ISSN 1725-5171
doi:10.3000/17255171.C_2009.233.est
Euroopa Liidu
Teataja
C 233
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
52. köide
26. september 2009
|
ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.233.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 233 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
52. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
|
Kohus |
|
|
2009/C 233/01 |
Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 220, 12.9.2009 |
|
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Kohus
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/1 |
2009/C 233/01
Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas
Eelmised väljaanded
Käesolevad tekstid on kättesaadavad:
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
V Teated
KOHTUMENETLUSED
Kohus
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/2 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) 4. juunil 2009 — IFB Stroder Srl versus Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)
(Kohtuasi C-198/09)
2009/C 233/02
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: IFB Stroder Srl
Vastustaja: Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Artiklid 2 ja 3 reguleerivad liikmesriigi ametiasutuste ja ravimitootjate vahelisi suhteid, mille kohaselt määratakse ravimi hind või tõstetakse seda viimaste esitatud teabe alusel, kuid liikmesriigi ametiasutuste poolt aktsepteeritud ulatuses, st tootjate ja ravimikulude kontrollimise eest vastutavate ametiasutuste dialoogi alusel, ning seejärel on sama direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud „kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade külmutamine”, mis kujutab endast üldise iseloomuga meedet, mida tuleb vähemalt kord aastas liikmesriigi makromajanduslikest tingimustest lähtudes kontrollida, kas selle meetme rakendamist jätkata. Nimetatud sätte kohaselt antakse pädevatele asutustele 90-päevane tähtaeg, mille jooksul peavad nad teatama, kas ja kuidas hindu muudetakse. Kas kõnealust artiklit tuleb osas, milles kasutatakse väljendit „kas ja kuidas hindu muudetakse”, tõlgendada nii, et lisaks üldmeetmele, mis seisneb kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindade külmutamises, on ette nähtud ka üks teine üldmeede, mis seisneb võimaluses alandada kõigi ravimite või teatavate ravimikategooriate hindu, või tuleb seda väljendit tõlgendada viitavana üksnes neile ravimitele, mille hinnad on juba külmutatud? |
|
2. |
Kas artikli 4 lõiget 1 võib osas, millega liikmesriigi pädevatele ametiasutustele pannakse kohustus teostada hindade külmutamise korral vähemalt kord aastas uurimus, et veenduda, kas makromajanduslikud tingimused õigustavad hindade külmutamise jätkamist, tõlgendada nii, et juhul, kui hindade alandamine on esimese küsimuse vastusena mööndav, siis on seda meedet võimalik rakendada ka mitmekordselt ühe ja sama aasta jooksul ja seda mitme aasta vältel (aastatel 2002–2010)? |
|
3. |
Kas arvestades eespool nimetatud artiklit 4 — tõlgendades seda direktiivi põhjendusi arvestades, mis käsitlevad ravimite hindade kontrolli meetmete esmast eesmärki, milleks on „rahvatervise edendamine, tagades selleks piisava hulga ravimite kättesaadavuse mõistliku hinnaga [ja nõue kõrvaldada selliste meetmete erinevused, mis] võivad takistada või moonutada ravimite valdkonnas toimuvat ühendusesisest kaubandust” — saab lugeda ühenduse õigusega kooskõlas olevaks selliste meetmete vastuvõtmisega, mis viitavad „hinnangulisele” kulutuste suurusele, mitte „tuvastatud” kulutuste suurusele (küsimus puudutab mõlemat juhtu)? |
|
4. |
Kas nõuded, mis on seotud kinnipidamisega ravimikulude ülempiirist, mida iga liikmesriik on pädev enda jaoks määratlema, peavad olema konkreetselt seotud üksnes ravimikuludega või võivad liikmesriigid arvestada ka teiste tervishoiukuludega seotud andmetega? |
|
5. |
Kas direktiivist tulenevaid läbipaistvuse ja ravimite hindade külmutamises või üldises alandamises asjaomaste ettevõtjate osalemise põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et alati ja igal juhul on vaja ette näha võimalus teha erandeid kehtestatud hinnast (direktiivi artikli 4 lõige 2) ja taotleva ettevõtja konkreetne osalemine koos sellest tuleneva ametiasutuse kohustusega põhjendada võimalikku keeldumist? |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/3 |
18. juuni 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-223/09)
2009/C 233/03
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: O. Beynet ja M. Kaduczak)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
Komisjon palub;
|
— |
Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (1) täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Poola Vabariik rikkunud EÜ asutamislepingust ja sellest direktiivist tulenevaid kohustusi. |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 24. veebruaril 2008. Käesoleva hagi esitamise hetkel ei olnud kostja võtnud direktiivi ülevõtmiseks vajalikke meetmeid või vähemalt ei olnud komisjoni neist teavitanud.
(1) ELT L 33, lk 22.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/3 |
24. juunil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-228/09)
2009/C 233/04
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja A. Stobiecka-Kuik)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et kuna Poola Vabariik arvestab „opłata rejestracyjna” (registreerimislõiv) käibemaksuga maksustava summa hulka, mis tuleb tasuda Poolas sõiduauto tarnimise, ühendusesisese soetamise või importimise eest, siis on Poola Vabariik rikkunud 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklitest 78, 79, 83 ja 86 tulenevaid kohustusi; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagis heidetakse ette, et Poola Vabariik arvestab käibemaksuga maksustatava summa hulka registreerimislõivu selliste tarnete puhul, nagu ühendusesisene soetamine või registreerimata sõiduautode importimine selles liikmesriigis või sellesse liikmesriiki.
Komisjoni arvates on käesolevas kohtuasjas vaidlusalune Poola maks/lõiv ning Taani maks/lõiv, mida käsitleti kohtuasjas C-98/05: De Danske Bilimportører, põhimõtteliselt sarnased. Nimetatud kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et vastavat maksu/registreerimislõivu ei arvata käibemaksuga maksustatava summa hulka.
Komisjon on seisukohal, et Poola registreerimislõivuga maksustamise mehhanismist mitmete järgnevate tehingute puhul, mis puudutavad sama sõidukit enne selle registreerimist, nähtub, et see on oma olemuselt maks/registreerimislõiv, mitte müügilt tasutav maks nagu väidab Poola Vabariik. Maksukohustuslane võib nimelt registreerimislõivu arvata maha tasutava maksu summast. See tähendab, et maksu/lõivu tasutakse sisendkäibemaksu mahaarvamise süsteemi kaudu lõpuks ainult üks kord.
Komisjon ei nõustu Poola Vabariigi argumendiga, et müüja, st isik, kes viib läbi ühendusesisese soetamise, või sõiduki importija, vastutavad registreerimislõivu maksmise eest ning mitte isik, kelle nimel sõiduk registreeritakse.
(1) ELT L 347, lk 1.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/3 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Najvyšší súd (Slovakkia) 3. juulil 2009 — Lesoochranárske zoskupenie VLK versus Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky
(Kohtuasi C-240/09)
2009/C 233/05
Kohtumenetluse keel: slovaki
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Najvyšší súd
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Lesoochranárske zoskupenie VLK
Vastustaja: Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky.
