16.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 223/3

Komisjoni teatis ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta

2009/C 223/02

1. SISSEJUHATUS

1.1. Regionaalabi meetmete üldreeglid

Komisjoni regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (1) (edaspidi „regionaalabi suunised”) selgitatakse komisjoni üldist lähenemisviisi regionaalabile. Regionaalabi suunistes sätestatud tingimuste kohaselt ja arvestamata regionaalabi võimalikke negatiivseid mõjusid kaubandusele ja konkurentsile, võib komisjon pidada riigiabi ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui seda antakse teatavate ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusarengu edendamiseks Euroopa Liidus.

Üldiselt võetakse regionaalabi suunistes arvesse kõnealuste piirkondade arengut mõjutavate probleemide suhtelist tõsidust, kasutades kindlaid regionaalabi ülemmäärasid. Nimetatud abi maksimaalsed osatähtsused jäävad 10 % ja 50 % vahele abikõlblikest kuludest. Nende aluseks on peamiselt kõnealuste piirkondade SKP elaniku kohta, kuid liikmesriikidele on võimaldatud ka teatav paindlikkus kohalike tingimuste arvestamiseks. Iga liikmesriigi regionaalabi kaardid avaldatakse Europa (2) veebisaidil. Kõnealused astmelised abi osatähtsused peegeldavad sisuliselt tasakaalu, mille komisjon peab saavutama investeeringuteks ettenähtud regionaalabi positiivsete ja negatiivsete mõjude vahel, ühelt poolt edendades selleks positiivseid mõjusid, mis eelkõige seonduvad ühtekuuluvuse edendamisega ebasoodsas olukorras olevatesse piirkondadesse investeeringute ligimeelitamise kaudu, ja teiselt poolt piirates võimalikke negatiivseid mõjusid, mis võivad sellise üksikutele ettevõtjatele antava abi tõttu tekkida näiteks teistele ettevõtjatele ja piirkondadele, mille suhtelised konkurentsieelised vastavalt vähenevad.

Ulatuslikuks investeerimisprojektiks loetakse alginvesteeringut, mille abikõlblike kulude nüüdisväärtus ületab 50 miljonit EUR (3). Ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele iseloomulikud piirkondlikud probleemid mõjutavad ulatuslikke investeerimisprojekte võrreldes vähem ulatuslike projektidega vähemal määral. Ulatuslikud investeerimisprojektid võivad suurema tõenäosusega kaubandust mõjutada ja võivad seetõttu teistes piirkondades tegutsevate konkurentidega võrreldes kaasa tuua ulatuslikuma konkurentsimoonutuse. Ulatuslike investeerimisprojektide puhul eksisteerib ka oht, et abi ületab piirkondliku halvemuse hüvitamiseks minimaalselt vajaliku ning et sellistele projektidele mõeldud riigiabi avaldab negatiivset mõju tingides ebatõhusaid tootmiskoha valikuid, süvendades konkurentsimoonutusi ning kuna abi kujutab endast kulukat vahendite ülekandmist maksumaksjalt abisaajale, siis ka ühiskonna üldist heaolu vähendades.

Regionaalabi suunistega nähakse ette ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmist käsitlevad erieeskirjad (4). Regionaalabi suunistega nähakse ette kõnealuste ulatuslike investeerimisprojektide regionaalabi ülemmäärade automaatne ja järk-järguline vähendamine, et piirata konkurentsimoonutusi tasemeni, mis võimaldaks oletada, et neid kompenseerib kõnealuste piirkondade arengust saadav kasu (5).

Peale selle peavad liikmesriigid eraldi teatama mis tahes abist, mida antakse investeerimisprojektidele juhul, kui kavandatav abi ületab lubatud piirmäära, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kuludega investeeringu korral võib kohaldatavate eeskirjade kohaselt saada (teatamiskohustuse piirmäär) (6). Kõnealuste teatatud juhtumite puhul kontrollib komisjon eelkõige abi osatähtsust, kokkusobivust regionaalabi suuniste üldiste kriteeriumidega ja seda, kas teatatud investeering kujutab endast olulist tootmisvõimsuse suurenemist, mis aitab samal ajal tõhustada ebatõhusat või isegi langevat turgu, või annab eelise ettevõtjatele, kellel on suur turuosa.

1.2. Süvahindamisele kuuluvad regionaalabi meetmed

Vaatamata automaatsele vähendamisele võivad teatavatele ulatuslikele investeerimisprojektidele antud suuremahulised regionaalabi summad kaubandust siiski märkimisväärselt mõjutada ning võivad kaasa tuua olulise konkurentsimoonutuse. Seetõttu oli komisjon varem seisukohal, et ulatuslikele investeerimisprojektidele ei anta abi, mis ületab järgmisi ülemmäärasid (7):

—	abisaaja arvele langeb üle 25 % asjaomaste toodete läbimüügist asjaomastel turgudel, või

—	projektiga saavutatud tootmisvõimsus on üle 5 % turu suurusest, samal ajal kui kõnealuse turu kasvumäär on madalam kui Euroopa Majanduspiirkonna SKP kasvumäär.

Kehtivate regionaalabi suuniste kohaselt on komisjon siiski otsustanud individuaalsema lähenemisviisi kasuks, mis võimaldab projektidest tulenevat ühtekuuluvust ja muud kasu võimalikult täpselt arvesse võtta. Kõnealust kasu tuleb siiski võrrelda tõenäolise negatiivse mõjuga kaubandusele ja konkurentsile. Negatiivne mõju tuleks samuti kindlaks määrata võimalikult täpselt. Seetõttu nähakse regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktides a ja b ette, et komisjon viib teatamiskohustuse piirimäära ületavate ja ühte või mõlemat regionaalabi suuniste punkti 68 tingimust täitvate (süvahindamise piirmäärad, mis on samad piirmäärad, mida on kirjeldatud käesoleva teatise punktis 6) juhtumite puhul läbi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikest 2 tuleneva ametliku uurimismenetluse. Sellistel juhtudel on ametliku uurimismenetluse eesmärgiks kontrollida üksikasjalikult, „et abi oleks vajalik investeeringule ergutava mõju avaldamiseks ning et abimeetmest saadav kasu ületaks konkurentsimoonutuste mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele” (8).

Regionaalabi suuniste joonealuses märkuses nr 63 teatab komisjon oma kavatsusest koostada „täiendavad suunised kriteeriumide kohta, mida võetakse arvesse asjaomase hindamise käigus”. Allpool esitab komisjon suunised nõutava teabe ning metoodika kohta, mida ta kasutab meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikasjalikku hindamist. Komisjon teostab kooskõlas riigiabi tegevuskavaga (9) abi üldhindamise, hinnates selle negatiivsete ja positiivsete mõjude vahelist tasakaalu, et määrata kindlaks, kas abimeetme saab tervikuna heaks kiita.

Üksikasjalik hindamine peaks olema proportsionaalne abist tekkida võivate võimalike moonutustega. See tähendab, et analüüsi ulatus sõltub juhtumi laadist. Seetõttu oleneb vajalike tõendite iseloom ja tase ka iga individuaalse juhtumi iseärasustest. Järgides nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjas EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (10), artiklites 6 ja 7 sätestatud ametliku uurimise läbiviimist käsitlevaid sätteid, võib komisjon muu hulgas kutsuda liikmesriike üles esitama sõltumatuid uuringuid, mis kinnitaksid teatises sisalduvat teavet, või kaasata teisi asjaomasel turul tegutsevaid ettevõtjad või regionaalarengu eksperte. Peale selle on ametliku uurimise ajal teretulnud huvitatud isikute märkused. Komisjon määrab kindlaks peamised küsimused, mille puhul oodatakse menetluse algatamise järel sidusrühmade osalemist.

10.	Käesoleva teatise eesmärk on tagada komisjoni otsustusprotsessi läbipaistvus ja etteaimatavus ning liikmesriikide võrdne kohtlemine. Komisjon jätab endale võimaluse käesolevaid suuniseid saadud kogemuste põhjal muuta ja läbi vaadata.

2. ABI POSITIIVSED MÕJUD

2.1. Abi eesmärk

11.

Regionaalabi eesmärgiks on edendada üldistes huvides olevaid võrdseid võimalusi aidates parandada majanduslikku ühtekuuluvust erinevate ühenduse piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamise kaudu. Regionaalabi suuniste punktis 2 on sätestatud: „Olles suunatud ebasoodsas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, edendab regionaalabi liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning ELi ühtekuuluvust tervikuna”. Regionaalabi suuniste punktis 3 lisatakse, et „Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi antakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist. See abi edendab vähemsoodsates piirkondades paiknevate ettevõtete majandustegevuse laienemist ja mitmekesistamist, julgustades eelkõige seal uusi ettevõtteid looma.”

12.	Ulatuslike investeerimisprojektide puhul, mis täidavad süvahindamise piirmäärasid, peavad liikmesriigid tõendama, et abi vastab kõnealusele võrdsete võimaluste eesmärgile. Liikmesriik peab seetõttu tõendama, et investeerimisprojekt aitab kaasa asjaomase piirkonna arengule.

13.

Kuigi regionaalabi esmane eesmärk on edendada võrdseid võimalusi (majanduslikku ühtekuuluvust), võib regionaalabiga lahendada ka turutõrgetega seotud probleeme. Piirkondlik mahajäämus võib seonduda selliste turutõrgetega nagu puudulik teave, kooskõlastamisega seotud probleemid, abisaaja raskused avalikesse hüvedesse asjakohaste investeeringute tegemisel või investeeringute välismõjud. Kui lisaks võrdsete võimalustega seotud eesmärkidele soovitakse regionaalabiga lahendada ka tõhususega seotud probleeme, loetakse kõnealuse abi üldist positiivset mõju laiaulatuslikumaks.

14.

Järgmist mittetäielikku soovituslike kriteeriumite nimekirja võib kasutada abi piirkondliku panuse väljendamiseks, kuivõrd see aitab kaasa täiendavate investeeringute ja meetmete ligimeelitamisele piirkonnas. Kõnealused abi positiivsed mõjud võivada olla nii otsesed (nt otseselt loodud uued töökohad) kui kaudsed (nt kohalik uuendustegevus).

—	Investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse tehtud panuse indikaator. Arvestada tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ja nõutavat oskuste taset.

—	Kohalikus tarnevõrgustikus oleks võib-olla võimalik luua isegi rohkem töökohti, mis aitaks kaasa investeeringu integreerimisel kõnealusesse piirkonda ning mis tagaks ulatuslikuma edasikanduva mõju tekke. Seetõttu võetakse arvesse ka kaudselt loodud töökohtade arvu.

—

Abisaaja võetud kohustust korraldada laiaulatuslikku koolitustegevust oma töötajate (üldiste ja spetsiifiliste) oskuste parandamiseks nähakse tegurina, mis aitab kaasa regionaalarengule. Rõhku pannakse ka koolitusele, millega parandatakse töötajate teadmisi ja tööalast konkurentsivõimet väljaspool ettevõtet. Selleks, et vältida kattumist, ei loeta üldist ja erikoolitust, millele koolitusabi andmine on heaks kiidetud, regionaalabi positiivseks mõjuks.

