6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/1

A.

arvestades, et läbipaistvus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab, et ELi institutsioonid saavutavad suurema õiguspärasuse ja tulemuslikkuse ning kannavad suuremat vastutust kodanike ees demokraatlikus süsteemis;

B.

arvestades, et läbipaistvus aitab tugevdada demokraatia ja põhiõiguste austamise põhimõtteid, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

C.

arvestades, et suurem läbipaistvus ELi institutsioonides aitaks avalikkusel paremini aru saada, kuidas ELi vahendeid kasutatakse, parandades samas võimalusi hinnata ELi kulutuste tulemuslikkust,

1.

tuletab meelde, et 13. detsembril 2006. aastal muudetud finantsmääruse (1) artikli 30 lõike 3 esimeses lõigus nähakse läbipaistvuse põhimõtte peatüki all ette, et:

„Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult tema talituste poolt, ning teabe vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded”

2.

on arvamusel, et läbipaistvus on tihedalt seotud sellega, kas teave abisaajate kohta on kergesti kättesaadav, usaldusväärne ja sobiv edasisteks uuringuteks, võrdlusteks ja hindamisteks, ning et finantsmääruses kasutatava väljendi „asjakohasel viisil” rakendamisel tuleks neid nõudeid arvestada;

3.

tuletab meelde, et kui me räägime läbipaistvusest seoses 20 % ELi rahaliste vahenditega, mida komisjon haldab vahetult ja tsentraalselt (toetused ja avalike hangete lepingud), siis on teave, sh abisaajate isikud, kättesaadav kahel veebilehel:

toetusesaajad: http://ec.europa.eu/grants/beneficiaries_en.htm

avalike hangete lepingute edukad pakkujad: http://ec.europa.eu/public_contracts/beneficiaries_en.htm

4.

nõuab, et komisjon viitaks kõikides dokumentides, mis on seotud ELi eelarve ja/või tema vastutusvaldkonda kuuluvate projektide ja programmidega, selgesõnaliselt nende kahe veebilehe aadressidele, mis sisaldavad teavet tema poolt vahetult ja tsentraalselt hallatavate ELi rahaliste vahendite saajate kohta;

5.

märgib, et finantsmääruse artiklis 53b nähakse ette, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, peavad liikmesriigid kõnealuse artikli lõike 2 punkti d kohaselt tagama:

„asjakohaste valdkondlike määruste abil ja kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise”

6.

rõhutab, et vastavalt artiklitele 53c ja 53d peavad ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagama „kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise”;

7.

tuletab meelde, et komisjon kohustus finantsmääruse muutmist käsitleva lepitusnõupidamise tulemustele lisatud läbipaistvust käsitlevas komisjoni deklaratsiooni projektis:

„tagama valdkondlikes rakendusmäärustes, et põllumajandusfondidest (FEADER (2) ja FEAGA (3)) tulenevatest vahenditest abisaajate kohta teabe avalikustamine on sarnane struktuurifondide valdkondlikes rakendusmäärustes sätestatule. Eelkõige tagatakse nendest fondidest saadud summade nõuetekohane tagantjärele avaldamine igal aastal peamiste kuluartiklite lõikes iga abisaaja kohta”

8.

märgib, et komisjoni veebileht http://ec.europa.eu/agriculture/funding/index_en.htm sisaldab viiteid 14 liikmesriigi andmebaasidele, mis pakuvad teavet ühise põllumajanduspoliitika toetusesaajate kohta, kellele makstakse toetust koostöös liikmesriikidega; peab siiski kahetsusväärseks, et see teave on nii mitmepalgeline ja hajutatud ning nii kõikuva kvaliteediga, et informatsiooni on väga raske üles leida; kutsub komisjoni üles võtma õppust väga arusaadavast veebilehest http://www.farmsubsidy.org/, mis toimib väga hästi ja on loodud avaliku sektori abita;

9.

võtab teadmiseks komisjoni reservatsiooni selles osas, et kuna tema veebilehel asuvad viidad lähtuvad liikmesriikide esitatud teabest, mille mahud ja üksikasjalikkus võivad suures ulatuses erineda, ei saa komisjon tagada esitatud andmete või teabe paikapidavust ega täielikkust ega võta endale vastutust teabe kasutamise tagajärgede eest;

10.

nõuab, et komisjon võtaks vastutuse täielike ja usaldusväärsete andmete tagamise eest ning võtaks sellest tulenevalt vajalikud meetmed liikmesriikide ametiasutuste suhtes, et kindlustada selliste andmete edastamine;

11.

usub, et üldreeglina peaks komisjoni veebilehed, millel avalikustatakse teave mis tahes viisil ELi rahalistest vahenditest abisaajate kohta, olgu need lepingud, toetused, põllumajandus- või struktuurifondide vahendid (või muud liiki rahastamisviisid), olema korraldatud nii, et võimalik oleks mitte ainult teabe saamine üksikute abisaajate kohta, vaid ka otsingute teostamine konkreetsete kriteeriumite alusel, et saada ülevaade erinevatest rubriikidest, mida saaks võrrelda komisjoni täitmisnäitajatega;

12.

kutsub komisjoni üles võtma poliitilist vastutust teabe avalikustamise eest ELi rahalistest vahenditest abisaajate kohta;

13.

rõhutab, et lihtsalt töötlemata teabe esitamisest üksi ei piisa ja et selleks, et teabel oleks praktiline väärtus, peab see olema korrastatud, liigitatud ja esitatud mõistlikult;

14.

juhib tähelepanu, et üksikud abisaajad võivad saada ELi rahalisi vahendeid mitmete programmide või ELi tegevusvaldkondade raames; tunnistab, et seetõttu oleks kasulik suuta tuvastada konkreetsele abisaajale kõikides valdkondades makstud summad; palub komisjonil uurida, kas on teostatav üldise otsingumootori loomine, mille abil oleks võimalik leida teavet konkreetsete abisaajate kohta ELi tegevuse kogu ulatuses, sh lepingud, toetused, subsiidiumid, teadusuuringute programmid, põllumajandus- või struktuurifondide vahendid, tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimine jne;

15.

palub komisjonil arvestada käesolevas resolutsioonis sisalduvaid märkusi ning võtta enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi kasutusele laiemale üldsusele mõeldud täielikult toimiv teabesüsteem kõikide ELi toetuste saajate ja laekumata sissenõudmiste kohta;

16.

rõhutab, et praegu on ELi institutsioonidel oma liikmete majandushuvide deklareerimisse erinev suhtumine, ulatudes avalikust registrist (Euroopa Parlamendis) kuni deklaratsioonide esitamise nõude puudumiseni;

17.

on arvamusel, et kõik institutsioonid peaksid kaaluma, kas praegused põhimõtted ja eeskirjad on piisavad, ja märgib, et võib-olla oleks vaja läbi vaadata Euroopa Parlamendi eeskirjad, et muuta finantshuvide avalikustamine Internetis kohustuslikuks;

18.

märgib, et komisjon on tellinud Euroopa läbipaistvuse algatusega seotud uuringu Euroopa Liidu institutsioonide ning ELi 27 liikmesriigi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide parlamentide, valitsuste, konstitutsioonikohtute (ülemkohtute), kontrollikodade ning keskpankade ja riigipankade teenistuses olevate ametiisikute kutse-eetika eeskirjade ja normide kohta ning et ELi institutsioonide osas uuritakse ja võrreldakse kutse-eetika eeskirju ja norme komisjonis, Euroopa Parlamendis, Euroopa Kontrollikojas, Euroopa Kohtus, Euroopa Keskpangas ja Euroopa Investeerimispangas;

19.

on teadlik komisjoni soovist luua ELi institutsioonides nn ühine eetikaala;

20.

tuletab meelde, et pärast sõltumatute ekspertide komisjoni 10. septembri 1999. aasta teises aruandes esitatud soovitusi ning komisjoni 1. märtsi 2000. aasta haldusreformi käsitleva valge raamatu avaldamist esitas komisjon ettepaneku luua avaliku elu normide nõuandekomitee (4), mille üks ülesanne oleks pakkuda avalikus teenistuses olevatele isikutele ennetavalt suuniseid, et aidata neil vältida võimalikke huvide konflikte põhjustavaid olukordi;

21.

arvab, et ühtse nõuandva organi loomine kõikide ELi teenistuses olevate ametiisikute jaoks ei ole asjakohane, arvestades Euroopa Parlamendi liikmete erandlikku olukorda, kes on valitud otse kodanike poolt;

22.

usub siiski, et iga institutsioon peaks võtma vastu oma liikmete kutse-eetika eeskirjad sõltuvalt iga institutsiooni töö iseloomust, mis põhinevad olemasolevatele tavadele ja on kooskõlas kõikide asjassepuutuvate finantshuvidega;

23.

soovitab, et iga institutsiooni kutse-eetika eeskirjad käsitleksid ka oma liikmete üldist poliitilist, rahalist ja juriidilist vastutust;

24.

tuletab meelde, et Euroopa Kohus võttis vastuseks Euroopa Parlamendi hiljutistele heakskiidu andmist käsitlevatele resolutsioonidele vastu kohtunike eetikakoodeksi (5); märgib, et ka Euroopa Kontrollikoda uurib seda teemat kontrollikoja tulevikku käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu raames;

25.

nõustub Euroopa ombudsmaniga (kaebus 3269/2005/TN), et volinikega koosolekuid pidavate konkreetsete lobistide nimede avaldamine on oluline;

26.

märgib, et mõiste „sissenõudmine” hõlmab nelja erinevat menetlusetüüpi:

27.

kordab veel kord oma 24. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni (ühenduse vahendite sissenõudmise kohta) (6) lõikes 36 väljendatud kahetsust, et teave ühenduse vahendite sissenõudmise kohta on Euroopa läbipaistvuse algatusest välja jäetud; kutsub komisjoni üles tegema eelarvepädevatele institutsioonidele ja avalikkusele kättesaadavaks nimed ja sissenõutavad summad, mis tuleb tagastada või mis on juba kantud ELi eelarvesse, samuti nende summade lõppsihtkoha;

28.

märgib, et vastavalt Euroopa Kontrollikoja aastaaruandele Euroopa Liidu eelarve täitmise kohta 2006. eelarveaastal (7) (punkt 2.24) ei sisalda komisjoni poolt „2006. aasta tegevusaruannetes […] esitatud teave sissenõuete ja korrektuuride kohta […] piisavalt selgitusi”; palub seetõttu komisjonil esitada usaldusväärse ja täieliku teabe eksimuste paranduste kohta ning tõendid selle kohta, milliseid parandusi ta on teinud;

29.

arvab, et komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile korrapäraselt ülevaate sissenõutavatest laekumata summadest, mis on esitatud võlgu olevate kogusummadena peadirektoraatide kaupa ja vastavalt ajavahemikule, kui kaua summa on olnud laekumata, ning võimaluse korral avaldama nimetatud teabe oma veebilehel;

30.

pooldab asjaolu, et komisjoni 2006. aasta haldustegevuse koondaruannet käsitleva komisjoni teatise (KOM(2007)0274) lisana avaldati 2006. aastal saadaolevate kindlaksmääratud summade sissenõudmisest loobumiste kokkuvõte; märgib, et sissenõudmistest loobumiste kogusumma (summad suuruses üle 100 000 euro) oli komisjoni eelarves 23 038 784 eurot ja Euroopa Arengufondi eelarves 6 549 996 eurot;

31.

rõhutab, et komisjoni talitused koostavad aastas 10 000 sissenõudekorraldust ning eelarve peadirektoraat valmistab kord kvartalis ette laekumata summade saldod, mis saadetakse asjaomastele peadirektoraatidele sissenõudmiste teostamiseks;

32.

tunneb heameelt, et 2006. eelarveaasta esialgses raamatupidamise aastaaruandes (köide 1, lk 67–71) avaldati tulude ja kulude aruande märkustes peatükk kulude sissenõudmise kohta; märgib, et 2006. aastal koostatud sissenõudekorralduste kogusumma oli 634 000 000 eurot; loodab, et komisjon teeb tulevikus läbipaistvuse suurendamiseks jätkuvalt sellelaadseid edusamme;

33.

märgib, et komisjon on loonud registri (http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/) ekspertrühmade kohta, mis on kas komisjoni otsustega või mitteametlikult komisjoni talituste loodud ametlikud või mitteametlikud nõuandvad organid, mille ülesanne on aidata komisjoni ja selle talitusi õigusloomega seotud ettepanekute ja poliitiliste algatuste ettevalmistamisel;

34.

tunneb heameelt, et eelarvekontrollikomisjoni taotlusel võttis asepresident Kallas kohustuse, et alates 2008. aastast:

35.

märgib, et ekspertrühmade register ei hõlma:

36.

ei nõustu nende rühmade üldise registrist välja arvamisega ja eeldab, et komisjon võtab meetmeid tagamaks, et registris sisalduksid kõik ekspertrühmad, sealhulgas teave komiteemenetluse komitee liikmete, konkreetsete ekspertide, ühisüksuste ja sotsiaalse dialoogi komiteede kohta, et tagada samasuguse läbipaistvuse kohaldamine nende ekspertide komiteede liikmesuse suhtes, kui vastupidiseks ei esitata eraldi iga juhtumi põhiselt õigustatud ja mõjuvaid põhjuseid;

37.

kutsub komisjoni üles korraldama enne 2008. aasta lõppu põhjalikku läbivaatust oma ekspertrühmade koosseisu osas ja võtma meetmeid, et tagada huvirühmade tasakaalustatud esindatus ekspertrühmades;

38.

rõhutab, et komisjon peab enne 2008. aasta lõppu arendama välja uute ekspertrühmade liikmete valimiseks avatud, läbipaistva ja kaasava protsessi ja hiljemalt 2009. aasta veebruaris teavitama parlamenti uutest valikukriteeriumidest;

39.

tunnistab, et äriühingute või ELi institutsioonide hea valitsemistava oluline element on finantshaldust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine sidusrühmadele ja avalikkusele nii, et keskmine lugeja sellest hõlpsasti aru saaks;

40.

tunnistab, et pärast muudetud finantsmääruse jõustumist 2003. aastal on olukord muutunud kohustuse tõttu valmistada ette iga-aastased tegevusaruanded, mis pakuvad praktikas üksikasjalikku ülevaadet institutsioonidesisesest tööst;

41.

õnnitleb komisjoni tema peadirektoraatide ja muude talituste iga-aastaste tegevusaruannete (2004, 2005, 2006) ning komisjoni koondaruande „Poliitilised saavutused 2006. aastal” (KOM(2007)0067) avaldamise puhul komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm;

42.

märgib, et komisjoni hinnangul on koondaruanne ja iga-aastased tegevusaruanded komisjoni aruandekohustuse konstruktsiooni tipuks ja alussammasteks (KOM(2006)0277), ning kuna peadirektorid ja komisjon on kolleegiumina poliitiliselt vastutavad nendes aruannetes käsitletud halduse eest, soovitab komisjonil tungivalt võtta tõsiseid meetmeid, et anda täielik ülevaade sellest, kuidas kasutatakse 80 % ELi vahenditest (koostöös liikmesriikidega toimuv haldus), vastasel juhul peetakse tema enese usaldusväärsust puudulikuks;

43.

nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon toetaks riiklike kinnitavate avalduste esitamist liikmesriikide poolt, mis võimaldaks tal võtta täieliku poliitilise vastutuse kogu ELi finantshalduse eest; samuti nõuab tungivalt, et komisjon toetuks rohkem riiklike kontrolliasutuste tööle ja välisaudititele;

44.

tunneb heameelt, et Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning Euroopa Ombudsman esitavad eelarve täitmist kinnitavale asutusele iga-aastased tegevusaruanded;

45.

on seisukohal, et teiste institutsioonide, sh nõukogu ja Euroopa Parlamendi iga-aastased tegevusaruanded tuleks suurema läbipaistvuse huvides avaldada nende avalikel veebilehtedel;

46.

tuletab meelde, et komisjon uuris läbipaistvust käsitlevas eeltöös (SEK(2005)1300) ühe küsimusena seda, kas pettust oleks võimalik uurimiste tulemuste nähtavamaks tegemisega paremini ära hoida ning kas komisjon peaks koostama ja avaldama musta nimekirja, kuhu on kantud kinnitust leidnud pettusejuhtumid koos süüdlaste nimedega;

47.

märgib, et ehkki komisjon käsitles petturite musta nimekirja koostamist ulatuslikult oma töödokumendis (SEK(2005)1300), ei lisatud seda teemat ei Euroopa läbipaistvuse algatust käsitlevasse komisjoni rohelisesse raamatusse ega ka selle järelmeetmeid käsitlevasse teatisesse;

48.

palub komisjonil kaaluda avaliku musta nimekirja loomist, kuhu on kantud kinnitust leidnud pettusejuhtumid ning nende eest vastutavad üksused, nii süüdlaste avalikustamiseks kui ka avalikkuse teavitamiseks ühenduse pettusevastasest tegevusest;

49.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon viis Euroopa Parlamendi taotlusel 1997. aastal ELi finantshuvide kaitseks sisse viie erineva hoiatustasemega varajase hoiatamise süsteemi, et aidata komisjoni talitustel tuvastada üksused, mis kujutavad endast finants- ja muud ohtu; märgib, et see süsteem hõlmab nii tsentraalset haldamist (lepingud ja toetused, mida haldavad vahetult komisjoni talitused) kui ka detsentraliseeritud haldamist (kolmandate riikide halduse all); siiski ei kata varajase hoiatamise süsteem ELi vahendeid, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega (koostöös liikmesriikidega toimuv haldus, peamiselt ühine põllumajanduspoliitika ja struktuurifondid), ega vahendeid, mille haldamine on delegeeritud rahvusvahelistele organisatsioonidele (ühine haldamine);

50.

märgib, et vastavalt kontrollikoja 2006. aasta aruande peamistele järeldustele olid eeskirjade eiramise põhilisteks põhjusteks struktuuripoliitika valdkonnas eksimused vastavusnõuete järgimisel (nt puuduv või kehtetu pakkumismenetlus), ja kuna ELi finantshuvide kaitse on oluline eesmärk, palub komisjonil ja kontrollikojal esitada eelarve täitmist kinnitavale asutusele aruanne avalikel pakkumistel kõige sagedamini esinevatest eeskirjade eiramise või pettuse tüüpidest ning nende põhjustest;

51.

märgib, et andmekaitsega seotud kaalutlustel, eesmärgiga kaitsta asjaomaste üksuste seaduslikke huve, ja kuna finantsmääruses puuduvad sätted avalikustamise lubamise kohta, on varajase hoiatamise süsteemi kanded rangelt konfidentsiaalsed;

52.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artiklile 95 luuakse kõrvale jäetud taotlejate ja pakkujate keskandmekogu (järgides isikuandmete kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju), mida hallatakse ühiselt kõikide institutsioonide ja asutustega ja mis peaks olema toimiv alates 1. jaanuarist 2009;

53.

kordab veel kord tungivat vajadust OLAFi eetikakoodeksi järele, pidades silmas süütuse presumptsiooni abisaajate puhul, kes on pärast pikka ja nende huve kahjustavat juurdlusmenetlust kohtute poolt õigeks mõistetud, kuid kellele ei hüvitata nende mainele tekitatud kahju või põhjustatud rahalist kahju;

54.

märgib, et liikmesriikidelt nõutakse pädevale eelarvevahendite käsutajale teabe edastamist kõrvale jäetud taotlejate ja pakkujate kohta; märgib lisaks, et andmekogu ei ole avalik ja seda saavad kasutada ainult ELi institutsioonid, rakendusametid ja reguleerivad asutused (finantsmääruse artikli 95 lõige 2);

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja teistele institutsioonidele.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/8

A.

arvestades EÜ asutamislepingu artikli 280 lõigete 1 ja 2 sisu;

B.

arvestades, et nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (8) („finantsmäärus”) artikli 53b lõikes 2 sätestatakse järgmist:

‘2.   Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, võtavad liikmesriigid kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

Sel eesmärgil viivad liikmesriigid läbi kontrollimisi ja seavad sisse tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi (…).’

1.

tunneb heameelt tõsiasja üle, et ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevad aruanded, eriti 2006. eelarveaastat puudutav aruanne, on muutunud analüütilisemaks; märgib siiski, et statistika tugineb väga erinevatele siseriiklikele struktuuridele koos erinevate haldus-, kohtu-, järelevalve- ja kontrollisüsteemidega;

2.

nõuab ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevate aastaaruannete ja nimetatud aruannete alusel koostatud Euroopa Parlamendi raportite kaasamist nõukogu päevakorda, ning nõuab, et nõukogu edastaks seejärel oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile ja komisjonile;

3.

märgib, et omavahendite, põllumajanduskulude ja liikmesriikides struktuuritoetuste valdkonnas oli teatatud eiramisjuhtudega seotud summa 2006. aastal kokku 1 143 miljonit eurot (võrreldes 1 024 miljoni euroga 2005. aastal, 982,3 miljoni euroga 2004. aastal, 922 miljoni euroga 2003. aastal ja 1 150 miljoni euroga 2002. aastal); liikmesriikide poolt 2006. aastal komisjonile teatatud summad võib jaotada järgmiselt:

märgib samuti, et ühinemiseelse abi valdkonnas oli teatatud eiramisjuhtudega seotud summa 2006. aastal kokku 12,32 miljonit eurot (2005. aastal 17,6 miljonit eurot);

4.

on seisukohal, et eeskirjade eiramise finantsmõju iga-aastasi variatsioone võivad mõjutada paljud tegurid;

5.

rõhutab, et komisjonile teatatud eiramisjuhtude suur arv ei tähenda tingimata pettuste kõrget taset; see võib osutada ka sellele, et kehtiv järelevalvekord on tulemuslik ning et liikmesriikide ja komisjoni vahel toimub tihe koostöö; tunneb heameelt tõsiasja üle, et 2006. aasta aruandes rõhutas komisjon sellise koostöö tähtsust;

6.

märgib, et omavahendite osas kasvas eiramisjuhtudega seotud summa 7 % – 328 miljonilt eurolt 2005. aastal 353 miljoni euroni 2006. aastal; enim eiramisjuhte leidis aset seoses televiisoritega (2005. aastal 69 miljonit eurot, 2006. aastal 62,3 miljonit eurot) ja sigarettidega (2005. aastal 30,9 miljonit eurot, 2006. aastal 27,6 miljonit eurot); järsult tõusis eiramisjuhtude arv Itaalias (+122 %) ja Madalmaades (+81 %); 2006. aastal nõuti sisse 113,4 miljonit eurot (32 %);

7.

märgib, et põllumajanduskulude osas vähenes eiramisjuhtudega seotud summa 105 miljonilt eurolt 2005. aastal 87 miljoni euroni 2006. aastal; Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia olid eiramiste eest vastutavad 57,2 % ehk kokku 64,9 miljoni euro ulatuses, kusjuures enim mõjutatud olid maaelu arengu, veise- ja vasikaliha- ning puu- ja köögiviljasektor;

8.

tervitab nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (9) rakendamist, mille eesmärk on näha ette lihtsustatud ja tõhusam õiguslik raamistik õigusvastaselt tehtud maksete sissenõudmiseks liikmesriikide poolt; palub komisjonil hinnata nimetatud õigusakti kohaldamist ja esitada Euroopa Parlamendile aruanne;

9.

tunneb heameelt, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mille kaudu töödeldakse 68 % toimingutest, töötab hästi ja on võimaldanud tuvastada suure osa eiramisjuhtudest;

10.

märgib murega, et põhjendamatult makstud summade sissenõudmise tase on madal ning erineb liikmesriigiti, ning kuna võimalused raha sisse nõuda aja jooksul vähenevad, palub komisjonil tõhustada oma jõupingutusi, et suurendada põhjendamatult makstud summade sissenõudmise määra;

