18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/1

(1)

Nõukogu vaatas 7. juulil 2009 läbi Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

(2)

2008. aastal muutus Belgia majanduse jahtumine ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel veelgi ulatuslikumaks. Ülemaailmse kaubavahetuse kokkukukkumine, usalduse kadu, jõukuse langus ja raskenenud krediiditingimused olid peamisi põhjuseid, mis viisid Belgia majanduse järsu kokkutõmbumiseni 2008. aasta viimases ja 2009. aasta esimeses kvartalis. Ka 2009. aastaks tervikuna ennustatakse SKP järsku vähenemist. Sellest tulenevalt ennustatakse komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis tööpuuduse suurenemist 2010. aastal üle 10 %. Sellise languse taustal peaks olema peamiseks eesmärgiks panna finantssektor jälle tavapäraselt toimima, taastada sisenõudluse tugevdamiseks tarbijate usaldus ja parandada konkurentsivõimet. Majanduslangus halvendab märkimisväärselt riigi rahandust, kusjuures valitsemissektori puudujääk suureneb komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt 1,2 %lt SKPst 2008. aastal üle 6 %ni SKPst 2010. aastal. Peamiselt tuleneb puudujääk automaatsetest stabiliseerimismehhanismidest ning föderaal- ja regionaalvalitsuste poolt 2008. aasta lõpus vastu võetud majanduse elavdamise kavadest (0,5 % SKPst 2009. ja 0,4 % SKPst 2010. aastal). Elavdamiskavadele eelnesid muud meetmed (ligikaudu 0,4 % SKPst), mis olid juba 2009. aasta eelarves ette nähtud. Peamiselt nähakse elavdamiskavadega ette tööhõive maksustamise vähendamine, käibemaksumäära vähendamine eluasemeehituses, riiklike investeeringute kiirendamine ja ettevõtjate likviidsuse toetamine. Samuti on valitsus rakendanud teatavaid struktuurireforme, sealhulgas tööturu toimimise parandamiseks.

(3)

Stabiilsusprogrammi aluseks olevas makromajandusstsenaariumis nähakse ette, et reaalne SKP väheneb pärast 2008. aasta 1,1 %st kasvu 2009. aastal 1,9 % ning saavutab 2010. aastaks kasvumäära 0,6 % ja ülejäänud programmiperioodi aastateks keskmiselt 2,25 %. Praegu kättesaadava teabe põhjal (2) tuleb seda prognoosi pidada ilmselgelt liiga optimistlikuks. 2009. ja 2010. aastaks prognoositav majanduskasv on kiirelt halvenevat rahvusvahelist majanduskeskkonda, 2009. aasta esimese kvartali SKP hinnangulist 3,1 %st vähenemist 2008. aasta esimese kvartali suhtes ja jätkuvalt madalaid usaldusnäitajaid arvestades ülepakutud.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis ennustatakse SKP vähenemist 2009. aastal 3,5 % ja 2010. aastal 0,2 %. Ka keskpika perioodi kasvuootusi võib pidada liiga optimistlikuks, kuna nii stabiilsusprogrammi andmete alusel ümber arvutatud kui ka komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis ennustatud SKP keskmine kasv tuleb palju väiksem. Stabiilsusprogrammis prognoositav inflatsioonimäär, mis oli 2009. aastaks 0,7 % ja 2010. aastaks 1,8 %, näib suhteliselt kõrge, kuid võib siiski osutuda realistlikuks.

(5)

Valitsemissektori eelarve puudujääk moodustas 2008. aastal 1,2 % SKPst, ehkki eelmises ajakohastatud stabiilsusprogrammis oli eesmärgiks seatud tasakaalus eelarve. Tulud olid 0,4 SKP protsendipunkti väiksemad ja kulud 0,8 SKP protsendipunkti suuremad kui prognoositud. Halvema eelarvetulemuse põhjuseks on peamiselt oodatust madalam SKP nominaalkasv (2,9 %, ehkki 2008. aasta aprillis esitatud ajakohastatud programmis prognoositi kasvuks 4,6 %) ning valitsemissektorile esitatud arvete kiirem väljamaksmine elavdamiskava kohaselt aasta lõpus.

(6)

Ajakohastatud versioonis seatakse 2009. aasta eelarvepuudujäägi eesmärgiks 3,4 % SKPst ning komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis 4,5 % SKPst. 2009. aasta suurenenud puudujääk tuleneb peamiselt automaatsetest stabiliseerimismehhanismidest (ligikaudu 2,5 % SKPst), 2009. aasta eelarvesse lisatud nõudluse suurendamise meetmest (0,4 % SKPst) ning föderaal- ja regionaalvalitsuste poolt vastu võetud fiskaalstiimulite pakmetest (0,5 % SKPst). Ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud teabe põhjal peaks struktuurne puudujääk (s.t tsükliliselt kohandatud eelarveseisund ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) suurenema 2 %lt SKPst 2008. aastal 2,5 %ni SKPst 2009. aastal (komisjoni talituste poolt ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt ümber arvutatud kujul). Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis oodatakse 2009. aastal struktuurse puudujäägi veelgi ulatuslikumat suurenemist (1 protsendipunkti võrra). Seega võib 2009. aasta eelarveseisundit pidada ekspansiivseks, mis on ka kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Euroopa majanduse elavdamise kavaga seotud stiimulite (0,5 % SKPst) kõrval on sellise strateegia taga ka juba varem majapidamiste ostujõu suurendamiseks kehtestatud meetmed (0,4 % SKPst). Seetõttu ulatub netomõju ligikaudu 0,9 %ni SKPst.

(7)

Stabiilsusprogrammis ei esitata põhjendatud eelarveseisundi keskpika perioodi strateegiat ning see ei vasta olulistele stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Tuleb rõhutada, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 3 lõike 2 punktis c on sätestatud nõue esitada võetud „eelarvealaste ja muude majanduspoliitikaga seotud meetmete üksikasjalik kvantitatiivne hinnang”. Lisaks viidatakse tegevusjuhendis selgesõnaliselt vajadusele lisada teave „tulu- ja kulusuhtele ning nende komponentidele”, samuti nende [jagunemisele] „valitsemissektori eelarve alaosade kaupa”. Seda teavet ei ole edastatud. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse vajadust vähendada üldist puudujääki pärast 2011. aastat, kuid selles ei esitata teavet selle saavutamiseks võetavate meetmete kohta, samuti ei käsitleta üldise eelarve tulu- ja kulupoole komponentide eeldatavat arengut ega valitsussektori eri tasemete jaoks seatud eesmärke. Eelarve üldpuudujääk suureneb stabiilsusprogrammi järgi 2010. aastaks 4 %ni SKPst ning väheneb seejärel programmiperioodi lõpuks 1,5 %le SKPst. Esmane eelarveseisund järgib üldjoontes sama mustrit. Ümber arvutatud struktuurne puudujääk suureneb 2010. aastaks 0,2 protsendipunkti ning hakkab seejärel järk-järgult ja eriti 2012. ja 2013. aastal vähenema. Stabiilsusprogrammis ei nähta ette keskpika perioodi eesmärgi (tsükliliselt kohandatud ning ilma ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid arvesse võtmata arvutatud eelarveseisundi ülejääk suurusega 0,5 % SKPst) saavutamist programmiperioodi jooksul. Programmi kohaselt on selle eesmärgi saavutamiseks vaja võtta parandusmeetmeid, eriti arvestades seda, et eelmistel aastatel võetud meetmed ja fiskaalstiimulite pake suurendavad eelarve ekspansiivsust kogu programmiperioodi kestel. Ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt ulatub valitsemissektori võlg, mis 2007. aastal oli 84 % SKPst, 2008. aastal 89,6 %ni SKPst. Lisaks eelarvepuudujäägi suurenemisele ja SKP kasvu aeglustumisele põhjustab võlakoorma suurenemist SKP suhtes 2009. aastal ka võlapositsioonide muutuse ja eelarvepuudujäägi märkimisväärselt suur vahe, mis peamiselt kajastab pankade päästmiseks tehtud väljamakseid (6 % SKPst). Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et 2010. aastal suureneb võlakoorem 95 %ni SKPst, stabiliseerub 2011. aastal ja hakkab seejärel tasapisi vähenema. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt aga ulatub võlakoorem 2009. aastal 96 %ni SKPst ja 2010. aastal ületab see 100 % SKPst, kusjuures erinevust ajakohastatud stabiilsusprogrammiga põhjustab erinev majanduskasvu ja valitsemissektori üldpuudujäägi prognoos.