—

Väline mastaabisääst või muu regionaalarengu vaatevinklist saadud kasu võib tekkida läheduse tõttu (kompleksne mõju). Ettevõtjate koondumine sama tööstusharu raames võimaldab üksikutel tehastel rohkem spetsialiseeruda, mille tulemuseks on suurenenud tõhusus. Füüsiline lähedus lihtsustab ettevõtjate vahelist ideede-, teadmiste- ja teabevahetust. Majandustegevuse kontsentreerumine tõmbab ligi palju tööotsijaid, mis tagab ettevõtjatele suure valiku erinevate oskustega töötajaid. Tagatud on juurdepääs õigus- ja kaubandusteenustele, mis parandab tootlikkust. Majandustegevuse kontsentreerumine võib üldiselt samuti meelitada ligi teisi investeeringuid, mis omakorda suurendavad positiivset edasikanduvat mõju (positiivne mõjuring).

—

Investeeringud sisaldavad tehnilisi teadmisi ning need võivad olla allikaks märkimisväärsele tehnosiirdele (teadmiste levik). Tehnoloogiamahukates tööstusharudes tehtavate investeeringute puhul on tehnosiire abisaavatesse piirkondadesse tõenäolisem. Selles suhtes on oluline ka teadmiste leviku tase ja spetsiifika.

—	Samuti võib arvesse võtta projekti panust piirkonna suutlikkusse luua kohaliku uuendustegevuse kaudu uusi tehnoloogiaid. Uue tootmisüksuse koostööd kohalike kõrgkoolidega võib pidada selles suhtes positiivseks nähtuseks.

—	Investeeringu kestus ja võimalikud järgnevad investeeringud näitavad ettevõtja kestvat osalemist piirkonna arengus.

15.

Liikmesriike kutsutakse eelkõige toetuma varasemate riigiabi kavade või meetmete hindamisele, abi andvate ametiasutuste teostatud mõjuhinnangutele, ekspertarvamustele ja muudele võimalikele uuringutele, mis on seotud hinnatava investeerimisprojektiga. Abisaaja äriplaan võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (majapidamiste jõukuse kasvu kohta edasikanduva mõjuna), kohalike tootjate läbimüügi ja investeeringust tuleneva käibe kohta, mis võib toetada piirkonna arengut täiendavate maksutulude kaudu.

16.

Vajadusel tuleb arvesse võtta ka seoseid kavandatava investeerimisprojekti ja riikliku strateegilise võrdlusraamistiku ning rakenduskavade vahel, mida kaasrahastatakse struktuurifondidest. Sellest tulenevalt võib komisjon struktuurifondidest või ühtekuuluvusfondist rahastatavate ulatuslike projektide analüüsi juures spetsiaalselt arvesse võtta meetmega seotud mis tahes komisjoni otsust (11). Sellise otsuse aluseks on muu hulgas „kulude-tulude analüüs, mis sisaldab riskianalüüsi ja eeldatavat mõju asjaomasele valdkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale liikmesriigis ja/või piirkonnas ning võimaluse korral ja kui see on asjakohane, teistes ühenduse piirkondades.”

2.2. Abimeetme asjakohasus

17.

Investeerimistoetuste vormis riigiabi ei ole ainuke liikmesriikidele kättesaadav poliitiline vahend, millega toetada ebasoodsas olukorras olevates piirkondades investeeringuid ja töökohtade loomist. Liikmesriigid võivad kasutada selliseid üldisi meetmeid nagu infrastruktuuri arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi tõhustamine või üldise ärikeskkonna parandamine.

18.

Asjakohaseks vahendiks loetakse meetmeid, mille puhul liikmesriik on kavandanud teisi poliitikavahendeid ja mille puhul sellise valikvahendi eelised nagu riigiabi konkreetsele ettevõtjale, on tuvastatud. Komisjon võtab eelkõige arvesse mis tahes mõjuhinnangut, mille liikmesriik on võib olla kavandatava meetme kohta teinud.

2.3. Stimuleeriv toime

19.

Abimeetme stimuleeriva toime analüüs on ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise üks kõige olulisemaid elemente. Komisjon hindab, kas kavandatav abi on vajalik, et tekiks „tegelik stimuleeriv toime selliste investeeringute teostamisele, mida abi andmiseta abisaavas piirkonnas ei tehtaks” (12). Kõnealune hindamine toimub kahel tasandil: esiteks üldisel, menetluslikul tasandil ja teiseks üksikasjalikumal, majanduslikul tasandil.

20.	Regionaalabi suuniste punktis 38 sätestatakse regionaalabi stimuleeriva toime ametliku hindamise üldkriteeriumid. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse igasuguse regionaalabi, mitte ainult ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi suhtes.

21.

Käesoleva teatisega hõlmatud ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi korral kontrollib komisjon üksikasjalikult, „et abi oleks vajalik investeeringule ergutava mõju avaldamiseks” (13). Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on kindlaks määrata, kas abi aitab tegelikult kaasa abisaaja käitumise muutumisele nii, et ta teeb kõnealusesse abistatavasse piirkonda (täiendavaid) investeeringuid. On mitmeid mõjuvaid põhjuseid, miks ettevõtja oma tegevuse teatavasse piirkonda kolib, ka juhul kui sellega ei kaasne abi andmist.

22.

Kui ühtekuuluvuspoliitikast tulenevat võrdsete võimaluste eesmärki arvesse võttes aitab abi kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, on stimuleerivat toimet võimalik tõendada kahe erineva stsenaariumi korral:

1)	Abi stimuleerib investeerimisotsust vastu võtma, sest investeering, mis ei oleks ettevõtja jaoks abi mittesaamise korral mitte üheski teises asukohas kasumlik, võib aset leida abistatavas piirkonnas (14).

2)	Abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just kõnealusesse piirkonda, sest sellega hüvitatakse abistatavas piirkonnas paiknemisega seotud netopuudujäägid ja -kulud.

23.

Liikmesriik peaks abi stimuleeriva toime olemasolu komisjonile tõendama. Liikmesriik peab esitama selged tõendid selle kohta, et abil on reaalne mõju investeeringu või asukoha valikule. Liikmesriik peab teatama, kumba stsenaariumit kohaldatakse. Üksikasjaliku hindamise võimaldamiseks peab liikmesriik esitama mitte ainult abistatavat projekti käsitleva teabe, vaid ka vastupidise stsenaariumi üksikasjaliku kirjelduse, mille kohaselt liikmesriik abisaajale abi ei anna.

24.	Esimese stsenaariumi puhul võib liikmesriik tõendada abi stimuleeriva toime olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, millest nähtub, et investeering ei oleks ilma abita kasumlik ning et muud asukohta kui kõnealune abistatav piirkond ei ole võimalik kasutada.

25.

Teise stsenaariumi puhul võib liikmesriik tõendada abi stimuleeriva toime olemasolu, esitades ettevõtja dokumente, millest nähtub, et asukoha abistatavas piirkonnas paiknemisel tekkivaid kulusid ja tulusid on võrreldud kulude ja tuludega, mis tekiksid asukoha paiknemisel mõnes teises piirkonnas. Komisjon peab nimetatud võrdlusstsenaariume realistlikeks pidama.

26.

Liikmesriike kutsutakse eriti üles kasutama riskianalüüse (sealhulgas asukohaga seotud riskide hindamisi), finantsaruandeid, äriplaane, eksperdiarvamusi ja muid hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringuid. Dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudlus-, kulu- ja finantsprognooside kohta, ning investeerimiskomisjonile esitatud ja mitmesuguseid investeerimisstsenaariume pakkuvad dokumendid või finantsturgudele esitatud dokumendid võivad stimuleeriva toime olemasolu tõendamisele kaasa aidata.

27.

Selles kontekstis ja eelkõige esimese stsenaariumi puhul võib kasumlikkuse taset hinnata meetodite abil, mida kõnealuses valdkonnas üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata järgmist: meetodid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), sisemise tasuvusläve (IRR) või rakendatud kapitalilt saadud kasumi (ROCE) hindamiseks.

28.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (täiendavate) investeeringute tegemist kõnealuses abistatavas piirkonnas, siis ei ole stimuleeriv toime piirkondlike eesmärkide saavutamiseks piisavalt tugev. Kui abil puudub piirkondlike eesmärkide saavutamiseks piisavalt stimuleeriv toime, võib kõnealust abi pidada ettevõtjale antud vabaks rahaks. Seetõttu ei kiideta ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise käigus abi heaks juhul, kui ilmneb, et sama investeering tehtaks piirkonda isegi ilma abita.

2.4. Abi proportsionaalsus

29.	Selleks, et regionaalabi oleks proportsionaalne, peab abi suurus ja osatähtsus piirduma minimaalsega, mis on vajalik selleks, et investeering tehtaks abistatavasse piirkonda.

30.

Regionaalabi suunistega on üldiselt tagatud, et regionaalabi oleks proportsionaalne abistatavaid piirkondi mõjutavate probleemide tõsidusega, kohaldades regionaalabi ülemmäärasid ja vähendades neid ülemmäärasid ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi puhul automaatselt ja järkjärgult (vt punkte 1 ja 3).

31.	Regionaalabi juhtumite korral, kus tuleb teha süvahindamine, on vajalik uurida üksikasjalikumalt, kas regionaalabi suunistele vastav proportsionaalsuse üldpõhimõte on täidetud.

32.

Esimeses stsenaariumis, st investeerimisstiimuli puhul peetakse abi üldiselt proportsionaalseks, kui abi tõttu vastab investeeringu tasuvus ettevõtja muudest investeerimisprojektidest saadavale tavapärasele tasuvusele või ettevõtja kapitalikuludele tervikuna või kõnealuses valdkonnas üldiselt saadavale tulule.

33.

Teises stsenaariumis, st asukohaga seotud stiimuli puhul, peetakse abi üldiselt proportsionaalseks, kui see võrdub abi saava ettevõtja poolt abistatavas piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude ja mõnes muus piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude vahega. Arvesse tuleb võtta kõiki kõnealuseid kulusid ja tulusid, kaasa arvatud näiteks halduskulud, transpordikulud, koolitusabiga mitte hõlmatud koolituskulud ning palga erinevused.

34.	Puhaskulud, mida loetakse seotuks piirkondliku mahajäämusega, vähendavad investeeringu kasumlikkust. Seetõttu võib stimuleeriva toime analüüsimisel kasutatud arvutusi kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamisel.

35.	Liikmesriik peab proportsionaalsust tõendama asjakohaste dokumentide alusel, kasutades näiteks punktis 26 nimetatud dokumente.

36.	Abi osatähtsus ei tohi mingil juhul olla suurem kui regionaalabi ülemmäärad, mida on korrigeeritud regionaalabi suunistes kirjeldatud vähendamise mehhanismi abil.

