6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/1

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/3

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/7

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/8

(1)

Otsuses leitakse, et makseorganisatsioon MasterCard ja seda esindavad üksused (ettevõtjad MasterCard Incorporated, MasterCard International Incorporated ja MasterCard Europe S.p.r.l.) on rikkunud asutamislepingu artiklit 81 ja EMP lepingu artiklit 53, kehtestades MasterCardi logoga tarbimiskrediit- ja järelmaksukaardiga ning MasterCardi ja Maestro logoga deebetkaartidega tehtavate maksete eest EMP-sisese varuvahendustasu, mis oma mõju poolest kujutab endast miinimumhinda, mida jaemüüjad peavad maksma Euroopa Majanduspiirkonnas maksekaardimaksete vastuvõtmise eest.

(2)

Menetlus algatati Ühendkuningriigi jaemüügiettevõtjaid esindava organisatsiooni British Retail Consortium (BRC) 30. märtsi 1992. aasta kaebuse alusel. BRC väitis kaebuses, et ettevõtjate Europay International S.A. ja Visa sõlmitud piiriüleste vahendustasude kokkulepped piiravad konkurentsi.

(3)

BRC võttis kaebuse tagasi pärast seda, kui 23. mail 1997 esitas samasisulise kaebuse EuroCommerce, kes on jaemüügi ning hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse ettevõtete esindusorganisatsioon Euroopa Liidu juures. Kaebuses käsitletakse MasterCardi ja Visa tava ja nende kehtestatud eeskirju eeskätt mitmepoolselt kokku lepitud vahendustasude kohta.

(4)

Ajavahemikul 22. maist 1992 kuni 1. juulini 1995 esitas Europay maksekaardiettevõtjate ühenduse võrgueeskirjad, sealhulgas mitmepoolseid vahendustasusid käsitlevad eeskirjad.

(5)

22. novembril 2002 algatas komisjon ex officio uurimise maksekaardiettevõtjate Visa ja MasterCard EMPs ettevõtja maksekaardiga tehtud maksetele kehtestatud mitmepoolse vahendustasu asjas.

(6)

25. juulil 2003 teatas MasterCard komisjonile, et kavatseb algatada EÜ asutamislepingu tegevusetust käsitleva artikli 232 kohase menetluse, kui komisjon ei võta ametlikku seisukohta tema EMP-siseste vahendustasude küsimuses.

(7)

24. septembril 2003 ja 21. juunil 2006 saatis komisjon ettevõtjatele MasterCard Europe S.p.r.l (kes on Europay õigusjärglane), MasterCard International Inc. ja MasterCard Incorporated kaks vastuväidet võrgueeskirju ja EMP-siseseid vahedustasusid käsitlevate otsuste kohta.

(8)

14. ja 15. novembril 2006 kasutas ettevõtja MasterCard oma õigust suulisele ärakuulamisele. Ärakuulamisel osalesid EuroCommerce ja veel üheksa isikut.

(9)

23. märtsil 2007 saatis komisjon ettevõtjale MasterCard kirja (asjaolusid käsitlev kiri), millega andis ettevõtjale juurdepääsu dokumentidele, mis olid kogutud alates 2006. aasta juulist ja augustist, mil ettevõtja MasterCard tutvus toimikuga, ning milles esitati võimalikud järeldused, mida komisjon kavatses uute asjaolude põhjal otsuses teha.

(10)

13. detsembril 2007 kiitis nõuandekomitee komisjoni otsuse eelnõu heaks.

(11)

MasterCard käitab rahvusvahelist „avatud” või „nelja osapoolt” hõlmavat müügikohamaksesüsteemi. MasterCardi maksesüsteem võimaldab tarbijail plastkaardi abil sooritada makseid müügikohas, milleks tavaliselt on kaupleja makseterminal. Niisugusesse süsteemi kuulub viit tüüpi osalisi: i) kaardi omanik, ii) kaupleja, iii) süsteemi omanik (antud juhul MasterCard), iv) kaarte väljastav pank ja v) vastuvõttev pank. Kaardi väljastajad annavad kaardi omanikule kaarte ja vastuvõtjad tegelevad maksekaardimakseid vastuvõtvate kauplejate värbamisega.