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas Århusi [25. juuni 1998. aasta] konventsiooni artikli 9 ja eelkõige selle lõike 3 puhul on võimalik tunnustada rahvusvahelistele lepingutele omast vahetult kohaldatavust („self-executing effect”), kui arvestada selle rahvusvahelise konventsiooni eesmärki, mis teeb kaebeõiguse tavapärasest käsitusest erandi, andes ka üldsusele või asjast puudutatud üldsusele õiguse olla menetlusosaline, kuigi Euroopa Liit ei ole vaatamata sellele, et ta liitus nimetatud rahvusvahelise konventsiooniga 17. veebruaril 2005, tänaseni võtnud ühenduse meetmeid selle konventsiooni rakendamiseks? |
|
2. |
Kas Århusi konventsiooni artikli 9 ja eelkõige selle lõike 3 puhul, mis käesolevaks ajaks on ühenduse õigusesse üle võetud, on võimalik tunnustada ühenduse õiguse vahetult kohaldatavust või vahetut õigusmõju Euroopa Kohtu praktika tähenduses? |
|
3. |
Kas juhul, kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav, on Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3, arvestades nimetatud rahvusvahelise konventsiooni peamist eesmärki, võimalik tõlgendada nii, et „avaliku võimu organi tegevusena” tuleb käsitada ka otsuse vastuvõtmist, mis tähendab, et üldsuse õigus kohtumenetluses osaleda hõlmab ka õigust vaidlustada avaliku võimu organi otsus, mille ebaseaduslikkus väljendub keskkonnamõjus? |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/4 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgericht Halle (Saksamaa) 3. juulil 2009 — Günter Fuß versus Stadt Halle (Saale)
(Kohtuasi C-243/09)
2009/C 233/06
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgericht Halle
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Günter Fuß
Vastustaja: Stadt Halle (Saale)
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (1) tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 22 lõike 1 punktis b kasutatud sõna „kahjustama” tuleb mõista objektiivses või subjektiivses tähenduses? |
|
2. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 22 lõike 1 punkti b tähenduses on tegemist kahjustamisega, kui operatiivteenistuse ametnik viiakse tema tahte vastaselt üle peamiselt kontoritööga seotud ametikohale, kuna ta on palunud kinni pidada maksimaalse tööaja piirangust? |
|
3. |
Kas palga vähenemist tuleb pidada kahjustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 22 lõike 1 punkti b tähenduses, kui teisele ametikohale üleviimise tõttu tuleb vähem töötada ebamugaval ajal (öösel, pühapäeval ja riiklikel pühadel) ning seepärast väheneb ka sellisel ajal töötamise eest makstav lisatasu? |
|
4. |
Kui vastus teisele või kolmandale küsimusele on jaatav: kas teisele ametikohale üleviimisest tingitud kahjustamist saab korvata muude uue ametkoha eelistega, nagu lühem tööaeg või täiendkoolitusel osalemine? |
(1) ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/4 |
3. juulil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-244/09)
2009/C 233/07
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Mölls)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik on näinud tulumaksuseaduse § 7 lõikes 5 sätestatud kahaneva jäägi amortisatsioonimeetodi kasutamise ette üksnes siseriigis asuvate hoonete suhtes, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ artiklist 56; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagi ese on Saksamaa tulumaksuseaduse sätted, mis näevad kinnisasjade kasutamise maksustamisel kahaneva jäägi amortisatsioonimeetodi kasutamise, st kõrgemate amortisatsioonimäärade kasutamise kui lineaarse meetodi puhul, esimese amortisatsioonifaasi jooksul ette üksnes siseriigis asuvate hoonete suhtes.
Selline siseriigis ning välismaal asuvate kinnisasjade erinev kohtlemine on vastuolus EÜ artiklis 56 tagatud kapitali vaba liikumisega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt keelab nimetatud õigusnorm kõik meetmed, millega kapitali piiriülest liikumist koheldakse ebasoodsamalt kui riigisisest liikumist ning pärsitakse liikmesriigi kodanike tahet esimesena nimetatuga tegelemiseks.
Vaidlusaluste õigusnormide tagajärjel on maksukohustuslasest investori rahakäive välismaise kinnisasja puhul ebasoodsam võrreldes kinnisasjaga siseriigis. See tähendab, et investeeringud välismaal asuvatesse kinnisasjadesse on vähem atraktiivsed võrreldes samasuguste siseriiklike investeeringutega, millega pärsitakse omakorda investeerijate tahet hoone ehitamiseks või ostmiseks teises liikmesriigis. Kohtupraktika kohaselt on siseriigis asuvasse kinnisasja tehtud investeeringu puhul rahakäibe paranemise korral tegemist maksualase eelisega, mida tuleb arvestada puhtalt siseriiklike ning piiriüleste olukordade käsitlemise võrdlemisel.
Kuigi vaidlusaluste diskrimineerivate õigusnormide toime on piiratud hoonetega, mille ehitusloa taotlus esitati või müügileping sõlmiti enne 1. jaanuari 2006, kuid sellega ei kõrvaldata kapitali vaba liikumise piirangut, sest kahaneva jäägi amortisatsioonimeetodi kasutamine toimub jätkuvalt.
Saksamaa Liitvabariigi valitsuse arvates õigustab nimetatud piirangut ülekaalukas üldine huvi; vaidlusaluste õigusnormide eesmärk on soodustada Saksamaal üürikorterite ehitamist.
Siinkohal tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa põhivabaduste piirangut õigustada siseriikliku majanduse edendamisega. Isegi juhul, kui üürikorterite ehitamise soodustamist võiks käsitada mittemajandusliku eesmärgina, ei oleks kahaneva jäägi meetodi kasutamise piiramine üksnes siseriigis asuvate hoonetega vajalik ja proportsionaalne. Üürikorterite ehitamine Saksamaal ei oleks kahjustatud seeläbi, kui kahaneva jäägi meetodi kasutamine oleks lubatud ka teistes liikmesriikides asuvate kinnisasjade puhul.
Saksamaa Liitvabariigi valitsus ei ole seega esitanud ühtegi põhjendust, mis võiks õigustada nimetatud kapitali vaba liikumise piirangut.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/5 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Baden-Württemberg (Saksamaa) 7. juulil 2009 — Alketa Xhymshiti versus Bundesagentur für Arbeit — Familienkasse Lörrach
(Kohtuasi C-247/09)
2009/C 233/08
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Finanzgericht Baden-Württemberg
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Alketa Xhymshiti
Vastustaja: Bundesagentur für Arbeit — Familienkasse Lörrach
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas juhtudel, mil kolmanda riigi kodanik elab seaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigis ja töötab Šveitsi Konföderatsioonis, on tema ja tema kolmanda riigi kodanikust naise suhtes elukohaliikmesriigis kohaldatav määrus 859/2003/EÜ (1), millest tulenevalt peab elukohaliikmesriik kohaldama töötaja ja tema naise suhtes määrusi 1408/71/EMÜ (2) ja 574/72/EMÜ (3)? |
|
2. |
Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas esimeses küsimuses nimetatud asjaoludel tuleb määruse 1408/71/EMÜ artikleid 2, 13 ja 76 ning määruse 574/72/EMÜ artikli 10 lõike 1 punkti a tõlgendada nii, et peretoetuste maksmisest kolmanda riigi kodanikust emale tohib elukohaliikmesriigis keelduda seetõttu, et ema on kolmanda riigi kodanik, kuigi asjaomane laps on Euroopa Liidu kodanik? |
(1) Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 05/04, lk 317).
(2) Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).
(3) Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord (EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 83).
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/5 |
7. juulil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Küprose Vabariik
(Kohtuasi C-251/09)
2009/C 233/09
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Zadra ja I. Chatzigiannis)
Kostja: Küprose Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et Küprose Vabariik rikkus kohustusi, mis tulenevad talle direktiivi 93/38/EMÜ (1) artikli 4 lõikest 2 ja artikli 31 lõikest 1 ning direktiivi 92/13/EMÜ (2) artikli 1 lõikest 1; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Küprose Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Archi Ilektrismou Kyprou (Küprose energiaamet) on hankemenetluses nr 40/2005, mis puudutab Vasilikose soojusselektrijaama neljanda üksuse projekteerimist, kohaletoomist ja paigaldamist käsitleva lepingu sõlmimist, väidetavalt rikkunud direktiive 93/38/EMÜ ja 92/13/EMÜ.
Direktiivi 93/38 artikli 4 lõike 2 ja artikli 31 lõike 1 rikkumise osas väidab komisjon, et see tuleneb kaebaja esitatud pakkumuse tagasilükkamisest ja teise pakkuja esitatud pakkumuse edukaks tunnistamisest kriteeriumi alusel, mida ei olnud hanketeates selgelt märgitud.
Mis puudutab direktiivi 92/13 rikkumist, siis leiab komisjon esiteks, et kuna hankija toimingud tekitasid ebakindla olukorra seoses kaebaja pakkumuse tagasilükkamise tinginud põhjustele antava tõlgendusega, siis rikkus hankija direktiivi 92/13 — üht direktiivi eesmärkidest, nimelt tõhususe eesmärki arvestavas tõlgenduses —, ning teiseks, et hankija ei saa põhjendada oma otsust viitega hindamisaruannetele.
(1) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194).
(2) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01,lk 315).
