ISSN 1725-5171 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 72 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
52. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 072/01 |
Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris |
|
2009/C 072/02 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5364 — Iberia/Vueling/Clickair) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 072/03 |
||
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
2009/C 072/04 |
||
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE |
|
|
EFTA järelevalveamet |
|
2009/C 072/05 |
||
|
V Teated |
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 072/06 |
||
2009/C 072/07 |
||
2009/C 072/08 |
||
|
MUUD AKTID |
|
|
Komisjon |
|
2009/C 072/09 |
||
2009/C 072/10 |
||
2009/C 072/11 |
||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
Komisjon
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/1 |
Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris
(2009/C 72/01)
1. SISSEJUHATUS
1. |
Hulgilaenuturgude toimimine on 2007. aasta keskpaigast alates olnud tugevalt häiritud. Selle tulemuseks on olnud pangandussektori likviidsuse kokkukuivamine ja pankade soovimatus üksteisele ja ettevõtjatele laiemalt laenu anda. Laenuturu olukorra halvenemine viimase 18 kuu jooksul on süvendanud finantskriisi ning maailmamajandust on tabanud ränk langus. |
2. |
Finantskriisi lahendust ja maailmamajanduse taastumist on raske ette kujutada ilma pangandussektori ja laiema finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseta. Ainult siis taastub investorite usaldus ning pangad alustavad taas laenuandmist. Seetõttu on liikmesriigid võtnud meetmeid oma pangandussektori stabiilsuse ning laenuandmise toetamiseks. Meetmed hõlmavad riiklikest vahenditest uue kapitali kaasamist ning valitsuse tagatisi pankade võetud laenudele. Kõnealused meetmed kuulutati välja 2008. aasta oktoobris ning neid on viimastel kuudel järk-järgult rakendatud. |
3. |
Hiljuti teatasid mitu liikmesriiki oma kavatsusest täiendada oma olemasolevaid toetusmeetmeid, andes pankadele seoses väärtust kaotanud varadega teatavas vormis abi. Kõnealused teated koos Ameerika Ühendriikide sarnase algatusega on käivitanud ühenduses laiema debati selle üle, kas taoliste valitsuse toetusmeetmete vormis abi andmine pankadele on põhjendatud. Seoses kõnealuse debatiga on komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga koostanud käesoleva teatise, mis põhineb eurosüsteemi 5. veebruaril 2009 esitatud soovitustel (vt I lisa). |
4. |
Teatises keskendutakse küsimustele, mida liikmesriigid peavad langenud väärtusega varade suhtes võetavate toetusmeetmete kaalumisel, kavandamisel ja rakendamisel arvestama. Üldises plaanis hõlmavad kõnealused küsimused finantsstabiilsuse kindlustamist ja laenuandmise toetamist käsitlevate meetmete põhimõtteid; pangandussektori elujõulisust käsitlevaid pikaajalisemaid kaalutlusi ja eelarve jätkusuutlikkust, mida tuleb arvestada toetusmeetmete võtmisel; ning vajadust ühtse ja kooskõlastatud ühenduse lähenemisviisi järele, et langenud väärtusega varade toetusmeetmete võtmisel oleksid tagatud võrdsed tingimused. Sellise ühenduse lähenemisviisi raames antakse käesolevas teatises ka konkreetsemaid juhiseid riigiabieeskirjade kohaldamise kohta toetusmeetmete võtmisel langenud väärtusega varade suhtes, keskendudes sellistele küsimustele nagu i) läbipaistvus ja avalikustamistingimused; ii) vastutuse jagamine riigi, sidusrühmade ja võlausaldajate vahel; iii) toetusesaajatele tehtavate soodustuste ühtlustamine avaliku poliitika eesmärkidega; iv) toetusmeetmete kavandamisel kohaldatavad põhimõtted, mis käsitlevad langenud väärtusega varade sobivust, hindamist ja haldamist ning v) varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete, muude riigi toetusmeetmete ja pankade ümberkorraldamise vaheline seos. |