11.

on arvamusel, et kui teatavas liikmesriigis on sissenõudmise tase süstemaatiliselt madal, peaks komisjon kohaldama korrigeerivaid meetmeid;

12.

kinnitab komisjonile oma täielikku toetust maksete peatamist käsitlevate õigusaktide range kohaldamise osas, ja nõuab tungivalt, et ühise põllumajanduspoliitika rahastamisele kohaldataks sama menetlust, nagu juba algatatud meetmetele vahendite üle kandmata jätmise puhul (10), kui komisjonil puudub täielik tagatis nende vahendite saajaks oleva liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;

13.

kutsub komisjoni üles hindama ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva aastaaruande kontekstis põllumajandustootjatele makstavate toetuste järelevalvesüsteemide tõhusust ja läbipaistvust;

14.

tunneb heameelt sissenõudmise töörühma (Task Force Recovery) (11) töö üle, kellel on õnnestunud lahendada suur arv eiramisjuhte varasematest aastatest (1971–2006: 3 061 miljonit eurot); seega on liikmesriigid nõudnud sisse 898 miljonit eurot ja 1 200 miljoni euro osas on tehtud tasaarvestus „raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise” menetluse raames; rõhutab siiski, et liikmesriigid peaksid olema palju valvsamad, et vältida eeskirjade eiramisi ja raha sissenõudmist;

15.

võtab teadmiseks, et komisjon võttis vastu oma teise aruande puudujääkide kohta nn musta nimekirja süsteemi rakendamisel (nõukogu määrus nr (EÜ) nr 1469/95 (12)), ja nõuab ELi institutsioonides põhjalikumat arutelu edasiste sammude üle, kusjuures kõige märkimisväärsemaks lähenemiseks on trahvide oluline suurendamine neile liikmesriikidele, kes ei täida põhjendamatult makstud summade tagasimaksmisega seotud kohustusi;

16.

juhib tähelepanu, et struktuuritoetusi puudutavate eiramisjuhtudega seotud summa suurenes 17 % – 601 miljonilt eurolt 2005. aastal 703 miljoni euroni 2006. aastal (struktuurifondid 517 miljonit eurot, Ühtekuuluvusfond 186 miljonit eurot); nimetatud eiramisjuhud olid seotud peamiselt (75 %) Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga; 2006. aastal langes Saksamaale, Hispaaniale, Itaaliale, Portugalile ja Ühendkuningriigile ligikaudu 85 % struktuurifondidega seotud asjaomasest summast (438,1 miljonit eurot); paljudel juhtudel olid abisaajad esitanud arveid abikõlbmatute kulude eest; üksikasjad tuvastati dokumentide kontrollimise järel;

17.

avaldab kahetsust, et 95st käesoleval programmiperioodil kontrollitud struktuurifondidest rahastatud projektist 60s leiti olulisi vigu deklareeritud projektikuludes, mis tähendab eiramisjuhtude kasvu eelmise aastaga võrreldes; on arvamusel, et kontrollida tuleb rohkem projekte, et tehtud järelduste põhjal oleks võimalik anda selgeid soovitusi finantsjuhtimise parandamiseks;

18.

märgib, et 266,5 miljonit eurot 703 miljonist eurost 2006. aasta eest on veel sisse nõudmata, samas kui eelnevate aastate eest on vaja sisse nõuda veel 762 miljonit eurot; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone kaks korda aastas tehtud edusammudest ja tasumata summade sissenõudmise kiirendamiseks võetud erimeetmetest;

19.

märgib, et ühinemiseelse abi osas vähenes finantsmõju 26,5 miljonilt eurolt 2005. aastal 12,3 miljoni euroni 2006. aastal; kõige sagedasemad eksimused olid arve esitamine abikõlbmatute kulude eest ning lepingutingimuste või eeskirjade mittetäitmine; ühinemiseelse abi loomisest alates on sisse nõutud 11 miljonit eurot, kuid 14 miljonit eurot on veel sisse nõudmata;

20.

on endiselt veendunud, et kui positiivset järelevalvearuannet soovitakse üldse kunagi saavutada, peavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid, kaasa arvatud kontrollikoda, jõudma poliitilisele arusaamisele „vastuvõetava veamäära” osas;

21.

kutsub komisjoni üles kaasama 2008. aasta aruandesse ühenduste finantshuvide kaitse kohta analüüsi liikmesriikide eeskirjade eiramise vastu võitlemisega tegelevate struktuuride osas; et anda Euroopa Parlamendile selgem pilt pettuste vastu võitlemise võrgustiku õigusliku raamistiku rakendamisest, peaks nimetatud analüüs vastama muu hulgas järgmistele küsimustele:

22.

palub komisjonil täpsustada, milliseid täiendavaid meetmeid võtab ta omavahendite sektori osas, et lõpetada televiisorite, sigarettide ning võltsitud kaupade impordipettused üldiselt; tunneb selles kontekstis heameelt tõsiasja üle, et OLAFil on õnnestunud avada büroo Hiinas; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks võltsimise vastast võitlust; palub komisjonil esitada 2008. aasta juulis avaldatava ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva 2007. aasta aruande kontekstis raporti Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni (mis käsitleb ühenduse, liikmesriikide ja Philip Morrise vahel pettuse ja sigarettide salakaubaveo vastase võitluse tõhustamiseks sõlmitud kokkuleppe mõju ning Euroopa Parlamendi ühenduse transiidisüsteemi uurimiskomisjoni soovituste rakendamisel tehtud edusamme) (13) alusel tehtud algatuste ja võetud meetmete kohta;

23.

peab täiesti vastuvõtmatuks, et paljude aastate jooksul ei ole Saksamaa ja Hispaania edastanud komisjonile elektroonilisel kujul teavet põllumajanduskulusid puudutavate eiramisjuhtude kohta; märgib lisaks, et need kaks riiki on eiramiste eest vastutavad 38 % (33,2 miljoni euro) ulatuses, ja et hoolimata kohustusest seda teha, ei esita Saksamaa enam üksikasju eiramisjuhtudega seotud eraisikute ja ettevõtete kohta; nõuab seega tungivalt, et komisjon algataks nimetatud kahe liikmesriigi vastu rikkumismenetlused ja peaks menetluse ajal kinni 10 % põllumajandusmaksetest; palub eelarvekontrollikomisjoni esimehel saata asjaomastele alalistele esindustele kirja, milles nõutakse selgitust;

24.

on seisukohal, et 39-kuuline ajavahemik eeskirjade eiramise toimepaneku ja sellest komisjonile teatamise vahel on vastuvõetmatu, kuna selline viivitus muudab sissenõudmise raskemaks; palub komisjonil teatada, milliseid meetmeid on ta võtnud liikmesriikide hoiatamiseks; märgib, et liikmesriigid näivad olevat rikkumisi endale mitte teadvustanud;

25.

palub komisjonil teatada, milliseid meetmeid on ta võtnud, et vähendada eiramisjuhtude arvu maaelu arengu, veise- ja vasikaliha- ning puu- ja köögiviljasektoris;

26.

palub komisjonil võtta kindla seisukoha juhul, kui Kreeka ei peaks järgima tegevuskava ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi sisseviimiseks (IACS) (14); soovib saada teavet ühenduse eelarvest Kreekale IACSi sisseviimiseks praeguseks makstud toetuste/abi kogusumma kohta ja kas see summa on võimalik tagasi nõuda, kui süsteem ei ole täielikult toimiv 2008. aasta septembriks;

27.

märgib, et struktuuritoetuste osas registreeriti 84 % kõigist eiramisjuhtudest Itaalias (2006: 228,2 miljonit eurot), Hispaanias (2006: 85,7 miljonit eurot), Ühendkuningriigis (2006: 59,8 miljonit eurot), Portugalis (2006: 37,2 miljonit eurot) ja Saksamaal (2006: 27,2 miljonit eurot); märgib lisaks, et ei Saksamaa ega Hispaania kasuta pettustevastase infosüsteemi elektroonilist moodulit, ning et Saksamaa ei saada andmeid eiramisjuhtudega seotud eraisikute ja ettevõtete kohta; palub eelarvekontrollikomisjoni esimehel saata asjaomastele alalistele esindustele kirja, milles nõutakse selgitust;

28.

on seisukohal, et selles kontekstis tõestas programmiperiood 2000–2006, et tuvastatud eiramisjuhtudele aitasid kaasa üleliia keerukad eeskirjad ning ebatõhusad järelevalve- ja kontrollisüsteemid; juhib lisaks tähelepanu, et tihti said abisaajad maksed kätte hilja; tervitab seetõttu parandusi, mida on kaasa toonud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (15); nõuab, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused oleksid üldiselt rohkem kaasatud rahaliste vahendite kavandamisse ja kasutamisse;

29.

juhib tähelepanu, et oma 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni (ühenduste finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta – 2004. aasta aruanne) (16) lõikes 11 sedastas Euroopa Parlament, et „(…) 2005. aasta aruandeperioodil tuleks erilist tähelepanu pöörata eeskirjade eiramisjuhtudele struktuuripoliitika meetmete valdkonnas”; märgib siiski, et olukord tundub olevat halvenenud;

30.

on seisukohal, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu kuritegelikele võrgustikele, mis on spetsialiseerunud ELi rahaliste vahendite väärkasutamisele;

31.

kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile üksikasjalikku analüüsi süsteemi või süsteemide kohta, mida organiseeritud kuritegevus – kas siis maffia põhimõtete järgi juhitav või mitte – kasutab ühenduste finantshuvide kahjustamiseks;

32.

väljendab sügavat muret seoses kontrollikoja presidendi järgmise järeldusega: „järelevalve- ja kontrollisüsteemid liikmesriikides olid üldiselt kas ebatõhusad või tagasihoidliku tõhususega ning komisjoni järelevalve süsteemide toimimise üle ei olnud piisavalt tõhus” (17);

33.

kutsub liikmesriike seetõttu üles tagama oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide kvaliteeti, võttes kohasel poliitilisel tasandil vastu kõiki ühenduse ühiselt hallatavaid kulusid puudutava siseriikliku deklaratsiooni; palub komisjonil toetada aktiivselt seda ideed ning esitada aruande saavutatud edusammudest oma aastaaruandes ühenduste finantshuvide kaitse kohta;

34.

kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid – mis võivad sisaldada rikkumismenetlusi – nende liikmesriikide vastu, kes ei abista komisjoni talitusi kohapealse kontrolli läbiviimisel, nagu on ette nähtud nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96;

35.

palub komisjonil selles kontekstis kaaluda ühist haldamist puudutavate siduvate ja ennetavate sätete lisamist tulevastesse EÜ õigusaktidesse, et õigusvastaste maksete puhul oleks võimalik summad sissenõudmismenetluse kaudu lõpuks sisse nõuda, näiteks tagatise kaudu, mille liikmesriik annab ühendustele Euroopa rahaliste vahendite kasutamiseks abisaajate poolt;

36.

juhib tähelepanu, et struktuuritoetuste osas on 2006. aasta ja eelnevate aastate eest sisse nõudmata üle 1 000 miljoni euro;

37.

rõhutab liikmesriikide otsest vastutust selliste summade tagasinõudmisel, mille maksmisel on eeskirju eiratud; ergutab veel kord komisjoni peatama vahemaksed liikmesriikidele eeskirjade tõsiste eiramisjuhtude korral; tunnistab vajadust tegutseda vastavalt haldus- ja kontrollisüsteemide puudulikkusele liikmesriikides, ning tuletab meelde, et pettus ja eeskirjade eiramine kahjustavad Euroopa Liidu tegevust ning eelkõige struktuurifondide projekte;

38.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et Euroopa läbipaistvusalgatuse (European Transparency Initiative) raames avalikustatakse struktuurifondide kaudu rahaliste vahendite saajaid puudutav teave, ning nõuab ühtlasi, et liikmesriikides kehtestataks siduv kohustus avalikustada ühenduse kõigist ühiselt hallatavatest fondidest rahaliste vahendite saajaid ja projekte puudutav teave;

39.

kutsub liikmesriike üles teavitama kord aastas komisjoni lõplikult kaotatud summadest tulenevast finantskahjust, mille komisjon peaks lisama oma aastaaruandesse;

40.

kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi samuti üles teavitama komisjoni, kaasa arvatud OLAFit, kord aastas kohtuotsustest struktuurifondide petturliku kasutamise kohta;

41.

kutsub komisjoni üles võtma seisukohta kontrollikoja negatiivse hinnangu suhtes tema tööle ja selgitama, milliseid samme on ta astunud, et parandada liikmesriikides olukorda, mis ohustab ühenduste finantshuvide kaitset;

42.

kutsub komisjoni samas üles esitama liikmesriikidele tihedamini aruandeid, esitades üksikasju selle kohta, kuidas ta kasutas esitatud teavet ning selle kohta, mida ta võttis ette teatatud eeskirjade eiramiste suhtes;

43.

märgib, et ühinemiseelse abi kasutamise osas langes Bulgaariale (2006: 1,7 miljonit eurot), Poolale (2006: 2,4 miljonit eurot), Rumeeniale (2006: 5,5 miljonit eurot) ja Slovakkiale (2006: 1,9 miljonit eurot) 94 % eeskirjade eiramistest; märgib, et selles kontekstis on komisjon rõhutanud vajadust suuniste ja töödokumentide ühetaolise tõlgendamise ja ühtse kohaldamise järele; palub komisjonil seetõttu täpsustada, milliseid meetmeid ta on selles suhtes võtnud;

44.

kutsub komisjoni üles võimaldama liikmesriikidel tuvastada algusest peale selgemalt neid eiramisjuhte, mille puhul kahtlustatakse väärkasutamist pettuse eesmärgil, kuna liikmesriikidel on endiselt raskusi selle täpse eristamisega, millal on tegu eeskirjade eiramise või pettusega ning millest tuleb teatada komisjonile/OLAFile, kuigi nad täidavad kvartaliaruannete nõudeid;

45.

kutsub komisjoni üles abistama liikmesriike OLAFi pettustevastase infosüsteemi Ciginfo (sigarettide konfiskeerimisega seotud teavet käsitlev sidevahend) kasutamisel; usub, et selline ühtne administratiivne koduleht võiks parandada andmevahetust (eelkõige eeskirjade eiramiste kohta) OLAFi ja liikmesriikide vahel, niipea kui siseriiklikud ja Euroopa süsteemid on ühilduvad;

46.

tervitab tõsiasja, et eelarvekontrollikomisjon on juba kaks korda kohtunud oma partneritega liikmesriikide parlamentidest; usub, et iga-aastased kohtumised liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonide vahel võiksid olla kõige kasulikumad liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemide parandamiseks ning haldust puudutava riikliku deklaratsiooni saavutamiseks;

47.

soovib näha võimalikult tihedat koostööd kontrollikoja ning riiklike ja piirkondlike auditeerimisasutuste vahel, et suurendada nende aruannetest saadavat kasu ELi rahaliste vahendite kasutamise järelevalvel liikmesriikides;

48.

märgib, et OLAF korraldati 2006. aastal ümber, võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet 1/2005; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks hindama OLAFi tegevust osana OLAFi määruse läbivaatamise menetlusest;

49.

palub komisjonil tagada, et finantsmääruse artiklis 95 viidatud andmebaas oleks täielikult toimiv 1. jaanuariks 2009;

50.

märgib, et OLAF sai 2005. aastal 802 ja 2006. aastal 826 uut teadet; tervitab tõsiasja, et hindamissüsteem on võimaldanud vähendada algatatud juurdluste arvu 254-le, ning lisaks tõsiasja, et statistika kohaselt järgnesid enamikule lõpuleviidud juurdlustest haldus-, distsiplinaar-, finants-, kohtu- või õiguslikud meetmed; märgib, et kõigi menetluses olevate ja lõpetatud juhtumite finantsmõju oli 2005. aasta lõpus 6 600 miljonit eurot ja 2006. aasta lõpus 7 400 miljonit eurot, ning et enim mõjutatud sektorid olid struktuurifondid (2006: 1 606,7 miljonit eurot), sigaretid (2006: 1 320,1 miljonit eurot), tollimaksud (2006: 989,8 miljonit eurot) ja käibemaks (2006: 727,8 miljonit eurot);

51.

kutsub komisjoni üles valmistama ette sobivat õiguslikku alust ühenduse suhtes pettuse toime pannud ettevõtete ja eraisikute nimede avaldamiseks;

52.

tunneb heameelt viisi üle, mil OLAF teavitas Euroopa Parlamenti oma lõpetatud juurdluste järelmeetmetest; märgib siiski, et 20 juhul (134st, mille puhul taotleti kohtulikke järelmeetmeid) keeldusid asjaomased prokuratuurid uurimise jätkamisest aegumistähtaja või tõendite puudumise tõttu;

53.

on siiski pettunud, et OLAF ei ole taaskäivitanud dialoogi kirjaliku teabe kohta, mida Euroopa Parlamendi pädev komisjon regulaarselt saab, nagu nõuti Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 5. juuni 2006. aasta resolutsioonis;

54.

märgib, et nagu eelnevatelgi aastatel, registreeriti enamik juhtudest Belgias, Saksamaal ja Itaalias;

55.

juhib tähelepanu oma eespool nimetatud 11. oktoobri 2007. aasta resolutsioonile;

56.

märgib, et 2006. aastal tuvastati seoses OLAFi juurdlustega sissenõudmiseks üle 450 miljoni euro suurune summa, ning et see summa tulenes 2006. aastal lõpetatud juhtumitest (umbes 114 miljonit eurot) ning käimasolevatest järelmeetmetest (umbes 336 miljonit eurot, peamiselt põllumajandussektorist (134,6 miljonit eurot) ja struktuurifondidest (146,3 miljonit eurot));

57.

tervitab koostööd OLAFi, Europoli, Eurojusti ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mille üks eesmärke on võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu; rõhutab samas, et selline koostöö peab olema läbipaistev ja ei tohi mõjutada OLAFi sõltumatust;

58.

saab aru, et majanduslikel kaalutlustel soovib komisjon piirata oma aruannete keeleversioonide arvu; toonitab siiski, et nii ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevate aastaaruannete 2. lisa kui ka tegevusaruanded peavad olema kättesaadavad vähemalt inglise, prantsuse ja saksa keeles;

59.

tuletab komisjonile meelde, et oma eespool nimetatud 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni lõikes 30 pooldas Euroopa Parlament OLAFi kõikide juurdlusõiguste koondamist ühteainsasse määrusesse; rõhutab samas, et nõukogu pettuste tõkestamise töörühm tundub samuti pooldavat praeguste õiguslike aluste ühtlustamist (18); kutsub OLAFit seetõttu üles esitama viivitamata OLAFi 2007. aasta tegevusaruande kontekstis talle juurdluspädevust andvate erinevate õiguslike aluste koostalitlusvõime analüüsi, et võimaluse korral integreerida selle analüüsi järeldused OLAFi määruse tulevasse läbivaatamisse; juhib selles kontekstis tähelepanu tõsiasjale, et Lissaboni lepinguga (19) muudetakse ka ELi lepingu artiklit 280, mis käsitleb pettustevastast võitlust;

60.

märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 27. novembril 2007 kohtuasjas Tillack v. Belgia (avaldus nr 20477/05) puhul, et ajakirjaniku ruume läbi otsides on Belgia riik rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus); märgib siiski, et kohtu otsus ei puudutanud ei OLAFi ega komisjoni eelnevaid haldusjuurdlusi; on selles kontekstis arvamusel, et üldjuhul tuleb võtta kõik asjakohased meetmed, et kaitsta uurimise all olevate isikute õigusi;

61.

on äärmiselt mures finantskahjude pärast, mida tekitavad nn karusselltehingud; märgib, et näiteks Saksamaa Majandusuuringute Instituudi hinnangul oli saamatajäänud riiklike käibemaksutulude summa 2003.-2005. aastal 17 000 – 18 000 miljonit eurot aastas; märgib, et liikmesriigid hindavad üldistatult, et nad kaotavad igal aastal ligikaudu 10 % oma käibemaksutuludest; märgib, et üks kolmandik neist kaotustest langeb piiriüleste „karusselltehingute” arvele;

62.

märgib lisaks, et Lordide koja hinnangul oli saamatajäänud riiklike käibemaksutulude summa Ühendkuningriigis 2005.–2006. aastal vahemikus 3 500 kuni 4 750 miljonit Suurbritannia naelsterlingit, mis on vähemalt 9,6 miljonit Suurbritannia naelsterlingit päevas; tsiteerib aruannet, milles öeldakse, et „praegune ühendusesiseste käibemaksutehingute mehhanism ei ole jätkusuutlik.” (20);

63.

juhib tähelepanu, et käibemaksust tulenevate omavahendite sissenõudmisel võib võtta arvesse üksnes tegelikke tulusid;

64.

on väga mures, et paljud liikmesriigid on endiselt tõrksad tõhustama koostööd nii pädevate siseriiklike teenistuste vahel kui ka komisjoni, kaasa arvatud OLAFi, ja siseriiklike teenistuste vahel;

65.

tervitab komisjoni teatist nõukogule mõningate põhielementide kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia kehtestamisele ELis (KOM(2007)0758); kutsub oma pädevat komisjoni vastavalt üles astuma aktiivseid samme selle rakendamise järelevalveks;

66.

kritiseerib tõsiasja, et nõukogu ei ole ikka veel võtnud vastu seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest (21), mille esimene lugemine Euroopa Parlamendis toimus 23. juunil 2005. aastal (22); kutsub presidenti üles võtma ühendust nõukogu eesistujariigiga, et saavutada selles küsimuses edu;

67.

on seisukohal, et koostöö parandamine asjaomaste teenistuste vahel ning komisjoniga (OLAF) on olulise tähtsusega piiriüleste „karussellpettuste” takistamiseks; on seisukohal, et selles kontekstis tuleks tugevdada käibemaksuteabe vahetamise süsteemi ja koostööd andmete analüüsi valdkonnas, kasutades komisjoni (OLAF) abi;

68.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/16

A.

arvestades, et Euroopa Liit on oluline osaleja maailmakaubanduses ning peaks jätkama oma liidrirolli täitmist ülemaailmses majandussüsteemis, et muuta seda õiglasemaks ning keskkonda ja sotsiaalseid õigusi arvestavamaks;

B.

arvestades, et Euroopa Liit on maailma suurim eksportija ja suurim teenuseosutaja ning on seetõttu väga huvitatud, et kaupadele, teenustele ja investeeringutele avaneksid uued turud;

C.

arvestades, et Euroopa Liit peab rakendama ambitsioonikamaid ja rohkem tulevikku suunatud strateegiaid, et vastata globaliseerumise väljakutsetele ning suurenenud konkurentsile, mille taga on suured kiiresti areneva majandusega riigid, säilitades samas Euroopa majandusliku, piirkondliku ja sotsiaalse mudeli ning edendades inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid;

D.

arvestades, et majanduse avatus nii kodu- kui välismaal on töökohtade loomise, majanduskasvu ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks esmatähtis; arvestades, et seega peaks Euroopa Liit turulepääsu strateegia raames jätkama oma turgude avamist ning kaubanduspartnerite ergutamist tõkkeid eemaldama ja turgusid avama;

E.

arvestades, et piisavad juurdepääsuvõimalused kolmandate riikide turgudele võimaldavad ELi omamaistel tootjatel püsida juhtpositsioonil kõrge lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkumisel, suurendada oma toodete innovatsiooni, edendada loovust, kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja saavutada märkimisväärset mastaabisäästu;

F.

arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse areng muudab kolmandate riikide turgudele juurdepääsu sama oluliseks kui ELi turgude kaitse ebaõiglase kaubandustegevuse eest;