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/6 |
8. juulil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Ungari Vabariik
(Kohtuasi C-253/09)
2009/C 233/10
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja K. Talabér Ritzné)
Kostja: Ungari Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
tuvastada, et kuna Ungari Vabariik on kehtestanud teises liikmesriigis asuva korteriomandi võõrandamisele Ungaris asuva korteriomandi vastu ebasoodsamad tingimused kui Ungari korteriomandi võõrandamisele Ungaris asuva korteriomandi vastu, siis on ta rikkunud EÜ artiklitest 18, 39 ja 43 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitest 28 ja 31 tulenevaid kohustusi; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagi ese on Ungari maksuõigusnorm, mis võimaldab korteriomandi võõrandamise korral Ungaris omandiõiguse üleminekul tasutava maksu baasi kindlaksmääramisel sellest maha arvata ainult Ungaris võõrandatud korteri maksumuse.
Selline õigusnorm on vastuolus EÜ artiklitest 18, 39 ja 43 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitest 28 ja 31 tuleneva isikute vaba liikumise ja asutamisvabaduse põhimõttega.
Eespool nimetatud ühenduse õigusnormide eesmärk on lihtsustada ühenduse liikmesriikide kodanikel tegutseda ükskõik millise ühenduse liikmesriigi territooriumil nende poolt valitud tegevusalal ning ühtlasi on nende õigusnormidega keelatud sellised sätted, mille tagajärjel ühenduse mõne liikmesriigi kodanikke, kes soovivad tegeleda isikute vaba liikumise õigust kasutades majandustegevusega teise liikmesriigi territooriumil, koheldakse ebasoodsamalt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on selliste meetmete näol, mis takistavad liikmesriigi kodanikel vaba liikumise õigust kasutades oma päritoluliikmesriigist lahkumast, tegemist selle õiguse piirangutega isegi sel juhul, kui neid kohaldatakse sõltumata kodakondsusest.
Vaidlustatud Ungari maksuõigusnormid on vaadeldavad selliste meetmetena. Maksusoodustuse andmata jätmise tagajärjel on nimelt need välisriigi või Ungari kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutades elanud mõnes muus liikmesriigis ja soetanud seal kinnisvara, vähem motiveeritud Ungaris korteriomandit soetama kui need Ungari elanikud, kes ostavad uue korteri oma Ungaris asuva korteri asemele. Ungari õigusnormid võivad seega ilmselgelt heidutada teiste liikmesriikide kodanikke Ungaris elama asumast. Komisjoni arvamuse kohaselt on need isikud, kes juba võib-olla tasusid oma varasema elukoha järgses liikmesriigis korteriomandi ostmisel sarnaseid võõrandamismakse, samasuguses olukorras kui need, kes ostsid oma varasema korteriomandi Ungaris. Järelikult tuleb neid isikuid kohelda sarnaselt. Kuna Ungari õigusnormide tõttu on aga korteriostjad, kes vahetavad oma mõnes muus liikmesriigis asuva korteri Ungaris asuva korteri vastu, ebasoodsamas olukorras kui Ungari korteriomandi omanikest korteriostjad, siis on tegemist objektiivselt sarnaste olukordade erineva reguleerimise ja seeläbi diskrimineerivate õigusnormidega.
Käesolevat õigusrikkumist ei saa õigustada ühegi Ungari Vabariigi Valitsuse esitatud põhjendusega.
Esiteks, mis puutub maksusüsteemi ühtsuse säilitamisele tuginevasse põhjendusse, siis tuleb sedastada, et käesolevas asjas ei saa tuletada otsest seost eespool nimetatud maksusoodustuse ja mõne konkreetse maksubaasi kaudu selle soodustuse arvestamise vahel — see on aga tingimuseks sellele, et maksusüsteemi ühtsuse säilitamise vajadus võiks õigustada põhivabaduste kasutamise piiranguid. Rahanduslikust aspektist puudub otsene seos teise korteriomandi soetamise ja võõrandamismaksu tasumise kohustuse ning esimese korteri omandamise ja siis tasutud võõrandamismaksu tasumise vahel, need on ühendanud ainult Ungari seadusandja.
Lõpetuseks, mis puutub aga Ungari valitsuse sellesse väitesse, et teises liikmesriigis müüdud kinnisvara ning selle ostmisel tasutud võõrandamismaksu arvessevõtmine ning selle käigus toime pandavate võimalike kuritarvituste ennetamine tekitaks tõsiseid raskusi haldusmenetluses, siis märgib komisjon, et need võimalikud raskused ei saa kuidagi õigustada ühenduse õiguses tagatud põhivabaduste rikkumist. Ungari Vabariigil on ilmselgelt õigus kehtestada teatud nõudeid vajalike andmete kogumiseks, kuid need nõuded ei tohi olla taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalsed.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/7 |
Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 15. juulil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 29. aprilli 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-23/07: Borco-Marken-Import Matthiesen GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet
(Kohtuasi C-265/09 P)
2009/C 233/11
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)
Teine menetluspool: Borco-Marken-Import Matthiesen GmbH & Co. KG
Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded
|
— |
Tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. novembri 2006. aasta otsuse (asi R0808/2006-4) peale esitatud hagi rahuldamata, teise võimalusena saata kohtuasi otsustamiseks esimese astme kohtule; |
|
— |
Mõista Esimese Astme Kohtus toimunud menetluse ja apellatsioonimenetluse kulud välja teiselt menetluspoolelt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Esimese Astme Kohtu otsus, millega tühistati Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. novembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi apellatsioonkaebuse esitaja taotlus registreerida ühenduse kaubamärgina tähis „α”. Esimese Astme Kohus asus seisukohale, et apellatsioonikoda kohaldas vääralt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b, kui ta leidis, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime vaid seetõttu, et see on lähedane sama tähe kujule standardkirjaviisis Times New Roman, ilma et seda oleks muudetud või graafilise elemendiga täiendatud, ning ei viinud läbi konkreetset analüüsi kuidas asjaomane avalikkus eristab kõnealust kaupa hageja konkurentide omast.
Apellatsioonkaebuse väites viidatakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele. Ühtlustamisamet esitab kolm argumenti selle kohta, miks tema arvates Esimese Astme Kohus ei tõlgendanud seda sätet õigesti.
Esiteks ei ole vastupidi Esimese Astme Kohus arvamusele määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohase hindamise puhul alati vajalik tähise eristusvõime kindlaks tegemine konkreetse, üksikut kaupa puudutava kontrolli teel. Kohtupraktika kohaselt on üksikute tähiste liikide osas (näiteks ruumilised tähised, värvist koosneva kaubamärgid, hüüdlause, domeeninimed) lubatav määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohase eristusvõime konkreetne kontrollimine lähtudes kasutajate üldisest arusaamast ja hinnangutest ning seejuures tihti loobudes taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste konkreetsest hindamisest. Kohtupraktika on tunnustanud ka seda, et teatud tähiste liikide puhul saadakse konkreetne eristusvõime reeglina vaid omandatud eristusvõime alusel.
Teiseks ei võtnud Esimese Astme Kohus arvesse, et eristusvõime kontrollimise puhul on tegemist prognoosiva otsusega ja see on seetõttu alati oletuslik.
Kolmandaks ei võtnud Esimese Astme Kohus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohase hindamise raames arvesse tõendamiskoormuse jagunemist, kuna kohus asus seisukohale, et ühtlustamisamet peab taotletava kaubamärgi puhul eristusvõime puudumist tõendama alati võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. Kaubamärgi registreerimise menetlus on haldusmenetlus ning ei ole võistlev menetlus, mille puhul ühtlustamisamet peab taotlejale tõendama registreerimist keeldumise põhjuseid. Juhul kui hageja väidab, et taotletaval kaubamärgil on eristusvõime vastupidi ühtlustamisameti hinnangule, siis peab hageja konkreetsete ja põhjendatud andmete alusel tõendama, et taotletav kaubamärk on iseenesest eristusvõimeline või omandanud eristusvõime kasutamise käigus.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/8 |
16. juulil 2009. aastal esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-271/09)
2009/C 233/12
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Montaguti ja K. Herrmann)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et kuna Poola Vabariik säilitas 28. augusti 1997. aasta seaduses pensionifondide organisatsiooni ning tegevuse kohta (ustawa o organizacji i funkcjonowaniu funduszy emerytalnych) artikli 143, artikli 136 lõike 3 ning artikli 136a lõike 2, millega piiratakse Poola avatud pensionifondide välismaiseid investeeringuid, on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ artiklist 56; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon leiab, et 28. augusti 1997. aasta seadus pensionifondide organisatsiooni ning tegevuse kohta (edaspidi „pensionifondide seadus”) piirab avatud pensionifondide (otwarte fundusze emerytalne, OFE; edaspidi „OPF”) poolt sama artikli lõike 2 alusel väljapool Poola Vabariigi territooriumi tehtavate investeeringute mahtu 5 %-ga igakordse OPF varade väärtusest. Lisaks puudub pensionifondide seaduse artikli 143 lõikes 1 toodud välismaiste investeeringute nimekirjas rida investeeringute kategooriad, mis on aga võimalikud Poola Vabariigi territooriumil tehtavate OPF investeeringute osas.
