7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 154/3

Euro vahetuskurss (1)

6. juuli 2009

2009/C 154/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3897
JPY	Jaapani jeen	132,44
DKK	Taani kroon	7,4461
GBP	Inglise nael	0,86120
SEK	Rootsi kroon	10,9205
CHF	Šveitsi frank	1,5198
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0540
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,954
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	273,70
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6969
PLN	Poola zlott	4,3870
RON	Rumeenia leu	4,2083
TRY	Türgi liir	2,1540
AUD	Austraalia dollar	1,7605
CAD	Kanada dollar	1,6193
HKD	Hong Kongi dollar	10,7704
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2175
SGD	Singapuri dollar	2,0265
KRW	Korea won	1 762,78
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1350
CNY	Hiina jüaan	9,4979
HRK	Horvaatia kuna	7,3296
IDR	Indoneesia ruupia	14 217,14
MYR	Malaisia ringit	4,9265
PHP	Filipiini peeso	67,069
RUB	Vene rubla	43,8110
THB	Tai baht	47,424
BRL	Brasiilia reaal	2,7401
MXN	Mehhiko peeso	18,5490
INR	India ruupia	67,5050

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 154/4

Komisjoni teatis selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Serbia (1) ja Türgi vahel

2009/C 154/04

Ühendus ja asjaomased riigid teavitavad üksteist Euroopa Komisjoni kaudu teiste riikidega jõus olevatest päritolureeglitest, et saavutada päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Serbia ja Türgi vahel.

Lisatud tabelis, mis on koostatud asjaomastelt riikidelt saadud teadete alusel, antakse ülevaade päritolureegleid käsitlevatest protokollidest, kus sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ning nimetatakse kuupäev, millest alates kumuleerumist kohaldatakse.

Tuletatakse meelde, et kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootja- ja lõppsihtriigid on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sisaldavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud riikidega – st kõikide riikidega, kust on pärit kõik kasutatud materjalid. Päritolustaatuseta materjalidena tuleb käsitada materjale, mis on pärit riigist, kellel ei ole lõpptootja- ja lõppsihtriigiga vabakaubanduslepingut sõlmitud.

Seejuures meenutatakse, et Türgi päritoluga ja EÜ-Türgi tolliliiduga hõlmatud materjale võib käsitleda päritolustaatusega materjalidena diagonaalse kumuleerumise eesmärgil ühenduse ja selliste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel, kelle suhtes päritolureeglite protokoll kehtib.

Allpool on esitatud tabelis loetletud riikide kahetähelised ISO-koodid.

—	Albaania	AL
—	Bosnia ja Hertsegoviina	BA
—	Horvaatia	HR
—	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	MK (2)
—	Montenegro	ME
—	Serbia	RS
—	Türgi	TR

Selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäev, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Serbia ja Türgi vahel

	EU	AL	BA	HR	MK	ME	RS	TR
EU		1.1.2007	1.7.2008		1.1.2007	1.1.2008		(3)
AL	1.1.2007		22.11.2007	22.8.2007	26.7.2007	26.7.2007	24.10.2007
BA	1.7.2008	22.11.2007		22.11.2007	22.11.2007	22.11.2007	22.11.2007
HR		22.8.2007	22.11.2007		22.8.2007	22.8.2007	24.10.2007
MK	1.1.2007	26.7.2007	22.11.2007	22.8.2007		26.7.2007	24.10.2007	1.7.2009
ME	1.1.2008	26.7.2007	22.11.2007	22.8.2007	26.7.2007		24.10.2007
RS		24.10.2007	22.11.2007	24.10.2007	24.10.2007	24.10.2007
TR	(3)				1.7.2009

(1) Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia osalevad stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis.

(2) ISO-kood 3166. Ajutine kood, mis ei mõjuta mingil viisil kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui ÜRO egiidi all praegu peetavad vastavasisulised läbirääkimised on lõppenud.

(3) EÜ-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terastoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. märts 2009.

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 154/6

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 154/05

Abi nr: XA 49/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Comunidad Valenciana

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Ayuda nacional por superficie a los frutos de cáscara

Õiguslik alus: Real Decreto 1612/2008 de 3 de octubre sobre aplicación de los pagos directos a la agricultura y la ganadería.

Borrador de la Orden de 23 de enero de 2009 de la Consellera de Agricultura, Pesca y Alimentación sobre cuestiones generales aplicables al régimen de ayudas agroambientales e indemnización compensatoria y régimen aplicable al pago único y otras pagos directos a la agricultura y ganadería en el ámbito de la Comunitat Valenciana y de aprobación de las bases reguladoras de ayudas de pago único y otras ayudas directas.

Borrador Resolución de 26 de enero de 2009 de la Directora de la Agencia Valenciana de Fomento y Garantia Agraria mediante la que se establece la convocatoria del procedimiento para la concesión de subvenciones a través de la solicitud única vinculadas al regimen de pago único, otras ayudas directas a la agricultura y la ganaderia, ayudas agroambientales y de indemnización compensatoria para el año 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 2 928 440 EUR abirubriigis SE 83 000

Abi suurim osatähtsus: Valencia piirkondliku valitsuse eraldatavad rahalised vahendid moodustavad 50 % määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 87 lõikes 1 sätestatud suurimast riiklikust toetusest, mille suurim summa on 120,75 EUR hektari kohta aastas.

