25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 199/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	17.6.2009
Riikliku abi viitenumber	N 563/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Staatliche Beihilfe für den Steinkohlenbergbau 2009
Õiguslik alus	Gesetz zur Finanzierung der Beendigung des subventionierten Steinkohlenbergbaus zum Jahr 2018 (Steinkohlefinanzierungsgesetz) vom 20. Dezember 2007 Rahmenvereinbarung „Sozialverträgliche Beendigung des subventionierten Steinkohlenbergbaus in Deutschland“ vom 14. August 2007 Kohlerichtlinien des Bundesministeriums für Wirtschaft und Technologie vom 28. Dezember 2007
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Valdkondlik arendustegevus
Abi vorm	Otsetoetused
Eelarve	2 191 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	2009
Majandusharud	Kivisüsi
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.6.2009

Riikliku abi viitenumber

N 165/09

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

Stredné Slovensko

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

INA Kysuce a.s.

Õiguslik alus

Zákon Slovenskej republiky o štátnej pomoci č. 231/1999 Z.z. v znení noviel 434/2001 Z.z.; 461/2002 Z. z. a 203/2004 Z.z.; Zákon Slovenskej republiky č. 366/1999 Z.z. z 24. novembra 1999 o daniach z príjmov clánok 35 a, odstavec 1; a; c; 9; Zákon Slovenskej republiky č. 595/2003 Z.z. clánok 52 o dani z príjmov doplnený zákonmi č. 43/2004 Z. z., č. 177/2004 Z. z. a č. 191/2004 Z.z.

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 547,966 miljonit SKK

Abi osatähtsus

20 %

Kestus

2006–2010

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Daňový úrad

Kysucké Nové Mesto

ulica Litovelská 1218

024 01 Kysucké Nové Mesto

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	24.4.2009
Riikliku abi viitenumber	N 203/09
Liikmesriik	Ungari
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Temporary aid scheme for grating aid in form of guarantees
Õiguslik alus	Art. 23/C, Art. 23/D and Art. 23/E and Annex 5 of the Government Decree 85/2004. (IV. 19.) on the Procedure regarding State Aid defined by Article 87(1) of the EC Treaty and on the Regional Aid Map
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 500 000 miljonit HUF
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 314/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Deutsche Entlastungsregelung für wertgeminderte Vermögenswerte

Õiguslik alus

Abschnitte 6a bis 6d Finanzmarktstabilisierungsgesetz

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

—

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 22.1.2010

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung (SoFFin)

Taunusanlage 6

60329 Frankfurt am Main

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

1.7.2009

Riikliku abi viitenumber

N 341/09

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Guarantee scheme under the Temporary Framework (‘Application of rules relating to aid in form of guarantees under the Temporary Framework for an existing method applied by Rural Credit Guarantee Foundation to calculate the aid element in guarantees’)

Õiguslik alus

Article 8/A. of Decree 48/2002. (XII. 28.) of the Minister of Finance on the Detailed Rules Pertaining to the Assumption and Drawdown of Budgetary Counter-guarantees

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 800 miljonit HUF

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Agrár-Vállalkozási Hitelgarancia Alapítvány (AVHGA)

Budapest

Kálmán Imre u. 20.

1054

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/8

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 199/06

Abi nr: XA 161/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunitat Valenciana

Üksikabi saava ettevõtja nimi: Agrupación De Defensa Sanitaria, CAPRACAS

Õiguslik alus: Resolución de la Consellera de Agricultura Pesca y Alimentación, que concede la subvención basada en una línea nominativa descrita en la ley 17/2008 de presupuestos de la Generalitat.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 5 000 EUR 2009. aastal

Abi suurim osatähtsus: 100 % abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev: alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil

Üksikabi kestus: 2009. aastal ja kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Valencia autonoomse piirkonna piimatootmisega tegelevatele lamba- ja kitsekasvatajatele suunatud tehnilised nõustamisteenused, mis on seotud piimakontrolli, lüpsmisprotsessi kvaliteedikontrolli, sööda, aretuse ja käitlemisega (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15). Abikõlblike kuludena käsitatakse kolmandate isikute osutatud teenuseid, infotehnoloogiliste rakenduste haldamist ja proovide analüüsi, tingimusel et need ei kujuta endast ettevõtte tavapärast tegevust, ning põllumajandustootja nõustamist tehnilise personali poolt, eeldusel et asjaomased kulud tulenevad piimatootmise parandamise kava rakendamisest.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: piimatootmisega tegelevad lamba- ja kitsekasvatajad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/ads%20capracas%202009.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 162/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunitat Valenciana

Üksikabi saava ettevõtja nimi: Federación Valenciana de Cunicultores.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 30 000 EUR 2009. aastal

Abi suurim osatähtsus: 100 % abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev: alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Üksikabi kestus: 2009. aastal ja kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: loomakasvatajate koolitamine ning loomakasvatuse edendamine ja levitamine kooskõlas turunõuetega toiduohutuse ja jälgitavuse valdkonnas Valencia autonoomse piirkonna jänesekasvatussektoris (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklid 14 ja 15).

Abikõlblikud kulud hõlmavad nii teenuseid, inimressurssi ja materjale kui ka osalemiskulusid käesoleva abi eesmärgiga seotud jänesekasvatuse sanitaar- ja hügieeniküsimusi käsitlevatel teabepäevadel ning koosolekutel.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: jänesekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/fevacunicola09.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 163/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunitat Valenciana

Üksikabi saava ettevõtja nimi: Asociación Nacional de Criadores de Raza Guirra

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 12 000 EUR 2009. aastal

Abi suurim osatähtsus: 100 % abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev: alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Üksikabi kestus: 2009. aastal ja kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Guirra tõugu lammaste kasvatamise edendamise ja nende säilitamise kava, milles sisalduvad abikõlblikud kulud, mis hõlmavad loomade identifitseerimist ja tehnilist abi tõuraamatute pidamiseks (artikkel 16), põllumajandustootjate koolitust isendite hindamise valdkonnas, lambakasvatusettevõtete haldamist ning tõu levitamist ja tutvustamist messide ja näituste korraldamise ning trükiste avaldamise kaudu (artikkel 15).

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Valencia autonoomse piirkonna lambakasvatusettevõtete omanikud, kelle karja hulgas on Guirra tõugu isendeid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/anguirra2009.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 164/09

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Mecklenburg-Vorpommern

Abikava või üksikabi saava ettevõtja nimi: Beihilfen zur Förderung der Tierzucht

Õiguslik alus: Richtlinie zur Förderung der Tierzucht (noch nicht veröffentlichter Entwurf)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 0,6 miljonit EUR

Makstakse: 6 aastat

Abi suurim osatähtsus: kuni 95 %

Rakendamise kuupäev: alates määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 20 lõike 1 kohase avaldamise kuupäevast

Abikava või üksikabi kestus:

Abi eesmärk: loomakasvatussektor (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 16)

Asjaomased majandusharud: A104 – Loomakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Landesamt für Landwirtschaft, Lebensmittelsicherheit und Fischerei

Thierfelderstaße 18

18059 Rostock

DEUTSCHLAND

Veebileht: http://cms.mv-regierung.de/cms2/Regierungsportal_prod/Regierungsportal/de/lm/_Service/Link_an_EU/Richtlinie_zur_Foerderung_der_Tierzucht.doc

Muu teave: —

25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/11

2009/C 199/07

Abi nr: XA 172/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Cataluña

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Ayudas en forma de préstamos para la adquisición de maquinaria agrícola que incorpore nuevas tecnologías.

Õiguslik alus: Proyecto de Orden AAR/xxx/2009, por la que se aprueban las bases reguladoras de la línea de préstamos para la adquisición de maquinaria agrícola que incorpore nuevas tecnologías, y se convoca la línea correspondiente al año 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Viis miljonit EUR abikava iga kehtivusaasta kohta

Abi suurim osatähtsus: Vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 4 ei tohi abi koguosatähtsus ületada 50 % abikõlblikest investeeringutest vähemsoodsates piirkondades ega 40 % muudes piirkondades.

Samuti ei tohi abi maksimumsumma ühe ettevõtja kohta ületada 400 000 EUR kolme eelarveaasta jooksul. Kõnealust summat võib suurendada 500 000 EUR-ini, juhul kui investeeritakse vähemsoodsasse piirkonda.

Rakendamise kuupäev: Eeldatav kuupäev: 15. juuni 2009, ja igal juhul pärast seda, kui komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 20 sätestatule määranud abikavale identifitseerimisnumbri ning avaldanud kokkuvõtte Internetis.

