I.

II.

III.

IV.

V.

VI.

VII.

VIII.

IX.

X.

XI.

XII.

XIII.

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, L-1615 Luxembourg

1.1.

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Asutamislepingu kohaselt on kontrollikojal samuti õigus lisada kõnealusele avaldusele konkreetne hinnang ELi iga suurema tegevusvaldkonna kohta.

1.2.

Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kontrollimise eesmärk on saada piisavaid asjakohaseid tõendeid, mis võimaldavad teha järeldusi selle kohta, millises ulatuses on tulud, kulud, varad ja kohustused nõuetekohaselt kajastatud ning kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõikides olulistes aspektides täpselt finantsolukorda 31. detsembri 2008. aasta seisuga ning tehingute tulemusi ja rahavooge lõppenud eelarveaastal (vt punktid 1.4–1.18).

1.3.

2008. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse (7)auditeerimise eesmärk on koguda piisavaid ja asjakohaseid tõendeid, mille põhjal otsustada, kas tehingud on kooskõlas kehtivate eeskirjade või lepinguliste sätetega ning õigesti arvutatud. Üldküsimuste kohta vt käesoleva peatüki punktid 1.20–1.49 ning erihinnangutena esitatud üksikasjade kohta peatükid 2 ja 4–11.

1.4.

Kontrollikoja tähelepanekud käsitlevad 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannet, mille on koostanud komisjoni peaarvepidaja ning komisjon heaks kiitnud kooskõlas 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikliga 129 (8)ning mille kontrollikoda sai kätte 29. juulil 2009. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud finantsaruandeid – viimased hõlmavad bilanssi, kus kajastatakse varasid ja kohustusi eelarveaasta lõpus, ja tulemiaruannet – ning konsolideeritud eelarve täitmist kajastavaid aruandeid, mis käsitlevad eelarveaasta tulusid ja kulusid.

1.5.

Komisjoni peaarvepidaja esitas kontrollikojale juhtkonna seisukohti väljendava kirja, milles kinnitatakse, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on täielik ja usaldusväärne (vt siiski punkt 1.9) ning suurem osa komisjoni kohalikest süsteemidest heaks kiidetud (vt siiski punkt 1.10).

1.6.

2008. aasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel keskendus kontrollikoda järgnevale:

1.7.

Komisjoni peaarvepidaja poolt 2007. aastal peadirektoraatide raamatupidamisarvestuse kontrollikeskkonna parandamiseks esitatud meetmed (12)avaldasid mõju ka 2008. aastal ning on aidanud tõhustada finantsaruandluse raamistikku ja arvestussüsteeme. Vaatamata sellele esineb siiski veel teatavaid puudusi, mis tuleb kõrvaldada, et tagada arvestusandmete kvaliteet (vt punktid 1.10 ja 1.11).

1.7.

1.8.

Tabelis 1.1 esitatakse kokkuvõtlikult komisjoni vastused kontrollikoja tähelepanekutele 2007. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ning muudele kontrollikoja esitatud märkustele.

1.9.

Komisjoni peaarvepidaja rõhutas juhtkonna seisukohti väljendavas kirjas, et vähem kui pool institutsioonidest ja ametitest olid enda juhtkonna seisukohti väljendavas kirjas esitanud teavet arvestussüsteemide heakskiitmise kohta.

1.10.

Paljud peadirektoraadid kasutavad finantsjuhtimises ja liidese kaudu keskraamatupidamissüsteemi (ABAC) saadetavate tehingute tegemisel oma kohalikke IT-süsteeme. Suurema osa süsteemidest on komisjoni peaarvepidaja heaks kiitnud (13). Oma soovitustes toob komisjoni peaarvepidaja siiski välja mitmeid probleeme, mis hõlmavad erinevaid valdkondi (14). Probleemide iseloom ja olulisus tähendab võimalikku riski raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele (15).

1.10.

1.11.

Kulude ja tulude periodiseerimise menetluse abil otsustatakse, millisesse eelarveaastasse tehing paigutada. Komisjoni talitused peavad menetlust rakendama kõigi kumuleerunud kulude puhul (üle 100 miljardi euro). Kõigis kümnes kontrollitud peadirektoraadis, (16)mille kulud moodustavad kulude kogusummast üle 90 %, on kontrollikoda viimase kolme aastaga täheldanud edasiminekut. Tuleb siiski märkida, et mõned talitused kasutavad kulude ja tulude periodiseerimist sulgemismenetluse käigus vigu sisaldavate kontode korrigeerimiseks selle asemel, et parandada vigaseid arvestuskirjeid (nt valede summade kirjendamine, kahekordne kajastamine või kirje puudumine) eraldi. See võib aasta jooksul põhjustada arvestusandmete ebatäpsust (vt punktid 1.13–1.15).

1.11.

1.12.

Kontrollikoja auditiga ei ilmnenud konsolideeritud finantsaruannetes olulisi väärkajastamisi. Teatud valdkondades tuvastati siiski probleeme, mis vajavad lahendamist, nagu järgnevalt kirjeldatakse.

1.13.

Arvestussüsteemis registreeritud ettemaksetest moodustati 80 ettemakset sisaldav statistiliselt esinduslik valim, mille auditeerimise tulemusel leidis kontrollikoda, et selle bilansikirje veamäära finantsmõju on väike. Vigade sagedus viitab siiski vajadusele parandada peamiste arvestusandmete täpsust valdkonnapõhistes peadirektoraatides. Kõige tüüpilisemad vead olid järgmised:

1.13.

1.14.

Tehtud ettemaksete tasaarveldamine ei toimu alati korrektselt. Paljudel juhtudel tasaarveldamist ei toimunud või kirjendati valed summad;

1.15.

Kontrollikoda valis arvestussüsteemis registreeritud võlgade üldkogumist 80 arvet/kuluaruannet ja moodustas neist statistiliselt esindusliku valimi, mille auditeerimisel leiti, et selle bilansikirje veamäära finantsmõju on väike. Arvestusvigade esinemissagedus viitab siiski vajadusele parandada peamiste arvestusandmete usaldusväärsust valdkonnapõhistes peadirektoraatides. Enamik vigu tuleneb valede summade kirjendamisest arvete kättesaamisel (enne abikõlblikkuse kontrollimist) ja valede kirjete korrigeerimisest kulude ja tulude periodiseerimisega.

1.15.

1.16.

Pärast kontrollikoja soovitust on finantsaruannete lisades hakatud esitama rohkem teavet alusetult makstud summade tagasinõudmise kohta. Kontrollikoja audit näitas, et komisjon esitab finantskorrektsioonide kohta usaldusväärset teavet, kui teave põhineb komisjoni enda audititel. Liikmesriigid aga ei esita komisjonile alati täielikku ja usaldusväärset teavet liikmesriikide endi tehtud finantskorrektsioonide kohta (vt punkt 6.30). Kontrollikoja aastaaruannetes on korduvalt viidatud abikõlbmatute kulude suurele osale, mistõttu on kontrollikoda seisukohal, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades tuleks struktuurimeetmete valdkonnas esitada täielikud ja usaldusväärsed arvestusandmed mainitud liikmesriikide finantskorrektsioonide kohta.

1.16.

1.17.

Sertifitseerimisasutuste töö läbivaatamise ja komisjoni sellekohase analüüsi alusel kordab kontrollikoda oma kahtlusi seoses liikmesriikide nõuete usaldusväärsusega põllumajanduse valdkonnas (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi võlgnike register) (18). Komisjon on rõhutanud igas neljandas makseasutuses esinevaid võlgnike registriga seotud puudusi (19)ning teinud ettepanekuid finantskorrektsioonideks (20)ligikaudu 25,3 miljoni euro väärtuses. Korrektsioonid moodustavad ca 1,95 % 1 295 miljoni euro suurusest summast, mis kuulub 2008. eelarveaasta lõpu seisuga tagasimaksmisele. Ehkki korrektsioonid jäävad veidi alla 2 % olulisuse läve, viitavad need sellele, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi võlgnike registri üldisel tasemel on olemas oluliste vigade risk (vt punkt 5.56).

1.17.

Ettepaneku finantskorrektsioonide tegemiseks 25,3 miljoni euro suuruses tegi komisjon, kes hindas eelnevalt akrediteerimisasutuste aruannetes sisalduvat teavet ja arvutas välja konkreetsete makseasutuste võlgnike registriga seotud tõenäolisemad vigade määrad (ja summad). Võlgnevusi käsitletakse samamoodi nagu fondide kulude üksikasjalikul kontrollimisel avastatud vigu (ja nende võimalikke korrektsioone).

Rahastamisega seotud vead korrigeeritakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise tavapärase menetluse raames.

1.18.

Seoses makromajandusliku finantsabi, maksebilansi ja Euratomi laenudega laenavad ühendused kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid ja teevad need kompensatsioonilaenuna abisaajatele kättesaadavaks. Rahvusvahelised arvestusstandardid ja EÜ arvestuseeskiri nr 11 näevad ette, et raamatupidamisarvestuses tuleb kajastada pakutud intressi ja turuintressi määrade erinevust. Seda aga tehtud ei ole. Standarditest kõrvalekaldumise põhjuseid ja tagajärgi ei ole ühenduste finantsaruannete selgitavates lisades piisavalt käsitletud.

1.18.

Komisjon avaldab vastavalt kontrollikoja soovitusele EÜ raamatupidamise aastaaruannete lisades selgemat teavet ja kaalub raamatupidamiseeskirja 11 selgemaks muutmist, et peegeldada paremini kõnealuste tehingute üksikasju.

1.19.

Kontrollikoda on seisukohal, et esitatud tähelepanekud ei avalda raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele olulist mõju.

1.20.

5–11. peatükis on toodud kontrollikoja erihinnangud tegevuspõhisel eelarvestamisel põhinevate poliitikavaldkondade rühmade kohta (vt tabel 1.2 4. peatükis käsitletakse tulusid. Igas erihinnangus esitatakse asjaomase poliitikavaldkondade rühma ülevaade, tehingute korrektsust ja süsteemide mõjusust puudutavad leiud ja järeldused ning varasemate tähelepanekute järelkontroll.

1.21.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse auditeerimisel toetub kontrollikoda kahele peamisele allikale: tehingute vahetu kontrollimine, et teha otsus nende korrektsuse kohta; ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamine otsustamaks, kui mõjusad on süsteemid korrektsuse tagamise seisukohast. Lisaks sellele saadakse tõendusmaterjali teiste audiitorite asjakohastest töötulemustest (juhul, kui need on kättesaadavad) ja analüüsitakse juhtkonna avaldusi (21).

1.22.

Tehingute kontrollimine põhineb statistiliselt esinduslikul valimil, mis moodustatakse üldkogumi (tavaliselt poliitikavaldkondade rühma) laekumistest või maksetest. Kontrolli põhjal saab anda statistilise hinnangu vastava kogumi tehingute korrektsuse kohta.

1.23.

Valimi suuruse määramiseks kasutab kontrollikoda auditi kindluse tagamise mudelit. Selle abil hinnatakse, kui kõrge on tehingute loomupärane vearisk ning kui kõrge on risk, et järelevalve- ja kontrollisüsteemidega vigu ei ennetata, avastata ega parandata (kontrollirisk). Enamikul juhtudel peab kontrollikoda toetuma vahetu kontrolli tulemustele, kuna süsteemid ei anna tehingute korrektsuse kohta piisavat kindlust.

1.24.

Kontrollimine hõlmab valitud tehingute üksikasjalikku läbivaatamist, et välja selgitada, kas maksetaotlus või makse oli õigesti arvutatud ning on kooskõlas asjakohaste kulusid reguleerivate eeskirjade ja määrustega. Tehing sisaldab viga, kui ta on valesti arvutatud või ei vasta õiguslikule nõudele või lepingulistele sätetele. Eelarvekontodele kirjendatud arvestustehingute valimi põhjal analüüsib kontrollikoda makset kuni lõpliku abisaajani (põllumajandustootja, koolituskursuse korraldaja, arenguabi projekti elluviija) ja kontrollib igal tasemel makse vastavust nõutavatele tingimustele.

1.25.

Vead võivad tehingutes esineda mitmetel põhjustel ja erineval kujul, olenevalt rikkumise iseloomust ja eeskirjast või lepingulisest nõudest, mida eirati. Vead võivad seonduda maksetingimuste või muude vastavusküsimustega.