Rakendamise kuupäev: Alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil

Abikava või üksikabi kestus: Üks aasta

Abi eesmärk: Täiendada pähklite kasvatamiseks antavat ühenduse pindalatoetust (mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 17 punktiga b)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Pähklikasvatajad, keda käsitatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetena vastavalt komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 I lisale

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Agencia Valenciana de Fomento y Garantía Agraria

C/Amadeo de Saboya, no 2

Valência

ESPAÑA

Veebisait: http://www.agricultura.gva.es/especiales/ayudas_agrarias/pdf/FRUTOS%20CASCARA.pdf

Abi nr: XA 50/2009

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: Põhja-Brabanti provints

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Model voor een gemeentelijke Subsidieverordening duurzaamheidsinvesteringen agrarische bedrijven in landbouwontwikkelingsgebieden

Õiguslik alus: Algemene wet bestuursrecht, titel 4.2

Gemeentewet, artikelen 108 lid 1, 147 lid 1 en 149

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 10–20 Põhja-Brabanti haldusüksust avaldavad kandideerimiskutse abikavale, millest igaühega antakse abi 1,6 miljoni euro ulatuses. Hõlmatud on järgmised haldusüksused (esialgne loetelu):

Alphen-Chaam

Baarle-Nassau

Bladel

Boekel

Deurne

Dongen

Eersel

Gemert-Bakel

Haaren

Heeze-Leende

Hilvarenbeek

Landerd

Mill en Sint Hubert

Sint Anthonis

Uden

Asjaomaste haldusüksuste kantavad, abikavaga ettenähtud kogukulud ulatuvad ajavahemikul 2009–2013 (kaasa arvatud) eeldatavalt 24 miljoni euroni.

Abi suurim osatähtsus: Kava alusel antakse investeerimistoetust, mis on seotud järgmisega:

Kavaga nähakse samuti ette võimalik täiendav toetus investeeringutele, mis on seotud järgmisega:

Punktides a ja b osutatud investeeringud hõlmavad üksnes selliseid täiendavaid investeeringuid, mida on vaja, et minna kaugemale (ühenduse) õigusaktidega ettenähtud nõuetest, ning neid võib toetada kuni 60 % ulatuses, kui asjaomaste investeeringute tulemusena ei suurene tootmismaht, sel juhul on toetuse ülempiir 40 %. Kõnealused investeeringud kuuluvad määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 2 punkti e ja artikli 4 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse.

Punktides c ja d osutatud investeeringuid võib subsideerida kuni 40 % ulatuses. Punktiga c hõlmatud investeeringud (esteetiline kvaliteet) kuuluvad määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 2 punkti b ja artikli 4 lõike 3 punkti c reguleerimisalasse (põllumajandusettevõtte hoonete kvaliteedi parandamine). Punktiga d hõlmatud investeeringud (energia säästmine) kuuluvad määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 2 punkti b ja artikli 4 lõike 3 punkti a reguleerimisalasse (tootmiskulude vähendamine).

Toetuse kogusumma ei või ületada 400 000 eurot põllumajandusettevõtte kohta kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul, mis hõlmavad investeerimisperioodi, millest arvatakse maha MIA/VAMIL kava alusel antud maksepuhkused, mille suhtes kohaldatavaks määraks on kehtestatud 12 % kõnealuse kavaga hõlmatud investeeringutest.

Rakendamise kuupäev: Kava artiklite 6 ja 13 alusel võib taotluse esitamise korral abi anda juhul, kui määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 20 kohaselt on kava näidiskokkuvõttest teatatud ja kui kava on vastu võetud ning vastutav haldusasutus on väljastanud taotluste esitamise kutse.

Abikava või üksikabi kestus: Kaval ei ole konkreetset lõpptähtaega; kui kava on oma artikli 13 kohaselt jõustunud, kohaldatakse seda kuni selle tühistamiseni. Vastutav haldusasutus kehtestab ajavahemiku, mille jooksul võib kava alusel abi taotleda vastavalt kava artiklile 6. Kava kestus sõltub sellest, kas vastutav haldusasutus kehtestab veel ühe või mitu edasist taotlemisperioodi. Samuti tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1857/2006 kehtivusaega, seega ei kesta kava üldjuhul kauem kui 31. detsembrini 2013. Kui jõustub uus erandimäärus, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1857/2006 või mis on selle õigusjärglane, esitab Põhja-Brabanti provints uue teatise.

Abi eesmärk: Kava eesmärk on julgustada põllumajandusettevõtteid võtma jätkusuutlikkusega seotud meetmeid Põhja-Brabanti provintsi piirkondades, mis provintsinõukogu on määranud põllumajanduse arenduspiirkondadeks.

Kavakohased abikõlblikud meetmed võivad olla materiaalsesse varasse (hooned, masinad ja seadmed) tehtavad investeeringud, mille eesmärk on vähendada saastet või parandada loomade heaolu.

Igal juhul tuleb meetmete abil minna kaugemale nõuetest, mis tulenevad järgmistest õigusaktidest: Wet milieubeheer (keskkonnajuhtimise seadus), sõnnikut, lõhna ja ammoniaaki või loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, eelkõige Gezondheids- en welzijnswet voor dieren (loomade tervise ja heaolu seadus) ja selle rakendussätted. Kõnealune nõue vastab määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab investeeringute eesmärk olema selliste nõuete täitmine, mis ulatuvad kaugemale ühenduse kehtivatest miinimumnõuetest, mis on ette nähtud näiteks saastatuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiviga, mida kohaldatakse suurte loomakasvatusettevõtete suhtes ja mille alusel nõutakse parima võimaliku keskkonnatehnoloogia kasutamist. Ammoniaagi puhul on direktiiv üle võetud Madalmaade õigusaktiga Besluit ammoniakemissie huisvesting veehouderij (lautade ammoniaagiheidet käsitlev dekreet) (Staatsblad, 2005, 675). Sellest seisukohast on olulised ka nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ (millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded), mis võeti üle Madalmaade õigusaktiga Legkippenbesluit 2003 (2003. aasta dekreet munakanade kohta) (Staatsblad, 2004, 40), ja nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/630/EMÜ (milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991)), mis võeti üle Madalmaade õigusaktiga Varkensbesluit (dekreet sigade kohta) (Staatsblad, 1994, 577). Lõpetuseks tuleks nimetada nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/629/EMÜ (milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991)), mis võeti üle Madalmaade õigusaktiga Kalverenbesluit (dekreet vasikate kohta) (Staatsblad, 1994, 576).

Lisaks võib abi anda investeeringuteks materiaalsesse põhivarasse, et tõsta põllumajandusettevõtte hoonete esteetilist kvaliteeti või säästa energiat põllumajandusettevõtte haldamisel.

Lisaks meetmega seotud kuludele on abikõlblikud ka konsultatsioonide, uuringutega jms kaasnevad kulud.