Pensionifondide seaduse artikli 136 lõike 3 kohaselt ei arvestata OPF netovarade kindlakstegemisel selliste omakapitaliinvesteeringute väärtust, mis on tehtud välismaal asuvate ühendatud investeerimisasutuste poolt sama seaduse artikli 143 lõike 1 tähenduses. OPF netovarade väärtuse alusel arvestatakse aga halduslõivude suurus. Seega on nimetatud õigusnormi puhul tegemist kapitali vaba liikumise piiranguga, kuna see takistab OPF-i varade investeerimist välismaistesse pensionifondidesse.
Pensionifondide seaduse artikli 136a lõige 2 sätestab, et välismaiste arveldusasutustega seotud tehingukulusid võib OPF varadest tasuda üksnes siseriiklike arveldusasutuste vastavate kulude suuruses. See õigusnorm võib takistada OPF-l välismaiste investeeringute tegemist, sest tehingukulusid ei ole võimalik täies ulatuses OPF varadest tasuda, nagu seda saab teha aga siseriiklike investeeringute puhul.
Komisjon arvab, et EÜ artiklit 56 tuleb kohaldada OPF investeerimistegevuse suhtes, sest viimane on osa Poola pensionisüsteemist ja selle aluseks on OPF liikmete osakute kapitaliseerimine. Vaidlusaluseid piiranguid ei ole võimalik õigustada järelevalvega EÜ artikli 58 alusel ega avaliku huviga. Koguselised ning liigist tulenevad piirangud ei ole nimelt sobivad meetmed tagamaks OPF osakute majanduslikku stabiilsust. Igatahes on kõik vaidlusalused meetmed ebaproportsionaalsed.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/8 |
Caisse fédérale du Crédit mutuel Centre Est Europe (CFCMCEE) 22. juulil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 20. mai 2009. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-405/07 ja T-406/07: CFCMCEE versus Siseturu Ühtlustamise Amet
(Kohtuasi C-282/09 P)
2009/C 233/13
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Caisse fédérale du Crédit mutuel Centre Est Europe (CFCMCEE) (esindajad: advokaadid P. Greffe ja L. Paudrat)
Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda apellatsioonikoja 20. mai 2009. aasta otsus niivõrd, kuivõrd sellega jäeti apellandi hagi osaliselt rahuldamata ning jäeti jõusse Siseturu Ühtlustamise Ameti 10. juuli 2007. aasta (asi R 119/2007-1) ja 12. septembri 2007. aasta (asi R 120/2007-1) otsused niivõrd, kuivõrd nendega keelduti ühenduse kaubamärkide PAYWEB CARD nr 003861051 ja P@YWEB CARD nr 003861044 registreerimisest järgmiste kaupade ja teenuste osas:
|
— |
„mälu- või kiipkaardid, magnetkaardid, magnet- või kiipidentifitseerimiskaardid, magnet- või kiipmaksekaardid, magnet- või kiipkrediit- või deebetkaardid, telerite ettemakseseadmed”, mis kuuluvad klassi 9, |
|
— |
„kinnisvaratehingud, õnnetusjuhtumi kindlustus, inkassoteenused, finantsanalüüs, kindlustus, kinnisvarahindamine (hinnangud), kupongide väljastamine, tagatiskassa, rahavahetustegevused, tšekkide kontrollimine, reisitšekkide väljaandmine, finantskonsultatsioon, kindlustusvahendus, kinnisvaravahendus; börsivahendus; väärtesemete hoiustamine; hoiustamine; finantshinnangud ja -ekspertiis (kindlustus, pangandus, kinnisvara), finantsteave (kindlustus, pangandus, kinnisvara), varahaldus, finantsteave, üüri kogumine, tervisekindlustus, merekindlustusteenused, elukindlustus, finantsteabe sidusteenused, finantsteabe elektroonilised interaktiivsed teenused”, mis kuuluvad klassi 36, |
|
— |
„arvutiterminaliside, telegrammide edastamine, telegrammide saatmine, telekommunikatsiooniteave, elektronpost, teadete edastamine, teabe- ja kuvaedastus arvuti abil, satelliitülekanded” mis kuuluvad klassi 38. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks sisuliselt kaks väidet.
Esimeses väites märgib ta, et Esimese Astme Kohus ei täitnud oma põhjendamiskohustust — ning seda tehes rikkus ta EÜ artiklit 253 ja nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artiklit 73 — kui ta ei tühistanud ühtlustamisameti vaidlustatud otsuseid põhjendamiskohustuse rikkumise pärast. Neis otsustes analüüsis ühtlustamisameti apellatsioonikoda sõnaliste tähiste PAYWEB CARD ja P@YWEB CARD eristusvõimet asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes üldiselt ega põhjendanud oma otsust nendest igaühe suhtes eraldi. Üldine põhjendamine on võimalik üksnes siis, kui kaubad ja teenused on otseselt ja konkreetselt niivõrd seotud, et need moodustavad ühe liigi või ühe piisavalt homogeense rühma, mis käesoleval juhul ei ole aga nii, kuna registreerimistaotluses osutatud kaubad ja teenused täidavad erinevaid ülesandeid.
Teises väites vaidlustab apellant Esimese Astme Kohtu hinnangu, mille kohaselt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b–d kohaldamisalad on mingil määral kattuvad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kõik selle määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud registreerimisest keeldumise põhjused teistest põhjustest tegelikult sõltumatud ning nõuavad eraldi kontrollimist. Seega tegi Esimese Astme Kohus artikli 7 lõike 1 punkti b kohaldamisel klassi 9 kuuluvate kaupade suhtes vea, kui ta ei viinud selles sättes ette nähtud keeldumispõhjuse osas läbi tegelikku individuaalset kontrolli.
(1) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/9 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte d'appello di Roma (Itaalia) 24. juulil 2009 — Luigi Ricci versus Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS)
(Kohtuasi C-286/09)
2009/C 233/14
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Corte d’appello di Roma
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Luigi Ricci
Kostja: Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS)
Eelotsuse küsimused
Kas asutamislepingu artikleid 17, 39 ja 42 ning määruse nr 1408/71 asjakohaseid sätteid ei tule tõlgendada nii, et põhimõtet, mille kohaselt liidetakse hüvitiste saamise õiguse tekkimise, omandamise ja säilitamise eesmärgil kokku kõik kindlustusperioodid ning mille nõukogu viis ellu määrusega nr 1408/71, kohaldatakse kõikidel juhtudel, mil konkreetse hüvitise saamise õiguse tunnustamisel on tarvis kasutada kokkuliitmise ja pro rata temporis arvutamise süsteemi, mille tagajärjel tuleb selleks arvesse võtta nii eri riikide õigusaktide kohaselt täidetud kindlustusperioode kui ka ühenduse institutsioonide teenistujate suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi kohaselt täidetud kindlustusperioode?
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/9 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte d’appello di Roma (Itaalia) 24. juulil 2009 — Aduo Pisaneschi versus Instituto nazionale della previdenza sociale (INPS)
(Kohtuasi C-287/09)
2009/C 233/15
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Corte d’appello di Roma (Itaalia)
Põhikohtuasja pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Aduo Pisaneschi
Vastustaja: Instituto nazionale della previdenza sociale (ISPS)
Eelotsuse küsimused
Kas asutamislepingu artikleid 17, 39 ja 42 ning määruse nr 1408/71 asjakohaseid sätteid ei tule tõlgendada nii, et põhimõtet, mille kohaselt liidetakse hüvitiste saamise õiguse tekkimise, omandamise ja säilitamise eesmärgil kokku kõik kindlustusperioodid ning mille nõukogu viis ellu määrusega nr 1408/71, kohaldatakse kõikidel juhtudel, mil konkreetse hüvitise saamise õiguse tunnustamisel on tarvis kasutada kokkuliitmise ja pro rata temporis arvutamise süsteemi, mille tagajärjel tuleb selleks arvesse võtta nii eri riikide õigusaktide kohaselt täidetud kindlustusperioode kui ka ühenduse institutsioonide teenistujate suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi kohaselt täidetud kindlustusperioode?