3. ABI NEGATIIVNE MÕJU

37.	Turuosade ja võimaliku liigse tootmisvõimsuse hindamiseks struktuuriliselt langevatel turgudel peab komisjon määratlema asjaomase kauba- ja geograafilise turu. Üldiselt (15) peaksid asjaomased turud olema juba määratletud süvahindamise objektiks olevate regionaalabi meetmete puhul.

38.

Kaks kõige olulisemat abist tulenevate võimalike negatiivsete mõjude indikaatorit on juba esitatud regionaalabi suuniste punktis 68 – suur turuosa ja võimalik liigne tootmisvõimsus struktuuriliselt langevatel turgudel. Kõnealused indikaatorid on seotud kahe konkurentsi kontekstis kahjusid käsitleva teooriaga, millest üks käsitleb turuvõimu loomist ja teine ebatõhusate turustruktuuride loomist või säilimist. Kõnealust kahte indikaatorit mõõdetakse juba enne uurimismenetluse algatamist. Kõigi lõplikul tasakaalustamisel vajaminevate tegurite leidmiseks täpsustatakse kahe kõnealuse indikaatori hindamist süvahindamise käigus. Kolmas põhjalikult hindamisele kuuluv abi võimalike negatiivsete mõjude indikaator on abi mõju kaubandusele. Kuigi kõnealust kolme indikaatorit peetakse ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast regionaalabist tuleneda võivateks peamisteks negatiivseteks mõjudeks, ei välista komisjon, et erijuhtudel võivad asjakohased olla ka teised indikaatorid.

39.	Eelkõige keskendub komisjon turuvõimu ja liigse tootmisvõimsuse mõistetega seotud negatiivsetele mõjudele. Juhtumite puhul, kus abi stimuleerib investeerimisotsust muutma ja seega kus investeeringut ilma abita ei tehtaks (stimuleeriva toime esimene stsenaarium).

40.

Kui võrdlusanalüüs siiski annab alust arvata, et investeering oleks tehtud igal juhul ka ilma abita, kuigi võib-olla teises asukohas (teine stsenaarium), ja kui abi on proportsionaalne, siis oleksid võimalikud konkurentsimoonutuste tunnused, nagu suur turuosa ja tootmisvõimsuse kasv ebatõhusatel turgudel, abist sõltumata põhimõtteliselt samasugused.

3.1. Erainvesteeringute väljatõrjumine

3.1.1. Turuvõim

41.

Väheste turuosalistega turul (tüüpiline olukord ulatuslike investeerimisprojektide puhul) optimaalse investeerimistaseme kindlaksmääramisel võtab iga ettevõtja arvesse tema konkurentide tehtud investeeringuid. Kui ettevõtja investeerib abi tõttu rohkem, võivad konkurendid sellele reageerida oma kulutuste vähendamise kaudu selles valdkonnas. Sellisel juhul on abi tulemuseks erainvesteeringute väljatõrjumine. Kui selle tulemusena konkurentide olukord nõrgeneb või nad on sunnitud isegi turult lahkuma, moonutab abi konkurentsi. Nagu punktis 38 on märgitud, eristatakse regionaalabi suunistes juhtumeid, kus abisaajal on turuvõim, ja juhtumeid, kus abi tulemuseks on märkimisväärne tootmisvõimsuse suurenemine langeval turul.

42.

Üldiselt moonutab kontsentreeritud turul ühele abisaajale antud abi tõenäolisemalt turgu, kuna iga ettevõtja otsus mõjutab tema konkurente tõenäoliselt otsesemalt. See kehtib eriti juhul, kui subsideeritakse turgu valitsevas seisundis olevat ettevõtjat. Kui abisaaja suudab abi tõttu säilitada või suurendada oma turuvõimu, (16) võib ulatuslikele investeerimisprojektidele antaval regionaalabil olla pidurdav mõju konkurentide investeerimisotsustele ning seetõttu võib see tekitada konkurentsimoonutusi. See oleks tarbijatele kahjulik. Seetõttu soovib komisjon piirata riigiabi andmist turuvõimu omavatele ettevõtjatele.

43.

Kõigi regionaalabi juhtumite puhul, mis ületavad teatamiskohustuse piirmäära (regionaalabi suuniste punkt 64), peab komisjon hindama (regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkt a) abisaaja (või kontserni, kuhu ta kuulub) osa asjaomase toote või asjaomaste toodete läbimüügist asjaomastel kauba- ja geograafilistel turgudel. Turuosa võib olla siiski ainult esialgseks viiteks võimalikele probleemidele. Seetõttu võtab komisjon süvahinnangus vajadusel arvesse ka muid tegureid, näiteks turustruktuuri, kontrollides turu kontsentratsiooni (17), võimalikke turuletuleku takistusi (18), ostujõudu (19) ja takistusi turult lahkumisel.

44.

Komisjon võtab arvesse investeerimise eelseid ja järgseid turuosi ning muid nendega seotud tegureid (tavaliselt aasta enne investeeringu algust ja aasta pärast lõpliku tootmisvõimsuse saavutamist). Negatiivsete mõjude üksikasjalikul hindamisel võtab komisjon arvesse asjaolu, et kui mõned investeerimisprojektid teostatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (ühe või kahe aasta jooksul), siis enamik ulatuslikke investeerimisprojekte võtavad palju rohkem aega. Seetõttu on enamasti vaja turgude arengut pikaajaliselt analüüsida. Komisjon teadvustab siiski asjaolu, et nimetatud pikaajalised analüüsid on spekulatiivsemad, eriti siis, kui on tegemist volatiilsete turgudega või turgudega, kus on toimumas kiire tehnoloogiline muutus. Seetõttu, mida pikaajalisem ja seega spekulatiivsem on analüüs, seda vähem kaalu antakse turuvõimu võimalikule negatiivsele mõjule või tõrjuvale käitumisele.

3.1.2. Ebatõhusate turustruktuuride loomine või säilitamine

45.

Kui konkurents on tõhus, on ebatõhusad ettevõtjad sunnitud turult lahkuma. Pikemas perspektiivis edendab nimetatud protsess tehnoloogilist arengut ja piiratud vahendite tõhusat kasutamist majanduses. Riigiabist tulenev oluline tootmisvõimsuse kasv ebatõhusal turul võib aga ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, kuna võimalik loodud liigne tootmisvõimsus võib viia kasumimarginaali pingestumiseni ning konkurentide tootmisvõimsuse vähenemiseni või isegi nende turult lahkumiseni. See võib viia olukorrani, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turule jääma, sunnitakse riigiabi tulemusena sealt lahkuma. See võib takistada ka madalate tegevuskuludega ettevõtjatel turule tulla ja nõrgestada konkurentide stiimuleid tegeleda uuendustegevusega. Selle tulemuseks on ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikemas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele.

46.

Hindamaks, kas abi võib kasutada ebatõhusate turustruktuuride loomiseks või säilitamiseks nagu eespool mainiti, võtab komisjon arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus (20). Regionaalabi suuniste kohaselt peetakse täiendavat tootmisvõimsust problemaatiliseks ainult siis, kui see on loodud ebatõhusal turul ja kui täiendav tootmisvõimsus moodustab rohkem kui 5 protsenti kõnealusest turust.

47.

Kuna absoluutses languses oleval turul loodud tootmisvõimsus on tavaliselt moonutavam kui suhtelises languses oleval turul loodud tootmisvõimsus, siis teeb komisjon vahet juhtumitel, mille puhul asjaomane turg on pikemas perspektiivis struktuurilises languses (kasv on negatiivne), ja juhtumitel, mille puhul asjaomane turg on suhtelises languses (kasv on positiivne, kuid ei ületa võrdluseks olevat kasvumäära (vt punkti 48)). Kui projektiga loodud tootmisvõimsus hõlmab struktuuriliselt absoluutses languses olevat turgu, siis loeb komisjon seda kaalumisel negatiivseks elemendiks, mille kompenseerimine mis tahes positiivsete elementidega on ebatõenäoline. Sellisel juhul on ka kaheldav, kas kõnealune piirkond saab projektist pikemas perspektiivis kasu.

48.

Turu ebatõhususe mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt võrdlust EMP viimase viie aasta SKPga enne projekti alustamist (võrdlusmäär). Andmed varasema arengu kohta on vabalt kättesaadavad ning vähem spekulatiivsed kui tulevikku suunatud prognoosid. Süvahindamises võib komisjon siiski arvesse võtta ka oodatavaid tulevasi suundumusi, kuna tootmisvõimsuse tõusu mõju hakkab väljenduma investeeringu tegemisele järgnevatel aastatel. Indikaatoriteks võivad olla asjaomaste turgude ennustatav kasv ja oodatav tootmisvõimsuse rakendusaste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.

49.

Kogemus näitab ka, et mõnedel juhtudel ei pruugi asjaomase toote kasv EMPs olla õige võrdluspunkt abi mõjude hindamiseks, eriti siis, kui turg on üleilmne ning kõnealuse toote tootmine või tarbimine EMPs on madal. Sellisel juhul uurib komisjon laiemalt abi mõju turustruktuuridele, võttes eelkõige arvesse selle potentsiaali tõrjuda välja EMPs tegutsevad tootjad.

3.2. Negatiivne mõju kaubandusele

50.

Vastavalt regionaalabi suuniste punktis 2 selgitatule eristab geograafiline spetsiifilisus regionaalabi teistest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabile on omane, et selle eesmärk on mõjutada investorite otsust, kuhu oma investeerimisprojekt suunata. Kui regionaalabi tasakaalustab piirkondlikust mahajäämusest tulenevaid täiendavaid kulusid ja toetab abisaavasse piirkonda tehtavaid täiendavaid investeeringuid, siis see mitte ainult ei aita kaasa kõnealuse piirkonna arengule, vaid toetab ka ühtekuuluvust ja on kasulik kogu ühendusele (21). Regionaalabi võimalikke negatiivseid asukohaga seotud mõjusid on regionaalabi suunistes ja regionaalabi kaartides teataval määral juba arvestatud ja piiratud, määratledes selgelt piirkonnad, kus võib regionaalabi anda, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ning abikõlbliku abi osatähtsuseid. Abi ei saa anda selleks, et meelitada investeeringuid väljapoole kõnealuseid piirkondi. Kõnealuste suuniste kohaldusalasse kuuluvate ulatuslike investeerimisprojektide hindamisel peaks komisjoni käsutuses olema kogu vajalik teave hindamaks, kas riigiabi andmise tulemusena kaob ühenduses märkimisväärne arv olemasolevaid töökohti.

51.