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31. detsembrini 2012

Abi eesmärk: Abi eesmärk on anda põllumajandustootjatele laenu selliste põllumajandusmasinate soetamiseks, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid, mille abil saavutatakse järgmised eesmärgid:

Abikõlblikud kulud: Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõikes 4 sätestatud kuludest käsitletakse selle abikava raames üksnes tehnoloogilisi uuendusi kaasatoovate masinate soetamise kulusid.

Masinate väljavahetamise kulud ei kuulu abikõlblike kulude hulka.

Abisaajad: Abi võivad taotleda Kataloonias põllumajandusettevõtteid omavad füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad mis tahes põllumajandussektori toodete esmatootmisega, eeldusel et tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõttega.

Abi vorm: 100 %-line intressitoetus

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: NACE kood A.01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Departamento de Agricultura, Alimentación y Acción Rural

Gran Vía de les Corts Catalanes, 612-614

08007 Barcelona

ESPAÑA

Veebileht: http://www20.gencat.cat/docs/DAR/DE_Departament/DE03_Normativa/DE03_03_Projectes_disposicions/2009/Documents/Fitxers_estatics/2009_adquisicio_maquinaria_prestecs.pdf

Lisateave: —

Abi nr: XA 173/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Région Limousin

Abikava nimetus: Aides en assistance technique de la région Limousin aux agriculteurs pour créer ou développer des ateliers de finition de bovins-viande

Õiguslik alus: Code Général des Collectivités Territoriales, en particulier articles L 1511-1 à L 1511-3

Délibération no SP7-01-0006 du Conseil régional du Limousin du 18 janvier 2007 portant approbation du Rapport d’orientation de la politique agricole régionale

Délibération no CP9-03-0201 de la Commission permanente du Conseil régional du Limousin approuvant le lancement de l’appel à projets «Développement de la finition des produits bovins en Limousin»

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 250 000 EUR aastas kolme aasta jooksul.

Abi suurim osatähtsus: 80 %

Rakendamise kuupäev: Juuni 2009, sõltuvalt eranditaotluse eelnevast avaldamisest Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Abikava kestus: Kolm aastat, st kuni 31. detsembrini 2011.

Abi eesmärk: Abi eesmärk on parandada ja suurendada tehnilist toetust, mis on vajalik ametliku kvaliteedimärgiga Limousini loomalihatoodete kvaliteedi ja kvantiteedi parandamiseks tootmise lõppetapis, ning sellega saavutada järgmised eesmärgid:

julgustada nuumloomakasvatajaid osalema nuumahoonete rajamise või väljaarendamise projektides, millel on madal riskiaste;

arendada ja parandada tehnilist toetust, mida nende projektide raames osutavad tootjaorganisatsioonid, integreerides sellesse toetusesse kvaliteedinõuded ja turu varustamise nõuded.

Piirkondlik nõukogu kannab osa kuludest tehnilise toetuse eest, mida tootjaorganisatsioonid annavad nuumloomakasvatajatele, kes saavad seega alustada veiste lõppnuuma hoonete püstitamist või arendamist oma põllumajandusettevõttes.

Nuumamine loomakasvatussektoris nõuab eksperdioskusi ja -teadmisi. Limousini piirkonnas on tõuloomakasvatus traditsiooniline tegevus, sellepärast peavad kvalifitseeritud nõustajad andma asjakohast tehnilist toetust iga projekti puhul, mille eesmärk on püstitada või välja arendada veiste lõppnuuma hoone põllumajandusettevõttes. Nuumaprotsessi edu ja esimeste loomade edukas nuumamine on seepärast veelgi tähtsam, kuna ebaedukas nuumamine võib ohustada põllumajandusettevõtte majanduslikku elujõulisust.

Käesoleva meetme kaudu nõuab piirkondlik nõukogu tootjaorganisatsioonidelt, et nad osutaksid kvaliteetset tehnilist abi projekti esimese kolme aasta jooksul, et püstitada ja välja arendada põllumajandusettevõtja veiste lõppnuuma hoone. Sellega seoses peab tootjaorganisatsioonide pakutav tehniline toetus vastama projekti kui terviku vajadustele ja olema valdkondadevaheline, võimaldades loomakasvatajal hinnata kõiki mõjusid (majanduslik ja tehniline, kuid samuti mõju töö organiseerimisele ja materiaalsetele investeeringutele), mida nuumamine võib ettevõttele kaasa tuua. See peab hõlmama ka etappe, mille jooksul koos loomakasvatajaga määratletakse lõppeesmärgiks oleva toote kvaliteet turutingimuste alusel (vastavus, kaal, värv jne) ja toote parendamise ulatus, samuti peab see hõlmama lõpphinnangut pärast loomade müüki. Lõpuks peab see tehniline toetus olema seotud põllumajanduspoliitikaga, mida piirkondlik nõukogu ja valitsus ja/või Euroopa Liit kaasrahastavad kui osa kavast Plan de Développement Rural Hexagonal.

Käesolevas meetmes osaleda soovivad tootjaorganisatsioonid peavad seepärast pakkuma palju laiemat ja valdkondadevahelisemat toetust, kui nad tavapäraselt pakuvad.

Käesoleva abi puhul on abikõlblikud kulud, mis on seotud tootjaorganisatsioonide poolt põllumajandusettevõtetele antud tehnilise toetusega, v.a organisatsiooni halduskulud.

Tootjaorganisatsioonid peavad subsideeritud tehnilise toetuse tegema kättesaadavaks kõigile piirkonna põllumajandustootjatele, kes seda soovivad (sõltumata sellest, kas nad kuuluvad kõnealusesse organisatsiooni või mitte), alates hetkest, mil põllumajandusettevõtja otsustab püstitada või välja arendada veiste lõppnuuma hoone ja kohustub suurendama ametliku kvaliteedimärgiga loomade arvu, kes on tema põllumajandusettevõttes läbinud nuuma lõppetapi.

Abi antakse igal aastal ja makstakse välja osamaksetena (mitte rohkem kui kolm aastat), kui abisaajad täidavad oma kohustused.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Loomaliha tootmine

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Monsieur le Président de la Région Limousin

27 boulevard de la Corderie

87031 Limoges Cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.region-limousin.fr/article.php3?id_article=2371

Lisateave: —

Abi nr: XA 174/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Principado de Asturias

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Subvenciones para los servicios de sustitución en las pequeñas y medianas explotaciones agrarias del Principado de Asturias dedicadas a la producción primaria de productos agrícolas

Õiguslik alus: Bases reguladoras que regirán la concesión de subvenciones para los servicios de sustitución en las pequeñas y medianas explotaciones agrarias del Principado de Asturias dedicadas a la producción primaria de productos agrícolas

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 2009. aastal on abi suurim summa 250 000 EUR.

Abi suurim osatähtsus: 100 %.

Rakendamise kuupäev: Alates kuupäevast, mil eranditaotluse identifitseerimisnumber avaldatakse Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: 2013. aasta detsembrini.

Abi eesmärk: Katta kulud, mida põllumajandusühistud ja põllumajandusliku töötlemisega tegelevad ettevõtjad on kandnud seoses Astuurias põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele sellise teenuse pakkumisega, millega asendatakse põllumajandustootjaid, nende partnereid või põllumajandusettevõtete töötajaid haiguse ajal.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkti b.

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 3 antakse abi loonusena, kolmandate isikute pakutavate subsideeritud teenuste vahendusel ning see ei hõlma otsemakseid tootjatele.

Vastavalt artikli 15 lõikele 4 saavad põllumajandusühistute ja põllumajandusliku töötlemisega tegelevate ettevõtjate pakutavat asendusteenust kasutada kõik Astuurias põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Teenuse kasutamise tingimuseks ei ole sellise rühma või organisatsiooni liikmesus.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandustoodete esmatootmine.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Rural y Pesca del Principado de Asturias

C/ Coronel Aranda, s/n, 4a planta

33071 Oviedo

ESPAÑA

Veebileht: Abi andmise üldeeskirjad on veebisaidi http://www.asturias.es järgmisel lehel:

http://www.asturias.es/Asturias/descargas/PDF%20DE%20TEMAS/Ganadería/servicios_de_sustitucion.pdf

Muu teave: —

El Director General de Ganadería y Agroalimentación

Luis Miguel ÁLVAREZ MORALES

25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/14

KONKURSIKUTSE – EACEA/22/09

Programm „Aktiivsed noored”

Meede 4.6 – partnerlus

2009/C 199/08

I. EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Käesolev projektikonkurss toimub programmi „Aktiivsed noored” allmeetme 4.6 raames ning kooskõlas 2009. aasta tegevuskavaga (komisjoni otsus K(2008) 5446) (1).

Käesoleva projektikonkursi peamine eesmärk on toetada partnerlust Euroopa Komisjoni (Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse kaudu) ning nende piirkondade, haldusüksuste või Euroopa valitsusväliste organisatsioonide vahel, kelle eesmärk on arendada või tõhustada pikaajalisi tegevusi, strateegiaid ja programme mitteformaalse õppimise ja noorte valdkonnas.

