22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/1

---

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

3. aprill 2009,

Euroopa Liidu Nõukogule, Hollandi keskpanga välisaudiitorite kohta

(EKP/2009/8)

2009/C 93/01

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	12. juulil 2005. aastal nimetati registreeritud audiitor Josephus Andreas Nijhuis, PricewaterhouseCoopers Accountants N.V. („PWC”) juhatuse esimees, kes tegutseb iseenda nimel, De Nederlandsche Bank [Hollandi keskpanga] välisaudiitoriks tähtajatult alates 2005. majandusaastast.

(3)	Josephus Andreas Nijhuis lahkus PWCst alates 1. oktoobrist 2008. Seetõttu on Hollandi keskpangal vaja nimetada ametisse uued audiitorid.

(4)	Hollandi keskpank soovib valida PWC oma välisaudiitoriks majandusaastateks 2008 kuni 2011.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Soovitatakse PricewaterhouseCoopers Accountants N.V. määramist Hollandi keskpanga välisaudiitoriks majandusaastateks 2008 kuni 2011.

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/2

---

KOMISJONI ARVAMUS,

21. aprilli 2009

Prantsusmaal asuva Civaux’ tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

2009/C 93/02

Euroopa Komisjon sai 24. novembril 2008 Prantsusmaa valitsuselt Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaselt üldandmed Civaux’ tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava kohta.

Nende andmete põhjal ja pärast konsulteerimist eksperdirühmaga on komisjon koostanud järgmise arvamuse.

1.	Vahemaa tuumaelektrijaama ja naaberriigi lähima punkti, käesoleval juhul Jersey (Kanalisaared, Briti krooni valdus), vahel on ligikaudu 360 km. Kaugus liikmesriikideni on ligikaudu 400 km Hispaania ning ligikaudu 470 km Ühendkuningriigi ja Belgia puhul.

2.	Kavandatav muudatus vähendab üldiselt gaasiliste ja vedelate heidete piirmäärasid, välja arvatud vedela triitiumi heide, mille puhul on ette nähtud koguse suurenemine.

3.	Tavapärase tegevuse ajal ei ohusta kavandatud muudatus teise liikmesriigi või naaberriigi elanike tervist.

4.	Esialgsetes üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetustest põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda paiskamise korral ei põhjusta kavandatavad kütusekäitlussüsteemi muudatused kiirgusdooside suurenemist, mis võiks ohustada teise liikmesriigi või naaberriigi elanike tervist.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Prantsusmaal asuva Civaux’ tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava rakendamine ei põhjusta tavapärase tegevuse ega ka üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral teise liikmesriigi või naaberriigi vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastumist.

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/3

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

5. märts 2009,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

(CON/2009/17)

2009/C 93/03

Sissejuhatus ja õiguslik alus

22. oktoobril 2008. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (1) (edaspidi „ettepanek direktiivi kohta”). (2)

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikel 4. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Finantssektori Euroopa järelevalvesüsteemide reform

1.	EKP rõhutab, et käesoleva arvamuse konkreetsed märkused ei piira võimalikku edasist panust laiemas Euroopa arutelus Euroopa järelevalvekorralduste kohta, (3) eelkõige komisjoni poolt asutatud kõrgetasemelise töörühma soovituste raames. (4)

Euroopa pangandust käsitlevate õigusaktide ühetaoline õiguslik rakendamine

2.

EKP on mitmel korral väljendanud arvamust, (5) et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)) (7) praegust struktuuri ei tohiks vaadelda kui lõplikku soovitud tulemust, vaid pigem kui ühte sammu pikaajalises protsessis, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus asuvatele finantsasutustele vahetult kohaldatavate teise astme rakendusmeetmete kehtestamine kooskõlas Lamfalussy menetluses väljatöötatud põhimõtete ja eesmärkidega. Direktiivi 2006/48/EÜ osas saab kasutada komiteemenetlust ja rakendusmeetmeid piiratud ulatuses. (8) Basel II kokkuleppe (9) rakendamine andis unikaalse võimaluse direktiivi 2006/48/EÜ läbivaatamiseks, kuid seda pole kasutatud. Seega tuleb panganduse valdkonnas veel palju teha, et täielikult ära kasutada Lamfalussy seadusloome võimalused. Selles menetluses on vajalik: i) et ühenduse esimese astme õigusaktid piirduksid poliitilisi valikuid ja materiaalset sisu väljendavate raampõhimõtetega; ja ii) ühendada tehnilised sätted ühes või mitmes vahetult kohaldatavas teise astme õigusaktis, mis komiteemenetluse kasvava kasutusega kujuneksid järkjärgult ELi finantsasutuste suhtes kohaldatavate tehniliste reeglite peamiseks kogumiks. Selles osas on EKP seisukohal, et direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tehnilised lisad tuleks suuremas osas vastu võtta teise astme meetmetena ja, vastavuses riikide rakendamisel vajaliku paindlikkusega, komisjoni õigusaktidena.

3.

Piiratud võimalus teise astme materiaalsete ja struktureeritud meetmete kasutamiseks direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ osas annab Lamfalussy raamistiku kolmanda astme suunistele suurema osatähtsuse. Selles osas märgib EKP, et ettepandud direktiiv sätestab esmakordselt direktiivis 2006/48/EÜ otsesed viited Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (Committee of European Banking Supervisors, CEBS) suunistele ja soovitustele. (10) EKP täielikult tunnustab nendest suunistest ning CEBSi märkimisväärsest tööst järelevalvestandardite ja -tavade ühtlustamisel saadavat kasu ning vajadust tagada liikmesriikide poolt nõuete järgimine. Samas, võttes arvesse nende mittesiduvat olemust, ei taga need suunised ühenduse õigusaktide harmoneeritud kohaldamist liikmesriikides. Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega (11) tuleks otseseid viiteid ühenduse õigusloome mittesiduvatele suunistele vältida. EKP soovitab ettepandud direktiivis määratleda valdkonna, milles CEBSi panus on nõutav järelevalvetegevuste suurema ühtsuse tagamiseks. Lisaks sellele, kooskõlas Lamfalussy meetodiga ja punktis 2 antud soovitusega ning võttes arvesse edaspidist panust harmoneeritud õigusraamistiku vastuvõtmisel ELi tasandil, oleks samuti soovitav, et ühenduse seadusandja viiks teatud juhtudel nende mittesiduvate CEBSi kolmanda astme suuniste sisu üle siduvatesse ühenduse õigusaktidesse kas esimese astme kaasotsustamismenetluse kaudu või teise astme rakendusmeetmete kujul, mille võiks vastu võtta komisjon oma komiteemenetluse pädevuses ja mis kohalduks liikmesriikides ühetaoliselt. (12)

4.

