ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.281.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 281

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
21. november 2009


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Nõukogu

2009/C 281/01

Nõukogu arvamus Küprose ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta 2008–2012

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2009/C 281/02

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5512 – Electrabel/E.ON) ( 1 )

6

2009/C 281/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5683 – Brookfield/BBI/DBCT) ( 1 )

6

2009/C 281/04

Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

7

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2009/C 281/05

Euro vahetuskurss

9

2009/C 281/06

Liikmesriikidelt seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ saadud teave

10

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2009/C 281/07

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

11

2009/C 281/08

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

17

2009/C 281/09

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

22

2009/C 281/10

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

27

2009/C 281/11

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

32

2009/C 281/12

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

37

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2009/C 281/13

Riigiabi – Saksamaa – Riigiabi C 29/09 (ex N 503/09) – HSH Nordbank AG – Saksamaa – Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )

42

2009/C 281/14

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5705 – Marfrig Alimentos/Seara) ( 1 )

53

2009/C 281/15

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5690 – Occidental Petroleum Corporation/Phibro) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

54

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Nõukogu

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/1


NÕUKOGU ARVAMUS

Küprose ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta 2008–2012

2009/C 281/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. aprillil 2009 vaatas nõukogu läbi Küprose ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2012.

(2)

Küprose majandus on viimaste aastate jooksul peaaegu täistööhõive ja madala inflatsiooni tingimustes märkimisväärselt kasvanud, keskmiselt 4 %. Vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosile SKP kasv 2008. aastal pisut aeglustus ja langes 3,7 %-le. Välisnõudluse vähenemise tõttu peaks SKP kasv prognooside kohaselt 2009. aastal aeglustuma ja langema tasemele pisut üle 1 % ning püsima 2010. aastal positiivsena, kuid võimalikust tasemest madalamal. Alates 2008. aasta lõpust on Küprose ametiasutused kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga võtnud majanduse stimuleerimiseks erinevaid eelarvepõhiseid meetmeid, mis 2009. aastal moodustavad 1,5 % SKPst. Lisaks kõnealustele omal äranägemisel võetavatele meetmetele avaldavad riigi rahandusele survet majanduskasvu aeglustumine ja maksude laekumise vähenemine. Küprose üks probleem on ka võetud netolaenude suur osakaal võrreldes muu maailmaga ning selline olukord tähendab seda, et mitte üksnes erasektori säästude netojääk ei ole väike, vaid ka keskvalitsuse netopositsioon halveneb. Seepärast on Küprose ülesanne tagada majanduskasv maailmamajanduse tõsise ja pikaajalise languse ajal, vähendades samal ajal makromajanduslikku tasakaalustamatust range rahanduspoliitika abil. Pidades silmas elanikkonna vananemist, seisab Küpros pikemas perspektiivis silmitsi vajadusega tugevdada riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 3,8 %-lt 2008. aastal 2,1 %-le 2009. aastal, suureneb seejärel keskmiselt ligikaudu 3 %-le ja püsib sellisel tasemel ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu olemas oleva teabe (2) alusel tundub, et selline stsenaarium põhineb soodsatel kasvueeldustel 2009. aastaks ja pärast seda. Eelkõige lähtutakse prognoosis sellest, et puhasekspordi negatiivne mõju majanduskasvule muutub väiksemaks, oletusest, et ekspordi kasv on 2009. aastal positiivne, mis näib optimistlik, kui pidada silmas maailmakaubanduse ja Küprose põhiliste kaubanduspartnerite majanduskasvu eeldatavat aeglustumist. Peale selle eeldatakse, et pärast 2009. aastat arenevad eratarbimine ja -investeeringud soodsamas suunas. Programmi kohaselt väheneb maksebilansi puudujääk aeglaselt 12,4 %-lt SKPst 2008. aastal 10,2 %-le SKPst 2012. aastal tänu kaubandusbilansi puudujäägi järkjärgulisele vähenemisele ning see on kooskõlas sisenõudluse mõõdukama suurenemisega. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(4)

Prognooside kohaselt on valitsemissektori eelarve ülejääk vähenenud 2008. aastal 1 %-le SKPst, kusjuures 2007. aastal oli asjaomane näitaja 3,4 %, ning struktuurne tasakaal (s.o tsükliliselt kohandatud eelarveseisund ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta, nagu komisjoni talitused on ümber arvutanud programmis esitatud teabe alusel) on vähenenud 3,5 %-lt SKPst 0,75 %-le. Kõnealuste muutuste põhjuseks on põhiliselt tulude vähenemine, mis on tingitud kinnisvarasektori loiumaks muutumisest, ja vähemal määral ülekulud. Täpsemalt, toetused ja muud kulud suurendasid kumbki kulusid 0,5 protsendipunkti võrra SKPst. Kõnealustest kuludest omakorda 0,75 protsendipunkti SKPst moodustavad suurenenud kulud seoses põuaga ja veevarustuse ülalpidamisega ning põllumajandustootjatele makstavate hüvitistega. Lisaks suurendasid sotsiaalsiirded ja muud sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas võetud meetmed (seoses pensionäride, puuetega inimeste ja muude sotsiaalabi saajatega) kulusid veel peaaegu 0,5 protsendipunkti võrra SKPst. Sellest hoolimata on 2008. aasta ülejääk suurem kui 2007. aasta stabiilsusprogrammis eesmärgiks seatud 0,5 % SKPst tänu eeldatust suurematele tuludele, väiksematele intressimaksetele ja 2007. aasta positiivsele üldmõjule, mil eelarveülejääk suurenes lõpuks 3,4 %-le SKPst võrreldes prognoositud 1,5 %ga. Ehkki struktuurse tasakaalu suurt vähenemist mõjutas kasvukomponentide mõjust tingitud tulude vähenemine, oli eelarvepoliitika majanduslikult soodsal ajal üldiselt protsükliline.

(5)

Vastavalt viimasele ajakohastatud versioonile on 2009. aasta eelarve eesmärgiks seatud puudujääk 0,8 % SKPst, mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni talituste vaheprognoosiga. Võrreldes parlamendis 18. detsembril 2008 heakskiidetud 2009. aasta eelarve seaduses eesmärgiks seatud ülejäägiga 1 % SKPst on tegemist allapoole korrigeerimisega 1,75 protsendipunkti võrra SKPst. Selle põhjuseks on asjaolu, et kogutulu prognoose on aeglasema majanduskasvu prognooside tõttu korrigeeritud allapoole. Ajakohastatud versioonis prognoositakse, et tulude suhe SKPsse väheneb 2009. aastal 1,5 protsendipunkti võrreldes 2008. aasta tulemusega peamiselt seetõttu, et kinnisvaraturg on loid, ettevõtjate kasumlikkus on väiksem ja riigiosalusega organisatsioonid ei saa dividenditulu. Riiklikud kulud peaksid üksnes pisut suurenema. Väiksemate intressimaksetega korvatakse suuremad sotsiaalsiirded. Üldiselt on eelarvepoliitiline hoiak 2009. aastal ekspansiivne, mis on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga, jäädes suurusjärku 1,5 % SKPst.

(6)

Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk suurenema järk-järgult 0,8 %-lt SKPst 2009. aastal 2,2 %-le SKPst 2012. aastal. Koos sellega väheneb esmane ülejääk 1,5 %-lt SKPst 2009. aastal 0,2 %-le 2011. aastal ja muutub 0,2 % suuruseks puudujäägiks 2012. aastal. Struktuurne puudujääk peaks suurenema 0,75 %-lt SKPst 2009. aastal ligikaudu 2 %-le SKPst 2012. aastal, hoolimata sellest, et prognoositakse majanduskasvu suurenemist. Ühiselt kokku lepitud metoodika põhjal kaldub struktuurne eelarve tasakaal alates 2009. aastast märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eesmärgist, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarve. Eelarvepuudujäägi eeldatav suurenemine on põhiliselt seletatav jooksvate esmaste kulude, eelkõige sotsiaalmaksete, palkade ja muude kulude suurenemisega. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2008. aastal oli 49,3 % SKPst, peaks prognooside kohaselt vähenema 44,2 %-le SKPst 2012. aastal tänu püsivale esmasele ülejäägile, mis küll kiiresti väheneb.

(7)

Eelarvetulemus võib kujuneda prognoositust halvemaks. Eelkõige lähtutakse ajakohastatud programmis makromajandusliku stsenaariumi prognoosimisel eeldustest, et majanduskasv on soodne kogu programmiperioodi jooksul. Tulude poolel on riigi rahandusega seotud riskid, eelkõige 2009.–2010. aastal, suuremad kui eelmistel aastatel ning neid seostatakse majanduskasvu võimaliku järsema aeglustumisega ja majanduskasvu komponentide hulgas suureneb vähem maksutulu andvate komponentide osakaal. Silmas pidades eeldatavat majanduskasvu aeglustumist ja survet suurendada sisenõudlust suuremate riiklike kulutuste kaudu, on ülekulude oht täiesti olemas. Võla suhe ei pruugi areneda nii soodsalt, kui ajakohastatud programmis prognoositi, arvestades makromajandusliku stsenaariumi ja eelarve-eesmärkidega seotud ohtusid.

(8)

Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajaline eelarvemõju on ELi keskmisest palju suurem peamiselt seepärast, et pensionikulutuste osakaal SKPs suureneb järgmiste kümnendite jooksul suhteliselt palju, kuna praegu alles töötatakse välja pensioniskeemi. Programmis tutvustatakse hiljuti vastu võetud pensionireformi, tänu millele peaks vähenema pensionikulude kasv. Ajakohastatud prognoose võib siiski käsitada üksnes „liikmesriigi prognoosidena”, kui majanduspoliitika komitee ei ole neid lõplikult kinnitanud. Kuigi 2008. aasta eelarveseisund oleks osaliselt aidanud leevendada elanikkonna vananemise prognoositud pikaajalist mõju eelarvele, oleks programmis prognoositud eelarvemuutustel vastupidine mõju. Eelarve esmase tasakaalu parandamine keskpika perioodi jooksul ja täiendavate meetmete rakendamine elanikkonna vananemisega seotud kulude olulise kasvu piiramiseks aitaksid vähendada riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud suuri ohte.

(9)

Küprose eelarveraamistik on andnud häid tulemusi, millest annab tunnistust eelarve-eesmärkide ületamine suure majanduskasvu tingimustes. Hiljuti on raamistikku täiendatud sellega, et võeti vastu finantshaldussüsteem, järk-järgult on alates 2006. aastast rakendatud kolmeaastast keskpika perioodi eelarveraamistikku ja 2007. aastal võeti kasutusele programmi- ja tulemuspõhine eelarvestamine. Seni rakendatud tava võtta aasta jooksul vastu lisaeelarveid on suurendanud jooksvaid kulusid rohkem, kui rahaliste vahendite ümberjaotamisega kavandati. Programmi kohaselt peaks tänu uue eelarvestamisraamistiku täielikule rakendamisele olukord muutuma ning eelarvestamine peaks muutuma tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning aitama kaasa kulude vähendamisele. Samal ajal peaks uus eelarvestamiskord tagama kindla aluse kulude ümberjaotamiseks majanduskasvu soodustavatele tegevusvaldkondadele vastavalt riiklikus reformikavas kehtestatud prioriteetidele. Uus raamistik on siiski alles varajases rakendusfaasis ja peaks täielikult toimima hakkama 2012. aastal.

(10)

Küprose valitsus ei ole vastu võtnud ühtegi konkreetset finantssektori stabiliseerimise meetmete paketti. Pangandussüsteemi usaldusväärsuse suurendamiseks tõsteti hoiuste tagamise määra 40 000 eurolt 100 000 eurole. Lisaks andis valitsus 2009. aasta jaanuari algul välja riigivõlakirjad tähtajaga oktoober 2009, mida seejärel pikendati detsembrini 2009, et rahastada lühiajalisi vajadusi (rahavoog) ja suurendada pangandussüsteemi likviidsust. Võlakirjade koguväärtus on suurusjärgus 1,4 miljardit eurot (8 % SKPst), millest umbes pool hoiustatakse pankades ja krediidiasutustes.

(11)

Küprose valitsus võttis oma äranägemisel võetavaid eelarvemeetmeid majandussurutisele reageerimiseks. 2009. aasta stimuleerivate meetmete pakett on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning sobiv vahend majandussurutisega toimetulemiseks, toetades ajutiselt majandustegevust 2009. aastal. Sellega seotud eelarvelised kogukulud ulatuvad ligikaudu 1,5 % SKPst, millest 0,25 protsendipunkti on juba kajastatud 2009. aasta eelarves. Kõnealuse paketi eesmärk on leevendada kriisi mõju selle käes enim kannatavates majandussektorites, eelkõige ehituses (moodustab 1,25 % SKPst) ja turismis (moodustab ligikaudu 0,25 % SKPst). Valitsus on juba vastu võtnud sihtmeetme, mis käsitleb soodustingimustel laenu andmist väikese sissetulekuga peredele esmase eluaseme soetamiseks, ning kõnealuse meetme oletatav mõju võla suurusele on ligikaudu 1 % SKPst ajavahemikus 2009–2013. Üldiselt võib öelda, et pakett on õigeaegne, sihipärane ja ajutine. Meetmepakett vastab üldiselt peamistele lühemas perspektiivis seatud poliitikaeesmärkidele. Ajakohastatud programmis on esitatud ka mitmed struktuursed meetmed, mis on osa pikemaajalisest majanduspoliitika reformikavast, kuid aitavad ka toime tulla majanduskasvu aeglustumisest tingitud raskustega. Kõnealused meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ning riigispetsiifiliste soovitustega, mille kohta tegi komisjon 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel. Nende eesmärk on suurendada potentsiaalset majanduskasvu, tugevdada konkurentsivõimet ning edendada ainelist ja inimkapitali.

(12)

Üldine eelarvepoliitika on ekspansiivne kogu programmiperioodi jooksul. Konkreetsemalt tähendab see, et alates 2009. aastast suureneb märkimisväärselt eelarve puudujääk ja seega kaldutakse oluliselt kõrvale keskpika perioodi eesmärgist. Nimetatud asjaolu võib tekitada probleeme, arvestades Küprose majanduse suurt välist tasakaalustamatust. Võttes arvesse keskpika perioodiga seotud ohtusid, võivad eelarvetulemused olla prognoositust halvemad. Silmas pidades Küprose netolaenude suurt mahtu muu maailma suhtes, on tal üksnes natuke manööverdamisruumi seoses eelarvega, mistõttu eelarveseisundi halvenemine programmi viimastel aastatel takistab tasakaalustamatuse kõrvaldamist ja keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks vajalikku kohandamist.

(13)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmenõuete osas on programmis esitatud kõik nõutud ja peaaegu kõik vabatahtlikud andmed (3).

Üldine järeldus on, et 2009. aastal on eelarvepoliitika ekspansiivne, kuna kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga võetakse siis märkimisväärseid stimuleerivaid meetmeid. Järgmistel aastatel peaks eelarve tasakaal jätkuvalt halvenema. Võttes arvesse suhteliselt häid majandusväljavaateid ja välist tasakaalustamatust, ei tundu eeldatav eelarvepoliitika lõdvendamine olevat õigustatud. Üleilmse majanduskeskkonna järsu halvenemise taustal võivad eelarve strateegiat ähvardada olulised negatiivsed riskid, kuna programmi makromajandusliku stsenaariumi aluseks on olnud soodsad kasvuprognoosid. Suurt välist tasakaalustamatust silmas pidades peaks põhiliseks prioriteediks olema säilitada range eelarvepoliitika ja tugevdada selle jätkusuutlikkust. Seepärast peaks Küprose eelarvepoliitika põhiülesanne olema kontrollida jooksvaid kulusid ja vältida protsüklilisust. Lisaks on oluline riigi rahanduse kvaliteedi parandamine, et toetada tasakaalustamata majanduse sujuvat kohandamist.