Täpsemalt öeldes, juhul kui investeeringud suurendavad riigiabi andmise tõttu turu tootmisvõimsust, tekib oht, et abi mõjutab negatiivselt tootmist või investeeringuid ühenduse teistes piirkondades. See on eriti tõenäoline siis, kui tootmisvõimsuse suurendamine ületab turukasvu. Nii juhtub tavaliselt ulatuslike investeerimisprojektide puhul, mis täidavad regionaalabi suuniste punkti 68 teise kriteeriumi tingimused. Negatiivne mõju kaubandusele, mis tuleneb majandustegevuse vähenemisest abi mittesaavates piirkondades, võib väljenduda töökohtade kaotusena kõnealustel turgudel, allhankijate (22) kahjumina ja positiivsete välismõjude (nt koondumisefekt, teadmiste levik, haridus ja koolitus, jne) kadumise tulemusena.

4. ABI MÕJUDE KAALUMINE

52.

Olles kindlaks teinud, et abi on vajalik investeeringute tegemise stimuleerimiseks kõnealuses piirkonnas, kaalub komisjon ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Abi üldist mõju Ühenduse ühtekuuluvusele kontrollitakse tähelepanelikult. Komisjon ei kasuta käesolevas teatises sätestatud kriteeriume mehaaniliselt, vaid annab üldhinnangu nende suhtelisele tähtsusele. Mõjude kaalumisel ei ole ükski tegur eraldiseisvana otsustava tähtsusega ning samuti ei saa ühtki tegurite kombinatsiooni iseenesest pidada piisavaks, et tagada kokkusobivus ühisturuga.

53.

Komisjon on eelkõige arvamusel, et investeeringute ligimeelitamine vaesematesse piirkondadesse (määratletuna kõrgema regionaalabi ülemmäära alusel) on ühendusesisesele ühtekuuluvusele kasulikum kui kõnealuse investeeringu tegemine soodsamas olukorras olevasse piirkonda. Seega kui teises stsenaariumis, kus tuleb esitada tõendid alternatiivse asukoha kohta, leitakse hindamise tulemusel, et ilma abita oleks investeering tehtud vaesemasse piirkonda (mida suurem piirkondlik mahajäämus, seda suurem maksimaalne regionaalabi osatähtsus) või piirkonda, millel arvatakse olevat samasugune mahajäämus kui sihtpiirkonnal (sama suur maksimaalne regionaalabi osatähtsus), loetakse seda kaalumisel negatiivseks elemendiks, mida positiivsed elemendid tõenäoliselt ei kompenseeri, kuna see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega. Teisalt ollakse üldiselt seisukohal, et sellise regionaalabi positiivne mõju, millega kompenseeritakse ainult puhaskulude vahe võrreldes arenenuma alternatiivse investeerimise sihtkohaga (ja mis täidab seega eespool nimetatud proportsionaalsuse nõuded ning „positiivse mõju” tingimused, mis hõlmavad eesmärki, asjakohasust ja stimuleerivat toimet), kaalub üles kõik uue investeeringu alternatiivse sihtkohaga seotud negatiivsed mõjud.

54.

Usaldusväärsete tõendite olemasolu korral, mis tõendavad, et riigiabi andmise tulemusena kaob Euroopa Liidus märkimisväärne arv olemasolevaid töökohti, mis oleksid tõenäoliselt muidu keskpikas ajavahemikus säilinud, tuleb kõnealuse olemasoleva asukohaga seotud sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid tasakaalustamisel arvesse võtta.

55.	Komisjon võib määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 6 sätestatud ametliku uurimismenetluse järel viia menetluse lõpule nimetatud määruse artikli 7 kohase otsusega.

56.

Komisjon võib otsustada abi heaks kiita, keelata või seada selle heakskiitmisele tingimusi (23). Kui komisjon võtab vastu tingimusliku otsuse vastavalt nimetatud määruse artikli 7 lõikele 4, võib ta sellele võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks ja proportsionaalsuse tagamiseks lisada tingimusi. Eelkõige võib komisjon vähendada teatatud abi summat või abi osatähtsust tasemeni, mida peetakse proportsionaalseks ja seega ühisturuga kokkusobivaks.

(1) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(2) http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/regional_aid/regional_aid.html

(3) Vt regionaalabi suuniste punktis 60 ja joonealustes märkustes 54 ja 55 esitatud määratlust.

(4) Vt regionaalabi suuniste osa 4.3.

(5) Vt regionaalabi suuniste punkti 67.

(6) Vt regionaalabi suuniste punkti 64.

(7) Vt 2002. aasta mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, punkt 24, (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8, muudetud ELT C 263, 1.11.2003, lk 3).

(8) Vt regionaalabi suuniste punkti 68.

(9) Vt riigiabi tegevuskava punkte 11 ja 20 (KOM(2005) 107 lõplik).

(10) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(11) Vt nõukogu 2006. aasta 11. juuli määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) 2. jagu (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

(12) Vt regionaalabi suuniste punkti 38.

(13) Vt regionaalabi suuniste punkti 68.

(14) Sellised investeeringud võivad luua tingimused jätkuinvesteeringutele, mis on elujõulised ka ilma täiendava abita.

(15) Kui asjaomaste turgude määratlusega seoses tekib kahtlusi, määratleb komisjon need oma otsuses, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse algatamist.

(16) Turuvõim on võim mõjutada turuhindu, toodangut, kaupade ja teenuste valikut või kvaliteeti või muid turu konkurentsiparameetreid olulise ajavahemiku jooksul.

(17) Sellel otstarbel võib komisjon kaaluda Herfindahl-Hirschmani indeksi kasutamist. Kõnealune indeks annab esialgse pildi turustruktuurist. Väheste turuosalistega turul, kus mitmed neist omavad suhteliselt suurt turuosa, ei pruugi abisaaja suur turuosa tekitada suuri konkurentsiprobleeme.

(18) Turuletuleku takistused hõlmavad õiguslikke takistusi (eriti intellektuaalomandiõigusi), mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning võrgustikele ja infrastruktuurile juurdepääsu tõkkeid. Kui abi antakse turule, kus abisaajaks on turgu valitsev ettevõtja, võivad võimalikud turuletuleku takistused suurendada abisaaja võimalikku turuvõimu ning seega ka kõnealuse turuvõimu võimalikku negatiivset mõju.

(19) Kui turul on tugevad ostjad, on tõenäosus, et abisaaja tõstab tugevatest ostjatest hoolimata hindu, väiksem.

(20) Kõnealuses kontekstis peetakse turgu ebatõhusaks, kui selle keskmine aastane kasvumäär võrdlusperioodil ei ületa SKP kasvumäära EMPs.

(21) Abisaavas piirkonnas äritegevuse elavnemine või elatustaseme tõus võivad suurendada ühenduse muudest piirkondadest pärit toodete ja teenuste nõudlust.

(22) Eriti kui nad tegutsevad piirkonna kohalikel turgudel.

(23) Kui abi antakse olemasoleva regionaalabi kava alusel, tuleb siiski arvestada, et liikmesriik jätab endale võimaluse anda sellist abi kuni tasemeni, mis vastab maksimaalselt lubatavale summale, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kuludega investeering võib kohaldatavate eeskirjade alusel saada.

16.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 223/15

RIIGIABI – PRANTSUSE VABARIIK

Riigiabi C 4/09 (ex N 679/97) – Raadioringhäälingutegevuse abikava muutmine

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 223/09

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 11. veebruari 2009. aasta kirjas teatas komisjon Prantsuse Vabariigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest saata oma märkused aadressil:

European Commision

Directorate-General for Competition

State Aid Registry

SPA 3 6/5

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIЁ

Faks +32 22961242

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

Märkused edastatakse Prantsuse Vabariigile. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

1. MENETLUS

Kirjaga, mille saatis Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile 2. oktoobril 1997. aastal ja mille komisjon sai kätte järgmisel päeval, teatas Prantsusmaa valitsus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 (endine artikli 93 lõige 3) dekreedieelnõust, millega muudetakse 30. septembri 1992. aasta dekreediga 92-1053 kehtestatud raadioringhäälingutegevuse abikava.

10. novembri 1997. aasta kirjaga (SG(97) D/9265) teatas komisjon Prantsuse Vabariigile otsusest mitte esitada vastuväiteid abikava muutmisele selliselt, nagu seda oli kirjeldatud Prantsuse Vabariigi kirjas. Otsust kohaldati kuni 28. juulini 2003, mil komisjon võttis vastu abimeedet NN 42/03 (ex N 752/02) käsitleva otsuse, millega kuulutati EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobivaks 10. novembri 1997. aasta otsusega heaks kiidetud seaduseelnõu raadioringhäälingutegevuse abikava muutmise kohta.

22. detsembri 2008. aasta otsusega (kohtuasi C-333/07 Régie Networks, EKLs seni avaldamata) kuulutas Euroopa Ühenduste Kohus komisjoni 10. novembri 1997. aasta otsuse kehtetuks. Huvitatud kolmandate isikute tähelepanu juhitakse nimetatud otsuse põhjendustele.

2. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Abisaajad

Prantsuse ametiasutuste teatatud eelnõuga kohaldatakse abikava, mis on ette nähtud 30. septembri 1986. aasta seadusega nr 86-1067 sidevabaduse kohta, mida on muudetud 17. jaanuari 1989. aasta seaduse nr 89-25 artikliga 25 ja 29. detsembri 1990. aasta seaduse nr 90-1170 artikliga 27 ning mille artiklis 80 on sätestatud:

„Raadioteenuste osutajale, kelle müügitulu reklaami- või sponsorlussaadetest on alla 20 % kogukäibest, antakse abi riiginõukogu dekreedis ette nähtud korras.”

2.2. Abikava rahastamine

Prantsuse ametiasutuste teatatud eelnõu (hilisem 29. detsembri 1997. aasta dekreet nr 97-1263, 30. detsembri 1997. aasta Prantsuse Vabariigi Teataja lk 19194) artikliga 1 kehtestati raadioringhäälingutegevuse toetusfondi heaks ette nähtud parafiskaalne maks.

Dekreedieelnõu artikli 2 kohaselt arvutatakse maks summadelt, mida reklaamikliendid tasuvad Prantsusmaa territooriumil edastatava reklaami eest. Maksukohustuslased on reklaamsaateid edastavad isikud. Summad, mida makstakse raadiojaamadele, kes edastavad saateid muudest liikmesriikidest kui Prantsusmaa, kuuluvad seega samuti maksustamisele.

3. TEATATUD MEETMETE ESIALGNE HINDAMINE

3.1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 nimetatud abi olemasolu

Abikava rahastatakse vahenditest, mis tulenevad õigusaktiga kehtestatud ja maksuhaldurile tasutavast parafiskaalsest maksust ning mis seega kuuluvad Prantsuse riigile.

Abikavaga toetatakse ainult raadioteenuse osutajaid. Abi antakse teenuseosutajatele, kelle reklaamitulu on väiksem kui 20 % nende kogukäibest. Nimetatud teenuseosutajad konkureerivad teiste Prantsusmaa territooriumil saateid edastavate raadiojaamadega kuulajate arvu ja reklaamitulu pärast. Kõnealune abikava võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kuna Prantsuse ametiasutuste teatatud raadioringhäälingutegevuse abikava kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, on komisjon kohustatud hindama selle kokkusobivust ühisturuga.

