9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/1

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

2009/C 156/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	22.7.2008
Riikliku abi viitenumber	N 683/07
Liikmesriik	Leedu
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Nuostolių, patirtų dėl gyvūnų užkrečiamųjų ligų, kompensavimas
Õiguslik alus	— Lietuvos Respublikos žemės ūkio ir kaimo plėtros įstatymas, (Žin., 2002, Nr. 72-3009); — Lietuvos Respublikos veterinarijos įstatymas, (Žin., 1992, Nr. 2-15); — Lietuvos Respublikos Vyriausybės 2006 m. spalio 11 d. nutarimas Nr. 987 Dėl valstybės institucijų, savivaldybių ir kitų juridinių asmenų, atsakingų už Europos žemes ūkio garantijų fondo priemonių įgyvendinimą, paskyrimo; — Projektas. Nuostolių, patirtų likviduojant gyvūnų užkrečiamųjų ligų protrūkius, įvertinimo ir atlyginimo taisyklės.
Meetme liik	Loomahaiguste likvideerimine
Eesmärk	Valdkonna areng
Abi vorm	Otsetoetus ja subsideeritud teenused
Eelarve	Üldeelarve 115 000 000 Leedu litti (ligikaudu 33,3 miljonit EUR)
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	Kuni 31.12.2013
Sektorid	Põllumajandussektor
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija Gedimino pr. 19 LT-01103 Vilnius LIETUVA/LITHUANIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 48/09
Liikmesriik	Eesti
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Meetod riigiabi elemendi arvutamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiide andmisel
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Laenutagatisena antud riigiabi arvutamise metoodika
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	31.12.2013
Sektorid	Põllumajandus ja maapiirkondades tegutsevad VKEd
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Maaelu Edendamise Sihtasutus R. Tobiase 4 10147 Tallinn EESTI/ESTONIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/3

---

Komisjoni teatis, mis käsitleb ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kehtivuse pikendamist

2009/C 156/02

Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (1) kaotavad kehtivuse 9. oktoobril 2009. (2)

Alates nende vastuvõtmisest 2004. aastal on komisjon kohaldanud nimetatud suuniseid korduvalt ja kogemus on näidanud, et need on usaldusväärne alus seda liiki riigiabi andmise kontrollimiseks.

Majanduskriis on põhjustanud keerulise ja ebastabiilse majandusolukorra. Võttes arvesse vajadust tagada järjepidevus ja õiguskindlus riigiabi andmisel finantsraskustes olevatele äriühingutele, on komisjon otsustanud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate olemasolevate ühenduse suuniste kehtivust pikendada 9. oktoobrini 2012.

---

(1)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2–17.

(2)  Vt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (ELT C 244, 1.10.2004, lk 15) punkti 102.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/4

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5553 – Perdigão/Sadia)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 156/03

29. juunil 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5553 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/4

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5510 – Atlantia/Sias/Acciona/Itinere Chilean Assets)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 156/04

26. juunil 2009 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5510 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/5

---

Euro vahetuskurss (1)

8. juuli 2009

2009/C 156/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3901
JPY	Jaapani jeen	131,02
DKK	Taani kroon	7,4469
GBP	Inglise nael	0,86495
SEK	Rootsi kroon	11,0600
CHF	Šveitsi frank	1,5162
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0770
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,047
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	278,10
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7000
PLN	Poola zlott	4,4338
RON	Rumeenia leu	4,2178
TRY	Türgi liir	2,1623
AUD	Austraalia dollar	1,7728
CAD	Kanada dollar	1,6206
HKD	Hong Kongi dollar	10,7738
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2168
SGD	Singapuri dollar	2,0323
KRW	Korea won	1 776,14
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,3450
CNY	Hiina jüaan	9,4984
HRK	Horvaatia kuna	7,3430
IDR	Indoneesia ruupia	14 248,39
MYR	Malaisia ringit	4,9522
PHP	Filipiini peeso	67,049
RUB	Vene rubla	44,1250
THB	Tai baht	47,368
BRL	Brasiilia reaal	2,7686
MXN	Mehhiko peeso	18,7010
INR	India ruupia	67,9620

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/6

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 156/06

Abi nr: XA 387/08

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: De provincies Groningen en Drenthe

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Provinciale Agrarische bedrijfsverplaatsings regelingen, zie onder rechtsgrondslag voor de exacte benamingen.

Õiguslik alus:

—	Wet inrichting landelijk gebied

—	Provinciewet

—	Wet inkomstenbelasting 2001, art. 3.54

—

De volgende provinciale regelingen: Provints Kava nimetus Groningen Programma landelijk gebied PMJP 2007-2013 Groningen; deel 3 kader voor subsidies en overeenkomsten; paragraaf 9.3 Beleidsregel Verplaatsing Grondgebonden Agrarische Bedrijven Drenthe Provinciaal Meerjarenprogramma Drenthe, deel 3 subsidiegids, 2. subsidies voor natuur, verwerving EHS, Agrarische bedrijfsverplaatsingen

Abikavaga ettenähtud aastased kulud (miljonites EUR):

Provints	2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku (1)
Groningen	0,5	0,5	0,5	0,5	0,5	0,5	3
Drenthe	0,8	0,8	0,8	0,8	0,8	0,8	kuni 4,8

Abi suurim osatähtsus: Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 kohaselt toetatakse maa olemasolust sõltuvaid põllumajandusettevõtteid järgmiselt:

Need põllumajandustootjad, kes lõpetavad oma põllumajandusettevõtte tegevuse maksudega seotud kaalutlustel, et paigutada ettevõte ümber, on kohustatud maksma makse oma (vana) põllumajandusettevõttega seotud varjatud reservide ja muude sarnaste varade pealt. Põllumajandustootja jaoks on need sellised kulud, mis on otseselt ja lahutamatult seotud tema põllumajandusettevõtte ümberpaigutamisega. Abikava kohaselt antakse abi kuni 100 % ulatuses tegelikest kuludest; see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõikega 2.

Ümberpaigutamise kulud (punkti a) alusel) hõlmavad järgmist:

ümberpaigutamise tegelikud kulud (nt vahendite ja loomade uude kohta viimise kulud);

notaritasud ja maakatastri toimingute lõivud;

ümberpaigutamisega seoses tasutav võõrandamismaks;

ümberpaigutamisega seonduvad nõustamistasud (nt maaklerite ja raamatupidajate tasud).

Ümberpaigutamisega seonduvad investeerimiskulud (punkti b) alusel) hõlmavad järgmist:

uue koha põllumajandushoonete ja rajatistega seonduvad investeerimiskulud;

üldised (nõustamisega seotud) tasud, nt arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud ning ümberpaigutamisega seonduvate teostatavusuuringute kulud. Õigusabikulud (seoses litsentside, maakasutuskava muudatuste, artikli 19 kohaste menetluste, roheliste sertifikaatide ja muu sellisega) ei ole hõlmatud.

Punktide b ja c kohane hüvitis arvutatakse tüüpilise turuväärtuse alusel. Abi moodustab 40 % positiivsest erinevusest ühelt poolt vana asukoha ja hoonete tüüpilise turuväärtuse ning teiselt poolt järgmiste kulude kogusumma vahel:

põllumajandusettevõtte uue asukoha ja hoonete tüüpiline turuväärtus ning

uute põllumajandushoonete rajamise, ajakohastamise, asendamise ja/või laiendamisega seotud investeeringud.

Rakendamise kuupäev: Rakendamine algab pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, nagu on täpsustatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 18 lõikes 1, või pärast seda, kui avaldatakse määrus, milles käsitletakse 3. septembri 2007. aasta määruse jõustumist, millega muudetakse 2001. aasta määrust tulumaksu rakendamise kohta (Uitvoeringsbesluit inkomstenbelasting 2001), Stb. 2007, 328.

Abikava kestus: Kuni 31. detsembrini 2013.

Abi eesmärk: Heade tulevikuväljavaadetega põllumajandusettevõtete üldistes huvides ümberpaigutamine, kui põllumajandusmaa on vajalik geograafilise jaotuse või põllumajandusstruktuuri, looduse, maastiku, vee või keskkonna seisundi parandamiseks.