Arvestades eespool esitatud hinnangut, kutsutakse Küprost üles:

i)

rakendama plaanikohaselt 2009. aasta eelarvepoliitikat kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames, vältides samal ajal riigi rahanduse edasist halvenemist 2009. aastal võrreldes eesmärgiga;

ii)

lõpetama eelarve puudujäägi suurenemise 2010. aastal ja pärast seda, piirates kulude suurenemist, et tagada kindel eelarveseisund keskpika perioodi jooksul;

iii)

pidades silmas elanikkonna vananemise prognoositud mõju valitsemissektori kuludele, tugevdama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust pensioni- ja tervishoiusüsteemi reformimisega.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

 

2007

2008

2009

2010

2011

2012

SKP reaalkasv

(muutuse %)

SP jaan 2009

4,4

3,8

2,1

2,4

3,0

3,2

KOM jaan 2009

4,4

3,6

1,1

2,0

puudub

puudub

LP dets 2007

4,2

4,1

4,0

4,0

4,0

puudub

THHI inflatsioon

(%)

SP jaan 2009

2,2

4,4

2,0

2,5

2,5

2,5

KOM jaan 2009

2,2

4,4

2,0

2,3

puudub

puudub

LP dets 2007

2,2

2,5

2,0

2,0

2,0

puudub

SKP lõhe (4)

(% potentsiaalsest SKPst)

SP jaan 2009

0,2

0,8

–0,1

–0,6

–0,5

–0,2

KOM jaan 2009 (5)

1,1

1,9

0,5

0,1

puudub

puudub

LP dets 2007

–0,7

–0,6

–0,6

–0,4

puudub

puudub

Netolaenuandmine/-võtmine muu maailma suhtes

(% SKPst)

SP jaan 2009

–11,7

–12,4

–12,1

–11,5

–10,9

–10,2

KOM jaan 2009

–9,7

–13,2

–11,8

–10,8

puudub

puudub

LP dets 2007

–6,6

–6,5

–6,3

–5,9

–5,6

puudub

Valitsemissektori tulud

(% SKPst)

SP jaan 2009

46,4

45,3

43,8

44,0

44,4

44,8

KOM jaan 2009

46,4

45,6

44,1

44,1

puudub

puudub

LP dets 2007

45,9

44,3

44,5

44,6

44,7

puudub

Valitsemissektori kulud

(% SKPst)

SP jaan 2009

42,9

44,3

44,6

45,5

46,3

47,1

KOM jaan 2009

42,9

44,7

44,7

45,1

puudub

puudub

LP dets 2007

44,4

43,8

44,0

44,0

44,1

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

SP jaan 2009

3,4

1,0

–0,8

–1,4

–1,9

–2,2

KOM jaan 2009

3,4

1,0

–0,6

–1,0

puudub

puudub

LP dets 2007

1,5

0,5

0,5

0,7

0,7

puudub

Eelarve esmane tasakaal

(% SKPst)

SP jaan 2009

6,5

3,9

1,5

0,8

0,2

–0,2

KOM jaan 2009

6,5

3,9

1,8

1,2

puudub

puudub

LP dets 2007

4,7

3,4

2,9

2,9

2,8

puudub

Tsükliliselt kohandatud eelarve tasakaal (4)

(% SKPst)

SP jaan 2009

3,4

0,7

–0,8

–1,2

–1,7

–2,1

KOM jaan 2009

3,0

0,2

–0,8

–1,1

puudub

puudub

LP dets 2007

1,8

0,7

0,7

0,8

0,7

puudub

Struktuurne eelarve tasakaal (6)

(% SKPst)

SP jaan 2009

3,4

0,7

–0,8

–1,2

–1,7

–2,1

KOM jaan 2009

3,0

0,2

–0,8

–1,1

puudub

puudub

LP dets 2007

0,3

0,7

0,7

0,8

0,7

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

SP jaan 2009

59,4

49,3

46,8

45,4

44,2

44,2

KOM jaan 2009

59,4

48,1

46,7

45,7

puudub

puudub

LP dets 2007

60,0

48,5

45,3

43,8

40,5

puudub

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Eelkõige on hindamisel arvesse võetud komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari prognoosi, kuid samuti muud hiljem saadud teavet.

(3)  Eelkõige puuduvad andmed esmaste netotulude ja siirete bilansi kohta.

(4)  Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud eelarveseisund ja SKP lõhe.

(5)  Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis aastatel 2007–2010 on vastavalt 3,1 %, 2,8 %, 2,6 % ja 2,4 %.

(6)  Tsükliliselt kohandatud eelarveseisund, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Programmi viimases ajakohastatud versioonis ja komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosis ei ole kajastatud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid.

Allikas

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/6


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5512 – Electrabel/E.ON)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/02

16. oktoobril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b). Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5512 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/6


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5683 – Brookfield/BBI/DBCT)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/03

13. novembril 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5683 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/7


Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

2009/C 281/04

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

Leheküljel 371:

8701 90 11

kuni

8701 90 90

Muud

Olemasolev tekst asendatakse järgmisega:

„Kõnealustesse alamrubriikidesse kuuluvad nn maastikusõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks traktorina ja millel on järgmised iseärasused:

üks iste ainult juhi jaoks; sõiduk ei ole ette nähtud teiste isikute vedamiseks;

kahe käepidemega juhtraud, mille küljes on juhtimisseadmed; juhtimine toimub kahe esiratta pööramisega ja põhineb auto käänmikroolisüsteemil (Ackermani põhimõte);

pidurid kõigil neljal rattal;

automaatsidur ja tagasikäik;

mootor, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks raskel maastikul ja võimeline rakendama madalatel pööretel piisavalt veojõudu lisaseadmete slepis vedamiseks;

jõuülekanne ratastele toimub kardaanvõlli, mitte kettülekande kaudu;

rehvidel on raskel maastikul sõitmiseks sobiv sügav muster;

mis tahes haakeseade, näiteks pukseerkonks, mis võimaldab sõidukil vedada või lükata vähemalt sõiduki enda kahekordset tühimassi;

pukseerimisvõimsus piduriteta järelkäru puhul on vähemalt sama suur kui sõiduki enda kahekordne tühimass.

Kui sõidukid vastavad kõigile eespool nimetatud karakteristikutele ja alamrubriikide 8701 90 11 – 8701 90 50 kohta käivatele selgitavatele märkustele, tuleb need sõidukid klassifitseerida põllumajandus- ja metsatraktoriteks. Muul juhul klassifitseeritakse need alamrubriiki 8701 90 90.

Kui sõidukid ei vasta kõigile eespool nimetatud karakteristikutele, klassifitseeritakse nn maastikusõidukid (all terrain vehicles) rubriiki 8703.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu ka nn quads (rubriik 8703 või alamrubriik 9503 00 10 (vt seda alamrubriiki käsitavad selgitavad märkused)).”

Leheküljel 372:

8701 90 11

kuni

8701 90 50

Põllumajandustraktorid (v.a üheteljelised aiatraktorid) ja metsatraktorid, ratastega

Olemasolev tekst asendatakse järgmisega:

„Need alamrubriigid hõlmavad vähemalt kolme rattaga põllumajandus- või metsatraktoreid, mis on konstruktsiooni ja abiseadmete poolest ilmselgelt ette nähtud kasutamiseks põllumajanduses, aianduses või metsanduses.

Seda liiki sõidukite suurim kiirus ei ületa tavaliselt 45 km tunnis.

Mootor suudab näiteks lukustatava diferentsiaali kasutamisel rakendada maksimaalset veojõudu.

Sõidukitel on põllumajanduses, aianduses või metsanduses kasutamiseks sobivad sügava mustriga rehvid.

Põllumajandustraktorid on tavaliselt varustatud hüdraulilise seadmega, mis tõstab või laseb alla põllutöömasinaid ja -seadmeid (äkked, adrad jne) tappvõlliga, mis võimaldab kasutada mootori jõudu muude masinate ja tööriistade käitamiseks, ning haakeseadmega haagiste jaoks. Need võivad olla varustatud ka hüdraulilise seadmega, mis on ette nähtud tõste- ja teisaldusseadmete (heina- ja sõnnikulaadurid jmt) käitamiseks, kui viimaseid peetakse lisaseadmeteks.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka eriehitusega põllumajandustraktorid, nt tõstetava raamiga traktorid viinamarjaistandustes ja taimlates kasutamiseks, ning muldamistraktorid ja šassiitraktorid.

Isegi kui vahetatav põllutööseade on tollile esitamise ajal paigaldatud traktorile, klassifitseeritakse see ikkagi temale omasesse rubriiki (8432, 8433 jne).

Metsatraktorite eritunnuseks on püsivalt kinnitatud vintsi olemasolu, mis võimaldab palke koondada.

Selle grupi märkuse 2 järgi võib nende alamrubriikide traktoritel olla teatavaid lisaomadusi, mis võimaldavad neid nende põhifunktsiooni kõrval kasutada ka põllumajandus- või metsamasinate ja -seadmete, tööriistade, väetiste, seemnete jne veoks.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu muruniidukid (mille kohta kasutatakse nimetust murutraktorid või aiatraktorid), mis on varustatud püsiva lõikeseadme ja ainult ühe käitusvõlliga selle lõikeseadme käitamiseks (vt Selgitavad märkused, rubriik 8433).”


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  ELT C 133, 30.5.2008, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/9


Euro vahetuskurss (1)

20. november 2009

2009/C 281/05

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4815

JPY

Jaapani jeen

131,87

DKK

Taani kroon

7,4416

GBP

Inglise nael

0,89915

SEK

Rootsi kroon

10,3543

CHF

Šveitsi frank

1,5126

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,4250

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,887

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

269,68

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7083

PLN

Poola zlott

4,1523

RON

Rumeenia leu

4,2845

TRY

Türgi liir

2,2196

AUD

Austraalia dollar

1,6299

CAD

Kanada dollar

1,5876

HKD

Hongkongi dollar

11,4816

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0530

SGD

Singapuri dollar

2,0596

KRW

Korea won

1 717,07

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,2443

CNY

Hiina jüaan

10,1154

HRK

Horvaatia kuna

7,3281

IDR

Indoneesia ruupia

14 026,59

MYR

Malaisia ringit

5,0156

PHP

Filipiini peeso

69,779

RUB

Vene rubla

43,0800

THB

Tai baht

49,260

BRL

Brasiilia reaal

2,5734

MXN

Mehhiko peeso

19,3928

INR

India ruupia

69,0470


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/10


Liikmesriikidelt seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ saadud teave

2009/C 281/06

Järgmised liikmesriigid on teatanud komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 1 lõikele 3, et nad on otsustanud mitte kohaldada nimetatud direktiivi III lisa jaotise III.1 (ADN) sätteid:

Taani Kuningriik;

Eesti Vabariik;

Iirimaa;

Kreeka Vabariik;

Hispaania Kuningriik;

Küprose Vabariik;

Läti Vabariik;

Leedu Vabariik;

Malta Vabariik;

Portugali Vabariik;

Sloveenia Vabariik;

Slovakkia Vabariik;

Soome Vabariik;

Rootsi Kuningriik;

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/11


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/07

Riikliku abi viitenumber

X 192/08

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Emilia-Romagna

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Direzione Generale Cultura Formazione Lavoro

Viale Aldo Moro 38

40127 Bologna BO

ITALIA

http://www.regione.emilia-romagna.it

Abimeetme nimetus

Aiuti destinati alle imprese operanti nel territorio della Regione appartenenti ai settori esposti alla concorrenza internazionale e che sono rivolti alla prima formazione, alla riqualificazione ed aggiornamento dei loro addetti, con particolare riguardo alle fasce deboli

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Delibera di Giunta regionale n. 1968 del 24.11.2008

(Bollettino Ufficiale della Regione Emilia-Romagna — Parte II — n. 213 del 17 dicembre 2008)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.form-azione.it/operatori/regimi_aiuti.htm

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

24.11.2008–30.6.2014

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

6,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

«Programma Operativo della Regione Emilia-Romagna FSE Obiettivo 2 “Competitività regionale e occupazione” 2007-2013», approvato dalla Commissione Europea con decisione C(2007) 5327 del 26.10.2007 — 7,20 milioni di EUR

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 193/08

Liikmesriik

Prantsusmaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

France

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Le Ministère de l’agriculture et de la pêche (CASDAR)

Les collectivités territoriales qui souhaite

Ministère de l’agriculture et de la pêche

Direction générale de l’enseignement et de la recherche SESRI, sous-direction de l’innovation

1 ter avenue de Lowendal

75700 Paris 07 SP

FRANCE

http://agriculture.gouv.fr/sections/thematiques/recherche-developpement

Abimeetme nimetus

Aides à la recherche et au développement agricole

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Loi de finances 2005-1719 du 30 décembre 2005 article 52 III, pour 2006, publiée au journal officiel du 31 décembre 2005; articles L 820-1 à 3 du code rural; articles D 821-1 et 15, R-821-13 et 16, R-822-1, L-611-1 et 14 et suivants du code rural; arrêté du 19 octobre 2006 relatif à l’élaboration et à l’évaluation du programme national de développement agricole et rural.

