusi keskkonda kaitsta;

58.	märgib, et põllumajandus ja metsandus on ainukesed majandustegevused, mis fotosünteesi kaudu seovad süsinikdioksiidi, mistõttu on põllumajandustegevuse säilitamine veelgi vajalikum;

59.

rõhutab, et põllumajandusteaduse tähelepanukeset on vaja suunata koos ÜPP reformiga, edendades tehnosiiret ja parandades põllumajandustootjate ligipääsu teadusuuringute tulemustele ning tootmismeetodite ja vahenditega seotud uusimatele leiutistele; peab vajalikuks, et ELi põllumajandustootjatel oleks parem juurdepääs teadusuuringute tulemustele võrgustike loomise kaudu teadusuuringute andmete vahetamiseks ning teadustöö koordineerimise kaudu riiklikul ja ELi tasandil;

60.	märgib, et andmete vahetamine teaduse ja selle rakendajate vahel on vajalik teadustöö tulemuste rakendamiseks ning selleks, et teadustöö vastaks põllumajandussektori vajadustele;

61.

rõhutab, et majanduslikus mõttes (tootlikkuse suurendamine) ja keskkonnaga seoses („roheliste” tavade ajakohastamine) on ELi huvides pakkuda suuremat toetust põllumajandustootjate elukestvaks täiendamiseks; toetab eriti programme, mis edendavad noorte põllumajandustootjate liikuvust ELis (sh Leonardo); rõhutab täpsemalt öeldes vajadust luua vahendid, mis võimaldaksid noortel põllumajandustootjatel oma ettevõtetest selliste koolituste ajal eemal viibida;

62.	teeb ettepaneku põllumajandusvaldkonna parimate tavade vahetamise programmi loomiseks noortele põllumajandustootjatele;

63.

peab vajalikuks noorte põllumajandustootjate vahetusprogrammi loomist, et soodustada parimate tavade ühiskasutust, ning koolitusvõrku, kus on kesksel kohal teave selliste küsimuste kohta nagu säästvus, bioenergia, kliimamuutus ja konkurentsivõime; on seisukohal, et see peaks valmistama noori põllumajandustootjaid ette nende ülesande täitmiseks ning uute väljakutsete vastuvõtmiseks põllumajanduse ja toidu valdkonnas;

64.	nõuab katseprojekti väljatöötamist vahetusprogrammi hõlbustamiseks arengumaade ja ELi noorte põllumajandustootjate vahel, et võimaldada neil saada vahetult ettekujutus teise poole turu toimimisest, tehnoloogia kasutamisest ja meetoditest valitsevate kliimatingimustega kohanemiseks;

65.	soovitab jälgida territooriumi eripäraga või ELi kultuuripärandiga seotud tootmistavade säilitamist, täiendamist ja levitamist;

66.

on arvamusel, et põllumajandusvalduste säilitamise teema on tihedalt seotud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise korraldustega ning tuleks kehtestada meetmed, tagamaks noortele tegevust alustavatele põllumajandustootjatele maa eelisjärjekorras eraldamise; palub komisjonil esitada aruanne põllumajandusvalduste küsimuse kohta seoses noorte põllumajandustootjate poolt põllumajandusettevõtete ülevõtmisega;

67.

on arvamusel, et tulemuslikumat abi tuleks anda ettevõttel põhinevate struktuuride loomisele, kehtestades sellisele tegevuse alustamisele erimeetmed, millega ei vähendata mitte üksnes asjaomaste noorte inimeste tegevuse alustamise kulusid, vaid võimaldatakse neil ka korraldada oma tööd viisil, mis suurendab põllumajandusettevõtete elujõulisust;

68.

soovitab põllumajandusettevõtete loomise ja üleandmise muuta paindlikumaks järgmiste meetmete abil: ettevõtte järk-järguline loomine, varasema ametialase kogemuse arvestamine isikute puhul, kellel puudub nõutav kvalifikatsioon, vanuselisest piirangust loobumine, kui kandidaat esitab teostatava projekti, eriti ebasoodsates tingimustes olevates põllumajanduspiirkondades jne;

69.

on veendunud, et tarvis on vastu võtta vajalikud meetmed noorte põllumajandustootjate toetamiseks, abistamiseks ja nõustamiseks esialgse stardiabi programmi raames, eesmärgiga suurendada edukuse määra ja ühtlasi minimeerida või kaotada olukorrad, kus põllumajandustootjad loobuvad või lähevad lausa pankrotti;

70.	teeb ettepaneku nimetada linna- ja maapiirkondade dialoogi Euroopa aasta;

71.	kutsub komisjoni üles pakkuma põllumajandustegevust alustada soovivatele noortele laialdast tuge usaldusväärse poliitika kaudu, luues tegelikele tingimustele vastavad haldusega seotud korraldused ja maksimeerides juhtimisega seotud toetust;

72.	palub komisjonil esitada noorte põllumajandustootjate olukorra kohta vahearuanne ning konsulteerida selle koostamise käigus õigeaegselt asjaomaste noorte põllumajandustootjate organisatsioonidega;

73.

rõhutab, et noori põllumajandustootjaid peaks toetama põllumajandusettevõtte asutamisele järgnevatel aastatel ja tuleks luua spetsiaalne reservfond, et aidata neil toime tulla ettenägematute olukordadega ettevõtte asutamisel, näiteks saagikadu ekstreemsete ilmastikutingimustega seoses või kulude järsk kasv;

74.	palub komisjonil uurida meetodeid innovatiivsete põllumajandusviiside ja põllumajandusettevõtete juhtimise parimate tavade vahetamiseks uute põllumajandustootjate vahel kogu ELis;

75.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 153.

(2) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/51

Neljapäev, 5. juuni 2008
AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö (2007)

P6_TA(2008)0259

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2007. aastal (2007/2180(INI))

2009/C 285 E/08

Euroopa Parlament,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) (Cotonou leping);

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kodukorda, mis võeti vastu 3. aprillil 2003 (2) ja mida on viimati muudetud Wiesbadenis (Saksamaa) 28. juunil 2007 (3);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (4);

võttes arvesse Kigali deklaratsiooni arengusõbralike majanduspartnerluslepingute kohta (5), mille AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee võttis vastu 22. novembril 2007. aastal Kigalis („Kigali deklaratsioon”);

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 2007. aastal vastu võetud resolutsioone:

—	resolutsioon heade valitsemistavade, läbipaistvuse ja vastutuse kohta AKV riikide loodusressursside kasutamisel (6);

—	resolutsioon väiketalupidajate vaesuse vähendamise kohta AKV riikides, eelkõige puu- ja köögivilja- ning lillekasvatussektoris (7);

—	resolutsioon kvalifitseeritud töötajate rände ja selle mõju kohta riigi arengule (8);

—	resolutsioon olukorra kohta Dārfūris (9);

—	resolutsioon valimiste ja valimisprotsesside kohta AKV ja ELi riikides (10);

—	resolutsioon välismaiste otseinvesteeringute mõju kohta Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele (11);

—	resolutsioon juurdepääsu kohta tervishoiuteenustele ja ravimitele, keskendudes eelkõige tähelepanuta jäetud haigustele (12);

—	resolutsioon loodusõnnetuste kohta AKV riikides – valmisolekule suunatud (EAFi vahendid) ja abile suunatud (ECHO vahendid) ELi rahastamine (13);

—	resolutsioon olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eelkõige riigi idaosas, ja selle mõju kohta piirkonnale (14);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0175/2008),

A.	arvestades Wiesbadenis 2007. aasta juunis ja Kigalis 2007. aasta novembris majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste edenemise üle peetud arutelusid, mis viisid Kigali deklaratsiooni vastuvõtmiseni;

B.	arvestades määruse (EÜ) nr 1905/2006 vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, millega nähakse ette ka AKV riikide suhtes kohaldatavad temaatilised programmid ning kaasnevate meetmete programm suhkruprotokolliga liitunud AKV riikidele;

arvestades parlamentaarse ühisassamblee eelnimetatud istungil Wiesbadenis arengu ja humanitaarabi voliniku võetud kohustust edastada AKV riikide riigi ja piirkondliku tasandi strateegiadokumendid (aastateks 2008–2013) parlamentidele demokraatliku kontrolli teostamiseks ning et seda kohustust on õnneks asutud täitma;

D.	arvestades, et muudetud Cotonou lepingus visandati Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelise tugevdatud ja tõhusama koostöö aluspõhimõtted, kuid et nimetatud lepingu ratifitseerimismenetlust ei ole lõpule viidud;

E.	arvestades ühist huvi pakkuvate küsimuste kasvavat tähtsust parlamentaarses ühisassamblees seoses inimõiguste, demokraatia, ebakindlate olukordade, poliitilise sidususe ja abi tõhususega;

arvestades olukorda Zimbabwes, mis halvenes 2007. aastal veelgi, ja avaldades kahetsust, et parlamentaarse ühisassamblee eelnimetatud istungil Wiesbadenis ei olnud võimalik väga konstruktiivse arutelu lõpetamiseks võtta vastu selleteemalist resolutsiooni; arvestades, et Zimbabwe delegatsiooni puudumine istungilt on väga kahetsusväärne;

G.	arvestades Dārfūri (Sudaan) konflikti jätkumist ning inimõiguste ränki ja korduvaid rikkumisi, mis seal aset leiavad, eriti pidevat seksuaalsete rünnakute ja vägistamise ohtu naistele ja tüdrukutele, ning tuletades meelde tõhusa humanitaarabi ja seksuaalvägivalla ohvrite abistamise vajalikkust;

H.	arvestades Pan-Aafrika Parlamendi tööd ning ametlike suhete kehtestamist Euroopa Parlamendi ja Pan-Aafrika Parlamendi vahel; arvestades eriti Pan-Aafrika Parlamendi ja Euroopa Parlamendi ühisdeklaratsiooni seoses ELi-Aafrika tippkohtumisega, mis toimus 2007. aasta detsembris Lissabonis;

I.	arvestades valitsusväliste osalejate kasvavat osavõttu parlamentaarse ühisassamblee istungitest ja AKV riikide kodanikuühiskonna esindajate finantsraskusi seoses koosolekutel osalemisega;

J.	arvestades ELi eesistujariigi Saksamaa ja Rwanda valitsuse suurepärast panust parlamentaarse ühisassamblee eelnimetatud istungite korraldamisel Wiesbadenis ja Kigalis;

arvestades parlamentaarse ühisassamblee juhatuse teavitus- ja uurimislähetusi 2007. aastal:

—	Senegali, Côte d'Ivoire'i ja Ghanasse;

—	Madagaskarile,

1.	tervitab asjaolu, et parlamentaarne ühisassamblee lõi 2007. aastal raamistiku avatud, demokraatlikuks ja süvendatud dialoogiks seoses ELi ja AKV riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute läbirääkimistega, nagu näitab Kigali deklaratsiooni vastuvõtmine;

2.	rõhutab, et parlamentaarne ühisassamblee on väljendanud muret läbirääkimiste mitme aspekti kohta nii vormi kui sisu osas; tuletab meelde, et arutelu on jätkunud pärast Kariibi mere riikidega majanduspartnerluslepingute sõlmimist ja vahelepingute sõlmimist teatavate riikide ning piirkondadega;

on mures uue organi, st parlamendikomisjoni loomise pärast majanduspartnerluslepingute raames, ilma et selle organi ja parlamentaarse ühisassamblee vaheline suhe oleks selge; nõuab selles valdkonnas pädevus- või muude ebavajalike konfliktide vältimist; samas väljendab heameelt majanduspartnerluslepingutele parlamentaarse mõõtme andmise üle ja on kindlalt veendunud, et parlamentaarne ühisassamblee asub viivitamata seda dialoogi oma regionaalkohtumiste abil parlamentaarsel tasandil rakendama;

tervitab arengu ja humanitaarabi voliniku poolt parlamentaarse ühisassamblee eelnimetatud Kigali istungil võetud kohustust edastada AKV riikide riigi ja piirkondliku tasandi strateegiadokumendid (aastateks 2008–2013) parlamentidele demokraatliku kontrolli teostamiseks ja tervitab tööd, mida teatud AKV riikide parlamendid on dokumentide analüüsimisel juba teinud;

5.	tuletab seejuures meelde vajadust kaasata parlamendid tihedalt demokraatlikku protsessi ja riikide arengustrateegiatesse; rõhutab nende esmatähtsat rolli arengupoliitika kehtestamisel, elluviimisel ja järelevalves;

6.	kutsub AKV riikide parlamente üles nõudma oma valitsustelt ja komisjonilt enda kaasamist ELi ja oma riigi vahelist koostööd puudutavate riigi strateegiadokumentide (aastateks 2008–2013) ettevalmistamisse ja rakendamisse;

7.	kutsub komisjoni üles edastama AKV riikide parlamentidele kogu olemasoleva teabe ning aitama neil teostada demokraatlikku kontrolli, eelkõige nende suutlikkuse toetamise kaudu;

kutsub AKV riikide parlamente üles teostama põhjalikku parlamentaarset kontrolli Euroopa arengufondi (EAF) üle; rõhutab parlamentaarse ühisassamblee eelisseisundit selles arutelus ning õhutab teda avaldama jätkuvalt survet parlamentidele, mis ei ole veel muudetud Cotonou lepingut ratifitseerinud, seda tegema, et kümnendast EAFist kasu saada;

9.	palub komisjonil näha ette meetmed, et täita üheksanda ja kümnenda EAFi rakendamise vahelised rahastamislüngad;

10.

kinnitab veel kord, et ta toetab parlamentaarse ühisassamblee 2005. aasta aprillis toimunud 9. istungil väljendatud taotlust, et EAFi assigneeringutest eraldataks kohase protsendi ulatuses vahendeid parlamendisaadikute ning poliitiliste, majandus- ja ühiskondlike juhtide harimiseks ja poliitiliseks koolitamiseks, et jätkusuutlikul viisil püsivalt tugevdada head valitsemistava, õigusriiki, demokraatlikke struktuure ning valitsuse ja opositsiooni vahelist suhtlemist vabadel valimistel põhinevas pluralistlikus demokraatias;

11.	märgib rahuloluga parlamentaarse ühisassamblee järjest parlamentaarsemat ja seega poliitilisemat iseloomu ning selle liikmete järjest suuremat pühendumust ja arutelude kvaliteeti, mis aitavad otsustavalt kaasa AKV-ELi partnerlusele;

12.	on seisukohal, et parlamentaarse ühisassamblee eespool nimetatud resolutsioonid olukorra kohta Dārfūris ja olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis on tähelepanuväärsed näited sellest tugevdatud dialoogist;

13.	on seisukohal, et parlamentaarne ühisassamblee kui ELi ja AKV riikide parlamendiliikmete vaheliste arutelude foorum omab positiivset rolli poliitilises dialoogis ning püüdlustes saavutada selline üldine kõikehõlmav kokkulepe, mis tagaks Dārfūri rahvale rahu ja arengu;

14.

kutsub parlamentaarset ühisassambleed üles aitama kaasa rahvusvahelise üldsuse teadlikkuse tõstmisele seoses Põhja-Kivut ja mitut Kongo Demokraatliku Vabariigi idapiirkonda tabanud konfliktidega ning edendama kriisile läbirääkimiste teel poliitilise lahenduse leidmist ning toetama igasugust tegevust, mis võidakse läbirääkimiste teel leitavaks lahenduseks välja pakkuda;

15.	kutsub parlamentaarset ühisassambleed jätkama ja süvendama dialoogi Pan-Aafrika parlamendi ja piirkondlike organisatsioonide parlamentidega seoses regionaalse lõimumise tähtsusega AKV riikides rahu ja arengu saavutamiseks;

16.

väljendab heameelt parlamentaarse ühisassamblee eespool nimetatud istungil Kigalis Somaalia teemal toimunud arutelu üle, mis näitab, et parlamentaarset ühisassambleed saab kasutada foorumina selliste keerukate küsimuste lahendamiseks; avaldab siiski kahetsust, et olukord Somaalias ei ole paranenud ja et see on endiselt nn unustatud kriis;

17.	avaldab kahetsust, et ELi-Aafrika ühisstrateegia koostamisel ei konsulteeritud piisavalt parlamentaarse ühisassambleega, ja loodab, et parlamentaarne ühisassamblee kaasatakse aktiivselt nimetatud strateegia rakendamisse;

18.

avaldab heameelt, et Cotonou lepingus ja parlamentaarse ühisassamblee kodukorras ette nähtud piirkondlikud koosolekud saavad alates 2008. aastast lõpuks toimuda; loodab, et kõnealused koosolekud võimaldavad tõelist seisukohtade vahetust piirkondlike eesmärkide, sealhulgas konfliktide ennetamise ja lahendamise kohta, ning et ELi poliitika aitab kaasa piirkondliku sidususe tugevdamisele; rõhutab, et need koosolekud on eriti õigeaegsed majanduspartnerluslepingute alaste läbirääkimiste ning nende sõlmimise ja rakendamise seisukohalt ning sellele tulekski põhiliselt keskenduda; avaldab heameelt esimese piirkondliku koosoleku korraldamise üle 2008. aasta aprillis Windhoekis Namiibias;

19.

julgustab parlamentaarset ühisassambleed tugevdama oma poliitikakomisjoni rolli, et teha sellest AKV-ELi partnerluse raames tõeline konfliktide ennetamise ja lahendamise foorum, ning laiendada seoses sellega arutelusid riikide eriolukordade üle; tervitab tööd, mis on tehtud hea valitsemistava ning valimiste ja valimisprotsesside valdkonnas AKV ja ELi riikides ning õhutab AKV ja ELi riikide parlamendiliikmete kui valimisvaatlejate tihedat koostööd ELi valimisvaatlusmissioonide raames;

20.

võtab rahuldustundega teadmiseks parlamentaarse ühisassamblee majandusarengu-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni soovi tegeleda toiduainetega kindlustatuse küsimustega, eriti praegu, mil maailma toiduabi programmiga seoses väljendatakse muret hinnatõusu, kliimamuutuse tagajärgede ja maailma toiduvarude vähenemise üle;

21.	rõhutab parlamentaarse ühisassamblee eespool nimetatud Kigali istungil abi tõhusust käsitleva raporti tähtsust ning õhutab parlamentaarset ühisassambleed viima läbi süvendatud arutelu ametliku arenguabi mõiste, eelarveküsimuste ja arengukoostöö alternatiivsete rahastamisvormide üle;

22.	rõhutab parlamentaarse ühisassamblee sotsiaal- ja keskkonnakomisjoni rolli kvalifitseeritud töötajate rände ja tähelepanuta jäetud haiguste käsitlemisel ning toetab selle otsust uurida struktuurilise kohandamise programmide mõju;

23.

võtab rahuloluga teadmiseks valitsusväliste osalejate kasvava osavõtu parlamentaarse ühisassamblee istungitest ja asjaolu, et nende istungite kõrval toimuvad üritused annavad positiivse panuse; palub parlamentaarsel ühisassambleel, ELil ja AKV riikidel soodustada rahaliselt ja tehniliselt AKV riikide kodanikuühiskonna osalemist selles töös; peab sel eesmärgil parlamentaarse ühisassamblee juhatusele 2008. aasta septembris esitatavat taotlust ja ettepanekuid konstruktiivseks arenguks;

24.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, AKV nõukogule, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, AKV riikide parlamentidele ning Saksamaa Liitvabariigi ja Rwanda Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-ELi ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22).

