11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/1

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

5. juuni 2009,

Euroopa Liidu Nõukogule, Sloveenia keskpanga välisaudiitorite kohta

(EKP/2009/12)

2009/C 132/01

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	Seniste Banka Slovenije (Sloveenia keskpanga) välisaudiitorite volitused lõpevad pärast 2008. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitorid ametisse määrata alates 2009. majandusaastast.

(3)	Sloveenia keskpank on majandusaastateks 2009 kuni 2011 valinud oma välisaudiitoriks Deloitte revizija d.o.o.,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Sloveenia keskpanga välisaudiitoriks soovitatakse majandusaastateks 2009 kuni 2011 Deloitte revizija d.o.o.

Frankfurt Maini ääres, 5. juuni 2009

EKP president

Jean-Claude TRICHET

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/2

NÕUKOGU OTSUS,

4. juuni 2009,

Regioonide Komitee Madalmaade liikme ametisse nimetamise kohta

2009/C 132/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut,

ning võttes arvesse järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuar 2006 kuni 25. jaanuar 2010. (1)

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Ivo OPSTELTENI tagasiastumisega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetati järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

Ahmed ABOUTALEB, Burgemeester van Rotterdam (Rotterdami linnapea).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luksemburgi, 4. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Martin PECINA

(1) ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/3

NÕUKOGU OTSUS,

4. juuni 2009,

Regioonide Komitee Ühendkuningriigi asendusliikme ametisse nimetamise kohta

2009/C 132/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekut

ning võttes arvesse järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Robert BRIGHTI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmena nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010 ametisse:

Chris HOLLEY, Councillor for City ja Council of Swansea, Wales.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 4. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Martin PECINA

(1) ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/4

NÕUKOGU OTSUS,

4. juuni 2009,

Regioonide Komitee ühe Ühendriikide liikme ametisse nimetamise kohta

2009/C 132/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Ühendriikide valitsuse ettepanekut,

ning võttes arvesse järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuar 2006 kuni 25. jaanuar 2010. (1)

(2)	Regioonide komitees on vabanenud liikmekoht seoses Andrew CAMPBELLI Regioonide Komitee liikme volituste lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetati järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

Sue RAMSEY, Member of the Legislative Assembly, Põhja-Iiri.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 4. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Martin PECINA

(1) ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/5

Euro vahetuskurss (1)

10. juuni 2009

2009/C 132/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4102
JPY	Jaapani jeen	138,03
DKK	Taani kroon	7,4462
GBP	Inglise nael	0,85830
SEK	Rootsi kroon	10,7296
CHF	Šveitsi frank	1,5158
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,8430
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,748
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	278,17
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6995
PLN	Poola zlott	4,4645
RON	Rumeenia leu	4,1970
TRY	Türgi liir	2,1698
AUD	Austraalia dollar	1,7387
CAD	Kanada dollar	1,5500
HKD	Hong Kongi dollar	10,9307
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2257
SGD	Singapuri dollar	2,0431
KRW	Korea won	1 771,60
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,3326
CNY	Hiina jüaan	9,6365
HRK	Horvaatia kuna	7,2639
IDR	Indoneesia ruupia	14 109,80
MYR	Malaisia ringit	4,9294
PHP	Filipiini peeso	66,846
RUB	Vene rubla	43,6320
THB	Tai baht	48,010
BRL	Brasiilia reaal	2,7136
MXN	Mehhiko peeso	19,1153
INR	India ruupia	66,7450

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/6

Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/06

1. REGULEERIMISALA

Käesolevas teatises käsitletakse laevade meeskondade ja tehniliste haldajate õigust ettevõtte tulumaksu vähendamisele või komisjoni teatise K(2004) 43 – Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (1) (edaspidi „suunised”) – punkti 3.1 kohasele tonnaažimaksu kohaldamisele. Teatises ei käsitleta riigiabi laevade ärilistele haldajatele. Käesolevat teatist kohaldatakse meeskondade ja tehniliste haldajate suhtes, sõltumata sellest, kas asjaomane laev on nendega varustatud eraldi või koos.

2. SISSEJUHATUS

2.1. Üldine taust

Suunistes nähakse ette võimalus, et laevahaldusettevõtjatel on õigus tonnaažimaksule või laevandusettevõtjatele mõeldud muule maksukorrale (punkt 3.1). Siiski on see õigus vaid juhtudel, kui samale laevale pakutakse nii tehnilist kui ka meeskonnahaldust („täishaldus”), samal ajal kui need teenused eraldi pakutuna ei kuulu tonnaažimaksu ega muu maksukorra alla.

Suunistes on sätestatud, et komisjon vaatab iga kolme aasta järel läbi suuniste mõju laevahaldusele. (2) Käesolevas teatises on esitatud viimase hindamise tulemused ja järeldused laevahaldusettevõtjate õiguse kohta riigiabile.

2.2. Laevahaldus

Laevahaldusettevõtjad on üksused, mis pakuvad laevaomanikele erinevaid teenuseid, nagu tehniline ülevaatus, meeskondade värbamine ja väljaõpetamine, meeskondade haldamine ja laevade käitamine. Laevahaldusteenused jagunevad kolme liiki: meeskondade haldamine, tehniline haldamine ja äriline haldamine.

Meeskondade haldamine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste valimine ja palkamine, palgalehtede koostamine, laevade asjakohase mehitatustaseme tagamine, meremeeste kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine, õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse pakkumine meremeestele, hoolitsemine reisi- ja viisakorralduse eest, tegelemine tervisekindlustusnõuetega, meremeeste töötulemuste hindamine ja mõnel juhul nende väljaõpe. Meeskondade haldamine moodustab lõviosa kogu maailma laevahaldusest.

Tehniline haldamine tagab laeva merekindluse ja selle vastavuse tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline haldaja laeva remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest. Tehniline haldus moodustab märkimisväärse osa laevahaldusest, ehkki väiksema kui meeskondade haldus.

Äriline haldamine hõlmab laevade võimsuse müügi reklaamimist ja selle tagamist laevade prahtimise, kauba- ja reisijateveo tellimuste vastuvõtmise, turgude kindlustamise ja esindajate määramise abil. Äriline haldamine moodustab väga väikse osa laevahaldusest. Praegu ei ole komisjoni käsutuses täielikku teavet ärilise haldamise kohta. Seetõttu käesolevas teatises ärilist haldamist ei käsitleta.