2. VARADE SUHTES KOHALDATAVAD TOETUSMEETMED KUI FINANTSSTABIILSUSE KINDLUSTAMIST JA LAENUANDMISE TOETAMIST KÄSITLEVAD MEETMED
5. |
2008. aasta oktoobris liikmesriikide välja kuulutatud päästepakettide esmane eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja toetada laenuandmist reaalmajandusele. Praegu on liiga vara teha lõplikke järeldusi nimetatud pakettide tõhususe kohta, kuid on selge, et tänu nendele on suudetud vältida finantssektori täielikku kokkuvarisemist ning on toetatud oluliste pankadevaheliste turgude toimimist. Teisalt on reaalmajandusele suunatud laenamise areng toetuspakettide välja kuulutamise järel olnud ebasoodus, kuna värskeimate andmete kohaselt on laenuandmine teravalt vähenenud (1). Paljudes liikmesriikides teatatakse massiliselt juhtumitest, kus ettevõtjad ei saa pangast laenu, ning tundub, et laenusaamise karmistumist ei ole võimalik enam seletada ainult tsükliliste muutustega. |
6. |
Kõige olulisem ebapiisava krediidivoo põhjus on ebakindlus langenud väärtusega vara väärtuse ja asukoha suhtes, mis on tekitanud pangandussektoris probleeme finantskriisi algusest peale. Varade väärtusega seotud ebakindlus on lisaks pangandussektori usaldusväärsuse jätkuvale õõnestamisele nõrgestanud ka 2008. aasta oktoobris kokkulepitud valitsuse toetusmeetmete mõju. Näiteks pankade rekapitaliseerimine on pehmendanud varade väärtuse langust, kuid suurem osa kapitalipuhvrist on pankadel kulunud selleks, et luua reservid varade tulevase väärtuselanguse puhuks. Pangad on juba võtnud samme langenud väärtusega varade küsimuse lahendamiseks. Nad on varade väärtust märkimisväärselt alla hinnanud (2), võtnud meetmeid kahjumite piiramiseks varade ümberliigitamise kaudu oma bilansis ning pannud järk-järgult kõrvale täiendavat kapitali oma maksevõime tugevdamiseks. Probleemi ei ole siiski suudetud piisavalt lahendada ning majanduse ootamatult suure langusega kaasneb arvatavasti jätkuv ja ulatuslikum pangavarade krediidikvaliteedi halvenemine. |
7. |
Varade suhtes kohaldatavad toetusmeetmed aitaksid otseselt lahendada pankade bilansi kvaliteediga seotud ebakindluse probleemi ning toetaksid seega usalduse taastumist kõnealuses sektoris. See aitaks ka vältida olukorda, kus panku tuleb korduvalt rekapitaliseerida, kuna reaalmajanduse halvenedes varade väärtuse languse ulatus laieneb. Seetõttu on mitu liikmesriiki aktiivselt kaalumas langenud väärtusega pangavaradega seotud abi andmist, mis täiendaks muid meetmeid, millega rakendatakse riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel 2008. aasta oktoobris kokkulepitud strateegiat. |
3. PIKEMAAJALISED KAALUTLUSED: PANGANDUSSEKTORI ELUJÕULISUSE JA RIIGI RAHANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAASTAMINE
8. |
Toetusmeetmeid tuleb kavandada ja rakendada viisil, mis on finantsstabiilsuse tagamiseks ja laenuandmise toetamiseks esmajärjekorras kõige tõhusam. Kõnealuses kontekstis on oluliseks küsimuseks toetusmeetmete võtmisel piisava osaluse tagamine, määrates kindlaks asjaomase hinnakujunduse ja tingimused. Vajadusel toimub see kohustusliku osalemise kaudu. Toetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel ei tuleks siiski piirduda ainult kõnealuste esmaste eesmärkidega. On oluline, et arvesse võetakse ka pikemaajalisi kaalutlusi. |
9. |