(2) ELT C 231, 26.9.2003, lk 68.

(3) ELT C 254, 26.10.2007, lk 42.

(4) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. Parandus avaldatud ELT L 163, 23.6.2007, lk 24.

(5) ELT C 58, 1.3.2008, lk 44.

(6) ELT C 254, 26.10.2007, lk 17.

(7) ELT C 254, 26.10.2007, lk 25.

(8) ELT C 254, 26.10.2007, lk 31.

(9) ELT C 254, 26.10.2007, lk 39.

(10) ELT C 58, 1.3.2008, lk 18.

(11) ELT C 58, 1.3.2008, lk 26.

(12) ELT C 58, 1.3.2008, lk 29.

(13) ELT C 58, 1.3.2008, lk 35.

(14) ELT C 58, 1.3.2008, lk 40.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/55

Neljapäev, 5. juuni 2008
Konkurents: jaepangandussektori uurimine

P6_TA(2008)0260

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon konkurentsi kohta: jaepangandussektori uurimine (2007/2201(INI))

2009/C 285 E/09

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni teatist „Jaepangandussektori uurimine vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17, milles käsitletakse majandussektoritega seotud uurimisi (lõpparuanne)” (KOM(2007)0033);

võttes arvesse 12. aprilli 2006. aasta maksekaarte käsitlevat esimest komisjoni vahearuannet ning 17. juuli 2006. aasta arvelduskontosid ja nendega seotud teenuseid käsitlevat teist komisjoni vahearuannet;

võttes arvesse rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (KOM(2007)0226);

võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724);

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2007. aasta otsust KOMP/34.579 (Eurocard-MasterCard) Mastercardi EMP-siseste mitmepoolsete vahendustasude kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (1) (kapitalinõuete direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine) (2) (kapitali adekvaatsuse direktiiv);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (3) (makseteenuste direktiiv);

võttes arvesse teisel lugemisel 16. jaanuaril 2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (4) (tarbijakrediidi direktiivi eelnõu);

võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (5),

võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni liikumise kohta täiendava konsolideerimise suunas finantsteenuste sektoris (6),

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0185/2008),

arvestades, et hästitoimiv integreeritud finantsturg on Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamise vajalik eeltingimus, et anda Euroopa Liidule maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandussüsteem, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks rohkemate ja paremate töökohtadega;

B.	arvestades jaeteenuseid osutavate pankade olulist rolli rahapoliitiliste tingimuste vajaduse korral ülekandmisel turule, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning tarbijatele;

C.	arvestades, et finantsteenuste tegevuskava lõpuleviimiseks ja sellest tuleneva suurima võimaliku kasu saavutamiseks tarbijatele ja jaemüüjatele on vaja parandada jaefinantsteenuseid;

D.	arvestades, et juurdepääs põhilistele pangateenustele, nagu pangakonto avamine, on kodaniku õigus;

E.	arvestades jaepangandussektori tähtsust ELi majanduse jaoks kasvu ja tööhõive seisukohast ning selle tähtsust tarbijate ja VKEde jaoks;

F.	arvestades tarbijapoliitika ühtlustamisega seotud raskusi Euroopa Liidus ja finantstoodetele omast keerukust;

G.	arvestades ühenduse konkurentsipoliitika tähtsust siseturu väljakujundamise ja kõikidele osalejatele võrdsete võimaluste nõuetekohase toimimise jaoks;

H.	arvestades, et jaepangandussektori finantsüksuste (pangad, hoiupangad, ühistud, jne) õiguslike mudelite ja ärieesmärkide mitmekesisus on ELi majanduse peamine vara, mis rikastab sektorit, vastab turu pluralistlikule struktuurile ja aitab suurendada konkurentsi siseturul;

I.	arvestades vajadust tasakaalustada kõrgetasemeline tarbijakaitse siseturu nõuetekohase toimimisega,

Üldsätted

toetab komisjoni integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab siseturu poliitikavaldkondade toetamist sihipäraste sektoriuuringutega; avaldab sellest hoolimata kahetsust kõnealuse sektoriuuringu ajastamise üle ja selle üle, et ei ole uuritud, kuidas rahapoliitilised tingimused jaeturule üle kantakse, ning julgustab komisjoni oma tööd jätkama, kui kapitali adekvaatsuse direktiiv, Euroopa ühtset euromaksete piirkonda (SEPA) käsitlev direktiiv, makseteenuste direktiiv ja tarbijakrediidi direktiiv on näidanud oma mõju tegelikkuses;

väljendab kahetsust selle üle, et jaepangandussektori uuringus ei võeta piisavalt arvesse rangelt reguleeritud pangandussektori eripära ning kultuuri, tarbimisharjumuste ja keelte tähtsust finantstoodete osas tehtavates tarbijavalikutes ja nende kaitsmises; arvab, et tarbijate vähene liikuvus ELis on tihti tingitud pikaajalisest usaldussuhtest, mis on panga ja tarbija vahel tekkinud; väljendab muret seoses sellega, et komisjoni turuintegratsiooni hindamine rajaneb liiga vähestel majandusnäitajatel ja ei pruugi seega kajastada täiel määral jaepangandussektori tunnusjooni;

tuletab meelde, et konkurentsipoliitika on siseturu väljakujundamise võimas vahend, kuid et püüdlemine suurema konkurentsi poole ei tohiks tuua kaasa ei nõrgemat riski maandamist pangandussektoris ega ohustada maailma majanduse eriti olulise ja strateegilise sektori stabiilsust; rõhutab, et nii turg kui ka tarbijate usaldus on finantsteenuste edasise arengu jaoks hädavajalikud ning et tarbijate kui turuosaliste rolli tugevdamiseks on vajalik tarbijate finantsteenustealase teavitamise edendamine;

juhib tähelepanu sellele, et väga killustatud reguleeriv raamistik on takistuseks pangandusteenuste piiriülese osutamise arengule; toetab seepärast komisjoni algatust avada uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust) (7), läbivaatamine, mis peab sisaldama ka elektroonilist kaubandust käsitleva direktiivi (8) ja elektroonilisi allkirju käsitleva direktiivi (9) läbivaatamist, et võimaldada neil tõhusalt oma kindlaksmääratud eesmärke saavutada;

on arvamusel, et isegi rahapesu käsitlevate õigusaktide rakendamine võib kujutada endast takistust tarbijate liikuvusele seoses näiteks piiriüleste arvelduskontode avamisega, arvestades erinevaid isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise nõudeid, mida pangad peavad täitma; kutsub komisjoni üles hindama rahapesu käsitlevates õigusaktides sätestatud eeskirjade mõju tarbijate liikuvusele;

Tarbijate liikuvus

palub, et komisjon töötaks tarbijate liikuvuse lihtsustamise nimel ja jälgiks liikmesriikide edusamme, mis võimaldavad tarbijatel vahetada kergemini teenuseosutajat, tugevdades nõnda teenuseosutajatevahelist tervet konkurentsi; soovib, et võimalikult suures ulatuses tagatakse teenuste jätkuvus isegi kehtiva arvelduskonto sulgemise või teenuseosutaja vahetamise korral, ning välditakse igasugust kulukat teenuste dubleerimist;

7.	nõuab tungivalt, et finantsteenuste osutamist käsitlevate õigusnormide lihtsustamine ja tarbijate liikuvuselt tõkete likvideerimine ei viiks tarbijakaitse madalama tasemeni liikmesriikides;

soovitab lubada ainult täielikult põhjendatud pangakonto sulgemise kulusid, et toetada liikuvust ja konkurentsi; julgustab pangandussektorit arendama konto vahetamise kiire ja tõhusa korra head tava, võttes arvesse nii menetluse kestust kui ka sellega seotud kulusid; on arvamusel, et kehtivate kontode vahetamine ei tohiks tekitada tarbijatele mingit kahju; on igasuguste tarbijate liikuvust takistavate lepinguliste sidemete vastu;

9.	rõhutab, et seoses toodete seosmüügiga tuleb teha selget vahet ühelt poolt toodete kombinatsiooni vahel, mis on soodne nii tarbijale kui ka pangale ja ühine kõikidele majandusharudele, ning teiselt poolt ebaausat konkurentsi põhjustavate tavade vahel;

10.	arvab, et juurdepääs põhifinantsteenustele, nagu pangakonto avamine, on õigus, ning kutsub komisjoni üles tegema kindlaks selle õiguse järgimist takistavaid asjaolusid ja selles osas jaefinantsteenuste sektoris ettevõtjate poolt kasutatavaid parimaid tavasid;

Teavitamine ja läbipaistvus

11.	on arvamusel, et tarbijatele antav teave on oluline pankadevahelise konkurentsi tagamiseks; nõuab parema kvaliteediga, arusaadavamat ning seega tarbijatele kättesaadavat teavet; on arvamusel, et praegu on selle teabe saamine tarbijate jaoks liiga sageli aeganõudev ja keeruline;

12.

tunnistab, et liigse teabetulva ärahoidmise ja tarbijate piisava teabega varustamise vahel on pingelisus; eelistab teabe kvantiteedile kvaliteeti; palub seepärast komisjonil kutsuda tarbijaorganisatsioone üles määratlema, millist teavet nad peavad oluliseks, et võimaldada tarbijatel sobivaid valikuid teha;

13.

palub, et komisjon töötaks selle nimel, et lisaks kehtivate siseriiklike sätete järgimisele annaks pangad tarbijatele enne pangakonto avamist kokkuvõtva ülevaate, milles on esitatud üksikasjalikult ja kogu Euroopa Liidu lõikes võrreldaval viisil kõik kulud, sealhulgas sulgemiskulud, kui neid kohaldatakse; kutsub komisjoni üles esitama asjakohaste õigusaktide ettepanekuid, mis käsitlevad olukorda, kui sektor ei täida oma kohustusi;

14.	tervitab komisjoni uuringut jaeinvesteerimistoodete reguleeriva raamistiku kohta ja usub, et see toob kaasa kulude, riskide ja tingimuste parema avalikustamise ning pakub sealjuures kasulikke piiriüleseid võrdlusi;

15.

soovitab luua ühtse ELi standardi tarnija poolt tarbijale teabe andmiseks oma põhitoodete, seotud kulude ja tingimuste kohta, et võimaldada lihtsat ja läbipaistvat võrdlust, mida seotud tooted hetkel ei võimalda; nõuab taotluse esitamisel jaefinantstoodete väärtusahela kulude avalikustamist, et tagada konkurentsi osas võrdsed võimalused; soovitab pangandussektoril tegeleda tervet ELi-hõlmava uurimissüsteemi loomise võimalikkusega, et võimaldada lihtsat ja tasuta piiriülest võrdlust;

Tarbijate harimine jaepanganduse valdkonnas

16.	nõuab selliste finantsalaste koolitusprogrammide arendamist, mille eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust seoses nende raha haldamise võimalustega;

17.	toetab komisjoni ja finantsteenuste tööstuse jõupingutusi tarbijate teadlikkuse tõstmiseks finantsteenuste toodete kohta ja haridusprogrammide läbiviimiseks kõnealuses valdkonnas, kuna finantsteenuste toodete pakkujate antavast teabest peavad ka tarbijad aru saama ja seda kasutama;

18.

tuletab meelde, kui tähtis on arendada finantsalast haridust kui täiendust piisavale tarbijakaitsele, eriti jaepanganduse valdkonnas (nt seoses selliste teenustega nagu laenud, hüpoteegid, mitmesugused ja ohutud säästmised ning investeeringud); kutsub liikmesriike ja pangandussektorit üles võtma ja koordineerima meetmeid kodanike, sealhulgas lapsed, noored, töötajad ja pensionärid, seas finantsalaste teadmiste suurendamiseks eesmärgiga tarbijaid harida ja nende mõjukust suurendada, et võimaldada neil leida paremaid, odavamaid ja sobivamaid tooteid ja teenuseid ning edendada pangandustööstuses konkurentsivõimet, kvaliteeti ja innovatsiooni; tuletab meelde, et usalduslikud investorid võivad anda kapitaliturgudele lisalikviidsust;

19.	palub liikmesriikidel kaaluda sõltumatu finantsteenuste eest vastutava riiklike ombudsmanide institutsiooni loomist;

Krediidid – registrid ja vahendajad

20.

rõhutab, kui tähtsad on pankadele ja teistele krediidiandjatele usaldusväärsed krediidi ja pettusega seotud andmed, mis on kättesaadavad õiglasel ja läbipaistval alusel; rõhutab sellest hoolimata vajadust kaitsta tarbijate isikuandmeid; palub, et komisjon teeks kindlaks andmete vahetamist takistavad asjaolud ning esitaks ettepanekud andmeregistrite koostalitlusvõime jaoks, austades samal ajal tarbijate eraelu ja nende õigusi andmetele juurdepääsu osas ja nende parandamisele; arvab, et tarbijaid tuleks teavitada, kui seoses nendega tehakse piiriülene krediidiandmete päring; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle luua laenuandmete ekspertide rühm, mis abistaks komisjoni sellekohaste meetmete ettevalmistamisel;

21.

kutsub komisjoni üles intensiivistama oma tööd krediidivahendajate (agendid või maaklerid) osas, et tagada tarbijakaitse ja vältida läbipaistmatut tegevust, mis tekitab kahju eelkõige haavatavamatele tarbijate rühmadele; tunneb heameelt komisjoni kohustuse üle avaldada selles valdkonnas uuring, milles analüüsitakse ELi krediidivahenduse turgu, vaadatakse läbi selle reguleeriv raamistik ja uuritakse, kas mõned sätted kahjustavad tarbijaid;

22.

palub komisjonil täpsustada ja ühtlustada krediidivahendajate õigusi ja kohustusi, järgides põhimõtet „sama ettevõtlus, samad riskid, samad reeglid”, kuna probleemid tekivad sageli müügis, halduses ja finantsteenuste lepingute jõustamisel; rõhutab, et kõigile sobiv ühtne lähenemisviis avaldaks ebasoodsat mõju toodete mitmekesisusele; juhib komisjoni tähelepanu sellele, et ta arvestaks erinevust ühelt poolt teabe vahel, mis peab olema selge, kokkuvõtlik, loetav ja tasuta, ja teiselt poolt spetsiaalselt kliendi jaoks kohandatud nõuandeteenuse vahel;

Pankadevaheline koostöö

23.

tunneb heameelt, et komisjon uurib täiendavalt pankadevahelist koostööd, et hinnata, millistel juhtudel võib koostöö pakkuda majanduslikku kasu ja kasu tarbijatele ning millistel juhtudel võib see kaasa tuua konkurentsi piiramise; rõhutab siiski, et pankadevaheline koostöö, näiteks detsentraliseeritud võrgustikes toimivad krediidiasutused, võib tuua majanduslikku kasu ja kasu tarbijatele ning et seetõttu on vajalikud hoolikas analüüs ja erapooletu lähenemisviis;

24.

on seisukohal, et hoiu- ja ühistupangad ning teised krediidiasutused aitavad oluliselt kaasa kohaliku majanduse rahastamisele ja piirkonnasisese potentsiaali arendamisele ning hõlbustavad kõikide tarbijate juurdepääsu finantsteenustele; rõhutab, et pluralistlikud pangandusturud ja teenuseosutajate mitmekesisus on eeltingimus konkurentsile kogu ELi pangandusturul tingimusel, et ei esine konkurentsimoonutust ja et kõikidele turuosalistele tagatakse võrdsed võimalused põhimõttel „sama ettevõtlus, samad riskid, samad reeglid”;

25.

väidab, et mittediskrimineeriv koostöö senini omavahel konkureerivate sõltumatute krediidiasutuste vahel, mis on tõhusam ja tagab suurema koostalitlusvõime ning lõpptarbijatele osutatavate teenuste mitmekesisuse, võib aidata sektoril toimida ja aidata kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele;

Maksesüsteemid

26.

on veendunud, et ühtset euromaksete piirkonda ja makseteenuseid käsitlev direktiiv peaks pakkuma lahendusi killustatusele ja konkurentsi puudusele, mis tehti kindlaks maksete infrastruktuuri käsitleva sektoriuuringu käigus; tuletab meelde, et ühtse euromaksete piirkonna esimene etapp jõustus 28. jaanuaril 2008. aastal, ja nõuab integreeritud kliiringu- ja arveldusplatvorme, mis töötavad samade eeskirjade ja tehniliste standardite alusel; rõhutab, et juurdepääs ühtsele euromaksete piirkonnale peaks olema õiglane ja avatud ning et juhtimisel peaks arvesse võtma kõiki süsteemi sidusrühmi, mitte üksnes finantsasutusi; tuletab meelde, et makseteenuste direktiivis sätestatakse, et maksesüsteemidele juurdepääsu suhtes ei tohiks olla mitte mingit muud diskrimineerimist kui selline, mis on vajalik riski vastu kindlustamiseks ning finantsstabiilsuse ja tegevuse stabiilsuse kaitsmiseks; juhib tähelepanu sellele, et ühenduse poliitika erapooletuse põhimõtte kohaselt ei tohiks eelistada ühte makseviisi teisele ning et erinevate maksesüsteemide kasutamisega seotud kulud peaksid olema läbipaistvad, et tarbijad saaksid valida oma makseviisi, olles asjaoludest täielikult teadlikud;

27.	kutsub komisjoni üles uurima, kas makseteenuste direktiivi ülevõtmine vähendab maksete arveldamise teenuste osutajate arvu, ja võtma viivitamata meetmed, kui suuremad teenuseosutajad saavutavad monopoolse seisundi, mis võiks nõrgestada konkurentsi;

28.

märgib, et komisjon ja paljud riiklikud konkurentsiasutused on teatanud mitmel korral, et mitmepoolsed vahendustasud ei ole EÜ asutamislepingu artikli 81 alusel iseenesest keelatud; märgib siiski, et komisjon koondas hiljuti oma tähelepanu mitmepoolsete vahendustasude süsteemi vastavusele ühenduse konkurentsialaste õigusaktidega; soovitab komisjonil esitada turu ebakohtade parandamiseks selged suunised ja juhised; tuletab komisjonile meelde õiguskindluse tähtsust nii turuosaliste kui ka turule tulijate jaoks nende teenuste väljaarendamiseks ja uuendamiseks;

29.

usub, et on tungiv vajadus parema selgitustöö järele, mis puudutab meetodeid ja eeskirju, mis käsitlevad mitmepoolsete vahendustasude haldamist kaardimaksete puhul ja mehhanismi puhul pankadevaheliste tasude arvestamiseks sularahaautomaatide ja muude maksete kui kaardimaksete puhul; tuletab meelde, et otsekorraldusega maksete ja krediitkorraldusega maksete skeemid, näiteks skeemid ühtses euromaksete piirkonnas, toetavad teenuseid, mida pakuvad ühiselt kaks makseteenuse osutajat ning mida soovivad ühiselt kaks klienti, luues tänu niinimetatud võrgu toimele majanduslikku kasu; soovitab komisjonil kehtestada ja edastada kõikidele sidusrühmadele kriteeriumid selliste meetodite määratlemiseks turul tegutsejate poolt, mida kasutatakse kõikide mitmepoolsete vahendustasude arvutamiseks, mida komisjon võiks arvestada, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused ja kõikide konkurentsieeskirjade täitmine;

30.

tuletab komisjonile meelde, et sama oluline on keskenduda tasudele ja hindadele, kui töötada majandusharu suurema läbipaistvuse saavutamise nimel tarbijatele maksetoodete ja -teenuste omaduste ning nende kui kasutajate õiguste ja kohustuste edastamisel, stimuleerides nõnda turul suuremat konkurentsi;

* *

31.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ning Euroopa pangandusinspektorite komiteele.