(12)

Otsuses käsitletakse MasterCardi võrgustiku eeskirju ning võrgustiku liikmespankade ja organisatsiooni juhtkonna otsuseid EMP-sisese ja ühtse euromaksete piirkonna sisese vahendustasu haldamise kohta. Neid mitmepoolseid vahendustasusid kohaldatakse kõikide maksekaardimaksete suhtes. MasterCardi makseorganisatsiooni võrgustiku eeskirjade kohaselt peab vastuvõttev pank maksma vahendustasu kaardi väljastanud pangale. Kui kaardi omanik tasub kauplejale maksekaardi abil, saab viimane vastuvõtvalt pangalt summa, mis on müügihinnast väiksem kauplejalt võetava teenustasu võrra. Kaarte väljaandev pank maksab vastuvõtvale pangale müügihinna, millest on lahutatud vahendustasu. Kaarte väljastav pank saab vastuvõtvalt pangalt vahendustasu, kliendilt aga ostusumma ja lisaks aastatasud, võlgnevuse intressi, maksete hilinemise tasud jms.

(13)

EMP- ja ühtse euromaksete piirkonna sisene vahendustasu kehtib MasterCardi ja Maestro logo kandvate kaartidega sooritatud piiriüleste maksete puhul ja mitme EMP riigi puhul ka sama riigi piires sooritatud maksete puhul. Võetavat tasu nimetatakse „varuvahendustasuks”, kuna seda võetakse vaid juhul, kui väljastav pank ja vastuvõttev pank ei ole omavahel vahendustasusid kokku leppinud.

(14)

MasterCardi mitmepoolsed vahendustasud piiravad vastuvõtvate pankade vahelist konkurentsi, kuna suurendavad summat, mille alusel vastuvõtvad pangad määravad kindlaks kauplejate makstava tasu suuruse, millest omakorda sõltub kaupleja makstava tasu alammäär. Kui mitmepoolne vahendustasu puuduks, oleks vastuvõtvale pangale makstav tasu väiksem.

(15)

MasterCardi Euroopa (2) üksuse juhatuse ja/või selle ülemaailmse juhatuse (...) (2) otsused EMP-sisese varuvahendustasude määra ja koostise kohta ning ettevõtja MasterCard International Inc.’i ülemaailmse juhatuse võrgueeskirjad kujutavad endast ettevõtjate ühenduse otsuseid EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses. Neid saab ettevõtjate ühenduse otsusteks pidada ka pärast seda, kui 25. mail 2006 toimus ettevõtja MasterCard Incorporated aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ja sellega seoses muudeti ka organisatsioonisiseseid pädevusi Euroopas mitmepoolsete varuvahendustasude suuruse kehtestamise alal. MasterCardi makseorganisatsiooni liikmespangad nõustusid esmase avaliku pakkumise tingimuste ja sellest tulenenud muudatustega organisatsiooni haldamisel, kuna eeldati, et sel juhul saab mitmepoolsete vahendustasude võtmine jätkuda viisil, mis annab vähem põhjust algatada uurimist monopolidevastase võitluse raames. Ettevõtja MasterCard Incorporated vahendustasusid ei kehtestata ühepoolselt ka pärast esmast avalikku pakkumist. MasterCardi liikmespangad on endiselt huvitatud mitmepoolsetest vahendustasudest, kuna kaartide väljastamine tagab neile kindla sissetuleku. Seda asjaomaste pankade huvi säilimist mitmepoolsete vahendustasude vastu pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist kajastavad ka vahendustasud, mille on kehtestanud ettevõtja MasterCard (...) (2). Ülemaailmsel juhatusel tuleb vahendustasude suuruse kindlaksmääramisel arvestada pankade ärihuvidega, kuna süsteem ei saa toimida ilma pankadeta, kellele kaartide väljastamine on aga kindla sissetuleku allikas.

