9.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 107/1

Komisjoni teatis – Joogipakendid, pandisüsteemid ja kaupade vaba liikumine

2009/C 107/01

1. SISSEJUHATUS

Pakendamine etendab ühiskonnas ja majanduses elutähtsat rolli. Pakendid on kaasaegse kaubakäitluse asendamatu koostisosa, kuid varem või hiljem saavad ka pakendid jäätmeteks. 2006. aastal tekkis ELis ligikaudu 81 miljonit tonni pakendijäätmeid. Selleks et vähendada pakendijäätmete keskkonnamõju ja lõplikku kõrvaldamist nõudvate jäätmete koguseid, on direktiiviga 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) (1) kehtestatud meetmed, mis aitavad vältida pakendijäätmete teket, samuti meetmed, mille eesmärk on pakendijäätmete korduvkasutamine, ringlussevõtt ning muul viisil taaskasutamine. Selle direktiiviga seatakse liikmesriikidele kohustus tagada, et kasutatud pakendite kogumiseks ja korduvkasutamiseks, samuti pakendijäätmete ringlussevõtuks ning muul viisil taaskasutamiseks luuakse käitlussüsteemid, mis võimaldavad leida nende jäätmete käitlemiseks kõige sobivama lahenduse. Sel eesmärgil seatakse direktiivis esikohale pakendijäätmete teket takistavad meetmed, millele järgnevad samuti oluliste põhimõtetena pakendite korduvkasutamine, pakendijäätmete ringlussevõtt ja muud taaskasutamise viisid.

Liikmesriikides rakendatakse pakendite korduvkasutamist eri tüüpi pakendite puhul. Teatavates valdkondades toimib see süsteem väga hästi, näiteks kastide ja kaubaaluste jm veopakendite puhul, samuti hotellide, restoranide ja toitlustuse sektoris kasutavate joogipakendite puhul. Seevastu teistes sektorites oleks korduvkasutussüsteemide edendamiseks (sõltumata nende tegelikust kaubanduslikust tasuvusest) vaja riiklikku sekkumist. Suurem osa pakendite korduvkasutamisega seotud arutelusid Euroopa Liidus keskendub siiski tarbijale mõeldud joogipakenditele (ligikaudu 20 % pakendite kogukaalust). (2)

Liikmesriigi tasandil võetavatel regulatiivmeetmetel, mille eesmärk on joogipakendite korduvkasutussüsteemide loomine, võib küll olla soodne mõju keskkonnale, aga need meetmed võivad samas lõhestada siseturgu. Kui ettevõtja tegutseb mitmes liikmesriigis, võivad sellised süsteemid takistada tal siseturu pakutavatest ärivõimalustest kasusaamist. Selline ettevõtja ei saa müüa oma toodet kõikidel turgudel samas pakendis, vaid ta peab kohandama toote pakendit iga liikmesriigi nõuetele, mis toob tavaliselt kaasa lisakulutusi.

Kõnealuses valdkonnas jääb piiratuks ka siseturu toimimist tagava direktiivi 94/62/EÜ ühtlustav mõju. Küll aga tuleb nimetatud direktiivi sätteid tõlgendada ühenduse õiguse üldpõhimõtteid ja EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi (eriti EÜ asutamislepingu artikleid 28–30, 81, 82, 86 ja 90) silmas pidades.

Direktiiv 94/62/EÜ on tunduvalt lähendanud ringlussevõtu määrasid eri liikmesriikides ning direktiivi 98/34/EÜ (3) kohane teatamismenetlus on aidanud lahendada mitmed siseturuküsimusi veel enne kavandatava õigusakti vastuvõtmist, mis oleks põhjustanud tegelikkuses probleeme. Ometi ei ole siseturu toimimise tagamise ja kaubandustõkete vähendamise eesmärgid seni veel täidetud kõigi pakenditüüpide puhul. Varasemad kogemused ja käsilolevad juhtumid näitavad, et eri liikmesriikides võetud ühepoolsed meetmed on ikka veel probleemiks. Eelkõige näitavad menetlused jookide sektoris toimunud rikkumiste puhul, et riiklikud meetmed võivad põhjustada konkurentsi moonutamist ja mõnel juhul siseturu jaotamist, mis on vastuolus direktiivi 94/62/EÜ eesmärkidega.

Komisjon märkis juba oma 2006. aasta aruandes direktiivi 94/62/EÜ rakendamise kohta, et ta kavatseb hinnata vajadust suurema õigusliku selguse järele selles valdkonnas. (4) Käesolevat teatist tulebki pidada mitteregulatiivseks sammuks selles suunas ja see kirjeldab teatavaid käitumiseeskirju ühenduse vaatepunktist, eesmärgiga suurendada ühenduse tasandil kohaldatava õigusliku raamistiku läbipaistvust.

Käesoleva teatisega soovitakse aidata eelkõige asjaomaseid ettevõtjaid ja liikmesriikide asutusi, kes tegelevad joogipakendite ja pakendijäätmetega, pakkudes neile laiahaardelist ja ajakohastatud ülevaadet EÜ õiguse põhimõtetest ja teisestest õigusaktidest. Teatis sisaldab komisjoni tõlgendust nimetatud direktiivist, asutamislepingu sätetest ja Euroopa Kohtu kohtupraktikast.

Komisjon jätkab kehtivate põhimõtete korrektse rakendamise järelevalvet ning on valmis reageerima mis tahes meetmetele, mis võivad takistada siseturu toimimist ega ole õigustatud keskkonnakaitse kaalutlustel.

2. KAUPADE VABA LIIKUMINE JA JOOGIPAKENDITE SUHTES KEHTIVAD NÕUDED

2.1. Joogipakendite kvootide probleem

Viimastel aastatel on mõningad liikmesriigid kehtestanud teatavate jookide korduvkasutatavate pakendite jaoks piirmäärad (kvoodid). Sellist liiki kvoodid ei ole ebaseaduslikud, kui nad peegeldavad üldisi poliitilisi põhimõtteid. Kuid need kvoodid võivad kaubaülejäägi või -nappuse korral olla seotud kindlate kohustustega. Niisugused kohustused võivad aga tekitada siseturul probleeme, arvestades, et korduvkasutussüsteemide ja pikamaatranspordiga seotud lisakulude tõttu kasutavad jookide importijad olulisemalt rohkem ühekordselt kasutatavad pakendeid kui kodumaised tootjad.

Kui need kvoodid viivad kvantitatiivsete piirangute kehtestamiseni, s.o kui näiteks pärast kvoodi täitumist keelatakse mingi toote turuletoomine teatavas joogipakendis, on tegemist kaubandustõkkega EÜ asutamislepingu artikli 28 tähenduses. (5)

Lisaks on komisjon arvamusel, et siseturu seisukohast tuleks suhtuda erilise ettevaatusega riiklikesse eeskirjadesse, mis loovad otsese seose sellise kahe elemendi vahel nagu korduvkasutatavate pakendite osakaal teatavate jookide puhul ja vajadus luua ühekordselt kasutatavate pakendite pandi- ja tagastussüsteem. Valitseb oht, et praegustest kvootidest lähtuvat pealtnäha matemaatilist instrumenti võivad liigselt mõjutada lühiajalised trendid, mis ei peegelda üldist arengusuunda. Sellistel asjaoludel ei pruugi otsene viide nendele arvudele riiklikes õigusaktides olla piisavalt paindlik lähenemisviis ega pakkuda vajalikku usaldusväärsust, mida vajavad eriti asjaomased ettevõtjad oma ettevõtlusotsuste tegemisel. Seetõttu võib olla sobilikum pakendamissektori arengut regulaarselt jälgida ja siis analüüsi põhjal otsustada, kas oleks vaja võtta meetmeid korduvkasutussüsteemide edendamiseks või erinevate pakendite osakaalu mõjutamiseks.

2.2. Joogipakendite keelustamine

Direktiiviga 94/62/EÜ kehtestatakse pakendite koostist määravad olulised nõuded. Vastavalt selle artiklile 18 ei takista liikmesriigid kõnealuse direktiivi sätetele vastavate pakendite turuleviimist oma territooriumil. Seega ei tohi liikmesriigid keelata turustada teatavaid joogipakenditüüpe, mis vastavad ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele. (6) Niisiis taotletakse direktiiviga kahte – keskkonnakaitse ja siseturu toimimise tagamise – eesmärki, kui sellega nähakse ette näiteks pakendite suhtes kohaldatavad olulised nõuded ja pakendites sisalduvate raskmetallide piirmäärad.

Direktiivi artiklis 18 sätestatud kaupade vaba liikumise klausliga on muu hulgas vastuolus ka niisugused riiklikud õigusnormid, millega piiratakse teatavates joogipakenditüüpides imporditavate toodete koguseid. (7)

2.3. Joogipakenditele kohaldatava eelloa nõue

Riiklikud süsteemid, mis näevad toodete turustamise puhul ette eelloa nõude, piiravad importiva liikmesriigi turulepääsu ning sellise meetme toimet tuleb pidada samaväärseks koguselise impordipiiranguga EÜ asutamislepingu artikli 28 tähenduses. (8) Veelgi enam, joogipakendite valdkonnas on iga kõnealuse direktiivi nõuetele vastava joogipakendi turustamispiirang vastuolus nii direktiivi kui ka EÜ asutamislepingu artikliga 28. See kehtib ka juhul, kui loanõue tuleneb asjaomase tööstusharu ja liikmesriigi vabatahtlikust kokkuleppest, sest niisuguses kokkuleppes osalemise või selle soodustamisega vastutab liikmesriik selle tagajärgede eest ja riskib rikkuda kohustusi, mis on ette nähtud ühenduse õigusega, mis ei luba tõkestada kõnealuse direktiivi nõuetele vastavate joogipakendite turulepääsu. Teises liikmesriigis turustatavaid joogipakendeid peetakse vastavaks kõnealuses direktiivis sätestatud olulistele nõuetele – seega ei tohi takistada nende ringlust siseturul.

3. KAUPADE VABA LIIKUMINE JA JOOGIPAKENDITE KÄITLEMISSÜSTEEMID

3.1. Joogipakendite korduvkasutamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine

Joogipakendite puhul tähendab nende „korduvkasutamine” seda, et oma olelustsükli jooksul minimaalse arvu kordi ringlema kavandatud ja valmistatud pakend täidetakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta esialgu turule viidi. (9) Korduvkasutatavat joogipakendit nimetatakse „korduvtäidetavaks”.

Direktiivis 94/62/EÜ ei selgitata täpselt, milline on pakendite korduvkasutamise ja pakendijäätmete taaskasutamise omavaheline hierarhiline seos. (10) Direktiivi peaambuli kaheksandas põhjenduses on siiski märgitud, et „teaduslike ja tehniliste uurimistulemuste saamiseni taaskasutamise osas tuleks keskkonnamõju suhtes eelistada korduvkasutamist ja ringlussevõttu”.

Lisaks lubab direktiivi 94/62/EÜ artikkel 5 liikmesriikidel soodustada niisuguste pakendite korduvkasutussüsteeme, mida saab korduvkasutada keskkonnasõbralikul viisil. Sellega pakub artikkel 5 liikmesriikidele võimaluse, mida nad võivad kasutada oma äranägemisel. Võttes vastavaid meetmeid, ei pea liikmesriigid täitma mitte ainult kõnealuse direktiivi sätetest johtuvaid nõudeid, vaid ka asutamislepingu sätetest tulenevaid kohustusi, eelkõige kaupade vaba liikumise osas. (11)

3.2. Joogipakendite üldised kogumissüsteemid

Pakendite ja pakendijäätmete käitlemisnõuded näevad ette, et liikmesriigid peavad looma tagastamise, kogumise ja taaskasutamise süsteemid. Neil süsteemidel on kahekordne eesmärk: esiteks kasutatud pakendite ja pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine ning teiseks pakendite korduvkasutamine või kogutud pakendijäätmete taaskasutamine. (12) Joogipakendite puhul sõltub valik korduvkasutamise ja taaskasutamise vahel muu hulgas sellest, kas pakendid on korduvtäidetavad või ühekordselt kasutatavad.

Tavapäraselt kaasneb korduvtäitmisüsteemidega pandi maksmine, mis tagab selle, et suur osa pakendeid tagastatakse korduvtäitmiseks. Neid pandi- ja tagastussüsteeme käitlevad tihti vabatahtlikult asjaomased pakendite täitjad. Nad kas loovad oma süsteemi toodete jaoks, mida nad turustavad, või jagavad vahendeid teiste tootjatega, kasutades mahuteid ja kaste ühiselt. Selliseid vabatahtlikkuse alusel käitatavaid korduvtäitmissüsteeme reguleerivad õigusaktid harva. Sellegipoolest on mõned liikmesriigid võtnud vastu reglementeerivad aktid, millega kehtestatakse teatavad ühisparameetrid. Need parameetrid piirnevad enamasti üldeeskirjadega, kehtestades näiteks ühise pandimäära. Siseturu seisukohast on vähetõenäoline, et sellised vabatahtlikud süsteemid võiksid tõkestada kaubandust, kuna nad põhinevad asjaomaste ettevõtjate vabatahtlikel otsustel. Kui aga liikmesriigid võtavad vastu selliste korduvtäitmissüsteemide riikliku õigusraamistiku, peavad nad järgima vähemalt direktiivi 94/62/EÜ artiklis 7 sätestatud tingimusi, mille kohaselt:

—	kohaldatakse neid nõudeid mittediskrimineerivatel tingimustel ka imporditud toodete suhtes ja

—	tuleb vältida konkurentsi moonutamist.

Ettevõtluse seisukohast on oluline märkida, et korduvtäitmissüsteeme kasutavad peamiselt kodumaised täitjad, kuna nad vajavad teatavat pakendikäivet ning kulud üldjuhul suurenevad täitja ja müügipunkti vahelise distantsi kasvades.

Ühekordselt kasutatavate pakendite puhul on aga endiselt ülekaalus üldised kogumissüsteemid. Siiski on mõned liikmesriigid seadnud sisse kohustuslikud pandisüsteemid joogipakendite jaoks, mis ei ole korduvkasutatavad. Praegu kehtiv ühenduse õigus jätab igale liikmesriigile võimaluse valida (ühelt poolt) pandi- ja tagastussüsteemi ning (teiselt poolt) üldise pakendikogumissüsteemi vahel või siis sõltuvalt konkreetsest tootetüübist neid kahte süsteemi omavahel kombineerida, tingimusel et valitud süsteemid võimaldavad leida nende jäätmete käitlemiseks kõige sobivama lahenduse ning on pakendeid ja pakendijäätmeid hõlmava poliitika osa. (13)

Valitud meetmed peavad sellegipoolest olema kooskõlas direktiivi 94/62/EÜ artikliga 7 ja asutamislepingu vastavate sätetega, mis näevad ette järgmist:

—	Süsteem peab olema avatud osavõtuks asjaomaste sektorite ettevõtjatele ja pädevatele ametivõimudele.

—

Valitud süsteemi tuleb kohaldada mittediskrimineerivatel tingimustel ka imporditud toodete suhtes; sama kehtib süsteemile juurdepääsu üksikasjaliku korra ja kehtestatud maksude osas. Selles viimases aspektis peavad liikmesriigid hoiduma kokkulepetest, mis võivad viia sama teenuse eest võetava osalustasu õigustamatu dubleerimiseni eri tasanditel, mis kahjustaks eriti väikeettevõtjaid.

—	Süsteem ei tohi luua põhjendamatuid kaubandustõkkeid ega rikkuda seeläbi EÜ asutamislepingu artikleid 28–30.

—	Süsteem ei tohi moonutada konkurentsi, nagu on rõhutatud EÜ asutamislepingu artiklites 81, 82 ja 86.

3.3. Kohustuslikud pandisüsteemid kui kaubandustõke

Ühekordselt kasutatavate joogipakendite kohustuslike pandi- ja tagastussüsteemide kasutuselevõtmine tõkestab kaubandust, sest selliste süsteemide tõttu ei ole võimalik müüa sama toodet samas pakendis eri liikmesriikides. Tootjad või edasimüüjad võivad olla sunnitud muutma imporditud toodete pakendit või märgistust ning nad peavad kandma lisakulusid, mis tulenevad kohustusest seada sisse pakendite tagasivõtusüsteem, tagastada pandiks makstud summad ja jaotada need summad edasimüüjate vahel. Isegi kui kõnealused süsteemid ei takista otseselt ühekordselt kasutatavates pakendites turustatavate jookide importi, nõuavad need oluliste muudatuste ja investeeringute tegemist, tõkestades nii imporditud jookide turulepääsu. (14)

Kuigi selliseid riiklikke õigusnorme võib käsitleda kaubandustõkkena, võivad need sellegipoolest olla õigustatud keskkonnakaitse põhjustel. Euroopa Kohtu arvates võib pandi- ja tagastussüsteemi olemasolu suurendada tühjade pakendite tagastamist ning aidata samas kaasa pakendijäätmete teadlikumale sorteerimisele. Lisaks aitab see vähendada prahistamist, ergutades tarbijad tühje pakendeid tagastama. (15) Kokkuvõttes aitavad sellised riiklikud õigusnormid, mis julgustavad tootjaid või edasimüüjaid kasutama korduvkasutatavaid pakendeid, üldiselt vähendada ladustatavaid jäätmekoguseid, mis ongi keskkonnapoliitika peaeesmärk.

Praktikas tähendab see, et liikmesriikidel lubatakse kehtestada kohustuslik pandisüsteem vaid juhul, kui liikmesriik otsustab oma äranägemisel, et see on keskkonnakaitse põhjustel vajalik.

Kui liikmesriik otsustab võtta kasutusele kohustusliku pandi- ja tagastussüsteemi, peab ta siiski kinni pidama teatud nõuetest, et oleks tagatud õiglane tasakaal keskkonnakaitse eesmärkide ja siseturu vajaduste vahel. Importtoodetele tekkiva lisasurve tõttu peavad sellised süsteemid võtma arvesse konkreetset olukorda ning kasutama vahendeid, mis ei lähe kaugemale taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

Lähtudes direktiivist 94/62/EÜ ja EÜ asutamislepingu artiklites 28–30 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, on Euroopa Kohus määratlenud teatavad kaitsemeetmed, mida tuleb järgida niisuguse süsteemi sisseseadmisel.

3.3.1. Üleminekuperiood

Ühelt jäätmekäitlussüsteemilt teisele üleminek nõuab kõigilt pooltelt põhjalikku ettevalmistust, kuna tegemist on ettevõtjate jaoks kriitilise ajavahemikuga, mille jooksul võivad õiguslikud ja faktilised ebaselgused kõigutada turu tasakaalu. Uuele süsteemile üleminek peab toimuma katkestusteta ega tohi seada ohtu asjaomaste ettevõtjate võimet osaleda uues süsteemis kohe pärast selle käivitamist. Selleks tuleb välja töötada ja sisse seada süsteemi peamised elemendid, kohandada tootmisliinid ja turustusahelad uute nõuetega ning teavitada tarbijaid. Niisugused muudatused nõuavad aega ja jõupingutusi. Seetõttu tuleb tootjatele ja edasimüüjatele võimaldada piisavalt pikk üleminekuperiood, et nad saaksid kohaneda uue süsteemi nõuetega enne, kui pandi- ja tagastussüsteem tegelikult käivitub. Kui aga tegemist on radikaalse üleminekuga, mis tähendab uue süsteemi sisseseadmist nö nullist, siis tuleb kuuekuulist ajavahemikku ametliku teadaande ja süsteemi käivitamise vahel pidada ebapiisavaks. (16) Sellisel juhul tuleb pidada vajalikuks vähemalt aastast üleminekuperioodi.

Teisalt, kui pandi- ja tagastussüsteem on juba loodud, siis võib selle hilisemate muudatuste suhtes kehtestada juba lühema üleminekuaja võrreldes sellega, mis anti algselt süsteemi sisseseadmiseks. Üldiselt peaksid riiklikud asutused otsustama vajaliku üleminekuaja üle konkreetsest juhtumist lähtudes.

3.3.2. Süsteemi kirjeldus: õiglane, avatud ja läbipaistev

Ühekordselt kasutatavate pakendite kohustusliku pandisüsteemi käitamistingimused on samuti väga oluline teema. Teatavad nõuded on sätestatud direktiivi 94/62/EÜ artiklis 7 ning osa nõudeid tuleneb EÜ asutamislepingu artiklit 28 käsitlevast Euroopa Kohtu kohtupraktikast.

Tuleb luua üleriigiline süsteem, mis hõlmab kogu territooriumi, millel kehtib kohustuslik pandisüsteem; see ei tähenda samas, et süsteemi käitaks vaid üks ettevõtja. Teenusepakkujaid võib olla rohkem, kui nende süsteemid omavahel kokku sobivad ega ole eksklusiivsed. Üleriigilise süsteemi eesmärk on teha tarbijale kättesaadavaks piisav arv tagastuspunkte, et ta ei peaks pöörduma pandi tagasisaamiseks esialgsesse ostukohta. See hõlbustab süsteemi omaksvõtmist tarbijate seas, lihtsustab tühjade pakendite tagastamist ja aitab kahtlemata suurendada tagastatavate pakendite koguseid. Varasemad kogemused on näidanud, et üleriigilise süsteemi puudumise korral juurutab iga jaemüüja oma süsteemi (tekib nn saarekeste süsteem), mille tulemuseks on erinevate ja üksteisega kokkusobimatute tagastussüsteemide mosaiik. Pealegi saab jaemüüja nn saarekeste süsteemi puhul nõuda tarnijalt, et ta kohandaks oma pakendid tema nõudmistega, mis tähendab tarnijale lisakulusid. See mõjutab siseturgu tõenäoliselt negatiivselt. Niisuguses kontekstis on üleriigilise tagastussüsteemi sisseseadmine esmatähtis. (17)

Kohustuslikud pandi- ja tagastussüsteemid peavad olema avatud osavõtuks kõigile asjaomase sektori ettevõtjatele. Neid kohaldatakse mittediskrimineerivatel tingimustel ka imporditud toodete suhtes. Sama kehtib ka süsteemile juurdepääsu üksikasjaliku korra ja süsteemi käitava ettevõtja kehtestatud maksude osas. Nende tagatiste eesmärk on vältida põhjendamatute kaubandustõkete loomist ja konkurentsi moonutamist.

Liikmesriigid peavad tagama, et pandimakse kohustusega ja sellest vabastatud tooteid koheldaks ühtemoodi ning et igasugune vahetegemine põhineks objektiivsetel kriteeriumidel. Seetõttu on komisjon seisukohal, et erineva kohtlemise aluseks peavad põhimõtteliselt olema pakendite materjalid, mitte joogi sisu, kuna joogi sisu iseenesest ei mõjuta pakendi keskkonnatoimet.

Liikmesriigid võivad valida, kas nad kehtestavad sellise süsteemi ise või jätavad selle loomise asjaomase tööstuse (st tootjate ja edasimüüjate) ülesandeks. Kuid ka see teine variant ei vabasta liikmesriiki kohustusest tagada niisuguse süsteemi toimimine. Sellisel juhul kannab liikmesriik vastutust lõpptulemuse eest, mis tähendab, et protsessis peavad aktiivselt osalema ka riiklikud asutused. Selleks et vabaneda süsteemi tagaja kohustusest, võib liikmesriik sätestada süsteemi teatavad elemendid õigusaktides või nõuda, et süsteemi käitaja määraks talle teatavad seire- ja järelevalveülesanded.

3.3.3. Parimad tavad

Eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks võivad liikmesriigid kasutada järgmisi praktilisi lahendusi.

Märgistus Selleks et tarbijal oleks lihtsam ära tunda jooke või joogipakendeid, mille suhtes kehtib pandi- ja tagastussüsteem, oleks kasulik märgistada asjaomased tooted nt ühesuguse logoga. (18) See tarbijale pakutav eelis võib aga tekitada tootjale või edasimüüjale lisakulusid, kuna märgistus peab olema kohandatud liikmesriigi turu erinõuetele. Igasugune pakendi muutmise kohustus võib aga kujutada endast kaubandustõket EÜ asutamislepingu artikli 28 tähenduses. (19) Vastandlike huvide – st tarbija teavitamise ja hõlpsa turulepääsu – ühitamiseks peaksid märgistusnõuded piirduma vaid hädavajaliku miinimumiga. Kohustusliku pandimärke puhul oleks kasulik teha märgiste kujundus ja trükispetsifikatsioonid nende kasutamise hõlbustamise eesmärgil tootjale lihtsalt kättesaadavaks. Väikeste tootekoguste importijatele võiks jagada kleebiseid, sest väikestel jaemüüjatel on lihtsam lisada originaalmärgisele täiendav kleebis selle asemel, et hakata kogu märgistust muutma. Lisaks ei ole soovitav nõuda joogipakendite märgistamist ühe kindla logoga, vaid peaks olema lubatud kasutada ka teistes liikmesriikides kehtivaid logosid. See võimaldaks tootjatel kasutada sama märgist eri liikmesriikides. Siiski peab teatavatel asjaoludel – kui tegemist on pettusekahtlustega – olema võimalik piirata asjaomaste pakendite paralleelmärgistamist erinevate pandilogodega. Samad kaalutlused kehtivad ka Euroopa tootenumbri (European Article Number – EAN) koodide puhul. Vältida tuleks riigiomaste EAN-koodide kasutamist, sest see tooks kaasa pakendite kohandamise iga riigi nõuetele, mis võib jällegi tõkestada piiriülest kauplemist.

b)	Tasaarvestussüsteem Tasaarvestussüsteem aitab kompenseerida erinevusi eri poolte kogutud ja tagastatud pandisummades. Soovitav on teha see süsteem hõlpsalt kättesaadavaks sõltumata sellest, millises liikmesriigis konkreetne tootja või edasimüüja asub.

Väikeettevõtjate suhtes kohaldatavad vabastused Liikmesriigid võivad vabastada väikeettevõtjaid teatavatest pandisüsteemidega seotud kohustustest lähtuvalt de minimis kaalutlustest. Näide: Väikestes kioskites ei pruugi olla tagasivõtukohustuste täitmiseks piisavalt laoruumi. Seetõttu on mõistlik teha nende ettevõtjate suhtes teatavaid erandeid. Sellegipoolest on soovitav hinnata, kas niisuguse erandi tegemine mõjutab pandi- ja tagastussüsteemi üldist kvaliteeti ja toimimist või võib viia selle tingimuste diskrimineeriva kohaldamiseni.

Impordi/ekspordi soodustamine Kohustuslikud pandi- ja tagastussüsteemid raskendavad importtoodete turulepääsu, nõudes asjaomaste toodete regulaarset kohandamist. Samal ajal võivad need takistada eksporti, kuivõrd tooteid, mis on kujundatud vastavaks esmaturustuse liikmesriigi pandi- ja tagastussüsteemile, võib olla keeruline müüa mõnes teises liikmesriigis. Teatavad seda liiki kauplemisraskused on kõnealuste süsteemide vältimatu tagajärg, sest need süsteemid on seotud konkreetse liikmesriigi, mitte kogu ELi olukorraga. Siiski peaksid liikmesriigid vältima selliste regulatiivaktide vastuvõtmist, mis muudavad jookide ekspordi, taasimpordi või paralleelimpordi nende pakendite suhtes kehtestatud eriomaste käitlemisnõuete tõttu praktiliselt võimatuks.

3.4. Konkurentsimoonutuse vältimine

Direktiivi 94/62/EÜ artiklis 7 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagastamise, kogumise ja taaskasutamise süsteemide kasutuselevõtmisel vältima konkurentsi moonutamist. Juhul kui selliste süsteemide sisseseadmise eest vastutavad eraettevõtjad, peavad liikmesriikide ametivõimud tagama, et neid süsteeme ei oleks võimalik kasutada selleks, et takistada uute konkurentide turulepääsu. Õigusraamistik peab siin nägema ette sobivad garantiid. Siinkohal tuleb rõhutada, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 vastutab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise või konkurentsivastase käitumise eest eraettevõtja. Liikmesriigid on siiski kohustatud uurima pandi- ja tagastussüsteemide ülesehitust ja toimimist, et tuvastada võimalikke riske, mis võiksid hõlbustada selliseid kuritarvitusi.

4. ALTERNATIIVSED MEETODID

4.1. Maksupõhised süsteemid

Direktiivi 94/62/EÜ artiklis 15 on rõhutatud, et ühtlustatud sätete puudumisel võivad liikmesriigid keskkonnapoliitika eesmärkide edendamiseks vastu võtta majandusmeetmeid. Sellised meetmed peavad muu hulgas järgima põhimõtet, et saastaja maksab, samuti asutamislepingust tulenevaid kohustusi.

Teatavad liikmesriigid on arvamusel, et selliste majandusmeetmete hulka kuuluvad riiklikud maksupõhised süsteemid, mis kujutavad endast alternatiivset võimalust liikuda keskkonnasõbralike pakendite poole. Summad, mis ettevõtja maksab keskkonnakaitset soodustavate maksusüsteemide nõuete järgmise eest, on enamasti madalamad kui eelkirjeldatud kohustuslike pandisüsteemidega seotud lisakulud. Pakendimaksud ei ole aga neutraalsed siseturu toimimise seisukohalt. Kui maksud on seotud mingi konkreetse materjaliga, võib see viia materjali väljavahetamiseni, sest jookipakendites kasutatavaid materjale saab tavaliselt edukalt omavahel asendada. Lisaks kaldutakse neid makse tarbijale üle kandma, mistõttu nad tõstavad jaehinda ning võivad mõjutada tarbijate valikuid.

Seda arvestades peavad liikmesriigid valvama selle üle, et nende maksusüsteemid oleksid kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 90. Nimetatud sätte eesmärk on tagada liikmesriigis kehtivate maksude täielik neutraalsus kodumaiste toodete ja teisest liikmesriigist imporditud kaupade omavahelise konkurentsi aspektist. (20) See takistab liikmesriikidel kohaldada maksustamiskorda, mis soodustab kodumaiseid ettevõtjaid teistes liikmesriikides asuvate konkurentide arvel, kes valmistavad samasuguseid või konkureerivaid tooteid. Seda diskrimineerimisvastast põhimõtet tuleb järgida nii de iure kui ka de facto. Komisjon kavatseb ükshaaval hinnata riiklike maksusüsteemide võimalikku kokkusobimatust EÜ asutamislepingu artikliga 90.

Selle sätte kohaselt on samasuguste toodete eristamine lubatud vaid siis, kui seda nõuavad majandus-, sotsiaal- või keskkonnapoliitika eesmärgid – mis peavad olema kooskõlas EÜ asutamislepingu nõuete ja ühenduse teiseste õigusaktidega – ja kui eeskirjad on piisavalt üksikasjalikud, nii et igasugune diskrimineerimine on välistatud. (21) Sellest tingimusest tuleneb, et liikmesriigid võivad vastu võtta maksukokkuleppeid, mis eristavad samasuguseid tooteid lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, näiteks kasutatud toorainetest või tootmisprotsessidest. (22)

Praeguses kontekstis võib eristuskriteeriume pidada objektiivseks, kui need kajastavad kasutatud materjalide keskkonnamõju. Selliseid keskkonnakriteeriume tuleb kohaldada järjepidevalt. Juhul kui maksud kehtestatakse põhjendusel, et pakend on ühekordselt kasutatav, tuleb erilise ettevaatusega suhtuda pakendi sisust lähtuvasse eristamisesse, kuna pakendi keskkonnamõju ja selle sisu ei ole omavahel seotud.

Eelnevad kaalutlused kehtivad kogu maksusüsteemi, sealhulgas maksuvähenduste kohta. Iga sooduskohtlemist tuleb laiendada ilma diskrimineerimiseta ka teistest liikmesriikidest pärit toodetele, mis vastavad samadele tingimustele.

4.2. Vabatahtlikud süsteemid

Vabatahtlikke ehk tootjate loodud tagastussüsteeme rakendatakse korduvkasutatavate pakendite puhul sageli, kuna tootjate endi huvides on koguda võimalikult suur hulk kasutatud pakendeid, et „korduvtäitmise” tsükkel saaks toimida. Siseturu seisukohast ei kujuta selliseid süsteemid endast kaubandustõkkeid. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada teatavad parameetrid, et oleks tagatud nende süsteemide koostalitus, juurdepääs neile süsteemidele ja tarbijakaitse.

5. LIIKMESRIIKIDE TEATAMISKOHUSTUS

Direktiiviga 98/34/EÜ (23) kehtestatakse tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, milles eesmärk on takistada selliste riiklike standardite ja eeskirjade vastuvõtmist, mis võiksid luua siseturul uusi kaubandustõkkeid. See direktiiv näeb liikmesriikidele ette kohustuse teatada komisjonile tehnilistest eeskirjadest nende koostamise ajal. See kord annab komisjonile ja liikmesriikidele võimaluse analüüsida (teiste) liikmesriikide tehniliste eeskirjade eelnõusid enne nende vastuvõtmist, võimaldades nii kõrvaldada juba eos kõik kaupade vaba liikumise takistused.

Teatamiskohustus kehtib tehniliste eeskirjade eelnõude suhtes. Direktiivi artikli 1 lõike 11 kohaselt on „tehnilised eeskirjad” tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine on kohustuslik.

Direktiivi artikli 1 lõike 3 kohaselt on „tehniline spetsifikatsioon” dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta. Mõiste „tehniline spetsifikatsioon” hõlmab ka põllumajandustoodete ja inimtarbeks mõeldud toodete tootmismeetodeid ja -protsesse.

Direktiivi artikli 1 lõike 4 kohaselt on „muud nõuded” sellised nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist.

Kuna riiklikud õigusaktid, mis käsitlevad pakendijäätmete käitlemist või mille eesmärk on kehtestada pakendite tagastamis- või korduvkasutussüsteem või teatavate toodete eraldiseisev kogumissüsteem, sisaldavad eeldatavasti mõiste „muud nõuded” alla kuuluvaid sätteid, tuleb neist teatada komisjonile vastavalt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud teatamise korrale.

Seega hõlmab teatamiskohustus tehnilisi eeskirju, mis on de jure või de facto kohustuslikud, sealhulgas vabatahtlikke kokkuleppeid, mille lepinguosaline on riigiasutus.

Lisaks on direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) artiklis 16 sätestatud, et liikmesriigid peavad enne meetmete vastuvõtmist teavitama komisjoni nende meetmete eelnõudest, mida nad kavatsevad direktiivi 94/62/EÜ raames vastu võtta, et selgitada välja, kas need on direktiiviga 94/62/EÜ vastavuses või mitte.

Järelikult laiendab artikkel 16 teatamiskohustust ja sellest tulenevalt peavad liikmesriigid teatama komisjonile ka meetmetest, mis ei ole tehnilised eeskirjad direktiivi 98/34/EÜ tähenduses, kuid kuuluvad siiski direktiivi 94/62/EÜ raamistikku. Tehnilisi eeskirju sisaldavatest meetmetest tuleb teatada mõlema õigusakti (nii direktiivi 94/62/EÜ kui ka direktiivi 98/34/EÜ) raames.

Selleks et lihtsustada teatamiskorda, kehtestati eelnõudele „koondmenetlus”: neist meetmetest teatatakse ja neid analüüsitakse vastavalt direktiivis 98/34/EÜ kehtestatud korrale.

Siinkohal tuleb märkida, et liikmesriigid teatavad regulaarselt oma eelnõudest, eriti sellistest, mis käsitlevad pandi-, tagastus- ja kogumissüsteeme, direktiivi 98/34/EÜ raames. See teatamiskord on võimaldanud komisjonil saada ülevaate liikmesriikide seadusandlikest algatustest, on tekitanud tõelise arutlusfoorumi (kus osalevad ka tööstuse esindajad) ning on ennetavalt ära hoidnud hulganisti probleeme, vältides seega kulukaid ja vastuolulisi rikkumismenetlusi, mida saab algatada alles pärast meetme jõustumist.

6. KOKKUVÕTE

Käesolev teatis käsitleb erinevaid õiguslikke aspekte, mille kaudu võivad joogipakendite alal võetud regulatiivmeetmed mõjutada siseturgu. Sellepärast kutsutakse liikmesriike üles teatama parema õigusloome huvides oma riiklikest meetmetest ja neid hoolikalt analüüsima ülalpool kirjeldatud aspektide seisukohast, et lihtsustada kaupade vaba liikumist ja tagada riiklike süsteemide võimalikult tõhus koostoime.

Komisjon jätkab omalt poolt joogipakendite sektoris toimuva arengu seiret ja otsustab vajaduse korral, kas uute (regulatiivsete) meetmete vastuvõtmine ja sellest tulenevalt ka käesoleva teatise läbivaatamine on vajalik.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/20/EÜ, 9. märts 2005 (ELT L 70, 16.3.2005).

(2) Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) rakendamise ja selle mõju kohta keskkonnale ning siseturu toimimisele, 6. detsember 2006 (KOM(2006) 767 (lõplik), lk 8).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ, 20. november 2006, (ELT L 363, 20.12.2006).

(4) Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) rakendamise ja selle mõju kohta keskkonnale ning siseturu toimimisele, 6. detsember 2006 (KOM(2006) 767 (lõplik)).

(5) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 62); vt ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-302/86: komisjon vs. Taani (EKL 1988, lk 4607).

(6) Vt kohtujuristi Colomeri arvamus kohtuasjas C-246/99: komisjon vs. Taani (punkt 40), samuti tema arvamus kohtuasjas C-233/99 (punkt 24). Mõlemad kohtuasjad kustutati Euroopa Kohtu registrist kohtuotsust tegemata. See ei mõjuta aga liikmesriikide õigust esitada EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 5 kohane eranditaotlus ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmnenud probleemi tõttu.

(7) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 62).

(8) Vt näiteks Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-432/03: komisjon vs. Portugal (EKL 2005, lk I-9665, punkt 41).

(9) Vt direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõige 5 (Mõisted).

(10) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 33); Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-463/01: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2004, lk I-11705, punkt 40). Äsja läbivaadatud jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ), mille suhtes pakendidirektiiv on lex specialis, on loetletud prioriteetide järjestus jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates õigusaktides ja poliitikas (vältimine, korduvkasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning kõrvaldamine), kuivõrd see järjestus võimaldab saavutada keskkonnakaitse seisukohalt parimat tulemust. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule, võttes muu hulgas arvesse tehnilise teostatavuse, majandusliku tasuvuse ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

(11) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 36).

(12) Direktiivi 94/62/EÜ artikli 7 lõige 1.

(13) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 42).

(14) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-463/01: Saksamaa Liitvabariik vs. komisjon (EKL 2004, lk I-11705, punktid 61 ja 62).

(15) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 77).

(16) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-463/01: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2004, lk I-11705, punkt 81).

(17) Vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-309/02: Radlberger Spitz (EKL 2004, lk I-11763, punkt 46).

(18) Direktiivi 94/62/EÜ artiklis 8 sätestatud märgistus- ja identifitseerimissüsteemid on praegu piiratud 28. jaanuari 1997. aasta otsusega 97/129/EÜ (millega kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta), milles käsitletakse pakendijäätmeid. Selliste pakendite märgistamist, mille suhtes kehtib pandi- ja tagastussüsteem, ei ole veel ühtlustatud ühenduse õigusaktidega.

(19) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-315/92: Clinique Laboratoires (EKL 1994, lk I-317, punkt 19).

(20) Vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-167/05: komisjon vs. Rootsi, punkt 40.

(21) Vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-221/06: Stadtgemeinde Frohnleiten (EKL 2007, lk I-9643, punkt 56) ja Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-213/96: Outokumpu Oy (EKL 1998, lk I-1777, punkt 30).

(22) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-90/94: Haahr Petroleum (EKL 1997, lk I-4085, punkt 29).

(23) Osundatud joonealuses märkuses 3.

9.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 107/12

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 107/04

Abi nr: XA 2/09

Liikmesriik: Taani

Piirkond: Taani

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Tilskud til certificerede partier af sædekorn og markfrø.

Õiguslik alus: Bekendtgørelsen nr. 1360 af 19. december 2008 om tilskud til certificerede partier af sædekorn og markfrø udstedt med hjemmel i Finansloven for finansåret 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 10 000 000 Taani krooni

Abi suurim osatähtsus: 50 %

Rakendamise kuupäev: Dokument „Bekendtgørelse om tilskud til certificerede partier af sædekorn og markfrø” jõustub 1. jaanuaril 2009 ning alates kõnealusest kuupäevast võib maksta abikava alusel toetust.

Abikava või üksikabi kestus: Abikava rahastatakse 2009. aasta eelarveseaduse assigneeringutest. Seepärast võib assigneeringute kohaselt maksta abikava raames toetust üksnes 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Abi eesmärk: Abi eesmärk on anda toetust põllumajandussaaduste esmatootmisega tegelevatele põllumajandusettevõtetele teravilja- jm seemne sertifitseerimisega seotud kohustuslike kontrollimeetmete kulude osaliseks katmiseks. Abi antakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 14 lõike 2 punktile e.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus (teravilja- jm seeme)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Plantedirektoratet

Skovbrynet 20

2800 Kgs. Lyngby

DANMARK

Veebileht: https://www.lovtidende.dk/Forms/L0700.aspx?s31=10&s19=1360&s32=2008

Muu teave: —

Abi nr: XA 19/09

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: Fryslâni provints (Friisimaa)

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Subsidie agrarische bedrijfsverplaatsing en daaraan gerelateerde investeringskosten

Õiguslik alus:

—	Kadersubsidieverordening pMJP Fryslân 2009

—	Subsidieverordening pMJP Fryslân 2009, Hoofdstuk 1.1.3. Subsidie agrarische bedrijfsverplaatsing en daaraan gerelateerde investeringskosten

—	Wet inkomstenbelasting 2001, art. 3.54

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Aastased hinnangulised kulud 600 000 EUR

2009–2013 kavandatud kulud 3 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus: Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele 4 ja 6 antakse abi väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele järgmiselt:

Investeeringute eesmärk on eelkõige:

—	tootmiskulude vähendamine;

—	tootmise täiustamine ja ümberpaigutamine;

—	kvaliteedi parandamine;

—	looduskeskkonna säilitamine ja parandamine või hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamine.

Abikõlblikud kulud hõlmavad järgmist:

—	kinnisvara ehitamine, omandamine või parendamine;

—	uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

—	eespool nimetatud kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud ning patentide ja litsentside ostmine.

Kõik asjaomase piirkonna väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, mis vastavad abikava tingimustele, on abikõlblikud ning võivad seda taotleda.

Abi ei anta raskustes olevatele põllumajandusettevõtetele.

Abi ei anta, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavate nõukogu määrustega ette nähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

Abi ei anta järgmisteks eesmärkideks:

—	tootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmine;

—	üheaastaste taimede istutamine;

—	kuivendustööd või niisutusseadmed ja niisutustööd, välja arvatud juhul, kui sellise investeeringu tulemusena väheneb varasem veekasutus vähemalt 25 % võrra;

—	lihtsad asendusinvesteeringud.

Abi ei anta maa ostmiseks.

Valdkondadele 1–4 antakse abi kokku kuni 400 000 eurot.

Rakendamise kuupäev: Abikava rakendatakse pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 18 lõikes 1, kuid mitte enne provintsi ametiasutuse poolset heakskiitmist või enne otsuse avaldamist 3. septembri 2007. aasta otsuse jõustumise kohta, millega muudetakse seadust Uitvoeringsbesluit inkomstenbelasting 2001, Stb 2007, 328.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31. detsembrini 2013 (k.a).

Abi eesmärk: Põllumajandusettevõtete üldistes huvides ümberpaigutamine, eesmärgiga parandada geograafilist jaotust ja põllumajandusstruktuuri, parandada looduse, maastiku, vee või keskkonna seisundit ning nendega seotud investeeringuid.

Põllumajandusettevõtted müüvad vabaturuhinnaga oma hooned ja ettevõttega seotud maa nn vanas asukohas maakorraldusteenistusele (Bureau Beheer Landbouwgronden – BBL) või piirkondlikule ametiasutusele ning ostavad mujal uued hooned ja põllumaa, et jätkata põllumajandustegevust. Abikõlblikud kulud on järgmised:

100 % tegelikest ümberpaigutamise kuludest, kui need on seotud olemasolevate rajatiste demonteerimise, teisaldamise ja taaspüstitamisega, samuti ümberpaigutamisega seotud nõustamis-, kavandamis- ja uuringukulud ning maksudega seotud kulud. Nõustamise kavandamise ja uuringute kulud hõlmavad notaritasusid, maa katastrisse kandmise tasusid ja konsultatsioonitasusid seoses ümberpaigutamisega, nt kinnisvaramaaklerite, audiitorite ja arhitektide tasud jne. Äriettevõtete ümberpaigutamisel on finantsmõju ka asjaomastele põllumajandustootjatele. Need põllumajandustootjad, kes lõpetavad oma põllumajandusettevõtte tegevuse maksudega seotud kaalutlustel, et paigutada ettevõte ümber, on kohustatud maksma makse oma (vana) põllumajandusettevõttega seotud varjatud reservide ja muude sarnaste varade pealt. Põllumajandustootja jaoks on need sellised kulud, mis on otseselt ja lahutamatult seotud tema põllumajandusettevõtte ümberpaigutamisega. Sellest tulenevalt ei ole ümberpaigutamine sageli kõnealuste põllumajandustootjate jaoks taskukohane ning loomakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted võivad eelistada näiteks jääda oma vanale kohale (nt tundlike looduslike paikade lähedusse). Kõnealuse abikavaga antakse abi kuni 100 % ulatuses tegelikest kuludest, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõikega 2.

Kuni 40 % asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust, kui põllumajandustootja saab üldistes huvides ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, tingimusel et ettevõtja oma panus on vähemalt 60 % kuludest (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõige 3).

Kuni 40 % tootmismahu suurendamiseks tehtud kulutustest, kui üldistes huvides ümberpaigutamise tagajärjel tootmismaht suureneb, tingimusel et põllumajandustootja oma panus on vähemalt 60 % asjaomastest kuludest (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 6 lõige 4).

40 % ümberpaigutamisega seotud investeeringutest, mille kohta tuleb esitada taotlus kahe aasta jooksul pärast ümberpaigutamist (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4).

Abi ei ületa ettevõtte kohta 400 000 eurot.

Sektorid: Kõik põllumajandusliku esmatootmisega tegelevad väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, mis toodavad EÜ asutamislepingu I lisas loetletud tooteid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Provincie Fryslân (Friesland)

Sneekertrekweg 1

Leeuwarden

Postbus 20120

8900 HM Leeuwarden

NEDERLAND

Veebileht: www.fryslan.nl/regelgevingeuropa

kasutajanimi: europa

salasõna: regelgeving

Muu teave: —

Abi nr: XA 22/09

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Commissariato di Governo per l’Emergenza brucellosi negli allevamenti bufalini in provincia di Caserta e zone limitrofe (Riigiamet, mis tegeleb Caserta provintsi ja sellega piirnevate alade pühvlikasvatustes esinevate kiireloomuliste brutselloosijuhtumitega)

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Indennizzi connessi con l’attuazione del Piano Operativo per fronteggiare il rischio sanitario connesso alla diffusione della brucellosi negli allevamenti bufalini nel territorio della provincia di Caserta e zone limitrofe

Õiguslik alus: Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri 3 agosto 2007 e successivo Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri 4 luglio 2008

Ordinanza del Presidente del Consiglio dei Ministri 21 Dicembre 2007 n. 3634 modificata con Ordinanza del Presidente del Consiglio dei Ministri 28 maggio 2008 n. 3675

Decreto Commissariale n. 4 del 6 maggio 2008 e Decreto Commissariale n. 10 del 31 luglio 2008

Decreto Commissariale n. 21 del 22 ottobre 2008

Decreto Commissariale n. 49 del 28 novembre 2008

Decreto ministeriale 27 dicembre 2007

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

—	Peaministri määruse nr 3634/2007 artikli 3 lõike 1 punktide a ja b kohaselt ühekordse täiendava maksena makstavad toetused kogusummas 37 000 000 eurot.

—	Peaministri määruse nr 3634/2007 artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt ühekordse maksena makstavad toetused kogusummas 4 600 000 eurot.

Abi suurim osatähtsus: 100 % kantud kahjudest

Rakendamise kuupäev: Abi antakse alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni erakorralise olukorra lõppemiseni, milleks peaministri 3. augusti 2007. aasta määruse ja selle muudatuste kohaselt on kehtestatud 31. detsember 2008; toetust kahjudele võib siiski anda ka pärast nimetatud kuupäeva, kui tegemist on nakatunud loomade tapmisega või karja uuendamisega. Ühelgi juhul ei eraldata toetust pärast nelja aasta möödumist sündmusest.

Abi eesmärk: Artikli 10 lõige 2:

juuni 1964. aasta seaduse nr 615 ning selle muudatuste ja täienduste kohane abi, mida antakse abikõlblikele pooltele seoses loomade tapmisega vastavalt tervishoiuministri 14. novembri 2006. aasta korraldusele ning millest on maha arvestatud liha müügist saadud tulu;

täiendav abi lähtuvalt ISMEA teatise kohasest turuväärtusest korralduse andmise (21. detsember 2007) kuupäevaga, millest on maha arvestatud 9. juuni 1964. aasta seaduse nr 615 ning selle muudatuste ja täienduste kohaselt antav abi;

karantiinikohustuste tõttu ja loomakarjade taastamisel esinenud raskuste tõttu saamatajäänud tulu.

Abikava kohaselt tuleb abisaajal esitada taotlus ning abi antakse pärast seda, kui riiklik ametiasutus on kontrolli teostanud ja taotlusele oma kinnituse andnud. Igale abisaajale teatatakse selgelt abi summa ning selle arvutamiseks kasutatud meetod. Abi võib anda kuni määrusega (OPCM) nr 3634/2007 ettenähtud vahendite lõppemiseni.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Loomakasvatussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress – veebileht: Commissariato di Governo per l’Emergenza brucellosi negli allevamenti bufalini in provincia di Caserta e zone limitrofe

Täielik tekst ja sellega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil http://www.sito.regione.campania.it/agricoltura/brucellosi/brucellosi.html

Muu teave: Caserta provintsi ja selle piiriäärsete alade sotsiaal-majandusliku hädaolukorra hilisemaks võimalikuks pikendamiseks, et tulla toime tervishoiuriskidega, mis on seotud veiste brutselloosi laialdase levikuga pühvlifarmides, võib juhul, kui olukord seda nõuab, lõppkuupäeva peaministri määrusega (OPCM) edasi lükata.

Abi nr: XA 28/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Burgundia

Abikava nimetus: Aide Régionale Jeune Agriculteur HCF (Hors Cadre Familial)

Õiguslik alus: Code Général des collectivités territoriales, notamment son article L 1511-2

Circulaire DGFAR/SDEA/C2008-5002 (16.1.08)

Délibération du Conseil régional de Bourgogne.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 400 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: Abi summas 3 375 eurot kuni 13 500 eurot põllumajandustootja kohta

Rakendamise kuupäev: 2009

Abikava kestus: Kuni 2013. aastani

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on hõlmatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 7.

Abi eesmärk on julgustada ja abistada selliseid põllumajandustootjaid, kes ei võta üle pereettevõtet ja kes vastavad järgmistele abikõlblikkuse tingimustele:

nad on nooremad kui 40 aastat ning asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusettevõtte juhina;

neil on vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate eeskirjadega;

nad esitavad põllumajandustegevuse arendamise äriplaani;

nad tõendavad liitumist põllumajanduskindlustusega (MSA – mutualité sociale agricole).

Abi makstakse otse põllumajandustootjale.

Abi erineb abikava nr XA 25/07 (programmes pour l'installation des jeunes en agriculture et le development des initiatives locales (PIDIL) – ettevõtluse alustamise ja kohalike algatuste arendamise kava) alusel antud abist.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil régional de Bourgogne

Direction de l’agriculture et du développement rural

17, boulevard de la Trémouille

BP 1602

21035 Dijon cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/jeune_agriculteur.doc

Abi nr: XA 32/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Burgundia

Abikava nimetus: Conseil aux Agriculteurs

Õiguslik alus: Code Général des collectivités territoriales, notamment son article L 1511-2

Délibération du Conseil régional de Bourgogne.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: 600 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 80 % abikõlblikest kuludest (inseneride tasud, dokumentatsioon, kommunikatsioon) seoses nõustamistegevusega järgmistes valdkondades:

energeetika, põllumajandusjäätmed, integreeritud tootmismeetodid, piirkondlike projektide raames tootmise optimeerimine;

põllumajandusseadmed

tegevuste mitmekesistamine;

ühised meetmed tootmismeetodite parandamiseks teatavates sektorites (tervishoid ja hügieen, geneetika, sisendite vähendamine).

Rakendamise kuupäev: 2009

Abikava kestus: Kuni 2013. aastani

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 15.

Kõnealused konsultatsioonid on ajutised ega ole seotud põllumajandusettevõtte tavalise toimimisega.

Abikava raames rahastatakse põllumajanduslike organisatsioonide võetavate eri meetmete teatavaid kulusid. Põllumajanduse erandimääruse artikli 15 lõigete 3 ja 4 alusel ei anta abi otse põllumajandustootjatele ning organisatsioonide võetavatele meetmetele juurdepääs ei tohi sõltuda sellest, kas abikõlblik isik kuulub organisatsiooni.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandustootmine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil régional de Bourgogne

Direction de l’agriculture et du développement rural

17, boulevard de la Trémouille

BP 1602

21035 Dijon cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/conseils_agriculteurs_agroequipt.doc

http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/conseils_agriculteurs_amelioration_modes_production.doc

http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/conseils_agriculteurs_diversification.doc

http://www.cr-bourgogne.fr/documents/gda/2008-12/conseils_agriculteurs.doc

9.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 107/18

2009/C 107/05

Abi nr.: XA 34/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Département de Saone-Et-Loire

Abikava nimetus: Aide relative aux pertes entraînées par la fièvre catarrhale ovine (FCO) dans les élevages ovins et caprins de Saône-et-Loire.

Õiguslik alus:

—	Art L 1511-2-3-5 du Code général des collectivités territoriales,

—	Arrêté du ministre de l'agriculture et de la pêche du 15 décembre 2008 modifiant l'arrêté du 1er avril 2008 définissant les zones réglementées relatives à la fièvre catarrhale ovine;

—	Délibération du Conseil général de Saône et Loire du 20 novembre 2008

Abikava raames kavandatud aastased kulutused: 200 000 EUR

Abi Ülemmäär: 100 %

Saône et Loire’i departemangu abisumma on 25–75 eurot lammaste katarraalse palaviku tõttu surnud või tapetud looma kohta vastavalt sellele, kas tegemist on emas- või isasloomaga, registreeritud või registreerimata loomaga.

Kogu riigiabi ülemmäär on 100 %.

Abi osatähtsusele vastamise kontrollimisel võetakse arvesse kindlustusskeemi raames saadud summasid.

Abi antakse põllumajandustootjatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on 2007. ja 2008. aastal teatanud lammaste katarraalse palaviku juhtudest;

saavad ute- ja kitsetoetust;

on saanud Prantsuse riigilt surnud või tapetud loomade eest tervisekaitsehüvitist;

tegelevad kariloomade väljavahetamisega. Ostmiseks kehtestatud ajavahemik on 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2009.

Rakendamise kuupäev: Kui Euroopa Komisjon on kättesaamist kinnitanud, kuid mitte enne 16. veebruari 2009.

Abikava kestus: Kuni 2009. aastani, kooskõlas muudatustega Euroopa eeskirjades ja lähtuvalt eelarvelistest vahenditest.

Abi eesmärk: Abi eesmärk on aidata hüvitada lamba- ja kitsekasvatajate aretuskarjadele lammaste katarraalse palaviku põhjustatud kahju, hõlbustades loomade ostmist või väljavahetamist, selleks et taastada aretusloomade haiguspuhangu eelne arv.

Abi peab rangelt piirduma kahjudega, mille on põhjustanud lammaste katarraalne palavik, mille puhang on ametlikult registreeritud Prantsusmaa riiklikus tervisekaitseasutuses ning mis on üldise programmi osa piirkondlikul tasandil.

Eespool nimetatud departemangu abi antakse vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõikele 2.

Majandusharud: Lamba- ja kitsekasvatussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Monsieur Le President Du Conseil General De Saone-Et-Loire

Direction de l’Equipement rural et de l’agriculture

Service des Affaires Agricoles

Espace Duhesme – 18 rue de Flacé

71026 Macon Cedex 9

FRANCE

Veebileht: http://www.cg71.fr/jahia/webdav/site/internet_cg71/shared/Missions/Agriculture/Aides%20exemptees%20CE/Texte_integral_FCO.pdf

Abi nr.: XA 43/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Astuuria

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Asociación de Criadores de Oveya Xalda de Asturias (ACOXA)

Õiguslik alus: Convenio de colaboración entre el Gobierno del Principado de Asturias y la Asociación de Criadores de Oveya Xalda de Asturias (ACOXA) para el desarrollo del programa de conservación de la raza autóctona asturiana Oveya Xalda durante el trienio 2009-2011

Abikavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksikabi kogusumma: Lepingu raames eraldatava abi aastane ülemmäär on:

Abi suurim osatähtsus: Abi suurim osatähtsus abisaaja rakendatava tegevusprogrammi iga peatüki puhul:

Rakendamise kuupäev: Alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel.

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31.detsembrini 2011.

Abi eesmärk: Programmi rakendamine piirkonnale omase Xalda lambatõu säilitamiseks.

Kohaldatakse järgmisi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikleid:

Artikkel 15: „Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris”. Abikõlblikud kulud: kulud, mis on seotud lambakasvatajate koolitusprogammide korraldamisega, kolmandate poolte osutatud nõustamisteenustega, teabevahetusfoorumite korraldamisega, konkursside ja näitustega, trükistega.

Artikkel 16: „Loomakasvatussektori toetus”. Abikõlblikud kulud: tõuraamatu pidamise kulud.

Asjaomased majandusharud: Lambakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Rural y Pesca del Principado de Asturias

C/Coronel Aranda, s/n, 4aplanta

E-33071 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

Veebileht: Koostöölepingu tekst on kättesaadav portaalis www.asturias.es ja internetiaadressil

http://www.asturias.es/Asturias/descargas/CONVENIOS%20GANADERIA/ACOXA%2009%20convenio.pdf

Muu teave: —

Luis Miguel ALVAREZ MORALES

El director general de ganadería y agroalimentación

Abi nr.: XA 48/09

Liikmesriik: Estonia

Piirkond: Eesti

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Põllumajandusloomade aretustoetus

Õiguslik alus:

1)	Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lg 2 p 2, § 7 lg 1 p 3, § 11 (RTI, 18.7.2008, 33, 202);

2)	Põllumajandusministri 18.1.2005.a määrus nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord”.

Abikavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksikabi kogusumma: 20 000 000 EEK anuales

Abi Ülemmäär: hasta el 70 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus: del 15 de febrero de 2009 al 31 de diciembre de 2011

Abi eesmärk: Sector ganadero.

La ayuda se concede de conformidad con el artículo 16 del Reglamenteo (CE) no 1875/2006.

Los gastos subvencionables se refieren a la llevanza de libros o registros genealógicos, y a la realización de ensayos de rendimiento o la evaluación de la calidad genética.

Las ayudas se conceden en forma de servicios subvencionados y no incluyen pagos directos a los productores.

Majandusharud: Cría de bovinos, equinos, ovinos y aves de corral (Código NACE A104)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Narva mnt 3

Tartu 51009

EESTI/ESTONIA

Veebileht: http://www.agri.ee/siseriiklikud-toetused

Muu teave: la presente información modifica la no XA 93/08.

Abi number: XA 58/09

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Principado de Asturias

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Laboratorio Interprofesional Lechero y Agroalimentario de Asturias (L.I.L.A.).

Õiguslik alus: Convenio de colaboración entre el Principado de Asturias y el Laboratorio Interprofesional Lechero y Agroalimentario de Asturias (L.I.L.A.) suscrito el 7 de abril de 2008 para la realización de los análisis de control lechero oficial. Adenda al citado Convenio de colaboración de 27 de enero de 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 2009. aastal antava abi ülemmäär on 420 000 eurot.

Abi suurim osatähtsus: Kuni 70 % abisaaja tegevuse kuludest.

Rakendamise kuupäev: Alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 2009. aasta detsembrini.

Abi eesmärk: Piimakarja aretusloomade geneetilise hindamise ja mis tahes karja aretusprogrammi põhivahendina ametlike piimaanalüüside tegemine Astuuria Vürstiriigis.

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 kohaldatav artikkel on:

Artikkel 16 – loomakasvatussektori toetus. Abikõlblikud kulud: kulud, mis on seotud karja geneetilise kvaliteedi ja tootlikkuse määramiseks teostatavate analüüsidega.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Piimakarja aretus.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Medio Ambiente y Desarrollo Rural del Principado de Asturias

C/ Coronel Aranda, s/n, 4a planta

E-33071 Oviedo (Asturias)

ESPAÑA

Veebisait: Koostöölepingu tekstiga võib tutvuda veebisaidi www.asturias.es järgmisel veebilehel:

http://www.asturias.es/portal/site/Asturias/menuitem.fe57bf7c5fd38046e44f5310bb30a0a0/?vgnextoid=959f4749be187110VgnVCM10000097030a0aRCRD&vgnextchannel=d2907989c258f010VgnVCM100000b0030a0aRCRD&i18n.http.lang=es

Muu teave: —

Luis Miguel ALVAREZ MORALES

El director general de ganadería y agroalimentación

Abi nr.: XA 59/09

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Inglismaa – Cornwall

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Caradon Hill Area Heritage Project

Õiguslik alus: The National Heritage Act 1980 set up a fund called the National Heritage Memorial Fund (NHMF) as amended by the National Heritage Act 1997 and the National Lottery Act 1993 and 1998.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

(GBP)
Kuupäev	Summa
1. aasta – märts 2009 – veebruar 2010	184 845,00 GBP
2. aasta – märts 2010 – veebruar 2011	87 828,00 GBP
3. aasta – märts 2011 – veebruar 2012	90 177,00 GBP
Summa kokku	362 850,00 GBP

Abi suurim osatähtsus: Abi suurim osatähtsus tehnilise abi meetme puhul on kuni 100 % vastavalt komisjoni määruse nr 1857/2006 artiklile 15.

Traditsiooniliste maastike säilitamisega seotud meetmete puhul on abi suurim osatähtsus kuni 100 %, kui abi antakse tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamiseks vastavalt komisjoni määruse nr 1857/2006 artikli 5 punktile 2. Kui abi on tootmisega seotud, vähendatakse abi ülemmäära komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 5 punktis 3 sätestatud määrade kohaselt.

Rakendamise kuupäev: Abikava rakendatakse alates 18. märtsist 2009.

Abikava või üksikabi kestus: Abikava rakendatakse alates 18. märtsist 2009 ja see kestab kolm aastat. Kava on avatud uutele taotlejatele kuni 1. märtsini 2012, viimased tööd lõpetatakse 17. märtsil 2012. Viimane makse tehakse 1. septembril 2012.

Abi eesmärk: Säilitada ja parandada olulisi loodus-, ajaloolisi ja geoloogilisi/minearoloogilisi alasid ning aidata hõlbustada nende pikaajalist haldamist. Kõnealune abimeede vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 5. Abi ülemmäära vähendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 4 sätestatud määrade kohaselt, kui abi on tootmisega seotud.

Kava 2 – Ajaloolist keskkonda hõlmav kava

Kõik kõnealuse kava alusel põllumajandusmaa suhtes võetavad meetmed on hõlmatud kõnealuse teatega ning vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 5. Kava koosneb järgmistest meedetest.

Kõnealuste oluliste ajalooliste alade ja maastiku tunnusjoonte tingimuste ja tutvustamise parandamise tööde tegemine ja hõlbustamine.

Kõnealused ettepanekud sisaldavad võsastike kontrolli ning põllumajandusmaad ümbritsevate ajalooliste piirdetarade parandamist.

Kava 4 – Maaviljelust ja juurdepääsu hõlmav kava

Kõnealust kava rakendatakse nii põllumajandus- kui ka mittepõllumajandusmaa suhtes. Ainukesed kõnealuse kava alusel põllumajandusmaa suhtes võetavad meetmed, mis on hõlmatud kõnealuse teatega, on loetletud alljärgnevalt ning vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 5.

Cornwalli ajalooliste kiviaedade ja müüride kui oluliste maastikuliste tunnusjoonte taastamine.

Arheoloogiamälestiste korraldamine.

Võserike hooldus arheoloogiliste alade ümber.

Abikavaga soodustatakse ka asjaomast oskuskoolitust, eriti kaitsekorralduse oskuste ametlikku koolitust; edendatakse tööseminaride kava, millega võimaldatakse oskusi jagada, anda nõu ja saada vastukaja; erilist tähelepanu pööratakse projektivaldkonnaga hõlmatud maaomanike, põllumajandustootjate, tavakodanike ja tarnijate ametialasele arengule. Abikava vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15.

Kava 1 – Looduskeskkonda hõlmav kava

Looduskeskkonda hõlmavate projektidega kaasatakse maaomanikke ja põllumajandustootjaid, et hõlbustada ja toetada elupaikade ja liikide kaitseks parimate meetmete võtmist. Kõnealused projektid sisaldavad nõuande- ja koolitusüritusi, mis on avatud kõigile projektivaldkonnaga hõlmatud põllumajandustootjatele ja maaomanikele.

Kogu kavaga on hõlmatud põllumajandusmaa suhtes rakendatavad kavad ning see vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15.

Kava 5 – Hindamist, haridust ja koolitust hõlmav kava

Invasiivne umbrohutõrje

Arheoloogiaga seotud teadlikkuse alane koolitus

Kava 3 – Kaevandusala pärandit hõlmav kava

Kõnealust kava rakendatakse mittepõllumajandusmaa suhtes ning see kuulub NN 11/2002 alla.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Abikava kohaldatakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Cornwall County Council County Hall

Treyew Road

Truro

Cornwall

TR1 3AY

ÜHENDKUNINGRIIK

Kava eest vastutav seadusjärgne asutus:

Cornwall County Council

County Hall

Treyew Road

Truro

Cornwall

TR1 3AY

ÜHENDKUNINGRIIK

Kava haldamise eest vastutav organisatsioon:

Caradon Hill Area Heritage Project

Luxstowe House

Liskeard

Cornwall

PL14 3DZ

ÜHENDKUNINGRIIK

Veebileht: http://www.cornwall.gov.uk/index.cfm?articleid=6835

Muu teave: Kõnealuse kava osana kuuluvad mittepõllumajanduslikud meetmed NN 11/2002 alla ja vastavad seega riigiabi saamise tingimustele.

Täiendav ja üksikasjalikum teave kava abikõlblikkuse ja eeskirjade kohta on kättesaadav eespool esitatud linkidel.

9.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 107/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 107/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„MARRONE DI COMBAI”

EÜ nr: IT-PGI-0005-0565-08.11.2006

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Marrone di Combai”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Marrone di Combai” on kastan, mida kasvatab Treviso maakonnas asuvate Eel-Alpide mäejalamite iseloomulikus keskkonnas arenenud kastanipuu ökotüüp. Tarbimisse lubatud viljadel peavad olema järgmised morfoloogilised ja kaubanduslikud omadused:

elliptiline kuju, lamendunud tipp. Seemnenabal on tavaliselt viltjas serv ning selgelt nähtavad tähekujulised triibud. Viljakesta värv varieerub helepruunist tumepruunini, kuid ei ole kunagi tuhm. Nähtavate triipudega viljakest tuleb viljakesta sisekestast kergesti lahti. Helepruun viljakesta sisekest ja katab mõnede madalate, üksikute mõlkidega söödavat osa; koorides saab kõnealust kesta viljalihast kergesti eemaldada. Vilja kohta tavaliselt üks seeme (polüembroonia protsent on väga väike) on pindmiste nõgudega üks tuum. Viljaliha on jahuse tekstuuri ja valkja värviga ning muutub keetes krõmpsuvaks ja maitsvaks.

Turustamiseks peab vili olema täiesti haigustevaba ning vastama järgmistele nõuetele:

ekstraklass:

suur vili:

50–80 vilja kilogrammi kohta;

kuni 4 % kaalust moodustavad viljad, mille viljakesta sisekest on kahjurite rikutud;

kuni 3 % kaalust moodustavad kahjustatud viljakestaga viljad.

I klass:

81–105 vilja kilogrammi kohta;

kuni 6 % kaalust moodustavad viljad, mille viljakesta sisekest on kahjurite rikutud;

kuni 5 % kaalust moodustavad kahjustatud viljakestaga viljad.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmise etapid peavad toimuma punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, et tagada toote päritolu ja järelevalve.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toote ettenähtud leotamine (curatura) võib toimuda väljaspool punktis 4 osutatud tootmispiirkonda, kuid peab toote kvaliteedi tagamiseks toimuma 24 tunni jooksul pärast koristamist.

Teise võimalusena võib toodet pärast leotamist maksimaalselt kolm päeva hoida külmhoones temperatuuri 0,5–2 °C ja niiskustaseme 95–98 % juures.

Leotamine on menetlus, mille käigus leotatakse kastaneid toasooja veega vannis viis kuni seitse päeva, kusjuures vett vahetatakse poole aja jooksul. Alternatiivina võib kastaneid leotada 45–48 °C temperatuuriga vees 45 minutit ja pärast seda kasta nad kiiresti külma vette, kuni need täielikult maha jahtuvad. Pärast seda kuivatatakse kastanid selleks ettenähtud kuivati ja ventilaatorite abil. Alternatiivina võib kastanid asetada puidust võrestikule ja neid iga päev pöörata kuni lõpliku kuivamiseni.

Tarbimiseks ringlusse lubatud toode peab olema järgmistes pakendites: džuudist kottides, mis sisaldavad 1 kg, 2 kg, 3 kg, 5 kg või 25 kg kastaneid; plastvõrkudes, mis sisaldavad 1 kg, 2 kg, 3 kg, 5 kg või 25 kg kastaneid; korvides või puitkastides, kaaluga 1–5 kg. Pakendid on suletud mehhaaniliselt kinnitatud metalliklambriga, õmmeldud kokku nailonniidiga või seotud nööriga, mis on plommitud tinaplommiga. Plommimise käigus kinnitatakse pakendile logoga märgis. Korvid ja kastid pakitakse tsellofaani, kinnitatakse tinaplommi kandva nööriga ja varustatakse selgelt nähtava logoga.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kontrolliasutus kontrollib, kas toode on identifitseeritav märgise põhjal, mille logol on sõnad „Marrone di Combai”, mis peavad olema muudest sõnadest oluliselt suuremad. Märgisel või mahutitel peab olema järgmine teave: tootja või pakendamisettevõtte nimi ja kaubamärk; algne netokaal ja kategooria; toitumis- ja dieedialane teave; tootmisaasta; toote nõuetekohase ladustamise ja kasutamise juhised. Logol on kujutatud stiliseeritud helepruuni ogalise lüdiga kaetud kastanivili, mida ümbritseb tumepruun ruut (helepruun – Pantone 465U, tumepruun – Pantone 4625U). Mõõtmed: logol peavad olema järgmised mõõtmed: 65 mm x 102 mm; 33 mm x 51 mm; 17 mm x 25 mm; 8 mm x 12 mm.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Marrone di Combai” geograafiline tootmispiirkond hõlmab Treviso provintsi järgmised haldusüksused: Cison di Valmarino, Cordignano, Follina, Fregona, Miane, Revine Lago, Sarmede, Segusino, Tarzo, Valdobbiadene ja Vittorio Veneto.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Punktis 4 kirjeldatud piirkond asub tervikuna Alpi eelmäestiku jalamil.

Alpi eelmäestiku jalamile iseloomulik mägine ala, millel kastaneid „Marrone di Combai” kasvatatakse, on geoloogilises mõttes tekkinud karstilise päritoluga lubja- ja ränikivist mäekompleksist, mida iseloomustavad sügavad jäärakud, järsud nõlvad ning pinnase ulatuslik lagunemine, selle kohal kõrguvate kõvade, püsivate kaljude tõttu.. Kõnealune geomorfoloogia on väga oluline seoses kliimaga: Alpi eelmäestikuahel ja mägede kett on takistuseks idatuultele, kuid lasevad puhuda põhjatuultel, mistõttu aastased temperatuurikõikumised (võrreldes tasandikuga) on väikesed. Rohked ja läbi aasta ühtlaselt jaotuvad sademed ning kõikide muude Po jõe ja Veneto oru paikade jaoks tüüpilise udu täielik puudumine aitavad kujundada keskkonda, mis on eriti kohane kastani „Marrone di Combai” kasvatamiseks.

5.2. Toote eripära:

Hindamistestidega teostatud organoleptiline analüüs on näidanud, et viljaliha omadustel (eelkõige selle pehmel konsistentsil) on positiivne mõju kogu vilja üldhinnangule. Lisaks aspektidele, mis mõjutavad kompimismeele varal tajumist, hinnatakse väga ka erilist aroomi, mida iseloomustab vürtse, lilli ja rohttaimi meenutav intensiivne lõhn, mis on täheldatav toote tarbimisel. Spetsiaalselt organoleptiliste analüüside jaoks kehtestatud tunnuste hindamise alusel võib väita, et aroomi intensiivsust, püsivust, magusust väljendavad näitajad on suured ning kogu vilja üldhinnangule negatiivset mõju avaldavad näitajad nagu kokkutõmbavus ja kibedus on väheolulised. Kastani „Marrone di Combai” aroomi eripära on seotud viljeluspiirkonna mulla omadustega ning väljendab tihedat seost taime, mulla ja kasvukeskkonna vahel.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähise „Marrone di Combai” registreerimise taotlus põhineb toote ainulaadsetel omadustel ja olulisel määral ka selle mainel.

Kastanipuu „Marrone di Combai” kasvatuspiirkonna kastaniviljade olemasolu ja eelkõige kvaliteedinäitajate kohta on olemas arvukalt ajaloolisi tõendeid, mis pärinevad juba 12. sajandist. Sellest nähtub, et toote iseloomustamiseks on olulised nii keskkonna- kui ka inimaspektid, kuna kastanitel on alati olnud oluline osa kõnealuste mägede elanike jätkusuutlikkuse tagamisel. Erinevate ajalooliste dokumentide hulgas on 18. septembri 1665. aasta kuupäeva kandev dokument, milles rõhutatakse kastanite koristamise sotsiaalseid ja inimeste kaasatust nõudvaid aspekte: kõik elanikud, sealhulgas naised ja lapsed, võtsid kastanite korjamisest osa, sest pärast jagati saak vastavalt perekonna suurusele.

Viimasel ajal on kastani „Marrone di Combai” hea maine ja kuulsus levinud Venetost üle kogu Itaalia osaliselt ka tänu sellistele festivalidele ja laatadele nagu kohaliku ja ka rahvusliku tähtsusega „Festa dei Marroni di Combai”, mis toimub juba 1945. aastast alates.

Toote „Marrone di Combai” iseloomulikud tunnused on tihedalt seotud geograafilise piirkonnaga, kus seda toodetakse.

Tootmispiirkonna geoloogilised tunnused, eelkõige karstise tekkega lubja- ja ränikivist kaljud ning nende järsud nõlvad ei lase koguneda vihmaveel ja võimaldavad haritava maa optimaalset kuivendamist. Selle tagajärjel on kastani viljaliha tugeva ja kauakestva lõhnaga, pastataoline ja magus; kokkutõmbavus ja kibedus puuduvad.

Mäestikuahel on takistuseks idatuultele, kuid laseb puhuda põhjatuultel, mistõttu aastased temperatuurikõikumised (võrreldes tasandikuga) on väikesed ning hoiab ära udu tekkimise; keskkond mõjub hästi taimede tervisele ja arengule ning võimaldab korjata terveid, kõrge kvaliteediga vilju.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Valitsus algatas riikliku vastuväitemenetluse, avaldades Itaalia Vabariigi 23. novembril 2005. aasta ametlikus väljaandes nr 273 ettepaneku „Marrone di Combai” tunnustamiseks.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav:

—	järgmisel veebilehel www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop%20Igp%20e%20Stg või

—

klikates otse põllumajandusministeeriumi veebilehel (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE (Règ (CE) 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2009.107.est
Euroopa Liidu Teataja		C 107

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 9. mai 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 107/01	Komisjoni teatis – Joogipakendid, pandisüsteemid ja kaupade vaba liikumine	1

2009/C 107/02	Teatatud koondumise aktsepteering – (Toimik COMP/M.5347 – Mapfre/Salvador Caetano/JV'S) ( 1 )	10

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3425
JPY	Jaapani jeen	133,36
DKK	Taani kroon	7,4486
GBP	Inglise nael	0,89070
SEK	Rootsi kroon	10,5120
CHF	Šveitsi frank	1,5142
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,6415
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,650
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	277,75
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7091
PLN	Poola zlott	4,3510
RON	Rumeenia leu	4,1335
TRY	Türgi liir	2,0833
AUD	Austraalia dollar	1,7702
CAD	Kanada dollar	1,5582
HKD	Hong Kongi dollar	10,4044
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2531
SGD	Singapuri dollar	1,9676
KRW	Korea won	1 668,53
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2542
CNY	Hiina jüaan	9,1583
HRK	Horvaatia kuna	7,3582
IDR	Indoneesia ruupia	13 915,01
MYR	Malaisia ringit	4,7216
PHP	Filipiini peeso	63,185
RUB	Vene rubla	43,5980
THB	Tai baht	46,800
BRL	Brasiilia reaal	2,8066
MXN	Mehhiko peeso	17,5465
INR	India ruupia	66,1620

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 107/03	Euro vahetuskurss	11

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 107/04	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	12

2009/C 107/05	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	18

	V Teated
	Komisjon
	HALDUSMENETLUSED
2009/C 107/06	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23