(1) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(3) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0011.

(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0338.

(6) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 110.

(7) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/61

Neljapäev, 5. juuni 2008
Jaefinantsteenused ühtsel turul

P6_TA(2008)0261

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon rohelise raamatu „jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul” kohta (2007/2287(INI))

2009/C 285 E/10

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (KOM(2007)0226);

võttes arvesse komisjoni teatist jaepangandussektori uurimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17 (lõpparuanne) (KOM(2007)0033);

võttes arvesse komisjoni teatist ärikindlustussektori uurimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17 (lõpparuanne) (KOM(2007)0556);

võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724), eriti komisjoni talituste töödokumenti algatuste kohta jaefinantsteenuste valdkonnas (SEK(2007)1520);

võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 358/2003 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris (1);

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta teise lugemise seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (2);

võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta (3);

võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (4);

võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni liikumise kohta täiendava konsolideerimise suunas finantsteenuste sektoris (5);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0187/2008),

A.	arvestades, et tarbijate nõusolek Euroopa integratsiooniga oleneb konkreetsest kasust, mida tarbijad sellest saavad; arvestades, et seetõttu peavad kõik kodanikud võrdselt saama kasu siseturu eelistest;

B.	arvestades, et jaepangandus mängib otsustavat rolli rahapoliitika tingimuste nõuetekohasel ülekandmisel turule, eelkõige tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE);

C.	arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa mudeliks säästev sotsiaalne turumajandus;

D.	arvestades, et suurtest ettevõtjatest klientide finantsteenuste siseturu integratsioon on viimastel aastatel hoogsalt arenenud, kuid tarbijate ning VKEde finantsteenuste siseturu integratsioon on seevastu veel suure arengupotentsiaaliga,

Üldsätted

1.	tervitab rohelist raamatut, mis käsitleb pangandus-, kindlustus- ja pensionitooteid ning mille eesmärk on konkreetne kasu tarbijate jaoks laiema valiku ja madalamate hindade tagamise kaudu, tarbijate usalduse ja teadlikkuse tõstmist;

märgib, et piiriüleseid finantsteenuseid kasutavad vähem nii tarbijad kui VKEd; rõhutab vajadust tagada, et finantsteenuste siseturu eelistest saaksid kasu samuti väikeettevõtjad; juhib siiski tähelepanu, et see ei tähenda tarbijakaitsealaste õigusaktide laienemist VKEdele; rõhutab lisaks, et ulatuslik jaemüügistrateegia hõlmab suurt hulka meetmeid, millest tarbijakaitsealased õigusaktid moodustavad vaid ühe;

on seisukohal, et eriti nõudluse osas osutatakse tarbijatele ja VKEdele finantsteenuseid keele ja kultuuriga seotud tegurite ning isikliku kontakti eelistuse tõttu enamasti kohalikul tasandil; tunnistab samal ajal võimalusi, mida annab pakkumisega seotud jaeturgudele juurdepääsu lihtsustamine; julgustab seetõttu tarbijaid ja VKEsid ära kasutama piiriüleste finantsteenuste võimaldatavast konkurentsist ja pakkumisest tekkivat kasu;

4.	rõhutab, et jaefinantsteenuste siseturgu saab luua üksnes meetmete abil, mis loovad turvalise keskkonna nii nõudluse kui ka pakkumise poolele, sealhulgas kaebuse esitamise tingimuste osas; peab ülioluliseks, et sellised meetmed avaksid tee uutele toodetele, teenustele ja turuosalistele;

rõhutab vajadust vaadata läbi ja määratleda raamistik ja riikide volitused seoses riiklike järelevalveasutuste vahel toimuva koostööga, et pakkuda praktilisi lahendusi piiriüleste jaeteenuseid pakkuvate finantskontsernide üle järelevalve teostamiseks lühikese aja jooksul; suhtub positiivselt järelevalveorganite kolleegiumidesse, kes tegelevad mitme jurisdiktsiooni alla kuuluvate finantskonglomeraatidega;

Parem õiguslik reguleerimine

toetab komisjoni eesmärki viia ellu üksnes selliseid algatusi, mis pakuvad kodanikele nähtavat konkreetset kasu, mis on hästi põhjendatud põhjaliku kulude-tulude analüüsiga ja mille mõju on nõuetekohaselt uuritud; nõustub, et piiriülene tegevus on ülioluline konkurentsi suurendamisel, mis toob tavaliselt kaasa suurema valiku, madalamad hinnad ja dünaamilisema arengu;

tuletab meelde, et hästi läbiviidud mõju-uuring peab alati hõlmama esialgseid turutingimusi nõuetekohaselt kindlaks määravat osa; rõhutab, et turu integratsiooni ja konkurentsivõime ning algatuse mõju hindamist ei tohi teha ainult ühe näitaja, vaid võimalikult arvukate väärtuste alusel; kutsub komisjoni üles võtma lisaks hinnale ja turupakkumise ulatusele samuti arvesse teenuste kvaliteeti ning sotsiaalset ja kultuurilist raamistikku;

märgib, et praegu olemasolevatest õigusloomega seotud lähenemisviisidest on sihipärane täielik ühtlustamine, mis tähendab oluliseks peetavate võtmeelementide täielikku ühtlustamist, asjakohane lähenemine piiriülese ettevõtluse ja tarbijakaitse arendamiseks ja seega jaeturu integratsiooniks; on seisukohal, et seoses elementidega, mille puhul ühtlustamine ei ole võimalik, tuleks kohaldada eri liikmesriikide eeskirjade vastastikust tunnustamist;

on teadlik nn 28. režiimi, näiteks ühtse tugiraamistiku, pakkumisest võimalikuks uueks lähenemisviisiks Euroopa õiguslikule reguleerimisele, et võimaldada piiriülestele kasutajatele juurdepääsu üleeuroopalistele finantstoodetele ühtlaselt kõrgete tarbijakaitse standardite alusel; kutsub komisjoni üles esitama ajakava põhjaliku uurimise kohta küsimustes, kas 28. režiim oleks teostatav, kas finantsteenuste sektoris ja tarbijate hulgas on selle järele nõudlus ja kas see võiks anda positiivseid tulemusi; rõhutab, et 28. režiim ei tohi mingil juhul kujuneda takistuseks uutele teenustele ja toodetele;

10.	on kriitiline toodete standardimise suhtes õigusaktide alusel, kui see takistab toodete suurema mitmekesisuse saavutamist; on seisukohal, et konkureerivate finantstoodete võrreldavuse suurendamiseks tuleb edaspidi kasutada näiteks teabe või usaldatavusnormatiivide alaste õigusaktide ühtlustamist;

11.

on seisukohal, et mõnel juhul võib finantsteenuste sektori eneseregulatsioon osutuda tulemuslikuks; rõhutab, et eriti sellistel konkreetsetel juhtudel tuleb eneseregulatsiooni julgustada ja selle rakendamist põhjalikult jälgida; kutsub seetõttu finantsteenuste sektorit üles püüdlema eneseregulatsiooni abil sihipäraselt rohelises raamatus nimetatud eesmärkide poole ja seega vähendama vajadust siduvate õigusaktide järele;

12.	juhib tähelepanu sellele, et säästu- ja vanaduspensioniga seotud toodete turustamise suhtes on vaja kohaldada erilist vastutuskohustust, kuna otsused, mis tarbijad sellega seoses teevad, on neile tavaliselt suure tähtsusega;

Laiem valik ja madalamad hinnad tarbijatele ja VKEdele

13.

rõhutab, et tarbijate ja VKEde finantsteenuste siseturu loomise peamiste eelduste seas on terves ühenduses konkurentsi loomine ja finantsteenuste piiriülene osutamine; tuletab meelde, et madalamad hinnad, suurem valik ja kõrgem kvaliteet on finantsteenuste osutajate vahelise terve konkurentsi peamised tulemused; rõhutab, et VKEsid eelistavad finantsteenuste direktiivid toovad kasu vaid jaefinantsteenuste osutajate vahelise tõhusa konkurentsi olemasolu korral;

14.	tervitab makseteenuste pakkujate algatust luua ühtne euromaksete piirkond, kuid rõhutab, et selline süsteem peaks tooma kaasa suurema läbipaistvuse, eriti seoses mitmepoolsete vahendustasudega;

15.

tuletab komisjonile meelde, et tõhusat konkurentsi finantsteenuste osutajate vahel on võimalik tagada võrdsetel tingimustel konkureerivate turuosaliste arvukuse ja asjakohase tarbijaid puudutava teabe pideva pakkumise abil; tuletab meelde oma resolutsiooni konsolideerimise kohta finantsteenuste sektoris, milles nendib, et Euroopa pangandusturu pluralistlik struktuur, mille puhul finantsasutused võivad võtta erinevaid õiguslikke vorme vastavalt oma erinevatele ärieesmärkidele, on Euroopa sotsiaalsele turumajandusele, tarbijale ja finantsturgude stabiilsusele kasulik;

16.

märgib olulist rolli, mida vastastikused kindlustusandjad mängivad ELi kindlustusturul, moodustades kindlustusseltsidest 68 % ja turuosast 25 % ning teenindades rohkem kui 230 miljonit Euroopa kodanikku; rõhutab, et praegused vahendid ettevõtluse arendamiseks siseturul ei sobi kokku vastastikuse kindlustusseltsi struktuuriga;

17.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri peaks lubama vastastikustel kindlustusandjatel tegutseda teiste kindlustusseltsidega võrdsete tingimustel, eelkõige piiriüleses olukorras, suurendades nõnda kindlustustoodete pakkumist; rõhutab, et vastastikused organisatsioonid aitavad oma juhtimise kaudu, mis kaasab otseselt nende kliente, kaasa tarbijate üldise usalduse suurenemisele ELi finantsturgudel; on veendunud, et osalev juhtimismudel vastastikustes organisatsioonides suudab tõsta klientide teadlikkust finantsturgude osas ja suurendada nende osalust finantsturgudel;

18.

märgib, et tõeline ja aus konkurents saab tekkida üksnes võrdsete võimaluste korral; järeldab sellest, et iga õigusakt peab järgima põhimõtet „sama ettevõtlus, samad riskid, samad reeglid”; juhib siiski tähelepanu, et finantsteenuste sektoris mõjutab toodete kujunemist eelkõige reguleeriv keskkond ja eristamata lähenemisviis „kõik ühe mõõdu järgi” mõjutaks kahjulikult toodete mitmekesisust; rõhutab seega toote tüübi järgi vahetegemise tähtsust; avaldab siiski veendumust, et konkureerivatele investeerimistoodetele tuleb kehtestada eelkõige müügihetkel kehtivad võrreldavad läbipaistvus- ja teabe avalikustamise nõuded; avaldab kahetsust selle üle, et keerukate finantstoodete küsimusega ei ole senini nõuetekohaselt tegeldud; kutsub seetõttu komisjoni üles lahendama asjakohase reguleeriva raamistiku põhjendamatuid vasturääkivusi ja muid puudusi;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud reguleerivate nõuete ühtlustamiseks seoses võrreldavate jaetoodete turustamise, selle korralduse ning sellest teavitamisega; on lisaks sellele seisukohal, et sellised ettepanekud peaksid rajanema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6) sätestatud põhimõtetel, näiteks „parim nõuanne” või „tunne oma klienti”;

20.

avaldab kahetsust, et finantsteenuste piiriülesed osutajad kannavad riiklike järelevalveasutuste erinevate eeskirjade ja erinevate tavade tõttu suuri kulusid ja kogevad õiguskindlusetust; kutsub seetõttu Lamfalussy komisjone üles tõhustama oma tööd ühtsete ELi standardite nimel; toetab eelkõige lihtsate ja praktiliste ühtlustatud vormide kokkuleppimist aruandlus- ja loataotlusmenetluste jaoks;

21.

on seisukohal, et Interneti-teenuste areng muudab ELi finantsturgude väljavaateid ja annab võimaluse saavutada jaeteenuste arendamisel juhtpositsioon; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama e-kaubandust ja elektroonilist allkirja; kutsub komisjoni ja liikmesriike lisaks üles hindama, kas rahapesu käsitlev direktiiv (7) takistab kaugteenuste osutamist ja kuidas seda olukorda parandada;

22.

tunnistab finantsteenuste vahendajate, st nii agentide kui maaklerite suurt tähtsust, kes pakuvad tarbijatele ja VKEdele teistest liikmesriikidest pärit finantsteenuseid; kutsub komisjoni üles tagama raamistikku, mis toetab kõnealust majandussektorit; kordab, et mis tahes selle sektori raamistik peab järgima põhimõtet „sama ettevõtlus, samad riskid, samad reeglid”, vältides halvasti-kohandatud „kõik ühe mõõdu järgi” lähenemist; rõhutab, et kõik vahendajaid käsitlevad sätted peavad tagama agentidele ja maakleritele õiguskindluse ning tarbijatele kaitse, näiteks kahtlaste müügitavade eest; rõhutab lisaks, et tuleks sätestada eeskirjad ka finantsteenuste vahendajate koolitamise, reklaami ja müügialase konsulteerimise kohta;

23.

tuletab meelde, kui tähtis on arendada finantsalast haridust kui täiendust piisavale tarbijakaitsele; kutsub liikmesriike ja kõiki sidusrühmi üles võtma ette meetmete koordineerimise kodanike – sh lapsed, noored, töötajad ja pensionärid – seas finantsalase kirjaoskuse tõstmiseks eesmärgiga anda tarbijatele suuremad volitused ja tarbijaid harida, et oleks võimalik leida paremaid, odavamaid ja sobivamaid tooteid ja teenuseid, stimuleerida majandusharus konkurentsi, kvaliteeti ja innovatsiooni, luua finantsalaselt kirjaoskajaid tarbijaorganisatsioone, kes on võimelised tasakaalustama ettevõtluse rolli õigusaktide koostamise protsessis; tuletab meelde, et oma investeerimisvõimes kindlad kodanikud võivad anda kapitaliturgudele lisalikviidsust;

24.	tuletab meelde, et erinevused maksuseadsutest on üks suuremaid takistusi finantsteenuste siseturule; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil on kõnealuses valdkonnas eriti suur vastutus;

25.