G.

arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine ja suurenenud kauplemismaht arendavad rahvusvahelist konkurentsi, kuid suurendavad samas ohtu, et eksportkaupade suhtes kehtestatakse kaubandustõkkeid, mis avaldab negatiivset mõju ELi ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele;

H.

arvestades, et ELi majanduse konkurentsivõimet mõjutab paratamatult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadel mittepõhinev protektsionistlik käitumine, olgu siis ühenduses või sellest väljaspool;

I.

arvestades, et kaubandustõkete kaotamine edendab kindlasti Euroopa kaupade ja teenuste eksporti ning tagab ELi majanduse püsiva kasvu;

J.

arvestades, et arvesse tuleb võtta ka intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste, ebatõhusat kaitset Euroopa Liidu kaubanduspartnerite poolt üle maailma;

K.

arvestades, et on ülimalt tähtis teha vahet a priori õigustamatutel kaubandustõketel, mis tulenevad kehtivate kahe- ja mitmepoolsete kaubanduseeskirjade ebatäpsest rakendamisest, ning ametivõimude seaduslikust õigus- ja haldustegevusest tulenevatel kaubandustõketel, mis ei ole algselt kaubandusvaldkonnaga seotud, kuid mis tahtmatult kaubandust mõjutavad;

L.

arvestades, et kehtivate WTO eeskirjadega põhjendamata impordi, ekspordi ja transiidi koormavad tollimenetlused ning sanitaar- ja fütosanitaarreeglid, kaubanduse kaitsemeetmete ebaaus kasutamine ja intellektuaalomandi õiguste puudulik kaitsmine on selgelt a priori õigustamatud kaubandustõkked, millega tuleb tegeleda, et lihtsustada turulepääsu ELi ettevõtete jaoks;

M.

arvestades, et ehkki on äärmiselt raske täpselt hinnata, kui suures mahus välisturgude piirangud ELi kaubandust takistavad, on selge, et kaubandustõkked mõjutavad oluliselt ELi eksporditulemusi tervikuna;

N.

arvestades, et Euroopa Liit on üldiselt tugevamini esindatud tööstusriikides, kus nõudlus muutub vähe, kuid hoopis nõrgemini kiiresti arenevates piirkondades ja tekkivatel turgudel, nagu Hiina ja India;

O.

arvestades, et Euroopa Liitu peetakse üldiselt väga avatud ja läbipaistvaks turuks, mis võitleb tõsiselt konkurentsi moonutamise vastu ja tagab õiglased tingimused kogu impordile sõltumata päritolust;

P.

arvestades, et kõrged tollimaksud on endiselt oluline kaubandustakistus, eriti suhetes suurte kiiresti areneva majandusega riikidega;

Q.

arvestades, et WTO on ainuke tõhus foorum turulepääsu tagamiseks ning ausa ja õiglase kaubanduse rajamiseks ülemaailmsel tasandil; arvestades, et Euroopa juhtimismudeli rakendamine peaks aitama kaasa sobivate ja ausate reeglite edasisele väljatöötamisele ning tagama stabiilsema ja laiahaardelisema maailmamajanduse reguleeriva süsteemi;

R.

arvestades, et on komisjoni üldistes huvides tagada, et tema partnerid arendaksid õigusnorme ja tavasid, mis oleksid võimalikult suurel määral kooskõlas WTO ja muude rahvusvaheliste eeskirjadega;

S.

arvestades, et kaubandustakistused ja piiritagused tõkked ei kahjusta mitte ainult kaubavahetust, vaid mõjutavad tõsiselt ka riigihangete ja teenuste kaubandust;

T.

arvestades, et probleemide lahendamine ning tööstuse õiguspäraste huvide ja ootuste tõhusam kaitsmine oleks Euroopa Liidule kasulik ka nähtavuse ja usaldusväärsuse mõttes;

U.

arvestades, et läbivaadatud Lissaboni agenda eesmärkide täitmiseks peavad Euroopa Liidu tööstusharud saavutama ja säilitama stabiilse konkurentsivõime maailma turgudel;

V.

arvestades, et konkurentsivõime, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul, sõltub üha enam teadusuuringutest, arengust, innovatsioonist ja intellektuaalomandi õigustest;

W.

arvestades, et sellise konkurentsivõime kaks eeltingimust on ühelt poolt ohutu ja kindel energiavarustus ning teiselt poolt ELi ettevõtjate takistamatu juurdepääs kõige uuemale info- ja sidetehnoloogiale,

1.

rõhutab, et läbivaadatud ja ambitsioonikama, ELi toodetele ja teenustele uute maailmaturgude avamist taotleva turulepääsu strateegia edukas rakendamine mitte ainult ei laiendaks Euroopa Liidu rolli, vaid aitaks ka tõenäoliselt kaitsta Euroopas olemasolevaid töökohti ja luua uusi, suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning panustaks seega oluliselt Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse;

2.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu turulepääsu tagamise strateegia on suunatud eelkõige arenenud majanduse ja kiiresti areneva majandusega riikidele;

3.

rõhutab, et Euroopa Liidu ekspordi tulemuslikkust nii arenenud majanduse kui ka kiiresti areneva majandusega riikidesse pidurdab sageli see, et turulepääsu tingimused pole vastastikku võrdsed, samuti ebapiisav vastavus rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele ja ebaausate kaubandustavade levik neis riikides;

4.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa Liidu õiguspäraste kaubandushuvide kaitse kolmandate riikide kuritahtlike ja ebaausate kaubandustavade eest; on seisukohal, et kui kolmandad riigid piiravad õigustamatult ELi ettevõtete pääsu oma turule, peaks Euroopa Liit reageerima kiiresti ja karmilt;

5.

märgib regulatiivsete küsimuste suurenevat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses; kutsub üles suurendama kooskõla ELi eeskirjade ja tavade ning ELi peamiste kaubanduspartnerite eeskirjade ja tavade vahel; rõhutab, et reeglite ja eeskirjade ühtlustamine ei tohiks tuua kaasa tervishoiu-, ohutus- või keskkonna- ega sotsiaalõiguse nõrgenemist Euroopas, vaid selle tulemusena peaks Euroopa Liidu peamised kaubanduspartnerid võtma vastu paremad eeskirjad;

6.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama pikaajalist strateegiat struktuurimoonutuste suhtes, mis oma olemuse tõttu tõenäoliselt jätkuvad või korduvad ka pärast seda, kui komisjon on samme astunud; nõuab tungivalt, et komisjon ei jätaks kõrvale juhtumeid, mille puhul tõkete kiire kaotamine ei ole küll tõenäoline, kuid on vajalik võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks välismaistel võtmeturgudel;

7.

kutsub komisjoni üles käsitlema WTO lepingute ja eeskirjade ning muude rahvusvahelise kaubanduse õigusaktide tõsiseid süstemaatilisi rikkumisi kui asjaolu, mis nõuab viivitamatut meetmete võtmist, ning tagama, et nende eeskirjade jõustamine ei sõltuks muudest poliitilistest või majanduslikest kaalutlustest peale konkreetse juhtumiga seonduvate;

8.

kutsub kolmandaid riike tungivalt üles kaotama välismaise omandi piiranguid Euroopa ettevõtetele ja tühistama diskrimineerivaid eeskirju;

9.

tervitab komisjoni soovitatud lähenemisviisi turulepääsu prioriteetide valikule, kuid nõuab tungivalt, et kaalutaks ka teisi kriteeriume, tagamaks, et see uus initsiatiiv hõlmaks võimalikult paljusid Euroopa Liidu ettevõtjaid, eriti VKEsid, kelle püsimajäämine sõltub vältimatult intellektuaalomandi õiguste selgest määratlemisest ja tõhusast jõustamisest ning monopoolsete tasude otsustavast piiramisest;

10.

rõhutab, et kaubandustõkete vastases võitluses saavutatud edu ergutab investeerimist, tootmist ja kaubandust nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas, muutes muu hulgas turulepääsu tingimused läbipaistvamaks, prognoositavamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning luues või tugevdades sidemeid Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste turgude vahel;

11.

usub, et vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu sihtriikidega on tähtsusetud, kui need ei taga olulist turulepääsu ning tegelikke edusamme mittetariifsete tõkete vähendamisel ja järkjärgulisel kõrvaldamisel, mis – ei tohiks unustada – takistavad kaubandust sageli enam kui tariifsed tõkked;

12.

tervitab komisjoni algatust luua tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel, ning eriti saavutada konkreetseid tulemusi Euroopa äriettevõtete jaoks, lihtsustades nende pääsu kiiresti arenevatele turgudele, kus Euroopa äriettevõtete ees seisavad uued ja keerulised taksitused kaubandusele ning investeerimisele; ja tervitab komisjoni algatust koordineerida Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ja turulepääsu strateegia eesmärke ja vahendeid viisil, mis aitab tõhusalt rakendada Euroopa Liidu potentsiaali rahvusvahelise kaubanduse ja globaalse konkurentsivõime valdkonnas;

13.

tervitab eriti komisjoni ettepanekut tugevdada komisjoni, liikmesriikide ja ELi ettevõtjate partnerlust, et aidata ettevõtjatel ületada konkreetseid probleeme kolmandate riikide turule pääsemisel kiiruse ja tulemuslikkusega, mis vastaks tänapäeva kaubanduse reaalsetele oludele;

14.

on seisukohal, et komisjon võib etendada olulist rolli uue turulepääsu strateegia rakendamisel, tagades, et tegevus riikide ja ühenduse tasandil oleks vajalikul määral kooskõlastatud, rakendades muidu hajutatud ressursse ja kindlustades Euroopa eksportijate õiguste ning huvide tõhusama kaitse;

15.

on seisukohal, et Euroopa Liidul on asendamatu roll võrdsete võimaluste tagamisel rahvusvahelises kaubanduses tihedas koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja kehtivate pädevuste tasakaalu;

16.

rõhutab turulepääsu strateegia perioodilise kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamise tähtsust, et otsustada selle tõhususe üle; kutsub komisjoni üles töötama välja sobivat turulepääsu tegevuskava ja esitama Euroopa Parlamendile iga-aastast turulepääsu aruannet, nii nagu esitatakse kaubanduse kaitsemeetmete kohta;

17.

nõuab tungivalt, et Euroopa ettevõtted, mis konkureerivad üksteisega õiguspäraselt nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, suhtuksid uude turulepääsu strateegiasse koostöövalmilt, pidades meeles, et välisturgude avanemine ja vaba ning õiglase kaubanduse tagamine on nende ühistes huvides ning nõuab seega ühiseid ja kooskõlastatud jõupingutusi;

18.

väljendab kahetsust, et mitmed äriringkondade, ametiühingute, tarbijaorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna põhjendatud ja kogemustele tuginevad ettepanekud jäeti eespool mainitud teatises pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” tähelepanuta; ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks neid ettepanekuid kõnealuse teatise rakendamisel arvesse;

19.

rõhutab vajadust jätkata koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et jagada teavet ja häid tavasid; kutsub liikmesriike üles looma riiklikke või vajadusel piirkondlikke tugikeskuste võrgustikke, et tsentraliseerida teavet ja teabenõudeid, pöörates erilist tähelepanu VKEde huvidele ja vajadustele;

20.

on seisukohal, et selliste võrgustike tõhusust saaks oluliselt suurendada, kui nende loomises osaleksid riiklikud ja kohalikud ametiliidud, kommertskojad, VKEde liidud ja kaubanduse edendamise ametkonnad;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama turulepääsu nõuandekomitee (MAAC) rolli ja tagama alalise kontakti artikli 133 komitee (nimetatud vastava EÜ asutamislepingu artikli järgi), kaubandustõkete reguleerimise komitee ning teiste asjakohaste komiteedega;

22.

kutsub komisjoni üles looma alalise dialoogi süsteemi, mis võimaldaks liikmesriikidel ja kui vaja, ka piirkondadel ning teistel Euroopa sidusrühmadel jagada teavet ja määratleda strateegiaid ning prioriteete;

23.

kutsub komisjoni üles pidama turulepääsu strateegiat rakendades silmas järgmist:

24.

nõuab struktureeritumat kooskõlastamist komisjoni ja liikmesriikide vahel kolmandates riikides, mis võimaldaks turulepääsu küsimustes diplomaatilisi ja valitsuste ressursse tõhusamalt kasutada;

25.

rõhutab vajadust anda kolmandates riikides paiknevatele komisjoni delegatsioonidele ja vastloodud turulepääsu meeskondadele üheselt mõistetav ja ambitsioonikas mandaat; kordab, et turulepääsu strateegia osutub edukaks ainult juhul, kui liikmesriigid on valmis panustama omaenda ressursse, nii rahalisi kui ka inimressursse, vastavalt oma võimalustele, huvidele ja eesmärkidele;

26.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostööd liikmesriikide kolmandates riikides asuvate kaubanduse edendamise esindustega, kaubandusühendustega ja Euroopa kommertskodadega ning kindlustama asjakohast teabevahetust delegatsioonide, liikmesriikide saatkondade, teiste riiklike väliskaubandusorganite ja huvitatud Euroopa ettevõtjate ühenduste vahel;

27.

kutsub komisjoni üles muutma inimressursside määramise prioriteete komisjoni delegatsioonidesse ja lõpuks suurendama nende olemasolevaid inimressursse, nii et turulepääsu meeskondade loomist ja edukat toimimist oleks toetamas suurem arv töötajaid, eelkõige sellistes prioriteetsetes delegatsioonides nagu muu hulgas Pekingis, New Delhis, Moskvas ja Brasilias;

28.

toetab turulepääsu strateegia raames tehtavaid algatusi tõkete kõrvaldamiseks teenuste, riigihanke, investeeringute, intellektuaalomandi õiguste, tollimenetluste, riigiabi ja teiste subsiidiumide valdkonnas, konkurentsieeskirjade kehtestamiseks ja nende kohaseks rakendamiseks kolmandates riikides;

29.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid VKEdele võimaluse uutest turulepääsu algatustest järjepidevalt kasu saada; kutsub komisjoni üles määratlema erisamme, mille eesmärgiks on tugevdada VKEde toodete esindatust kolmandate riikide turgudel ning kaitsta nende seaduslikke õigusi ühepoolsete tavade järgimise eest suhetes kolmandate riikidega;

30.

palub komisjonil käsitleda eriti kõiki piiranguid kolmandates riikides interneti ja infoühiskonna teenuste osutamisele Euroopa ettevõtete poolt osana väliskaubanduspoliitikast ning pidada kõiki ebavajalikke piiranguid kõnealuste teenuste osutamisele kaubandustõketeks;

31.

rõhutab vajadust luua sünergia Euroopa Liidu peamiste kaubanduspartneritega (nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Jaapan), et määratleda ühine turulepääsu strateegia ning sillutada teed väga vajaliku turulepääsu käsitleva mitmepoolse lepingu sõlmimiseks;

32.

rõhutab veel kord vajadust süvendada rahvusvahelist regulatiivset koostööd ja lähendamist, et kaotada asjatult raiskav dubleerimine ning vähendada kulusid tarbijate, tööstuse ja valitsuste jaoks; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa Liidu ja selle kaubanduspartnerite standardite ning eeskirjade järkjärgulist lähendamist, nii mitme- kui ka kahepoolselt;

33.

nõuab tungivalt, et komisjon edendaks WTO mehhanisme, mis võimaldaksid kiiremini tegeleda uute, esilekerkivate mittetariifsete tõketega; selles küsimuses peaks komisjon õhutama teisi kaubanduspartnereid kasutama rohkem teavitamiskorda, mida näevad ette tehnilisi kaubandustõkkeid puudutavad lepingud;

34.

rõhutab vajadust keskenduda selgelt jõustamisele ning tagada, et kolmandad riigid täidaksid oma WTO raames võetud kohustusi, järgides õigust kasutada WTO vaidluste lahendamise mehhanismi;

35.

on seisukohal, et kui see ei ole arenguküsimustega põhjendatud, siis peaks Euroopa Liit püüdma saada kaubanduspartneritelt soodustusi, mis on nende arengutasemega proportsionaalsed;

36.

nõuab tungivalt, et komisjon lülitaks uue põlvkonna vabakaubanduslepingutesse ja teistesse kaubandust mõjutavatesse lepingutesse selged sätted jõustamise ja vaidluste lahendamise kohta, eriti sellised, mis aitaksid kõrvaldada piiritaguseid tõkkeid;

37.

kutsub Euroopa Liidu kaubanduspartnereid astmeliselt vähendama või kõrvaldama tõkkeid, mis takistavad kaupade ja teenuste turulepääsu, ning optimeerima selle asemel kaubandusvõimalusi vastastikkuse põhimõtte alusel, kaasa arvatud kahepoolsetest, piirkondlikest ja mitmepoolsetest kõnelustest tulenevate turuavamismeetmete sobiva rakendamise kaudu;

38.

kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile iga-aastaseid aruandeid turulepääsu strateegia edusammude ja tulemuste kohta, pöörates erilist tähelepanu seatud prioriteetidele;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/23

A.

arvestades, et kogu ELi jaekaubanduses domineerivad üha enam mõned üksikud selvehallide ketid;

B.

arvestades, et kõnealused jaemüüjad haaravad kiiresti enda kätte kontrolli talupidajate ja muude tarnijate ainsa reaalse võimaluse üle müüa oma tooteid ELi tarbijatele;

C.

arvestades, et kõikjalt EList saadud tõendid viitavad sellele, et suured selvehallid kuritarvitavad oma ostujõudu, et alandada tarnijatele (nii ELis kui ka väljaspool) makstavaid hindu vastuvõetamatule tasemele ja kehtestada neile ebaõiglased tingimused;

D.

arvestades, et sellisel tarnijatele avaldataval survel on otsene negatiivne mõju nii tööhõive kvaliteedile kui ka keskkonnakaitsele;

E.

arvestades, et eeltoodu mõjutab tarbijaid negatiivselt, st võib väheneda toodete mitmekesisus, kannatada kultuuripärand ja jääda vähemaks jaemüügipunktide arv;

F.

arvestades, et mõnedes liikmesriikides on kehtestatud siseriiklikud õigusaktid, millega üritatakse kõnealust kuritarvitamist piirata, on suurte selvehallide tegevusel siiski üha enam piiriülene iseloom, mistõttu oleks vaja ELi õigusakte,

1.

kutsub konkurentsi peadirektoraati üles uurima ELi selvehallide sektori koondumise mõju väikeettevõtetele, tarnijatele, töötajatele ja tarbijatele, ning hindama eelkõige kõnealusest koondumisest tuleneva ostujõu kuritarvitamist;

2.

palub komisjonil teha ettepanek asjakohaste meetmete võtmiseks, sealhulgas reguleerimine, mis kaitseks tarbijaid, töötajaid ja tootjaid jõupositsiooni kuritarvitamise või muu kõnealuse uurimise käigus tuvastatud negatiivse mõju eest;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega komisjonile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

Allakirjutanute nimed

Adamos Adamou, Vittorio Agnoletto, Vincenzo Aita, Gabriele Albertini, Jim Allister, Roberta Alma Anastase, Georgs Andrejevs, Alfonso Andria, Laima Liucija Andrikienė, Emmanouil Angelakas, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Kader Arif, Stavros Arnaoutakis, Richard James Ashworth, Francisco Assis, John Attard-Montalto, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Jean-Pierre Audy, Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Peter Baco, Mariela Velichkova Baeva, Enrique Barón Crespo, Etelka Barsi-Pataky, Alessandro Battilocchio, Katerina Batzeli, Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Zsolt László Becsey, Angelika Beer, Ivo Belet, Irena Belohorská, Jean-Luc Bennahmias, Monika Beňová, Pervenche Berès, Sergio Berlato, Giovanni Berlinguer, Thijs Berman, Šarūnas Birutis, Jana Bobošíková, Sebastian Valentin Bodu, Jens-Peter Bonde, Guy Bono, Mario Borghezio, Josep Borrell Fontelles, Umberto Bossi, Costas Botopoulos, Bernadette Bourzai, Sharon Bowles, Iles Braghetto, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, André Brie, Danutė Budreikaitė, Paul van Buitenen, Kathalijne Maria Buitenweg, Ieke van den Burg, Colm Burke, Niels Busk, Cristian Silviu Bușoi, Philippe Busquin, Joan Calabuig Rull, Mogens Camre, Luis Manuel Capoulas Santos, Marco Cappato, Marie-Arlette Carlotti, Carlos Carnero González, Giorgio Carollo, Paulo Casaca, Françoise Castex, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Alejandro Cercas, Giulietto Chiesa, Sylwester Chruszcz, Luigi Cocilovo, Carlos Coelho, Richard Corbett, Dorette Corbey, Giovanna Corda, Titus Corlățean, Jean Louis Cottigny, Michael Cramer, Corina Crețu, Gabriela Crețu, Brian Crowley, Magor Imre Csibi, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daniel Dăianu, Joseph Daul, Dragoș Florin David, Chris Davies, Antonio De Blasio, Bairbre de Brún, Arūnas Degutis, Véronique De Keyser, Gérard Deprez, Proinsias De Rossa, Harlem Désir, Nirj Deva, Mia De Vits, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jolanta Dičkutė, Gintaras Didžiokas, Alexandra Dobolyi, Brigitte Douay, Mojca Drčar Murko, Bárbara Dührkop Dührkop, Árpád Duka-Zólyomi, Constantin Dumitriu, Michl Ebner, Saïd El Khadraoui, Maria da Assunção Esteves, Edite Estrela, Harald Ettl, Jill Evans, Robert Evans, Richard Falbr, Claudio Fava, Szabolcs Fazakas, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Ilda Figueiredo, Petru Filip, Věra Flasarová, Hélène Flautre, Alessandro Foglietta, Hanna Foltyn-Kubicka, Nicole Fontaine, Glyn Ford, Armando França, Monica Frassoni, Duarte Freitas, Sorin Frunzăverde, Kinga Gál, Vicente Miguel Garcés Ramón, José Manuel García-Margallo y Marfil, Iratxe García Pérez, Giuseppe Gargani, Jas Gawronski, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Claire Gibault, Adam Gierek, Maciej Marian Giertych, Neena Gill, Ioannis Gklavakis, Béla Glattfelder, Gian Paolo Gobbo, Bogdan Golik, Bruno Gollnisch, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Genowefa Grabowska, Dariusz Maciej Grabowski, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Luis de Grandes Pascual, Louis Grech, Elly de Groen-Kouwenhoven, Lilli Gruber, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Umberto Guidoni, Zita Gurmai, Catherine Guy-Quint, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Benoît Hamon, Małgorzata Handzlik, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Rebecca Harms, Satu Hassi, Adeline Hazan, Anna Hedh, Gyula Hegyi, Erna Hennicot-Schoepges, Edit Herczog, Esther Herranz García, Jim Higgins, Mary Honeyball, Milan Horáček, Richard Howitt, Ján Hudacký, Ian Hudghton, Stephen Hughes, Alain Hutchinson, Jana Hybášková, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Monica Maria Iacob-Ridzi, Mikel Irujo Amezaga, Marie Anne Isler Béguin, Carlos José Iturgaiz Angulo, Lily Jacobs, Mieczysław Edmund Janowski, Lívia Járóka, Elisabeth Jeggle, Pierre Jonckheer, Ona Juknevičienė, Jelko Kacin, Gisela Kallenbach, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Tunne Kelam, Wolf Klinz, Jaromír Kohlíček, Maria Eleni Koppa, Magda Kósáné Kovács, Miloš Koterec, Sergej Kozlík, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Ģirts Valdis Kristovskis, Urszula Krupa, Wiesław Stefan Kuc, Sepp Kusstatscher, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Joost Lagendijk, André Laignel, Jean Lambert, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Vincenzo Lavarra, Johannes Lebech, Stéphane Le Foll, Roselyne Lefrançois, Bernard Lehideux, Lasse Lehtinen, Jörg Leichtfried, Jo Leinen, Katalin Lévai, Bogusław Liberadzki, Marcin Libicki, Eva Lichtenberger, Kartika Tamara Liotard, Alain Lipietz, Pia Elda Locatelli, Andrea Losco, Caroline Lucas, Elizabeth Lynne, Linda McAvan, Arlene McCarthy, Mary Lou McDonald, Mairead McGuinness, Edward McMillan-Scott, Jamila Madeira, Ramona Nicole Mănescu, Mario Mantovani, Marian-Jean Marinescu, Helmuth Markov, David Martin, Hans-Peter Martin, Jean-Claude Martinez, Miguel Angel Martínez Martínez, Jan Tadeusz Masiel, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Ana Mato Adrover, Mario Mauro, Erik Meijer, Íñigo Méndez de Vigo, Emilio Menéndez del Valle, Willy Meyer Pleite, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Miroslav Mikolášik, Francisco José Millán Mon, Claude Moraes, Eluned Morgan, Luisa Morgantini, Philippe Morillon, Jan Mulder, Roberto Musacchio, Cristiana Muscardini, Joseph Muscat, Francesco Musotto, Sebastiano (Nello) Musumeci, Riitta Myller, Pasqualina Napoletano, Robert Navarro, Cătălin-Ioan Nechifor, Catherine Neris, Rareș-Lucian Niculescu, Ljudmila Novak, Vural Öger, Cem Özdemir, Péter Olajos, Jan Olbrycht, Seán Ó Neachtain, Gérard Onesta, Dumitru Oprea, Josu Ortuondo Larrea, Csaba Őry, Siiri Oviir, Reino Paasilinna, Justas Vincas Paleckis, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Vladko Todorov Panayotov, Marco Pannella, Pier Antonio Panzeri, Dimitrios Papadimoulis, Atanas Paparizov, Neil Parish, Ioan Mircea Pașcu, Bogdan Pęk, Maria Petre, Tobias Pflüger, Rihards Pīks, João de Deus Pinheiro, Józef Pinior, Mirosław Mariusz Piotrowski, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Zita Pleštinská, Rovana Plumb, Anni Podimata, Zdzisław Zbigniew Podkański, Bernard Poignant, Adriana Poli Bortone, José Javier Pomés Ruiz, Mihaela Popa, Nicolae Vlad Popa, Christa Prets, Pierre Pribetich, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Karin Resetarits, José Ribeiro e Castro, Teresa Riera Madurell, Giovanni Rivera, Marco Rizzo, Michel Rocard, Bogusław Rogalski, Zuzana Roithová, Luca Romagnoli, Raül Romeva i Rueda, Wojciech Roszkowski, Mechtild Rothe, Libor Rouček, Martine Roure, Christian Rovsing, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Eoin Ryan, Guido Sacconi, Aloyzas Sakalas, Katrin Saks, María Isabel Salinas García, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Gilles Savary, Luciana Sbarbati, Pierre Schapira, Karin Scheele, Carl Schlyter, Frithjof Schmidt, Pál Schmitt, György Schöpflin, Adrian Severin, Czesław Adam Siekierski, Brian Simpson, Kathy Sinnott, Marek Siwiec, Alyn Smith, Csaba Sógor, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Bart Staes, Grażyna Staniszewska, Petya Stavreva, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Theodor Dumitru Stolojan, Dimitar Stoyanov, Daniel Strož, Robert Sturdy, Margie Sudre, László Surján, Gianluca Susta, József Szájer, Konrad Szymański, Csaba Sándor Tabajdi, Antonio Tajani, Andres Tarand, Salvatore Tatarella, Marianne Thyssen, Silvia-Adriana Țicău, Gary Titley, Patrizia Toia, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Witold Tomczak, Antonios Trakatellis, Catherine Trautmann, Kyriacos Triantaphyllides, Helga Trüpel, Claude Turmes, Feleknas Uca, Inese Vaidere, Johan Van Hecke, Anne Van Lancker, Geoffrey Van Orden, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Riccardo Ventre, Donato Tommaso Veraldi, Bernadette Vergnaud, Marcello Vernola, Oldřich Vlasák, Johannes Voggenhuber, Sahra Wagenknecht, Diana Wallis, Henri Weber, Renate Weber, Anders Wijkman, Glenis Willmott, Janusz Wojciechowski, Francis Wurtz, Luis Yañez-Barnuevo García, Zbigniew Zaleski, Mauro Zani, Andrzej Tomasz Zapałowski, Stefano Zappalà, Tomáš Zatloukal, Tatjana Ždanoka, Dushana Zdravkova, Vladimír Železný, Roberts Zīle, Gabriele Zimmer, Marian Zlotea, Tadeusz Zwiefka