Abi saamise tingimustele vastamiseks peab taotleja esitama vastutavale haldusasutusele investeeringukava. Investeeringukavas peavad olema esitatud taotleja kavandatud meetmed, ulatus, mil määral kõnealuste meetmetega kavatsetakse saastet vähendada, nii et selle tase vastaks (ühenduse) õigusaktidega ettenähtud nõuetest rangematele nõuetele, põllumajandusettevõtte hoonete esteetilise väärtuse tõus või energiasääst ja sellega seonduvad kulud. Investeeringukava abil on võimalik määrata kindlaks abikõlblikud kulud. Loomakasvatusettevõtetega seonduvad meetmed tuleks võimalikult suurel määral siduda säästlikku varude hoidmist käsitlevate kriteeriumidega (Maatlat Duurzame Veehouderij), mille on avaldanud Stichting Milieukeur'i (ökomärgistuse fond).

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kava kohaldatakse kõikide põllumajandusettevõtete suhtes, mis asuvad Põhja-Brabanti provintsinõukogu määratud põllumajanduse arenduspiirkondades. Vastutav haldusasutus võib anda eesõiguse intensiivse loomakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele, eelkõige sellistele, mis asuvad ümber ekstensiivistamispiirkonnast põllumajanduse arenduspiirkonda.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress: Kõik Põhja-Brabanti provintsi haldusüksused, kes avaldavad abikava kohase taotluste esitamise kutse vastavalt näidisele.

Põhjalikuma teabe saamiseks palume võtta ühendust:

Provincie Noord-Brabant

Brabantlaan 1

Postbus 90151

5200 MC, ‘s-Hertogenbosch

NEDERLAND

Veebileht:: http://www.brabant.nl/upload/documenten/p/plg/modelverordening%20duurzaamheidsinvesteringen%202008.def.pdf

Muu teave: Käesoleva kokkuvõtliku teabega esitatakse kava näidis, et võimaldada Põhja-Brabanti provintsi haldusüksustel anda põllumajandusettevõtetele abi jätkusuutlikkuse ja loomade heaoluga seotud meetmete rakendamiseks põllumajandusettevõtte tasandil provintsi põllumajanduse arenduspiirkondades. Kõnealuse näidise väljatöötamise abil soovib Põhja-Brabanti provints luua ühtse võrgustiku kõnealuse abi andmiseks ja tagada, et iga üksik haldusüksus ei peaks esitama teatist, kui on kõnealuse näidise kohaselt kava vastu võtnud, et vastata vabastuse saamise tingimustele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006.

Nagu eespool osutatud, vastab näidiskava määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõigetele 1–3. Samuti vastab see artikli 4 ülejäänud lõigetele.

Lõige 4: on tagatud, et investeeringud võivad olla seotud üksnes kõnealuses lõikes sätestatud tegevuste ja kuludega (vt kava artikli 3 lõige 4).

Lõige 5: abi ei anta raskustes põllumajandusettevõtetele (vt kava artikli 4 lõike 2 punkt d).

Lõige 6: kavaga ei anta abi, mis oleks vastuolus turgude ühist korraldust kehtestavates nõukogu määrustes sätestatud keeldude või piirangutega.

Lõige 7: abi on avatud kõigi põllumajandussektorite jaoks, samas ei anta abi tootmisõiguste, loomade ega üheaastaste taimede ostmiseks; üheaastaste taimede istutamiseks; kuivendustöödeks või niisutusseadmete ostmiseks ega niisutustöödeks; või asendusinvesteeringuteks (vt kava artikkel 2, artikli 3 lõige 4 ning artikli 4 lõiked 1 ja 3).

Lõige 8: abi ei anta muude maade ostmiseks kui ehituse eesmärgil kasutava maa ostmiseks (vt kava artikli 4 lõige 4).

Lõige 9: suurima abisummaga seotud tingimusi järgitakse (vt kava artikli 5 lõiked 4 ja 5).

Lõige 10: abi ei anta selliste toodete tootmiseks, millega imiteeritakse või asendatakse piima ja piimatooteid (vt kava artikli 4 lõige 5).

Selguse huvides tuleks märkida, et Põhja-Brabanti provintsis ei ole põllumajandusettevõtteid, mille suurus ületaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suuruspiirangu (250 töötajat).

Allpool on esitatud mõned selgitavad märkused selle kohta, kuidas kõnealune näidiskava on seotud muude abikavadega Põhja-Brabanti provintsis.

Subsidieregeling Duurzame Landbouw in Noord-Brabant, teatis XA 220/2008: kõnealuse kavaga nähakse ette provintsipõhised toetused projektidele (eelkõige katseprojektidele), millega aidatakse kaasa põllumajanduse jätkusuutlikkusele Põhja-Brabanti provintsis. Käesolevas dokumendis kirjeldatava näidiskavaga nähakse ette haldusüksusepõhised toetused investeeringuteks jätkusuutlikkusse ja loomade heaolusse põllumajanduse arenduspiirkondades. Teoreetiliselt ei saa täielikult välistada kahe kava osalist kattumist, kuid see ei too endaga kaasa liigse riigiabi andmist, kuna nii provintsipõhine jätkusuutlikust käsitlev kava kui ka haldusüksuste jaoks ettenähtud näidiskava sisaldavad kumuleerumisvastaseid sätteid.

Verplaatsingsregeling intensieve veehouderij (VIV, 2005), teatis XA 62/2005: kõnealuse kavaga antakse hüvitist intensiivse loomakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtjatele jätkusuutlikkusse paika ümberasumise eest. Hüvitis koosneb vanas asukohas lammutatud põllumajandushoonete korrigeeritud asendusväärtuse, vana asukoha ja uue asukoha lammutamiskulude ja nõustamistasude kompensatsioonist. Kavas „VIV 2005” määratletud jätkusuutlik asukoht võib asuda, kuid ei pea asuma põllumajanduse arenduspiirkonnas. Põllumajanduse arenduspiirkonda ümberasuvate põllumajandusettevõtete puhul võib tekkida küsimusi selle kohta, kuidas kava „VIV 2005” on seotud käesolevas dokumendis kirjeldatava näidiskavaga. Vastuseks sellele küsimusele võib kinnitada, et kattumist ei ole, kuna kava „VIV 2005” alusel antava abi laad erineb täielikult käesoleva näidiskavaga hõlmatud investeeringutest.