EKP möönab, et mitmed komisjoni poolt ettepandud muudatused direktiivis 2006/48EÜ ja 2006/49/EÜ on tinginud äsjane finantskriis ja selles olukorras ei olnud nende direktiivide ümberstruktureerimine teostatav. Siiski on EKP seisukohal, et direktiivi radikaalne muutmine eespool kirjeldatud põhimõtete alusel aitaks ühenduse pangandusõiguse läbipaistvusele ja õiguskindlusele oluliselt kaasa. Praegused turuhäired rõhutavad samuti muutuvates olukordades kergelt muudetavate õigusinstrumentide, s.t teise astme rakendusmeetmete, olulisust, millega jääks ainult raampõhimõtted jäikadesse esimese astme õigusaktidesse, kuna need on püsivamad. Arvestades ka kõrgetasemelise eksperdirühma järeldusi, soovitab EKP ELi seadusandjal eespool osutatud soovitusi arvesse võtta.

Komiteemenetlus

5.

Komisjon on hiljuti teinud ettepaneku kahe rakendusdirektiivi kohta seoses riskijuhtimise tehniliste sätetega. (13) EKP märgib, et mõned tehnilised sätted on seotud väärtpaberistamisega ja meetoditega mida kasutavad sõltumatud reitinguagentuurid. EKP-l ei ole nende konkreetsete sätete osas märkusi ja ta nõustub komisjoni seisukohaga esimese ja teise astme meetmete järjestamise kohta, (14) s.o: i) reeglina ning õigusliku ühtsuse ja läbipaistvuse huvides ei peaks teise astme meetmed eelnema esimese astme meetmetele, mis tingiks ennetavalt nende sisu arutelu; ja ii) töö esimese ja teise tasandi meetmete osas peaks toimuma võimalikult suures ulatuses paralleelselt, See lihtsustaks ka EKP nõuandva rolli teostamist seoses ühenduse ettepanekutega õigusaktide kohta (sh teise astme rakendusmeetmete eelnõude kohta) asutamislepingu artikli 105 lõike 4 alusel.

Konkreetsed märkused

Pankadevahelised riskipositsioonid ja rahapoliitika teostamine (ettepanek direktiivi 2006/48/EÜ artikli 113 uute lõigete 3 ja 4 kohta)

6.

Üldjoontes toetab EKP direktiivi kohta tehtud ettepaneku eesmärki, s.o krediidiasutuste riski- ja likviidsusjuhtimise parandamist, sh pankadevaheliste riskipositsioonide osas. (15) Eelkõige jagab EKP komisjoni seisukohta, et pankadevaheliste riskipositsioonidega kaasneb oluline risk, kuna pangad võivad hoolimata järelevalvest pankrotistuda ning pankadevahelisi riskipositsioone tuleb juhtida väga suure hoolsusega. (16)

7.

EKP märgib, et ettepandud direktiiv viib sisse erandi varakirjete osas, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, eeldusel et kõnealused riskipositsioonid ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ning on esitatud seda võimalust kasutava liikmesriigi vääringus, kui vääringuks ei ole euro. (17) EKP on seisukohal, et see säte on problemaatiline võrdsete võimaluste osas ning et seda sätet tuleks muuta, et sätestada liikmesriikide võrdne kohtlemine.

8.

Täiendavalt peab EKP pankadevahelistele riskipositsioonidele piiranguid kujundavate meetmete puhul oluliseks ettevaatust, kuna ettepandud meetmed peaksid vältima pankadevahelise turu sujuva likviidsusvoo häirimist. Rahapoliitika teostamise seisukohast ei ole pankadevahelise turu sujuva likviidsusvoo piiramine, eelkõige väga lühikeste laenutähtaegade puhul, s.o üleöö või kuni üks nädal, soovitav ei tavalises olukorras ega praeguses finantsturgude häireolukorras. Tavalises olukorras on eurosüsteemi tehingupoolte kauplemistegevus lühiajalise likviidsuse turul edastamises ülioluline ja seetõttu ei tohi seda piirata, kuna see võiks kahjustada lühiajaliste rahaturu intressimäärade sujuvat juhtimist eurosüsteemi põhilise refinantseerimistoimingu pakkumisintressi alammäära suunas.

9.

Eespool osutatuga seoses rõhutab EKP, et lühiajalise tähtajaga laenamisega ei kaasne pikemaajalise tähtajaga laenamisega võrreldava suurusega riski. Samuti erineb tehingupoolte krediidikvaliteet. Ettepandud piirangu osas, mille kohaselt ei tohi pankadevaheline riskipositsioon olla suurem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest või 150 miljonist eurost, (18) laenamise tähtajast olenemata, näitab EKPs tehtud kvantitatiivne analüüs, et olulisel osal pankadest oleks üleöölaenutegevus olulises tehingutemahus piiratud, kui piirang oleks kehtinud enne finantsturu häire algust augustis 2007. See tähendab olulist ja soovimatut muudatust kehtiva ELi õigusraamistikuga võrreldes, mis võimaldab liikmesriikidel osaliselt või täielikult loobuda reeglite kohaldamisest suurte riskipositsioonide suhtes, s.o „varakirjed, milleks on sellised kuni aastase tähtajaga nõuded ja asutustega seotud riskipositsioonid”. (19) Rahapoliitika teostamise seisukohast on EKP seisukohal, et eespool osutatud ettepandud piirang takistaks pankadevahelise turu sujuvat likviidsusvoogu ja võiks osutuda kahjulikuks euro rahaturu sujuvale toimimisele. Kuigi EKP rõhutab selles suhtes, et krediidiasutustes peaksid kehtima maandamismeetmed ja jälgimisvõtted kooskõlas direktiivi 2006/48/EÜ V lisas sätestatud nõuetega, et tegeleda lühiajaliste pankadevaheliste riskipositsioonidega seotud võimalike riskidega, toetaks ta siiski suurte riskipositsioonide korra kohaldamisest erandi tegemist väga lühikese tähtajaga nõuete suhtes, s.o nädal või alla selle. Samuti toetaks EKP rahaturu analüüsi kogu ELi ulatuses ning vastava analüüsi tulemuste põhjal teatavate meetmete võimalikku kasutusele võtmist, näiteks erandi tegemist ühest nädalast pikema tähtajaga nõuete suhtes.

Likviidsusküsimused (ettepanek uute lisade V ja XI ning artikli 41 kohta)

10.

EKP on seisukohal, et direktiivi 2006/48/EÜ likviidsusriski käsitlevad muudatused, (20) mis rakendavad Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) (21) ja CEBSi (22) poolt tehtud tööd, on praeguses turuhäire olukorras likviidsusriski juhtimise tähtsust arvestades vajalik ja toetustvääriv samm. Selles osas ja võttes arvesse ka komisjoni poolt tehtavat võimalikku edaspidist tööd, on oluline anda täiendavaid juhiseid põhiküsimustes nagu riskitaluvuse mõiste ja kohaldamine (23) ning likviidsuspuhvrite piisavus. (24) Tuleb tagada keskpankade kohane juurdepääs pankade rahastamise jätkuvuskavadega seotud teabele, võttes arvesse nende finantsstabiilsuse ülesandeid.

11.

EKP märgib, et komisjonile antud tehnilistes soovitustes likviidsuse riskijuhtimise kohta (25) soovitas CEBS, et piiriüleste kontsernide järelevalveasutused peaksid oma tööd tihedalt koordineerima, eelkõige tõhustatud teabevahetuse ja järelevalvekolleegiumide kaudu, et paremini mõista kontsernide likviidsusriski olemust ja vältida nõuete dubleerimist. Kohastel juhtudel soovitab CEBS järelevalveasutustel tõsiselt kaaluda filiaalide likviidsuse järelevalvega seotud ülesannete delegeerimist asukohamaa järelevalveasutustele. Võttes arvesse toimuvat tööd likviidsusriski juhtimise ja likviidsusnõuetest erandi tegemise osas, (26) märgib EKP, et majandus- ja rahaliiduga kaasnebki ainult asukoha liikmesriigi vastutus krediidiasutuse euroalal asuvate filiaalide likviidsuse järelevalve. Edaspidise direktiivi 2006/48/EÜ läbivaatamise raames tuleks eristada asukoha ja päritoluriike, kes on euro kasutusele võtnud, nendest liikmesriikidest, kes seda pole teinud. Juhul kui asukoha ja päritoluriigi pädevad asutused kasutavad eri vääringuid, tuleks filiaali suhtes kohaldada päritoluliikmesriigi likviidsustingimusi. Samas on see vahetegu euroala siseselt kaotanud filiaalide jaoks oma tähenduse, kuna nende bilanss ühtib peakontori omaga, on samas vääringus ja nad ei vaja mingeid eri omavahendeid või kapitali. Veel enam, hoiuste tagamise skeemid, mis on ametlikult kehtestatud ja kehtivad ühes liikmesriigis, peavad hõlmama ka krediidiasutuse poolt teistes liikmesriikides asutatud filiaale.

12.	EKP soovitab muuta ka direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 41, mis käsitleb vastutust seoses rahapoliitika teostamisest tulevate meetmetega, ning võtta arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) olemasolu.

Teabevahetus ja koostöö keskpankade ja järelevalveasutuste vahel (direktiivi 2006/48/EÜ ettepandud uus artikli 42a lõige 2, artikkel 49 ja artikli 130 lõige 1)

13.

EKP toetab seniste finantsstabiilsusega tegelevate ametiasutuste vahelise koordineerimise ja teabevahetuse kohustuse selgitamist eriolukorra puhul, sealhulgas finantsturgude ebasoodsate arengute puhul. Eelkõige tuleb seniste kohustuste selgitamist toetada pankade erikontserne käsitleva teabe vahetuse osas järelevalveasutuste ja keskpankade vahel.

14.

EKP märgib, et kui direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt ei tohi takistada järelevalveasutuste poolt teabe edastamist keskpankadele, sealhulgas EKP-le, (27) nende ülesannete teostamise eesmärgil, (28) siis ettepandud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid direktiivis 2006/48/EÜ osutatud hädaolukorras (29) võimaldama järelevalveasutustel teabe edastamist ühenduse keskpankadele. Ettepandud direktiivi kohaselt tuleb teavet edastada, kui see on asjakohane keskpankade ülesannete täitmise eesmärgil, nii tavalisel ajal kui ka hädaolukordades. EKP toetab neid ettepanekuid, eelkõige direktiivi 2006/48/EÜ otsest viidet keskpankade ülesannete mittetäielikule loetelule, sh rahapoliitika teostamine, makse- ja väärtpaberite arveldussüsteemide järelevaatamine, finantsstabiilsuse tagamine, mis on teabe edastamisel asjakohased. EKP teeb ka kaks järgmist tähelepanekut. Esiteks, eespool osutatud nimekiri osutab makse- ja väärtpaberite arveldussüsteemide järelevaatamisele, (30) kuid soovitav oleks lisada viide ka lõpparveldussüsteemidele ning kasutada direktiivis 2006/48/EÜ läbivalt järgmist sõnastust: makse- ning väärtpaberite lõpp- ja tasaarveldussüsteem. Teiseks, viitest „kohustuslikele” (statutory) ülesannetele tuleneb, et need ülesanded on pandud seaduse alusel. See tuleks välja jätta, kuna mõnel juhul võivad keskpankade ülesanded olla seaduses määratlemata.

15.

EKP on arvamusel, et ettepandud muudatustega ei kavatseta muuta senist teabevahetuse raamistikku järelevalveasutuste ja keskpankade vahel tavalises olukorras, vaid soovitakse tõhustada teabevahetust nende asutuste vahel eriolukordades. EKP leiab, et soovitav oleks nende kohustuste lähendamine suuremas ulatuses, et vältida keskpankadele kättesaadava teabe soovimatut asümmeetriat tavalistes ja eriolukorras. (31) Eurosüsteemi keskpankade kogemuse kohaselt on keskpankade ja usaldusnõuete järelevalve funktsioonides oluline teabeline sünergia. See kinnitab vajadust tugevdada seoseid keskpankade finantsstabiilsuse hinnangute ja konkreetsete finantsasutuste usaldusnõuete järelevalve vahel. (32) Praktikas, nagu väljendatud ka varasemates arvamustes, (33) on keskpankade finantsstabiilsuse hinnangu järeldused konkreetsete asutuste järelevalves kasuks ning need toetuvad omakorda järelevalvelt saadavale teabele. Näiteks peaksid järelevalveasutused tavalises olukorras regulaarselt suhtlema teiste järelevalveasutuste ja keskpankadega nii riigisiseselt kui piiriüleselt, et kaasa aidata tulemuslikule järelevalve koostööle ja likviidsusriski juhtimise järelevalvele. Suhtlemine peaks olema regulaarne tavalises olukorras, kuid teabevahetuse olemust ja sagedust tuleks kohandada vastavalt vajadusele pingeolukorras. (34)

Järelevalvekolleegiumid (ettepanek uute artiklite 42a, 129 ja 131a kohta)

16.

EKP toetab ettepanekut järelevalvekolleegiumide õigusliku aluse tugevdamise kohta. (35) See samm on suunatud järelevalve ühtsusele ning tagab ühetaolisuse liikmesriikides. Eelkõige leiab EKP, et järelevalvekolleegiumide kasutamine suurendaks igapäevase järelevalve koostööd piiriüleselt tegutsevate pankade üle, võimaldaks paremat finantsstabiilsuse riskihinnangut ja kriisiolukordade juhtimise koordineerimist.

Riikide järelevalveasutuste pädevuse ulatus ühenduses

17.

EKP toetab täielikult mitmel korral majandus- ja rahandusministrite nõukogus (Council of Economic and Financial Ministers, ECOFIN) korratud eesmärki suurendada riikide järelevalveasutuste pädevuse ulatust ühenduses, mida väljendab ka ettepanek direktiivi kohta, võttes arvesse finantsstabiilsuse küsimusi, mida tuleks hinnata piiriüleselt. (36) Seda arvesse võttes toetab EKP sätteid, mis käsitlevad asjaomaste liikmesriikide finantssüsteemi stabiilsuse kohta tehtavate otsuste võimalikku mõju. Ühetaolisuse huvides soovitab EKP osutada läbivalt võimalikule mõjule (potential impact), mitte mõjule (effect). (37) Samuti on EKP arvamusel, et eespool osutatud sätete praktilisel rakendamisel, sarnaselt teistes finantssektori direktiivides sätestatud menetlustega, tuleks kaaluda asjaomaste liikmesriikide konsulteerimismenetlust, kui sel eesmärgil ei saa kasutada kolleegiume. (38)

Väärtpaberistamine (ettepanek uue artikli 122a kohta)

18.

Väärtpaberistamise riskijuhtimise (39) ja kapitalinõuete osas ettepandud meetmete eesmärk on eelkõige järgmine: i) laenud algselt väljastanud krediidiasutuste (originators) ja tehingut korraldavate krediidiasutuste (sponsors) kohustus säilitada väärtpaberistamise tehingutes oluline majanduslik huvi (material net economic interest); (40) ii) nõue, et krediidiasutused mõistaksid paremini investoritena väärtpaberistamises võetavaid riske; iii) laenud algselt väljastanud krediidiasutuste ja tehingut korraldavate krediidiasutuste teabe avaldamise tava parendamine; ja iv) pädevate asutuste järelevalvetavade tõhustamine väärtpaberistamisega seoses. EKP toetab üldiselt ettepandud muudatuste tegemist, mille eesmärgiks on motiveerida väärtpaberiturul osalejate ühtlustamist. (41) Samas rõhutab EKP vajadust soodustada avarat, likviidselt ja hästi toimivat väärtpaberistamise järelturgu, eelkõige seoses rahapoliitika tehingute tagatiseks olevate varaga tagatud väärtpaberite nõuetele vastavusega. Esiteks, kui ettepandud direktiiv jääb esimese astme õigusaktiks, vaatamata käesoleva arvamuse punktides 2 kuni 4 antud nõuannetele, rõhutab EKP vajadust i) selgitada eespool osutatud sätete kohaldamise ulatust; ii) määratleda „oluline majanduslik huvi”; ja iii) kasutada mõisteid ühetaoliselt, et suurendada nende rakendamise ühetaolisust ja vältida õigussüsteemide paremusjärjestamist. Kliendikontrolli nõudeid, mis eristavad krediidiasutuse kauplemis- ja pangaportfelli ning on kooskõlas vastava investeerimisulatusega, tuleks turutegevuste võimalike negatiivsete mõjude puhul samuti arvesse võtta. Teiseks, EKP märgib, et kuigi oluline majanduslik huvi võiks teoreetiliselt olla ühtlustamisel tugev motivaator, võib selle praktiline rakendamine osutuda keerukaks. (42) Seetõttu toetab EKP komisjoni ideed, mille kohaselt esitatakse aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepandud sätete kohaldamise ja tulemuslikkuse kohta turuarengut arvesse võttes ning samuti arvestades väärtpaberistamise turgude toimimise taastamise vajadust. Lisaks märgib EKP ära nõukogu poolt põhjenduse kohta tehtud ettepaneku käsitleda väärtpaberistamise struktuuride võimaliku ebaühtlusega seotud meetmeid ning vajadust tagada kogu asjaomase finantssektori reguleerimise ühetaolisus ja sidusus. (43) Kolmandaks, EKP peaks kasulikuks üldist väärtpaberistamise terminoloogia läbivaatamist, mis on kasutusel direktiivis 2006/48/EÜ ja ettepandud direktiivis, et seda lähendada tavalise õigusterminoloogiaga ja tagada suurem õiguskindlus. (44) Lõpuks, uurida tuleb olulise majandusliku huvi nõude ja raamatupidamisnõuete koosmõju. (45) Selles suhtes peab EKP kasulikuks juhinduda rahvusvahelise raamatupidamisstandardite nõukogu (International Accounting Standards Board, IASB) poolt koostatud rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest 39 ( International Financial Reporting Standards, IFRS) (46) ja IASB alalise tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretation Committee, SIC) väljaandest nr 12, (47) et käsitleda ettepandud direktiivi väärtpaberistamisega seotud sätete võimalikku mõju bilansist eemaldamisele ja konsolideerimisreeglitele.

Õiguslikud ja tehnilised lisamärkused

19.	EKP-le, EKPSile ja keskpankadele viitamisel soovitab EKP kasutada asutamislepingu ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) sätetega kooskõlas olevat sõnastust, et vältida aegunud mõistete kasutamise jätkamist ja parandada direktiivi loetavust.

20.

Direktiivile 2006/48/EÜ on iseloomulikud korduvad ja tagasisuunavad viited, mis mõjutavad selle mõistetavust ja selgust. (48) Lisaks ei ole mitmed viited sõnastatud „viisil, et viidatava sätte keskne element oleks arusaadav ka seda sätet järele vaatamata”. (49) Seda ebaõnnestunud viisi jätkatakse ka ettepandud direktiivis. (50) EKP soovitab õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides need sätted ümber sõnastada, et neist oleks võimalik aru saada ilma direktiivi 2006/48/EÜ mitmeid sätteid vaatamata.

21.

Direktiiv 2006/48/EÜ osutab teistele „maksusüsteemide kontrollimise eest vastutavatele riigiasutustele”. (51) EKP on järjekindlalt mitmel korral märkinud, et asutamislepingu artikli 105 lõige 2 ja EKPSi põhikirja artikkel 3.1 annavad õigusliku aluse eurosüsteemi järelevaatamistegevusele ning lisaks tuleneb eurosüsteemi järelevaatamise pädevus EKPSi põhikirja artiklist 22. (52) EKP leiab, et asutamislepingu artikli 105 lõige 2 ja EKPSi põhikirja artikkel 3.1 välistavad mis tahes ühenduse või riigi asutuse, v.a EKPS/eurosüsteemi raames tegutseva keskpanga, sekkumise eurosüsteemi järelevaatamise pädevusse. (53) Seetõttu ja kooskõlas muu ühenduse õigusloome suhtes võetud seisukohaga (54) soovitab EKP eespool osutatud viite välja jätta. (55)

22.

Lõpp- ja tasaarveldustega ning deponeerimisega kaasneb eriliiki risk, mida ei tuleks käsitleda sarnaselt pankadevahelisest laenutegevusest tuleva riskiga. Peamisteks põhjusteks on selle riski äärmine lühiajalisus, kuna reeglina on see üleöö, ning asjaolu, et see jääb väljapoole asjaomase asutuse mõjupiire, kuna risk on peamiselt kliendi tegevuse tagajärg. Kuigi selle tegevusega seotud võimalike riskide suhtes peavad kehtima piisavad maandamis- ja jälgimismeetmed, toetab EKP selles osas ettepandud direktiivis tehtud erandit. (56) Selle erandi täiendavaks selgituseks on lisas toodud muudatusettepanekud.

Muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud, mille puhul eespool osutatud nõuanded eeldavad direktiivi kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.

---

(1)  KOM(2008) 602 lõplik, 1. oktoober 2008. Avaldatud veebilehel www.eur-lex.europa.eu

(2)  Arvamus põhineb 1. oktoobri 2008. aasta redaktsioonil, mille osas EKP-ga ametlikult konsulteeriti. Ettepandud direktiivis on nõukogu töörühmas tehtud täiendavaid muudatusi.

(3)  Vt eesistujariigi järelduste (Euroopa Nõukogu, 15.–16. oktoober 2008, avaldatud nõukogu kodulehel http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/ET/ec/103443.pdf) punkti 8 ja komisjoni teatist „From financial crisis to recovery: A European framework for action”, KOM(2008) 706 lõplik, 29. oktoober 2008, avaldatud komisjoni kodulehel www.ec.europa.eu

(4)  De Larosière’i rühma 25. veebruari 2009. aasta aruanne on avaldatud veebilehel www.europa.eu

(5)  Vt EKP 20. veebruari 2004. aasta arvamuse CON/2004/7 (Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 94/19/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/12/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ, uue finantsteenuste komitee organisatsioonilise struktuuri loomiseks (KOM(2003) 659 lõplik) (ELT C 58, 6.3.2004, lk 23)) punkti 6, EKP 17. veebruari 2005. aasta arvamuse CON/2005/4 (Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kodifitseeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT C 52, 2.3.2005, lk 37)) punkte 6 kuni 10 ja EKP 18. detsembri 2006. aasta arvamuse CON/2006/60 (seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetakse teatavaid nõukogu direktiive usaldatavusnormidel põhineva hinnangu menetluskorra ja kriteeriumide kohta seoses ülevõtmiste ja osaluste suurendamisega finantssektoris (ELT C 27, 7.2.2007, lk 1)) punkti 3.5.

(6)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(7)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(8)  Vt direktiivi 2006/48/EÜ artikleid 150 ja 151 ja nende sätete muudatusi direktiivi kohta tehtud ettepanekus.

(9)  Baseli pangajärelevalve komitee, „International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework”, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (Bank for International Settlements, BIS); juuni 2004; avaldatud BISi kodulehel www.bis.org

(10)  Selles osas vaata uusi põhjendusi 1 ja 7, artiklit 42b, artikli 63a lõiget 6 ja artikli 131a lõike 2 teist lõiku.

(11)  Vt selles osas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist praktilist juhendit õigusaktide koostamisega tegelevatele isikutele ühenduse institutsioonides (Joint Practical Guide of the European Parliament, the Council and the Commission for persons involved in the drafting of legislation within the Community institutions), eelkõige soovitusi 12 ja 17, lk 38 ja 54, avaldatud Europa veebilehel www.europa.eu

(12)  Lamfalussy komitee ise osutas 2001. aastal, et tõlgendusega seotud soovitused ja ühised standardid küsimustes, mis ei ole ELi õigusaktidega hõlmatud, võib ühenduse õiguses vastu võtta teise astme menetluses (vt tarkade komitee lõpparuannet Euroopa väärtpaberiturgude kohta, 15.2.2001, lk 37, avaldatud Europa veebilehel www.europa.eu).

(13)  Komisjoni direktiivi eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid riskijuhtimise tehniliste sätete osas ja komisjoni direktiivi eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ teatavaid lisasid riskijuhtimise tehniliste sätete osas, avaldatud komisjoni kodulehel www.ec.europa.eu

(14)  Komisjoni teatis, Lamfalussy menetluse läbivaatamine – järelevalve ühtsuse tugevdamine, 20.11.2007, KOM(2007) 727 lõplik, avaldatud komisjoni kodulehel www.ec.europa.eu

(15)  Vt direktiivi kohta tehtud ettepaneku seletuskirja punkte 6.2.3 ja 6.4.5, lk 8 ja 10.

(16)  Vt direktiivi kohta tehtud ettepaneku seletuskirja punkti 6.2.3, lk 8.

(17)  Ettepanek artikli 113 lõike 4 punkti f kohta.

(18)  Vt ettepandud artikli 111 lõike 1 teist lõiku.

(19)  Artikli 113 lõike 3 uus punkt i.

(20)  Vt uut V lisa.

(21)  Vt „Principles for Sound Liquidity Risk Management and Supervision”, Basel Committee on Banking Supervision, september 2008, avaldatud BISi kodulehel www.bis.org

(22)  Vt CEBSi likviidsusriski juhtimise osas antud tehniliste nõuannete esimest osa - „Survey of the current regulatory frameworks adopted by the EEA regulators”, 15.8.2007, ja CEBSi poolt Euroopa Komisjonile likviidsusriski juhtimise osas antud tehniliste nõuannete teist osa – „Analysis of specific issues listed by the Commission and challenges not currently addressed in the EEA”, 18.9.2008, CEBS 2008 147, avaldatud CEBSi kodulehel www.c-ebs.org

(23)  Vt V lisa uut punkti 14a.

(24)  Vt V lisa uusi punkte 14 ja 18 ning XI lisa lõike 1 uut punktie.

(25)  Teine osa CEBSi tehnilistes soovitustes Euroopa Komisjonile likviidsuse riskijuhtimise kohta „Analysis of specific issues listed by the Commission and challenges not currently addressed in the EEA”, 18.9.2008, CEBS 2008 147, soovitus 29, lk 11 ja 64 kuni 66, avaldatud CEBSi kodulehel www.c-ebs.org

(26)  Vt CEBSi kokkuvõtet delegeerimisega seotud töö kohta, 3.9.2008, http://www.c-ebs.org/NewsCommunications/Latest-news/CEBS-publishes-its-work-on-delegation-.aspx avaldatud CEBSi kodulehel www.c-ebs.org

(27)  Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõige 23.

(28)  Vt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 49 esimese lõigu punkti a ja uue artikli 49 esimese lõigu punkti a.

(29)  Artikli 130 uus lõige 1.

(30)  Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1) artikli 46 lõike 2 teist lõiku.

(31)  Võrdle direktiivi 2006/48/EÜ artikli 49 esimest lõiku ettepandud direktiivi sama artikli viimase uue lõiguga.

(32)  „Report of the Financial Stability Forum on Enhancing Market and Institutional Resilience”, 7.4.2008, soovitus V.8, lk 42 kuni 43, mis täpsustab, et „järelevalveasutused ja keskpangad peaksid tõhustama koostööd ja teabevahetust, sh finantsstabiilsusega seotud riskide hindamist. Turupingete korral peaks teabevahetus olema kiire”. Avaldatud finantsstabiilsuse foorumi kodulehel www.fsforum.org

(33)  Vt näiteks EKP 5. novembri 2007. aasta arvamuse CON/2007/33 (Austria rahandusministeeriumi taotlusel, seoses seaduseelnõuga, millega muudetakse pangandusseadust, hoiukassade seadust, finantsturgude järelevalveasutuse seadust ja Oesterreichische Nationalbank (Austria keskpanga) seadust) punkti 2.4.1 ja EKP 9. märtsi 2006. aasta arvamuse CON/2006/15 (Poola rahandusministri taotlusel, finantsasutuste järelevalve seaduse eelnõu kohta) punkti 2.4.1. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP kodulehel www.ecb.europa.eu

(34)  Vt põhimõtet nr lk 14 kuni 36, Principles for Sound Liquidity Risk Management and Supervision, avaldatud BISi kodulehel www.bis.org. Likviidsusega seotud muid aspekte käsitletakse käesoleva arvamuse punktides 11 ja 12.

(35)  Vt uut artiklit 131a.

(36)  Vt ECOFINi 7. oktoobri 2008. aasta järelduste lk 17, avaldatud Euroopa Nõukogu kodulehel www.consilium.europa.eu

(37)  Vrd ettepandud direktiivi põhjendust 6 artikli 40 uue lõikega 3 ja XI lisa uue punkti 1a kolmanda lausega.

(38)  Vt näiteks direktiivi 2006/48/EÜ artikli 132 lõiget 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ) (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1) artikli 12 lõiget 2.

(39)  Vt uut artiklit 122a.

(40)  Vt uue artikli 122a lõike 1 sõnastust.

(41)  EKP on teadlik ettepandud direktiivi selle artikli osas tehtud täiendavatest muudatustest nõukogu töörühmas.

(42)  Vt analüüs EKP aruandes The incentive structure of the „originate and distribute model”, detsember 2008, avaldatud EKP kodulehel www.ecb.europa.eu

(43)  Vt nõukogu poolt 19. novembril 2008 kokkulepitud üldise seisukoha ettepandud põhjenduse 15 viimane lause (avaldatud http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/08/st16/st16216.en08.pdf), millest nähtub samuti komisjoni kavatsus, pärast ettepandud meetmete kohast kaalumist, esitada kohased ettepanekud õigusaktide kohta.

(44)  15 liikmesriigi ülevaade väärtpaberistamise suhtes kohaldatavate riikide õigusaktide kohta on Euroopa finantsturgude juristide rühma (European Financial Markets Lawyers Group, EFMLG) ELi piiriüleste väärtpaberistamiste õiguslike takistuste töörühma aruandes, 7.5.2007, avaldatud EFMLG kodulehel www.efmlg.org

(45)  EKP aruanne ELi pangastruktuuride kohta, lk 24.

(46)  „Financial Instruments: Recognition and Measurement”, detsembri 2003 väljaanne.

(47)  „Consolidation – Special Purpose Entities”.

(48)  Vt ühist praktilist juhendit (Joint Practical Guide), eelkõige soovitust 16, avaldatud Europa veebilehel www.europa.eu

(49)  Ühise praktilise juhise soovitus 16.7, avaldatud Europa veebilehel www.europa.eu

(50)  Vt näiteks direktiivi 2006/48/EÜ artikli 129 lõike 2 esimest lauset ja artikli 129 lõike 1 uut punkti b.

(51)  Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 49 punkt b.

(52)  Vt näiteks EKP 20. jaanuari 2000. aasta arvamuse CON/99/19 (Luksemburgi rahandusministeeriumi taotlusel, seoses seaduseelnõuga, millega rakendatakse direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja arveldussüsteemides 5. aprilli 1993. aasta seaduses, koos selle muudatustega, finantssektori osas ja täiendatakse 23. detsembri 1998. aasta seadust, millega asutatakse finantssektori usaldusnõuete järelevalve komitee) punkti 7 ja EKP uuema, 22. mai 2006. aasta arvamuse CON/2006/33 (Malta keskpanga taotlusel, malta keskpanga seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta) punkti 7.2.

(53)  EKP on samuti äsjastes arvamustes euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide seaduseelnõude osas märkinud, et eurosüsteemi keskpangad teostavad maksesüsteemide järelevaatamist kooskõlas EKP nõukogu poolt määratletud ühise järelevaatamise poliitikaga, mida kohaldatakse ka teiste keskpankade suhtes pärast euro kasutuselevõttu kõnealuses liikmesriigis (vt näiteks EKP 15. juuli 2005. aasta arvamuse CON/2005/24 (Tšehhi Vabariigi rahandusministeeriumi taotlusel, finantsturu järelevalve integreerimist käsitleva seaduseelnõu kohta) punkte 13 kuni 16 ja hilisema EKP 2. detsembri 2008. aasta arvamuse CON/2008/83 (Ungari rahandusministeeriumi taotlusel, Ungari keskpanga seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta) punkt 3.9 ja 3.10). Lisaks on teised euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid muutnud oma vastavaid seadusi. Hetkel teostab Ühendkuningriigis Inglise keskpank maksesüsteemide järelevaatamist õigusaktidest väljapoole jääval alusel. Hetkel Briti parlamendis arutusel oleva pangaseaduse 5. osa (avaldatud Ühendkuningriigi parlamendi kodulehel www.parliament.uk, lk 87) sätestab Inglise Keskpanga rolli maksesüsteemide järelevaatamises.

(54)  Vt EKP 13. septembri 2001. aasta arvamuse CON/2001/25 (Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalvet ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, EÜT C 271, 26.9.2001, lk 10) punkti 14.

(55)  Sh direktiivi 2006/48/EÜ põhjendus 26.

(56)  Artikli 106 uue lõike 2 punkt c.

---

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/16

---

Euro vahetuskurss (1)

21. aprill 2009

2009/C 93/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2932
JPY	Jaapani jeen	126,82
DKK	Taani kroon	7,4492
GBP	Inglise nael	0,88860
SEK	Rootsi kroon	11,1760
CHF	Šveitsi frank	1,5114
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,7940
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,035
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	300,35
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7093
PLN	Poola zlott	4,4177
RON	Rumeenia leu	4,2438
TRY	Türgi liir	2,1511
AUD	Austraalia dollar	1,8509
CAD	Kanada dollar	1,6051
HKD	Hong Kongi dollar	10,0223
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,3347
SGD	Singapuri dollar	1,9493
KRW	Korea won	1 744,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,8312
CNY	Hiina jüaan	8,8354
HRK	Horvaatia kuna	7,3839
IDR	Indoneesia ruupia	14 063,55
MYR	Malaisia ringit	4,7131
PHP	Filipiini peeso	62,700
RUB	Vene rubla	44,1807
THB	Tai baht	45,986
BRL	Brasiilia reaal	2,9052
MXN	Mehhiko peeso	17,3677
INR	India ruupia	65,2710

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/17

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2009/C 93/05

XA number: XA 432/08

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Abikava nimetus: Landwirtschaft – Nachhaltigkeit

Õiguslik alus: Rechtsgrundlage ist das Gesetz über die Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank vom 11.11.1998 (Gesetz für Baden-Württemberg (GBl.) vom 18.11.1998, S. 581), zuletzt geändert durch Gesetz vom 11.12.2007 (GBl. vom 14.12.2007, S. 581) in Verbindung mit dem Programmmerkblatt Landwirtschaft – Nachhaltigkeit

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Antakse sooduslaene. Laenudena antava abi kavandatav suurus on 500 000 EUR. Kõnealuse summa teeb kättesaadavaks Landwirtschaftliche Rentenbank; pank omaenda vahenditest ei panusta.

Abi suurim osatähtsus: Kuni 20 % abikõlblikest kuludest. Üksikettevõtjale antav abi ei tohi ühelgi ajavahemikul kolme majandusaasta jooksul ületada 400 000 EUR. Kõnealuste abikõlblike kuludega seotud muude riiklike rahaliste vahendite kumuleerumise korral järgitakse määruses (EÜ) nr 1857/2006 sätestatud piirmäärasid.

Rakendamise kuupäev: Vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tähtajale, kuid mitte varem kui 2.1.2009.

Abikava kestus:

Abi eesmärk: EÜ asutamislepingu I lisa kohaselt põllumajanduslike toodete esmatootmisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (v.a kalandus ja vesiviljelus) toetamine investeeringutega põllumajanduslike toodete esmatootmisesse. Investeeringud looduskeskkonna säilitamisse ja parandamisse või hügieenitingimuste või loomakaitse parandamisse. Investeeringud tootmise kvaliteedi parandamiseks võetavatesse meetmetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4). Abikõlblikud kulud on a) kinnisvara ehitamine, omandamine või parandamine, b) masinate ja seadmete ost või liising ostmisvõimalusega, kaasa arvatud arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni, c) punktidest a ja b tulenevate kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud. Seejuures tagatakse, et abi ei anta, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavates nõukogu määrustes ettenähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, viinamarjakasvatus ja aiandus

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank

Postfach 10 29 43

70025 Stuttgart

DEUTSCHLAND

Veebileht: www.l-bank.de/landwirtschaft-nachhaltigkeit

Muu teave: —

XA number: XA 435/08

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Castilla y León (provincia de Salamanca)

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Subvenciones dirigidas a las Denominaciones de Origen, Indicaciones Geográficas Protegidas, Asociaciones con Marca de Garantía, Asociaciones de Vinos de Calidad Producidos en Región Determinada de la provincia de Salamanca y a las entidades asociativas que promuevan el reconocimiento de alguna de estas figuras de calidad, anualidad 2009.

Õiguslik alus: Proyecto de bases reguladoras de la convocatoria de subvenciones dirigidas a a las Denominaciones de Origen, Indicaciones Geográficas Protegidas, Asociaciones con Marca de Garantía, Asociaciones de Vinos de Calidad Producidos en Región Determinada de la provincia de Salamanca y a las entidades asociativas que promuevan el reconocimiento de alguna de estas figuras de calidad, anualidad 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 2009. aastaks kavandatud abikava alusel antava abi suurus on 60 000 eurot (kuuskümmend tuhat eurot).

Abi suurim osatähtsus: Abi suurus ei tohi vastavalt taotlusele ületada 50 % või 70 % abikõlblikest kuludest ega 12 000 eurot abisaaja kohta.

Rakendamiskuupäev: alates vabastustaotluse registreerimisnumbri avaldamisest komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31. detsembrini 2009

Abi eesmärk: Abi eesmärk on soodustada Salamanca provintsist pärit selliste kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmist ja müüki, millel on päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis, garantiimärk või mis on määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid.

Käesolev abikava kuulub komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) artiklite 14 ja 15 kohaldamisalasse.

Abikõlblikeks kuludeks peetakse osalemist Salamanca provintsi nõukogu korraldatud messidel või põllumajandus- ja toidumessidel, milles osaleb ka Salamanca provintsi nõukogu, selliste uuringute läbiviimist, millega edendatakse teatava kvaliteedimärgi tunnustamist või kvaliteedimärgiga toodete kvaliteedi parandamist ning toidukvaliteedi parandamisega seotud tegevusi.

Abikõlblikeks peetakse järgmisi kulusid:

1.	registreerimine, müügikoha ja -leti rentimine, turvalisus, messivõõrustajad ja osalemistasud;

2.	tegevusega seotud trükised;

3.	sõidukulud.

1.	uuringud, mille eesmärk on Salamanca provintsist pärit põllumajandustoodete kvaliteedimärgi (päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis, garantiimärk või määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein) väljatöötamine ja tunnustamine;

2.	muud uuringud, mille eesmärk on parandada selliste Salamanca provintsi põllumajandustoodete kvaliteeti, millel on juba mõni eelmises punktis osutatud kvaliteedimärk.

1.	üleriigilistel messidel osalemise kulud: koha ja leti rent, turvalisus, messivõõrustajad, osalemisõigused, reisikulud ja tegevusega seotud trükised;

2.	kvaliteetsete toodete esitlemine riiklikul ja piirkondlikul tasandil: abikõlblikud on üksnes esitlemisruumide rendikulud, reisikulud ja tegevusega seotud trükiste kulud;

3.	selliste kataloogide avaldamine või veebilehtede tegemine, milles esitatakse faktilist laadi teavet asjaomase piirkonna tootjate või asjaomase toote tootjate kohta, kui teave ja esitus on neutraalsed ja kõigil asjaomastel tootjatel on võrdsed võimalused kõnealuses trükises esindatud olla.

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus- ja toiduainesektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Excma. Diputación Provincial de Salamanca.

C/ Felipe Espino no 1

37002 Salamanca

ESPAÑA

Veebileht: http://www.lasalina.es/areas/eh//ProyConvocatorias/2009/ Denominaciones.pdf

Muu teave: Käesolevat abi võib anda koos mis tahes muu toetuse, abi, vahendite või tuludega, mis on toetatavale tegevusele määratud riikliku või Euroopa Liidu ametiasutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni poolt. Kui taotleja on saanud samal eesmärgil muud toetust, mis ei ole kooskõlas provintsi nõukogu antud toetusega, kohaldatakse 21. juuli 2006. aasta kuningliku dekreedi 887/2006 (milles on sätestatud toetusi reguleeriva üldseaduse rakenduseeskirjad) artiklit 33.

Provintsi nõukogu antud abi summa ei või ühelgi juhul, eraldiseisvalt või koos muude toetuste, abide, tulude või vahenditega, ületada toetatava tegevuse kulusid.

Samuti ei ole abi kooskõlas mis tahes muu toetuse, abi, vahendi või tuluga, mille Salamanca provintsi nõukogu on toetatavale tegevusele kas otse või konkursi korras sama abikõlbliku kulu katmiseks määranud.

XA number: XA 439/08

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond:: Provincia autonoma di Bolzano

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Criteri e modalità relativi alla concessione di aiuti per l'assistenza tecnica in agricoltura

Õiguslik alus: Articolo 4, comma 1, lettera p) della legge provinciale 14 dicembre 1998, n. 11, e successive modifiche

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 3 000 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus:

Abi eesmärk: Tehnilise abi andmine põllumajandussektorile vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Looma ja taimekasvatus üldiselt

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ripartizione provinciale agricoltura,

Via Brennero, 6

39100 Bolzano

ITALIA

Veebileht: http://www.egov.bz.it/DownloadAttachment.aspx?id=1013721

Muu teave: —

XA number: XA 440/08

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Castilla-La Mancha

Abikava nimetus: Ayudas para la integración cooperativa sin vinculación patrimonial.

Õiguslik alus: Convocatorias de ayudas para las cooperativas agrarias:

Orden de 8/6/2000 de la Consejería de Agricultura y Medio Ambiente por la que se establecen los programas de fomento de la calidad agroalimentaria en Castilla-La Mancha (FOCAL 2000) programa 1 cooperativismo agrario

Orden de de la Consejería de Agricultura y Desarrollo Rural, por la que se aprueban las bases reguladoras de las ayudas para la mejora de las estructuras asociativas agrarias en Castilla-La Mancha y se convocan dichas ayudas para el año 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Üldsumma 50 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: 80 % abikõlblikest kuludest.

Ettevõtte asutamiskulud;

bürootöötajate kulud;

kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmine;

üld-, õigusabi- ja halduskulud.

Rakendamise kuupäev: alates kuupäevast, mil vabastustaotluse registreerimisnumber avaldatakse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil.

Abikava või üksikabi kestus: kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Tootjarühmad (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 9)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus, loomakasvatus, metsandus ja kalandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Consejería de Agricultura y Desarrollo Rural,

C/ Pintor Matías Moreno, no 4,

45004 Toledo

Veebileht: Ajutiselt: http://www.jccm.es/agricul/paginas/ayudas/ cooperativismo/cooperativismo.htm, kuid pärast avaldamist aadressil www.jccm.es/cgi-bin/docm.php3

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/21

---

TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/166/09 ja EPSO/AD/167/09

2009/C 93/06

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab järgmised avalikud konkursid:

EPSO/AD/166/09 bulgaaria keele tõlkijate töölevõtmiseks palgaastmel AD5;

EPSO/AD/167/09 rumeenia keele tõlkijate töölevõtmiseks palgaastmel AD5.

Konkursiteade avaldatakse Euroopa Liidu Teataja 22. aprilli 2009. aasta väljaandes C 93 A ainult bulgaaria ja rumeenia keeles.

Lisateavet saab EPSO veebilehelt http://eu-careers.eu

---

22.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/22

---

Teade endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

2009/C 93/07

Komisjonile on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 3.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiv tootja Silmak DOOEL (edaspidi „taotluse esitaja”).

Läbivaatamine piirdub taotlejaga seotud dumpingu uurimisega.

2.   Toode

Vaatlusalune toode on endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ferrosiliitsium (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla. Need CN-koodid on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3.   Kehtivad meetmed

Praegu jõus olev meede kujutab endast lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 172/2008 (2) muu hulgas endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes.

4.   Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel praegu jõus olevad meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Taotluse esitaja koostatud normaalväärtuse ja ühendusse suunatud ekspordi hindade võrdlus näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase.

Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

5.   Dumpingu kindlakstegemine

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimise käigus hinnatakse taotluse esitaja suhtes kohaldatavate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb lõpetada või neid muuta, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 172/2008 artiklis 1 nimetamata äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a)   Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotluse esitajale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendusmaterjali punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Nimetatud taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

6.   Tähtajad

a)   Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

b)   Ärakuulamine

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

7.   Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (3) ja vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8.   Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9.   Uurimise ajakava

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10.   Isikuandmete töötlemine

Juhitakse tähelepanu sellele, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (4)

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ta on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

---

(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2)  ELT L 55, 28.2.2008, lk 6.

(3)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(4)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---