(8)

Ehkki mitmete peamiste andmete puudumine ning tegevusjuhendi eeskirjade rikkumine muudab stabiilsusprogrammi hindamise väga raskeks, on selge, et eelarve-eesmärkide saavutamine on kogu programmiperioodil ohus. Esiteks halveneb makromajanduslik keskkond programmiperioodi kestel suure tõenäosusega rohkem kui prognoositud. Teiseks on (struktuuri-)eesmärkide saavutamine võimalik üksnes mahukate lisameetmete võtmisel. Kuid stabiilsusprogrammis sellistele meetmetele ei viidata ega käsitleta seda, kuidas arvatakse arenevat tulude ja kulude peamisi komponente, mille alusel eesmärgid on seatud, mistõttu ilmneb, et keskpika perioodi eelarvestrateegia ei toeta eesmärkide saavutamist. See, et majanduse elavdamise meetmed on püsiva loomuga ning nende tasakaalustamiseks ei ole edaspidi sääste ette nähtud, ainult suurendab riske ning on vastuolus Euroopa majanduse elavdamise kavas sätestatud juhtnööridega, mis Euroopa Ülemkogus 11. detsembril 2008. aastal kokku lepiti. Lisaks on Belgia valitsusasutustel eelarve-eesmärkide saavutamisega varemgi probleeme olnud (vt punkt 9). Lõpuks võivad pangandussektorile antud mahukad riigigarantiid suurendada tulevikus käikuminemise korral valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlakoormat. Arvestades eelarve-eesmärkide täitmisega seotud ohtusid, kujuneb ka võlakoorem ilmselt suuremaks kui programmis kavandatud.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Belgias ELi keskmisest märgatavalt suurem, mis tuleneb eelkõige pensionikulutuste märkimisväärsest suurenemisest SKP suhtes järgmistel aastakümnetel. Muu hulgas tähendab see, et Belgia ei ole veel piisaval määral reforminud oma pensionisüsteemi ega suurendanud tegelikku pensioniga ja vähendanud pensionikulusid. Stabiilsusprogrammis avaldatud 2008. aasta hinnanguline eelarveseisund on halvem kui eelmises programmis prognoositud, mistõttu ei vähene selle järgi jätkusuutlikkuse mahajäämus sel määral, kui esialgu loodeti. Kui lähtuda komisjoni 2009. aasta kevadprognoosis avaldatud 2009. aasta eelarveseisundist, suureneb jätkusuutlikkuse mahajäämus oluliselt. Lisaks on ka valitsemissektori koguvõlg SKP suhtes oluliselt suurem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Tööturu ja sotsiaalkindlustussüsteemi reformimine suurendaks potentsiaalset kasvu ja aitaks vähenda riigi rahanduse jätkusuutlikkust varitsevaid ohte, mis on praegu keskmisel tasemel. Finantskriisi mõju leevendamiseks eraldatud vahendid suurendavad ilmselt võlakoormat rohkem kui stabiilsusprogrammis prognoositud, kui edaspidi ei võeta ette kulude kärpimist.

(10)

2007. aastani õnnestus Belgial hoida eelarve üldjoontes tasakaalus (3). Siiski on eelarve-eesmärke stabiilsusprogrammi ajakohastamise käigus ka suhteliselt soodsates makromajanduslikes oludes korduvalt lõdvendatud. Lisaks on senised tulemused saavutatud mitmel puhul puudujäägi ühekordse suurendamise teel, millel on negatiivne mõju tulevaste aastate eelarvetele, ning intressikulu vähenemise juures. Kehtestatud stiimulite tõttu on nüüd vaja eelarve tasakaalustamiseks teha palju suuremaid jõupingutusi, samuti tuleb panna piir valitsemissektori võlakoorma kasvule, mistõttu tuleks eelarveraamistik muuta oluliselt rangemaks, nähes muu hulgas ette kulutuste siduvad mitmeaastased ülemmäärad, sõlmides valitsemissektori eri tasandite vahel eelarve täitmise kokkulepped ning kehtestades eelarve-eesmärkide järgimise tagamiseks ühtlasi asjakohase sunnimehhanismi.

(11)

Seoses puhkenud finantskriisiga on Belgia valitsus võtnud finantssektori stabiilsuse tagamiseks mitmeid meetmeid. Neist olulisim on kapitali eraldamine neljale suurimale pangale summas, mis ulatub 6 %ni SKPst. Samuti on valitsus andnud garantii mõne süsteemipanga riskantsetest varadest moodustatud portfellile. Ühtlasi on valitsus taganud mõnel puhul asjaomase panga taotluse korral ja teatud tingimuste alusel institutsionaalseid ja pankadevahelisi laene. Samas võetakse garantiide eest tasu ja kuigi nende kogusumma ulatub üle ühe kolmandiku SKPst, mõjutavad need eelarvet ainult käikuminemise korral. Ja lõpuks andis Belgia valitsus kõikidele erapankade hoiustele garantii summas kuni 100 000 eurot ning laiendas seda teatavatele kindlustustoodetele, samuti asjakohase tasu eest.

(12)

Seoses finantskriisiga on Belgia valitsus võtnud ka meetmeid majanduse elavdamiseks. Föderaalvalitsuse meetmepakme suurus on 2009. aastal 0,5 % SKPst ja 2010. aastal 0,4 % SKPst ning selle peamised eesmärgid on järgmised: i) toetada ettevõtjaid (likviidsustoetus) valitsemissektorile esitatud arvete kiirema tasumise ja maksesoodustuste teel; ii) parandada töötushüvitiste suurendamisega majapidamiste ostujõudu; iii) toetada tööjõu maksustamise vähendamise abil tööhõivet; (iv) innustada investeerimist, nähes ette käibemaksusoodustusi elamuehitussektoris ja tehes uusi riiklike, peamiselt infrastruktuuriinvesteeringuid. Regionaalvalitsuste pakmed keskendusid ettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ning alustavate ettevõtjate puhul. Kuna manööverdamisruum on väike, võib neid fiskaalstiimuleid pidada majanduslanguse ulatust arvesse võttes piisavaks. Enamik meetmetest on üldjoontes kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning pakme tulu- ja kulupool on tasakaalus. Seevastu ei tundu tööhõive maksustamise vähendamine, mis puudutab suuremas osas enamikku töötajaist, ja küttetoetus, mis on ette nähtud kõikidele majapidamistele, olevat piisavalt sihipärane. Samuti võib osa stiimulitest, sealhulgas investeeringute pakmed ja tööhõive kulude vähendamine, jääda kriisi vahetu mõju leevendamiseks hiljaks. Lõpuks tuleb tõdeda, et isegi järgnevatel aastatel ei ole ette nähtud meetmeid stiimulite püsiva iseloomuga osa tasakaalustamiseks (0,1 % SKPst 2009. aastal ja 0,3 % SKPst 2010. aastal), eelkõige seoses tööhõive maksustamise vähendamisega. Pake hõlmab piiratud hulgal struktuurimeetmeid, nagu aktiivse tööturupoliitika parandamine, tööjõu maksustamise vähendamine ning teadus- ja arendustegevuse toetamine, mis peaksid mingil määral leevendama majanduskasvu pidurdumise mõju ning aitama sel viisil koos kaubaturu reformimisega leida lahendusi pikaajalistele majandusprobleemidele. Kõnealused meetmed on kooskõlas Lissaboni struktuurireformi tegevuskavaga ning riigispetsiifiliste soovitustega, mille komisjon pakkus välja 28. jaanuaril 2009 Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia alusel ja mille nõukogu 28. aprillil vastu võttis. Majanduse elavdamise pakmetes sisalduvad struktuurimeetmed on tervitatavad, kuid need ei ole piisavalt ulatuslikud, et aidata kõrvaldada pikema perioodi kitsaskohti, eelkõige seoses riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja tööturu tõhususega.

(13)

Üldiselt võib struktuurse muutuse põhjal ja eelarve-eesmärkide saavutamise ebakindlust arvestades pidada Belgia 2009. aasta eelarveseisundit ekspansiivseks, mis on ka kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Osaliselt ongi see seotud valitsuse tegevusega Euroopa majanduse elavdamise kava elluviimisel. Järgnevatel aastatel (2010 ja 2011) muutub eelarveseisund stabiilsusprogrammi kohaselt üldiselt neutraalseks ja 2012. aastal kitsendavaks. Kuigi 2010. ja järgnevate aastate eelarveseisundi hindamist raskendas oluliselt stabiilsusprogrammis esitatud andmete puudulikkus, on ilmne, et eelarve-eesmärkide saavutamine on ohus, muu hulgas seetõttu, et selleks puudub stabiilsuse ja kasvu pakti kohane keskpika perioodi eelarvestrateegia. Seepärast võib oletada, et eelarveseisund on kuni 2011. aastani ekspansiivne ja muutub parimal juhul neutraalseks alles pärast seda. Stabiilsusprogrammis ennustatakse, et üldpuudujääk jõuab kontrollväärtuse piiresse alles 2012. aastal. Veel enam, arvestades riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardavaid ohte, sealhulgas valitsemissektori väga suurt võlakoormat, mis liiatigi ei näita programmiperioodil vähenemise märke, rääkimata kontrollväärtuse saavutamisest, ja finantssüsteemi stabiliseerimiseks võetud meetmetest tulenevaid märkimisväärseid kohustusi, ei tundu üldpuudujäägi vähendamine asjakohane.