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://agriculture.gouv.fr/sections/thematiques/recherche-developpement

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine n N 189/03

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

120,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Põllumajandus- ja kalandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 34)

100 %

Riikliku abi viitenumber

X 1/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Wales

Artikkel 87 lõige 3 punkt a, Artikkel 87 lõige 3 punkt c,

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Welsh Assembly Government

Plas Glyndwr

Kingsway

Cardiff

CF10 3AH

UNITED KINGDOM

http://new.wales.gov.uk

Abimeetme nimetus

Welsh Assembly Government Support for Training

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Learning and Skills Act 2000 (Section 34)

http://www.opsi.gov.uk/Acts/acts2000/ukpga_20000021_en_1

Education Act 2002 (Section 14)

http://www.opsi.gov.uk/ACTS/acts2002/ukpga_20020032_en_1

Government of Wales Act 2006 (Section 80)

http://www.opsi.gov.uk/acts/acts2006/ukpga_20060032_en_1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://wales.gov.uk/docs/det/report/081217stateaidsupportfortrainingschemei.pdf?lang=en

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

16,20 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen, Intressitoetus, Toetus, Tagasimakstavad ettemaksed

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

European Social Fund (ESF) — GBP 38,00 million

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 2/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Steiermark

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Steierische Wirtschaftsförderungsgesellschaft m. b. H. (SFG)

Nikolaiplatz 2

8020 Graz

ÖSTERREICH

http://www.sfg.at

Abimeetme nimetus

Richtlinie für die steierische Wirtschaftsförderung

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Steiermärkisches Wirtschaftsförderungsgesetz 2001 (LGBl. Nr. 14/2002, Novelle LGBl. Nr. 98/2007)

Richtlinie für die steierische Wirtschaftsförderung (GZ: A14-10-2/2008-207 vom 22.12.2008)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.sfg.at/downloads/docs/4251_2_207RSA_Beilage_Richtlinie_20081222.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2009

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

100,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Regionale Wettbewerbsfähigkeit Steiermark 2007—2013 (genehmigt von der Europäischen Kommission am 4. Mai 2007 CCI: 2007AT162PO007) — 155,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

15 %

20 %

Uutele väikeettevõtetele antav abi (artikkel 14)

100 %

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Abi naisettevõtjate asutatud uutele väikeettevõtetele (artikkel 16)

100 %

Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel järgida ühenduse keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rangemaid normatiive või parandada keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel (artikkel 18)

35 %

20 %

Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset, kui ühenduse normatiivid puuduvad (artikkel 19)

35 %

20 %

VKEdele nende varaseks vastavusseviimiseks tulevaste ühenduse normatiividega antav abi (artikkel 20)

15 %

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21)

60 %

20 %

Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 22)

45 %

20 %

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23)

45 %

20 %

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 24)

50 %

20 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (artikkel 32)

75 %

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33)

50 %

Noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi (artikkel 35)

1 250 000 EUR

Innovatsiooni nõuandeteenuste jaoks antav abi ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi (artikkel 36)

200 000 EUR

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi (artikkel 37)

200 000 EUR

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 3/09

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Italy

Piirkonna nimi (NUTS)

Lombardia

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Lombardy region +12 Chambers of Commerce of Lombardy provinces (BG, BS, CR, CO, LC, LO, MN, MI, MB, PV, SO, VA)

Regione Lombardia

Via Pola 14

20124 Milano MI

ITALIA

http://www.regione.lombardia.it, http://www.bg.camcom.it, http://www.bs.camcom.it, http://www.cciaa.cremona.it, http://www.co.camcom.it, http://www.lc.camcom.it, http://www.lo.camcom.it, http://www.mn.camcom.it, http://www.mi.camcom.it, http://www.mn.camcom.it, http://www.pv.camcom.it, http://www.so.camcom.it, http://www.va.camcom.it

Abimeetme nimetus

Micromacro: bando per micro progetti a dimensione regionale e macro progetti su grandi aree geografiche per l'internazionalizzazione delle PMI

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

BURL N. 51 15.12.2008 (S.O.)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.infopoint.it/pdf/2008/01510.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

15.12.2008–15.9.2011

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

3,50 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/17


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/08

Riikliku abi viitenumber

X 43/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

North Eastern Scotland, Eastern Scotland, South Western Scotland

Artikkel 87 lõige 3 punkt c)

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Scottish Enterprise

150 Broomielaw

Atlantic Quay

Glasgow

G2 8LU

UNITED KINGDOM

http://www.scotent.co.uk

Abimeetme nimetus

Scottish Enterprise Business Support Scheme 2009-2013

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990, as amended on 1 April 2001 by Scottish Statutory Instrument 2001 No 126

http://www.opsi.gov.uk/acts/acts1990/ukpga_19900035_en_1

European Communities Act 1972

http://www.opsi.gov.uk/Acts/acts1972/ukpga_19720068_en_1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.scottish-enterprise.com/publications/scottish_enterprise_business_support_scheme_2009.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

15,00 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

LUPS/ERDF/2008/1/2/0195 — GBP 0,55 million

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 24)

50 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %

Riikliku abi viitenumber

X 44/09

Liikmesriik

Sloveenia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Slovenia

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

http://www.mddsz.gov.si/

Abimeetme nimetus

Programi zaposlovanja

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Katalog ukrepov aktivne politike zaposlovanja

http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/pageuploads/dokumentipdf/katalog_apz_07_08_dec08.pdf

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/pageuploads/dokumentipdf/katalog_apz_07_08_dec08.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2010

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

9,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Operativni program razvoja človeških virov za obdobje 2007–2013, ki ga je Komisija potrdila z Odločbo št. K(2007) 5744 dne 21.11.2007 (CCI 2007 SI 051 PO 001). Udeležba ESS sredstev v višini 85 % – 13,60 EUR (v milijonih)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 40)

50 %

Riikliku abi viitenumber

X 45/09

Liikmesriik

Madalmaad

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Noord-Nederland

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Samenwerkingsverband Noord-Nederland

Postbus 779

9700 AT Groningen

NEDERLAND

http://www.snne.eu

Abimeetme nimetus

Investeringspremieregeling Noord-Nederland 2008

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Verordening (van 12 december en 19 december) van Provinciale Staten van Groningen, Drenthe en Fryslân op grond van artikel 145 van de Provinciewet houdende regels betreffende de subsidiëring van activiteiten op het terrein van investeringen aan stuwende ondernemingen

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.snn.eu/sjablonen/1/infotype/webpage/view.asp?objectID=1254

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XR 77/08

Kestus

1.1.2008–31.12.2010

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

22,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

15 %

10 %

Riikliku abi viitenumber

X 46/09

Liikmesriik

Slovakkia

Liikmesriigi antud number

MF/8527/2009-832

Piirkonna nimi (NUTS)

Západné Slovensko, Stredné Slovensko, Východné Slovensko

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

SLOVENSKO/SLOVAKIA

http://www.economy.gov.sk

Abimeetme nimetus

Schéma štátnej pomoci na podporu inovácií prostredníctvom projektov priemyselného výskumu a experimentálneho vývoja

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov

Zákon č. 172/2005 Z. z. o organizácii štátnej podpory výskumu a vývoja a o doplnení zákona č. 575/2001 Z. z. o organizácii činnosti vlády a organizácii ústrednej štátnej správy v znení neskorších predpisov

Zákon č. 575/2001 Z. z. o organizácii činnosti vlády a organizácii ústrednej štátnej správy v znení neskorších predpisov

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.justice.gov.sk/h.aspx?pg=r2&htm=http://www.justice.gov.sk/ovest/ov8/12/240/ov240A.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

12.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

20,07 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

50 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

25 %

20 %

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (artikkel 32)

50 %

Riikliku abi viitenumber

X 47/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

North Eastern Scotland, Eastern Scotland, South Western Scotland

Artikkel 87 lõige 3 punkt c)

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Scottish Enterprise

150 Broomielaw

Atlantic Quay

Glasgow

G2 8LU

UNITED KINGDOM

http://www.scotent.co.uk

Abimeetme nimetus

Scottish Enterprise Training Scheme 2009-2013

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990, as amended on 1 April 2001 by Scottish Statutory Instrument 2001 No 126

http://www.opsi.gov.uk/acts/acts1990/ukpga_19900035_en_1

European Communities Act 1972

http://www.opsi.gov.uk/Acts/acts1972/ukpga_19720068_en_1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.scottish-enterprise.com/publications/scottish_enterprise_training_scheme_2009.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

5,00 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/22


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/09

Riikliku abi viitenumber

X 66/09

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Puglia

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Regione Puglia — Area Politiche per lo Sviluppo, il Lavoro e l'Innovazione

Corso Sonnino 177

70121 Bari BA

ITALIA

http://www.sistema.puglia.it

http://www.regione.puglia.it

Abimeetme nimetus

«Regolamento per aiuti alle piccole imprese innovative operative e di nuova costituzione»

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

L.R. n. 7 del 12.5.2004, articolo 44, comma 3 «Statuto della Regione Puglia»

LR. n. 10 del 26.6.2004, regolamento n. 20 del 14.10.2008 adottato con DGR n. 1816 del 30.9.2008

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.sistema.puglia.it

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.3.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

10,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

PO Fesr Puglia 2007/2013 — 5,00 milioni di EUR

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi (artikkel 35)

1 500 000 EUR

Riikliku abi viitenumber

X 69/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Prórroga de un régimen de ayudas amparado en el Reglamento de exención 2204/2002 de 12 de diciembre de 2002

Piirkonna nimi (NUTS)

Asturias

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Servicio Público de Empleo del Principado de Asturias

Plaza de España, 1

33007 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

http://www.asturias.es

Abimeetme nimetus

Subvenciones a las unidades de apoyo a la actividad profesional de los centros especiales de empleo

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Real Decreto 469/2006, de 21 de abril, por el que se regulan las unidades de apoyo a la actividad profesional (BOE 22.4.2006)

Resolución de 25 de septiembre de 2007 por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones a la actividad profesional de los centros especiales de empleo (BOPA 16.10.2007)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://download.princast.es/bopa/disposiciones/repositorio/LEGISLACION34/66/19/001U003NOA0002.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XE 25/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,50 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 42)

100 %

Riikliku abi viitenumber

X 70/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Prórroga de un régimen de ayudas amparado en el Reglamento de exención 2204/2002 de 12 de diciembre de 2002

Piirkonna nimi (NUTS)

Asturias

Artikkel 87 lõige 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Servicio Público de Empleo del Principado de Asturias

Plaza de España, 1

33007 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

http://www.asturias.es

Abimeetme nimetus

Subvenciones a los promotores de proyectos de empleo con apoyo

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Real Decreto 870/2007, de 2 de julio, por el que se regula el programa de empleo con apoyo (BOE 14.7.2007)

Resolución de 25 de septiembre de 2007 por la que se aprueban las bases reguladoras de la concesión de subvenciones a los promotores de proyectos de empleo con apoyo (BOPA de 16.10.2007)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://download.princast.es/bopa/disposiciones/repositorio/LEGISLACION34/66/19/001U003NOB0002.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XE 24/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,12 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 42)

100 %

Riikliku abi viitenumber

X 71/09

Liikmesriik

Soome

Liikmesriigi antud number

Säädös 749/2008

Piirkonna nimi (NUTS)

Itä-Suomi

Pohjois-Suomi

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Valtiovarainministeriö

PL 28

FI-00023 Valtioneuvosto

SUOMI/FINLAND

http://www.vm.fi

Abimeetme nimetus

Pienten ja keskisuurten yritysten kehitysalueille tekemien investointien korotetut poistot

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Kehitysalueelle tehtävien investointien korotetuista poistoista annettu laki (1262/1993, muut. 1736/1995, 32/1998, 1215/1998, 964/2000, 901/2001, 914/2003, 979/2006 ja 749/2008)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.vm.fi/vm/fi/04_julkaisut_ja_asiakirjat/03_muut_asiakirjat/20081216Piente/name.jsp

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 3/04

Muutmine XS 173/06

Kestus

1.1.2009–31.12.2011

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

1,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Maksumeede

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

1 %

Riikliku abi viitenumber

X 72/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Nordrhein-Westfalen

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

NRW. Bank

Johanniterstraße 3

48145 Münster

DEUTSCHLAND

http://www.nrwbank.de

Abimeetme nimetus

Regionales Wirtschaftsförderprogramm NRW (RWP NRW) — Richtlinie für die Gewährung von Finanzhilfen zur Förderung der gewerblichen Wirtschaft einschließlich des Tourismusgewerbes vom 17.12.2008

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Rahmenplan der Bund/Länder-Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ (Banz. v. 12.4.2007, S. 4713), geändert durch die Beschlüsse des Koordinierungsausschusses v. 10.9.2008 (Banz. v. 24.9.2008, S. 3452) und v. 9.12.2008 (Banz. v. 19.12.2008, S. 4618)

Landeshaushaltsordnung NRW i.d.F. der Bekanntmachung v. 26.4.1999 (SGV.NRW 630)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.nrwbank.de/pdf/dt/RWP_NRW/RWP_Richtlinie_12.09.08.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine X 22/08

Kestus

1.1.2009–31.12.2009

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

70,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

15 %

20 %

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

50 %


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/27


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/10

Riikliku abi viitenumber

X 73/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Northern Ireland

Artikkel 87 lõige 3 punkt c)

Abi andev ametiasutus

Invest Northern Ireland

Bedford Square

Bedford Street

Belfast

BT2 7ES

NORTHERN IRELAND

http://www.investni.com

Abimeetme nimetus

Business Improvement Through Training Programme

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

The Industrial Development (Northern Ireland) Order 1982

The Industrial Development (Northern Ireland) Act 2002

The European Communities Act 1973

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.investni.com/bitp_scheme_guidance_jan_09.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XT 56/04

Kestus

2.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

7,50 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

The European Sustainable Competitiveness Programme for Northern Ireland 2007-2013

CCI: 2007UK162PO003

European Regional Development Fund — GBP 3,25 million

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 74/09

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Veneto

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Regione del Veneto

Corso del Popolo 14

30172 Mestre-Venezia VE

ITALIA

http://www.regione.veneto.it

Abimeetme nimetus

Agevolazioni per l'acquisto o il leasing di nuove macchine utensili o di produzione

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Legge 28 novembre 1965, n. 1329

Decreto dirigente regionale direzione industria n. 293 del 30 dicembre 2008 in corso di pubblicazione sul bollettino ufficiale della regione del Veneto del 23 gennaio 2009

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.regione.veneto.it/bandi

http://www.incentivi.mcc.it/html/html/mcc_veneto/agevolazioni_regionali_regione_new.html

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 20/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

10,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

20 %

10 %

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 75/09

Liikmesriik

Eesti

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Estonia

Artikkel 87 lõige 3 punkt a)

Abi andev ametiasutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Liivalaia 13/15

10118 Tallinn

EESTI/ESTONIA

http://www.eas.ee

Abimeetme nimetus

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2008 a määrus nr 40 „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord” (RTL, 22.5.2008, 40, 560)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13124790

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 145/08

Kestus

23.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

330,00 EEK (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Euroopa Regionaalarengu Fond – 330,00 EEK (miljonites)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

65 %

10 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

40 %

10 %

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (artikkel 32)

75 %

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33)

50 %

Riikliku abi viitenumber

X 78/09

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Galicia

Artikkel 87 lõige 3 punkt a)

Abi andev ametiasutus

Consejero de Medio Rural (Xunta de Galicia)

San Caetano, s/n

15781 Santiago de Compostela

ESPAÑA

http://mediorural.xunta.es

Abimeetme nimetus

Orden por la que se modifica la Orden de 18 de julio de la Consejería de Medio Rural por la que se establecen las bases reguladoras de las ayudas en concurrencia competitiva para la implantación de servicios de gestión, sustitución y asesoramiento a las explotaciones agrarias, y se convocan para el año 2009.

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Orden de 18 de julio de la Consejería de Medio Rural por la que se establecen las bases reguladoras de las ayudas en concurrencia competitiva para la implantación de servicios de gestión, sustitución y asesoramiento a las explotaciones agrarias

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://agader.xunta.es/EixoLeader_Preparacion.do

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 314/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

68,40 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

FEADER — 28,97 EUR (en millones)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

45 %

VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26)

45 %

Riikliku abi viitenumber

X 79/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Österreich

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

ERP-Fonds

Ungargasse 37

1030 Wien

ÖSTERREICH

http://www.erp-fonds.at

http://www.awsg.at

Abimeetme nimetus

ERP-Technologieprogramm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

ERP-Fonds-Gesetz (BGBl. Nr. 207/1962 in der geltenden Fassung),

Richtlinie ERP-Technologieprogramm (Nachfolgeregelung zu N 287/97),

Allgemeine Bestimmungen für die ERP-Programme der Sektoren Industrie und Gewerbe

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.awsg.at/portal/media/3552.pdf

http://www.awsg.at/portal/media/3546.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

23.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

150,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus, Sooduslaen

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Für ausgewählte Projekte Kofinanzierung im Rahmen der Operationellen Programme (EFRE-Zuschuss) — 10,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

50 %

20 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

25 %

20 %


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/32


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/11

Riikliku abi viitenumber

X 80/09

Liikmesriik

Prantsusmaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Abi andev ametiasutus

Centre National de la Cinématographie

12 rue de Lübeck

75116 Paris

FRANCE

http://www.cnc.fr

Abimeetme nimetus

Fonds d'Aide au Jeu Vidéo — Aide à la pré-production de jeux vidéo

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Lois de finances annuelles

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.cnc.fr/Site/Template/T11.aspx?SELECTID=3004&ID=2054&t=2

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Arvutimängude kirjastamine

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

3,50 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Tagasimakstavad ettemaksed

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

35 %

Riikliku abi viitenumber

X 81/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Österreich

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

ERP-Fonds

Ungergasse 37

1030 Wien

ÖSTERREICH

http://www.erp-fonds.at

http://www.awsg.at

Abimeetme nimetus

ERP-KMU-Programm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

ERP-Fonds-Gesetz (BGBl. Nr. 207/1962 in der geltenden Fassung),

Richtlinie ERP-KMU-Programm,

Allgemeine Bestimmungen für die ERP-Programme der Sektoren Industrie und Gewerbe

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.awsg.at/portal/media/3550.pdf

http://www.awsg.at/portal/media/3546.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 1/08

Kestus

23.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

320,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen, Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Für ausgewählte Projekte Kofinanzierung im Rahmen der Operationellen Programme (EFRE-Zuschuss) — 20,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 82/09

Liikmesriik

Belgia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Région Wallonne

Artikkel 87 lõige 3 punkt a, Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Gouvernement wallon, représenté par M. Jean-Claude MARCOURT Ministre de l’économie, de l’emploi et de la recherche

Direction générale Opérationnelle de l’économie, de l’emploi et de la recherche

Direction des Programmes d’investissement Catherine Charlier, Directeur f.f.