Asjaomased sektorid: Kõik põllumajandusliku esmatootmisega tegelevad põllumajandusettevõtted, mis toodavad EÜ asutamislepingu I lisas loetletud tooteid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Provints	Aadress
Groningen	Postbus 610, 9700 AP Groningen
Drenthe	Postbus 122, 9400 AC Assen

Veebilehed:

Provints	Veebileht
Groningen	http://www.provinciegroningen.nl/boa/documenten/boerderijverplaatsingr0901.pdf
Drenthe	www.provincie.drenthe.nl/actueel/bekendmakingen/?ActItmIdt=12790

Muu teave: Maaelu arengukava 2007–2013 meede 125 näeb ette ettevõtete ümberpaigutamise toetamise võimaluse. Provintsid otsustasid seda võimalust mitte kasutada, kuna nimetatud meede pakub üksnes ammoniaagiheidete ja ammoniaagi sadestumise vähendamise rahastamise võimalust, aga maastiku, vee ja põllumajandusstruktuuridega seonduvate riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikaeesmärkide tõhusaks täitmiseks on vaja laiemat lähenemisviisi toetuskavale.

Abi nr: XA 442/08

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Castilla-La Mancha

Abikava nimetus: Ayudas para la realización de auditorías, análisis y estudios

Õiguslik alus: Convocatorias de ayudas para las cooperativas agrarias:

Orden de 8.6.2000 de la Consejería de Agricultura y Medio Ambiente por la que se establecen los programas de fomento de la calidad agroalimentaria en Castilla-La Mancha (FOCAL 2000) programa 1 cooperativismo agrario

Orden de de la Consejería de Agricultura y Desarrollo Rural, por la que se aprueban las bases reguladoras de las ayudas para la mejora de las estructuras asociativas agrarias en Castilla-La Mancha y se convocan dichas ayudas para el año 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: üldsumma 200 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

Auditeid, analüüse või uuringuid läbiviivate või kvaliteedistandardeid kehtestavate väliste ettevõtjate esitatavad kulud.

Näitustel, messidel või konkurssidel osalemise korral on abikõlblikud kulud osavõtutasud, trükiste maksumus ja ruumide rent.

Rakendamise kuupäev: alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15) ja kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 14).

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus, loomakasvatus, metsandus ja kalandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Agricultura y Desarrollo Rural

C/Pintor Matías Moreno, no 4

45004 Toledo

ESPAÑA

Veebileht: Ajutiselt:

http://www.jccm.es/agricul/paginas/ayudas/cooperativismo/cooperativismo.htm

kuid pärast avaldamist aadressil

www.jccm.es/cgi-bin/docm.php3

---

(1)  Aastasummad on ligikaudsed; kavandatud kogueelarve jääb samaks.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/9

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 156/07

Abi nr: XA 82/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunitat Valenciana

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Intercitrus

Õiguslik alus: Propuesta de Resolución del expediente acogido a la linea «Promoción Agroalimentaria de los cítricos»

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 250 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 2009. aasta detsembrini

Abi eesmärk: Messidel osalemine; ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste korraldamine; apelsine ja mandariine käitlevad teavituskampaaniad, et suurendada kõnealuste puuviljade tarbimist nende toiteväärtuse ja sellest tervisele tuleneva kasu rõhutamise abil, tingimusel et üksikettevõtteid, marginimesid või päritolu ei nimetata; edendustegevus koolides, kus sihtrühmaks on kooliealised lapsed; teaduslike andmete läbivaatamine ja analüüs, et esitada ettepanekuid sellistesse loeteludesse lisamiseks, mida koostatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) kohaselt; turgude arengut käsitlevate teadmiste parandamine. Abikõlblikud kulud vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 15 sätestatud kuludele.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Valencia autonoomse piirkonna põllumajandus- ja toiduainesektori VKEd

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/INTERCITRUS%202009.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 96/2009

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunitat Valenciana

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Consejo Regulador Igp Cítricos Valencianos.

Õiguslik alus: Ayuda individual nominativa: Presupuestos de la Generalitat 2009

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 604 750,00 EUR

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 2009. aasta detsembrini

Abi eesmärk: Ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, messide ja näituste korraldamine ning nendel osalemine (abikõlblikud kulud on järgmised: näitusekoha, -leti või -ruumide rent; osalemistasud; reisikulud ja tegevusega seotud trükiste kulud); selliste kataloogide avaldamine või veebilehtede tegemine, milles esitatakse faktilist laadi teavet asjaomase piirkonna tootjate või asjaomase toote tootjate kohta, kui teave ja esitus on neutraalsed ja kõigil asjaomastel tootjatel on võrdsed võimalused kõnealuses trükises esindatud olla; faktilist laadi teave geneeriliste toodete, nende toiteväärtuseliste eeliste ja soovitatava kasutamise kohta, mis võib hõlmata ka toote päritolu, tingimusel et viited päritolule vastavad täpselt Euroopa Ühenduses registreeritud viidetele (artikli 15 lõike 2 punkti e viimane lõik).

Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 15 ette nähtud tegevused.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Valencia autonoomse piirkonna põllumajandus- ja toiduainesektori VKEd

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/Consejo_Regulador_IGP_CITRICOS_VALENCIANOS.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 99/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Haute-Garonne’i departemang

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Indemnisation des pertes entraînées par la fièvre catarrhale ovine (FCO) en Haute-Garonne: réduction des surcoûts de mise en «quarantaine» des jeunes bovins en surplus sur les exploitations.

Õiguslik alus: Articles L 1511-2 et L 1511-5 du code général des collectivités territoriales;

15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 2;

Arrêté du 15 décembre 2008 modifiant l'arrêté du 1er avril 2008 définissant les zones réglementées relatives à la fièvre catarrhale du mouton;

nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsus 90/424/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas;

Délibération du Conseil général de la Haute-Garonne du 28 janvier 2009

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 1 miljon EUR

Abi suurim osatähtsus: kuni 100 %

Kõnealune abi on ette nähtud selliste loomade puhul, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele:

on sündinud põllumajandusettevõttes ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 1. juunini 2008 ning on registreeritud Haute-Garonne’is;

asuvad põllumajandusettevõttes pärast 22. augustit 2008;

on vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku serotüüpide 1 ja 8 vastu;

on turustatud enne 1. märtsi 2009.

Abi eesmärk on katta noorloomade karantiinis hoidmisest tulenevad lisakulud kuni 100 % ulatuses või 105 EUR looma kohta.

Karantiinis hoidmise miinimumkulud on hinnanguliselt 161,44 eurot karantiinis hoidmise 62 päeva eest (karantiini lõppedes on viroloogilise testi tulemus negatiivne) ning 201,72 EUR karantiinis hoidmise 81 päeva eest:

—   sööt: 1,70 EUR päeva kohta;

—   allapanu ja veterinaarabiga seotud kulud: 0,42 EUR päeva kohta;

—   tulu edasilükkamine: 30 EUR looma kohta.

Kulu 62 päeva eest:

= (1,7 + 0,42) × 62 + 30 = 161,44 EUR

kulu 81 päeva eest:

= (1,7 + 0,42) × 81 + 30 = 201,72 EUR

Esimesel juhul tasub põllumajandustootja 56,44 EUR.

Teisel juhul tasub põllumajandustootja 96,72 EUR.

Rakendamise kuupäev: 27. märts 2009, alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 2009. aasta lõpuni

Abi eesmärk: Kuna Haute-Garonne’i departemang on:

alates 20. juunist 2008 kitsendustega tsoon, kus levib lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp 8;

alates 22. augustist 2008 kitsendustega tsoon, kus levivad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübid 1 ja 8,

pidid departemangu põllumajandustootjad hoidma noorloomi põllumajandusettevõttes seni, kuni loomadel tekib immuunsus haiguse vastu, kuigi Haute-Garonne’is on tava, et nuumloomad müüakse keskmiselt viie kuu vanuselt ekspordiks.

Conseil général de la Haute-Garonne’i antav abi on ette nähtud karantiinis hoidmisest tulenevate lisakulude hüvitamiseks.

Kooskõlas lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemise riikliku programmiga ning täiendades haiguse jälgimiseks ja järelevalveks ettenähtud erinevaid meetmeid, aitab abi erandkorras kanda põllumajandustootjate lisakulusid seoses isaste ja emaste noorloomade hoidmisega karantiinis. Karantiin hõlmas kahte järjestikust loomade karantiinis hoidmist (20. juuni 2008 ja 22. august 2008) ning see on põhjendatud vaktsineerimiseks ja immuunsuse tekkimiseks kuluva ajaga, selleks et loomi saaks eksportida.