(14)

Hoolimata sellest, et ajakohastatud stabiilsusprogramm esitati neli kuud pärast ametlikku tähtaega, on selles puudu suur hulk stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikke ja vabatahtlikke andmeid (4). Nimetatud andmete puuduolek raskendas nõukogul stabiilsusprogrammi ja eelkõige keskpika perioodi eelarvestrateegia hindamist.

(15)

Üldine järeldus on, et Belgia riigi rahanduse olukord oli perioodi alguses valitsemissektori kõrge võlakoorma tõttu suhteliselt ebasoodne ning majanduslangus avaldab sellele märgatavat mõju. 2009. aasta eelarveseisund on ekspansiivne, mis on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Eelkõige tuleneb see fiskaalstiimulitest, ehkki nende suurust tuli kõrge võlakoorma tõttu piirata. Valitsemissektori eelarve puudujääk ületab 2009. aastal kontrollväärtuse (3 % SKPst). Ka valitsemissektori üldine võlakoorem (suhtena SKPsse), mis hakkas uuesti suurenema 2008. aastal finantssüsteemi stabiliseerimiseks võetud meetmete tõttu, suureneb eeldatavalt edaspidi veelgi. Meenutagem, et sellele eelnes märkimisväärne vähenemine 134 %lt 1993. aastal 84 %ni 2007. aastal. Stabiilsusprogrammis on ette nähtud liikumine tasakaalustatud eelarvepositsiooni suunas ja üldise puudujäägi järkjärguline vähendamine, et tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Kuna stabiilsusprogrammist puudub väga olulisi andmeid, näiteks seoses kulu- ja tulusuhte arenguga, oli selles esitatud puudujäägi- ja võlaeesmärke väga raske hinnata. See, kuidas kavatsetakse neid eesmärke saavutada, on selgitatud puudulikult, mistõttu võib jääda mulje, et stabiilsuse ja kasvu pakti kohane keskpika perioodi põhjendatud eelarvestrateegia puudub. Eelarve-eesmärkide saavutamine on kindlasti kogu programmiperioodi jooksul suures ohus, sest nende püstitamisel on makromajanduslikku olukorda hinnatud liiga optimistlikult ning asjakohaseid toetavaid meetmeid ei ole ette nähtud. Samuti tuleb muu hulgas võlakoorma kiiret kasvu ja riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust arvestades rõhutada, et stabiilsusprogrammis ei väljendata ka valmisolekut puudujääki majandusliku olukorra paranedes vähendama asuda.

i)

esitama hiljemalt 20. septembriks stabiilsusprogrammi täiendus, sealhulgas hästi põhjendatud keskpika perioodi eelarvestrateegia, ning järgima täpsemalt tegevusjuhises esitatud andmenõudeid, eriti kohustuslike andmete nõudeid;

ii)

rakendama kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga kavandatud fiskaalstiimuleid, vältides samas struktuurse tasakaalu halvenemist 2009. aastal, ning hakkama eelarvet uuesti konsolideerima alates 2010. aastast, kui on oodata majanduse paranemist, ning intensiivistama struktuurseid konsolideerimise jõupingutusi 2011. aastal;

iii)

parandama rangema eelarveraamistiku abil riigi rahanduse kvaliteeti, kehtestades kulutuste siduvad mitmeaastased ülemmäärad, sõlmides valitsemissektori eri tasandite vahel eelarve täitmise kokkuleppeid ning kehtestades eelarve-eesmärkide järgimise tagamiseks ühtlasi asjakohase sunnimehhanismi;

iv)

lisaks eelarve konsolideerimise jõupingutustele reformima jõuliselt sotsiaalkindlustussüsteemi, tööturgu ja kaubaturgu, parandades kasvuväljavaateid, suurendades tööhõivet ja vähendades elanikkonna vananemise mõju eelarvele, et tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/7

(1)

Nõukogu vaatas 7. juulil 2009 läbi Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

(2)

Ülemaailmse finantskriisi otsene mõju Austria majandusele on olnud suhteliselt piiratud, ehkki finantssektori kasum on eelkõige pankade 2008. aasta tegevuse tõttu Kesk- ja Ida-Euroopas järsult kukkunud. Väikese ja väga ekspordikeskse majanduse tõttu mõjutab ülemaailmne majanduslangus Austriat peamiselt rahvusvahelise kaubavahetuse kokkutõmbumise kaudu, mis on vähendanud välisnõudlust 2009. aastal. Enim kannatab seetõttu tõenäoliselt tootmissektor, sest oodata on kaupade ekspordi järsku langust, mis tõmbab kaasa ka erasektori püsiinvesteeringud. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis ennustatakse reaalse SKP vähenemist 2009. aastal 4 % ja languse peatumist 2010. aastal. Töötuse kasvu on seni aidanud vaos hoida ületunnitöö vähendamine ja lühendatud tööaja kasutamine, kuid majanduslanguse taustal peaks töötuse tase siiski järsult tõusma hakkama, suurenedes 3,8 %lt 2008. aastal 7 %ni 2010. aastal. Sellest lähtuvalt on oodata valitsemissektori tulude ulatuslikku vähenemist ja täiendavaid kulusid, mis tulenevad automaatsetest stabiliseerimismehhanismidest (2009. aastal hinnanguliselt 2,25 % SKPst) ning ettevõtluse toetamiseks, majapidamiste sissetulekute suurendamiseks ja finantsturgude stabiliseerimiseks võetud suvakohastest meetmest (2009. aastal hinnanguliselt 1,25 % SKPst), mis kokku avaldab Austria riigi rahandusele märgatavat mõju.

(3)

2009. aasta aprilli stabiilsusprogrammi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 1,8 %lt 2008. aastal - 2,2 %le 2009. aastal ja on ülejäänud programmiperioodil kuni 2013. aastani keskmiselt 1,6 %. Praegu kättesaadava teabe (2) põhjal näib, et kõnealune stsenaarium põhineb märkimisväärselt optimistlikel kasvuprognoosidel. Eelkõige on märgatavalt optimistlikuks hinnatud 2009. aasta ekspordiprognoosi ja kapitalimahutusi põhivarasse. Alates 2010. aastast prognoositakse kiiret kosumist, mis peaks viima SKP reaalkasvu potentsiaalse taseme lähedale juba 2011. aastal. Stabiilsusprogrammi inflatsiooniprognoos, 2009. aastal 0,6 % ja 2010. aastal 1,1 %, tundub realistlik.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk moodustas 2008. aastal 0,4 % SKPst, mis on vähem, kui eelmises ajakohastatud stabiilsusprogrammis seatud eesmärk 0,6 % SKPst. Oodatust parem tulude laekumine on eelkõige seotud 2007. aastast ülekanduva mõjuga. Lisasissetulekud katavad täielikult kulud, mis kaasnevad suurema inflatsiooni tõttu vähenenud majapidamiste ostujõu parandamiseks võetud meetmetega, nagu väiksemad sotsiaalkindlustusmaksed vähese sissetulekuga inimestele ja suuremad sotsiaaltoetused, sealhulgas nt suuremad kulutused pensionihüvitistele ja energiatoetused. Selle tulemusel on kulude suhe SKPsse 0,5 protsendipunkti parem, kui oodati. Kokkuvõttes võib nentida, et majanduskeskkonna järsud muutused mõjutasid 2008. aasta eelarveseisundit vähe – nii tulude alalaekumine kui ka valitsuse stabiliseerimismeetmed hakkavad eelarvele mõju avaldama alates 2009. aastast.

