3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

9. juuni 2009,

mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

2009/C 151/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja nende tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.

(2)	Hinnanguliselt kannatab liikmesriikides 8–12 % haiglaravile võetud patsientidest ravi käigus kõrvalekallete tõttu. (4)

(3)	Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul esineb tervishoiuteenustega seotud nakkust keskmiselt igal kahekümnendal haiglaravile võetud patsiendil, s.o 4,1 miljonil patsiendil aastas ELis, ja igal aastal sureb selliste nakkuste tagajärjel 37 000 inimest.

(4)	Puudulik patsiendi ohutus on tõsine rahvatervise probleem ning piiratud tervishoiuressurssidel lasuv suur majanduslik koorem. Suur osa kõrvalekalletest, nii haiglasektoris kui ka esmatasandi arstiabis, on välditavad ning enamik neist on tingitud süsteemsetest teguritest.

(5)	Käesolev soovitus põhineb tööl, mida on patsiendi ohutuse nimel teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma patsiendi ohutuse maailmaliidu (World Alliance for Patient Safety) kaudu, Euroopa Nõukogu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning täiendab seda tööd.

(6)

Teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (5) kaudu toetab ühendus teadusuuringuid, mis käsitlevad tervisesüsteeme, eelkõige tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti tervise teemavaldkonna raames, kusjuures üks raskuspunkt on patsiendi ohutus. Patsiendi ohutusele pööratakse erilist tähelepanu ka info- ja sidetehnoloogia teemavaldkonna raames.

(7)	Komisjon on määratlenud oma 23. oktoobri 2007. aasta valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” patsiendi ohutuse üheks meetmeid nõudvaks valdkonnaks.

(8)

Uurimistulemused näitavad, et tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on liikmesriigid eri tasemel. (6) Seepärast kavatsetakse käesoleva soovitusega luua raamistik, mis aitab stimuleerida selle valdkonna poliitika arengut ning edaspidist tegevust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, et lahendada ELi ees seisvaid patsiendi ohutusega seotud küsimusi.

(9)

Patsiente tuleks teavitada ja võimestada, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi. Neid tuleks teavitada olemasolevatest patsientide ohutuse standarditest, parimatest tavadest ja/või ohutusmeetmetest ning sellest, kuidas on võimalik leida kättesaadavat ja arusaadavat teavet kaebuste esitamise ja kahjuhüvitusnõuete süsteemide kohta.

(10)

Liikmesriigid peaksid looma kõikehõlmavad aruandlus- ja õppesüsteemid, neid töös hoidma või parandama, et oleks võimalik kindlaks teha kõrvalekallete ulatust ja põhjusi ning välja töötada tõhusad lahendused ja sekkumismeetmed. Patsiendi ohutuse teema tuleks integreerida tervishoiutöötajate kui tervishoiuteenuse osutajate haridusse ja koolitusse.

(11)

Võrreldavad ning koondatud andmed tuleks koguda ühenduse tasandil, et luua tõhusad ja läbipaistvad patsiendi ohutust käsitlevad programmid, struktuurid ja poliitikad ning liikmesriikide vahel tuleks levitada parimaid tavasid. Vastastikuse õppimise lihtsustamiseks tuleb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös välja töötada patsiendi ohutust käsitlev ühine terminoloogia ja ühised näitajad, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd.

(12)

Info- ja sidetehnoloogia vahendid, nagu elektroonilised terviselood või e-retseptid, võivad aidata parandada patsiendi ohutust näiteks ravimite võimalike vastastikuste toimete või ravimiallergia kohta tehtavate süstemaatiliste sõeluuringute kaudu. Info- ja sidetehnoloogia vahendeid tuleks kasutada ka ravimite kasutajate arusaamise parandamiseks.

(13)

Tuleks välja töötada riiklik strateegia, mis täiendab antimikroobsete toimeainete mõistlikule kasutamisele suunatud strateegiaid, (7) millega võetakse tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje rahvatervise riiklikesse eesmärkidesse, ja mille sihiks on vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohtu tervishoiuasutustes. On oluline, et selle riikliku strateegia osade rakendamiseks vajalikud vahendid eraldataks tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud põhirahastamise raames.

(14)

Tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje peaks tervishoiuasutuste jaoks olema pikaajaline strateegiline prioriteet. Kõikidel hierarhilistel tasanditel ja kõikide funktsioonide puhul peaks toimuma koostöö, et saavutada tulemustele orienteeritud tegutsemine ja korralduslik muutus, määrates kõikidel tasanditel kindlaks vastutusvaldkonnad, korraldades toetusvahendeid ja kohalikke tehnilisi ressursse ning kehtestades hindamismenetlused.

(15)

Kuna piisavad andmed tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta pole alati kättesaadavad, ei ole seirevõrgustikel võimalik asutusi tulemuslikult võrrelda, monitoorida tervishoiuteenustega seotud patogeenide epidemioloogiat ega hinnata ja juhtida tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetus- ja tõrjepoliitikat. Seepärast tuleks nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil luua seiresüsteemid või neid tugevdada.

(16)

Liikmesriigid peaksid üritama vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkustesse haigestunute hulka. Et vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkusi, tuleks toetada nakkustõrjele spetsialiseerunud tervishoiutöötajate värbamist. Samuti peaksid liikmesriigid ja nende tervishoiuasutused kaaluma nakkustõrje spetsialistide kliinilisel tasandil toetamiseks ühenduspersonali kasutamist.

(17)	Liikmesriigid peaksid töötama tihedas koostöös tervisetehnoloogia tööstusega, et soodustada paremat patsiendi ohutusele suunatud tootearendust kõrvalekallete vähendamiseks tervishoius.

(18)

Et saavutada patsiendi ohutusega seotud ülalmainitud eesmärgid, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje, peaksid liikmesriigid tagama tervikliku lähenemise ja samal ajal pöörama tähelepanu kõige asjakohasematele teguritele, millel on tegelik mõju kõrvalekallete esinemisele ja nendest tulenevale kahjule.

(19)	Ühenduse meetmed tervise valdkonnas peaksid täiel määral võtma arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel,

SOOVITAB,

kasutades käesolevas soovituses järgmisi mõisteid:

„kõrvalekalle” – juhtum, mille tulemusel tekitatakse patsiendile kahju;

„kahju” – organismi struktuuri või funktsiooni kahjustus ja/või selle tagajärjel tekkiv kahjulik mõju;

„tervishoiuteenustega seotud nakkused” – haigused või patoloogilised seisundid, mis on seotud haigustekitaja või selle jääkainete esinemisega tervishoius kasutatavate seadmetega kokkupuutumise, raviprotseduuride või ravi tagajärjel;

„patsiendi ohutus” – olukord, kus patsient on kaitstud tervishoiuteenustega seotud tarbetu või võimaliku kahju eest;

„protsessinäitaja” – näitaja, mis osutab selliste kokkulepitud toimingute järgimisele nagu käte hügieen, seire, standardsed töömeetodid;

„struktuurinäitaja” – ressursse (näiteks personal, infrastruktuur või komitee) käsitlev näitaja.

LIIKMESRIIKIDEL JÄRGMIST:

I. SOOVITUSED PATSIENDI OHUTUSEGA SEOTUD ÜLDKÜSIMUSTES

Toetada patsiendi ohutuse riikliku poliitika ja programmide kehtestamist järgmiste abinõudega:

a)	oma territooriumil patsiendi ohutuse eest vastutava pädeva asutuse või pädevate asutuste või mõne muu pädeva organi või pädevate organite määramine;

b)	patsiendi ohutuse kaasamine prioriteetse teemana nii riikliku kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi tervisepoliitikasse ja -programmidesse;

c)	ohutumate ja kasutajasõbralike süsteemide, menetluste ja vahendite väljatöötamise toetamine, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia kasutamine;

d)	oma territooriumil osutatavatele tervishoiuteenustele kehtivate ohutusstandardite ja/või parimate tavade regulaarne läbivaatamine ja ajakohastamine;

e)	tervishoiutöötajate organisatsioonide aktiivse rolli soodustamine patsiendi ohutuse tagamises;

f)	kindla lähenemisviisi kasutamine ohutusmeetmete edendamiseks, et vältida kõige sagedamini esinevaid kõrvalekaldeid, nagu ravimitega seotud juhtumid, tervishoiuteenustega seotud nakkused ja operatsiooni ajal või pärast seda esinevad tüsistused.

Võimestada kodanikke ja patsiente ning teavitada neid järgmistel viisidel:

a)	patsientide organisatsioonide ja esindajate kaasamine patsiendi ohutusega seotud poliitika ja programmide väljatöötamisse kõikidel asjakohastel tasanditel;

teabe levitamine patsientidele:

i)	olemasolevate patsiendi ohutuse standardite kohta;

ii)	riski, vigade ja kahju vähendamiseks või vältimiseks mõeldud ohutusmeetmete (sh parimad tavad) ning õiguse kohta anda raviks teavitatud nõusolek, et aidata patsiendile kaasa valiku tegemisel ja otsustamisel;

iii)	kaebuste esitamise korra ning olemasolevate õiguskaitsevahendite ja hüvitiste kohta ning kohaldatavate tingimuste kohta;

c)	patsientide jaoks patsiendi ohutusega seotud põhipädevuste (nimelt põhiteadmised, suhtumine ja oskused, mis on vajalikud ohutuma ravi eesmärgil) väljatöötamise võimaluste kaalumine.