1. Erieesmärgid

Sellise partnerluse erieesmärgid on järgmised:

—	ühendada vahendeid ja tavasid, et viia maksimumini programmi „Aktiivsed noored” ning muude noorte ja noorte töötajate heaks kohalikul, piirkondlikul või Euroopa tasandil välja töötatud algatuste mõju;

—

olla programmi „Aktiivsed noored” raames väljatöötatud mudelite ja tavade kaudu eeskujuks nendele asutustele ja organisatsioonidele, kelle eesmärk on mitteformaalse õppetegevuse ning oskuste ja pädevuste arendamise kaudu suurendada oma investeeringuid noortesse ning tõsta kõnealuste asutuste ja organisatsioonide suutlikkust;

—	anda lisandväärtust noorte valdkonnas piirkondlikul ja kohalikul tasandil läbiviidavate algatuste ulatusse ja kvaliteeti, suurendades nende Euroopa mõõdet;

—	edastada mitteformaalse õppimise ja noorte valdkonnas edukate meetmete ja algatuste rakendamisest saadud kogemusi;

—	soodustada avalik-õigusliku sektori ja noorte valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide vahelist sünergiat ja koostööd;

—	soodustada üldise kutseoskuste taseme tõstmist noorte hulgas, pidades esmatähtsaks madalama kvalifikatsiooniga inimeste ning piiratud võimalustega noorte, sealhulgas varakult koolist lahkunute, madala haridustasemega noorte, töötute, sisserändajate ja puuetega inimeste harimist ja koolitamist;

—	edendada noorsootöö tunnustamist ning mitteformaalse õppetegevuse valideerimist Euroopa Liidus.

2. Partnerluse omadused

Käesoleva konkursikutse eesmärk on toetada sellise tegevusprogrammi väljatöötamist, milles on kombineeritud vähemalt üks järgmine tegevus, võttes eeskujuks programmi „Aktiivsed noored”:

a)	rahvusvahelised noorsoovahetused

b)	riiklikud või rahvusvahelised noorsooalgatused

c)	Euroopa vabatahtlik teenistus

d)	koolitus ja võrgustiku loomine

Sellist tegevusprogrammi võib:

—	rakendada vahetult taotleja ise (edaspidi variant A);

—	rakendada koostöös kaaskorraldava(te) partneri(te)ga, kes kaasatakse ulatuslikult projekti väljatöötamisse ja rakendamisse ning kelle on taotleja taotluse esitamisel kindlaks määranud (edaspidi variant B).

Mõlemal juhul (variant A või variant B) võib tegevusprogrammi kaasata assotsieerunud partnereid. Assotsieerunud partnerid osalevad projektis kavandatavate tegevuste rakendamises, kuid mitte samas ulatuses ega samal tasemel kaaskorraldavate partneritega.

II. ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD

Taotlusi võib esitada:

—	kohalik või piirkondlik avalik-õiguslik asutus või

—	Euroopa tasandil tegutsev noorsoovaldkonna mittetulundusühing (ENGO), millel on liikmesorganisatsioone vähemalt kaheksas (8) programmi „Aktiivsed noored” osalisriigis.

Kui projektis märgitakse, et tegevusprogrammi rakendatakse koos ühe või mitme kaaskorraldajaga (variant B), võib see organisatsioon/need organisatsioonid olla:

—	mittetulunduslikud vabaühendused või

—	kohalikud või piirkondlikud avalik-õiguslikud asutused või

—	Euroopa tasandil tegutsevad noorsoovaldkonna mittetulundusühingud (ENGO), millel on liikmesorganisatsioone vähemalt kaheksas (8) programmi „Aktiivsed noored” osalisriigis.

Taotlejad peavad olema juriidilised isikud ning olnud taotluste esitamiseks tähtajaks ühes programmiriigis seaduslikult registreeritud vähemalt kaks (2) aastat. Programmiriigid on järgmised:

—	Euroopa Liidu liikmesriigid (2): Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik;

—	Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalised Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid: Island, Liechtenstein ja Norra;

—	ühinemiseelse strateegia raames abi saavad kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis on sätestatud nende riikidega sõlmitud raamkokkulepetes nende osalemise kohta Euroopa Liidu programmides: Türgi.

III. ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED

Projektid peavad olema koostatud nii, et need sisaldaksid mittetulundusliku eesmärgiga tegevusprogrammi noorte ja mitteformaalse õppimise valdkonnas.

Tegevusprogramm peab algama ajavahemikul 1. aprill 2010 kuni 1. september 2010.

Tegevusprogramm võib kesta 2 aastat (24 kuud).

IV. TOETUSE ANDMISE KRITEERIUMID

Abikõlblikke taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1. Kvaliteedikriteeriumid

Kvaliteedikriteeriumid moodustavad 80 % hindamismenetluse käigus antavatest võimalikest punktidest.

Arvesse võetakse järgmisi kvaliteedikriteeriume:

—	vastavus programmi eesmärkidele ja prioriteetidele (30 %);

—	projekti ja selle töömeetodite kvaliteet (50 %).

2. Kvantiteedikriteeriumid

Kvantiteedikriteeriumid moodustavad 20 % hindamismenetluse käigus antavatest võimalikest punktidest.

Arvesse võetakse järgmisi kvantiteedikriteeriume:

—	projektis osalejate (sealhulgas piiratud võimalustega osalejate) ja projekti kaasatud partnerite profiil ja arv (20 %).

V. EELARVE

Käesoleva konkursi raames projektide kaasrahastamiseks eraldatav kogueelarve on hinnanguliselt 1 200 000 EUR.

Igale projektile eraldatav suurim toetus ei tohi ületada 100 000 EUR.

Partnerluse raames osaleb abisaaja projekti kaasrahastamises võrdsetel alustel Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega.

Täitevasutusel on õigus jätta osa kasutada olevatest rahalistest vahenditest määramata.

VI. TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG

Taotlused tuleb saata hiljemalt 1. detsembriks 2009 järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

‘Youth in Action’ programme — EACEA/22/09

BOUR, 04/029

Avenue du Bourget 1

1140 Brussels

BELGIUM

—	postiga (arvestatakse postitempli kuupäeva);

—	kullerpostiga (arvestatakse kullerpostiettevõtte kviitungi kuupäeva; lisage taotlusvormile kviitungi koopia).

Vastu võetakse üksnes taotlused, mis on esitatud ühtses paketis ja ühes eksemplaris (originaaldokument) õigel vormil, täidetud nõuetekohaselt ja kuupäevastatud ning millele on lisatud asjaomaste rahastamiseeskirjadega kooskõlas koostatud eelarve. Taotluse peab allkirjastama taotlevat organisatsiooni ja vajaduse korral kaaskorraldavaid partnereid õiguspäraselt esindav isik.

Pärast ettenähtud tähtaega esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Faksi või e-posti teel saadetud taotlusi vastu ei võeta.

VII. LISATEAVE

Üksikasjalikud taotlemisjuhised ja taotlusvormid on järgmisel veebiaadressil: http://eacea.ec.europa.eu/youth/funding/2009/call_action_4_6_en.php

Nimetatud dokumente võib küsida ka kirja teel järgmiselt aadressilt:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

‘Youth in Action’ programme — EACEA/22/09

BOUR, 04/029

Avenue du Bourget 1

1140 Brussles

BELGIUM

Taotlused tuleb esitada ettenähtud vormil ja need peavad sisaldama kõiki nõutud lisasid ning andmeid.

(1) 2009. aasta tegevuskavaga võib tutvuda järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/calls/docs/c_2008_5446-wp2009.pdf

(2) Programmi „Aktiivsed noored” raames on abikõlblikud ka ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit isikud ning asjakohastel juhtudel ka sealsed avalik-õiguslikud ning eraõiguslikud asutused ja institutsioonid, mille suhtes kohaldatakse programmi eeskirju ja nendes liikmesriikides kehtivat korda, millega ülemeremaad ja -territooriumid on seotud. Kõnealuste ülemeremaade ja -territooriumide loend on esitatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuse 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus; EÜT L 314, 30.11.2001)) lisas 1A.

25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2009/C 199/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Vastuväited tuleb esitada komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„POMMES DES ALPES DE HAUTE DURANCE”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0498-29.09.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Institut National des Appellations d’Origine et de la Qualité

Aadress:

51 rue d’Anjou

75008 Paris

FRANCE

Tel.

+33 153898000

Faks

+33 142255797

E-post:

info@inao.gouv.fr

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Association de Promotion des Fruits des Alpes de Haute Durance

Aadress:

Maison de l’Entreprise

11 Allée des Genêts

04200 Sisteron

FRANCE

Tel.