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/10 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo per la Sardegna (Itaalia) 27. juulil 2009 — Telecom Italia SpA versus Regione autonoma della Sardegna
(Kohtuasi C-290/09)
2009/C 233/16
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo per la Sardegna
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Telecom Italia SpA
Kostja: Regione autonoma della Sardegna
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) käesoleva kohtumääruse punktis 10 kirjeldatud sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on keelatud sellise teenuse nagu Regione Sardegna välja kuulutatud riigihanke esemeks olev teenus, mis on seotud „kultuuripaikade ja -instituutide visuaalse identiteedi ühtse süsteemi” dokumentide, levitamise ja elluviimisega Sardiinia kultuuripärandi osas, riigihankemenetluses osaleda ajutisel ettevõtjate ühendusel, mille liikmete hulka kuulub ka niisugust tüüpi riiklik haldusasutus, nagu on kirjeldatud punktis 12? |
|
2. |
Kas Itaalia õiguskorra sellised sätted nagu seadusandliku dekreediga nr 163/2006 kehtestatud riigihankelepingute seadustiku artikli 3 punktid 22 ja 19 (mille kohaselt vastavalt „mõiste „ettevõtja” hõlmab töövõtjat, tarnijat ja teenuseosutajat või nende rühma või konsortsiumi” ja „mõisted „töövõtja”, „tarnija” ja „teenuseosutaja” viitavad füüsilisele või juriidilisele isikule või üksusele, mis ei ole juriidiline isik, sh 23. juuli 1991. aasta seadusandliku dekreedi nr 240 kohaselt asutatud Euroopa majandushuvigrupp, kes „pakub turul” vastavalt ehitustööde teostamist, tooteid või teenuseid”) ning sama seadustiku artikkel 34 (milles on loetletud isikud, kellel on lubatud osaleda riigihankemenetlustes) on vastuolus direktiiviga 2004/18/EÜ, kui seda tõlgendada nii, et riigihankemenetlustes osalemise õigus on üksnes hankelepingu esemeks oleva teenuse kutselistel osutajatel ning seda ei ole riiklikel üksustel, kelle peamiseks eesmärgiks ei ole tulu teenimine, vaid näiteks teadustöö? |
(1) ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/10 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Parma (Itaalia) 27. juulil 2009 — Isabella Calestani versus Agenzia delle Entrate Ufficio di Parma
(Kohtuasi C-292/09)
2009/C 233/17
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Commissione tributaria provinciale di Parma
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Isabella Calestani
Kostja: Agenzia delle Entrate Ufficio di Parma
Eelotsuse küsimus
Kas Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633/72 artikli 19 lõige 5 on vastuolus ühenduse õigusega ja käibemaksu neutraalsuse põhimõttega ning eelkõige kas 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388 on puudulikult üle võetud seetõttu, et siseriiklikus õiguses ei ole isikutele, kes teevad käibemaksust vabastatud tehinguid, ette nähtud võimalust ostutehingutelt tasutud käibemaks maha arvata?
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/11 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Parma (Itaalia) 27. juulil 2009 — Paolo Lunardi versus Agenzia delle Entrate Ufficio di Parma
(Kohtuasi C-293/09)
2009/C 233/18
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Commissione tributaria provinciale di Parma
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Paolo Lunardi
Kostja: Agenzia delle Entrate Ufficio di Parma
Eelotsuse küsimused
Kas Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633/72 artikli 19 lõige 5 on vastuolus ühenduse õigusega ja käibemaksu neutraalsuse põhimõttega ning eelkõige kas 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388 (1) on puudulikult üle võetud seetõttu, et siseriiklik õigus ei võimalda faktiliselt isikutel, kes teevad seaduse kohaselt käibemaksust vabastatud tehinguid, kapitalikaupade ostult tasutud käibemaksu maha arvata pro rata temporis meetodil?
(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/11 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour consitutionnelle (Belgia) 31. juulil 2009 — I.B. versus Conseil des ministres
(Kohtuasi C-306/09)
2009/C 233/19
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour consitutionnelle
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: I.B.
Vastustaja: Conseil des ministres
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas Euroopa vahistamismäärust, mis tehti, et täita tagaselja — ilma et süüdimõistetut oleks teavitatud kohtuistungi kuupäevast ja kohast — mõistetud karistus, mille see isik saab veel edasi kaevata, tuleb pidada mitte vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks tehtud vahistamismääruseks Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta artikli 4 punkti 6 tähenduses, vaid kohtu alla andmiseks tehtud vahistamismääruseks sama raamotsuse artikli 5 punkti 3 tähenduses? |
|
2. |
Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas sama raamotsuse artikli 4 punkti 6 ja artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda liikmesriikidel kohaldada niisuguse nende territooriumil elava isiku vahistamismääruse teinud õigusasutusele üleandmise suhtes, kelle kohta on esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel tehtud vahistamismäärus vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, tingimust, et see isik tuuakse tagasi vahistamismäärust täitvasse riiki, et ta kannaks seal vabadusekaotust või täidaks vabadust piiravat julgeolekumeedet, mis mõistetakse talle lõplikult vahistamismääruse teinud riigis? |
|
3. |
Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas nimetatud sätetega rikutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2 ja konkreetsemalt võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet? |
|
4. |
Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas sama raamotsuse artikleid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda liikmesriigi õigusasutustel keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui on tõsist alust arvata, et selle täitmise tagajärjel rikutakse asjaomase isiku põhiõigusi niisugustena, nagu need on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2? |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/11 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'État (Prantsusmaa) 4. augustil 2009 — Ministre du budget, des comptes publics et de la fonction publique versus Société Accor
(Kohtuasi C-310/09)
2009/C 233/20
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d'État
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja: Ministre du budget, des comptes publics et de la fonction publique
Vastustaja: Société Accor
Eelotsuse küsimused
|
1. |
|
|
2. |
Kas juhul, kui vastus esimese küsimuse punktidele a ja b on jaatav ja kui Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 56 ja 43 tõlgendatakse nii, et nendega on vastuolus eespool kirjeldatud tulumaksukrediidisüsteem ja seega on haldusasutus põhimõtteliselt kohustatud sellel alusel sisse nõutud summad tagastama, sest need on sisse nõutud, eirates ühenduse õigust, takistab ühenduse õigus niisuguse süsteemi korral, mis ei too iseenesest kaasa maksu maksukohustuslasepoolset kolmandale isikule ülekandmist:
|
|
3. |
Kas võttes arvesse vastust esimesele ja teisele küsimusele, takistavad ühenduse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted summade tagastamise suhtes, mis tagab sama maksusüsteemi kohaldamise dividendide suhtes, mida emaettevõtja jaotab edasi, ükskõik kas need dividendid tulenevad summadest, mida maksavad tema Prantsusmaal või mõnes teises Euroopa Ühenduse liikmesriigis asutatud tütarettevõtjad, kohaldamast tingimust, et — piiramata Prantsusmaa ja selle liikmesriigi vahel, kus tütarettevõtja on asutatud, võimaliku kehtiva kahepoolse konventsiooni infovahetust käsitlevate sätete kohaldamist — maksukohustuslane esitab teabe, mis tal ainsana on ja mis käsitleb iga vaidlusaluse dividendi osas mõnes muus Euroopa Ühenduse liikmesriigis kui Prantsusmaa asutatud tütarettevõtjate saadud kasumi puhul eelkõige tegelikult kohaldatud maksumäära ja tegelikult tasutud maksusummat, isegi kui Prantsusmaal asuvate tütarettevõtjate puhul ei nõuta neid tõendeid, mis on haldusasutusele teada? |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/12 |
NDSHT Nya Destination Stockholm Hotell & Teaterpaket AB 12. augustil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 9. juuni 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-152/06: NDSHT Nya Destination Stockholm Hotell & Teaterpaket AB versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-322/09 P)
2009/C 233/21
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: NDSHT Nya Destination Stockholm Hotell & Teaterpaket AB (esindajad: advokaadid M. Merola ja L. Armati)
Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna; |
|
— |
tunnistada Destination Stockholmi hagi kohtuasjas T-152/06 vastuvõetavaks ja põhjendatuks, ning sellest tulenevalt rahuldada esitatud nõuded; |
|
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Teise võimalusena:
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna ja tunnistada Destination Stockholmi hagi kohtuasjas T-152/06 vastuvõetavaks; |
|
— |
suunata asi tagasi Esimese Astme Kohtule asjaolude uurimiseks; |
|
— |
teha otsus esimese astme ja apellatsiooniastme kohtukulude kohta hiljem. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses Esimese Astme Kohus:
|
— |
kohaldas vääralt EÜ artiklit 230, kuna ta on ilmselgelt moonutanud vaidlustatud kirjade sisu, nende autori tahet ja Esimese Astme Kohtule esitatud tõendeid; |
|
— |
liigitas vääralt komisjoni seisukoha vaidlustatud meetmete osas esialgseks ja põhjendas sama asjaolu vastuoluliselt; |
|
— |
viitas asjakohatult EÜ artikli 88 lõikele 1, leides, et komisjon jättis rahuldamata taotluse, mis käsitles asjakohaste meetmete soovitamist; |
|
— |
kohaldas vääralt määruse nr 659/1999 (1) artikleid 4, 10, 13 ja artikli 20 lõiget 2, eelkõige sedastades, et komisjon poolt vaidlustatud meetmete liigitamine olemasolevaks abiks takistab kaebuse rahuldamata jätmist vaidlustamast. |
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/13 |
17. augustil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik
(Kohtuasi C-330/09)
2009/C 233/22
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Braun ja M. Adam)
Kostja: Austria Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et kuna Austria Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, (1) täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 29. juunil 2008. Käesoleva hagi esitamise kuupäevaks ei olnud kostja vajalikke ülevõtmismeetmeid veel vastu võtnud või vähemalt ei olnud ta komisjoni neist teavitanud.