Luua või tugevdada kõrvalekaldeid käsitlevaid mittesüülisi aruandlus- ja õppesüsteeme, mis toimivad järgmiselt:

a)	võimaldavad esitada teavet vigade, kõrvalekallete ja ohtlike olukordade ulatuse, liikide ja põhjuste kohta;

kutsuvad avatud, õiglase ja mittekaristava iseloomuga aruandluskeskkonna loomise kaudu tervishoiutöötajaid juhtumitest aktiivselt teatama. Kõnealune teatamine peaks olema eraldatud liikmesriikide tervishoiutöötajate suhtes kehtivatest distsiplinaarsüsteemidest ja -menetlustest, samuti tuleks vajaduse korral selgitada tervishoiutöötaja vastutusega seotud õiguslikke küsimusi;

c)	annavad patsientidele, nende omastele ja muudele mitteametlikele hooldajatele vajaduse korral võimaluse kirjeldada oma kogemusi;

d)	täiendavad muid ohutusega seotud aruandlussüsteeme, nagu näiteks neid, mis käsitlevad ravimiohutuse ja meditsiiniseadmete järelevalvet, hoidudes samas võimaluse korral korduvast aruandlusest.

Edendada asjakohasel tasemel tervishoiutöötajate haridust ja koolitust patsiendi ohutuse alal järgmisel viisil:

a)	patsiendi ohutust käsitleva multidistsiplinaarse hariduse ja koolituse pakkumise soodustamine tervishoiuasutustes kõigi tervishoiutöötajate, muude tervisevaldkonna töötajate ning asjaomase juhtkonna ja halduspersonali seas;

b)	patsiendi ohutuse integreerimine ülikooli- ja kraadiõppesse ning tervishoiutöötajate kutsealasesse jätkuõppesse;

c)	patsiendi ohutusega seotud põhipädevuste (nimelt põhiteadmised, suhtumine ja oskused, mis on vajalikud ohutuma ravi eesmärgil) väljatöötamise kaalumine, et levitada neid kõikide tervishoiutöötajate ning asjaomase juhtkonna ja halduspersonali seas;

d)	kõikidele tervishoiutöötajatele sellise teabe pakkumine ja jagamine, mis käsitleb patsiendi ohutuse standardeid, riske ning vigade vähendamiseks ja ärahoidmiseks kasutatavaid ohutusmeetmeid ning tervishoiutöötajate kaasamise edendamine;

koostöö tegemine organisatsioonidega, kes osalevad tervishoiu valdkonnas erialase hariduse andmises, et tagada kõrghariduse õppekavades ning tervishoiutöötajate jätkuhariduses ja -õppes asjakohase tähelepanu pööramine patsiendi ohutusele, sealhulgas selliste oskuste arendamine, mida on tarvis süsteemimuutuse kaudu patsiendi ohutuse parandamiseks vajalike käitumismuutuste haldamiseks ja rakendamiseks.

Klassifitseerida ja mõõta patsiendi ohutust ühenduse tasandil läbi omavahelise ja komisjoniga tehtava koostöö, et:

a)	luua ühised määratlused ja terminoloogia, võttes arvesse rahvusvahelist tööd standardite alal, nagu patsiendi ohutust käsitlev rahvusvaheline klassifitseerimine, mida töötab välja WHO, ning Euroopa Nõukogu tööd selles valdkonnas;

töötada välja usaldusväärsete ja võrreldavate näitajate kogum, mille abil tehakse kindlaks ohutusprobleemid, hinnatakse ohutuse parandamiseks võetavate sekkumismeetmete tulemuslikkust ja hõlbustatakse liikmesriikidel üksteiselt õppimist. Arvesse tuleks võtta tööd, mis on tehtud riigi tasandil ja ka rahvusvahelist tegevust, nagu OECD tervishoiusüsteemi kvaliteedinäitajate projekt ja Ühenduse tervisenäitajate projekt;

c)	koguda patsiendi ohutusega seotud tulemuste laadi ja arvu kohta võrreldavaid andmeid ja teavet, mida üksteisega jagatakse, et hõlbustada üksteiselt õppimist ja koguda teavet prioriteetide seadmiseks, eesmärgiga aidata liikmesriikidel tulevikus asjakohaseid näitajaid avalikkusega jagada.

Jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid tehes koostööd omavahel, komisjoni ja asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega järgmistes valdkondades:

a)	tulemuslike ja läbipaistvate patsiendi ohutust käsitlevate programmide, struktuuride ja poliitikate kehtestamine, sealhulgas aruandlus- ja õppesüsteemid, et käsitleda tervishoius esinevaid kõrvalekaldeid;

b)	patsiendi ohutusega seotud sekkumismeetmete ja lahenduste tulemuslikkus tervishoiuteenuste osutamise tasandil ning nende meetmete ja lahenduste ülekantavuse hindamine;

c)	õigeaegsed patsiendi ohutusega seotud peamised hoiatused.

7.	Arendada ja edendada patsiendi ohutust käsitlevaid teadusuuringuid.

II. TÄIENDAVAD SOOVITUSED TERVISHOIUTEENUSTEGA SEOTUD NAKKUSTE ENNETAMISE JA TÕRJE KOHTA

Võtta vastu ja viia ellu tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje riiklik strateegia, et saavutada järgmised eesmärgid:

ennetus- ja tõrjemeetmete rakendamine riiklikul või kohalikul tasandil, et toetada tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõkestamist, eelkõige:

i)	vastavalt vajadusele kõikides tervishoiuasutustes riskipõhiste nakkuste ennetamise ja tõrje standardmeetmete rakendamine;

ii)	nakkuste ennetamise ja tõrje meetmete kooskõlastatuse ja teabevahetuse edendamine nende meetmete kohta konkreetset patsiendi ravivate või tema eest hoolitsevate tervishoiuteenuste osutajate vahel;

iii)	suuniste ja soovituste kättesaadavaks tegemine riiklikul tasandil;

iv)	ennetus- ja tõrjemeetmetest kinnipidamise soodustamine, kasutades struktuuri- ja protsessinäitajaid ning kasutuselolevate akrediteerimis- või sertifitseerimismenetluste tulemusi;

nakkuste ennetamise ja tõrje edendamine tervishoiuasutuste tasandil, eelkõige järgmiste struktuuride olemasolu soodustamine tervishoiuasutustes:

i)	nakkuste ennetamise ja tõrje programm, mis käsitleb selliseid aspekte nagu organisatoorne ja struktuuriline korraldus, diagnostika- ja raviprotseduurid (nt antimikroobse resistentsuse vältimine), ressursivajadused, seire eesmärgid, koolitus ja patsientide teavitamine;

ii)	asjakohane organisatsiooniline juhtimiskorraldus nakkuste ennetamise ja tõrje programmi väljatöötamiseks ja monitoorimiseks;

iii)	asjakohane organisatsiooniline korraldus ja kvalifitseeritud personal, kelle ülesandeks on nakkuste ennetamise ja tõrje programmi rakendamine;

aktiivsete seiresüsteemide loomine või tugevdamine järgmistel viisidel:

riiklikul või kohalikul tasandil:

—	vastavalt vajadusele korrapäraste ajavahemike järel nakkuste esinemissagedust käsitlevate uuringute korraldamine;

—	teatavat tüüpi nakkustesse haigestumise seire tähtsuse arvessevõtmine, et koguda riiklikke võrdlusandmeid, mille juures kasutatakse protsessi- ja struktuurinäitajaid riikliku strateegia hindamiseks;

—	tervishoiuteenustega seotud indikaatororganismide või tervishoiuteenustega seotud haiguspuhangute õigeaegse avastamise ja neist asjakohasele asutusele teatamise liikmesriigi tasandil nõuetekohane korraldamine;

—	ühenduse või rahvusvahelise tasandi jaoks olulistest haiguspuhangutest ja nakkusliikidest teatamine kooskõlas kehtivate ühenduse õigusaktide (8) või rahvusvaheliste eeskirjadega;

ii)

tervishoiuasutuste tasandil:

—	kõrge kvaliteediga mikrobioloogilise dokumentatsiooni ja patsiendiandmete hoidmise soodustamine;

—	teatavat liiki nakkuste esinemise seire teostamine, kusjuures kasutatakse protsessi- ja struktuurinäitajaid, et hinnata nakkustõrjemeetmete rakendamist;

—	teatavat liiki nakkuste puhangute ja/või tervishoiuteenustega seotud patogeenide teatavate nakkustüvede seire kaalumine, et õigeaegselt avastada tervishoiuteenustega seotud indikaatororganisme või tervishoiuteenustega seotud haiguspuhanguid;

iii)	vajaduse korral kasutatakse ECDC soovitatud seiremeetodeid ja näitajaid ning ühenduse tasandil haigusjuhtumite kohta kokku lepitud määratlusi vastavalt otsuse nr 2119/98/EÜ sätetele;

tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse edendamine järgmistel viisidel:

riiklikul või kohalikul tasandil nakkustõrjega tegeleva personali jaoks nähakse ette spetsiaalsed nakkustõrjealased koolitus- ja/või haridusprogrammid ja viiakse need ellu, samuti tugevdatakse tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrjega seotud haridust muude tervishoiutöötajate puhul;

ii)

tervishoiuasutuste tasandil:

—	tervishoiuteenustega seotud personalile, sealhulgas juhtkonnale, korraldatakse regulaarselt koolitusi hügieeni ning nakkuste ennetamise ja tõrje põhimõtete kohta;

—	tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje alaseid eriülesandeid täitvale personalile antakse regulaarselt täiendõpet;

tervishoiuasutuste poolt patsientidele antava teabe parandamine:

i)	tehakse kättesaadavaks objektiivne ja arusaadav teave tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohu ning meetmete kohta, mida tervishoiuasutus rakendab, et neid ohte vältida, ning selle kohta, kuidas patsiendid saavad nende ohtude vältimisele kaasa aidata;

ii)	patsientidele, kes on koloniseeritud või nakatunud tervishoiuteenustega seotud patogeenidega, antakse spetsiaalset teavet, näiteks ennetus- või tõrjemeetmete kohta;

f)	toetatakse teadusuuringuid järgmistes valdkondades: epidemioloogia, nanotehnoloogia ja nanomaterjalid, uued ennetavad ja ravitehnoloogiad ja sekkumismeetmed ning tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje kulutasuvust käsitlevad uuringud.