1.26.

Kontrollikoda liigitab vigu järgmiselt:

1.27.

Kontrollikoda väljendab vigade esinemise sagedust nende tehingute osakaalu kaudu valimis, mis on vigadest (nii kvantifitseeritavad kui mittekvantifitseeritavad) mõjutatud. See näitab, kui tõenäoline on vigade esinemine antud poliitikavaldkondade rühmas tervikuna (vt erinevate peatükkide 1. lisa 1. osa alajaotust 1.3).

1.28.

Kontrollikoda hindab vigade finantsmõju veamäära alusel. Veamäär arvutatakse ainult kvantifitseeritavate vigade põhjal. Kontrollikoda võrdleb hinnangulist veamäära 2 % olulisuse lävega, et selle ja muude tõendite põhjal otsustada, kas kuluvaldkonna maksetes ei esine olulisi vigu (märkusteta järeldusotsus) või on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud (eitav järeldusotsus) (22). Tulemuste esitamise huvides on veamäär jagatud kolme suurusjärku:

Asjakohane teave esitatakse 4.–11. peatüki 1. lisas ja võetakse kokku tabelis 1.3 .

1.29.

Järelevalve- ja kontrollisüsteemid loob komisjon (ja koostöös liikmesriikidega toimuva või detsentraliseeritud halduse puhul liikmes- või abisaajariik), et hallata eelarvega seonduvaid riske, sealhulgas tehingute korrektsust. Keskse tähtsusega auditimenetluseks on süsteemide mõjususe hindamine korrektsuse tagamise seisukohast. Menetlus on eriti kasulik parandusettepanekute esitamiseks.

1.30.

Iga poliitikavaldkondade rühma reguleerivad paljud erinevad süsteemid, millest igaühe kontrollimiseks ja hindamiseks kulub palju aega. Seetõttu moodustab kontrollikoda tavaliselt igal aastal süsteemidest valimi, mida analüüsida. Süsteemide hindamise tulemused esitatakse tabelis pealkirjaga „Hinnang valitud järelevalve- ja kontrollisüsteemidele”, mis on esitatud 4.–11. peatüki 1. lisa 2. osas. Süsteemidele antakse olenevalt nende suutlikkusest maandada tehingutes esinevate vigade riski kas hinnang „mõjus”, „osaliselt mõjus” (süsteemi mõjusat toimimist nõrgendavad mõned puudused) või „ei ole mõjus” (puudused on ulatuslikud ja takistavad seetõttu täiel määral süsteemi mõjusat toimimist).

1.31.

Lisaks esitab kontrollikoda järelevalve- ja kontrollisüsteemide üldhinnangu (mis on samuti esitatud 4.–11. peatüki 1. lisa 2. osas), kus võetakse arvesse nii hinnangut valitud süsteemidele kui tehingute kontrollimise tulemusi.

1.32.

Tulude ning haldus- ja muude kulude poliitikavaldkondade rühma järelevalve- ja kontrollisüsteemid on tervikuna mõjusad (vt punktid 4.29–4.30 ja 11.20–11.21) ja kontrollikoja hinnangul on vigade finantsmõju alla 2 % kogusummadest (vt tabel 1.3). Lisaks kinnitas kontrollikojapoolne peadirektorite ja eelarvevahendite volitatud käsutajate avalduste hindamine, et reservatsioone ei olnud vaja esitada (vt punktid 2.3, 2.4 ja 2.9 ning tabel 2.1).

1.33.

Põllumajanduse ja loodusvarade, hariduse ja kodakondsuse ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühmade vigade üldine finantsmõju on kontrollikoja hinnangul alla 2 % iga asjaomase rühma kogukulutustest. Siiski leidis kontrollikoda, et põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühmas mõjutas maaelu arengu kulutusi veamäär, mis ületas 2 % (vt punkt 5.62), ja kontrollikoja kontrollid näitavad, et hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühma vahe- ja lõppmakseid mõjutasid olulised vead (vt punkt 9.31). Majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühma veamäär on kontrollikoja hinnangul veidi üle 2 % rühma kogukulutustest. Kontrollikoda leidis siiski, et ebaproportsionaalselt suur osa mainitud üldisest veamäärast on seotud teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise kuuenda raamprogrammi maksetega (vt punktid 10.12 ja 10.13).

1.33.

Komisjon võtab teadmiseks, et kontrollikoda tuvastas hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondades kvantifitseeritavaid vigu 21 kontrollitud vahe- ja lõppmaksest nelja puhul. Vt ka vastus punktile 9.31.

Kuna kuuenda raamprogrammi arvele langeb vaid 8 % maksetest, on komisjon seisukohal, et majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkonnas olulisi vigu ei esinenud. Kõik käesolevas peatükis esitatud kontrollikoja järeldused kuuenda raamprogrammi kohaste maksete kohta on sarnased 7. peatükis esitatutega. Vt ka vastused punktidele 10.12 ja 10.13.

1.34.

Kontrollikoja järelduse kohaselt on põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma järelevalve- ja kontrollisüsteemid maksete korrektsuse tagamisel osaliselt mõjusad (vt punkt 5.63). Kontrollikoda kordab oma seisukohta, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem on üldiselt mõjus kontrollisüsteem vigade ja põhjendamatute kulutuste riski vähendamiseks (vt punkt 5.64). Siiski leidis kontrollikoda SPSi ja SAPSi kavades (vt punkt 5.65) ning maaelu arengu valdkonnas (vt punkt 5.66) probleeme, mis vajavad lahendamist. Hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühma järelevalve- ja kontrollisüsteemid on kontrollikoja hinnangul osaliselt mõjusad (vt punkt 9.32) (23). Majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühma puhul vaatas kontrollikoda läbi kolm järelevalve- ja kontrollisüsteemi. Kaks neist hinnati maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel mõjusaks, üks aga ainult osaliselt mõjusaks (24)(vt punkt 10.28).

1.34.

2008. aastal kehtestati hariduse ja kultuuri peadirektoraadi jaoks 2007.–2013. aastaks järelevalve- ja kontrollisüsteem, mis tagab usaldusväärse raamistiku. Märkimisväärseid edusamme tehti järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel, analüüsides järelkinnitusi ning tihendades kontrollkülastusi ja auditeid.

Majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkonnas on kontrollikoja leiud ja järeldused kuuenda raamprogrammi kohta samalaadsed 7. peatüki omadega, samal ajal kui muude kulude puhul olulisi vigu ei esinenud. Komisjon on seisukohal, et olemasolevad järelevalve- ja kontrollisüsteemid on tervikuna hinnatõhusad, proportsionaalsed ja piisavad (vt vastused punktidele 10.19 ja 10.28).

1.35.

Ühtekuuluvuse, (25)teadusuuringute, energeetika ja transpordi, välisabi, arengukoostöö ja laienemise ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühmade järelevalve- ja kontrollisüsteemid on kontrollikoja hinnangul osaliselt mõjusad (vt punktid 6.21, 6.23, 6.36, 7.41, 8.34 ja 10.28 ning tabel 1.3 Kui teadusuuringute, energeetika ja transpordi, välisabi, arengukoostöö ja laienemise ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühma puhul on veamäär kontrollikoja hinnangul 2–5 % kulude kogusummast, siis ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma hinnanguline veamäär on üle 5 % (vt punktid 6.17, 6.35, 7.40 ja 8.33 ning tabel 1.3 Kontrollikoja hinnangul oleks ühtekuuluvuse ning välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade rühmade puhul pidanud peadirektorite ja eelarvevahendite volitatud käsutajate avaldustes esitatud reservatsioonide ulatus olema laiem, et kajastada nendes kuluvaldkondades endiselt esinevaid märkimisväärseid puudusi, mida kirjeldatakse kontrollikoja auditileidudes (vt punktid 2.6–2.7 ja 2.10–2.11 ning tabel 2.1 Ühtekuuluvus on endiselt kõige problemaatilisem valdkond ja selle hinnanguline veamäär on teiste poliitikavaldkondade rühmade omast tunduvalt kõrgem.

1.35.

On tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada teadusuuringute poliitika haldamist kohaldatava õigusliku ja finantsraamistiku piires. Komisjon jätkab kontrollide ranget rakendamist ka tulevikus. Komisjon jätkab tööd vigade määra vähendamiseks selles poliitikavaldkonnas.

Peadirektoraatide aasta tegevusaruannetes antakse piisav kinnitus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kui peadirektoraat saab võtta oma piisava kinnituse aluseks olulisuse tasemest madalama hinnangulise vigademäära, nagu näiteks laienemise peadirektoraadi puhul, mida kontrollikoda käsitles välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkonnas, ei ole vaja teha mingeid reservatsioone.

Komisjon on korraldanud välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkonna kontrolli selliselt, et see kataks tema mitmeaastaste projektide kogu elutsükli nii, et ta saaks vältida või tuvastada ja parandada enamiku finantsvigu tavakontrollide käigus. Komisjoni kontrollisüsteemis ettenähtud kohustuslikud finantsauditid peaksid võimaldama komisjonil tuvastada ja parandada eelfinantseerimise vigu hilisemal raamatupidamisaastal – enne lõppmaksete tegemist. Komisjoni järelkontrollid kinnitavad jääkvigade madalat taset.

Vt ka vastus punktile 8.34.

1.36.

Võrreldes eelnevate aastatega täheldati järgmisi muutusi: põllumajanduse ja loodusvarade (26)ning teadusuuringute, energeetika ja transpordi (27)poliitikavaldkondade rühmade hinnangulise veamäära langemine. Kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma üldine veamäär veidi alla 2 % (vt punkt 5.13), teadusuuringute, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma puhul aga endiselt üle 2 % (vt punkt 7.40). Hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühma vigade finantsmõju on kontrollikoja hinnangul alla 2 %. Kontrollikoda eeldab, et see on põhjustatud peamiselt ettemaksete suurest osast, mis on suhteliselt vähem vigadest mõjutatud kui vahe- ja lõppmaksed (vt punktid 9.6–9.7 ja 9.31). Majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühma puhul on 2008. eelarveaasta hinnanguline üldine veamäär veidi üle 2 % (2007. aastal veidi alla 2 %) kuuenda raamprogrammi kuludes tuvastatud vigade tõttu, mis siiski moodustavad ainult 8 % kogu poliitikavaldkondade rühma kulutustest (vt punkt 10.27).

1.36.

1.37.

Kontrollikoda rõhutab, et auditid põllumajanduse ja loodusvarade, ühtekuuluvuse, teadusuuringute, energeetika ja transpordi, välisabi, arengukoostöö ja laienemise ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühmades näitavad, et keerulised või ebaselged abikõlblikkuskriteeriumid või muud keerukad õiguslikud nõuded suurendavad oluliselt vigade riski (vt punktid 5.17–5.26, 5.34–5.52, 6.18–6.20, 7.12–7.15 ning 10.11–10.14).

1.37.

Sellegipoolest teeb komisjon seadusandjale ettepanekuid edasiseks lihtsustamiseks, kus see on võimalik. Ta kaalub abikõlblikkuseeskirjade täiendava lihtsustamise võimalusi oma 2010. aasta finantsmääruse muutmisettepanekus, mida tehakse iga kolme aasta järel. Samuti uurib komisjon valdkondlike õigusaktide täiendava lihtsustamise põhimõtteid järgmise vooru põhiõigusaktide jaoks, mis jõustuvad 2014. aastal.

Põllumajanduse ja loodusvarade valdkonna tulemused on paranenud tänu pidevatele jõupingutustele õigusnormide/abikõlblikkuse kriteeriumide lihtsustamiseks ühise põllumajanduspoliitika mõlema tugisamba raames. Vt ka vastused punktidele 5.17–5.26 ja 5.34–5.52.

Ühtekuuluvuse valdkonnas on muudetud ajavahemiku 2007–2013 käsitlevaid määrusi, lihtsustades neid vastavalt komisjoni ja liikmesriikide ühise ekspertrühma ettepanekute kohaselt. Komisjon avaldas 2009. aasta alguses abikõlblikkuse eeskirjade kokkuvõtet. Vt komisjoni vastused punktidele 1.41–1.42 ja punkti 6.37 alapunktile a.