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/25

A.

viimase 50 aasta jooksul on Euroopa Liidul kujunemisel olnud väga oluline roll rahu ja stabiilsuse ala loomisel varem sõdadest laastatud mandril, demokraatia, vabaduse ja kodanike õiguste kindlustamisel, jõukuse, solidaarsuse ja heaolu suurendamisel maailma suurima (ja sotsiaalstandardite, keskkonna- ja tarbijakaitse ja ausa konkurentsi ühtseid eeskirju ning majandus- ja rahaliitu sisaldava) ühtse turu loomisel, liikmesriikidevahelise koostöö võimaldamisel riigipiire ületavate küsimustega tegelemisel ning Euroopale maailmapoliitikas tugevama positsiooni andmisel;

B.

on olemas selge vajadus liidu struktuuride reformimiseks ja tugevdamiseks, et kindlustada nimetatud saavutusi ning parandada kahekümne seitsme ja potentsiaalselt rohkema liikmesriigiga liidu suutlikkust tulemuslikult toimida, et võimaldada uute ühiste väljakutsetega tegelemist ning suurendada liidu demokraatlikku vastutust;

C.

see vajadus oli järjestikuste reformide aluseks alates Maastrichti lepingust – mis tähistas muutust Euroopa integratsioonis, majandus- ja rahaliidu loomisega ja üleminekuga peamiselt majandusühendusest poliitiliseks liiduks –, millega üritati paika seada liidu institutsionaalne struktuur ja mis viisid lõpuks Laekeni deklaratsioonini, mille tulemusena avanes tee erinevate reformiprotsessideni, mis ei põhine üksnes valitsustevahelistel konverentsidel, vaid ka konvendimeetodil;

D.

Euroopa põhiseaduse lepingu koostas konvent, mis koosnes iga liikmesriigi parlamendi kahest esindajast, kuueteistkümnest Euroopa Parlamendi liikmest, kahest komisjoni esindajast ja ühest iga liikmesriigi valitsuse esindajast, kes koostasid avaliku arutelu käigus eelnõu ning jõudsid üksmeelsele arvamusele, mlle olemust 2004. aasta valitsustevahelisel konverentsil ei muudetud, samas sellele järgnev Lissaboni leping, milles loobuti mitmest põhiseaduse joonest, koostati traditsiooniliste valitsustevaheliste töömeetodite abil, ehkki seal osales täiel määral ka Euroopa Parlamendi kolm esindajat;

E.

eelnevad püüdlused liitu reformida hõlmasid aluslepingute asendamist põhiseaduse lepinguga, mille kiitis heaks väga suur enamus Euroopa Parlamenti valitud Euroopa kodanike esindajatest (4) ning mille ratifitseeris kaks kolmandikku liikmesriikidest, kuid kaks liikmesriiki (Prantsusmaa ja Holland) lükkasid selle tagasi ning pärast järelemõtlemisperioodi, kui selgus, et vajalikku kõikide liikmesriikide heakskiitu ei ole võimalik saavutada, jäeti see lähenemisviis siiski kõrvale ja hakati tegelema kehtivate aluslepingute muutmisega;

F.

nimetatud meetodi ja protsessi vahetamine tähendas haarde kitsendamist ja loobumist mitmetest põhiseaduse tunnustest, mõne uue mehhanismi jõustamise edasilükkamist ning lepingusse nende erimeetmete kaasamist, mis kehtivad konkreetsete liikmesriikide suhtes, kuid uues õiguslikus vormis säilitati paljud liidu kavandatava institutsionaalse ülesehituse praktilised muudatused;

G.

sellest hoolimata näitab asjaolu, et selle lepingu kiitsid heaks kõik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused, et liikmesriikide valitud valitsused peavad seda kompromissi selleks aluseks, millele tuginedes nad soovivad tulevikus koostööd teha ning mis nõuab neilt kõigilt maksimaalset poliitilist pühendumust, et tagada selle ratifitseerimine enne 1. jaanuari 2009;

H.

on vajalik, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid Lissaboni lepingu 2008. aasta lõpuks, et võimaldada kodanikel anda 2009. aasta valimistel oma hääl, olles täielikult teadlikud liidu uuest institutsioonilisest raamistikust,

1.

järeldab, et tervikuna on Lissaboni leping kehtivate lepingute märkimisväärne edasiarendus, millega antakse liidule suurem demokraatlik vastutus ja tõhustatakse otsuste tegemist (Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli tugevdamise kaudu), tugevdatakse ELi kodanike õigusi liidu suhtes ja parandatakse liidu institutsioonide tõhusat toimimist;

2.

tervitab asjaolu, et demokraatlikku vastutust ja otsustuspädevust laiendatakse, andes sellega kodanikele suurema kontrolli liidu tegevuse üle eeskätt järgmiste paranduste kaudu:

3.

tervitab asjaolu, et tänu järgmistele parandustele tugevdatakse kodanike õigusi:

4.

tervitab asjaolu, et lepinguga tõstetakse esile palju selgemal ja nähtavamal viisil kõikide liikmesriikide ühised väärtused, mis on olnud liidu loomise aluseks, samuti liidu eesmärgid ja selle tegevuse juhtimise põhimõtted ning suhted liikmesriikidega:

5.

tervitab asjaolu, et uue lepinguga tugevdatakse liidu institutsioonide võimet täita oma ülesandeid tõhusamalt, seda eelkõige järgmistel põhjustel:

6.

on teadlik levinud kahetsusest selle üle, et pärast Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse tulemust oli uue kokkuleppe kindlustamiseks 27 liikmesriigi vahel vaja teha järgmist:

7.

toetab lepingut ja rõhutab liidu liikmesriikide vajadust saavutada selle õigeaegne ratifitseerimine, et leping saaks jõustuda 1. jaanuaril 2009;

8.

usub, et Lissaboni leping tagab stabiilse raamistiku, mis võimaldab liidul tulevikus edasi areneda;

9.

on teadlik, et muutmisleping on paratamatult segasem ja halvemini loetav kui kodifitseeritud leping; nõuab seetõttu Lissaboni lepinguga revideeritud konsolideeritud aluslepingute viivitamatut avaldamist, mis pakuks kodanikele selgema alusteksti liidu kohta;

10.

kordab nõudmist, et ELi institutsioonid ja riikide ametiasutused teeksid vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele võimalikult suuri pingutusi, et teavitada Euroopa kodanikke selgelt ja objektiivselt nimetatud lepingu sisust;

11.

teeb vastutavale komisjonile ülesandeks valmistada ette vajalikud kodukorra muudatused ja hinnata vajadust täiendavate rakendusmeetmete järele;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja põhiseaduskomisjoni raport liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Tulevikukonvendi endistele liikmetele ning tagada, et parlamendi teenistused, sh infobürood, annaksid küllaldast teavet Euroopa Parlamendi seisukoha kohta seoses kõnealuse lepinguga.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/30

A.

arvestades, et komisjon lubas täielikult arvesse võtta Euroopa Parlamendi resolutsioonides väljendatud seisukohti Lissaboni strateegia kohta, eriti eelnimetatud 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis üleilmastumise kohta;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament on oma varasemates resolutsioonides väljendanud Lissaboni strateegiale tugevat toetust ning on eriti tervitanud uue rõhuasetusega lähenemist, mille keskmes on majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia;

C.

arvestades tugevat omavahelist seost majanduskasvu, tööhõive, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatuse vahel;

D.

arvestades, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine vastutus tegeleda väljakutsete, võimaluste ja ebakindlusega, mida globaliseerumine kodanikele tekitab; arvestades, et EL peab ülemaailmse partnerina võtma poliitilise vastutuse ning aitama kaasa säästva arengu saavutamisele ja kujundamisele globaliseeruvas maailmas, et inimesed kogu maailmas saaksid kasutada globaliseerumisega kaasnevaid võimalusi;

E.

arvestades, et siseturg on oluline ja tõhus vahend dünaamilise ja konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse ülesehitamiseks ning Euroopa konkurentsivõime kindlustamiseks maailmaturul, et parandada oma kodanike elukvaliteeti;

F.

arvestades, et käesolev resolutsioon, olles kooskõlas Euroopa Parlamendi Lissaboni strateegia koordineerimisrühma volitustega ja austades Euroopa Parlamendi teiste komisjonide pädevusi, ei käsitle käimasolevate õigusloome- ja konsultatsiooniprotsesside üksikasju,

1.

rõhutab veel kord Lissaboni strateegia jõulise rakendamise tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja uuendusliku jätkusuutliku majanduse loomisel;

2.

on veendunud, et Euroopa majandusareng ja tulevane heaolu sõltuvad sellest, kuidas suudetakse luua paremad tingimused säästvaks arenguks ja töökohtade loomiseks ning vastata globaliseerumisest, demograafilistest muutustest ja ülemaailmsetest keskkonnaohtudest tulenevatele võimalustele ja väljakutsetele; usub, et Euroopa Liidu ühised vahendid selleks on uuendatud Lissaboni strateegia ja komplekssed suunised;

3.

usub, et uuendatud Lissaboni strateegia edu tagamiseks tuleb suurendada Euroopa majanduskasvu ja tulla toime ebapiisava sisenõudlusega, mis tuleb saavutada tootlikkuse ja tööhõive kasvuga seotud tulude suurenemisega;

4.

tunnistab, et eelseisval perioodil seisab Euroopa Liit silmitsi paljude väljakutsetega: 2020. aasta paiku algav rahvastiku vähenemine, suurenenud majanduslik surve ülemaailmsete konkurentide poolt, energiahindade tõus, kliimamuutus ja sotsiaalse tasakaalu puudumine; on seisukohal, et Euroopa Liit peab neile väljakutsetele vastama asjakohase poliitika abil;

5.

märgib, et Lissaboni strateegia areneb edukalt; samas märgib siiski, et Lissaboni kava rakendamisel esineb veel puudusi ja puudub tõeline arusaam asjaolust, et Euroopa arengus, mis on suunatud suuremale majanduskasvule, töökohtade loomisele, piisava sotsiaalkaitse ja asjakohase keskkonnakaitse taseme saavutamisele, ei saa endiselt välistada kriise;

6.

rõhutab, et EL on maailma suurima kaupade eksportija ja importijana, maailma suurima teenuste eksportijana ning suuruselt teise otseste välisinvesteeringute siht- ja päritolukohana üks suurim avatud maailmamajandusest kasusaaja; arvab, et selle rolli tõttu lasub ELil suur vastutus tegeleda ülemaailmsete küsimustega;

7.

tervitab Lissaboni protsessi ülemaailmset mõõdet ning märgib, et Lissaboni strateegia näol on tegemist Euroopa vastusega globaliseerumises peituvatele võimalustele ja riskidele; sellega seoses rõhutab eriti Atlandi-ülese koostöö olulisust ja samuti koostöö parendamise tähtsust teiste maailmaturu peamiste osalejatega, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ning teiste maailma majanduspiirkondadega;

8.

nõuab kokkulepitud eeskirjade ja tavade kehtestamist maailmakaubanduses, mis oleksid kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ning kohustusega juhtida kliimamuutuse vastast võitlust ja aidata kaasa tervise edendamisele; nõuab põhimõtteliselt meetmete võtmist, et võidelda protektsionismi vastu nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool; nõuab Doha vooru läbirääkimiste jätkamiseks koostööd ja õiglast lähenemist;

9.

rõhutab järjekindla stabiilsus- ja kasvupoliitika vaieldamatut väärtust ning makromajandusliku stabiilsuse tähtsust, kuna see on kindlustunde allikas ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise alus; rõhutab, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab tootlikkuse kasv käima käsikäes õiglasema jaotamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega; juhib seoses sellega tähelepanu sissetulekute suurendamise nõudele, et hoida sammu tootlikkuse kasvuga kesk-pikas perspektiivis;

10.

rõhutab sarnaselt komisjoniga, et liikmesriikide majandused on üksteisest suuresti sõltuvad ja et ühise reformikava argument on tugevaim euroalal;

11.

toonitab finantsturgude stabiilsuse kindlustamise esmajärgulist tähtsust ja märgib, et hiljutine kõrge riskitasemega (subprime) hüpoteeklaenude kriis näitab, et ELil on vaja arendada finantsturgude läbipaistvuse ja stabiilsuse suurendamiseks ning tarbijate paremaks kaitsmiseks üldjärelevalvemeetmeid; nõuab hinnangu andmist Euroopas kehtivatele usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemidele ja vahenditele ning rõhutab vajadust tiheda koostöö järele Euroopa Parlamendiga, et jõuda selgete soovitusteni, kuidas parandada finantssüsteemi stabiilsust ja selle võimet tagada Euroopa ettevõtjatele kindel pikaajaline rahastamine;

12.

juhib tähelepanu subsidiaarsuse põhimõtte tähtsusele, et võimaldada liikmesriikidel kohandada turvalisuse ja paindlikkuse valdkonnas ühiselt kokku lepitud poliitikat oma riigi tööturu eripärastele tavadele ja traditsioonidele;

13.

tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on aluslepingute aluspõhimõte ning Lissaboni strateegia majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevate eesmärkide saavutamise vahend, kusjuures 75 % ühtekuuluvuspoliitika rahalistest vahenditest on ette nähtud innovatsioonile ja Lissaboni strateegia eesmärkidele; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika mõjuvõimu üldiselt ning eelkõige struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde tuleb kasutada Lissaboni strateegia rakendamiseks piirkondlikul tasandil ning et selle protsessi tulemusi tuleb piirkondlikul ja kohalikul tasandil hoolikalt jälgida; arvab, et praegune soodne majandusareng peaks ergutama täiendavate reformide teostamist; rõhutab vajadust uurida, milline on olnud Lissaboni strateegia rakendamise mõju piirkondlikul tasandil, arvestades et 2008. aastal saab esmakordselt hinnata ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihtotstarbelise eraldamise esialgseid tulemusi;

14.

on seisukohal, et teadus- ja tehnoloogiauuringud on üks Lissabonistrateegia põhielement; nõustub, et teadus- ja arendustegevuse toetamine on ülimalt tähtis ja et liikmesriigid peaksid võtma teadus- ja arendustegevuse investeeringute osas 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks lisameetmeid ja näitama, kuidas kavatsetakse saavutada riiklikud teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud 2010. aasta eesmärgid ning kuidas nende teadus- ja arendustegevuse strateegiad aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele; rõhutab, et uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise abil toimuv vajalik edasiminek energiasäästliku ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse suunas, mis toetub ka taastuvatele allikatele, loob ELile mitmeid võimalusi; märgib, et maailmamajanduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele kaasa aitavate uute tehnoloogiate ja teenuste arendamine ja kasutuselevõtt pakub Euroopa majandusele tohutuid võimalusi; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua viies vabadus – teadmiste vabadus – millega täiendatakse kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali liikumise nelja vabadust ning ühendada ELi ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ressursid, et tagada nende tõhusam kasutamine;

15.

tunneb heameelt viimasel ajal tööstus- ja teaduspoliitika valdkonnas tehtud algatuste ja investeeringute üle; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise ja hiljutiste investeeringute üle Galileo programmi, mis on tõhusad vahendid tehnoloogilise innovatsiooni vajaduste ühendamiseks tööstuse teadusuuringute kavaga; tunneb heameelt selliste ELi põhiprogrammide üle nagu Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmid (Galileo ja EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service)); toonitab nimetatud programmide majanduslikku kasu ja laiemale üldsusele avalduvat soodsat mõju ning nende loodavat kasu uutele teenuste ja turgudele;

16.

on seisukohal, et Euroopa juhtpositsiooni tagamiseks majanduse ja tehnoloogia valdkonnas on vaja tippkeskuste võrgustikke; usub, et liikmesriigid ja piirkonnad peaksid toetama tippkeskuste klastrite arendamist ning omavahelise konkurentsi ja koostöö edendamise meetmeid, et anda omakorda tõuge innovatsiooni soodustava keskkonna arengule; usub, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud peaksid veelgi enam toetama tihedamat koostööd riigiasutuste, teadusasutuste, ülikoolide ja tööstussektori vahel;

17.

rõhutab, et Euroopa ettevõtted, kodanikud ja ametiasutused peavad viima edukalt lõpule ülemineku digitaalajastusse ning jõudma reaalselt Lissaboni strateegias nõutud teadmistepõhise ühiskonna ja majandusruumi saavutamiseni; nõuab teaduse ja tehnoloogia arendamist kodanike igapäevaelus ning kõiki kaasava teadmisteühiskonna edendamist;

18.

nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused ja nende piirkondlikud asutused kui suurimad tööandjad, ostjad ning teenuseosutajad siseturul edendaksid innovatsiooni, luues katseturge uuenduslikele toodetele ja teenustele;

19.

märgib, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEdel) etendavad uute töökohtade loomisel ja uute teadusuuringute tulemuste kasutulevõtmisel tähtsat rolli; toetab täielikult komisjoni ettepanekut võtta vastu väikeettevõtteid käsitlev õigusakt, millega luuakse VKEdele võimalused, edendatakse „mõtle esmalt väikestele” põhimõtet ning nähakse ette VKEde kasvupotentsiaali vallandamiseks nende igal arenguetapil terviklik poliitikaraamistik;

20.

rõhutab, et VKEsid saab aidata vähendades nende regulatiivset koormust, parandades nende juurdepääsu avaliku hanke lepingutele ning arendades soodsamaid tingimusi innovatsiooni rahastamiseks ja kasutuselevõtuks;

21.

tunnistab, et ELis tuleb innovaatilisi tehnoloogiaid kiiremini uuteks toodeteks ja teenusteks teisendada; toetab seetõttu komisjoni nõudmist teadusuuringuid, haridust ja uuendustegevust hõlmava nn teadmiste kolmnurga järele; loodab, et uutesse oskustesse, elukestvasse õppesse ja kaasaegsesse haridus- ja koolitussüsteemi tehakse tulemuslikumaid investeeringuid;

22.

tervitab asjaolu, et komisjon on võtnud endale ülesandeks vähendada regulatiivset koormust ja püüdleb parema õigusloome poole ning ergutab liikmesriike võtma sarnaseid meetmeid kodanike osalemisõigust ja tarbijakaitset ohtu seadmata; loodab, et nõukogu ja komisjon suudavad paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes (2) sätestatud kohustusi täita; märgib sügava murega, et mitmed hiljutised olulised õigusloomega seotud komisjoni ettepanekud on esitatud eelneva mõjuhinnanguta või sama valdkonna varasemate õigusaktide mõju piisava analüüsita;

23.

rõhutab antud kontekstis vajadust uue tervikliku välis- ja kaubanduspoliitilise lähenemise järele, mis keskenduks eeskirjade ja standardite kehtestamise ja õigusloomealase koostöö koondamisele maailmas; rõhutab, et Euroopa peab pakkuma ettevõtetele head stardipositsiooni ülemaailmsele turule minekuks ja looma soodsa investeerimiskeskkonna; nõuab lisaks, et kõik ELi kahepoolsed ja piirkondlikud kaubanduskokkulepped, mille üle toimuvad praegu läbirääkimised, sisaldaksid jõustatavaid sätteid põhiliste töönormide rakendamise kohta ja teiste inimväärse töö aspektide, samuti mitmepoolsete keskkonnanormatiivide kohta;