+33 0492331839

Faks

+33 0492331838

E-post:

assopromofruits.ahd@freesbee.fr

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

Tootjad, puuviljade pakendamiskeskused, kaubandusettevõtted

3. Toote liik:

Klass 1.6

Töötlemata või töödeldud puuvili, köögivili ja teravili

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte):

4.1. Nimi:

„Pommes des Alpes de Haute Durance”

4.2. Kirjeldus:

Värske puuvili (õunad), sort Golden Delicious või Gala või nende mutatsioonid, mis peale korjamist kiiresti külmladustatakse, mida korjatakse valminult ning mis on kindla minimaalse suhkrusisaldusega (murdumisnäitaja vähemalt 12) ja kindla minimaalse kõvadusega, et tagada krõmpsuvus.

Minimaalsed kõvadusnäitajad (kg/cm2) on järgmised:

—	Golden: 5 kg/cm2, kui värvuse näitaja on vastavalt CTIFLi (Centre technique interprofessionnel des fruits et légumes) ametlikule värvikoodile 3 või alla selle, ning 4 kg/cm2, kui värvuse näitaja on suurem kui 3.

—	Gala: 6 kg/cm2

Värvus nii korjamisel kui ka turustamisel:

—	Golden Delicious ja selle mutatsioonid: õunte värvuse näitaja on vastavalt CTIFLi (Centre technique interprofessionnel des fruits et légumes) koostatud Goldeni ametlikule värvikoodile 2 (C3 ja C4), 3 (C5 ja C6), 4 (C7).

—	Gala ja selle mutatsioonid: F2–F4. Punase värvuse tugevus: R2–R4 vastavalt CTIFLi (Centre technique interprofessionnel des fruits et légumes) koostatud Gala ametlikule värvikoodile, kus F tähistab põhivärvuse skaalat ja R punase värvuse tugevust.

4.3. Geograafiline piirkond:

Puuvili pärineb Alpes de Haute Durance’i kasvatuspiirkonnast, mille moodustavad järgmised 450–900 m kõrgusel asuvad Alpes-de-Haute-Provence’i departemangu 6 kantonit ja Hautes-Alpes’i departemangu 13 kantonit:

Alpes-de-Haute-Provence: La Motte, Le Lauzet, Seyne, Sisteron, Turriers ja Noyers-sur-Jabron

Hautes-Alpes: Aspres-sur-Büech, Barcillonnette, La Bâtie-Neuve, Chorges, Embrun, Gap, Laragne, Orpierre, Ribiers, Savines, Serres, Tallard ja Veynes.

4.4. Päritolu tõendamine:

Kaitstud geograafilise tähise süsteemi kohaselt heaks kiidetud puuviljade pakendamiskeskused tõendavad jälgitavuse nõude täitmist järgmiselt:

—	identifitseerivad saagipartiid;

—	teavad iga kaubaaluse puhul selle koostist ja sihtpunkti;

—	tagavad nõuetele mittevastavate partiide kõrvaldamise;

—	on võimelised tõendama kogu geograafilise tähisega puuvilja geograafilist päritolu ja täielikku vastavust spetsifikaadis esitatud nõuetele;

—	on kaebuse korral võimelised tuvastama algpartii.

Selleks:

Kontrolliasutus kiidab tootja heaks, olles kontrollinud tootja viljelusala, kasvatatavaid sorte ning tootmise vastavust spetsifikaadi nõuetele. Heakskiidetud tootjate ja viljelusalade registri ajakohastavad ja avaldavad igal aastal tootjaorganisatsioonid või tootjad ise enne turustustsükli algust.

Korvide või kastide märgistamine

Märgisel esitatakse järgmine teave:

—

tootja,

—

sort,

—	saagikorje kuupäev,

—	kaubakogus või (vajaduse korral see osadeks jagada) partii number.

Partiide identifitseerimine ja jälgimine

Partiid on pakkimisahelas võimalik igal hetkel tuvastada, sest iga partii algus ja lõpp on tähistatud.

Teabe haldamine

Teavet kaitstud geograafilise tähisega puuvilja tarnekuupäevade, sihtkohtade, suuruse, kategooria ja kaalu kohta haldavad pakendamiskeskused.

Sama kehtib teabe kohta, mis käsitleb ladustatud partiide päritolu (tootja, viljelusala), saagikorje kuupäevi ja külmladude numbreid.

4.5. Tootmismeetod:

Tootjad tunnevad viljelustehnikat ja oskavad ajastada saagikorjet:

—

Viljelustehnika

—	Pügamine ja harvendamine: pügamise eesmärk on maksimaalse valguse tagamine ja kõige viljakandvamate okste valimine. Harvendamine toimub keemiliselt ja/või käsitsi ning selle eesmärk on puu koormuse tasakaalustamine.

—

Väetamine:

Väetisi tuleb kasutada mõistlikes piirides ja vastavalt viljaaia pookealuste elujõulisusele. Aastased piirkogused on järgmised:

—	tüüp 106 pookealused: 80 ühikut lämmastikku, 70 ühikut fosforhapet ja 140 ühikut kaaliumkarbonaati;

—	tüüp 9 pookealused: 140 ühikut lämmastikku, 70 ühikut fosforhapet ja 140 ühikut kaaliumkarbonaati.

Lämmastiku kasutamine peab piirduma 50 ühikuga korra kohta.

—	Taimekaitsevahendite kasutamine: intensiivne ja süstemaatiline taimekaitsevahendite kasutamine eelnevalt koostatud programmi alusel on keelatud.

—

Saagikoristus: Õunad korjatakse suhteliselt küpsena, kuid neid lastakse veelgi valmida, et nad tarbijani jõuaksid parimas küpsusastmes. Määratakse tärklisesisaldus. Saaki võib hakata koristama alles 4. staadiumis (EUROFRU tärklisekoodi järgi), kui sortide Golden Delicious ja Gala puhul tärklisesisaldus hakkab langema.

Pärast korjamist tuleb õunad külmladustada kiiresti ehk kahe tunni jooksul pärast viljaaias pealelaadimist.

4.6. Seos piirkonnaga:

a) Geograafilise piirkonna kliima ja mullastiku eripärad ja toodangu eriomadused

Selle piirkonna õunte omadused (suur suhkrusisaldus, hea säilivus ja värvus) on tihedalt seotud kasvukeskkonna eripäraga ja eelkõige Alpes de Haute Durance’i kliimaga, mida iseloomustab keskmiselt 300 päikeselist päeva aastas. E. Vernet (1933) sõnade kohaselt on „suured kõrguste vahed, kergesti töödeldav ja niisutatav pinnas, valgusküllasus ning külm ja kuiv talv need tegurid, mis teevad Hautes-Alpes’i departemangust suurepärase puuviljakasvatuspiirkonna”. „Sealseid õunu võib oma maitse ja värvi poolest võrrelda Tiroolist ja Šveitsist pärit õuntega,” lisab ta.

Päikesepaiste soodustab lehtede fotosünteesi, mistõttu kasvab suhkrusisaldus. Väga suur päevase ja öise temperatuuri erinevus ning mõõdukas päevane maksimumtemperatuur võimaldab pidevat fotosünteesi, mis aitab suhkrul akumuleeruda. Õunad valmivad suhteliselt külmal ajal, mis peatab hapete lõhustumise, ning suur temperatuuri kõikumine soodustab kollase ja punase värvi tekkimist ja kõvadust. Lisaks väheneb kõrgusest tulenevate jahedate ööde tõttu puuviljade õunhappe sisaldus aeglasemalt, millest tulenevad säilitamise seisukohalt optimaalne suhkrusisalduse ja happesuse tasakaal ning kõnealusele geograafilisele piirkonnale omased suurepärased organoleptilised omadused (maitse, krõmpsuvus).

b) Tuntus ja maine

Sisteronist põhja pool paiknevas Haute Durance’i piirkonnas on õunu kasvatatud sajandeid. E. Vernet (1933) kirjutab, et juba 1358. aastast on viiteid tehingule „maaviljadega”, millest „õunad on kõige olulisemad”. Hiljem, 19. sajandi algul sai õuntest Provence’i mägipiirkondade spetsialiteet. Tundub, et õuna tõeline võidukäik algas 1930. aastatel. Õunaaiad tekkisid kõigepealt mäekülgedele ja mõnele kõrgemal paiknenud väikesele viljelusalale. Sügisel valmivad puuviljad mägedes küll hiljem. Lisaks on talvised olud sellised, et puuvilja on võimalik säilitada välitingimustes, mis esialgu oligi ainus viis. Motte-au-Caire iseloomustab hästi seda geograafilist piirkonda.