Seitsmes raamprogramm on olnud samm edasi lihtsustamise teel. Programmi rakendamisel saadud kogemuste alusel võib komisjon, kui see on asjakohane, teha ettepanekuid raamprogrammi õigusliku aluse muutmiseks.

1.38.

Välisabi, arengukoostöö ja laienemise ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade rühmade puhul haldab komisjon ELi kulutusi ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (28)lepingute alusel, millega tagatakse ka kontrollikoja auditeerimisõigused. Sellest hoolimata takistati osaliselt või täielikult kontrollikoja juurdepääsu ÜRO koostatud auditiaruannetele ja tõendavatele dokumentidele ning kontrollkülastuste läbiviimist seoses 2008. aasta kinnitava avaldusega (vt punktid 8.13 ja 10.10).

1.38.

Vt ka vastus punktile 8.13.

1.39.

Kontrollikoda märkis eelmisel aastal, et hoolimata komisjoni sisekontrolliraamistiku paranemisest mõjutab suurt osa ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevatest tehingutest endiselt oluline veamäär (2007. eelarveaasta aastaaruande punkt 1.42). Lisaks tuvastati kontrollikoja kinnitava avalduse aluseks oleva auditi käigus, et eeskirjade eiramise liigis, sageduses ja tasemes on (mõnikord märkimisväärseid) erinevusi nii eri poliitikavaldkondade rühmade vahel kui rühmade siseselt. Järgnevates punktides esitatakse täiendavaid seisukohti selle kohta, kuidas suurendada ühenduse sisekontrolliraamistiku mõjusust (29).

1.40.

Ehkki ELil on üks üldeelarve, on raha kasutamises suuri erinevusi. Erinevused on eelkõige järgmistes valdkondades: eelarve haldamise viis; abisaajate liigid, abi perioodilisus; väljamaksetaotluste esitamine ning kontrolli- ja tagasimaksesüsteemid. Erinevused tulenevad iga eelarvevaldkonna eripäradest ja abi eesmärkidest ning kajastavad süsteemide haldamise ja kontrollimise kulukust ja keerukust.

1.41.

Raha kasutamist reguleerivate eeskirjade otstarve on tagada, et abi andmisega saavutatakse ettenähtud poliitilised eesmärgid, see tähendab, et vahendeid kasutatakse õigel ajal õigetel eesmärkidel. Mõned eeskirjad on kõigile maksetele ühised, teised aga sõltuvad kululiigist. Eeskirjade liik ja keerukusaste võib seega tuleneda poliitiliste eesmärkide keerukusest.

1.42.

Mida nõudlikumad ja keerulisemad on eeskirjad, seda kõrgem on risk, et neid ei täideta, mis omakorda suurendab riski, et tehingutes võib esineda vigu ja poliitilisi eesmärke ei saavutata. Samas toob liiga üksikasjalike programmieesmärkide koostamine kaasa lisakulusid, kuna eesmärkide täitmist tuleb kontrollida. Teisisõnu: hästi koostatud eeskirjad ja määrused, mida on lihtne tõlgendada ja rakendada, vähendavad veariski (2007. eelarveaasta aastaaruande punkt 1.45).

1.41 ja 1.42.

Komisjon on võtnud endale kohustuseks kaasata tulevikus igasse asjaomasesse õigusloomeettepanekusse asjakohase kontrollikorra kirjeldus.

Lihtsustamine on komisjoni parema õigusloome kava põhielement. Liikmesriikidelt nõutakse samuti abikõlblikkuse kriteeriumide lihtsustamist oma riiklikes programmides. Teatav keerukus on siiski vältimatu ja seda tuleks arvesse võtta tulevikus peetavatel aruteludel vastuvõetava riskitaseme üle.

Vt ka vastus punkti 2.35 alapunktile b.

Ühtekuuluvuse valdkonnas anti juba ajavahemiku 2007–2013 käsitlevas Euroopa Sotsiaalfondi määruses võimalus deklareerida kaudsed kulud ühtse määra alusel. Võimalus kasutada 2007.–2013. aasta programmide puhul ühtseid määrasid, kindlaid summasid ja kindlasummalisi ühikukulude astmestikke muudeti nii Euroopa Regionaalarengu Fondi kui ka Euroopa Sotsiaalfondi puhul üldiseks, muutes 2009. aasta mais neid fonde käsitlevaid määrusi. Muud lihtsustused võeti vastu 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta mais. 2009. aasta juulis esitas komisjon ettepanekuid rakendusmääruse nr 1828/2006 ja üldmääruse nr 1083/2006 edasiseks lihtsustamiseks.

Programmi rakendamisel saadud kogemuste alusel võib komisjon, kui see on asjakohane, teha ettepanekuid raamprogrammi õigusliku aluse muutmiseks.

1.43.

Seetõttu tuleks lihtsustamisel rakendada teatavat ettevaatust. Eeskirjade lihtsustamine ainult selleks, et vähendada eeskirjade eiramise riski, võib kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi, juhul kui üldisemate eeskirjade alusel väheneb kulude täpsem suunitlus. Lisaks võib lihtsustamine mõnes valdkonnas (vt nt punktid 9.6–9.7) tähendada ettemaksete tingimuste lihtsustumist ja ettemaksete summade suurenemist. Lihtsustamisprotsessi tuleks toetada mõjusate süsteemidega, sest vastasel juhul tulevad põhjendamatud kulud ilmsiks alles siis, kui programm on osaliselt või täielikult ellu viidud, mis toimub protsessi hilisemas etapis. Nendele märkustele vaatamata peaks lihtsustamine olema üheks esmatähtsaks eesmärgiks.

1.43.

2007.–2013. aasta uute programmide ülesehitus lihtsustas eeskirju hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas, kasutades ulatuslikult kindlasummalist rahastamist. See peaks koos riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide range heakskiitmismenetlusega vähendama lõppmaksetega seotud riske.

Vt ka vastus punktile 9.7.

1.44.

Tuleb meeles pidada, et ELi eelarve haldamine on arenenud aja jooksul samm-sammult vastavalt aja jooksul kasutusele võetud kuluprogrammide liikidele. Nii kulusid reguleerivates eeskirjades kui haldusmeetodites tuleb arvestada eelarvekulude erinevate eesmärkide spetsiifikat. Eesmärgid ei tohiks aga olla liiga üksikasjalikud, sest see toob kaasa halduskoorma põhjendamatu suurenemise ja raskesti täidetavad määrused. Seetõttu peaks komisjon põhjalikult üle vaatama iga kuluprogrammi aluseks oleva õigusliku raamistiku ja haldusstruktuuri.

1.44.

Seoses sellega tuleb arvesse võtta komisjoni tööd lubatava veaohu kallal, sest see edendab selget ettekujutust ohust, mida saab juhtida abikõlblikkuse tingimuste ja kontrollikeskkonnaga, ning seega ka ohust, mille juhtimine ei ole kulutõhus. Komisjon teeb eelarvepädevatele institutsioonidele 2010. aastal konkreetseid ettepanekuid lubatava ohu kohta teadusuuringute, energia ja transpordi, maaelu arendamise, välisabi ja halduskulude valdkonnas.

Vt ka vastused punktidele 1.41–1.42.

1.45.

Öeldu taustal on esmatähtis tagada usaldusväärse ja ülevaatliku teabe kogumine, mis võimaldab praeguseid kontrollikulusid realistlikult hinnata (30).

1.45.

1.46.

Sama oluline on üksikasjalikult analüüsida, kas praeguste kontrollikuludega on saavutatud maksimaalne kasu. Kui see nii ei ole, tuleks esmajärjekorras eesmärgiks võtta kontrollikuludeks juba rakendatavate rahasummade ja ressursside maksimaalne ärakasutamine (31).

1.46.

Struktuurifondide järelevalve parandamise tegevustava tulemusena on komisjon juba võtnud eelkontrollimeetmeid kontrollisüsteemide täiustamiseks. Samuti juhib komisjon tähelepanu, et veamäära vähendamine 2–3 % tulemuslikuma eelkontrolli abil (millele viidatakse lubatava ohu teatises (KOM(2008) 866) esitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevas illustratiivses juhtumiuuringus) tuleneb nende vigade hindamisest, mille kontrollikoda tuvastas 2005. aasta kinnitavas avalduses, ja on pigem kontrolliriski (riski, et teatav kontroll ei ole mõningatel juhtudel tulemuslik) meede.

1.47.

Lisaks süsteemide mõjususe tagamiseks vajalikele meetmetele tuleb eesmärgiks seada asjakohase tasakaalu saavutamine kontrollide maksumuse ja nendest saadava kasu vahel (vt kontrollikoja 2007. eelarveaasta aastaaruande punktis 1.52 esitatud soovitus).

1.47.

Ettepanekute koostamisel lubatava ohu kohta uurib komisjon 2010. aastal kooskõlas kontrollikoja soovitusega täiendavalt tasakaalu kontrollikulude ja sellest saadava kasu vahel, alustades teadusuuringute, energia ja transpordi, maaelu arendamise, välisabi ja halduskulude valdkonnast.

1.48.

Kuluprogrammi heakskiitmise üle otsustamisel tuleks alati määratleda programmiga seonduvad riskid ja nende kulutõhusale tasemele viimiseks vajalikud haldus- ja kontrollikulud. Nii saaksid nõukogu ja parlament asjakohaseid otsuseid teha informeeritumalt, võttes arvesse seonduvaid riske ja kulusid.

1.48.

1.49.

Kontrollikoda rõhutab, et on oluline nii eeskirjade lihtsustamist kui kontrollide maksumust ja nendest saadavat kasu põhjalikult kaaluda. Seda tuleks teha õigeaegselt, enne uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute väljatöötamist (32).

1.49.

Vt ka vastus punktile 1.37.

2.1.

Käesolevas peatükis uuritakse komisjoni 2008. aasta edusamme oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide puuduste käsitlemisel, selleks et tagada ELi eelarvest finantseeritavate tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Eelkõige analüüsitakse, mil määral on:

2.1.

Komisjon võtab meetmeid, et oma sisekontrollisüsteemi saadud kogemustele tuginedes veelgi parandada ja audiitorite järeldusi arvesse võtta. 2008. aastal rakendatud meetmed hõlmasid sisekontrolli tõhusa juhtimise läbivaadatud standardite jõustumist alates 1. jaanuarist 2008, ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskava rakendamisetapi lõpuleviimist ja iga-aastaste tegevusaruannete selguse ja järjepidevuse parandamist.

2.2.

Samuti uuris kontrollikoda struktuurimeetmete ja Euroopa Kalandusfondi ning põllumajandusvaldkonna iga-aastaseid kokkuvõtteid, (1), et hinnata nendega loodud lisaväärtust, ja kuidas komisjoni talitused seda kasutasid (2.18–2.22).

2.3.

Kõigi peadirektorite väitel on nad saanud piisava kindluse selle kohta, et neile eraldatud ressursse kasutati selleks ettenähtud eesmärkidel ning nende kehtestatud sisekontrollid tagasid raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute korrektsuse, kuigi 12 juhul reservatsioonidega.

2.4.

2008. aastal avalduse esitanud 41 peamisest peadirektoraadist ja talitusest oli 12 ühe või enama reservatsiooniga, millest enamiku puhul viidatakse peamiselt raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seonduvatele puudustele. Reservatsioonide koguarv langes 17-lt (2007) 15-le (2008). Kõige olulisemad raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud reservatsioonid on toodud tabelis 2.1 .

2.4.

Lisaks sellele tühistati 2008. aastal kolm pikaajalist reservatsiooni (reservatsioon põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi suhtes, mis käsitleb ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „IACS”) rakendamist Kreekas, reservatsioon teabevahetuse peadirektoraadi suhtes, mis käsitleb järelkontrollisüsteemi puudumist, ning reservatsioon ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi suhtes, mis käsitleb Euroopa standardiasutuste rahastamist).

Muudes poliitikavaldkondades nagu ühtekuuluvuspoliitika, on reservatsioonide ulatust vähendatud, võttes arvesse liikmesriikide juba rakendatud parandusmeetmeid.

2.5.

Põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma puhul tühistas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor pikaajalise reservatsiooni (kuus aastat), mis oli seotud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ebapiisava rakendamisega Kreekas, kuna asjaomased ametiasutused on kehtestanud uue maatükkide identifitseerimise süsteemi ja maaelu arenguga seonduv reservatsioon on määratletud üksikasjalikumalt, järgides liikmesriikide sertifitseerimisasutuste kontrollistatistika kontrollimist ja kinnitamist. Peadirektor ei anna siiski kinnitust selle kohta, et Kreeka koostatud ja rakendatud tegevuskava oli mõjus 2007. aasta väljamaksetaotluste menetlemisel. Lisaks on kontrollikoda arvamusel, et komisjoni ja liikmesriikide sertifitseerimisasutuste poolne kontrollistatistika kinnitamine nimetatud liikmesriigis ei anna nõutavat kõrge tasemega kindlust.

2.5.

2.6.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkondade rühma puhul säilitasid regionaalpoliitika ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadid reservatsioonid, mille aluseks olid puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemides ajavahemikul 2000–2006, kuigi asjaomaste liikmesriikide ja rakenduskavade arv ning ka reservatsioonide rahaline mõju oluliselt vähenes. 2008. aastal mõjutasid reservatsioonid 99 rakenduskava, võrreldes 185 rakenduskavaga 2007. aastal. Peadirektoraadid kvantifitseerisid nimetatud reservatsioonide mõju 201 miljoni euro ulatuses (2007. aastal 726 miljonit eurot) (2).

2.6.

Reservatsioonide finantsmõju vähendamine on lahti seletatud vastavas iga-aastases tegevusaruandes ning see kinnitab, et komisjon täitis võetud kohustused tugevdada järelevalvet. Mõõdetav mõju tuleneb komisjoni märkimisväärsetest jõupingutustest seoses kõigi 2008. aasta rakenduskavadega, sealhulgas ka kõik 2007. aasta tegevusaruande reservatsioonide järelmeetmed, 14 riikliku parandusmeetmete tegevuskava lõpuleviimine ja rohkem kui 1,5 miljardi euro ulatuses paranduste tegemine, mille tulemusena mitmed reservatsioonid tühistati.

Vt ka vastus punktile 2.17.

2.7.

Teadusuuringute, energeetika ja transpordi ning majandus- ja rahandusküsimuste poliitikavaldkondade peadirektoraatide reservatsioonid on kooskõlas kontrollikoja leidudega selles suhtes, et jääkvigade määr kuuenda raamprogrammi väljamaksetaotlustes (pärast tasaarveldust ja korrektsioone) ületab jätkuvalt olulisuse künnist.

2.7.

Vt ka vastus punktile 7.17.

2.8.

Hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkondade rühma puhul esitas teabeedastuse peadirektoraadi peadirektor eduaruande kontrollisüsteemide tõhustamise kohta, kuid tõstis siiski esile, et vead mõjutasid 9,4 % kontrollitud tehingutest, kuigi vigade mõju oli vähene.

2.8.

2.9.

Kontrollikoja analüüs tabeli 2.1 paremas veerus näitab, et iga-aastased tegevusaruanded ühtivad kontrollikoja kinnitava avalduse järeldustega ainult halduskulude ning majandus- ja rahandusküsimuste puhul. See tähendab, et kontrollikoja või komisjoni auditite käigus ei avastatud nimetatud poliitikavaldkondades olulisi puudusi, mida ei oleks hõlmatud peadirektorite avaldustega. Põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkonnas on põllumajanduse ja maaeelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastane tegevusaruanne asjakohase kinnitavat avaldust puudutava hinnangu järeldustega paremini kooskõlas kui eelmistel aastatel.

2.9.

2.10.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonna puhul märgib kontrollikoda, et nagu 2007. aastalgi, rõhutati reservatsioonide ulatuse ja katvuse puhul ebapiisavalt eeskirjade eiramisest tulenevaid tõsiseid probleeme nimetatud valdkonna eelarves (vt punkt 6.35).

2.10.

Komisjon tagab asjakohaste järel- ja parandusmeetmete võtmise kõigi kontrollikoja tuvastatud juhtumite puhul, nagu ta on seda teinud ka varasematel aastatel.

2.11.

Välisabi, arengukoostööd ja laienemist hõlmava poliitikavaldkondade rühma puhul leidis kontrollikoda olulise veamäära (vt punkt 8.39) ja et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad (vt punkt 8.44). Peadirektorid ei kajasta neid leide oma avaldustes piisavalt. Kontrollikoda on esitanud sellise konkreetse tähelepaneku juba neljandat aasta järjest (3).

2.11.

Osana käimasolevast üldise sisekontrollisüsteemi parandamise meetmetest ning kooskõlas komisjoni tööga, mis käsitleb vea aktsepteeritavat riskimäära, algatab koostöötalitus EuropeAid 2010. aastal oma kontrollstrateegia läbivaatamise.

2.12.

Koondaruande vastuvõtmisega võtab komisjon poliitilise vastutuse peadirektorite poolt teostatava eelarve täitmise rakendamise eest (4). Seoses komisjoni mandaadi peatse lõppemisega antakse aruandes tagasiulatuv hinnang kogu komisjoni volituste kehtivusajal toimunud finantsjuhtimisele.

2.13.

Komisjon on arvamusel, et „kasutusele võetud kontrollimenetlused tagavad vajaliku raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse, mille eest võtab komisjon üldvastutuse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274.”

2.14.

Komisjon viitab 2009. aastal läbi viidud vastastikuse eksperdihinnangu tulemustele, mis näitavad, et saab veelgi parandada iga-aastaste tegevusaruannete kui ühe kõige olulisema tähtsusega valitsemisvahendi kvaliteeti. Komisjon eeldab nimetatud täiustuste kajastumist nii 2009. eelarveaasta kui ka järgnevate eelarveaastate tegevusaruannetes.

2.14.

2.15.

Koondaruandes esitatakse mõned selgitused komisjoni reservatsioone käsitleva lähenemisviisi kohta. Komisjon väidab, et oluliste puuduste korral tehakse reservatsioone süstemaatiliselt, kui puudub usaldusväärne audititõend selle kohta, et on olemas toimiv tegevusplaan. Kontrollikoda leiab siiski, et komisjon peaks pöörama suuremat tähelepanu vajadusele saada põhjalikumad näitajad selle kohta, et tegevusplaanis sisalduvad parandusmeetmed on olnud või on tõenäoliselt mõjusad ja et mitmel juhul peaks reservatsioonide ulatus olema laiem (vt näiteid, mille üle on arutletud punktides 2.5, 2.10 ja 2.11, ja tabelit 2.1 ).

2.15.

Kui peadirektorid kehtestavad reservatsiooni, peavad nad koostama tegevuskava, millega kõrvaldada tuvastatud puudused. Võetud meetmete kohta esitatakse seejärel aruanne ning järgmises iga-aastases aruandes antakse neile hinnang. Kui meetmete mõõdetava mõju kohta puudustele on piisavalt tõendeid, võib reservatsioonid tühistada. Otsused reservatsioonide kehtestamise või tühistamise kohta on üks eksperdihinnangute põhiteema, kuigi lõpliku otsuse teeb vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja.

IACSi juhtumi kohta Kreekas vt vastus punktile 2.5.

Ühtekuuluvuspoliitika juhtumi kohta vt vastus punktile 2.6.

Komisjon viitab ka vastustele, mille ta andis punktidele 2.10 ja 2.11.

2.16.

Kontrollikoda märgib, et komisjon tunnustab täiendavate meetmete vajadust muudes valdkondades tuvastatud probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetmetega tuleb käsitleda muu hulgas järgmiseid probleeme:

a)

sisekontrollide mõjususe hindamine;

b)

ressursside koondamine olemasoleva kontrollisüsteemi parandamisele finantsraamistiku 2007–2013 kulude haldamisel ja eelmise finantsraamistikuga seotud puuduste kõrvaldamisele;

b)

c)

täielik ja usaldusväärne aruandlus vigade parandamise kohta, eelkõige liikmesriikide tasandil.

c)

2.17.

Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika aruandes väidetakse, et vahemaksete peatamiseks oli vaja teha rohkem formaalseid otsuseid (kümme otsust 2008. aastal, võrreldes ühega 2007. aastal) ja et komisjon tegi finantskorrektsioone palju suurema summa ulatuses (1 587 miljonit eurot 2008. aastal, võrreldes 396 miljoni euroga 2007. aastal). Seoses tegevuskavaga tugevdada komisjoni järelevalvefunktsiooni ühtekuuluvuspoliitika valdkonna ühisel juhtimisel, tunnistab komisjon siiski, et „on vaja täiendavalt aega, enne kui veamäär hakkab meetmete mõjul vähenema”.

2.17.

Üldisemal tasandil on komisjon kehtestanud mitmeaastase kontrollisüsteemi, mille aluseks on vigade ärahoidmine või tuvastamine ja korrektsioonid. Komisjoni täpne hinnang 2008. aastal otsustatud finantskorrektsioonide ja tagasinõudmiste kohta kõigi valdkondade puhul ulatus 2,967 miljardi euroni, mis tõendas seega kontrollisüsteemis tehtud erilisi jõupingutusi vigade tuvastamisel ja korrektsioonide tegemisel (vt 2008. aasta raamatupidamisaruande lisa 6. peatükk „alusetult makstud summade tagasimaksmine”).

2.18.

Oma 2007. eelarveaasta aruandes leidis kontrollikoda, et iga-aastased kokkuvõtted ei andnud oma esimesel väljastamise aastal usaldusväärset hinnangut järelevalve- ja kontrollisüsteemide toimimise ja mõjususe kohta, ning soovitas komisjonil võtta samme edastatava teabe parandamiseks (5).

2.18.

Põllumajanduse valdkonnas peavad kõik liikmesriigid, kellel on ainult üks makseasutus, esitama makseasutuse juhi kinnitava avalduse ja sertifitseerimisasutuse sertifikaadi, mis kujutab endast finantsmääruses ja institutsioonidevahelises kokkuleppes osutatud iga-aastast kokkuvõtet. Iga-aastased kokkuvõtteid, mida nimetatakse ka koondaruanneteks, koostavad liikmesriigid, kellel on rohkem kui üks makseasutus.

2.19.

Kontrollikoda analüüsis 2008. aasta kokkuvõtteid, selleks et tuvastada, kas on järgitud finantsmääruse nõudeid ja liikmesriigid on esitanud täiendavat teavet.

2.20.

Mitte kõik liikmesriigid ei järginud finantsmääruses sätestatud nõudeid ega komisjoni juhtnööre (6). Iga-aastastes kokkuvõtetes sisalduva analüüsi kvaliteet on eelmise aastaga võrreldes siiski paranenud.

2.20.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat märkis oma 2008. aasta tegevusaruandes, et liikmesriigid täidavad oma õiguslikke kohustusi ning üldiselt järgivad komisjoni talituste kehtestatud suuniseid. Eelmise aastaga võrreldes on kõigile iga-aastastele kokkuvõtetele lisatud analüüsi kvaliteet paranenud, kuid mõnel juhul tuleks teatavate põhiosade hindamist veelgi parandada. Seetõttu on komisjon kõnealust küsimust liikmesriikidega arutanud ning ühe asjaomastest suunistest läbi vaadanud.

2.21.

Iga-aastased kokkuvõtted on sisekontrolli element ja kontrollikoda on julgustanud komisjoni lisama protsessile väärtust, määrates kindlaks ühised probleemid, võimalikud lahendused või parimad tavad ning kasutades seda teavet oma järelevalvefunktsiooni täitmisel (7). Komisjon on julgustanud ka liikmesriike niimoodi toimima.

2.21.

Komisjon viitab ka vastusele, mille ta andis punktile 2.18.

2.22.

Kontrollikoja audit näitas, et 2008. aastal esitasid mitmed liikmesriigid (8)elemente või analüüse, millega lisati iga-aastastele kokkuvõtetele väärtust, püüdes tuvastada ja selgitada süsteemseid puudusi või valdkondadevahelisi küsimusi. Ühtekuuluvuspoliitika valdkonna peadirektorid on kasutanud iga-aastaste kokkuvõtete andmeid oma hinnangute andmisel liikmesriikide süsteemidele.

2.22.

Ühtekuuluvuse valdkonnas lisasid seitse liikmesriiki iga-aastastesse kokkuvõtetesse komisjoni suunistes soovitatud kinnitava avalduse. Komisjon analüüsib praeguseks esitatud avaldusi, et määrata kindlaks põhiosad, mis võivad iga-aastastele kokkuvõtetele lisaväärtust anda. Kõnealuse analüüsi tulemusi võetakse arvesse suuniste ajakohastamisel.

Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas esitatakse kinnitus raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta makseasutuse juhi kinnitava avaldusega. Sertifitseerimisasutus teostab kõnealuse avalduse auditi ja esitab selle kohta arvamuse, suurendades seeläbi kindlust veelgi. Koondaruandega (mille koostavad liikmesriigid, kellel on rohkem kui üks makseasutus) tõstetakse lisaväärtust, võttes kindluse kokku riiklikul tasandil.

2.23.

2007. aasta oktoobris võttis komisjon vastu teatise sisekontrollistandardite ja nende aluseks oleva raamistiku uuesti läbivaatamiseks (9). Selles on sätestatud 16 läbivaadatud mõjusa juhtimise sisekontrollistandardit endise 24 standardi asendamiseks alates 1. jaanuarist 2008.

2.24.

Kontrollikoda kontrollis tehingute korrektsuse tagamisega seonduvaid sisekontrollistandardeid 16 peadirektoraadis ja tunnistas sarnaselt eelmiste aastatega nende rakendamise kõrget taset (10).

2.24.

2.25.

Sisekontrollistandardite läbivaatamise käigus nõuti peadirektoritelt teatavate esmatähtsate standardite mõjusa rakendamise tõendamist (11). Enamik peadirektoreid valis 2008. aasta puhul nendeks sisekontrollistandardid 7–11, mis suurel määral hõlmavad valdkonda „Toimingud ja kontrollitegevused” (12). Erinevalt eelnevast valisid väga vähesed peadirektoraadid valdkondadega „Planeerimine ja riskijuhtimise protsessid” seotud standardid (sisekontrollistandardid 5 ja 6), (13)kuigi need on tähtsad. Komisjon ei suutnud siiski näidata, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on piisavalt mõjusad veaohu vähendamisel järgmistes poliitikavaldkondades/rühmades: maaelu areng põllumajanduse ja loodusvarade puhul (punkt 5.63), ühtekuuluvuspoliitika (punkt 6.36), teadusuuringud, energeetika ja transport (punkt 7.41) ning välisabi, arengukoostöö ja laienemine (punkt 8.34).

2.25.

Kolmteist peadirektoraati (üks kolmandik), millest osade kulud on väga suured, otsustasid esikohale tõsta ühe või mõlemad planeerimist ja riskijuhtimist käsitlevad standardid. Komisjoni arvates peegeldab see asjakohaselt, kui olulised nimetatud standardid peadirektoraatide jaoks on.

Põllumajanduse ja maaelu arendamise valdkonnas on üldise vigade määra hinnanguline väärtus veidi alla 2 protsendilise olulisusnivoo. Aastate jooksul on suundumus näidanud, et üldiselt on järelevalve- ja kontrollisüsteemid kõnealuses valdkonnas paranenud ja on nüüd tõhusamad kui varem, kuigi maaelu arengu valdkonnas tuleks neid veel parandada.

Komisjoni on rakendanud tegevuskorra, mis käsitleb tema järelevalverolli tugevdamist struktuurimeetmete juhtimisel, ning on teinud selle abil järelevalvesüsteemide tõhustamisel ja vigade riski vähendamisel märkimisväärseid edusamme. Komisjon on võtnud ka täiendavaid meetmeid, näiteks lihtsustanud kulude deklareerimise eeskirju ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, võttes kasutusele kindlasummalised maksed, ühekordsed maksed ja ühikukulude astmestikud, ning tõhustanud ajavahemikku 2007–2013 hõlmavat kontrollraamistikku. Komisjoni arvates saab nimetatud meetmete mõju veamäärale hinnata ainult pika ajavahemiku vältel ning esitab 2010. aasta alguses aruande esimeste mõjude kohta ajavahemikus 2007–2013 tehtud maksetele.

Komisjon viitab ka vastusele, mille ta andis punktile 2.17.

Juba on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada kohaldatava õigusliku ja finantsraamistiku piires teadusuuringute, energeetika ja transpordi poliitika haldamist. Komisjon jätkab kontrollide ranget kohaldamist (vt ka vastus punktile 7.42).

Välisabi, arengukoostöö ja laienemise valdkonnas hõlmavad komisjoni kontrollid kõnealuse poliitikavaldkonna rühma mitmeaastaste projektide kogu elutsüklit, et enamus finantsvigu oleks võimalik ennetada või tuvastada ja parandada tavalise kontrolli käigus. Komisjoni kontrollisüsteemi alusel ette nähtud kohustuslikud finantsauditid peaksid võimaldama komisjonil tuvastada ja parandada eelrahastamisega seotud vigu hiljem aruandeaasta jooksul enne lõppmaksete tegemist. Komisjoni järelkontrollid kinnitavad allesjäänud vigade määra madalat taset.

2.26.

2006. aasta tegevuskavas püüti käsitleda konkreetseid lünki komisjoni sisekontrolliraamistikus (14). Komisjoni 2009. aasta veebruari teatises (15)esitatakse ajakohastatud hinnang näitajatel põhineva tegevuskava tulemuste kohta.

2.27.

Kontrollikoja nimetatud teatise analüüs (vt tabel 2.2 ) näitab, et komisjon on rakendanud kõik kontrollikoja eelmises aastaaruandes tuvastatud 14 täitmata allmeedet (16)ja on seega tegevuskava täitnud.

2.28.

Komisjon esitab tegevuskava mõju mõõtmiseks ja hindamiseks mitmed näitajad ja tunnused (17). Kontrollikoja analüüs (vt tabel 2.2 ) näitab, et enamik neist mõõdab ainult väljundit ja komisjoni tegevust pigem (all)meetme kui mõjususe seisukohalt. Kuigi faktiliselt on kõik täpne, ei ole nende põhjal võimalik kindlaks määrata, kas tegevuskaval oli mõõdetav mõju järelevalve- ja kontrollisüsteemidele ja lõpuks tehingute korrektsusele.

2.28.

Peale selle on komisjon arvamusel, et viimase paari aasta tegevuskavad on loonud liikmesriikide ametiasutuste või välisasutuste seas ühise arusaama meetmetest, mida oleks vaja võtta ELi programmides vigade vältimiseks. Tegemist on väga olulise mõjuga, mis on tulevaste meetmete ja koostöö aluseks.

2.29.

2008. aasta puhul on kontrollikoda tuvastanud täiendavad edusammud komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemides, eelkõige peadirektorite avaldustes esitatud asjakohaste reservatsioonide mõju puhul kindlusele (punktid 2.5–2.8).

2.29.

2.30.

Kontrollikoja auditid näitasid siiski, et mõnes iga-aastases tegevusaruandes ja avalduses esines jätkuvalt puudusi reservatsioonide ulatuses ja katvuses ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamises ja toimimises (punktid 2.9–2.11).

2.30.

Komisjon tervitab tabelis 2.1 märgitud uuendusi ning kinnitab oma pühendumust jätkata kõnealuses valdkonnas jõupingutusi. Komisjon hindab praegu tegureid, mis mõjutavad iga-aastaste tegevusaruannete kvaliteeti ning edendab meetmete võtmist, mis veelgi parandaks aruannete kvaliteeti.

Vt ka vastused punktidele 2.9, 2.10 ja 2.11.

2.31.

Komisjon on teinud edusamme iga-aastaste kokkuvõtete esitamisel, nii et nendega antakse täiendav kindlus ja lisatakse väärtust peadirektorite esitatud avaldustele. Mitte kõik liikmesriigid ei järgi siiski täielikult finantsmäärust (punktid 2.20 ja 2.22).

2.31.

Komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid, et teostada kõigi õigusnormide eiramise juhtumite järelkontroll, samuti on komisjonil võrreldes eelmise aastaga õnnestunud panna liikmesriigid andma oma iga-aastastele kokkuvõtetele rohkem lisaväärtust.

2.32.

Komisjon suudab näidata uuesti läbi vaadatud sisekontrollistandardite peaaegu täielikku rakendamist (vt punkt 2.24) ja rakendas ühtse sisekontrolliraamistiku loomise tegevuskava allmeetmeid (punkt 2.27).

2.33.

Kontrollikoda märgib siiski, et komisjon ei suuda näidata, et järelevalve- ja kontrollisüsteemide parandamiseks ettenähtud meetmed on olnud mõjusad veaohu vähendamisel mõnes eelarvevaldkonnas (vt punkt 1.33).

2.33.

Komisjon viitab ka vastustele, mille ta andis punktidele 2.17 ja 2.25.

2.34.

Järelevalve- ja kontrollisüsteemide parandamine peab olema pidev protsess, kuid läheb aega, enne kui asjaomased meetmed osutuvad mõjusaks. See tähendab, et kontrollikoja eelmiste aastate soovitused jäävad kehtima (18).

2.34.

2.35.

Erilist ja täiendavat tähelepanu on vaja pöörata eeskätt nendele kuluvaldkondadele, kus kontrollikoda jätkuvalt leiab suure veamäära. Eespool nimetatu peab sisaldama järgmist:

a)

hinnata poliitikavaldkondade kontrollide kulusid ja väärtust;

a)

b)

soodustada lihtsustamist seoses tulevaste tegevuspõhimõtteid käsitlevate ettepanekutega;

b)

Komisjon osutab kontrollikoja enda järeldusele punktis 1.39, mille kohaselt võib lihtsustamisel ja selle kindlustamisel, et abi saavutab seatud poliitikaeesmärgi, tekkida probleeme. Sellega seoses märgib komisjon, et väga täpselt suunatud eesmärgid vajavad mõnikord keerukaid eeskirju, et tagada eesmärkide saavutamine.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas muudeti 2009. aasta mais ühtekuuluvusfondi reguleerivaid määruseid, et ajavahemiku 2007–2013 programmide jaoks oleks juba võimalik kasutada kindlasummalisi makseid, ühekordseid makseid ja ühikukulude astmestikke. Komisjon on tungivalt kutsunud liikmesriike üles kohaldama nimetatud lihtsustatud kuluvõimalusi. 2009. aasta juulis esitas komisjon uued 2007–2013 aasta õigusraamistiku lihtsustamisettepanekud.

c)

jätkuvalt parandada esinenud vigade parandamiseks mõeldud finantskorrektsioonide, tühistatud toetuste või tagasinõuete mehhanismi ning võtta samme nende mõju näitamiseks praktikas.

c)

Süstemaatiliste vigade parandamine peaks teadusuuringute valdkonnas hoogustuma 2009. aastal.

2.36.

Nendes poliitikavaldkondades, kus kehtivad liikmesriikide aastaaruannete esitamisel õigusnormid, peaks komisjon tagama, et aastaaruannete esitamisest saadakse maksimaalne kasu. Näiteks iga-aastased kokkuvõtted ja eelavaldused. Samuti tuleks pöörata piisavat tähelepanu liikmesriikide (liikmesriikide avalduste näol) või kõrgeimate kontrolliasutuste vabatahtlikele algatustele, et saada täiendavat teavet kõikide küsimuste kohta, mis võiksid olla ELi eelarve kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel asjakohased.

2.36.

3.1.

Käesolevas peatükis analüüsitakse ELi 2008. aasta üldeelarve täitmisega seonduvaid küsimusi. Eelkõige käsitletakse eelarve täitmise määra, ELi programmide elluviimist (eriti seoses ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustega), paranduseelarveid ja täitmata eelarveliste kulukohustuste taset.

3.2.

2008. aastaks vastu võetud eelarveassigneeringutest (vastuvõetud eelarve ja paranduseelarve, koos 2007. aastast ülekantud summaga) moodustasid kulukohustused kokku 132,3 miljardit eurot ja maksed 117 miljardit eurot, mis tähendas 2007. aasta lõpliku eelarvega võrreldes kasvu vastavalt 4,7 ja 1,7 % (1). Kokku jäid aasta eelarveliste kulukohustuste assigneeringud 2,2 miljardi euro võrra finantsraamistikus sätestatud ülemmäärast allapoole, maksete assigneeringud jäid aga ülemmäärast 14,0 miljardi euro võrra allapoole (vt lisa I diagrammid III ja IV ).

