8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/1

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS

20. aprill 2009

seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem

(CON/2009/37)

2009/C 106/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

17. aprillil 2009 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta” (2)).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikel 4, kuna EKP on selle võimaluse alusel antud toetuse haldaja. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

EKP leiab, et praeguses finantsolukorras on varasemaga võrreldes tõenäolisem, et euroalavälised liikmesriigid taotlevad keskmise tähtajaga rahalist abi ja et nende abitaotlused hõlmavad suuremaid summasid, kui oli ette nähtud 2002. aastal, mil määrus (EÜ) nr 332/2002 jõustus, ja detsembris 2008. aastal, mil seda muudeti. Seetõttu on EKP arvamusel, et rahvusvahelist majanduslikku ja finantsarengut arvesse võttes võib abivajadus ületada senist piirmäära 25 miljardit eurot, ning toetab ettepanekut tõsta piirmäära 50 miljardile eurole, mis võimaldaks ühendusel võimalikke finantsabi taotlusi rahuldada.

Samas märgib EKP selles suhtes, et keskpanga roll peab täielikult vastama asutamislepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keskpanga poolt rahastamise keelule, koosmõjus nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3603/93 asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta (3). Eelkõige tõlgendab EKP ettepandud määruses kavandatud toetuseks antava summa tõstmist 50 miljardile eurole nii, et seda rahastatakse ainult liikmesriikide eelarvest ja sellega ei kaasne mis tahes ajutine rahastamine või tagasimaksed Euroopa Keskpankade Süsteemi poolt. Sellega seoses eeldatakse, et ühenduse kontodel EKP juures ja liikmesriikide kontodel riikide keskpankades (RKPd) on asjakohasel ajal piisavalt vahendeid.

2.   Konkreetsed märkused

2.1.   Ettepanek uue artikli 9a kohta

EKP nõustub täielikult vajadusega tagada ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi kindel juhtimine. Siiski märgib EKP, et ettepandud uut artiklit 9a võib tõlgendada viisil, et Euroopa Kontrollikojale antakse pädevus auditeerida EKP ja RKPde raaamtupidamist. Seetõttu soovitab EKP, et Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga artikli 27 alusel kehtiva õigusraamistiku tunnustamiseks, mida kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes, peaks uus artikkel 9a sõnaselgelt piiritlema oma reguleerimisala liikmesriikidele, kes saavad ühenduselt keskmise tähtajaga rahalist abi.

2.2.   Komisjoniga konsulteerimise nõue

Määruse (EÜ) nr 332/2002 artikli 2 kohaselt peavad eurot kasutusele mittevõtnud liikmesriigid konsulteerima komisjoniga, kui selline liikmesriik „teeb ettepaneku kaasata ühenduseväliseid rahastamisallikaid, mis on seotud majanduspoliitiliste tingimustega”. Soovitatakse muuta fraasi „majanduspoliitiliste tingimustega”, et oleks selge, et „majanduspoliitilised tingimused” hõlmavad kõlblikkuskriteeriume (ex ante eligibility criteria), millega oleks selgeks hõlmatud ka Rahvusvahelise Valuutafondi uues korralduses kasutatud tingimused (4).

2.3.   Ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi võimalus ennetava meetmena

Tuleb märkida, et määruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 lõike 1 muudatustes ei ole viiteid toetusprogrammile, mis on nende artiklite kehtivas redaktsioonis. Sellest väljajätust tuleneb, et ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi kättesaadavuse ulatuses on selle abi andmine ainult reaalsete, mitte võimalike, maksebilansi probleemide korral. Selles osas sätestab asutamislepingu artikli 119 lõige 1 selgelt, et abi antakse liikmesriikidele, kui „ähvardab tõsine oht” sattuda raskustesse seoses maksebilansiga. Määruse artikli 3 lõike 1 punkt b osutab samuti, et abi antakse juhul, kui liikmesriigil „on tõsine oht” sattuda raskustesse (mitte juba „olla”) seoses maksebilansiga. Määruse nr 332/2002 artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 lõike 1 viited toetusprogrammile sätestasid raamistiku ennetava abi andmiseks. Kasulik oleks viited toetusprogrammile artikli 3 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 1 taastada.

2.4.   Uue ettepandud vastastikuse mõistmise memorandumi olemus

Soovitav oleks kirjeldada uue artikli 3a alusel nõutavat vastastikuse mõistmise memorandumit järjekindlamalt. Eelkõige, põhjenduse 2 kohaselt on memorandum läbirääkimiste tulemus, kuid uue artikli 3a kohaselt on memorandum pigem ühepoolse olemusega, mis sätestab nõukogu tingimused. Kuna artikli 3a sõnastus järgib asutamislepingu artikli 119 lõiget 2, soovitatakse viia põhjendus 2 vastavusse ettepandud uue artikli 3a sõnastusega.

3.   Muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud, mille puhul eespool osutatud nõuanded eeldavad määruse kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.

---

(1)  18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(2)  KOM (2009) 169 lõplik.

(3)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(4)  Vt „IMF Overhauls Lending Framework”, pressiteade nr 09/85, 24 märts 2009, avaldatud Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehel http://www.imf.org

---

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/6

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	18.12.2008
Riikliku abi viitenumber	N 369/08
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Scottish R&D&I Programme
Õiguslik alus	Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990 as amended by Scottish Statutory Instrument 2001 N. 126; Science and Technology Act 1965 Section 5t
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 31 milj GBP Kavandatud abi kogusumma: 155 milj GBP
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	30.9.2008–31.12.2013
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Scottish Government 5 Cadogan Street Glasgow G2 6AT UNITED KINGDOM Scottish Enterprise 150 Broomielaw 5 Atlantic Quay Glasgow G2 8LU UNITED KINGDOM Highlands and Islands Enterprise, Cowan House, Inverness Retail & Business Park Inverness IV2 7GF UNITED KINGDOM
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 453/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Sachsen
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Sunfilm AG
Õiguslik alus	Investitionszulagengesetz 2007; Investitionszulagengesetz 2010; 35. Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe–Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur; 36. Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe–Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus, maksutoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 56,05 milj EUR
Abi osatähtsus	14,01 %
Kestus	2007–2011
Majandusharud	Tööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Sächsische Aufbaubank Pirnaische Straße 9 01069 Dresden DEUTSCHLAND Finanzamt Hoyerswerda Pforzheimer Platz 1 02977 Hoyerswerda DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 47a/09
Liikmesriik	Austria
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	„Regelung zur vorübergehenden Gewährung geringfügiger Beihilfen im Geltungsbereich der Republik Österreich während der Finanz-und Wirtschaftskrise” („Österreichregelung Kleinbeihilfen”)
Õiguslik alus	„Regelung zur vorübergehenden Gewährung geringfügiger Beihilfen im Geltungsbereich der Republik Österreich während der Finanz-und Wirtschaftskrise” („Österreichregelung Kleinbeihilfen”)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Otsene toetus, tagatis, intressitoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 150 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 117/09
Liikmesriik	Belgia
Piirkond	Flanders
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Guarantee scheme under the Temporary Framework („Verhoogde Crisis Waarborg”)
Õiguslik alus	Amendment 11 februari 2009 van „Decreet betreffende een waarborgregeling voor kleine, middelgrote en grote ondernemingen”, 6 februari 2004 (Art. 22/1 – 22/3)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 1 500 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Guarantee Fund „Waarborgfonds”, Flemish Region
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 128/09
Liikmesriik	Luksemburg
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Régime temporaire relatif aux aides sous forme de garanties
Õiguslik alus	L'aide sera octroyée sur la base d'une loi instituant un régime temporaire de garanties en vue du redressement économique
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 500 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministère de l'économie et du commerce extérieur
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/11

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.11.2008
Riikliku abi viitenumber	N 297/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	3. Verkehrsforschungs-programm der Bundesregierung, (hier Projektförderung des BMWi)
Õiguslik alus	Bundeshaushaltsplan Kapitel 0902 Titel 68311.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Uurimis-ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 60 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 360 milj EUR
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	1.1.2009–31.12.2014
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie 11019 Berlin DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	27.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 351/08
Liikmesriik	Läti
Piirkond	87(3)(a)
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Enerģijas ražošana no lauksaimnieciskas un mežsaimnieciskas izcelsmes biomasas
Õiguslik alus	Ministru kabineta noteikumu “Valsts un Eiropas Savienības atbalsta Lauku attīstības programmas 2007.-2013. gadam pasākuma”“Atbalsts uzņēmumu un radīšanai (ietverot ar lauksaimnicību nesaistītu darbību dažādošanu)” apakšpasākumam “Enerģijas ražošana no lauksaimnieciskas un mežsaimnieciskas izcelsmes biomasas piešķiršanas kārtība projekts;” Ministru kabineta 2008. gada 21. aprīļa noteikumi Nr. 298 “Kārtība, kādā piešķir valsts un Eiropas Savienības atbalstu atklātu projektu konkursu veidā lauku un zivsaimniecības attīstībai”.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 43,38 milj LVL
Abi osatähtsus	40 %
Kestus	kuni 31.12.2013
Majandusharud	Energia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Lauku atbalsta dienests Republikas laukums 2 Rīga, LV-1981 LATVIJA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 124/09
Liikmesriik	Läti
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	„Limited amounts of compatible aid in the form of guarantees during the financial and economic crisis”
Õiguslik alus	Regulation of the Cabinet of Ministers of the Republic of Latvia ‘Regulations on Guarantees for Development of Enterprise Competitiveness’ approved on 17 February 2009.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 20 milj LVL
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Latvian Guarantee Agency 11/13;15, Tirgonu Str. Riga, LV-1050 LATVIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/14

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/04

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	3.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 372/07
Liikmesriik	Leedu
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Pagalba biokuro gamybos plėtojimui
Õiguslik alus	Lietuvos Respublikos biokuro įstatymo. Biokuro gamybos ir naudojimo skatinimo metais 2004–2010 programa.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 310,41 milj LTL
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2012
Majandusharud	Põllumajandus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Lietuvos Respublikos Žemės Ūkio Ministerija Gedimino pr. 19 (Lelevelio g. 6) LT-01103 Vilnius LIETUVA/LITHUANIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 414/08
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	England, Wales
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Renewable Obligation
Õiguslik alus	32 Electricity Act 1989, as amended by Energy Act 2004. Currently subject to amendment by the Energy Bill 2008. Implemented by Renewables Obligation Order 2006 (No 1004), amended by Renewables Obligation Order 2006 (Amendment) Order 2007 (No 1078)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse, Energia säästmine
Abi vorm	Tehingud, mis ei ole tehtud turutingimustes
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 23 200 milj GBP
Abi osatähtsus	—
Kestus	1.4.2009–31.3.2027
Majandusharud	Energia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform 1 Victoria Street, London SW1H 0ET UNITED KINGDOM
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 513/08
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Clackmannanshire and Fife, Scotland
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Regional Investment Aid to Babcock Marine Rosyth Ltd
Õiguslik alus	Industrial Development Act 1982, section 7
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 0,175 milj GBP
Abi osatähtsus	12,5 %
Kestus	kuni 31.3.2011
Majandusharud	Laevaehitus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Scottish Government
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	8.12.2008
Riikliku abi viitenumber	N 613/08
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Dispositif de renforcement des fonds propres des banques
Õiguslik alus	Article 6, III de la loi no 2008-1061 du 16 octobre 2008 de finances rectificative pour le financement de l'économie
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Muud omakapitalile suunatud meetmed
Eelarve	21 000 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	4.12.2008–4.6.2009
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Société de prise de participation de l'Etat France
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/17

---

Riigiabi lubamine vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 87 ja 88

Juhtumid, mille suhtes komisjon ei esita vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/05

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 304/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Richtlinie zur Förderung von Umschlaganlagen des Kombinierten Verkehrs
Õiguslik alus	Richtlinie zur Förderung von Umschlaganlagen des Kombinierten Verkehrs Allgemeine Verwaltungsvorschriften zu §§ 23, 44 BHO
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Abikava eesmärk on arendada kombineeritud transporti, et minna maanteeveolt üle muudele transpordiliikidele
Abi vorm	Tagastamatu toetus
Eelarve	Umbes 115 miljonit EUR aastas
Abi osatähtsus	Kuni 85 % ümberlaadimisterminalide ehitamise ja laiendamise maksumusest ja laadimisseadmete hinnast
Kestus	2009–2011
Sektorid	Transpordisektor
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung Invalidenstr. 44 10115 Berlin DEUTSCHLAND

Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.3.2009
Riikliku abi viitenumber	Nr 409/08, Nr 410/08, Nr 411/08
Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Piirkond	Regiony úrovně NUTS II Jihovýchod, Jihozápad, Moravskoslezsko, Severozápad, Severovýchod, Střední Čechy, Střední Morava
Nimetus	N 409/08 – Pořízení a obnova železničních kolejových vozidel, N 410/08 – Pořízení a obnova vozidel pro městskou dopravu, N 411/08 – Pořízení a obnova vozidel pro regionální dopravu
Õiguslik alus	Zákon č. 248/2000 Sb., o podpoře regionálního rozvoje, ve znění pozdějších předpisů; zákon č. 250/2000 Sb., o rozpočtových pravidlech územních rozpočtů, ve znění pozdějších předpisů; zákon č. 266/1994 Sb., o dráhách, ve znění pozdějších předpisů; vyhláška č. 241/2005 Sb., o prokazatelné ztrátě ve veřejné drážní osobní dopravě a o vymezení souběžné veřejné osobní dopravy; zákon č. 586/1992 Sb., o daních z příjmů, ve znění pozdějších předpisů; vyhláška č. 500/2002 Sb., kterou se provádějí některá ustanovení zákona č. 563/1991 Sb., o účetnictví, ve znění pozdějších předpisů, pro účetní jednotky, které jsou podnikateli účtujícími v soustavě podvojného účetnictví, ve znění pozdějších předpisů; vyhláška č. 504/2002 Sb., kterou se provádějí některá ustanovení zákona č. 563/1991 Sb., o účetnictví, ve znění pozdějších předpisů, pro účetní jednotky, u kterých hlavním předmětem činnosti není podnikání, pokud účtují v soustavě podvojného účetnictví, ve znění pozdějších předpisů; vyhláška č. 175/2000 Sb., o přepravním řádu pro veřejnou drážní a silniční osobní dopravu; usnesení vlády České republiky ze dne 20. prosince 2006 č. 1461 o operačních programech České republiky pro čerpání prostředků ze strukturálních fondů a Fondu soudržnosti Evropské unie pro období let 2007 až 2013; usnesení vlády České republiky ze dne 17. května 2006 č. 560 o Strategii regionálního rozvoje České republiky; usnesení vlády České republiky ze dne 15. listopadu 2006 č. 1302 k postupu přípravy operačních programů pro čerpání prostředků ze strukturálních fondů a Fondu soudržnosti v letech 2000–2013
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Sõidukite ja raudteeveeremi soetamiseks ja uuendamiseks antava toetuse peaeesmärk on parandada integreeritud reisijateveosüsteeme Tšehhi Vabariigis.
Abi vorm	Investeerimistoetused
Eelarve	Nr 409/08 – kuni 4 323,24 miljonit CZK (156,73 miljonit EUR) viie aasta jooksul Nr 410/08 – kuni 1 157,03 miljonit CZK (41,95 miljonit EUR) viie aasta jooksul Nr 411/08 – kuni 1 179,54 miljonit CZK (42,76 miljonit EUR) viie aasta jooksul
Abi osatähtsus	40 % abikõlblikest kuludest, v.a Jihozápadi piirkond, kus abi osatähtsus on 38 %
Kestus	1.1.2009–31.12.2014
Sektorid	Transpordisektor
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Orgánem udělujícím podporu je regionální rada příslušného regionu úrovně NUTS II: Regionální rada regionu soudržnosti Jihovýchod CZ06 Jihovýchod Kounicova 13 602 00 Brno ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Jihozápad CZ03 Jihozápad Jeronýmova 1750/21 370 01 České Budějovice ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Moravskoslezsko CZ08 Moravskoslezsko Hrabákova 1/1861 702 00 Ostrava – Moravská Ostrava ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Severovýchod CZ05 Severovýchod Pražská 320/8 PSČ 500 04 Hradec Králové ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Severozápad CZ04 Severozápad Mírové náměstí 37 400 01 Ústí nad Labem ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Střední Čechy CZ02 Střední Čechy Zborovská 11 150 21 Praha 5 ČESKÁ REPUBLIKA Regionální rada regionu soudržnosti Střední Morava CZ07 Střední Morava Jeremenkova 40b 779 00 Olomouc ČESKÁ REPUBLIKA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst (autentsed tekstid), millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.3.2009
Riikliku abi viitenumber	N 457/08
Liikmesriik	Madalmaad
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Nederland – Vermindering van de tonnagebelasting voor grote schepen en scheepsbeheer
Õiguslik alus	Wet inkomstenbelasting 2001
Meetme liik	Maksumeede
Eesmärk	Valdkondlik arendustegevus
Abi vorm	Ettevõtte tulumaksu asendamine kindlaksmääratud summaga
Eelarve	0,5 miljonit EUR aastas
Abi osatähtsus	—
Kestus	10 aastat
Sektorid	Meretransport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/21

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/06

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	23.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 141/08
Liikmesriik	Luksemburg
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Régime d'aide à la protection de l'environnement, à l'utilisation rationnelle de l'énergie et à la production d'énergie de sources renouvelables
Õiguslik alus	Loi du 22 février 2004 instaurant un régime d'aide à la protection de l'environnement, à l'utilisation rationnelle de l'énergie et à la production d'énergie de source renouvelables Loi du 15 juillet 2008 relative au développement économique régional
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 2 milj EUR; Kavandatud abi kogusumma: 2 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2009
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministère de l'Économie et du Commerce extérieur 19-21, boulevard Royal 2914 Luxembourg LUXEMBOURG
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.1.2009
Riikliku abi viitenumber	N 363/08
Liikmesriik	Hispaania
Piirkond	Andalusia
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Ayudas estatales para el medio ambiente y el desarrollo energético sostenible
Õiguslik alus	Proyecto de Decreto, por el que se establece el marco regolador de las ayudas a favor del medio ambiente y del desarrollo energetico sostenible de Andalucia que se concedan por la Junta de Andalucia
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Energia säästmine, Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus, Intressitoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 770,375 milj EUR
Abi osatähtsus	50-80 %
Kestus	1.1.2009 – 31.12.2015
Majandusharud	Energia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Junta de Andalucia
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.1.2009
Riikliku abi viitenumber	N 467/08
Liikmesriik	Portugal
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	AWARE-P (Advanced Water Asset Rehabilitation in Portugal) - Reabilitação de infraestruturas de abastecimento de água e de drenagem de águas residuais em Portugal
Õiguslik alus	Protocolo no. 38A ao Acordo EEE, JO L 130 de 29.4.2004, p.3
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 747 841 EUR
Abi osatähtsus	57 %
Kestus	kuni 30.4.2011
Majandusharud	Elektri-, gaasi- ja veevarustus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Mecanismo financeiro do EEE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	3.2.2009
Riikliku abi viitenumber	N 11/2009
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Régime temporaire de prêts bonifiés pour les entreprises fabriquant des produits verts.
Õiguslik alus	Article 20 de la constitution du 4 octobre 1958; articles L. 2251-1, L. 3231-1 et L. 4211-1 du Code général des collectivités territoriales; articles L. 1511-1 à L. 1511-5 du Code général des collectivités territoriales tels que modifiés par l’article 1er de la loi no 2004-809 du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales pour les collectivités territoriales et leurs groupements; circulaire du ministre de l’intérieur du 3 juillet 2006 sur la mise en œuvre de la loi du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales en ce qui concerne les interventions économiques des collectivités territoriales et de leurs groupements et ses annexes; circulaire du Premier ministre du 26 janvier 2006 rappelant la réglementation communautaire de la concurrence applicable aux aides publiques aux entreprises; circulaires DIACT du 30 novembre 2007 et du 24 décembre 2008 relatives à l’application de la règlementation des aides publiques aux entreprises.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Sooduslaen
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 500 milj EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/index.htm

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/24

---

Euro vahetuskurss (1)

7. mai 2009

2009/C 106/07

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3363
JPY	Jaapani jeen	132,72
DKK	Taani kroon	7,4487
GBP	Inglise nael	0,88470
SEK	Rootsi kroon	10,4770
CHF	Šveitsi frank	1,5166
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,6200
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,463
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	276,60
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7091
PLN	Poola zlott	4,3038
RON	Rumeenia leu	4,1180
TRY	Türgi liir	2,0601
AUD	Austraalia dollar	1,7591
CAD	Kanada dollar	1,5569
HKD	Hong Kongi dollar	10,3566
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2385
SGD	Singapuri dollar	1,9591
KRW	Korea won	1 681,34
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1581
CNY	Hiina jüaan	9,1160
HRK	Horvaatia kuna	7,3629
IDR	Indoneesia ruupia	13 891,45
MYR	Malaisia ringit	4,7098
PHP	Filipiini peeso	63,152
RUB	Vene rubla	43,6295
THB	Tai baht	46,630
BRL	Brasiilia reaal	2,8060
MXN	Mehhiko peeso	17,3576
INR	India ruupia	65,6120

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/25

---

Järelteade eurostati 2008. aasta toetuste kohta

2009/C 106/08

Vastavalt finantsmääruse artikli 110 lõikele 2 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklile 169 teavitatakse üldsust 2008. aastal Eurostatilt toetust saanud meetmetest.

Kõnealuste meetmete loetelu on elektrooniliselt kättesaadav EUROPA serveril (http://europa.eu.int). Nimetatud loetelule pääseb ligi järgmiselt: Teenused – Toetused – Statistics (Statistika) – Eurostat Grants (Eurostati toetused); sellelt lehelt valida „List of grants awarded in 2008” (2008. aastal antud toetused).

Selles loetelus on esitatud toimiku number, asjaomane üksus, abisaaja nimetus ja riik, meetme nimetus, eraldatud summa ja meetme kaasfinantseerimise määr.

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/26

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5467 – RWE/Essent)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 106/09

1.

29. aprillil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja RWE Aktiengesellschaft (edaspidi „RWE”, Saksamaa) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Essent N.V. (edaspidi „Essent”, Madalmaad) üle aktsiate ostu teel.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — RWE: elektrienergia ja maagaas; — Essent: elektrienergia, maagaas ja küte.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 2 2964301 või 2967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5467 – RWE/Essent): European Commission Directorate-General for Competition, Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

8.5.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/27

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2009/C 106/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE ERITUNNUSE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„SKILANDIS”

EÜ nr: LT-TSG-007-0032-15.6.2005

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress:

Rühma või organisatsiooni nimi (vajaduse korral)	:	Lietuvos mėsos perdirbėjų asociacija.
Aadress	:	A. Vienuolio g. 8 LT-01104 Vilnius LIETUVA/LITHUANIA
Telefon	:	+370 52126814
Faks	:	+370 52126814
E-posti aadress	:	lmpa@takas.lt

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Leedu

3.   Spetsifikaat:

3.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2):

„Skilandis”

3.2.   Nimetus:

	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Rumšiškėse Leedu rahvamuuseumi võrdlusmaterjalidest nähtub, et sõna „skilandis” on 16.–18. sajandil mainitud Leedu Suurhertsogiriigi eri paikade kirjalikes registrites. Nimi esineb Theodor Lepneri 1680. aasta „Prūsų-lietuvių kalbų žodynas” [Preisi–leedu sõnaraamat] ning Philipp Ruhigi 1747. aastal, Christian Moeleke 1800. aastal ja Friedrich Kurschati 1883. aastal välja antud leedu-saksa sõnaraamatutes. Kõnealuse nimega tähistatakse toodet kogu Leedus. Toote nimi on unikaalne; see on ajaproovile vastu pidanud ja endiselt kasutusel.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4.   Toote liik [II lisa alusel]:

Klass 1.2:

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1):

„Skilandis” on naturaalses kestas suitsulihatoode, mille pealispind on ebaühtlane ja kare ning mille kuju meenutab kokkusurutud tilka või väheldast kabatšokki. Toote läbimõõt on vähemalt 80 mm ja kaal varieeruv. Möödunud aegadel kasutati toote „skilandis” kestana sea magu, kuid 20. sajandi algusest alates on selle asemel kasutusel sea põied või lehma umbsooled. Kodus tehtud „skilandise” jaoks kasutatakse tavaliselt ainult sealiha; lihatöötlemisettevõtted kasutavad kõnealuse toote valmistamiseks nii sea- kui ka loomaliha.

Toodet „skilandis” iseloomustab laagerdumise ja kuivamise ajal tekkinud hapukas, vürtsikas, maitsev ja iseloomulik maitse ning aroom, lõikepinna värv varieerub roosakaspunasest tumepunaseni ning võib toote serva pool olla intensiivsemat värvi. Tootel on eristatav vürtsikas ja kergelt suitsune aroom ja jäik konsistents. Tailihas on kuni 20 mm suurusega rasvatükid ebaühtlaselt jaotunud.

Toote „skilandis” füüsikalis-keemilised omadused on järgmised:

—	suurim niiskusesisaldus: 40 %,

—	vähim lihavalgusisaldus (v.a kollageen): 16 %,

—	suurim keedusoolasisaldus: 5 %,

—	suurim rasvasisaldus: 35 %,

—	pH: vähemalt 5,0;

—	toote kaal: 0,4–2,0 kg.

Toodet „skilandis” võib müügiks pakkuda poolitatuna või viiludena, vaakumpakendatud või modifitseeritud gaasikeskkonda pakendatuna.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2):

Koostisosad:

—	taine sealiha, mille nähtav lihasisene rasvasisaldus ei ületa 5 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: reietükk, tagakoodita abaosa ja seljatükk. Taine sealiha moodustab toote „skilandis” koostisest ligikaudu poole;

—	kuni 60 % taisest sealihast võib asendada taise loomalihaga, milles nähtava rasva ja peenikeste veenide sisaldus ei ületa 5 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: sisetükk, välistükk, kooditükk, välisfilee, sabatükk, keskmine ribitükk, abatükk, abatüki alumine ja keskmine osa;

—	poolrasvane sealiha, mille lihasisene ja nahaalune rasvasisaldus ei ületa 30 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: abatüki siseosa, abatüki alumine pool ja kael;

—	rasvane kamarata sealiha, mille rasvasisaldus ei ületa 55 %. Poolrasvane ja rasvane sealiha kokku moodustavad toote „skilandis” koostisest ligikaudu veerandi;

—	kamarata seljapekk. Seljapekk moodustab toote „skilandis” koostisest ligikaudu veerandi;

—	keedusool: 26–30 g 1 kg liha kohta;

—	vürtsid, st must pipar, valge pipar ja piment: 2–3 g 1 kg liha kohta. Lisatakse jahvatatud või terved (nt pipraterad) vürtsid;

—	küüslauk: 2–3 g 1 kg liha kohta;

—	suhkur: 2–5 g 1 kg liha kohta;

—	säilitusaine E 250 (naatriumnitrit): 50–180 mg 1 kg liha kohta;

—	antioksüdandid E 300 (askorbiinhape) ja E 301 (naatriumaskorbaat): 0,5–1 g 1 kg liha kohta;

—	2–3 g 1 kg liha kohta võib lisada köömneid, jahvatatud loorberilehte ja jahvatatud muskaatpähklit.

Tootmismeetod:

Toodet „skilandis” toodetakse traditsioonilist meetodit kasutades. Soovitatakse kasutada täiskasvanud loomade liha.

Jahutatud sealiha lõigatakse käsitsi või selleks ettenähtud seadeldisega 10–30 mm tükkideks ja pekk lõigatakse 5–20 mm tükkideks. Jahutatud loomaliha peenestatakse hakkmasinas, mille perforatsioonid on 2–5 mm suurused.

Purustatud ja peenestatud liha segatakse mikseris või toiduveskis söögisoola, naatriumnitriti, suhkru, vürtside ja toidulisanditega. Segatakse vähemalt 10 minutit. Valmissegu lastakse kuni +4° C temperatuuri juures seista vähemalt kuus tundi. Täitmismasinate abil topitakse liha naturaalsetesse seapõitesse või lehma umbsooltesse, mille läbimõõt on tavaliselt külmsuitsutatud vorstide jaoks kasutatavate kestade omast suurem. Lihasegu põide või umbsoolde toppimisel on väga oluline vältida õhu sissepääsemist. Tootmisprotsessi järgnevate etappide jooksul läbivad toote „skilandis” sisemised osad kuivatamise ja intensiivse fermentatsiooni, mis määravad ära kõnealuse toote iseloomulikud organoleptilised tunnused. Täidis topitakse aeglaselt põiest või umbsoolest kesta. Koos täidisega sissesattunud õhk pigistatakse kestast välja. Kest on vaja nii tihkelt täis toppida, et suitsutamise ja kuivatamise käigus täidise kokku tõmbudes ei tekiks auke toote pealispinna ja täidise vahele.

Täistopitud põis või umbsool seotakse kinni naturaalse jämeda niidi või nööriga. Täistopitud toode seotakse käsitsi pikkupidi nööriga kinni, jagades selle neljaks osaks. Umbsoolde toppimise puhul seotakse täiendavalt põikipidi iga 4–5 cm järel.

Seotud tooted „skilandis” riputatakse raamile sel viisil, et nad üksteise vastu ei puutuks ning laagerdatakse kuni +4 °C temperatuuri juures vähemalt kolm päeva. Laagerdumise käigus muutub täidis kompaktsemaks, toote värv stabiliseerub ja algab mikroorganismide selektiivne areng, mis aitab anda tootele iseloomulikku maitset ja aroomi.

Pärast laagerdumist suitsutatakse toodet „skilandis” 18–30 °C suitsus, mida saadakse lehtpuude (lepp, haab, kask, pöök, pappel, tamm) saepuru põletamisest. Esialgne laagerdumine ja suitsutamine võib toimuda kliimakambrites ja erikujulistes kuivatites. Toodet „skilandis” suitsutatakse teatavate ajavahemike järel, mille jooksul kuivatatakse seda 18–28 °C juures. Suitsutusprotsessi kestus (sh vahemikud), võib olla 2–15 päeva, sõltuvalt kasutatavast suitsutusseadmest ja toote „skilandis” suurusest. Toote „skilandis” suitsutamise kestus on oluline toote värvi intensiivsuse jaoks; kõnealuse protsessi lõpuks omandab toode iseloomuliku suitsuse maitse.

Suitsutatud toodet „skilandis” kuivatatakse 8–18 °C ja 90–75 % suhtelise niiskuse juures. Mikroorganismide arengu tagajärjel tekkinud biokeemilised protsessid ja kudede fermentatsioon jätkuvad kuivatamise käigus, mille tagajärjel omandab toode iseloomuliku maitse ja aroomi. Toodet „skilandis” kuivatatakse vähemalt 30 päeva jooksul, mille käigus omandab toode vajaliku niiskuse ja iseloomulikud organoleptilised tunnused.

Toodet „skilandis” hoitakse siseruumis rippuvas asendis 0–15° C juures.

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3):

Toote „skilandis” kõige olulisemad iseloomulikud tunnused on:

Välimus – „skilandis” on suitsutatud naturaalses põiest või umbsoolest kestas lihatoode, mille pealispind on ebaühtlane ja kare ning kuju meenutab kokkusurutud tilka või väheldast kabatšokki. Toote läbimõõt on vähemalt 80 mm ja kaal varieerub 0,4–2 kg.

Lõikepinna välimus – lõikude värv varieerub roosakaspunasest kuni tumepunaseni ja võib toote serva pool olla intensiivsem. Tailihas on kuni 20 mm suurusega rasvatükid ebaühtlaselt jaotunud. Lisatud eri vürtsid võivad olla nähtavad.

Tootmismeetod – sea- ja loomaliha purustatakse jämedalt käsitsi või peenestatakse hakkmasinas, maitsestatakse traditsiooniliste vürtsidega ning topitakse naturaalsesse sea põiest või lehma umbsoolest kesta. Pärast kuivatamist suitsutatakse toodet „skilandis” mitu korda lehtpuude saepuru põletamisest saadud suitsus ning pärast suitsutamist kuivatakse seda vähemalt 30 päeva jooksul.

Maitse ja lõhn – ainulaadse ja erakordse fermentatsiooni tulemusel tekkinud iseloomulikud hapukas, vürtsikas, maitsev ja soolakas maitse ning aroom, mis kujuneb välja toote „skilandis” laagerdumise ja kuivatamise käigus. Tootel on eristatav vürtsikas ja kergelt suitsune aroom. Eespool nimetatud fermentatsioon oleneb suurel määral tootesse lisatud koostisosadest, mis on iseloomulikud Leedu kliimavööndile.

Tarbimistraditsioonid – toodet pakutakse peamiselt festivalide ja eriliste sündmuste puhul ning talutööde kalendri kohaste kogunemiste ja talgute ajal. Toode lõigatakse õhukesteks viiludeks ja süüakse musta leivaga.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4):

Toodet „skilandis” peetakse Leedus rahvustoiduks. B. Imbrasienė koostatud raamatus „Lietuvos kulinarijos paveldas” (kirjastus Baltos lankos, 2008) on toodet „skilandis” nimetatud esimesena mitmete traditsiooniliste lihatoodete hulgas. Möödunud aegadest saadik on kõnealust toodet hoitud tagavaraks talu töörohkel suveperioodil (heinategu, rukkikoristus) söömiseks ja külalistele pakkumiseks. 1845. aastal väljaantud raamatus „Būdas senovės lietuvių, kalnėnų ir žemaičių” kirjutas autor Simonas Daukantas, et möödunud aegadel oli toode „skilandis” külalistele pakutav söök. Toodet „skilandis” nimetatakse ka mitmetes muudes Leedu 19. ja 20. sajandi kirjandusklassika teostes. Kaardil „Lietuvių kalbos atlasas” [leedu keele atlas] (Vilnius, 1977) nähtub sõna „skilandis” jaotumisest, et kõnealuse toiduaine nimetus oli tuntud Leedu kõikides (v.a loodeosa) piirkondades.

Möödunud aegadel kasutati toote „skilandis” kestana sea magu, kuid 20. sajandi algusest alates on selle asemel kasutusel sea põied või lehma umbsooled. Kodus tehtud „skilandise” jaoks kasutatakse tavaliselt ainult sealiha; lihatöötlemisettevõtted kasutavad kõnealuse toote valmistamiseks nii sea- kui ka loomaliha.

„Lietuviška tarybinė enciklopedija” [Nõukogude Leedu entsüklopeedia] (Vilnius, 1983) kirjeldatakse toodet „skilandis” järgmiselt: „toores või suitsutatud jämedalt purustatud liha. See on tehtud poolrasvasest sealihast (≈ 85 %) ja loomalihast (≈ 15 %). Liha lõigatakse tükkideks, mille mõõdud on 2–3 cm x 1,5 cm. Lisatakse soola (≈ 3,5 % lihasegust), suhkrut, musta pipart, pimenti ja küüslauku. Täidis topitakse kesta, mis on saadud sea maost või põiest või lehma pära- või umbsoolest. Tavaliselt toodet suitsutatakse. Seda valmistatakse lihatöötlemisettevõtetes või kodus.”

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4):

Ettenähtud kontrollimistega on hõlmatud:

—	toorainete vastavus sätestatud nõuetele;

—	tootmisprotsessi etappide õigest järjekorrast kinnipidamine;

—	tootmisprotsessi parameetritele vastavus;

—	toote kuivamise aeg;

—	lõpptoote organoleptilised näitajad (välimus, maitse, aroom, värv, konsistents);

—	lõpptoote füüsikalis-keemilised näitajad (niiskusesisaldus, valgusisaldus (v.a kollageen), keedusoola sisaldus, pH, rasvasisaldus);

—	lõpptoote ladustamine. Ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskust kontrollitakse ladustamise ajal.

Kontrolliasutus teostab vajalikud kontrollid vähemalt korra aastas. Kontrolliasutus vaatab läbi tootja järelevalvesüsteemid ja kriitiliste kontrollpunktide kontrollid ning kontrollib tootja dokumentatsiooni.

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused:

4.1.   Nimi ja aadress:

Nimi	:	Lietuvos Respublikos valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
Aadress	:	Siesikų g. 19 LT-07170 Vilnius LIETUVA/LITHUANIA
Telefon	:	+370 52404361
E-posti aadress	:	vvt@vet.lt

Riigiasutus  Eraettevõte

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Punktis 4.1 osutatud kontrolliasutus vastutab kõikide spetsifikaadis sätestatud kriteeriumide järelevalve eest.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---