Verplaatsingsregeling grondgebonden agrarische bedrijven (VGAB), teatis XA 84/2007: kõnealuse kavaga antakse abi põllumajandusettevõtjatele, kelle tegevus on seotud maaga. Eesmärk seisneb selles, et tootmisest kõrvaldatud maa müüdaks valitsusele, nii et seda saaks kasutada looduse ja veega seotud eesmärkidel (looduskaitsealad, üleujutusvee säilitamise alad, jne). Nagu kava „VIV 2005” puhulgi, ei ole ka kava „VGAB” ja käesolevas dokumendis kirjeldatava näidiskava vahel kattumist, kuna kava „VGAB” alusel antava abi laad erineb täielikult käesoleva näidiskavaga hõlmatud investeeringutest. Lisaks ei kujuta põllumajanduse arenduspiirkonnad (mille jaoks näidiskava ongi konkreetselt välja töötatud) enamasti endast atraktiivseid asustuspiirkondi põllumajandusettevõtjate jaoks, kelle tegevus on seotud maaga, sest nende piirkondade maatükid on suhteliselt väikesed ja maa hind on suhteliselt kõrge.

Abi nr: XA 63/09

Liikmesriik: Küpros

Piirkond: Küpros

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Σχέδιο χορηγιών για εξοικονόμηση ενέργειας και ενθάρρυνση της χρήσης των ανανεώσιμων πηγών ενέργειας (2009-2013) για φυσικά και νομικά πρόσωπα καθώς και φορείς του δημόσιου τομέα που ασκούν οικονομική δραστηριότητα.

Õiguslik alus: Απόφαση Υπουργικού Συμβουλίου με ημερομηνία 30.12.2008

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 75 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus: 35 %.

Rakendamise kuupäev: 11.03.2009. Käesolev meede jõustub ainult juhul, kui komisjon on selle määruse (EÜ) nr 1857/2006 kohaselt heaks kiitnud, ja abi ei anta tagasiulatuvalt.

Abikava või üksikabi kestus:

Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: NACE kood: A – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ypiresia Energias

Ypouryio Emboriou

Viomihanias kai Tourismou

1421, Nicosia

CYPRUS

Veebileht: http://www.cie.org.cy/sxedia%202009/sxedio%20nomika2009-2013.pdf

Muu teave: Abimeetme peamine eesmärk on investeerimisabi rakendades pakkuda võimalusi energia säästmiseks ja soodustada taastuvate energiaallikate (edaspidi „TEA”) kasutamist.

Investeeringuid saavad kasutada kõikides majandussektorites, välja arvatud kalandus- ja akvakultuurisektor, tegelevad ettevõtted, ja välja arvatud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad suured ettevõtted. Lisaks abile, mida antakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006, saab meetme alusel anda abi ka kooskõlas määrusega (EÜ) nr 800/2008 ja vähese tähtsusega abi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1998/2006. Abile, mida antakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 800/2008, kehtib juriidilisest nõudest tulenev kokkuvõtliku teabe esitamise kohustus, mis on vajalik teatamiskohustustest vabastatud abikava rakendamiseks asjaomases sektoris.

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006 võib abi anda ainult põllumajandusliku esmatootmisega ja loomakasvatusega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 alusel antav abi on määratud nendele ettevõtetele, kes kasutavad oma põllumajanduslikes ettevõtetes peamiselt TEAst pärit energiat (rohkem kui 50 %). Määruse (EÜ) nr 1857/2006 alusel ei saa abi ettevõtted, kes müüvad enamiku toodetud energiast kolmandale osapoolele. Nendel ettevõtetel on õigus piirkondliku või vähese tähtsusega abile.

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006 ei või abi anda:

suurettevõtetele;

ettevõtetele, kes tegelevad piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmissektoris;

raskustes olevatele ettevõtetele, kes on raskustes teatise „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2) tähenduses;

lihtsateks asendusinvesteeringuteks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 4 punktiga a.

Meetme abikõlblikud kulud on:

uute seadmete ostmise ja paigaldamisega seotud kulud;

uuringukulu, kui see on vajalik abi eesmärkide saavutamiseks. Piirangud määratletakse asjakohastes taotlusvormides.

Biomassi kasutamise kategoorias katab meede uute seadmete ostmise ja paigaldamisega, materjalidega või ehituseks kasutatava maa või hoonete ehitamisega seotud investeeringud. Soovitud eesmärkide saavutamiseks olulise maa ostmisel on abi ülemmäär 85 000 EUR, ruutmeetri hinna ülempiir on 20 EUR. Põllumajandushoonetele antava abi ülemmäär on 85 000 EUR, hoone ruutmeetri hinna ülempiir on 255 EUR. Ehituseks kasutatava maa ostmine ei ole lubatud ja ühelgi juhul ei või maa ostmiseks kasutatav abi ületada 10 % abikõlblikest kuludest.

Lihtne asendus ei ole ühelgi juhul abikõlblik kulu.

Energiasäästmise sektoris, kui tootmiseks, transportimiseks, jaotuseks ja energia kasutamiseks ostetakse ja paigaldatakse uusi masinaid või süsteeme ja kui need uued masinad või süsteemid säästavad tänu uuele tehnoloogiale ja uudsele disainile või tööpõhimõtte muutusele liikuvates ja töötavates osades vähemalt 10 % tarbitud energiast, võrreldes sama päritolu ja toomisvõimsusega tavaliste masinate või süsteemidega, kehtivad järgmised reeglid:

Abisumma arvutatakse uute masinate või süsteemide ostu- ja paigaldusmaksumuse ja tavaliste masinate või süsteemide ostu- ja paigaldusmaksumuse vahelise protsendina, kasutades järgmist valemit:

kus E = abi summa;

Ku = uute masinate või süsteemide ostu ja paigaldamise maksumus

Kt = tavaliste masinate või süsteemide ostu ja paigaldamise maksumus

Kui ostetakse masinaid või süsteeme koos energiasäästmiseks ühendatud allsüsteemidega, mis säästavad tööprotsessi käigus vähemalt 10 % tarbitavast energiast, võrreldes tavaliste masinate või süsteemidega, kehtib järgmine:

Abi summa arvutatakse protsendina masinatesse või süsteemidesse ühendatud paigaldatavate energiasäästmise allsüsteemide maksumusest.