Laevade haldamine, nagu iga merendusalane tegevus, on olemuselt ülemaailmne. Kuna puudub rahvusvaheline õigusakt, mis reguleeriks laevade haldamist kolmandate isikute poolt, on selle valdkonna standardid kokku lepitud eraõiguslike lepingutega. (3)

Euroopa Ühenduses toimub laevade haldamine peamiselt Küprosel. Kuid laevahaldusettevõtjaid on ka Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Belgias ja Madalmaades. Väljaspool ühendust asuvad laevahaldusettevõtjad peamiselt Hong Kongis, Singapuris, Indias, Araabia Ühendemiraatides ja Ameerika Ühendriikides.

2.3. Laevahaldusettevõtjate abikõlblikkuse tingimuste läbivaatamine

Pärast suuniste avaldamisest 2004. aasta jaanuaris on ühenduse liikmeks saanud mitu mereriiki, sealhulgas Küpros kui maailma suurim laevade haldaja.

Küprose ühinemine ja tema eeltöö suuniste täitmiseks, samuti uurimus, (4) mille konsortsium nimetatud liikmesriigi valitsuse jaoks tegi, võimaldasid kõnealust tegevusala ja selle arengut paremini mõista. Teavet saadi eriti tehnilise ja meeskondade haldamise ning laevanduse seose kohta, samuti leiti, et meeskondade ja/või tehnilised haldajad võivad aidata kaasa suuniste eesmärgi saavutamisele.

3. LAEVAHALDUSETTEVÕTJATE ABIKÕLBLIKKUSE HINDAMINE

Erinevalt muudest merendusega seotud teenustest on laevade haldamine meretransporditeenuste osutajate tavaline põhitegevus, mida pakutakse tavaliselt ettevõttesiseselt. Laevade haldamine on laevandusettevõtjate üks iseloomulikumaid tegevusalasid. Tänapäeval antakse see mõningatel juhtudel siiski allhanke korras eraldiseisvatele laevahaldusettevõtjatele. Laevade haldamise ja meretranspordi seose tõttu on eraldiseisvad laevahaldusettevõtjad sama taustaga kui laevaomanikud, nad tegutsevad mõlemad samas ärikeskkonnas, ehkki nad jagunevad spetsialiseerumise järgi. Laevaomanikud on laevahaldusettevõtjate ainsad kliendid.

Seda teavet arvestades on komisjon seisukohal, et laevade haldamist allhanke korras ei tohiks maksustamisega pärssida võrreldes ettevõttesisese haldamisega, kui laevahaldusettevõtjad täidavad samu nõudeid, mis kehtivad laevaomanikele, ning abi andmine laevahaldusettevõtjale aitab kaasa suuniste eesmärgi saavutamisele samamoodi nagu abi andmine laevaomanikule.

Komisjon on eelkõige seisukohal, et laevahaldusettevõtjad võivad just oma spetsialiseerumise ja põhitegevuse olemuse tõttu aidata kaasa suuniste eesmärgi saavutamisele, eriti „turvalise, tõhusa, ohutu ja keskkonnasõbraliku meretranspordi” saavutamisele ning „liikmesriikides välja kujunenud merendusklastri tugevdamisele”. (5)

4. RIIGIABIKÕLBLIKKUSE LAIENDAMINE LAEVAHALDUSETTEVÕTJATELE

Arvestades punktis 3 selgitatut, võimaldab komisjon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel suuniste punkti 3.1 kohast, maksusoodustust laevahaldusettevõtjatele, kes tegelevad koos või eraldi laevameeskondade ja tehnilise haldamisega, kui käesoleva teatise punktide 5 ja 6 tingimused on täidetud.

5. TEHNILISTE JA MEESKONDADE HALDAJATE ABIKÕLBLIKKUSE TINGIMUSED

Abisaamiseks peavad laevahaldusettevõtjad kooskõlas suuniste punktiga 3.1 tõendama oma ilmset seost Euroopa Ühenduse ja selle majandusega. Peale selle peavad nad aitama kaasa suuniste punktis 2.2 sätestatud eesmärkide saavutamisele. Tehnilistel ja meeskondade haldajatel on õigus riigiabile tingimusel, et nende hallatavad laevad vastavad käesoleva teatise punktides 5.1–5.4 sätestatud nõuetele. Abikõlblik tegevus peab toimuma täies mahus Euroopa Ühenduse territooriumil.

5.1. Euroopa Ühenduse majanduse ja tööhõive edendamine

Majanduslikku seost Euroopa Ühendusega näitab asjaolu, et laevade haldamine toimub ühe või mitme liikmesriigi territooriumil ning nii maismaal kui ka laevadel töötavad peamiselt Euroopa Ühenduse kodanikud.

5.2. Majanduslik seos hallatavate laevade ja Euroopa Ühenduse vahel

Laevahaldusettevõtjad võivad saada riigilt abi laevade eest, mida hallatakse täielikult ühenduse territooriumilt, sõltumata sellest, kas haldamine toimub ettevõttesiseselt või see on allhanke korras antud osaliselt või täielikult ühe või mitme laevahaldusettevõtjale.

Võttes arvesse, et laevahaldusettevõtjatel ei ole oma klientide üle täieliku kontrolli, loetakse nimetatud tingimus täidetuks, kui vähemalt kaks kolmandikku hallatavate laevade tonnaažist hallatakse Euroopa Ühenduse territooriumilt. Seda osa ületav tonnaaž, mida ei hallata täielikult Euroopa Ühendusest, ei ole abikõlblik. (6)

5.3. Rahvusvaheliste ja Euroopa Ühenduse standardite täitmine

Laevahaldusettevõtjad on abikõlblikud juhul, kui kõik laevad ja meeskonnad, mida nad haldavad, täidavad rahvusvahelisi standardeid ja Euroopa Ühenduse õiguse nõudeid, eriti neid, mis on seotud turvalisuse, ohutuse, meremeeste väljaõppe ja sertifitseerimisega, keskkonnasõbralikkusega ja töötingimustega pardal.

5.4. Lippude osatähtsuse nõue (lipuseos)

Laevahaldusettevõtjate kohta kehtib suuniste punkti 3.1 kaheksanda lõigu kohane lippude osatähtsuse nõue. Võrdlusväärtuseks tuleb võtta ühenduse riikide lippude osatähtsus käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas ilmumise päeval. Uute ettevõtjate puhul tuleb võrdlusväärtuseks võtta olukord üks aasta pärast seda, kui need alustasid tegevust.