1962. aastal tõdeti põllumajandusministeeriumi väljaandes Les Vergers des Hautes-Alpes (Hautes-Alpes'i viljaaiad), et tänu eespool nimetatud kliima ja mullastiku eripäradele „on meie puuviljade maitse ja välimus alati asjatundjaid üllatanud ja tarbijate tunnustust pälvinud”. Seega on Alpes de Haute Durance’i õunte kvaliteeti tunnustanud nii professionaalid kui ka tarbijad ning F. Alavoine-Mornas’i ja A. Trimouille’ 1995. aasta tõdemuse kohaselt ei ole puuviljatootjate hulgas mingit kahtlust Haute Durance'i õunakasvatuspotentsiaali suhtes.

Alates 1996. aastast on Alpes de Haute Durance’i piirkonna turundusühendused ja kõik pakendajad kasutanud kõigil pakenditel ja kaubamärkidel ning samuti reklaamis nimetust „Pommes des Alpes de Haute Durance”.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Ulase

Aadress:

ZA de Champgrand. BP 68

26270 Loriol sur Drôme

FRANCE

Tel.

+33 0475611300

Faks

+33 0475856212

E-post:

info@ulase.fr

COFRACi akrediteering nr 7-007/97

4.8. Märgistus:

Iga alus ja müügiühik märgistatakse määruses (EÜ) nr 85/2004 sätestatud turustusnormide kohase standardse etiketiga, millel on nimetatud pakendaja ja/või saatja, sort, kategooria, pakendamiskeskus ja partii number.

Kõik muudatused etiketil peab kinnitama sertifitseerimisasutus.

25.8.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 199/24

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 199/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„GRANA PADANO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0011-26.07.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatuse liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

3.1. Toote kirjeldus:

Omadussõna „poolrasvane” jäetakse välja ja asendatakse väljendiga „valmistatakse […] osaliselt kooritud piimast, mis saadakse piima pinnale kerkinud koorekihi eemaldamisega” (spetsifikaadi artikkel 1):

vastavalt kehtivatele eeskirjadele võib juustu kirjeldada kui „poolrasvast”, kui rasvasisaldus kuivaines on väiksem kui 35 %; kuna Grana Padano rasvasisaldus kuivaines on keskmiselt 40–42 %, võib omadussõna „poolrasvane” kasutamine olla tarbija jaoks eksitav.

Sõna „toodetud”, mis viitab tööstuslikule mehhaniseeritud tootmisele, asendatakse sõnaga „valmistatud”, mis on neutraalsem ja millel puudub selline alatoon, mistõttu see sobib paremini (spetsifikaadi artikkel 1).

Piima kirjeldusse lisatakse sõna „toor-” (spetsifikaadi artikkel 1): asjaolu, et piim peab olema toorpiim, on oluline omadus piirkonnaga seose säilitamiseks; seepärast lisatakse selgesõnaliselt sõna „toor-”, et kaotada mitmetähenduslikkus, mis varem on tekitanud tõlgendamisraskusi ja mille pärast on pöördutud koguni kohtu poole küsimusega, kas piima võib termiliselt töödelda (mida ei ole kinnitatud spetsifikaadis pealegi ette nähtud).

Jäetakse välja sõnad „juust võib laagerduda 1–2 aastat” (spetsifikaadi artikkel 2). Põhjus on selles, et see võib tekitada segadust seoses minimaalse laagerdamisajaga (üheksa kuud), pärast mida võib toodet turustada seaduslikult kaitstud päritolunimetusega Grana Padano. Peale selle võis see olla kahjulik selliste juustude jaoks, mis on ületanud kahe aasta piiri, st mis rahuldavad ja enamgi kui rahuldavad spetsifikaadis esitatud nõudeid, kuid mis kõnealuse lause alusel võisid kõnealusest klassist koguni välja jääda.

Lisatakse täpsustus „mis tahes värvainete kasutamine on rangelt keelatud” (spetsifikaadi artikkel 2): sellise selgesõnalise keelu lisamise eesmärk on kõrvaldada kahtlused, mis on praktikas tekkinud seoses küsimusega, kas juusturatast tohib kunstlikult värvida.

Viidatakse selgesõnaliselt rasvade ja kaseiini suhtele katlas olevas piimas (spetsifikaadi artikli 5 viies lõik): „… rasvade ja kaseiini suhe katlas olevas piimas peab olema 0,80–1,05. Trentingrana juustu puhul võib piimarasvade ja kaseiini suhe katlas olevas piimas olla kuni 1,15”. Selline täpsustus lisati sellepärast, et rasvade ja kaseiini suhe on ainus usaldusväärne parameeter, mis näitab rasvainete sisaldust lõpptootes.

3.2. Geograafiline piirkond:

Geograafilise piirkonna määratluse praegune sõnastus (spetsifikaadi artikkel 3) kujutab endast peamiselt esialgse teksti ajakohastamist. Ajakohastamine seisneb valmistamispiirkonna varasemate haldusterritooriumide nimede asendamises kõnealuste territooriumide alusel moodustatud uute haldusterritooriumide nimedega.

Valmistamispiirkond laieneb, kuna lisatakse Bolzano autonoomsesse provintsi kuuluvad viis valda: Anterivo, Trodena, Lauregno, Proves ja Senale-San Felice. Kuigi need asuvad halduslikult Bolzano provintsi territooriumil, asuvad nimetatud viis valda orograafiliselt järgmistes Trento provintsi orgudes: Val di Fiemme (Anterivo ja Trodena) ja Val di Non (Lauregno, Proves ja Senale-San Felice), ja muidugi piirnevad need Trento provintsi territooriumiga. Praegusesse Bolzano autonoomsesse provintsi kuuluvad vallad asusid kuni 1948. aastani haldusterritooriumil (nt Magnifica Comunità di Fiemme Cavalese), kus asjaomaseid majanduslikke koondnäitajaid ei eristatud selle alusel, kas vallad kuulusid Trento provintsi või Bolzano autonoomse provintsi halduspiiridesse.

Tuleb märkida, et nimetatud viie valla kogupindala on umbes 92 km2, seega on geograafiline piirkond väga vähe laienenud, võrreldes KPN Grana Padano juustu juba tunnustatud tootmispiirkonna pindalaga, kuhu kuulub viis piirkonda.

3.3. Päritolutõend:

Lisatakse analüütilised parameetrid, mille eesmärk on tagada toote päritolu kindlakstegemise võimalus erianalüüside abil, millega saab kontrollida KPN Grana Padano juustu eriomadusi.

Konkreetselt lisatakse järgmised laused (artikli 2 teine, kolmas ja viies lõik):

„Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustule omane aminohappeline koostis on tehtud kindlaks ioonvahetuskromatograafia abil ja määratud kolonnijärgse fotomeetrilise määramise teel reaktsioonis ninhüdriiniga ning esitatud Grana Padano juustu kaitsvale konsortsiumile Consorzio per la Tutela del Formaggio Grana Padano ning põllu-, toidu- ja metsamajanduspoliitika ministeeriumile”.

„Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustule omane isotoopkoostis on tehtud kindlaks isotoopide suhte määramisega mass-spektromeetria abil ja esitatud konsortsiumile Consorzio per la Tutela del Formaggio Grana Padano ning põllu-, toidu- ja metsamajanduspoliitika ministeeriumile”.

„Lüsosüümi sisaldus lõpptootes (kui kalgendamisel kasutatakse lüsosüümi) tehakse kindlaks pööratud faasi vedelikkromatograafia abil, kasutades fluorestsentsmarkerit, ning see peab vastama kalgendamisprotsessi jaoks deklareeritud ja kontrollitud kogusele”.

Konkreetselt on koostatud andmebaas bioelementide stabiilsete isotoopide suhete ning makro- ja mikroelementide analüüside kohta, millega on määratletud ja iseloomustatud Grana Padano juustu, ja mis võimaldab seega nimetatud andmete võrdlemisel toodete üksiknäidiste analüüsi tulemustega teha kindlaks, kas toode pärineb kõnealusest päritolupiirkonnast ja kas tal on selle kaubamärgiga juustu eriomadused, mida pakendaja väidab olevat kasutanud riivitud juustu näidise valmistamisel.

Isotoopide, aminohapete ja lüsosüümi sisalduse analüüside ristkontrollidega on loodud süsteem, millega on võimalik vaieldamatult kindlaks teha kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu päritolu.