Abi nr: XA 88/09

Liikmesriik: Soome

Piirkond: Kogu Soome

Abikava nimetus: Elintarviketalouden laatujärjestelmien kehittäminen

Õiguslik alus: Valtionavustuslaki (688/2001),

Valtioneuvoston asetus elintarviketalouden laatujärjestelmien kehittämisen avustamisesta (638/2008)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 1,8 miljonit eurot aastas. Abi antakse aastatel 2009–2013.

Abi suurim osatähtsus: Ühenduse eeskirjade alusel lubatud 100 % abimäära piiratakse riigiabi seaduse paragrahviga 6, mille kohaselt on hüvitist võimalik maksta täies mahus vaid juhul, kui see on eesmärkide saavutamiseks vältimatu ja põhjendatud.

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus:

Abi eesmärk: Abi antakse registreeritud ühendustele ja organisatsioonidele ning ettevõtjatele, uurimisinstituutidele, riigi ametiasutustele või muudele avaliku sektori asutustele. Lõplik abisaaja on põllumajandustootja, kes loetakse esmatootmisega tegelevaks väikeseks ja keskmise suurusega ettevõtjaks.

Abikava põhineb määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punktidel a, c, d ja e.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: NACE kood A1 – Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad. Asutamislepingu I lisas loetletud tooted.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Maa- ja metsätalousministeriö

PL 30

FI-00023 Valtioneuvosto

SUOMI/FINLAND

Veebileht: http://www.laatuketju.fi/laatuketju/www/fi/hankkeet/index.php

http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2001/20010688

http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2008/20080638

Muu teave: Abi annab ja haldab põllumajandus- ja metsandusministeerium. Abi suurus on 1,8 miljonit eurot aastas, s.t aastatel 2009–2013 kokku 9 miljonit eurot. Abi võib anda põllumajandus- ja metsandusministeeriumi koordineeritava toiduainetööstuse kvaliteedistrateegia rakendamisega seotud riiklike arenguprojektide jaoks.

Projektidega tuleb parandada toiduainetööstuse konkurentsivõimet, tugevdada selle sotsiaalset vastutust (sh jälgitavussüsteemide arendamist ja eetikapõhimõtete järgimist) ja suurendada tarbijate teadlikkust toiduainetööstuse tegevuse kohta.

Projekti võib teostada selleks, et arendada toiduainetööstuse väärtusahelat, parandada toodete või tegevuse kvaliteeti näiteks teavitamise, selgitamise, põllumajandustoodete tootjate koolitamise ja nõustamise abil või toidutöötlejate vahelise teabevahetuse korraldamisega. Projektid võivad olla suunatud põllumajandustootjatele ja tarbijatele ning toidutöötlejatele, näiteks suurköögid, õppeasutused, meedia ja toitumisasjatundjad. Lõplik abisaaja on põllumajandustootja, kes loetakse esmatootmisega tegelevaks väikeseks ja keskmise suurusega ettevõtjaks.

Abisüsteem toimib nii, et abisaajad (registreeritud ühendused ja organisatsioonid, ettevõtjad, uurimisinstituudid, riigi ametiasutused ja muud avaliku sektori asutused) kasutavad saadavat abi selliste riiklike projektide teostamiseks, millest on kasu kogu toiduainetööstusele. Näiteks võivad teatava tootmissektori toodete kvaliteedi parandamiseks tehtavat tööd tutvustavad projektid olla suunatud tarbijatele. Lisaks tarbijatele saavad projektist siiski kaudset kasu ka kõnealuseid tooteid tootvad põllumajandusettevõtjad. Selline teave võib suurendada usaldust tootmise ja toodete vastu, tõstes samas toote väärtust ja seeläbi ka selle tarbimist.

Projektides ei tohi nimetada toodete päritolu, üksikuid tooteid ega kaubamärke ning projektid peavad olema kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega. Nende meetmetega püütakse vältida konkurentsi moonutamist.

Ühenduse eeskirjade alusel lubatud 100 % abimäära piiratakse riigiabi seaduse paragrahviga 6, mille kohaselt on hüvitist võimalik maksta täies mahus vaid juhul, kui see on eesmärkide saavutamiseks vältimatu ja põhjendatud.

Teavitamine: Teavitamine ei tohi sisaldada reklaami.

Lubatud teavitamise hulka kuuluvad järgmised teavitamisviisid:

artiklid ja pressiteated (nt uute viiside kohta koduloomade heaolu tagamisel või põllumajandustoodete tootmise järelevalvega seotud elektrooniliste teabevahetussüsteemide kohta);

teabekoosolekud, seminarid, külastused ja näitused põllumajandustoodetega seotud ajakohaste teemade kohta toidu-, tarbija- ja majandusvaldkonna ajakirjanikele ja koolidele;

veebilehtede loomine ja võrgus olevad õppematerjalid, mis võivad olla ka paberkandjal (nt marjakorjamise hügieeninõuded, teraviljade haigusvaba oleku tagamine, loomade heaolu nõuded, säästva arenguga kooskõlas olevad põllumajanduslikud tootmisviisid ning tarbijate ootused ja õigused) ning

teave suurköökidele (koolisööklad ja muude samalaadsete asutuste köögid), nt kohalikku päritolu toodete ostmisega seotud küsimustes.

Teavitamiseks võib vaja olla ka mitmesuguseid taustauuringuid, nagu näiteks strateegiline töö, turu-uuringud ja õppereisid.

Koolitus: Põllumajandustoodete tootjate koolitus võib hõlmata näiteks marjakorjajatele korraldatavat hügieenikoolitust, mille jooksul neile õpetatakse marjade korjamise ja veoga seotud häid hügieenitavasid. See võib olla seotud ka näiteks veterinaarkontrolli ja elektroonilise registreerimisega.