6. TÄIENDAVAD NÕUDED MEESKONDADE HALDAJATELE

6.1. Meremeeste väljaõpe

Meeskondade haldajatel on õigus riigiabile juhul, kui kõik hallatavatel laevadel töötavad meremehed on asjakohase hariduse ja väljaõppega, neil on kvalifikatsioonitunnistused, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises muudetud konventsioonis, mis võeti vastu 1978. aastal (edaspidi nimetatud „STCW”), ning nad on edukalt läbinud kursuse isikliku ohutuse kohta laeva pardal. Peale selle peavad meeskondade haldajad riigiabi saamiseks täitma STCW ja ühenduse õiguse nõuded äriühingute kohustuste kohta.

6.2. Sotsiaalsed tingimused

Selleks et saada riigiabi, peavad meeskondade haldajad tagama, et meremeeste tööandjad, olenemata sellest, kas need on laevaomanikud või laevahaldusettevõtjad, rakendaksid kõikidel laevadel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöönormide konventsiooni (edaspidi „MLC”) (7) sätteid. Laevahaldusettevõtjad peavad eelkõige tagama, et nõuetekohaselt rakendataks MLC sätteid, mis käsitlevad meremeeste töölepinguid, (8) laeva kaotust või põhjaminekut, (9) arstiabi, (10) laevaomaniku vastutust, sealhulgas töötasu maksmist õnnetusjuhtumi või haiguse korral (11) ja tagasisõitu kodumaale. (12)

Meeskondade haldajad peavad ka tagama, et täielikult järgitaks MLCs sätestatud töö- ja puhketunde käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid.

Et olla abikõlblik, peavad meeskondade haldajad andma rahalise tagatise, et tagada hüvitis meremehe tööõnnetusest, kutsehaigusest või ohust tingitud surma või pikaajalise töövõimetuse korral.

7. MAKSU ARVESTAMINE

Komisjon kohaldab ka laevahaldusettevõtjate suhtes suunistes sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt kiidab ta turumoonutuste vältimiseks heaks vaid need maksukavad, mis tagavad liikmesriikides sama tegevusala ja sama tonnaaži eest ühtse maksukoormuse. See tähendab, et täielikku maksuvabastust ega samaväärseid kavu heaks ei kiideta. (13)

Laevahaldusettevõtjate puhul kasutatav maksubaas ei saa ilmselt olla sama, mida kohaldatakse laevaomanike suhtes, sest konkreetse laeva puhul on laevahaldusettevõtja käive palju väiksem kui laevaomaniku oma. Punktis 2.3 nimetatud uurimuse ja varem saadud teatiste kohaselt peaks laevahaldusettevõtjate suhtes kohaldatav maksubaas olema umbes 25 % (tonnaažilt või mõtteliselt kasumilt) sellest, mida võetaks sama laeva või tonnaaži eest laevaomanikult. Seetõttu nõuab komisjon, et laevahalduse tonnaažimaksukavade raames kohaldataks vähemalt 25 % määra. (14)

Kui laevahaldusettevõtjad tegelevad muude tegevusaladega, mis ei ole käesoleva teatise kohaselt riigiabikõlblikud, peavad nad nende tegevusalade kohta eraldi raamatupidamisarvestust pidama.

Kui laevahaldusettevõtjad annavad osa oma tegevusest töövõtu korras kolmandatele isikutele, ei ole viimatinimetatutel õigust saada riigiabi.

8. KOHALDAMINE JA LÄBIVAATAMINE

Komisjon kohaldab käesolevas teatises esitatud suuniseid alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Laevahaldusettevõtjatele antav riigiabi lisatakse suuniste üldläbivaatamisel, mida näeb ette suuniste 13 punkt.

(1) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(2) Vt joonealune märkus nr 3, leheküljel 7 ELT C 13, 17.1.2004.

(3) Üheks näiteks on „BIMCO laevade haldamise tüüpleping SHIPMAN 98”, mida sageli kasutatakse laevahaldusettevõtjate ja laevaomanike suhetes.

(4) Uurimus laevade haldamisest Küprosel ja Euroopa Liidus, 31. mai 2008, Küprose valitsuse tellimusel koostanud konsortsium Viini Majandus- ja Ärijuhtimise Kõrgkooli juhtimisel.

(5) Suuniste punkt 2.2.

(6) Samal ajal ei mõjuta 2/3-reegli mittetäitmine laevahaldusettevõtja abikõlblikkust.

(7) Tuleks meenutada, et Euroopa sotsiaalpartnerid sõlmisid kokkuleppe võtta kasutusele 2006. aasta meretöönormide konventsiooni asjakohane osa, mis on kaasatud ühenduse õigusesse nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30).

(8) MLC 2. jaotise eeskiri 2.1 ja standard A2.1 (Meremeeste töölepingud).

(9) Samas, 2. jaotise eeskiri 2.6 ja standard A2.6 (Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral).

(10) Samas, eeskiri 4.1 ja standard A4.1 (Arstiabi laeva pardal ja maal); Eeskiri 4.3 ja standard A4.3 (Tervise ja ohutuse kaitse ning õnnetuste ennetamine); 4. jaotise eeskiri 4.4 (Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal).

(11) Samas, 4. jaotise eeskiri 4.2 ja standard A4.2 (Laevaomanike vastutus).

(12) Samas, 2. jaotise eeskiri 2.5 ja standard A2.5 (Tagasisõit kodumaale).

(13) Komisjon kasutab võimalust rõhutada käesolevas teatises, et laevahaldusettevõtjate ja laevaomanike maksude arvutamise mehhanism ise ei ole oluline; eelkõige on ebaoluline, kas kohaldatakse mõttelisel kasumil põhinevat süsteemi või mitte.

(14) Abikõlblik laevaomanik vastutab kogu tonnaaimaksu eest.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/10

Konkursikutse kaudsete meetmete taotluste esitamiseks seoses ühenduse mitmeaastase programmiga Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (programm Safer Internet)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/07

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsusega nr 1351/2008/EÜ, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (1) (programm Safer Internet), kutsub Euroopa Komisjon üles esitama taotlusi programmi raames rahastatavate meetmete kohta.

Programm Safer Internet põhineb neljal meetmel:

a)	üldsuse teadlikkuse tagamine;

b)	võitlus ebaseadusliku sisuga materjalide ja Internetis leviva kahjuliku tegevusega;

c)	turvalisema võrgukeskkonna edendamine;

d)	teadmistebaasi loomine.

Osutatud programm on programmi Safer Internet plus (2005–2008) järeltulija.