24.

kordab veelkord oma arvamust, et muutustele kiiresti reageeriva ühiskonna loomiseks on tähtis olla majanduslike otsuste tegemisel kaasavam; meenutab Euroopa Ülemkogu 2005. aasta kevadise kohtumise järeldusi, milles rõhutatakse, et kõrgetasemeline sotsiaalkaitse on Lissaboni strateegia keskne element; kinnitab veel kord, et inimeste elamine allpool vaesuspiiri ja sotsiaalselt tõrjutuna on vastuvõetamatu; kinnitab veel kord, et kõikidel Euroopa kodanikel peab olema juurdepääs inimväärikale tööle ja elule ning seda ka pärast pensionile jäämist; toetab poliitika jätkuvat tugevdamist, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pidades silmas tervikliku lähenemise kasutuselevõttu, et uuendada otsustavat tõuget vaesuse kaotamiseks 2010. aastaks ja tagada kõigile Euroopa kodanikele võimalus kasutada oma põhiõigusi; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta muudeti Lissaboni lepingusse lisamisega õiguslikult siduvaks; palub, et Euroopa Ülemkogu kohustuks 2008. aasta kevadisel kohtumisel täitma ambitsioonikat sotisaalmeetmete kava, millel oleks otsene mõju Lissaboni strateegia tulemustele;

25.

kordab – pidades silmas et sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on siseturu üks põhielement – kodanike usalduse suurendamise tähtsust, edendades liikmesriikide ühiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, nagu kvaliteetsed töökohad, võimaluste võrdsus ning tervise ja keskkonna kaitsmine, kuid austades samas Euroopa kultuurilist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles tagama, et EL täidab nendes valdkondades kaitsefunktsiooni ning et hoitakse ära regulatiivne konkurents liikmesriikide vahel;

26.

usub, et vajalik on transpordisektori tugevam integreerimine Lissaboni strateegiasse; nõuab uute komplekssete suuniste kohaselt säästva transpordi, logistika ja üleeuroopaliste võrkude arendamise prioriteediks seadmist ning kutsub liikmesriike üles tagama, et eelolevaks Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadiseks kohtumiseks esitatavad riiklikud kavad peegeldavad nimetatud prioriteete;

27.

rõhutab, et tõrgeteta toimiv siseturg, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, ja hästi tasakaalustatud sotsiaalne turumajandus ja stabiilne demokraatia on Euroopa tugevaim konkurentsieelis; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatest riikidest pärit investoritele pakub siseturg selliseid eeliseid nagu võrdsed tingimused ja vaba liikumine, kuid siseturule sisenemisega peaks kaasnema ELi investoritele sarnane avatus kolmandate – nii arenenud kui ka areneva majandusega – riikide poolt; märgib, et lisaks sellele on vaja luua Euroopa ettevõtetele parimate tingimuste raamistik, mille hulka kuuluvad parem õigusloome, hea valitsemistava, veatu ja aus konkurents, tulemuslikult toimivad riskikapitaliturud ning teadustegevuse ja innovatsiooni tulemuste turuleviimine;

28.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid ELi konkurentsivõime oma poliitika kujundamise keskmesse ning muudaksid siseturu väljakujundamise oma prioriteediks, eelkõige siseturgu puudutavate direktiivide õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise ning liikmesriikide turgudelt põhjendamatute tõkete eemaldamise kaudu; tuletab siiski meelde, et siseturu loomine põhines konkurentsil, koostööl ja solidaarsusel, mis jäävad siseturu edasiarendamise põhilisteks eeltingimusteks 21. sajandil; rõhutab, et siseturgu tuleb arendada ainult ausa konkurentsi eeskirjade, tõhusate maksu- ja sotsiaalse kaitse süsteemide ning tarbijakaitse kõrge taseme abil;

29.

rõhutab vajadust siseturu väljakujundamise ja vajalike reformide läbiviimise järele; palub liikmesriikidel toetada ülejäänud vajalikke meetmeid ELi teenuste (sealhulgas finantsteenuste) siseturu loomiseks ning tagada, et riiklikud reguleerivad asutused edendaksid uute teenuseosutajate ja toodete turule sisenemist, tagades võrdsed tingimused ja üksikinvestorite huvide nõuetekohase läbipaistvuse ja õiguskindluse; on seisukohal, et uued poliitilised algatused siseturu väljakujundamiseks peaksid rohkem põhinema analüüsile nende mõju kohta erinevatele turgudele, majandusharudele ja keskkonnale ning sotsiaalvaldkonnale;

30.

rõhutab vajadust intellektuaalomandi õiguste kaitse piisava taseme järele ning toetab algatust, mis hõlmab taskukohast, turvalist ja tõhusat patendisüsteemi, mis pakuks stiimuleid investeeringuteks ja teadusuuringute läbiviimiseks ning soodustaks innovatsiooni suutlikkust eriti VKEde seas; nõuab tungivalt, et kõik kolm institutsiooni teeksid koostööd, et saavutada patendisüsteemi tõelise parandamise osas poliitiline konsensus, mis võimaldaks kodanikel saada kasu uutest taskukohaste hindadega toodetest ja teenustest;

31.

märgib, et turupõhised vahendid hõlmavad laia hulka poliitikavahendeid, mida kasutatakse üha enam keskkonnaeesmärkide saavutamiseks; on arvamusel, et sellised turupõhised vahendid nagu maksud, kulud ja heitkogustega kauplemine võivad soodustada loodusressursside efektiivset jaotumist ning aidata sellega seoses kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

32.

kordab oma seisukohta maksukoormuse nihutamise kasulikkusest tööjõult keskkonna olukorra halvenemise põhjustajatele, kui tõhusast viisist tegelda nii keskkonna- kui ka tööhõive küsimustega ning on seisukohal, et tööjõule langevat koormust tuleb vähendada, et luua rohkem töökohti ja võidelda varimajandusega;

33.

märgib, et energiavarustuse kindluse eesmärgid ja Euroopa kodanikele mõistliku hinnaga säästva liikluse ja energia pakkumine ning õiglaste hindade hoidmine on saavutatavad sama strateegia abil nagu ambitsioonikas kliimakaitse eesmärk;

34.

palub seetõttu komisjonil järjekindlalt ja kiirelt rakendada Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadise kohtumise otsuseid ning muuta taastuvenergia ja energiatõhusus ka tegelikult ühise energiapoliitika prioriteetideks;

35.

juhib tähelepanu, et ELi ja teiste tööstusriikide peamine ülesanne on üleminek madala energiaintensiivsusega majandusele, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel ning et tõhusaks lähenemisviisiks nimetatud ülesandele on võtta tarvitusele juba olemasolevad tehnoloogiad, mille rakendamiseks on vaja julgeid poliitikameetmeid, sealhulgas mitmepoolselt kokkulepitud sanktsioone riikidele, kes ei ole valmis omapoolset vastutust kandma; rõhutab, et säästva, madala energiaintensiivsuse ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse saavutamiseks vajalik ümberkujundamine uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise abil loob ELile mitmeid võimalusi;

36.

rõhutab transpordipoliitika ja laiema hulga keskkonnaküsimustega tegelemise tähtsust kliimamuutuse vastu võitlemisel; toetab poliitika väljatöötamist, mis vähendaks ebavajalikku transporti mitmesuguste meetmete abil ja nõuab põhjaliku strateegilise keskkonnamõju hindamise teostamist üleeuroopalistele transpordivõrkudele;

37.

palub liikmesriikidel kiirelt laiendada omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelist üleeuroopalist transpordivõrku, pidades eriti silmas uute liikmesriikide vajadusi, tehes seda tõhusa, säästliku ja keskkonnasõbraliku transpordipoliitika raames; palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada asjakohast poliitikat, et täielikult ära kasutada keskkonnasõbralike ja arukate transpordisüsteemide ning tehnoloogiainnovatsiooni potentsiaali;

38.

juhib tähelepanu, et seetõttu on äärmiselt tähtis tagada, et tulevane nõudlus logistikateenuste järele on kooskõlas väiksema keskkonnamõjuga ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisega; on seisukohal, et säästev transport sõltub Euroopa Liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitiliste otsuste tegijate võimekusest näha ette tõhusad meetmed, et motiveerida transporditeenuse ostjaid, transportijaid ja sõidukite tootjaid jätkama pingutusi keskkonnasõbralikuma logistikaturu loomiseks;

39.

tunnistab, et majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev ELi strateegia on kasulik, kuid rõhutab samal ajal, et mitte kõik ELi kodanikud ei ole sellest kasu saanud; rõhutab, et globaliseerumisega ja demograafiliste küsimustega toimetulekuks on äärmiselt tähtis varustada inimesed vajalike oskuste ja võimalustega, et meelitada rohkem inimesi tööturule ning muuta töötamine reaalseks valikuvõimaluseks kõigile, eelkõige meetmete kaudu, mis on suunatud inimestele, kes on tööturult kõige rohkem eemaldunud;

40.

rõhutab, et vaba liikumise ja mobiilsuse tagamiseks tööturul peab nõukogu viivitamatult vastu võtma direktiivid tööaja korralduse, ajutiste töötajate töötingimuste ja pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta ning läbi vaatama nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta (3); rõhutab, et Euroopa tööturu mobiilsusega seotud takistuste kõrvaldamine tagab Euroopa tööjõu parema kaitse; märgib, et EL peab püüdma seletada kodanikele laienemist, integratsiooni, solidaarsust ja tööjõu liikuvust tõhusalt ühendava lähenemisviisi eeliseid;

41.

kinnitab veel kord, et Euroopa ei saa endale lubada praegusi kõrgeid töötuse näitajaid; märgib, et Euroopa sotsiaalne mudel ei saa jääda puutumatuks mujal maailmas asetleidvatest murrangulistest sündmustest; on seisukohal, et demograafilise probleemi lahendamiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab Euroopa Liit püüdlema reformide teostamise poole tööturul ja hoolekandesüsteemis, et tugevdada inimeste motivatsiooni töötada ning pakkuda neile võimalusi ja oskusi tulla toime muutustega ning soodustada nende tagasipöördumist palgatööle; juhib tähelepanu sellele, et oma konkurentsivõime säilitamiseks maailmatasandil peab EL viima läbi suure hulga reforme; usub, et ettevõtete ja töötajate vahelise usalduse tase, mis on vajalik nimetatud tegevuse teostamiseks, suureneb sotsiaalse dialoogi tihenedes; rõhutab kui oluline on kaitstud paindlikkust käsitlevate kokkulepitud ühiste põhimõtete rakendamine igakülgsel ja tasakaalustatud viisil nii töötajate ja kui ka tööandjate jaoks;

42.

rõhutab, et nii tööandjad kui töötajad nõuavad üha rohkem paindlikku töötamist, ja avaldab toetust kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete tasakaalustatud kogumi vastuvõtmisele; tuletab meelde, et haridus, kvalifikatsioonid ja koolitus mängivad rolli paremas tööhõivepoliitikas ning lastehoiu võimaluste pakkumist tuleb pidada üheks eeltingimuseks eelkõige naiste osalemise suurendamisele tööturul; ergutab liikmesriike süvalaiendama neid ühiseid põhimõtteid riiklikke reformikavasid käsitlevasse konsultatsiooni tööturu osapooltega ning rõhutab töö- ja eraelu tasakaalustamise, kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamise, koolituse ja ümberõppe, aktiivse tööturupoliitika, asjakohase sotsiaalkaitse ja tööturu killustatuse kaotamise meetmete keskset rolli tööalaste õiguste tagamisel kõikidele töötajatele;

43.

tunnistab paindliku, mobiilse, turvalise ja tõhusalt toimiva tööturu panust sotsiaalse kaasatuse tagamisse ühiskonna kõigile rühmadele töövõimaluste loomise kaudu; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid hindaksid ja parandaksid töötamist käsitlevaid eeskirju ning investeeriksid haridusse, elukestvasse õppesse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse, et luua tööhõive kõrge taseme saavutamiseks ja tööjõu liikuvuse jaoks parimad võimalused; rõhutab, et on vaja tõsta noorte põhioskuste taset, ennetada koolist väljalangemist ja vähendada ebakindlaid töökohti ning hõlbustada kõigi sotsiaalset ja tööturule integreerumist; juhib tähelepanu asjaolule, et 21. sajandi infoühiskonda ja teadmistepõhist majandust arvesse võttes on digitaalsel kaasatusel äärmiselt oluline tähtsus, eriti ebasoodsamas olukorras isikutele, eakatele ja ääremaadel asuvate maapiirkondade elanikele;

44.

täheldab murelikult üha kasvavat ebavõrdsust sissetulekute ja jõukuse osas liikmesriikides; on arvamusel, et nimetatud suundumuse peaks ümber pöörama sobilike riiklike ja Euroopa Liidu tasandi meetmetega, et saavutada ühtsem ühiskond ning tagada, et kodanikud tunnetaksid majanduskasvust kasu saamist;

45.

märgib, et mõnedes liikmesriikides on võetud kasutusele miinimumpalga mõiste; soovitab, et teised liikmesriigid võiksid kasu saada saadud kogemusi uurides; kutsub liikmesriike tagama kõigile isikutele ühiskonna- ja majanduselus osalemise eeltingimuste kaitse ning kehtestama eelkõige nt miinimumpalka sätestavad normid või muud õiguslikult ja üldiselt siduvad eeskirjad või vastavalt riiklikele traditsioonidele normid kollektiivlepingutes, mis tagavad täisajaga töötajatele inimväärset elu võimaldava sissetuleku;

46.

tunneb heameelt komisjoni teatise „Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010” üle, milles pakutakse välja enam prioritiseeritud programm vaid 10 peamise eesmärgiga, mille saavutamine jääb ajavahemikku 2008–2010; rõhutab siiski, et Lissaboni strateegia poolt pakutav peamine võimalus seisneb erinevate reformi vajaduste ja majandus-, keskkonna ja tööhõivevahendite ühendamises ühte reformikavasse; palub seetõttu komisjonil jääda selle sidusa ja integreeriva poliitiliste vahendite kombinatsiooni juurde ning seda mitte lõhkuda üksikute poliitiliste meetmete poole liikumisega;

47.

tervitab komisjoni pingutusi bürokraatia vähendamisel, eelkõige eesmärgiga aidata VKEsid ning parandada õigusloome mõju hindamist; taunib samal ajal asjaolu, et Euroopa Parlament ja komisjon ei ole ikka jõudnud kokkuleppele nõutava mõjuhinnangu tüübi suhtes; sellega seoses kordab oma nõuet sõltumatu välise kontrolliga mõjuhinnangu osas;

48.

tervitab komisjoni eesmärki vähendada ettevõtete halduskoormust; ootab konkreetseid viiteid selle eesmärgi saavutamise kohta, tagades samal ajal hea valitsemistava tingimused; rõhutab, et kõik valitsustasandid saavad nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa aidata ja peaksid seetõttu olema kaasatud asjaomaste poliitiliste otsuste langetamisse; nõuab seoses bürokraatia vähendamise ja Euroopa õigusloome lihtsustamisega selget järelevalvet, eesmärgiga selgitada välja mil määral liikmesriigid Euroopa õigusaktide poolt pakutavat tegevusruumi tegelikult kasutavad, et võtta arvesse riiklikke eripärasid ja uuenduste kitsaskohti nimetatud õigusaktide ülevõtmisel;

49.

on seisukohal, et liikmesriigid koos sidusrühmadega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on peamised osalejad Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel; juhib tähelepanu, et riigid, mis on avatud välisele konkurentsile, viivad läbi reforme ja püüdlevad eelarve tasakaalu ning samuti kõrge kvaliteediliste avaliku- ja erasektori investeeringute poole, on kasvanud kõige rohkem ja loonud enim töökohti; tunneb kahetsust Lissaboni strateegia endiselt nõrga nähtavuse pärast paljude liikmesriikide sisepoliitikas; on seisukohal, et kõikide majanduslike sidusrühmade mobiliseerimine on oluline selle tõhusa rakendamise tagamiseks; usub eriti, et tööturu osapoolte, riikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna parem kaasamine parandab Lissaboni strateegia tulemusi ja soodustab avalikku arutelu asjakohaste reformide üle; toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele süvendada koostööd liikmesriikide ja piirkondlike parlamentidega, korraldades samas iga-aastaseid arutelusid nende riiklike reformikavade rakendamise üle;

50.

rõhutab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sidusrühmade kaasamise tähtsust edusammude ulatuse ja innovatiivse olemuse seisukohast; tervitab sellega seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee suurt huvi Lissaboni strateegia jälgimise vastu;

51.

tuletab meelde, et koondsuuniste näol on tegemist tähtsa kooskõlastamisvahendiga ja ühtse raamistikuga erinevate liikmesriikide jaoks oma riiklike reformikavade suunas püüdlemisel; on seisukohal, et analüüsid ja tagasiside liikmesriikide poolt näitavad, et suunised toimivad, kuid siiski on vaja teha parendusi uute majandus- ja tööhõive tingimustega kohanemiseks ja võrdlusuuringute teostamiseks liikmesriikide vahel; nõuab näitajate ja eesmärkide üldisemat kohaldamist ja rakendamist;

52.

tervitab komisjoni koostatud aruandeid riikide kohta; nõuab siiski süstemaatilisemat lähenemist, mis tooks välja nii edusammud kui ka puudused; toetab komisjoni ettepanekut viia sisse „teravdatud tähelepanu nõudvate küsimuste” süsteem kui osa mitmepoolsest järelevalveprotsessist, andes samuti võimaluse liikmesriikidele täiustada vastavalt oma riigi poliitikat;

53.

on arvamusel, et nõuetekohase järelevalve puudumine on peamine takistus teadlike poliitika valikute tegemiseks; rõhutab sellega seoses, et palju paremini saaks kasutada Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutuste olemasolevaid teadmisi ja oskusi nende vastavates pädevusvaldkondades;

54.

tervitab seetõttu Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise otsust leevendada jälgitavate andmete vähesust ning lasta Regioonide Komiteel koostada järelevalveuuring „Majanduskasvu ja tööhõive strateegia”,, hõlmates 104 ELi piirkonda ja linna, mis jagavad oma arvamusi Lissaboni strateegia rakendamise kohta – uurimus esitatakse Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisel kohtumisel; rõhutab, et nimetatud uuring näitab, kas struktuurifondide vahendite eraldamise sätestamine aitab suunata suurema osa struktuurifondide kulutustest innovatsiooni- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele; ootab nimetatud Lissaboni strateegia piirkondliku tasandi lisandväärtuse uuringu hindamist;

55.

on arvamusel, et Lissaboni strateegia edukuse mõõtmise viisid või edasiliikumise mõõtmise näitajad üldisemalt ei ole sugugi iseenesestmõistetavad; on siiski kindlal seisukohal, et edu ja ebaedu mõõtmine ei saa piirduda üksnes selliste majandusnäitajatega nagu SKT/RKT, kuna need näitavad – parimal juhul – jõukuse loomist konkreetsel ajavahemikul, kuid ei väljenda isegi mitte usaldusväärset teavet ühiskonna jõukuse taseme kohta ning ei anna kaugeltki mitte vihjeid selle kohta, milliste sotsiaalsete ja keskkonnakulude arvelt jõukus lisandub;

56.

nendib, et tuleks välja arendada ja kohaldada mitmemõõtmeline lähenemisviis inimeste heaolu hindamiseks, mis väljuks SKT/RKT piiridest; tervitab sellega seoses Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni arutelusid 2007. aasta juunis toimunud teisel ülemaailmsel foorumil statistika, teadmiste ja poliitika kohta pealkirjaga „Ühiskondade progressi mõõtmine ja edendamine” ning arutelusid, mida peeti komisjoni konverentsil „Beyond GDP”, mis toimus Euroopa Parlamendis 2007. aasta novembris, kuna usaldusväärsed andmed on oluline alus teadlike poliitiliste valikute tegemiseks;

57.

tervitab seetõttu komisjoni erinevate peadirektoraatide poolt võetud ülesandeid arendada uusi ja kvalitatiivseid näitajaid; nõuab tungivalt nimetatud näitajate – olgu need seotud kas sotsiaalse dimensiooniga, nagu vaesuse näitaja, või keskkonnadimensiooniga, nagu bioloogilise mitmekesisuse näitaja – kasutamist riiklike reformikavade läheneval hindamisel ja nende lisamist komisjoni järelevalvesse, luues sellega täielikum kogum näitajaid Lissaboni strateegia edu mõõtmiseks;

58.

nõuab tungivalt, et tagataks kolme ELi institutsiooni vajalik koostöö ja täielik kaasatus Lissaboni strateegia järelevalve valdkonnas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tunnustaksid rolli, mida etendab Euroopa Parlament, kes kontrollib tähelepanelikult Lissaboni strateegia ja riikide reformikavade kulgemist, tagab Lissaboni eesmärkide tarbeks ulatuslike eelarvevahendite eraldamise ning teeb tihedat koostööd riikide parlamentidega oluliste õigusaktide kehtestamisel;

59.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmes- ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/38

A.

arvestades, et makromajanduslik stabiilsus on tagatud mitme majanduspoliitika valdkonna tugevas koosluses; arvestades, et stabiilsuse poole püüdlemiseks tuleks tegeleda mitte ainult makromajanduslike meetmetega, vaid ka toote-, töö- ja kapitaliturul struktuurireformide elluviimisega;

B.

arvestades, et keskpikas ja pikas perspektiivis on Euroopa Liidu ja liikmesriikide üleilmastumise ettevalmistamisel ning majandusedu aluste tugevdamisel ja suurema sotsiaalse sidususe saavutamisel veel palju teha;

C.

arvestades, et kõigil on olemas võimalus saada kasu Euroopa Liidu laienemisest ja selle edasisest integreerumisest tuleneva ainulaadse konkurentsieelise antud tõukest;

D.

arvestades, et ühisvaluuta ja ühine rahanduspoliitika annavad täiendava mõõtme majanduse integreerimiseks ja poliitikastrateegiate kooskõlastamiseks, mis võib tugevdada euroala rolli majanduskasvu ja tööhõive edendamisel kogu Euroopa Liidus;

E.

arvestades, et komplekssed suunised on ELi majanduskasvu- ja tööhõive makromajandusliku poliitika keskne vahend, mis on kavandatud keskpikaks kolmeaastaseks perioodiks;

F.

arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad teostama nii makromajanduslikku kui ka mikromajanduslikku poliitikat, et muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimise ja töötamise kohaks ning edendada majanduskasvu tagamiseks teadmisi ja uuendustegevust;

G.

arvestades, et Euroopa Liit seadis endale Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadel toimunud kohtumisel kvantitatiivsed eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ja taastuvenergia osakaalu suurendamisega 2020. aastaks;

H.

arvestades, et finantsteenustel on eriline tähtsus, kuna sel sektoril on võtmeroll väga paljude majandustegevuse valdkondade arengu tagamisel;

I.

arvestades, et teadmistesse, inimressurssidesse ja ELi majanduse innovatsiooni suutlikkuse tugevdamisse suuremate investeeringute tegemiseks suunatud poliitika on majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia tuumaks;

J.

arvestades, et majandustingimused, millega muudetakse inimeste loomeenergia uuenduslikeks majandustulemusteks, näiteks uuteks ideedeks, kõrgtehnoloogiliseks äritegevuseks ja regionaalseks arenguks, ei ole piisavalt arenenud ja on ikka veel killustunud;

K.