(5)

Stabiilsusprogrammi ajakohastatud versioonis seatakse valitsemissektori 2009. aasta eelarvepuudujäägi eesmärgiks 3,5 % SKPst, samal ajal kui komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis ennustatakse selleks 4,2 % SKPst. Valitsus on võtnud märkimisväärseid suvakohaseid eelarvemeetmeid, mille maht on ligikaudu 1,4–1,7 % SKPst (3). Mõned nimetatud meetmetest võeti juba 2008. aastal, et parandada suureneva inflatsiooni taustal kodumajapidamiste ostujõudu, kuid suur osa neist kehtib ka 2009. ja 2010. aastal (0,4 % SKPst). Suvakohaste meetmete kõrval avaldavad mõju ka automaatsed stabiliseerimismehhanismid, mis suurendavad eelarvelisi kulutusi 1,75 ja 0,25 % SKPst (4) vastavalt 2009. ja 2010. aastal. Lisaks võib riigiettevõtete eelarveväliste ehitusprojektide ettepoole nihutamine suurendada eelarve kulutusi veel 0,25 % SKPst. Struktuurse tasakaalu vähenemise põhjal võib niisiis pidada valitsuse eelarvepoliitikat ekspansiivseks.

(6)

Austria keskpika perioodi eelarve-eesmärk on saavutada tasakaalus eelarve, mis moodustab ühe osa laiemast kolmesambalisest eelarvestrateegiast, kuhu lisaks kuuluvad veel riiklike investeeringute kavad ja avaliku halduse struktuurireform. Ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositakse valitsemissektori puudujäägi suurenemist 2010. aastal 4,7 %ni SKPst ja püsimist sellel tasemel kuni 2012. aastani. 2013. aastaks oodatakse puudujäägi vähenemist 3,9 %ni SKPst. Seega ei saavutata programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eesmärki. Eelkõige kriisi tõttu kehtestatud fiskaalstiimulite tagajärjel suureneb perioodil 2008–2010 kulude suhe SKPsse 2,6 protsendipunkti. Samal ajal on oodata, et tulude suhe SKPsse väheneb suvakohaste maksukärbete ja maksubaasi tsüklilise kahanemise tõttu 1,7 protsendipunkti. Ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud teabe põhjal peaks struktuurne puudujääk (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta komisjoni talituste poolt ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt ümberarvutatuna) suurenema 2009. aastal 3 %ni SKPst ja olema perioodil 2010–2012 ligikaudu 4 % SKPst. Valdav enamik elavdamiskava meetmetest on püsiva iseloomuga, mistõttu ei ole tagatud tagasipöördumine tavapärase eelarvestrateegia juurde pärast kriisi möödumist. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2008. aastal oli 62,5 % SKPst, suureneb prognoosi kohaselt ligikaudu 16 protsendipunkti aastaks 2013. Lisaks valitsemissektori eelarve puudujäägi suurenemisele ja SKP kasvu aeglustumisele põhjustab võlakoorma suurenemist SKP suhtes ka võlapositsioonide muutuse ja eelarvepuudujäägi märkimisväärselt suur erinevus (SFA), mis peamiselt kajastab finantssektori stabiliseerimiseks võetud meetmeid.

(7)

On oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust märksa halvemaks. Esiteks, prognoosi aluseks on makromajandusliku stsenaariumi väga optimistlikud kasvuootused ning finantskriisi kestuse, ulatuse ja makromajandusliku mõju suhtes valitseb suur ebaselgus. Tuluprognoosid näivad seega optimistlikud. Lisaks kaasneb valitsemissektori sekkumisega finantssektori ja finantsturu tegutsemisse oht, et võrreldes programmis prognoosituga suureneb eelarvepuudujääk ja/või võlatase.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Austrias alla ELi keskmise ning pensionikulude suhe SKPsse peaks prognoosi kohaselt pikas perspektiivis ainult veidi suurenema. Stabiilsusprogrammis hinnanguliselt avaldatud 2008. aasta eelarveseisund on nõrgem kui eelmise programmi lähtepositsioon, mis suurendab elanikkonna vananemise pärssivat mõju eelarve jätkusuutlikkusele. Kui lähtuda komisjoni 2009. aasta kevadprognoosi kohasest 2009. aasta eelarveseisundist, suureneb jätkusuutlikkuse mahajäämus oluliselt. Lisaks on valitsemissektori võlakoorma praegune tase kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Finantssektori stabiliseerimiseks võetud meetmetega seotud riskid võivad nende realiseerumise korral halvendada veelgi riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kui valitsuse toetuste tasakaalustamiseks ei võeta edaspidi ette kulude kärpimist. Riigi rahanduse jätkusuutlikkust ähvardavaid ohte, mis praegu on keskmisel tasemel, saaks ilmselt vähendada keskpika perioodi suurema esmase ülejäägiga ja tegeliku pensioniea tõstmisega.

(9)

Hoolimata riigi rahanduse ja eelarvemehhanismide kindlusest ja usaldusväärsusest saaks Austria institutsioonilist eelarveraamistikku veelgi täiustada. Austria föderaaleelarve koostamise põhimõtted, mida reguleeritakse eelarve tulude ja kulude ühtlase jaotamise seaduse (2008–2013) ja sisemajanduse stabiilsuse paktiga (2008), on üsna keerukad ja läbipaistmatud pädevuse kattumise ning kaasotsustamise ja kaasrahastamise laialdase kasutamise tõttu kõigil kolmel valitsustasandil. Eelarveraamistiku täiustamisest tulenevat riiklike kulutuste suuremat tulemuslikkust tuleks kasutada eelkõige tervishoiu- ja haridussüsteemi toetamiseks. Sellega seoses väärib märkimist, et stabiilsusprogrammi 2009. aasta ajakohastatud versioonis viidatakse töörühmade loomisele tulude ja kulude ühtlase jaotamise ning tervishoiu ja eakate hoolekande reformimise vallas. Käegakatsutavaid tulemusi ei ole siiski oodata enne 2011. aastat. Austria valitsus on föderaalsel tasandil võtnud ette eelarvet käsitlevate õigusaktide ulatusliku reformimise, jõustades alates 1. jaanuarist 2009 uue mitmeaastase kuluraamistiku, milles on kindlaks määratud nelja järjestikuse aasta ülemmäärad (föderaalse eelarveraamistiku seadus – Bundesfinanzrahmengesetz). Selle abil loodetakse hoida ära protsüklilisi kulutusi ja tugevdada automaatsete stabiliseerimismehhanismide mõju. Pärast 2013. aastat on ette nähtud rakendada eelarve tulemuspõhist koostamist ja ajakohastada riigi rahanduse arvepidamise süsteemi.

(10)

Finantsturgude stabiliseerimiseks on Austria valitsus võtnud mitu meedet, sealhulgas eraisikute pangahoiuste tagamine (kuni 2009. aasta lõpuni piiramatu summaga ja sealt edasi summas kuni 100 000 eurot; samuti on tagatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate pangahoiused kuni 50 000 euro ulatuses). Kodumajapidamiste sääste on toetatud ka hoiu- ja laenuühistute (Bausparförderung) kaudu, mis peaks aitama kaitsta kinnisvaratagatisega eluasemelaene. Samuti on Austria valitsus andnud garantiisid vastselt asutatud riikliku kliiringupanga (OeCAG) poolt antud pankadevahelistele laenudele ja välja lastud võlakirjadele ning kommertspankade väärtpaberitele kuni 75 miljardi euro (27 % SKPst) väärtuses. Kapitalisüstide tegemiseks finantsasutustele on valitsus eraldanud ligikaudu 15 miljardit eurot (5,5 % SKPst), millest mai keskpaigaks oli kokku lepitud eraldiste tegemine 6,4 miljardi euro ulatuses, kuid praeguseks on välja makstud sellest ainult 4,7 miljardit eurot.

(11)

Austria 2008. aasta riigieelarve oli peaaegu tasakaalus, samuti ei ole maksebilanss puudujäägis, mistõttu võib fiskaalstiimuleid, mida valitsus 2009. ja 2010. aastaks on kehtestanud, pidada majanduslangusele reageerimisel asjakohaseks. Kooskõlas 2008. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga kehtestati majanduse elavdamise meetmed aegsasti – suur osa neist jõustus juba 2009. aasta esimeses kvartalis. Tööhõivemeetmetega püütakse ohjeldada koondamisi ja parandada kutseõpet. Krediidiraskustes ettevõtjatele antav toetus tuleb peamiselt eelarvevälistest vahenditest garantiide ja laenutoetuste näol. Enamik stiimuleid antakse eraisikute sissetulekutoetusena, mille puhul tulusid vähendatakse rohkem (1 kuni 1,5 % SKPst), kui tehakse lisakulusid (ligikaudu 0,5 % SKPst). Fiskaalmeetmete puhasmõju eelarvele hinnatakse 1,4 %le SKPst 2009. aastal ja 1,7 %le SKPst 2010. aastal. Kuna enamik elavdamismeetmetest on püsiva iseloomuga (85 %), võib tagasipöördumine tavapärase eelarvestrateegia juurde probleemseks kujuneda. Ehkki otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine (eelkõige madala sisetulekuga inimeste puhul) on kooskõlas valitsuse pikaajalise eesmärgiga vähendada tööjõu kõrget maksukoormust ja innustada töötamist, tuleb edaspidi vaeva näha valitsemissektori puudujäägi vähendamiseks, pidades eelkõige silmas, et ajakohastatud stabiilsusprogrammis ei ole ette nähtud riigieelarve märkimisväärset konsolideerimist enne 2013. aastat. Mõned eelnimetatud meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigipõhiste soovitustega, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 28. jaanuaril 2009. aastal majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel ja mis kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 19. märtsil heaks kiideti. Nende abil püütakse tugevdada kasvupotentsiaali (investeeringud infrastruktuuri ning teadus- ja arendustegevusse) ning tegeleda pikema perioodi kitsaskohtadega, nagu kliimamuutused, pöörates erilist tähelepanu energiatõhususele ja CO2 heitkoguste vähendamisele.