Lisatakse säte mikrobioloogilise märgistusaine kasutuselevõtmise kohta (spetsifikaadi artikli 2 neljas lõik). „Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juust sisaldab piimale omaseid mikroorganisme, mida kasutatakse võltsingute vastu võitlemiseks, s.t neid kasutatakse märgisena, mis lisatakse piimale katlas kalgendamise protsessis. Grana Padano juustu algupära tagamiseks on märgistusaine kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed omadused esitatud põllu-, toidu- ja metsamajanduspoliitika ministeeriumile ja teatatud konsortsiumile Consorzio per la Tutela del Formaggio Grana Padano. Märgistusainena kasutatavat mikroorganismi, mis on alati eristatav piima bakterifloorale iseloomulike mikroorganismide hulgas, vahetatakse korrapäraselt, sellega välditakse võimalust, et pikema aja jooksul võiksid kaitstud päritolunimetusega juustu Grana Padano mittevalmistavad muud isikud kasutada sama märgistusaine lisamist juustu võltsimiseks”.

Konkreetselt nähakse ette, et piimale lisatakse katlas kalgendamise protsessil teatav täiendav kogus mikroorganisme, mis on olemas Grana Padano juustu tootmiseks ettenähtud piima bakteriflooras. Need piimabakterid ei ole aktiivsed ja nad ei saa seega paljuneda ega muuta toote keemilisi, füüsikalisi või organoleptilisi omadusi. Tegemist on KPN Grana Padano juustu identifitseerimissüsteemiga ja seega võltsingute vastu võitlemisega, mis võimaldab juustu kindlaks teha naturaalsete bioloogiliste näitajate abil, mis on võetud kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu tootmiseks ettenähtud piimas tavapäraselt olemas olevast floorast.

Kontrollimisega, kas lõpptootes on märgistusainet teadaolevas ja oodatavas koguses, on võimalik kontrollida analüüsitava juustu päritolu, kuna nii saab kindlaks teha, kas kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustusse on segatud muud juustu, kindlaks saab teha isegi vähem kui 5 % muu juustu lisandit (segamine kaotab sellega igasuguse mõtte).

Kuna juba Grana Padano algses kinnitatud toimikus on ette nähtud, et kalgendamisel kasutatakse baktereid, ja kuna tegemist on koostisosadega, mis on juba loomulikult olemas Grana Padano tootmiseks ettenähtud piimas, on enesestmõistetav, et muutmistaotlusega ei muudata kehtivaid valmistamismeetodeid, vaid pakutakse võimalusi toote algupära kontrollimiseks ja tagamiseks.

Kohustust lisada katlas olevasse piimasse märgistusaine korratakse selguse huvides tootmismeetodit kirjeldavas osas (spetsifikaadi artikli 5 üheksas lõik): „V.a Trentingrana juustu puhul, tuleb kõikidesse piima sisaldavatesse kateldesse lisada märgistusaine (viidatud artiklis 2), mille Consorzio per la Tutela del Formaggio Grana Padano annab kõikide tootjate käsutusse, kes seda paluvad, et tagada Grana Padano juustu ehtsus”.

Lisatakse viide juustu aluselise fosfataasi sisalduse määramisele (artikkel 5: „Ekspertidele analüüsimiseks esitatakse – mitte varem kui vähemalt kaheksa kuud pärast juustu vormimist – ainult selline juust, mille aluselise fosfataasi väärtust on mõõdetud fluoromeetrilise meetodiga ühe sentimeetri sügavuselt juustu kooriku alt, ääre keskelt ja mis on kooskõlas toorpiima nõudega ja vastab kõikidele käesoleva spetsifikaadi artiklis 2 ettenähtud parameetritele”). Selle viite lisamine on vajalik, kuna aluseline fosfataas on seni ainus näitaja, millega saab kontrollida, kas kalgendamisel on kasutatud toorpiima.

Lisatakse märkus Grana Padano märgistuse saamiseks vajalikele nõuetele mittevastava juustu pealiskihi mahahõõrumise või valgendamise kohta (artikkel 5: „… või kustutatakse äärele šablooniga vajutatud algupäratähised pealiskihi mahahõõrumise või valgendamise teel, kui tootel ei ole artiklis 2 nõutud omadusi”). Jällegi on tegemist lihtsalt täpsustusega, mida tehakse pärast seda, kui eksperdid on juustu uurinud, et kontrollida spetsifikaadis ettenähtud parameetritele vastavust ja otsustada, kas anda kaitstud päritolunimetus või keelduda sellest. Kui juustu laagerdamise lõpus leiab kontrolliamet, et toode ei vasta päritolunimetuse kasutamiseks vajalikele nõuetele, tuleb kaitstud päritolunimetust identifitseerida võimaldav märgistus juusturattalt kustutada, kuna tähis pannakse juustule ju alguses. Identifitseerimist võimaldav märgistus kustutatakse juusturatta pealiskihi mahahõõrumise või valgendamisega.

3.4. Tootmismeetod:

Sätestatakse Grana Padano lõikamisel ja pakendamisel tekkinud jääkide kasutamine riivitud juustu valmistamiseks (artikli 2 kuues lõik: „Artiklis 7 täpsustatud piirides ja tingimustel võib Grana Padano lõikamisel ja pakendamisel tekkinud jääke, mis võivad olla erineva ja/või sama kaaluga tükkides, blokkides, kuubikutes, suupistetükkides jne kasutada riivitud Grana Padano valmistamiseks”), kui tükkide päritolu on kindlaks tehtav ja kui toote algupäras ei ole kahtlust (nagu on sätestatud spetsifikaadi artikli 7 eelviimases lõigus: „KPN Grana Padano jääkide kasutamise piirid ja tingimused riivitud Grana Padano valmistamiseks”). Selline säte oli vajalik, kuna tootjate jaoks oli ebamajanduslik ja kahjulik mitte kasutada jääke, mis tekivad paratamatult ja loomulikult Grana Padano juusturatta lõikamisel.

Artiklisse 4 lisatakse piimalehmade sööda kirjeldus. On peetud vajalikuks kirjeldada seda võimalikult täpselt ja rangelt. Grana Padano juustu kvalitatiivsete aspektide parandamiseks on kehtestatud söötmisrežiimile karmimad nõuded, mis on välja selgitatud piima kui KPN Grana Padano tooraine omaduste kontrollimise ja empiiriliste vaatlustega.

Kehtestatakse piima säilitamise temperatuur (artikli 5 teine lõik: „Toorpiima temperatuur peab laudas säilitamisel ja transpordil olema vähemalt 8 °C”). Nimetatud piir on õigustatud seepärast, et 8 kraadist madalamal temperatuuril kaseiini β-fraktsiooni lahustuvus suureneb, mistõttu piima kalgendamine ja juustust vadaku eemaldamine muutub raskemaks, mis mõjutab vältimatult lõpptoote kvaliteeti.

Kehtestatakse lüsosüümi kasutamise piirmäär: 2,5 grammi 100 kilogrammi piima kohta (artikli 5 kaheksas lõik: „Lubatud on kasutada kuni 2,5 g lüsosüümi 100 kg piima kohta, v.a Trentingrana juustu puhul”). Lüsosüümi kasutamine on ette nähtud juba kinnitatud toimikus, kuid seni ei olnud kehtestatud piirmäära. Pikaajalised kogemused on näidanud, et suurema koguse lüsosüümi kasutamine ei anna täiendavat eelist Clostridium tyrobutyricum’i põhjustatud gaasilise käärimise piiramisel.

Loomulikult ei tohi lüsosüümi kasutada Trentingrana juustu puhul, kuna sel juhul ei söödeta piimalehmi siloga ja seega ei ole vaja lüsosüümi kasutada.

3.5. Märgistus:

Täpsustatakse (artikli 7 teine lõik) igat tüüpi ja igas vormis esinevast juustust autentse riivitud juustu valmistamist, kuna riivitud juustul ei ole ääri ja seda ei saa seega identifitseerida.

Kohe pärast seda, kui jõustus Grana Padano KPN kasutamist riivitud juustu puhul reguleeriv eeskiri, saadi aru, et nimetatud tootega seotud ohud olid ja on praegugi väga sarnased tüüpiliste riivitud juustu ohtudega, kuna puudub päritolumärgistus ja seega on toodet võimatu identifitseerida.

Lisatakse märkus kaseiinplaadi kasutamise kohta (artikkel 8: „Lisaks vormitempli järgi päritolu kindlakstegemisele pannakse juustule kaseiinplaat, millele on kantud kiri „Grana Padano”, valmistamise aasta ja tähtnumbriline kood, millega identifitseeritakse üheselt kõik juusturattad … ”), et tagada toote veelgi parem ja täpsem jälgitavus, mis aitaks parandada toote kvaliteedikontrolli ja tarbijate jaoks paremini tagada juustu ehtsust.