Euroopa Komisjon koostas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse artikliga 3 tööprogrammi, (2) mis on alus 2009. aasta programmi rakendamisele. Tööprogramm sisaldab täiendavat teavet käesolevas konkursikutses osutatud eesmärkide, prioriteetide, soovitusliku eelarve ja kaudsete meetmete liikide ning osalemise eeskirjade kohta.

Teave taotluste koostamise ja esitamise ning hindamisprotsessi kohta on esitatud konkursikutse juhendis. (3)

Kõnealune dokument, tööprogramm ja muu käesoleva konkursikutsega seonduv teave on kättesaadav Euroopa Komisjonilt järgmisel aadressil:

European Commission

Information Society and Media Directorate General

Safer Internet

EUFO 1195

Rue Alcide de Gasperi

2920 Luxembourg

LUXEMBOURG

E-post: saferinternet@ec.europa.eu

Faks: +352 4301-34079

Veebileht: http://ec.europa.eu/saferinternet

4.	Taotlusi võib teha allpool määratletud konkursikutse osade kohta. Taotlejad, kes soovivad teha rohkem kui ühte konkursikutse osa käsitlevaid taotlusi, peaksid esitama iga osa kohta eraldi taotluse.

Käesolevaks konkursikutseks eraldatud soovituslik kogueelarve on 9 333 miljonit eurot, mida rahastatakse ühenduse 2009. aasta eelarvest. Üks konkursikutse eesmärkidest on turvalisema Interneti keskustest moodustatud integreeritud Euroopa võrgustiku täielik katvus. Selle saavutamiseks võib konkursikutse 2009. aasta eelarvet täiendada 2010. aasta eelarve vahenditega tingimusel, et eelarvepädev asutus on 2010. aasta eelarve vastu võtnud ning et vahendid on olemas. Otsus kõnealuse võimaliku täiendamise kohta tehakse enne käesoleva konkursikutse tähtpäeva.

Kutse raames esitatud taotlustele antakse toetusi toetuslepingute kaudu.

Taotluste hindamise tulemusel koostatakse rahastatavate taotluste nimekiri. Sellele nimekirjale võidakse lisada reservnimekiri piisavalt hea kvaliteediga taotlustest, mida rahastatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral.

Kõnealuse tööprogrammiga seotud konkursikutsest võivad osa võtta kõik liikmesriikide õigussubjektid. Samuti võivad selles osaleda õigussubjektid, kes asuvad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes EFTA riikides (Norra, Island ja Liechtenstein).

Vastavalt programmi käsitleva otsuse (4) artiklile 2 võivad muudes riikides asutatud õigussubjektid samuti osaleda, tingimusel et selle kohta sõlmitakse kahepoolne leping. Kui kõnealuste riikide õigussubjektide esitatud taotlused valitakse rahastamiseks, allkirjastatakse toetusleping pärast vajalike sammude tegemist, et asjaomane riik saaks programmiga ühineda kahepoolse lepingu allkirjastamise kaudu. Ajakohastatud teave programmis osalevate riikide kohta on kättesaadav programmi veebilehel: http://ec.europa.eu/saferinternet

Muude kui eespool osutatud kolmandate riikide õigussubjektid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda kõikides projektides oma kulul.

Venemaa õigussubjektid võivad osaleda käesoleva konkursikutse meetmes 1.1 (turvalisema Interneti keskused) vastavalt tööprogrammis sätestatud tingimustele.

1 osa: Konkursikutse osad

Meede 1 ja meede 2: ÜLDSUSE TEADLIKKUSE TAGAMINE NING VÕITLUS EBASEADUSLIKU SISUGA MATERJALIDE JA INTERNETIS LEVIVA KAHJULIKU TEGEVUSEGA

Tunnus: 1.1 INTEGREERITUD VÕRGUSTIK: TURVALISEMA INTERNETI KESKUSED

Programmiga edendatakse turvalisema Interneti keskuste loomist kogu Euroopas, et tegevust kooskõlastada ja tuua kokku mitmeid sidusrühmi meetmete võtmise tagamiseks ning teadmiste edastamise hõlbustamiseks.

Kõikides turvalisema Interneti keskustes tegeldakse tihedas koostöös kõigi Euroopa, piirkondliku ja kohaliku tasandi asjaomaste osalejatega vanemate, hooldajate, õpetajate ja laste teadlikkuse tõstmisega küsimustes, mis käsitlevad lastele sobimatut infosisu. Sellise infosisu näited on rassism ja ksenofoobia, kiusamine ja ahistamine, võrdõigusvõrgu teenused, lairibavideo, sõnumivahetus, jututoad, suhtlusvõrgud ning juurdepääs infosisule, interaktiivsele teabele ja kommunikatsioonile, mis on tekkinud seetõttu, et lapsed on Interneti, mobiiltelefonid ja videomängukonsoolid kiiresti kasutusele võtnud. Meetmetes võetakse arvesse asjaomaseid tarbijakaitse-, andmekaitse-, teabe- ning võrguturbeküsimusi (viirused/rämpspost).

Lisaks peaksid turvalisema Interneti keskused hõlmama ka a) vihjeliine, kuhu kodanikud saavad ebaseaduslikust infosisust teatada, ning b) abiliine, kust vanemad ja lapsed võivad saada nõu, kuidas toime tulla kahjulike kontaktide (kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil), kahjuliku käitumise (küberkiusamine), kahjuliku infosisu ja sidustehnoloogiate kasutamisest tulenevate ebameeldivate või hirmutavate kogemustega.

Turvalisema Interneti keskuste ülesanded on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.

Rahastamine katab 50 % abikõlblikest kuludest (mida võidakse suurendada 75 %-ni avalike asutuste, VKEde ja mittetulundusühingute puhul).

Tunnus: 1.2 INTEGREERITUD VÕRGUSTIK: TURVALISEMA INTERNETI KESKUSTE KOORDINEERIMINE EUROOPA TASANDIL

Selleks et tagada kogu Euroopas teadlikkuse tõstmise, vihje- ja abiliinide maksimaalne koordineeritus ja tõhusus, on 2009. aasta konkursikutse avatud ka võrgukoordinaatorile, kes pakuks turvalisema Interneti keskustele logistilist ja infrastruktuurialast tuge, millega tagatakse nähtavus Euroopa tasandil, hea teabevahetus ja kogemuste vahetamine, et saadud õppetunde võiks pidevalt rakendada.

Võrgukoordinaatori ülesanded on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis. Kuna teadlikkuse tõstmise, vihje- ja abiliinidega seotud tegevused on oma olemuselt erinevad, nähakse tööprogrammiga ette iga osise spetsiifilised ülesanded.