(16)

MasterCardi süsteemile sarnane avatud maksekaardisüsteem saab siiski toimida ka ilma mitmepoolsete vahendustasudeta, millest annab tunnistust sarnaste, kuid ilma mitmepoolsete vahendustasudeta toimivate avatud maksekaardisüsteemide toimimine.

(17)

Juhtumi puhul ei ole täidetud asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimused erandi tegemiseks asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelust.

(18)

MasterCard ei ole tõendanud, et mitmepoolne vahendustasu aitab suurendada tõhusust. Seega ei ole täidetud esimene artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimus (teaduse ja tehnika progressi edendamine). MasterCard väidab, et tema kehtestatud mitmepoolsete vahendustasude peamine mõte on tasakaalustada kaardiomanike ja kauplejate vajadusi, mis omakorda aitab suurendada süsteemi tootlikkust.

(19)

Komisjon ei vaidlusta seisukohta, et maksevõrgustikes esineb kaudseid välismõjusid ning kaarte väljastavate pankade ja vastuvõtvate pankade vaheline tulude ümberjaotamine võib teoreetiliselt suurendada võrgustiku kasutegurit selle kasutajatele. Kuid seda, kas ühiselt kindlaksmääratud vahendustasu peaks minema vastuvõtjatelt kaartide väljastajatele või vastupidi ning kui suur see peaks olema, ei saa kindlaks teha üksnes üldjoontes ja majandusteooriast lähtudes, kuna teooriad põhinevad eeldustel, mis ei tarvitse olla kooskõlas turutegelikkusega. Pigem peaks väiteid, et mitmepoolne vahendustasu suurendab tõhusust kooskõlas asutamislepingu artikli 81 lõikega 3, põhjendama üksikasjaliku, põhjaliku ja igakülgse analüüsiga, mis rajaneb tegelikkust kajastavate andmete ja tõikade alusel võetud eeldustel ja tehtud järeldustel. MasterCard ei ole esitanud tegelikke andmeid, mis tõestaksid tema peaväidet, et mitmepoolne vahendustasu aitab suurendada kava „tootlikkust”, ega seda, et just see tasu annab ka muud väidetavat kasu. Seega ei ole tõestatud, et mõõdetav tõhususe kasv tasakaalustab mitmepoolse vahendustasu konkurentsi piirava mõju maksekaardimaksete vastuvõtmise turgudel. Hoolimata komisjoni korduvatest palvetest ei ole MasterCard esitanud tegelikke andmeid mitmepoolse vahendustasu süsteemi tootlikkust ja tõhusust suurendava mõju kohta.

(20)

Komisjon ei nõustu MasterCardi seisukohaga, et konkurents ja turujõud kujundavad vahendustasusid iseenesest nii, et need suurendavad tõhusust. Ei süsteemidevaheline konkurents ega kaardimakseid vastuvõtvad pangad ja kauplejad ei kujuta piisavat konkurentsisurvet MasterCardi organisatsiooni üksusele, kes määrab kindlaks vastastikuse vahendustasu suuruse.

(21)

MasterCardi vastastikuse vahendustasu raamistik on kujundatud vastavalt William Baxteri 1983. aastal loodud mudelile. Mudeli puuduseks võib pidada asjaolu, et selle puhul peetakse nii tarbija kui ka kaupleja nõudlust muutumatuks teguriks ega eeldata, et kui üks neist võtab mingeid meetmeid, siis teine võtab sellest lähtuvalt strateegilisi vastumeetmeid. Samuti põhineb Baxteri mudel tegelikkusele mittevastaval eeldusel, et kõik kaupmehed saavad kaardimaksete vastuvõtmisest ühesugust kasu, st nad moodustavad homogeense rühma. Lisaks on mudeli aluseks mittetõepärane eeldus, et pangandussektoris valitseb piiramatu konkurents.