Kaaluda võimaluse korral 9. juuni 2011 punktis 8 osutatud strateegia koordineeritud rakendamiseks ning komisjoni, ECDC, Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikidega teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks valdkondade vahelise mehhanismi või iga liikmesriigi infrastruktuurile vastavate samaväärsete süsteemide loomist, mis teeks koostööd nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitusega nr 2002/77/EÜ, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis, (9) loodud valdkondade vahelise mehhanismiga või tuleks sellesse integreerida.

III. LÕPPSOOVITUSED

10.	Levitada käesoleva soovituse sisu tervishoiuorganisatsioonides, kutseühendustes ja haridusasutustes ning kutsuda neid üles järgima soovitatud lähenemisviise nii, et selle põhielemente saaks igapäevases tegevuses rakendada.

11.	Anda komisjonile käesoleva soovituse rakendamise osas tehtud edusammude kohta aru hiljemalt 9. juuni 2011 ning seejärel vastavalt komisjoni taotlusele, eesmärgiga aidata kaasa käesoleva soovituse järgimisele ühenduse tasandil,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

Esitama nõukogule hiljemalt 9. juuni 2012 rakendamisaruande, milles hinnatakse käesoleva soovituse mõju liikmesriikide esitatud teabe põhjal, et kaaluda, kui tõhusalt kavandatud meetmed toimivad ja kas on vaja edasisi meetmeid.

Luxembourg, 8. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Petr ŠIMERKA

(1) 23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 25. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) 21.–22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Komisjoni jaoks koostatud tehniline aruanne patsiendi ohutuse parandamise kohta ELis: „Improving Patient Safety in the EU”, avaldanud RAND Corporation 2008. aastal.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(6) Projekt SIMPATIE (Safety improvement for Patients in Europe – Patsientide ohutuse parandamine Euroopas), rahastatud ühenduse rahvatervise programmi (2003–2008) raames; (http://www.simpatie.org).

(7) Näiteks 10. juunil 2008 vastu võetud nõukogu järeldused antimikroobse resistentsuse kohta (dok 9637/08).

(8) Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik ning rahvusvahelised tervishoiueeskirjad (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(9) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/7

NÕUKOGU SOOVITUS,

8. juuni 2009,

tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas

2009/C 151/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Haruldased haigused on ohuks ELi kodanike tervisele, kuna tegemist on eluohtlike või puudeid põhjustavate krooniliste haigustega, mis esinevad harva ja on väga keerukad. Vaatamata oma harvaesinevusele on neid palju erinevaid tüüpe, mistõttu nad mõjutavad miljoneid inimesi.

(2)	Universaalsuse, kvaliteetse ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ja üldised väärtused, mis kiideti heaks nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, on haruldasi haigusi põdevatele inimestele ülimalt tähtsad.

(3)

Haruldasi haigusi, sealhulgas geneetilisi haigusi käsitlev ühenduse tegevusprogramm võeti vastu ajavahemikuks 1. jaanuar 1999 kuni 31. detsember 2003. (3) Kõnealuses programmis määratleti haruldase haigusena haigust, mis esineb ELis kuni viiel inimesel kümnest tuhandest. Ühenduse teise terviseprogrammi (4) vahendeid kasutades töötatakse välja kaasajastatud teaduslikul analüüsil põhinev täpsem määratlus, võttes arvesse nii haiguste esinemissagedust kui esmashaigestumust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (5) sätestatakse, et ravim nimetatakse harva kasutatavaks ravimiks siis, kui see on kavandatud taotluse esitamise ajal ühenduses mitte rohkemat kui viit inimest kümnest tuhandest mõjutava eluohtliku või jäävalt invaliidistava haigusseisundi diagnoosimiseks, vältimiseks või raviks.

(5)

Tänapäeval esineb hinnanguliselt 5 000 kuni 8 000 erinevat haruldast haigust, mis mõjutavad 6–8 % elanikkonnast nende eluea jooksul. Teisisõnu, kuigi haruldasi haigusi iseloomustab neist igaühe madal esinemissagedus, mõjutavad haruldased haigused ELis kokku 27–36 miljonit inimest. Enamik inimesi kannatavad veelgi harvemini esinevate haiguste all, mis esinevad vaid ühel inimesel 100 000 st või veelgi harvem. Sellised patsiendid on eriti eraldatud ja haavatavad.

(6)

Vähese esinemissageduse, eripära ja suure hulga mõjutatud inimeste tõttu on haruldaste haiguste puhul vaja konkreetsetel ja ühendatud jõupingutustel põhinevat üldist lähenemisviisi, et ennetada märkimisväärset haigestumust või välditavat enneaegset suremust ning parandada haigestunud isikute elukvaliteeti ja sotsiaal-majanduslikke väljavaateid.

(7)

Haruldased haigused olid ühenduse teadus- ja arendustegevuse kuuenda raamprogrammi (6) prioriteediks ja on seda jätkuvalt ka teadus- ja arendustegevuse seitsmendas raamprogrammis, (7) kuna haruldaste haiguste uute diagnostikameetodite ja ravi välja töötamiseks ning neid haigusi käsitlevate epidemioloogiliste uuringute tegemiseks on vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu.

(8)	Komisjon määratles oma 23. oktoobri 2007. aasta valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”, millega töötatakse välja ELi tervisestrateegiat, haruldased haigused esmatähtsa valdkonnana.

(9)

Selleks et parandada haruldasi haigusi käsitlevate riiklike, piirkondlike ja kohalike algatuste koordineerimist ja ühtsust ning teaduskeskuste vahelist koostööd, võiks haruldaste haiguste valdkonnas võetavad asjaomased riiklikud meetmed integreerida haruldaste haiguste kavadesse või strateegiatesse.

(10)

Vastavalt Orphaneti andmebaasile on tuhandetest teadaolevatest haruldastest haigustest, mida on võimalik kliiniliselt kindlaks teha, vaid 250-l kood rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (10. versioon). Kõigi haruldaste haiguste asjakohane klassifitseerimine ja kodeerimine on vajalik, et muuta nad riiklikes tervisesüsteemides piisavalt nähtavaks ja tunnustatavaks.

(11)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käivitas 2007. aastal rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni läbivaatamise, et võtta 2014. aasta Maailma Terviseassambleel vastu kõnealuse klassifikatsiooni 11. versioon. WHO määras ELi haruldaste haiguste töökonna eesistuja haruldaste haiguste temaatilise nõuanderühma eesistujaks, et sellele läbivaatamisprotsessile kaasa aidata, esitades ettepanekuid haruldaste haiguste kodeerimise ja klassifitseerimise kohta.

(12)	Haruldaste haiguste ühtse klassifikatsiooni rakendamine kõigis liikmesriikides suurendaks oluliselt ELi panust selles temaatilises nõuanderühmas ning lihtsustaks ühenduse tasandil koostööd haruldaste haiguste valdkonnas.

(13)

Juulis 2004 loodi tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemeline komisjoni töörühm, et tuua kokku eksperdid kõigist liikmesriikidest, töötamaks riikide tervisesüsteemide vahelise koostöö praktiliste küsimuste kallal ELis. Kõnealuse kõrgetasemelise töörühma üks töörühmadest keskendub haruldaste haiguste Euroopa tugikeskuste võrgustikele. Mõned kriteeriumid ja põhimõtted seoses Euroopa tugikeskuste võrgustikega on välja töötatud, kaasa arvatud nende roll võitluses haruldaste haigustega. Euroopa tugikeskuste võrgustikud võiksid ühtlasi olla ka uurimis- ja teadmiskeskused, kus ravitakse patsiente teistest liikmesriikidest ja mis tagavad vajadusel järelravi kättesaadavuse.

(14)

Lisandväärtus, mida Euroopa tugikeskuste võrgustikud ühendusele annavad, on eriti suur haruldaste haiguste puhul, sest nende vähese esinemise tõttu on ühe riigi piires patsientide arv väike ja asjaomase valdkonna ekspertteadmised piiratud. Ekspertteadmiste koondamine Euroopa tasandil on seega ülitähtis, et tagada haruldasi haiguste põdevatele patsientidele võrdne juurdepääs täpsele teabele, asjakohasele ja õigeaegsele diagnoosile ning kvaliteetsele ravile.

(15)

Detsembris 2006 esitas Euroopa Liidu haruldaste haiguste töökonna üks eksperdirühm tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelisele töörühmale aruande „Panus poliitika kujundamisse: Euroopa tervishoiu- ja meditsiiniteenuste alase koostöö suunas haruldaste haiguste valdkonnas”. Eksperdirühma aruandes rõhutatakse muu hulgas ekspertkeskuste ning nende ülesannete kindlaksmääramise tähtsust. Samuti on kokku lepitud, et põhimõtteliselt ja võimaluse korral peaksid riikide vahel liikuma pigem ekspertteadmised kui patsiendid. Mõned nimetatud aruandes soovitatud meetmed sisalduvad käesolevas soovituses.

(16)	Koostöö ja teadmiste jagamine ekspertkeskuste vahel on osutunud väga tõhusaks viisiks haruldaste haigustega tegelemisel Euroopas.

(17)	Ekspertkeskused võiksid ravi osas järgida multidistsiplinaarset lähenemisviisi, et võtta arvesse haruldaste haigustega kaasnevaid keerukaid ja erinevaid haigusseisundeid.

(18)

Haruldaste haiguste eripära tõttu – piiratud arv patsiente ning vastavate teadmiste ja ekspertteadmiste nappus – võivad ühenduse tasandil võetud meetmed anda nende puhul märkimisväärset lisandväärtust. Seda lisandväärtust on võimalik saavutada eelkõige riigisiseste ekspertteadmiste kogumise kaudu haruldaste haiguste kohta kõigist liikmesriikidest.

(19)

Väga oluline on tagada, et liikmesriigid osaleksid aktiivselt mõne komisjoni 11. novembri 2008. aasta teatises „Haruldased haigused: Euroopa ees seisvad väljakutsed” kavandatud ühise vahendi väljatöötamisel, eelkõige seoses diagnostika ja arstiabiga ning Euroopa suunistega elanikkonna sõeluuringute kohta. Sama võiks rakendada ka seoses haruldaste haiguste ravimite terapeutilise lisandväärtuse hindamisaruannetega, mis võiksid aidata kiirendada hinnaläbirääkimisi riiklikul tasandil ning kiirendada seega haruldaste haiguste ravimite kättesaadavust haruldasi haigusi põdevatele patsientidele.