(1) ELT L 157, lk 87.
Esimese Astme Kohus
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/14 |
Esimese Astme Kohtu 8. juuni 2009. aasta otsus — Krcova versus Euroopa Kohus
(Kohtuasi T-498/07 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Töölevõtmine - Katseaeg - Katseaja pikendamine - Katseaja lõpparuanne - Teenistusest vabastamine katseaja lõppedes - Personalieeskirjade artikkel 34 - Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus)
2009/C 233/23
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Erika Krcova (Trnava, Slovakkia) (esindaja: advokaat J. Rooy)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Kohus (esindajad: M. Schauss, hiljem A. V. Placco)
Ese
Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 18. oktoobri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) ja selle otsuse tühistamise nõue.
Resolutiivosa
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Erika Krcova kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista talt välja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtukulud käesolevas kohtuastmes. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/14 |
Esimese Astme Kohtu 29. juuni 2009. aasta määrus — Athinaïki Techniki versus komisjon
(Kohtuasi T-94/05) (1)
(Riigiabi - Kaebus - Otsus lõpetada kaebuse menetlemine - Esimese Astme Kohtusse tagasisaatmine pärast tühistamist - Vaidlustatud otsuse tühistamine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
2009/C 233/24
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Athinaïki Techniki AE (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat S. Pappas)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: D. Triantafyllou)
Kostja toetuseks menetlusse astuja: Athens Resort Casino AE Symmetochon (Marrousi, Kreeka) (esindajad: barrister F. Carlin ja advokaat N. Korogiannakis
Kohtuasja ese
Nõue tühistada komisjoni 2. detsembri 2004. aasta otsus lõpetada hageja kaebuse menetlemine, mis puudutas „Casino Mont Parnès” riigihanke raames Kreeka Vabariigi poolt Hyatt Regency kontsernile antud väidetavat riigiabi
Määruse resolutiivosa
|
1. |
Käesolevas menetluses on otsuse tegemise vajadus on äralangenud. |
|
2. |
Euroopa Ühenduste Komisjon kannab kohtukulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/15 |
Esimese Astme Kohtu 2. juuli 2009. aasta määrus — Evropaïki Dynamiki versus EKP
(Kohtuasi T-279/06) (1)
(Teenuste riigihange - Ühenduse pakkumismenetlus - IT-alase konsultatsiooni ja IT arendusteenuste tellimine Euroopa Keskpanga poolt - Pakkumuse tagasilükkamine ja otsus sõlmida hankeleping teiste pakkujatega - Tühistamishagi - Põhjendatud huvi - Kõrvalejätmise õiguslik alus - Siseriikliku ametiasutuse poolt antud luba - Hagi, mis on osaliselt ilmselgelt põhjendamatu ja osaliselt vastuvõetamatu)
2009/C 233/25
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja N. Keramidas)
Kostja: Euroopa Keskpank (esindajad: F. von Lindeiner ja G. Gruber)
Kohtuasja ese
Nõue tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 31. juuli 2006. aasta otsus lükata tagasi hageja esitatud pakkumine läbirääkimistega pakkumismenetluses IT-alase konsultatsiooni ja IT arendusteenuste tellimiseks EKP poolt ja sõlmida leping teise pakkujaga.
Määruse resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE’lt. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/15 |
Esimese Astme Kohtu 10. juuni 2009. aasta otsus — Procter & Gamble versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bayer (LIVENSA)
(Kohtuasi T-159/08) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
2009/C 233/26
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: The Procter & Gamble Company (Cincinnati, Ühendriigid) (esindaja: advokaat K. Sandberg)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)
Teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas: Bayer AG (Leverkusen, Saksamaa)
Ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 11. veebruari 2008. aasta otsuse (asi R 960/2007-2) peale, mis käsitleb Bayer AG ja The Procter & Gamble Company vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud |
|
2. |
Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja ühtlustamisameti kohtukulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/15 |
Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2009. aasta määrus — infeurope versus komisjon
(Kohtuasi T-176/08) (1)
(Tegevusetushagi, tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Teenuste riigihange - Hankemenetlus, mis puudutab Ühtlustamisameti põhitegevuse süsteemide tarkvarahooldust - Halduskaebus komisjonile - Komisjoni vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsus - Uued nõuded - Seos tegevusetushagi ja kahju hüvitamise nõude vahel - Ilmselge vastuvõetamatus)
2009/C 233/27
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: infeurope (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaat O. Mader)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Bambara ja E. Manhaeve)
Kohtuasja ese
Esiteks tegevusetushagi, millega palutakse tuvastada, et komisjon jättis õigusvastaselt tühistamata hankelepingu sõlmimise otsuse, mille tegi Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ühtlustamisamet) hankemenetluses AO/042/05 (ühtlustamisameti põhitegevuse süsteemide tarkvarahooldus (kaubamärkide ja disainilahenduste haldamine ja registreerimine) ning lõpetamata juba sõlmitud lepingud, ning nõue tühistada komisjoni vaikimisi tehtud otsus, millega ta lükkas tagasi hageja poolt 2. detsembril 2007. aastal nimetatud hankemenetluse raames esitatud halduskaebuse ning teiseks kahju hüvitamise hagi, millega taotletakse komisjoni väidetava õigusvastase tegevuse tõttu hageja poolt väidetavalt kantud kahju hüvitamist.
Määruse resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja infeurope’ilt. |
|
3. |
Puudub vajadus European Dynamics SA menetlusse astumise avalduse lahendamiseks. |
|
4. |
infeurope, komisjon ja European Dynamics kannavad ise oma menetlusse astumise avaldusega seotud kohtukulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/16 |
Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2009. aasta määrus — infeurope versus komisjon
(Kohtuasi T-188/08) (1)
(Tegevusetushagi, tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Teenuste riigihange - Hankemenetlus, mis puudutab nõustamisteenuste, auditi ja uuringute osutamist ühtlustamisametile - Halduskaebus komisjonile - Komisjoni vaikimisi tehtud tagasilükkamise otsus - Uued nõuded - Seos tegevusetushagi ja kahju hüvitamise nõude vahel - Ilmselge vastuvõetamatus)
2009/C 233/28
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: infeurope (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaat O. Mader)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Bambara ja E. Manhaeve)
Kohtuasja ese
Esiteks tegevusetushagi, millega palutakse tuvastada komisjoni tegevusetus, kuna ta jättis õigusvastaselt tühistamata hankelepingu sõlmimise otsuse, mille tegi Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ühtlustamisamet) hankemenetluses AO/026/06 CAS nõustamisteenuste, auditi ja uuringute osutamiseks ühtlustamisametile ning lõpetamata juba sõlmitud lepingud, ning nõue tühistada komisjoni vaikimisi tehtud otsus, millega ta lükkas tagasi hageja poolt 13. detsembril 2007. aastal nimetatud hankemenetluse raames esitatud halduskaebuse ning teiseks kahju hüvitamise hagi, millega taotletakse komisjoni väidetava õigusvastase tegevuse tõttu hageja poolt väidetavalt kantud kahju hüvitamist.