Kui toetusmeetmeid ei teostata viisil, mis pakub vastavalt EÜ asutamislepingu riigiabi eeskirjadele kaitset pankadevahelise suure konkurentsimoonutuse ohu eest (nii liikmesriikides kui ka piiriülesel alusel), sealhulgas vajadusel abisaajate ümberstruktureerimise kaudu, on tulemuseks struktuuriliselt nõrgem ühenduse pangandussektor, mis hakkab negatiivselt mõjutama majanduse tootmispotentsiaali. Lisaks sellele võib meetmete väärrakendamine viia selleni, et valitsus peab korduvalt sekkuma sektoris toimuvasse, mille tagajärjena koormus riigirahandusele aina kasvab. Arvestades oletatavat riigi kohustuste ulatust on nimetatud ohud märkimisväärsed. Kõnealuse pikaajalise ohu piiramiseks peaks valitsuse sekkumine pangandussektorisse olema asjakohaselt suunatud ning sellega peaksid kaasnema sektori tegevust reguleerivad kaitsemeetmed, millega pankade stiimulid viiakse vastavusse riigi eesmärkidega. Toetusmeetmed peaksid moodustama ühtse meetmetepaketi, millega taastatakse vajaliku ümberkorraldamise alusel pangandussektori elujõulisus. Vajadust pangandussektori ümberkorraldamise järele vastutasuks valitsuse toetuse eest on üksikasjalikumalt arutatud riigiabi eeskirjade kontekstis allpool 5. ja 6. osas. |
10. |
Toetusmeetmete kavandamise ja rakendamise kaalumisel on samuti oluline, et liikmesriigid arvestaksid eelarveraamistikku. Varade väärtuse allahindamise prognoositav kogusumma näitab, et varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete eelarvekulud (tegelikud, tingimuslikud või mõlemad) võivad olla suured nii absoluutarvudes kui ka suhtes liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP). Varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete (ja muude meetmete) kaudu antav valitsuse abi ei peaks saavutama taset, mis sunniks tundma muret riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, näiteks ülelaenamise või rahastamisprobleemide pärast. Nimetatud kaalutlused on eriti olulised praeguses olukorras, kus eelarvepuudujääk ja riigivõlg suureneb ning võlakirjadega väljastamisega seoses on palju lahendamata väljakutseid. |
11. |
Liikmesriikide eelarveseisundit tuleb lisaks arvesse võtta eriti siis, kui otsustatakse toetusmeetmete alla kuuluvate varade haldamiskorra üle: varade ostmise, kindlustamise, vahetamise või nende võimaluste kombineerimise üle (3). Eri lähenemisviisidel põhinevate toetusmeetmete mõju eelarve usaldusväärsusele ei pruugi märkimisväärselt erineda, kuna finantsturud hindavad võimalikke kahjumeid alla tõenäoliselt samadel alustel (4). Sellisel lähenemisviisil, mis nõuaks kohe langenud väärtusega vara ostmist, oleks siiski vahetu mõju eelarveseisundile ja rahastamisele. Kuigi iga liikmesriik valib ise viisi, kuidas langenud väärtusega vara hallata, võiks kaaluda ka kombineeritud meetmete võtmist, kus langenud väärtusega varad paigutatakse pankade bilansist ümber eraldi üksustesse (kas pankade sees või väljaspool neid), millele antakse mingis vormis riigi tagatis. Selline lähenemisviis on atraktiivne, kuna kätkeb endas vara ostmisega kaasnevaid eeliseid, taastades pangandussüsteemis usalduse, kuid piirates samal ajal vahetut mõju eelarvele. |
12. |
Nappide eelarvevahendite kontekstis võib olla sobilik keskenduda toetusmeetmetele piiratud arvul pankades, mis on finantssüsteemi jaoks eriliti tähtsad. Mõne liikmesriigi puhul võivad pankade vara suhtes kohaldatavate toetusmeetmete võtmise võimalusi oluliselt kitsendada riigi eelarvepiirangud ja/või pankade bilansi suurus võrreldes SKPga. |
4. VAJADUS ÜHISE JA KOOSKÕLASTATUD ÜHENDUSE LÄHENEMISVIISI JÄRELE
13. |
Toetusmeetmete vormi kaaludes tuleb finantsstabiilsust ja laenuandmist käsitlevad vahetud eesmärgid ühitada vajadusega vältida pikaajalist kahju ühenduse pangandussektorile, ühisturule ja majandusele laiemalt. Seda on võimalik kõige tõhusamalt saavutada ühise ja kooskõlastatud ühenduse lähenemisviisi kaudu järgmiste laiemate eesmärkide kaudu:
|
14. |
Kooskõlastamine liikmesriikide vahel oleks vajalik ainult üldisel tasandil ja samal ajal võiks säilida piisav paindlikkus, et võtta meetmeid, mis on koostatud erinevate pankade olukorda täpselt arvestades. Piisava eelkooskõlastamise puudumisel saavutatakse paljud nimetatud eesmärgid ainult täiendavate riigiabi kontrollinõuete kaudu tagantjärele. Toetusmeetmete peamisi omadusi käsitlevad ühtsed suunised aitaksid seetõttu minimeerida riigiabi eeskirjade alusel tehtavatest hindamistest tulenevate paranduste ja kohanduste tegemise vajadust. Nimetatud suuniseid antakse järgmistes osades. |
5. SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD RIIGIABI EESKIRJADE KOHALDAMIST VARADE SUHTES KOHALDATAVATE TOETUSMEETMETE SUHTES
15. |
Pankadel on alati kohustus hinnata omandatud varadega seotud ohte ja tagada, et nad suudavad katta võimalikud kahjud (5). Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaid toetusmeetmeid võib siiski pidada finantsstabiilsust tagavateks meetmeteks. Riigi võetud toetusmeetmed kujutavad endast riigiabi niivõrd, kui need vabastavad abi saava panga kohustusest kajastada langenud väärtusega varadest tulenev kahjum või võimaliku kahjumiga seotud reservid (või hüvitavad need) ja/või vabastada normkapitali muudeks otstarveteks. See kehtib näiteks siis, kui langenud väärtusega varasid ostetakse või kindlustatakse turuhinnast kõrgema hinnaga või kui tagatise hind ei ole piisavalt suur, et hüvitada võimalik maksimaalne kohustus, mida riik peab tagatise raames täitma (6). |
16. |
Toetusmeetmete raames antav abi peaks siiski vastama üldpõhimõtetele, mis käsitlevad abi vajalikkust, proportsionaalsust ja konkurentsimoonutuste minimeerimist. Selline abi võib märkimisväärselt moonutada konkurentsi abi saavate pankade ja muude pankade vahel ning abi saavate pankade vahel, kellel on erinevad vajadused. Pangad, kes abi ei saa, sest neil ei ole probleeme, võivad jõuda järeldusele, et nad peavad turul konkurentsis püsimiseks riigilt abi paluma. Samalaadset konkurentsimoonutust võib esineda ka liikmesriikide vahel: oht seisneb selles, et riigid hakkavad toetuste andmisel omavahel võistlema (soovitakse päästa enda panku, arvestamata selle mõju teiste liikmesriikide pankadele) ning toimub pööre finantsprotektsionismi ja siseturgude killunemise suunas. Seetõttu tuleks toetusmeetmete kohaldamiseks kehtestada selgelt määratletud objektiivsed kriteeriumid, et üksikud pangad ei saaks põhjendamatut eelist. |
17. |
Komisjoni teatisega (Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras) (7) kehtestati põhimõtted riigiabi eeskirjade ja eelkõige EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b kohaldamisele pankadele ülemaailmse finantskriisi olukorras suunatud toetusmeetmete võtmisel. Komisjoni teatises (Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu) (8) anti seejärel üksikasjalikumaid suuniseid kõnealuste põhimõtete kohaldamise kohta rekapitaliseerimise suhtes. Alljärgnevates suunistes, mis toetuvad samadele põhimõtetele, esitatakse langeva väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete või -kavade olulisemad omadused, millest olenevad nende tõhusus ja mõju konkurentsile. Kõnealuseid suuniseid kohaldatakse võrdselt kõigile pankadele, kellele antakse toetust, sõltumata nende individuaalsest olukorrast. Suuniste kohaldamine võib praktikas siiski erineda sõltuvalt abisaaja riskiprofiilist ja elujõulisusest. Suuniste põhimõtteid kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui vähemalt kaks liikmesriiki kooskõlastavad omavahel meetmeid, et anda abi piiriüleselt tegutsevatele pankadele. |
18. |
Teatisega soovitakse kehtestada kooskõlastatud põhimõtted ja tingimused, millega tagatakse toetusmeetmete maksimaalne tõhusus siseturul, võttes arvesse pikaajalist eesmärki naasta normaalsete turutingimuste juurde. Samal ajal peavad suunised olema piisavalt paindlikud, et arvestada üksikjuhtudel või liikmesriigiti teatavaid erijooni või näha ette täiendavaid meetmeid või algatada menetlusi finantsstabiilsuse tagamiseks. Tõhusate toetusmeetmetega peaks olema võimalik tagada laenamise jätkumine reaalmajandusele. |
5.1. Probleemi ja lahenduste asjakohane tuvastamine: väärtuse langust käsitlev täielik läbipaistvus ja eelnev avalikustamine ning abikõlblike pankade eelhindamine
19. |
Enne toetusmeetmete võtmist peab olema selgelt kindlaks tehtud panga varadega seotud probleemide ulatus, panga tegelik maksevõime enne toetuse saamist ning tema võimalused elujõulisuse taastamiseks. Seejuures tuleb nõuetekohaselt arvestada ka kõiki muid valikuvõimalusi, et lihtsustada vajalikku ümberkorraldusprotsessi, ennetada kõigile osalejatele pakutavate stiimulite moonutamist ning vältida riigi vahendite raiskamist, tagades, et nendega edendatakse naasmist tavaolukorda, kus reaalmajandusele antakse jälle laenu. |
20. |
Vältimaks ohtu, et samad abisaajad vajavad korduvalt riigiabi, peaks langeva väärtusega vara suhtes antavat abi taotlev pank täitma eelnevalt järgmised tingimused:
|
5.2. Langeva väärtusega varadega seotud kulude jagamine riigi, aktsionäride ja võlausaldajate vahel
21. |
Põhimõtteliselt peaksid pangad kandma võimalikult suures osas langeva väärtusega varadega seotud kahjumist. See eeldab esiteks langeva väärtusega varade kohta läbipaistvate ja täielike andmete eelnevat avalikustamist, varade väärtuse korrektset hindamist enne valitsuse meetmeid ning valitsusele mingis vormis toetusmeetmete eest makstavat asjakohast hüvitist, millega tagatakse aktsionäride võrdväärne vastutus ja kulude jagamine sõltumata sellest, milline mudel valiti. Kõik nimetatud tegurid kokku peaksid tagama vastutuse jagamise sidususe erinevas vormis riigiabi meetmete puhul, võttes arvesse abimeetmete eripära (11). |
22. |
Kui pärast langenud väärtusega varade väärtuse nõuetekohast hindamist ja kahjumi kindlaks määramist (12) selgub, et pank oleks ilma riigi sekkumiseta tehniliselt maksevõimetu, tuleks määrata pangale pankrotihaldur või pank likvideerida vastavalt ühenduse ja siseriiklikele õigusaktidele. Sellises olukorras võib olla asjakohane pakkuda võlakirjade omanikele kaitset või garantiisid, et tagada finantsstabiilsus ja usaldusväärsus (13). |
23. |
Kui pangale pankrotihalduri määramine või likvideerimine ei ole finantsstabiilsuse (14) seisukohast hea lahendus, võiks pankadele abi anda üksnes vajaliku miinimumiga piirduva tagatise või varade ostmise vormis, et nad oleksid võimelised oma tegevust jätkama, kuni on võimalik koostada kava, mis hõlmaks panga ümberkorraldamist või likvideerimist. Sellistes olukordades peaksid ka aktsionärid kahjumit kandma vähemalt seni, kui panga kapitali adekvaatsus jõuab seadusega ettenähtud tasemele. Kaaluda võib ka riigistamise võimalust. |
24. |
Kui kulude täielikku jaotamist ei ole võimalik eelnevalt saavutada, tuleks pangalt nõuda, et ta osaleks hiljem kahjumi või riskide katmisel näiteks tagastusklausli kaudu. Kindlustuskava puhul võiks kasutada „esmakahjumi” klauslit, mis käsitleb panga kanda jäävat osa (tavaliselt vähemalt 10 %) ning ülejäänud kahjumi jagamise klausli abil, mille kaudu pank osaleb teatava protsendi ulatuses (tavaliselt vähemalt 10 %) võimalikes muudes kahjudes (15). |
25. |
Üldiselt on nii, et mida vähem pank eelnevalt kuludes osaleb, seda suurem on aktsionäride panus hiljem, kusjuures hüvitamine peab toimuma valitsuse kahjumi panga aktsiateks muutmise kaudu ja/või võttes muid täiendavaid hüvitusmeetmeid, millega piiratakse konkurentsimoonutusi võimalike ümberkorralduste hindamisel. |
5.3. Toetusmeetmetes osalemiseks pankadele pakutavate stiimulite ühtlustamine avalike eesmärkidega
26. |
Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate abikavadega liitumiseks peaks üldiselt kehtestama kuuekuulise tähtaja alates abikava väljakuulutamisest riigi poolt. Nii on võimalik piirata pankade võimalusi viivitada kohustuslike andmete esitamisega lootuses, et hiljem antaks veelgi suuremat toetust. Samal ajal tagatakse pankade probleemide kiire lahendamine enne, kui majanduslangus jõuab olukorda veelgi halvendada. Kuuekuulise tähtaja jooksul oleks pankadel võimalus esitada andmed abikõlblike varade kohta, mille suhtes toetusmeetmeid taotletakse, võimalusega toetusmeetmeid pikendada (16). |
27. |
Vajadusel tuleb luua asjaomased mehhanismid tagamaks, et valitsuse meetmetes osalevad pangad, kes vajavad abi kõige rohkem. Nimetatud mehhanismid võiksid hõlmata kohustuslikku osalemist abikavas ning peaksid vähemalt nägema ette kohustuse avalikustada andmeid järelevalveametile. Kõiki pankasid siduv kohustus teatada oma varadega seotud probleemide ulatusest aitab liikmesriikide tasandil kaasa abikava vajalikkuse ja ulatuse kindlaks määramisele. |
28. |
Kui osalemine ei ole kohustuslik, võib kavasse lisada asjakohaseid stiimuleid (näiteks tagatiste või õiguste andmine praegustele aktsionäridele, et neil oleks tulevikus võimalus osaleda erakapitali osaluse suurendamises soodsamatel tingimustel), millega lihtsustatakse pankade osalemist, kahjustamata läbipaistvust ja avalikustamist, õiglast väärtuse hindamist ja vastutuse jagamist käsitlevate põhimõtete järgimist. |
29. |
Pärast kuuekuulise tähtaja möödumist on kavaga ühinemine võimalik ainult erandjuhtudel ja pangast mittesõltuvatel ettenägematutel asjaoludel (17). Sellisel juhul kohaldatakse rangemaid tingimusi nagu näiteks suurem hüvitis riigile ja/või suuremad kompensatsioonimeetmed. |
30. |
Juurdepääs toetusmeetmetele peaks alati sõltuma pankade tegevust reguleerivate piirangute järgimisest. Abi saavate pankade suhtes tuleks kohaldada kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et abi kapitalimõjusid kasutatakse laenude andmiseks, mis vastatavad äriliste kriteeriumite alusel ja ilma diskrimineerimiseta asjakohaselt nõudlusele ning millega ei rahastata kasvustrateegiat (eelkõige korralikult toimivate pankade ostuks), mis kahjustaks teisi konkurente. |
31. |
Kaaluda tuleks ka dividendipoliitikale piirangute seadmist ja juhtkonna palkadele ülempiiri määramist. Pankade tegevust reguleerivate piirangute kindlaks määramisel tuleks lähtuda nende proportsionaalsuse hindamisest, võttes arvesse erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada ümberkorralduste vajadust (vt 6. osa). |
5.4. Varade abikõlblikkus
32. |
Toetust vajavate abikõlblike varade ulatust kindlaks määrates tuleb leida tasakaal järgmiste eesmärkide vahel: vahetu finantsstabiilsuse tagamine ja turu normaalse toimimise taastumise tagamine keskpikas perspektiivis. Tundub, et väärtusetu vara (nt Ameerika Ühendriikide hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, nendega seotud riskifondid ja tuletisinstrumendid), mis on käivitanud praeguse finantskriisi ning suures osas muutunud ebalikviidseteks või mille väärtust on tulnud märkimisväärselt alla hinnata, on suurim põhjus, miks pankade elujõulisusse suhtutakse ebakindluse ja skepsisega. Kui abikõlblike varade hulka kuuluksid ainult sellised varad, siis piiraks see riigi võimalike kahjusid ja aitaks kaasa konkurentsimoonutuste ennetamisele (18). Kui toetusmeetmete kohaldamisala on liiga kitsas, siis on aga olemas oht, et pangandussektori usaldusväärsust ei suudeta taastada, kuna liikmesriikidel ja pankadel on erinevad probleemid ning väärtuse langus on nüüdseks ulatuslikult tabanud ka muid varasid. Seetõttu on vaja pragmaatilist ja paindlikku lähenemisviisi, mis tagaks, et muude varade suhtes oleks samuti võimalik kohaldada asjakohasel määral toetusmeetmeid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud. |
33. |
Ühtset ja kooskõlastatud ühenduse lähenemisviisi toetusmeetmete kohaldamiseks sobivate langenud väärtusega varade kindlaks määramiseks on vajalik selleks, et ennetada liikmesriikide vahelisi ja ühenduse pangandussektori siseseid konkurentsimoonutusi, ning selleks, et anda mitmes riigis tegutsevatele pankadele vähem põhjust kasutada liikmesriikide pakutavaid toetusmeetmeid spekuleerimiseks. Et tagada kõigis liikmesriikides abikõlblike varade määratlemisel järjepidevus, tuleks välja töötada vararühmad, mis peegeldavad olemasoleva vara väärtuse languse ulatust. Üksikasjalikumad suunised kõnealuste kategooriate kohta on esitatud III lisas. Nimetatud vararühmade kasutamine lihtsustaks pankade ning nende riskiprofiilide võrdlemist üle kogu ühenduse. Liikmesriikide otsustada jääks sel juhul, millised varakategooriad kuuluvad abikava kohaldamisalasse ja mis ulatuses, samal ajal kui komisjon vaatab läbi valitud varade väärtuse languse ulatuse. |
34. |
Välja tuleb töötada proportsionaalne lähenemisviis, mis võimaldaks liikmesriigil, kelle pangandussektorit mõjutavad ka muud tegurid, mis ohustavad kogu finantsstabiilsust (näiteks kinnisvaramulli lõhkemine), ilma koguseliste piiranguteta laiendada abikõlblikkust teatavate selgelt kindlaks määratud ja kõnealusele süsteemsele ohule vastavatele vararühmadele, esitades nõuetekohased põhjendused. |
35. |
Võimalik on kaaluda ka veelgi paindlikumat lähenemisviisi, mis annaks pankadele võimaluse vabaneda põhjendustes 32, 33 ja 34 kehtestatud meetmetest välja jäävatest langenud väärtusega varadest, ilma et oleks vaja esitada täiendavaid põhjendusi. See hõlmaks 10–20 % toetusmehhanismis osaleva panga koguvaradest ning arvesse võetaks eri liikmesriikide ja pankade olukorra eripära. Toetusmeetmed ei tohiks siiski hõlmata varasid, mille väärtust ei saa praegu pidada langenuks. Toetusmeetmete eesmärk ei ole pakkuda piiramatut kindlustust majanduslanguse võimalike tulevaste tagajärgede vastu. |
36. |
Üldiselt tuleks lähtuda põhimõttest, et mida laiemad abikõlblikkuse kriteeriumid kehtestatakse ja mida suurem on kõnealuste varade osa panga portfellist, seda põhjalikumad peavad olema ümberkorraldus- ja parandusmeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks. Igal juhul ei kaalu komisjon toetusmeetmete võtmist selliste varade suhtes, mis on kantud abi saava panga bilanssi pärast abikava väljakuulutamisele eelnenud konkreetset tähtaega (19). Vastasel korral võib tulemuseks olla varade enda huvides kasutamine ja vastuvõetamatu moraalse ohu suurenemine, kuna pankadel on suurem ahvatlus jätta laenuandmise ja muude investeeringutega seotud ohud tulevikus asjakohaselt hindamata ning seega korrata samu vigu, mis on põhjustanud praeguse kriisi (20). |
5.5. Abikõlblike varade väärtuse hindamine ja hinnakujundus
37. |
Konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimiseks ja liikmesriikide vahelise võistluse ennetamiseks toetuste andmisel on oluline töötada välja sobiv ja järjepidev lähenemisviis, mille abil oleks võimalik hinnata varade väärtust, sealhulgas keerukate ja vähelikviidsete varade väärtust. Väärtuse hindamisel tuleks järgida ühenduse tasandil kehtestatud üldist meetodit ning komisjon peaks seda eelnevalt liikmesriikide seas igati kooskõlastama, tagamaks toetusmeetme maksimaalse tõhususe ning vähendamaks moonutuste ohtu ja spekuleerimise kahjustavat mõju eelkõige mitmes riigis tegutsevate pankade puhul. Lisaks võib vaja minna alternatiivseid meetodeid, et arvesse võtta erilisi asjaolusid, mis on seotud näiteks asjaomase teabe kättesaadavusega, tingimusel, et tagatakse samavõrd suur läbipaistvus. Igal juhul peaksid abikõlblikud pangad hindama oma portfelle igapäevaselt ning edastama korrapäraste ja lühikeste ajavahemike tagant teavet riiklikele ametiasutustele ja järelevalveametitele. |
38. |