Lisaks iga osise spetsiifilistele koordineerimisülesannetele peab võrgukoordinaator:

—	looma ühtse, kõikehõlmava veebiportaali, millega muudetakse teadlikkuse tõstmine, vihje- ja abiliinid nähtavaks, kogudes vajalikku teavet ja teabeallikaid, nagu uudisteteenused, artiklid, igakuine uudiskiri;

—	levitama statistilisi andmeid ja teavet teadlikkuse, abi- ja vihjeliinide toimimise ning võrgustiku tulemuste kohta kogu Euroopas;

—	välja töötama võrgustiku haldamisstruktuuri;

—	koordineerima Euroopa tasandil turvalisema Interneti keskuste noorte arutelurühmi ja korraldama turvalisema Interneti keskuste arutelurühmade liikmete üleeuroopalisi kohtumisi;

—	koordineerima turvalisema Interneti keskuste piirkondlike kohtumiste korraldamist.

Üldine koordineerimine ja spetsiifilised koordineerimisülesanded on osa ühtsest toetuslepingust.

Ühise taotluse võivad teha kuni kolm eri organisatsiooni.

Rahastamine katab 100 % otsestest abikõlblikest kuludest (nagu on sätestatud toetuslepingu näidises), kuid ei sisalda kaudseid kulusid (üldkulud).

Meede 3: TURVALISEMA VÕRGUKESKKONNA EDENDAMINE

Tunnus: 3.1 TEMAATILINE VÕRGUSTIK: VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDE VÕRGUSTIK LASTE KAITSEKS INTERNETIS

Programmiga kutsutakse üles esitama taotlusi laste õigusi ja heaolu esindavate Euroopa valitsusväliste organisatsioonide temaatilise võrgustiku moodustamiseks. Võrgustiku eesmärk on luua kogemuste ja parimate tavade jagamise ning ühiste strateegiate väljatöötamise kaudu kooskõlastatud lähenemisviis, et tagada Internetti ja uut meediat käsitlevates aruteludes ning asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel laste vajadustega arvestamine.

Rahastamine katab 100 % piiratud hulgast temaatiliste võrgustike abikõlblikest kuludest (võrgustiku koordineerimise ja rakendamise otsesed kulud).

Meede 4: TEADMISTEBAASI LOOMINE

10.

Tunnus: 4.1 TEADMISTE SUURENDAMISE PROJEKT: LASTE OHVRISTAMINE VÕRGUS

Programmiga kutsutakse üles esitama taotlusi teadmiste suurendamise projekti kohta, mille eesmärk on suurendada teadmisi laste seksuaalsest ärakasutamisest võrgus ja eelkõige võrgus toimuvast peibutamisest (olukord, kus isik sõbruneb lapsega, kavatsedes teda seksuaalselt ära kasutada). Projekti eeldatav tulemus on kõnealuse protsessi parem tundmine, mida võidakse rakendada poliitikasuundade kujundamisel, laste heaoluga seonduvas töös, teadlikkuse tõstmisel ning ka täiendavate meetmete ja uuringute jaoks teemade pakkumisel. See tugevdaks laste kaitset ja aitaks koostada tõhusamaid ennetusstrateegiaid.

Projekt võiks olla suunatud laste ohvristamisele võrgukeskkonnas: selliste kõige haavatavamate laste rühmade kindlaksmääramine, keda võib ohustada kuritarvitamine võrgus, võrgus ohvristamise psühhosotsiaalne mõju lastele, alates võimaliku kahjuliku infosisu (st seksuaalse ja/või vägivaldse sisuga võrgumaterjal) sattumisest laste käeulatusse kuni nende seksuaalse ärakasutamiseni.

Projekti raames tuleks määratleda käitumistavade erinevused eri vanuserühmade ja sugude vahel, noorte seksuaalsuse ja võrgus peibutamise vaheline seos ning iseloomustada eri vanuserühmades laste riskantset käitumist võrgus.

Projekti metoodika peaks hõlmama kvalitatiivset lähenemisviisi, kuhu on kaasatud võrgus kuritarvitamise ohvriks langenud lapsed.

Teadmiste suurendamise projektide rahastamine katab 100 % otsestest abikõlblikest kuludest (nagu on sätestatud toetuslepingu näidises), kuid ei sisalda kaudseid kulusid (üldkulud).

2 osa: Hindamiskriteeriumid

Taotlusi hinnatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt. Taotlusi hindab komisjon, kasutades selleks sõltumatute ekspertide abi. Taotlusi hinnatakse lähtuvalt hindamiskriteeriumidest, mis on jaotatud kolme kategooriasse: nõuetele vastavuse, edukaks tunnistamise ja valikukriteeriumid. Edasihindamisele kuuluvad ainult sellised taotlused, mis vastavad nõuetele vastavuse kriteeriumidele. Kõnealuseid kriteeriume on kirjeldatud allpool.

11.

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Selleks et tagada taotluste vastavus konkursikutse nõuetele ja esitamismenetlusele, vaadatakse kõik laekunud taotlused läbi nõuetele vastavuse kriteeriumide alusel.

Kontrollitakse järgmisi nõudeid:

—	taotlus on laekunud komisjonile konkursikutses ettenähtud kuupäeval ja kellaajal või enne seda;

—	taotluse terviklikkus. Arvesse ei võeta taotlusi, mis on oluliselt puudulikud (s.o taotlusvormis ei ole esitatud piisavalt teavet, selleks et kindlaks määrata osanikud, nende õiguslik seisund, ega selleks, et hinnata taotletava projekti ulatust).

Lisaks peavad taotlejad tõendama, et neid ei hõlma ükski tööprogrammis loetletud olukord, mis välistaks nende osalemise.

12.

Edukaks tunnistamise kriteeriumid

Selleks et hinnata laekunud taotluste suhtelisi eeliseid, kohaldatakse programmi iga rakendamisvahendi (integreeritud võrgustikud, sihtprojektid ja temaatilised võrgustikud) suhtes konkreetseid edukaks tunnistamise kriteeriume, millel on erinev osatähtsus. Edukaks tunnistamise kriteeriume on kirjeldatud programmi Safer Internet 2009 tööprogrammis.

13.

Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumidega tagatakse, et taotlejatel on vahendid projekti kaasrahastamiseks ning vajalik ametialane pädevus ja kvalifikatsioon töö edukaks tegemiseks.

Valikukriteeriume kohaldatakse taotluses esitatud teabe alusel. Kui selle teabe analüüsimisel ilmneb nõrk finantssuutlikkus või puudulik ametialane pädevus, võib osutuda vajalikuks võtta hüvitamismeetmeid kas finantstagatiste või muude meetmete kujul. Lepingu sõlmimise eeldusena kontrollitakse läbirääkimiste etappi jõudnud edukate taotluste vastavust õiguslikele ja finantstingimustele.

Valikukriteeriume on kirjeldatud programmi Safer Internet 2009 tööprogrammis.

3 osa: Haldusteave ja tähtaeg

14.

Taotluste koostamisel tuleb kasutada konkursikutse juhendis esitatud taotlusvorme ning saata paberkandjal üks (1) originaal ja viis (5) koopiat, millele on lisatud elektrooniline koopia CD-ROMi kujul, komisjonile järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General Information Society & Media

Safer Internet

Office EUFO 1194

Rue Alcide de Gasperi

2920 Luxembourg

LUXEMBOURG

15.	Kõigi taotluste esitamise tähtpäev on: 19. november 2009 kell 17.00 (Luksemburgi kohalik aeg). Pärast kõnealust tähtpäeva saabunud või faksi või e-posti teel esitatud taotlusi ei võeta arvesse.

16.

Hindamise ja valiku soovituslik ajakava: hindamine toimub kahe kuu jooksul alates käesoleva konkursikutse lõpptähtpäevast. Taotlejaid teavitatakse nende taotluse tulemustest pärast hindamise läbiviimist. Teatavate uute projektide ajastamisel võetakse arvesse olemasolevaid lepinguid, mis kehtivad teatavate turvalisema Interneti keskuste puhul 2010. aasta lõpuni, eesmärgiga tagada rahastamisvahendite võimalikult tõhus kasutamine.

17.

Käesoleva konkursikutsega seotud kogu kirjavahetuses (st teabe küsimise või ettepaneku esitamise korral) tuleb viidata konkursikutse asjaomase osa tunnusele.

Taotluse esitamisega nõustuvad taotlejad käesolevas konkursikutses ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Kõiki Euroopa Komisjonile esitatud ettepanekuid käsitletakse konfidentsiaalselt.

Euroopa Ühendus järgib võrdsete võimaluste poliitikat ning sellest lähtuvalt julgustatakse eelkõige naisi ettepanekuid esitama või ettepanekute esitamises osalema.

(1) ELT L 348, 24.12.2008, lk 118.

(2) Komisjoni otsus K(2009) 4023, 28.5.2009, http://ec.europa.eu/saferinternet

(3) http://ec.europa.eu/saferinternet

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2008/EÜ, 16. detsember 2008, ELT L 348, 24.12.2008, lk 118.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/15

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5476 – PFIZER/WYETH)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/08

29. mail 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide Delaware'i osariigi seaduste alusel asutatud korporatsioon Pfizer Inc. (edaspidi „Pfizer”) soovib omandada ainukontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide Delaware'i osariigi seaduste alusel asutatud korporatsiooni Wyeth (edaspidi „Wyeth”) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Pfizer on ülemaailmne teadusuuringutel põhinev biomeditsiini ja farmaatsia valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes tegeleb uuenduslike inimtervishoius kasutatavate ravimite ja veterinaarravimite leiutamise, arendamise, tootmise, turustamise ja müügiga,

—

Wyeth on farmaatsia ja tervishoiu valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes tegeleb farmaatsiatoodete, vaktsiinide, biotehnoloogia toodete, toitainete ja retseptita ravimite leiutamise, arendamise, tootmise ja turustamisega kogu maailmas. Ettevõtja peamised allasutused on Wyeth Pharmaceuticals, Wyeth Consumer Healthcare ja Fort Dodge Animal Heath.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 2 2964301 või 2967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5476 – PFIZER/WYETH):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/16

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5553 – Perdigão/Sadia)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/09

2. juunil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Perdigão S.A. (edaspidi „Perdigão”, Brasiilia) ühineb täielikult nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses ettevõtjaga Sadia S.A. (edaspidi „Sadia”, Brasiilia).

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Perdigão: toiduainete töötlemine ja tarnimine,

—	Sadia: toiduainete töötlemine ja tarnimine.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/17

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5548 – Barclays/RBS/Hillary)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/10

4. juunil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Barclays Bank PLC (edaspidi „Barclays”, Ühendkuningriik) ja The Royal Bank of Scotland Group plc (edaspidi „RBS”, Ühendkuningriik) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Hillary S.à.r.l. (edaspidi „Hillary”, Luksemburg) üle, mis on ettevõtja USP Hospitales S.L.U (edaspidi „USP”, Hispaania) kaudne omanik, aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Barclays: ülemaailmne finantsteenuste osutamine,

—	RBS: panga- ja muude finantsteenuste osutamine,

—	Hillary: arstiabiteenuste osutamine,

—	USP: arstiabiteenuste osutamine.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/18

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5505 – Celesio/pharmexx)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 132/11

3. juunil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Celesio AG (edaspidi „Celesio”, Saksamaa), mille üle ettevõtjal Franz Haniel & Cie. GmbH (edaspidi „Haniel”, Saksamaa) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja pharmexx GmbH (edaspidi „pharmexx”, Saksamaa) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Haniel: farmaatsiatoodete hulgimüük ja apteegid, roostevaba terasega kauplemine ja selle ringlussevõtt, kontori-, tehase- ja laosisseseade müük, sanitaarruumide hügieenitarvete, tekstiiliteenuste ja mattide tarnimine, jaekaubandus,

—	Celesio: farmaatsiatoodete hulgi- ja jaemüük, logistika-, turustus- ja muude teenuste osutamine farmaatsiaettevõtjatele,

—	pharmexx: ajutise tööjõu vahendamine, projektipõhiste turustus- ja müügiteenuste ning vastavate tarkvaralahenduste pakkumine farmaatsiaettevõtjatele.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/19

Teatis ettevõtjatele, kes 2010. aastal kavatsevad Euroopa Ühendusse importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks 2010. aasta kvoote

2009/C 132/12

Samuti teatab komisjon käesolevaga, et asjaomast määrust vaadatakse praegu läbi ning et uut määrust kohaldatakse eeldatavasti alates 1. jaanuarist 2010. Seetõttu põhineb käesolev teatis uue määruse sätetel. Täiendav teave osoonikihti kahandavate ainete litsentsimise süsteemi muudatuste kohta: http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm

Käesolev teatis on adresseeritud ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) uuestisõnastatud määrust (1) (edaspidi „määrus”) ning kes kavatsevad ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 Euroopa Ühendusse importida või sealt eksportida järgmisi määrusega reguleeritavaid aineid:

I rühm	:	täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud CFC 11, 12, 113, 114 või 115;
II rühm	:	muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud;
III rühm	:	haloon 1211, 1301 või 2402;
IV rühm	:	süsiniktetrakloriid;
V rühm	:	1,1,1-trikloroetaan;
VI rühm	:	metüülbromiid;
VII rühm	:	osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud;
VIII rühm	:	osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud;
IX rühm	:	bromoklorometaan;

dibromodifluorometaan (haloon-1202).

II.	Üldjuhul on I punktis osutatud ainete import ja eksport keelatud, välja arvatud määrusega ettenähtud erijuhtudel.

III.

Üldisest impordi- või ekspordikeelust vabastatud ainete impordiks või ekspordiks on vaja komisjoni litsentsi, välja arvatud määruses (EÜ) nr 450/2008 osutatud transiidi, ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooni paigutamise puhul, kui kõnealused toimingud ei kesta üle 45 päeva. Ka dibromodifluorometaani import või eksport on vabastatud litsentsinõudest.

IV.

Ettevõtjad, kes soovivad 2010. aastal importida või eksportida kontrollitavaid aineid ning ei ole varasematel aastatel taotlenud impordilitsentsi ega ekspordiluba, peavad teatama oma soovist komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2009, esitades registreerimisvormi, mis on veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm Pärast registreerimist peavad ettevõtjad järgima V punktis kirjeldatud korda.

Varasematel aastatel impordilitsentsi või ekspordiluba taotlenud ettevõtjad peaksid täitma ja esitama asjakohase deklaratsioonivormi ODS-andmebaasi kaudu veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm

Pärast impordideklaratsiooni elektroonilist esitamist tuleb komisjonile saata lõppdeklaratsiooni nõuetekohaselt allkirjastatud koopia aadressil:

European Commission

Directorate-General Environment

Unit ENV.C.4 – Industrial emissions and protection of the ozone layer

BU-1 2/147

B-1049 Brussels

Faks: +32 2 2920692

E-post: env-ods@ec.europa.eu

Komisjon soovitab esitada nõuetekohaselt allkirjastatud koopiad e-posti teel. Deklaratsiooni koopia tuleks saata ka asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele (kõigi liikmesriikide kontaktpunktide andmed on veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods_export.htm ).

VI.	Deklaratsioonivormid on ODS-andmebaasis alates 1. juunist 2009.

VII.

Komisjon loeb kehtivaks üksnes nõuetekohaselt täidetud ja vigadeta deklaratsioonivormid (impordideklaratsioonide puhul nende allkirjastatud koopiad), mille ta on saanud 31. juuliks 2009.

Komisjon soovitab ettevõtjatel esitada deklaratsioonid võimalikult kiiresti ja tähtajast piisavalt parem, et võimaldada paranduste tegemist deklareerimisperioodi jooksul.

VIII.

Deklaratsiooni esitamine ei anna iseenesest mingit impordi- ega ekspordiõigust.

IX.	Enne kui ettevõtja korraldab 2010. aastal importi või eksporti, mille suhtes kehtib litsentsinõue (vt III punkt), peab ta esitama asjakohase deklaratsiooni ja taotlema komisjoni litsentsi, kasutades elektroonilist taotlusvormi, mis on ODS-andmebaasis.

X.	Komisjon võib paluda taotlejal esitada täiendavat teavet, et kontrollida ettevõtja poolt litsentsitaotluses kirjeldatud aine laadi ja impordi või ekspordi eesmärki.

XI.

Litsents antakse juhul, kui komisjon leiab, et taotlus on kooskõlas deklaratsiooniga ning vastab kohaldatavatele õigusnormidele. Taotlejat teavitatakse e-posti teel litsentsitaotluse vastuvõtmisest. Komisjonil on õigus ekspordilitsentsi andmisest keelduda, kui eksporditav aine ei vasta kirjeldusele, kui seda ei saa kasutada taotletud eesmärgil või kui seda ei saa eksportida kooskõlas määrusega.

Komisjon võib lükata litsentsitaotluse tagasi, kui importiva riigi pädev asutus on teatanud komisjonile, et asjaomase kontrollitava aine import võib takistada selliste kontrollimeetmete rakendamist, mille importiv riik on kehtestanud oma protokollijärgsete kohustuste täitmiseks, või tooks kaasa protokollijärgsete kogusepiirangute ületamise asjaomases riigis.

XII.

Ühenduses vabasse ringlusse lastavate toodete impordi suhtes kehtivad kogusepiirangud, mille komisjon määrab kindlaks, võttes aluseks järgmiseks kasutuseks ettenähtud kontrollitavate ainete impordideklaratsioonid:

a)	laboris kasutamine ja analüüside tegemine (kohaldatakse tootmis- või impordikvooti ja kogusepiirangut, vt XV punkt);

b)	kriitiline kasutus (haloonid);

c)	kasutamine lähteainena;

d)	kasutamine töötlemise abiainena.

XIII.

Alates 1.1.2010 muudetakse ekspordinõudeid muu hulgas järgmistes valdkondades.

a)	Enam ei ole võimalik eksportida põhiliste riigisiseste vajaduste rahuldamiseks, kuna kõnealune kord lõpeb Montreali protokolli alusel.

Praegu eksporditakse laboris kasutamiseks ettenähtud kontrollitavaid aineid (v.a VIII rühma kuuluvad ained) Montreali protokolli artikli 5 alusel tegutsevatesse riikidesse vastavalt põhiliste siseriiklike vajaduste rahuldamise korrale, mis on kehtestatud Montreali protokolliga ja mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2009. Kuni protokolliosalised on oma eelseisvatel koosolekutel teinud asjakohase otsuse, tuleks kõnealuse ekspordi puhul praegu deklareerida, et ained on ette nähtud laboris kasutamiseks või analüüside tegemiseks. Kõnealuste ekspordilitsentside väljaandmine võib 2010. aasta algul hilineda, kuna on võimalik, et litsentsimissüsteemi on vaja kohandada.

c)	Kõik ekspordilitsentsid antakse iga saadetise kohta eraldi.

XIV.

I punktis osutatud ainete 2010. aasta kvoodi taotlused kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks.