Place de la Wallonie, 1, bât. 2

5100 Jambes

BELGIQUE/BELGIË

Tel +32 081333715

http://economie.wallonie.be

Abimeetme nimetus

Incitants régionaux en faveur des grandes enterprises

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Décret du 11 mars 2004 relatif aux incitants régionaux en faveur des grandes entreprises

Arrêté du GW du 6 mai 2004 portant exécution du décret du 11 mars 2004 relatif aux incitants régionaux en faveur des grandes entreprises modifié par l’arrêté du Gouvernement wallon du 12 décembre 2008, (insérant les dispositions nécessaires pour que le régime d’aide soit conforme au règlement (CE) no 800/2008).

Arrêté du GW du 6 décembre 2006 déterminant les zones de développement pour la période 2007-2013.

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://wallex.wallonie.be

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XR 85/07

Kestus

31.12.2008–31.1.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

30,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Maksumeede, Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 83/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Änderung/Anpassung AGVO

Piirkonna nimi (NUTS)

Österreich

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

ERP-Fonds

Ungargasse 37

1030 Wien

ÖSTERREICH

http://www.erp-fonds.at

http://www.awsg.at

Abimeetme nimetus

ERP-Internationalisierungsprogramm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

ERP-Fonds-Gesetz (BGBl. Nr. 207/1962 in der geltenden Fassung),

Richtlinie ERP-Internationalisierungsprogramm,

Allgemeine Bestimmungen für die ERP-Programme der Sektoren Industrie und Gewerbe

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.awsg.at/portal/media/3548.pdf

http://www.awsg.at/portal/media/3546.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 12/08

Kestus

23.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

20,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 85/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Österreich

Artikkel 87 lõige 3 punkt a, Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

ERP-Fonds

Ungargasse 37

1030 Wien

ÖSTERREICH

http://www.erp-fonds.at

http://www.awsg.at

Abimeetme nimetus

ERP-Regionalprogramm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

ERP-Fonds-Gesetz (BGBl. Nr. 207/1962 in der geltenden Fassung),

Richtlinie ERP-Regionalprogramm,

Allgemeine Bestimmungen für die ERP-Programme der Sektoren Industrie und Gewerbe

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.awsg.at/portal/media/3551.pdf

http://www.awsg.at/portal/media/3546.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XR 4/07

Kestus

23.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

420,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen, Toetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Für ausgewählte Projekte Kofinanzierung im Rahmen der Operationellen Programme (EFRE-Zuschuss) — 20,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

20 %


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/37


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/12

Riikliku abi viitenumber

X 87/09

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Austria

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

ERP-Fonds

Ungargasse 37

1030 Wien

ÖSTERREICH

http://www.erp-fonds.at

http://www.awsg.at

Abimeetme nimetus

ERP-Infrastrukturprogramm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

ERP-Fonds-Gesetz (BGBl. Nr. 207/1962 in der geltenden Fassung), Richtlinie ERP-Infrastrukturprogramm, Allgemeine Bestimmungen für die ERP-Programme der Sektoren Industrie und Gewerbe

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.awsg.at/portal/media/3547.pdf

http://www.awsg.at/portal/media/3546.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XR 77/07

Muutmine XS 125/07

Kestus

23.12.2008–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

100,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Für ausgewählte Projekte Kofinanzierung im Rahmen der Operationellen Programme (EFRE-Zuschuss) — 1,00 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

20 %

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 89/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Rheinland-Pfalz

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Investitions- und Strukturbank Rheinland-Pfalz (ISB) GmbH

Holzhofstraße 4

55116 Mainz

DEUTSCHLAND

http://www.isb.rlp.de

Abimeetme nimetus

Vergabe von zinsverbilligten Darlehen nach dem Mittelstandsförderungsprogramm

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

§ 19 des Landesgesetzes über die Förderung der kleinen und mittleren Unternehmen sowie der in der freien Wirtschaft tätigen freien Berufe (Mittelstandsförderungsgesetz) vom 3.2.1978 (GVBl. S. 103), geändert durch Gesetz vom 14.5.1982 (GVBl. S. 129), BS 70-3, § 44 der Landeshaushaltsordnung für Rheinland-Pfalz vom 20.12.1971 (GVBl. 72, S.2), zuletzt geändert durch Gesetz vom 21.11.2006 (GVBl. S. 349), BS 63-1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.isb.rlp.de

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Muutmine XS 19/06

Muutmine XS 128/07

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

9,04 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Intressitoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %

Riikliku abi viitenumber

X 91/09

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Bremen FEI 2009

Piirkonna nimi (NUTS)

Bremen

Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Der Senator für Wirtschaft und Häfen

Zweite Schlachtpforte 3

28195 Bremen

DEUTSCHLAND

http://www.wirtschaft.bremen.de

Abimeetme nimetus

Richtlinie „Förderung der Forschung, Entwicklung und Innovation“

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

§§ 23, 44 der Haushaltsordnung der Freien Hansestadt Bremen (Brem.GBl. 1971, S. 143, zuletzt geänd. durch G. v. 6.7.2004, Brem.GBl. S. 353)

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.wirtschaft.bremen.de/sixcms/media.php/13/FEI-RL.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

7,00 EUR (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus, Sooduslaen

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

CCI 2007 DE 162 PO 006 — 2,20 EUR (in Mio.)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

50 %

20 %

Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c)

25 %

20 %

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (artikkel 32)

50 %

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33)

50 %

Noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi (artikkel 35)

500 000 EUR

Innovatsiooni nõuandeteenuste jaoks antav abi ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi (artikkel 36)

20 000 EUR

Riikliku abi viitenumber

X 97/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

European Social Fund (ESF)

Piirkonna nimi (NUTS)

Wales

Artikkel 87 lõige 3 punkt a, Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

All Local Authorities in Wales

C/O Welsh Local Government Association

Local Government House

Drake Walk

Cardiff

CF10 4LG

UNITED KINGDOM

http://www.wlga.gov.uk/english/competition-and-state-aid/

Abimeetme nimetus

Welsh Local Government Training Support Scheme

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Local Government Act 2000 C22 Part 1

http://www.opsi.gov.uk/Acts/acts2000/ukpga_20000022_en_1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.wlga.gov.uk/uploads/publications/5051.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2012

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

6,00 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen, Intressitoetus, Toetus, Tagasimakstavad ettemaksed

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

European Social Fund (ESF) — GBP 4,15 (in millions)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

Riikliku abi viitenumber

X 98/09

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

European Regional Development Fund

Piirkonna nimi (NUTS)

Wales

Artikkel 87 lõige 3 punkt a, Artikkel 87 lõige 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

All Welsh Local Authorities

C/O Welsh Local Government Association

Local Government House

Draek Walk

Cardiff

CF10 4LG

UNITED KINGDOM

http://www.wlga.gov.uk/english/competition-and-state-aid/

Abimeetme nimetus

Welsh Local Government Capital Investment Aid and Employment Aid Scheme

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Local Government Act 2000 C22 Part 1

http://www.opsi.gov.uk/Acts/acts2000/ukpga_20000022_en_1

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.wlga.gov.uk/uploads/publications/5047.pdf

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2009–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

25,00 GBP (miljonites)

Tagatised

Abimeede (artikkel 5)

Laen, Intressitoetus, Toetus, Tagasimakstavad ettemaksed

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

European Regional Development Fund — GBP 11,50 (in millions)

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13) Abikava

30 %

20 %

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

20 %


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/42


RIIGIABI – SAKSAMAA

Riigiabi C 29/09 (ex N 503/09) – HSH Nordbank AG – Saksamaa

Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/13

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 22. oktoobri 2009. aasta kirjas teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud meetmega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abimeetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, kahe nädala jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

Office: SPA3, 6/5

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Saksamaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

MENETLUS

1. septembril 2009 teavitas Saksamaa komisjoni panga HSH Nordbank AG jaoks ette nähtud ümberkorralduskavast.

MEETME KIRJELDUS

HSH Nordbank AG on Saksamaa liidumaa pank (Landesbank), mille peakorter on Hamburgis. HSH Nordbank AG on rahvusvaheline kommertspank. HSH Nordbanki äritegevus on suunatud Saksamaale ning valitud riikidele Euroopas ja väljaspool Euroopat. 2009. aasta mais vajas HSH Nordbank AG kiiresti täiendavat tuumkapitali, sest muidu oleks tema tuumkapitali suhtarv langenud allapoole reguleerivate asutuste nõutud minimaalsest suhtarvust.

Selles olukorras nägid Vaba- ja Hansalinn Hamburg ja Schleswig-Holsteini liidumaa ette kaks meedet: HSH Nordbank AG tuumkapitali suurendamine 3 miljardi EUR võrra ja kuni 10 miljardi euro suurune riskikaitse osale HSH Nordbank AG bilansist. 29. mail 2009 lubas Euroopa Komisjon võtta kõnealused meetmed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel kuueks kuuks ja nõudis, et pank esitaks kolme kuu jooksul usaldusväärse ja põhjendatud ümberkorralduskava.

HSH Nordbank AG on koostanud ümberkorralduskava ajavahemikuks 2009–2014. Ümberkorralduskavaga nähakse ette HSH Nordbank AG tegevuse märkimisväärne piiramine, mis saavutatakse esmajoones varade ümberpaigutamisega rämpspanka, muu tegevuse eraldamisega põhitegevustest ning keskendumisega põhitegevusele ja põhipiirkondadele. Panga uus ärimudel piirdub kolme sambaga:

piirkondlik tegevus, mis seisneb privaat- ja korporatiivpanganduses, koostöös hoiupankadega ja ärikinnisvara finantseerimises;

„rahvusvahelise sektori spetsialist”, mis hõlmab projektide rahastamist ekspedeerimise, transpordi ja taastuvenergia valdkonnas, keskendudes Põhja-Euroopale;

tegutsemine kapitaliturul finantslahenduste pakkujana ning refinantseerimisallikana piirkondliku ja rahvusvahelise sektori ettevõtjatele.

HINDAMINE

Komisjon arvab, et Saksamaa poolt HSH Nordbank AG toetuseks võetud meetmed kujutavad endast riigiabi. Komisjon on esialgsel seisukohal, et kõnealuseid riigiabi meetmeid tuleks hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel.

Riskikaitse kokkusobivuse suhtes kahtleb komisjon, kas meede täidab langenud väärtusega varade teatises (1) sätestatud läbipaistvuse, varade abikõlblikkuse, varade hindamise ja hinna kriteeriumid.

HSH Nordbank AG rekapitaliseerimisega seoses on komisjonil kahtlusi panga hindamise ning koormuse jagunemise suhtes panga ja selle omanike vahel.

HSH Nordbank AG esitatud ümberkorralduskava suhtes ei ole komisjonil praeguses etapis veel võimalik teha järeldust, et sellega on võimalik taastada HSH Nordbank AG pikaajaline elujõulisus ja et see aitab vältida konkurentsi põhjendamatut moonutamist. Komisjonil on praeguses etapis kahtlusi, kas panga enda panus on piisav ja kas koormus jaguneb piisaval määral panga ja selle (nii abimeetmetes osalevate kui ka mitteosalevate) omanike vahel.

Komisjonil on seega kahtlusi, kas abimeetmed sobivad ühisturuga kokku EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b kohaselt.

KIRJA TEKST

„Die Kommission teilt der Bundesrepublik Deutschland hiermit mit, dass sie nach Prüfung der von den deutschen Behörden in der vorerwähnten Sache übermittelten Angaben beschlossen hat, das Verfahren nach Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag einzuleiten, da sie Zweifel an der Vereinbarkeit der Maßnahmen mit dem Gemeinsamen Markt hat.

1.   VERFAHREN

(1)

Am 30. April 2009 meldete Deutschland bei der Kommission Maßnahmen in Form einer Risikoabschirmung von 10 Mrd. EUR und einer Kapitalzufuhr von 3 Mrd. EUR an.

(2)

Am 29. Mai 2009 genehmigte die Kommission auf der Grundlage von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag die Maßnahmen in der Sache N 264/09 als Rettungsbeihilfe für die HSH Nordbank AG (nachstehend ‚HSH Nordbank‘ oder ‚HSH‘ genannt) für einen Zeitraum von sechs Monaten (2).

(3)

Am 1. September 2009 meldete Deutschland einen Umstrukturierungsplan bei der Kommission an.

2.   BESCHREIBUNG

2.1   Die Begünstigten

Die HSH Nordbank

(4)

Die HSH ist die fünftgrößte deutsche Landesbank mit Sitz in Hamburg und Kiel. Es handelt sich um eine Aktiengesellschaft, die am 2. Juni 2003 im Zuge der Fusion der Hamburgischen Landesbank und der Landesbank Schleswig-Holstein gegründet wurde. Im Oktober 2006 erwarben neun Investorengruppen, die von J.C. Flowers & Co. LLC (nachstehend ‚Flowers‘ genannt) beraten werden, von der WestLB [20—30] (3) % der HSH-Anteile in Erwartung eines Börsengangs der Bank im Jahr 2008.

(5)

Am 31. Dezember 2008 hatte die HSH eine Bilanzsumme von 208 Mrd. EUR, risikogewichtete Vermögenswerte (nachstehend ‚RWA‘ genannt) im Wert von 112 Mrd. EUR und 4 300 Mitarbeiter.

(6)

Nach der Umsetzung der von der Kommission am 29. Mai 2009 genehmigten Rettungsmaßnahmen ergab sich bei der Bank folgende Eigentümerstruktur: die Freie und Hansestadt Hamburg 10,89 %, das Land Schleswig-Holstein 10,42 %, die von Hamburg und Schleswig-Holstein gemeinsam errichtete und kontrollierte Anstalt öffentlichen Rechts (nachstehend ‚Anstalt‘ genannt) 64,18 %, der Sparkassen- und Giroverband für Schleswig-Holstein 4,73 %, die Schleswig-Holsteinische Sparkassen-Vermögensverwaltungs- und Beteiligungs GmbH & Co. KG 0,58 % und die neun von Flowers beratenen Investorengruppen 9,19 % (4).