Teabevahetus: Teabevahetus võib tähendada esitluste, konkursside või toidutöötlejatevahelist teabevahetust edendava muu tegevuse korraldamist ning esitlustel, konkurssidel ja muudes tegevustes osalemist.

Nõustamine: Abi võib anda põllumajandustoodete tootjate nõustamise jaoks.

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 154/13

2009/C 154/06

Abi nr: XA 40/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Principado de Asturias

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Asociación de Criadores de Gochu Asturcelta

Õiguslik alus: Convenio de colaboración entre el Gobierno del Principado de Asturias y la Asociación de Criadores de Gochu Asturcelta (ACGA) para el desarrollo del programa de conservación de la raza autóctona asturiana Gochu Asturcelta durante el trienio 2009-2011.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Igal aastal lepingu alusel antava abi suurus on maksimaalselt:

Abi suurim osatähtsus: Abi ülemmäär, mida abisaaja rakendatava tegevuskava iga rubriigi kohta antakse, on:

Rakendamise kuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Astuuria piirkonnale omase seatõu Gochu Asturcelta säilitamisprogrammi väljatöötamine.

Kohaldatakse järgmisi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikleid: Artikkel 15 „Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris”. Abikõlblikud kulud: loomakasvatajate koolituse organiseerimise kulud, kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused, teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside ja näituste korraldamine, teadustulemuste populariseerimine, trükiste avaldamise kulud.

Vastavalt kõnealuse artikli 15 lõikes 4 sätestatud tingimusele peab kõigil tõuraamatusse kantud, asjaomast tõugu loomade omanikel olema võimalus abi saada, ilma et teenuse saamise tingimuseks oleks organisatsiooni liikmelisus.

Artikkel 16 „Loomakasvatussektori toetus”. Abikõlblikud kulud: tõuraamatu pidamise kulud.

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 3 ja artikli 16 lõikele 3 antakse abi loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Seakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Rural y Pesca del Principado de Asturias

C/Coronel Aranda, s/n, 4a planta

33071 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

Veebileht: Koostöölepingu tekst on kättesaadav veebisaidil www.asturias.es järgmisel aadressil: http://www.asturias.es/Asturias/descargas/CONVENIOS%20GANADERIA/ACGA%2009%20convenio.pdf

Muu teave: —

Director-General for Livestock Farming and Agri-Food

Luis Miguel ÁLVAREZ MORALES

Abi nr: XA 45/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Andaluusia

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Ayudas para la restitución de los invernaderos en producción gravemente dañados como consecuencia de la tormenta de granizo ocurrida el día 25 de noviembre de 2008, en el Campo de Dalìas (Almería)

Õiguslik alus: Resolución del Delegado de Consejería de Agricultura y Pesca en Almería, por Delegación de competencias del Consejero de Agricultura y Pesca mediante Orden de 23 de diciembre de 2008, por la que se concede una subvención para la restitución de los invernaderos en producción gravemente dañados como consecuencia de la tormenta de granizo ocurrida el día 25 de Noviembre de 2008, en el Campo de Dalías (Almería).

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 6 000 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 50 % heakskiidetud eelarvest, erandimääruse artikli 11 lõikega 6 ettenähtud osatähtsuse piires.

Kooskõlas erandimääruse artikli 11 lõikega 3 arvatakse abikõlblike kahjude ülemmäärast maha kindlustuskavade raames saadud summad ja kulud, mis kanti muudel põhustel kui ebasoodsad ilmastikutingimused.

Rakendamise kuupäev: Alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil. Eeldusel, et kahju kanti 25. novembril 2008, vastab abi erandimääruse artikli 11 lõike 10 tingimusele, st abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist.

Abikava või üksikabi kestus: 2009 eelarveaasta.

Abi makstakse välja enne 31. detsembrit 2009 ning seetõttu erandimääruse artikli 11 lõiget 8 ei kohaldata.

Abi eesmärk: Kahju kandnud põllumajandusettevõtte abikõlblike varade viivitamatud taastustööd: sündmuste toimumise ajal kasutuses olnud kasvuhooned, mis said rahe tõttu kannatada ning millele tekitatud kahju on kontrollinud piirkonnavalitsuse põllumajandustehnikud.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kasutuses olevate kasvuhoonete omanikud, kelle kasvuhoonetele tekitati kahju, mida kontrollisid ja kvantifitseerisid piirkonnavalitsuse põllumajandustehnikud, ning kes taotlesid kahju hüvitamiseks abi, vastates seega määruse artikli 11 lõikes 5 sätestatud tingimusele „Abi tuleb välja maksta otse asjaomasele põllumajandustootjale.”

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Agricultura y Pesca de la Junta de Andalucía

C/Tabladilla, s/n

41071 Sevilla

ESPAÑA

Veebileht: http://www.cap.junta-andalucia.es

Määruse eelnõu täistekst on järgmisel veebisaidil:

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/opencms/portal/Legislaciones/2009/propuesta_resolucion_subvencion_restitucion_invernaderos_tormentagranizo_campodalias

Muu teave: Määruse artikli 11 lõikega 7 ettenähtud tingimus on täidetud, kuna piirkondlik põllumajandus- ja kalandusnõukogu on ametlikult tunnistanud, et kahju tekitasid ebasoodsad ilmastikutingimused.

Abi nr: XA 53/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Drôme’i departemang

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Aides supplémentaires à la reconstitution du patrimoine nucicole, en complément au dispositif XA 302/08, pour les dommages causés aux exploitations agricoles nucicoles en 2007 par les calamités.

Õiguslik alus:

—	15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 11

—	Articles L. 361-1 et suivants du Code rural

—	Articles D. 361-1 et suivants du Code rural

—	Décret no 2007-592 du 24 avril 2007 relatif à l’indemnisation des calamités agricoles

—	Arrêté du ministère de l’agriculture et de la pêche fixant les conditions générales d’indemnisation au titre des calamités agricoles du 29 septembre 2005

—	Arrêtés du ministère de l'agriculture et de la pêche des 21 novembre 2007 et 25 janvier 2008, de reconnaissance au titre des calamités agricoles des dommages subis en 2007 dans la Drôme,

—	Règlement 9E1 «Aide à la reconstitution du patrimoine nucicole» adopté par l’assemblée départementale le 16 juin 2008,

—	Délibérations du Conseil général: 4E1 du 8 décembre 2008, et 12E1 du 27 janvier 2009 pour l’attribution nominative des aides, ainsi qu’1E1 du 15 décembre 2008 pour compléter l’enveloppe budgétaire initiale.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: Täiendav abi 2009. aastaks summas 19 000 EUR.