Kõik abikõlblikkuse kriteeriumid noorloomade puhul ja abikõlblikkuse kriteeriumide kumulatiivne olemus lubavad tagada, et abi on suunatud üksnes loomadele, kelle puhul on nõutud karantiinis hoidmine.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: loomakasvatussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil général de la Haute-Garonne

1 boulevard de la Marquette

31090 Toulouse Cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cg31.fr/upload/pdf_dadre_fco/aide_au_maintien_quarantaine_bovins.pdf

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/12

---

Ajakohastatud loend tolliasutustest, (1) kus komisjoni määruse (EÜ) nr 1635/2006 (2) I lisas loetletud tooteid võib deklareerida Euroopa Ühenduses vabasse ringlusse lubamiseks

2009/C 156/08

Liikmesriik	Tollipunktid
BELGIQUE/BELGIË	Anvers DE — voie maritime Bierset — (Grâce-Hollogne) DE — voies aérienne et/ou terrestre Bruxelles DE — voie aérienne Zaventem D — voie aérienne
БЪЛГАРИЯ	Varna and Bourgas ports Sofia, Varna and Bourgas airports
ČESKÁ REPUBLIKA	Kõik tollipunktid
DANMARK	Kõik Taani sadamad ja lennujaamad
DEUTSCHLAND	Baden-Württemberg	HZA Lörrach–ZA Weil-am-Rhein-Autobahn HZA Stuttgart–ZA Flughafen HZA Ulm–ZA Aalen
	Bayern	HZA München–ZA Flughafen HZA Regensburg–ZA Furth-im-Wald-Schafberg HZA Schweinfurt–ZA Bayreuth HZA Nürnberg–ZA Erlangen-Tennenlohe
	Berlin	HZA Berlin–ZA Marzahn HZA Potsdam–ZA Berlin-Flughafen-Tegel
	Brandenburg	Bereich HZA Frankfurt (Oder) HZA Frankfurt (Oder)–ZA Frankfurt (Oder) Autobahn HZA Frankfurt (Oder)–ZA Forst-Autobahn Bereich HZA Potsdam HZA Potsdam–ZA Berlin-Flughafen Schönefeld
	Bremen	HZA Bremen–ZA Neustädter Hafen HZA Bremerhaven–ZA Bremerhaven
	Hamburg	HZA Hamburg-Hafen–ZA Waltershof-Abfertigung Köhlfleetdamm HZA Hamburg-Stadt–ZA Oberelbe HZA Hamburg-Hafen–ZA Waltershof HZA Itzehoe–ZA Hamburg-Flughafen
	Hessen	HZA Frankfurt-am-Main-Flughafen
	Mecklenburg-Vorpommern	HZA Stralsund–ZA Rostock-Grenzkontrollstelle Rostock
	Niedersachsen	HZA Hannover–ZA Hannover-Nord HZA Braunschweig–ZA Braunschweig-Broitzem
	Nordrhein-Westfalen	HZA Dortmund–ZA Ost HZA Düsseldorf–ZA Flughafen
	Rheinland-Pfalz	HZA Koblenz–ZA Hahn-Flughafen
	Schleswig-Holstein	HZA Kiel–ZA Wik, Grenzkontrollstelle Kiel Ostuferhafen HZA Kiel–ZA Travemünde
EESTI	Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktid, Tallinna Lennujaam, Tallinna, Paljassaare ja Muuga sadamad
EΛΛAΔA	Αθηνών, Πειραιά, Kρατικoύ Αερoλιμένα Αθηνών, Θεσσαλoνίκης, Αερoλιμένα Miκρας, Bόλoυ, Πατρών, Hρακλείoυ, Αερoλιμένα Hρακλείoυ Kρήτης, Kαβάλας, Iωαννίνων, Nαυπλίoυ
ESPAÑA	Barcelona (Aeropuerto), Barcelona (Puerto), Irun (Carretera), La Junquera (Carretera), Madrid (Aeropuerto)
FRANCE	Bordeaux: transport aérien Brive: transport terrestre Dunkerque: transport maritime Lille: transport aérien et terrestre Lyon-Satolas: transport aérien Le Puy-en-Velay: transport terrestre Marseille: transport aérien, terrestre et maritime Nice-aéroport: transport aérien Orly: transport aérien Roissy: transport aérien et terrestre Rungis: transport terrestre Saint-Julien-en-Genevois: transport terrestre Saint-Louis/Bâle: transport aérien et terrestre Strasbourg: transport terrestre Thionville: transport terrestre Toulouse-Blagnac: transport aérien Valence: transport terrestre
IRELAND	Kõik tollipunktid
ITALIA	Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Trieste Ufficio di Sanità aerea di Torino–Caselle Ufficio di Sanità aerea di Roma–Fiumicino Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Venezia Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Genova Ufficio di Sanità marittima di Livorno Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Ancona Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Brindisi Ufficio di Sanità aerea di Varese–Malpensa Ufficio di Sanità aerea di Bologna–Panicale Ufficio di Sanità marittima ed aerea di Bari Posto d'Ispezione frontaliera di Chiasso
ΚΎΠΡΟς	Kõik tollipunktid
LATVIJA	Roads: Grebneva, Pãternieki, Terehova; Railways: Daugavpils, Rēzekne-2; Seaports: Liepāja, Rĭga, Ventspils; Airport: Rĭga; Post: Rĭga International branch of the Latvian Post Office
LIETUVA	Kõik tollipunktid
LUXEMBOURG	Bureau des Douanes et Accises Centre douanier–Luxembourg Bureau des Douanes et Accises Luxembourg-Aéroport–Niederanven
MAGYARORSZÁG	Kõik tollipunktid
MALTA	The Air Freight Section at Malte International Airport, Luqa The Sea Freight Entry Processing Unit at Customs House, Valletta The Parcel Post Office at Customs Office, Qormi
NEDERLAND	Kõik tollipunktid
ÖSTERREICH	Nickelsdorf Heiligenkreuz Spielfeld Tissis Wien–Flughafen Schwechat
POLSKA	Kõik tollipunktid
PORTUGAL	Aeroportos de Lisboa, Porto e Faro Portos de Lisboa e Leixões
ROMÂNIA	Kõik tollipunktid
SLOVENIJA	Obrežje (road border crossing), Koper (port border crossing), Dobova (railway border crossing), Gruškovje (road bordercrossing), Jelšane (road border crossing), Brnik (air border crossing), Ljubljana (road and railway)
SLOVENSKO	Kõik tollipunktid
SUOMI — FINLAND	Helsinki, Vaalimaa, Niirala, Vartius, Raja-Jooseppi, Utsjoki, Kilpisjärvi, Helsinki-Vantaan lentoaseman
SVERIGE	Arlanda, Göteborg, Landvetter, Helsingborg, Karlskrona, Stockholm, Ystad, Karlshamn
UNITED KINGDOM	Belfast International Airport, Port of Belfast, Port of Dover, Port of Falmouth, Port of Felixstowe, Gatwick Airport, Glasgow Prestwick Airport, Manchester Airport, Port of Hull and Goole, Port of London, Port of Southampton

---

(1)  Ajakohastatud andmed on esitatud kaldkirjas.

(2)  ELT L 306, 7.11.2006, lk. 3.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/15

---

EFTA järelevalveameti teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta, mida kohaldatakse EFTA kolme riigi suhtes alates 1. märtsist 2009

(Avaldatud vastavalt järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL artiklile 10 (ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasanne nr 26/2006, 25.5.2006, lk 1))

2009/C 156/09

Baasmäärad arvutatakse kooskõlas järelevalveameti riigiabi suuniste peatükiga viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi kohta, mida on muudetud järelevalveameti 17. detsembri 2008. aasta otsusega nr 788/08/COL. Kohaldatava viitemäära saamiseks liidetakse asjakohased marginaalid, mis on kooskõlas riigiabi suunistega. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada vastav 100 baaspunkti suurune marginaal. Tavaliselt arvutatakse tagastamise määr 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel baasmäärale, nagu see on ette nähtud järelevalveameti 17. detsembri 2008. aasta otsuses nr 789/08/COL, millega muudetakse järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL (avaldatud ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes nr 26/2006, 25.5.2006, lk 1).