(20)

WHO määratles, et patsientide võimestamine on tervise eeltingimus ning kutsus üles rakendama proaktiivset partnerlust ning patsientide eneseabi strateegiat krooniliselt haigete tervise tulemi ja elukvaliteedi parandamiseks. (8) Siinkohal on sõltumatute patsiendirühmade roll väga oluline nii seoses haigete inimeste otsetoetamise kui ka ühistööga, mida need rühmad teevad haruldasi haigusi põdevate patsientide kogukonna kui terviku ja tulevaste põlvkondade tingimuste parandamiseks.

(21)	Liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks patsientide ja patsientide esindajate kaasamise poliitikakujundamise protsessi ja püüdma edendada patsiendirühmade tegevusi.

(22)

Teadusuuringute ja tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks haruldaste haiguste valdkonnas on vaja pikaajalisi projekte ning seega asjakohast rahastamist, et tagada nende jätkusuutlikkus pikaajalises perspektiivis. Pingutused selles suunas suurendaksid eelkõige sünergiat projektidega, mis töötatakse välja ühenduse teise terviseprogrammi, teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi ja nende järelprogrammide raames,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL JÄRGMIST:

I. PLAANID JA STRATEEGIAD HARULDASTE HAIGUSTE VALDKONNAS

Koostada ja viia ellu haruldaste haiguste kavasid või strateegiaid asjakohasel tasandil, või kaaluda haruldaste haiguste suhtes asjakohaste meetmete võtmist teistes rahvatervise strateegiates, eesmärgiga tagada haruldasi haigusi põdevate patsientide juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud diagnostika, ravi ja toimetuleku toetamine ja, kui see on võimalik, juurdepääs tõhusatele haruldaste haiguste ravimitele, eelkõige:

a)	töötada välja ja võtta vastu nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt hiljemalt 2013. aasta lõpuks, kava või strateegia, mille eesmärk on haruldaste haiguste valdkonnas asjakohaste tegevuste juhtimine ja korraldamine tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi raames;

b)	võtta meetmed, et integreerida tervikliku lähenemisviisi saavutamiseks praegused ja tulevased algatused kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil oma kavadesse või strateegiatesse;

c)	määratleda haruldaste haiguste kavas või strateegias piiratud arv prioriteetseid tegevusi, määrata kindlaks nende eesmärgid ja järelevalvemehhanismid;

võtta arvesse käimasoleva haruldaste haiguste riiklike kavade väljatöötamise Euroopa projekti (EUROPLAN), mida rahastatakse ühenduse rahvatervise valdkonna esimesest tegevusprogrammist ajavahemikul 2008–2011, raames arendatavaid suuniseid ja soovitusi, mida saaksid kasutada asjaomased ametiasutused riiklike kavade väljatöötamiseks riiklikul tasandil. (9)

II. HARULDASTE HAIGUSTE ASJAKOHANE MÄÄRATLEMINE, KODEERIMINE JA NIMESTIKU KOOSTAMINE

2.	kasutada ühenduse tasandil poliitika kujundamiseks ühist haruldase haiguse määratlust, mille kohaselt loetakse haruldaseks haiguseks haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000 st;

3.	püüda tagada haruldaste haiguste asjakohane kodeerimine ja jälgitavus kõikides terviseinfosüsteemides, hõlbustades haiguse piisavat tunnustamist riiklikus tervishoiusüsteemis ja hüvitissüsteemides, tuginedes rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile, austades samal ajal riiklikke menetlusi;

4.	toetada aktiivselt ELi haruldaste haiguste kergesti juurdepääsetava ja dünaamilise nimestiku väljatöötamist, mis põhineb Orphaneti võrgustikul ja muudel haruldasi haigusi käsitlevas komisjoni teatises nimetatud olemasolevatel võrgustikel;

5.)	kaaluda kõigil asjakohastel tasanditel, sealhulgas ühenduse tasandil, ühest küljest spetsiaalsete haiguste teabevõrgustike, ja teisest küljest epidemioloogilistel eesmärkidel registrite ja andmebaaside toetamist, arvestades samal ajal sõltumatut haldamist;

III. HARULDASTE HAIGUSTE UURIMINE

6.	selgitada välja käimasolevad teadusuuringud ja teadustegevuse ressursid riiklikes ja ühenduse raamistikes, et teha kindlaks teadusuuringute hetkeseis ja hinnata teadusmaastikku haruldaste haiguste valdkonnas ning parandada asjaomaste piirkondliku, riikliku ja ühenduse tasandi programmide kooskõla;

7.	määratleda vajadused ja prioriteedid alus-, kliiniliste, siirde- ja sotsiaaluuringute tegemiseks haruldaste haiguste valdkonnas ning nende edendamise viisid ja edendada interdistsiplinaarseid koostööalaseid lähenemisviise, mida täiendavalt käsitleda riiklike ja ühenduse programmide kaudu;

8.	edendada riigi teadlaste osalemist haruldaste haiguste uurimisprojektides, mida rahastatakse kõigil asjakohastel tasanditel, sealhulgas ühenduse tasandil;

9.	lisada oma kavadesse ja strateegiatesse sätted, mille eesmärk on teadusuuringute edendamine haruldaste haiguste valdkonnas;

10.	hõlbustada koos komisjoniga uurimiskoostöö arendamist haruldaste haiguste teadusuuringutes aktiivsete kolmandate riikidega ning üldisemalt seoses teabevahetuse ja ekspertteadmiste jagamisega;

IV. EKSPERTKESKUSED JA HARULDASTE HAIGUSTE EUROOPA TUGIKESKUSTE VÕRGUSTIKUD

11.	selgitada välja asjakohased ekspertkeskused kogu riigi territooriumil 2013. aasta lõpuks ja kaaluda nende loomise toetamist;

12.	edendada ekspertkeskuste osalemist Euroopa tugikeskuste võrgustikus, austades riiklikku pädevust ja eeskirju seoses neile lubade andmise või nende tunnustamisega;

13.	luua haruldasi haigusi põdevatele patsientidele ravivõimalused riigi või vajadusel välisriigi asjaomaste ekspertide vahelise koostöö loomise ning tervishoiutöötajate ja ekspertteadmiste vahetamise kaudu;

14.	toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, näiteks telemeditsiini kasutamist, kui see on vajalik tagamaks kaugjuurdepääsu konkreetsele tervishoiuteenusele;

15.	lisada oma kavadesse või strateegiatesse vajalikud tingimused ekspertteadmiste ja teadmiste levitamiseks ja liikuvuseks, et hõlbustada patsientide ravi nende kodukoha lähedal;

16.	soodustada, et ekspertkeskused läheneksid haruldaste haiguste ravile multidistsiplinaarselt;

V. EKSPERTTEADMISTE KOONDAMINE HARULDASTE HAIGUSTE KOHTA EUROOPA TASANDIL

17.

koondada riigisiseseid ekspertteadmisi haruldaste haiguste kohta ning toetada nende vahetamist Euroopa partneritega, et aidata kaasa järgmistele tegevustele:

a)	parimate tavade vahetamine nii diagnostikavahendite ja ravi kui ka hariduse ja sotsiaalhoolduse kohta haruldaste haiguste valdkonnas;

b)	kõigi tervishoiutöötajate asjakohane haridus ja koolitus, et teadvustada neile haruldaste haiguste olemasolu ja nende raviks olemasolevaid vahendeid;

c)	arstiõppe arendamine haruldaste haiguste diagnoosimise ja raviga seotud valdkondades, nagu geneetika, immunoloogia, neuroloogia, onkoloogia või pediaatria;

d)	Euroopa suuniste koostamine diagnostiliste testide ja elanikkonna sõeluuringute kohta, austades samas riiklikke otsuseid ja pädevust;

liikmesriikide hindamisaruannete jagamine haruldaste haiguste ravimite terapeutilise või kliinilise lisandväärtuse kohta ühenduse tasandil, mis koondab asjaomaseid Euroopa teadmisi ja ekspertteadmisi, et kiirendada haruldaste haiguste ravimite kättesaadavust haruldasi haigusi põdevatele patsientidele;

VI. PATSIENDIORGANISATSIOONIDE VÕIMESTAMINE

18.	konsulteerida patsientide ja patsientide esindajatega seoses poliitikatega haruldaste haigustega seotud valdkonnas ja lihtsustada patsientide juurdepääsu ajakohastatud teabele haruldaste haiguste kohta;

19.	edendada patsiendiorganisatsioonide tegevust, nagu teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamine ning koolitus, teabe ja parimate tavade vahetus, võrgustikes osalemine ja väga eraldatud patsientide abistamine;

VII. JÄTKUSUUTLIKKUS

20.	püüda koos komisjoniga tagada asjakohaste rahastamise ja koostöömehhanismide kaudu haruldaste haigustega seotud teabe, teadusuuringute ja tervishoiu valdkonnas välja töötatud infrastruktuuride pikaajaline jätkusuutlikkus,

NING KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

Esitama hiljemalt 2013. aasta lõpuks selleks, et oleks võimalik esitada ettepanekuid võimaliku edaspidise ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogrammi kohta, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele liikmesriikidest saadud teabe põhjal rakendusaruande käesoleva soovituse kohta, kus tuleks hinnata kavandatud meetmete tõhusa toimimise ulatust ning kaaluda täiendavate meetmete võtmise vajadust, et parandada haruldasi haigusi põdevate patsientide ja nende perede elukvaliteeti;

2.	teavitama nõukogu korrapäraselt haruldasi haigusi käsitleva komisjoni teatise järelmeetmetest.