3.3

Aasta jooksul vastu võetud kümne paranduseelarve tulemusel suurenesid kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud kokku 1,4 miljardi euro võrra ja assigneeringud makseteks vähenesid 4,6 miljardi euro võrra. Vähenemine on eelkõige tingitud eeldatust madalamatest kulutustest ühtekuuluvuspoliitika (4,5 miljardit eurot) ning välissuhete (0,3 miljardit eurot) valdkondades. Makseteks määratud assigneeringute vähendamine paranduseelarvete abil näitab head finantsjuhtimist, sest nii on võimalik muudatustega kohaneda ja vähendada eelarveülejääki (2)(mis võimaldab eelkõige omavahendid liikmesriikidele varem tagastada).

3.4.

Komisjon koostab mitmeid dokumente, mis muu hulgas sisaldavad järgmist teavet Euroopa ühenduste eelarve täitmise kohta (3):

3.5.

Seoses perioodi 2000–2006 struktuurifondide rakenduskavadega kasutati 2008. aasta maksete assigneeringuid tunduvalt suuremas mahus kui eeldatud. Prognoositud 16,3 miljardi euro asemel tehti väljamakseid 24,0 miljardi euro väärtuses. Esialgne prognoos põhines oletusel, et maksetaotluste summad 2008. aastal vähenevad, kuna n+2 tähtaega (6)ei kohaldatud ja pärast 2006. aastat ei võetud uusi kulukohustusi. Oodatud vähenemist aga ei toimunud.

3.6.

Vastavushinnangud on perioodi 2007–2013 ühtekuuluvusprogrammide raames tehtavate maksete eeltingimuseks, kuid liikmesriigid on need esitanud komisjonile heakskiidu saamiseks aeglaselt (vt punkt 6.26). Seetõttu kasutati maksete assigneeringuid eeldatust tunduvalt väiksemas mahus (12,6 miljardit eurot). Peaaegu kõik 2008. aastal seoses uue programmiperioodiga tehtud maksed olid ettemaksed.

3.6.

Mõnel juhul ei esitanud liikmesriigid vahemaksete taotlusi isegi siis, kui vastavushinnangud olid juba heaks kiidetud. See tõendab, et mitme programmi kohapealne rakendamine on olnud aeglane.

3.7.

2008. aasta 26. novembril esitas komisjon Euroopa majanduse taastamise kava kui Euroopa ühise meetme praeguse finants- ja majanduskriisi leevendamiseks (7).

3.8.

Ühe osana ELi meetmetest majanduse stimuleerimiseks tehti kavas ettepanek kiirendada väljamakseid struktuurifondidest. Pandi ette lihtsustada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saamise kriteeriume, muuta rahastamiskavu ja teha ettemakseid alates 2009. aasta algusest senisest kiiremini. Nii anti liikmesriikidele senisest varem ligipääs Euroopa Sotsiaalfondi ettemaksetele kuni 1,8 miljardi euro väärtuses, mille abil tugevdada aktiivset tööturupoliitikat, suunata toetus kõige haavatavamatele ja tõhustada oskuste edendamise meetmeid. Ühtlasi kavandati teha ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud ERFi ettemakseid täiendavalt 4,5 miljardi euro väärtuses planeeritust varem kättesaadavaks. Komisjon kavatseb suunata 2009. ja 2010. aastal täiendavalt 5 miljardit eurot energiaühenduste ja lairiba-infrastruktuuri tõhustamiseks. Pakett sisaldab kokku 3,98 miljardit eurot investeeringuid süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks, avamere tuuleprojektideks ja energiaühendusteks ning 1,02 miljardit eurot Interneti kiirühenduse laiendamiseks ja ajakohastamiseks maapiirkondades, samuti uute väljakutsetega toimetulemiseks põllumajanduse keskkonna valdkonnas. Taastamiskava mõju eelarvele ei ilmne enne 2009. aastat.

3.9.

Täitmata eelarvelised kulukohustused (kasutamata kulukohustused, mis kantakse üle tulevaste kulude katteks) suurenesid peamiselt mitmeaastaste programmide raames 16,4 miljardi euro (11,8 %) võrra, ulatudes 155,0 miljardi euroni. Ainult liigendatud assigneeringutega (8)rahastatavates poliitikavaldkondades oli täitmata kulukohustuste summa kokku 153,8 miljardit eurot, mis vastab 1,8 aasta kulukohustustele või 2,3 aasta maksetele, arvestades 2008. aasta kasutusmäära vastavates poliitikavaldkondades. Ligi 80 % täitmata kulukohustustest pärineb aga 2007. ja 2008. aastast ning on seetõttu seotud perioodi 2007–2013 finantsraamistikuga. Kogunenud täitmata kulukohustuste struktuur näitab, millist mõju on avaldanud püüded tasaarveldada täitmata kulukohustused maksetega enne struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi valdkonnale kehtiva automaatse kulukohustustest vabastamise reegli („n+2”-reegel/„n+3”-reegel) kohaldamist.

3.9.

3.10.

Täitmata eelarvelised kulukohustused on kulutuste liigendamise loogiline tulemus: kuluprogrammide lõpuleviimine kestab mitu aastat ja kulukohustused võetakse aastaid enne vastavate maksete tegemist. Kuna kulukohustused tasaarveldatakse maksetega, on pikemas perspektiivis maksete summat oluliselt ületavate kulukohustuste summa tagajärjeks täitmata kulukohustuste kuhjumine, mis kordub igal aastal.

3.11.

Täitmata kulukohustuste suurim osa on seotud ühtekuuluvusvaldkonnaga (vt graafik 3.1 ). Selles valdkonnas oli täitmata kulukohustusi 103 miljardi euro väärtuses (9)(ca 66 % täitmata kulukohustuste kogusummast), mis vastab 2,2 aasta kulukohustustele või 2,9 aasta maksetele 2008. aasta kasutusmäära juures. Lõviosa ühtekuuluvusvaldkonna täitmata kulukohustustest (73,8 miljardit eurot) on seotud praeguse perioodiga (2007–2013). Perioodi 2000–2006 finantsraamistikuga seotud täitmata kulukohustusi on 29,3 miljardi euro väärtuses.

3.11.

3.12.

Ligikaudu 13,4 % kasutamata kulukohustuste kogusummast (20,9 miljardit eurot) oli seotud Ühtekuuluvusfondiga, kuigi viimase osakaal 2008. aasta kõigist kinnitatud kulukohustuste assigneeringutest oli vaid ca 6,2 %. See tähendab 2,8 miljardi euro ehk ligikaudu 15,5 % suurust kasvu võrreldes 2007. aastaga. 2008. aasta kasutusmäära arvesse võttes vastab Ühtekuuluvusfondi täitmata eelarveliste kulukohustuste kõrge määr 1,4 aasta kulukohustustele või 4,9 aasta maksetele.

3.12.

Erinevalt teistest struktuurifondidest ei vabastata ühtekuuluvusfondi 2000.–2006. aasta projekte ka automaatselt kulukohustustest.

2007.–2013. aastal kavandatakse ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi ühiselt ning mõlema fondi suhtes kohaldatakse automaatse kulukohustustest vabastamise reeglit. See vähendab ühtekuuluvusfondi täitmata kulukohustusi tulevikus.

3.13.

Kasutusmäärad püsisid 2008. aastal kõrgel tasemel. Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas vähendati paranduseelarvete abil esialgseid maksete assigneeringuid 4,5 miljardi euro võrra viivituste tõttu perioodi 2007–2013 uute rakenduskavade elluviimisel.

3.13.

3.14.

Liikmesriigid parandasid struktuurifondidega seotud kulutuste prognoosimist, vähendades ülehindamise määra.

3.14.

3.15.

Täitmata eelarvelised kulukohustused, mis on seotud liigendatud kulutustega, püsivad jätkuvalt väga kõrgel tasemel, ületades 2008. aasta eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma. Suurem osa täitmata kulukohustustest pärineb aga 2007. ja 2008. aastast ning on seetõttu seotud praeguse finantsraamistikuga. Kontrollikoda soovitab komisjonil julgustada liikmesriike edastama juhtimis- ja kontrollisüsteemide ülejäänud vastavushinnangud nii ruttu kui võimalik ja piisavalt heal tasemel, mis võimaldab ära hoida nii edasisi viivitusi seoses vahemaksetega kui täitmata eelarveliste kulukohustuste jätkuvat kasvu.

3.15.

Komisjon on 2008. ja 2009. aastal astunud vajalikke samme, et saavutada edu vastavushinnangumenetlusel, saates meeldetuletuskirju, kontakteerudes ja kohtudes liikmesriikidega. Liikmesriikidele avaldavad survet ka reguleerivad sätted, mis seonduvad eelmaksete tagastamisega maksete taotluse puudumisel 24 kuu jooksul ning automaatse kulukohustustest vabastamise reegli kohaldamisega. Vaata ka vastust punktile 3.6.

30. juuni 2009. aasta seisuga moodustab saadud ja heakskiidetud aruannete kogumaht vastavalt 93 % ja 58 % 2007.–2013. aasta assigneeringutest.

4.1.

Käesolevas peatükis esitatakse kontrollikoja erihinnang tulude kohta. Euroopa Liidu eelarvetulud koosnevad omavahenditest ja muudest tuludest. Nagu näidatud tabelis 4.1 , on omavahendid eelarveliste kulutuste ülekaalukalt suurimaks rahastamisallikaks (89,4 %).

4.2.

26. jaanuaril 2009 võttis nõukogu vastu uued eeskirjad (1), millega rakendatakse Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev uus otsus (2007/436/EÜ, Euratom), (2)mis jõustus 1. märtsil 2009 ja mida kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007. Kuna ratifitseerimisprotsess ei olnud 2008. aasta lõpuks lõpule jõudnud, tehti liikmesriikide käibemaksul ja rahvamajanduse kogutulul põhinevate 2007. ja 2008. aasta osamaksete vajalikud ümberarvutused 2009. aastal.

4.3.

Kontrollikoda koostas statistiliselt esindusliku valimi 60 sissenõudekorraldusest,, mis valiti kõigi komisjoni tulude laekumist tõendavate dokumentide hulgast, ning analüüsis komisjoni tehingute korrektsust (vt lisa 4.1 ). Audit sisaldas teatud varasemate leidude järelkontrolli (vt lisa 4.2 ). Kontrollikoja täiendavat audititööd kirjeldatakse punktides 4.4–4.8.

4.4.

Kontrollikoja audit raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute kohta ei saa käsitleda deklareerimata importi või importi, mis ei ole läbinud tollijärelevalvet.

4.5.

Kontrollikoda hindas kolme liikmesriigi (3)järelevalve- ja kontrollisüsteeme ja vaatas üle nende traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemid. Audiitorid kontrollisid kõigis kolmes mainitud liikmesriigis 30 impordideklaratsiooni juhuvalimit.

4.6.

Kontrollikoda hindas komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteeme, sealhulgas komisjoni kontrollkäike liikmesriikidesse. Samuti vaatas kontrollikoda üle traditsiooniliste omavahendite raamatupidamise ja analüüsis maksuvoogu, et saada piisav kindlus kirjendatud summade täielikkuse ja korrektsuse kohta. Lisaks hinnati ACORi (4)nõuandvat rolli.

4.7.

Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid on osamaksed, mis tulenevad ühtsete määrade kohaldamisest liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvutusbaasile või liikmesriikide rahvamajanduse kogutulule ning arvutatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele. Need kaks omavahendite liiki põhinevad makromajanduslikul statistikal, mille alusandmeid ei saa otse auditeerida. Seetõttu võeti auditi lähtepunktiks komisjonile laekunud liikmesriikide arvestatud makromajanduslikud kogusummad ning hinnati komisjoni süsteeme andmete töötlemiseks kuni nende kandmiseni lõplikku raamatupidamise aastaaruandesse. Seega hõlmas audit aastaeelarve koostamist ja liikmesriikide osamaksete korrektsust.

4.8.

Auditis hinnati ka komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteeme, mille otstarve on anda kinnitus omavahendite arvutamise ja laekumise korrektsuse kohta, samuti ACORi ja rahvamajanduse kogutulu komitee (5)ülesandeid. Lisaks analüüsis kontrollikoda nelja liikmesriigi (6)riiklike statistikaametite rahvamajanduse arvepidamise järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

4.9.

Rahvamajanduse kogutulul põhinevaid omavahendeid kasutatakse eelarve tasakaalustamiseks. Mõne liikmesriigi rahvamajanduse kogutulu tegelikust väiksemana näitamise (kuigi see ei mõjuta rahvamajanduse kogutulu omavahendite üldist taset) korral tõusevad teiste liikmesriikide osamaksed senikaua, kuni probleem välja selgitatakse ja lahendatakse.