Määruse resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja infeurope’ilt. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/16 |
Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2009. aasta määrus — Hoo Hing versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Tresplain Investments (Golden Elephant Brand)
(Kohtuasi T-300/08) (1)
(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 63 lõige 4 (nüüd määruse(EÜ) nr 207/2009 artikli 65 lõige 4) - Õigusakt, millega rahuldati täielikult hageja nõuded - Vastuvõetamatus)
2009/C 233/29
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Hoo Hing Holdings Ltd (Romford, Essex, Ühenkuningriik) (esindaja: barrister M. Edenborough)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Novais Gonçalves)
Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Tresplain Investments Ltd (Tsing Yi, Hong-Kong) (esindaja: barrister D. McFarland)
Kohtuasja ese
Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese koja 7. mai 2008. aasta otsuse (asi R 889/2007-1) peale, mis on tehtud kehtetuks tunnistamise menetluses Hoo Hing Holdings Ltd ja Tresplain Investments Ltd vahel.
Otsuse resolutiivosa
|
1. |
Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja arvatud Hoo Hing Holdings Ltd-lt.. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/17 |
Esimese Astme Kohtu 22. juuni 2009. aasta määrus — Timmer versus kontrollikoda
(Kohtuasi T-340/08 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Hindamine - Uued ja olulised asjaolud - Osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)
2009/C 233/30
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Marianne Timmer (Saint-Sauves-d’Auvergne, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Rollinger)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedy, J.-M. Stenier ja G. Corstens)
Ese
Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 5. juuni 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F-123/06: Timmer versus kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse see määrus tühistada.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Marianne Timmeri kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja käesolevas kohtuastmes kantud kulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/17 |
Esimese Astme Kohtu 22. juuni 2009. aasta määrus — Nijs versus kontrollikoda
(Kohtuasi T-371/08 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Apellandi ülemuse nimetamise otsus - Sisekonkurss - personalikomitee valimised - Otsus apellandi edutamata jätmise kohta 2006. aastal - Osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)
2009/C 233/31
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Bart Nijs (Bereldange, Luxembourg) (esindajad: advokaadid F. Rollinger ja A. Hertzog)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedey, J.-M. Stenier ja J. Vermer)
Ese
Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. juuni 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F-5/07: Nijs versus kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles palutakse see määrus tühistada.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Bart Nijsi kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja käesolevas kohtuastmes kantud kulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/17 |
Esimese Astme Kohtu 22. juuni 2009. aasta määrus — Nijs versus kontrollikoda
(Kohtuasi T-376/08) (1)
(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - 2005/2006. aasta hindamisaruanne - 2007. aasta hindamise käigus hageja edutamata jätmine - Kontrollikoja otsus pikendada oma peasekretäri ametiaega - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)
2009/C 233/32
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Bart Nijs (Bereldange, Luksemburg) (esindajad: advokaadid F. Rollinger ja A. Hertzog)
Kostja: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad: T. Kennedy, J.-M. Steiner ja G. Corstens)
Kohtuasja ese
Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. juuni 2006. aasta määruse peale kohtuasjas F-1/08: Nijs vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) selle kohtumääruse tühistamiseks.
Määruse resolutsioon
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Mõista käesoleva kohtuastme Euroopa Ühenduste Kontrollikoja kohtukulud välja Bart Nijsilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/18 |
Esimese Astme Kohtu presidendi 10. juuli 2009. aasta määrus — TerreStar Europe versus komisjon
(Kohtuasi T-196/06 R)
(Ajutiste meetmete kohaldamine - Otsus kosmoseside teenuseid pakkuvate üleeuroopaliste süsteemide operaatorite valiku kohta - Täitmise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)
2009/C 233/33
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: TerreStar Europe Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaat R. Olofsson ja barrister J. Killick)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Braun ja A. Nijenhuis, keda abistavad advokaadid K. Platteau ja D. Van Liedekerke)
Kohtuasja ese
Nõue peatada komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus 2009/449/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate üleeuroopaliste süsteemide operaatorite valiku kohta (MSS) (ELT L 149, lk 65) täitmine.
Määruse resolutsioon
|
1. |
Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. |
|
2. |
Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi. |
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/18 |
22. juulil 2009 esitatud hagi — Evropaïki Dynamiki versus EASA
(Kohtuasi T-297/09)
2009/C 233/34
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja M. Dermitzakis)
Kostja: Euroopa Lennundusohutusamet
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada lennundusohutusameti otsus valida hageja pakkumus, mis esitati avatud hankemenetluses EASA.2009.OP.02 IKT-teenused, 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 5. osa, (ELT 2009/S 22-030588) kaskaadmehhanismide teiseks ja kolmandaks töövõtjaks, millest hagejale teatati 12. mai 2008. aasta, 8. juuli 2009. aasta, 13. juuli 2009. aasta ja 15. juuli 2008. aasta nelja eraldi kirjaga, ja ühtlasi ka kõik edasised selle otsusega seotud lennundusohutusameti otsused, sealhulgas otsus sõlmida leping eduka pakkujaga; |
|
— |
mõista lennundusohutusametilt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mida hageja kandis käesoleva hankemenetluse tõttu summas 6 100 000 eurot; |
|
— |
mõista hageja kohtukulud ja muud käesoleva hagiga seotud kulud välja lennundusohutusametilt, isegi kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas asjas palub hageja tühistada kostja otsus valida hageja pakkumus, mis esitati IKT teenuste avatud hankemenetluses (EASA.2009.OP.02), kaskaadmehhanismide teiseks ja kolmandaks töövõtjaks ja sõlmida leping eduka pakkujaga. Lisaks palub hageja temale kogu kahju hüvitamist, mida hageja kandis hankemenetluse tõttu.
Hageja toetab oma nõudeid järgmiste väidetega.
Esiteks väidab hageja, et kostja rikkus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, jättes järgimata finantsmääruse (1) artikli 93 lõike 1 ja artikli 94 välistamiskriteeriume, kui ei välistanud hankemenetlusest edukaks osutunud konsortsiumi liiget, keda siseriiklikud ametivõimud süüdistavad õigusvastastes toimingutes –mille suhtes viimane on süü omaks võtnud —, eeskätt kelmuses ja altkäemaksu andmises seoses Euroopa Liidu ametiasutustega ja rahvusvaheliselt sõlmitud hankelepinguga, samuti raamatupidamisdokumentide võltsimises, ja teist edukaks osutunud pakkujat, kes on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi Euroopa Komisjoni ees. Sellega on kostja rikkunud rakenduseeskirjade (2) artiklit 133a ja 134, samuti direktiivi 2004/18/EÜ (3) artiklit 45.
Lisaks heidab hageja kostjale ette ebaprofessionaalset käitumist, tulenevalt asjaolust, et üks edukaks osutunud pakkujatest potentsiaalselt kasutab WTO/GPA-väliseid allhankijaid.
Teiseks väidab hageja, et kostja tegi olulisi kaalutlusvigu ega järginud põhjendamiskohustust, millega rikkus finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju, samuti direktiivi 2004/18/EÜ ja EÜ artiklit 253. Hageja arvates rikkus kostja lisaks võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna üks edukaks osutunud pakkujatest ei vastanud hanke tehnilisele kirjeldusele.
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (ELT L 99, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74)
(2) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2002 L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145)
(3) Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/19 |
22. juulil 2009 esitatud hagi — Evropaïki Dynamiki versus komisjon
(Kohtuasi T-298/09)
2009/C 233/35
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja M. Dermitzakis)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada komisjoni otsus valida hageja pakkumus, mis esitati hariduskavade sisseostetavate teenuste (ESP-ISEP) avatud hankemenetluse EAC/01/2008 1. osas „Infosüsteemide arendamine ja hooldus” ja 2. osas „Infosüsteemide uuringud, testimine, koolitus ja tugi” (ELT 2008/S 158-212752), kaskaadmehhanismide teiseks töövõtjaks, millest hagejale teatati 12. mai 2008. aasta kahe eraldi kirjaga, ja ühtlasi ka kõik edasised selle otsusega seotud komisjoni otsused, sealhulgas otsus sõlmida leping eduka pakkujaga; |
|
— |
mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mida hageja kandis käesoleva hankemenetluse tõttu summas 9 554 480 eurot; |
|
— |
mõista hageja kohtukulud ja muud käesoleva hagiga seotud kulud välja komisjonilt, isegi kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas asjas palub hageja tühistada kostja otsus valida hageja pakkumus, mis esitati hariduskavade sisseostetavate teenuste (ESP-ISEP) avatud hankemenetluses (EAC/01/2008), kaskaadmehhanismide teiseks töövõtjaks ja sõlmida leping eduka pakkujaga. Lisaks palub hageja temale kogu kahju hüvitamist, mida hageja kandis hankemenetluse tõttu.
Hageja toetab oma nõudeid järgmiste väidetega.
Esiteks väidab hageja, et kostja rikkus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, jättes järgimata finantsmääruse (1) artikli 93 lõike 1 ja artikli 94 välistamiskriteeriume, kui ei välistanud hankemenetlusest edukaks osutunud konsortsiumi liiget, kes on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi kostja ees. Sellega on kostja rikkunud rakenduseeskirjade (2) artiklit 133a ja 134.
Teiseks väidab hageja, et kostja rikkus finantsmääruse artikli 100 lõiget 2, kuna ei esitanud piisavaid põhjendusi. Hageja arvates olid komisjoni märkused üldsõnalised, eksitavad ja ebaselged.
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon on õigusvastaselt pikendanud hangete kehtivuse tähtaega, millega rikkunud finantsmääruse artiklit 130, samuti hea halduse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (ELT L 99, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74)
(2) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2002 L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145).
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/19 |
30. juulil 2009 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi T-308/09)
2009/C 233/36
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato P. Gentili)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada Euroopa komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi 20. mai 2009. aasta kiri nr 4263, mille ese on „piirkondlik rakenduskava „Campania” 2000-2006. 12. jaanuari 2009. aasta väljamaksetaotlus Sysfin 2009/0154 Adonis A/723”, ja mis sisaldab järgmist otsust „18 544 968,79 euro suurune summa, mis kajastab pärast 17. maid 2006 jäätmekäitlust ja jäätmete kõrvaldamist käsitleva piirkondliku kava puudutava meetme 1.7 raames kantud kulusid, ei ole abikõlblik”. |
Väited ja peamised argumendid
Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-99/09: Itaalia vs. komisjon (1).
Hageja väidab eelkõige, et:
|
— |
rikuti nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (2) artikleid 32 ja 39, sest vastustaja vähendas „kuni kohtuasja T-99/09 lahendamiseni” nende väljamaksete määra, mis on seotud meetme 1.7 raames kantud tõendatud kuludega, samas kui pooleliolev kohtumenetlus maksemenetluses varem võetud meetmete osas ei kuulu asjaolude hulka, mille esinemisel struktuurifondidest eraldatud toetust eespool viidatud sätete alusel vähendada võiks; |
|
— |
rikuti EÜ artiklit 230. Selle kohta väidab hageja, et kui liikmesriikidel tuleks kohtumenetluse algatamise tõttu karta järgmiste vahemaksete vähendamist, ei saaks nad enam vabalt kasutada põhiõigust kohtulikule kaitsele. |
(1) ELT L 102, lk 34.
(2) EÜT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/20 |
Luigi Marcuccio 4. augustil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. mai 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-73/08: Marcuccio vs. komisjon
(Kohtuasi T-311/09 P)
2009/C 233/37
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
Igal juhul:
|
— |
tühistada vaidlustatud määrus täies ulatuses; |
|
— |
tunnistada edasikaevatud kohtuasja aluseks olnud hagi täielikult vastuvõetavaks. |
Esimese võimalusena:
|
— |
tühistada kostja otsus jätta 27. juuni 2007. aasta taotlus läbi vaatamata; |
|
— |
tühistada kostja otsus jätta 29. juuni 2007. aasta taotlus rahuldamata; |
|
— |
tühistada kostja otsus jätta 30. juuni 2007. aasta taotlus rahuldamata; |
|
— |
tühistada kostja otsus jätta 2. juuli 2007. aasta taotlus rahuldamata; |
|
— |
tühistada vajalikus ulatuses 29. aprilli 2008. aasta teatis, millele on alla kirjutanud Bernhard Jansen; |
|
— |
hagiavalduses esitatu alusel mõista Euroopa Komisjonilt apellandi kasuks välja summa 4 747,29 eurot või sellest suurem või väiksem summa, mida Esimese Astme Kohus peab kohaseks ja õiglaseks, millele on lisatud iga-aastaselt kapitaliseeritav ja alates 7. novembrist 2007 kulgema hakkav 10 %-line aastaintress või millele kohaldatakse sellist intressimäära, kapitaliseerimist ja kulgema hakkamise kuupäeva, mida kohus peab õiglaseks; |
|
— |
mõista Euroopa Komisjonilt apellandi kasuks välja kõik tema esimeses kohtuastmes ja käesolevas apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. |
Teise võimalusena:
|
— |
saata edasikaevatud kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 20. mai 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F-73/08. Selle määrusega jäeti osalise vastuvõetamatuse ja osalise põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, mille ese oli nõue tühistada kostja otsus jätta rahuldamata apellandi taotlused hüvitada teatavad ravikulud tavalise määra ja „täiendava” määra alusel ehk 100 % ulatuses.
Apellant väidab oma nõuete põhjenduseks, et on rikutud ühenduse otsuse põhjendamise põhimõtet, vaidlustatava akti mõistet, kohtulahendi seadusjõu põhimõtet, võimude lahususe põhimõtet ning kohtupraktikat, mis käsitleb ühenduse kohtu poolt ühenduse institutsiooni otsuse tühistamise mõju.
Lisaks väidab apellant, et on rikutud poolelioleva kohtuasja ja varasema otsuse muutmata jätmise otsuse mõisteid ning kohtukulusid reguleerivaid sätteid.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 23. juuli 2009. aasta määrus — Kat jt versus nõukogu ja komisjon
(Liidetud kohtuasjad T-530/93, T-531/93, T-87/94, T-91/94, T-106/94, T-120/94 ja T-124/94) (1)
2009/C 233/38
Kohtumenetluse keel: hollandi
Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 23. juuli 2009. aasta määrus — Bouma jt versus nõukogu ja komisjon
(Kohtuasi T-533/93) (1)
2009/C 233/39
Kohtumenetluse keel: hollandi
Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 23. juuli 2009. aasta määrus — Wilman jt versus nõukogu ja komisjon
(Liidetud kohtuasjad T-4/94, T-73/94, T-372/94, T-52/97, T-60/97, T-64/97 ja T-144/97) (1)
2009/C 233/40
Kohtumenetluse keel: hollandi
Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 16. juuli 2009. aasta määrus — Studio Bichara jt versus komisjon
(Kohtuasi T-86/06) (1)
2009/C 233/41
Kohtumenetluse keel: itaalia
Esimese koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 27. juuli 2009. aasta määrus — Fusco versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Fusco International (FUSCOLLECTION)
(Kohtuasi T-48/08) (1)
2009/C 233/42
Kohtumenetluse keel: itaalia
Neljanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 30. juuni 2009. aasta määrus — Sahlstedt jt versus komisjon
(Kohtuasi T-129/08) (1)
2009/C 233/43
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Neljanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/21 |
Esimese Astme Kohtu 24. juuni 2009. aasta määrus — Four Ace International versus Siseturu Ühtlustamise Amet (skiken)
(Kohtuasi T-156/09) (1)
2009/C 233/44
Kohtumenetluse keel: saksa
Esimese koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.
Avaliku Teenistuse Kohus
|
26.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 233/22 |
Avaliku Teenistuse Kohtu 4. juuni 2009. aasta määrus — Locchi versus komisjon
(Kohtuasi F-78/08) (1)
2009/C 233/45
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Kolmanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi poolte kohtuvälise kokkuleppe alusel registrist.
(1) ELT C 301, 22.11.2008, lk 66.