	Island	Liechtenstein	Norra
1.1.2009–31.1.2009	16,42	2,95	6,43
1.2.2009–28.2.2009	16,42	2,33	5,41
1.3.2009–	16,42	1,58	4,26

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/16

---

EMP lepingu artikli 61 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohase riigiabi lubamine

2009/C 156/10

EFTA järelevalveametil ei ole vastuväiteid järgmisele abimeetmele:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Juhtumi number: 64824

EFTA riik: Norra

Piirkond: —

Nimetus (ja/või abisaaja nimi): Bioenergia kava

Õiguslik alus: Norra riigieelarve, peatükk 1150, punkt 50 ning iga-aastane põllumajanduskokkulepe

Meetme liik: Abikava

Eesmärk: Keskkonnakaitse

Abi vorm: Otsetoetused

Eelarve: 35 miljonit Norra krooni (umbes 3,9 miljonit eurot) aastas. Aastaeelarve suhtes kohaldatakse parlamendi eelarvemenetlusi

Osatähtsus: Vastavalt suunistele

Kestus: Kuni 1. jaanuar 2014

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministry of Agriculture and Food

P.O. Box 8007

0030 Oslo

NORWAY

Muu teave: —

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel:

http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/17

---

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et järgmine meede ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses

2009/C 156/11

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Juhtumi number: 65833

EFTA riik: Norra

Piirkond: —

Nimetus (ja/või abisaaja nimi): Eksportfinansi riiklik rahastamine

Õiguslik alus: EMP lepingu artikli 61 lõige 1

Meetme liik: Laen

Eesmärk: Eksportfinansi pikaajaline rahastamine

Abi vorm: Otselaenud

Eelarve: 30 miljardit Norra krooni (umbes 3,1 miljardit eurot):

Osatähtsus: —

Kestus: Kuni 31. detsembrini 2010

Majandussektorid: Eksportfinans rahastab kogu Norra eksportivat tööstust

Abi andva ametiasutuse nimi jaja aadress:

Norra riik, Kaubandus- Tööstusministeerium

Einar Gerhardsensplass 1

0030 Oslo

NORWAY

Muu teave: —

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel:

http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/18

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS,

5. november 2008,

elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt EMP lepingu XI lisas punktis 5 cl nimetatud aktile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1 ja EMP lepingu XI lisas esitatud valdkondlike kohandustega) vajavad eelnevat reguleerimist

2009/C 156/12

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1)

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide lepingut järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu XI lisa punktis 5 cl nimetatud akti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, (2) mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1 ja EMP lepingu XI lisas esitatud valdkondlike kohandustega), eriti selle artiklit 15,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust 194/04/COL, millega võetakse vastu soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste turgude kohta, mis vajavad eelnevat reguleerimist, ja turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunised,

ning arvestades järgmist:

(1)

Raamdirektiiviga on kehtestatud elektroonilise side sektori õiguslik raamistik, millega püütakse nimetatud sektorit ühtlustada, kaasates kõiki asjaomaseid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid. Õigusliku raamistiku eesmärk on järk-järgult vähendada eelneva reguleerimise sektoripõhiseid eeskirju, kuna konkurents turul areneb.

(2)	Raamdirektiivi artiklis 15 on sätestatud, et EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) võtab pärast avalikku konsulteerimist ning konsulteerimist EFTA riikide reguleerivate asutustega vastu soovituse asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta.

(3)

Käesoleva soovituse eesmärk on kindlaks teha need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine võib olla õigustatud vastavalt raamdirektiivi artikli 15 lõikele 1. Mis tahes eelneva reguleerimise eesmärk on tuua kasu lõppkasutajatele, edendades jaemüügiturgude jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Asjaomaste turgude mõiste võib aja jooksul muutuda ja ka muutub, kuna muutuvad ka toodete ja teenuste omadused ning nõudluse ja pakkumise asendusvõimalused. Kuna 14. juuli 2004. aasta soovitus (3) on kehtinud juba üle nelja aasta, on EMP turu suundumusi silmas pidades asjakohane see läbi vaadata. Sellest tulenevalt asendatakse käesoleva määrusega 14. juuli 2004. aasta soovitus, mis on vastu võetud otsusega nr 194/04/COL.

(4)

Raamdirektiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt peab järelevalveamet määratlema turud kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Seetõttu kasutatakse elektroonilise side sektori turupiiride määratlemiseks käesolevas soovituses konkurentsiõiguse põhimõtteid, samal ajal kui eelnevat reguleerimist vajavate määratletud turgude kindlakstegemine või väljavalimine sõltub sellest, kas nendel turgudel on eelneva reguleerimise kohustuse kehtestamist õigustavaid omadusi. Käesolevas soovituses kasutatud mõisted põhinevad raamdirektiivis ja direktiivis 2002/22/EÜ (4) kasutatud mõistetel. Vastavalt raamdirektiivile määratlevad riigi reguleerivad asutused riigi olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige nende territooriumil asuvad asjaomased geograafilised turud.

(5)

Käesolevas soovituses võetakse turgude kindlakstegemisel aluseks jaeturgude määratlemine tuleviku perspektiivis, võttes arvesse nõudluse ja pakkumise asendatavust. Jaeturgude määratlemise järel on vaja välja selgitada ka asjaomased hulgiturud. Kui järgnevat turgu varustavad olulisel määral vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, võib potentsiaalsetel integreerimata ettevõtjatel olla raske vajalikku sisendit saavutada. Sellest tulenevalt võib selleks, et kindlaks määrata, kas turg vajab eelnevat reguleerimist, olla vajalik luua teoreetiline eelnev hulgiturg. Elektroonilise side turud on sageli kahepoolsed, kuna need seisnevad teenuste osutamises võrgustike või platvormide kaudu, mis ühendavad turu mõlemaid pooli; näiteks omavahel suhtlevad lõppkasutajad või teabe või sisu saatjad ja saajad. Kõnealuseid aspekte tuleb turgude väljaselgitamisel ja määratlemisel arvesse võtta, kuna need aspektid võivad mõjutada nii turgude määratlemise viisi kui ka seda, kas neil turgudel on eelneva reguleerimise kehtestamist õigustavaid omadusi.

(6)

Eelnevat reguleerimist vajavate turgude väljaselgitamisel on asjakohane kohaldada järgmisi kumulatiivseid kriteeriume. Esimene kriteerium on tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu. Need võivad oma olemuselt olla struktuursed, õiguslikud või reguleerivad. Kuid arvestades elektroonilise side turgude dünaamilist iseloomu ja toimimist, tuleb võimalike eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste turgude kindlaksmääramiseks tehtavates analüüsides arvestada ka turutõkete ületamise võimalusega teatava aja jooksul. Seetõttu vastavad teisele kriteeriumile ainult need turud, mille struktuur ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul. Kolmas kriteerium on, et ainult konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav asjaomaste turutõrgete reguleerimiseks.

(7)

Peamised näitajad, mida tuleb kaaluda esimese ja teise kriteeriumi hindamisel, on sarnased tulevikku suunatud turuanalüüsi käigus vaadeldud näitajatega, ning nendeks on eelkõige turutõkete näitajad reguleerimise puudumise puhul (sealhulgas pöördumatute kulude ulatus), turustruktuuri, turu toimimise ja dünaamika näitajad, sealhulgas ka turuosade ja nende suundumuste ning turuhindade ja nende suundumuste näitajad, ning konkureerivate võrkude või infrastruktuuride ulatus ja katvus. Eelnev reguleerimine on vajalik kõigi turgude puhul, mis vastavad eelneva reguleerimise puudumise korral kõigile kolmele kriteeriumile.

(8)

Konkurentsi seisukohast ei tohi vastavalt raamdirektiivile kehtestada uutele tekkivatele turgudele põhjendamatuid kohustusi, isegi kui ilmneb esimese turuletulija eelis. Uute tekkivate turgudena käsitletakse tooteid või teenuseid, mille puhul on nende uudsuse tõttu raske ennustada nõudluse tingimusi või turule sisenemise ja teenuse osutamise tingimusi ning mille suhtes on seetõttu raske kohaldada ka kolme eespool nimetatud kriteeriumi. Uutel tekkivatel turgudel konkurentsi toetavate reguleerivate meetmete kehtestamata jätmise eesmärk on edendada innovatsiooni vastavalt raamdirektiivi artiklile 8; samal ajal tuleb vältida olukorda, kus juhtivad ettevõtjad piiravad juurdepääsu sellistele turgudele, nagu on viidatud ka järelevalveameti turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu elektroonilise side ja teenuste reguleeriva raamistiku alusel hindamist käsitlevates suunistes. (5) Olemasoleva infrastruktuurivõrgustiku järkjärguline uuendamine ei põhjusta enamasti uue või tekkiva turu kujunemist. Toote asendatavuse puudumine tuleb kinnitada nii nõudluse kui pakkumise poolel, enne kui saab järeldada, et see ei ole ühegi olemasoleva turu osa. Uute jaeteenuste tekkimisel võib tekkida ka uus tuletatud hulgiturg, kuna kõnealuseid jaeteenuseid ei saa enam osutada olemasolevaid hulgitooteid kasutades.

(9)	Turutõketega seoses on käesoleva soovituse jaoks asjakohased kaht tüüpi turutõkked: struktuursed tõkked ja õiguslikud ehk reguleerivad tõkked.