4.10.

Traditsiooniliste omavahendite arvutamise ja kogumisega tegelevad liikmesriigid. Kolmveerand neist summadest makstakse ühendusele, ülejäänud veerand jääb kogumiskulude katteks liikmesriigile. Kõik liikmesriigid saadavad komisjonile igal kuul määratud maksude aruande (A konto aruanne) ja kord kvartalis aruande nende määratud maksude kohta, mida ei ole kantud A kontole (B konto aruanne) (7).

4.11.

Kontrollikoda leidis, et kokkuvõttes ei esinenud liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannetes olulisi vigu.

4.12.

Kontrollikoja auditis leiti, et liikmesriikide osamaksete arvutamisel ja maksmisel ei esinenud olulisi vigu.

4.13.

Kontrollikoja kohapealsed auditid kinnitasid, et tolli ja traditsiooniliste omavahendite arvestuse auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid toimisid üldiselt hästi.

4.14.

Siiski leidis kontrollikoja audit sarnaselt varasematele aastatele probleeme seoses B-kontodele kantud summadega, mis ei ole piisavalt olulised, et mõjutada üldist järeldust, kuid mis tuleks siiski lahendada. Probleemid olid järgmised:

4.14.

—

maksude hilinenud määramine ja sissenõudmine, ehkki tolliasutustele (8)oli võlguoleva summa suurus ja võlgnike isikud teada,

—

—

siseriiklike juhiste puudumine (9)ebatõenäoliselt laekuvate võlasummade hindamiseks.

—

4.15.

Lisaks märkis kontrollikoda ühes varasemas aastaaruandes, (10)et imporditud kaupade füüsiliste kontrollide sagedus on väga väike. Komisjon vastas sellele, et füüsiliste kontrollide vähesus kompenseeritakse hilisemate auditipõhiste kontrollidega. Kontrollikoda on aga kritiseerinud selliste tollivormistusjärgsetel kontrollidel põhinevate auditite vähesust mitmes liikmesriigis (11).

4.15.

2009. aastaks on komisjon valinud oma kontrollide üldiseks eesmärgiks liikmesriikide kontrollistrateegiad traditsiooniliste omavahendite valdkonnas. Selle raames kontrollib komisjon kehtestatud kontrollistrateegiaid, riskianalüüsi kasutamist kontrolliprogrammide väljatöötamisel, kontrolliprogrammide rakendamist ja teostatud tollivormistusjärgsete kontrollide kvaliteeti.

4.16.

2008. aastal avaldas ühe kõnealuse riigi kõrgeim kontrolliasutus aruande, (12)kus esitati kontrollikoja leidudega sarnased leiud ja kritiseeriti maksustatavate importkaupade kontrollisüsteemi antud liikmesriigis. Eelkõige toodi välja:

4.16.

Komisjon tervitab riiklike auditeerimisasutuste tegevust, eelkõige traditsiooniliste omavahendite valdkonnas. Kontrollide jooksul tutvub komisjon võimaluse korral riiklike auditiaruannetega, et täiendada oma hinnangut.

—

asjaolu, et tolliasutus oli küll edukalt kaubavahetust lihtsustanud, kuid peab veel koguma dokumendikontrollide läbiviimiseks vajalikke teadmisi ja ressursse;

—

tollivormistusjärgsetel kontrollidel põhinevate auditite arvu vähenemine ja ebaühtlane kvaliteet, ehkki nende abil leitavate vigade arv suureneb;

—

vajadus välja töötada eesmärgid ja standardid nimetatud auditite sageduse ja kvaliteedi suhtes, et tagada maksukontrolli ja -süsteemi terviklikkus.

4.17

Reservatsioonide abil saab komisjon teha parandusi liikmesriikide edastatud käibemaksudeklaratsioonide kahtlusi tekitanud osadesse pärast õigusaktides sätestatud nelja-aastase tähtaja lõppu. 2008. aastal seati 41 ja tühistati 15 reservatsiooni, mis tõstis aasta lõpus kehtinud reservatsioonide arvu 163-ni (vt tabel 4.2 ). 34 reservatsiooni on seotud 2000. aastale eelnenud aastatega. 15-st 2008. aastal tühistatud reservatsioonist ei olnud ükski seotud kolme kõige varasema aastaga (1989, 1993 ja 1995). Komisjonil puuduvad endiselt efektiivsed vahendid tagamaks, et liikmesriigid esitaksid piisavat ja õigeaegset teavet, mis võimaldaks käibemaksupõhiste omavahendite suhtes kehtivad reservatsioonid tühistada.

4.17.

4.18.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat vastutab käibemaksudirektiivide korrektse kohaldamise tagamise eest ja peaks tegema järelevalvet direktiivide ülevõtmise ja liikmesriikide kehtestatud siseriiklike rakendusmeetmete vastavuse üle. 2008. aastal jõustus kaks käibemaksudirektiivi (13). Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ei teinud aga järelevalvet kõigi siseriiklike ülevõtmismeetmete üle, mis seondusid kahe nimetatud direktiiviga. Ebakorrektne või mittetäielik ülevõtmine võib mõjutada laekuva käibemaksu suurust ja seega ka omavahenditesse makstavat summat. Samuti võib see häirida ühtse turu toimimist.

4.18.

2008. aastal jõustunud kahest käibemaksudirektiivist ühes (14)sätestatakse liikmesriikidele võimalus, mitte kohustus, võtta vastu käibemaksudirektiivis kehtestatud tavapärastest eeskirjadest erinevad riiklikud õigusaktid, et lahendada maksudest kõrvalehoidumisega seotud probleeme. Kõnealustest meetmetest tuleb teatada käibemaksukomiteele ja juhul, kui need vastu võetakse, on neil positiivne mõju käibemaksupõhistele omavahenditele. Teise direktiiviga (15)ei tehta olemasolevasse õigusesse märkimisväärseid muudatusi. Sisulised muudatused on loetletud ammendavalt artiklis 412 ja asjaomased liikmesriigid on võtnud asjakohaseid järelmeetmeid.

4.19.

Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei täida käibemaksudirektiivist tulenevaid kohustusi, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse (16). 2008. aastal oli kolm sellist kohtuasja, (17)millest üks võib kaasa tuua käibemaksupõhiste omavahendite vähenemise. Nimetatud kohtuasjas kulus neli aastat juhtumi registreerimisest võimalike rikkumiste ühtses registris hetkeni, mil komisjon saatis 2008. aastal välja kirja pöördumisega Euroopa Kohtu poole. Kaebuse registreerimisest märgukirja saatmiseni kulus omakorda üle 20 kuu (18).

4.19.

Õiguslik raamistik liikmesriikides on tihti üksikasjalik ja keeruline ning nõuab põhjalikku analüüsi. Komisjon pöörab erilist tähelepanu selliste juhtumite ettevalmistamisele, mis on seotud kaudseid makse käsitlevate õigusaktide tõlgendamisega.

Lisaks sellele muutis komisjon eelmisel aastal oma menetlusi, võimaldades otsuseid senisest sagedamini vastu võtta, et vähendada viivitusi juhul, kui liikmesriikide teated saabuvad vahetult enne järgmise sammu tegemist menetluses. See võimaldab teha juhtumites edusamme niipea, kui uue teabe analüüs on lõpule viidud. Kui on tuvastatud võimalik mõju traditsioonilistele omavahenditele, võtab komisjon reservatsioonide abil asjakohaseid meetmeid.

4.20.

Komisjon esitas artikli 12 kohase kuuenda aruande (19)novembris 2008, ehkki selle tähtaeg oli 2007. aasta lõpp. Aruande peamine otstarve on võimaldada komisjonil koos asjaomase liikmesriigiga kaaluda, kas oleks võimalik suurendada isikute maksukohuslasteks registreerimise ning käibemaksu määramise ja kogumise menetluste, samuti käibemaksu puudutavate kontrollisüsteemide mõjusust.

4.20.

4.21.

Kuuendas aruandes anti eelmistele aruannetele kriitiline hinnang. Selles tehti järeldus, et eelarvepädevad institutsioonid ei reageerinud ühelegi eelnevates aruannetes tõstatatud teemale ega algatanud neil teemadel arutelu ning et komisjon leidis vähe või mitte mingeid tõendeid selle kohta, et otseselt soovituste põhjal oleks liikmesriikides muudatusi tehtud. Liikmesriigi poolt käibemaksupõhistesse omavahenditesse makstava summa arvutamise lähtekohaks on laekunud käibemaks.

4.22.

Pärast seda, kui liikmesriigid olid komisjonile teatanud 2008. aasta rahvamajanduse kogutulu andmed, otsustas rahvamajanduse kogutulu komitee kehtivaid reservatsioone (20)arvesse võttes, et EL 15 liikmesriikide andmeid võib omavahendite eesmärgil kasutada. Rahvamajanduse kogutulu komiteel ei olnud võimalik teha otsust EL 12 liikmesriikide andmete kohta, mida võidakse veel muuta või mille suhtes on esitatud reservatsioonid, kuna nimistute (21)analüüs on veel pooleli (vt punktid 4.25 ja 4.26).

4.23.

Kontrollikoda analüüsis neljas liikmesriigis järelevalve- ja kontrollisüsteemide põhielemente, mille alusel koostati 2008. aastal teatatud rahvamajanduse kogutulu andmed. Kontrollikoda leidis puudusi andmete koostamise dokumenteerimises: kontrolle statistika kvaliteedi üle ei dokumenteeritud järjepidevalt ja/või statistiliste andmete koostamise aluseks olevaid süsteeme ei vaadatud üle.

4.23.

4.24.

Kontrollikoda jääb oma varasema arvamuse juurde, (22)et erinevused riiklike statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemides võivad nõrgendada rahvamajanduse arvepidamise võrreldavust, usaldusväärsust ja ammendavust.

4.24.

Komisjon on võtnud arvesse kontrollikoja märkusi järelevalve- ja kontrollisüsteemide kohta. Rahvamajanduse kogutulu komitee on arutanud järelevalve- ja kontrollisüsteemidega seotud küsimusi alates 2006. aastast. Komisjoni ajakohastatud rahvamajanduse kogutulu nimistute hindamise küsimustikku lisati konkreetsed küsimused nr 3 ja 4 järelevalve- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ja hindamise kohta (2007. aprilli GIAQ-dokument GNIC/081). Läbivaadatud rahvamajanduse kogutulu nimistute suunistes (GNIC/053 rev. 2) nõutakse liikmesriikide menetluste üksikasjalikumat kirjeldust. Komisjon jätkab kõnealuses valdkonnas liikmesriikide vahel heade tavade jagamise edendamist, korraldades selleks 2009. aasta detsembris seminari.

4.25.

EL-15 liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu andmete suhtes kehtisid 2008. aasta lõpus üldised reservatsioonid (23)ajavahemikule 2002–2004 kuni rahvamajanduse kogutulu ajakohastatud nimistute analüüsi tulemuste selgumiseni. EL 10 liikmesriikide suhtes seati üldised reservatsioonid 2008. aasta juunis rahvamajanduse kogutulu andmetele, mis hõlmavad aastaid 2004–2006.

4.26.

2008. aasta alguses kehtis ajavahemiku 1995–2001 suhtes 25 rahvamajanduse kogutulu erireservatsiooni (24). 2008. aasta jooksul tühistas komisjon neist 15, seega oli aasta lõpu seisuga jõus 10 erireservatsiooni (25).

4.26.

4.27.

Riiklike statistikaametite esitatud dokumentide kohapealsel kontrollimisel leidis kontrollikoda, et kahe komisjoni poolt 2008. aastal tühistatud reservatsiooni puhul ei olnud kättesaadav kogu teave, mille alusel muudeti rahvamajanduse kogutulul põhinevate omavahendite arvestust. Ühel juhul ei dokumenteeritud rahvamajanduse arvepidamise ühe osa arvutamiseks kasutatud eksperdihinnangut, teisel juhul ei toetanud statistilised alusandmed täiel määral komisjoni esitatud andmeid, mis takistas täieliku auditijälje saamist. Nagu ka 2007. aastal, (26)leidis kontrollikoda, et komisjoni tegevus, mille alusel reservatsioonid tühistati, ei hõlmanud ei dokumendikontrolle liikmesriikide edastatud teabe usaldusväärsuse tõendamiseks teiste allikatega võrdlemise abil ega kohapealseid kontrolle rahvamajanduse arvepidamise muudetud kogusummade õigsuse tõendamiseks.