Lisatakse sõnad „Riserva” (Reserveeritud) ja „Oltre 16 mesi” (Enam kui 16 kuud) (artikkel 8). Nende sõnade märgistusele lisamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja tarbijatele täpseid viiteid toote laagerdumise (nn segmenteerumise) kohta. Selle nõude vajalikkus sai selgeks pärast tarbijate hulgas turu-uuringute läbiviimist. Kõnealune muudatus on põhjendatud seega vajadusega pakkuda ettevõtjatele ja tarbijatele võimalikult selget ja täielikku teavet: kui Grana Padano on kauem laagerdunud, siis on tal loomulikult teistsugused organoleptilised omadused kui samasuguse vähem laagerdunud toote puhul. Seega tuleks tarbija jaoks erinevus esile tuua ja õigustada seega hinnaerinevust, et ta saaks ostmisel teadlikke valikuid teha.

Tuleb märkida, et kui kategooriat „Oltre 16 mesi” kasutatakse pakendatud toote puhul, siis kategooria „Riserva” eeldab teise põletusjälje panemist, mida saab teha ainult valmistamispiirkonnas ja ainult juustu puhul, mis ei ole kunagi nimetatud valmistamispiirkonnast väljunud. Nagu spetsifikaadis on täpsustatud, peab toode kõigepealt kontrolli läbima, enne kui talle märgise anda saab.

3.6. Riiklikud nõuded:

Presidendi dekreedi nr 54/97 artiklis 9 ettenähtud erandit ei kohaldata enam mikroobide (bakterite) ega somaatiliste rakkude sisalduse osas (artikli 4 esimene lõik: „… v.a Trentingrana piirkonnas toodetud piim, ei kohaldata kehtivates tervishoiueeskirjades bakterite koguarvu ja somaatiliste rakkude hulka käsitlevat ettenähtud erandit”).

See muudatus kujutab endast olulist edusammu Grana Padano juustu kvaliteedi pideval parandamisel. Nimelt on hästi teada, et kõrgekvaliteedilise juustu saamiseks on vaja kasutada parima kvaliteediga toorainet.

Muudatusettepanek ei mõjuta Trentingrana tüüpi juustu, arvestades selle eriomadusi, mida on tunnustatud ja kinnitatud presidendi 26. jaanuari 1987. aasta dekreedis: vaid sellel (ja ainsal) juhul jäetakse erand alles, arvestades, et seda määra on Trentingrana piirkonnas raske saavutada ja et see toodang on sotsiaal-majanduslikult kõnealuses piirkonnas oluline.

3.7. Muu:

Kaitstud päritolunimetuse Grana Padano omadustele lisatakse järgmine turustamisega seotud täpsustus, mis hõlbustab kontrollimist. Selles öeldakse, et kaalu „all mõistetakse ekspertidele kontrollimiseks esitatud juusturatta keskmist kaalu, mis võib ühe juusturatta puhul kõikuda 2,5 %, tingimusel, et rattad, mille suhtes kõikumist lubatakse, kuuluvad partiisse, mille puhul kehtivad eelnevalt nimetatud parameetrid” (spetsifikaadi artikkel 2).

Arvestades, et aastas toodetakse rohkem kui neli miljonit ratast Grana Padano juustu, ja arvestades juusturataste suurust, on iseenesest mõistetav, et kui kontrolliamet peaks kaaluma iga juusturatast eraldi, muutuksid kontrolliks vajalikud tähtajad ebanormaalselt pikaks ja tootjate kulud suureneksid märkimisväärselt.

Täpsustatakse, et „Piim tuleb koguda 24 tunni jooksul alates esimesest lüpsist” (artikli 4 teine lõik). Varasem sõnastus ei olnud selles osas piisavalt selge.

Lisatakse keeld kasutada kolmandate isikute lepingulist või renditööd (artikli 5 esimene lõik). Kõnealune keeld tuleneb peamiselt parema jälgitavuse ja juustumeistrite suurema vastutuse nõudest.

Arvestades eeliseid, mida see süsteem võib pakkuda, oleks tõeliselt absurdne muuta kasutuks konsortsiumi ja konsortsiumiga koostööd tegevad teadlaste märkimisväärsed majanduslikud ja muud pingutused sellise süsteemi kujundamiseks, mis suudaks lõpuks ometi anda kindlad ja usaldusväärsed vastused toote ja tooraine tegeliku päritolu ja algupära kohta.

Lisatakse artikkel 6 kontrollide kohta, mida ei olnud varasemas kinnitatud toimikus.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„GRANA PADANO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0011-26.07.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Grana Padano”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus:

3.1. Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.3

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse aasta läbi ja mida kasutatakse lauajuustuna või riivituna, valmistatud osaliselt kooritud toorpiimast, mida saadakse lehmadelt, keda lüpstakse kaks korda päevas ja kelle põhisööt on haljas- või kuivsööt. Kasutatakse kahe igapäevase lüpsikorra piima. Lubatud on kasutada ühe lüpsikorra piima või kahe lüpsikorra piima segu. Juusturatas on silindrikujuline, kergelt kumer või peaaegu sirge äärega, ülevalt sile või ääristatud veidi kõrgema randiga.

Juusturatta diameeter on 35–45 cm ja ääre kõrgus 18–25 cm, sõltuvalt valmistamise tehnilistest tingimustest.

Kaal: 24–40 kg; koorik: kõva ja sile, kooriku paksus 4–8 mm.

Juust on kõva, peeneteraline, radiaalse kihilisusega ja vaevumärgatavate aukudega. Rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 32 %. Kooriku värvus on tume või naturaalne kuldkollane ning juustu sisu värvus valge või õlgkollane. Juustul on meeldiv lõhn ja õrn maitse.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Lehma toorpiim, naturaalne vadak, vasikalaap.

Piima saadakse punktis 4 määratletud piirkonnas peetavatelt lehmadelt.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja vanemate kui 7-kuuste mullikate puhul.

Piimalehmi söödetakse sama põllumajandusettevõtte põllukultuuridest saadud söödaga või kaitstud päritolunimetuse Grana Padano valmistamispiirkonna söödaga.

Päevaratsioonis peab vähemalt 50 % kuivmassist koosnema söödast, kusjuures sööda ja söödasegu suhe kuivaine arvestuses ei tohi olla väiksem kui 1.

Vähemalt 75 % päevaratsiooni sööda kuivmassist peab koosnema söödast, mis on toodetud piima tootmispiirkonnas.

Lubatud söödaained on loetletud nimekirjas, millesse kuuluvad:

—	sööt: haljassööt, hein, õled, silo (viimane on keelatud Trentingrana tüüpi juustu valmistamisel);

—

söödasegus kasutatavad toorained, mis on jagatud kategooriatesse ja mida võib söödale lisada: teraviljad ja teraviljatooted, õliseemned ja nendest valmistatud tooted, mugulad ja juurköögiviljad ning nendest valmistatud tooted, suhkrutööstusest pärit kuivsööt, kaunviljade seemned, rasvad, mineraal- ja lisaained.

3.5. Valmistamise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Valmistamise ja laagerdamise toimingud peavad toimuma punktis 4 osutatud valmistamispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Riivimise ja pakendamisega seotud toimingud peavad toimuma punktis 4 määratletud valmistamispiirkonnas, kuna värske riivitud juust on väga tundlik ning selle organoleptiliste omaduste säilitamiseks tuleb juust kohe pakendada tingimustes, millega välditakse kuivamist; lisaks sellele saab kohese pakendamisega pakendisse, millele on kantud päritolunimetus, paremini tagada riivitud toote algupära, mida on riivitud kujul raskem identifitseerida kui tervet juusturatast, kus on näha märgistus (nagu kinnitati Euroopa Kohtu 20. mai 2003. aasta otsusega).

Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu lõikamisel ja pakendamisel tekkinud jääke, mis võivad olla erineva ja/või sama kaaluga tükkides, blokkides, kuubikutes, suupistetükkides jne võib riivitud Grana Padano valmistamiseks kasutada ainult järgmistel tingimustel: kooriku sisaldus on kuni 18 %; alati peab olema tagatud jälgitavus kaitstud päritolunimetusega Grana Padano tervete juusturataste puhul, kust jäägid pärit on; kui jääke kasutatakse hiljem ja/või suunatakse ühest ettevõttest teise, siis tuleb neid vastavalt registreerimisnumbrile ja valmistamise kuule hoida eraldi; jääkide transportimine on lubatud ainult sama ettevõtte või ettevõtete rühma ning ainult päritolupiirkonna raames. Seega on riivitud Grana Padano valmistamiseks ettenähtud jääke keelatud turustada.

3.7. Konkreetsed eeskirjad märgistamise kohta:

Ametlik märgistus, mis tõendab, et toode vastab Grana Padano kaitstud päritolunimetuse kasutuse kriteeriumidele ja mis peab olema nii tervetel juusturatastel kui ka kõikidel portsjonitesse jagatud ja riivitud kaitstud päritolunimetuse Grana Padano juustu pakenditel, koosneb rombikujulisest joonisest, mille peal on suurtähtedega kirjutatud sõnad „Grana” ja „Padano”. Ümarate tippudega rombi ülemisse nurka on kirjutatud esitäht „G” ja alumisse „P”.