3.2. Abi kokkusobivus ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetele 2 ja 3

Abikava eesmärk on soodustada raadiojaamade mitmekesisust ning seeläbi tagada meediakanalite paljusus Prantsusmaal. Selline majanduslik abinõu on igati õiguspärane. Seega saab antavat abi hinnata vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud tingimustele.

Siiski tuleb märkida, et abikava rahastamine kõnealuse parafiskaalse maksu teel moodustab meetme lahutamatu osa, nagu leidis ka Euroopa Kohus oma otsuses kohtuasja Régie Networks kohta (punktid 99–112). Seepärast peab komisjon kõnealust maksu arvesse võtma abikava ühisturuga kokkusobivuse hindamisel.

Sellest vaatepunktist on kõnealune ringhäälingureklaami maks vastuolus üldpõhimõttega, mida komisjon on ikka ja jälle kinnitanud ning mida Euroopa Kohus on tunnustanud 25. juuni 1970. aasta kohtuotsuses 47/69: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1970, lk 487), mille kohaselt imporditud tooted ja teenused tuleb vabastada kõigist niisugustest parafiskaalsetest maksudest, millest rahastatakse abikava, mille alusel saavad abi ainult oma riigi ettevõtjad (vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Régie Networks (punkt 115).

Nimetatud tingimustel on komisjonil praeguses etapis kahtlusi, kas teatatud abikava on ühisturuga kokkusobiv eelkõige arvestades EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud kriteeriume. Komisjon märgib, et abikava rahastamisviisi ebaseaduslikkuse korral loetakse ka abikava ise algusest peale ja täies ulatuses ebaseaduslikuks.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi saajalt nõuda selle tagastamist.

KIRJA TEKST

„Par la présente, la Commission européenne a l’honneur d’informer la République française qu’après avoir examiné les informations fournies par vos autorités, elle a décidé d’ouvrir la procédure prévue à l’article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1. PROCÉDURE

Par lettre du 2 octobre 1997 de la Représentation Permanente de la France auprès de l'Union européenne, enregistrée le lendemain, le gouvernement français a notifié au titre de l'article 93, paragraphe 3 du Traité CE — devenu depuis l'article 88, paragraphe 3 du Traité CE — un projet de décret visant à modifier le régime d'aide à l'expression radiophonique qui avait été mis en place par le décret 92-1053 du 30 septembre 1992.

Par lettre du 10 novembre 1997 [SG(97) D/9265], la Commission a informé la République française de sa décision de ne pas soulever d'objection aux modifications du régime, telles que notifiées. Cette décision a produit ses effets jusqu'à la décision de la Commission en date du 28 juillet 2003, relative à la mesure d'aide NN 42/03 (ex N 752/02) qui a déclaré compatible avec le marché commun au titre de l'article 87, paragraphe 3 alinéa c) CE, le projet de loi visant à modifier le régime d'aides à l'expression radiophonique ayant été approuvé par la décision du 10 novembre 1997.

Par son arrêt du 22 décembre 2008 (affaire C-333/07 Régie Networks, non encore publié au recueil), la Cour de Justice des Communautés européennes a déclaré invalide la décision de la Commission du 10 novembre 1997.

La déclaration d'invalidité de la Cour amène la Commission à prendre toutes les mesures nécessaires pour remédier à l'illégalité constatée et donc à réexaminer les informations ci-dessus fournies par les autorités françaises.

2. DESCRIPTION DÉTAILLÉE DE L’AIDE

2.1. Bénéficiaires du régime d'aides

Le projet notifié par les autorités françaises met en application le régime d'aides prévu à l’article 80 de la loi no 86-1067, du 30 septembre 1986, relative à la liberté de communication, tel que modifié par les articles 25 de la loi no 89-25, du 17 janvier 1989, et 27 de la loi no 90-1170, du 29 décembre 1990, qui dispose:

«Les services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne dont les ressources commerciales provenant de messages diffusés à l’antenne et présentant le caractère de publicité de marque ou de parrainage sont inférieures à 20 % de leur chiffre d’affaires total bénéficient d’une aide selon les modalités fixées par décret en Conseil d’État.

Le financement de cette aide est assuré par un prélèvement sur les ressources provenant de la publicité diffusée par voie de radiodiffusion sonore et de télévision.

La rémunération perçue par les services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne lors de la diffusion de messages destinés à soutenir des actions collectives ou d’intérêt général n’est pas prise en compte pour la détermination du seuil visé à l’alinéa 1er du présent article».

2.2. Mode de financement du régime d'aides

Pour ce qui est du volet financement du régime d'aides, l'article 1 du projet notifié par les autorités françaises le 2 Octobre 1997, qui est devenu le décret no 97-1263, du 29 décembre 1997, portant création d’une taxe parafiscale au profit d’un fonds de soutien à l’expression radiophonique (JORF du 30 décembre 1997, p. 19194), dispose:

«Il est institué, à compter du 1er janvier 1998 et pour une durée de cinq ans, une taxe parafiscale sur la publicité diffusée par voie de radiodiffusion sonore et de télévision [(ci-après la “taxe sur les régies publicitaires”)] destinée à financer un fonds d’aide aux titulaires d’une autorisation de service de radiodiffusion sonore par voie hertzienne dont les ressources commerciales provenant de messages diffusés à l’antenne et présentant le caractère de publicité de marque ou de parrainage sont inférieures à 20 % de leur chiffre d’affaires total. Cette taxe a pour objet de favoriser l’expression radiophonique.»

L’article 2 de du projet de décret dispose:

«La taxe est assise sur les sommes, hors commission d’agence et hors taxe sur la valeur ajoutée, payées par les annonceurs pour la diffusion de leurs messages publicitaires à destination du territoire français.

Elle est due par les personnes qui assurent la régie de ces messages publicitaires.

Un arrêté conjoint des ministres chargés du budget et de la communication fixe le tarif d’imposition par paliers de recettes trimestrielles perçues par les régies assujetties dans les limites suivantes:

[…]»

L’article 4 de ce même projet de décret prévoit que cette taxe est assise, liquidée et recouvrée par la direction générale des impôts pour le compte du Fonds de soutien à l’expression radiophonique selon les mêmes règles, garanties et sanctions que celles qui sont prévues pour la taxe sur la valeur ajoutée.

3. EVALUATION DES MESURES NOTIFIEES

3.1. Présence d’aide au sens de l’article 87, paragraphe 1, du traité CE

L’article 87, paragraphe 1 du traité CE dispose que:

«Sauf dérogations prévues par le présent traité, sont incompatibles avec le marché commun, dans la mesure où elles affectent les échanges entre États membres, les aides accordées par les États ou au moyen de ressources d'État sous quelque forme que ce soit qui faussent ou qui menacent de fausser la concurrence en favorisant certaines entreprises ou certaines productions».

Ces conditions d'application sont examinées ci-après.

Aide accordée par l'État au moyen de ressources d'État

Le régime d'aides est financé au moyen de ressources provenant d'une taxe parafiscale prévue par des dispositions législatives et règlementaires et perçue par l'administration fiscale, qui grève la publicité diffusée par voie de radiodiffusion sonore et de télévision.

Les aides sont donc accordées au moyen de ressources publiques de l'État français.

L’effet de fausser ou menacer de fausser la concurrence en favorisant certaines entreprises ou productions

Le régime d'aides favorise uniquement la prestation de services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne. Les bénéficiaires du régime d'aides sont des prestataires de tels services dont les ressources publicitaires sont inférieures à 20 % de leur chiffre d’affaires total. Ces services sont en situation de concurrence quant à la captation d'audience et de recettes publicitaires, notamment avec d'autres services de radiodiffusion sonore sur le territoire français dont les ressources commerciales dépassent ce seuil et qui, eux, ne bénéficient pas du soutient publique au titre du régime d'aides.

Les aides en question faussent donc ou, à tout le moins, menacent de fausser la concurrence entre ces deux catégories de prestataires de services.

Affectation des échanges entre États membres

Les services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne émis à partir du territoire français, notamment par les bénéficiaires du régime d'aides, peuvent être captés dans d'autres États membres, fût-ce seulement dans des zones transfrontalières. De même, il apparaît que la taxe parafiscale prévue par les dispositions législatives et règlementaires notifiées grève aussi les ressources publicitaires de services prestés à partir d'autres États membres vers le territoire français.

Il en résulte que les échanges entre États membres sont ou risquent d'être affectés par le régime d'aides notifié.

Conclusion sur la présence d'aide d'État

Dans ces conditions, à ce stade et sous réserve des observations de la France et des tiers intéressés, la Commission estime que le régime d'aide à l'expression radiophonique objet de la notification des autorités françaises tombe sous le coup des dispositions prévues par l'article 87, paragraphe 1 du traité CE. Pour autant que cette mesure constitue une aide d'État, la Commission se doit d'analyser sa compatibilité avec le marché commun.

3.2. Compatibilité de l’aide à la lumière de l’article 87, paragraphes 2 et 3 du traité CE

De par son objet et son champ d'application, la mesure d'aide notifiée ne satisfait manifestement pas aux dérogations prévues dans le paragraphe 2 de l'article 87 du traité CE ni dans les alinéas a) et b) du paragraphe 3 dudit article.

De par son but de favoriser la pluralité des stations prestant des services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne sur le territoire français, notamment en soutenant celles dont les ressources publicitaires sont les plus faibles, le régime d'aide vise à garantir la pluralité des médias sur le territoire français, qui est un objectif économique général légitime. Ainsi, l'examen du volet d'aide aux bénéficiaires pourrait être fait au regard des conditions énoncées dans l'alinéa c) du paragraphe 3 de l'article 87 du traité CE. Celui-ci dispose que: «Peuvent être considérées comme compatibles avec le marché commun: (…) les aides destinées à faciliter le développement de certaines activités ou de certaines régions économiques, quand elles n'altèrent pas les conditions des échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun (…)».

Toutefois, il ressort de l'examen de l'information fournie par les autorités françaises que le mode de financement du régime d'aides au moyen de la taxe parafiscale en question fait partie intégrante de la mesure, comme l'a constaté par ailleurs la Cour dans son arrêt Régie Networks (points 99 à 112).

En effet, ainsi qu'elle a pu le rappeler dans son arrêt Régie Networks (point 89): «la Cour a jugé que le mode de financement d’une aide peut rendre l’ensemble du régime d’aides qu’il sert à financer incompatible avec le marché commun. Dès lors, l’examen d’une aide ne saurait être séparé des effets de son mode de financement. Tout au contraire, l’examen d’une mesure d’aide par la Commission doit nécessairement aussi prendre en considération le mode de financement de l’aide dans le cas où ce dernier fait partie intégrante de la mesure (voir en ce sens, notamment, arrêts van Calster e.a., précité, point 49, ainsi que du 15 juillet 2004, Pearle e.a., C-345/02, Rec. p. I7139, point 29)».