(10)

Struktuursed turutõkked tulenevad algmaksumusest või nõudluse tingimustest, mis loovad asümmeetrilised tingimused turu valitsejate ja uute turuosaliste vahel, mis takistavad viimaste turuletulekut või välistavad selle. Näiteks võib suuri struktuurseid turutõkkeid täheldada nende turgude puhul, mida iseloomustavad absoluutsed kulueelised, oluline mastaabisääst ja/või mitmekülgsussääst, mahupiirangud ja suured pöördumatud kulud. Praegu võib niisuguseid tõkkeid tuvastada veel kohalike paikkondlike juurdepääsuvõrkude kasutamise ja/või varustamise puhul. Asjaomased struktuursed tõkked võivad esineda ka juhul, kui teenuse pakkumiseks on vaja võrgukomponenti, mida ei saa tehniliselt dubleerida või siis on seda võimalik teha vaid sellise hinnaga, mis muudab selle konkurentidele majanduslikult kahjulikuks.

(11)

Õiguslikud ja reguleerivad tõkked ei põhine majanduslikel tingimustel, vaid tulenevad õigus-, haldus- või muudest riiklikest meetmetest, millel on otsene mõju ettevõtjate turuletulekule ja/või nende positsioonile asjaomasel turul. Turuletulekut takistavate õiguslike ja reguleerivate tõkete näiteks saab tuua selliste ettevõtjate arvu piiramise, kes saavad kasutada mingit raadiosagedusala, et pakkuda sellel põhinevaid teenuseid. Muudeks õiguslike ja reguleerivate tõkete näideteks on hinnakontrollid või muud hinnaga seotud meetmed, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes ning mis mõjutavad mitte ainult turuletulekut, vaid ka ettevõtjate positsiooni turul. Kui õiguslikke ja reguleerivaid meetmeid on võimalik teatava aja jooksul kaotada, ei saa neid tavapärasel juhul käsitleda esimesele kriteeriumile vastavate majanduslike turutõketena.

(12)

Turutõkked võivad minetada oma olulisuse ka innovatsioonipõhistel turgudel, mida iseloomustab tehnoloogia pidev areng. Niisuguste turgude puhul tulenevad konkurentsipiirangud uuenduslikest ohtudest, mis kaasnevad võimalike konkurentide turuletulekuga. Innovatsioonipõhistel turgudel võib tekkida dünaamiline või pikemaajaline konkurents ettevõtjate vahel, kes ei ole tingimata konkurendid olemasoleval „stabiilsel” turul. Käesolevas soovituses ei määrata kindlaks turge, mille puhul eeldatakse, et turutõkked ei püsi kauem kui ettenähtud aja jooksul. Hinnates, kas turutõkked jäävad reguleerimise puudumisel püsima, on vaja kontrollida, kas majandusharus on õnnestunud turule sageli ja edukalt siseneda ja kas turule sisenemine on olnud või on tõenäoliselt edaspidi piisavalt kiire ja pidev turuvõimu piiramiseks. Turutõkete olulisus sõltub muu hulgas ka kasumlikuks tegevuseks vajalikust minimaalsest võimsusest ja pöördumatutest kuludest.

(13)

Isegi kui turul esineb olulisel määral turutõkkeid, võivad muud struktuursed asjaolud mõjuda nii, et turg saavutab konkurentsivõime teatava aja jooksul. Tehnoloogia areng või toodete ja turgude lähenemine võivad suurendada turu dünaamikat, millega kaasneb konkurentsisurve eri tooteturgude ettevõtjate vahel. See võib esineda turgude puhul, millel on piiratud, kuid piisav arv eri hinnastruktuuridega ettevõtjaid, ja kus valitseb elastne turunõudlus. Lisaks võib sellisel turul esineda ülevõimsust, mis võimaldab konkureerivatel ettevõtjatel sageli vastuseks konkurendi hinnatõusule oma toodangu või teenuse mahte kiiresti suurendada. Sellistel turgudel võivad turuosad ajas muutuda ja/või hinnad langeda. Juhul kui turu dünaamika muutub kiiresti, tuleks hoolikalt valida ajavahemik, mis peegeldaks püsivaid turuarenguid.

(14)

Selleks et määrata turg eelnevat reguleerimist vajava turuna, tuleks hinnata ka konkurentsiõiguse piisavust kahe esimese kriteeriumi täitmisest tulenevate turutõrgetega tegelemiseks. Konkurentsiõiguse kohane sekkumine ei ole tõenäoliselt piisav, kui sekkumismeetmed turutõrgete kõrvaldamiseks on väga ulatuslikud või kui sage ja/või kiire sekkumine on möödapääsmatu.

(15)

Kõnealuse kolme kriteeriumi kohaldamine peaks piirama elektroonilise side sektori nende turgude arvu, mille suhtes on kehtestatud eelneva reguleerimise kohustus, ning aitama seega kaasa reguleeriva raamistiku eesmärgi saavutamisele vähendada areneva konkurentsi tingimustes järk-järgult sektoripõhiseid eelneva reguleerimise eeskirju. Neid kriteeriume tuleks kohaldada kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam määratleda eelnevat reguleerimist vajava turuna.

(16)

Reguleeriv kontroll jaeteenuste suhtes tuleks siiski kehtestada vaid juhul, kui riigi reguleerivad asutused leiavad, et asjaomaste hulgimüügimeetmete või operaatori valiku või eelvalikuga seotud meetmete abil ei ole võimalik tagada tulemuslikku konkurentsi ja avalike huvidega seotud eesmärke. Sekkudes hulgimüügi tasemel, sealhulgas abinõudega, mis võivad mõjutada jaeturge, saavad EMP riigid tagada, et võimalikult suur osa väärtusahelast on tavapärasele konkurentsiprotsessile võimalikult avatud, tagades sellega lõppkasutajatele parima tulemuse. Seetõttu selgitatakse käesolevas soovituses välja peamiselt hulgiturud, mille asjakohane reguleerimine peaks aitama lahendada lõppkasutaja turge iseloomustava tulemusliku konkurentsi puudumise probleemi. Kui aga riigi reguleeriv asutus tõendab, et hulgiturule sekkuti edutult, võib asjaomane jaeturg vajada eelnevat reguleerimist, tingimusel et kolm eespool sätestatud kriteeriumi on täidetud.

(17)	Euroopa Komisjon avaldas 17. detsembril 2007 uue soovituse 2007/879/EÜ (6) asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mille suhtes kohaldatakse eelnevat reguleerimist vastavalt raamdirektiivile.

(18)

Järelevalveameti asjaomaseid turge käsitleva soovituse läbivaatamise alus on komisjoni uus soovitus ja komisjoni kaalutlused, mis on esitatud soovituse selgitavates märkustes. Järelevalveameti seisukoht läbivaatamisel on, et turuarengute võrdlemisel tuleks kasutada EMP sihttaset, mitte üksnes võtta arvesse eri EFTA riikide turuolukorda.

(19)

EFTA riikide turuarengute, avaliku konsulteerimise käigus esitatud tähelepanekute ja järelevalveameti käsutuses oleva muu teabe alusel näib, et üldiselt ei erine kolme EFTA riigi elektroonilise side turgude toimimine keskmise Euroopa Liidu või EMP piirkonna turu toimimisest tõenäoliselt suuremal määral kui eri liikmesriikide asjaomaste turgude toimimine erineb kõnealusest keskmisest.

(20)

EMP lepingu eesmärk on luua dünaamiline ja homogeenne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineks ühistel eeskirjadel ja võrdsetel konkurentsitingimustel. (7) Seda eesmärki ja eespool nimetatud kaalutlusi silmas pidades võtab järelevalveamet vastu komisjoni soovitusega kooskõlas oleva soovituse, et tagada ühise reguleeriva raamistiku ühetaoline kohaldamine ja sidusrühmadele õiguskindlus EMP elektroonilise side turgudel. Seepärast on käesolevas soovituses vähendatud eelnevat reguleerimist vajavate turgude arvu 18-lt 7-le.

(21)

Eelnevat reguleerimist vajavate turgude arvu vähendamine ei tähenda tingimata, et soovitusest välja jäetud turud on kõikides EFTA riikides konkurentsivõimelised ja et nendel turgudel ei ole eelnev reguleerimine enam õigustatud. Läbivaatamise käigus järelevalveametile esitatud tähelepanekute kohaselt võib reguleerimise jätkamine teatavatel turgudel olla õigustatud.