õppides teatavatest hiljutistest segadustest jaepangandussektoris (Northern Rock, IKB, Sachsen LB, Société Générale), tunnistab, et pankades kehtivad tasustamissüsteemid tuleks pikaajaliste eesmärkide ja järelevalveasutuste suuniste alusel ümber kujundada, et võidelda tõhusamalt moraaliriski nähtusega ja tugevdada usaldusväärse riskijuhtimise süsteemide rolli;

Pangad

26.

rõhutab eriti selle tähtsust, et krediidiasutustele ja laenuandmete vahendajatele tuleb võimaldada mittediskrimineeriv piiriülene juurdepääs laenuandmete ja pettusejuhtumite registritele; julgustab panku kasutama kättesaadavat teavet laenuandmete kohta, eriti klientide liikuvuse lihtsustamiseks, mis omakorda soodustaks tervet konkurentsi; rõhutab siiski, et samal ajal tuleb tagada tarbijaandmete optimaalne kaitse ja tarbija õigus oma isikuandmeid kontrollida ja vajadusel parandada;

27.	nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks pangandusega mitteseotud tarbijakrediidi andjate – näiteks vaid veebipõhiste ja/või lühisõnumipõhiste puhul – õiguslikku seisundit ja järelevalveraamistikku;

28.	rõhutab, kui tähtsad on pangalaenude andmiseks usaldusväärsed andmed, mis tuleks teha kättesaadavaks õiglaste läbipaistvate kriteeriumide alusel;

Kindlustused

29.	soovitab komisjonil toetada turulepääsu edendavat kindlustussektori koostööd; kutsub komisjoni üles pikendama määruse (EÜ) nr 358/2003 kehtivusaega 2010. aastast edasi;

30.	on seisukohal, et maksuesindaja määramise nõude kaotamine mõnes muus liikmesriigis tegutsema asumise korral on võimalik üksnes juhul, kui on kehtestatud õiguslik raamistik, milles määratletakse piiriüleste ettevõtjate järelevalvealased pädevused ja kohustused;

31.	toetab komisjoni selle jõupingutustes uurida kõiki riiklikke kohustuslikke üldhuvi käsitlevaid eeskirju nende vastavuse suhtes ühenduse õigusele;

32.	kutsub komisjoni üles jätkama tööd Euroopa vastastikuse ühingu põhikirjaga, algatades selle õigusloomega seotud projekti teostatavusuuringu;

Tarbijate usalduse ja teadlikkuse tõstmine

33.

rõhutab, et kuigi nõutakse, et jaefinantsteenuste ühenduse õigusaktides peetaks silmas tarbijakaitse väga kõrgeid standardeid, peavad kõik turukorraldajad – sealhulgas tarbijad/investorid – olema täielikult teadlikud finantsturu aluspõhimõttest, et igasugune võimalus kõrgema tulu teenimiseks on seotud kõrgema riskiga ning see risk on iga toimiva finantsturu lahutamatu osa; rõhutab lisaks, et edaspidi tuleks otsida head kompromissi kõrgetasemelise tarbijakaitse ja veatult funktsioneerivate siseturumehhanismide vahel; on seisukohal, et komisjon peaks julgustama riiklikke algatusi, mis annavad finantsalaseid teadmisi, et kindlustada täpne arusaam riski ja kasumi põhimõttest ning finantsinstrumentide eriomadustest;

34.

tunnistab, et kuigi praegu on nõudlus jaefinantsturu järele peamiselt omamaine, on Internetist ja e-pangandusest saanud oluline vahend nendele tarbijatele, kes soovivad tegeleda piiriüleste jaefinantsteenustega; kutsub seetõttu üles kõiki sidusrühmi edendama selliste teenuste arendamist, kindlustades samal ajal elektroonilise kirjavahetuse turvalisuse, eriti mis puudutab tarbijaid;

35.	rõhutab siiski, et unustada ei tohiks ka tarbijaid, kellel puudub juurdepääs nimetatud tehnoloogiatele või kellel on neid raske kasutada, näiteks oma vanuse tõttu;

36.	on seisukohal, et finantsteenuste alaste õigusaktide lihtsustamine ja tõkete kõrvaldamine tarbijate liikuvuselt ei tohiks viia tarbijakaitse madalamatele standarditele liikmesriikides;

37.	tuletab meelde oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni, eelkõige selles antud soovitust luua Euroopa Liidu eelarverida, et rahastada finantsturu eriteadmisi tarbija- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate organisatsioonides;

38.

nõustub sellega, et tarbijad, kes soovivad finantsteenuste pakkujat vahetada, peaksid saama seda teha vabalt igal ajal minimaalsete õiguslike tõkete ja kuludega, ning teenusepakkuja vahetamist reguleerivad lepingutingimused tuleb sõnastada läbipaistvas ja lihtsalt mõistetavas keeles ning nendele tuleb selgesõnaliselt tarbija tähelepanu juhtida;

39.

toetab komisjoni finantsteadmiste taseme tõstmise algatust ja mõistab, et selleks on vaja teavet, kuid samal ajal tunnistab, et on raske säilitada tasakaalu teabe ülekülluse ja tarbijatele pakutava piisava teabe vahel; eelistab teabe kvaliteeti kvantiteedile; palub seega komisjonil konsulteerida tarbijaorganisatsioonidega, et kindlaks teha, milline teave on tarbijatele õige valiku tegemiseks oluline; rõhutab, et teabe ja nõuande vahel tuleks teha selget vahet;

40.	rõhutab, et kliendid vajavad finantstoote osas õige valiku tegemisel nii usaldust kui ka asjakohaseid teadmisi; rõhutab lisaks sellele, et finantsalaste teadmiste taseme tõstmiseks kõikides liikmesriikides on vajalikud kooskõlastatud meetmed riiklikul ja Euroopa tasandil;

41.

nõuab, et tarbijatel oleks juurdepääs kohtuvälistele alternatiivsetele vaidluste lahendamise mehhanismidele, et nad saaksid lahendada jaefinantsteenustega seotud vaidlusi nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil; kutsub komisjoni üles edendama alternatiivsete vaidluste lahendamise parimaid tavasid;

42.

kutsub liikmesriike üles edendama tarbijate teadlikkust ja teadmisi finantsteenuste sektori vaidluste kohtuvälise lahendamise Euroopa võrgustiku (FIN-NET) kohta; rõhutab, et FIN-NET peaks mängima kõikides liikmesriikides keskset rolli avaliku teabe koordineerijana seoses juurdepääsuga kaebuste esitamise ja alternatiivsete vaidluste lahendamiste mehhanismidele, eelkõige seoses piiriüleste finantsteenustega;

43.

tuletab meelde asjaolu, et tavapärane kohtuprotsess jääb oluliseks vaidluste lahendamise mehhanismiks; kutsub seega komisjoni üles uurima nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (8) mõju piiriülestele jaefinantsteenustele;

44.	toetab ühtse lahenduse leidmist Euroopa Liidu tasandil, mis tagaks tarbijatele võimaluse kasutada tasakaalustatud uusi kollektiivseid õiguskaitsevorme jaefinantstoodetega seotud piiriüleste kaebuste lahendamiseks; soovitab hinnata hiljuti kehtestatud süsteemide mõju siseriiklikul tasandil;

45.	rõhutab vajadust kindlustada juurdepääs finantsteenustele kõigi huvitatud poolte jaoks; nõuab seetõttu tungivalt, et finantsteenuste pakkujad pakuksid huvi üles näitavatele tarbijatele vähemalt krediidipõhist žiirokontot.

* *

46.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa pangandusinspektorite komiteele, Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteele, Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele.

(1) ELT L 53, 28.2.2003, lk 8.

(2) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2008)0011.

(3) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2007)0615.

(4) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2007)0338.

(5) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 110.

(6) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(8) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/74

Neljapäev, 5. juuni 2008
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane ühenduse süsteem *

P6_TA(2008)0245

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (KOM(2007)0602 – C6-0454/2007 – 2007/0223(CNS))

2009/C 285 E/16

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0602);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0454/2007);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0193/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

(2a)	Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittediskrimineerimist ja riiklikku kohtlemist käsitlevate eeskirjadega kooskõla tagamiseks ei tohiks miski käesolevas määruses tuua kaasa diskrimineerimist seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmetega.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

(3a)

Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad, mida kirjeldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 299 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, nõuavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses erilist tähelepanu, mis on tingitud nende ökosüsteemide erakordsest haprusest.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

(5)

Vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelisele tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks tähistatakse väljendiga IUU (illegal, unreported or unregulated) fishing ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, kusjuures

ebaseaduslik kalapüük tähistab püüki,

—	mida kodu- või välismaised laevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ilma selle riigi loata või riigi seadusi ja määrusi eirates,

—

mida teostavad laevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmed, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kehtiva rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või

—	mis on vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sh koostööd tegevate riikide poolt asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees võetud kohustustega;

teatamata kalapüük tähistab püüki,

—	millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

—	mida teostati asjakohase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

reguleerimata kalapüük tähistab püüki,

—	mida teostavad asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

—	mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses.

(5)

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

(13)

Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks et muuta see keeld toimivaks ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

(13)

Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks, et muuta see keeld toimivaks , tagada jälgitavus ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

(14)	Ühendus võtab arvesse arengumaade suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel.

(14)	Ühendus võtab arvesse arengumaade kõiki suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel ning aitab neil vältida võimalikke mittetariifseid kaubandustõkkeid

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

(14 a)

Võiks pakkuda abi, muu hulgas rahalist ja tehnilist abi ning koolitusprogramme.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

(34)

Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide koostöö on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist, tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

(34)

Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide vaheline koostöö , koordineerimine ja heade tavade vahetamine on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist tulevikus , tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

(37)

Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

(37)

Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu seaduslikult tegutsevad kalurid, sektori ja asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

2.	Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele ning mitmepoolsetele ja kahepoolsetele rahvusvahelistele kohustustele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt - a (uus)

- a)

IUU fishing – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, kusjuures

ebaseaduslik kalapüük tähistab püüki,

—	mida kodu- või välismaised laevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ilma selle riigi loata või riigi seadusi ja määrusi eirates,

—

—	mis on vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sh koostööd tegevate riikide poolt asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees võetud kohustustega;

teatamata kalapüük tähistab püüki,

—	millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

—	mida teostati asjakohase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

reguleerimata kalapüük tähistab püüki,

—	mida teostavad asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

—	mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

a)	kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, transpordilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

a)	kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, pardal teostatavaks külmutamiseks, sügavkülmutamiseks või töötlemiseks või transpordiks, kaasa arvatud abilaevad, transpordilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt h

piirkondlik kalandusorganisatsioon – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või kokkulepe, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid piirialade kalavarudele või siirdekaladele , kes elavad avameres ja kuuluvad organisatsiooni vastutusalasse selle aluskonventsiooni või -lepingu alusel;

piirkondlik kalandusorganisatsioon – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või struktuur, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid kalavarudele, kes elavad avameres ja kuuluvad organisatsiooni vastutusalasse selle aluskonventsiooni või -lepingu alusel;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – esimene lõik – esimene osa – punkt j

j)	püüdnud või lossinud alamõõdulisi kalu, või

j)	lossinud alamõõdulisi kalu, või

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – esimene lõik – punkt a

a)	teostanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus selle kaitse- ja majandamiseeskirjadega, ning sõidab organisatsiooni mitte kuuluva riigi lipu all, või

a)	teostanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus selle kaitse- ja majandamiseeskirjadega, või sõidab organisatsiooni mitte kuuluva riigi lipu all, või

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

1 a.

Keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine nendes sadamates kolmandate riikide kalalaevadele, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja artiklite 26 ja 29 kohaselt.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Välja arvatud vääramatu jõu juhtumid, keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine kolmandate riikide kalalaevadele, kui need ei vasta käesolevas peatükis esitatud nõuetele ja muudele käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine nendes sadamates nendele kolmandate riikide kalalaevadele , millele ei ole osutatud lõikes 1 a , kui need ei vasta käesolevas peatükis esitatud nõuetele ja muudele käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

2a.	Vääramatu jõu või merehäda korral võivad lõigetes 1 a ja 2 osutatud kalalaevad liikmesriikide sadamatesse sisse sõita, et kasutada sadamateenuseid ja meetmeid, mis on rangelt vajalikud hädaolukorraga tegelemiseks.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

3.	Ümberlaadimised kolmandate riikide kalalaevade vahel või selliste laevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel keelatakse ühenduse vetes ja teostatakse ainult sadamas kooskõlas selle peatüki sätetega.

3.	Ümberlaadimised ühenduse vetes kolmandate riikide kalalaevade vahel või kolmandate riikide kalalaevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel keelatakse , välja arvatud selleks ettenähtud sadamates, kooskõlas selle peatüki sätetega.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

4.	Liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel ei lubata laadida merel kolmandate riikide kalalaevadelt lasti väljaspool ühenduse vesi .

4.	Ümberlaadimised merel väljaspool ühenduse vesi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel või liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ja kolmandate riikide kalalaevade vahel on keelatud .

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

1.	Liikmesriigid määravad lossimispaiga või rannikuäärse paiga (määratud sadamad), kus on lubatud lossida ja ümber laadida lõikes 2 osutatud kalu .

1.	Liikmesriigid määravad lossimissadamad või rannikuäärsed paigad (määratud sadamad), kus on lubatud sadamateenused ja lõikes 2 osutatud kalade lossimine või ümberlaadimine .

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.	Kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad peavad teatama pädevatele asutustele liikmesriigis, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 72 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

1.	Välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga, peavad kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad teatama pädevatele asutustele liikmesriigis, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 72 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g a (uus)

ga)	maha- või ümberlaaditavad kogused.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjon võib artiklis 52 ettenähtud korras teha kolmandate riikide teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikes 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud.

välja jäetud

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave ei ole täielik või kui selle kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid kalu pädevate asutuste kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmessriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave ei ole täielik või kui selle kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid sügavkülmutatud kalu pädevate asutuste kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmesriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt. Ladustamiskulud kannab ettevõtja.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

4a.	Kui lõikes 4 osutatud kala on värske, müüakse see tavapäraste kanalite kaudu. Pädevad asutused säilitavad sellisest müügist saadud laekumiste üle kontrolli kuni lõikes 4 viidatud perioodi lõpuni.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

1.	Liikmesriigid inspekteerivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % kolmandate riikide kalalaevade lossimistest, ümberlaadimistest ja pardal töötlemise toimingutest.

1.	Liikmesriigid inspekteerivad oma sadamates igal aastal vähemalt 50 % kolmandate riikide kalalaevade lossimistest, ümberlaadimistest ja pardal töötlemise toimingutest.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

d)	kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud vastavalt artiklile 29.

kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud vastavalt artiklile 29 ning mida ei ole veel kantud artiklis 26 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja .

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

3a.

Kõnealune kontroll järgib komisjoni eelnevalt kehtestatud eeskirju ja püstitatud eesmärke ning seda teostatakse ja rakendatakse eri liikmesriikides ühtlaselt. Iga liikmesriik loob komisjoni sätestatud kriteeriumide alusel oma andmebaasi, milles registreeritakse kõik liikmesriigi territooriumil teostatud kontrollid. Liikmesriigid võimaldavad komisjonile taotluse korral juurdepääsu oma andmebaasidele.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Artikkel 10 – Inspektorid

1.	Liikmesriigid väljastavad igale inspektorile isikut tõendava dokumendi. Inspektorid kannavad seda dokumenti kaasas ja esitavad selle kalalaeva pardale asudes.

2.	Liikmesriigid tagavad, et inspektorid täidavad oma ülesandeid kooskõlas käesolevas jaos sätestatud eeskirjadega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.	Kui inspektoril on põhjust uskuda , et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, siis inspektor:

1.	Kui kontrolli käigus kogutud teave annab inspektorile piisavalt alust kahtlustada , et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, siis inspektor:

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

a)	kannab ta rikkumise kontrollakti;

a)	kannab eeldatava rikkumise kontrollakti;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a a (uus)

aa)	peatab lossimis-, ümberlaadimis- või pardal teostatavad toimingud;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

1.	Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse on keelatud.

1.	Artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele vastava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse on keelatud.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

4.	Kõigil isikutel on õigus esitada kaebus otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõigetele 1 või 2 ning mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

4.	Kõigil füüsilistel või juriidilistel isikutel on õigus esitada kaebus otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõigetele 1 või 2 ning mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Artikkel 20 – Reeksport

1.	Tooteid, mis on imporditud käesoleva peatüki sätete kohaselt püügisertifikaadiga varustatult, lubatakse reeksportida tingimusel, et reeksportiva liikmesriigi pädev asutus kinnitab reeksportija taotlusel reekspordisertifikaadi.

2.	Reekspordisertifikaadid sisaldavad kogu 2. lisas esitatud vormis nõutavat teavet ja neile tuleb lisada toodete importimisel vastuvõetud püügisertifikaatide koopiad.

3.	Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad reekspordisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3 – punkt b

b)	teavitab tühistamisest lipuriiki ja vajaduse korral reeksportivat riiki ning

b)	teavitab tühistamisest lipuriiki ning

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 – punkt b

b)	teavitab lipuriiki ja vajaduse korral reeksportivat riiki ;

b)	teavitab lipuriiki;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Artikkel 24 – Väidetav ebaseaduslik , teatamata ja reguleerimata kalapüük

Artikkel 24 – Ebaseadusliku , teatamata ja reguleerimata kalapüügi tuvastamise kord

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.	Komisjon või tema määratud organ kogub ja analüüsib kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta:

1.	Komisjon või tema määratud organ kogub ja analüüsib kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta vastavalt artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele :

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b a (uus)

ba)	teave ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele määratud sanktsioonide ja trahvide kohta.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Artikkel 25 – Eeldatav ebaseaduslik , teatamata ja reguleerimata kalapüük

Artikkel 25 – Ebaseadusliku , teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimine

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 – punkt - a (uus)

- a)	esitatakse komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ning üksikasjalik selgitus põhjuste kohta, mis õigustavad laeva kandmist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjon koostab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 24 ja 25 kohaselt võetud meetmeid laevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning mille lipuriigid ei ole sellise tegevuse suhtes tõhusaid meetmeid võtnud.

Komisjon koostab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 24 ja 25 kohaselt võetud meetmeid laevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning mille lipuriigid ei ole sellise tegevuse suhtes tõhusaid meetmeid võtnud.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

1a.	Komisjon teavitab lipuriiki laeva kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja ning esitab lipuriigile üksikasjaliku teabe laeva nimekirja kandmise põhjuste kohta.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4 a (uus)

4a.	Juhul kui laevaomaniku mõni laev on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja, kontrollitakse kõiki selle omaniku laevu üksikasjalikult.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt h

h)	esmakordselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmise kuupäev;

esmakordselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja kandmise kuupäev ja vajaduse korral esmakordselt ühe või mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmise kuupäev ;

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt i a (uus)

i a)	asjaomase laeva tehnilised andmed.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

2.	Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel.

Komisjon avaldab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja võtab kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

1.	Komisjon määrab artiklis 52 kehtestatud korras kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks riikideks.

1.	Komisjon määrab artiklis 52 kehtestatud korras selgete, läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks riikideks.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 6 – punkt b a (uus)

b a)	kas piirkondlik kalandusorganisatsioon on asjaomase riigi suhtes kunagi kehtestanud kalatoodetega kauplemist piiravaid meetmeid;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 7

7.	Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli kohaldamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega.

Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli kohaldamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega. Komisjon avaldab kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist analüüsi selle võimaliku mõju kohta arengumaadele ja ettepaneku konkreetsete programmide rahastamise kohta, mis toetavad käesoleva määruse rakendamist ja kõrvaldavad selle võimaliku negatiivse mõju.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34

Järgides kõiki kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed koostööd mittetegevate riikide nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja komisjon näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalandusorganisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate riikide nimekirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, et edendada Euroopa Ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Komisjon avaldab koostööd mittetegevate riikide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja võtab kõik vajalikud meetmed kõnealuse koostööd mittetegevate riikide nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel , järgides kõiki kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid . Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja komisjon näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalandusorganisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate riikide nimekirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, et edendada Euroopa Ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – punkt h a (uus)

h a)	liikmesriigid keelduvad võimaldamast oma lipu all sõitva, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas oleva laeva eksporti;

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – punkt j a (uus)

j a)	liikmesriigid ei tohi ühelgi tingimusel anda abi või toetust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – punkt h

h)	liikmesriigid teavitavad importijaid, ümberlaadijaid, ostjaid, seadmete tarnijaid, pankureid ja muid teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid kõnealuste riikide kodanikega kalapüügialaste äritehingute sõlmimisega kaasnevatest ohtudest;

h)	iga liikmesriik teavitab importijaid, ümberlaadijaid, ostjaid, seadmete tarnijaid, pankureid ja muid tema territooriumil teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid kõnealuste riikide kodanikega kalapüügialaste äritehingute sõlmimisega kaasnevatest ohtudest;

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – punkt i

i)	komisjon teeb ettepaneku denonsseerida kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud kõnealuste riikidega;

i)	komisjon teeb ettepaneku denonsseerida kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud kõnealuste riikidega , kui asjaomase kokkuleppe tekst hõlmab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise kohustust ;

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – punkt a

a)	tegevust, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumidele käsitletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

a)	tegevust, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumidele ning tõsiseid rikkumisi käsitlevas lisas (…) esitatud nimekirjale käsitletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1

Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega , mis hõlmavad vähemalt 300 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi füüsiliste isikute puhul ja vähemalt 500 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi juriidiliste isikute puhul.

Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega , mis hõlmavad vähemalt 300 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi füüsiliste isikute puhul ja vähemalt 500 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi juriidiliste isikute puhul.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2 a (uus)

2 a.	Liikmesriigid võivad kohaldada ka kriminaalsanktsioone, tingimusel et sellised sanktsioonid on vähemalt samaväärsed haldussanktsioonidega.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 a (uus)

Article 45a

Muud lisasanktsioonid

Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega kaasnevad muud sanktsioonid või meetmed, eriti:

a)	riigiabi või toetuse saamise ajutine, vähemalt programmiperioodi pikkune keeld või püsiv keeld;

b)	ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade asjaomase finantsperioodi jooksul saadud riigiabi või toetuste tagasimaksmine.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige - 1 (uus)

-1.	Esimese aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest teostatakse kontrolle iga kuue kuu tagant, et hinnata liikmesriikide valmisolekut määruse sätteid täies ulatuses kohaldada. Rikkumiste tuvastamise korral nõutakse liikmesriikidelt vajalike kohanduste tegemist.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Lisa jäetakse välja.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/90

Neljapäev, 5. juuni 2008
Ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitse*

P6_TA(2008)0246

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (KOM(2007)0605 – C6-0453/2007 – 2007/0224(CNS))

2009/C 285 E/17

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0605);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0453/2007);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0183/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

(10)

Jätkub ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamine piirkondades, mida ei reguleeri piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning nende kohta on suhteliselt vähe teaduslikke andmeid. Põhjapüügivahendite kasutamise sügavuspiiranguga luuakse veesambasse jäävate süvaveekorallide ja käsnade jaoks ettevaatusabinõuna kaitsepiir. 1 000 meetrine sügavus on mõistlik valik, mis pakub sobival määral kaitset, olles samas kooskõlas üldiselt väiksemas sügavuses leiduvate põhjalähedaste liikide, näiteks merluusi ja noolja kalmaari põhjapüügi jätkamisega. Samuti on kõnealune sügavuspiirang kooskõlas käesolevas määruses sätestatud piirkonnapõhiste meetmete järkjärgulise väljatöötamisega, et kaitsta täielikult kohti, kus teadaolevalt või tõenäoliselt leidub ohualteid ökosüsteeme.

(10)	Jätkub ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamine piirkondades, mida ei reguleeri piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning nende kohta on suhteliselt vähe teaduslikke andmeid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

(12a)

Käesolevas määruses võetakse arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelisi suuniseid süvamerepüügi korraldamise kohta avamerel. Kui käesoleva määruse tõlgendamisel tekib kahtlusi, tuleks määrust tõlgendada lähtudes FAO suunistest.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

1.	Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mis püüavad avamerel kala põhjapüügivahenditega.

1.	Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mis püüavad avamerel kala põhjapüügivahenditega , kui püügivahendid on tavapärase kalapüügi käigus kokkupuutes merepõhjaga .

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

a)	mis jäävad sellise kalapüügi reguleerimise õigust omavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastutusalasse;

a)	mis jäävad sellise kalapüügi reguleerimise osas õiguslikku pädevust omavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastutusalasse;

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

(b)

ohualdis mereökosüsteem – mis tahes mereökosüsteem, sh ka rahud, veealused kõrgendikud, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad, mille iseloomulikku struktuuri ja talitlust võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt kahjustada pinge, mida põhjustab kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega ;

(b)	ohualdis mereökosüsteem – mis tahes mereökosüsteem, mille iseloomulikku struktuuri ja/või talitlusi võib kahjustada mis tahes välise teguri toime ;

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

(c)	põhjapüügivahendid – põhjatraalid, tragid, seisevvõrgud, põhjaõngejadad, püünised ja mõrrad.

(c)	põhjapüügivahendid – merepõhjas kasutatavad ja sellega kokkupuutes olevad püügiseadmed, nagu põhjatraalid, tragid, seisevvõrgud, põhjaõngejadad, püünised ja mõrrad.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

(b)	püütavad liigid,

(b)	püütavad liigid ja liigid, mida võidakse püüda kaaspüügina ,

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

(c)	püügivahendite kasutamise sügavus , ja

(c)	kasutatavad püügivahendid ja nende kasutamise sügavused ,

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

(d)	merepõhja batümeetriline profiil kavandatud püügikohas.

(d)	merepõhja batümeetriline profiil kavandatud püügikohas, kui laevade lipuriigist liikmesriigi pädevatel ametiasutustel vastavat teavet veel ei ole .

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)

(da)	püügi kestus.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

2.	Pädev asutus annab spetsiaalse kalapüügiloa välja pärast seda, kui ta on hinnanud laeva kavandatud püügitegevuse võimalikke mõjusid ning jõudnud järeldusele, et kõnealune tegevus ei avalda ohualdistele mereökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju.

Pädev asutus annab spetsiaalse kalapüügiloa välja pärast seda, kui ta on hinnanud laeva kavandatud püügitegevuse võimalikke mõjusid ning jõudnud järeldusele, et kõnealune tegevus ei avalda ohualdistele mereökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju. Spetsiaalse kalapüügiloa kehtivusaeg ei ületa püügikava kestust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

4.	Pädev asutus peab kohaldama lõikes 2 osutatud hindamise teostamisel ettevaatuskriteeriume. Kui kaheldakse, kas kahjulik mõju on märkimisväärne või mitte, tuleb lähtuda sellest, et esitatud teadusteabest tulenevalt on tõenäoline kahjulik mõju märkimisväärne.

4.	Pädev asutus kohaldab lõikes 2 osutatud hindamise teostamisel ettevaatuskriteeriume.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Sügavuspiirang

Sügavamal kui 1 000 meetrit on põhjapüügivahendite kasutamine keelatud.

välja jäetud

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Kui kalalaev avastab kalapüügi käigus ohualti mereökosüsteemi, lõpetab ta püügi viivitamata või hoidub asjaomases kohas kalapüügi alustamisest. Ta jätkab kalapüüki üksnes siis, kui on jõudnud artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikavas ettenähtud püügikoha piires teise kohta, mille kaugus on vähemalt viis meremiili avastatud ökosüsteemi asukohast.

Kui vaatamata artikli 4 kohaselt võetud meetmetele hangib artikli 12 kohaselt laeval viibiv teadusvaatleja piisavaid tõendeid selle kohta, et kalalaev võib olla avastanud kalapüügi käigus tõenäoliselt ohualti mereökosüsteemi, lõpetab laev püügi viivitamata või hoidub asjaomases kohas kalapüügi alustamisest. Ta jätkab kalapüüki üksnes siis, kui on jõudnud artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikavas ettenähtud püügikoha piires teise kohta, mille kaugus on vähemalt viis meremiili avastatud ökosüsteemi asukohast.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

2a.	Kui ohualti mereökosüsteemi esinemise küsimuses valitseb suur ebaselgus, loetakse vastav koht ohualtiks mereökosüsteemiks seni, kuni saadakse piisavalt vastupidiseid tõendeid.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

3.	Laev teatab sellistest leidudest viivitamata pädevale asutusele, esitades täpsed andmed leiu iseloomu, asukoha, aja ja muude oluliste asjaolude kohta.

3.	Laev teatab kõigist sellistest leidudest viivitamata pädevale asutusele , kes omakorda teavitab võimalikult kiiresti komisjoni ja liikmesriike , esitades täpsed andmed leiu iseloomu, asukoha, aja ja muude oluliste asjaolude kohta

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

3a.	Ohualdiste mereökosüsteemide alalise andmebaasi koostamiseks kantakse nende ootamatud leiud elektroonilisse kaardistamissüsteemi.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Liikmesriigid määravad oma kalalaevade tegevuspiirkondades ohualdiste mereökosüsteemide esinemist või esinemise tõenäosust käsitleva parima olemasoleva teadusteabe alusel kindlaks piirkonnad, mis suletakse põhjapüügivahenditega kalapüügiks. Liikmesriigid määravad viivitamata kindlaks sellised kalalaevadele suletud alad ning teatavad sellest artikli 13 kohaselt komisjonile.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

16. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2347/2002 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 1 lõikes 1 osutatud ühenduse kalalaevade suhtes, mis tegelevad süvamere kalavarude püügiga.

16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklites 3, 5, 7 ja 9 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 1 lõikes 1 osutatud ühenduse kalalaevade suhtes, mis tegelevad süvamere kalavarude püügiga.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Vaatlejad

Teadusvaatlejad

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

1.	Kõik liikmesriigid määravad artikli 3 lõikes 1 sätestatud spetsiaalse kalapüügiloa saanud laevadele teadusvaatlejad. Vaatleja jälgib artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikava täitmise ajal laeval kalapüüki.

Representatiivne valim laevadest, millele liikmesriigid on andnud artikli 3 lõikes 1 sätestatud spetsiaalse kalapüügiloa , võtab pardale teadusvaatleja. Teadusvaatlejate koguarvu määrab kindlaks komisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ettepanekul vastavalt kalapüügikohale ja -liigile. Laeval viibivate teadusvaatlejate arv on võrdeline iga liikmesriigi spetsiaalse kalapüügiloa saanud laevade arvuga. Komisjon tagab teadusvaatlejate asjakohase rotatsiooni eri kalalaevade vahel iga püügireisi järel. Teadusvaatleja jälgib artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikava täitmise ajal laeval kalapüüki ning täidab eelkõige käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülesandeid .

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

3a.	Teadusvaatleja on vaadeldavast laevast või ettevõttest sõltumatu ning ta ei oma kõnealuses laevas või ettevõttes ärihuve ega kasutoovat osalust. Teadusvaatleja ei ole ühegi raske kuriteo eest süüdi mõistetud ning ta tunneb piisavalt süvamere kalapüügiviise, sihtliike ja asjaomaseid ökosüsteeme.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt (a a) (uus)

(aa)	püügitegevuse mõju vastavalt artikli 4 lõikele 2;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

2.	Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud aruandes sisalduva teabe viivitamata asjaomastele teadusasutustele.

2.	Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud aruandes sisalduva teabe viivitamata asjaomastele teadusasutustele ja liikmesriikidele, kes seda teavet küsivad .

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Järelkontroll

Määruse läbivaatamine

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta enne 30. juunit 2010 . Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muudatuste ettepanekud.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta enne 30. juunit 2009 . Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muudatuste ettepanekud.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – esimene lõik

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/98

Neljapäev, 5. juuni 2008
Bussidega toimuv rahvusvaheline reisijatevedu (uuesti sõnastatud) ***I

P6_TA(2008)0249

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0264 – C6-0147/2007 – 2007/0097(COD))

2009/C 285 E/19

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0264);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0147/2007);

võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (1);

võttes arvesse õiguskomisjoni 20. novembri 2007. aasta kirja vastavalt kodukorra artikli 80a lõikele 3;

võttes arvesse kodukorra artikleid 80a ja 51;

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0037/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku allpool muudetud ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul heaks;

2.	palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Neljapäev, 5. juuni 2008
P6_TC1-COD(2007)0097

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juunil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008 bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (4) ja nõukogu 11. detsembri 1997. aasta määrusesse (EÜ) nr 12/98, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese reisijate autoveo teenuseid, (5) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse ja lihtsuse huvides tuleks kõnealused määrused uuesti sõnastada ja koondada üheks määruseks.

(2)	Ühise transpordipoliitika loomine hõlmab muu hulgas ka bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes kohaldatavate ühiseeskirjade kehtestamist nagu ka tingimuste kehtestamist, mille kohaselt võivad mitteresidendist vedajad osutada riigisiseseid veoteenuseid.

(3)

Selleks et tagada bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühtne raamistik kogu ühenduses, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi ühenduse territooriumil tehtavate rahvusvaheliste vedude suhtes. Liikmesriigist kolmandasse riiki tehtavad veod on suures osas jätkuvalt hõlmatud liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse, kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud. Seda tuleks siiski kohaldada transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes.

(4)	Teenuste osutamise vabadus on ühise transpordipoliitika üldpõhimõte ja eeldab seda, et kõigi liikmesriikide vedajatele oleks tagatud juurdepääs rahvusvahelistele veondusturgudele, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või asukoha põhjal.

(5)

Bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo tingimuseks peaks olema ühenduse litsentsi olemasolu. Vedajatelt tuleks nõuda, et iga nende sõiduki pardal hoitaks ühenduse litsentsi tõestatud koopiat, et hõlbustada ja tõhustada kontrollimist, mida viivad läbi järelevalveorganid, eelkõige need, mis asuvad väljaspool vedaja asukohaliikmesriiki. Tuleks kehtestada ühenduse litsentsi väljaandmisega seotud tingimused, selle kehtivusaeg ning üksikasjalikud kasutamiseeskirjad. Samuti on vaja sätestada ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate vormi ning muude omadustega seotud üksikasjalikud kirjeldused.

(6)	Turunõuete rahuldamiseks, tuleks regulaarsete erivedude ja teatavate juhuvedude jaoks ette näha teatavaid tingimusi arvessevõttev paindlik kord.

(7)	Käesolevat määrust ei peaks kohaldama vedajate suhtes, kellel on juurdepääs vaid bussiteenuste riiklikule turule, ega litsentside suhtes, mida neile väljastavad kõnealuste vedajate asukohaliikmesriigid.

(8)	Kuigi tuleks säilitada teatav lubade kord regulaarvedude jaoks, tuleks teatavaid eeskirju muuta eelkõige lubade andmise korra osas.

(9)

Seepärast tuleks regulaarvedusid hõlmav luba välja anda juhul, kui taotleja puhul ei esine selgelt määratletud põhjendusi sellest keeldumiseks. Kehtima peaks jääma üksnes üks asjaomase turuga seotud keeldumispõhjendus, mis hõlmab nimelt seda, kui taotletav teenus mõjutaks suuresti teise samasuguse teenuse elujõulisust, mida osutatakse avaliku teenindamise kohustuse raames asjaomastes piirkondades.

(10)	Mitteresidendist vedajad peaksid saama osutada teatavat liiki riigisiseseid reisijateveo teenuseid, pidades silmas iga veo eripära.

(11)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (6) sätteid kohaldatakse juhul, kui vedajad lähetavad nendega töösuhetes olevaid töötajaid regulaarvedudele väljapoole seda liikmesriiki, kus nad harilikult töötavad.

(12)

Regulaarvedude puhul tuleks mitteresidendist vedajatele võimaldada juurdepääs teatavatel tingimustel, eelkõige kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigusaktidega, ainult selliste regulaarvedude korral, mis moodustavad rahvusvaheliste regulaarvedude ühe osa, välja arvatud linna- ja linnalähiliinid.

(13)	On soovitatav, et liikmesriigid osutaksid käesoleva määruse kohaseks kohaldamiseks üksteisele vastastikust abi.

(14)

Haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik, ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine ja tõhus jõustamine. Seepärast tuleks ühenduse litsentsi kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju täpsustada ja parandada. Kehtivaid eeskirju tuleks kohandada, et muudes liikmesriikides kui asukohaliikmesriigis toimunud tõsiste rikkumiste▐ korral võimaldada ka tõhusaid karistusi. Karistused ei tohiks olla diskrimineerivad ja need peaksid olema rikkumise raskusastmega proportsionaalsed. Tuleb ette näha kaebuse esitamise võimalus.

(15)	Liikmesriigid peaksid kandma oma riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse kõik tõsised rikkumised ▐, mille on toime pannud vedajad ning millega on kaasnenud karistus.

(16)

Selleks et tugevdada ja hõlbustada riiklike asutuste vahelist teabevahetust, peaksid liikmesriigid vahetama teavet riiklike kontaktpunktide kaudu, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] (7) alusel.

(17)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(18)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks teatavate käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike dokumentide vorm ning kohandada I lisa tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)	Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks lühendama.

(20)	Liikmesriigid peaksid võtma käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed eelkõige tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste osas.

(21)

Kuna kõnealuse meetme eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(22)

Bussireiside soodustamiseks eriti madalama sissetulekuga turistide seas ja piirkondliku turismi edendamiseks tuleb edasi-tagasi bussireisidele taaskehtestada 12 päeva reegel, nagu märgiti Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni (ELi uuendatud turismipoliitika kohta: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis) (9) lõikes 78. Seetõttu tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist, (10) vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse territooriumil bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes, mida teevad liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt asutatud vedajad rendi või tasu eest või omal kulul, kasutades kõnealuses liikmesriigis registreeritud sõidukeid, mis sobivad oma ehituse ja seadmete poolest rohkem kui üheksa inimese (juht sealhulgas) vedamiseks ja on selleks ette nähtud, samuti nende sõidukite tühisõitude suhtes, mis on seotud selliste vedudega.

Sõiduki vahetus või veo katkestamine selleks, et kasutada ülejäänud reisiks muud transpordivahendit, ei mõjuta käesoleva määruse kohaldamist.

2. Kui reisijatevedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse, kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud.

3. Kuni lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimiseni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vahel ei piira käesolev määrus liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi toimuva veo kohta kehtivaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes. Liikmesriigid kohandavad siiski neid lepinguid, et tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine ühenduse vedajate vahel.

4. Käesolevat määrust kohaldatakse rendi või tasu eest ajutiselt osutatava riigisisese reisijateveo teenuse suhtes, mida pakub mitteresidendist vedaja vastavalt V peatükile.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„regulaarvedu” on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaksmääratud peatustes;

b)	„regulaarne erivedu” on mis tahes vedaja korraldatav teatavate reisijaterühmade regulaarvedu, millest muud reisijad on välja arvatud;

c)	„juhuvedu” on vedu, mis regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud reisijaterühmi;

„omal kulul toimuvad veod” on veod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

—	veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

—	kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule, on omandatud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisingulepingu alusel ja neid juhivad kõnealune füüsiline isik, tema heaks töötav isik või juriidilise isiku töötaja;

e)	„kabotaažveod” on rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed reisijateveod, mida vedaja teostab vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt;

f)	„vastuvõttev liikmesriik” on liikmesriik, kus vedaja teostab veo, aga mis ei ole vedaja registrijärgne asukoht;

g)	„autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine▐” on rikkumine , mis pärast kohtumenetlust võib viia hea maine kaotamiseni vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikli 6 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 3

Teenuste osutamise vabadus

1. Artiklis 1 osutatud rendi või tasu eest tegutsevad vedajad võivad käesoleva määruse kohaselt pakkuda bussiga tehtavaid regulaarvedusid, sealhulgas regulaarseid erivedusid või juhuvedusid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

a)	neil on asukohaliikmesriigi luba tegeleda bussivedudega kas regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude või juhuvedude vormis vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele;

b)	nad vastavad ühenduse eeskirjade kohaselt kehtestatud siseriikliku või rahvusvahelise reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise tingimustele;

nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas juriidilisi nõudeid, mis on sätestatud eelkõige nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiivis 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses, (11) nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiivis 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiivis 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (13).