arvestades, et seoses kiireneva üleilmastumisega on otsustava tähtsusega tagada õigusnormide parem rahvusvaheline kooskõla, sealhulgas kohustus järgida kõrgeid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid standardeid;

L.

arvestades, et Euroopa Liidus on stabiilsus ja usaldus tagatud ainult tegelikkust õigesti kajastavatest õigusaktidest ja eeskirjadest ühise arusaama kaudu;

M.

arvestades, et ilma kõigi ELi kodanike aktiivse osaluseta ei ole teadmusühiskonna loomisel võimalik saavutada olulist edu,

1.

tervitab komisjoni strateegilist aruannet, milles hinnatakse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia, sealhulgas täiendatud komplekssete suuniste rakendamist; toetab nõukogu seisukohta, et uuendatud strateegia peab ühenduse tasandil andma lisandväärtust reformide sidususe parandamiseks ja positiivsete kõrvalmõjude maksimeerimiseks ning tagama, et Lissaboni reformikavade tulemusena on kogu Euroopa Liidus rohkem ja paremaid töökohti;

2.

rõhutab veel kord Lissaboni strateegia ja komplekssete suuniste jõulise rakendamise tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja uuendusliku jätkusuutliku majanduse loomisel;

3.

leiab, et finantsturgude kauakestva ebakindluse tõttu võivad rahapoliitikas muutuda tõsiseks probleemiks suurenev bilansi defitsiit, kogunõudlus ja globaalne inflatsioonisurve; rõhutab, et terve ja stabiilne makromajanduslik keskkond nõuab kõrgetasemelist riigi rahandust rohkem konsolideeritud eelarvetega ning arukat era- ja riiklikku investeerimispoliitikat, mis tagab tulevikuvajadustele vastava infrastruktuuri ja avab täna homsed turud; nõuab ELi majanduse taastumisvõime suurendamiseks kooskõlastatud tegevust;

4.

on seisukohal, et tugev majanduspoliitika aitaks tugevdada usaldust ja vähendada ebakindlust praeguses finantssfääri rahutus seisus; on arvamusel, et Euroopa Liidul on 2008. aastal vaja suurendada oma kasvupotentsiaali, et olla võimeline looma töökohti, eriti 27 liikmesriigini laienemise valguses;

5.

märgib, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab tootlikkuse tõus käima käsikäes kasvust saadava kasu õiglasema jaotamise ja sotsiaalse sidususe tugevdamisega; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele suurendada sissetulekuid, et käia kaasas tootlikkuse kasvuga keskpikas perspektiivis;

6.

rõhutab, et kasvav bilansi defitsiit ja vahetuskursside ülemäärane kõikumine ning krediidi piiramine ja finantsturgude kauakestev ebakindlus on oluline väljakutse makromajanduspoliitika tegijatele ja eriti rahapoliitikale;

7.

rõhutab, et tuleks suuremat tähelepanu pöörata eelarvepoliitika, palkade ja tootlikkuse kasvu vahelisele paremale sünergiale, arvestades samas ka eelarvepoliitika mõju makromajanduslikule arengule;

8.

tunneb muret euro vahetuskursi kõrge määra pärast, mis kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning vähendab selle määra juures ka rahapoliitika manööverdamisruumi; toetab Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika määramisel ja rõhutab, et euro vahetuskursi kallinemine on põhjustatud kasvavast bilansi defitsiidist kolmandates riikides ja sisenõudluse puudumisest euroalal;

9.

rõhutab vajadust jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise eeltingimuseks oleva tugeva fiskaalpoliitika järele igas liikmesriigis, kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega; see on Euroopa Liidu ühine vastutus; rõhutab riigi rahanduse tõhususe suurt tähtsust ning leiab, et enamikes riikides aitab riigieelarve konsolideerimine tagada pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust; rõhutab avaliku halduse uuendamise tähtsust riigieelarve tõhususe ja mõjususe parandamisel;

10.

rõhutab, et hästi liidetud finantssüsteem võiks parandada eriti euroalas rahanduspoliitika tõhusust; usub, et finantsturud võivad aidata oluliselt kaasa makromajanduslikule ja fiskaalsele jätkusuutlikkusele; soovitab uurida finantsturgu käsitlevaid erisuuniseid, mis on seotud võimalike uute finantskriiside parema mõistmisega ning parema läbipaistvuse, vastutuse ja järelevalvega investorite, turgude ja reguleerijate jaoks;

11.

märgib, et kapitalinõuetele kohaldatav riskipõhine lähenemine lihtsustab suurte finantskontsernide teatud äristrateegiatest lähtuvaid piiriüleseid kapitalivooge ning esitab väiksematele liikmesriikidele makromajandusliku väljakutse; on täiesti veendunud, et tõhus rahanduslik järelevalve ja läbipaistvus on olulised makromajandusliku tasakaalustamatuse ohjeldamiseks;

12.

rõhutab liikmesriikide majanduste vastastikust sõltuvust, eriti euroalal; on seisukohal, et komplekssed suunised peaksid kehtestama laiaulatusliku raamistiku tihedamaks majanduspoliitiliseks kooskõlastamiseks, et ühtlustada riikide reformikavad; soovitab, et seda tehes tuleks kasutada tundlikumat lähenemisviisi seoses vastastikuse lähenemisega, mis peegeldab majanduslikke erisusi ja erinevaid traditsioone, et tugevdada laiapõhjalist toetust ühisele ELi projektile;

13.

asub seisukohale, et samal ajal kui austatakse rahandusalast konsolideerumist, võivad erainvesteeringute ergutamine ja ühisalgatused era- ja avaliku sektori koostöö valdkonnas vallandada olulise sünergia, parandada Euroopa suutlikkust lahendada olemasolevad väljakutsed teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas, transpordis ja sides, energeetikas ja keskkonnaalases jätkusuutlikkuses, ning toetab ressursside tõhusat eraldamist kogu Euroopas;

14.

rõhutab, et vähereguleeritud globaalne finantssüsteem ei ole otseselt ELi poliitika mõjusfääris ning sellega võib kaasneda finantsilise ebastabiilsuse risk; rõhutab, et regulaatorite ja õigusloojate ühtne ja sidus lähenemine on vajalik eeldus piiriülese riskide leviku tasakaalustamiseks; usub, et on vaja ümber hinnata ärimudeli mõju ja rahvusvaheliste finantskontsernide roll globaalsetel finantsturgudel;

15.

märgib, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine kohustus tegeleda üleilmastumise tõttu kodanike ees seisvate väljakutsete, võimaluste ja ebakindlusega; on veendunud, et globaliseerunud maailmas Euroopa konkurentsivõime edendamiseks tuleb arendada siseturu välismõõdet; tuletab meelde, et Euroopa Liit ei kohandu lihtsalt passiivselt üleilmastumisega, vaid vastupidi – kujundab üleilmastumist; rõhutab rahvusvahelisel tasemel parandatud strateegilise koostöö (eelkõige Atlandi-üleste suhete kaudu) ning tugevamates mitmepoolsetes organisatsioonides tehtava koostöö tähtsust, sealjuures ELi põhimõtteid – solidaarsust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste austamist – edendades;

16.

nõuab, et võetaks meetmeid, et võidelda protektsionismiga nii Euroopa Liidu siseselt kui väljaspool; rõhutab, et protektsionism pigem õõnestab kui kaitseb tarbijate ja kodanike õigusi;

17.

on arvamusel, et Euroopa Liit peaks demonstreerima erinevate mitmepoolsete läbirääkimiste (nagu WTO läbirääkimised) mitmepoolsetes voorudes ühist seisukohta, milles tõepoolest on arvestatud absoluutselt iga liikmesriigi huve;

18.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja järjekindla ja kompleksse jätkusuutliku arengu poliitika; usub, et ressursside säästvat kasutamist ning keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelise sünergia tugevdamist ja uuenduslikkuse edendamist on võimalik saavutada keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise ning riigihangete „roheliseks muutmise” julgustamisega, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

19.

rõhutab turupõhiste vahendite rolli 2007. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud eesmärkide täitmises muuta Euroopa energiatõhusaks ja taastuvenergial põhinevaks majanduseks; on seisukohal, et jätkuv surve energiahindade tõusuks ning akumuleeruvad ohud kliimale tähendavad, et on oluline panna rõhku energiatõhususe parandamisele, mis toetaks nii majanduskasvu kui säästvat arengut; rõhutab, et ELi ettevõtted on taastuva energia tehnoloogiate väljatöötamisel maailmas esirinnas;

20.

tervitab komisjoni ettepanekut kehtestada „viies vabadus”, nimelt teadusuuringud ja innovatsioon – teadmiste vabadus –, täiendades kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali liikumise nelja vabadust;

21.

on seisukohal, et arvestades toiduainehindade tõusu, mis tundub olevat pigem püsiv, mitte aga tsükliline, tuleks üle vaadata pakkumist piiravad mehhanismid ühises põllumajanduspoliitikas; usub, et ühine põllumajanduspoliitika mängib toiduainehindade stabiliseerimisel peamist rolli;

22.

kordab oma seisukohta maksukoormuse nihutamise kasulikkusest tööjõult keskkonna olukorra halvenemise põhjustajatele kui tõhusast viisist tegelda nii keskkonna- kui ka tööhõive küsimustega, ning on seisukohal, et tööjõule langevat koormust tuleb vähendada, et luua rohkem töökohti ja võidelda varimajandusega;

23.

rõhutab, et siseturu lõpuleviimise ebaõnnestumise tõttu jääb ELis tootlikkus oma potentsiaalile alla ning ei võimalda täiel määral kasutada globaalse turu võimalusi; on seisukohal, et kui kaupade siseturg on suhteliselt hästi integreeritud, siis teenuste turud, sealhulgas finantsteenused, on jäänud üsna killustatuks; nõuab kokku lepitud eeskirjade järjekindla ning sidusa rakendamise ja jõustamisega ning konkurentsitõkete ja turule sisenemise tõkete kõrvaldamisega teenuste turu kiirendatud integratsiooni; märgib, et tõhusate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõistlike hindadega pakkumine mängib suurt rolli konkurentsivõimelises ja dünaamilises majanduses;

24.

rõhutab, et nelja vabadust tuleks rakendada samal viisil ja samal määral kogu Euroopa Liidus ning et nende toimimist tuleks pidevalt jälgida;

25.

rõhutab vajadust avada võrgutööstusharud konkurentsile, tagades võrdsed tingimused ning tõhusa konkurentsi kogu Euroopa integreeritud turgudel; usub sellega seoses, et riiklik omand elektri- ja gaasiturul on üks peamistest teguritest, mis tekitab moonutusi Euroopa tasandil, ning et stiimulit nendel turgudel konkureerimiseks tuleb jätkuvalt parandada; on veendunud, et Euroopa infrastruktuuri laienemine, paranemine ning omavaheline sidumine, eriti piiriülestele projektidele ning vana ja uue Euroopa vahelistele ühendustele keskendumine peaks aitama välja töötada transpordi-, energeetika- ja IKT sektoris tootlikkuse oluliseks parandamiseks vastavaid tingimusi;

26.

märgib vajadust kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis oleks ettevõtteid, eriti VKEsid soosiv, ning suunatud kasvu taaselustamisele ja töökohtade loomisele;

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et mis puudutab riiklikku finantseerimist, siis peab Euroopa Liit edendama maksustamise korda, et julgustada uute ettevõtete loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni; märgib, et see võib hõlmata muu hulgas ka nende maksude alandamist, mis vähendavad tõhusust ja töökohtade loomist, eriti teatud ühiskonnarühmadele, nagu naised, pikaajaliselt töötud ja eakad inimesed;

28.

on veendunud, et ettevõtluskultuuri edendamiseks ja VKEdele soodsa keskkonna loomiseks on oluline, et uuendustegevuse institutsionaalse raamistiku juhtimissüsteemi edendaks ja toetaks tõhus rahastamissüsteem, kust saab toetust uuendustegevuse kõikides etappides ideest kuni teostuseni ettevõtte tasandil; rõhutab, et struktuuripoliitikat tuleb luua paindlikult, et olla vastavuses loova eneseväljendusega ja lihtsustada loovate ideede tasuvat kasutamist;

29.

usub kindlalt, et parem regulatsioon ja ambitsioonikate eesmärkide järgimine uutest ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamisel aitab kaasa konkurentsivõimelisemale ärikeskkonnale ning on stiimuliks erasektori algatustele; kutsub liikmesriike üles seadma samaväärselt ambitsioonikaid riigi õigusaktidest tulenevaid eesmärke; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata liikmesriikide institutsioonilise ja haldussuutlikkuse tõhususe tugevdamisele;

30.

on seisukohal, et aktiivses tööhõivepoliitikas tuleks seostada „kaitstud paindlikkusele” orienteeritud poliitika uute kaitstuse vormidega, sealhulgas motivatsiooniga otsida aktiivselt tööd ning paremini prognoosida ja positiivselt hallata muutuseid, sealhulgas majanduse ümberstruktureerimist, eesmärgiga minimeerida sotsiaalset tõrjutust ning lihtsustada kohanemist; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas tõhusamalt kodanikeni jõuda ning tegeleda nende ootuste ja vajadustega;

31.

on seisukohal, et tuleks välja töötada elutsüklil põhinev lähenemine, et aktiivselt tegeleda demograafiliste väljakutsetega, sealhulgas pensionisüsteemide ajakohastamisega, et tagada finantsiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus;

32.

on seisukohal, et haridus on pikaajalise kasvupotentsiaali peamine määraja ning tõhus vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise vahend ning et see võimaldab inimestel tõsta elatustaset; soovitab ELil ja liikmesriikidel rakendada tõhusamaid vahendeid, et investeerida rohkem haridusse ning parandada kõigi juurdepääsu haridusele ja koolitusele;

33.

on seisukohal, et kogu elutsükli jooksul jätkukoolitusel ja töökohal toimuval koolitusel osalemise parandamiseks, eriti madala kvalifikatsiooniga ja vanemate tööliste puhul, võivad tõhusad elukestva õppe strateegiad tasakaalustada ELi tööjõu vananemise negatiivset mõju; on siiski arvamusel, et tuleb teha otsustavaid pingutusi, et tõsta noorte põhioskusi, oluliselt vähendada varajast koolist lahkumist ja oskuste üldiselt nõrka taset ning tugevdada võõrtööliste ja puuetega inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerumist, eelkõige oskuste arendamise edendamise kaudu;

34.

on täiesti veendunud, et tõhusat sisserändepoliitikat tuleks käsitleda oskuste nappuse ja tööturu nõuete kontekstis; usub, et liikmesriikide poliitikaid täiendava kõikehõlmava Euroopa rändepoliitika edasiarendamine jääb peamiseks prioriteediks, mille eesmärk on tegeleda väljakutsetega ning kasutada võimalusi, mida pakub ränne globaliseerumise uuel ajastul;

35.

on seisukohal, et rändevoogude heal haldamisel ja ebaseadusliku sisserände põhjuste ja vahendajate vastu võitlemisel jääb väga oluliseks kasvu edendamine ja koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa Liidu suurem majanduslik avatus; tunnistab, et Euroopa Liit vajab väga kiiresti seadusliku (nt majandus-) rände ühtset poliitikat;

36.

tervitab komisjoni koostatud aruandeid riikide kohta; nõuab siiski süstemaatilisemat lähenemist, mis tooks välja nii edusammud kui puudused; toetab komisjoni ettepanekut viia sisse „teravdatud tähelepanu nõudvate küsimuste” süsteem kui osa mitmepoolsest järelevalveprotsessist ning võimalus liikmesriikidele täiustada vastavalt oma riigi poliitikat; tunnistab, et piirkondliku tasandi rolli tuleks majanduskasvus ja tööhõives suurendada, nagu seda tunnistatakse ühtekuuluvuspoliitika uue põlvkonna programmides (2007–2013);

37.

tunneb kahetsust Lissaboni strateegia nõrga nähtavuse pärast paljude liikmesriikide poliitikas; asub seisukohale, et selle tulemuslikuks rakendamiseks tuleb kaasata kõik majanduses tegutsevad sidusrühmad; usub, et eelkõige sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna parem kaasamine parandab Lissaboni strateegia tulemusi ning edendab avalikku mõttevahetust asjakohaste reformide üle; toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele süvendada koostööd liikmesriikide ja piirkondlike parlamentidega, korraldades samas iga-aastasi arutelusid nende reformikavade rakendamise üle;

38.

kutsub nõukogu üles võtma arvesse järgmisi muudatusi:

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/49

A.

arvestades, et viis riiki, mida ühiselt nimetatakse Kesk-Aasiaks (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ja arvestades, et ajalooliselt ja traditsiooniliselt on nad olnud oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks kahe mandri vahel;

B.

arvestades, et EL on seisukohal, et suurem stabiilsus ning majanduse, demokraatia ja inimarengu ja inimeste julgeoleku taseme tõstmine terves Kesk-Aasias on väga vajalik, ning arvestades, et EL on selgelt huvitatud selles valdkonnas edu saavutamisest ning peab alati kinni pidama oma kohustusest süvalaiendada inimõigusi kõikidesse kokkulepetesse kolmandate riikidega ning edendada demokraatiat ühtse poliitika ja nimetatud eesmärkideks sobivaimate meetmete kasutamise abil; arvestades, et selline tegutsemine kaitseb liidu usaldatavust ning aitab lõppkokkuvõttes kaasa tema muutumisele järjest tõhusamaks osalejaks suhetes piirkonnaga ja sellest kaugemalgi;

C.

arvestades üldist huvi Kesk-Aasia stabiilsuse vastu, kuna ühes riigis viiest valitsev tõsine ja kestev ebastabiilsus võib rängalt mõjuda tervele piirkonnale ning mõjutada mitmeti ka ELi ja selle liikmesriike;

D.

arvestades ohuga, mida põhjustab impordialane sõltuvus ebastabiilsetest piirkondadest ja tarnijatest, ning vajadusega seada sisse usaldusväärsed, kättesaadavad ja jätkusuutlikud energiakanalid;

E.

arvestades, et EL soovib suurendada julgeolekut ja stabiilsust ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist Kesk-Aasia riikides, kuna strateegilised, poliitilised ja majanduslikud arengud ning kasvavad piirkonnaülesed väljakutsed Kesk-Aasias mõjutavad otseselt või kaudselt ka Euroopa Liidu huve; arvestades, et Kesk-Aasia riigid saavad oma oluliste energiavarude abil ning kaubanduspartnerite ja tarneteede mitmekesistamise suunas tehtavate jõupingutuste kaudu aidata kaasa Euroopa Liidu energia varustuskindluse ja energiaga varustamise vajaduse täitmisele;

F.

arvestades, et ühelt poolt valitseb piirkonna riikide seas tugev vajadus koostöö järele, kuid teiselt poolt tugev vastuseis niisugustele ideedele ja jõupingutustele, ja seda eelkõige keskse asukoha ja kõige suurema rahvaarvuga Usbekistani riigi valitsuse poolt;

G.

arvestades, et isolatsionism saab alguse ebakindlusest riigisisese kontrolli säilitamise suhtes – selle äärmuslikke vorme võib näha Türkmenistanis ja Usbekistanis –, ning arvestades, et kõnealune ebakindlus esineb režiimides, mis näitavad üles vähest huvi valitsemiskorra aluseks vajaliku rahva nõusoleku saavutamise vastu;

H.

arvestades, et viis Kesk-Aasia vabariiki on ametliku arenguabi saajad, mis tähendab, et ELi abi kõnealustele riikidele käsitletakse arenguabina;

I.

arvestades, et ELi julgeoleku- ja muudest huvidest ning samuti ELi väärtustest ja aastatuhande arengueesmärkide edendamisest lähtuvalt tuleb probleemid ja võimaluste puudumine, millega seisavad vastamisi paljud inimesed kõnealuses piirkonnas, mille teatavates osades valitseb vaesus, ohud inimeste julgeolekule, mis on osaliselt seotud julgeolekuprobleemidega sellistes naaberriikides nagu Afganistan, ning destabiliseerumise ja konfliktidega seonduvad ohud asetada ELi Kesk-Aasia lähenemisviisi keskmesse;

J.

arvestades, et ELi arengukoostöö esmane eesmärk on vaesuse kaotamine säästva arengu, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kontekstis;

K.

arvestades, et ELi abi piirkonnale on suurel määral võtnud tehnilise abi vormi, mida rakendatakse programmi TACIS kaudu, ning arvestades, et hinnangud TACISe tõhususele on andnud vastakaid tulemusi;

L.