Luxembourg, 8. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Petr ŠIMERKA

(1) 23. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 25. veebruaril 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 1999. aasta otsus nr 1295/1999/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm haruldaste haiguste kohta rahvatervise valdkonnas (1999–2003) (EÜT L 155, 22.6.1999, lk 1). Otsus tunnistati kehtetuks otsusega nr 1786/2002/EÜ (ELT L 271, 9.10.2002, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

(5) EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(8) http://www.euro.who.int/Document/E88086.pdf

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/11

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks

2009/C 151/03

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti selle artiklit 41,

võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektorile 14. novembril 2008. aastal saadetud taotlust arvamuse esitamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Komisjon võttis 14. novembril 2008. aastal vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (edaspidi „ettepanek”). Kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artikli 28 lõikega 2 saatis komisjon ettepaneku Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

Samal päeval võttis komisjon vastu kaks dokumenti, mis on kalanduspaketi osaks. Esiteks võttis komisjon vastu teatise, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks. Teiseks võttis komisjon vastu komisjoni talituste töödokumendi (mõju hindamine), mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks. Need kaks dokumenti moodustasid koos ettepanekuga paketi, mis saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

Ühise kalanduspoliitika eesmärk, nagu on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) on tagada vee-elusressursside kasutamine sellisel viisil, millega tagatakse säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused.

4.	Ettepanekuga luuakse ühenduse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks, seireks, järelevalveks, inspektsiooniks ja rakendamiseks.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et temaga antud küsimuses konsulteeritakse ning et kõnealusele konsulteerimisele viidatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ka ettepaneku preambulis sarnaselt mitmete teiste õigusaktidega, mille puhul on Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeritud.

Euroopa andmekaitseinspektor tuletab meelde, et esitas 3. oktoobril 2008 mitteametlikud märkused ettepaneku eelnõu kohta. Kõnealustes märkustes rõhutas ta, et andmekaitsealast õiguslikku raamistikku tuleb järgida mitte üksnes seoses isikuandmete edastamise ja vahetamisega, vaid ka seoses nende andmete kogumisega.

7.	Lõpetuseks rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et käesolevas arvamuses käsitletakse üksnes ettepaneku mõningaid sätteid, nimelt põhjendusi 36–38 ja artikleid 102–108.

II. TAUST JA KONTEKST

On mitmeid põhjusi, miks andmekaitsealased sätted on kõnealuse ettepaneku osas asjakohased. Esiteks nähakse ettepanekus ette erinevate andmete töötlemine, mida teatud juhtudel võib käsitada isikuandmetena. Näiteks juhul, kui on nõutav laeva tuvastamine, sisaldab see tavaliselt viidet laeva kaptenile või tema esindajale. Ettepaneku teatud sätetes rõhutatakse selgesõnaliselt vajadust edastada laeva omaniku või kapteni nimi. Sellisel juhul ei seondu andmed üksnes laevaga vaid ka tuvastatavate üksikisikutega, kes omavad rolli seoses sellega, kuidas laeva kasutatakse ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamisega. Lisaks nähakse ettepanekus ette kõnealuste andmete edastamine ja vahetamine nii liikmesriikide vahel kui komisjoni või Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuriga. Euroopa andmekaitseinspektor märgib samuti, et ettepanekus nähakse teatud asjaoludel ette koondandmete kasutamine. Kõigi nimetatud aspektide puhul tuleb järgida andmekaitsealast õiguslikku raamistikku.

Euroopa andmekaitseinspektor on rahul sellega, et ettepanekus täpsustatakse selgesõnaliselt, et isikuandmete kaitset käsitlevat Euroopa õiguslikku raamistikku (direktiiv 95/46/EÜ (3) ja määrus (EÜ) nr 45/2001) kohaldatakse määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes, olenemata sellest kas seda teevad liikmesriigid või komisjon. Need põhimõtted sisalduvad nii põhjendustes 36–38 ja artiklites 104–105.

10.	Kahtlusteta ja vastavalt põhjendustes esiletoodule on õiguskindluse ja läbipaistvuse eesmärkidel ning põhiõiguste, eriti üksikisikute eraelu puutumatuse õiguse kaitse tagamiseks isikuandmete töötlemiseks vaja selgeid eeskirjasid.

III. ISIKUANDMETE KAITSE JA ANDMETE KONFIDENTSIAALSUS

11.

Ettepaneku artikkel 104 käsitleb konkreetselt isikuandmete kaitset ja artikkel 105 käsitleb konfidentsiaalsust ning ameti- ja ärisaladust. Artikkel 104 käsitleb direktiivi 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud üldpõhimõtteid ning artikkel 105 käsitleb täiendavalt konkreetseid aspekte, mis seonduvad töödeldud andmete konfidentsiaalsust.

12.	Euroopa andmekaitseinspektor tervitab mõlemas artiklis tehtud piiranguid ja viiteid, mis on tehtud seoses füüsilisi isikuid käsitlevate andmete kasutamise ja edastamisega ning seoses direktiivi 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001.

13.

Euroopa andmekaitseinspektor soovib esitada märkuse seoses artikli 104 lõikega 2, mille kohaselt „füüsiliste isikute nimed tohib edastada komisjonile või teisele liikmesriigile ainult juhul, kui selline edastamine on käesolevas määruses otseselt ette nähtud või kui see on vajalik rikkumiste tõkestamiseks või menetlemiseks või ilmsete rikkumiste kontrollimiseks. Lõikes 1 osutatud andmeid tohib edastada ainult koos muude andmetega sellisel kujul, mis ei võimalda füüsilisi isikuid ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha”. Esiteks on Euroopa andmekaitseinspektor seisukohal, et artikli 104 lõike 2 praeguse sõnastusega piiratakse põhjendamatult kaitse kohaldamisala. Tekstis tuleks selgesõnaliselt sätestada, et kaitse ei hõlma üksnes füüsiliste isikute nimede edastamist, vaid ka teisi isikuandmeid. (4) Seetõttu soovib Euroopa andmekaitseinspektor sõnastuse muutmist, et võtta arvesse nimetatud aspekti. Lisaks teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku muuta lõike teist lauset, mille uus sõnastus oleks järgmine: „Käesolevas artiklis osutatud andmed …” millega tagatakse suurem kooskõla, kuna lõike 1 näol on peamiselt tegemist viitega isikuandmete kaitset käsitlevale ühenduse õiguslikule raamistikule.

14.

Artikkel 105 käsitleb konfidentsiaalsust ning ameti- ja ärisaladust. Seda sätet kohaldatakse hoolimata sellest, kas andmeid saab käsitada isikuandmetena või mitte. Lõigete 1–3 eesmärk on sätestada konfidentsiaalsuse üldpõhimõtted ning lõike 4 eesmärk on anda teatud juhtudel täiendavat kaitset, kuigi selle lõike eesmärk ei ole täielikult selge. Euroopa andmekaitseinspektor leidis märkimisväärseid sarnasusi ettepaneku artikli 105 lõike 4 punkti a ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b vahel; viimane käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning Euroopa andmekaitseinspektor on seda põhjalikult analüüsinud. (5) Kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kritiseeriti laialdaselt kui mitmetähenduslikku selles osas, mis puudutab täpset seost dokumentidele juurdepääsu ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel. Artikkel vaidlustati ka Esimese Astme Kohtus. (6) Praegu on Euroopa Kohtus arutusel õigusküsimustega piirduv apellatsioonkaebus. (7) Euroopa andmekaitseinspektor kutsub ühenduse seadusandjat täpsustama ettepaneku artikli 104 lõiget 4 seoses võimalike kahjustustega, mis võivad õõnestada isikuandmete kaitset ühise kalanduspoliitika kontekstis ning seoses tagajärgedega, mida säte omab üldsuse juurdepääsu või teiste asjakohaste olukordade suhtes, mida kõnealune säte hõlmab.

15.

Euroopa andmekaitseinspektor paneb ette, et ühenduse seadusandja täpsustab samuti artikli 104 lõigete 4 ja 6 omavahelist suhet. Kuigi üks tundub käsitlevat üldsuse juurdepääsu ja selle võimalikke piiranguid ning teine hilisemaid kohtumenetlusi, ei ole nende vahe sõnastuses selgesõnaliselt esile toodud. Küsimust tuleks täiendavalt täpsustada.

16.

Ilma, et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, tunnistab Euroopa andmekaitseinspektor, et isikuandmete kaitse suhtes võib kohaldada erandeid ja piiranguid kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 13. (8) Euroopa andmekaitseinspektor sooviks siiski, et ühenduse seadusandja märgiks (kui see on praeguses kontekstis asjakohane) konkreetsed juhtumid, mil neid erandeid võib kohaldada ja täpsustaks olukordi, mil andmeid võib sel viisil kasutada.

IV. RIIKLIK ELEKTROONILINE ANDMEBAAS

17.

Ettepaneku artikli 102 lõikes 3 sätestatakse järgmist: „Liikmesriigid koostavad arvutipõhise andmebaasi lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemi jaoks, arvestades, et arvutipõhiste andmebaaside suhtes kohaldatakse andmete kvaliteedi põhimõtet”. (9) Euroopa andmekaitseinspektor on rahul sellega, et ettepaneku artikliga 102 viiakse ellu andmete kvaliteedi põhimõte, (10) mis saavutatakse seeläbi, et liikmesriigid käivitavad arvutipõhise andmebaasi, mis võimaldab tuvastada kalalaevad või ettevõtjad, kelle suhtes esines korduvalt andmete vasturääkivusi, ning lubab sisestatud valeandmete parandamist.

18.

