ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.112.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 112 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
52. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 112/01 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 ) |
|
2009/C 112/02 |
Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 112/03 |
||
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
2009/C 112/04 |
||
|
V Teated |
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 112/05 |
Eelteatis koondumise kohta – (Juhtum COMP/M.5469 – Renova Industries/Sulzer) ( 1 ) |
|
|
MUUD AKTID |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 112/06 |
||
2009/C 112/07 |
||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
Komisjon
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/1 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 112/01
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
10.12.2008 |
||||
Riikliku abi viitenumber |
N 733/07 |
||||
Liikmesriik |
Prantsusmaa |
||||
Piirkond |
— |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Soutien de l’Agence de l’innovation industrielle en faveur du programme «ISEULT-INUMAC» |
||||
Õiguslik alus |
Régime N 121/2006 |
||||
Meetme liik |
Individuaalne abi |
||||
Eesmärk |
Uurimis- ja arendustegevus |
||||
Abi vorm |
Otsene toetus, Hüvitatav abi |
||||
Eelarve |
Kavandatud abi kogusumma: 54,481 milj EUR |
||||
Abi osatähtsus |
50 % |
||||
Kestus |
9 aastat |
||||
Majandusharud |
Keemia- ja farmaatsiatööstus |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
25.2.2009 |
||||
Riikliku abi viitenumber |
N 274/07 |
||||
Liikmesriik |
Prantsusmaa |
||||
Piirkond |
— |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Programme Mobilisateur pour l'Innovation Industrielle «Solar Nano Crystal» |
||||
Õiguslik alus |
Soutien de l'Agence d'innovation industrielle en faveur des programmes mobilisateurs pour l'innovation industrielle, Régime 121/2006 |
||||
Meetme liik |
Individuaalne abi |
||||
Eesmärk |
Uurimis- ja arendustegevus |
||||
Abi vorm |
Hüvitatav abi |
||||
Eelarve |
Kavandatud abi kogusumma: 20 milj EUR |
||||
Abi osatähtsus |
40 % |
||||
Kestus |
kuni 31.12.2012 |
||||
Majandusharud |
Energia |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
27.2.2009 |
||||
Riikliku abi viitenumber |
N 401/08 |
||||
Liikmesriik |
Sloveenia |
||||
Piirkond |
Občine: Cerkno, Tolmin, Bled, Bohinj, Cerklje na Gorenjskem, Gorenja Vas-Poljane, Gorje, Kranj Preddvor, Radovljica, Šenčur, Škofja Loka, Tržič, Železniki, Žiri, Braslovče, Celje, Dobje, Dobrna, Gornji Grad, Laško, Ljubno, Luče, Mozirje, Nazarje, Polzela, Prebold, Rečica ob Savinji, Rogaška Slatina, Slovenske Konjice, Solčava, Šentjur, Šmartno ob Paki, Šoštanj, Štore, Tabor, Velenje, Vitanje, Vojnik, Vransko, Zreče, Žalec, Makole, Oplotnica, Poljčane, Slovenska Bistrica, Majšperk, Podlehnik, Videm pri Ptuju, Zavrč, Domžale, Kamnik, Komenda, Mengeš, Pivka and Hrastnik |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Pomoč za nadomestilo škode, ki jo je povzročilo neurje s poplavo 18. septembra 2007 (Ministrstvo za okolje in prostor) |
||||
Õiguslik alus |
Zakon o odpravi posledic naravnih nesreč (Uradni list RS, št. 114/05 – uradno prečiščeno besedilo, 90/07 in 102/07); Program odprave posledic neposredne škode na stvareh zaradi posledic neurja s poplavo z dne 18. septembra 2007 (sklep Vlade RS številka: 41008-11/2008/8 z dne 3.4.2008), (http://www.mop.gov.si/fileadmin/mop.gov.si/pageuploads/dokumenti/poplave_program_sanacije_april08.pdf); Uredba o načinu izračuna višine sredstev za odpravo posledic naravnih nesreč na objektih in stanovanjih ter višine hipotekarnih sredstev za obnovo stanovanj (Uradni list RS, št. 36/05). |
||||
Meetme liik |
Abiskeem |
||||
Eesmärk |
Loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine |
||||
Abi vorm |
Otsene toetus |
||||
Eelarve |
Kavandatud abi kogusumma: 3 milj EUR |
||||
Abi osatähtsus |
30 %, 40 %, 60 % |
||||
Kestus |
kuni 2010 |
||||
Majandusharud |
Kõik sektorid |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
5.2.2009 |
||||
Riikliku abi viitenumber |
N 44/09 |
||||
Liikmesriik |
Soome |
||||
Piirkond |
— |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Modifications to the Guarantee scheme for banks' funding in Finland. |
||||
Õiguslik alus |
Valtioneuvoston paatos talletuspankeille ja kiinnitysluottopankeille annetttavien valiaikasten valtiontakausten ehdoista; draft law |
||||
Meetme liik |
Abiskeem |
||||
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
||||
Abi vorm |
Tagatis |
||||
Eelarve |
5 000 milj EUR |
||||
Abi osatähtsus |
— |
||||
Kestus |
2.2009–4.2009 |
||||
Majandusharud |
Finantsvahendus |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
10.3.2009 |
||||
Riikliku abi viitenumber |
N 114/09 |
||||
Liikmesriik |
Ungari |
||||
Piirkond |
— |
||||
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Guarantee scheme under the Temporary Framework („Application of rules relating to aid in form of guarantees under the Temporary Framework for an existing method applied by Garantiqa Hitelgarancia Zrt. to calculate the aid element in guarantees“) |
||||
Õiguslik alus |
Article 12 of Decree 48/2002 (XII. 28.) of the Minister of Finance on the Detailed Rules Pertaining to the Assumption and Drawdown of Budgetary Counter-guarantees; Budget law of the Hungarian Republic for 2009 and 2010 |
||||
Meetme liik |
Abiskeem |
||||
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
||||
Abi vorm |
Tagatis |
||||
Eelarve |
Kavandatud abi kogusumma: 7 700 milj HUF |
||||
Abi osatähtsus |
— |
||||
Kestus |
kuni 31.12.2010 |
||||
Majandusharud |
Kõik sektorid |
||||
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/5 |
Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused
2009/C 112/02
Vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:
Lk 29
Lõigu „0304 11 10” lõppu lisatakse järgmine tekst:
„Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kalade anatoomilise parema ja vasaku külje tükid, s.o need kalaosad, mida nimetatakse fileeks. Mõnikord on need tükid lõigatud otse kala või selle osa küljest, ilma tervet kala eelnevalt fileerimata.”
Lk 30
Lõigu „0304 19 13 kuni 0304 19 39” lõppu lisatakse järgmine tekst:
„Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kalade anatoomilise parema ja vasaku külje tükid, s.o need kalaosad, mida nimetatakse fileeks. Mõnikord on need tükid lõigatud otse kala või selle osa küljest, ilma tervet kala eelnevalt fileerimata. Nii võidakse teha suurte kaladega, nt tuun jmt.”
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) ELT C 133, 30.5.2008, lk 1.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/6 |
Euro vahetuskurss (1)
15. mai 2009
2009/C 112/03
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,3518 |
JPY |
Jaapani jeen |
128,67 |
DKK |
Taani kroon |
7,4465 |
GBP |
Inglise nael |
0,89050 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,6372 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,5023 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
8,8170 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
27,028 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
289,40 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,7095 |
PLN |
Poola zlott |
4,4795 |
RON |
Rumeenia leu |
4,2000 |
TRY |
Türgi liir |
2,1249 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,7924 |
CAD |
Kanada dollar |
1,5894 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
10,4783 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
2,3000 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,9852 |
KRW |
Korea won |
1 693,55 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
11,6846 |
CNY |
Hiina jüaan |
9,2271 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4026 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
14 106,10 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,7982 |
PHP |
Filipiini peeso |
64,313 |
RUB |
Vene rubla |
43,5280 |
THB |
Tai baht |
46,718 |
BRL |
Brasiilia reaal |
2,8330 |
MXN |
Mehhiko peeso |
17,9411 |
INR |
India ruupia |
66,7690 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/7 |
Saksamaa riiklik menetlus piiratud liiklusõiguste andmiseks
2009/C 112/04
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikliga 6 avaldab Euroopa Komisjon järgneva riikliku korra liiklusõiguste jagamise kohta ühenduse asjaomaste lennuettevõtjate vahel, juhul kui liiklusõigused on piiratud kolmandate riikidega sõlmitud lennuliikluse lepingute tõttu.
Teatamine Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeeriumi 29. jaanuari 2009. aasta suunistest, milles käsitletakse Saksamaa piiratud liiklusõiguste jaotamist ühenduse lennuettevõtjatele (õigusakti Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung artikliga 62a, lõiked 2 ja 3) 29. jaanuar 2009.
Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeerium annab käesolevaga teada suunistest, milles käsitletakse Saksamaa piiratud liiklusõiguste jaotamist ühenduse lennuettevõtjatele.
Bonn, 29. jaanuar 2009
Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeeriumi
nimel
STIEHL
LISA
Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeeriumi suunised, milles käsitletakse Saksamaa piiratud liiklusõiguste jaotamist ühenduse lennuettevõtjatele (õigusakti Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung §62a, lõiked 2 ja 3)
1. Üldeesmärgid
Suunised põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusel (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (ELT L 157, 30 aprilli 2004, lk 7; ELT L 195, 2 juuni 2004, lk 3).
Nende eesmärk on tagada läbipaistev ja mittediskrimineeriv otsuste langetamine väheste liiklusõiguste jaotamise ja piiratud määramisvõimaluste kasutamise kohta. Eesmärgid on:
— |
luua piisav kavandamiskindlus kõigile ühenduse lennuettevõtjatele, kellel on õigus taotleda Saksamaa Liitvabariigi ja ühenduse õigusega mittehõlmatud kolmanda riigi vahel kokku lepitud liiklusõigusi, |
— |
edendada ausat konkurentsi ühenduse lennuettevõtjate jaoks õhutransporditeenuste puhul kolmandatesse riikidesse ja tugevdada Saksa lennundussektorit õhutranspordi sektori tasakaalustatud arengu kaudu, võttes piisavalt arvesse õhutransporditeenuste valdkonnas osalevate poolte, sealhulgas õhutranspordi kasutajate ja asjaomaste piirkondade huve ning kaubanduse ja turismiga seonduvaid majanduslikke huve. |
2. Liiklusõiguste jaotamine ja lennuettevõtjate määramine
2.1. Liiklusõigused rahvusvahelise õhutranspordi jaoks antakse tingimustele vastavatele ühenduse lennuettevõtjatele vastavasisulise taotluse korral Õigusi võib piirata või tühistada. Liiklusõigused antakse lennuettevõtjatele õigusakti Luftverkehrsgesetz [lennuliiklusseadus] § 21 kohase liiniloa andmise menetluse osana, võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ja mõne kolmanda riigi vahelistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimusi
2.2. Kui liiklusõigused ja määramise võimalused on vabalt või piisavalt kättesaadavad ja kui kõik lennuliiklusseaduses sätestatud tingimused on täidetud, jaotatakse liiklusõigusi korrapäraselt kõigile taotlejatele ning Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeerium määrab õigusi korrapäraselt kolmanda riigi lennuettevõtjatele. Sellega seoses on õhutranspordiga tegelevate ametiasutuste ülesanne tagada, et kahepoolsete õhutransporditeenuste puhul oleks võimalik aus konkurents, nagu see on sätestatud kahepoolsetes lennuliikluse lepingutes.
2.3. Kui saadud taotluste arv on suurem kui vabalt kättesaadavad liiklusõigused ja määramise võimalused, tuleb enne vajaliku lennundusloa andmist või lennuettevõtja määramist kohaldada mittediskrimineerivat ja läbipaistvat jaotamismenetlust.
3. Otsustamiskriteeriumid
Jaotamismenetluse osana hinnatakse korrapäraselt järgmisi aspekte, võttes arvesse kahepoolsetes lennuliikluse lepingutes sätestatud tingimusi:
— |
väheste õiguste parim võimalik kasutamine lisalendude pakkumise kaudu, pidades silmas teenuste osutamise algusaega ja õhusõiduki olemasolu taotluse esitamise ajal, |
— |
kavandatavate teenuste kvaliteet, näiteks teenuste liik (vahemaandumisteta lend, otselend või ümberistumisega lend, koodi jagamisel põhinevad teenused), lennuettevõtja kuulumine allianssi või sarnasesse süsteemi, ümberistumise võimalus, reisiaeg, kasutatav õhusõiduk, piletihinna poliitika, |
— |
pakutavate lendude usaldusväärsus, taotleja lennuliinidega seonduvad majanduslikud ning pikaajalised tegevus- ja tehnilised näitajad, ELis registreeritud või liisitud õhusõidukite kasutamine või selliste renditud õhusõidukite kasutamine, mis ei ole ELis registreeritud, |
— |
kasutajasõbralikkus (konkreetsetel turgudel transpordikasutajatele eri lennuettevõtjate valimise võimaluse pakkumine), õhutransporditeenuste kättesaadavus tarbijatele (broneerimisvõimalused, kontaktpunktid ja müügikontorid), |
— |
uutele kandidaatidele võimaluste loomine turule sisenemiseks, võttes arvesse uute pakutavate teenuste mõju (nt täiendavad detsentraliseeritud lennuühendused), |
— |
väheste ressursside ja keskkonnaga arvestamine (kesksete lennujaamade võimsuse täielik ärakasutamine, saabumis- ja väljumisajad, kasutatava õhusõiduki suurus, müratase ja kahjulike ainete heited), |
— |
ühistranspordi huvide tagamine (lennuliiklusseaduse §21, lõige 1), võttes arvesse nende teenuste tähtsust Saksamaa ja Euroopa lennunduse jaoks, konkurentsiolukorda eri allturgudel, ressursside nappust ja turul juba olemasolevate lennuettevõtjate konsolideerumist, |
— |
olemasolevad määramised. |
Lisaks võib arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, tingimusel et enne taotluste kohta lõpliku otsuse langetamist teavitatakse taotlejaid nendest tingimustest piisavalt ette.
Liiklusõigusi tuleb eristada olemasolevatest teenindusaegadest koordineerivas lennujaamas. Teenindusaegu jagatakse teisel õiguslikul ja menetluslikul alusel. Seepärast ei anna lennuettevõtjale lennujaama koordinaatori poolt antud teenindusaeg talle liiklusõiguse kasutamise õigust. Samuti ei anna eraldatud liiklusõigus konkreetse teenindusaja kasutamise õigust.
4. Menetluseeskirjad
Taotluse korral annab Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeerium kõigile turuosalistele mittediskrimineerival alusel põhjalikku teavet kolmandale riigile vabalt kättesaadavate Saksamaa liiklusõiguste kohta.
Selleks korraldatakse ministeeriumis korrapäraseid arutelukoosolekuid, millest võtavad osa ka õhutranspordiga tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas Saksa liiklusõiguste omandamisest huvitatud ühenduse lennuettevõtjaid esindavad Euroopa õhutranspordi liidud.
4.1. Taotluse esitamise õigus
Järgmisel ettevõtjal on õigus taotleda Saksamaa liiklusõigusi ja nende määramist kolmanda riigi suhtes: lennuettevõtja, kelle peakontor on Euroopa Ühenduse lennundusõiguse kohaldamise piirkonnas (ühenduse lennuettevõtja) ja kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31 oktoobri 2008, lk 3), tingimusel et:
a) |
tema peakorter on Saksamaal või |
b) |
tema tegevuskoht on Saksamaal, mida vastavalt ühenduse nõuetele kinnitab Luftfahrt-Bundesamt (Saksamaa lennuamet). Taotlus sellise kinnituse saamiseks tuleb lennuametile esitada liiklusõiguste taotluse osana. |
4.2. Liiklusõiguste taotluse esitamine
4.2.1. Liiklusõiguste jaotamise saksakeelsed taotlused tuleb lennuametile esitada kirjalikult iga aasta 1. maiks järgmise talvise lennuperioodi jaoks ja iga aasta 1. novembriks järgmise suvise lennuperioodi jaoks Kui esitatud taotluste arvu tõttu tuleb läbi viia jaotamismenetlus, võetakse arvesse vaid tähtaegselt esitatud taotlusi. Taotlusi juba käimasoleva lennuperioodi kohta võetakse arvesse vaid siis, kui liiklusõigused on vabalt kättesaadavad.
4.2.2.
Põhimõtteliselt määratakse lennuettevõtjale liiklusõigused kolmanda riigi suhtes ainult siis, kui konkreetsete kavandatavate teenuste jaoks on antud lennuliiklusseaduse §21 kohane luba.
4.3. Taotlemisdokumendid
Väheste liiklusõiguste saamist või piiratud võimalikku määramist taotlevad lennuettevõtjad peavad esitama järgmised andmed:
— |
iganädalaste lendude arv, algus- ja sihtlennujaam, lendude liigid (reisijate- ja/või kaubavedu), |
— |
lennuliinid: vahemaandumiseta lennud/vahemaandumiste või ümberistumiste arv, olemasolevad koodi jagamisel põhinevad ühendused, lennuaeg, |
— |
teenuste osutamise alguskuupäev, |
— |
kas kavandatakse aastaringset või hooajalist tegevust, |
— |
kasutatav lennuk (lennuki mudel, sealhulgas istekohtade arv), |
— |
võimaluse korral andmed allianssi kuulumise kohta, pakutavad ühendused, |
— |
reisijate saamise strateegia (broneerimine üksikisikute poolt, korraldatud reisid), |
— |
reisijatele osutatavad teenused (nt pakutavad transpordikategooriad, pagasi transport sihtkohta), |
— |
piletihind (hinnatase ja struktuur), |
— |
selgitus, kas ollakse huvitatud täieliku taotletud lennuprogrammi alustamisest või kas jaotatavaid õigusi kavatsetakse kasutada vaid osaliselt, |
— |
vajaduse korral lennuameti kinnitus selle kohta, et ettevõtja tegevuskoht on Saksamaal, lennuettevõtja lennutegevusluba. |
Kõigilt taotlejatelt võidakse küsida täiendavat teavet nende taotluste kohta.
4.4. Otsus taotluse kohta
4.4.1.
a) Punkti 2.3 kohase jaotamismenetluse viib läbi Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeerium koostöös lennuametiga. Neist viimane edastab kooskõlas punktiga 4.2.1 Saksa transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeeriumile tähtaegsed taotlused liiklusõiguste jaotamise kohta.
b) Punktis 3 sätestatud kriteeriumide alusel otsustab ministeerium lennuettevõtjate poolt taotletud liiklusõiguste jaotamise ja teavitab oma otsusest lennuametit.
c) Lennuamet teavitab lennuettevõtjaid lennuliiklusseaduse §21 kohaselt taotletud liinilubade andmise või nende andmisest keeldumise osana nendest otsustest, mis käsitlevad lennuettevõtjate taotlusi liiklusõiguste jaotamiseks. Kui lennuettevõtja taotlust konkreetsete lennuõiguste saamiseks ei saa heaks kiita ja taotletud liiniluba ei saa seepärast anda, tuleb lennuettevõtjale kirjalikult edastada keeldumise üksikasjalikud põhjused
d) Õigusakti Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung paragrahvi 63b kohaselt esitatud lennuplaanide kontrollimisel võtab lennuamet arvesse jaotamismenetluse tulemust.
4.4.2.
Piiratud määramisvõimaluste puhul otsustab ministeerium punktis 3 sätestatud kriteeriumide alusel, millist lennuettevõtjat on võimalik määrata ja teavitab määramisest asjaomast kolmandat riiki.
4.5. Liinilubade aegumine ja määramise kehtetuks tunnistamine
Kui lennuameti poolt jaotatud liiklusõigusi ei kasutata üle kuue kuu, siis liiniluba aegub (lennuliiklusseaduse §21, lõige 1, lause 3 koostoimes §20, lõike 3, lausega 5).
Kui liiklusõigusi, mille lennuamet jaotas tingimusel, et lennuteenuse osutamist alustatakse hiljemalt mingil konkreetsel ajavahemikul pärast loataotluses teatatud lennuliini alguskuupäeva, ei ole selle ajavahemiku jooksul kasutatud, võib selle tulemusena liiniluba aeguda enne lõikes 1 määratletud tähtaja möödumist (lennuliiklusseaduse §21, lõige 1, lause 3 koostoimes §20, lõike 2, lausega 1).
Seejärel jaotab lennuamet liiniloa aegumise tulemusena vabanenud liiklusõigused ümber.
Kui liiniluba aegub, tühistab ministeerium vajaduse korral ühenduse lennuettevõtja määramise kolmanda riigi suhtes.
5. Otsuste läbivaatamine
Haldusmenetlust käsitlevate Saksa õigusaktide sätete kohaselt võib mis tahes asjaomane lennuettevõtja taotleda lennuametis jaotamismenetluse alusel tehtud liiklusõigust käsitlevate otsuste läbivaatamist.
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Komisjon
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/11 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum COMP/M.5469 – Renova Industries/Sulzer)
(EMPs kohaldatav tekst)
2009/C 112/05
1. |
8. mail 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Renova Industries Ltd. (edaspidi „Renova Industries”, Bahama, mis kuulub kontserni Renova Group, Venemaa) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Sulzer AG (edaspidi „Sulzer”, Šveits) üle. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 2 2964301 või 2967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5469 – Renova Industries/Sulzer):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
MUUD AKTID
Komisjon
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/12 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine
2009/C 112/06
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„CRUDO DI CUNEO”
EÜ nr: IT-PDO-0005-0490-05.09.2005
KPN ( X ) KGT ( )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi |
: |
Ministero delle Politiche Agricole e Forestali |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Tel. |
: |
+39 0646655106 |
|||
Faks |
: |
+39 0646655306 |
|||
E-post |
: |
saco7@politicheagricole.gov.it |
2. Taotlejate rühm:
Nimi |
: |
Consorzio di Promozione e Tutela del Prosciutto di Cuneo |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Tel |
: |
+39 0171942008 |
|||
Faks |
: |
+39 0171942023 |
|||
E-post |
: |
chiara.astesana@astesanaspa.it |
|||
Koosseis |
: |
tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( ) |
3. Toote liik:
Klass1.2. – |
Lihatooted |
4. Spetsifikaat:
(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus:
„Crudo di Cuneo”
4.2. Kirjeldus:
Toote „Crudo di Cuneo” tootmiseks võib kasutada üksnes selliste sigade värskeid jalgu, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud määratletud tootmispiirkonnas.