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 kohaselt on õigus tervise kaitsele põhiline inimõigus ja tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus on ülioluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; arvestades, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on tervishoiutingimused kõikides Kesk-Aasia vabariikides halvenenud ning tervishoiusüsteemid on kriisiolukorras; arvestades, et selliste epideemiate nagu HIV/AIDS ja ravimresistentne tuberkuloos võimalik ülekandeefekt kujutab pikaajalist ohtu ELile; arvestades, et linnugripp on tõendanud nakkushaiguste võimet levida kiiresti terves Euroopas; arvestades, et eri riikides ilmnevate tervishoiukriiside sotsiaalsed tagajärjed ohustavad nende riikide üldist stabiilsust ja arenguväljavaateid ning avaldavad mõju Euroopa julgeolekule;

M.

arvestades, et energia ja veega seonduv on piirkonnas põhiprobleemiks inimeste julgeoleku ja riigisiseste suhete jaoks, seda eelkõige Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning arvestades, et vaesuse vähendamisel on jätkuvalt keskne tähtsus sotsiaalse ebastabiilsuse vähendamiseks;

N.

arvestades, et EL soovib importida rohkem naftat ja gaasi Kesk-Aasiast, seda eelkõige mööda uusi torujuhtmeid, ning kehtestada energia tootmise ja transpordi jaoks selge ja läbipaistva raamistiku, ning arvestades, et kõnealuses kontekstis on asjassepuutuvateks riikideks Kasahstan ja Türkmenistan;

O.

arvestades, et Kesk-Aasia riikidele kuuluvad erineval määral nafta-, gaasi-, loodusvarade ja hüdroenergia ressursid; arvestades, et selliste ressursside kasutussevõtt peaks oluliselt hõlbustama majanduslikku ja sotsiaalset arengut; arvestades, et valede tingimuste korral võivad ilmneda soovimatud kõrvalmõjud, näiteks keskkonnatingimuste tõsine halvenemine, teiste majandussektorite konkurentsivõime vähenemine, jõukuse ebavõrdne jaotumine ning poliitiliste ja ühiskondlike pingete suurenemine, mis võivad positiivsed mõjud isegi üle kaaluda (nn loodusvarade needus);

P.

arvestades, et 10. oktoobril 2007. aastal kohtusid Leedus Ukraina, Poola, Aserbaidžaani ja Gruusia esindajad, et arutada uut naftatranspordivõrku, mis on kavandatud toornafta transportimiseks Kaspia merest läbi Bakuu ja Odessa Gdanski sadamasse Poolas;

Q.

arvestades, et Venemaa ja Hiina üritasid suurendada oma mõjusfääre Kesk-Aasias, luues 1996. aastal Shanghai viisiku, mis ühendas Hiina, Venemaa, Kõrgõzstani, Kasahstani ja Tadžikistani foorumiks piiriüleste küsimuste lahendamisel ja millest 2001. aastal sai Shanghai koostööorganisatsioon, tänapäeval suurim piirkondlik organisatsioon Kesk-Aasias, kuhu tänaseks kuulub Usbekistan täisliikmena ning Pakistan, India, Iraan ja Mongoolia vaatlejatena;

R.

arvestades, et hulk erinevaid riike on kas ajalooliselt või viimasel ajal näidanud üles otsest huvi piirkonna vastu; arvestades, et kõikidel liikmesriikidel ei ole piirkonnas saatkondi; arvestades, et liikmesriikide tegevuse vaheline koordineeritus piirkonnas on tihti puudulik;

S.

arvestades, et USA sõjaväe ja varustuse väljaviimine Karshi-Khanabadi (K2) lennubaasist Usbekistanis 21. novembril 2005 kahandas USA sõjaväeliste rajatiste arvu Kesk-Aasias ühele baasile Manasis, Kõrgõzstani pealinna Biškeki lähedal;

T.

arvestades, et poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide puhul, ja mõnel juhul ka riigisiseselt, erinevad, ning arvestades, et seega on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks erinev;

U.

arvestades, et Kesk-Aasia riigid on väga noored riigid, ja arvestades, et riigi ülesehituse ning poliitilise ja majandusliku ülemineku nimel tehtud jõupingutused on viinud neid eri suundadesse ja põhjustanud ebavõrdset distantseerumist varasemast nõukogude süsteemist; arvestades, et valitsemisega soetud küsimustega tegelemine on paljude riikide puhul jätkuvalt äärmiselt oluline stabiilsuse ja julgeoleku kaalutlustel ning kõikide riikide puhul poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu nimel;

V.

arvestades, et ELi murede hulka kuulub ka vajadus lõpetada uimastikaubandus Kesk-Aasia riikidest ja nende kaudu, võidelda organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu ja takistada terrorismi levikut; arvestades, et mõnel juhul kasutatakse terrorismivastast võitlust ettekäändena repressioonide kasutamisel valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate, usuliste liikumiste toetajate või tavaliste ettevõtjate vastu; arvestades tõenäosust, et kõnealuste isikute vastu on samuti kasutatud Usbekistani julgeolekukoostöö raamistikku naaberriikidega; arvestades, et tunnistatakse lapstööjõu rände olemasolu, mis nõuab uusi rahvusvahelise ja sotsiaalse partnerluse vorme, mis kaasaksid probleemi täielikuks lahendamiseks kõik huvitatud pooled;

W.

arvestades, et inimõiguste olukord erineb Kesk-Aasia eri vabariikides ning ei vasta enamasti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) standarditele, ning arvestades, et eelkõige Usbekistan ja Türkmenistan rikuvad süstemaatiliselt põhiõigusi ega tee edusamme demokraatia ja pluralismi suunas;

X.

arvestades, et Kesk-Aasia vabariigid ei ole veel korraldanud presidendi- ega parlamendivalimisi, mida OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo oleks hinnanud täiesti vabadeks ja õiglasteks;

Y.

arvestades, et kõik viis Kesk-Aasia riiki on OSCE liikmesriigid ja on OSCE raames võtnud endale ulatuslikud kohustused seoses põhivabaduste, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtte järgimisega; arvestades, et kõnealuste kohustuste järgimine on riigiti erinev,

Z.

arvestades, et olukord Kasahstanis on võrreldes enamiku teiste piirkonna riikidega parem; arvestades, et 18. augustil 2007. aastal toimunud viimased parlamendivalimised näitasid, et vaatamata mõningale edasiminekule ei täida Kasahstan veel täielikult oma kohustusi ega järgi OSCE ja teisi rahvusvahelisi demokraatlike valimiste standardeid;

AA.

arvestades, et kodanikuühiskond on enamikus Kesk-Aasia riikides aktiivne eelkõige kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja ühingute võrgustiku kaudu, mida tuleb kaitsta ja hinnata kui näidet, et kodanikud on valmis osalema nende riikide demokratiseerimis- ja sotsiaalses protsessis;

AB.

arvestades, et poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme piirkonnas saab tulemuslikult saavutada, luues tõeliselt sõltumatu kohtunikkonna ja reaalselt võideldes vohava korruptsiooni vastu;

AC.

arvestades, et ELi aluspõhimõtete hulka kuulub põhiõiguste ja -vabaduste, kaasa arvatud sõnavabaduse ja inimõiguste aktivistide kaitsmine;

AD.

arvestades, et massirepressioonid, korruptsioon ja ekspluateerimine, inimeste põhiõiguste rikkumine ja elutingimuste parandamise mittevõimaldamine koos kaebuste esitamiseks aktsepteeritud kanalite ja poliitilistes protsessides osalemise võimaluse puudumisega suurendavad ekstremismi ja terrorismi laienemisohtu;

AE.

arvestades, et enamikus Kesk-Aasia riikides rikutakse inimõigusi, puudub asjakohane kohtusüsteem, kehtestatakse piiranguid opositsioonierakondadele ja sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning neis puudub meediavabadus;

AF.

arvestades, et EL kehtestas pärast Andijoni veresauna 2005. aasta mais Usbekistani vastu sanktsioonid, kuid Usbekistani valitsus takistab jätkuvalt sündmuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist ja jätkab repressiivse poliitika elluviimist, kaasa arvatud inimõiguste kaitsjate tagakiusamist; arvestades, et 2007. aasta oktoobris otsustas nõukogu siiski peatada kuueks kuuks viisapiirangud kaheksale isikule, kes otseselt vastutasid jõu valimatu kasutamise eest Andijonis; arvestades, et piirangute peatamise kaudu üritab nõukogu ergutada Usbekistani ametiasutusi muutma poliitikat, ning arvestades, et keeld muudetakse automaatselt taas aktiivseks 2008. aasta aprillis või mais, kui nõukogu otsuse osana vastu võetud kriteeriumid ei ole täidetud;

AG.

arvestades, et kõnealune piirkond on üles näidanud arvestatavat huvi koostöö vastu ELiga teaduse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arvestades, et säärane koostöö võib aidata intensiivistada kodanikuühiskonna esindajate vahelisi kontakte ja levitada Euroopa demokraatlikke, õigusriigi ja inimõiguste väärtusi;

AH.

arvestades, et nii Mongoolial kui ka Afganistanil on eri küsimustes teatavaid ühiseid jooni viie kõnealuse Kesk-Aasia riigiga, kuid nendele riikidele ei pöörata nõukogu strateegiadokumendis tähelepanu ning nende suhtes kohaldatakse erinevaid ELi õigusakte;

AI.

arvestades, et piirkonna läheduse tõttu Afganistanile on teatavatest riikidest saanud hinnatud partnerid terrorismivastases võitluses; arvestades, et ka mõned ELi liikmesriigid on kasutanud piirkonna lennujaamu ja õhuruumi; arvestades, et samal ajal on ELi tegevus inimõiguste edendamiseks Kesk-Aasias üldiselt ja eelkõige teatavates riikides olnud pettumust valmistavalt nõrk;

AJ.

arvestades, et Kesk-Aasia on transiiditeeks kuni 30 % Afganistani heroiinile, mis läheb peamiselt Venemaa turgudele ja mis põhjustab narkokaubandusega seotud organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni, samuti narkomaaniat ja sellega seonduvaid tervise- ja sotsiaalseid probleeme, ning mõjutab oluliselt piirkonna stabiilsust;

AK.

arvestades, et Mongoolial on Kesk-Aasia vabariikidega sarnane taust ning ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud tunnusjooned ning keskkonna- ja energiapoliitika, mida ELi Kesk-Aasia strateegia raames tuleks järjekindlalt arvesse võtta;

1.

väljendab rahuolu seoses ELi suurenenud tähelepanuga Kesk-Aasiale, mis väljendub selgelt Kesk-Aasia strateegia vastuvõtmises; märgib siiski kõnealuse piirkonna viiele riigile suunatud projektide rakendamise aeglust;

2.

on veendunud, et väärtused, mida EL peab edendama, on alati samad, kuid ELi huvid, nagu ka viies riigis valitsevad tingimused ja võimalused, on väga erinevad;

3.

nõuab, et ELi suhete raames kõigi viie riigiga määratletaks selged eesmärgid ja prioriteedid, mis põhineksid piirkonna ulatuslikul analüüsil ja ELi vastuvõetud strateegias sisalduval ELi poliitika eesmärkide üldisel loendil;

4.

rõhutab ELi tähtsust õiglase ja säästva majandusarengu edendamisel piirkonnas, kohalike algatuste toetamisel majanduse arendamiseks, ettevõtluse õigusliku raamistiku reformimiseks ning vaesuse kaotamisel säästva arengu kontekstis; rõhutab seoses terrorismi väljakutsetega, et julgeolekualase koostöö edendamine on tähtis, kuid et iga selline lähenemisviis radikaliseerumise ja ekstremismi vastases võitluses, milles julgeolekuvajadusi ei tasakaalusta inimõigused ja hea valitsemistava, on ennasthävitav; väljendab heameelt poliitilise dialoogi tugevdamise üle Kesk-Aasia riikidega; kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiendavalt edendama head valitsemistava, inimõigusi, demokraatiat ja haridust, sealhulgas kaaluma kõigi usuliste kogukondade kaasamist; ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et inimõiguste küsimused oleksid sama olulised kui ELi jõulisem lähenemisviis energiale, julgeolekule ja kaubandusele;

5.

on veendumusel, et teatavaid probleeme saab tulemuslikult lahendada üksnes piirkondlike lahendusteni (nt terrorismivastane võitlus, inimkaubanduse kaotamine, uimastitevastane võitlus, veemajandus) viivate piirkondlike lähenemisviiside abil, mis vajavad tõhustatud piirkondlikku koostööd; nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel; juhib siiski tähelepanu, et Kesk-Aasia riigid asuvad erineval arengutasemel ning nende vahel on suured poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised erinevused; väljendab käesolevas kontekstis heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu püüavad tulevast partnerlust ja koostööd kavandades kohaldada lähenemisviise, mis vastaksid igale konkreetsele riigile ja ka piirkonnale;

6.

nõuab, et ELi poliitika peab olema erinev oma lähenemisviisis piirkonna riikidele, tuginedes eelkõige inimõiguste olukorrale igas riigis, valitsusepoolsele OSCE raames võetud kohustuste järgimisele, iga riigi arengu vajadustele ja nende valitsuste panusele kodanike heaolu suurendamisel, nende praegusele ja võimalikule tähtsusele ELi jaoks kaubanduspartnerina, koostööle energia valdkonnas ja teistes valdkondades, rahvusvahelisi küsimusi käsitlevale dialoogile ja ELi meetmete edu saavutamise võimalustele, sealhulgas mitmesugustele abi vormidele;

7.

rõhutab piiriülese koostöö tähtsust, eelkõige seetõttu, et seeläbi on ühised jõupingutused inimkaubanduse ja uimastite vastases võitluses tõhusamad, nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel;

8.

rõhutab ELi järjepideva Kesk-Aasia poliitika vajalikkust ning seetõttu tuletab meelde, et ELi strateegia Kesk-Aasias peab olema kooskõlas Euroopa arengukonsensusega; rõhutab samuti, et kogu arengukoostöö rahastamisvahendi raames osutatav abi peab olema kooskõlas selle üldeesmärkidega, st vaesuse kaotamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega;

9.

märgib, et strateegia lisas nimetatakse vaesuse kaotamist Euroopa Ühenduse antava kahepoolse abi peamiseks prioriteediks ajavahemikus 2007–2013; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt põhjalikku teavet tervishoiu- ja baashariduse sektori kavandatavate eelarvete kohta ning selle kohta, kuidas kahepoolne ja piirkondlik abi edaspidi seostub konkreetsete aastatuhande arengueesmärkidega;

10.

rõhutab, et sotsiaal- ja tervishoiusektorite reformimine, toiduainetega kindlustatuse tagamine, korruptsioonivastane võitlus ning säästvale ja õiglasele majandusarengule keskendumine on pikaajalise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu tagamiseks Kesk-Aasia riikides ülioluline; on seetõttu arvamusel, et vajaduste hindamine riigi ja piirkondlikul tasandil annab ELile hea võimaluse saavutada nähtavus ja usaldatavus avatud dialoogis kõikide sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, parlamentide ja kohalike ametiasutustega;

11.

on veendunud, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesus esindab suurt saavutust piirkonna majanduslikus stabiilsuses, kuid kõnealust eesmärki on võimalik saavutada üksnes välisinvesteeringute rahvusvahelisi standardeid järgides ning sõltumatu kohtunikkonna olemasolul;

12.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et ergutada Kesk-Aasia tihedamat integreerimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige piirkonna nende nelja riigi WTOga ühinemise kaudu, kes ei ole veel WTO liikmed;

13.

on arvamusel, et kõnealuse piirkonna riikide majandusarengu seisukohast on ülioluline, et reformitaks põhjalikult nende panga- ja kindlustussüsteemi, loodaks tõhus mikrokrediidisüsteem, parandataks pangandustegevuse reguleerimist ja kontrolli, erastataks riigipangad ning et nendes riikides loodaks sellised finantsturud, mis on tõeliselt konkurentsivõimelised ja välispankadele avatud;

14.

palub tungivalt nõukogul lubada Euroopa Investeerimispangal laiendada oma krediiditoetust Kesk-Aasiale koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga, kes nimetatud piirkonnas juba tegutseb;

15.

nõuab tungivalt, et komisjon koondaks järjekindlalt kõik tema käsutuses olevad vahendid, alates poliitilisest dialoogist ja ühenduse poliitikatest (eelkõige nendest, mis seonduvad kaubanduse, arengu, konkurentsi, teadusuuringute ja keskkonnaga) kuni toetuste ja laenudeni, sealhulgas nendeni, mida annavad Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning teised rahvusvahelised finantseerimisasutused, et kiirendada kõnealuste projektide realiseerimist;

16.

ergutab piirkonna riike pakkuma otsestele välisinvesteeringutele paremat kaitset;

17.

palub komisjonil ja nõukogul astuda kõiki vajalikke samme, et Kesk-Aasia riikidel oleks lihtsam kasutada ELi üldiste soodustuste süsteemi, ning et soodustada piirkonnasisese kaubanduse arengut;

18.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma kõnealuse piirkonna riikidele pädevat majandus- ja haldusalast tehnilist abi, et tugevdada kohalikke riigistruktuure, luua tõhusam ja mitmekesisem majanduslik baas ning suurendada kohalike toodete osakaalu välisturgudel ja eelkõige ELi turul;

19.

on seisukohal, et strateegia ei ole piisavalt ambitsioonikas kahepoolse koostöö suhtes inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokratiseerumise valdkonnas;

20.

on seisukohal, et inimõiguste olukorra hindamisel peaks EL pöörama erilist tähelepanu asjaomase valitsuse tõsiseltvõetavale pühendumisele või selle puudumisele kõnealuse olukorra parandamisel, keskendudes tõendatavatele edusammudele, inimõiguste kaitsjate olukorrale ning koostöö tasemele ÜRO eriraportööride ja mehhanismidega ning ka teiste oluliste rahvusvaheliste osalejatega;

21.

palub seetõttu nõukogul ja komisjonil hoida ühtset rinnet inimõiguste küsimustes, et muuta demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte ja inimõigused Kesk-Aasia strateegia lahutamatuks osaks, kehtestada koostöös Kesk-Aasia partnerriikidega selged kriteeriumid, näitajad ja eesmärgid kõnealustes valdkondades, nagu see on toimunud muudes sektorites; palub nõukogul ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu poliitiliste vangide vabastamisele ning meedia sõltumatusele;

22.

mõistab hukka inimõiguste kaitsjate tagakiusamise Usbekistanis ja Türkmenistanis; palub nõukogul ja komisjonil võtta kõik meetmed, et kaitsta nende tegevust ja tagada nende füüsiline puutumatus, ning palub asjaomastel valitsustel vabastada viivitamata kõik isikud, kes on poliitilistel põhjustel kinni peetud või keda hoitakse sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglates inimõiguste kaitsmise eest;

23.

rõhutab, et ELi kontakte julgeolekustruktuuridega või julgeolekualase koostöö toetamist ELi poolt, mis on seotud repressioone rakendavate riikidega, tuleb vähendada miinimumini ning et kõik sellised kontaktid peaksid alati olema läbipaistvad;

24.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma eriotstarbelist abi kohtusüsteemi reformimiseks ja parandamiseks piirkonnas, et võimaldada kohtutele suuremat sõltumatust ja tõhusust nende töös, sealhulgas võitluses korruptsiooni vastu;

25.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tihedale koostööle Kesk-Aasia riikidega haridusreformide rakendamisel ning julgustama neid riike reformima sissekirjutussüsteemi (mille kohaselt lüüakse üksikisiku passi kodanikuks registreerimisel eluaseme registreerimistempel), kaotades seose isiku kodaniku- ja sotsiaalõiguste ning omandi vahel;

26.

on seisukohal, et tõelise kodanikuühiskonna arendamine ja toetamine on mis tahes edusammude eeltingimus; mõistab hukka valitsusväliste organisatsioonide raske olukorra teatavates Kesk-Aasia riikides, kus valitsused takistavad pidevalt nende tegevust; rõhutab, et ELi peab jätkuvalt toetama kodanikuühiskonda nii finantsabi kui ka nähtavuse tagamise kaudu (foorumid ja konsultatsioonid), mis aitab kaasa osalusdemokraatia rajamisele; on arvamusel, et EL peaks nägema kodanikuühiskonnas partnerit säästva ja stabiilse ühiskonna loomisele kaasaaitamisel ning ELi väärtuste ja standardite edendamisel;

27.

märgib, et ELi Kesk-Aasia poliitika aluseks peaksid olema põhjalikud arutelud ja arvamuste vahetus kõigi sidusrühmadega; seetõttu kutsub ELi üles kaasavale poliitilisele dialoogile, mis hõlmab strateegia ja programmide rakendamisel ja kontrollil nii parlamente, kodanikuühiskonda kui ka kohalikke ametiasutusi;

28.

juhib tähelepanu ulatuslikule naiste kuritarvitamisele mitmetes Kesk-Aasia piirkondades (selle näiteks on sundabielud, inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, vägistamine, jne) ja kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles rakendama olemasolevaid õigusakte naiste õiguste kaitseks ning komisjoni lisama asjakohaseid meetmeid abiprogrammidesse;

29.

kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles tugevdama naiste õigusi käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning parandama kõnealuste õigusaktide rakendamist; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks inimõiguste ja demokraatiaalaste projektide toetamist, mis seonduvad naiste erilise rolliga; nõuab tungivalt, et EL toetaks naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist käsitleva konventsiooni terviklikku rakendamist ning kasutaks seda kriteeriumina koostöö tõhustamisel; rõhutab, et ebavõrdse juurdepääsu tõttu haridusele, tervishoiuteenustele ja tööhõivele halveneb naiste olukord paljudes Kesk-Aasia piirkondades, ning rõhutab, et kolmandast aastatuhande eesmärgist (edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu) peaks saama prioriteet, mida süvalaiendatakse sellega seonduvas ELi tegevuses;

30.

väljendab heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö normide ja konventsioonide rakendamise toetamise üle ning rõhutab, et nimetatud standardid peavad olema majanduskoostöö, investeeringute ja kaubandussuhete lahutamatu osa; märgib, et laste töö põhjustab endiselt tõsist muret, eriti Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning rõhutab vajadust toetada ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist;

31.

rõhutab laste töö laialdast levikut mitmes Kesk-Aasia riigis, eelkõige puuvilla noppimise, tubakakasvatuse, söekaevanduse ja käsitöö sektorites, ning palub vastavatel valitsustel rakendada sellevastaseid kehtivaid meetmeid tõhusamalt, töötada välja laste tööd käsitlev järjepidev riiklik poliitika ning täielikult toetada rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide algatatud projekte laste töö kaotamiseks ning neis osaleda; nõuab tungivalt, et komisjon looks arengukoostöö rahastamisvahendi raames käesoleva teema jaoks eriprogrammi;

32.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja aktiivse koostöö rände valdkonnas, mis viiks tõelise osalusdialoogini, mille raames tegeldaks konkreetsete kohalike majandusarenguprogrammide abil näiteks selliste rände põhjustega nagu majanduslike väljavaadete puudumine maapiirkondades, et leevendada selle tagajärjel suurenevat vaesust linnades;

33.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kasutaksid täielikult ära oma kogemusi ja häid tavasid ümberasujate, eelkõige varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste kaitse edendamisel; mõistab hukka varjupaigataotlejate ja eelkõige usbeki pagulaste kohustuslikku väljasaatmist Kesk-Aasia riikide valitsuste poolt, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ÜRO inimõiguste ülemkomissari bürooga, et kaitsta ja toetada poliitilisi pagulasi;

34.

juhib tähelepanu tõsiasjale, et suur hulk uiguure on Hiina palvel antud Kesk-Aasiast välja Hiinasse, mis peegeldab Hiina kasvavat survet piirkonna valitsustele, ning märgib, et pagulasi ohustavad tõsised inimõiguste rikkumised;

35.

on seisukohal, et arvestades nakkushaiguste, näiteks HIVi suurt kasvu piirkonnas, peaks tervishoid ja avaliku sektori tervishoiureform olema kogu abiandjate ühenduse, sealhulgas komisjoni esmatähtis eesmärk;

36.

julgustab igati ELi toetust haridusele ja koolitusele, mille abil pakutakse Kesk-Aasia üliõpilastele suuremaid võimalusi ELis õppida ning üliõpilasvahetuseks ELi ülikoolide üliõpilastega;

37.

rõhutab Kesk-Aasia geopoliitilist olukorda ning selliste majandus- ja poliitiliste jõudude nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Türgi kasvavat huvi kõnealuse piirkonna vastu; on seepärast seisukohal, et tihe koostöö nimetatud riikidega Kesk-Aasia küsimustes on väga oluline kattuvate huvide korral, kui sellega ei kaasne vastuolud inimõiguste vallas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon otsiksid viise, kuidas parendada ELi liikmesriikide üksikmeetmete ja poliitika koordineerimist piirkonnas, nagu ka ELi ja muude huvitatud riikide vahel; rõhutab sellega seoses Türgi kui ELi kandidaatriigi keskset rolli Kesk-Aasias ning palub nõukogul ja komisjonil kasutada ära Türgi ajaloolisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid kõnealuse piirkonna teatavate riikidega, kaasates ELi kandidaatriigi täielikult strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse;

38.

rõhutab edasise piirkondadevahelise koostöö arendamise tähtsust, eelkõige Musta mere piirkonna riikidega;

39.

avaldab kahetsust asjaolu üle, et nõukogu Kesk-Aasia strateegias ei ole Mongooliat arvatud nende riikide hulka, millele kollektiivselt viidatakse kui Kesk-Aasiale (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), arvestades eelkõige Mongoolia olulisi edusamme demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele tugineva riigi rajamisel kõnealuses piirkonnas; kutsub nõukogu ja komisjoni üles otsima lahendust ELi tasandil ning koostama Mongoolia arengut käsitleva avalduse;

40.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tagaksid igas kõnealuses riigis kõikide ühiskonna sektorite osalemise poliitilises dialoogis ja partnerluses ELiga ning kaasaksid oma poliitikasse suuremal hulgal osalejaid, eelkõige parlamendid ja kodanikuühiskonna;

41.

väljendab heameelt Pierre Moreli nimetamise üle ELi Kesk-Aasia eriesindajaks ning palub nõukogul tugevdada tema mandaati ning määratleda tema roll paremini, sealhulgas aidates kaasa liikmesriikide poliitika paremale koordineerimisele piirkonnas;

42.

nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks viivitamata ettevalmistustega seada sisse täieõiguslikud delegatsioonid kõigis Kesk-Aasia riikides, kus olud seda võimaldavad, kuna alaline kohalolek piirkonnas on ELi tõhusa tegevuse eeltingimus; võtab teadmiseks, et 2008. aastal on kavas Biškekis ja Dušanbes sisse seada täieõiguslik delegatsioon, mis teeb ELi Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis märkimisväärselt nähtavamaks ning peaks edendama koostööd;