4.27.

4.28.

2008. aasta lõpuks oli komisjon kätte saanud rahvamajanduse kogutulu ajakohastatud või uued nimistud (27)ja teinud kontrollkülastused 16 liikmesriiki. Kuuel juhul kontrolliti rahvamajanduse kogutulu kogusummasid vahetult. Kuna aga sellise kontrollimeetodi rakendamise kohta puuduvad heakskiidetud sisesuunised (nt kontrollitavate rahvamajanduse kogutulu komponentide valikukriteeriumid), on olemas oht, et vahetut kontrollimist ei teostatud kõnealustes liikmesriikides järjepidevalt. Lisaks ei olnud komisjon veel hinnanud riiklike statistikaametite rahvamajanduse arvepidamise järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

4.28.

4.29.

Oma audititööle tuginedes teeb kontrollikoda järelduse, et:

ei esinenud 31. detsembril 2008 lõppenud aastal olulisi vigu.

4.30.

Oma audititööle tuginedes teeb kontrollikoda järelduse, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tulude korrektsuse tagamisel mõjusad (vt Lisa 4.1 ). Kontrollikoda juhib siiski tähelepanu puudustele, mis ei oma olulist tähtsust süsteemide mõjususe seisukohalt tervikuna, kuid vajavad ometi käsitlemist, nagu järgnevalt kirjeldatud.

4.31.

Kontrollikoja audititega tuvastatakse jätkuvalt probleeme seoses B kontode kasutamisega, mistõttu soovitab kontrollikoda komisjonil jätkata jõupingutusi B kontode korrektse kasutamise tagamiseks ja järelevalvet maksude määramise ja sissenõudmise üle (punkt 4.14).

4.31.

4.32.

Arvestades eelmistes aastaaruannetes osutatud kontrollistrateegia puudusi, soovitab kontrollikoda komisjonil liikmesriikidesse kontrollkäike tehes mainitud leide arvesse võtta. Eelkõige peaks komisjon soodustama vajalikku tasakaalu impordi füüsilise kontrolli ja ettevõtjate tollivormistusjärgsete auditite vahel. Kontrolle tuleks läbi viia piisavalt sageli ja heal tasemel, et kaitsta ühenduse finantshuve (punktid 4.15–4.16).

4.32.

4.33.

Komisjonil puuduvad endiselt efektiivsed vahendid tagamaks, et liikmesriigid esitaksid piisavat ja õigeaegset teavet, mis võimaldaks käibemaksupõhiste omavahendite suhtes kehtivad reservatsioonid tühistada. Kontrollikoda soovitab komisjonil jätkata jõupingutusi, (28)et jõuda koos asjassepuutuvate liikmesriikidega lahenduseni, mis võimaldaks reservatsioonide tühistamist nii ruttu kui võimalik ja vajalike paranduste tegemist liikmesriikide käibemaksubaasidesse (punkt 4.17).

4.33.

4.34.

Seoses artikli 12 kohase aruandega soovitab kontrollikoda komisjonil oma kontrollkülastuste raames kontrollida ka liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsust. Sel juhul aitaks aruanne tagada maksmisele kuuluva käibemaksu laekumise täies ulatuses. Liikmesriigi poolt käibemaksupõhistesse omavahenditesse makstava summa arvutamise lähtekohaks on laekunud käibemaks (punkt 4.21). Eelöeldu on veelgi olulisem, kui võtta arvesse kohtupraktikat seoses Euroopa Kohtu kohtuasjaga nr C 132/06 (29).

4.34.

4.35.

2008. aastal tühistas komisjon 15 erireservatsiooni, ilma et oleks teostanud dokumendikontrolli liikmesriikide saadetud teabe usaldusväärsuse tõendamiseks või kohapealseid kontrollkäike andmete vahetuks kontrollimiseks (punkt 4.27). Kontrollikoja hinnangul ei ole sellisel juhul alati võimalik tagada piisavat kindlust muudetud andmete õigsuse kohta.

4.35.

4.36.

Kontrollikoda soovitab komisjonil koostada täpsed eeskirjad, mida rakendada rahvamajanduse kogutulu nimistute läbivaatamisel (punkt 4.28). Eeskirjades tuleks käsitleda vahetu kontrollimise kasutamist ja võtta arvesse rahvamajanduse arvepidamisega kaasnevaid riske. Samuti peaksid eeskirjad käsitlema riiklike statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamist ning tasuvuspõhimõtet.

4.36.

5.1.

Käesolev peatükk sisaldab kontrollikoja erihinnangut põllumajanduse ja loodusressursside poliitikavaldkondade rühma kohta, mis hõlmab järgmiseid poliitikavaldkondi: „05 – Põllumajandus ja maaelu areng”; „07 – Keskkond”; „11 – Kalandus ja merendus”; ning „17 – Tervishoid ja tarbijakaitse”. Üksikasjalikum teave käsitletud tegevuste, aasta kulude ja rakendatud haldusviisi kohta esitatakse tabelis 5.1.

5.2.

EÜ asutamislepingu alusel kannab komisjon üldvastutust ELi eelarve täitmise eest. Peaaegu kõik põllumajandusvaldkonna kulutused teostatakse koostöös liikmesriikidega. Teistes valdkondades kasutatakse eelarvelisi assigneeringuid otsese tsentraliseeritud halduse kaudu, välja arvatud Euroopa Kalandusfondi puhul, mille kulutused tehakse jagatud halduse kaudu mitmeaastaste programmide raames.

5.3.

Ühenduse eelarvest rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika kulutusi peamiselt kahest fondist (1): Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) rahastati turukorraldusmeetmeid ja otsetoetusi ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) maaelu arengu meetmeid.

5.4.

EAGFist rahastatavad põhimeetmed on:

5.5.

Ainult põllumajandustootjatel on õigus saada ELi otsetoetust. Põllumajandustootjaks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist, sh saagikoristust, lüpsikarja pidamist, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist ning maa hoidmist heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.

5.6.

ELi õigusaktid näevad ette, et liikmesriigid peavad määratlema heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded vastavalt ELi õigusaktides kehtestatud raamistikule. Rohumaade puhul nõutakse ELi õigusaktidega kehtestatud standardites minimaalset loomkoormust ja/või asjakohast režiimi, et tagada hooldustööde minimaalne tase ja vältida elupaikade kvaliteedi halvenemist.

5.6.

5.7.

Maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes on ette nähtud nõuetele vastavuse süsteemis, mis kehtib nii SPSi kui SAPSi puhul. Kui häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ei täideta, vähendatakse otsetoetuste kogusummat või tühistatakse see summa vastavalt nõuetele vastavuse süsteemile (7).

5.8.

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) rahastab maaelu arengu kulutusi, mis hõlmavad arvukaid meetmeid, nagu põllumajanduse keskkonnatoetuste kavad, tasandustoetus põllumajanduslikuks tootmiseks vähem soodsates piirkondades, investeeringud talumajapidamistesse ja maapiirkondade infrastruktuur (10 527 miljonit eurot).

5.9.

Keskkonda, kalandust ja merendust ning tervise- ja tarbijakaitset haldab komisjon eriliste kontrollisüsteemide kaudu. Nimetatud süsteemid hõlmavad keskkonna- ja tarbijakaitse meetmeid, loomade heaolu meetmeid ning rahvusvahelisi kalanduslepinguid ja Euroopa Kalandusfondi (1 658 miljonit eurot).

5.10.

Et saada kindlust ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta, kontrollis kontrollikoda ühte 204 tehingust koosnevat esinduslikku statistilist valimit, mis hõlmas kõiki käesolevas peatükis käsitletud kulutusi (vt punkt 5.1), ning hindas järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Kinnitava avalduse auditi ulatuse ja metoodika kirjeldus on esitatud 1. peatükis.

5.11.

Järelevalve- ja kontrollisüsteemidega seoses uuris kontrollikoda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist makstavate hüvitiste puhul rakendatavate süsteemide usaldusväärsust välja valitud makseasutustes, mis asusid neljas ühtset pindalatoetuste kava kasutavas liikmesriigis: – Bulgaarias, Eestis, Poolas, Rumeenias – ja neljas ühtset otsemaksete kava kasutavas liikmesriigis: Belgias (Valloonia piirkond), Hispaanias (Kataloonia), Sloveenias ja Ühendkuningriigis (Šotimaa). Tuleks märkida, et Bulgaaria ja Rumeenia jaoks oli 2008. aasta oli esimene täis põllumajandusaasta EL-is. Maaelu arengu kulutuste puhul testis kontrollikoda järelevalve- ja kontrollisüsteeme Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Portugalis, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. Samuti auditeeris kontrollikoda Euroopa Kalandusfondi järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

5.12.

Lisaks vaatas kontrollikoda läbi sertifitseerimisasutuste poolt väljastatud 62 sertifikaati ja aruannet 57 makseasutuse kohta (8).

5.13.

Tuginedes oma audititöö tulemustele, järeldab kontrollikoda, et antud poliitikavaldkondade rühma 31 detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta maksete puhul tervikuna oli üldine veamäär hinnanguliselt veidi alla 2 %-st olulisuse läve. Maaelu arengu kulutustes esineb ikka veel rohkem vigu kui EAGFi puhul, kuigi hinnanguline veamäär on võrreldes eelmiste aastatega madalam.

5.13.

5.14.

204 uuritud tehingust 66 (32 %) mõjutasid vead. 45 viga (48 %) olid kvantifitseeritavad, mõjutades eriti abikõlblikkust ja täpsust. Valimipõhise tehingute kontrollimise tulemused on esitatud lisas 5.1 . Selgitused kontrollikoja kasutatava vigade klassifikatsiooni kohta on toodud 1. peatükis. Leitud vigade erinevate tüüpide näited esitatakse edaspidi.

5.15.

Põllumajanduse peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruanne sisaldab reservatsioone seoses SAPARDi programmi raames tehtud kulutustega Bulgaarias ja Rumeenias ning 2. telje alla kuuluvate maaelu arengu meetmete raames tehtud kulutustega (keskkonna ja paikkonna parandamine) (9). Kalanduse ja merenduse peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruanne sisaldab samuti reservatsiooni ühise kalanduspoliitika raames tehtud kulutuste kohta (10).

5.16.

EAGFi puhul oli valimiga hõlmatud 151 tehingust 42 (28 %) olid vigadest mõjutatud. 30 viga (54 %) olid kvantifitseeritavad. EAFRDi tegevuse puhul oli valimiga hõlmatud 42 tehingust 17 (40 %) vigadest mõjutatud. 11 viga (55 %) olid kvantifitseeritavad. Need vead on aga suhteliselt väikse rahalise tähtsusega.

5.17.

Kontrollikoda leidis EAGFi auditis abikõlblikkusvigu  (11)ühtse otsemaksete kava toetuste maksmisel abisaajatele, kes ei sobinud põllumajandustootjate määratluse alla, kuna nad ei tegelenud põllumajandusega ega säilitanud põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (vt punkt 5.46).

5.17.

5.18.

EAFRDi puudutava abikõlblikkuse puhul leidis kontrollikoda juhtusid põllumajanduse keskkonnameetmete ja metsamajandusmeetmete raames antavate toetuste eritingimuste mittejärgimise kohta; ning põllumajanduse keskkonnameetmete raames deklareeritud abikõlbmatute pindalade kohta.

5.18.

5.19.

Seoses EAGFi puudutavate täpsusvigadega  (12)puudutas enamik kontrollikoja leitud vigu taotluses esitatud pindala enamdeklareerimisi, mis põhjustasid enammakseid.

5.20.

EAFRDi puudutava täpsusepuhul leidis kontrollikoda abikõlblike kulude ja väljamakstavate summade vale arvutamisega seotud vigu; taotluses esitatud pindala enamdeklareerimist; ja ühenduse eeskirjadega hektari kohta kehtestatud miinimumsumma mittejärgimist.

5.20.

5.21.

EAFRDi puhul leidis kontrollikoda tõendamisvea  (13), mille põhjuseks oli see, et rahastatud tegevusi ei viidud täies mahus ellu.