Esimeseks näiteks andmete kvaliteedi põhimõtte elluviimisest on arvutipõhise süsteemi vajalikud elemendid. Artikli 102 lõike 1 kohaselt peab arvutipõhine süsteem sisaldama järgmist: kõigi vastavalt määrusele registreeritud andmete kvaliteedi kontrollimise korda; kõigi vastavalt määrusele registreeritud andmete ristkontrolle, analüüsi ja vastavustõendamist; kõigi vastavalt määrusele registreeritud andmete esitamisel tähtaegadest kinnipidamise kontrollimise korda. Järgmiseks näiteks andmete kvaliteedi põhimõtte elluviimisest täpsustatakse artikli 102 lõikes 2, et kõnealune kontrollisüsteem peab võimaldama seotud andmete vasturääkivuste tuvastamist ning sellele järgnevaid järelmeetmeid. Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et järelmeetmete sisuks on vasturääkivuste ja vananenud andmete kustutamine. Seetõttu tuleks teostada automatiseeritud kontrolle seoses andmete säilitamise kestusega, millega tagatakse, et vasturääkivused ei jää süsteemi püsima.

19.

Täiendava põhjuse andmete kvaliteedi põhimõtte järgimisest kinnipidamiseks võib leida artiklist 103, mis käsitleb andmete edastamist arvutipõhisest andmebaasist. Kõnealuses artiklis nähakse ette, et komisjonil on igal ajal ette teatamata otsene reaalajas juurdepääs iga liikmesriigi arvutipõhisele andmebaasile. Komisjoni juurdepääsu eesmärgiks ongi anda komisjonile võimalus kontrollida andmete kvaliteeti.

20.

Artiklis 103 märgitakse siiski samuti, et komisjonile antakse võimalus kõnealuseid andmeid alla laadida mis tahes perioodi kohta ning mis tahes arvu laevade kohta. Sellega seoses kutsub Euroopa andmekaitseinspektor ühenduse seadusandjat kaaluma võimalust kehtestada täiendavaid eeskirju seoses kontrolliga sellise teabe üle, mida komisjoni ametnikud alla laadivad, mis on kooskõlas määruse eesmärgiga. Andmetele sellise juurdepääsu võimaldamisel tuleks järgida määruses sätestatud piiranguid.

21.

Täiendav element, mida tuleks sellega seoses arvesse võtta, seondub asjaoluga, et praegu ei ole kehtestatud konkreetset kestust, mille jooksul võib andmeid arvutipõhises andmebaasis säilitada. Ettepaneku artikliga 108 nähakse siiski ette, et arvutipõhine andmebaas on osa andmebaasidest, millele on juurdepääs riiklike veebisaitide turvalistes osades. Kõnealuste turvaliste osade osas on ette nähtud andmete säilitamise tähtaeg (minimaalselt 3 aastat). Võttes arvesse allpool tehtud märkusi, mis esitati seoses riiklike veebisaitide turvalistes osades andmete säilitamise tähtajaga (alljärgnev V peatükk), peaks ühenduse seadusandja samuti kehtestama eeskirjad, millega reguleeritakse andmete säilitamise kestust riiklikul tasandil, kusjuures andmeid tuleks säilitada üksnes nii kaua kui see on vajalik kõnealuses määruses sätestatud eesmärgil ja tuleks seejärel kustutada. Selline säte oleks kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 punktiga e ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 punktiga e.

22.

Praegusega sarnastel juhtudel töötleks komisjon selliseid andmeid (sageli ka isikuandmeid), mis tooks kaasa määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamise kõnealuse töötlemise suhtes. Komisjoni üle teostatav kontroll seoses komisjoni teenistuste poolt selliste andmete kasutamisega võib põhjustada vajaduse, et Euroopa andmekaitseinspektor viib määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 alusel läbi eelkontrolli. (11) Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni kaaluma vajadust edastada Euroopa andmekaitseinspektorile teade eelkontrolli teostamiseks.

V. RIIKLIKUD VEEBISAIDID

23.

Artiklis 106 käsitletakse ametlikku veebisaiti, mis luuakse igas liikmesriigis, on Interneti kaudu ligipääsetav ja koosneb avalikust kättesaadavast osast ning turvalisest osast. Seoses veebisaidi turvalise osaga kehtestatakse ettepaneku artiklis 108 põhimõtted, mis seonduvad järgmisega: turvalises osas olevad nimekirjad ja andmebaasid (lõige 1); vahetu teabevahetus teiste liikmesriikide, komisjoni või selle määratud asutusega (lõige 2); komisjonile või selle määratud asutuse kaugjuurdepääs turvalisele osale (lõige 3); liikmesriikides, komisjonis või selle määratud asutuses asuvad vastuvõtjad, kellele andmed edastatakse (lõige 4) ning andmete säilitamise kestus (minimaalselt kolm aastat) (lõige 5).

24.

Euroopa andmekaitseinspektor tahaks pöörata ühenduse seadusandja tähelepanu direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 25 ja 26, mis käsitlevad andmete edastamist kolmandate riikide ametiasutustele. Artikli 108 lõikega 2 nähakse ette, et iga liikmesriik loob oma veebisaidi turvalises osas riikliku kalandusealase teabesüsteemi, mis võimaldab vahetut elektroonilist teabevahetust teiste liikmesriikide, komisjoni või selle määratud asutusega, nagu on osutatud artiklis 109. Artiklis 109 ei osutata siiski vastuvõtjate nimekirjale, vaid rõhutatakse et käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teevad koostööd omavahel, kolmandate riikide ametiasutuste, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada käesoleva määruse täitmine.

25.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et artikli 108 lõike 2 ja artikli 109 sisu vahel esineb kolmandate riikide ametiasutuste osas teatud vasturääkivus. Esiteks väidetakse, et kolmandate riikide ametiasutused teevad koostööd liikmesriikidega, kuid artiklis 108 ei tehta sellele ühtegi viidet. Teiseks soovib Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et kui selle koostöö raames on kavandatud edastada kolmandatele riikidele andmeid, tuleb järgida direktiivi 95/46/EÜ artikleid 25 ja 26 ning eelkõige nõuet, et kolmas riik tagab andmete kaitse piisava taseme.

26.	Seoses kaugjuurdepääsuga turvalisele osale (lõige 3), mida liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele, tervitab Euroopa andmekaitseinspektor seda, et see toimub elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.

27.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab seda, et lõikega 4 täpsustatakse, et andmete vastuvõtjad peavad järgima eesmärgi osas seatud piirangute põhimõtet ja konfidentsiaalsusnõudeid. See saavutatakse seeläbi, et andmetele omavad juurdepääsu üksnes teatavad ja selleks volitatud kasutajad ning juurdepääs on piiratud neile vajalike andmetega, et teostada oma tööülesandeid ja tegevust seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamisega.

28.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et säilitamise kestus (lõige 5) tuleks sätestada täpsemal viisil ja kehtestada tuleks säilitamise maksimumkestus (üksnes minimaalse kestuse asemel). Lisaks võiks ühenduse seadusandja kaaluda miinimumeeskirjade kehtestamist, mille eesmärk on tagada süsteemi koostoimimisvõime ja muud turvalisuse aspektid ning mida võib olla võimalik kehtestada ettepanekus sätestatud mehhanismide raames (artikkel 111). See märkus seondub ka käesoleva arvamuse punktiga 21, mis käsitleb andmete säilitamist arvutipõhises andmebaasis (vt ülal).

VI. KOMITEEMENETLUS

29.

Ettepaneku mitmed artiklid viitavad artiklile 111, millega rakendatakse komiteemenetlust (kalanduse ja vesiviljeluse komitee kaudu). Kuigi mitmed ettepanekus tehtud viited artiklile 111 käsitlevad tehnilisi aspekte, on mõnel ka andmekaitsealaseid aspekte. Näiteks:

—

Andmete edastamist käsitlevas artiklis 103 nähakse ette, et liikmesriigid tagavad, et komisjonil on igal ajal ette teatamata otsene reaalajas juurdepääs artiklis 102 osutatud arvutipõhisele andmebaasile. Komisjonile antakse võimalus kõnealuseid andmeid alla laadida mis tahes perioodi kohta ning mis tahes arvu laevade kohta. Kõnealuste artiklite kohaldamise ning eriti artiklis 102 osutatud andmete allalaadimise standardvormi kehtestamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu komiteemenetluse korras.

—	Artiklis 109 nähakse ette, et liikmesriikide halduskoostöö (omavaheline koostöö ja koostöö seoses komisjoniga) võetakse vastu, kasutades seda komiteemenetlust.

—	Täiendav viide komiteemenetlusele leidub artiklis 70, mis käsitleb ühenduse inspektorite nimekirja, mille kehtestab komisjon.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et nende artiklite rakendamine sõltub erieeskirjade vastuvõtmisest, kasutades selleks ettepaneku artiklis 111 ettenähtud menetlust. Võttes arvesse mõju, mida need üksikasjaliku eeskirjad võivad omada andmekaitsele, ootab Euroopa andmekaitseinspektor, et temaga konsulteeritakse enne nende vastuvõtmist.

VII. JÄRELDUSED

31.	Euroopa andmekaitseinspektor on võtnud teadmiseks algatuse luua ühenduse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks, seireks, järelevalveks, inspektsiooniks ja rakendamiseks.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et kõnealuses ettepanekus on osutatud eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Siiski tuleb eespool selgitatu kohaselt teha mõningaid muudatusi, et sätestada liikmesriikidele ja komisjonile selged nõuded seoses süsteemi andmekaitsealaste aspektide käsitlemisega.

33.

Käesolevas arvamuses tehtud märkused, mida tuleks arvesse võtta, hõlmavad järgmist:

—	artikli 104 lõige 2 tuleks läbi vaadata, et hõlmata lisaks füüsiliste isikute nimedele ka kõiki teisi isikuandmeid;

—	artikli 105 lõiked 4 ja 6, mis käsitlevad konfidentsiaalsust ning ameti- ja ärisaladust, tuleks läbi vaadata, et täpsustada konkreetsed juhtumid, mil neid kohaldatakse;

—	artiklile 103 tuleks lisada täiendavad eeskirjad seoses kontrolliga sellise teabe üle, mida komisjoni ametnikud alla laadivad;

—	kehtestada tuleks konkreetne ajavahemik andmete säilitamiseks riiklikes elektroonilistes andmebaasides ja riiklikel veebisaitidel;

—	järgida tuleks menetlusi, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele;

—	artikli 111 kohaldamisel tuleks konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Brüssel, 4. märts 2009

Peter HUSTINX

Euroopa Andmekaitseinspektor

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktis a on isikuandmed määratletud kui „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta”. See hõlmab ka teavet üksikisiku käitumise ja tema suhtes võetud mis tahes meetmete kohta.