Il en résulte que la Commission se doit de prendre en considération ladite taxe lors de son examen de la compatibilité du régime d'aides avec le marché commun. A cet égard, la taxe sur les régies publicitaires en cause apparaît contraire au principe général, régulièrement réaffirmé par la Commission et confirmé par la Cour dans son arrêt du 25 juin 1970, France/Commission (47/69, Rec. p. 487), selon lequel les produits ou services importés doivent être exonérés de toute taxe parafiscale destinée à financer un régime d’aides dont seules bénéficient des entreprises nationales, comme l'a constaté la Cour dans son arrêt Régie Networks (point 115).

La Commission considère à ce stade que la non exonération des services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne prestés en France à partir de stations sises dans d'autres États membres et qui ne peuvent en aucun cas prétendre bénéficier des aides octroyées au titre du régime notifié altère les conditions des échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun. Quand bien même le but général du volet d'aide aux bénéficiaires visé par le régime notifié est légitime et pourrait être déclaré compatible avec le marché commun, il en est tout autrement du mode de financement du régime, qui n'est pas dissociable de celui-là dans l'examen de la compatibilité.

Conclusion sur la compatibilité de l'aide d'État avec le marché commun

Dans ces conditions, à ce stade, la Commission a des doutes quant à la compatibilité avec le marché commun du régime d'aides notifié, notamment à l'aune des critères énoncés dans l'article 87, paragraphe 3, alinéa c) CE. La Commission note qu'une illégalité du mode de financement entacherait d'illégalité ab initio le régime d'aides.

4. CONCLUSION

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission a des doutes sérieux que la mesure en cause soit compatible avec le marché commun. Par conséquent, la Commission invite la France, dans le cadre de la procédure prévue à l’article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à fournir toute information utile pour l’évaluation des mesures dans un délai d’un mois à compter de la date de réception de la présente.

La Commission rappelle à la France que toute aide incompatible pourra faire l’objet d’une récupération auprès de son bénéficiaire.

La Commission invite la République française à lui transmettre ses observations, notamment sur les aspects suivants:

—	Le rendement annuel de la taxe parafiscale finançant le régime et, dans la mesure où celui-ci différerait, le montant total des aides versées par an entre 1998 et 2002.

—	Une description des bénéficiaires du régime d'aides suivant une typologie par catégories et selon des critères objectifs quant au chiffre d'affaires, domaine d'activité (émissions culturelles, musicales, associatives etc.) et l'estimation de leur nombre par catégorie entre 1998 et 2002.

—

Le nombre des contributeurs à la taxe parafiscale finançant le régime assorti de fourchettes de contribution moyenne annuelle entre 1998 et 2002 en identifiant, parmi ceux-ci, ceux prestant en France des services de radiodiffusion sonore par voie hertzienne à partir de stations sises dans d'autres États membres.

—

Les mesures qu'envisagerait éventuellement de prendre la République française pour ce qui est du remboursement de la taxe parafiscale payée entre 1998 et 2002 par les opérateurs prestant en France des services de radiodiffusion à partir de stations ou régies sises dans d'autres États membres, notamment au regard des modifications concernant la taxe parafiscale finançant le régime d'aides, qui ont fait l'objet de la décision de la Commission du 28 juillet 2003, (Aide d'État NN 42/03 (ex N 752/02) déclarant compatible avec le marché commun ledit régime tel que modifié au titre de l'article 87, paragraphe 3 alinéa c) CE.

—

Toute argumentation concernant les circonstances exceptionnelles ou les considérations de sécurité juridique intervenant dans l'espèce qui pourraient être invoquées par rapport au recouvrement des aides versées pendant la période couverte par l'invalidité de la décision du 10 novembre 1997 de la Commission.

Par la présente, la Commission avise la France qu’elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l’Union européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l’AELE signataires de l’accord EEE par la publication d’une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l’autorité de surveillance de l’AELE en leur envoyant une copie de la présente. Tous les intéressés susmentionnés seront invités à présenter leurs observations dans un délai d’un mois à compter de la date de cette publication.”

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

16.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 223/20

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 223/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväite kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HOPFEN AUS DER HALLERTAU”

EÜ nr: DE-005-0529-14.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Bundesministerium der Justiz

Aadress:

Mohrenstraße 37

10117 Berlin

DEUTSCHLAND

Tel.

+49 3020259333

Faks

+49 3020258251

E-post:

—

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Hopfenpflanzerverband Hallertau e.V.

Aadress:

Kellerstraße 1

85283 Wolnzach

DEUTSCHLAND

Tel.

+49 8442957200

Faks

+49 8442957270

E-post:

info@deutscher-hopfen.de

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muu ( )

3. Toote liik:

Humal, klass 1.8.

muud asutamislepingu I lisa kohased tooted

4. Spetsifikaat

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Hopfen aus der Hallertau”

4.2. Kirjeldus:

Botaanika:

Humal kuulub kanepiliste (Cannabinaceae) sugukonda ja nõgeseliste (Urticeae) seltsi. See on kahekojaline taim, st emas- ja isasõisikud ei asu samal taimel. Vaid emastaimed moodustavad nn humalakäbisid (Lupuli strobulus), mida nimetatakse ka humala sarikõisikuks või stroobiliks.

Tooted:

Toote „Hopfen aus der Hallertau” jaoks taotletav määruse (EÜ) nr 510/2006 kohane kaitse on seotud üksnes kuivatatud humalakäbidega (Lupuli strobulus) ning nendest saadud humalatöötlemissaadustega (humalakäbi graanulid ja humalaekstrakt). Tavapärased humalatooted on näiteks humalakäbi graanulid (tüüp 90) ja lupuliiniga rikastatud graanulid (tüüp 45) ning CO2-humalaekstrakt ja etanooli-humalaekstrakt. Granuleerimisel humalad jahvatatakse ja vormitakse surve all, ekstraheerimisel eraldatakse graanulitest lahustite CO2 ja etanooli abil sisaldusained.

Kasutamine:

Üle 99 % tootest „Hopfen aus der Hallertau” ja selle töötlemissaadustest kasutatakse õlle pruulimiseks; Hallertaus kasvatatavate humalasortide mõruained ja eeterlikud õlid mõjutavad oluliselt eriomast pruuliväärtust.

Hallertaus kui maailma suurimas ühtses humalakasvatuspiirkonnas kasvatatakse tänapäeval ligikaudu üks kolmandik kogu maailma humalatoodangust. Sellele vastav on ka viljeldavate humalasortide lai valik – palju on nii mõru- kui aroomihumalaid.

Hallertaus kasvatatavad mõruhumalasordid on näiteks

—	Hallertauer Magnum

—	Hallertauer Taurus

—

Herkules

—	Northern Brewer

Hallertaus kasvatatavad aroomihumalasordid on näiteks

—	Hallertauer Tradition

—

Perle

—	Spalter Select

—

Saphir

—	Hallertauer Mittelfrüh

—	Hersbrucker Spät

4.3. Geograafiline piirkond:

Kogu Hallertau humalakasvatuse geograafiline piirkond hõlmab järgmiseid haldusüksuseid: Eichstätt, Freising, Kehlheim, Landshut, Nürnberger Land ja Pfaffenhofen.

4.4. Päritolutõend:

Sordi, aastakäigu ja kasvatuspiirkonnaga seotud olemasoleva ametliku sertifitseerimismenetluse kohaselt on tänapäeval kogu tootmisahela (alates humala kasvatamisest ja töötlemisest kuni õlletehasteni) kohta olemas suletud, ametlikult kontrollitav jälgimissüsteem. Iga turustus- ja töötlemisetapi kohta tehakse ametlik sertifitseerimismenetlus ning need registreerib ametlik kontrolliasutus. Humalakoristuse järel kontrollitakse humalapartiisid laboris; pärast ametlikku sertifitseerimismenetlust saadetakse koristatud saak humalakaubandusse ja humalatöötlemisettevõtetesse.

4.5. Tootmismeetod:

Humalakasvatus:

Hallertau humalat kasvatatakse tootmispiirkonnas humalavõrestikel. Kevadised tööd algavad märtsis lõikamise ja traatide ülespanemisega, sellele järgnevad taimede traatidele painutamine, kärpimine, taimekaitse ja mehhaaniline maaharimine. Olenevalt sordist koristatakse humalat augusti lõpust septembri keskpaigani.

Töötlemine:

Toote „Hopfen aus der Hallertau” kvaliteedi tagamiseks tuleb humal esimeses turustusetapis ladustada jahedas kohas kohe pärast seda, kui humalatootja on selle koristanud ja pakendanud. Rahvusvahelised humalakauplejad on vahepeal ehitanud Hallertau humalakasvatuspiirkonda vajaliku mahutavusega laohooned. Pärast toorhumala jahedas ladustamist töödeldakse Hallertaus kasvatatud humal edasi nn humalatoodeteks: humalagraanuliteks ja -ekstraktideks. Granuleerimise puhul kuivatatud humalakäbid kõigepealt jahvatatakse ning seejärel vormitakse surve all graanuliteks. Saadud graanulid töödeldakse osaliselt edasi ekstraktiks, mille puhul sisaldusained ekstraheeritakse graanulitest.

4.6. Seos geograafilise piirkonnaga:

Hallertau humalakasvatuse traditsioon on rohkem kui 1 100 aastat vana, sest 860. aastal on ürikutes esmakordselt humalat mainitud. Hallertau humalakasvatuspiirkonnas on humala kasvatamiseks soodsad mullastiku- ja ilmastikutingimused. Olulise tähtsusega on seejuures piirkonna asukoht tertsiaari küngastel, sügavad sõmerad mullad, aprilli lõpu öökülmade puudumine, keskmine temperatuur 7,7 °C, mõõdukas päikesepaiste (aastas 1 673 tundi) ning suur sademete hulk (aastas 816 mm). Rahvusvaheline õllemajandus hindab kasvatuspiirkonda kõrgelt selle eriliste ilmastiku- ja mullastikutingimuste pärast. Hallertau humalakasvatajate põlvkonniti täienenud teadmised ning pidev, kvalifitseeritud nõustamine on 70 %-lise ekspordikvoodiga maailma 100sse riiki eksporditava Hallertau humala kasvatamisel väga olulise tähtsusega. Suurema osa maailma õlletehaste jaoks tähendab Hallertau humal kindlat kvaliteeti; nii kodu- kui ka välismaal on see toode kõrgelt hinnatud. Ka hoolikas ja säästev töötlemisviis tagab Hallertau humala hea maine rahvusvahelises õllemajanduses. Nii paljudki ostjad on väga kindlad oma tootmise jaoks vältimatu humalatoote kõrges kvaliteedis. Traditsiooniderikkad humala- ja rahvapeod, nagu Wolznachi rahvapidu augustis või Mainburgi Gallilaat oktoobri alguses ning iga-aastane humalakuninganna valimine, annavad kasvatuspiirkonnale tema kordumatu võlu.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Bayerische Landesanstalt für Landwirtschaft, Institut für Ernährungswirtschaft und Markt

Aadress:

Menzinger Strasse 54

80638 München

DEUTSCHLAND

Tel.