(12)

Pärast 2009. aasta ja 2010. aasta ekspansiivsust on eelarvepoliitika edaspidi üldjoontees neutraalne, nii et struktuurne eelarvetasakaal muutub aastatel 2011 ja 2012 vaid veidi ning paraneb 2013. aastal 0,5 % SKPst. Perioodil 2009–2013 peaks üldine puudujääk ületama üsna suurelt kontrollväärtuse 3 % SKPst ning eelarve peaks konsolideeruma alles programmiperioodi lõpuks. Stabiilsusprogrammis antakse teada, et „Austria valitsus võtab kuni 2012. aastani kõik vajalikud meetmed eelarveseisundi parandamiseks”, et panna piir kontrollväärtuse 3 % SKPst jätkuvale ületamisele. Siiski ei ole selles ette nähtud konkreetseid meetmeid puudujäägi vähendamiseks enne 2013. aastat. Samuti prognoositakse, et võla suhe ületab kogu programmiperioodi jooksul asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse, mis peegeldab 2009. ja 2010. aasta ekspansiivset eelarvepoliitikat ja stabiliseerimismeetmete mõju eelarvele.

(13)

Stabiilsusprogrammis on esitatud peaaegu kõik stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis nõutavad kohustuslikud ja enamik vabatahtlikest andmetest (5).

i)

rakendama plaanikohaselt 2009. ja 2010. aasta eelarvepoliitikat (sealhulgas stimuleerivaid meetmeid) kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning tühistama stabiilsuse ja kasvu pakti raames hiljemalt 2011. aastast alates fiskaalstiimulid, et toetada eelarve konsolideerimist olulisel määral keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks;

ii)

põhjendama meetmeid, mida peetakse vajalikuks valitsemissektori eelarvepuudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst;

iii)

parandama veelgi eelarveraamistikku, et tugevdada eelarvedistsipliini valitsemissektori kõikidel tasanditel suurema läbipaistvuse ja vastutuse kaudu, eelkõige ühtlustades erinevate valitsemistasandite seadusandlikud, haldusalased ja rahastamiskohustused.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/12

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5517 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/13

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/14

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et hinnapõhimõtted on enam-vähem vastavuses 24. märtsi 2004. aasta otsuse seisukohtadega juhtumis COMP/C-3/37.792 ja seega saab neid kasutada Microsofti kehtestatud tasuskeemide põhjendatuse hindamisalusena kõnealuses otsuses ettenähtud eesmärkidel.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuses esitatud tõlgendus WSPP hinnapõhimõtete kolme kriteeriumi (s.o Microsofti oma looming, innovatsioon ja võrdlus analoogiliste tehnoloogiatega) kohta väljendab asjakohaselt, milline on Microsofti koostalitlusvõimealase teabe väärtus selle kasutajale, välistades „strateegilise väärtuse”, mis tuleneb Microsofti turujõust personaalarvutite või töörühma serverite operatsioonisüsteemide turul.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et enne 22. oktoobrit 2007 ei olnud Microsofti tasuskeemid patendivaba lepingu puhul juhtumit COMP/C-3/37.792 käsitleva 24. märtsi 2004. aasta otsuse artikli 5 punkti a tähenduses põhjendatud.

4.

Nõuandekomitee nõustub, et komisjon võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikele 2 määrata kindlaks Microsofti karistusmaksete lõpliku suuruse 24. märtsi 2004. aasta otsuse artikli 5 punkti a rikkumise eest.

5.

Nõuandekomitee nõustub otsuses käsitletud rikkumise „asjakohase ajavahemikuga”.

6.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/15

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga Microsoftile määratavate karistusmaksete lõpliku suuruse osas, mis nähakse ette selle eest, et ta ei ole täitnud kohustust teha koostalitlusvõimealast teavet komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsuse nr 2007/53/EÜ artikli 5 punkti a alusel huvitatud ettevõtjatele põhjendatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks.

2.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/16

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/20

1.

Komisjon võttis 24. märtsil 2004 vastu EÜ asutamislepingu artikli 82 alusel algatatud menetluses (juhtum COMP/C-3/37.792) otsuse nr 2007/53/EÜ, mis on adresseeritud Microsoft Corporationile (edaspidi „Microsoft”). (2) Selles otsuses (edaspidi „otsus”) leidis komisjon muu hulgas, et Microsoft on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82 (edaspidi „EÜ artikkel 82”) ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54 (edaspidi „EMP artikkel 54”), keeldudes oktoobrist 1998 kuni otsuse vastuvõtmiseni avalikustamast töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete tarnijaile teatavat kindlaksmääratud teavet koostalitlusvõime kohta, (3) et neil oleks võimalik arendada ja turustada koostalitlusvõimelisi tooteid.

2.

Otsuse resolutiivosa artikli 5 punktid a ja c on järgmised:

3.

Pidades silmas asjaolu, et Microsoft eiras jätkuvalt otsust, võttis komisjon 10. novembril 2005, kui otsuse tegemisest oli möödunud üle aasta, vastu otsuse, millega kehtestati Microsoftile karistusmakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikele 1 (edaspidi „artikli 24 lõikel 1 põhinev otsus”). Artikli 24 lõikel 1 põhineva otsuse artikkel 1 on järgmine:

„Microsoft Corporation tagab, et ta täidab 15. detsembriks 2005 täielikult kohustused, mis on sätestatud komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsuse (K(2004) 900) artikli 5 punktides a ja c.

Kui need kohustused ei ole täidetud, määratakse Microsoft Corporationile alates sellest kuupäevast karistusmakse 2 miljonit EUR päevas.”

4.

Artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses on esialgu määratud kindlaks kaks aspekti, milles Microsoft ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad 2004. aasta otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Esiteks ei pakkunud Microsoft täielikku ja täpset tehnilist dokumentatsiooni teabega koostalitlusvõime kohta. Teiseks peeti põhjendamatult kõrgeks tasu, mida Microsoft nõudis kõnealusel ajal juurdepääsu eest teabele koostalitlusvõime kohta või selle teabe kasutamise eest.

5.

Pärast artikli 24 lõikel 1 põhineva otsuse vastuvõtmist esitas Microsoft operatsioonisüsteemiga Windows personaalarvutite ja töörühma serverite vahelisele sidele omaste protokollide laiendatud tehnilise kirjelduse (edaspidi „tehniline dokumentatsioon”). (4) Microsofti esitatud tehnilise dokumentatsiooni erinevate versioonide läbivaatamise järeldati, et dokumentatsioon ei pakkunud asjast huvitatud ettevõtjatele ikka veel täielikku ja täpset teavet koostalitlusvõime kohta, nagu seda nõuti 2004. aasta otsusega.

6.

12. juulil 2006 tegi komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 2 alusel otsuse, millega kinnitati artikli 24 lõikel 1 põhineva otsusega määratud karistusmakse lõplikuks suuruseks ajavahemikul 16. detsembrist 2005 kuni 20. juunini 2006 280,5 miljonit EUR artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses tuvastatud rikkumise esimese aspekti (Microsoft ei pakkunud täpset tehnilist dokumentatsiooni, mis sisaldab teavet koostalitlusvõime kohta) suhtes.

7.

12. juuli 2006. aasta otsusega muudeti ka artikli 24 lõikel 1 põhineva otsuse artiklit 1, suurendades Microsoftile määratud karistusmakset 2004. aasta otsuse artikli 5 punktide a ja c kohaldamata jätmise eest 3 miljoni EUR päevas alates 1. augustist 2006.

8.

Samal ajal, kui jätkus töö tehnilise dokumentatsiooni alal, tegeles komisjon artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses tuvastatud rikkumise teise aspektiga (Microsoft ei pakkunud teavet koostalitlusvõime kohta põhjendatud tingimustel).