(5) Vt näiteks 30. juuni 2008. aasta Euroopa andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel).

(6) 8. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas Bavarian Lager v Commission, T-194/04. Kaks praegu arutusel olevat kohtuasja käsitlevad sama küsimust.

(7) Menetluses olev kohtuasi C-28/08 P, Commission v Bavarian Lager, ELT C 79, 29.3.2008, lk 21.

(8) Vt samuti määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklit 20.

(9) Teksti on parandatud seoses ilmse veaga („…kohaldatakse”).

(10) Vt lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikkel 6.

(11) Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõike 1 kohaselt viiakse eelkontroll läbi töötlustoimingute suhtes, mis „tõenäoliselt kujutavad oma olemuse, ulatuse või eesmärkide tõttu konkreetset ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele”. Artikli 27 lõikes 2 täpsustatakse mitmeid olukordi, sealhulgas (a) andmete töötlemist seoses oletatavate õiguserikkumistega ning (b) töötlemistoiminguid, mille eesmärk on hinnata andmesubjekti käitumist.

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/16

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 151/04

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	1.4.2009
Riikliku abi viitenumber	N 356/08
Liikmesriik	Taani
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Forhøjelse af støtte til elektricitet fremstillet ved biogas
Õiguslik alus	Lov om elforsyning, jf. lovbekendtgørelse nr. 1115 af 8. november 2006. Ændringerne, som anmeldes, fremgår af lov nr. 505 af 17. juni 2008.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse, Energia säästmine
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 150 milj DKK; Kavandatud abi kogusumma: 3 000 milj DKK
Abi osatähtsus	53 %
Kestus	2008–2028
Majandusharud	Energia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Energinet.dk (statsejet transmissionoperatør)
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.5.2009

Riikliku abi viitenumber

NN 23/09

Liikmesriik

Taani

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Redningsstøtte til Fionia Bank

Õiguslik alus

Lov nr. 1003 af 10/10/2008

Rammeaftale mellem afviklingsselskabet og Fionia Bank af 22/2/2009

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Sooduslaen, Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 6 100 milj DKK

Abi osatähtsus

—

Kestus

15.4.2009–14.10.2009

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Afviklingsselskabet til sikring af finansiel stabilitet A/S Dronningens Tværgade 4,1

1302 Copenhagen

DANMARK

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 185/09
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Regime per il salvataggio e la ristrutturazione delle medie imprese in difficoltà
Õiguslik alus	Delibera del Comitato Interministeriale per la Programmazione Economica n. 296 del 18/12/2008, Criteri e modalità di funzionamento del Fondo per il finanziamento degli interventi consentiti dagli Orientamenti U.E. sugli aiuti di Stato per il salvataggio e la ristrutturazione delle imprese in difficoltà.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 35 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 500 milj EUR
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	Kuni 31.12.2013
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministero dello Sviluppo Economico
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 187/09
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Regime per il salvataggio e la ristrutturazione delle medie imprese in difficoltà
Õiguslik alus	Delibera del Comitato Interministeriale per la Programmazione Economica n. 296 del 18/12/2008, Criteri e modalità di funzionamento del Fondo per il finanziamento degli interventi consentiti dagli Orientamenti U.E. sugli aiuti di Stato per il salvataggio e la ristrutturazione delle imprese in difficoltà.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete päästmine
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 35 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 500 milj EUR
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	kuni 31.12.2013
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministero dello Sviluppo Economico
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/19

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 151/05

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 248/09
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Limited amounts of compatible aid under the Temporary Framework
Õiguslik alus	Modalità di applicazione della comunicazione della Commissione europea – Quadro di riferimento temporaneo comunitario per le misure di aiuto di Stato a sostegno dell’accesso al finanziamento nell’attuale situazione di crisi finanziaria ed economica (Articoli da 1 a 3 e da 8 a 10)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Otsene toetus, Tagatis, Võlast vabastamine/võla kustutamine
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	All competent granting authorities in Italy
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 266/09
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Temporary aid scheme for granting aid in the form of guarantees
Õiguslik alus	Modalità di applicazione della comunicazione della Commissione europea – Quadro di riferimento temporaneo comunitario per le misure di aiuto di Stato a sostegno dell’accesso al finanziamento nell’attuale situazione di crisi finanziaria ed economica (Articoli da 1,2,4,8,9,10)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	All competent granting authorities in Italy
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.5.2009
Riikliku abi viitenumber	N 268/09
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Temporary aid scheme for granting aid in the form of loans with subsidised interest rate
Õiguslik alus	Modalità di applicazione della comunicazione della Commissione europea – Quadro di riferimento temporaneo comunitario per le misure di aiuto di Stato a sostegno dell’accesso al finanziamento nell’attuale situazione di crisi finanziaria ed economica (Articoli da 1,2,5,8,9,10)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Intressitoetus
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	All competent granting authorities in Italy
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	3.6.2009
Riikliku abi viitenumber	N 308/09
Liikmesriik	Kreeka
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Greek temporary Scheme for loan guarantees
Õiguslik alus	The legal basis for the scheme are the following legal acts: Draft Ministerial Decision — TEMPORARY FRAMEWORK to support access to finance during the current financial and economic crisis in accordance with the Commission Communication of 22.1.2009, in order to release bank lending in Greece and facilitate access of companies to finance in response to the financial and economic crisis that led to insufficient provision of funding by the financial institutions and resulted in a serious disturbance of the entire economy in Greece. The legal basis for the Minister to adopt such Ministerial Decisions is Greek Law 2322/1995.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 2 000 (in combination with N 309/09) milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministry of Economy and Finance
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	3.6.2009
Riikliku abi viitenumber	N 309/09
Liikmesriik	Kreeka
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	„Greek temporary scheme for subsidised interest rate”
Õiguslik alus	Draft Ministerial Decision — TEMPORARY FRAMEWORK to support access to finance during the current financial and economic crisis in accordance with the Commission Communication of 22.1.2009, in order to release bank lending in Greece and facilitate access of companies to finance in response to the financial and economic crisis that led to insufficient provision of funding by the financial institutions and resulted in a serious disturbance of the entire economy in Greece. The legal basis for the Minister to adopt such Ministerial Decisions is Greek Law 2322/1995.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Intressitoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 2 000 (in combination with N 308/09) milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministry of Economy and Finance
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/23

Euro vahetuskurss (1)

2. juuli 2009

2009/C 151/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4049
JPY	Jaapani jeen	135,95
DKK	Taani kroon	7,4460
GBP	Inglise nael	0,85730
SEK	Rootsi kroon	10,8400
CHF	Šveitsi frank	1,5235
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9375
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,755
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	268,45
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7005
PLN	Poola zlott	4,3543
RON	Rumeenia leu	4,2062
TRY	Türgi liir	2,1489
AUD	Austraalia dollar	1,7525
CAD	Kanada dollar	1,6201
HKD	Hong Kongi dollar	10,8879
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2168
SGD	Singapuri dollar	2,0377
KRW	Korea won	1 783,80
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,9708
CNY	Hiina jüaan	9,5974
HRK	Horvaatia kuna	7,2992
IDR	Indoneesia ruupia	14 374,42
MYR	Malaisia ringit	4,9452
PHP	Filipiini peeso	67,569
RUB	Vene rubla	43,8009
THB	Tai baht	47,900
BRL	Brasiilia reaal	2,7222
MXN	Mehhiko peeso	18,4393
INR	India ruupia	67,3580

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

3.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 151/25

Konkursikutse – Programm „Kultuur” (2007–2013)

Programmi meetmete rakendamine: mitmeaastased koostööprojektid; koostöömeetmed; erimeetmed (kolmandad riigid); Euroopa tasandil tegutsevate kultuuri valdkonna asutuste toetamine

2009/C 151/08

SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusel nr 1855/2006/EÜ, (1) millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013), (edaspidi „programm „Kultuur” ”). Käesoleva konkursikutse üksikasjalikud tingimused on esitatud programmi „Kultuur” (2007–2013) juhendis, mis on avaldatud Euroopa veebisaidil (vt VIII punkt). Programmi juhend on käesoleva konkursikutse lahutamatu osa.

I. Eesmärgid

Programmi „Kultuur” eesmärk on tugevdada eurooplaste ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi, aidates ühtlasi kaasa Euroopa kodakondsuse kujunemisele. Selleks arendatakse abikõlblike riikide (2) kultuurivallas tegutsejate vahel koostööd.

Programmi kolm erieesmärki on:

—	edendada kultuurisektori töötajate riikidevahelist liikuvust;

—	toetada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

—	soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

Programm põhineb paindlikul interdistsiplinaarsel lähenemisel ning keskendub vajadustele, mida kultuurivallas tegutsejad programmi koostamisele eelnenud avalikul konsulteerimisel väljendasid.

II. Tegevussuunad

Käesolev konkursikutse hõlmab programmi „Kultuur” järgmisi tegevussuundi:

1. Kultuurimeetmete toetamine (1. tegevussuund)

Kultuuriorganisatsioonidele antakse projektide jaoks toetust, et edendada piiriülest koostööd ning arendada ja korraldada kultuuri- ja kunstiüritusi.

Kõnealuse tegevussuuna eesmärk on aidata programmis „Kultuur” osalevate riikide organisatsioonidel, nagu teatrid, muuseumid, kutseliidud, uurimiskeskused, ülikoolid, kultuuriinstituudid ja riigiasutused, teha koostööd, mille raames saaksid eri valdkondade töötajad koos tegutseda ja laiendada oma kultuuri- ja kunstitegevust teistesse riikidesse.

Tegevussuund on jagatud neljaks kategooriaks, allpool on nende üksikasjalik kirjeldus.