Markeerimisvorm, millega külmpressi abil vormimisel vajutatakse juusturattale päritolunimetus, jätab juustule jäljendi, mis koosneb väikestest viirutatud ümber kogu juusturatta paigutatud rombidest, mille sees on kordamööda sõnad „Grana” ja „Padano” ning viited juustutootjale, valmistamise aastale ja kuule.

Üksnes Trento autonoomses provintsis valmistatud KPN Grana Padano juustu puhul, mida valmistatakse üksnes selliste lehmade piimast, keda toidetakse söödaga ja kelle puhul on keelatud silo kasutamine kogu aasta jooksul, on lubatud kasutada spetsiaalset Trentingrana tüübi jaoks ettenähtud markeerimisvormi, mille jäljend koosneb reast punktiirjoonega rombidest, mille vahel on sõna „Trentino”. Keskosas, mägede stiliseeritud kujutiste vahel on sõna „Trentino”, mis on kirjutatud mõlemalt poolt loetavana.

Vormimismärgist täiendava päritolutähisena pannakse juustule kaseiinplaat, millel on kiri „Grana Padano”, valmistamise aasta ja tähtnumbriline kood, millega juusturatas üheselt identifitseeritakse.

Grana Padano juust, mis on valmistamispiirkonnas vähemalt 20 kuud pärast vormimist laagerdunud, võib saada Riserva nimetuse. Grana Padano Riserva kategooriasse kuulumist märgitakse teise põletamisjäljega, mis pannakse ettevõtjate taotlusel juusturattale samamoodi kui KPNi märgis. Kõnealune märgis koosneb ringist, mille keskele on kirjutatud sõna „Riserva”. Ringi ülemises pooles on sõna „Oltre” ja number „20”, alumises sõna „Mesi”.

Pakendatud toodete puhul on kasutatakse järgmisi tootekategooriaid: „Grana Padano Oltre 16 Mesi” (üle 16 kuu vanune Grana Padano) ja „Grana Padano Riserva”.

Pakendil, mis sisaldab „Grana Padano Oltre 16 Mesi” kategooriasse kuuluvat juustu, täiendatakse Grana Padano logo sõnadega „Oltre 16 Mesi”, mis kirjutatakse ühel real kahe paralleelse joone vahele.

Pakendile, mis sisaldab „Grana Padano Riserva” kategooriasse kuuluvat juustu, pannakse lisaks Grana Padano logole põletusmärk „Riserva”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

KPN Grana Padano juustu ja riivitud juustu valmistamise piirkond hõlmab Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbania, Vercelli, Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi ja Mantova provintsi Po jõe vasakul kaldal ning Milano, Monza, Pavia, Sondrio, Varese, Trento, Padova, Rovigo, Treviso, Venezia, Verona, Vicenza ja Bologna provintsi Reno jõe paremal kaldal, Ferrara, Forlì Cesena, Piacenza, Ravenna ja Rimini provintsi ning järgmisi Bolzano provintsi valdu: Anterivo, Lauregno, Proves, Senale-S. Felice ja Trodena.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu valmistamispiirkond langeb suures osas kokku Po jõe tasandiku piirkonnaga, s.t Po jõe oru geograafilise alaga, mida iseloomustavad üleujutatavad veerohked fluvioglatsiaalse päritoluga alluviaalsed pinnased, mis on üks kõige viljakamatest ja loomasööda tootmiseks kõige paremini sobivatest aladest maailmas.

Nimetatud pinnaseomadused koos selle ala erilise mikrokliimaga soodustavad maisi kasvatamist, mis moodustab peamise osa selliste lehmade söödast, kelle piima kasutatakse KPN Grana Padano valmistamiseks. Mais võib moodustada kuni 50 % kasutatud sööda kuivmassist.

Alates XI sajandist toimunud Po jõe tasandiku korrastamine ja niisutamine on võimaldanud arendada kohalikku veisekasvatust. Kuna piima toodeti rohkem, kui oli vaja maaelanikkonna igapäevase vajaduse katmiseks, oli vaja muuta piim kestvaks säilitamiseks sobivaks juustuks. Ka praegu on kohaliku sööda, eelkõige maisi küllus seotud rohke vee olemasoluga, mis on veisekasvatuse säilitamiseks ja seega piima tootmiseks väga oluline.

5.2. Toote eripära:

KPN Grana Padano eripära seisneb järgmistes omadustes:

—	juustu mõõdud ja kaal;

—	juustu morfoloogiline eripära, mis on seotud valmistamistehnikaga, mille tulemusel tekib teraline struktuur, mis soodustab lõikamisel lõhede tekkimist;

—	juustu valge või õlgkollane värvus, peen maitse ja meeldiv lõhn, mis tuleneb peamiselt vahamaisi laialdasest kasutusest kariloomade söödas;

—	vee ja rasva sisaldus, mis on peaaegu samasugune kui proteiinide sisaldus;

—	valkude ulatuslik loomulikul teel muundumine peptoonideks, peptiidideks ja vabadeks aminohapeteks;

—	juust võib kaua laagerduda, isegi kauem kui 20 kuud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Põhjuslik seos KPN Grana Padano juustu ja selle päritolupiirkonna vahel seisneb järgnevas:

—

Po jõe tasandiku hea veega varustatus ja sellest tulenev sööda, peamiselt vahamaisi kättesaadavus, millest tulenevad sellised omadused nagu valge või õlgkollane värvus, ning juustu punktis 5.2 kirjeldatud maitse ja lõhn. Nimelt maisisilo või vahamaisi kasutamise otsesel tagajärjel väheneb piimalehmade söödas selliste värvainete osakaal nagu karoteen, antotsüaan, klorofüll, võrreldes eri tüüpi heinal ja haljassöödataimedel põhineva põhisöödaga. See on sileerimise otsene tagajärg.

—	Toorpiima kasutamine, mille kalgendamisel toode rikastub kõnealusele piirkonnale iseloomulike piimhappebakteritega.

—

Naturaalse kultuurvadaku kasutamine, mis loob katkematu mikrobioloogilise seose valmistamispiirkonnaga. Piim, millest saadakse kalgend ja kultuurvadak, on ühelt poolt lüliks, mis seob kalgendamise valmistamispiirkonnaga ja teiselt poolt tagab pideva ja püsiva päritolupiirkonnale iseloomulike piimhappebakterite sisalduse, millest tulenevad Grana Padano juustu peamised eriomadused.

Põhjusliku seose loomises toote omaduste ja päritolupiirkonna vahel osaleb ka casaro [juustumeister], kellel on KPN Grana Padano valmistamisel alati keskne ja oluline tähtsus.

Ka praegu on piima muutmine Grana Padano juustuks usaldatud juustumeistritele, mitte tehnikutele või teadlastele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Pädev asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse kaitstud päritolunimetuse Grana Padano muutmise ettepaneku kohta.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

—	http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

otse põllumajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsata „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE [regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.199.est
Euroopa Liidu Teataja		C 199

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 25. august 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 199/01	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2009/C 199/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5550 – BP/Dupont/JV) ( 1 )	5

2009/C 199/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5590 – 3i Group/H.I.G. Capital/Volnay B.V.) ( 1 )	5

2009/C 199/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5581 – Euroports Holdings/Benelux Port Holdings) ( 1 )	6

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4323
JPY	Jaapani jeen	135,57
DKK	Taani kroon	7,4431
GBP	Inglise nael	0,86820
SEK	Rootsi kroon	10,1046
CHF	Šveitsi frank	1,5184
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,5845
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,440
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	268,15
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7005
PLN	Poola zlott	4,1123
RON	Rumeenia leu	4,2220
TRY	Türgi liir	2,1261
AUD	Austraalia dollar	1,7032
CAD	Kanada dollar	1,5444
HKD	Hong Kongi dollar	11,1013
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0865
SGD	Singapuri dollar	2,0633
KRW	Korea won	1 778,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1195
CNY	Hiina jüaan	9,7845
HRK	Horvaatia kuna	7,3228
IDR	Indoneesia ruupia	14 331,16
MYR	Malaisia ringit	5,0267
PHP	Filipiini peeso	69,280
RUB	Vene rubla	45,0410
THB	Tai baht	48,713
BRL	Brasiilia reaal	2,6168
MXN	Mehhiko peeso	18,3342
INR	India ruupia	69,6310

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 199/05	Euro vahetuskurss	7

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 199/06	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	8

2009/C 199/07	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	11

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 199/08	Konkursikutse – EACEA/22/09 – Programm Aktiivsed noored – Meede 4.6 – partnerlus	14

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 199/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5589 – Sony/Seiko Epson) ( 1 )	18

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 199/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine	19

2009/C 199/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst