21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/1

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/4

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/5

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/6

—

Akrediteerimine on oma olemuselt avaliku võimu ülesanne. Seda on tõendanud mitmesugused seosed riikide valitsustega, mis ei muuda siiski asjaolu, et akrediteerimine on peamiselt avaliku võimu vastutusalas. Viimastel aastatel on selgunud, et on vaja tugevdada akrediteerimise seost avaliku võimuga ning kindlustada akrediteerimisasutuste positsiooni ELi/EFTA liikmesriikides ja nende suhteid asjaomaste riiklike asutustega.

—

Avaliku võimu suhe riiklikul tasandil luuakse iga akrediteerimisasutuse puhul eri õiguslike lahendustega. Korrad on erinevad, nagu ka vastutuse tasandid ja saadud volituste ulatus. Praeguseks on selge, et akrediteerimisasutustel peaks olema selline staatus, mis võimaldaks neid käsitleda avaliku võimu kandjatena.

—

Alates 1970ndatest aastatest, kui riiklikud asutused hakkasid akrediteerimist kasutama, et luua vahendid vastavushindamisasutuste pädevuse mõõtmiseks, on Euroopas ja kogu maailmas arendatud erinevaid lähenemisviise ja süsteeme. Esimene algatus eri akrediteerimisteenistuste lähendamiseks piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil oli 1976. aastal loodud Lääne-Euroopa Kalibreerimisalane Koostöö (WECC), millele järgnes Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorgani (ILAC) loomine aastal 1977. WELAC – Lääne-Euroopa Laborite Akrediteerimisalane Koostöö, loodi 1987. aastal. WECC ja WELAC liitusid 1994. aastal, moodustades EAL-i (Euroopa Laborite Akrediteerimisalane Koostöö). 1991. aastal loodi EAC (Sertifitseerimis- ja Inspekteerimisasutuste Akrediteerimine) Rahvusvahelisel tasandil loodi ka Rahvusvaheline Akrediteerimisfoorum (IAF), mis hõlmab sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutuste akrediteerimist. 1997. aastal liitusid EAL ja EAC ning moodustus EA, mis 2000. aastal registreeriti iseseisva juriidilise isikuna. EA on Madalmaade seaduse alusel asutatud mittetulundusühing, mis koondab riiklikke akrediteerimisasutusi, mis tegutsevad avaliku võimu kandjatena kõigi vastavushindamistoimingute akrediteerimise valdkonnas.

—

Euroopa (ja rahvusvahelisel) tasandil toimuvale koostööle akrediteerimisasutuste vahel eesmärgiga ühtlustada akrediteerimiseeskirju, protseduure ja tavasid, et lihtsustada vaba kaubavahetust maailma tasandil, peab lisanduma ja seda toetama soodne õiguslik keskkond. Nimetatud vastastikuse mõistmise memorandum oli EA esimene avalik tunnustamine.

—

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga võtsid lepinguosalised EFTA riigid kohustuse osaleda ühtses turus samadel tingimustel ja samade õigustega kui ELi liikmesriigid. Kuna kavandatav akrediteerimist käsitlev määrus on EMPs kohaldatav tekst, peaks see looma ühesuguse õigusliku aluse akrediteerimise kasutamiseks EFTA EMP riikides ja ELis.

—

Käesolevate suunistega kooskõlas olev akrediteerimispoliitika ja kvaliteediinfrastruktuuri arendamine peaksid olema esmatähtsad Türgis, kuna need on ELi ja Türgi vahelise tolliliidu ja selle nõuetekohase toimimise oluline aspekt.

—

Mängida olulist rolli siseturu nõuetekohases toimimises, lihtsustades kaupade ja teenuste vaba liikumist, tagades nende võime vastata Euroopa majanduse ja ühiskonna nõudmistele, võttes arvesse kõiki majanduslikke, ühiskondlikke, keskkonnaalaseid ja muid avaliku huvi aspekte, eelkõige võimaldades tervise, ohutuse, keskkonna ja tarbijate kõrgetasemelist kaitset.

—

Aidata kaasa tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, luues usaldust akrediteeritud vastavushindamisteenuste ja nende tulemuste vastu, kõrvaldades seega vajaduse toodete, süsteemide ja teenuste mitmekordse akrediteerimise ja hindamise järele igas riigis, kus neid tooteid ja teenuseid turustatakse, parandades sel moel Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

—

Levitada ja edendada Euroopa akrediteerimismudelit, mis toetub põhimõtetele, et akrediteerimisasutused tegutsevad avaliku võimu kandjatena ja et akrediteerimine peab toimuma ilma kaubanduslike motiivideta ja vältides konkurentsi nii akrediteerimis- ja vastavushindamisasutuste vahel kui ka akrediteerimisasutuste endi vahel.

—

Säilitada akrediteerimise roll tugisambana läbipaistvusele ja usaldusele, mida riigiasutused ja turg tunnevad nii reguleeritud kui ka reguleerimata valdkondades tegutsevate vastavushindamisasutuste vastu.

—

Olla vastavushindamistoimingute viimane ja autoriteetne kontrollitasand seoses vastavushindamisasutuste tehnilise pädevuse ja erialase usaldusväärsusega, et luua vastastikust usaldust.

—

Olla paindlik kohanduste suhtes ning vastata turu ja riiklike ametiasutuste vajadustele; toimida sealjuures olulise vahendina riiklike ametiasutuste otsuste toetamisel, kui akrediteerimist kasutatakse ühenduse õigusaktide toetamiseks, näiteks nende vastavushindamisasutuste valikul, keda esitada komisjonile kui asutusi, kes on suutelised täitma ühenduse õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

—

Tõhustada veelgi ELi/EFTA liikmesriikide akrediteerimisteenuste suuremat ja ühtlasemat ranguseastet, arendades põhjalikku akrediteerimise raamistikku, et suurendada akrediteerimisasutuste kooskõla, vastavust, läbipaistvust ja koostööd nii reguleeritud kui ka reguleerimata valdkondades, võttes arvesse, et reguleerimata valdkondades on ettevõtjatel võimalik valida, kas neid kasutada või mitte.

—

Edendada akrediteerimisasutuste tulemusele keskendunud, kvaliteetseid ja ühtlustatud näitajaid, võttes arvesse nii süsteemide võimalusi kui ka tulemusi, mille tagab usaldusväärsete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide ja -protseduuridega tugev, tõhus ja hästitoimiv asutustevahelise vastastikuse eksperdihinnangu süsteem.

—

Pidevalt arendada ja laiendada akrediteerimisasutuste asjakohaseid teadmisi, pädevusi ja vahendeid, et nad saaksid nõuetekohaselt hinnata vastavushindamisasutuse pädevust, tehes kindlaks nende tehnilised teadmised ja eksperditeadmised ning nende võime korraldada hindamist kehtivate nõuete kohaselt, võttes arvesse nii konkreetset sektorit kui ka õigusakti.

—

Julgustada akrediteeritud vastavushindamisasutusi pidevalt arendama ja laiendama oma asjakohaseid teadmisi, pädevusi ja vahendeid, et nad saaksid pakkuda usaldusväärseid ja tunnustatud vastavushindamisteenuseid.

—

Toetada kõigi vastavushindamistoimingute kõrget kvaliteeti olenemata sellest, kas neid tehakse õigusaktide rakendamise raames või mitte, ning tagada läbipaistvus nende toimingute elluviimisel. Selleks on olulise tähtsusega asjaomaste sidusrühmade osalemine akrediteerimispoliitika väljatöötamises, et tagada üldine nõusolek ja sidus lähenemine.

—

ELi/EFTA liikmesriikide riiklike ametiasutuste tihedas koostöös edendada akrediteerimise kasutamist uutes sektorites ja tegevusvaldkondades (eelkõige reguleeritud valdkondades), kus akrediteerimisest tulenevaid võimalusi ei ole veel täielikult ära kasutatud.

—

Aidata kaasa akrediteerimise väljatöötamisele rahvusvahelisel tasandil, pidades eelkõige silmas akrediteerimisega seoses avaliku huvi aspektide tugevdamist ja akrediteerimistunnistuste ja vastavushindamiste tulemuste vastastikust heakskiitmist ja tunnustamist kogu maailmas.

—

Edendada ELi/EFTA liikmesriigis akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katse- ja inspekteerimisaruannete, sertifikaatide ja muude tunnistuste vastastikust tunnustamist, et nad saaksid pakkuda oma teenuseid kõikjal Euroopas ja kogu maailmas, ilma et nende tegevust põhjendamata piirataks.

—

Anda kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele ning naaberriikidele olulised vahendid nende majanduse tugevamaks kohandamiseks ühenduse turuga ja edendada tehnilist koostööd kolmandate riikidega, toetust ja vastastikuse tunnustamise lepinguid.

—

Soodustada kõikides vastavushindamise valdkondades teadus- ja arendustegevust, mis kajastab tehnoloogiate ning tööstus- ja teenindusprotsesside kiiret arengut, ning edendada võrdlustoimingute ja tasemekatsete kasutamist, mis näitavad akrediteeritud vastavushindamistoimingute tulemuste tegelikku kvaliteeti.

—

EA ja Euroopa tasandi ametiasutuste, samuti riiklike asutuste suhted peaksid põhinema nende ühiste eesmärkide tunnustamisel, mida on eespool punktis 3 üksikasjalikult kirjeldatud, võttes arvesse oma vastustuste ja kohustuste erisust. Nad rõhutavad, et üksteisega peetav pidev, avatud ja läbipaistev dialoog on koostöö peamine alus.

—

EA riiklikel liikmesasutustel on otsustav roll EA, Euroopa Komisjoni, EFTA ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöös. Kõikide asjaomaste asutuste koostöö ja üksmeel eespool punktis 3 esitatud eesmärkide osas on oluline, et käesolevad suunised oleksid edukad.

—

EA sise-eeskirjadega tuleks tagada, et nii reguleeritud kui ka reguleerimata valdkondades oleks akrediteerimisega seotud sidusrühmad asjakohaselt esindatud, nii et akrediteerimissuuniste ja muude dokumentide koostamisel võetaks arvesse võimalikult palju erinevaid seisukohti ning et menetlused oleksid avatud ja läbipaistvad.

—

Nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil tuleks akrediteerimispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel tagada sidusus ja ühtsus, mis põhineb tõhusate teabekanalite loomisel ja aktiivsele teabevahetusele pühendumisel.

—

On oluline, et tehtaks jõupingutusi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks turu erisugustele vajadustele eri sektorites ning nende riiklike asutuste vajadustele, kelle puhul eeldatakse akrediteerimise kasutamist võimalikult suurel määral, eelkõige ühenduse õigusaktide kohaldamisega seoses.

—

säilitavad akrediteerimise läbipaistva õigusliku ja poliitilise raamistiku, mis on vahend usalduse ja kindluse loomiseks vastavushindamise ja vastavate tulemuste vastastikuse tunnustamise suhtes;

—

kasutavad akrediteerimist, kui seda on vaja ühenduse õigusaktide ja poliitika rakendamisel, ning soodustavad selle kasutamist kõnealustel eesmärkidel;

—

reklaamivad oma rahvusvahelistes suhetes Euroopa akrediteerimismudelit, mille aluseks on põhimõte, et akrediteerimisasutused tegutsevad avaliku võimu kandjana ning et akrediteerimisel ei ole ärilist ajendit ja välditakse konkurentsi;

—

konsulteerivad ja teevad koostööd EAga ning kaasavad EA tehniliste küsimuste puhul, mis on seotud ühenduse õigusaktide ja poliitika ühtse rakendamise ja toimimisega vastavushindamise ja akrediteerimise valdkonnas, pidades eelkõige silmas asjaomaste standardite ühtlustatud, järjekindlat ja usaldusväärset kohaldamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega seoses;

—

pöörduvad EA poole, et saada ad hoc põhimõtte alusel vastuseid tehnilistele küsimustele või vajalikku abi asjatundjailt, kui töötatakse ühenduse algatuste toetamiseks välja erikorda;

—

tagavad võimaluse EA tulemuslikuks kaastööks erinevates valdkondlikes töörühmades, kes vastutavad ühenduse õigusaktide koostamise ja rakendamise eest akrediteerimisega seoses ning pöörduvad EA poole, et töötada välja ja vaadata läbi valdkondlikke akrediteerimissüsteeme, mille puhul tuleb ühenduse õigusaktidega kaetud valdkondades järgida tehnoloogia või tervise ja ohutuse või keskkonnaga seotud erinõudeid;

—

vajaduse korral võimaldavad EA-l kasutada Teadusuuringute Ühiskeskuse pädevuslikku tuge, eelkõige Võrdlusainete ja -mõõtmiste Instituudis seoses vastavushindamise tulemuste kvaliteedi parandamisega;

—

kaaluvad süstemaatilist pöördumist EA poole oma rahvusvaheliste arutelude korral kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingute rakendamise korral, kui küsimused on seotud vastavushindamise, kvaliteedi, vastavushindamisasutuste pädevuse ja akrediteerimisega;

—

vajaduse korral küsivad EA-lt nõu ja teevad EA-ga koostööd selliste Euroopa tehnilise abi programmide loomisel ja rakendamisel, mis on ette nähtud akrediteerimise ja vastavushindamise valdkonnas kolmandate riikide abistamiseks ja nendega koostöö tegemiseks;

—

hõlbustavad nii palju kui võimalik koordineeritud lähenemist akrediteerimisele nii EA ja selle liikmesasutuste kui ka asjaomaste riiklike asutuste seas, eelkõige ühenduse õigusaktide rakendamisel;

—

soodustavad oma talitustes akrediteerimisega ja sellest tulenevate võimalustega seotud teadmiste levitamist;

—

toetavad EA-d Euroopa akrediteerimismudeli edendamisel rahvusvahelises akrediteerimises, näiteks ILACi ja IAFi ning muu piirkondliku akrediteerimiskoostöö puhul;

—

toetavad EA-d jõupingutustes tema tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamise nimel, et olla pidevalt parenev ja üha professionaalsem organisatsioon.

—

jätkab tegutsemist Euroopa riiklike akrediteerimisasutuste koostöövõrgustikuna kogu ELis/EFTAs ning mujal toimuva akrediteerimise võrdsuse, läbipaistvuse, järjepidevuse ja tõhususe edendamise nimel;

—

täidab vastavushindamisasutuste ja nende tulemuste vastu usalduse loomise ja säilitamise avalikku missiooni ning edendab läbipaistvat ja kvaliteedist lähtuvat süsteemi nende pädevuse hindamiseks;

—

kasutab ranget, läbipaistvat ja ühtset Euroopa vastastikuse eksperdihinnangu süsteemi ning jätkab selle süsteemi parandamist. Tuleks tagada, et edukalt vastastikuse eksperdihinnangu läbinud akrediteerimisasutustel oleks vajalikud tehnilised eksperditeadmised ja võime hinnata, atesteerida ja korrapäraselt jälgida vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust, eelkõige kui Euroopa akrediteerimisinfrastruktuuri liikmed kasutavad akrediteerimist ühenduse õigusaktide rakendamisel;

—

tagab, et tema liikmed annavad vastastikust eksperdihinnangut nõnda, et selle tulemused on võrreldavad kogu ELis/EFTAs ning et need avalikustatakse ja et neid saab põhjendada läbipaistvaid hindamiskriteeriume ja menetlusi, sealhulgas asjakohast edasikaebekorda kasutades. Vastastikune eksperdihinnang peaks olema ka võrdlusvahend, et soodustada arengut paremuse poole;

—

võtab kasutusele asjakohase hindajate koolitussüsteemi, et tagada vastastikuste eksperdihinnangute protsessi raames usaldusväärsed, võrdsed ja sidusad hinnangud;

—

tagab, et selle liikmesasutused on täielikult vastutavad kõigi huvitatud isikute ees, et nad teostavad akrediteerimist mittetulundusliku tegevusena, ei soorita vastavushindamisasutuse ülesandeks olevaid toiminguid ega võistle teiste akrediteerimisasutustega. Oma liikmete kaudu peaks EA tagama, et nende akrediteeritud vastavushindamisasutused ei tekitaks majandustegevuses osalejatele tarbetut koormust. Lisaks peavad nende akrediteeritud vastavushindamisasutused oma tegevuses võtma arvesse äriühingute mitmekesisust, nende suurust ja nende tegevuse laadi, tegemata seejuures järeleandmisi nõutava kaitse ja kvaliteedi taseme osas. Lisaks tuleb tagada konfidentsiaalsusega seotud vajalikud nõuded. Samuti eeldatakse, et EA liikmed kasutavad vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja -oskusi, et hinnata ja atesteerida vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust ning teostada akrediteeritud asutuste üle korrapärast järelevalvet. Kui on tegemist asutustega, kes oma tegevusega toetavad ühenduse õigusaktide rakendamist, tuleb tagada vajalik kooskõlastamine ELi/EFTA liikmesriikide riiklike asutustega, võttes arvesse EA liikmesasutuste ja muude riiklike ametiasutuste vastutusalade ja ülesannete lahusust;

—

võimaldab teabevahetust akrediteerimisega seotud küsimustes, mis on olulised eelkõige teadus- ja arendustegevuse puhul. EA peaks abistama Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Võrdlusainete ja -mõõtmiste Instituuti üleeuroopaliste laborite vaheliste võrdluste ja koolitusmeetmete jaoks prioriteetide ja praktilise korra kindlaksmääramisel. Vajaduse korral eeldatakse, et EA soodustab arengut tasemekatsete meetodite ja nende pakkumisega seoses. Lisaks peaks EA tegema vajaduse korral alati koostööd Teadusuuringute Ühiskeskuse Võrdlusainete ja -mõõtmiste Instituudiga algatuste puhul, mille eesmärk on metroloogiliste tegevuspõhimõtete ja tavade levitamine akrediteerimise ja akrediteeritud vastavushindamisteenuste kaudu;

—

on ühenduse pädevusalasse kuuluva tegevuse puhul nii Euroopa Komisjoni ja EFTA kui ka liikmesriikide riiklike asutuste teenistuses;

—

reageerib kiiresti ja asjakohaselt turu erinevatele vajadustele eri sektorites ja riiklike asutuste vajadustele, eelkõige ühenduse õigusaktide rakendamise ja koostamisega seoses. EA teeb kindlaks ühenduse õigusaktide rakendamise puuduvad vahendid ja suurendab sellekohast teadlikkust ning võimaluse korral osaleb, kui palutakse, nende väljatöötamises;

—

võtab pärast liikmesriikide riiklike asutustega konsulteerimist nõuetekohaselt arvesse Euroopa Komisjoni ja EFTA pakutud nõuandeid ja suuniseid akrediteerimisega seotud poliitikaküsimustes;

—

teavitab Euroopa Komisjoni ja EFTAt parajasti väljatöötatavast poliitikast ja tegevusest, mis pakub vastastikust huvi, ning annab regulaarselt aru EA strateegilise ja poliitilise arengu kohta;

—

teeb koostööd sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning loob asjakohase süsteemi, et nad saaksid oma seisukohti avaldada, ja hoiab seda käigus;

—

tagab oma toimingute teostamisel avatuse, läbipaistvuse, võrdse aluse ja pädevuse. Eelkõige peaks juhiste koostamise protsess olema avatud huvitatud isikuid esindavate kõikide asutuste seisukohtadele ja kaastööle. Tuleb tagada korrapärane teabe esitamine riiklikele ametiasutustele ja vastavushindamisasutustele ning vajaduse korral tagada sidusus rahvusvahelise tasandiga;

—

kohustub teostama tõhusat ja kvaliteetset akrediteerimist, mis annab lisaväärtust tervele vastavushindamisturule. Eelkõige eeldatakse, et EA ja selle liikmed töötavad välja ja rakendavad asjakohaseid strateegiaid ja menetlusi tõhususe ja pädevuse pideva paranemise nimel;

—

osaleb aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses akrediteerimise alal ja annab sellest tegevusest aru Euroopa Komisjonile ja EFTA-le;

—

kohustub Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil kohandama olemasolevaid eeskirju tulemusliku vastastikuse eksperdihinnangu jaoks nõnda, et vastastikuse eksperdihinnangu protsess avataks kõikidele riiklikult tunnustatud akrediteerimisasutustele kõikides tehnilistes valdkondades sõltumata nende suurusest ja akrediteeritud vastavushindamisasutuste arvust;

—

võtab ja toetab meetmeid, millega parandatakse Euroopa akrediteerimistegevuse nähtavust ja reklaamitakse Euroopa akrediteerimismudelit;

—

soodustab riikides, kes on esitanud ELi või EFTA liikmeks saamise taotluse, akrediteerimisasutuste arengut, mille eesmärk on nende täielik osalemine EA tegevuses ja selle liikmeks saamine. Annab täieliku liikmesuse, kui asjakohased ja heakskiidetud tingimused on täidetud. Püüab soodustada kvaliteetse infrastruktuuri arengut nendes riikides;

—

teeb koostööd Euroopa Komisjoni, EFTA ja pädevate riiklike asutustega ühenduse ja EFTA nende programmide väljatöötamisel ja elluviimisel, mis käsitlevad tehnilist abi ja koostööd kolmandate riikidega.

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/12

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/15

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/18

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/19

21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/20