(7)

Die HSH ist eine allgemeine Geschäftsbank mit Kernregion Norddeutschland. Ihre wichtigsten Geschäftsfelder sind Private Banking und Merchant Banking. Die Tätigkeiten im Geschäftsfeld Merchant-Banking konzentrieren sich auf die Bereiche Firmenkunden, Shipping, Transport, Immobilien und erneuerbare Energien. Die HSH ist der weltweit größte Schiffsfinanzierer und […] (3) Anbieter von Finanzdienstleistungen im Verkehrssektor. Im Dezember 2008 war die Bank weltweit an großen Finanzstandorten vertreten (21 Auslandsniederlassungen in Europa, Asien und Amerika).

(8)

Die HSH zählt zu den öffentlichen deutschen Kreditinstituten, die bis zum 18. Juli 2005 von den unbeschränkten staatlichen Garantien in Form von Anstaltslast und Gewährträgerhaftung profitierten. Diese Garantien wurden aufgrund von Entscheidungen der Kommission abgeschafft (5). Gemäß diesen Entscheidungen fallen alle in der Übergangszeit von 2001 bis 2005 entstehenden Verbindlichkeiten mit einer Laufzeit bis 2015 noch unter die Garantien. Der Teil der von den Ländern Hamburg und Schleswig-Holstein gedeckten Verbindlichkeiten der HSH belief sich zum 31. Dezember 2008 auf [50—80] Mrd. EUR ([50—80] Mrd. EUR zum 31. Dezember 2009).

(9)

Am 6. Mai 2009 stufte Standard & Poor's (‚S&P‘) das Rating der HSH um zwei Stufen von (A) auf (BBB+) mit negativem Ausblick herab.

Die Sparkassen und die neun von Flowers beratenen Investorengruppen

(10)

Die Kommission vertritt die vorläufige Auffassung, dass auch die nicht an den Rettungsmaßnahmen beteiligten Anteilseigner der HSH Nordbank, d. h. der Sparkassen- und Giroverband für Schleswig-Holstein und die Schleswig-Holsteinische Sparkassen-Vermögensverwaltungs- und Beteiligungs GmbH & Co. KG, Kiel (nachstehend ‚Sparkassen‘ genannt) sowie die neun von Flowers beratenen Investorengruppen indirekt durch die der Bank gewährte Rekapitalisierungsmaßnahme in Höhe von 3 Mrd. EUR begünstigt werden. Infolge der Kapitalzufuhr wurden die Anteile der beiden Sparkassen und der neun von Flowers beratenen Investorengruppen von 13,20 %, 1,62 % bzw. 25,67 % auf 4,73 %, 0,58 % bzw. 9,19 % verwässert. Wie in der Würdigung in dieser Entscheidung erläutert, hat die Kommission Bedenken in Bezug auf die Bewertung der Bank und damit in Bezug auf den Bezugspreis der neu emittierten Aktien, den sie als zu hoch betrachtet. Deshalb schließt die Kommission nicht aus, dass die Sparkassen und die neun von Flowers beratenen Investorengruppen unverhältnismäßig stark von der Kapitalzufuhr profitierten, indem sie übermäßig hohe Anteile an der Bank behielten.

2.2   Die zur Gewährung der Rettungsmaßnahmen führenden Ereignisse

(11)

Bereits im Jahr 2007 wurde der Wert des strukturierten Kreditportfolios (CIP) der HSH infolge der Finanzkrise um [1—2] Mrd. EUR nach unten berichtigt. Die Ausweitung der Krise auf die Realwirtschaft wirkte sich auf das traditionelle Kreditportfolio und die Qualität der Forderungen der Bank aus ihren Finanzierungstätigkeiten in den Bereichen Shipping, Transport, Immobilien und erneuerbare Energien sehr negativ aus. Neben den mit dem CIP aufgetretenen Problemen bedeutete dies, dass die Risikovorsorge für das Kreditgeschäft im Jahr 2008 auf [1—2] Mrd. EUR erhöht werden musste. Der Konkurs des Bankhauses Lehman Brothers führte zu einer weiteren Verschärfung der Refinanzierungsschwierigkeiten der HSH.

(12)

Am 29. April 2009 teilte die Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (BaFin) der HSH Nordbank mit, dass die BaFin aufgrund der derzeitigen aufsichtsrechtlichen Situation der Bank […].

2.3   Die Finanzmaßnahmen zugunsten der HSH Nordbank

(13)

Um […] ihr Kernkapital zu stärken, haben die Freie und Hansestadt Hamburg und das Land Schleswig-Holstein (nachstehend ‚Länder‘ genannt) der HSH Nordbank die folgenden Maßnahmen zugestanden:

1.

Kapitalzuführung in Höhe von 3 Mrd. EUR;

2.

Zweitverlust-Risikoabschirmung in Höhe von 10 Mrd. EUR auf einen großen Teil der Bilanz.

Rekapitalisierung im Umfang von 3 Mrd. EUR

(14)

Die Länder führten der HSH Nordbank insgesamt 3 Mrd. EUR Kapital zu (je 1,5 Mrd.). Die Rekapitalisierung erfolgte durch stimmberechtigte Stammaktien (Core-Tier-1-Kapital). Der genannte Betrag wurde benötigt, um die im Jahresabschluss 2008 aufgelösten Rücklagen wieder neu zu bilden.

(15)

Durchgeführt wurde die Kapitalerhöhung von der Anstalt. Die Anstalt brachte die für die Barkapitalerhöhung benötigten finanziellen Mittel durch Begebung einer Anleihe an den Kapitalmärkten auf. Die sich aus der Anleihenemission ergebenden Verbindlichkeiten der Anstalt werden zu gleichen Teilen von den Ländern als Teilschuldner und durch Garantien gegenüber den Anleiheninhabern garantiert. Die von der Anstalt emittierte Anleihe dient allein der Finanzierung der angemeldeten Maßnahmen zur Unterstützung der HSH. Die Anstalt fungiert ausschließlich als Zweckgesellschaft der Länder und verfolgt neben der Kapitalisierung und der Gewährung der Zweitverlust-Risikoabschirmung keine weiteren Ziele.

(16)

Der Bezugspreis der neuen Aktien wurde auf der Grundlage einer Bewertung der HSH durch […] (nachstehend […] genannt) festgelegt, die eine Unternehmenswertbandbreite zwischen [1,5—3,5] Mrd. EUR und [2—4] Mrd. EUR ([18—28] EUR pro Aktie) ergab. Der Bewertung zufolge liegt der Durchschnittswert der HSH bei [1—3] Mrd. EUR ([19—27] EUR pro Aktie). Die Bewertung wurde vor der Herabstufung des Ratings der HSH durchgeführt. Die Auswirkung der Herabstufung auf den Wert der HSH wurde bei der Bewertung nicht berücksichtigt, floss aber in die Beratungen über die Festlegung des Bezugspreises ein. Die Bewertung basierte auf der Annahme, dass im Jahr 2013 eine Heraufstufung auf das vorhergehende Rating (A) erfolgen würde.

(17)

Ziel der HSH und der Länder war es, für das neu zugeführte Kapital in Höhe von 3 Mrd. EUR (300 Mio. EUR pro Jahr) eine jährliche Vergütung von 10 % zu erreichen. Da die im Geschäftsplan der HSH prognostizierten Gewinne für den Zeitraum 2009—2012 nicht ausreichten, um auf alle Stammaktien 10 % Dividende zu zahlen, wurde der Ausgabebetrag der neuen Stammaktien durch einen Abschlag in Höhe der im Zeitraum 2009—2012 nicht gezahlten Dividende von 10 % verringert. Der Gegenwartswert der Zahlung einer Dividende von 10 % für den Zeitraum 2009—2012 beläuft sich auf [500—700] Mio. EUR ([3—6] EUR Abschlag pro Aktie). Der von den Ländern gezahlte Preis pro Aktie wurde daher auf 19 EUR festgesetzt, und die Länder erwarben 157 894 neue Stammaktien.

(18)

Mit der Kapitalerhöhung stieg die Aktienbeteiligung der Länder von 59,51 % auf 85,49 %. Die Aktienbeteiligungen der Sparkassen von Schleswig-Holstein und Hamburg und der neun von Flowers beratenen Investorengruppen wurden auf 5,31 % bzw. 9,19 % verwässert.

Die Risikoabschirmung von 10 Mrd. EUR

(19)

Im Rahmen der Risikoabschirmung schützen die Länder die HSH Nordbank (auf der Grundlage der Forderung zum Zeitpunkt des Ausfalls) vor Verlusten, die nach dem 31. März 2009 im abgesicherten Portfolio von rund [150—200] Mrd. EUR auflaufen. Eine Erstverlusttranche von [2—4] Mrd. EUR wird von der HSH selbst getragen. Die Zweitverlusttranche von bis zu 10 Mrd. EUR wird zu je 50 % von den Ländern abgedeckt. Auch über [12—14] Mrd. EUR hinausgehende Verluste werden von der HSH selbst getragen. Den übermittelten Informationen zufolge deckt die Erstverlusttranche von [2—4] Mrd. EUR alle erwarteten Zahlungsausfälle des abgesicherten Portfolios von [150—200] Mrd. EUR ab. Die Vergütung beträgt [3,5—4,5] % der Gesamthöhe der Garantie (10 Mrd. EUR). Deutschland veranschlagt die Wahrscheinlichkeit, dass die Zweitverlusttranche von 10 Mrd. EUR überhaupt in Anspruch genommen wird (d. h. die Ziehung auch nur eines einzigen Euro), mit weniger als [20—60] %.

(20)

Wertgeminderte Vermögenswerte wie Asset-Backed-Securities (‚ABS‘) machen weniger als [2—8] % ([5—10] Mrd. EUR) der von der Risikoabschirmung abgedeckten Gesamtvermögenswerte in Höhe von [150—200] Mrd. EUR aus. Den größten Teil der Vermögenswerte bilden […] kredite, die die Kerntätigkeit der Bank darstellen ([100—150] Mrd. EUR bzw. [60—80] %). Daneben umfasst das Portfolio festverzinsliche Wertpapiere ([15—30] Mrd. EUR bzw. [10—20] %), spezifisch deutsche Finanzprodukte wie Schuldscheindarlehen ([10—20] Mrd. EUR bzw. [5—10] %) und Zahlungsgarantien ([4—10] Mrd. EUR bzw. [2—5] %). Die Elemente dieses Portfolios sind in unterschiedlichen Währungen denominiert, u. a. in USD, EUR und GBP. In Bezug auf die Kernbank ist im Jahr [2013—2014] eine vollständige Auflösung der Risikoabschirmung geplant.

(21)

Das ABS-Portfolio wurde von externen Gutachtern ([…] und […]) bewertet.

Die deutsche Garantieregelung

(22)

Neben den von den Ländern getroffenen Maßnahmen beantragte die Bank am 6. November 2008 beim Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung (SoFFin) eine […] Liquiditätshilfe in Form von Garantien für die Emission neuer Schuldtitel in Höhe von insgesamt 30 Mrd. EUR; der SoFFin gewährte diese Liquiditätsgarantie im Rahmen der von der Kommission genehmigten deutschen Garantieregelung (6). Bis zum 1. Oktober 2009 hatte der SoFFin im Rahmen der Garantieregelung Ziehungen in Höhe von insgesamt 17 Mrd. EUR genehmigt, die die Emission von Anleihen durch die HSH abdeckten.

2.4   Der Umstrukturierungsplan

(23)

Die HSH Nordbank hat einen umfassenden Umstrukturierungsplan vorgelegt. Der Plan beschreibt die Maßnahmen, die die Bank durchzuführen plant, um […] bis [2013—2015] ihre langfristige Rentabilität wiederherzustellen. Der Umstrukturierungsplan der HSH sieht eine Verringerung der Bilanzsumme um insgesamt [45—65] % vor, die in erster Linie durch Auslagerung von rund [40—60] % aller Vermögenswerte der HSH (im Jahr 2008) auf eine interne Abbaubank und die Konzentration auf Kerntätigkeiten und Kernregionen erreicht werden soll.

(24)

In der Kernbank werden Vermögenswerte in Höhe von [85—120] Mrd. EUR verbleiben (Stand Dezember 2008: [35—60] % von 208 Mrd. EUR). Die Bank wird sich auf das regionale Finanzgeschäft und ausgewählte internationale Geschäftsaktivitäten mit regionalem Bezug konzentrieren. Die Geschäftsfelder der HSH lassen sich in drei Säulen einteilen:

Regionalgeschäftsfelder (Private Banking, Firmenkundengeschäft, Zusammenarbeit mit den Sparkassen und Immobiliengeschäft);

internationale Sektorgeschäftsfelder (Shipping, Transport und erneuerbare Energien mit Schwerpunkt Nordeuropa);

unterstützendes Kapitalmarktgeschäft als Produktlieferant (ausschließlich auf den Kundenbedarf ausgerichtet) und Refinanzierungsquelle der Regional- und Sektorgeschäftsfelder.

(25)

Vermögenswerte in Höhe von rund [90—125] Mrd. EUR sollen in die zu errichtende Abbaubank ausgelagert werden. Gegenstand der auf die Abbaubank auszulagernden Vermögenswerte sind risikobehaftete und verlustträchtige Tätigkeiten bzw. nicht-strategische Tätigkeiten (konventionelles Energiegeschäft, fremdfinanzierte Übernahmeangebote, Vorhaben in den USA im Bereich erneuerbare Energien, Immobilienfinanzierung, Firmenkundengeschäft in Skandinavien und Asien, Teile der Schiffsfinanzierung, Teile der Bereiche Infrastruktur, Rail und Logistik sowie Containerschifffahrt, internationale Commodity Finance, Leasing und nicht-kundenbezogenes Kapitalmarktgeschäft); die für die Auslagerung vorgesehenen Vermögenswerte sind nicht notwendigerweise wertgemindert. Die Abbaubank wird keine neuen Geschäfte tätigen […].

(26)

Der Umstrukturierungsplan sieht die Veräußerung der […] und der 40 %igen Beteiligung an der […] vor. Die Aufgabe der nicht-strategischen Tätigkeiten wird die Schließung von […] der ursprünglich 21 Auslandsniederlassungen nach sich ziehen. Die Niederlassungen bzw. Repräsentanzen in Helsinki, Stockholm, Oslo, Riga, Tallinn, Warschau, San Francisco und Hanoi sind bereits geschlossen worden. Die Niederlassungen bzw. Repräsentanzen in […] werden bis 2012 geschlossen. Nach der Umstrukturierung wird die HSH Nordbank die […] Niederlassungen bzw. Repräsentanzen […] behalten, wobei die […] Niederlassung verkleinert und die Niederlassungen in […] in Repräsentanzen umgewandelt werden sollen.

(27)

Der Umstrukturierungsplan prognostiziert für 2009 und 2010 ein negatives operatives Ergebnis und anschließend eine Rückkehr zu einem […] positiven Geschäftsergebnis.

(28)

Die HSH Nordbank betrachtet die Aufgabe nicht-strategischer Geschäftstätigkeiten (insbesondere das Energiegeschäft in den USA, das Immobiliengeschäft in New York und Westeuropa und Teile der Schiffsfinanzierung), die Veräußerung von […] und […] sowie die Schließung von […] Auslandsniederlassungen bzw. Repräsentanzen im Ausland als Ausgleichsmaßnahmen für etwaige Wettbewerbsverzerrungen. Ferner hat sich die HSH Nordbank dazu verpflichtet, nicht damit zu werben, dass die Bank staatliche Beihilfen erhalten hat, und sich bereiterklärt, weitere Verhaltensmaßregeln zu befolgen, um etwaige Wettbewerbsverzerrungen abzuschwächen (7).

3.   DER STANDPUNKT DEUTSCHLANDS

(29)

Deutschland macht geltend, dass die Ausnahmeregelung nach Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag auf die Maßnahmen anwendbar sei. Ferner führt Deutschland aus, dass die Impaired-Assets-Mitteilung (8) nicht auf die Risikoabschirmung anwendbar sei, da die Maßnahme Ende 2008 ausgestaltet worden und noch vor Veröffentlichung der Impared-Assets-Mitteilung Gegenstand einer vorherigen Anmeldung gewesen sei. Für den Fall, dass die Impared-Assets-Mitteilung anwendbar sein sollte, macht Deutschland hilfsweise geltend, dass die Risikoabschirmung die Kriterien der Impared-Assets-Mitteilung für die Entlastungsfähigkeit, die Bewertung der Vermögenswerte sowie die Preisfestsetzung erfülle.

4.   BEIHILFERECHLTLICHE WÜRDIGUNG

4.1   Vorliegen einer staatlichen Beihilfe

(30)

Gemäß Artikel 87 Absatz 1 EG-Vertrag sind staatliche oder aus staatlichen Mitteln gewährte Beihilfen gleich welcher Art, die durch die Begünstigung bestimmter Unternehmen oder Produktionszweige den Wettbewerb verfälschen oder zu verfälschen drohen, mit dem Gemeinsamen Markt unvereinbar, soweit sie den Handel zwischen Mitgliedstaaten beeinträchtigen.

(31)

Die Kommission weist darauf hin, dass sie bereits in ihrer Entscheidung über die Rettungsmaßnahme festgestellt hat, dass die Risikoabschirmung und die Kapitalzufuhr zugunsten der HSH Nordbank eine staatliche Beihilfe darstellen (9).

(32)

Die Kommission vertritt außerdem den vorläufigen Standpunkt, dass ein Teil der Beihilfe, die die HSH Nordbank in Form einer Kapitalzufuhr von 3 Mrd. EUR erhalten hat, an die Sparkassen und die neun von Flowers beratenen Investorengruppen weitergegeben wurde, indem ein unverhältnismäßig hoher Aktienanteil bei ihnen verblieb.

4.2   Vereinbarkeit der Beihilfemaßnahmen mit dem Gemeinsamen Markt nach Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag

4.2.1   Anwendung von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag

(33)

Nach Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag ist die Kommission befugt, eine Beihilfe als mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar zu erklären, wenn sie zur ‚Behebung einer beträchtlichen Störung im Wirtschaftsleben eines Mitgliedstaats‘ beiträgt. In der Zwischenzeit hat die Kommission im Zuge der Genehmigung des deutschen Rettungspakets (10) bestätigt, dass eine beträchtliche Störung im Wirtschaftsleben Deutschlands droht und dass eine staatliche Stützung von Banken geeignet ist, diese Störung zu beheben. Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag kann daher angewandt werden.

(34)

Die Kommission erinnert im Hinblick auf den vorliegenden Fall daran, dass sie bereits in ihrer Entscheidung über die vorläufige Genehmigung der Rettungsbeihilfe für die HSH Nordbank die Anwendbarkeit von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag geprüft hatte und zu dem Schluss gekommen war, dass die Beihilfe aufgrund der derzeitigen Lage des Finanzmarkts auf der Grundlage von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag als mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar erklärt werden kann, wenn Deutschland einen schlüssigen und fundierten Umstrukturierungsplan für die Bank vorlegen würde. Deutschland hat nun einen Umstrukturierungsplan für die HSH Nordbank vorgelegt, den die Kommission nach Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag prüfen wird.

4.2.2   Anwendung der Impaired-Assets-Mitteilung

(35)

In der Impaired-Assets-Mitteilung (11) erläutert die Kommission, wie Entlastungsmaßnahmen der Mitgliedstaaten für wertgeminderte Vermögenswerte nach Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag zu bewerten sind. Wertgeminderte Vermögenswerte sind Kategorien von Vermögenswerten, bei denen den Banken Verluste drohen. Die Kommission stellt fest, dass die Impaired-Assets-Mitteilung alle Arten von Unterstützungsmaßnahmen abdeckt, die auf wertgeminderte Vermögenswerte abzielen und für das Empfängerinstitut in der Folge eine wirksame Entlastung darstellen. Die Impaired-Assets-Mitteilung definiert Entlastungsmaßnahmen klar als Maßnahmen, mit denen Banken starke Wertberichtigungen bestimmter Kategorien von Vermögenswerten vermeiden können.

(36)

Die Kommission betont, dass die Risikoabschirmung in der Tat darauf abzielt, die HSH Nordbank vor dem Risiko einer künftigen […], zu schützen. […] Die Risikoabschirmung […] erspart der Bank daher etwaige Maßnahmen zur Einhaltung aufsichtsrechtlicher Eigenkapitalanforderungen. Daher stellt die Risikoabschirmung eine Entlastungsmaßnahme dar und fällt in den Anwendungsbereich der Impaired-Assets-Mitteilung.

(37)

Im Hinblick auf den von Deutschland vorgebrachten ratione temporis-Einwand erinnert die Kommission daran, dass sie unabhängig vom Zeitpunkt der Ausgestaltung oder der Anmeldung der Maßnahme die zum Zeitpunkt der Annahme der Entscheidung geltenden Rechtsvorschriften und Mitteilungen anwenden muss (12). Die Kommission hat dementsprechend im Zusammenhang mit der aktuellen Finanzkrise die Impaired-Assets-Mitteilung auch auf Maßnahmen angewendet, die vor der Veröffentlichung der Impaired-Assets-Mitteilung angenommen wurden (13). Die Kommission ist der Auffassung, dass die Impaired-Assets-Mitteilung ohnehin auf die Risikoabschirmung anzuwenden ist, da die Risikoabschirmung nach der Veröffentlichung der Impaired-Assets-Mitteilung angemeldet wurde.

4.2.3   Quantifizierung des Beihilfeelements

(38)

Auf Grundlage der vorläufigen Würdigung kann der Beihilfebetrag aus der Rekapitalisierung und der Risikoabschirmung mit [5—13] Mrd. EUR veranschlagt und wie folgt aufgeschlüsselt werden:

Die Kommission nimmt zu diesem Zeitpunkt an, dass der Beihilfebetrag einer Rekapitalisierungsmaßnahme bis zu 100 % betragen kann und daher dem Nennwert der Kapitalzufuhr gleichzusetzen ist.

Der in der Risikoabschirmung enthaltene Beihilfebetrag ist auf der Grundlage der Impaired-Assets-Mitteilung festzulegen (14). Der Beihilfebetrag entspricht der Differenz zwischen dem Übernahmewert und dem Marktwert der abgeschirmten Vermögenswerte, höchstens jedoch dem Nennwert der Garantie. Im vorliegenden Fall dürfte der Übernahmepreis [140—190] Mrd. EUR betragen, was dem Nennwert der insgesamt abgeschirmten Vermögenswerte ([140—190] Mrd. EUR) abzüglich des Erstverlustes von [2—5] Mrd. EUR entspricht. Es ist schwierig, den Marktwert des hauptsächlich aus Unternehmenskrediten bestehenden Portfolios zu bewerten. Die Kommission hält fest, dass sie in einer vorläufigen Prüfung externe Preisquellen (für extern bewertete Schuldverschreibungen), sofern vorhanden, herangezogen und diese auf das gesamte Portfolio hochgerechnet hat, und dabei von einer konstanten Deckungsquote der erwarteten Verluste (15) ausgegangen ist. Auf diese Weise erhielt sie für das Portfolio eine geschätzte Obergrenze von [80—100] % des Nennwerts ([140—190] Mrd. EUR). Unter Berücksichtigung von Volatilitäten oder Risikoprämien aufgrund des derzeitigen Umfelds würde eine weitere Prüfung wahrscheinlich einen niedrigeren Marktwert ergeben. Daher kommt die Kommission in ihrer vorläufigen Prüfung zu dem Schluss, dass der Marktwert […] unter [150—200] Mrd. EUR liegt Daher beläuft sich das in der Risikoabschirmung enthaltene Beihilfeelement wahrscheinlich auf [2—10] Mrd. EUR.

Bei der Berechnung des Beihilfeelements sind die staatlichen Beihilfen zu berücksichtigen, die die Bank in jedweder Form erhalten hat (16); d. h. im vorliegenden Fall muss die der HSH Nordbank im Rahmen der deutschen Garantieregelung gewährte Garantie ebenfalls berücksichtigt werden.

4.2.4   Vereinbarkeit der Risikoabschirmung mit dem Gemeinsamen Markt

Entlastungsfähigkeit der Vermögenswerte

(39)

Zur Entlastungsfähigkeit von abgeschirmten Vermögenswerten heißt es in der Impaired-Assets-Mitteilung in Abschnitt 5.4, dass Entlastungsmaßnahmen eine klare Festlegung der wertgeminderten Vermögenswerte erfordern (17) und dass dabei bestimmte Grenzen zu ziehen sind, damit die Vereinbarkeit mit dem Gemeinsamen Markt gewährleistet ist.

(40)

Die Kommission hat Zweifel daran, ob das Portfolio die Entlastungsfähigkeitskriterien der Impaired-Assets-Mitteilung erfüllt, da nur ein kleiner Teil des abgeschirmten Portfolios direkt unter die in der Impaired-Assets-Mitteilung enthaltene Definition von wertgeminderten Vermögenswerten fällt (weniger als [4—7] % des Portfolios sind strukturierte Kreditprodukte). Der Großteil des Portfolios besteht aus Standardkrediten, dem Schwerpunkt der Bank ([100—150] Mrd. EUR bzw. [60—80] %), insbesondere Schiffs- und Luftfahrtfinanzierungen, festverzinsliche Standardprodukte ([15—30] Mrd. EUR bzw. [10—20] %), Schuldscheindarlehen ([10—20] Mrd. EUR bzw. [5—10] %)) und Zahlungsgarantien ([4—10] Mrd. EUR bzw. [1—5] %). Die Elemente dieses Portfolios lauten auf verschiedene Währungen, u. a. USD, EUR und GBP. Zwar erkennt die Impaired-Assets-Mitteilung die Notwendigkeit eines pragmatischen und flexiblen Ansatzes bei der Auswahl der Form der Vermögenswerte für Entlastungsmaßnahmen an, die Kommission stellt jedoch die ‚wertgeminderte‘ Natur des im Portfolio enthaltenen Darlehensbestands in Frage, insbesondere in Anbetracht der Größe des Portfolios im Verhältnis zum gesamten Vermögensbestand. Das abgeschirmte Portfolio ist mit mehr als [50—80] % der gesamten Vermögenswerte der Bank ungewöhnlich groß.

(41)

In diesem Zusammenhang weist die Kommission auf Randnummer 36 der Impaired-Assets-Mitteilung hin, in der der folgende allgemeine Grundsatz aufgestellt ist: Je weiter die Kriterien der Entlastungsfähigkeit für Entlastungsmaßnahmen gesteckt sind, desto umfangreicher muss die Umstrukturierung sein.

Transparenz und Offenlegung

(42)

Die Kommission hält fest, dass in Abschnitt 5.1 der Impaired-Assets-Mitteilung seitens der Banken für die Vermögenswerte, für die die Entlastung beantragt wird, ex ante uneingeschränkte Transparenz und volle Offenlegung der Wertminderung gefordert wird; Grundlage hierfür ist eine angemessene, von anerkannten unabhängigen Sachverständigen bestätigte und von der zuständigen Aufsichtsbehörde validierte Bewertung.

(43)

Hierzu stellt die Kommission fest, dass die Bewertungsberichte zwar von unabhängigen Sachverständigen erstellt wurden, jedoch nur einen Bruchteil des abgeschirmten Portfolios erfassten, und zwar einen großen Teil der strukturierten Kreditbesicherungen. Nach Randnummer 37 der Impaired-Assets-Mitteilung muss die HSH Nordbank eine von anerkannten unabhängigen Sachverständigen vorgenommene Bewertung des gesamten Portfolios vorlegen. Darüber hinaus hat Deutschland […] bisher keine Validierung des Bewertungsprozesses und des Ergebnisses durch die BaFin zur Verfügung gestellt. Die Kommission stellt daher die Vereinbarkeit der Maßnahme im Hinblick auf Transparenz und Offenlegung mit der Impaired-Assets-Mitteilung in Frage.

Management der Vermögenswerte

(44)

Die Kommission weist im Hinblick auf das Management der Vermögenswerte darauf hin, dass in Abschnitt 5.6 der Impaired-Assets-Mitteilung eine klare funktionale und organisatorische Trennung zwischen der begünstigten Bank und ihren wertgeminderten Vermögenswerten gefordert wird, insbesondere in Bezug auf Verwaltung, Personal und Kunden. Die Kommission weist in diesem Zusammenhang darauf hin, dass es der Bank so ermöglicht werden sollte, sich auf die Wiederherstellung ihrer Rentabilität zu konzentrieren und etwaigen Interessenskonflikten vorzubeugen.

(45)

Hierzu stellt die Kommission fest, dass bisher kein Beleg für eine klare funktionale und organisatorische Trennung erbracht wurde, da alle abgeschirmten Vermögenswerte weiterhin in der Bilanzsumme der HSH Nordbank erscheinen und unter der direkten Verwaltung und Aufsicht der Bank stehen. Die Kommission hat daher Zweifel, ob die Maßnahme im Hinblick auf das Management von Vermögenswerten mit der Impaired-Assets-Mitteilung vereinbar ist.

Bewertung

(46)

Gemäß Abschnitt 5.5 der Impaired-Assets-Mitteilung ist ein korrektes und kohärentes Konzept für die Bewertung von Vermögenswerten von zentraler Bedeutung, um ungebührliche Wettbewerbsverzerrungen zu vermeiden und die Kohärenz der Bewertungsmethode sicherzustellen. Daher sollte die Bewertung der wertgeminderten Vermögenswerte vorab von der Kommission koordiniert werden. Hierzu hat die Kommission fachliche Hilfe durch die Sachverständigen der Europäischen Zentralbank angefordert und außerdem ihre eigenen externen Berater einbezogen.

(47)

Vermögenswerte sind auf der Basis ihres aktuellen Marktwerts und ihres tatsächlichen wirtschaftlichen Werts auf der Basis zugrundeliegender Cashflows zu bewerten. Der Übernahmewert bei Garantien für Vermögenswerte muss auf deren tatsächlichen wirtschaftlichen Wert beruhen, damit sichergestellt ist, dass der Beihilfebetrag auf ein Minimum begrenzt und die Beihilfe so mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar ist. Pauschale Bewertungsabschläge (‚Haircuts‘) müssen in Erwägung gezogen werden, um einen Näherungswert für den tatsächlichen wirtschaftlichen Wert von Vermögenswerten zu erhalten, die so komplex sind, dass sich die Entwicklungen in der absehbaren Zeit im Grunde nicht zuverlässig vorhersagen lassen. Da nur eine Bewertung des strukturierten Kreditportfolios durch unabhängige Experten erfolgte und der Kommission keine ausreichenden Informationen über die Bewertung des tatsächlichen wirtschaftlichen Werts des gesamten Portfolios vorliegen, hat die Kommission derzeit Zweifel daran, ob die Maßnahme mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar ist.

(48)

Zur unabhängigen Bewertung des strukturierten Kreditteils des Portfolios stellt die Kommission zu diesem Zeitpunkt des Verfahrens ferner einige Annahmen der Bank in Frage, die sich auf die Wahl der für die Abzinsung von Cashflows herangezogenen Zinssätze und die Korrelation der im Portfolio enthaltenen Vermögenswerte beziehen. Die Kommission hat daher Zweifel, ob die Maßnahme im Hinblick auf die Bewertung mit der Impaired-Assets-Mitteilung vereinbar ist.

Lastenverteilung

(49)

Zur Gewährleistung der Lastenverteilung sollte laut Abschnitt 5.2 der Impaired-Assets-Mitteilung von der Bank verlangt werden, dass sie durch Rückholklauseln (sogenannte Claw-Back-Klauseln) oder durch eine Erstverlust-Klausel, wonach der Erstverlust zu mindestens 10 % von der Bank getragen wird, und durch eine Restverlust-Klausel, wonach die Bank alle zusätzlichen Verluste zu mindestens 10 % trägt, für einen Teil der Verluste oder Risiken aufkommt.

(50)

In diesem Zusammenhang weist die Kommission darauf hin, dass der Erstverlustanteil von [2—5] Mrd. EUR lediglich [1—5] % des abgeschirmten Portfolios entspricht. Die Kommission hat daher Zweifel, ob die Maßnahme im Hinblick auf die Lastenverteilung mit der Impaired-Assets-Mitteilung vereinbar ist.

Vergütung

(51)

Randnummer 21 der Impaired-Assets-Mitteilung zufolge ist eine angemessene Vergütung eine weitere Voraussetzung für die Lastenverteilung. Wie in Anhang IV dargelegt, soll sie sicherstellen, dass bei der Festsetzung des Preises für die Entlastung von Vermögenswerten in jedem Fall eine Vergütung für den Staat vorzusehen ist, die dem Risiko künftiger Verluste, die über das im tatsächlichen wirtschaftlichen Wert ausgedrückte Risiko hinausgehen, angemessen Rechnung trägt.

(52)

Für die von den Bundesländern gewährte Übernahme der Garantie bezahlt die Bank eine Gebühr von [3—6] % des Nennwerts. Die Kommission weist darauf hin, dass Deutschland zwei voneinander unabhängige Argumente für die Höhe der Garantiegebühr vorbringt.

(53)

Das erste Argument bezieht sich auf die Berechnung der Entlastung der risikogewichteten Vermögenswerte, die mit der Garantie einhergeht. Deutschland hat mitgeteilt, dass sich die implizite Entlastung der risikogewichteten Vermögenswerte im Rahmen der Risikoabschirmung auf [15—60] Mrd. EUR beläuft. Die Bank macht geltend, dass eine Zielrendite von [8—11] % für eine langfristige Rentabilität notwendig ist, was bedeutet, dass die Wirkung der Maßnahme einer direkten Kapitalzufuhr von [1—6] Mrd. EUR entspricht. Die Bank folgert, dass eine Kapitalrendite von 10 % abzüglich eines risikofreien Zinssatzes eine angemessene Vergütung für eine entsprechende Kapitalzufuhr darstellt. Als risikofreien Zinssatz schlägt die HSH Nordbank den Zinssatz der 30-jährigen deutschen Staatsanleihen von derzeit 3,533 % vor, woraus sich eine Gebühr von [4—7] % auf [1—6] Mrd. EUR (18) bzw. [2—5] % auf den Nennwert der Garantie (10 Mrd. EUR) (19) ergibt. Deutschland leitet daraus ab, dass eine Gebühr von [3—6] % ausreichen sollte, um die Anforderungen der Impaired-Assets-Mitteilung zu erfüllen. Die Kommission stellt bei dieser Argumentation die Anwendung des Zinssatzes für die 30-jährigen deutschen Staatsanleihen als risikofreien Zinssatz in Frage, der für die Preisfestsetzung einer Garantie mit 5-jähriger Laufzeit nicht angemessen erscheint (20).

(54)

Bei der zweiten, direkteren Methode der Preisfestsetzung wird davon ausgegangen, dass eine Zweitverlusttranche mit Attachment-Punkten bei [3—5] Mrd. EUR ([1—3] % der erwarteten Forderung zum Zeitpunkt des Ausfalls — EAD (‚Exposure at Default‘)) und bei [12—14] Mrd. EUR ([5—10] % des EAD) ein BBB-Rating zur Folge hätte. […], Berater der HSH Nordbank, machte geltend, dass Ende 2008 bei Transaktionen mit strukturierten Collateralised Loan Obligations (CLO) mit allgemeinen Attachment-Punkten von [10—25] % ein BBB-Rating hätte erreicht werden können. […] wendete dann aber durchschnittliche CDS-Spreads über einen historischen Zeitraum (vor der Krise) an, um einen durchschnittlichen CDS-Spread von [3—6] % zu erhalten. Da das abgeschirmte Portfolio den Großteil der derzeitigen Vermögenswerte der HSH Nordbank umfasste, sollte, so […] weiter, das Portfolio-Rating dem Rating der HSH Nordbank entsprechen.

(55)

Die Kommission hat Zweifel an der zweiten Argumentationslinie. Da das Portfolio nicht eingehend geprüft wurde, ist schwer nachzuvollziehen, warum einige strukturierte Transaktionen, die Ende 2008 vorgenommen wurden, sich auf Portfolios beziehen sollten, die ähnliche Merkmale wie das Portfolio der HSH Nordbank aufweisen. Des Weiteren besteht kein Zusammenhang zwischen den Attachment-Punkten bei [10—25] % der betreffenden strukturierten CLO-Transaktionen und den Attachment-Punkten von [1—4] — [6—10] % der Garantie. Ferner beruht das Rating der HSH Nordbank auf einer Analyse ihrer gesamten Bilanzsumme und nicht nur ihres Vermögensbestands. Es besteht nicht notwendigerweise eine direkte Verbindung zwischen dem Rating des Vermögenswerte-Portfolios der Bank und ihrer davon unabhängigen Kreditwürdigkeit.

(56)

Die Kommission hat daher Zweifel, ob die Maßnahme im Hinblick auf die Preisfestsetzung mit der Impaired-Assets-Mitteilung vereinbar ist.

4.2.5   Der Umstrukturierungsplan

Wiederherstellung der Rentabilität

(57)

Im vorliegenden Fall ist nach Auffassung der Kommission eine umfassende Umstrukturierung erforderlich, weil eine […] Bewertung der abgeschirmten Vermögenswerte nach den in der Impaired-Assets-Mitteilung dargelegten Grundsätzen ohne staatliches Eingreifen […]. Eine umfassende Umstrukturierung ist auch deshalb erforderlich, weil die HSH staatliche Beihilfen von insgesamt rund [3—13] Mrd. EUR in Form einer Kapitalzufuhr und einer Entlastungsmaßnahme für wertgeminderte Vermögenswerte erhalten hat, was etwa [2—10] % seiner RWA ausmacht und somit den unter Randnummer 55 der Impaired-Assets-Mitteilung festgelegten Schwellenwert von 2 % der gesamten risikogewichteten Aktiva übersteigt.

(58)

Wie die Kommission in ihrer Umstrukturierungsmitteilung (21) dargelegt hat, muss der Umstrukturierungsplan die Wiederherstellung der Rentabilität des Unternehmens innerhalb einer angemessenen Frist ermöglichen. Diesbezüglich begrüßt die Kommission, dass die HSH Nordbank die Absicht hat, sich auf ihre Kerngeschäftsfelder zu konzentrieren und ihr Nicht-Kerngeschäft sowie risikoträchtigere Aktivitäten aufzugeben oder deutlich zu reduzieren.

(59)

Die Kommission hat jedoch Zweifel daran, ob die HSH Nordbank in der Lage sein wird, ihre langfristige Rentabilität wiederherzustellen. Hinsichtlich der Finanzierung stellt die Kommission fest, dass die HSH zwar die Funktion einer Sparkassenzentralbank wahrnimmt, aber keinen Zugang zu Privatkundeneinlagen hat. Die HSH ist somit bei der Refinanzierung […] auf den Geld- und Kapitalmarkt angewiesen. [2012—2015] müssen mehr als [60—110] Mrd. EUR auf dem Geld- und Kapitalmarkt refinanziert werden. Die Kommission hat somit Zweifel daran, ob die derzeitige Refinanzierungsstrategie für sich allein […] tragfähig ist.

(60)

Nach dem vorgelegten Umstrukturierungsplan beabsichtigt die HSH Nordbank, ihre Position im Firmenkundengeschäft und im Private Banking in Norddeutschland auszubauen. In diesem Segment werden […] höhere Wachstumsraten prognostiziert als auf den entsprechenden Basismärkten. Die Kommission stellt fest, dass die Finanzkrise durch den Markteintritt anderer Banken in einigen Geschäftsfeldern zu mehr Wettbewerbsdruck geführt hat (22). Wenn die Bank ihre Marktposition im Firmenkundengeschäft (wo sie in ihrer Region bereits einen Marktanteil von rund […] % hat) ausbauen will, muss sie im Neugeschäft mit anderen Banken in Wettbewerb treten, die ihre Geschäftsmodelle ebenfalls wieder auf die traditionellen Bankgeschäfte ausrichten. Es wird sich dabei um einen Preiswettbewerb handeln und die Margen werden gering sein, so dass es zweifelhaft erscheint, ob das im Umstrukturierungsplan prognostizierte Wachstum tatsächlich erzielt werden kann. Insbesondere aufgrund des zu erwartenden Wettbewerbszuwachses ist es daher fraglich, ob die zugrunde liegende Hypothese steigender Margen zutreffend ist.

(61)

Die zweite Säule des Umstrukturierungsplans der HSH bildet die Finanzierung von Geschäftsfeldern wie Shipping und Transport, die von Natur aus volatil sind. […] Die HSH geht davon aus, dass der Wettbewerb in diesen Bereichen abnehmen wird. Wachstum und Rendite in diesen Bereichen sind jedoch eher moderat, so dass es fraglich erscheint, ob die HSH auf den betreffenden Märkten, auf denen sie bereits vergleichsweise hohe Marktanteile besitzt, expandieren kann.

(62)

Die dritte Säule (Kapitalmarktaktivitäten) wurde von der Bank in den vergangenen Jahren stark ausgebaut. […] Stattdessen stieg die Bank in nicht-kundenabhängige Kapitalmarktaktivitäten wie Eigenhandel bzw. Arbitragegeschäfte ein […]. Aktivitäten, die wie der Eigenhandel und Arbitragegeschäfte zur Krise beigetragen haben, sollten künftig auf das Minimum beschränkt werden. Sie sind in begrenztem Umfang erforderlich, um Wholesale-Kunden eine vollständige Produktpalette anbieten zu können oder um die Refinanzierung im internationalen Geschäft zu unterstützen. […]

(63)

Im zugrundeliegenden Geschäftsplan sind […] Wachstumsraten auf volatilen Märkten und in Geschäftsbereichen veranschlagt, die für die bisherigen Verluste verantwortlich sind. […]: die Konzentration auf zyklische Geschäftsfelder und die Abhängigkeit von der Refinanzierung auf dem Geld- und Kapitalmarkt. Daher ist auch die Annahme, dass die Bank [2011—2014] wieder ihr früheres A-Rating erhalten wird, möglicherweise nicht realistisch. […]

(64)

Ferner stellt sich die Frage, ob strategische Kohärenz gewährleistet ist. […] Angesichts der […] Anfälligkeit der Bank auf den Kredit- und Refinanzierungsmärkten hat die Kommission Zweifel daran, ob das Geschäftsmodell der HSH […] langfristig tragfähig ist.

Eigenbeitrag

(65)

Zum Eigenbeitrag stellt die Kommission fest, dass der Umstrukturierungsplan keine weitreichenden Vorschläge enthält. Die Bank leistet durch Aufgabe bestimmter Aktivitäten einen gewissen Beitrag, doch der Umfang der Eigenleistung bleibt vage.

(66)

Die Kommission hat Zweifel daran, ob die Kapitalzufuhr mit einer angemessenen Lastenverteilung erfolgt ist. Die Kommission stellt fest, dass die Kapitalzufuhr von 3 Mrd. EUR durch die Ausgabe stimmberechtigter Stammaktien (Core-Tier-1-Kapital) erfolgte. Der Bezugspreis der neuen Aktien im Gesamtwert von 3 Mrd. EUR wurde auf der Grundlage einer Bewertung der Bank durch […] festgelegt, die eine Unternehmenswertbandbreite zwischen [1,5—3,5] Mrd. EUR und [2—4] Mrd. EUR ([18—28] EUR pro Aktie) ergab. Auf der Grundlage der Bewertung liegt der Durchschnittswert der HSH bei [1,5—4] Mrd. EUR ([18—28] EUR pro Aktie). Da die im Geschäftsplan der HSH prognostizierten Gewinne für den Zeitraum 2009—2012 nicht ausreichten, um auf alle Stammaktien 10 % Dividende zu zahlen, wurde der Ausgabebetrag der neuen Stammaktien durch einen Abschlag in Höhe der im Zeitraum 2009—2012 nicht gezahlten Dividende von 10 % ([3—6] EUR pro Aktie) verringert. Der von den Ländern zu zahlende Bezugspreis wurde dementsprechend auf 19 EUR festgesetzt.

(67)

Nach der vorläufigen Prüfung der Kapitalzufuhr vertritt die Kommission die Auffassung, dass der Bezugspreis der neuen Aktien […] überhöht ist. Die Kommission ist ferner der Ansicht, dass der von […] vorgenommenen Bewertung der HSH Nordbank ein Geschäftsplan zugrunde liegt, der […] zu optimistisch ist und […] Faktoren außer Acht lässt. […] (23) selbst widerlegte in der Folge die Feststellungen seines eigenen Berichts, indem das Unternehmen darauf hinwies, dass der Geschäftsplan zu optimistisch erscheine, dass das anstehende Beihilfekontrollverfahren bei der Kommission erhebliche Auswirkungen auf die Bank haben könnte und dass die von S&P vorgenommene Herabstufung der HSH von A auf BBB+ bei der Bewertung nicht berücksichtigt worden sei.

(68)

Mit dem Downrating der HSH […] brachte S&P zum Ausdruck, dass die Bank nach Ansicht von S&P weiterhin unter erheblichem finanziellem Stress steht. S&P trug auch den strategischen Herausforderungen der HSH als großer Geschäftsbank Rechnung, die auf Nischenmärkte mit zyklischen Schwankungen konzentriert ist und für ihre hohe Bilanzsumme […] auf die Refinanzierung auf dem Geld- und Kapitalmarkt zurückgreift. S&P berücksichtigte ferner anhaltende Verwerfungen auf den Kernmärkten der HSH (vor allem Schiffsfinanzierung und Gewerbeimmobilien) und den erheblichen Umstrukturierungsbedarf der Bank.

(69)

Die Berücksichtigung des Downratings der HSH Nordbank hätte somit die Bewertung […] beeinflusst und zur Festsetzung eines […] niedrigeren Wertes geführt. Aufgrund der kritischen Entwicklungen in den für das HSH-Geschäftsmodell relevanten Sektoren und der Refinanzierungsschwierigkeiten auf den Kapitalmärkten zeigte sich […] bezüglich der Zukunft der Bank eher pessimistisch.

(70)

[…]

(71)

Ferner stellt die Kommission fest, dass nicht die Abschläge vorgenommen wurden, die angesichts des Umfangs der Kapitalzufuhr, des schwierigen Marktumfelds sowie der Tatsache, dass die HSH nicht börsennotiert ist, […]. Bei vergleichbaren Kapitalzuführungen erfolgten Abschläge in Höhe von 30 % bis 60 %.

(72)

Aufgrund dieser Feststellungen ist die Kommission der Auffassung, dass der Wert der Bank vor der Kapitalzufuhr und der Übernahme der Garantie […] betrug oder […] war. Somit haben die beiden Länder mit 19 EUR einen viel zu hohen Preis für die neuen Aktien gezahlt. Die Kommission vertritt daher den vorläufigen Standpunkt, dass die Eigentümer, die sich nicht an der Rettungsbeihilfe beteiligt haben (die neun von Flowers beratenen Investorengruppen und die Sparkassen) und trotzdem weiterhin 9,19 % bzw. 4,73 % an der HSH Nordbank halten, unverhältnismäßig stark von der Rettungsbeihilfe profitiert haben, weil ihre Anteile nicht völlig verwässert wurden.

(73)

Sollte die HSH Nordbank nicht eine echte Einbindung der neun von Flowers beratenen Investorengruppen und der Sparkassen in die Lastenverteilung vorschlagen, könnte sich die Kommission gezwungen sehen, von den neun von Flowers beratenen Investorengruppen und den Sparkassen die vermutlich rechtswidrige Beihilfe zurückzufordern.

(74)

Außerdem sind keine klaren Vorschläge hinsichtlich der Aktionäre unterbreitet worden. Bereits in der Entscheidung über die Rettungsbeihilfe hat Deutschland zugesagt, dass die HSH aufgrund ihrer massiven Verluste keine Kupons für ihre Hybrid-Kapitalinstrumente ausschütten wird. Die Kommission verlangt, dass an dieser Lastenverteilung festgehalten wird, solange es im Ermessen der Bank liegt, ob sie für Hybrid-Kapitalinstrumente Kupons zahlt. Ferner ist die Kommission der Auffassung, dass bei diesen Instrumenten eine Verlustbeteiligung […].

(75)

Aufgrund dieser Feststellungen hat die Kommission Zweifel daran, ob die Beihilfe auf das erforderliche Minimum beschränkt ist und die Lastenverteilung im Rahmen der Umstrukturierung ausreichend ist.

4.2.6   Vermeidung unzumutbarer Wettbewerbsverfälschungen

(76)

Gemäß Randnummer 30 der Umstrukturierungsmitteilung richten sich Art und Form der Maßnahmen zur Begrenzung von Wettbewerbsverzerrungen nach der Höhe der Beihilfe und den Bedingungen und Umständen, unter denen die Beihilfe gewährt wurde, sowie nach den Merkmalen des Marktes oder der Märkte, auf dem bzw. denen die begünstigte Bank tätig sein wird. Es wurden keine nennenswerten Maßnahmen zur Begrenzung der wettbewerbsverzerrenden Wirkung der Beihilfe vorgeschlagen. Insbesondere bei der Abbaubank prüft die HSH Nordbank weiterhin Alternativen und sucht nach einer anderen Lösung, […].

(77)

Die Bank betrachtet die Aufgabe nicht-strategischer Geschäftsfelder (insbesondere Energy USA, Immobilienfinanzierung in New York und Westeuropa) und die damit einhergehende Verringerung ihrer Bilanzsumme, die Veräußerung der […] und der […], die Schließung von […] Niederlassungen bzw. Repräsentanzen im Ausland und die deutliche Verkleinerung der Niederlassungen in […] als Maßnahmen zur Vermeidung etwaiger Wettbewerbsverfälschungen.

(78)

Die Kommission begrüßt, dass die HSH Nordbank ihre Bilanzsumme und ihre risikogewichteten Aktiva deutlich verringern wird, hält jedoch die vorgenannten Maßnahmen nicht für ausreichend, da diese Schrumpfung wie in anderen Bankenfällen auch zu einem erheblichen Teil allein schon zur Wiederherstellung der Rentabilität erforderlich ist. Daher hat die Kommission Zweifel daran, ob es sich um Maßnahmen handelt, die wirklich auf die Begrenzung von Wettbewerbsverzerrungen abzielen.

(79)

Für Tochtergesellschaften wie die […] und die […] liegen der Kommission nur Zieldaten für deren Veräußerung vor, nicht aber feste Zusicherungen, dass die Gesellschaften bis Ende [2012—2015] auch tatsächlich verkauft werden. Da die Kommission nicht sicher ist, nach welchem Zeitplan diese Maßnahmen durchgeführt werden sollen, hat sie Zweifel daran, inwieweit sich damit Wettbewerbsverzerrungen wirksam vermeiden lassen.

(80)

Die Kommission begrüßt außerdem die Zusicherung, dass nicht damit geworben wird, dass die Bank staatliche Beihilfen erhalten hat. Dies ist jedoch nicht ausreichend, um die Wettbewerbsverzerrungen zu begrenzen, und die Kommission erwartet, dass insbesondere mit Blick auf Norddeutschland weitere Verhaltensauflagen oder strukturelle Maßnahmen vorgesehen werden (z. B. Verpflichtung, dass der Kapitalentlastungseffekt in die Kreditversorgung der Realwirtschaft und nicht in die Finanzierung einer Wachstumsstrategie — insbesondere nicht von Übernahmen — fließt, Verzicht auf Preisführerschaft oder Zusicherung von Beschränkungen bei der Dividendenpolitik bzw. Obergrenzen für Managementvergütungen).

4.3   Verlängerung der Risikoabschirmung

(81)

Da Deutschland der Kommission im Einklang mit den Leitlinien für Rettungs- und Umstrukturierungsbeihilfen und mit Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe b EG-Vertrag einen Umstrukturierungsplan übermittelt hat, wird die Rettungsbeihilfe bis zum Erlass einer abschließenden Entscheidung der Kommission über den Umstrukturierungsplan verlängert.

4.4   Schlussfolgerung

(82)

Aufgrund der vorstehenden Feststellungen kommt die Kommission zu dem vorläufigen Schluss, dass die vorgenannten Maßnahmen Deutschlands zugunsten der HSH eine staatliche Beihilfe darstellen. Die Kommission ist der Auffassung, dass es sich dabei um eine Rettungsbeihilfe handelt, hat jedoch Zweifel daran, ob diese Beihilfe gemäß Artikel 87 Absatz 3 EG-Vertrag als mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar angesehen werden kann.

5.   ENTSCHEIDUNG

Aufgrund der vorstehenden Feststellungen hat die Kommission entschieden, das Verfahren nach Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag zu eröffnen, um zu prüfen, ob die Maßnahme bezüglich Abgrenzung der entlastungsfähigen Vermögenswerte, Bewertung (einschließlich Bewertungsmethode), Vergütung und Verwaltung von Vermögenswerten die Voraussetzungen der Mitteilung über die Behandlung wertgeminderter Aktiva erfüllt, und die zunächst für sechs Monate erteilte Genehmigung der Maßnahme bis zum Erlass einer abschließenden Entscheidung zu verlängern. Ferner wird die Kommission die für die Rekapitalisierungsmaßnahme geltenden Voraussetzungen, die Lastenverteilung und die erforderlichen Maßnahmen zur Begrenzung von Wettbewerbsverzerrungen prüfen.

Sollte die Kommission zu dem Ergebnis gelangen, dass den Eigentümern der Bank, die sich nicht an den Rettungsmaßnahmen beteiligt haben, d. h. dem Sparkassen- und Giroverband für Schleswig-Holstein, der Schleswig-Holsteinischen Sparkassen-Vermögensverwaltungs- und Beteiligungs GmbH & Co. KG und den neun von J.C. Flowers & Co. LLC beratenen Investorengruppen, eine rechtswidrige Beihilfe gewährt wurde und dass der endgültige Umstrukturierungsplan keine angemessenen Maßnahmen der Lastenverteilung vorsieht, um einen Ausgleich für diese rechtswidrige Beihilfe zu schaffen, wird sie die rechtswidrige Beihilfe von den Sparkassen und den neun von Flowers beratenen Investorengruppen zurückfordern.

Die Kommission fordert Deutschland auf, zusätzlich zu den bereits vorgelegten Dokumenten alle für die Prüfung der Vereinbarkeit der Beihilfe benötigten Informationen und Daten zu übermitteln. Insbesondere benötigt die Kommission

eine Bewertung des abgeschirmten Portfolios durch externe Gutachter und

einen genauen Zeitplan für die Durchführung der einzelnen Maßnahmen mit einer verbindlichen Frist für die Umsetzung des Umstrukturierungsplans in seiner Gesamtheit.

Deutschland wird ersucht, den potenziellen Beihilfeempfängern unverzüglich eine Kopie dieses Schreibens zuzuleiten.

Die Kommission erinnert Deutschland an die aufschiebende Wirkung von Artikel 88 Absatz 3 EG-Vertrag und verweist auf Artikel 14 der Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates, dem zufolge alle rechtswidrigen Beihilfen vom Empfänger zurückgefordert werden können.

Die Kommission weist Deutschland darauf hin, dass sie die Beteiligten durch die Veröffentlichung dieses Schreibens mit einer Zusammenfassung im Amtsblatt der Europäischen Gemeinschaften über die Beihilfesache unterrichten wird. Außerdem wird sie die Beteiligten in den EFTA-Staaten, die das EWR-Abkommen unterzeichnet haben, durch die Veröffentlichung einer Bekanntmachung in der EWR-Beilage zum Amtsblatt der Europäischen Union und die EFTA-Überwachungsbehörde durch Übermittlung einer Kopie dieses Schreibens von dem Vorgang in Kenntnis setzen. Alle Beteiligten werden aufgefordert, ihre Stellungnahme innerhalb von zwei Wochen nach dem Datum dieser Veröffentlichung abzugeben.”


(1)  Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris, ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.

(2)  Entscheidung der Kommission vom 29. Mai 2009 in der Sache N 264/09 HSH Nordbank AG (ABl. C 179 vom 1.8.2009, S. 1), http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/comp-2009/n264-09.pdf

(3)  Geschäftsgeheimnis.

(4)  Vor der Durchführung der Rettungsmaßnahmen verteilten sich die Anteile wie folgt: Freie und Hansestadt Hamburg 30,41 %, Land Schleswig-Holstein 29,10 %, Sparkassen- und Giroverband für Schleswig-Holstein 13,20 %, Schleswig-Holsteinische Sparkassen-Vermögensverwaltungs- und Beteiligungs GmbH & Co. KG, Kiel 1,62 % und die neun von Flowers LLC beratenen Investorengruppen 25,67 %.

(5)  Die Anstaltslast verlieh den Finanzinstituten Rechte gegenüber ihren Anteilseignern, während die Gewährträgerhaftung Rechte der Gläubiger der Finanzinstitute gegenüber den Anteilseignern begründete. Vgl. die Entscheidungen in der Sache E 10/00 (ABl. C 146 vom 19.6.2002, S. 6 bzw. ABl. C 150 vom 22.6.2002, S. 7).

(6)  Entscheidung der Kommission vom 27. Oktober 2008 in der Beihilfesache N 512/08 — Rettungspaket für Kreditinstitute in Deutschland (ABl. C 293 vom 15.11.2008, S. 2), geändert durch die Entscheidung der Kommission vom 12. Dezember 2008 in der Beihilfesache N 625/08 — Rettungspaket für Kreditinstitute in Deutschland, verlängert durch die Entscheidung der Kommission vom 22. Juni 2009 in der Beihilfesache N 330/09 (ABl. C 160 vom 14.7.2009, S. 4).

(7)  Umstrukturierungsplan, endgültige Fassung vom 3. September Seite 172, Punkt 7.2.

(8)  Mitteilung der Kommission über die Behandlung wertgeminderter Aktiva im Bankensektor der Gemeinschaft (ABl. C 72 vom 26.3.2009, S. 1).

(9)  Siehe Fußnote 1.

(10)  Siehe Fußnote 4.

(11)  Mitteilung der Kommission über die Behandlung wertgeminderter Aktiva im Bankensektor der Gemeinschaft (ABl. C 72 vom 26.3.2009, S. 1).

(12)  Siehe die Entscheidung der Kommission vom 11. Dezember 2008 in der Beihilfesache C 334/07/P — Kommission gegen den Freistaat Sachsen (noch nicht veröffentlicht).

(13)  Siehe Entscheidung der Kommission in der Beihilfesache C 9/09/1960 — Beihilfen zugunsten von Dexia in Form einer Garantieübernahme für Obligationen und bestimmte Vermögenswerte sowie in Form einer Liquiditätshilfe und einer Kapitalerhöhung.

(14)  Unter Randnummer 39 der Impaired-Assets-Mitteilung wird betont, dass sich der aktuelle Marktwert erheblich vom Buchwert unterscheiden kann und dass für einige Vermögenswerte überhaupt kein Marktwert ermittelt werden kann, weil es keinen Markt gibt, und der Wert daher effektiv null ist.

(15)  Die Deckungsquote eines Kreditspreads drückt das Verhältnis des versicherungsmathematischen Spreads der erwarteten Verluste zum notierten CDS-Spread aus. Sie wird als über die Kreditstufen hinweg relativ konstant veranschlagt.

(16)  Fußnote 4 der Mitteilung der Kommission über die Wiederherstellung der Rentabilität und die Bewertung von Umstrukturierungsmaßnahmen im Finanzsektor im Rahmen der derzeitigen Krise (ABl. C 195 vom 19.8.2009, S. 9).

(17)  Diese sind im Einklang mit Anhang III der Impaired-Assets-Mitteilung Körben zuzuordnen, die den Umfang der bestehenden Wertminderung widerspiegeln.

(18)  Siehe Anhang IV der Impaired-Assets-Mitteilung: Die erforderliche Zielrendite könnte sich an der Vergütung orientieren, die bei Rekapitalisierungsmaßnahmen notwendig wäre, die in ihrem Umfang den Eigenkapitalwirkungen der geplanten Entlastungsmaßnahme entsprechen.

(19)  [4—7] % von [5—8] Mrd. EUR entsprechen [300—400] Mrd. EUR bzw. [3—4] % von 10 Mrd. EUR.

(20)  Die Rendite der 5-jährigen Staatsanleihen betrug am Bewertungstag etwa 2,31 %, was bei dieser Berechnung zu einer impliziten Garantieprämie von [2—6] % auf 10 Mrd. EUR führen würde.

(21)  Mitteilung der Kommission über die Wiederherstellung der Rentabilität und die Bewertung von Umstrukturierungsmaßnahmen im Finanzsektor im Rahmen der derzeitigen Krise (ABl. C 195 vom 19.8.2009, S. 9).

(22)  […], Bericht über den Umstrukturierungsplan der HSH, im Auftrag des SoFFin erstellt.

(23)  […], Indikative Unternehmensbewertung der HSH Nordbank AG vom 31. März 2009, Update vom 15. Mai 2009, S. 151.


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/53


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5705 – Marfrig Alimentos/Seara)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/14

1.

16. novembril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Brasiilia ettevõtja Marfrig Alimentos omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Brasiilia ettevõtja Seara üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Marfrig Alimentos: toiduainete tootmine eeskätt loomsetest valkudest,

Seara: Brasiilias kanade ja sigade kasvatamine tapaloomadeks, sea- ja kanalihast esmaste ja töödeldud toodete tootmine ning kanalihatoodete eksportimine Euroopasse.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5705 – Marfrig Alimentos/Seara):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/54


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5690 – Occidental Petroleum Corporation/Phibro)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 281/15

1.

13. novembril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide ettevõtja Occidental Petroleum Corporation („Occidental”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b) tähenduses kontserni Citigroup kuuluva Ameerika Ühendriikide ettevõtja Phibro LLC („Phibro”) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Occidental: nafta ja gaasi otsimine ja tootmine ning teatavate keemiatoodete tootmine ja müük,

Phibro: kauplemine nafta, gaasi, metalli, tooraine ja selle tuletisinstrumentidega.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5690 – Occidental Petroleum Corporation/Phibro):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.