+49 8917800333

Faks

+49 8917800332

E-post:

—

4.8. Märgistus:

—

16.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 223/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 223/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TARTA DE SANTIAGO”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0616-03.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Tarta de Santiago”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik (II lisa alusel):

Klass 2.4.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2. Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab:

Galicia traditsiooniline maiustus, mille põhikomponendid on mandlid, suhkur ja muna ning mida valmistatakse vahekordades ja tingimustes, mida on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 3.3.

Organoleptilised omadused:

—	Kuju: ümmargune, kaetud tuhksuhkruga, millel on kujutatud eripärase märgina Santiago ordu rist.

—	Lõhn: munakollasele ja mandlile omane lõhn.

—	Värvus: välispind on tänu suhkruglasuurile valge ja lõikepind on kuldne.

—	Maitse: mandlile iseloomulik.

—	Tekstuur: urbne ja sõmer.

Esitlemine: Kasutatakse põhiliselt kahte esitlusviisi, põhjaga ja põhjata. Mõlemaid variante valmistatakse eri suuruste kookidena.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

„Tarta de Santiago” (põhjata kook või põhjaga kook, välja arvatud selle põhi) koostisosad on järgmised:

—

Kvaliteetsed mandlid, mis peavad moodustama vähemalt 33 % taina kogukaalust. Nende mandlite rasvasisaldus on koorimata mandlitest mõõdetuna üle 50 %. Sellisele tingimusele vastavad üldiselt Vahemeremaadest pärinevad mandlisordid (sealhulgas „Comuna”, „Marcona”, „Mollar”, „Largueta” ja „Planeta”), mida ka enamasti kasutatakse.

—	Rafineeritud suhkur (sahharoos), mis moodustab taina kogukaalust vähemalt 33 %.

—	Muna koguses, mis moodustab vähemalt 25 % taina kogukaalust.

—	Riivitud sidrunikoor ja tuhksuhkur, dessertvein, brändi või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud alkohol, vastavalt kasutatavale retseptile.

Põhjaga kookide puhul moodustab põhi kuni 25 % koogi kogukaalust ning seda valmistatakse kahel viisil:

—	lehttainapõhi, mille koostisained on nisujahu, või, vesi ja sool;

—	muretainapõhi (tuntud ka kui masa quebrada), mille koostisained on nisujahu, või, rafineeritud suhkur (sahharoos), muna, piim ja sool.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

„Tarta de Santiago” valmistamine ja kaunistamine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toode tuleb pakendada valmistamisrajatistes, mis on kantud kontrolliasutuse registrisse. Vajadus pakendada toode selle valmistamisrajatises tuleneb esiteks sellest, et kondiitritoote haprus (murenev koostis ja tuhksuhkrukate) raskendavad toote käsitsemist ja transporti ilma asjakohase kaitsva pakendita. Teiseks tuleneb see nõue ka vajadusest säilitada nõutavad hügieenitingimused ja vältida saastumist. Seepärast võib väita, et pakendamine on osa toote valmistamise protsessist.

Kasutatavad pakendid peavad olema uued, puhtad ja iga toote jaoks eraldi, lisaks peavad need olema valmistatud asjakohasest materjalist, mis võimaldab toote nõuetekohast säilitamist ja transporti.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud geograafilise tähisega „Tarta de Santiago” märgistatud koogid peavad pärast spetsifikaadi nõuetele vastamise tõendamist kandma pakendil kontrolliasutuse kinnitatud ja väljastatud pitserit, märgist või lisaetiketti, millel on tähtnumbriline järjestikune kood ning ametlik geograafilise tähise logo (vt allpool).

Nii kaubanduslikul märgisel kui ka lisaetiketil peab kohustuslikus korras olema märgitud „Indicación Geográfica Protegida „Tarta de Santiago” ”. Märge „Indicación Geográfica Protegida „Tarta de Santiago” ” peab lisaks kehtivate õigusaktidega ettenähtud üldistele andmetele olema esile tõstetud ka kasutatavatel etikettidel ja pakenditel.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kaitstud geograafilise tähise „Tarta de Santiago” geograafiline valmistuspiirkond hõlmab kogu Galicia autonoomset piirkonda.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Galicias on mandlitest valmistatud tooteid tarbitud juba ammustest aegadest peale, mis on pannud aluse traditsioonilisele Galicia kööki kuuluvale magustoidule, kuigi selles piirkonnas mandlipuid praktiliselt ei ole.

Alguses tarbisid neid mandlitest valmistatud tooteid kõrgemasse klassi kuuluvad inimesed, kuid hiljem levisid need ka muu rahva hulka. Mandlid muutusid Galicia traditsiooniliste magustoitude peamiseks ja tüüpiliseks koostisaineks, kusjuures „Tarta de Santiago” on üks vanimaid Galicia traditsioonilisi kondiitritooteid.

5.2. Toote eripära:

„Tarta de Santiago” on nii oma välimuse kui ka organoleptiliste omaduste poolest selgesti eristatav magustoit, milles tõusevad esile ka selle maitse, värvus ning urbne ja sõmer tekstuur. Koogi kuju ja selle pinnal kujutatud Santiago ordu rist muudavad toote hõlpsasti äratuntavaks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kõige varasemad andmed mandlikoogi (tänapäeval tuntud „Tarta de Santiago” nime all) valmistamise ja tarbimise kohta pärinevad 1577. aastast seoses Pedro de Portocarrero külaskäiguga Santiago ülikooli ning uurimusega, milles ta käsitles sööke, mida professoritele akadeemiliste kraadide jagamise tseremoonial pakuti.

Esimesed usaldusväärsed retseptid olid Luís Bartolomé de Leybari poolt 1838. aasta paiku koostatud raamatus Cuaderno de confitería ning Eduardo Meríni teoses El confitero y el pastelero, millest oli palju kasu kokkadel, kõrtsipidajatel ja kondiitritel. Kõnealuste teoste ilmumise kronoloogia ja vääramatu Galicia päritolu kinnitavad nii toote valmistamise iidsust kui ka selle seost kohaliku köögikultuuriga. Asjaolu, et see maius ei esine ülejäänud Hispaania retseptikogudes enne 20. sajandit, osutab, et seda ei arvatud riigi magustoidu valmistamise pärandi hulka ning et seda peeti pikka aega kohalikuks eritooteks. Kõik need tegurid tõendavad maiuse Galicia päritolu ja selle tihedat seost Galicia traditsioonide, köögi ja maitse-eelistustega.

Samas valmistatakse Galicia traditsioonilises kondiitritööstuses kooki „Tarta de Santiago” vähemalt 19. sajandi lõpust pärinevate retseptide järgi. Santiago de Compostela koogipoe „Casa Mora” omanik hakkas 1924. aastal mandlikooke Santiago risti kujutisega kaunistama. Selle ideel oli suur menu ja see levis kiiresti ka teiste Galicia koogimeistriteni.

Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi 1996. aastal välja antud ülevaates Hispaania traditsioonilistest toodetest (Inventario Español de Productos Tradicionales) esineb „Tarta de Santiago” kondiitritooteid käsitlevas osas, mis tõestab omakorda toote seotust Galicia autonoomse piirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

29. detsembri 2006. aasta määrus, millega kiidetakse heaks taotlus kanda „Tarta de Santiago” kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

Galicia ametlik väljaanne nr 5, 8. jaanuar 2007.

http://www.xunta.es/doc/Dog2007.nsf/a6d9af76b0474e95c1257251004554c3/9eff9ab5be0f8a9ec125725a004cf842/$FILE/00500D006P012.PDF

16.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 223/26

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 223/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PEMENTO DE OÍMBRA”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0486-20.07.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Subdirección General de Calidad y Agricultura ecológica — Dirección General de Industrias y Mercados Agroalimentarios — Secretaría General de Medio Rural del Ministerio de Medio Ambiente, y Medio Rural y Marino de España

Aadress:

Paseo Infanta Isabel, 1

28071 Madrid

ESPAÑA

Tel.

+34 913475394

Faks

+34 913475410

E-post:

sgcaae@mapya.es

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Hortoflor 2 SCG

Aadress:

Barbantes-estación

32454 Cenlle (Ourense)

ESPAÑA

Tel.

+34 988280402

Faks

+34 988280399

E-post:

hortoflor@hortoflor.com

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Toote nimetus:

„Pemento de Oímbra”

4.2. Kirjeldus:

Kaitstud geograafilise tähisega „Pemento de Oímbra” hõlmatud harilik paprika on kirbikute perekonda (Capsicum annuum L.) kuuluv ökotüüp, mida kasvatatakse traditsiooniliselt tootmispiirkonnas inimtoiduks. Paprikat turustatakse värskena enne vilja küpsuse saavutamist.

Toote omadused on järgmised.

Füüsilised ja organoleptilised omadused:

—	kuju: korrapärane, piklik, ühe kauna ja kolme või nelja tahuga, silmapaistvate soonteta;

—	kaal: 100–200 g vilja kohta;

—	vilja pikkus: 10–20 cm;

—	põhja laius: 6–8 cm;

—	ristlõikes kolm või neli tahku;

—	tipu kuju: terav või ümar;

—	viljakest: sile ja läikiv, kollaka varjundiga heleroheline;

—	viljaseina või viljaliha paksus: 6–8 mm;

—	maitse ja lõhn: magus, kapsaitsiini puudumise tõttu mitte terav maitse ja keskmise tugevusega lõhn.

Keemilised omadused (keskmised väärtused):

—	keemiline koostis: niiskusesisaldus (93 %), valgusisaldus (1,3 g/100 g (värske vilja kaal)).

4.3. Geograafiline piirkond:

Tootmispiirkond hõlmab Ourense provintsi Veríni piirkonda, kuhu kuuluvad järgmised omavalitsusüksused: Oímbra, Verín, Castrelo do Val, Monterrei, Cualedro, Laza, Riós ja Vilardevós.

Kõnealune piirkond asub Támega jõe orus, kus on paprika kasvatamiseks sobivad ilmastiku- ja mullastikutingimused.

4.4. Päritolutõend:

Toote jälgitavuse tagab selle identifitseerimine tootmise ja turustamise igas etapis.

Et tagada spetsifikaadi üksikasjade arvessevõtmine, peab kontrolliasutus tootjate- ja istandusteregistreid ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Üksnes need harilikud paprikad, mida kasvatavad vastavatesse registritesse kantud tootjad registrisse kantud istandustes vastavalt spetsifikaadi nõuetele ja muudele täiendavatele eeskirjadele, saavad kanda kaitstud geograafilist tähist „Pemento de Oímbra”.

Registrisse kantud tootjatel on muu hulgas kohustus deklareerida selleks peetavates registrites, kui suur hulk kaitstud geograafilise tähisega harilikku paprikat on tegelikult kasvatatud ja turustatud. Kontrolliasutus kontrollib pakendajate turustatud koguste ja pakendajaid varustavate põllumajandustootjate toodangu vastavust ning määrab kindlaks ka põllumajandustootjate toodetud koguste ja registrisse kantud maatükkide tootlikkuse vastavuse.