(22)

Lisas loetletud turud on kindlaks määratud kõnealuse kolme kumulatiivse kriteeriumi alusel. Käesolevast soovitusest välja jäetud turgude puhul peaksid riigi reguleerivad asutused kontrollima, kas asjaomane turg vastab kõnealusele kolmele kriteeriumile. 14. juuli 2004. aasta soovituse nr 194/04/COL lisas nimetatud, kuid käesoleva soovituse lisast välja jäetud turgude puhul peab riigi reguleerivatel asutustel olema õigus kontrollida kolme kriteeriumi põhjal, kas riigi olukorda aluseks võttes vajab turg veel eelnevat reguleerimist. Käesolevas soovituses loetletud turgude puhul võib riigi reguleeriv asutus jätta turu analüüsimata, kui ta teeb kindlaks, et asjaomasel juhul ei ole kolm kriteeriumi täidetud. Riigi reguleerivad asutused võivad määrata kindlaks käesolevas soovituses loetletud turgudest erinevad turud, eeldusel et need tegutsevad vastavalt raamdirektiivi artiklile 7. Juhul kui riik ei teavita EFTA riikide vahelist kaubandust raamdirektiivi põhjenduses 38 kirjeldatud viisil mõjutavast meetme eelnõust, võib see kaasa tuua rikkumismenetluse algatamise kõnealuse riigi suhtes. Käesolevas soovituses loetlemata turud tuleb määratleda vastavalt järelevalveameti teatises (asjaomase turu mõiste kohta EMP konkurentsiõiguse (8) kohaldamisel) sätestatud konkurentsi põhimõtetele ja need peavad olema kooskõlas järelevalveameti turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistega, samuti vastama kõigile kolmele eespool sätestatud kriteeriumile.

(23)

Asjaolu, et käesolevas soovituses määratletakse need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine võib olla õigustatud, ei tähenda, et kõnealune reguleerimine on alati õigustatud või et nende turgude suhtes kohaldatakse asjaomastes direktiivides sätestatud reguleerivaid kohustusi. Eelkõige ei saa reguleerimist kehtestada või tuleb see tühistada juhtudel, kui turgudel toimib tulemuslik konkurents ka reguleerimise puudumisel, ehk teisiti öeldes, kui ühelgi ettevõtjal pole märkimisväärset turuvõimu raamdirektiivi artikli 14 tähenduses. Reguleerivad kohustused peavad olema asjakohased ja põhinema määratletud probleemi olemusel, samuti peavad need olema proportsionaalsed ja õigustatud raamdirektiivis sätestatud eesmärkide suhtes, eelkõige võimalikult palju suurendama tarbijate kasu, vältima konkurentsi moonutamist ja piiramist, ergutama infrastruktuuri investeeringuid ja edendama innovatsiooni ning julgustama raadiosageduste ja numeratsiooniressursside tõhusat kasutamist ja haldamist.

(24)	Turgude kindlaksmääramine käesolevas soovituses ei piira turumääratluste kohaldamist konkreetsetel juhtudel vastavalt konkurentsiõigusele. Veelgi enam, eelneva reguleerimise ulatus ei piira konkurentsiõiguse raames analüüsitava tegevuse ulatust.

(25)	Käesolev soovitus on olnud avaliku arutelu teemaks ning selle suhtes on konsulteeritud EFTA riikide reguleerivate asutuste ja muude ametiasutustega.

(26)

Käesoleva soovituse tõlgendamisel tuleks arvesse võtta komisjoni soovitust 2007/879/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt raamdirektiivile vajavad eelnevat reguleerimist. Selgitavates märkustes on muu hulgas kirjeldatud arenevaid tehnoloogiaid seoses soovituses määratletud turgudega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Riigi olukorrale vastavate asjaomaste turgude määratlemiseks vastavalt EMP lepingu XI lisas punktis 5 cl nimetatud akti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1 ja EMP lepingu XI lisas esitatud valdkondlike kohandustega) artikli 15 lõikele 3 peaksid riikide reguleerivad asutused analüüsima käesoleva soovituse lisas nimetatud toote- ja teenuseturge.

2.

Muude kui lisas esitatud turgude kindlaksmääramisel peaksid riigi reguleerivad asutused tagama, et kumulatiivselt on täidetud järgmised kolm kriteeriumi: a) tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu. Need võivad oma olemuselt olla struktuursed, õiguslikud või reguleerivad; b) turustruktuur, mis ei põhjusta tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi kohaldamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist seoses turutõketega; c) konkurentsiõiguse kui ainsa vahendi ebapiisavus asjaomaste turutõrgetega tegelemiseks.

3.

Käesolev määrus ei piira turumääratlusi, turuanalüüside tulemusi ega reguleerivaid kohustusi, mis riigi reguleerivad asutused on EMP lepingu XI lisas punktis 5 cl nimetatud akti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1 ja EMP lepingu XI lisas esitatud valdkondlike kohandustega) artikli 15 lõike 3 ja artikli 16 kohaselt vastu võtnud enne käesoleva soovituse vastuvõtmist.

4.	Käesolev soovitus on adresseeritud EFTA riikidele.

---

(1)  Edaspidi „EMP leping”.

(2)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 717/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32; edaspidi „raamdirektiiv”).

(3)  EFTA järelevalveameti soovitus, 14. juuli 2004, asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mis on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse (ELT L 113, 27.4.2006, lk 18 ja EMP kaasanne nr 21, 27.4.2006, lk 33). Vastu võetud otsusega nr 194/04/COL.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XI lisa punkti 5 cm ühiskomitee otsusega nr 11/2004 (ELT L 116, 22.4.2004, lk 60 ja EMP kaasanne nr 20, 22.4.2004, lk 14).

(5)  EFTA järelevalveameti suunised, 14. juuli 2004, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XI lisas viidatud elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku alusel (ELT C 101, 27.4.2006, lk 1 ja EMP kaasanne nr 21, 27.4.2006, lk 1).

(6)  ELT L 344, 28.12.2007, lk 65.

(7)  EMP lepingu preambuli 4. põhjendus.

(8)  EFTA järelevalveameti 4. märtsi 1998. aasta otsus nr 46/98/COL, mis käsitleb kahe teatise esitamist konkurentsivaldkonnas: teatis asjaomase turu mõiste määratlemise kohta konkurentsiõiguse kohaldamisel Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei kuulu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 53 lõike 1 reguleerimisalasse (EÜT L 200, 16.7.1998, lk 46 ja EMP kaasanne nr 28, 16.7.1998, lk 1).

---

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/24

---

Kandideerimiskutse „Tarbijakaitsepoliitika”

2009/C 156/13

Kandideerimiskutse Euroopa tarbijaorganisatsioonide rahastamiseks aastal 2009 on avaldatud Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti veebilehel järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/eahc/consumers/consumers_calls.html

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/25

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi COMP/B-1/39.316 – Gaz de France (gaasiturule juurdepääsu piiramine) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 156/14

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ning asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhisisu. Huvitatud isikud võivad esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

(2)	22. juunil 2009 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase esialgse hinnangu Gaz de France Suez S.A. ja selle tütarettevõtjate GRTgaz S.A. („GRTgaz”) ja Elengy S.A. (koos: „GDF Suez”) väidetavate rikkumiste kohta Prantsusmaa gaasiturul.

(3)

Esialgse hinnangu kohaselt on GDF Suez turgu valitsevas seisundis gaasi impordi- ja tarneturul GRTgaz'i transpordivõrgu kahes (põhja- ja lõunapoolses) tasakaalustamisvööndis. Komisjon leiab esialgses hinnangus, et GDF Suez võib olla kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit asutamislepingu artikli 82 tähenduses, piirates juurdepääsu Prantsusmaale gaasi importimise mahtudele ning seega ka konkurentsi tarneturul. Juurdepääsu väidetav piiramine tuleneb sellest, et GDF Suez on pikaks ajaks broneerinud suurema osa Prantsusmaale imporditava gaasi mahust, sellest, kuidas on impordimahud jagatud uues Fos Cavaou naftaterminalis ning strateegilistest piirangutest investeeringutele täiendavatesse impordimahtudesse Montoir de Bretagne naftaterminalis.

3.   PAKUTAVATE KOHUSTUSTE PÕHISISU

(4)

GDF ei ole komisjoni esialgse hinnanguga nõus. Sellest hoolimata soovib ettevõtja võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks. Võetavate kohustuste põhijooned võib kokku võtta järgmiselt (üksikasjalikum ülevaade on antud kohustuste tekstis).

(5)

GDF Suez loobub kolmandate isikute kasuks pikaajalistest kindlatest impordimahtudest Obergailbachi (80 GWh/päev) ja Taisnières-H (10 GWh/päev) sisenemispunktides ajavahemikuks alates 1. oktoobrist 2010 kuni GDF Suezi broneeringu tähtaja lõpuni kuupäevast, mil tehakse teatavaks otsus, mille komisjon võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohaselt.

(6)

Samuti loobub GDF Suez kolmandate isikute kasuks vastavatest tootmisahela eelneva etapi transpordimahtudest hiljemalt 30. septembriks 2027 Waidhausi sisenemispunktis ning Medelsheimi väljumispunktis, hiljemalt 30. septembriks 2025 Zeebrugge sisenemispunktis ja Blaregniesi väljumispunktis ning ostjate soovi korral hiljemalt 30. septembriks 2018 gaasijuhtme „Interconnector” sisenemispunktis „väljumine NBP” ja väljumispunktis „sisenemisala Zeebrugge IZT”.