9.

Pärast vastuväite saatmist Microsoftile 1. märtsil 2007, esitas Microsoft 21. mail 2007 täiendatud töörühma serveri protokollikava (Work Group Server Protocol Program, edaspidi „WSPP”) lepingud, mis reguleerivad koostalitlusvõimet käsitleva teabe kättesaadavust ja kasutamist. Nimetatud lepingud sisaldasid varem pakutust madalamate määradega kasutustasude tabelit. Microsoft teatas, et kavatseb kohaldada neid madalamaid määrasid tagasiulatuvalt 2004. aasta otsuse vastuvõtmise päevast. Microsoft oli mitmel varasemal juhul esitanud WSPP tasuskeemide muudetud versioone, neist esimese 29. oktoobril 2004, vähendades mitmel korral kohaldatavaid tasumäärasid.

10.

1. märtsil 2007 saadeti Microsoftile vastuväide (edaspidi „vastuväide”) esmase järeldusega, et Microsoft ei olnud veel täitnud kohustust pakkuda teavet koostalitlusvõime kohta põhjendatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

11.

23. aprillil 2007 saatis Microsoft vastuse vastuväitele ja loobus suulise ärakuulamise võimalusest.

12.

21. mail 2007 esitas Microsoft täiendatud töörühma serveri protokollikava (edaspidi „WSPP”) lepingud, mis reguleerivad koostalitlusvõimet käsitleva teabe kättesaadavust ja kasutamist. Need lepingud sisaldasid muudetud kasutusmaksude tabelit (edaspidi „21. mai 2007. aasta tasuskeem”). Microsoft teatas, et kavatseb „nüüd ametlikult üle minna madalamatele määradele”, kohaldades neid tagasiulatuvalt otsuse vastuvõtmise päevast. Microsoft oli mitmel varasemal juhul esitanud WSPP tasuskeemide muudetud versioone, neist esimese 29. oktoobril 2004, vähendades pärast arutelu mitmel korral kohaldatavaid tasumäärasid. Kõik nimetatud tasuskeemid tuli tunnistada otsuse aluseks olevate hinnakriteeriumide kohaselt põhjendamatuteks, mida peegeldavad Microsoftiga kokku lepitud WSPP hinnapõhimõtted. Need põhimõtted toetuvad kolmele kriteeriumile väljendamaks, milline on Microsofti koostalitlusvõime alase teabe väärtus selle kasutajale, välistades „strateegilise väärtuse”, mis tuleneb Microsofti turujõust personaalarvutite või töörühma serverite operatsioonisüsteemide turul (s.o Microsofti oma looming, innovatsioon ja võrdlus analoogiliste tehnoloogiatega).

13.

24. juulil 2007 saadeti Microsoftile asjaolusid käsitlev kiri, milles hinnati muudatusi Microsofti tasuskeemis, mis tehti pärast vastuväite saatmist, ning kutsuti ettevõtjat esitama märkusi, mille viimane 31. augustil 2007 ka esitas.

14.

22. oktoobril 2007 esitas Microsoft uue WSPP lepingute tasuskeemi. See uus skeem näeb ette patendivaba lepingut, mille alusel lubatakse juurdepääsu koostalitlusvõime alasele teabele ja selle kasutamist 10 000 EUR suuruse ühekordse makse vastu. Patendilitsentsi koostalitlusvõime alase teabe neile osadele, mis on Microsofti väitel patentidega kaitstud, annab patendileping, mille võib saada kas ülemaailmselt kasutustasu eest, mis moodustab 0,4 % litsentsisaaja puhastulust, või jaotatud hinnaga, mis näeb ette kasutustasu 0,25 % EMP saadavast ja 3,87 % mujal maailmas saadavast puhastulust. Komisjon oli 27. veebruari 2008. aasta otsust tehes seisukohal, et 22. oktoobri 2007 tasuskeem ei tekita enam vastuväiteid tasumäärade põhjendatuse ja mittediskrimineeriva iseloomu kohta.

15.

Microsoft on tarkvarafirma, mis asub Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis, Redmondis. Microsofti käive oli 2006. aasta juulist 2007. aasta juunini kestnud majandusaastal 51 120 miljonit dollarit. Microsoftis töötab üle kogu maailma kokku 78 500 inimest. Microsoft on esindatud kõigis EMP riikides.

16.

Käesolevas menetluses on asjaomane toode „Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemid”, nagu need on määratletud otsuse artikli 1 lõikes 9.

17.

Vastavalt otsuse põhjendusele 1003 on otsuse eesmärk „tagada, et Microsofti konkurendid saaksid arendada tooteid, mis oleksid koostalitlusvõimelised Windowsi domeeni arhitektuuriga, mida toetab valdav Windowsi kliendi personaalarvuti operatsioonisüsteem, ning saaksid seega otsustavalt konkureerida Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemiga.”

18.

Vastavalt otsuse põhjendusele 1008 „kehtib Microsofti tingimuste mõistlikkuse ja mittediskrimineerimise nõue eriti […] (ii) tasu kohta, mida Microsoft võib teabega varustamise eest nõuda; kõnealune tasu ei tohi kajastada strateegilist väärtust, mis tuleneb Microsofti turujõust klient-personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul või rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul.”

19.

2008. aasta veebruari otsuses hinnati seda, kas Microsoft täidab otsuse artikli 5 punkti c Microsofti poolt 21. mail 2007 saadetud muudetud WSPP lepingute ja neis kohaldatava tasuskeemi hindamise alusel. Et kõnealune tasuskeem tagab varasematest WSPP lepingute versioonidest madalamad tasumäärad, kehtib see hinnang kindlasti ka nimetatud varasemate versioonide tasuskeemide kohta. Skeemis ette nähtud määra kohaselt võetakse patenditu lepingu korral 0,5 % saaja puhastulust kõigi WSPP protokollide eest ja WSPP patendilepingu korral 0,7 % saaja puhastulust kõigi WSPP protokollide patendilitsentside eest.

20.

2008. aasta veebruari otsus keskendub Microsofti 2004. aasta otsuse artikli 5 punkti c kohasele kohustusele pakkuda patenteerimata teavet koostalitlusvõime kohta põhjendatud tasu eest.

21.

Komisjoni 2008. aasta veebruari otsuses selgitatakse, et WSPP hinnapõhimõtete puhul on nõuetekohaselt arvestatud 2004. aasta otsuse seisukohtadega, mida on väljendatud otsuse põhjenduses 1003 ja põhjenduse 1008 punktis ii. 27. veebruari 2008. aasta otsuses järeldatakse, et veenvate tõendite puudumisel peaaegu kõikide Microsofti koostalitlusvõime alast teavet sisaldavas tehnilises dokumentatsioonis avalikustatud patenteerimata protokollitehnoloogiate innovaatilisuse kohta ning võttes arvesse võrreldavate tehnoloogiate turuhinnangut (vrd WSPP hinnapõhimõtete kokkuvõtet punktis 10), tuleb tasuskeeme, mida Microsoft kohaldas enne 22. oktoobrit 2007, pidada otsuse artikli 5 punkti a kohaselt põhjendamatuteks. Seda hinnangut kinnitavad nii seirehalduri kui ka tehniliste välisekspertide (TAEUS) aruanded.

22.

Käesolev 2008. aasta veebruari otsus käsitleb ajavahemikku 21. juunist 2006 kuni 21. oktoobrini 2007 (edaspidi „kõnealune ajavahemik”).

23.

27. veebruari 2008. aasta otsuses kinnitatakse Microsoftile määratud karistusmakse suuruseks kõnealuse ajavahemiku eest 899 miljonit EUR.

24.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikele 2 võib komisjon, kui asjaomane ettevõtja on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana.

25.

Karistusmakse lõpliku summa arvutamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmisi asjaolusid:

26.

Ajavahemikus 21. juunist 2006 kuni 21. oktoobrini 2007 kinnitatakse komisjoni 10. novembri 2005. aasta otsusega K(2005) 4420 (lõplik) Microsoft Corporationile (sest ta ei ole täitnud kohustust teha teave koostalitlusvõime kohta otsuse artikli 5 punkti a alusel huvitatud ettevõtjatele põhjendatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks) määratud karistusmakse lõppsummaks 2008. aasta veebruari otsusega 899 miljonit EUR.

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/24

MANIL V.

Rue du Tambour 2

6838 Corbion

BELGIQUE/BELGIË

TABACS COUVERT

Rue des Abattis 49

6838 Corbion

BELGIQUE/BELGIË

TABAC MARTIN

Rue de France 176

5550 Bohan

BELGIQUE/BELGIË

BELFEPAC nv

R. Klingstraat 110

8940 Wervik

BELGIQUE/BELGIË

VEYS TABAK nv

Repetstraat 110

8940 Wervik

BELGIQUE/BELGIË

MASQUELIN J.