Abi suurim osatähtsus: Välja juuritud taimede puhul kohaldatakse määra 25 %–35 % (vastavalt ettevõtja kindlustuslepingule). Taastamise ja/või uuesti istutamise puhul kohaldatakse määra 90 %.

Kuna tegemist on mägipiirkonnaga, ei tohi eri sihtotstarbel antav abi kokku ületada 90 % kahjude summast.

Rakendamise kuupäev: Alates 26. veebruarist 2009, tingimusel et vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Abikava kestus: Kõige kauem 2009 aasta lõpuni.

Abi eesmärk: Departemanguvalitsus soovib aidata pähklikasvatajaid, kes järgmiste loodusõnnetuste tagajärjel kahju kannatasid: suur torm 8. juuli 2007 aastal ja 2. augusti 2007 aastal ning keeristorm 17. ja 18. septembril 2007 aastal. Taotluste suure hulga ja kahjude suuruse tõttu osutus departemangu nõukogu meetmega XA 302/08 kehtestatud esialgne abisumma ebapiisavaks.

Seetõttu tegi departemangu nõukogu 8. detsembri 2008 aasta arutelu 4E1 käigus ettepaneku suurendada abi 19 000 EUR võrra ja lisas selle 15. ja 16. detsembri 2008 aasta istungil toimunud hääletuse teel 2009 aasta esialgsesse eelarvesse. Toetuse suurendamise otsuse rakendamiseks on vajalik komisjoni heakskiit.

Lisaabikava, mis täiendab meedet XA 302/08, rakendatakse samal alusel kui nimetatud kava, nii et erinevad üksnes kestus ja summa.

Abi andmine peab igal juhul olema kooskõlas 15. detsembri 2006 aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 11.

Asjaomane sektor: Põllumajandusettevõtjad, kes tegelevad pähklikasvatusega „ebasoodsas piirkonnas”, kus loodusõnnetused 2007 aastal aset leidsid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Le Département de la Drôme

Hôtel du Département

Service Agriculture

26 Avenue du Président Herriot

26026 Valence Cedex 9

FRANCE

Veebileht: http://www.ladrome.fr/fr/les-services/agriculture-et-environnement/agriculture/reglements-et-subventions/index.html

http://www.ladrome.fr/fr/les-services/agriculture-et-environnement/agriculture/index.html

Abi nr.: XA 54/09

Liikmesriik: Läti

Piirkond: —

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Abikava „Atbalsts produktīvu ilggadīgo stādījumu ierīkošanai”

Õiguslik alus: Ministru kabineta noteikumu „Noteikumi par ikgadējo valsts atbalstu lauksaimniecībai un tā piešķiršanas kārtību” 6. pielikuma 4. programma 20.-35. punkts.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikava kogusumma 2009 aastal on 500 000 Läti latti

Abikava kogusumma 2010 aastal on 500 000 Läti latti

Abikava kogusumma 2011 aastal on 500 000 Läti latti

Abikava kogusumma 2012 aastal on 500 000 Läti latti

Abikava kogusumma 2013 aastal on 500 000 Läti latti

Abi suurim osatähtsus: Abi osatähtsus on 40 %.

Alaliste tootmisistandike rajamiseks antava toetuse tingimuste kohaselt võib teha väljamakseid seoses järgmiste kuludega:

Istandike rajamiseks tehtavate kulude katmiseks antakse abi osatähtsusega 40 %, kuid mitte rohkem järgnevas tabelis esitatud summast.

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 30. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Abi eesmärk on tagada tõhus puuvilja- ja marjatootmine kõnealuse sektori konkurentsivõimeliseks ja mitmekülgseks muutmise kaudu.

Abi antakse vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006 aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) artiklile 4.

Asjaomane sektor (asjaomased sektorid): Abi on ette nähtud töötlemata põllumajandustooteid tootvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Abi on ette nähtud taimekasvatusele.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Zemkopības ministrija

Rīga. 27.1.2009

Latvijas Republikas Zemkopības ministrija

Rīga, LV-1981

LATVIJA

Veebileht: http://www.zm.gov.lv/doc_upl/Atbalsts_ilggadigajiem_stadijumiem.pdf

Muu teave: Käesolev abikava asendab abikava nr XA 140/2008 „Atbalsts ilggadīgo stādījumu ierīkošanai”, mille kokkuvõte on avaldatud ELT C 140/2008 ja mida antakse kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006 aasta määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001.

Abi ei anta tagasiulatuvalt tegevusele, mille abisaaja on juba teinud.

Kolme majandusaasta jooksul ühele ettevõtjale antava abi summa ei või ületada 281 120 Läti latti (400 000 EUR), vähem soodsas piirkonnas asuva ettevõtja puhul 351 400 latti (500 000 EUR).

Abi antakse vaid ettevõtjatele, kes ei ole raskustes.

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 lõike 10 kohaselt ei anta abi piima või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmiseks ega turustamiseks.