Singi „Crudo di Cuneo” valmistamisel võib kasutada Itaalia Large White'i ja Landrace'i tõu või genotüübi sigu, kelle tõugu on parandatud Itaalia tõuraamatu kohaselt (Libro Genealogico Italiano) või nimetatud tõugu kultide järeltulijaid; Itaalia tõuraamatu kohaselt parandatud Itaalia Duroc'i tõugu kultide järeltulijaid, ja muud tõugu kultide või hübriidkultide järeltulijaid, kui need on aretatud vastavalt selektsiooni- ja ristamisskeemidele, mille eesmärgid ei ole vastuolus Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega raskete sigade tootmise kohta.
Söödakogus on koostatud loomade vajaduste katmiseks kolme järgneva etapi jooksul: põrsaste üleskasvatamine, eelnuumamine ja nuumamine:
1. |
PÕRSASTE ÜLESKASVATAMINE (eluskaal kuni 30 kg)
|
2. |
EELNUUMAMINE (eluskaal 30–80 kg
|
3. |
NUUMAMINE (eluskaal kuni 80–156 kg)
|
Selle etapi jooksul on keelatud kasutada toidujäätmeid, kalaõli (rohkem kui 40 kg eluskaaluga loomade puhul), rohkem kui 4 % õlisisaldusega õlikooke (rohkem kui 120 kg eluskaaluga loomade puhul), kondiitritööstuse jäätmeid, tahket leiba (alates 60 kg eluskaalust kuni tapamajja viimiseni), mis tahes jäätmeid ja loomajahu ning riisi kõrvalsaadusi.
Söödas kasutatav tooraine on peamiselt pärit piirkonnast, kus toodet „Crudo di Cuneo” valmistatakse ning suur osa teraviljast on kasvatatud põllumajandusettevõtetes, kus ka sigu kasvatatakse.
Iga etapi nõuded võivad varieeruda olenevalt looma kasvumäärast või erakordselt soojast suvest tingitud ebatavalistest ilmastikuoludest.
Enne tarbimiseks ringlusse lubamist peab toode „Crudo di Cuneo” valmistamisprotsessist alates olema valminud vähemalt 10 kuud; kaal (pärast valmimist): 7–10 kg; lõikepind on ühtlast punast värvi; välimine ja sisemine pehme tailihaosa on tihke, mitte sültjas; nähtav (välimine) rasvakiht on valge, servast kollane ja tihke, mitte libe; lõhn ja maitse lõikamisel: aromaatne, küps, mahe; sisemine rasv on valge ja väikestes kogustes olemas peamise lihaskoe vahel ja sees; puudub igasugune ebanormaalne lõhn. Torkamisel ei tohi rasval olla rääsunud, piima- ega kala- või muud ebatavalist lõhna. Reielihase tailihaosa keemiline koostis peab olema järgmises vahemikus: 4,5 %–6,9 % soola; niiskusesisaldus 57 %–63 %; proteolüütilised ühendid 22 %–31 %. Välised anomaaliad puuduvad: kamar ja luu peavad olema terved, ilma paakunud või eriti pehmete kohtadeta. Lõikepinna värvus: ühtlane, ilma laikude või triipudeta.
4.3. Geograafiline ala:
Toote „Crudo di Cuneo” toomispiirkond asub Liguuria Alpide (colle di Cadibona’st quello di Nava’ni), mereäärsete Alpide (colle di Tenda mäemassivini) ja Cotti Alpide vahel. Kõnealused mägipiirkonnad moodustavad U-kujulise kõrgplatoo, mida põhja-lõuna suunal läbivad Tanaro ja Po jõed ning nende lisajõed. Kõnealune piirkond hõlmab Cuneo ja Asti provintsid ning Torino provintsi järgmised haldusüksused: Airasca, Andezeno, Arignano, Baldissero Torinese, Bibiana, Bricherasio, Buriasco, Cambiano, Campiglione Fenile, Candiolo, Cantalupa, Carignano, Carmagnola, Castagnole Piemonte, Cavour, Cercenasco, Chieri, Cumiana, Frossasco, Garzigliana, Isolabella, Lombriasco, Luserna S. Giovanni, Lusernetta, Macello, Marentino, Mombello di Torino, Montaldo Torinese, Moriondo Torinese, None, Osasco, Osasio, Pancalieri, Pavarolo, Pecetto Torinese, Pinerolo, Pino Torinese, Piobesi Torinese, Piossasco, Piscina, Poirino, Pralormo, Prarostino, Riva, Roletto, Rora’, S. Secondo di Pinerolo, Santena, Scalenghe, Trofarello, Vigone, Villafranca Piemonte, Villastellone ja Vinovo. Tänu piirkonnas valitsevate tuulte tõttu säilivale stabiilsele niiskustasemele (50 %–70 %) ja mõõdukale aasta keskmisele temperatuurile (ilma suurte kõikumisteta talvel ja suvel) on võimalik toote „Crudo di Cuneo” ühtlane valmimine, mis tagab tootele iseloomulikud proteolüütilisted parameetrid ja väikese niiskusesisalduse.
4.4. Päritolutõend:
Tootmisprotsessi igas etapis peab toimuma järelevalve, milles dokumenteeritakse igas tootmisjärgus sissetulevad ja väljaminevad tooted. Sellega ning kontrolliasutuse hallatavasse ametlikku registrisse tehtud põllumajandustootjate, lihunike, lõikajate, töötlejate, pakendajate ja viilutajate sissekannete ning kõnealusele asutusele toodetud kogustest õigeaegse teatamisega tagatakse jälgitavus mõlemas suunas kogu tootmisahela ulatuses. Kontrolliasutus kontrollib vastavalt toote spetsifikaadile ja vastava kontrollikava sätetele kõiki asjaomastesse registritesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
4.5. Tootmismeetod:
Toote „Crudo di Cuneo” tootmisel ei ole lubatud kasutada külmutatud seajalgu. Kultide ja aretusemiste liha ei tohi kasutada. Tootmisprotsessis kasutatud seajalad peavad olema pärit loomalt, kes on tapetud 24 või enam tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi varem. Pärast rümpade poolitamist ja tükeldamist soolatakse liha sisse kuiva või osaliselt niiske soolaga. Soolas võib olla vähesel määral purustatud musta pipart ja äädikat ning seda võib segada vürtside või vürtsiekstraktidega või looduslike antioksüdantidega. Säilitusained ei ole lubatud. Pärast vähemalt kaks nädalat kestvat soolamist lastakse seajalgadel vähemalt 50 päeva valmida. Toode „Crudo di Cuneo” laagerdub seejärel soolamise algusest kuni kümnenda kuu lõpuni. Laagerdumise (sugnatura) jooksul toimub singi rasvatamine, st searasva, soola, riisi- või nisujahu segu määritakse ühtlaselt lihaskoele; seda tehakse kas üks kord viienda ja seitsmenda kuu või teist korda neljanda ja kaheksanda kuu vahelisel ajal. Lubatud on kasutada musta või valget jahvatatud pipart. Kaitstud päritolunimetusega toote „Crudo di Cuneo” tootmiseks võib kasutada üksnes kõrgete heaolu standardite kohaselt kasvatatud loomadelt saadud seajalgu. Selliseid standardeid on võimalik tagada, kui loomadele ei tekitata sigala- ega veostressi ei üleskasvatamise, eelnuumamise ega nuumamise etapis. Lisaks sellele peab põllumajandusettevõte tagama, et nuumamisetapi tulemused on kooskõlas lõpptootele iseloomulike tunnustega. Toodet „Crudo di Cuneo” iseloomustab õige kogus välisrasva. Seepärast peavad loomad olema sündinud ja kasvanud tootmispiirkonnas.
Tapmine peab samuti toimuma tootmispiirkonnas, osaliselt seepärast, et tapmise ja liha töötlemise vahel ei tohi mööduda rohkem aega, kui selleks ette nähtud, ning osaliselt seepärast, et pikamaavedu võib põhjustada muljutisi ning hematoome ja vermeid, mis võivad töötlemisnõudeid rikkuda.
Punktis 4.6 esitatud sinkide töötlemine ja laagerdumine on tihedalt seotud tootmispiirkonna inim- ja loodusaspektidega; seetõttu on toote „Crudo di Cuneo” tootmine piiratud kõnealuse piirkonnaga.
4.6. Seos piirkonnaga:
Seos kaitstud päritolunimetuse tootmispiirkonna, seakasvatuse, toote „Crudo di Cuneo” valmistamise ja laagerdamise vahel ulatub ammustesse aegadesse. Piirkonna erilised mulla- ja kliimatingimused eristavad seda teistest aladest ning annavad tootele iseloomulikud, lõpptarbija poolt kergesti äratuntavad kvalitatiivsed tunnused.
Toote „Crudo di Cuneo” soolasisaldusega tihedalt seotud niiskusesisaldus on tingitud mäestikutuultest, mis puhuvad päeva jooksul eri suundadest ning vähendavad õhuniiskust. See on toote optimaalseks laagerdumiseks vältimatu ning otsustava tähtsusega selle väikese niiskusesisalduse, laagerdumise kestuse ja proteolüüsi näitajate jaoks.
Tihedat seost toote ja keskkonna vahel kujutavad endast ka kasutatud toorained, mille omadustest oleneb singi proteolüüs. Cuneo piirkonnas kasvatatakse sigu põllumajandusettevõtetes, mille asukoha kõrgus on keskmiselt 350 meetri merepinnast, kus talveudu ja suvepõua puudumine mõjub soodsalt loomade tervisele. Liha laagerdumise kiirendamisele aitavad lisaks tervislikule õhule ning puhtale veele kaasa ka tervislik ja looduslik, kohalikest teraviljadest toodetud sööt. Proteolüüs on seotud liha välispinnal arenevate mikroorganismidega: oskustööliste teostatud kerge soolamine tagab selle, et seni seajala liha sees olnud niiskus tõuseb kapillaare pidi välispinnale. Selle tõttu tekivad singi tailihaosa välispinnal kergelt suurenenud niiskusega mikroklimaatilised tingimused; see soodustab hallitus- ja pärmiseente teket, mis tailiha proteiine lagundades vabastavad peptiide, mõjutades sellega oluliselt toote „Crudo di Cuneo” nii maitset kui lõhna.
Sajandeid on inimene oluliselt panustanud kaitstud päritolunimetuse kvaliteeti ja tarbijate hulgas saavutatud heasse mainesse, täiustades eri valmistamistehnikaid, mida on põlvest põlve edasi pärandatud kuni tänapäevani. 1618. aastast pärit teoses „Clypeo del gentilhuomo” on Guglielmino Prato üksikasjalikult kirjeldanud Piedmonti norcini (singimeister) oskustööd.
Toote „Crudo di Cuneo” tarbimine on aadliperede, kloostrikoolide ja kloostrite singitellimusi kajastavate arvukate ajalooliste tõenditega hästi dokumenteeritud. Suureneva nõudluse tõttu rajati mitmeid uusi töötlemisettevõtteid.
Kaitstud geograafilise tähisega toode „Crudo di Cuneo” on mitmete inim- ja keskkonnategurite kombinatsiooni tulemus, millel on aegade jooksul olnud mõju lõpptootele ning mis on kaasa aidanud selle kvalitatiivsetele omadustele.
4.7. Kontrolliasutus:
Kontrolliasutus vastab standardile EN 45011.
Nimi |
: |
I.N.O.Q. — Istituto Nord Ovest Qualità — Società Cooperativa a r.l. |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Tel. |
: |
+39 0172911323 |
|||
Faks |
: |
+39 0172911320 |
|||
E-post |
: |
inoq@inoq.it |
4.8. Märgistus:
Tarbimiseks ringlusse lubatud kaitstud päritolunimetusega tootel „Crudo di Cuneo” peab olema toote päritolu ja määratlust tõendav eristatav tempel. Ettevõttes lüüakse logot kujutav tempel singi kahele suurimale küljele.
Kaitstud päritolunimetusega toote „Crudo di Cuneo” pakenditele ja märgistele või muudele tootele kinnitatud siltidele, seotud nöörivõrudele ja lipikutele peab olema selgelt loetavalt, kustumatult ja kõikidest muudest andmetest kergesti eristatavalt trükitud: iseloomulik, üheselt mõistetav logo, komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artiklis 14 osutatud ühenduse sümbol ning identifitseerimisnumber, mis on antud kontrollisüsteemiga hõlmatud igale tootjale. Kaitstud päritolunimetusega toote „Crudo di Cuneo” logo kaks põhikomponenti toote tuvastamiseks on singi stiliseeritud kujutis ning kolmnurk või kiil (itaalia keeles: „il cuneo”), mis iseloomustab provintsipealinna Cuneo kiilukujulist geograafilist asukohta kahe jõe vahel.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
16.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/17 |
Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 kohase taotluse avaldamine
2009/C 112/07
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„MARRONE DI CAPRESE MICHELANGELO”
EÜ nr: IT-PDO-0005-0455-12.04.2005
KPN ( X ) KGT ( )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi vastutav talitus:
Nimi |
: |
Ministero Delle Politiche Agricole E Forestali |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Telefon |
: |
+39 0646655104 |
|||
Faks |
: |
+39 0646655306 |
|||
E-post |
: |
saco7@politicheagricole.gov.it |
2. Taotlejate rühm:
Nimi |
: |
Comitato Promotore per il riconoscimento della D.O.P. „Marrone di Caprese Michelangelo” |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Telefon |
: |
+39 0575791114/0575791009 |
|||
Faks |
: |
+39 0575730510 |
|||
E-post |
: |
moronline79@inwind.it |
|||
Koosseis |
: |
tootjad/töötlejad ( X ) muud ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.6 |
Värske või töödeldud puuvili, köögivili ja teravili |
4. Spetsifikaat
(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimi:
„Marrone di Caprese Michelangelo”
4.2. Kirjeldus:
Nii värske kui ka kuivatatud „Marrone di Caprese Michelangelo” tootmisel kasutatakse „Marrone” sordi kohaliku ökotüübi „Marrone di Caprese Michelangelo” vilju. Värskel kastanil on tarbimise seisukohalt järgmised karpoloogilised omadused: pähklite puhul: helepruun koor eri intensiivsusega kastanpruunide triipudega, ellipsikujuline või ümar või, pähklituuma enda puhul, peaaegu nelinurkne kuju. Elevandiluuvalge viljaliha, mis on vaid veidi kinni seemnekestas ja mille lõhn meenutab veidi mandlit ja vaniljet. Tarbimisel peavad kuivatatud kastani omadused olema järgmised: rikkumata, terve pähkel, millest mitte üle 5 % võib olla deformeerunud, ussiaukudega või hallitusseente kahjustatud. Elevandiluu või hele-õlgkollase värvusega.
4.3. Geograafiline piirkond:
Kaitstud päritolunimetusega „Marrone di Caprese Michelangelo” toodet toodetakse Arezzo provintsi järgmiste haldusüksuste mägipiirkondades: Caprese Michelangelo haldusüksuse kogu haldusterritoorium ja Anghiari haldusüksuse põhjapoolne osa, st alates teest nr 57 („Catenaia”), mis on halduspiiriks Caprese Michelangelo haldusüksusega, kuni Sabbiano haldusüksuse piirini.
4.4. Päritolutõend:
Tootmisprotsessi iga etappi tuleb jälgida ning igas etapis tuleb dokumenteerida kõik sissetulevad ja väljaminevad tooted. Lisaks sellele on toote jälgitavus ühest otsast teise tootmisahela mõlemas suunas tagatud ka tootjate, haritavate maade, kuivatite ja pakendajate registreerimise kaudu spetsiaalsetes nimekirjades, mida peab kontrolliasutus. Kõiki vastavatesse nimekirjadesse kantud juriidilisi ja füüsilisi isikuid kontrollib kontrolliasutus vastavalt toote spetsifikaadile ja asjakohasele kontrollikavale. Tooteid, mille puhul kontrolliasutus tuvastab, et need ei vasta toote spetsifikatsioonile, ei tohi kaitstud päritolunimetuse „Marrone di Caprese Michelangelo” all müüa.
4.5. Tootmismeetod:
Spetsifikatsioonis on eelkõige sätestatud, et kastanisaludes peab istutustihedus olema kuni 120 puud hektari kohta. Kuni 10 % taimedest võivad tolmlemise eesmärgil olla teistest sortidest. Saaki saab koristama hakata alates 20. septembrist, kuid seda ei tohi teha oksi raputades või muid mehaanilisi ja/või keemilisi meetodeid kasutades, et ennetada või kiirendada viljade puult pudenemist. Lubatud on mehaaniline korjamine, sobivate masinate abil kestade eraldamine, kestahunnikute mehaaniline muljumine ja lehtede koristamine mehaanilise ventilaatoriga, eeldusel, et need ei kahjusta toote omadusi. Värskelt tarbimiseks võib kasutada üksnes „Marrone” sordi vilju. Sorteeritakse käsitsi, et eemaldada haigusetekitajate või muude tegurite kahjustatud viljad. Maksimaalne viljade protsent, mis ei vasta eespool esitatud omadustele, ei tohi ületada 5 % kogukaalust. Kilogrammi kohta ei tohi olla rohkem kui 90 vilja. Vilju ei ole vaja puhastada. „Marrone” sordi vilju kasutatakse kuivatatud kastanite tootmisel. Toode kuivatatakse ja seejärel viljad kooritakse. Kuivatatakse traditsioonilisel meetodil, kasutades puuküttega või kuumõhkkuivatit. Seda tehakse 40 päeva jooksul alates sellest, kui kastanid on asetatud kuivatusrestidele. Kastaneid kooritakse mehaaniliselt. Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kontroll, peab tootmine ja pakkimine toimuma tootmisala piires. Kaitstud päritolunimetusega „Marrone di Caprese Michelangelo” toode tuleb pakkida käesoleva tootekirjelduse punktis 4.3 kirjeldatud alal, et vältida toote kahjustamist korjamise, pakkimise ja transpordi vahele jääva pika ajavahemiku tõttu ning üleliigseid toiminguid. Koristamise ajal on kastanid toored ja koos viljakestaga ning võivad hunnikusse kuhjamisel eraldada kuumust. See võib koos suure niiskusesisaldusega viia hallitusseente levimiseni, mädanemiseni või ebameeldiva lõhna tekkeni ning halvendada oluliselt toote kvaliteeti. Seetõttu on oluline viivitamatu pakkimine.
4.6. Seos piirkonnaga:
„Marrone di Caprese Michelangelo” eriomadus on amiidide kõrge tase, mis tuleneb selle maa-ala pidevast veesisaldusest, kus kastaneid kasvatatakse. Muud amiidide kuhjumist põhjustavad tegurid on kastanipuude asetsemine, mis tagab, et neile paistaks alates varahommikust päike (mistõttu suvine kaste hajub kiiremini), geomorfoloogia ja kõrgus merepinnast, mis tagavad pideva ja mõõduka loomuliku ventilatsiooni. Lehestikule langev optimaalne valgushulk tuleneb väikesest istutustihedusest, harvendamisest ja okste asetusest. Toote järjepideva, traditsioonilise ja unikaalse iseloomu määravad erilised mulla- ja kliimategurid. Maa koosneb pruunmullast, happelisest pruunmullast ja leostunud pruunmullast, mille süsinikusisaldus on tavaliselt null või väga madal, mistõttu see on happeline või alahappeline. Kliima on subkontinendile omane, olles keskmiselt karmi talve ja pehme suvega ning piirkonna muutuv sademete hulk on 800 mm aastas. Kõigi nende tegurite koosmõju annab tootele tüüpilised morfoloogilised ja organoleptilised omadused, mille tõttu see on kõrgelt hinnatud ja kergesti äratuntav.
Caprese piirkonna kastanisalusid on kõikjal Alpe di Catenaria nõlvadel. Kohalik kogukond on põlvkondade jooksul järginud metsaistutamise süsteemi, mis sai alguse 9. ja 10. sajandil Arimanni valitsemisajal. Sellest ajast saadik on metsik kastanipuu pookimise teel aegamisi arenenud kodukastaniks ja kastanipuude hooldamine on olnud peamine tegevus peaaegu igas kohalikus perekonnas. Kastanite kasvatamine on seega olnud kõigi piirkonna elanike peamine toidu- ja sissetulekuallikas. Lastelaulud, rahvalaulud ja paljud traditsiooniliste kohalike roogade retseptid on tekkinud seoses kastanitootmisega ja need on säilinud kuni tänapäevani.
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi |
: |
Camera Di Commercio Di Arezzo |
|||
Aadress |
: |
|
|||
Telefon |
: |
+39 05753030 |
|||
Faks |
: |
+39 0575300953 |
|||
E-post |
: |
segreteriagenerale@ar.camcom.it |
4.8. Märgistus:
Värske toote pakkimiseks on ette nähtud 1-, 2-, 3,5-, 10- või 25-kilogrammised pitseeritud konteinerid. Märgistusel peab suuremas kirjas kui muu teave olema tekst „Marrone Di Caprese Michelangelo” Ja „Denominazione Di Origine Protetta” Ning Tekst „Prodotto Della Montagna” (mägitoode). Kohustuslikud on kaitstud päritolunimetuse (KPN) logo ja pakendamiskoht. Kuivatatud toote pakkimisel tuleb kasutada 0,5-, 1-, 2-, 3,5-, 10- või 25-kilogrammiseid pitseeritud konteinereid. Märgistusel peavad suuremas kirjas kui muu teave olema tekst „Castagne secche Marrone Di Caprese Michelangelo” ja „Denominazione Di Origine Protetta” ning tekst „Prodotto Della Montagna”. Kohustuslikud on kaitstud päritolunimetuse (KPN) logo ja pakendamiskoht. Toote logo on stiliseeritud kastan, mille põhiosa raamib Michelangelo Buonarroti pilti, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud toote spetsifikaadis.
Denominazione d’ Origine
Protetta
Prodotto della Montagna
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.