Wahistraat 146

8930 Menen

BELGIQUE/BELGIË

VANDERCRUYSSEN P.

Kaaistraat 6

9800 Deinze

BELGIQUE/BELGIË

NOLLET bvba

Lagestraat 9

8610 Wevelgem

BELGIQUE/BELGIË

„Asenovgrad — Tabak“ AD

Street „Aleksandar Stamboliyski“ 22

4230 Asenovgrad

BULGARIA

„Blagoevgrad BT“ AD

Street Pokrovnishko Shosse 1

2700 Blagoevgrad

BULGARIA

„Missirian Bulgaria“ AD

Blvd. „Madara“ 25, entr. A, app. 36

9700 Shumen

BULGARIA

„Topolovgrad — BT“ AD

Street „Hristo Botev“ 10

8760 Topolovgrad

BULGARIA

„Bulgartabak Holding“ AD

Street „Graf Ignatiev“ 62

1000 Sofia

BULGARIA

„Pleven — BT“ AD

District Pleven

5850 Yasen

BULGARIA

„Cigarette factory“ EAD

Street „Avksentiy Veleshki“ 23

4000 Plovdiv

BULGARIA

„Gotse Delchev — Tabak“ AD

Street „Tsaritsa Yoana“ 12

2900 Gotse Delchev

BULGARIA

„Dulovo — BT“ AD

„Zona Sever“ 1

7650 Dulovo

BULGARIA

„Dupnitsa — Tabak“ AD

Street „Yahinsko Shose“ 1

2600 Dupnitsa

BULGARIA

„Kardzhali — Tabak“ AD

Street „Republikanska“ 1

6600 Kardzhali

BULGARIA

„Pazardzhik — BT“ AD

Street „Dr. Nikola Lambrev“ 24

4400 Pazardzhik

BULGARIA

„Parvomay — BT“ AD

Street „Omurtag“ 1

4270 Parvomay

BULGARIA

„Sandanski — BT“ AD

Street „Svoboda“ 38

2800 Sandanski

BULGARIA

„Smolyan Tabak“ AD

Street „Trakiya“ 1

4701 Smolyan

BULGARIA

„Yambol — Tabak“ AD

Street „Yambolen“ 7

8600 Yambol

BULGARIA

„Isperih — BT“ AD

Street „Vasil Levski“ 3

7400 Isperih

BULGARIA

VK „Mladost-95“

Street „9-ti septembri“ 2

6800 Momchilgrad

BULGARIA

ZPK „Tyutyun“

Stara Zagora District

6295 Glavan

BULGARIA

„Alliance One Tobacco Bulgaria“ EOOD

Blvd. Saedinenie 62

6300 Haskovo

BULGARIA

„Nord Tabak — Nikotiana“ AD

Blvd. „Madara“ 25, entr. A, 3rd floor, app. 18

9700 Shumen

BULGARIA

„Mehanika“ AD

Street „P. Tsikalov“ 10

4550 Peshtera

BULGARIA

„Leaf Tobacco — A. Mihaylidis“ AD

Promishlena zona 1

2800 Sandanski

BULGARIA

„Trakia — tabak“ EOOD

Street George Papazov 7

8600 Yambol

BULGARIA

„Socotab — Bulgaria“ EOOD

Street Saborna 2A

1000 Sofia

BULGARIA

ET „Zaara — Yancho Ivanov“

Street „Aleksandar Ekzarh“ 7, ap. 4, 4th floor

6000 Stara Zagora

BULGARIA

„Sofia — BT“ AD

Ovcha kupel

Blvd. „Tsar Boris III“ 134

1618 Sofia

BULGARIA

„Balgarski tyutyuni“ AD

Street „Yaldaram“ 1

6850 Dzhebel

BULGARIA

ET „Prominvest — Milcho Yanudov“

Industrial zone, Zelendolsko shosse

P.O. Box 119

Blagoevgrad District

2700 Blagoevgrad

BULGARIA

ET „Nesho Miranov“

Vratsa District

Street „Vasil Levski“ 90

3200 Byala Slatina

BULGARIA

ET „Barbaros — Myumyun Ahmed“

Street „Sini vrah“ 40

4230 Asenovgrad

BULGARIA

ET „Nuri Hadzhiyusein“

Asenovgrad district

4264 Zlatovrah

BULGARIA

„Slantse — K. Belchev“ OOD

Street „Hristo Botev“ 117, vh. G, et. 5, ap. 10

6000 Stara Zagora

BULGARIA

Tyutyuneva kooperatsiya „Zlaten list“

Street „Polkovnik Drangov“ 10

2850 Petrich

BULGARIA

„Prominvest“ EOOD

Street „T. Aleksandrov“ 16

2700 Blagoevgrad

BULGARIA

ET „Mitko Chaushev — Virzhiniya 94“

Municipality Parvomay

4280 Dalbok Izvor

BULGARIA

„Valtabak“ EOOD

Maritza municipality

Plovdiv district

Tobacco storehouse or Tyutyuneva baza

4173 Manole

BULGARIA

ET „Tobacco Trade — Rashko Mechtanov“

Pazardzhik District

Street Vtora 9

4452 Krali Marko

BULGARIA

„Silvarsan Bulgaria“ EOOD

ploshtad „Gradska Bolnitsa“ 1

Biznestsentar-21 vek

et. 4, ofis-apartament 3

6300 Haskovo

BULGARIA

„Slantse Stara Zagora — BT“ AD

Street „Stamo Pulev“ 1

6000 Stara Zagora

BULGARIA

„Shumen BT“ AD

Street „Madara“ 38

9700 Shumen

BULGARIA

„Dzambaz“ OOD

District Yambol, Straldzha municipality

Street P. Penev 2A

8690 Zimnica

BULGARIA

„Tobacco Leaf House“ OOD

Blvd. „Hristo Botev“ 92 V, sector C, et. 3

4000 Plovdiv

BULGARIA

ALLIANCE ONE ROTAG AG

Hardeckstraße 2a

76185 Karlsruhe

DEUTSCHLAND

JAKOB METZ KG

Hauptstraße 75

76863 Herxheim-Hayna

DEUTSCHLAND

AGROEXPANSIÓN, S.A.

C/Suero de Quiñones, 42, 2a planta

28002 Madrid

ESPAÑA

COMPAÑÍA ESPAÑOLA DE TABACO EN RAMA S.A. (CETARSA)

Avda. de las Angustias, no 20

10300 Navalmoral de la Mata (Cáceres)

ESPAÑA

WORLD WIDE TOBACCO ESPAÑA, SA

Paseo de la Castellana, 110, piso 12

28046 Madrid

ESPAÑA

UNION DES COOPÉRATIVES AGRICOLES DES PLANTEURS DE TABAC (UCAPT)

Z.I. de Madrazès

24200 Sarlat

FRANCE

Tiberina Tabacchi SRL

Località San Croce 45

52037 Sansepolcro

ITALIA

Tabacchi Poiana — Società Cooperativa Agricola a mutualità prevalente

Largo Europa 101

36026 Pojana Maggiore

ITALIA

Contab sud SRL

Via Dominutti 20

37135 Verona

ITALIA

CO.VE.TAB. Cooperativa Veneta Tabacchi Società Cooperativa Agricola

Via XXV Aprile 17/b

37053 Cerea

ITALIA

MELLA SRL.

Via Signoria 2

35010 San Giorgio delle Pertiche

ITALIA

Consorzio Tabacchicoltori Monte Grappa di Bassano del Grappa

Via Divisione Julia 2

36061 Bassano del Grappa

ITALIA

Cooperativa Tabacchi Verona Società Agricola

Via Canove 15

37056 Salizzole

ITALIA

A.T.I. SRL

Corso Trieste 24

81100 Caserta

ITALIA

Manifatture Sigaro Toscano SRL

L.go Toniolo 6

00186 Roma

ITALIA

CECAS — Coop.va Agr.

Contrada Olivola

82100 Benevento

ITALIA

CO.SV.A.S.C. ARL

Via Macchioni 7

83025 Montoro Inferiore

ITALIA

Comatab SRL

Via Torre 1

83012 Cervinara

ITALIA

Cons. Bright Italia S.C. ARL

Via G. Garibaldi 87

06034 Foligno

ITALIA

PROTAB S.C. ARL

Fraz. Cerbara Via C. Marx 4

06012 Città di Castello

ITALIA

COOP. Agricola Int. Prov. le. — C.A.I.