7.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 154/21

RIIGID, KELLE VASTAVUSKONTROLLID ON HEAKS KIIDETUD VASTAVALT KOMISJONI MÄÄRUSE (EÜ) nr 1580/2007 ARIKLILE 13

2009/C 154/13

A OSA: LOETELU ASJAOMASTE RIIKIDE JA TOODETE KOHTA

Riik	Tooted
Šveits	Värske puu-ja köögivili, v.a tsitrusviljad
Maroko	Värske puu-ja köögivili
Lõuna-Aafrika	Värske puu-ja köögivili
Iisrael	Värske puu-ja köögivili
India	Värske puu-ja köögivili
Uus-Meremaa	Pommes, poires et kiwis, frais
Senegal	Värske puu-ja köögivili
Kenya	Värske puu-ja köögivili
Türgi	Värske puu-ja köögivili

B OSA: ÜKSIKASJAD AMETIASUTUSTE JA KONTROLLIASUTUSTE KOHTA

Riik

Ametiasutus

Kontrolliasutus

Šveits

Office fédéral de l'agriculture

Département fédéral de l'économie

Mattenhofstrasse 5, CH-3003 Berne

Tel. (41-31) 324 84 21

Faks (41-31) 322 26 34

Qualiservice Sàrl

Kapellenstrasse 5 Case postale 7960

CH-3001 Berne

Tel. (41-31) 385 36 90

Faks (41-31) 385 36 99

Maroko

Minister for Agriculture and Sea Fisheries

Quartier Administratif Place Abdallah Chefchouani BP 607 Rabat Morocco

Tel. (212-37) 76 36 57/76 05 29

Faks (212-37) 76 33 78

E-post: webmaster@madprm.gov.ma

info@madrpm.gov.ma

Food Export Control and Coordination Organization (EACCE)

72 Angle Boulevard Mohamed Smiha et Rue Moulay Mohamed El Baâmrani

Casablanca Morocco

Tel. (212-22) 30 51 04/30 51 73/30 50 91/30 51 95

Faks (212-22) 30 51 68

E-post: eacce@eacce.org.ma

Lõuna-Aafrika

National Department of Agriculture DPHQ

Private Bag X258

Pretoria 0001 Afrique du Sud

Tel. (27-12) 3196502

Faks (27-12) 3265606

E-post: smph@nda.agric.za

PPECB (Perishable Products Export Control Board)

PO Box 15289 7500 Panorama, Parow South Africa

Tel. (27-21) 9301134

Faks: (27-21) 9396868

E-post: ho@ppecb.com

Iisrael

Ministry of Agriculture and Rural Development PPIS (Plant Protection and Inspection Service)

PO box 78 Bet-Dagan 50250 Israel

Tel. (972-3) 968 15 00

Faks (972-3) 368 15 07

Ministry of Agriculture and Rural Development PPIS (Plant Protection and Inspection Service)

Fresh produce quality control service

PO box 78 Bet-Dagan 50250 Israel

Tel. (972-3) 968 15 20

Faks (972-3) 368 15 07

India

Agricultural Marketing Adviser Ministry of Agriculture

Govt. of India NH-IV, Faridabad India

Tel. (91 129) 241 65 68, 241 57 10 (91-11) 23 01 34 45

Faks (91-129) 241 65 68; (91-11) 23 01 34 45

E-post: uks.chauhan@nic.in

Directorate of Marketing and Inspection (DMI)

Department of Agriculture and Cooperation

Ministry of Agriculture, Govt. of India NH-IV, Faridabad India

Tel. (91 129) 241 65 68, 241 57 10

Faks (91-129) 241 65 68

E-post: dmifbd@agmark.nic.in

Uus-Meremaa

Ministry of Agriculture and Forestry

New Zealand Food Safety Authority

68-86 Jervois Quay, PO Box 2835

Wellington

New Zealand

Tel. (64-4) 463 2500

Faks (64-4) 463 2675

E-post: nzfsa.info@nzfsa.govt.nz

New Zealand Food Safety Authority

68-86 Jervois Quay, PO Box 2835

Wellington

New Zealand

Tel.: (64-4) 463 2500

Faks (64-4) 463 2675

E-post: nzfsa.info@nzfsa.govt.nz

Senegal

Ministère de l’Agriculture et de l’Hydraulique

Direction de la protection des végétaux

bp 20054 Thiaroye Dakar, Senegal

Tel. (221) 834 03 97

Faks (221) 834 28 54/834 42 90

E-post: almhanne@hotmail.com

Ministère de l’Agriculture et de l’Hydraulique

Direction de la protection des végétaux

Bureau qualité de la Division Législation et Contrôle phytosanitaire

Tel. (221) 834 03 97

Faks (221) 834 28 54

E-post: dpv1@sentoo.sn

almhanne@yahoo.fr

Kenya

Kenya Plant Health Inspectorate Service

Kephis Managing Director

PO Box 49592-00100

Nairobi

Tel. (254-20) 88 25 84

Faks: (254-20) 88 22 65

E-post: kephis@nbnet.co.ke

Kenya Plant Health Inspectorate Service, Kephis

PO Box 49592-00100

Nairobi

Tdl. (254-20) 88 45 45/88 23 08/88 29 33

Faks: (254-20) 88 22 45

E-post: kephis@nbnet.co.ke

Türgi

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

General Director: Mr. Yavuz MOLLASA-LİHOĞLU

Head of the Department for Agriculture: Mrs. Çiÿdem KILIÇKAYA

Aadress: ÿnönü Bulv. No: 36 Oda no: 2118

06510 Emek/Ankara

Tel. (90-312) 212 58 99

Faks (90-312) 212 68 64, (90-312) 205 09 18

E-post: kilickayac@dtm.gov.tr

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

General Director: Mr. Yavuz MOLLASA-LİHOĞLU

Head of the Department for Agriculture: Mrs. Çiÿdem KILIÇKAYA

Aadress: ÿnönü Bulv. No: 36 Oda no: 2118

06510 Emek/Ankara

Tel. (90-312) 212 58 99

Faks (90-312) 212 68 64, (90-312) 205 09 18

E-post: kilickayac@dtm.gov.tr

C OSA: SERTIFIKAATIDE NÄIDISED

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.154.est
Euroopa Liidu Teataja		C 154

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 7. juuli 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Komisjon
2009/C 154/01	Komisjoni arvamus, 6. juuni 2009, Hispaanias asuva José Cabrera tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 154/02	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 154/03	Euro vahetuskurss	3

2009/C 154/04	Komisjoni teatis selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Serbia ja Türgi vahel	4

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 154/05	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	6

2009/C 154/06	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	13

2009/C 154/07	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	18

2009/C 154/08	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	18

2009/C 154/09	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	19

2009/C 154/10	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	19

2009/C 154/11	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	20

2009/C 154/12	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Pakkumismenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	20

	V Teated
	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 154/13	Riigid, kelle vastavuskontrollid on heaks kiidetud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1580/2007 ariklile 13	21


	(1) EMPs kohaldatav tekst