Kontrolliasutus inspekteerib kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellele registritesse kantud istandused, hoidlad, tööstusettevõtted ja tooted kuuluvad, et teha kindlaks, kas kaitstud geograafilist tähist kandvad tooted vastavad spetsifikaadis ja muudes täiendavates eeskirjades sätestatud nõuetele. Tagamaks, et korjatud paprikad oleksid ühtlased, terved, puhtad, kahjustuste ja vigadeta, inspekteeritakse istandusi, hoidlaid, tööstusettevõtteid ja tooteid, kontrollitakse dokumente ja käesoleva dokumendi punktis 4.2 kirjeldatud paprika füüsiliste omaduste vastavust nõuetele. Lisaks võib määrata ka jääkainete sisalduse, et teha kindlaks, kas pestitsiidide tase jääb alla kõnealuse kultuuri puhul kehtivate õigusaktidega ette nähtud jääkainete lubatud piiri.

4.5. Tootmismeetod:

Paljunduseks ettenähtud seemnete saamiseks vajalikud taimed ja viljad valivad traditsioonilisel meetodil põllumajandustootjad ise, kes kasutavad oma kogemusele toetudes parimate omadustega (suurus, kuju ja välimus) taimi ja vilju kvaliteetsete paprikate kasvatamiseks.

Toote saamisviisi kirjeldatakse järgmiselt.

—

Paljundamine ja ümberistutamine

Valminud (punane) vili kuivatatakse ja puhastatakse seemnetest. Külvikastid valmistatakse ette märtsi alguses. Taimed istutatakse selleks ettenähtud maatükkidele alates mai keskpaigast istutussagedusega 50 cm × 40 cm. Taimlat peavad taimedega varustama vastavatesse registrisse kantud tootjad.

—	Tootmispiirangud Kaitstud geograafilise tähise „Pemento de Oímbra” alla kuuluvad nii vabas õhus kui katmikalal kasvatatud paprikad. Suurim lubatud saagikus on üldjuhul 4,5 kg/m2.

—

Viljelustavad

Kastmine on selle kultuuri optimaalseks arenguks määrava tähtsusega ning kasta tuleb taime jalamit, kuna muul viisil kahjustatakse õit või vilja.

Orgaanilist väetist laotatakse ühekordse alusväetisena, kasutades lehma- või kanasõnnikut.

Võimalike taimekahjurite ja -haigustega võitlemiseks kohaldatakse kultuurile sobivaid meetodeid, näiteks desinfitseeritakse seemneid, töödeldakse külvikaste ning kastetakse mõõdukalt. Kui osutub vajalikuks rakendada taimekaitsevahendeid, tuleb kasutada selliseid aineid, mis kahjustavad keskkonda võimalikult vähe, on tõhusad, vähetoksilised ega too kaasa suuri jääkainetega seotud probleeme, mõjutavad vähe ümbritsevat loomastikku ega ole kauapüsivad.

—

Saagikoristus

Saak koristatakse käsitsi enne viljade küpseks saamist, siis kui põllumajandustootja otsustab oma kogemustele tuginedes, et vili on punktis 4.2 osutatud füüsilistest omadustest lähtudes turustamiseks ideaalne. Toote kvaliteedi halvenemise vältimiseks läbib saak vajalikud vaheetapid, mis hõlmavad nii vahendeid (tööriistad, kastid ja mahutid) kui ka nõutavat tööjõudu.

—	Transport ja ladustamine Et ära hoida viljade puruks muljumist, veetakse paprikaid jäikades mahutites. Mahalaadimine peab toimuma nii, et toote kukkumise võimalus oleks äärmiselt vähetõenäoline. Laoruume õhutatakse korrapäraselt.

—

Turustamine

Paprikaid turustatakse 1–5 kg võrkkottides või 5–10 kg pappkastides. Kasutatavad materjalid on lubatud kehtivate toidualaste õigusnormidega. Iga pakendi sisu on kvaliteedilt, valmidusastmelt ja värvilt ühtne. Kasutada võib ka muul viisil turustamist, kui see ei mõju toote kvaliteedile halvasti. Turustatakse ajavahemikus 15. juunist kuni 15. oktoobrini, mida võidakse olenevalt aastaaja ilmastikutingimustest muuta, kui toote omadused seda nõuavad.

4.6. Seos piirkonnaga:

See paprika kuulub kohalikku ökotüüpi, mida määratletud geograafilise piirkonna põllumajandustootjad on juba väga ammustest aegadest peale kasvatanud. Kuna seda kasvatatakse ja müüakse vähe, ei ole selle kultuuri kasvatamine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda eriti levinud ja nii kasvatatakse kõnealust paprikat tänaseni ainult selles piirkonnas.

Paprika kuulsuse ja populaarsuse peegeldusena korraldati 1998. aastal esmakordselt Feira do Pemento (paprikalaat), mis on pidulik üritus „Pemento de Oímbra” gastronoomiliste omaduste ülistamiseks. Üritus toimub igal aastal augusti alguses ning selle raames korraldatakse lisaks toote degusteerimisele ja reklaamimisele ka gastronoomiaalaseid võistlusi ja tehnilisi seminare paprikakasvatajatele. Toote maine tõestusena võib esile tuua Veríni piirkonna arvukaid restorane, mille menüüs „Pemento de Oímbra” esineb ja mille jaoks on toote kulinaarsed omadused ja laialdased valmistusviisid suurepärane ärireklaam.

See maine tuleneb paljude tegurite (sealhulgas taimne materjal ning tootmispiirkonnaks olevate orgude mullastik ja mikrokliima) koosmõjust.

Taimne materjal

Tänu kohalike põllumajandustootjate tavakohaselt säilitatud ja valitud parimatele taimedele ja piirkonna tingimustele vastavaks kohandatud tootmistehnikatele on aretatud toode, mille iseloomulikud omadused ja kvaliteet on loonud Oímbra paprikale silmapaistva maine.

Mullastikutingimused

Tänu pinnase omadustele on piirkond paprikakasvatuseks veelgi sobivam, kuna sealsed kerged savi- ja liivsavimullad on suure orgaanilise aine sisaldusega, äravooluga, mis soodustab pinnasesse imbumist, mistõttu on pinnast võimalik sageli kasta (paprika on põuatundlik ja seepärast peab pinnas olema alati niiske), vältides samas üleujutamist, kuna see võib põhjustada taime lämbumist või tipu mädanikku.

Ilmastikutingimused

Määratletud piirkonna ilmastikutingimused on Oímbra ökotüübi viljelemiseks eriti soodsad ning selgitavad selle kultuuri laialdast kasvatamistava antud piirkonnas ning iseloomulikke omadusi.

Nagu enamik magusaid paprikaid on ka „Pemento de Oímbra” valguse suhtes väga nõudlik ning seepärast on kultuurile soodne tootmispiirkonna kagusuunaline asukoht ja temperatuur, mis on määratletud piirkonnas vilja kõikides arenguetappides ideaalne.

Idanemiseks vajalik temperatuur on vähemalt 13 °C, mis esineb selles piirkonnas alates aprillist. Vilja arenemiseks parim temperatuur jääb vahemikku 16–18 °C (öösiti), mis on tootmispiirkonnas tagatud juulist augustini. Septembris on öised temperatuurid (keskmiselt 14,4 °C) kvaliteetsete magusate paprikate kasvatamiseks vabas õhus enamasti liiga madalad, mistõttu kasutatakse kõnealuses piirkonnas paprika kasvatamiseks ka teataval määral tunneleid.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Instituto Galego da Calidade Alimentaria (INGACAL)

Aadress:

Rúa Fonte dos Concheiros, 11 bajo

15703 Santiago de Compostela

ESPAÑA

Tel.

+34 881997276

Faks

+34 981546676

E-post:

ingacal@xunta.es

INGACAL on riigiasutus, mis kuulub Galiitsia maakonnanõukogu (Consellería del Medio Rural de la Xunta de Galicia) haldusalasse.

4.8. Märgistus:

Harilik paprika, mida turustatakse kaitstud geograafilise tähise „Pemento de Oímbra” all, peab kandma kaubanduslikku märgist, mis vastab iga tootja/pakendaja märgistusele, ja lisaetiketti, millel on kontrolliasutuse heakskiidetud vastav tähtnumbriline kood ning kaitstud geograafilise tähise logo. Märge „Indicación Geográfica Protegida „Pemento de Oímbra” ”peab olema nähtav nii kaubanduslikul märgisel kui ka lisaetiketil.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.223.est
Euroopa Liidu Teataja		C 223

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 16. september 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 223/01	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2009/C 223/02	Komisjoni teatis ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta	3

2009/C 223/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5582 – Gonvarri/Severstal/JV) ( 1 )	11

2009/C 223/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5518 – Fiat/Chrysler) ( 1 )	11

2009/C 223/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5585 – Centrica/Venture Production) ( 1 )	12

2009/C 223/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5609 – ISP/RDM/Manucor) ( 1 )	12

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 223/07	Euro vahetuskurss	13

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 241/09
Liikmesriik	Iirimaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Allied Irish Bank
Õiguslik alus	The Credit Institutions (Financial Support) Act 2008
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Muud omakapitalile suunatud meetmed
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 3 500 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	12.5.2009–12.11.2009
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	The Minister, acting on behalf of the Government, in accordance with the Act. Department of Finance, Government Building, Upper Merrion Street, Dublin 2, IRELAND
Muu teave	—

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4611
JPY	Jaapani jeen	133,26
DKK	Taani kroon	7,4430
GBP	Inglise nael	0,88690
SEK	Rootsi kroon	10,2438
CHF	Šveitsi frank	1,5162
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,6390
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,351
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	272,02
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7023
PLN	Poola zlott	4,1635
RON	Rumeenia leu	4,2678
TRY	Türgi liir	2,1781
AUD	Austraalia dollar	1,7014
CAD	Kanada dollar	1,5869
HKD	Hong Kongi dollar	11,3235
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0883
SGD	Singapuri dollar	2,0796
KRW	Korea won	1 780,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,8246
CNY	Hiina jüaan	9,9777
HRK	Horvaatia kuna	7,3252
IDR	Indoneesia ruupia	14 502,11
MYR	Malaisia ringit	5,1175
PHP	Filipiini peeso	70,622
RUB	Vene rubla	45,0950
THB	Tai baht	49,524
BRL	Brasiilia reaal	2,6464
MXN	Mehhiko peeso	19,4908
INR	India ruupia	71,0680

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 223/08	Siseriiklike kohtunike EÜ konkurentsiõiguse alane koolitamine ja õigusalane koostöö kohtunike vahel	14

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 223/09	Riigiabi – Prantsuse Vabariik – Riigiabi C 4/09 (ex N 679/97) – Raadioringhäälingutegevuse abikava muutmine – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	15

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 223/10	Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	20

2009/C 223/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23

2009/C 223/12	Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	26