43.

väljendab heameelt nõukogu otsuse üle vaadata läbi strateegia rakendamisel saavutatud edusammud 2008. aasta juunis ning pärast seda vähemalt iga kahe aasta järel; on arvamusel, et kõnealune läbivaatamine annab võimaluse siduda Kesk-Aasia strateegia tugevamalt Euroopa naabruspoliitikaga;

44.

märgib, et Kasahstan on keskse tähtsusega liitlane ja strateegiline partner rahvusvahelise terrorismi, narkokaubanduse ja usulise ekstremismi vastases võitluses; tunnustab Kasahstani tava rassilise ja usulise harmoonia edendamisel riigis, mis on koduks enam kui 100 erinevale etnilisele rühmale ja 45 erinevale religioonile; palub nõukogul ja komisjonil seada Kasahstani valitsuse ja kodanikuühiskonna toetamine esmaseks eesmärgiks, et tugevdada õigusriiki ja täiendavalt edendada demokraatlikke valimisi tulevikus;

45.

rõhutab Kasahstani kui peamise Kesk-Aasia kaubanduspartneri olulisust ELi energiakaubanduses; tuletab meelde vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, milles keskendutakse koostöö edendamisele ELiga, et arendada ohutut energia- ja tööstusalast koostööd; märgib – tuletades meelde, et Kasahstanis asuvad maailma suuruselt kolmandad uraanivarud –, et kõnealust memorandumit täiendati energiaalase koostöölepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise deklaratsiooniga tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta;

46.

väljendab heameelt Kasahstani huvi üle koostöö tugevdamise vastu Euroopa Liiduga ning tunnistab ELi ja Kasahstani vaheliste tugevdatud poliitiliste ja majanduslike suhete vastastikust tähtsust; on seisukohal, et EL peaks Kasahstani suhtes jätkama positiivse kaasamise lähenemisviisi kasutamist, kuid rõhutab, et ELi ja Kasahstani vaheliste suhete arendamist ei tohi lahutada Kasahstani jõupingutustest täita oma rahvusvahelisi ja OSCE raames võetud kohustusi inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia valdkonnas;

47.

rõhutab, et viimased, 18. augustil 2007 peetud parlamendivalimised ebaõnnestusid hoolimata mõnedest edusammudest, mis tehti nende kooskõlla viimisel OSCE ja teiste rahvusvaheliste standarditega; väljendab muret selle pärast, et võimulolev, presidenti toetav erakond võitis kõik parlamendikohad, mis võib viia võimu monopoliseerimiseni president Nursultan Nazarbajevi ja tema toetajate poolt; kutsub Kasahstani valitsust üles kaotama kõik ebaproportsionaalsed piirangud uute poliitiliste erakondade registreerimisel, näiteks erakonna moodustamiseks vajalik ebareaalne liikmete arv (50 000);

48.

toetab otsust võimaldada Kasahstanil asuda 2010. aastal OSCE eesistujaks, mis sai võimalikuks tänu Kasahstani lubadustele kaitsta OSCE juurde kuuluva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo praegust mandaati ning demokratiseerida ja liberaliseerida Kasahstani poliitiline süsteem; seoses eelnevaga võtab teadmiseks lubadused lihtsustada nii poliitiliste erakondade kui ka meediaväljaannete registreerimise nõudeid ning muuta valimisseadust – seda kõike 2008. aastal –, samuti lubadused muuta meediaseadust vastavalt OSCE soovitustele ja vähendada laimamise kriminaalkorras karistamist; tunneb heameelt, et Kasahstan on need küsimused omavahel ise tihedalt sidunud, samuti OSCE tulevase eesistumise pärast, ning ootab huviga reformilubaduste õigeaegset ja veenvat muutmist konkreetseteks meetmeteks; ergutab tungivalt Kasahstani seda võimalust ära kasutama ja astuma otsustavat sammu täiesti demokraatliku süsteemi suunas, valmistudes seeläbi edukaks OSCE eesistumiseks;

49.

nõuab tungivalt, et valitsus liiguks otsustavalt demokraatliku institutsioonilise süsteemi suunas, tuletades meelde järjepidevaid edusamme, mida Kasahstan on teinud alates iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal;

50.

rõhutab tõelise ajakirjandusvabaduse puudumist ning väljendab muret seoses presidendipoolse kontrolliga suuremate massiteabevahendite üle ja opositsiooniliste ajakirjanike kohtu alla andmisega; väljendab lisaks muret uue meediaseaduse eelnõu pärast, mis teeks ajakirjanikud vastutavaks diskrediteeriva teabe levitamise eest ning tugevdaks laimamise ja isiku väärikuse solvamise kriminaliseerimist ning mille alusel võib algatada hagi iga ajakirjaniku vastu avaliku elu tegelase eraelu puudutava teabe avaldamise eest; märgib, et olemasolevad seadused tagavad ebaeetiliste ajakirjanike vastu piisava kaitse;

51.

väljendab heameelt ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni vabatahtliku protokolli allkirjastamise üle Kasahstani poolt ning nõuab selle kiiret ratifitseerimist ja rakendamist;

52.

on arvamusel, et tuleks teha kõik jõupingutused, et tugevdada ja edendada Kõrgõzstani hapraid demokraatlikke institutsioone; on veendunud, et kõnealune riik võiks saada demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas eeskujuks kõigile teistele Kesk-Aasia riikidele; palub nõukogul ja komisjonil tõhustada abi kõnealusele riigile, aitamaks tagada, et ta võtab lubatud reformid ette ja viib need edukalt läbi;

53.

toetab igati Kõrgõzstani edusamme ajakirjandus- ja meediavabaduse tagamisel, samuti poliitikute ja kodanikuühiskonna jõupingutusi põhiseaduse reformi läbiviimiseks; palub Kõrgõzstani valitsusel tagada riigi ajakirjanike turvalisus, viia lõpule lubatud korruptsioonivastased ja meediareformid ning teha suuremaid edusamme poliitika ja eelarve detsentraliseerimisel;

54.

väljendab muret, et põhiseaduse uus eelnõu, mis 21. oktoobril 2007. aastal toimunud referendumil heaks kiideti, võib võimude tasakaalustatust oluliselt muuta; väljendab muret, et Kõrgõzstani ametiasutused ei korraldanud kõnealuses tundlikus küsimuses laialdast avalikku arutelu, et kaasata kõik Kõrgõzstani ühiskonna pooled; nõuab tungivalt, et Kõrgõzstani ametiasutused tagaksid asjakohase võimude lahususe;

55.

väljendab kahetsust, et 16. detsembril 2007. aastal peetud enneaegsed parlamendivalimised ei vastanud paljudele OSCE kriteeriumidele; rõhutab, et OSCE andmetel oli valimiste näol kokkuvõttes tegemist nurjunud võimalusega ja tagasiminekuga võrreldes 2005. aasta valimistega ning need ei vastanud üldsuse ootustele valimisprotsessi edasise kindlamaks muutmise kohta; väljendab muret eelkõige topeltkünnise süsteemi pärast, mille tõttu jäi uuest parlamendist välja tugevaim opositsioonipartei ning mis tagas president Bakijevi erakonnale ülisuure häälteenamuse; palub Kõrgõzstani ametivõimudel võtta sellega seoses vajalikud meetmed, et taastada täielik poliitiline pluralism; mõistab hukka valimisprotsessi puuduste vastu rahumeelselt demonstreerinud VVOde ja inimõiguste aktivistidele korraldatud politseihaarangu ja arreteerimised;

56.

märgib, olles väljendanud heameelt Tadžikistani positiivse arengu üle mitmepartei- ja võimude lahususe süsteemi suunas pärast kodusõja lõppu 1997. aastal, et sestsaadik on Tadžikistan viibinud ohustatud stabiilsuse olukorras, kuna president, kellele ilmselgelt küll kuulub tõeline üldrahvalik toetus, on süstemaatiliselt alla surunud opositsioonijõude ning kehtestanud range kontrolli trükimeedia ja ringhäälingu üle; avaldab kahetsust, et riigis puudub tõeline kodanikuühiskond, mis õõnestab demokraatia edasist arengut, ning rõhutab vajadust täiendavate märkimisväärsete reformide ja inimõiguste austamise järele; seoses sellega nõuab kõikide vajalike meetmete võtmist, et järgida ÜRO piinamise vastast konventsiooni, eelkõige andes kohtusse inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, samuti nõuab surmanuhtluse keelustamist;

57.

väljendab muret uue ususeaduse eelnõu pärast, mis vastuvõtmise korral sisaldab usukogukondade õiguslikku staatust piiravaid sätteid, eelkõige seoses mittemoslemi kogukondade õigusliku staatuse omandamisega; märgib, et mitmed kõnealuse seaduse sätted rikuvad Tadžikistani põhiseadust ja rahvusvahelisi norme, millele Tadžikistan on alla kirjutanud; väljendab muret ka selle pärast, et mošeede juhid peavad Tadžikistanis läbima usulised katsed, ning palub Tadžikistani valitsusel austada usuvähemuste veendumusi ja olemasolu;

58.

märgib, et Tadžikistan, kellel puuduvad sellised loodusvarad nagu nafta ja gaas, kuulub 20 vaeseima riigi hulka maailmas, ning väljendab tõsist muret naiste ja laste ekspluateerimise taseme pärast nii kõnealuses riigis kui ka Usbekistanis seoses püüdlusega toota monokultuurina puuvilla;

59.

julgustab neid liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud partnerlus- ja koostöölepingut Tadžikistaniga, seda võimalikult kiiresti tegema, kuna põhjendamatud viivitused võivad saata heidutavaid ja mitteabivalmis signaale Tadžikistanile; kavatseb anda heakskiidu partnerlus- ja koostöölepingule lähitulevikus;

60.

juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžikistanis on lõhkemata kassettpomme; nõuab tungivalt rahastamise suurendamist nende kõrvaldamiseks; ning rõhutab vajadust rahvusvahelise kassettpomme keelustava lepingu järele; samuti juhib tähelepanu miiniväljadele Afganistani ja Usbekistaniga piirnevatel aladel; palub Usbekistani ametivõimudel teha nende miiniväljade tuvastamisel täielikku koostööd ning komisjonil toetada vajalikke demineerimisprogramme;

61.

arvestades Tadžikistani kui naaberriigist Afganistanist saabuvate uimastite transiidiriigi rolli, ergutab ELi täiendavalt tugevdama toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

62.

märgib positiivseid, ehkki väga piiratud märke muutustest Türkmenistanis seoses uue presidendi Gurbanguly Berdõmuhammedovi kavatsusega viia läbi ulatuslikud haridusreformid; on veendunud, et EL teeb õigesti, kui vastab Türkmenistani vastuvõtlikkusele teha koostööd kõnealuses valdkonnas;

63.

väljendab heameelt president Berdõmuhammedovi otsuse üle anda amnestia üheteistkümnele poliitilisele vangile, kes vastuseisu tõttu kadunud president Saparmurat Nijazovi poliitikale olid pikaks ajaks vangi mõistetud; julgustab täiendavate meetmete võtmist riigi kõigi poliitiliste vangide vabastamiseks;

64.

rõhutab siiski, et Türkmenistan peab selleks, et EL saaks vahelepinguga edasi liikuda, tegema edusamme olulistes valdkondades, muu hulgas võimaldades Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele vaba ja takistusteta juurdepääsu, vabastades tingimusteta kõik poliitilised ja süümevangid, kaotades kõik valitsuse loodud tõkked reisimisele ning lubades kõigil valitsusvälistel organisatsioonidel ja inimõigustega seotud ühingutel riigis vabalt tegutseda;

65.

juhib tähelepanu kiireloomulisele vajadusele parandada äärmiselt halvas seisus olevat inimõiguste olukorda, võttes eriti arvesse väikeste, registreerimata usukogukondade ja nende juhtide ning muude vähemuste rasket olukorda, ja nõuab, et mis tahes edasised arengud ELi ja Türkmenistani suhetes, sealhulgas nii kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kui ka hiljem väljaarendatud partnerlus- ja koostöölepingu võimalik sõlmimine, peavad olema seotud selgete tõenditega, et kõnealuses valdkonnas toimub märkimisväärne edasiminek, ja näitama selgeid märke, et see jätkub ka edaspidi;

66.

väljendab sügavat muret hiljutise gripisarnase haiguse epideemia puhkemise pärast Türkmenistanis, mis suure tõenäosusega on seotud puuvilla kasvatamise ja korjamisega; palub komisjonil pakkuda arengukoostöö rahastamisvahendi raames Türkmenistani tervishoiuministeeriumile abi haiguse olemuse ja põhjuste uurimiseks ning kõige tõhusamate ravimite leidmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks Kesk-Aasia riikidel vähendada puuvillakasvatuses pestitsiidide kasutamist ja võtta kasutusele keskkonnasõbralik tehnoloogia;

67.

kinnitab, et toetab pärast Andijoni veresauna kehtestatud sanktsioone Usbekistani vastu; avaldab kahetsust, et inimõiguste olukorra üldise arengu hindamiseks kehtestatud kriteeriumide osas on tehtud väga piiratud edusamme; võtab teadmiseks nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsuse pikendada relvaembargot veel 12 kuu võrra ja tingimuslikult peatada viisapiirangud esialgu 6 kuuks (ühine seisukoht 2007/734/ÜVJP); nõuab tungivalt, et Usbekistani ametiasutused kasutaksid pakutud võimalust, et võtta konkreetseid meetmeid inimõiguste olukorra parandamiseks, täita kõnealuses valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi ja ELi kehtestatud tingimused;

68.

toetab inimõigustealase dialoogi loomist ELi ja Usbekistani vahel; võtab teadmiseks suured raskused, mida see endaga kaasa toob, ja rõhutab, et ootused peaksid olema realistlikud; lükkab tagasi mis tahes suundumuse kasutada kõnealust dialoogi sanktsioonide lõpetamise ettekäändena ja jätmaks muljet, et inimõiguste küsimusega tegeldakse nüüd piisavalt; kinnitab veel kord, et vaid tulemused loevad, ning rõhutab, et Usbekistani pühendumine õiglusele ja süüdlaste vastutusele võtmisele Andijoni veresauna eest on ülioluline element edasises koostöös ELiga;

69.

nõuab tungivalt, et komisjon näeks lisaks inimõiguste klauslile ja ELi sanktsioonidele ette konkreetsemad kohustused ja kehtestaks tõhusamad järelevalvemehhanismid, et saavutada Usbekistani inimõiguste olukorras tõelisi edasiminekuid;

70.

tervitab positiivse sammuna Usbekistani kriminaalkohtusüsteemi reformi suunas surmanuhtluse kaotamist käsitlevate seaduste heakskiitmist Usbekistani parlamendi poolt ning kohtutele volituse andmist vahistamismääruste väljastamiseks; nõuab, et kriminaalkohtusüsteem vaadataks põhjalikult läbi, mis edendaks tõhusalt kõnealuste reformide rakendamist;

71.

mõistab hukka asjaolu, et 23. detsembril 2007. aastal peetud presidendivalimised ei vastanud järjekordselt paljudele OSCE ees võetud kohustustele demokraatlikeks valimisteks ning et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo andmetel toimus hääletus rangelt kontrollitud poliitilises keskkonnas, kus opositsioonile ei jäänud vähimatki ruumi; võtab teadmiseks presidendi poolt 2. jaanuaril 2008. aastal väljastatud amnestia, mille alusel vabastati enam kui 500 süüdimõistetut ja lühendati üle 900 kinnipeetava karistust, ning väljendab kahetsust, et amnestiast on osa saanud vaid üksikud poliitvangid;

72.

nõuab tungivalt, et EL täidaks oma kohustust parandada suhteid keeruliste partnerite ja nõrkade riikidega ning toetaks riiklike institutsioonide nõrkuse ennetamist valitsusreformide, õigusriigi põhimõtte, korruptsioonivastaste meetmete ja jätkusuutlike riigiasutuste ülesehitamise abil, et aidata kõnealustel riikidel täita oma põhifunktsioone ning vastata oma kodanike vajadustele, mille hulka kuuluvad haridus, tervishoid ja kõik põhiteenused;

73.

märgib, et EL on kohustunud toetama katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut riikides, keda ohustavad looduskatastroofid, kiimamuutus, keskkonnatingimuste halvenemine ja välised majandusšokid; rõhutab seepärast, arvestades praegust olukorda Kesk-Aasia riikides, et kõnealust kohustust tuleb ELi strateegias täielikult arvesse võtta;

74.

märgib, et suur osa piirkonnast on loodusvarade poolest rikas, kuid neid on minevikus aastakümnete vältel tööstuslikult kasutatud ja töödeldud, mille tagajärjel on keskkond tõsiselt saastunud, maa degradeerunud ning jõed ja järved, näiteks Araali meri, märkimisväärselt kokku kuivanud; väljendab heameelt asjaolu pärast, et Kasahstan on alates suveräänsuse väljakuulutamisest 1990. aastal keelustanud tuumakatsetused oma territooriumil, kuid juhib tähelepanu sellele, et piirkonnas halvas seisukorras olevate radioaktiivsete jäätmete hoidlate probleemi lahendamiseks läheb vaja kooskõlastatud tegevust;

75.

märgib, et suur osa piirkonnast kasutab ulatuslikult veevarusid põllumajanduslikuks niisutamiseks, kuid mitte läbimõeldud viisil, ning et see tekitab tõsiseid probleeme jõgedele, järvedele (nagu Araali meri) ja edasisele arengule mitte üksnes põllumajandussektoris; soovitab seepärast rakendada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, et parandada veeressursside majandamist põllumajandussektoris, näiteks kontrollides paremini niisutuskanaleid;

76.

väljendab heameelt Kõrgõzstani muljetavaldavate edusammude üle keskkonnakaitse vallas, eelkõige osaluse üle arvukates kahepoolsetes koostööprojektides, mis toovad Kõrgõzstanile märkimisväärset kasu;

77.

toetab ettepanekut rajada Biškekki kõigi Kesk-Aasia riikide jaoks nn vee- ja energiaakadeemia eesmärgiga saavutada nõuetekohane säästev vee ja hüdroenergia kasutamine, parandada ülekandetehnoloogiat, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning parendada põllumajandus- ja niisutustehnoloogiat;

78.

märgib, et Tadžikistani ainus külluslik tooraine on vesi ja kuna keskkonnasõbralikud hüdroelektrijaamade projektid nõuavad ulatuslikke kapitaliinvesteeringuid, võiksid suuremad välisinvesteeringud aidata Tadžikistanil mitmekesistada oma majandust, et see ei keskenduks üksnes puuvilla monokultuurile, mis seondub keskkonna, tervishoiu ja laste töö kuludega, vaid oleks kasulikum majandusele, heaolule ja keskkonnale; kutsub Tadžikistani valitsust üles tegelema õigusloome- ja maksundusalase raamistiku ning avaliku halduse edendamisega, infrastruktuuri puudujääkide kõrvaldamisega ja korruptsiooni endeemilise tasemega, et julgustada investeerimist kõnealusesse riiki;

79.

ergutab avatud ja tõhusat dialoogi kõikide Kesk-Aasia riikide vahel keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise küsimustes ning nõuab selle praktilist teostamist;

80.

on arvamusel, et kuna piirkonnas leidub energiaga varustamise seisukohalt Euroopale suurt huvi pakkuvaid projekte, peab EL energiapoliitika osas rääkima ühel häälel;

81.

on seisukohal, et ELi energiaalane väliskoostöö on tema Kesk-Aasia strateegia kontekstis ülimalt oluline; toetab seepärast Euroopa Liidu jõupingutusi, et suurendada gaasi- ja naftaimporti Kasahstanist ja Türkmenistanist ning mitmekesistada transiiditeid; nõuab piirkonna ja Euroopa Liidu vahel aktiivset energiapoliitikaalast koostööd, eelkõige Kõrgõsztani, Tadžikistani ja võimaluse korral ka Usbekistaniga, et lahendada energiaprobleeme, mis on erakordselt olulised, arvestades nimetatud riikide tohutut vajadust inim- ja majandusarengu järele, keerulisi riikidevahelisi suhteid ja ohustatud varustuskindlust;

82.

on arvamusel, et edasine tugevdatud koostöö Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonna vahel energia ja transpordi valdkonnas on eespool mainitud ELi eesmärkide saavutamisel ülioluline; on seisukohal, et see peaks hõlmama investeeringuid alternatiivsete energiaallikate, energiatõhususe ja energia säästmise väljatöötamisse, energiasektori uude infrastruktuuri ja olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamisse; tunnistab Kasahstani kui tugeva majandusliku osaleja olulist rolli Kesk-Aasias, kus EL on tähtsuselt esimene kaubanduspartner ning kus Kasahstan järgib edumeelset sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise ajakohastamise strateegiat;

83.

on seisukohal, et EL peaks julgustama piirkonna loodusvarade vastutustundlikku ja säästvat kasutamist, sealhulgas edendades tulude läbipaistvust, toetades vajaduse korral riigi ja valitsusväliste organisatsioonide osalemist mäetööstuse läbipaistvuse algatuses;

84.

nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu projektidele, mis ühendavad nafta- ja gaasivälju ning Kesk-Aasia jaotussüsteemi torustikuga, mis on ühendatud Euroopa Liiduga, sealhulgas sellistele tulevastele projektidele nagu Nabucco torujuhe;

85.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi Kesk-Aasia eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCEle ning Kasahstani, Kõrgõsztani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani presidentidele, valitsustele ja parlamentidele.

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/63

A.

arvestades, et ELi poliitika tõhususe määrab suuresti selle rakendamine liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; arvestades, et ühenduse õigusaktide täitmist liikmesriikide poolt tuleb rangelt kontrollida ja jälgida, et see avaldaks soovitud positiivset mõju kodanike igapäevaelule;

B.

arvestades, et ühenduse õiguse rikkumisega seotud kaebuste arv näitab, et liidu kodanikud mängivad selle kohaldamisel väga tähtsat rolli, ning et ELi institutsioonide suutlikkus kodanike muresid nõuetekohaselt lahendada on Euroopa Liidu usaldusväärsuse jaoks oluline;

C.

arvestades, et komisjon võib kohandada vahendeid, mida ta kasutab oma ülesande tõhusaks täitmiseks, ning teha uuendusi, mis on välja töötatud ühenduse õiguse kohaldamise parandamiseks,

1.

märgib, et menetluste arv, mida komisjon on rikkumiste puhul algatanud, on viimastel aastatel tõusnud ning jõudis 2003. aastal 2 709 tuvastatud rikkumiseni (ELi 15 liikmesriigis); lisaks märgib, et avastatud rikkumiste arv vähenes järsult 2004. aastal (563 võrra) ja suurenes uuesti 2005. aastal, kuid siiski tasemeni, mis jääb alla 2003. aasta tasemele: 2 653 registreeritud rikkumist (ELi 25 liikmesriigis);

2.

märgib, et kümne uue liikmesriigi liitumisel ei tundu olevat mingit mõju registreeritud rikkumiste arvule, ning palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile põhjalikke selgitusi ja kindlustunnet, et see ei ole nii mitte kaebuste registreerimata jätmise, rikkumistega tegelemiseks vajalike siseressursside puudumise tõttu komisjonis või poliitilise otsuse tõttu olla nende liikmesriikide suhtes leplikum;

3.

tervitab suurema osa asjassepuutuvate peadirektoraatide valmisolekut anda teavet rikkumistele eraldatud vahendite kohta oma valdkondades ning rikkumismenetluste käigu kohta; märgib, et iga peadirektoraat kohaldab ühenduse õigust ning eraldab vahendeid omal viisil ning et eri meetodite toimimise kohta ei ole ei täpset ülevaadet ega üldist avalikkuse hinnangut;