(22)

Lisaks käitab MasterCard oma raamistikku ebaveenvate meetoditega, mis ei ole teooriaga kooskõlas. Meetoditel on olulisi puudusi, mille tulemusel asjaolud, et arvestatakse kaartide väljastaja ja kaupleja kulusid, kuid pankade tulud jäetakse arvestamata, ei ole omavahel tasakaalus. Pealegi ei tee MasterCard, kes tugineb kauplejatepoolse nõudluse analüüsile, katsetki kindlaks teha, kui suur on tegelikult kaardi omanike soov tasu maksta, vaid lihtsalt eeldab, et selle tarbijarühma puhul on soov tasuda maksekaardi kasutamise mugavuse eest suhteliselt väiksem. Kahtlusi äratab seegi, kuivõrd sobiliku meetodiga on MasterCard mõõtnud kauplejate soovi osaleda krediitkaardimaksetes.

(23)

Vastavalt asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 peavad tarbijad (st kauplejad ja nende kliendid) saama õiglase osa kasust, mis tuleneb mitmepoolse vahendustasu kasutamisest. Kauplejad võivad küll saada kasu väljastajapoolsest võrgustiku tegevuse tõhustumisest, kuid see ei tarvitse kompenseerida kulu, mis neil tekib suurema kauplejatasu maksmisest. Seetõttu uuris komisjon seda, kuidas MasterCard määrab kindlaks oma vahendustasu ülempiiri. MasterCardi kulupõhine võrdlusalus sisaldab ka niisuguseid kulusid, mis ei tulene otseselt maksete tegemisest ega ole seotud ka selliste teenustega, millest oleks otseselt kasu tarbijail, kes ometi kannavad vastastikusest vahendustasust tulenevad kulud. Järelikult selleks, et tõestada, et MasterCard annab süsteemi tootlikkuse suurenemisest saadavat kasu edasi võrgustiku liikmespankade klientidele, on vaja täiendavaid andmeid. Kuna neid ei ole siiani esitatud, ei ole MasterCard suutnud tõendada, et tõhususe suurenemine kaalub üles kauplejate (ja neilt ostvate klientide) suhtes kehtivad piirangud.

(24)

Mis puudutab kolmandat asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimust, siis MasterCard ei ole piisavalt tõendanud, et praegune vastastikuste vahendustasude süsteem on süsteemi tootlikkuse tõstmiseks parim.

(25)

Arvestades, et MasterCardi vastastikuste vahendustasude süsteemi põhimõtted on välja töötatud ebatõepäraste eelduste alusel; et puuduvad tõendid, et just vastastikused vahendustasud aitavad suurendada süsteemi tõhusust, ning seda, et MasterCardi meetodid ei ole piisavalt kooskõlas aluseksoleva raamistikuga ja kulude kindlaksmääramise võrdlusalus on paisutatud, jõudis komisjon järeldusele, et kirjeldatud vastastikused vahendustasud ei ole kooskõlas asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud kolme esimese tingimusega.

(26)

Kuna MasterCardi vastastikune vahendustasu piirab vastuvõtvate pankade vahelist konkurentsi ega ole kooskõlas asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud kolme esimese tingimusega, tuleb makseorganisatsioonil MasterCard ja selle juriidilistel isikutel kuue kuu jooksul pärast komisjoni otsuse kättesaamist rikkumine lõpetada, tühistades EMP-sisesed ning ühtse euromaksete piirkonna ja euroalasisesed varuvahendustasud.

(27)

Need parandusmeetmed ei kehti MasterCardi ettevõtja maksekaartide kasutamise vastastikuste vahendustasude kohta, kuna seda valdkonda uurib komisjon edaspidi.

(28)

Kuna komisjon oli MasterCardi vastastikuseid vahendustasusid käsitleva teate saaja ning pidades silmas juhtumi asjaolusid, siis trahvi ei määrata.

(29)

Komisjon määrab, et kui MasterCard ei võta parandusmeetmeid kuue kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul, siis tuleb tal vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 punktile a maksta esialgseid perioodilisi karistusmakseid, mille suurus on 3,5 % ettevõtja MasterCard Incorporated eelmise majandusaasta ülemaailmsest konsolideeritud päevakäibest.