2. Artiklis 1 osutatud omal kulul toimuvate vedude tegijad võivad pakkuda artikli 5 lõikes 5 määratletud veoteenuseid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

a)	neil on asukohaliikmesriigi luba tegeleda bussivedudega vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele;

b)	nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas juriidilisi nõudeid, mis on eelkõige sätestatud direktiivides 92/6/EMÜ , 96/53/EÜ ║ ning 2003/59/EÜ.

II peatükk

Ühenduse litsents ja turulepääs

Artikkel 4

Ühenduse litsents

1. Bussiga rahvusvahelist reisijatevedu teostatakse vastavalt ühenduse litsentsile, mille on välja andnud vedaja registrijärgse asukoha pädev asutus.

2. Registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad loa valdajale ühenduse litsentsi originaali, mida säilitab vedaja, ning samuti sellise arvu tõestatud koopiaid, mis vastab ühenduse litsentsi valdaja käsutuse olevate rahvusvaheliseks reisijateveoks kasutatavate sõidukite arvule olenemata sellest, kas veokid kuuluvad täielikult vedajale või mitte (nt osamaksetega tasumise lepingu, rendilepingu või liisingulepingu korral).

Ühenduse litsents ja tõestatud koopiate vorm on esitatud I lisas.

Neil peab olema väljaandva asutuse tempel või pitser, samuti allkiri ja seerianumber. Ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate seerianumbrid kantakse määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikliga 15 ettenähtud riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse osana vedajat hõlmavast teabest.

Komisjon kohandab I lisa tehnika arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Ühenduse litsents antakse vedaja nimele ja seda ei saa edasi anda. Ühenduse litsentsi tõestatud koopia peab olema alati sõidukis ja see tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

4. Ühenduse litsents antakse välja viieks aastaks ja seda võib pikendada.

Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva väljaantud ühenduse litsentsid ja tõestatud koopiad kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. ║

5. Registrijärgse liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad litsentsitaotluse esitamisel ja vähemalt iga viie aasta järel pärast seda, kas vedaja vastab artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

6. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, keelduvad registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused ühenduse litsentsi välja andmast või litsentsi kehtivust pikendamast või tunnistavad ühenduse litsentsi kehtetuks põhjendatud otsusega.

7. Liikmesriigid tagavad ühenduse litsentsi taotleja või valdaja õiguse kaevata edasi registrijärgse asukohaliikmesriigi otsus litsentsi andmisest või pikendamisest keeldumise kohta.

8. Liikmesriigid võivad otsustada, et ühenduse litsents kehtib ka riigisiseste vedude korral.

Artikkel 5

Turulepääs

1. Regulaarvedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Nendeks on vaja III peatüki sätetele vastavat luba.

Regulaarveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle tingimusi võib muuta.

Regulaarvedude puhul toimuvate paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamisel, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui regulaarveod, kohaldatakse teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes samu eeskirju kui olemasolevate regulaarvedude puhul.

2. Regulaarseid erivedusid teostatakse lõikes 1 täpsustatud tingimustel. Regulaarsete erivedude alla kuuluvad:

a)	töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b)	õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi.

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

Regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui korraldaja ja vedaja on sõlminud nende vedude kohta lepingu.

3. Juhuvedudeks ei ole luba vaja.

Paralleel- või ajutisteks vedudeks, mis on võrreldavad olemasolevate regulaarvedudega ja millega teenindatakse sama tarbijaskonda, on vaja III peatükis sätestatud korra kohast luba.

Juhuveod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

Juhuvedusid võib pakkuda vedajate rühm, kes tegutseb sama töövõtja nimel ja kelle puhul reisijad võivad ümber istuda ja jätkata reisi sama kontserni mõne muu vedajaga mõne liikmesriigi territooriumil.

Komisjon kehtestab korra, mis hõlmab selliste vedajate nimede ning teel olevate ümberistumiskohtade teatamist asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Ka seoses lõike 2 kolmandas lõigus ja lõikes 3 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

5. Omal kulul toimuvate autovedude suhtes kehtib vabastus igasugustest loasüsteemidest ja nende puhul kasutatakse sertifikaatide süsteemi.

Sertifikaate annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud, ja need kehtivad kogu reisi ajal, kaasa arvatud transiidi korral.

Komisjon kehtestab sertifikaatide vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

III peatükk

Regulaarveod, milleks on vaja luba

Artikkel 6

Loa olemus

1. Load antakse välja vedaja nimele. Vedaja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Artikli 7 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud vedaja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama artikli 3 lõikes 1 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on regulaarvedude tegemiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude tegemist, ning teistele antakse koopiad. Lubadele on märgitud kõigi ettevõtjate nimed.

2. Loa kehtivusaeg on kuni viis aastat. Taotleja soovil või nende liikmesriikide pädevate asutuste vastastikusel nõusolekul, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse, võib loa kehtivusaeg olla lühem.

3. Loale märgitakse järgmised andmed:

veoliik;

b)	veomarsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

c)	loa kehtivusaeg;

d)	peatused ja sõiduplaan.

4. Komisjon kehtestab lubade vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teha regulaarvedusid kõigi liikmesriikide territooriumidel, mida veomarsruut läbib.

6. Regulaarveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid. Regulaarveo ettevõtja teavitab liikmesriiki, mille territooriumil asub lähtepunkt, selle ajutise ja erakorralise olukorra põhjustest.

Sellisel juhul tagab vedaja, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

a)	liiniloa koopia;

b)	regulaarveo ettevõtja ja lisasõidukid taganud ettevõtja vahelise lepingu koopia või samaväärne dokument;

c)	regulaarveo ettevõtjale antud ühenduse litsentsi tõestatud koopia.

7. Liikmesriigid võivad mitte kohaldada lubade andmise korda piiriüleste regulaarvedude puhul, mis ei toimu kaugemale kui 50 km piirist. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja naaberriike.

Artikkel 7

Loataotluste esitamine

1. Taotlus regulaarveo loa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asub väljumiskoht.

2. Komisjon kehtestab taotluste vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab, eelkõige sõiduplaani, mis võimaldab jälgida, kas järgitakse ühenduse õigusakte puhke- ja sõiduaja kohta, ning artiklis 4 sätestatud ühenduse litsentsi rendi või tasu eest bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo kohta.

Artikkel 8

Loa väljaandmise kord

1. Load antakse välja kõigi nende liikmesriikide asutuste nõusoleku, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse reisijaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

2. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsuse avalduse kohta kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus avaldus nõusoleku saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui lubade andmisega tegelev asutus ei ole vastust saanud kahe kuu jooksul, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ja lubade andmisega tegelev asutus võib loa anda.

3. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast vedaja poolt taotluse esitamise kuupäeva.

4. Luba ei anta:

a)	kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati;

kui taotleja ei ole varem järginud autoveoalaseid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige reisjate rahvusvahelise autoveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on toime pannud liiklusohutusalaste õigusaktide tõsise rikkumise ▐, eelkõige seoses sõidukite suhtes kohaldatavate ning ║ sõidu- ja puhkeaja eeskirjadega , ning kui kõnealune rikkumine on viinud hea maine kaotamiseni vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] ;

c)	kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

kui liikmesriik otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et asjaomane vedu mõjutaks oluliselt samalaadsete teenuste, mida osutatakse avaliku teenindamise lepingu alusel, millega määratakse kindlaks avaliku teenindamise kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1370/2007 (reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel) (14), elujõulisust asjaomases piirkonnas.

▐

Pelgalt asjaolu, et vedaja pakub madalamaid hindu kui teised autovedudega tegelevad ettevõtjad, või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised autoveo-ettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5. Lubade andmisega tegelev asutus ja kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, kes on kaasatud lõikes 1 osutatud kokkuleppe saavutamisse, võivad taotluse tagasi lükata ainult põhjustel, mis on ette nähtud käesoleva määrusega.

6. Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud korra täitmist loa välja või lükkab taotluse ametlikult tagasi.

Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb märkida keeldumise põhjused. Liikmesriigid tagavad, et autoveo-ettevõtjatele antakse loa andmisest keeldumise korral võimalus esitada oma seisukohad.

Lubade andmisega tegelev asutus teatab kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile kõikide lubade koopiad.

7. Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppe saavutamise kord ei võimalda lubade andmisega tegeleval asutusel taotluse üle otsustada, võib küsimuse edastada komisjonile ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil üks või mitu liikmesriiki, kellega peeti nõu vastavalt lõikele 1, eitavast otsusest teada andis.

8. Kui komisjon on saanud lubade andmisega tegelevalt asutuselt teatise, teeb ta pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist 10 nädala jooksul otsuse, mis jõustub kolmekümne päeva jooksul pärast asjaomastele liikmesriikidele teatamist.

9. Komisjoni otsust kohaldatakse, kuni asjaomased liikmesriigid jõuavad omavahel kokkuleppele.

Artikkel 9

Loa kehtivuse pikendamine ja selle muutmine

Artiklit 8 kohaldatakse mutatis mutandis loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi muudetakse vaid väga vähe, eelkõige 1 intervalle, piletihindu ja sõiduplaane, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teistele asjaomastele liikmesriikidele ainult muutmist hõlmava teabe.

Asjaomased liikmesriigid võivad kokku leppida selles, et teenuse osutamise tingimuste muutmise üle otsustab lubade andmisega tegelev asutus ainuisikuliselt.

Artikkel 10

Loa aegumine

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätete kohaldamist, aegub regulaarvedudeks antud luba kehtivusaja lõppedes või kolm kuud pärast seda, kui lubade andmisega tegelev asutus on saanud loa valdajalt teate kavatsuse kohta lõpetada veoteenuse pakkumine. Sellises teates tuleb esitada nõuetekohased põhjused.

2. Kui vajadus veoteenuse järele on kadunud, on lõikega 1 ette nähtud etteteatamistähtaeg üks kuu.

3. Lubade andmisega tegelev asutus teatab loa aegumisest teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4. Loa valdaja teatab asjaomase veoteenuse kasutajatele teenuse kaotamisest kuu aega ette, kasutades selleks otstarbekaid teabevahendeid.

Artikkel 11

Vedajate kohustused

1. Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad regulaarvedude ettevõtjad kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed, et tagada tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga veoteenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

2. Vedajad esitavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaldamist, on asjaomastel liikmesriikidel võimalik vastastikusel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta regulaarvedude tegemise tingimusi.

IV peatükk

Juhuveod ja muud veod, milleks ei ole luba vaja

Artikkel 12

Kontrollidokumendid

1. Juhuvedusid tehakse sõidulehe alusel, välja arvatud artikli 5 lõike 3 teises lõigus osutatud veod.

2. Juhuvedusid tegev vedaja täidab sõidulehe enne iga reisi.

3. Sõiduleht sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	veoteenuse liik;

b)	peamine reisi marsruut;

c)	asjaomane vedaja / asjaomased vedajad.

4. Komisjon kehtestab sõidulehe vormi ja selle kasutamise korra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon ja liikmesriigid kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et tagada kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetest tulenevaid sõidulehti käsitlevate sätete kooskõlastamine käesoleva määruse sätetega hiljemalt 1. jaanuariks 2010.

5. Sõidulehtede päevikuid väljastavad tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on vedaja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

6. Komisjon kehtestab sõidulehtede raamatu vormi ja selle kasutamise korra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7. Artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud regulaarsete erivedude puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrollidokumendina.

Artikkel 13

Kohalikud ekskursioonid

Rahvusvahelise juhuveo raames võib vedaja teha juhuvedusid (kohalikke ekskursioone) ka liikmesriigis, kus ei ole tema registreeritud asukoht.

Sellised veoteenused on mõeldud ▐ reisijatele, keda sama vedaja on varem vedanud ühe esimeses lõigus osutatud rahvusvahelise veoteenuse raames, ja nende veoteenuste osutamiseks tuleb kasutada sama sõidukit või sama vedaja või vedajate kontserni mõnda teist sõidukit.

V peatükk

Kabotaaž

Artikkel 14

Põhimõte

1. Kõik rendi või tasu eest vedajad, kes osutavad riigisisese reisijate autoveo teenuseid ja kellel on ühenduse litsents, võivad vastavalt käesoleva peatükiga kehtestatud tingimustele ning sõltumata nende rahvusest või registrisse kantud asukohast osutada artikli 15 kohaseid kabotaažteenuseid.

2. Ühenduse litsentsi tõestatud koopiat hoitakse sõidukis ja esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

Artikkel 15

Lubatud kabotaažveod

Kabotaaž on lubatud järgmistel juhtudel:

a)	regulaarsed eriveod, kui korraldaja ja vedaja vahel on sõlmitud leping;

juhuveod;

regulaarveod, kui vedaja, kes ei ole vastuvõtva liikmesriigi resident, teeb neid käesoleva määrusega ettenähtud rahvusvahelise regulaarveo käigus, v.a veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele. Kabotaaži ei teostata eraldi kõnealusest rahvusvahelisest veost.

Artikkel 16

Kabotaaži suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artiklis 15 nimetatud kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

a)	veolepingut reguleerivad tingimused;

b)	maanteesõidukite mass ja mõõtmed;

c)	teatavate reisijaterühmade, näiteks kooliõpilaste, laste ja liikumispuudega isikute veo suhtes kehtivad nõuded;

d)	▐ sõiduaeg ja puhkeperioodid;

e)	veoteenuste käibemaks;

f)	töötajate lähetamine vastavalt direktiivis 96/71/EÜ sätestatule .

Vajaduse korral võivad esimese lõigu punktis b osutatud mass ja mõõtmed olla vedaja asukohaliikmesriigis kohaldatavatest suuremad, kuid mitte mingil juhul ei tohi need ületada vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud piiranguid riigisiseste vedude osas või tehnilisi omadusi, millele on viidatud direktiivi 96/53/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud tõendites.

2. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artikli 15 punktiga c ettenähtud veoteenuste hulka kuuluv kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad lube, pakkumismenetlusi, teenindatavaid liine, teenuste osutamise regulaarsust, järjepidevust ja sagedust ning marsruute.

3. Kabotaažil kasutatavate sõidukite konstruktsiooni ja varustuse tehnilised standardid peavad ühtima rahvusvahelisse veondusse lubatud sõidukitele kehtestatud standarditega.

4. Liikmesriigid kohaldavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud siseriiklikke õigus- ja haldusnorme mitteresidendist vedajate suhtes oma kodanikega samadel tingimustel, et takistada diskrimineerimist rahvuse või registrisse kantud asukoha põhjal.

Artikkel 17

Kabotaažvedudeks vajalikud kontrollidokumendid

1. Juhuvedude vormis toimuvat kabotaaži tehakse artiklis 12 osutatud sõidulehe alusel, mis peab olema sõidukis ja mis esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

2. Sõidulehele lisatakse järgmine teave:

a)	veoteenuse lähte- ja sihtkoht;

b)	veoteenuse lähte- ja lõppkuupäev.

3. Artikli 12 kohaselt antakse sõidulehed välja raamatuna, mille on tõestanud registrijärgse liikmesriigi pädev asutus või ametkond.

4. Regulaarsete erivedude korral on kontrollidokumendiks vedaja ja veo korraldaja vahel sõlmitud leping või selle tõestatud koopia.

Sõidulehed täidetakse igakuuliste aruannete vormis.

5. Kasutatud sõidulehed tagastatakse registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või ametkonnale kõnealuse asutuse või ametkonna sätestatud korras.

Artikkel 18

Kaitsemeetmed

1. Tõsiste häirete korral veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas, mis tulenevad kabotaažist või on selle tõttu süvenenud, võib iga liikmesriik kaitsemeetmete vastuvõtmiseks pöörduda kõnealuse küsimusega komisjoni poole, edastades talle vajaliku teabe ja teatades kõikidest meetmetest, mida ta kavatseb võtta residentidest vedajate suhtes.

2. Lõikes 1 on kasutatud järgmisi mõisteid:

—	„tõsised häired veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas” – kõnealusele turule eriomaste probleemide ilmnemine, mis väljendub selles, et pakkumine ületab nõudmist tõsisel määral ning tõenäoliselt jätkuvalt, ohustades finantsstabiilsust ja paljude reisijateveo-ettevõtjate püsimajäämist

—	„geograafiline piirkond” – piirkond, mis moodustab kogu liikmesriigi territooriumi või osa sellest või ulatub mõne teise liikmesriigi kogu territooriumile või osale sellest.

3. Komisjon tutvub olukorraga ja pärast konsulteerimist artiklis 27 osutatud komiteega otsustab ühe kuu jooksul alates vastava liikmesriigi taotluse vastuvõtmisest, kas kaitsemeetmed on vajalikud või mitte, ning kui need on vajalikud, võtab need vastu. Käesoleva artikli kohaselt kasutusele võetud meetmed kehtivad tähtaja jooksul, mis on kuni kuus kuud ning mida võib üks kord samaks kehtivusajaks pikendada. Komisjon teatab liikmesriikidele ja nõukogule viivitamata kõikidest käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

4. Kui komisjon otsustab võtta kaitsemeetmeid ühe või mitme liikmesriigi suhtes, peavad pädevad asutused võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ning teavitama sellest komisjoni. Neid meetmeid rakendatakse kõige hiljemalt alates samast kuupäevast kui komisjoni poolt otsustatud kaitsemeetmeid.

5. Kõik liikmesriigid võivad pöörduda lõikes 3 osutatud komisjoni otsuse osas nõukogu poole 30 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. 30 päeva jooksul pärast liikmesriigi pöördumist, või kui pöördumise on esitanud mitu liikmesriiki, siis pärast esimest pöördumist, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud kehtivusaega Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ja teavitama sellest komisjoni. Kui nõukogu ei võta vastu otsust esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul, on komisjoni otsus lõplik.

6. Kui komisjoni arvates on lõikes 3 nimetatud meetmeid tarvis pikendada, esitab ta ettepaneku nõukogule, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

VI peatükk

Kontrollimine ja karistused

Artikkel 19

Sõidupiletid

1. Regulaarveoteenuseid (välja arvatud regulaarseid erivedusid) osutavad vedajad peavad väljastama kas isikliku või kollektiivse sõidupileti, millele on märgitud järgmised andmed:

a)	väljumis- ja sihtkoht ning vajaduse korral ka tagasisõit,

b)	pileti kehtivusaeg,

c)	veoteenuse hind.

2. Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrollametniku nõudmisel.

Artikkel 20

Kontroll teel ja ettevõtjate juures

1. Luba või kontrollidokument peab olema alati sõidukis ja see tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

2. Bussidega rahvusvahelist reisijatevedu osutavad ettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega. Käesoleva määruse rakendamise raames on volitatud kontrollametnikel lubatud teha järgmist:

a)	kontrollida vedaja tegevusega seotud dokumente;

b)	teha ettevõtja ruumides ärakirju ja väljavõtteid raamatupidamisdokumentidest ja muudest dokumentidest;

c)	pääseda ligi kõigile vedaja ruumidele, tegutsemiskohtadele ja sõidukitele;

d)	nõuda raamatupidamisdokumentides, muudes dokumentides või andmebaasides sisalduva teabe esitamist.

Artikkel 21

Vastastikune abistamine

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisel. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikli 17 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 22

Ühenduse litsentside ja lubade kehtetuks tunnistamine

1. Vedaja registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused tunnistavad artiklis 4 osutatud litsentsi kehtetuks, kui selle valdaja:

a)	ei vasta enam artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b)	on esitanud tegelikkusele mittevastavat teavet andmete kohta, mida oli vaja ühenduse litsentsi väljaandmiseks.

2. Lubade andmisega tegelev asutus tunnistab loa kehtetuks, kui selle valdaja ei vasta enam tingimustele, mille alusel anti välja käesoleva määruse kohane luba, eelkõige kui seda taotleb liikmesriik, kus vedaja on registreeritud. Nimetatud asutus teavitab viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi.

Artikkel 23

Asukohaliikmesriigi karistused rikkumiste korral

1. Mis tahes liikmesriigis toime pandud või tuvastatud autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsise rikkumise ▐ korral, eelkõige sõidukite ja juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirjade rikkumise või artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata pakkumise korral teevad rikkumise toime pannud vedaja registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused hoiatuse ja võivad muu hulgas määrata järgmised halduskaristused:

a)	ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine;

b)	ühenduse litsentsi ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine;

c)	rahatrahvid .

Karistused määratakse vastavalt ühenduse litsentsi valdaja toimepandud rikkumise raskusastmele ja litsentsi valdajale rahvusvaheliste veoteenuste jaoks antud tõestatud koopiate koguarvule.

2. Liikmesriikide pädevad asutused keelavad vedaja tegutsemise oma territooriumil käesoleva määruse alusel rahvusvahelise reisijateveo ettevõtjana, kui pärast kõigi vedajale avatud otsuse läbivaatamist käsitlevate õiguslike võimaluste ammendumise järgset lõplikku otsust selgub, et vedaja rikub ▐ tõsiselt liiklusohutusega seotud autoveoalaseid ühenduse õigusakte, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirju. Nad teavitavad viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi.

3. Artikli 24 lõikes 1 osutatud juhul tuvastatud tõsise rikkumise korral otsustavad asukohaliikmesriigi pädevad asutused, missugune karistus määratakse asjaomase vedaja suhtes ▐. Nad teavitavad selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme kuu jooksul alates sellest, kui nad said teadlikuks rikkumisest, mille suhtes on määratud käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud karistused. Kui selliste karistuste määramine ei ole olnud võimalik, esitavad nad sellekohased põhjendused.

4. Pädevad asutused võtavad arvesse kõiki liikmesriigis kehtestatavaid karistusi ja tagavad, et asjaomase vedaja suhtes kehtestatavad karistused tervikuna on proportsionaalses vastavuses rikkumistega, mille põhjal kõnealused karistused kehtestati.

Karistus, mille asukohaliikmesriigi pädevad asutused on kehtestanud pärast konsulteerimist vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega artikli 24 lõikes 1 osutatud juhul, võib sisaldada autoveo-ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

5. Samuti võib vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus vastavalt oma õigusele algatada vedaja suhtes menetluse siseriiklikus kohtus. Kõnealune pädev asutus teatab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele sellekohasest otsustest.

6. Liikmesriigid tagavad vedajatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 24

Vastuvõtva liikmesriigi karistused rikkumiste korral

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused on teadlikud käesoleva määruse või autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsisest rikkumisest ▐, mille paneb toime mõni mitteresidendist vedaja, edastab see liikmesriik, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rikkumisest teadlikuks saamist järgmise teabe:

a)	rikkumise kirjeldus ja kuupäev ning aeg, mil see toime pandi;

b)	rikkumise kategooria, liik ja selle tõsidus;

c)	kehtestatud ja täideviidud karistused.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda vedaja asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt, et viimased kehtestaksid artikli 23 kohaseid halduskaristusi.

2. Ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist, võib vastuvõttev liikmesriik määrata karistusi mitteresidendist vedajate suhtes, kes on kabotaažveo käigus rikkunud tema territooriumil käesolevat määrust või ühenduse või siseriiklikke veoeeskirju. Kõnealuseid karistusi kohaldatakse diskrimineerimata ja nende hulka võib muu hulgas kuuluda hoiatus ja/või tõsiste rikkumiste ▐ korral kabotaažveo ajutine keelamine selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus eeskirju on rikutud , ja/või rahatrahvi määramine .

3. Liikmesriigid tagavad vedajatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 25

Sissekanne riiklikku registrisse

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asutatud vedajate poolt autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine ▐, mille eest on mis tahes liikmesriik karistuse määranud, samuti määratud karistused, kantakse määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] alusel loodud riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad ühenduse litsentsi ajutist peatamist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks.

VII peatükk

Rakendamine

Artikkel 26

Liikmesriikidevahelised kokkulepped

1. Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid käesoleva määrusega hõlmatud teenuste täiendava liberaliseerimise kohta, eelkõige seoses loasüsteemiga ning kontrollidokumendi lihtsustamise või kaotamisega.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 alusel sõlmitud kokkulepetest.

Artikkel 27

Komitee

1. Komisjoni abistab vastavalt nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) (15) artikli 18 lõikele 1 asutatud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 28

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, pidades eelkõige silmas käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste süsteemi, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad nende karistuste rakendamise. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad vajalikest meetmetest komisjonile hiljemalt … (16) ning hilisematest muudatustest nii ruttu kui võimalik.

Liikmesriigid tagavad meetmete kohaldamise diskrimineerimata vedaja kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal.

Artikkel 29

Aruandlus

1. Liikmesriigid edastavad iga aasta 31. jaanuariks komisjonile eelmise aasta jooksul regulaarvedude jaoks välja antud lubade arvu ning aruandlusperioodi lõpus kehtivate regulaarveolubade koguarvu. Teave esitatakse iga regulaarvedude sihtriigi kohta eraldi. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka andmed kabotaaži kohta regulaarsete erivedude ja juhuvedude vormis, mida aruandlusperioodil teostasid residendist vedajad.

2. Iga aasta 31. jaanuariks saadab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus komisjonile statistika lubade arvu kohta, mis on välja antud artikli 15 punktis c nimetatud regulaarvedudena osutatava kabotaaži kohta.

3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud statistiliste andmete esitamiseks kasutatava tabeli vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, mitmel vedajal oli eelmise aasta 31. detsembri seisuga ühenduse litsents ja milline oli nimetatud kuupäeval kasutusel olnud sõidukite arvule vastav tõestatud koopiate arv.

Artikkel 30

Määruse (EÜ) nr 561/2006 muudatused

Määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„ 6a. Erandina lõikest 6 ja järgmistel tingimustel võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] (17) määratletud rahvusvahelist juhuvedu tegev juht lükata iganädalase puhkeperioodi edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeperioodist, tingimusel et:

—	rahvusvaheline juhuvedu hõlmab vähemalt 24 tundi liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole riik, kus vedu algas, ja

—

iganädalane puhkeaeg pärast erandi kasutamist on alati vähemalt regulaarne iganädalane 45-tunnine puhkeaeg; 24-tunnine hüvitav puhkeaeg võetakse tervikuna enne erandi kasutamise nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu; selle hüvitava puhkeaja võtmise tingimused määravad riiklikul tasandil asjakohaselt kindlaks asjaomased sidusrühmad, ja

—	tervet ajavahemikku kella 22.00–6.00 hõlmava sõidu puhul on sõidukis pidevalt kaks juhti või artiklis 7 osutatud sõiduaega lühendatakse kolme tunnini, ning

—	alates 1. jaanuarist 2014 on kõnealust erandit võimalik kasutada ainult siis, kui kasutatakse sõidukeid, mis on varustatud sõidumeerikuga vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa nõuetele.

VIII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║ ,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja [ …] [ …]

(1) ELT C 10, 15.1.2008, lk 44 .

(2) ELT C …

(3) Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta seisukoht.

(4) EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1. ║.

(5) EÜT L 4, 8.1.1998, lk 4.

(6) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(7) ELT L …

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║.

(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0575.

(10) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

(11) EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27.║.

(12) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59.

(13) ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(14) ELT L 315, 3.12.2007, lk 1 .

(15) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

(16) 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(17) ELT L … ”

Neljapäev, 5. juuni 2008
I LISA

EUROOPA ÜHENDUS

(Helesinine sünteetiline paber, suurusega DIN A4, (150 g/m2 või rohkem))

(Litsentsi esimene leht)

(Tekst litsentsi väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

LITSENTSI VÄLJAANDVA LIIKMESRIIGI TÄHIS (1)

PÄDEVA ASUTUSE VÕI ORGANI NIMI

LITSENTS nr …

TÕESTATUD KOOPIA nr

rendi või tasu eest bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ja kabotaaži jaoks

Käesoleva litsentsi valdajal (2) …

…

on luba teha ühenduse territooriumil rendi või tasu eest bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses … (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] (3) ja kooskõlas käesoleva litsentsi üldsätetega.

Märkused:…

…

Käesolev litsents kehtib alates … kuni …

Välja antud (koht) … (kuupäev) … (4)

Üldsätted

1.	Käesolev litsents antakse välja vastavalt ║ määrusele (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta].

Litsentsi annavad välja pädevad asutused liikmesriigis, kus on registreeritud asukoht sellel rendi või tasu eest veoteenuseid pakkuval vedajal:

a)	kellel on asukohaliikmesriigi luba tegeleda bussivedudega kas regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude või juhuvedude vormis;

b)	kes vastavad ühenduse eeskirjade kohaselt kehtestatud siseriikliku või rahvusvahelise reisijate veoettevõtjate tegevusalale lubamise tingimustele;

c)	kes täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standarditega seotud juriidilisi nõudeid.

Käesolev litsents lubab teha rendi või tasu eest bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu kõigil ühenduse territooriumil toimuvatel reisiühendustel:

a)	kui väljumiskoht ja sihtkoht on eri liikmesriikides, olenemata sellest, kas toimub transiit läbi ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi;

b)	liikmesriigist kolmandasse riiki ja vastupidi, olenemata sellest, kas toimub transiit läbi ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi;

c)	kolmandate riikide vahel, läbides transiidi käigus ühe või mitme liikmesriigi territooriumi,

ja tühivedusid seoses määruses (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] sätestatud tingimustele vastavate vedudega.

Kui tegemist on veoga liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse määrust (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse, kuni vajalik leping ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud.

4.	Käesolev litsents on isiklik ja seda ei saa edasi anda.

Väljastanud liikmesriigi pädevad asutused võivad käesoleva litsentsi kehtetuks tunnistada eelkõige juhul, kui vedaja:

a)	ei vasta enam määruse (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b)	on esitanud tegelikkusele mittevastavat teavet andmete kohta, mida oli vaja litsentsi väljaandmiseks või kehtivuse pikendamiseks;

on toime pannud ühes või mitmes liikmesriigis autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsise rikkumise ▐, eelkõige seoses sõidukite ja juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirjadega ja määruse (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata pakkumisega. Rikkumise toime pannud vedaja registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused võivad muu hulgas tunnistada kehtetuks ühenduse litsentsi või tunnistada ajutiselt või alaliselt kehtetuks ühenduse litsentsi osad või kõik tõestatud koopiad.

Karistused määratakse vastavalt ühenduse litsentsi valdaja toimepandud rikkumise raskusastmele ja litsentsi valdajale rahvusvaheliste veoteenuste jaoks antud tõestatud koopiate koguarvule.

6.	Litsentsi originaal peab jääma vedajale. Rahvusvahelisi vedusid tegevas sõidukis peab olema litsentsi tõestatud koopia.

7.	Litsents tuleb esitada kontrolliva ametniku nõudmisel.

8.	Litsentsi valdaja peab iga liikmesriigi territooriumil täitma selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, eelkõige vedude ja liikluse osas.

„Regulaarvedu” on reisijatevedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaksmääratud peatustes, ja seda võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Regulaarveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle tingimusi võib muuta.

Regulaarvedude jaoks on vaja luba.

„Regulaarsed eriveod” on ainult teatavate reisijaterühmade regulaarveod, kust kõik muud reisijad on välja arvatud ja mis toimuvad kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaksmääratud peatustes.

Regulaarsete erivedude alla kuuluvad:

a)	töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b)	õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

Regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui nende vedude kohta on korraldaja ja vedaja sõlminud lepingu.

Paralleelseteks või ajutisteks vedudeks, mis pakuvad teenust samale tarbijaskonnale kui olemasolevad regulaarveod, on vaja luba.

„Juhuveod” on veod, mis regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokkupandud reisijaterühmi. Paralleelseteks või ajutisteks vedudeks, mis on võrreldavad olemasolevate regulaarvedudega ja millega teenindatakse sama tarbijaskonda, on vaja määruse (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] III peatükis sätestatud korra kohast luba. Kõnealused veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

Juhuvedudeks ei ole luba vaja.

(1) Liikmesriikide rahvusvahelised tunnusmärgid: (B) Belgia, ║ (BG) Bulgaaria, ║ (CZ) Tšehhi Vabariik, ║ (DK) Taani, (D) Saksamaa, ║ (EST) Eesti, ║ (IRL) Iirimaa, (GR) Kreeka, (E) Hispaania, (F) Prantsusmaa, (I) Itaalia, ║ (CY) Küpros, (LV) Läti, (LT) Leedu, ║ (L) Luksemburg, ║ (H) Ungari, (MT) Malta, ║ (NL) Madalmaad, (A) Austria, ║ (PL) Poola, ║ (P) Portugal, ║ (RO) Rumeenia, ║ (SLO) Sloveenia, (SK) Slovakkia, ║ (FIN) Soome, (S) Rootsi, (UK) Ühendkuningriik

(2) Veoettevõtja ║ täielik nimi või ärinimi ning aadress.

(3) ELT L …

(4) Litsentsi väljaandva pädeva asutuse või organi allkiri ja tempel.

Neljapäev, 5. juuni 2008
II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 684/92	Määrus (EÜ) nr 12/98	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1		Artikli 1 lõige 1 (muudetud)
-		Artikli 1 lõige 4 (uus)
Artikli 2 punkt 1.1		Artikli 2 punkt a, artikli 5 lõige 1
Artikli 2 punkt 1.2		Artikli 2 punkt b, artikli 5 lõige 2
Artikli 2 punkt 1.3		Artikli 5 lõige 3
Artikli 2 punkt 3.1		Artikli 2 punkt c, artikli 5 lõige 3
Artikli 2 punkt 3.3		Artikli 5 lõige 3
Artikli 2 punkt 3.4		Artikli 5 lõige 3
Artikli 2 punkt 4		Artikli 2 punkt d, artikli 5 lõige 5
-		Artikli 2 punktid e, f ja g (uus)
Artikkel 3		Artikkel 3 (muudetud), artikkel 29
Artikkel 3a		Artikkel 4
Artikkel 4		Artikkel 5 (muudetud)
Artikkel 5		Artikkel 6
Artikkel 6		Artikkel 7
Artikkel 7		Artikkel 8 (muudetud)
Artikkel 8		Artikkel 9
Artikkel 9		Artikkel 10 (muudetud)
Artikkel 10		Artikkel 11
Artikkel 11		Artikkel 12
Artikkel 12		Artikkel 13
Artikkel 13		Artikli 5 lõige 5 (muudetud)
	Artikkel 1	Artikkel 14 (muudetud)
	Artikkel 2	Artikkel 2, artikkel 5
	Artikkel 3	Artikkel 15
	Artikli 4 lõige 1	Artikli 16 lõige 1 (muudetud)
	Artikli 4 lõige 2	Artikli 16 lõige 2
	Artikli 4 lõige 3	Artikli 16 lõige 3
	Artikli 4 lõige 4	Artikli 16 lõige 4
	Artikli 4 lõige 5	-
	Artikkel 5	Artikli 4 lõige 3
	Artikkel 6	Artikkel 17
	Artikkel 7	Artikli 29 lõige 3 (muudetud)
	Artikkel 8	Artikkel 27 (muudetud)
	Artikkel 9	-
	Artikkel 10	Artikkel 27 (muudetud)
-	-	Artikkel 18
Artikkel 14		Artikkel 19 (muudetud)
Artikkel 15		Artikkel 12, artikkel 20
	Artikli 11 lõige 1	Artikli 21 (muudetud)
Artikli 16 lõige 1		Artikli 22 lõige 1
Artikli 16 lõige 2		Artikli 22 lõige 2
Artikli 16 lõige 3		Artikli 23 lõige 1 (muudetud)
Artikli 16 lõige 4		Artikli 23 lõige 2 (muudetud)
Artikli 16 lõige 5		Artikkel 25
		Artikli 24 lõige 1 (uus)
	Artikli 11 lõige 2	Artikli 24 lõige 2
	Artikli 11 lõige 3	Artikli 24 lõige 2
	Artikli 11 lõige 4	-
	Artikkel 12	Artikkel 23, artikkel 24
	Artikkel 13	-
Artikkel 16a		-
Artikkel 17		-
Artikkel 18		Artikkel 26
Artikkel 19	Artikkel 14	Artikkel 28
-	-	Artikkel 30
Artikkel 21		Artikkel 31
Artikkel 22	Artikkel 15	Artikkel 32
I lisa		I lisa
		II lisa (uus)

26.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 285/126

Neljapäev, 5. juuni 2008
Üldised tariifsed soodustused ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 *

P6_TA(2008)0252

Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006 (KOM(2007)0857 – C6-0051/2008 – 2007/0289(CNS))

2009/C 285 E/22

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0857);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 133, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0051/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0200/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 1 a (uus)

(1a)

Üldiste tariifsete soodustuste kava (Generalised System of Preferences – GSP) on selle loomisest saadik olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vaesust vähendada rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel ning nende säästva arengu edendamisega tööstuse arendamise ja majanduse mitmekesistamise teel.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 2 a (uus)

(2a)

ELi arengupoliitika ja seega üldiste tariifsete soodustuste kava põhieesmärk on – arengumaade majanduste suurema mitmekesisuse ning nende suurema osaluse teel ülemaailmses kaubanduses – aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, vaesuse kaotamisele, säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele arengumaades.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 6 a (uus)

(6a)	Selleks, et tõsta kavast osasaamise määra ja kava tõhusust ning võimaldada arenguriikidel saada kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja sooduskorrast, peaks Euroopa Liit püüdma anda asjaomastele riikidele ja eelkõige vähimarenenud maadele piisavalt tehnilist abi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8 a (uus)

(8a)	Konventsioonide rakendamist, millele viidatakse säästva arengu ja hea valitsemistava stimuleerivas erikorras, peab toetama tehnilise abi kaudu.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 10 a (uus)

(10a)

Arengumaad, kes vastavad pärast 31. oktoobrit 2008 säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra abikõlblikkuse kriteeriumidele, peaksid saama lisatollimaksusoodustusi alates hetkest, mil nad nimetatud kriteeriumidele vastavad. Komisjon otsustab uute taotluste üle üks kord aastas.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 15

(15)	Mittetundlike toodete tollimaksud peaksid jätkuvalt olema peatatud, samas kui tundlike toodete suhtes peaksid kehtima vähendatud tollimaksumäärad, et tagada piisav rakendusaste , võttes samal ajal arvesse olukorda ühenduse vastavates tööstusharudes.