(7)	GDF Suez loobub kolmandate isikute kasuks pikaajalistest kindlatest tootmismahtudest ka Montoir de Bretagne naftaterminalis (1 Gm3 aastas alates 1. oktoobrist 2010 ja 1 Gm3 aastas alates 1. oktoobrist 2011) ning Fos Cavaou naftaterminalis (2,175 Gm3 aastas alates 1. jaanuarist 2011). (2)

(8)	Hiljemalt alates 1. oktoobrist 2014 piirab GDF Suez kümneks aastaks oma broneeritud tootmisvõimsusi vähem kui 50 %ga H-gaasi kogu pikaajalisest kindlast sisendmahust GRTgaz'i transpordivõrgu põhja- ja lõunapoolses tasakaalustamisvööndis ning kogu Prantsusmaa territooriumil. (3)

(9)

Ajavahemikus 1. oktoobrist 2014 kuni 1. oktoobrini 2021 võtab GDF Suez kohustuse piirata ajavahemikuks 1. oktoobrist 2024 kuni 1. oktoobrini 2029 broneeritud H-gaasi pikaajaline kindel sisendmaht 1. oktoobri 2014 seisuga pooleli olevate töövõtulepingute puhul vähem kui 50 %ga H-gaasi kogu pikaajalisest kindlast sisendmahust seoses nimetatud töövõtulepingutega.

(10)	GDF Suez kohustub jätkama H-gaasi ja B-gaasi swap-teenuse osutamist GRTgaz′ile praegu kehtivatel tingimustel, et GRTgaz saaks jätkata reguleeritud teenuse osutamist H-gaasi muundamisel B-gaasiks.

(11)	GDF Suezi võetud kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet sõltumatu usaldusisik.

(12)	Kohustuste täielik tekst avaldatakse prantsuse keeles konkurentsi peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_fr.html

4.   KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

(13)	Komisjon kavatseb turu-uuringutest lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebilehel avaldatud kohustused siduvaks.

(14)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Selleks palub komisjon huvitatud isikutel esitada märkustes oma arvamus selle kohta, kas GDF Suezi võetavad kohustused on piisavad tõstatatud küsimuste lahendamiseks. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest ärisaladus ja muud konfidentsiaalsed lõigud on kustutatud ning vajadusel asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”. Õigustatud taotlusi võetakse arvesse.

(15)	Märkused (viitenumbriga COMP/B-1/39.316 – GDF) võib komisjonile saata kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi +32 22950128 või posti teel järgmisel aadressil: European Commission Directorate-General for Competition Antitrust Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(2)  Tootmismaht suurusega 0,175 Gm3 aastas loovutatakse esmajärjekorras vedajatele, kes on broneerinud lühiajalisi tootmismahtusid Fos Cavaou terminalis.

(3)  Võetavate kohustuste tähenduses sisaldavad gaasitarne sisenemispunktid kõiki Prantsusmaa olemasolevaid ja tulevasi gaasitarne sisenemispunkte, kaasa arvatud Hispaania ja Prantsusmaa vaheline sisenemispunkt.

---

9.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 156/27

---

Põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 8 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 156/15

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„KABANOSY”

EÜ nr: PL-TSG-0007-0050-22.01.2007

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress:

Nimi: Związek „Polskie Mięso”

Aadress:

ul. Chałubińskiego 8

00-613 Warsaw

POLSKA/POLAND

Tel +48 228302657

Faks +48 228301648

E-post: info@polskie-mieso.pl

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Poola

3.   Spetsifikaat:

3.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2):

„Kabanosy”

3.2.   Nimetus:

 on iseenesest eripärane

Nimetus väljendab toote eripära. Poolas ja Leedus tähendas 19. sajandil sõna „kaban” või selle deminutiiv „kabanek” peamiselt kartulitega nuumatud noort nuumsiga; sellisel nuumamisel saadud sealiha tähistati sõnaga „kabanina”. „Kabanos” tuleneb seega nuumsiga ja selle liha tähistavast sõnast.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel:

 Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega

3.4.   Toote liik:

Klass 1.2 –

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1):

„Kabanosy” on pikk, peenike ja ühtlaselt krobelise pinnaga kuiv vorst, mis on keskelt kinnitatud, nii et moodustub kaks ühepikkust vorstijuppi. Vorstid on riputuskohast kaheks murtud.

Vorsti pind on tumepunase, veidi kirsipunase tooniga. Vorsti läbilõikamisel on näha liha tumepunaseid tükke ja kreemikat rasva.

Katsudes on vorsti pind sile, kuiv ja ühtlaselt krobeline.

Vorstil on soolaka küpsetatud sealiha maitse ning kergelt suitsune, köömne ja pipra nüansiga järelmaitse.

Keemiline koostis:

—	valgusisaldus – mitte vähem kui 15,0 %

—	veesisaldus – mitte rohkem kui 60,0 %

—	rasvasisaldus – mitte rohkem kui 35,0 %

—	soolasisaldus – mitte rohkem kui 3,5 %

—	nitriti (III) ja nitraadi (V) sisaldus väljendatuna valemiga NaNO2 – mitte rohkem kui 0,0125 %.

Eespool kirjeldatud keemiline koostis tagab toote traditsioonilise kvaliteedi. Toorainena kasutatavast lihast peab saama vähem kui 68 % valmistoodet.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2):

Koostisained

Liha (100 kg toorainet): — I klassi sealiha, mille rasvasisaldus on kuni 15 % – 30 kg; — IIA klassi sealiha, mille rasvasisaldus on kuni 20 % – 40 kg; — IIB klassi sealiha, mille rasvasisaldus on kuni 40 % – 30 kg.

Maitseained (100 kg liha kohta): — must pipar – 0,15 kg; — muskaatpähkel – 0,05 kg; — köömen – 0,07 kg; — suhkur – 0,20 kg.

Muud lisaained: — soolamissegu (söögisoola (NaCl) ja naatriumnitriti (NaNO2) segu)– umbes 2 kg.

Nende sigade söötmine, kelle liha on ette nähtud vorsti „Kabanosy” valmistamiseks.

Söötmise all mõeldakse liha rasvasisalduse suurendamist. Eesmärk on kasvatada sigu, kelle rümba kaal on kuni 120 kg ning kellel on kõrgem lihasesisene rasvasisaldus (rohkem kui 3 %).

—	Nuumamiseks valitakse hilja suguküpseks saavad tõud ning sobilik nuumamisrežiim teeb võimalikuks soovitud lihasesisese rasvasisalduse saavutamise. Nuumatavatel tõugudel puudub RN geen ning RYR 1T geen on olemas 20 % loomadest.

—	Nuumamine peaks toimuma kolmes etapis – esimeses etapis kuni 60 kg, teises etapis kuni 90 kg ja kolmandas etapis kuni 120 kg.

—

Loomade nuumamisel 90 kiloni kasutatakse kahte liiki söödasegusid. Söödasegud (annus) sisaldavad: — energiakomponente: teraviljakliid – nisu, oder, rukis, kaer, tritikale või mais; maisikliid ja erinevad kaerakliid moodustavad segust kuni 30 %; — valke: lupiini-, põldoa- ja hernekliid, soja pressimisjääkidest jahu, rapsikoogijahu, rapsikook, kuivsööda pärm ning kuivsööt;

—

90 kg kuni 120 kg kaaluvatele loomadele antav söödasegu (annus) sisaldab: — energiakomponente: nisu-, odra-, rukki- ja tritikale kliid. Segudes (annustes) ei tohi kasutada maisikliisid ja erinevaid kaerakliisid; — valke: liblikõieliste taimede kliid (lupiin, põlduba ja hernes), soja pressimisjääkidest jahu, rapsikook, rapsikoogijahu ja kuivsööt.

—	Mitte mingil juhul ei tohi nuumamise käigus kasutada järgmisi toiduaineid: taimeõli, loomse päritoluga sööt, nt piimapulber, kuivatatud vadak, kalajahu.

—	Nuumamise kõigis etappides kasutavate segude ainevahetusenergia sisaldus on 12–13 MJ ME/kg segu kohta. Segude valgusisaldus peaks nuumamise esimeses etapis olema 16–18 %, teises etapis 15–16 % ja viimases etapis ligikaudu 14 %.

—	Nuumamisannused võivad põhineda üksnes toitesegudel või toitesegudel ja söödal, nt kartulitel ja kuivsöödal.

„Kabanosy” tootmise etapid

1. etapp

kõikide liha koostisosade esmane tükeldamine. Lihatükid peavad olema ühesuurused (läbimõõt ligikaudu 5 cm).