Uues määruses muudetakse laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks ettenähtud, osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi ning turulelaskmise tingimusi, mida kohaldatakse nüüd ka kõnealuseks kasutuseks ettenähtud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike suhtes. Tootjatele ja importijatele või tootjatelt ja importijatelt kõnealuseid aineid ostvatele tarnijatele ettenähtud kvoodi suhtes kehtivad kogusepiirangud.

Eeldatavasti ei muudeta deklareerimiskorda oluliselt võrreldes varasemate aastatega.

Praegu töötatakse siiski välja lõplikku kvootide eraldamise ja deklareerimise korda. Seepärast palutakse ettevõtjatel korrapäraselt kontrollida ajakohastatud teavet veebiaadressil http://ec.europa.eu/environment/ozone/ods.htm

(1) Eeldatavasti võetakse määrus ametlikult vastu 2009. aasta keskel.

11.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 132/22

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni deklaratsioon energeetikavaldkonna ja interneti lairibaühenduse projektide ning ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli rahastamise kohta Euroopa majanduse elavdamise kava raames, parandus

(Käesolev tekst tühistab ja asendab 12. mail 2009. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 108 lk 1 avaldatud teksti)

2009/C 132/13

„EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI POOLT 17. MAIL 2006. AASTAL SÕLMITUD INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EELARVEDISTSIPLIINI JA USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku energeetikavaldkonna ja interneti lairibaühenduse projektide ning ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli rahastamises Euroopa majanduse elavdamise kava raames, eesmärgiga ajakohastada infrastruktuure ning tagada solidaarsus energiavaldkonnas. Ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud projektid on kindlaks määratud asjaomastes õigusaktides.

Paketi eesmärk on pakkuda majandusele täiendavaid stiimuleid ja parandada energiajulgeolekut ning selle summa ulatub jooksevhindades 5 000 miljoni euroni:

—	finantsraamistiku 1.a rubriigi alusel rahastatavatele energeetikavaldkonna projektidele tehakse kättesaadavaks 3 980 miljonit eurot: 2 000 miljonit eurot 2009. aastal ja 1 980 miljonit eurot 2010. aastal;

—	lisaks tehakse 2. rubriigi alusel kättesaadavaks 1 020 miljonit eurot interneti lairibaühenduse arendamiseks maapiirkondades ja selliste tegevuste tugevdamiseks, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames määratletud „uute ülesannetega”.

Kogusumma 5 000 miljoni euro ulatuses rahastamine tagatakse võimalikult kiiresti:

—

1.a rubriigi 2009. aasta ülemmäära suurendatakse 2 000 miljoni euro võrra, mille korvab 2. rubriigi 2009. aasta ülemmäära samas ulatuses vähendamine vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidele 21–23. Täiendavalt lisatakse 2009. aasta eelarvesse maaelu arenguks 600 miljonit eurot interneti lairibaühenduse rahastamiseks ja „uute ülesannetega” seotud tegevuste tugevdamiseks. Mitmeaastane finantsraamistik vaadatakse läbi ning samal ajal parandatakse 2009. aasta eelarvet komisjoni muudetud ettepaneku ning 2009. aasta eelarve esialgse paranduseelarve projekti nr 4 alusel;

—

ülejäänud summa (2 400 miljonit eurot) ulatuses rahastamine tagatakse kompenseerimismehhanismi abil 2010. aasta eelarvemenetlust käsitleval lepituskohtumisel kõigi selle õigusraamistikus ette nähtud eelarvevahendite kasutuselevõtmise teel, mida täiendatakse vajaduse korral hiljemalt 2011. aasta eelarvemenetluse lepituskohtumisel:

—	Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon uurivad kõiki olemasolevaid allikaid, kust oleks võimalik leida kulukohustuste kompenseerimise vahendeid;

—

enne 2. rubriigis kasutada olevate summade kasutamise kaalumist eraldatakse esmalt 420 miljonit eurot interneti lairibaühenduse rahastamiseks ning selliste tegevuste tugevdamiseks, mis on seotud 2010. aastal läbiviidava ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames määratletud „uute ülesannetega”;

—

1 980 miljoni euro kompenseerimiseks kasutatakse 2009. aasta ülemmääraga seoses tekkinud varu ja kasutada olevat 2010. aasta varu (võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 13) ning vajaduse korral kõiki muid rahastamisvõimalusi, sealhulgas 2011. aasta varu. Kompenseerimismehhanism ei mõjuta kaasotsustusmenetluse raames vastu võetud programmide rahastamiseks ette nähtud summasid ega iga-aastast eelarvemenetlust.

2007.–2013. aasta finantsraamistiku üldist ülemmäära ei ületata.”

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.132.est
Euroopa Liidu Teataja		C 132

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 11. juuni 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Keskpank
2009/C 132/01	Euroopa keskpanga soovitus, 5. juuni 2009, Euroopa Liidu Nõukogule, Sloveenia keskpanga välisaudiitorite kohta (EKP/2009/12)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2009/C 132/02	Nõukogu otsus, 4. juuni 2009, Regioonide Komitee Madalmaade liikme ametisse nimetamise kohta	2

2009/C 132/03	Nõukogu otsus, 4. juuni 2009, Regioonide Komitee Ühendkuningriigi asendusliikme ametisse nimetamise kohta	3

2009/C 132/04	Nõukogu otsus, 4. juuni 2009, Regioonide Komitee ühe Ühendriikide liikme ametisse nimetamise kohta	4

	Komisjon
2009/C 132/05	Euro vahetuskurss	5

2009/C 132/06	Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta ( 1 )	6

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 132/07	Konkursikutse kaudsete meetmete taotluste esitamiseks seoses ühenduse mitmeaastase programmiga Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (programm Safer Internet) ( 1 )	10

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 132/08	Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5476 – PFIZER/WYETH) ( 1 )	15

2009/C 132/09	Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5553 – Perdigão/Sadia) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	16

2009/C 132/10	Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5548 – Barclays/RBS/Hillary) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	17

2009/C 132/11	Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5505 – Celesio/pharmexx) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	18

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 132/12	Teatis ettevõtjatele, kes 2010. aastal kavatsevad Euroopa Ühendusse importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda kõnealuste ainete laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks 2010. aasta kvoote	19

	Parandused
2009/C 132/13	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni deklaratsioon energeetikavaldkonna ja interneti lairibaühenduse projektide ning ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli rahastamise kohta Euroopa majanduse elavdamise kava raames, parandus (Käesolev tekst tühistab ja asendab 12. mail 2009. aasta ELTs C 108 lk 1 avaldatud teksti)	22