(15)	Mittetundlike toodete tollimaksud peaksid jätkuvalt olema peatatud, samas kui tundlike toodete suhtes peaksid kehtima tollimaksumäärad, mis tagavad piisava rakendusastme , võttes samal ajal arvesse olukorda ühenduse vastavates tööstusharudes.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 15 a (uus)

(15a)

Selleks, et vältida soodustuste mõju vähenemist, tuleks komisjonil järgmise määruse juures kaaluda praegu tundlikeks liigitatud toodete üleviimist mittetundlike toodete kategooriasse.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 19

(19)	Ühenduse kaubanduspoliitika ühtsust silmas pidades ei tohiks soodustatud riigi suhtes rakendada korraga ühenduse kava ja vabakaubanduslepingut, juhul kui see leping hõlmab vähemalt kõiki neid soodustusi, mida võimaldab hetkel selle riigi suhtes kohaldatav kava.

(19)

Ühenduse kaubanduspoliitika ühtsust silmas pidades ei tohiks soodustatud riigi suhtes rakendada korraga ühenduse kava ja vabakaubanduslepingut, juhul kui see leping hõlmab ja rakendab tõhusalt ning vajaduse korral kindlustab vähemalt kõiki neid soodustusi, mida võimaldab hetkel selle riigi suhtes kohaldatav kava.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 21 a (uus)

(21a)

Päritolureeglid tuleks läbi vaadata, et arvesse võtta piirkondlikku ja ülemaailmset kumulatsiooni ja riigile soodustatud kohtlemise võimaldamist programmide GSP, GSP+ ja algatuse „kõik peale relvade” alusel, isegi kui riik ei ole ekspordi lõppsihtriik, tingimusel et kõnealuses riigis lisatakse toodetele olulist väärtust. Selle läbivaatamise raames tuleks samuti kõrvaldada teatavate toodete topelttöötlemise nõue.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 21 b (uus)

(21b)

Komisjon peaks Maailma Kaubandusorganisatsioonis töötama eelisjärjekorras selle nimel, et saavutada kokkulepe päritolureeglite ühtlustamiseks, millega nähakse ette arengumaade ja vähimarenenud maade sooduskohtlemine.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 21 c (uus)

(21c)

Vastavalt AKV-ELi koostöölepingu artikli 37 lõikele 6 kohustub komisjon uurima kõiki muid võimalusi, et võimaldada riikidel, mis ei kuulu vähim arenenud riikide hulka ning mis pole sõlminud majanduskoostöölepinguid, saada kasu uuest kaubandusraamistikust, mis pakub vähemalt Cotonou lepingus sätestatuga võrdseid kaubandussoodustusi.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

1a.	Komisjon otsustab käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kättesaadavate värskeimate ja korrigeeritud andmete põhjal, millised soodustatud riigid vastavad lõikes 1 kehtestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 3 – lõige 1 b (uus)

1b.	Igal aastal avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teatise, milles loetletakse soodustatud riigid, kes vastavad lõikes 1 kehtestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 3 – lõige 2

2.	Kui soodustatud riigi ja ühenduse vahel on sõlmitud eeliskaubanduskokkulepe, mis hõlmab vähemalt kõiki kõnealusele riigile kehtiva kavaga ettenähtud soodustusi, jäetakse asjaomane riik I lisas esitatud soodustatud riikide nimekirjast välja .

Kui soodustatud riigi ja ühenduse vahel on sõlmitud eeliskaubanduskokkulepe, siis on kaubanduskokkuleppe kohaldamine käesoleva kava kohaldamisest tähtsam, tingimusel et see kokkulepe rakendab tõhusalt ja vajaduse korral kindlustab vähemalt kõiki kõnealusele riigile kehtiva kavaga ettenähtud soodustusi. Ühendusega sõlmitud kaubanduskokkulepe ei takista abikõlblikkust artiklites 7–10 kehtestatud stimuleeriva erikorra raames.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 3 – lõige 3

3.	Komisjon teatab soodustatud riigile selle riigi kõrvaldamisest soodustatud riikide nimekirjast.

3.	Riigi kõrvaldamisel soodustatud riikide nimekirjast teavitab komisjon sellest asjaomast riiki ja Euroopa Parlamenti .

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

3a.	Kava mõju suurendamiseks annab komisjon arenguriikidele ja eelkõige vähimarenenud maadele piisavalt tehnilist abi institutsioonilise ja reguleerimisalase suutlikkuse tõstmiseks, mis on vajalik selleks, et rahvusvahelisest kaubandusest ja GSPst kasu saada.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus- muutmisakt

Artikkel 5 – lõige 2

2.	Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93.

Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93. Päritolureeglite süsteemi vorm, sisu ja menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi, et hinnata selle mõju üldiste soodustuste kava rakendusastmetele ning täita paremini majandusarengu edendamise eesmärki.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

3a.	Komisjon seab WTOs prioriteediks päritolureeglite ühtlustamise, millega nähakse ette arenguriikide ja vähimarenenud maade sooduskohtlemine.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

3a.	Tehnilist abi antakse ka selleks, et aidata abikõlblikel arenguriikidel täita säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele suunatud uue stimuleeriva erikorra ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist käsitlevaid nõudeid.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjon jälgib III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise seisu. Komisjon esitab enne käesoleva määruse kohaldamistähtaja möödumist ja aegsasti järgmise määruse aruteludeks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisukorra kohta stimuleeriva erikorra kohaselt soodustatud riikide kaupa. Vajaduse korral lisab komisjon aruandesse järelevalveorganite soovitused selle kohta, kas mõni riik peaks konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks täiendavaid samme astuma.

Lisaks hindab komisjon oma aruandes stimuleeriva erikorra tulemuslikkust selle eesmärgi saavutamisel ning vajaduse korral soovitab III lisa läbi vaadata.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

(a)	I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse 31. oktoobriks 2008 ja

a)	I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse 31. oktoobriks 2008 või riik või territoorium, kes vastab artikli 8 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimustele pärast nimetatud kuupäeva, saab esitada vastava taotluse kord aastas ja

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollida saadud teavet taotleva riigi või muu asjakohase allika abiga.

Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollib saadud teavet taotleva riigi või muu pädeva allika, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas sotsiaalpartnerite abiga.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjon teatab soodustatud riigile kooskõlas lõikega 2 tehtud otsusest. Kui riigile antakse stimuleeriva erikorra õigus, teatatakse sellele riigile kõnealuse otsuse jõustumiskuupäev. Komisjon avaldab 15. detsembril 2008 Euroopa Liidu Teatajas nende riikide nimekirja, kellel on õigus saada soodustusi säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra raames.

Komisjon teatab soodustatud riigile kooskõlas lõikega 2 tehtud otsusest. Kui riigile antakse stimuleeriva erikorra õigus, teatatakse sellele riigile kõnealuse otsuse jõustumiskuupäev. Komisjon avaldab 15. detsembril 2008 Euroopa Liidu Teatajas nende riikide kord aastas ajakohastatavat nimekirja, kellel on õigus saada soodustusi säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra raames.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 10 – lõige 4

4.	Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon otsust kõnealuse riigi taotlusel .

4.	Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon otsust ning teavitab sellest taotlevat riiki ja Euroopa Parlamenti .

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus- muutmisakt

Artikkel 17 – lõige - 1 (uus)

-1.

Komisjon jälgib korrapäraselt, et soodustatud riikide kohustusi austatakse ja et ei esine ühtegi artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 esitatud sooduskorra ajutise peatamise põhjustest. Komisjon avaldab ajutiste peatamiste kohta aastaaruande ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 17 – lõige 1

1.	Kui komisjon või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ja taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.

Kui Euroopa Parlament , komisjon või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui Euroopa Parlament , komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ning Euroopa Parlamenti ja taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 17 – lõige 2

2.	Pärast konsultatsioone võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 5 sätestatud korrale ühe kuu jooksul teha otsuse algatada uurimine.

Pärast konsultatsioone võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 5 sätestatud korrale ühe kuu jooksul teha otsuse algatada uurimine. Artikli 15 lõike 1 punktis a viidatud põhjuseid arvestades algatab komisjon automaatselt uurimise kõikidel juhtudel, kus ILO standardite kohaldamist jälgiv komisjon on soodustatud riigi puhul, kes ei järgi põhilisi töönorme, kohaldanud eritingimusi.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.

Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate, kodanikuühiskonna esindajate, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite , ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 19 – lõige 1

1.	Komisjon esitab komiteele oma järelduste aruande.

1.	Komisjon esitab komiteele ja Euroopa Parlamendile oma järelduste aruande.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 19 – lõige 4

4.	Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.

Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 20 – lõige 7

7.	Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.

7.	Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee ja Euroopa Parlamendi teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 21

Kui asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid ühenduse turgudel (eriti ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas) või nende turgude reguleerimismehhanismides, võib komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel pärast vastava ühisturu organisatsiooni korralduskomiteega konsulteerimist peatada sooduskorra kohaldamise asjaomaste toodete suhtes.

Kui asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid ühenduse turgudel (eriti ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas) või nende turgude reguleerimismehhanismides, võib komisjon omal algatusel või liikmesriigi või Euroopa Parlamendi taotlusel pärast vastava ühisturu organisatsiooni korralduskomiteega konsulteerimist peatada sooduskorra kohaldamise asjaomaste toodete suhtes.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 22 – lõige 1

1.	Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka nõukogu ja liikmesriike.

1.	Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti , nõukogu ja liikmesriike.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 22 – lõige 2

2.	Iga liikmesriik võib kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsuse saata 1 kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse.

Iga liikmesriik võib samamoodi nagu Euroopa Parlament kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsuse saata 1 kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse. Sel juhul teavitab nõukogu oma otsusest taotlevat riiki ja Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 25 – punkt e

(e)	soodustatud riikide lõpliku nimekirja koostamine hiljemalt 15. detsembriks 2008 vastavalt artiklile 10.

(e)	soodustatud riikide kord aastas ajakohastatava nimekirja koostamine hiljemalt 15. detsembriks 2008 vastavalt artiklile 10.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 26 a (uus)

Artikkel 26 a

1. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis:

a)	Euroopa Liidu ja GSP soodustatud riikide vahelise kaubavahetuse statistikaga;

b)	III lisas osutatud konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisuga kõigi stimuleeriva erikorra kohaselt soodustatud riikide kaupa. Vajaduse korral teeb komisjon soovitusi selle kohta, kas mõni konkreetne riik peaks konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks täiendavaid samme astuma;

c)	asjakohase teabega aastatuhande arengueesmärkidele lähenemise kohta, eriti vähimarenenud maade osas.

2. Komisjon koostab ajavahemiku 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2009 kohta GSP mõjude hindamise uuringu. Uuring edastatakse 1. märtsiks 2010 komiteele, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

3. Pärast komiteega konsulteerimist määrab komisjon kindlaks lõikes 2 osutatud mõjude hindamise uuringu sisu, mis hõlmab lisaks soodustatud riikide seisukohtadele vähemalt alljärgnevat:

—	GSPst osasaamise määrade põhjalik statistiline analüüs riikide ja jagude kaupa ning võrdlus varasemate aastatega;

—	hinnatakse astmestamise mõju astmestatud riikide sotsiaalsfäärile ja kaubavahetusele;

—	tulevase astmestamise mõjude eelhindamine riikide osas, kelle puhul võidakse järgmise määruse põhjal kohaldada astmestamist;

—	analüüsitakse, milline mõju võib olla sooduskorra laiendamisel tundlikele toodetele kehtestatud soodusmäära tõstmisega ja/või tundlike toodete üleviimisega mittetundlike toodete kategooriasse;

—	hinnatakse käesoleva määruse panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse, eriti vähimarenenud maade osas.

4. Doha arengukava käsitlevate läbirääkimiste lõppemise ajaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile eriaruande, milles käsitletakse läbirääkimiste mõju käesoleva määrusega kehtestatud kavale ning meetmeid, mida tuleks rakendada üldiste tariifsete soodustuste kava tulemuslikkuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 27 – lõige 3

3.	Komitee uurib kava mõjusid komisjoni aruande põhjal, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2009 . See aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.

Komitee uurib kava mõjusid komisjoni aruande põhjal, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2006 . See aruanne sisaldab mõjude hindamise uuringut, mis hõlmab vähemalt järgmisi punkte:

—	üldiste soodustuste kava rakendusastmete võrdlusuuringut käesoleva määruse ja eelmiste määruste raames, et määrata kindlaks positiivsed ja negatiivsed suundumused,

—	hinnangut astmestamise mõju kohta asjaomaste riikide vaesusnäitajatele,

—	üldiste soodustuste kava raames ning majanduspartnerluslepingute raames pakutava sooduskohtlemise võrdlusuuringut.

Aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)

2a.

1. juuniks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ettepaneku võtta vastu läbi vaadatud määrus ajavahemikuks 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014. Uues ettepanekus võetakse nõuetekohaselt arvesse artikli 26 a lõikes 2 osutatud mõjude hindamise uuringu tulemusi.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.CE2009.285.est
Euroopa Liidu Teataja		C 285E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 26. november 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	Euroopa Parlament2008–2009 ISTUNGJÄRK5. juuni 2008 istungVASTUVÕETUD TEKSTIDIstungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 189 E, 26.7.2008.

	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 5. juuni 2008
2009/C 285E/01	Kaubanduspoliitika rakendamine tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega (2007/2256(INI))	1

2009/C 285E/02	Olukorra halvenemine Gruusias Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Gruusias	7

2009/C 285E/03	ÜVJP 2006. aasta aruanne Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis on Euroopa Parlamendile esitatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti G lõike 43 kohaldamisel – 2006 (2007/2219(INI))	11

2009/C 285E/04	Euroopa julgeolekustrateegia ning EJKP rakendamine Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (2008/2003(INI))	23

2009/C 285E/05	ELi-USA tippkohtumine Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise kohta	32

2009/C 285E/06	Barcelona protsess: Vahemere Liit Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta	39

2009/C 285E/07	Noorte põllumajandustootjate tulevik käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon noorte põllumajandustootjate tuleviku kohta käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames (2007/2194(INI))	43

2009/C 285E/08	AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö (2007) Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2007. aastal (2007/2180(INI))	51

2009/C 285E/09	Konkurents: jaepangandussektori uurimine Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon konkurentsi kohta: jaepangandussektori uurimine (2007/2201(INI))	55

2009/C 285E/10	Jaefinantsteenused ühtsel turul Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon rohelise raamatu jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul kohta (2007/2287(INI))	61

2009/C 285E/11	Reumaatilised haigused Euroopa Parlamendi deklaratsioon reumaatiliste haiguste kohta	67


	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 5. juuni 2008
2009/C 285E/12	Erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks * Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (KOM(2008)0168 – C6-0175/2008 – 2008/0065(CNS))	69

2009/C 285E/13	Paranduseelarve nr 3/2008 projekt Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2008 projekti kohta, III jagu – Komisjon ja VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (9903/2008 – C6-0206/2008 – 2008/2095(BUD))	70

2009/C 285E/14	Paranduseelarve nr 4/2008 projekt Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 4/2008 projekti kohta, III jagu – Komisjon (9904/2008 – C6-0207/2008 – 2008/2094(BUD))	71

2009/C 285E/15	Korruptsioonivastaste kontaktpunktide võrgustik * Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Saksamaa Liitvabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta (11231/2007 – C6-0240/2007 – 2007/0809(CNS))	72

2009/C 285E/16	Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane ühenduse süsteem * Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (KOM(2007)0602 – C6-0454/2007 – 2007/0223(CNS))	74

2009/C 285E/17	Ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitse * Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (KOM(2007)0605 – C6-0453/2007 – 2007/0224(CNS))	90

2009/C 285E/18	ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, kohaldades eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26 (KOM(2008)0200 – C6-0164/2008 – 2008/2091(ACI))	96

2009/C 285E/19	Bussidega toimuv rahvusvaheline reisijatevedu (uuesti sõnastatud) ***I Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0264 – C6-0147/2007 – 2007/0097(COD))	98

	P6_TC1-COD(2007)0097Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juunil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008 bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (uuesti sõnastatud)	99
2009/C 285E/20	Toiduainete hügieen ***I Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (KOM(2007)0090 – C6-0211/2007 – 2007/0037B(COD))	122

	P6_TC1-COD(2007)0037BEuroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juunil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta	123
2009/C 285E/21	Teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamine loomakasvatuses ***I Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses (KOM(2007)0292 – C6-0154/2007 – 2007/0102(COD))	125

	P6_TC1-COD(2007)0102Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juunil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EÜ) nr …/2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses	125
2009/C 285E/22	Üldised tariifsed soodustused ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 * Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006 (KOM(2007)0857 – C6-0051/2008 – 2007/0289(CNS))	126