2. etapp

traditsiooniline soolamine soolamisseguga (kuivmeetod) umbes 48 tundi.

3. etapp

I klassi liha hakitakse umbes 10 mm suurusteks tükkideks, IIA klassi liha ja IIB klassi liha umbes 8 mm suurusteks tükkideks.

4. etapp

lihamass segatakse ja lisatakse järgmised maitseained: pipar, muskaatpähkel, köömen ja suhkur.

5. etapp

20–22 mm läbimõõduga peenikeste lambasoolte täitmine ja 25 cm pikkusteks juppideks keeramine.

6. etapp

hoidmine kahe tunni jooksul temperatuuril, mis ei ületa 30 °C. Esialgne pinna kuivatamine, koostisainete nn settimine.

7. etapp

pinna kuivatamine ja traditsiooniline kuumsuitsutamine (umbes 150 minutit) ja küpsetamine kuni vorsti sisene temperatuur on 70 °C.

8. etapp

suitsutamine lõpetatakse ja vorstid jäetakse umbes üheks tunniks suitsutuskambrisse, seejärel vorstid jahutatakse, kuni nende sisemine temperatuur on 10 °C.

9. etapp

kuivatamine 14–18 °C kraadi juures ja 80 % õhuniiskuses 3–7 päeva, kuni soovitud maht on saavutatud (mitte rohkem kui 68 % toorainest).

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3):

„Kabanosy” eripära tuleneb selle toote järgmistest tüüpilistest omadustest:

—	õrnus, mahlakus ja liha eriomadused;

—	ebatavaline maitse ja lõhn;

—	ühtlane iseloomulik kuju.

Õrnus, mahlakus ja liha eriomadused

„Kabanosy” oluline koostisaine, mis mõjutab vorstide omapära on punktis 3.6 kirjeldatud geneetiliste tunnustega 120 kiloni nuumatud hilja suguküpseks saavate seatõugude liha. Osutatud nõuete kohaselt on lihasesisene rasvasisaldus üle 3 %, mis tagab liha õiged maitse- ja tehnoloogilised omadused, mis on vorstide „Kabanosy” valmistamiseks väga olulised. Tänu taoliste toorainete kasutamisele ja vastavusele tavapärasele tootmismeetodile ning eriti tänu hakkimis-, soolamis- ja suitsutamisetappidele on vorstid „Kabanosy” erakordselt pehmed ja mahlakad. „Kabanosy” eripära on ka vorsti pooleks murdmisel selgesti kuuldav prõksatus. See tuleneb õrnast lihast ja „Kabanosy” valmistamisviisist, eelkõige vorsti kuivatamisest ja suitsutamisest.

Ebatavaline maitse ja lõhn

Maitse ja lõhn eristab vorsti „Kabanosy” teistest vorstidest. Need omadused saavutatakse tänu tootmisprotsessis õigesti valitud maitseainetele, nagu pipar, muskaatpähkel, köömen, suhkur ja soolamissegu, nende koguste õigetele vahekordadele ning erilisele suitsutamistehnikale, mis annab tootele maitse ja lõhna.

Ühtlane iseloomulik kuju

„Kabanosy” eripära seisneb peamiselt selle erilises kujus. „Kabanosy” on pikk, peenike ja ühtlaselt krobelise pinnaga kuiv vorst, mis on keskelt kinnitatud, nii et moodustub kaks ühepikkust vorstijuppi.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4):

Traditsiooniline tootmis- ja säilitamismeetod

„Kabanosy” ehk peenikesed, kuivatatud, suitsutatud sealihavorstid lambasooles olid 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel tuntud üle kogu Poola. Väikestes kohalikes lihakarnides valmistati sama nimega, kuid erinevate kohaliku omapäraga vorste. Peamine erinevus seisnes kasutatud maitseainetes, kuid ka vorstide kvaliteedis. Tänapäevased kokaraamatud ja toidualased väljaanded, nagu Varssavis 1937. aastal avaldatud M. Karczewska raamatus „Wyrób wędlin i innych przetworów mięsnych sposobem domowym” pakuti välja retsepte ja tüüpilisi „Kabanosy” valmistamisviise, mis aitasid kujuneda välja kaubamärgil ja parandada toote kvaliteeti. Vorstid olid hea maitsega ja säilitusviisid, nagu suitsutamine ja kuivatamine, võimaldasid neid pikka aega säilitada.

Pärast 1945. aastat hakati toote kvaliteedi parandamise eesmärgil tootmist standardima. Ametlikult anti „Kabanosy” tarbimisse toiduainete, tööstus- ja kaubandusministri 15. septembri 1948. aasta käskkirjaga (ametlik teataja 1948/44, punkt 334). Seejärel standarditi tehnoloogilist poolt ja tootmise üksikasju (30. detsembri 1954. aasta standard RN-54/MPMIMl-Mięs-56) ja Varssavis asuv Lihatööstuse Keskasutus andis 1964. aastal välja traditsioonilistel tootmismeetoditel põhineva „Kabanosy” standardretsepti (sise-eeskiri nr 21).

Kommunistlikul perioodil (1945–1989) olid „Kabanosy” vorstid väga populaarsed ja kõik soovisid neid osta. Vorstid kaunistasid pidulaudu, olid sobiv toit piknikutel ja reisidel, samas ka hea kingitus ja suupiste viina kõrvale. Koos singi ja peekoniga muutusid vorstid ka Poola eripäraseks ekspordiartikliks.

Traditsiooniline koostisaine – sealiha

Vorste „Kabanosy” valmistatakse erilisel viisil nuumatud nuumsigadest, keda tähistatakse sõnaga „kabany”. Sõna „kaban” esineb ka 1834. aastal kirjutatud Adam Mickiewiczi rahvuseeposes „Pan Tadeusz”. Algselt tähendas sõna metssiga, siga ja ka hobust, kuid 1863. aastal välja antud teatmeteose „Encyklopedyja Powszechna” 13. köite kohaselt hakati 19. sajandil selle sõnaga üldisemalt tähistama hästi toidetud noort nuumsiga. Metsigade puhul kasutati erilist nuumamisviisi, et saada õrna, pehmet, suure lihasisese rasvasisaldusega liha, mis andis sellest valmistatud tootele erilise tugeva maitse, samas oli liha õrn ja suus sulav. Laialdast kasutamist leidis ka sõnast „kaban” tuletatud mõiste „kabanina”. Vilniuses 1861. aastal välja antud Poola sõnaraamatu definitsiooni kohaselt tähistati sellega tavaliselt sealiha.

„Kabanosy” valmistamiseks kasutatava sealiha lihasesisene rasvasisaldus peab olema üle 3 %; selline marmorjas liha annab tootele soovitud õrnuse, mahlakuse ja suurepärase maitse. Taolise liha kasutamine mõjutab otsustavalt valmistoote kvaliteeti ja selle eripära ning vastab traditsioonilisele tootmismeetodile.

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4):

Võttes arvesse „Kabanosy” eripära, vajavad eelkõige kontrollimist järgmised üksikasjad.

1.	Tootmises kasutatava tooraine kvaliteet (sealiha, maitseained), sealhulgas — liha tehnoloogiline sobivus; — nuumamise tüüp; — sooldumisaeg; — „Kabanosy” valmistamiseks kasutatavad maitseained ja nende koguste vahekorrad.

2.	„Kabanosy” suitsutamisprotsess Inspekteerimise käigus tuleb kontrollida järmist: — tavapäraseks kuumsuitsutamiseks nõutava temperatuuri ja kuumutamistemperatuuri säilitamine; — temperatuuri ja kestvuse säilitamine korduval külmsuitsutamisel; — pöögilaastude kasutamine külmsuitsutamisel.

3.	Valmistoote kvaliteet — valgusisaldus; — veesisaldus; — rasvasisaldus; — soolasisaldus; — nitriti (III) ja nitraadi (V) sisaldus; — maitse ja lõhn.

4.	Toote kuju

Kontrollide sagedus

Eespool osutatud etappe tuleb kontrollida kord iga kahe kuu tagant. Kui kõik etapid toimuvad nõuetekohaselt, võib kontrollide sagedust vähendada kuni kahe korrani aastas.

Kui mõnes etapis esineb rikkumisi, peab selle etapi kontrolli sagedust tõstma (kord kahe kuu tagant). Teiste etappide kontrolle võib teha kord iga kuue kuu tagant.

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused:

4.1.   Nimi ja aadress:

Nimi: Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych

Aadress:

ul. Wspólna 30

00-930 Warsaw

POLSKA/POLAND

Tel +48 226232901

Faks +48 226232099

E-post: —

Riigiasutus Eraettevõte

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Eespool nimetatud kontrolliasutus vastutab kogu spetsifikaadile vastavuse eest.

---