(30)

Makseorganisatsioon MasterCard ja seda esindavad juriidilised isikud (ettevõtjad MasterCard Incorporated, MasterCard International Incorporated ja MasterCard Europe S.p.r.l.) on 22. maist 1992 kuni 19. detsembrini 2007 rikkunud asutamislepingu artiklit 81 ja 1. jaanuarist 1994 kuni 19. detsembrini 2007 EMP lepingu artiklit 53, kehtestades MasterCardi logoga tarbimiskrediit- ja järelmaksukaardiga ning MasterCardi ja Maestro logoga deebetkaartidega tehtavate maksete eest EMP-sisese varuvahendustasu, mis oma mõju poolest kujutab endast miinimumhinda, mida jaemüüjad peavad maksma Euroopa Majanduspiirkonnas maksekaardimaksete vastuvõtmise eest.

(31)

Makseorganisatsioon MasterCard ja seda esindavad juriidilised isikud lõpetavad rikkumise, tühistades ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kättesaamist ametlikult EMP-sisesed ning ühtse euromaksete piirkonna ja euroalasisesed varuvahendustasud. Lisaks muudavad nad ettevõtjate ühenduse võrgueeskirju vastavalt komisjoni otsusele. Nad tühistavad kõik otsused, mille on teinud MasterCardi Euroopa üksuse juhatus ja/või MasterCardi ülemaailmne juhatus (...), (2) mis käsitlevad EMPsiseseid ning ühtse euromaksete piirkonna ja euroalasiseseid varuvahendustasusid.

(32)

Makseorganisatsioon MasterCard ja seda esindavad juriidilised isikud ei pane toime uusi rikkumisi, võttes meetmeid või tegutsedes viisil, millel on samasugune või samaväärne eesmärk või mõju. Eeskätt hoiduvad nad ühtse euromaksete piirkonna ja euroalasiseste varuvahendustasude rakendamisest.

(33)

Makseorganisatsioon MasterCard ja selle juriidilised isikud teatavad kuue kuu jooksul kõikidele finantsorganisatsioonidele, kellel on Euroopa Majanduspiirkonnas MasterCardi makseorganisatsiooni raames kaartide väljastamise või maksete vastuvõtmise litsents, samuti Euroopa Majanduspiirkonnas MasterCardi makseorganisatsiooni raames müügikohtade maksekaardimakseid arveldavatele arvelduskodadele ja -pankadele, kuidas on muudetud ühenduse võrgueeskirju ja millised otsused on tühistatud.

(34)

Kui makseorganisatsiooni MasterCard esindavad juriidilised isikud ei täida kas või ühte käesoleva otsuse punkti, siis tuleb neil käesoleva otsuse kohaselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 punktile a iga päev maksta esialgset perioodilist karistusmakset, mille suurus on 3,5 % ettevõtja MasterCard Incorporated eelmise majandusaasta ülemaailmsest konsolideeritud päevakäibest. Karistusmakseid arvutatakse alates otsuse rikutava punkti jõustumise päevale järgnevast päevast.

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/12

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/15

1.

Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrdluskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

2.

Võrdlusperioodid on:

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/17

1)

Põllumajanduse investeerimisabi võib anda toetusena, intressitoetusena või nende kombinatsioonidena.

Abi suurim osatähtsus on:

Üksikettevõttele antav suurim abisumma ei tohi ületada kolme rahandusaasta jooksul 400 000 EUR või 500 000 EUR, kui ettevõte asub vähem soodsas piirkonnas või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud piirkonnas, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt.

2)

Äriplaani koostamiseks antav abi. Abi ülemmäär on 100 %. Abi on seotud nõuandeteenuste tasudega ja antav abi on mitterahaline ja seda antakse subsideeritud teenustena ning see ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele. Tegemist on määruse artikli 15 lõike 2 punktis c osutatud tehnilise abiga.

Abikavast võib anda toetust 31. detsembrini 2013. Toetusena antav abi makstakse hiljemalt 2017. aastal ja intressitoetusena antav abi hiljemalt 2035. aastal.

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/20

6.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/s3