Tegevussuund 1.1. Mitmeaastased koostööprojektid (kestavad kolm kuni viis aastat)

Esimese kategooria eesmärk on edendada mitmeaastaseid riikidevahelisi suhteid, julgustades vähemalt kuut kultuurivallas tegutsejat vähemalt kuuest abikõlblikust riigist tegema valdkonnasisest ja valdkondadevahelist koostööd, et arendada kolme kuni viie aasta jooksul ühist kultuuritegevust. ELi toetus võib olla 200 000–500 000 eurot aastas, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast. Rahastamise eesmärk on aidata luua projektile geograafiline mõõde või seda laiendada ning muuta püsivaks ka pärast rahastamise lõppu.

Tegevussuund 1.2.1. Koostööprojektid (kestavad kuni 24 kuud)

Teine kategooria käsitleb meetmeid, mida võtavad ühiselt vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist kuni kahe aasta jooksul, tehes valdkonnasisest ja -ülest koostööd. Eritähelepanu on suunatud pikaajalise koostöö meetmetele. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

Tegevussuund 1.2.2. Kirjandustõlke projektid (kestavad kuni 24 kuud)

Kolmas kategooria käsitleb tõlkeprojektide toetamist. Kirjanduse tõlkimiseks antava ELi toetuse eesmärk on laiendada teadmisi kaaseurooplaste kirjandusest ja kirjanduspärandist, edendades kirjandusteoste riikidevahelist ringlust. Kirjastustele võidakse anda toetust ilukirjandusteoste tõlkimiseks ühest Euroopa keelest teise ja nende avaldamiseks. ELi toetus võib olla 2 000–60 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

Tegevussuund 1.3. Koostööprojektid kolmandate riikidega (kestavad kuni 24 kuud)

Neljanda kategooria eesmärk on toetada kultuurikoostöö projekte, mis on suunatud kultuurikogemuste vahetusele programmis osalevate riikide ja kolmandate riikide vahel, mis on ELiga sõlminud kultuurialaseid klausleid sisaldava liitumis- või koostöölepingu. Igal aastal valitakse välja üks või mitu kolmandat riiki. Asjaomane riik (asjaomased riigid) avalikustatakse igal aastal täitevasutuse veebilehel õigeaegselt enne taotluste esitamise tähtaega.

Meede peab looma konkreetse rahvusvahelise koostöö mõõtme. Koostööprojektidesse kaasatakse vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist ja projektid sisaldavad kultuurikoostööd vähemalt ühe organisatsiooniga valitud kolmandast riigist ja/või valitud kolmandas riigis korraldatavaid kultuuritegevusi. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

2. Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine (2. tegevussuund)

Kultuuriorganisatsioonid, mis tegutsevad või soovivad tegutseda kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil, võivad saada tegevustoetust. Kõnealune tegevussuund on mõeldud organisatsioonidele, mis edendavad üle-euroopalise ulatusega ühise kultuurikogemuse tunnetust.

Selle tegevussuuna alusel toetatakse abisaavate organisatsioonide püsitegevusega seotud kulusid. See erineb suuresti programmi teiste tegevussuundade alusel antavatest toetustest.

Selle tegevussuuna alusel on abikõlblikud nelja liiki organisatsioonid:

a)	kultuurisaadikud;

b)	esindusvõrgustikud;

c)	festivalid;

programmi „Kultuur” tegevustoe struktuurid, mis omakorda jagunevad kaheks alamkategooriaks:

i)	struktureeritud arutelufoorumid;

ii)	poliitika analüüsi rühmitused.

ELi toetuse suurus sõltub taotlemiskategooriast, kuid see ei või olla rohkem kui 80 % abikõlblike kulude kogusummast.

III. Abikõlblikud meetmed ja taotlejad

Programm „Kultuur” toetab projekte, organisatsioone, reklaamitegevust ja uurimusi kõikides kultuuri valdkondades, v.a audiovisuaalmeedia, mille jaoks on eraldi programm MEDIA. (3) Kultuurivallas tegutsejad, sh kultuuriettevõtted, saavad programmis „Kultuur” osaleda tingimusel, et tegemist on kasumit mitte taotleva asutusega.

Abikõlblik taotleja:

—	peab olema avalik-õiguslik (4) või eraõiguslik kultuurivaldkonnas (kultuuri- ja loomesektor) tegutsev juriidiline isik;

—	peab omama juriidilist aadressi ühes abikõlblikus riigis.

Füüsilised isikud ei saa kõnealuse programmi alusel toetust taotleda.

IV. Abikõlblikud riigid

Kõnealuse programmi alusel võivad toetust taotleda:

—	ELi liikmesriigid; (5)

—	EMP (6) riigid (Island, Liechtenstein, Norra);

—	ELi kandidaatriigid (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) ning Serbia.

Tulevikus võivad saada abikõlblikuks Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro), kui sõlmitakse asjaomaste riikide programmis osalemist käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum. (7)

V. Toetuse määramise kriteeriumid

1)	Kuivõrd projekt suudab luua tõelist Euroopa lisaväärtust

2)	tegevuste seos programmi erieesmärkidega

3)	kavandatavate tegevuste ulatus ja edukas tipptasemel rakendamine

4)	partnerluse kvaliteet (üksnes tegevussuunad 1.1, 1.2.1 ja 1.3)

5)	kuivõrd tegevused tekitavad tulemusi, mis vastavad programmi eesmärkidele

6)	kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende levitamine

7)	pikaajaline mõju – püsivus (ei puuduta tegevussuunda 1.2.2)

8)	rahvusvahelise koostöö mõõde (üksnes tegevussuund 1.3 „Kultuurikoostöö projektid kolmandate riikidega”)

VI. Eelarve

Programmi kogueelarve aastateks 2007–2013 on 400 miljonit eurot. (8)

Aasta assigneeringute kogusumma, sh eraldised meetmetele, mis ei sisaldu programmi juhendis, võib sõltuvalt aastast ulatuda umbes 43 miljonist eurost kuni umbes 58 miljoni euroni.

Programmikomitee kiidab komisjoni ettepaneku alusel heaks aasta eelarve tegevussuundade kaupa jagunemise (vastavalt allpool esitatud summadele).

2010. aasta ettenähtud eelarve järgmistele tegevussuundadele

Tegevussuund 1.1	mitmeaastased koostööprojektid	18 140 264 eurot
Tegevussuund 1.2.1	koostööprojektid	17 900 000 eurot
Tegevussuund 1.2.2	kirjandustõlke projektid	2 700 000 eurot
Tegevussuund 1.3	koostööprojektid kolmandate riikidega	2 650 000 eurot
Tegevussuund 2	Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine	7 700 000 eurot

VII. Taotluste esitamise tähtpäevad

Tegevussuunad		Taotluse esitamise tähtpäev
1.tegevussuund	kultuurimeetmete toetamine
Tegevussuund 1.1.	Mitmeaastased koostööprojektid	1. oktoober 2009
Tegevussuund 1.2.1	Koostööprojektid	1. oktoober 2009
Tegevussuund 1.2.2.	Kirjandustõlke projektid	1. veebruar 2010
Tegevussuund 1.3.	Kultuurikoostöö projektid kolmandate riikidega	1. mai 2010
Tegevussuund 2	Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine	1. november 2009

Kui tähtpäev satub nädalavahetusele või taotleja riigi riigipühale, ei anta pikendust ning taotlejad peavad seda taotluse esitamise kavandamisel arvestama.

Programmi „Kultuur” taotluste esitamise tähtpäevad on järgmistel aastatel samad kuupäevad, mis on esitatud programmi juhendis.

VIII. Lisateave

Üksikasjalikud taotlemistingimused leiab programmi „Kultuur” juhendist järgmistel veebilehtedel:

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat

http://ec.europa.eu/culture/index_en.htm

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

http://eacea.ec.europa.eu/culture/index_en.htm

(1) ELT L 372, 27.12.2006, lk 1.

(2) Vt IV punkti.

(3) http://eacea.eu.europa.eu/media/index_en.htm

(4) Avalik-õiguslikuks organisatsiooniks loetakse mis tahes organisatsiooni, mille kuludest osa katab õiguspäraselt riigieelarvest kas keskvalitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus. See tähendab, et neid kulusid rahastatakse õigusnormidega ettenähtud maksudest, trahvidest või tasudest kogunenud avaliku sektori vahenditest, ilma et kasutataks taotlusmenetlust, mille puhul ei pruugiks need asutused vahendite saamisel edukad olla. Organisatsioone, mille olemasolu sõltub riigi rahastamisest ja mis saavad aasta-aastalt toetusi, kuid mille puhul on vähemalt teoreetiline võimalus, et ühel aastal ei pruugi nad raha saada, loetakse eraõiguslikeks organisatsioonideks.

(5) 27 ELi liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(6) Euroopa Majanduspiirkond.

(7) Lisateave nende kolmandate riikidega seotud arengute kohta avaldatakse täitevasutuse veebilehel: http://eacea.ec.europa.eu

(8) Programmi eelarvet toetavad ka abikõlblikud ELi mittekuuluvad riigid.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.151.est
Euroopa Liidu Teataja		C 151

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 3. juuli 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Nõukogu
2009/C 151/01	Nõukogu soovitus, 9. juuni 2009, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet	1

2009/C 151/02	Nõukogu soovitus, 8. juuni 2009, tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas	7

	ARVAMUSED
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2009/C 151/03	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks	11

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 151/04	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	16

2009/C 151/05	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	19

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 151/06	Euro vahetuskurss	23

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 151/07	Õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste kasutamise minimaalne kõrgus Austria riigi territooriumi osade kohal, mille Austria on edastanud vastavalt otsuse 2008/294/EÜ artiklile 4	24

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 151/08	Konkursikutse – Programm Kultuur (2007–2013) – Programmi meetmete rakendamine: mitmeaastased koostööprojektid; koostöömeetmed; erimeetmed (kolmandad riigid); Euroopa tasandil tegutsevate kultuuri valdkonna asutuste toetamine	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst