16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/3

Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 136/03

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva teatisega sätestatakse lihtsustatud kord, mille kohaselt komisjon kavatseb tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga vaadata teatavat liiki riigiabimeetmeid, mis ei nõua komisjonilt diskretsiooniõiguse kasutamist, vaid üksnes kooskõla kontrollimist olemasolevate eeskirjade ja tavadega, läbi kiirendatud korras. Komisjoni kogemused Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 ning selle alusel vastu võetud määruste, raamistike, suuniste ja teatiste (1) kohaldamisel on näidanud, et teatavat liiki riigiabiteated kiidetakse eriliste asjaolude puudumisel tavaliselt heaks, ilma et tekiks mingit kahtlust nende kokkusobivuses ühisturuga. Selliseid riigiabi liike on kirjeldatud teises osas. Muude komisjonile teatatud abimeetmete suhtes kohaldatakse asjakohast menetlust (2) ja tavaliselt ka parimate tavade juhendit riigiabi kontrollimenetluse teostamiseks. (3)

Käesoleva teatise eesmärk on sätestada tingimused, mille alusel komisjon võtab tavaliselt vastu lühiotsuse, millega teatavat liiki riigiabimeetmed kuulutatakse lihtsustatud korra kohaselt ühisturuga kokkusobivaks, ning ette näha juhised kõnealuse korra kohta. Kui käesolevas teatises sätestatud tingimused on täidetud, annab komisjon endast parima, et võtta kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (4) artikli 4 lõikega 2 või 3 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamisest vastu lühiotsus riigiabi puudumise või vastuväidete puudumise kohta.

Kui kohaldatakse käesoleva teatise punktides 6–12 sätestatud tagatisi või erandeid, kasutab komisjon riigiabiteatise suhtes määruse (EÜ) nr 659/1999 teises peatükis kirjeldatud tavamenetlust ning võtab seejärel vastu täismahus otsuse vastavalt sama määruse artiklile 4 ja/või 7. Sellisel juhul on määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 6 sätestatud tähtajad aga ainsad õiguslikult jõustatavad tähtajad.

Komisjoni eesmärk on muuta ühenduse riigiabi kontroll käeolevas teatises kirjeldatud menetluse järgimise kaudu prognoositavamaks ja tõhusamaks vastavalt Riigiabi tegevuskavas: Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009 (5) sätestatud üldpõhimõtetele. Seega aitab käesolev teatis kaasa ka komisjoni poolt 2005. aasta oktoobris algatatud lihtsustamisstrateegiale. (6) Selle teatise ühtki osa ei tohiks tõlgendada nii, nagu tuleks selle kohaselt komisjonile teatada toetusmeetmetest, mis ei ole EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses käsitletavad riigiabina, kuid liikmesriigid võivad soovi korral õiguskindluse huvides sellistest toetusmeetmetest komisjonile teatada.

2. RIIGIABI, MIDA SAAB KÄSTLEDA LIHTSUSTATUD KORRA KOHASELT

Tingimustele vastavad riigiabi liigid

Lihtsustatud korra kohaselt võib põhimõtteliselt käsitleda järgmisi meetmeliike:

1. liik: abimeetmed, mis jäävad olemasolevate raamistike või suuniste tavahindamist käsitlevate jaotiste kohaldamisalasse

Horisontaalsete suuniste ja raamistike tavahindamise (nn tavajaotised (7)) või samalaadsete hindamisviiside (8) kohaldamisalasse jäävaid abimeetmeid, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse kohaldamisalasse, võib põhimõtteliselt käsitleda lihtsustatud menetluse kohaselt.

Lihtsustatud menetlus kehtib siiski vaid juhul, kui komisjon on pärast eelteate saamist (vt punktid 13–16) veendunud, et kõik vastavate õigusaktide asjakohastes osades sätestatud sisulised ja menetlusnõuded on täidetud. See tähendab, et eelteate esitamise etapis selgub, et teatatud abimeede vastab esmapilgul asjaomastele tingimustele, mis on täpsustatud igas kohaldatavas horisontaaldokumendis, järgmiste asjaolude kohta:

—	abisaajate liik;

—	abikõlblikud kulud;

—	abi osatähtsus ja lisatoetused;

—	teatatud individuaalse ülemmäära või abi maksimaalne summa;

—	kasutatava abivahendi liik;

—	kumulatsioonisätted;

—	stimuleeriv mõju;

—	läbipaistvusnõuded;

—	nende abisaajate välistamine, kes ei ole täitnud varasemat abi tagasimaksmise korraldust. (9)

Komisjon on valmis kaaluma lihtsustatud menetluse kohaldamist käesoleva kategooria raames eelkõige järgmiste meetmeliikide puhul:

i)	riskikapitalimeetmed, mis ei kujuta osalemist erakapitali investeerimisfondis ja täidavad kõiki muid riskikapitalisuuniste (10) jaotise 4 tingimusi;

ii)

keskkonnaalane investeerimisabi, mis vastab järgmistele keskkonnaabi suuniste jaotises 3 esitatud tingimustele:

—	meetme abikõlblik kulubaas on määratud täiskulude arvestusmeetodi alusel kooskõlas keskkonnaabi suuniste punktiga 82 (11) või

—	meede sisaldab keskkonnahoidliku uuenduse lisatoetust, mille vastavust keskkonnaabi suuniste punktile 78 on tõendatud; (12)

iii)	noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku jaotisele 5.4 ja mille uuenduslik iseloom on määratud kindlaks raamistiku jaotise 5.4 alapunkti b alapunkti i alusel; (13)

iv)	innovatsiooniklastritele antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku jaotistele 5.8 ja 7.1;

v)	teenuste valdkonnas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku jaotisele 5.5;

vi)	erakorraline regionaalabi, mis jääb alla regionaalabi suuniste punktis 64 sätestatud eraldi teatamise künnist; (14)

vii)	päästmisabi tootmis- ja teenindussektoris (v.a finantssektor), mis täidab kõik päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotiste 3.1.1 ja 3.1.2 sisulised tingimused; (15)

viii)

päästmis- ja ümberkorraldamiskavad väikeettevõtetele, mis vastavad päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotisele 4; (16)

ix)	erakorraline ümberkorraldamisabi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, tingimusel et see täidab kõiki päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotises 3 sätestatud tingimusi; (17)

x)	laevaehitussektori ekspordikrediit, mis täidab kõiki laevaehituse raamistiku jaotises 3.3.4 sätestatud tingimusi; (18)

xi)

audiovisuaaltööstuse abikavad, mis täidavad kõiki kinoteatise jaotises 2.3 sätestatud, audiovisuaalteoste arendamise, tootmise, levitamise ja müügi edendamisega seotud tingimusi. (19)

Esitatud loetelu on illustratiivne ja võib praegu kehtivate õigusaktide muutmise või uute õigusaktide vastuvõtmise tulemusena muutuda. Komisjon võib kõnealust loetelu kehtivate riigiabi eeskirjadega kooskõlastamiseks aeg-ajalt uuesti läbi vaadata.

2. liik: abimeetmed, mis on kooskõlas komisjoni väljakujunenud otsustustavaga

Abimeetmed, mis langevad oma tunnustelt kokku vähemalt kolme varasema komisjoni otsuse (edaspidi „varasemad otsused”) alusel heaks kiidetud abimeetmetega ja mida saab seetõttu komisjoni väljakujunenud otsustustava alusel koheselt hinnata, sobivad põhimõtteliselt lihtsustatud menetluse jaoks. Varasema otsusena võib käsitleda ainult neid komisjoni otsuseid, mis on võetud vastu eelteate kuupäevale (vt punkt 14) eelnenud kümne aasta jooksul.

Lihtsustatud menetlust kohaldatakse vaid juhul, kui komisjon on pärast eelteate saamist (vt punktid 13–16) veendunud, et varasemate otsuste aluseks olnud asjaomased sisulised ja menetlustingimused on täidetud, eriti meetme eesmärkide ja üldise ülesehituse, abisaajate liikide, abikõlblike kulude, teatatud individuaalsete ülemmäärade, abi osatähtsuste ja (kui see on asjakohane, siis) lisatoetuste, kumulatsioonisätete, stimuleeriva mõju ja läbipaistvusnõuete osas. Lisaks sellele võib komisjon vastavalt punktis 11 osutatule kasutada tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõte, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks komisjoni varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum).

Komisjon on valmis kaaluma lihtsustatud menetluse kohaldamist käesoleva kategooria raames eelkõige järgmiste meetmeliikide puhul:

i)	abimeetmed rahvusliku kultuuripärandi säilitamiseks, mis on seotud ajalooliste, muistsete või rahvuslike mälestusmärkidega, tingimusel et abi piirdub pärandi säilitamiseks vajalikuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d mõttes; (20)

ii)	abikavad teatri-, tantsu- ja muusikategevusele; (21)

iii)	abikavad vähemuskeelte edendamiseks; (22)

iv)	abimeetmed kirjastamisvaldkonnale; (23)

v)	abimeetmed lairibaühenduse tagamiseks maapiirkondades; (24)

vi)	tagatiskavad laevaehituse rahastamiseks; (25)

vii)

abimeetmed, mis täidavad kõiki muid üldise grupierandi määruse sätteid, kuid jäävad kohaldamisalast välja vaid järgmistel põhjustel:

—	kõnealused meetmed sisaldavad „erakorralist abi”; (26)

—	kõnealuseid meetmeid pakutakse läbipaistmatul kujul (üldise grupierandi määruse artikkel 5), kuid nende toetuse brutoekvivalent arvutatakse meetodi kohaselt, mille komisjon on pärast 1. jaanuari 2007 heaks kiitnud kolmes eraldi otsuses;

viii)

kohaliku infrastruktuuri arendamise toetuseks ette nähtud meetmed, mis ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest need ei kahjusta tänu oma konkreetsele laadile ühendusesisest kaubandust; (27)

ix)

olemasolevate kavade pikendamine ja/või muutmine väljaspool komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (28) ette nähtud lihtsustatud menetluse kohaldamisala (vt 3. liik allpool), näiteks olemasolevate kavade kohandamise puhul uute horisontaalsete suunistega. (29)

Esitatud loetelu on näitlik, sest käesoleva liigi täpne ulatus võib vastavalt komisjoni otsustustavale muutuda. Komisjon võib esitatud näidisloetelu muutuva tavaga kooskõlastamiseks aeg-ajalt uuesti läbi vaadata.

3. liik: olemasolevate abikavade pikendamine või laiendamine

Määruse (EÜ) nr 794/2004 artikliga 4 on ette nähtud lihtsustatud menetluskord olemasolevate abikavade teatavatest muudatustest teatamisel. Kõnealuses artiklis on märgitud: „Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:

a)	heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20 %;

b)	olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;

heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.”

Käesolev teatis ei mõjuta võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklit 4. Siiski kutsub komisjon teadet esitavaid liikmesriike üles toimima käesoleva teatise kohaselt, sealhulgas saatma asjaomaste abimeetmete kohta eelteate, kasutades selleks määrusele (EÜ) nr 794/2004 lisatud lihtsustatud teatevormi. Komisjon kutsub kõnealuse menetluse raames asjaomaseid liikmesriike samuti üles nõustuma nimetatud teate kokkuvõtte avaldamisega komisjoni veebisaidil.

Tagatised ja erandid

Kuna lihtsustatud menetlust kohaldatakse vaid EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel teatatud abi suhtes, on ebaseaduslik abi välistatud. Asjaomaste sektorite eripärasid arvestades ei kohaldata lihtsustatud menetlust abimeetmete suhtes, millega toetatakse kalandus- ja vesiviljelussektori, põllumajandustoodete esmatootmise või põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega seotud tegevust. Lisaks ei kohaldata lihtsustatud menetlust tagasiulatuvalt nende abimeetmete suhtes, millest on ette teatatud enne 2009. aasta esimest septembrit.

Hinnates teatatud abimeetme kuulumist ühte punktis 5 nimetatud liiki, veendub komisjon selles, et on piisavalt selge, milliste kehtivate raamistike või suuniste ja/või komisjoni väljakujunenud otsustustava alusel tuleb teatatud abimeedet hinnata ning millised on asjaomased faktid. Arvestades, et teate täielikkus on väga oluline lihtsustatud menetluse kohaldatavuse kindlaksmääramisel, kutsutakse meetmest teatavat liikmesriiki esitama eelteavitamise etapis (vt punkt 14) kogu asjaomast teavet, sealhulgas viitama varasematele otsustele, millele tuginetakse, kui see on asjakohane.

8.	Komisjon ei kohalda lihtsustatud menetlust, kui teatevorm ei ole täielik või sisaldab eksitavaid või ebaõiget teavet. Kui teade hõlmab üldist huvi pakkuvaid uudseid õigusküsimusi, ei kohalda komisjon üldjuhul lihtsustatud menetlust.

Kuigi üldjuhul võib eeldada, et punktis 5 nimetatud liikidesse kuuluvate abimeetmete puhul ei teki kahtlusi nende kokkusobivuses ühisturuga, võib siiski ette tulla erilisi asjaolusid, millega seoses tuleb teha põhjalikum uuring. Sellistel juhtudel võib komisjon igal ajal võtta kasutusele tavamenetluse.

10.

Sellised erilised asjaolud võivad eelkõige olla: teatavat liiki abi, mis on komisjoni otsuste tegemise tavas veel käsitlemata; varasemad otsused, mida komisjon hindab parajasti ümber hiljutise pretsedendiõiguse või ühisturu arengu tulemusena; uudsed tehnilised küsimused; või kahtlused seoses meetmete kokkusobivusega EÜ asutamislepingu muude sätetega (näiteks mittediskrimineerimine, neli vabadust jne).

11.	Komisjon kasutab tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõte, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks komisjoni varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi probleem).

12.	Kui kolmas osapool esitab käesoleva teatise punktis 21 sätestatud ajavahemiku jooksul teatatud abimeetme suhtes põhjendatud märkusi, kasutab komisjon tavamenetlust (30) ja teavitab sellest liikmesriiki.

3. MENETLUS

Kontaktid enne teate esitamist

13.

Komisjon on leidnud, et kontaktidest teadet saatva liikmesriigiga enne teate esitamist on kasu isegi näiliselt probleemivabadel juhtudel. Sellised kontaktid võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel eelkõige juba varajases etapis kindlaks määrata, millised on asjakohased komisjoni õigusaktid või varasemad otsused, kui keerukaks komisjoni hindamine võib kujuneda ning kui laialdast ja ulatuslikku teavet komisjon vajab juhtumi täielikuks hindamiseks.

14.

Lihtsustatud menetluse ajalisi piiranguid silmas pidades sõltub asjaolu, kas riigi toetusmeetme hindamine toimub lihtsustatud menetluse kohaselt, sellest, kas liikmesriigil oli enne teate esitamist kontakte komisjoniga. Seda silmas pidades kutsutakse liikmesriiki üles esitama esialgset teatevormi koos vajalike määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklis 2 sätestatud lisateabegalehtedega, ja vajaduse korral varasemaid otsuseid, selleks ettenähtud komisjoni IT-rakenduse kaudu. Liikmesriik võib selles etapis taotleda, et komisjon loobuks teatevormi teatavate osade täitmise nõudest. Liikmesriik ja komisjon võivad teatamise eelsete kontaktide raames ühtlasi kokku leppida, et liikmesriigilt ei nõuta eelteate esitamise etapis esialgset teatevormi koos lisateabega. Selline kokkulepe võib olla asjakohane näiteks teatavate abimeetmete korduva laadi tõttu (vt näiteks käesoleva teatise punkti 5 alapunktis c nimetatud abi liiki). Kui kavandatavate abimeetmete üksikasjalikuks arutamiseks puudub komisjoni hinnangul vajadus, võidakse liikmesriiki selles kontekstis kutsuda üles kohe teadet esitama.

15.

Kahe nädala jooksul pärast esialgse teatevormi saamist korraldavad komisjoni talitused esimese teatamiseelse kontakti. Komisjon soodustab sidepidamist e-posti või konverentskõnede teel või korraldab asjaomase liikmesriigi poolt eraldi esitatud taotluse korral kohtumisi. Viie tööpäeva jooksul pärast viimast teatamiseelset kontakti teatavad komisjoni talitused asjaomasele liikmesriigile, kas juhtumit saab nende arvates esmapilgul käsitleda lihtsustatud menetluse alusel, millist teavet on veel vaja saata, et meetme suhtes saaks kohaldada lihtsustatud menetlust, või kas juhtum kuulub tavamenetluse alla.

16.

Kui komisjoni talitused teatavad, et asjaomast juhtumit saab käsitleda lihtsustatud menetluse alusel, tähendab see, et liikmesriik ja komisjoni talitused lepivad kokku, et esmapilgul kujutaks eelteatamise raames esitatud teave, kui see oleks esitatud ametlikus teates, endast täielikku teatamist. Seega oleks komisjonil põhimõtteliselt võimalik meede pärast seda, kui talle sellest teatamiseelsete kontaktide tulemusena koostatud teatevormiga ametlikult teatatakse, heaks kiita.

Teade

17.

Liikmesriik peab teatama asjaomas(t)est abimeetme(te)st hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui komisjoni talitused on talle teada andnud, et meede on esmapilgul ühisturuga kokkusobiv. Kui teates esineb mistahes muudatusi võrreldes eelteatamise raames esitatud dokumentidega, tuleb neid muudatusi teate vormil selgelt rõhutada.

18.	Alates teate esitamisest asjaomase liikmesriigi poolt hakatakse arvestama punktis 2 osutatud tähtaega.

19.	Lihtsustatud menetlusega ei nähta ette eraldi lihtsustatud teatevormi. Teatamine peab toimuma määruses (EÜ) nr 794/2004 esitatud standardsete teatevormide abil, välja arvatud käesoleva teatise punkti 5 alapunktis c nimetatud abiliigi juhtumite puhul.

Teate kokkuvõtte avaldamine

20.

Komisjon avaldab teate kokkuvõtte oma veebisaidil, võttes aluseks teabe, mille liikmesriik on saatnud käesoleva teatise lisas esitatud standardvormil. Standardvormis sisaldub märge, et liikmesriigi saadetud teabe alusel võidakse abimeetme suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust. Kui liikmesriik taotleb, et komisjon käsitleks teatatud meedet käesoleva teatise kohaselt, siis käsitletakse seda kõnealuse liikmesriigi nõusolekuna, et teave, mis sisaldub tema teates ja avaldatakse veebisaidil käesoleva teatise lisas esitatud vormis, on oma laadilt mittekonfidentsiaalne. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles selgelt osundama sellele, kas teade sisaldab mistahes ärisaladusi.

21.

Seejärel on huvitatud isikutel 10 tööpäeva, et esitada märkusi (sealhulgas mittekonfidentsiaalset versiooni) eelkõige asjaolude kohta, mis võivad vajada põhjalikumat uurimist. Juhtumite puhul, mille kohta huvitatud isikud on esitanud põhjendatud märkusi, osutades teatatud meetmega seonduvatele konkurentsiprobleemidele, kasutab komisjon tavamenetlust, teavitades sellest asjaomast liikmesriiki ja huvitatud isikut/isikuid. Asjaomast liikmesriiki teavitatakse ka mis tahes põhjendatud probleemidest ja talle antakse võimalus nende kohta arvamust avaldada.

Lühiotsus

22.

Kui komisjon nõustub, et teatud meede vastab lihtsustatud korra jaoks sätestatud kriteeriumidele (vt eriti punkti 5), teeb ta selle kohta lühiotsuse. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et võtta otsus selle kohta, et teatatud abi ei kujuta endast riigiabi või ei tekita vastuväiteid vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikele 2 või 3 vastu 20 tööpäeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on vaja kohaldada mõnda käesoleva teatise punktides 6–12 nimetatud tagatist või erandit.

Lühiotsuse avaldamine

23.

Komisjon avaldab kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 26 lõikega 1 otsuse kohta kokkuvõtliku teadaande Euroopa Liidu Teatajas. Otsus tehakse lühivormis kättesaadavaks komisjoni veebilehel. See sisaldab viidet teate kokkuvõttele, mis avaldati teate saamisel komisjoni veebilehel, standardset hinnangut meetme kohta vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 ning vajadusel kinnitust, et abimeede on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks, sest ta kuulub ühte või mitmesse käesoleva teatise punktis 5 kirjeldatud liiki, kusjuures asjaomased liigid on selgesti määratletud ja lisatud on viide kohaldatavatele horisontaaldokumentidele ja/või varasematele otsustele.

4. LÕPPSÄTTED

24.	Asjaomase liikmesriigi taotlusel kohaldab komisjon käesoleva teatise põhimõtteid teatise punkti 17 kohaselt teatatud meetmete suhtes alates 2009. aasta esimesest septembrist.

25.

Komisjon võib teatiseolulistel konkurentsipoliitilistel kaalutlustel või riigiabiõiguse ja otsustustava arengust lähtudes uuesti läbi vaadata. Komisjon vaatab teatise esmakordselt läbi hiljemalt neli aastat pärast selle avaldamist. Läbivaatamise raames uurib komisjon, mil määral tuleks konkreetseid lihtsustatud teatevorme täiustada, et need aitaksid kaasa käesoleva teatise rakendamisele.

(1) Vt eriti ühenduse raamistikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1), edaspidi „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistik”; ühenduse suuniseid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (ELT C 194, 18.8.2006, lk 2), edaspidi „riskikapitalisuunised”; keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevaid ühenduse suuniseid (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1), edaspidi „keskkonnaabi suunised”; regionaalabi suuniseid aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13), edaspidi „regionaalabi suunised”; komisjoni teatist laevaehituse riigiabi raamistiku pikendamise kohta (ELT C 260, 28.10.2006, lk 7), edaspidi „laevaehituse raamistik”; komisjoni teatist riigiabi eeskirjade (komisjoni 26. septembri 2001. aasta teatise, mis käsitleb kinematograafiliste ja muude audiovisuaalsete teostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte, järelmeetmete kohta (kinoteatis)) kohaldamise pikendamise kohta (ELT C 134, 16.6.2007, lk 5), edaspidi „kinoteatis”; komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

(2) Käesolevas teatises sätestatud lihtsustatud korda ei kohaldata meetmete suhtes, millest on komisjonile teatatud praeguse finantskriisi kontekstis kooskõlas komisjoni teatistega „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8) ja „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (ELT C 16, 22.1.2009, lk 1) ega nende riigiabi meetmete suhtes, mis on võetud Euroopa majanduse elavdamise kava (avaldatud pealkirja all „Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule - Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008) 800 lõplik, 26.11.2008)) rakendamiseks. Kõnealuste juhtumite kiireks käsitlemiseks on kehtestatud ajutine erikord.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13.

(4) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(5) KOM(2005) 107 (lõplik).

(6) Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia, KOM(2005) 535 (lõplik).

(7) Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku jaotis 5, keskkonnaabi suuniste jaotis 3 ja riskikapitalisuuniste jaotis 4.

(8) Regionaalabi suunised; raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste jaotis 3.1.2 (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2), edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”.

(9) Komisjon kasutab tavamenetlust, kui teatatud toetusmeetmed võivad tuua kasu ettevõtjale, kelle suhtes on vastu võetud abi tagasimaksmise korraldus, mis on ajaliselt järgnenud komisjoni varasemale otsusele, millega abi tunnistati õigusvastaseks ja ühisturuga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi probleem). Vt kohtuasja C-188/92: TWD Textilwerke Deggendorf, EKL 1994, lk I-833.

(10) Sealhulgas juhtudel, kui Euroopa Liidu finantsinstitutsioonid on fondi varahaldajaks sellisel määral, et asjaomase riskikapitalimeetme suhtes on kohaldatav riskikapitalisuuniste jaotis 4.

(11) Üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 5 nähakse ette lihtsustatud kuluarvestusmeetod.

(12) Üldises grupierandi määruses ei tehta erandeid keskkonnahoidliku uuenduse lisatoetustele.

(13) Üldist grupierandi määrust kohaldatakse vaid sellise noortele innovatiivsetele ettevõtetele antava abi suhtes, mis täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku punkti 5.4 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tingimused.

(14) Sellistel juhtudel peab liikmesriigi esitatav teave algusest peale näitama, et: i) abisumma jääb (ilma keerukate nüüdispuhasväärtuse arvutusteta) allapoole teatamise künnist; ii) abi on seotud uue investeeringuga (mitte asendusinvesteeringuga); ja iii) abi kasulik mõju piirkondlikule arengule kaalub selgelt üles tema poolt põhjustatavad konkurentsimoonutused. Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 721/2007 (Poola, „Reuters Europe SA”) kohta.

(15) Vt näiteks komisjoni otsus juhtumite N 28/2006 (Poola, Techmatrans); N 258/2007 (Saksamaa, Rettungsbeihilfe zugunsten der Erich Rohde KG) ja N 802/2006 (Itaalia, päästmisabi ettevõtjale Sandretto Industrie) kohta.

(16) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 85/2008 (Austria, Salzburgi piirkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tagatiskava), N 386/2007 (Prantsusmaa, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete päästmis- ja ümberkorraldamiskava) ja N 832/2006 (Itaalia, Valle d'Aosta päästmis- ja ümberkorraldamiskava) kohta. See lähenemisviis on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikega 7.

(17) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 92/2008 (Austria, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Der Bäcker Legat) ja N 289/2007 (Itaalia, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Fiem SRL) kohta.

(18) Vt näiteks komisjoni otsusied juhtumite N 76/2008 (Saksamaa, laevade ekspordi rahastamiskava CIRR pikendamine), N 26/2008 (Taani, laevade ekspordi rahastamiskava muutmine) ja N 760/2006 (Hispaania, ekspordi rahastamiskava pikendamine – Hispaania laevaehitus) kohta.

(19) Ehkki teatise kriteeriumid kehtivad otseselt ainult tootmistegevuse kohta, kohaldatakse neid tegelikkuses analoogia põhjal ka audiovisuaalteoste tootmiseelse ja -järgse tegevuse abikõlblikkuse, samuti abi vajaduse ja proportsionaalsuse hindamiseks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d ja artikli 151 alusel. Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 233/2008 (Läti filmi toetuskava); N 72/2008 (Hispaania, filmide müügiedenduskava Madridis); N 60/2008 (Itaalia, filmide toetuskava Sardiinia maakonnas); N 291/2007 (Madalmaade filmifond) kohta.

(20) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 393/2007 (Madalmaad, toetus ettevõtjale NV Bergkwartier); N 106/2005 (Poola, Hala Ludowa Wroclawis) ja N 123/2005 (Ungari, Ungari sihtotstarbeline turismi- ja kultuurikava) kohta.

(21) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 340/2007 (Hispaania, abi Baskimaa teatri-, tantsu-, muusika- ja audiovisuaaltegevusele), N 257/2007 (Hispaania, Baskimaa teatritegevuse edendamine) ja N 818/99 (Prantsusmaa, maksutaoline lõiv etendustelt ja kontsertidelt) kohta.

(22) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 776/2006 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks), N 49/2007 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks) ja N 161/2008 (Hispaania, abi baski keelele) kohta.

(23) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 687/2006 (Slovaki Vabariik, abi ettevõtjale Kalligram s.r.o. perioodilise väljaande jaoks), N 1/2006 (Sloveenia, kirjastamisvaldkonna edendamine Sloveenias) ja N 268/2002 (Itaalia, abi kirjastamisvaldkonnale Sitsiilias) kohta.

(24) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 264/2006 (Itaalia, lairibaühendus Toscana maapiirkondadele); N 473/2007 (Itaalia, lairibaühendus Alto Adigele) ja N 115/2008 (lairibaühendus Saksamaa maapiirkondades) kohta.

(25) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 325/2006 (Saksamaa, laevaehituse rahastamise tagatiskavade pikendamine), N 35/2006 (Prantsusmaa, tagatiskava laevade rahastamiseks ja käendamiseks) ja N 253/2005 (Madalmaad, laevade rahastamise tagatiskava) kohta.

(26) Erakorraline abi jääb sageli üldise grupierandi määruse kohaldamisalast välja. Nimetatud erand kehtib kõigi suurte ettevõtete kohta (üldise grupierandi määruse artikli 1 lõige 6), samuti teatavatel juhtudel väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kohta (vt artikkel 13 ja 14 regionaalabi kohta, artikkel 16 naiste ettevõtluse kohta, artikkel 29 riskikapitalina antava abi kohta ja artikkel 40 abi kohta ebasoodsas olukorras olevate töötajate värbamiseks). Erakorralist piirkondlikku investeeringuabi reguleerivate eritingimuste kohta vt joonealust märkust 14. Lisaks sellele ei piira käesolev teatis komisjoni õigust avaldada mis tahes komisjoni teatisi või suuniseid, milles sätestatakse üksikasjalikud majandusliku hindamise kriteeriumid eraldi teatamisele kuuluvate juhtumite ühisturuga kokkusobivuse analüüsi jaoks.

(27) Vt komisjoni otsuseid juhtumite N 258/2000 (Saksamaa, Dorsteni veekeskus), N 486/2002 (Rootsi, abi Visby kongressisaalile), N 610/2001 (Saksamaa, Baden-Württembergi turismi infrastruktuuri kava) ja N 377/2007 (Madalmaad, toetus projektile „Bataviawerf’” – 17. sajandi laeva rekonstrueerimine) kohta. Selleks et kavandatav abimeedet ei peetaks ühendusesisest kaubandust kahjustavaks, tuleb liikmesriigil nimetatud nelja varasema otsuse kohaselt eelkõige tõendada, et: 1) abi eesmärk ei ole meelitada investeeringuid asjaomasesse piirkonda; 2) abisaaja toodetavad kaubad/osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja/või piiratud geograafilise ulatusega; 3) mõju naabruses asuvate liikmesriikide tarbijatele ei ole märkimisväärne ning 4) abisaaja turuosa mis tahes asjaomase turu määratluse kohaselt on minimaalne ning ta ei kuulu suuremasse ettevõtete kontserni. Kõnealustele asjaoludele tuleks juhtida tähelepanu käesoleva teatise punktis 14 osutatud esialgses teatevormis.

(28) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(29) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N585/2007 (Ühendkuningriik, Yorkshire’ teadusuuringute ja arendustegevuse kava pikendamine), N 275/2007 (Saksamaa, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete päästmise ja ümberkorraldamise abikava pikendamine Bremenis), N 496/2007 (Itaalia (Lombardia) tagatisfond riskikapitali arendamiseks) ja N 625/2007 (Läti, abi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete riskikapitalile) kohta.

(30) See tähendab, et ühenduse kohtute kohtupraktikat arvesse võttes kolmandate isikute õigused ei suurene. Vt kohtuasja T-95/03: Asociación de Empresarios de Estaciones de Servicio de la Comunidad Autónoma de Madrid ja Federación Catalana de Estaciones de Servicio vs. Komisjon EKL 2006, lk II-4739, punkti 139 ja kohtuasja T-73/98: Prayon-Rupel vs. Komisjon, EKL 2001, lk II-867, punkti 45.

LISA

Teate kokkuvõte: Kutse kolmandatele isikutele märkuste esitamiseks

Teade Riigiabi meetme kohta

… sai komisjon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 kohase teate abimeetme kohta. Komisjon leiab pärast teate esialgset läbivaatamist, et meede, millest teatatakse, võib kuuluda teatavate riigiabi liikide puhul kasutatavat lihtsustatud menetlust käsitleva komisjoni teatise (ELT C ..., 16.6.2009, lk ...) kohaldamisalasse.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava meetme kohta.

Abimeetme põhiandmed on järgmised:

Abimeetme viitenumber: N …

Liikmesriik:

Liikmesriigi viitenumber:

Piirkond:

Abi andev ametiasutus:

Abimeetme nimetus:

Riiklik õiguslik alus:

Hindamise alusena esitatud ühenduse dokument: … suunised või komisjoni väljakujunenud tava, nagu kirjeldatud komisjoni otsustes (1, 2 ja 3).

Meetme liik: Abikava/erakorraline abi

Olemasoleva abimeetme muutmine:

Abikava kestus:

Abi andmise kuupäev:

Asjaomased majandusharud:

Abisaaja liik (väike- ja keskmise suurusega ettevõtted/suurettevõtted)

Eelarve:

Abimeede (toetus, intressitoetus, …):

Komisjon peab teatatud meetmega seonduvate konkurentsiküsimuste kohta tehtud märkused kätte saama hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkustele peab olema lisatud ka kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, mille komisjon edastab asjaomasele liikmesriigile ja/või teistele huvitatud isikutele. Märkusi võib saata komisjonile faksi, posti või e-postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber N …):

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Registry

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

Fax: +32 22961242

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/13

Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks

2009/C 136/04

1. KÄESOLEVA JUHENDI KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

2005. aastal võttis komisjon vastu riigiabi tegevuskava – Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009, (1) et parandada EÜ asutamiselepingu kohase riigiabi andmise korra tõhusust, läbipaistvust, usaldusväärsust ja prognoositavust. Lähtudes vähema ja paremini suunatud riigiabi põhimõttest, on riigiabi tegevuskava keskne eemärk julgustada liikmesriike vähendama abi üldist taset, suunates riigi vahendeid ümber ühist huvi pakkuvatele horisontaalsetele eesmärkidele. Selle eesmärgi toetamiseks kutsutakse riigiabi tegevuskavas üles ka kehtestama riigiabi valdkonnas tõhusamaid, lihtsamaid ja prognoositavamaid menetlusi.

Käesoleva parimate tavade juhendiga soovib komisjon taas kinnitada oma soovi muuta menetlused kõigi osapoolte jaoks võimalikult tulemuslikuks ja tõhusaks. Käesoleva juhendi aluseks on nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) kohaldamisel saadud kogemused ning komisjoni uuringud riigiabimenetluse erinevate etappide kestuse, kaebuste käsitlemise ja teabekogumisvahendite kohta. Käesoleva juhendi peamine eesmärk on anda suuniseid igapäevaseks riigiabimenetluste teostamiseks, tugevdades seeläbi koostöövaimu ja vastastikust mõistmist komisjoni talituste, liikmesriikide ametiasutuste ning õigus- ja äriringkondade vahel.

Riigiabimenetluste edukas parandamine eeldab distsipliini ja vastastikust pühendumist nii komisjonilt kui ka liikmesriikidelt. Kuigi komisjoni ei saa pidada liikmesriikide ja huvitatud isikute poolse koostöö puudumise tagajärgede eest vastutavaks, teeb ta jõupingutusi, et parandada uurimiste teostamist ja oma sisemist otsustamisprotsessi, et tagada riigiabimenetluste suurem läbipaistvus, prognoositavus ja tõhusus.

Kooskõlas tänapäevase riigiabi süsteemiga on käesolev juhend viimane osa lihtsustamispaketist, mis koosneb komisjoni teatisest lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (3) ja komisjoni teatisest riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt, (4) ning mille eesmärk on prognoositavamad ja läbipaistvamad menetlused.

5.	Iga üksikjuhtumi iseärasuste puhul võib siiski olla vajalik juhendi kohandamine või sellest kõrvalekaldumine. (5)

6.	Kalandus- ja vesiviljelussektori eripärad ning põllumajandustoodete esmatootmise, turustamise või töötlemisega seonduv tegevus võivad samuti õigustada käesolevast juhendist kõrvalekaldumist.

2. SEOS ÜHENDUSE ÕIGUSEGA

7.	Käesoleva juhendi eesmärk ei ole anda täielikku ega kõikehõlmavat ülevaadet ühenduse riigiabikontrolli reguleerivatest asjaomastest õiguslikest, tõlgenduslikest ja haldusmeetmetest. Seda tuleks lugeda koostoimes riigiabimenetlusi reguleerivate põhieeskirjadega ja nende täiendusena.

Seetõttu ei looda ega muudeta käesoleva juhendiga õigusi ega kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingus, määruses (EÜ) nr 659/1999 ja komisjoni 21. aprilli 2004. (6) aasta määruses (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 659/1999, tõlgendatuna ühenduse kohtute praktikas.

9.	Käesolevas juhendis on üksikasjalikult esitatud igapäevaselt kasutatavad parimad tavad, mille eesmärk on saavutada kiirem, läbipaistvam ja prognoositavam riigiabimenetlus teatatud või teatamata jäetud juhtumi või kaebuse uurimise kõigis etappides.

3. TEATISE ESITAMISELE EELNEVAD KONTAKTID

10.

Komisjoni kogemus näitab teatise esitamisele eelnevate kontaktide lisaväärtust isegi standardsena paistvate juhtumite puhul. Teatise esitamisele eelnevad kontaktid annavad komisjoni talitustele ja teatist esitavale liikmesriigile võimaluse enne teatise esitamist mitteametlikult ja konfidentsiaalselt arutada kavandatava projekti õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning seega parandada teatiste kvaliteeti ja täielikkust. Seda silmas pidades võivad liikmesriik ja komisjoni talitused koos välja töötada konstruktiivsed ettepanekud kavandatud meetme problemaatiliste aspektide parandamiseks. Antud etapp toob seega kaasa teatiste kiirema käsitlemise pärast nende ametlikku komisjonile esitamist. Edukas teatise esitamisele eelnev etapp peaks võimaldama komisjonil võtta vastu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõigete 2–4 kohaseid otsuseid kahe kuu jooksul alates teatise esitamise kuupäevast. (7)

11.	Juhtumite puhul, millega seoses esinevad uudsed või erilaadsed asjaolud, mis õigustaksid eelnevat mitteametlikku arutelu komisjoni talitustega, on teatise esitamisele eelnevad kontaktid väga soovitavad, kuid mitteametlikku nõu antakse alati, kui liikmesriik seda palub.

3.1. Sisu

12.

Teatise esitamisele eelnevas etapis on võimalus asjaomase liikmesriigiga arutada ja anda talle juhiseid teatise vormil esitatava teabe ulatuse kohta, et tagada selle täielikkus teatise esitamisel. Kui teatise esitamisele eelnev etapp on viljakas, saab selle jooksul pidada ka arutelusid avatud ja konstruktiivses õhkkonnas kavandatud meetmega seoses üles kerkinud mis tahes sisulistes küsimustes. See on eriti oluline projektide puhul, mida ei saadud esialgsel kujul vastu võtta ja mis tuleks seetõttu tagasi võtta või märkimisväärselt muuta. See võib hõlmata ka teiste õiguslike aluste kohaldatavuse analüüsi või asjakohaste pretsedentide tuvastamist. Lisaks võimaldab edukas teatise esitamisele eelnev etapp komisjoni talitustel ja liikmesriikidel käsitleda võtmetähtsusega konkurentsiküsimusi, majandusanalüüsi ja vajadusel välisekspertiisi vajadust, et tõestada kavandatud projekti kokkusobivust ühisturuga. Teatist esitav liikmesriik võib seega teatise esitamisele eelnevas etapis taotleda komisjoni talitustelt õigust mitte esitada teatavat teatise vormis ettenähtud teavet, mis juhtumi iseärasusi arvestades ei ole selle läbivaatamise seisukohalt vajalik. Teatise esitamisele eelnev etapp on otsustava tähtsusega selle kindlaks tegemisel, kas juhtum on esmase hinnangu kohaselt käsitletav lihtsustatud menetluse alusel. (8)

3.2. Kohaldamisala ja ajastus

13.

Et teatise esitamisele eelnev etapp oleks konstruktiivne ja tõhus, on asjaomase liikmesriigi huvides esitada komisjonile kavandatava riigiabiprojekti hindamiseks vajalik teave esialgse teatise vormi alusel. Juhtumi kiireks lahendamiseks eelistatakse kohtumistele põhimõtteliselt pigem e-kirju ja konverentsikõnesid. Kahe nädala jooksul esialgse teatise saamisest korraldab komisjoni talitus tavaliselt esimese teatise esitamise eelse kontakti.

14.

Üldreeglina ei peaks teatise esitamise eelsed kontaktid kestma üle kahe kuu ja neile peaks järgnema täieliku teatise esitamine. Kui teatise esitamise eelsed kontaktid ei anna soovitud tulemusi, võivad komisjoni talitused kuulutada teatise esitamise eelse etapi lõppenuks. Kuid kuna teatise esitamise eelsete kontaktide ajastus ja vorm sõltuvad iga konkreetse juhtumi keerukusest, võivad teatise esitamise eelsed kontaktid kesta mitu kuud. Seetõttu soovitab komisjon, et eriti keerukate juhtumite puhul (nt päästmisabi, ulatuslik teadus- ja arendustegevus, suur üksikabi või eriti mahukad või keerulised abikavad) võtaksid liikmesriigid teatise esitamise eel kontakti võimalikult vara, et arutelud oleksid viljakad.

15.

Komisjoni kogemused on näidanud, et abisaaja kaasamine teatise esitamise eelsetesse kontaktidesse on väga kasulik, eelkõige olulist tehnilist, rahalist ja projektiga seotud mõju omavate juhtumite korral. Seetõttu soovitab komisjon, et üksikabi saajad oleksid teatise esitamise eelsetesse kontaktidesse kaasatud.

16.

Välja arvatud eriti uudsete või keerukate juhtumite korral, üritavad komisjoni talitused anda asjaomasele liikmesriigile teatise esitamisele eelneva etapi lõpuks projekti kohta mitteametliku eelhinnangu. See mittesiduv hinnang ei ole komisjoni ametlik seisukoht, vaid mitteametlik komisjoni talituste esmane hinnang esialgse teatise täielikkuse kohta ja kavandatud projekti kokkusobivuse kohta ühisturuga. Eriti keerukatel juhtumitel võivad komisjoni talitused anda liikmesriigi taotlusel ka kirjalikke suuniseid veel puudu oleva teabe kohta.

17.	Teatise esitamise eelsed kontaktid toimuvad täiesti konfidentsiaalselt. Arutelud toimuvad vabatahtlikkuse põhimõttel ja ei mõjuta juhtumi käsitlemist ja uurimist, mis järgneb ametliku teatise esitamisele.

18.	Teatiste kvaliteedi tõstmiseks püüavad komisjoni talitused rahuldada ka liikmesriikide koolitustaotlused. Lisaks on komisjon liikmesriikidega regulaarses kontaktis, et arutada riigiabimenetluste edasist parandamist, eelkõige kehtivate teatisevormide ulatust ja sisu.

4. ÜHINE PLANEERIMINE

19.	Eriti uudsetel, tehniliselt keerukatel, muul viisil tundlikel või äärmiselt kiireloomulistel juhtumitel pakuvad komisjoni talitused teatist esitavale liikmesriigile võimalust ühiseks planeerimiseks, et suurendada riigiabi uurimismenetluse läbipaistvust ja selle kestuse prognoositavust.

4.1. Sisu

20.	Ühine planeerimine on liikmesriigi ja komisjoni talituste vaheline struktureeritud koostöö vorm, mis põhineb ühisel planeerimisel ja arusaamisel uurimise tõenäolisest käigust ja selle eeldatavast ajakavast.

21.

Seda silmas pidades võiksid komisjoni talitused ja teatist esitav liikmesriik kokku leppida eelkõige järgmises:

—	asjaomase juhtumi käsitlemine eelisjärjekorras vastutasuks selle eest, et liikmesriik annab ametliku nõusoleku tema riigist pärinevate teiste teatatud juhtumite uurimise peatamiseks, (9) kui see peaks planeerimise või vahendite seisukohast vajalikuks osutuma; (10)

—	liikmesriigi ja/või asjaomase abisaaja esitatav teave, sealhulgas uuringud, välisekspertiis või ühepoolne teabekogumine komisjoni talituste poolt; ning

—	juhtumi hindamise tõenäoline vorm ja kestus pärast teatise esitamist.

22.

Vastutasuks liikmesriigi jõupingutuste eest, mille ta on teinud kogu vajaliku teabe esitamiseks õigeaegselt ja vastavalt ühise planeerimise käigus kokku lepitule, üritavad komisjoni talitused juhtumi edasisel uurimisel pidada kinni ühiselt kokkulepitud ajakavast, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi või huvitatud isikute esitatud teave tekitab ootamatuid küsimusi.

4.2. Kohaldamisala ja ajastus

23.

Ühist planeerimist kasutatakse põhimõtteliselt vaid neil juhtudel, mis on nii uudsed, tehniliselt keerukad või muul viisil tundlikud, et komisjoni talitustel on teatise esitamisele eelneva etapi lõpus võimatu anda juhtumi kohta selget eelhinnangut. Sellistel juhtudel toimub ühine planeerimine teatise esitamisele eelneva etapi lõpus ja sellele järgneb ametlik teatise esitamine.

24.	Kuid komisjoni talitused ja asjaomane liikmesriik võivad viimase taotlusel ametliku uurimismenetluse alguses ka kokku leppida, et juhtumi edasisel käsitlemisel kohaldatakse ühist planeerimist.

5. TEATATUD MEETMETE ESIALGNE LÄBIVAATAMINE

5.1. Teabetaotlused

25.

Uurimise käigu täiustamiseks üritavad komisjoni talitused teabetaotlused esialgse läbivaatamise etapis rühmadesse jaotada. Seega esitatakse põhimõtteliselt ainult üks üldine teabetaotlus, mis saadetakse tavaliselt 4–6 nädalat pärast teatise esitamise kuupäeva. Kui ühise planeerimise käigus pole kokku lepitud teisiti, peaks teatise esitamisele eelnev etapp võimaldama liikmesriikidel esitada täielik teatis ning seega peaks vähenema täiendava teabe vajadus. Ometi võib komisjon seejärel esitada küsimusi eelkõige teabe kohta, mis on saadud liikmesriikide vastustest, kuigi see ei pruugi tähendada, et komisjonil on tõsiseid raskusi juhtumi hindamisel.

26.

Kui liikmesriik ei esita taotletud teavet kehtestatud tähtaja jooksul, kohaldatakse pärast üht meeldetuletust tavaliselt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 5 lõiget 3 ja liikmesriiki teavitatakse, et teatis loetakse tagasivõetuks. Ametlik uurimismenetlus algatatakse tavaliselt kohe, kui vajalikud tingimused on täidetud; üldiselt toimub see maksimaalselt pärast kaht küsimustevooru.

5.2. Esialgse uurimise kokkulepitud peatamine

27.

Teatud tingimustel võib esialgse uurimise peatada, kui liikmesriik taotleb seda oma projekti muutmiseks ja kooskõlla viimiseks riigiabieeskirjadega või kui selles ühiselt kokku lepitakse. Peatamine on lubatud ainult eelnevalt kokkulepitud ajavahemikuks. Kui liikmesriik ei esita peatamisperioodi lõpuks täielikku ja esmase hinnangu kohaselt ühisturuga kokkusobivat projekti, jätkab komisjon menetlust sellest etapist, kus see peatati. Üldjuhul teavitatakse liikmesriiki teatise arvamisest tagasivõetuks või algatatakse tõsiste kahtluste korral viivitamatult ametlik uurimismenetlus.

5.3. Kontaktid uurimise käigus

28.	Teatise esitanud liikmesriike teavitatakse nende taotlusel käimasoleva esialgse uurimise käigust. Liikmesriike kutsutakse üles kaasama neisse kontaktidesse ka üksikabi saajad.

6. AMETLIK UURIMISMENETLUS

29.

Arvestades ametliku uurimismenetluse käigus uuritavate juhtumite üldist keerukust, on komisjon selle etapi läbipaistvuse, prognoositavuse ja tõhususe parandamise seadnud oma tähtsaimaks prioriteediks, eesmärgiga aidata kaasa konstruktiivsete otsuste tegemisele kooskõlas nüüdisaegse äritegevuse vajadustega. Seetõttu täiustab komisjon ametlike uurimismenetluste teostamist, kasutades selleks tõhusalt kõiki tema käsutuses olevaid menetlusmäärusest tulenevaid menetluslikke vahendeid.

6.1. Otsuse avaldamine ja sisukokkuvõte

30.	Kui asjaomane liikmesriik ei taotle konfidentsiaalse teabe kõrvaldamist, püüab komisjon avaldada ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse ja sisukokkuvõtte kahe kuu jooksul alates nimetatud otsuse vastuvõtmisest.

31.

Kui konfidentsiaalsusküsimustes on vastuolusid, kohaldab komisjon põhimõtteid, mis on sätestatud tema 1. detsembri 2003. aasta teatises ametisaladuste kohta riigiabi otsustes, (11) ning üritab otsuse avaldada võimalikult lühikese aja jooksul pärast selle vastuvõtmist. Sama kohaldatakse kõigi lõplike otsuste avaldamisel.

32.	Menetluse läbipaistvuse parandamiseks teavitatakse liikmesriiki, abisaajat ja teisi sidusrühmi, (eelkõige potentsiaalseid kaebuste esitajaid) kõigist konfidentsiaalsusküsimustega seotud vastuolude tõttu tekkinud viivitustest.

6.2. Huvitatud isikute märkused

33.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 6 esitavad huvitatud isikud märkused ette nähtud tähtaja jooksul, mis tavaliselt ei peaks ületama ühte kuud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisest. Seda tähtaega üldiselt ei pikendata ja seega ei võta komisjoni talitused huvitatud isikutelt, sealhulgas ka abisaajalt, tavaliselt vastu ka ühtki hilinenud teabeavaldust. (12) Tähtaega võidakse pikendada ainult erandlikel ja asjakohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui tegemist on eriti mahuka faktilise teabe esitamisega või kui on toimunud kontakt komisjoni talituste ja asjaomase huvitatud isiku vahel.

34.

Et parandada eriti keerukate juhtumite uurimise faktilist alust, võivad komisjoni talitused saata tuvastatud huvitatud isikutele, sealhulgas kutseliitudele või ettevõtjate ühendustele, koopia ametliku uurimismenetluse algatamise otsusest ning kutsuda neid esitama märkusi juhtumi konkreetsete aspektide kohta. (13) Huvitatud isikute koostöö sellistel juhtudel on täiesti vabatahtlik, kuid kui huvitatud isik otsustab märkusi esitada, on tema huvides esitada need õigeaegselt, nii et komisjon saaks neid arvesse võtta. Seepärast kutsub komisjon huvitatud isikuid üles reageerima ühe kuu jooksul alates komisjoni talitustelt kirja saamisest. Komisjon ei oota kauem nende märkuste esitamist. Huvitatud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil saadab komisjon sama üleskutse märkuste esitamiseks ka abisaajale. Selleks et järgida liikmesriikide õigust kaitsele, saadab komisjon liikmesriigile mittekonfidentsiaalse versiooni kõigist huvitatud isikutelt saadud märkustest ja kutsub liikmesriiki vastama ühe kuu jooksul.

35.

Tagamaks kõigi huvitatud isikute märkuste edastamine liikmesriigile võimalikult kiiresti, kutsutakse liikmesriike üles võimaluse korral aktsepteerima huvitatud isikute märkusi originaalkeeles. Liikmesriigi taotlusel teevad komisjoni talitused kirjaliku tõlke, mis võib avaldada mõju menetluste tõhususele.

36.	Liikmesriike teavitatakse ka sellest, et huvitatud isikud ei ole märkusi esitanud.

6.3. Liikmesriikide märkused

37.

Selleks et tagada ametliku uurimismenetluse õigeaegne lõpuleviimine, kohaldab komisjon selles etapis rangelt kõiki määruses (EÜ) nr 659/1999 ettenähtud tähtaegu. Kui liikmesriik ei esita komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse ega huvitatud isikute märkuste kohta märkusi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul, saadavad komisjoni talitused viivitamatult meeldetuletuse, millega pikendatakse liikmesriigi jaoks tähtaega ühe kuu võrra ja teavitatakse liikmesriiki, et rohkem ajapikendust ei anta, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kui asjaomane liikmesriik sisulist vastust ei anna, võtab komisjon vastu otsuse tema käsutuses oleva teabe alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõikega 7 ja artikli 13 lõikega 1.

38.

Ebaseadusliku abi puhul ja kui liikmesriik ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkusi ei esita, teeb komisjon määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 kohaselt teabe esitamise korralduse. Kui liikmesriik korraldusele selles nimetatud tähtaja jooksul ei vasta, võtab komisjon vastu otsuse tema käsutuses oleva teabe alusel.

6.4. Lisateabe taotlemine

39.	Ei saa välistada, et eriti keerukatel juhtumitel võivad komisjoni talitused vastuseks liikmesriigi poolt ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele esitatud teabele saata täiendava teabe taotluse. Liikmesriigile antakse vastamiseks aega üks kuu.

40.

Kui liikmesriik ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, saadavad komisjoni talitused viivitamatult meeldetuletuse, milles nähakse ette 15 tööpäeva pikkune lõpptähtaeg ja teavitatakse asjaomast liikmesriiki, et pärast seda võtab komisjon otsuse vastu tema käsutuses oleva teabe alusel või väljastab teabe esitamise korralduse, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.

6.5. Ametliku uurimise õigustatud peatamine

41.

Ametliku uurimise võib peatada ainult erandjuhtudel ning komisjoni talituste ja liikmesriigi ühise kokkuleppe alusel. Peatamine võib toimuda näiteks juhul, kui liikmesriik seda ametlikult taotleb, et viia oma projekt kooskõlla riigiabieeskirjadega, või kui ühenduse kohtutes on käimas sarnaseid küsimusi käsitlev kohtuvaidlus, mille tulemus võib tõenäoliselt mõjutada juhtumi hindamist.

42.	Ametlikku peatamist lubatakse tavaliselt ainult üks kord ja eelnevalt komisjoni talituste ja asjaomase liikmesriigi vahel kokkulepitud ajavahemikuks.

6.6. Lõppotsuse vastuvõtmine ja ametliku uurimise tähtaja õigustatud pikendamine

43.

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 6 kohaselt püüab komisjon võimalusel võtta otsuse vastu 18 kuu jooksul menetluse algatamisest. Tähtaega võib pikendada komisjoni ja asjaomase liikmesriigi ühise kokkuleppe alusel. Uurimise tähtaja pikendamine võib olla asjakohane eelkõige uudseid juhtumeid käsitlevate või uudseid õigusküsimusi tõstatavate juhtumite puhul.

44.	Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 6 järgimise tagamiseks püüab komisjon lõppotsuse vastu võtta mitte hiljem kui neli kuud pärast liikmesriigi poolt viimase teabe esitamist või viimase tähtaja möödumist, kui teavet ei ole saadud.

7. KAEBUSED

45.	Kaebuste tõhus ja läbipaistev käsitlemine komisjoni talituste poolt on kõigi riigiabimenetlustega seotud sidusrühmade jaoks märkimisväärse tähtsusega. Seetõttu paneb komisjon ette järgmised parimad tavad selle ühise eesmärgi suunas liikumiseks.

7.1. Kaebuse vorm

46.

Komisjoni talitused kutsuvad kaebuste esitajaid üles kasutama uut kaebuse vormi, mis on kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/comm/competition/forms/sa_complaint_et.html), ja esitama samal ajal kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni. Vormi täielik täitmine võimaldab kaebuse esitajatel üldjuhul tõsta kaebuste kvaliteeti.

7.2. Soovituslik ajaline raamistik ja kaebuse uurimise tulemused

47.

Komisjon teeb kõik endast oleneva, et vaadata kaebus läbi orienteeruvalt 12 kuu jooksul alates selle kättesaamisest. See ajalimiit ei kujuta endast siduvat kohustust. Olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest võidakse kaebuse uurimist pikendada, kui kaebuse esitajalt, liikmesriigilt või huvitatud isikutelt on vaja taotleda täiendavat teavet.

48.

Komisjonil on õigus jaotada talle esitatud kaebused erinevatele prioriteetsustasemetele, (14) olenevalt näiteks väidetava rikkumise ulatusest, abisaaja suurusest, asjaomasest majandusharust ja sarnaste kaebuste olemasolust. Arvestades töökoormust ja õigust uurimisi prioriteetsuse järgi reastada (15) võib komisjon lükata edasi nende meetmete käsitlemise, mis ei ole prioriteetsed. Seetõttu peab komisjon 12 kuu jooksul põhimõtteliselt üritama teha järgmist:

a)	võtma prioriteetsete juhtumite kohta vastu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 kohase otsuse ning saatma otsuse koopia kaebuse esitajale; või

saatma kaebuse esitajale esimese ametliku kirja, milles tuuakse välja komisjoni esialgne seisukoht mitteprioriteetsete juhtumite kohta. See ametlik kiri ei ole komisjoni ametlik seisukoht, vaid üksnes komisjoni talituste esialgne arvamus, mis põhineb kättesaadaval teabel ja sõltub mis tahes täiendavatest märkustest, mida kaebuse esitaja võib teha ühe kuu jooksul kirja saatmise kuupäevast. Kui selle tähtaja jooksul täiendavaid märkusi ei esitata, loetakse kaebus tagasivõetuks.

49.

Läbipaistvuse tagamiseks annavad komisjoni talitused endast parima, et teatada prioriteetse staatusega kaebuse esitajatele nende esitatud kaebustest kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Põhjendamata kaebuste korral teavitavad komisjoni talitused kaebuse esitajat kahe kuu jooksul alates kaebuse kättesaamisest, et seisukoha võtmiseks ei ole piisavalt alust ning et kaebus loetakse tagasivõetuks, kui ühe kuu jooksul ei esitata täiendavaid põhjendatud märkusi. Heakskiidetud abi käsitlevate kaebuste korral püüavad komisjoni talitused samuti kaebuse esitajale vastata kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

50.	Ebaseadusliku abi korral tuletatakse kaebuste esitajatele meelde võimalust algatada menetlus siseriiklikes kohtutes, mille otsusega on võimalik selline abi peatada või tagasi nõuda. (16)

51.

Vajadusel edastatakse kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon märkuste esitamiseks asjaomasele liikmesriigile. Liikmesriike ja kaebuste esitajaid teavitatakse süstemaatiliselt kaebuse sulgemisest või muul viisil käsitlemisest. Liikmesriike kutsutakse omakorda üles kinni pidama neile edastatud kaebuste kohta märkuste esitamise ja teabe edastamise tähtaegadest. Liikmesriike kutsutakse üles võimaluse korral aktsepteerima kaebusi originaalkeeles. Liikmesriigi taotlusel teevad komisjoni talitused kirjaliku tõlke, mis võib avaldada mõju menetluste tõhususele.

8. SISEMISED OTSUSTAMISMENETLUSED

52.	Komisjon püüab oma sisemisi otsustamismehhanisme täiustada ja parandada, et aidata kaasa riigiabimenetluste üldisele lühendamisele.

53.	Seda silmas pidades kasutatakse sisemisi otsustusmenetlusi võimalikult tõhusalt. Lisaks vaatab komisjon läbi oma praeguse sisemise õigusraamistiku, et oma otsustamismenetlusi optimeerida.

54.	Komisjoni talitused kontrollivad oma sisemisi otsustamismenetlusi pidevalt ja teevad vajadusel neis muudatusi.

9. TULEVANE LÄBIVAATAMINE

55.

Parimad menetlustavad on toimivad ainult siis, kui nende aluseks on komisjoni ja liikmesriikide ühine püüe riigiabi andmise uurimist rangelt järgida, pidada kinni tähtaegadest ja tagada seeläbi menetluste vajalik läbipaistvus ja prognoositavus. Käesolev juhend ja selles esitatud parimad tavad on esimene panus sellesse ühisesse jõupingutusse.

56.	Komisjon kohaldab käesolevat juhendit meetmete suhtes, millest on komisjonile teatatud või millele on muul viisil komisjoni tähelepanu juhitud alates 1. septembrist 2009.

57.

Käesoleva juhendi võib läbi vaadata, et kajastada õiguslikes, tõlgendus- ja haldusmeetmetes tehtud muutusi, riigiabimenetlusi käsitlevat Euroopa kohtute kohtupraktikat või mis tahes kogemusi juhendi kohaldamisel. Lisaks kavatseb komisjon pidada liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega regulaarselt dialoogi määruse (EÜ) nr 659/1999 ja käesoleva parimate tavade juhendi kohaldamisel saadud kogemuste üle.

(1) KOM(2005) 107 lõplik.

(2) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(3) Vt käesolev Euroopa Liidu Teataja lk 3

(4) ELT C 85, 9.4.2009, lk 1.

(5) 2008. aasta panganduskriisiga silmitsi seistes on komisjon astunud samme, et tagada otsuste kiire vastuvõtmine pärast täieliku teatise saamist, vajadusel 24 tunni jooksul ja nädalavahetustel. Vt komisjoni teatis – Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8). Reaalmajanduse kohta vt komisjoni teatis - Ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (ELT C 83, 7.4.2009, lk 1).

(6) EÜT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(7) Sellest tähtajast ei saa kinni pidada juhul, kui komisjoni talitused peavad mittetäielike teatiste tõttu esitama mitmeid teabetaotlusi.

(8) Vt komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel.

(9) Vt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõige 5.

(10) Näiteks juhtudel, kui varahaldajaks on Euroopa Liidu finantsinstitutsioonid.

(11) ELT C 297, 9.12.2003, lk 6.

(12) Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõike 1 kohaldamist.

(13) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjonil õigus saata ametliku uurimismenetluse algatamise otsus tuvastatud kolmandatele isikutele; vt näiteks kohtuasi T-198/01, Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon [2004] EKL II-2717, punkt 195; T-198/01R, Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon [2002] EKL II-2153; liidetud kohtuasjad C-74/00 P ja C-75/00 P, Falck Spa jt vs. Komisjon [2002] EKL I-7869, punkt 83.

(14) Kohtuasi C-119/97 Ufex jt vs. komisjon [1999] EKL I-1341, punkt 88.

(15) Kohtuasi T-475/04, Bouygues SA vs. komisjon [2007] EKL II-2097, punktid 158 ja 159.

(16) Vt komisjoni teatis riigiabi käsitlevate õigusaktide jõustamise kohta siseriiklike kohtute poolt.

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/21

Komisjoni teatis päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel

2009/C 136/05

Ühendus ja asjaomased riigid teavitavad üksteist Euroopa Komisjoni kaudu teiste riikidega jõus olevatest päritolureeglitest, et saavutada päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel.

Lisatud tabelis, mis on koostatud asjaomastelt riikidelt saadud teadete alusel, antakse ülevaade päritolureegleid käsitlevatest protokollidest, kus sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ning nimetatakse kuupäev, millest alates kumuleeruvust kohaldatakse. Käesolev tabel asendab varasema (ELT C 85, 9.4.2009).

Kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootja- ja lõppsihtriigid on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sätestavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud riikidega – s. o kõikide riikidega, kust pärinevad kõik kasutatud materjalid. Lõpptootja- ja lõppsihtriigiga vabakaubanduslepingut mittesõlminud riigist pärinevaid materjale käsitletakse päritolustaatuseta materjalidena. Konkeetsed näited on toodud Euroopa-Vahemere piirkonna päritolureegleid käsitlevate protokollide selgitavates märkustes. (1)

Seejuures meenutatakse, et:

—	Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit;

—	Euroopa Majanduspiirkonnas, kuhu kuuluvad EL, Island, Liechtenstein ja Norra; on kohaldamiskuupäev 1.11.2005.

Allpool on esitatud tabelis loetletud riikide ISO alfa-2-koodid.

—	Alžeeria	DZ
—	Egiptus	EG
—	Fääri saared	FO
—	Island	IS
—	Iisrael	IL
—	Jordaania	JO
—	Liibanon	LB
—	Liechtenstein	LI
—	Maroko	MA
—	Norra	NO
—	Šveits	CH
—	Süüria	SY
—	Tuneesia	TN
—	Türgi	TR
—	Jordani Läänekallas ja Gaza sektor	PS

Päritolureegleid käsitlevate protokollide, millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine Euroopa–Vahemere piirkonnas, kohaldamiskuupäevad

	EU	DZ	CH (EFTA)	EG	FO	IL	IS (EFTA)	JO	LB	LI (EFTA)	MA	NO (EFTA)	PS	SY	TN	TR
EU		1.11.2007	1.1.2006	1.3.2006	1.12.2005	1.1.2006	1.1.2006	1.7.2006		1.1.2006	1.12.2005	1.1.2006			1.8.2006	(2)
DZ	1.11.2007
CH (EFTA)	1.1.2006			1.8.2007	1.1.2006	1.7.2005	1.8.2005	17.7.2007	1.1.2007	1.8.2005	1.3.2005	1.8.2005			1.6.2005	1.9.2007
EG	1.3.2006		1.8.2007				1.8.2007	6.7.2006		1.8.2007	6.7.2006	1.8.2007			6.7.2006	1.3.2007
FO	1.12.2005		1.1.2006				1.11.2005			1.1.2006		1.12.2005
IL	1.1.2006		1.7.2005				1.7.2005	9.2.2006		1.7.2005		1.7.2005				1.3.2006
IS (EFTA)	1.1.2006		1.8.2005	1.8.2007	1.11.2005	1.7.2005		17.7.2007	1.1.2007	1.8.2005	1.3.2005	1.8.2005			1.3.2006	1.9.2007
JO	1.7.2006		17.7.2007	6.7.2006		9.2.2006	17.7.2007			17.7.2007	6.7.2006	17.7.2007			6.7.2006
LB			1.1.2007				1.1.2007			1.1.2007		1.1.2007
LI (EFTA)	1.1.2006		1.8.2005	1.8.2007	1.1.2006	1.7.2005	1.8.2005	17.7.2007	1.1.2007		1.3.2005	1.8.2005			1.6.2005	1.9.2007
MA	1.12.2005		1.3.2005	6.7.2006			1.3.2005	6.7.2006		1.3.2005		1.3.2005			6.7.2006	1.1.2006
NO (EFTA)	1.1.2006		1.8.2005	1.8.2007	1.12.2005	1.7.2005	1.8.2005	17.7.2007	1.1.2007	1.8.2005	1.3.2005				1.8.2005	1.9.2007
PS
SY																1.1.2007
TN	1.8.2006		1.6.2005	6.7.2006			1.3.2006	6.7.2006		1.6.2005	6.7.2006	1.8.2005				1.7.2005
TR	(2)		1.9.2007	1.3.2007		1.3.2006	1.9.2007			1.9.2007	1.1.2006	1.9.2007		1.1.2007	1.7.2005

(1) ELT C 83, 17.4.2007.

(2) EÜ-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terasetoodete puhul on kohaldamise kuupäev 1. märts 2009.

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/23

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 136/06

Abi nr: XA 449/08

Liikmesriik: Küpros

Piirkond: Küpros

Õiguslik alus: Ayuda individual nominativa: Πρόγραμμα Ελέγχου της σαλμονέλας στα σμήνη αυγοπαραγωγής

Õiguslik alus:

1)	Άρθρο 03525 του Προϋπολογισμού για το 2009 — Συμμετοχή σε Προγράμματα της Ευρωπαϊκής Ένωσης.

2)	Οι περί της Υγείας των Ζώων Νόμοι του 2001 έως 2007.

3)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta.

4)	Komisjoni 31. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1168/2006, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003.

5)	Απόφαση Εφόρου Ελέγχου Κρατικών Ενισχύσεων με αριθμό 305 και ημερομηνία 31 Δεκεμβρίου 2008 (Επίσημη Εφημερίδα της Κυπριακής Δημοκρατίας με αριθμό 4339 και ημερομηνία 16 Ιανουαρίου 2009 σ. 156.)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 0,3 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: Programm rakendatakse pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldab selle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsember 2009

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10). Abikava hõlmab: i) põllumajandustootjatele loomahaiguste leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks tehtud kulutusteks antav abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 1) või ii) põllumajandustootjatele loomahaiguste tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks antav abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 2).

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: NACE kood A10407 — Kodulinnukasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Veterinary Services

Ministry of Agriculture, Natural Resources and the Environment

Athalassa

1417 Nicosia

CYPRUS

Veebileht: http://www.moa.gov.cy/moa/vs/vs.nsf/DMLinfo_gr/DMLinfo_gr?OpenDocument

http://www.publicaid.gov.cy/publicaid/publicaid.nsf/All/8C33E1F6FE7EC4C0C2257545002A533E/$file/Απόφαση%20Αρ.%20305.pdf

Muu teave: Abi eesmärk on rakendada kava salmonella kontrolliks munakanadel, vastavalt ühenduse õigusaktide sätetele (määrus (EÜ) nr 1168/2006). Haigus on lisatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni nimekirja ning nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisasse (kaasrahastamiseks kõlblike haiguste loetelu).

2009. aasta kavas ettenähtud kulud salmonella kontrolliks kanamunadel on kooskõlas kaasrahastamise kavadega ja nendest on teavitatud Euroopa Komisjoni.

Käesoleva meetme raames on abisaajad põllumajandustootjad, kes kasvatavad munakanasid piirkondades, mida kontrollib Küprose Vabariik ning kelle põllumajandusettevõtetes on avastatud Salmonella enteritidis või Salmonella typhimurium.

Abi nr: XA 451/08

Liikmesriik: Küpros

Piirkond: Küpros

Abikava või üksikabi saava ettevõtte nimi: Πρόγραμμα Ελέγχου της σαλμονέλας στα σμήνη κρεοπαραγωγής

Õiguslik alus:

1)	Άρθρο 03525 του Προϋπολογισμού για το 2009 — Συμμετοχή σε Προγράμματα της Ευρωπαϊκής Ένωσης;

2)	Οι περί της Υγείας των Ζώων Νόμοι του 2001 έως 2007.

3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta;

4)	Komisjoni 12. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 646/2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003;

5)	Απόφαση Εφόρου Ελέγχου Κρατικών Ενισχύσεων με αριθμό 305 και ημερομηνία 31 Δεκεμβρίου 2008 (Επίσημη Εφημερίδα της Κυπριακής Δημοκρατίας με αριθμό 4339 και ημερομηνία 16 Ιανουαρίου 2009 σ. 156).

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 0,01 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: Programmi rakendatakse alles siis, kui Euroopa Komisjon on selle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1857/2006 avaldanud.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsember 2009

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10). Abikava sisaldab põllumajandustootjatele loomahaiguste leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks antud abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 1).

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: NACE kood A10407 – Kodulinnukasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ktiniatrikes Ypiresies tou Ypourgeio Georgias, Fysikon Poron kai Perivallontos

Tmima Ktiniatrikon Ypiresion

Ktiniatreio Athalassas

1417 Nicosia

CYPRUS

Veebileht: http://www.moa.gov.cy/moa/vs/vs.nsf/DMLinfo_gr/DMLinfo_gr?OpenDocument

http://www.publicaid.gov.cy/publicaid/publicaid.nsf/All/8C33E1F6FE7EC4C0C2257545002A533E/$file/Απόφαση%20Αρ.%20305.pdf

Muu teave: Abi eesmärk on vastavalt ühenduse õigusaktide (määrus (EÜ) nr 1168/2006) sätetele rakendada kava salmonella kontrolliks lihakarjades. Loomahaigus on kirjas nii Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni koostatud loomahaiguste loetelus kui ka nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas (loomahaigused, mida võidakse kaasrahastada). 2009. aasta kavas ettenähtud kulud salmonella kontrolliks lihakarjades on kooskõlas kaasrahastamise kavadega ja nendest on teavitatud Euroopa Komisjoni. Abi katab laboratoorsete analüüsidega seotud kulud. Veterinaarteenistus kogub ja viib läbi proovide laboratoorse kontrolli.

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/25

2009/C 136/07

Abi nr: XA 29/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Bourgogne

Abikava nimetus: Investissements bâtiments

Õiguslik alus: Code Général des collectivités territoriales, notamment son article L 1511-2

Délibération du Conseil régional de Bourgogne

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 600 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: Piirkondliku tähtsusega ühishoonete jaoks: 20 % abikõlblikest kuludest (kinnisvara ehitamine, ostmine või renoveerimine, v.a maa ostmine, materjalide ja seadmete ostmine, üldkulud (arhitektide honorarid, teostatavusuuringud, patentide ja litsentsidega seotud kulud jne). Maksimaalne abisumma kuni 100 000 EUR.

Individuaalhoonete ja põllumajandusseadmeid ühiselt kasutavate kooperatiivide (CUMA) jaoks, kellel ei ole õigust saada abi loomakasvatushoonete ajakohastamise kava (PMBE) alusel: Abi kandekonstruktsioonide ja palkide jaoks vajaliku puidu tarnimiseks ja töötlemiseks, 300 EUR/m3 hariliku ebatsuuga puidu puhul ja 500 EUR/m3 tammepuidu puhul; maksimaalne abisumma on 15 000 EUR individuaalhoonete jaoks ja 20 000 EUR ühishoonete (põllumajandusühistud, CUMA) jaoks.

Kombineeritud riigiabi (Burgundia piirkonna valitsus (Conseil régional de Bourgogne – CRB), riik, EL, piirkondlikud omavalitsused jne) suurim osatähtsus on 40 %.

Raskustes põllumajandusühistud ja -ettevõtted ei ole abikõlblikud.

Rakendamise kuupäev: 2009

Abikava kestus: kuni 2013. aastani

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on hõlmatud 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 4.

Abi eesmärk on parandada põllumajandusliku tootmise tingimusi ja põllumajandustoodete kasutamist, vähendades tootmiskulusid ning parandades tootmise, toodete ja ehitiste kvaliteeti.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: põllumajanduslik tootmine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil régional de Bourgogne

Direction de l’agriculture et du développement rural

17, boulevard de la Trémouille

BP 1602

21035 Dijon cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/ equipements_collectifs.doc

http://www.cr-bourgogne.fr/doc/gda/2009-02/RT_2_BAB.doc

Abi nr: XA 30/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Bourgogne

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Promotion des produits des filières de diversification et de qualité.

Õiguslik alus: Code Général des collectivités territoriales, notamment son article L 1511-2

Délibération du Conseil régional de Bourgogne

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 100 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 80 % järgmiste toimingute abikõlblikest kuludest (ehitus-, dokumentatsiooni- ja sidekulud):

väljaanded, kataloogid ja veebisaidid, kus esitatakse teavet Burgundia tootjate või teatava toote tootjate kohta.

Rakendamise kuupäev: 2009

Abikava kestus: Kuni 2013

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on hõlmatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 15.

Abi eesmärk on tutvustada ja väärtustada kõiki tootmisviise ja tootjaid, kes on seotud toodete mitmekesistamise (aiandus, ravimtaimed, köögivili …) või kvaliteettoodetega (SIQO) ning järgivad eelnevalt määratletud spetsifikaati.

Kõnealuse abikava raames rahastatakse põllumajandusorganisatsioonide võetavate eri meetmete teatavaid kulusid. Abi ei anta otse põllumajandustootjatele ning organisatsioonide võetavatele meetmetele juurdepääs ei tohi sõltuda sellest, kas abikõlblik isik kuulub organisatsiooni.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kõik põllumajandusliku toomisega tegelevad sektorid

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil régional de Bourgogne

Direction de l’agriculture et du développement rural

17, boulevard de la Trémouille

BP 1602

21035 Dijon cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cr-bourgogne.fr/doc/gda/2009-02/RT_9302_CPER_promotion_produits_diversifies.doc

Abi nr: XA 31/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Bourgogne

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Démarches Qualité SIQO et HACCP

Õiguslik alus: Code Général des collectivités territoriales, notamment son article L 1511-2

Délibération du Conseil régional de Bourgogne

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 250 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 80 % abikõlblikest kuludest (ehitus-, dokumentatsiooni- ja sidekulud) SIQO kvaliteedimeetmete (v.a mahepõllumajandus ja vein) ning HACCP kvaliteedimeetmete arendamiseks järgmistes valdkondades:

turu-uuringud;

toodete tunnustamise taotluste ettevalmistamine ning tootespetsifikaadiga kohandamine enne uute normide jõustumist;

HACCP meetmete rakendamine põllumajandusettevõtetes.

Rakendamise kuupäev: 2009

Abikava kestus: Kuni 2013

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on hõlmatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 14.

Meetme eesmärk on edendada ja soodustada tootmise ja Burgundia toodete kvaliteedi tõstmise meetmeid.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kõik põllumajandusliku toomisega tegelevad sektorid

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil régional de Bourgogne

Direction de l’agriculture et du développement rural

17, boulevard de la Trémouille

BP 1602

21035 Dijon cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/demarches_qualiteSIQO_HACCP.doc

Abi nr: XA 44/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Principado de Asturias

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Ayudas al sector ganadero en forma de servicios prestados por Asturiana de Control Lechero, Cooperativa Limitada (ASCOL)

Õiguslik alus: Convenio de colaboración entre el Gobierno del Principado de Asturias y la Cooperativa Asturiana de Control Lechero (ASCOL) para el desarrollo de un programa de mejora genética de la cabaña ganadera asturiana de raza frisona durante el trienio 2009-2011.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Igal aastal lepingu alusel antava abi suurus on maksimaalselt:

Abi suurim osatähtsus: Abi ülemmäär, mida abisaaja rakendatava tegevuskava iga rubriigi kohta antakse, on:

Rakendamise kuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31.detsembrini 2011.

Abi eesmärk: Friisi tõu tõuaretusprogrammi väljatöötamine Astuurias.

Kohaldatakse järgmisi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikleid:

Artikkel 15 „Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris”. Abikõlblikud kulud: loomakasvatajate koolituse organiseerimise kulud, kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused, teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside ja näituste korraldamine, teadustulemuste populariseerimine, trükiste avaldamise kulud.

Vastavalt kõnealuse artikli 15 lõikes 4 sätestatud tingimusele peab kõigil tõuraamatusse kantud, asjaomast tõugu loomade omanikel olema võimalus abi saada, ilma et teenuse saamise tingimuseks oleks organisatsiooni liikmelisus.

Artikkel 16 „Loomakasvatussektori toetus”. Abikõlblikud kulud: selliste testide kulud, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, innovaatiliste tõuaretustehnikate juurutamisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis on seotud kunstliku seemendamise juurutamise ja läbiviimise ning piima kvaliteedi rutiinse kontrolliga.

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 3 ja artikli 16 lõikele 3 antakse abi loonusena, kolmandate isikute osutatud subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Piimakarjakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Rural y Pesca del Principado de Asturias

C/ Coronel Aranda, s/n, 4a planta

33071 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

Veebileht: Koostöölepingu tekst on kättesaadav veebisaidil www.asturias.es järgmisel aadressil:

http://www.asturias.es/Asturias/descargas/CONVENIOS%20 GANADERIA/ASCOL%2009%20%20convenio.pdf

Muu teave: —

Loomakasvatuse ning põllumajandus- ja toiduainetööstuse valdkonna peadirektor

Luis Miguel ALVAREZ MORALES

Abi nr: XA 46/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Principado de Asturias

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Asociación de Criadores de Ponis de Raza Asturcón (ACPRA)

Õiguslik alus: Convenio de colaboración entre el Gobierno del Principado de Asturias y la Asociación de Criadores de ponis de raza Asturcón (ACPRA) para el desarrollo del programa de conservación de dicha raza durante el trienio 2009-2011

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Igal aastal lepingu alusel antava abi suurus on maksimaalselt:

Abi suurim osatähtsus: Abi ülemmäär, mida abisaaja rakendatava tegevuskava iga rubriigi kohta antakse, on:

Rakendamise kuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31. detsembrini 2011

Abi eesmärk: Piirkonnale omase ponitõu Asturcón säilitamisprogrammi väljatöötamine.

Kohaldatakse järgmisi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikleid:

Artikkel 16 „Loomakasvatussektori toetus”. Abikõlblikud kulud: tõuraamatu pidamisega seotud halduskulud, välja arvatud testid, mida on läbi viinud kolmandad osapooled või mis on läbi viidud nende nimel, loomade geneetilise kvaliteedi ja tootlikkuse määramiseks.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Hobusekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Rural y Pesca del Principado de Asturias

C/ Coronel Aranda, s/n, 4a planta

33071 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

Veebileht: Koostöölepingu tekst on kättesaadav veebisaidil www.asturias.es järgmisel aadressil:

http://www.asturias.es/Asturias/descargas/CONVENIOS%20GANADERIA/ACPRA%2009%20convenio.pdf

Muu teave: —

Loomakasvatuse ning põllumajandus- ja toiduainetööstuse valdkonna peadirektor

Luis Miguel ÁLVAREZ MORALES

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/29

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001

(Ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

2009/C 136/08

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN ISO 9000:2005 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara (ISO 9000:2005)	—
CEN	EN ISO 9001:2008 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded (ISO 9001:2008)	—
CEN	EN ISO 14001:2004 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega (ISO 14001:2004)	—
CEN	EN ISO 14020:2001 Keskkonnamärgised ja-teatised. Üldpõhimõtted (ISO 14020:2000)	—
CEN	EN ISO 14021:2001 Keskkonnamärgised-ja teatised. Isedeklareeritavad keskkonnaväited (II tüüpi keskkonnamärgistamine) (ISO 14021:1999)	—
CEN	EN ISO 14024:2000 Keskkonnamärgised ja-teatised – I tüüpi keskkonnamärgistamine. Põhimõtted ja protseduurid (ISO 14024:1999)	—
CEN	EN ISO 14031:1999 Keskkonnakorraldus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine. Juhtnöörid (ISO 14031:1999)	—
CEN	EN ISO 14040:2006 Keskkonnakorraldus. Olelustsükli hindamine. Põhimõtted ja raamistik (ISO 14040:2006)	—
CEN	EN ISO 14044:2006 Keskkonnajuhtimine. Olelusringi hindamine. Nõuded ja kasutusjuhised (ISO 14044:2006)	—
CEN	EN ISO/IEC 17000:2004 Vastavushindamine. Sõnavara ja üldpõhimõtted (ISO/IEC 17000:2004)	—
CEN	EN ISO/IEC 17011:2004 Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele (ISO/IEC 17011:2004)	—
CEN	EN ISO/IEC 17020:2004 Eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumid (ISO/IEC 17020:1998)	—
CEN	EN ISO/IEC 17021:2006 Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele (ISO/IEC 17021:2006)	—
CEN	EN ISO/IEC 17024:2003 Vastavushindamine. Üldnõuded personali sertifitseerimisasutustele (ISO/IEC 17024:2003)	—
CEN	EN ISO/IEC 17025:2005 Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded (ISO/IEC 17025:2005)	—
CEN	EN ISO/IEC 17025:2005/AC:2006
CEN	EN ISO/IEC 17040:2005 Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutuste ja akrediteerimisasutuste vastastikusele hindamisele (ISO/IEC 17040:2005)	—
CEN	EN ISO/IEC 17050-1:2004 Vastavushindamine. Tarnija vastavusavaldus. Osa 1: Üldnõuded (ISO/IEC 17050-1:2004)	—
CEN	EN ISO/IEC 17050-2:2004 Vastavushindamine. Tarnija vastavusavaldus. Osa 2: Kinnitavad dokumendid (ISO/IEC 17050-2:2004)	—
CEN	EN ISO 19011:2002 Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised (ISO 19011:2002)	—
CEN	EN 45011:1998 Üldnõuded toote sertifitseerimisorganitele (ISO/IEC juhend 65:1996)	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab („dow”), Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2

Uus (või muudetud) standard on sama käsitlusalaga kui asendatav standard. Määratud kuupäevast alates ei anna asendatav standard vastavuseeldust direktiivi olulistele nõuetele.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt:

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds

(1) ESO: Euroopa Standardiorganisatsioonid:

— CEN:

— CENELEC:

— ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, Tel. +33 492944200; Faks +33 493654716 (http://www.etsi.org).

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

16.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 136/31

KONKURSIKUTSE – EACEA/14/09

Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel Euroopa Liidu ja Austraalia, Jaapani ning Korea Vabariigi koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas

2009/C 136/09

1. EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Üldine eesmärk on edendada Euroopa Liidu ja partnerriikide rahvaste vastastikust mõistmist, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja asutuste põhjalikumat tundmist, ning tõsta Euroopa ja partnerriikide kõrg- ja kutseõppeasutuste tasakaalustatud partnerluste soodustamise kaudu kõrg- ja kutsehariduse kvaliteeti.

2. ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD

Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrg- ja kutseharidus- ning -õppeasutused ning kõrg- ja/või kutseharidus- ja -õppeasutuste liidud.

Abikõlblikud taotlejad peavad olema ühest partnerriigist ja ühest Euroopa Liidu 27 liikmesriigist.

3. ABIKÕLBLIKUD MEETMED

Käesolev tööstusriikide rahastamisvahendi hariduskoostöö programmi (ICI-ECP) konkursikutse toetab ühiseid liikuvusprojekte, mis keskenduvad üliõpilaste ja töötajate struktuursele vahetusele; samuti toetab konkursikutse ühiste või jagatud õppekavade ja ühiste õppeprogrammide ühist arendamist.

Kõik liikuvusprojektid peavad käsitlema järgmisi teemasid: uuenduslike rahvusvaheliste õppekavade arendamine; üliõpilastele osutatavad teenused, keeleline ja kultuuriline ettevalmistamine; üliõpilaste ja töötajate liikuvuse organisatsiooniline raamistik; hindamine; ning jätkusuutlikkus ja teabe levitamine.

Konsortsium, mis taotleb ICI-ECP ühist liikuvusprojekti, peab hõlmama vähemalt kolme kõrg- ja/või kutseõppeasutust kolmest erinevast Euroopa Liidu liikmesriigist ja vähemalt kahte õppeasutust partnerriigist.

Projekti kestus on 3 aastat.

Tegevus peab algama ajavahemikus 1. november 2009 kuni 31. detsember 2009 ning peab lõppema 31. oktoobril 2012.

4. TOETUSE ANDMISE KRITEERIUMID

Iga abikõlbliku taotluse üldist kvaliteeti hinnatakse järgmiste kvaliteedikriteeriumide alusel.

Kavandatava projekti olulisus Euroopa Liidu ja partnerriikide suhete jaoks (25 % punktidest), mille üle otsustatakse järgmise põhjal:

—	taotluse seos konkursi eesmärkidega;

—	taotluse valdkonna õppeprogrammi ja töötajate ameti lisandväärtus Euroopa Liidu ja partnerriigi vaheliste suhete vaatenurgast.

Panus kvaliteeti ja tippteadmistesse (25 % punktidest), mille üle otsustatakse järgmise põhjal:

—	projekti tõenäoline panus hariduse kvaliteeti, tippteadmistesse ja uuenduslikkusesse;

—	projekti olulisus õpetamismeetodite ja üliõpilaste edasiste õpingute/töövõimaluste parandamise seisukohast;

—	akadeemilise kvaliteediohje süsteemi määratlemise ulatus ja selle süsteemi tõhusus akadeemilistesse tippteadmistesse panuse andmise kindlustamisel.

Projekti rakendamise kvaliteet (50 % punktidest), mille üle otsustatakse järgmise põhjal:

—	toimiva partnerluse hästi määratletud koostöömehhanismid ja haldusstruktuur;

—	liikuvusskeemi partnerasutuste vahelise lõimituse tasakaal; kavandatavate liikuvusvoogude tasakaal;

—	üliõpilaste valikumehhanismide rakendamise usaldusväärsus, mis põhineb selguse, võrdsuse ja saavutuste põhimõttel, ning partnerluste poolt kokku lepitud ühise taotlemise, valimise ja katsete tegemise korral;

—	ainepunktide, nende ülekande ning Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemiga (ECTS) ühilduvuse korra usaldusväärsus ja selgus;

—	välisüliõpilaste ja -töötajate võõrustamise olemasolevate ressursside kvaliteet;

—	keelekava kvaliteet;

—	jälgimissüsteemi ja hindamiskava kvaliteet;

—	teabe levitamise kava kvaliteet; ning

—	arendamise ja jätkusuutlikkuse kava kvaliteet.

5. EELARVE

Kogueelarve on ligikaudu 2,8 miljonit eurot. Partnerriikidele tagatakse võrdväärne rahastamine, vastavalt igaühele kehtivale korrale.

Eelduste kohaselt rahastatakse 2009. aastal kolme või nelja Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist projekti, üht või kaht Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist projekti ning kolme või nelja Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelist projekti.

6. TÄHTAEG

Taotlused tuleb saata nii Euroopa Liidule (EACEA) kui ka partnerriikide rakendusasutustele: Austraalia haridusministeeriumile (Australian Department of Education, DEEWR), Jaapani üliõpilasteenuste organisatsioonile (Japan Student Services Organisation, JASSO) või Korea Vabariigi hariduse, teaduse ja tehnika ministeeriumile (Ministry of Education, Science and Technology, MEST).

Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatavad taotlused tuleb saata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele hiljemalt 15. septembriks 2009 järgmisel aadressil:

The Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

EU-ICI Call for Proposals 2009

Avenue du Bourget no 1

Bour 02/23

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatav taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud, kõiki nõutavaid andmeid sisaldaval vormil, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud toetust taotleva organisatsiooni nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isik.

7. LISATEAVE

Üksikasjalikud taotlemisjuhised ja taotlusvormid on veebiaadressil

http://eacea.ec.europa.eu/extcoop/ici-ecp/index_en.htm

Taotlused tuleb esitada ettenähtud vormil ja need peavad sisaldama kõiki nõutud lisasid ning andmeid.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.136.est
Euroopa Liidu Teataja		C 136

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 16. juuni 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 136/01	Teatatud koondumise aktsepteering – (Toimik COMP/M.5377 – SNCF/VFE P/Bollore/JV) ( 1 )	1

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 136/09	Konkursikutse – EACEA/14/09 – Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel Euroopa Liidu ja Austraalia, Jaapani ning Korea Vabariigi koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas	31

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 136/10	Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5543 – EnBW/Borusan/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	34

	MUUD AKTID
	Nõukogu
2009/C 136/11	Teatis isikutele, rühmitustele ja üksustele, kes on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetellu (vt nõukogu 15. juuni 2009. aasta määruse 2009/…/EÜ lisa)	35

	Komisjon
2009/C 136/12	Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel esitatud taotluse kohta – Liikmesriigi taotlus	37

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3850
JPY	Jaapani jeen	136,08
DKK	Taani kroon	7,4465
GBP	Inglise nael	0,84720
SEK	Rootsi kroon	10,8345
CHF	Šveitsi frank	1,5110
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9055
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,839
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	280,40
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7035
PLN	Poola zlott	4,5260
RON	Rumeenia leu	4,2200
TRY	Türgi liir	2,1438
AUD	Austraalia dollar	1,7285
CAD	Kanada dollar	1,5690
HKD	Hong Kongi dollar	10,7344
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,1953
SGD	Singapuri dollar	2,0190
KRW	Korea won	1 742,10
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1603
CNY	Hiina jüaan	9,4684
HRK	Horvaatia kuna	7,2350
IDR	Indoneesia ruupia	14 090,25
MYR	Malaisia ringit	4,8871
PHP	Filipiini peeso	67,054
RUB	Vene rubla	43,2745
THB	Tai baht	47,353
BRL	Brasiilia reaal	2,6851
MXN	Mehhiko peeso	18,6982
INR	India ruupia	66,0850

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 136/02	Euro vahetuskurss	2

2009/C 136/03	Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel ( 1 )	3

2009/C 136/04	Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks	13

2009/C 136/05	Komisjoni teatis päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine ühenduse ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel	21

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 136/06	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	23

2009/C 136/07	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	25

2009/C 136/08	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (Ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)	29