Via Paduli — Buonalbergo

82020 Paduli

ITALIA

Deltafina SPA

Via Monte Fiorino 4

05919 Orvieto Scalo

ITALIA

Domenico De Lucia SPA

Via Maddaloni 3

81027 San Felice a Cancello

ITALIA

Eurotabac S.C. ARL

C. da Mascanfroni

82100 Benevento

ITALIA

MPM Tabacchi Sud SRL

Via Giardino 9

82010 San Nicola Manfredi

ITALIA

Phonix International Tobacco SRL

Fraz S.M. Ingrisone V. Capocas

82010 San Nicola Manfredi

ITALIA

TAB Trade SRL

Via S. Gioacchino 52

80011 Acerra

ITALIA

SA. Tab. Sannio Tabacchi

C. da Festola

82010 San Leucio del Sannio

ITALIA

SACIT SUD SRL

Contrada San Giovanni

82018 San Giorgio del Sannio

ITALIA

Tobacco Products and Blenders SR

Piazza Euclide 2

00197 Roma

ITALIA

USAG TABACCHI SRL

Piazza Vanvitelli 33

81100 Caserta

ITALIA

Trestina AZ Tab.

Via Fortebraccio 32

06018 Città di Castello

ITALIA

Alliance One Rotag AG

Hardeckstrasse 2a

76185 Karlsruhe

ÖSTERREICH

Universal Leaf Tobacco Poland Sp. z o.o.

Street Przemysłowa 20

28-300 Jędrzejów

POLSKA/POLAND

FTK Spółka z o.o.

Street Leśna 2

22-300 Krasnystaw

POLSKA/POLAND

Philip Morris Polska Tobacco Sp. z o.o.

Jana Pawła II 196

31-982 Kraków

POLSKA/POLAND

Luxor Sp. z o.o.

Mała Wieś 10

05-622 Belsk Duży

POLSKA/POLAND

Tabak Polen Sp. z o.o.

Al. Solidarności 129/131

00-898 Warszawa

POLSKA/POLAND

Fábrica de Tabaco Estrela

Empresa Madeirense — Tabacos S.A.

Rua de Santa Catarina

9500-240 Ponta Delgada

PORTUGAL

SC Integrado SRL

Street Aleea Trandafirilor nr. 1

Zimnicea, jud. Teleorman

ROMÂNIA

SC Investrom Farm SRL

B-dul Burebista 4, Bl. D3, Sc. 3, Et. 07, ap. 99

Sector 3, București

ROMÂNIA

Ult Hungary ZRT

Dugonics u. 2. sz.

4400 Nyíregyháza

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

SC Itália Tobacco Production SRL

Comuna Mogoșoaia nr. 42 B

Judetul Ilfov

ROMÂNIA

Doffer Dohanyfermentalo Hungaria SA – sucursula Arad România

Street Calea Vanatori nr. 55/c

Judetul Arad

ROMÂNIA

Aris Tobacco spol. s r. o.

Kálnická cesta 8

934 01 Levice

SLOVENSKO/SLOVAKIA

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/29

Agentschap voor Landbouw en Visserij

Markt en Inkomensbeheer

Ellipsgebouw 3de verdieping

Koning Albert II-laan 35 bus 41

1030 Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Service public de Wallonie

Direction générale de l'Agriculture, des Ressources naturelles et de l'Environnement

Département des aides

Direction des Surfaces agricoles

Chaussée de Louvain 14

5000 Namur

BELGIQUE/BELGIË

Tobacco Fund Regional Unit

bul. Bulgaria 14, office 504

4700 Smolyan

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

Street Vasil Levski 67, et. 1, st. 9

7400 Isperih

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

Street Petar Beron 2

8500 Aytos

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

Street Tsar Osvoboditel 4, office 2

6300 Haskovo

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

Street Hristo Botev 15

2900 Gotse Delchev

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

Street Minyorska 1

6600 Kardzhali

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Tobacco Fund Regional Unit

(Institute on tobacco and tobacco products)

4108 Markovo

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Hauptzollamt Hamburg-Jonas

Süderstraße 63

20097 Hamburg

DEUTSCHLAND

Junta de Castilla y León

Consejería de Agricultura y Ganadería

Dirección General de Política Agraria Comunitaria

C/Rigoberto Cortejoso, 14, 3a planta

47014 Valladolid

ESPAÑA

Junta de Extremadura

Consejería de Agricultura y Desarrollo Rural

Dirección General de Política Agraria Comunitaria

Avenida de Portugal s/n

06800 Mérida

ESPAÑA

Agence Unique de Paiement

12 rue Henri Rol-Tanguy-TSA 10001

93555 Montreuil-sous-Bois Cedex

FRANCE

AGEA

Via Torino 45

00184 Roma

ITALIA

AVEPA

Centro Tommaseo

Via N. Tommaseo 67 C

35131 Padova

ITALIA

ARTEA

Via San Donato 42/1

50127 Firenze

ITALIA

Hauptzollamt Hamburg-Jonas

Süderstraße 63

20097 Hamburg

DEUTSCHLAND

Agencja Rynku Rolnego

ul. Nowy Świat 6/12

00-400 Warszawa

POLSKA/POLAND

IFAP

Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas

Rua Fernando Curado Ribeiro n.o 4 G

1600 Lisboa

PORTUGAL

DADR Alba

Str. Vasile Goldiș nr. 8B

Alba-Iulia

ROMÂNIA

DADR Arad

Str. Cloșca nr. 46

Arad

ROMÂNIA

DADR Argeș

Str. Armand Călinescu nr. 44

Pitești

ROMÂNIA

DADR Bihor

Str. Dimitrie Cantemir nr. 24-26

Oradea

ROMÂNIA

DADR Bistrița Năsăud

Str. Piața Petru Rareș nr. 2

Bistrița

ROMÂNIA

DADR Botoșani

Str. Calea Națională nr. 81

Botoșani

ROMÂNIA

DADR Brăila

Str. Călărași nr. 58

Brăila

ROMÂNIA

DADR Buzău

Str. Victoriei nr. 1

Buzău

ROMÂNIA

DADR Caraș Severin

Str. Piața Republicii nr. 28

Reșița

ROMÂNIA

DADR Călărași

Str. Prel. București nr. 26 B1.D3

Călărași

ROMÂNIA

DADR Cluj

Str. Piața Avram Iancu nr. 15

Cluj

ROMÂNIA

DADR Constanța

Str. Revoluția din 22 dec. 1989 nr. 17-19

Constanța

ROMÂNIA

DADR Dâmbovița

Str. Tudor Vladimirescu nr. 175

Târgoviște

ROMÂNIA

DADR Dolj

Str. Păltiniș nr. 2

Craiova

ROMÂNIA

DADR Galați

Str. Domnească nr. 96

Galați

ROMÂNIA

DADR Giurgiu

Str. Ghizdarului nr. 2

Giurgiu

ROMÂNIA

DADR Gorj

Str. Victoriei nr. 2

Târgu Jiu

ROMÂNIA

DADR Ialomița

Str. B-dul Chimiei nr. 19

Slobozia

ROMÂNIA

DADR Iași

Str. Ștefan cel Mare nr. 47-49

Iași

ROMÂNIA

DADR Mehedinți

Str. Crișan nr. 87

Turnu Severin

ROMÂNIA

DADR Mureș

Str. B-dul Gheorghe Doja nr. 9

Târgu Mureș

ROMÂNIA

DADR Olt

Str. Arcului nr. 20

Slatina

ROMÂNIA

DADR Prahova

Str. Anton Pann nr. 7

Ploiești

ROMÂNIA

DADR Satu Mare

Str. 1 Decembrie 1918 nr. 15

Satu Mare

ROMÂNIA

DADR Teleorman

Str. C. Brâncoveanu nr. 73

Alexandria

ROMÂNIA

DADR Timiș

Str. Libertății nr. 1

Timișoara

ROMÂNIA

DADR Tulcea

Str. Mahmudiei nr. 10bis

Tulcea

ROMÂNIA

DADR Vaslui

Str. Eternității nr. 1

Vaslui

ROMÂNIA

DADR Vrancea

Str. Republicii nr. 5

Focșani

ROMÂNIA

DADR Ilfov

Șos. Berceni nr. 104

București

ROMÂNIA

Pôdohospodárska platobná agentúra

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/32

1.

9. juulil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Barclays Group (edaspidi „Barclays”, Ühendkuningriik) ja CNP Assurances (edaspidi „CNP”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Barclays Vida y Pensiones Compañía de Seguros S.A. (edaspidi „BVP”, Hispaania) üle, mis on praegu ettevõtja Barclays ainukontrolli all, aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 2 2964301 või 2967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5572 – Barclays/CNP/Barclays Vida y Pensiones):

18.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/33