Kui varade väärtuse hindamine osutub eriti keerukaks, võib kaaluda selliste alternatiivsete lähenemisviiside kasutamist nagu näiteks nn „hea panga” loomist, mille raames riik ostab langenud väärtusega varade asemel ära säilinud väärtusega varad. Alternatiivseks lahenduseks võib olla panga riigi omandisse võtmine (ka riigistamine), mille puhul varade väärtuse hindamine toimuks aja jooksul ümberkorraldamise või nõuetekohase likvideerimise käigus, kõrvaldades nii igasuguse ebaselguse kõnealuste varade tegeliku väärtuse suhtes (21). |
39. |
Esimese sammuna tuleks varad hinnata võimalusel nende praeguse turuhinna alusel. Üldiselt kujutavad endast riigiabi kõik juhtumid, kus abikava alla kuuluvate varade üleandmisel on kasutatud kõrgemat hinda kui turuhinda. Praegune turuväärtus võib käesolevas olukorras siiski olla üpris erinev kõnealuste varade arvestuslikust väärtusest või turu puudumisel võib turuhinna määratlemine olla võimatu (mõnede varade puhul võib väärtus olla isegi null). |
40. |
Teises etapis langenud väärtusega varadele abikava raames määratav väärtus („üleandmise väärtus”) on toetava mõju saavutamiseks paratamatult kõrgem kui praegused turuhinnad. Et abi kokkusobivuse hindamine oleks järjepidev, lähtub komisjon üleandmise väärtusest kui sobivast võrdluspunktist, mis peegeldab varade pikaajalist majanduslikku väärtust („tegelikku majanduslikku väärtust”) rahavoogude ja pikemate ajavahemike alusel ning näitab, et abisumma langeb kokku vajatava miinimumiga. Teatavate varakategooriate suhtes tuleks võimalusel kaaluda ühtse allahindamise kohaldamist, et ühtlustada selliste varade tegelikku majanduslikku väärtust, mis on nii keerukad, et nende tulevast arengut on võimatu täpselt prognoosida. |
41. |
Sellest tulenevalt peaks varade ostu või varade kindlustamist (22) käsitlevate meetmete üleandmise väärtuse aluseks olema nende tegelik majanduslik väärtus. Lisaks sellele tagatakse riigile piisav hüvitis. Kui liikmesriigid peavad tehnilise maksevõimetuse vältimiseks vajalikuks kasutada varade üleandmise väärtust, mis ületab nende tegelikku majanduslikku väärtust, on abi osakaal meetmes vastavalt suurem. See on lubatud ainult siis, kui sellega kaasneb ulatuslik ümberkorraldamine ja tingimuste kehtestamine, mis võimaldavad nimetatud täiendava abi hilisemat tagasinõudmist näiteks tagastusmehhanismi kaudu. |
42. |
Hindamismenetlus peaks nii turuväärtuse, tegeliku majandusliku väärtuse kui ka riigile makstava hüvitise puhul järgima IV lisas loetletud juhtpõhimõtteid ja menetlusi. |
43. |
Hinnates liikmesriikide esitatud toetusmeetmete hindamismeetodeid ja nende rakendamist üksikjuhtumitel, konsulteerib komisjon hindamisekspertide komisjoniga (23). Komisjon võtab hindamismeetodite järjepidevuse tagamiseks arvesse ka olemasolevate ELi tasandi asutuste erialateadmisi. |
5.6. Toetusmeetmetega toetatavate varade haldamine
44. |
Kõige asjakohasema mudeli pankade vabastamiseks langenud väärtusega varadest peavad valima liikmesriigid, tehes valiku 3. osas ja II lisas esitatud võimaluste vahel, pidades sealjuures silmas varade väärtuse langemise probleemi ulatust, iga asjaomase panga olukorda ja eelarvelisi kaalutlusi. Riigiabi kontrolli eesmärk on tagada, et valitud mudeli omadused oleksid välja töötatud selliselt, et tagatud oleks võrdne kohtlemine ja välditaks konkurentsi põhjendamatut moonutamist. |
45. |
Kuigi abimeetmete täpsem hinnakujunduse kord võib olla erinev, ei tohiks selle erijooned avaldada tuntavat mõju asjakohasele koormuse jagamisele riigi ja abi saavate pankade vahel. Korrektsele hindamisele tuginedes peaks varahaldusettevõtja, kindlustusseltsi või „segalahenduse” rahastamismehhanism tervikuna tagama, et pank peab võtma enda kanda sama osakaalu kahjumist. Selles kontekstis võib kaaluda tagastusklauslite kasutamist. Üldiselt peavad kõik kavad tagama, et abi saavad pangad kannavad varade üleandmisel kantud kahjumi (vt ka punkt 50 ja joonealune märkus 10). |
46. |
Milline mudel ka ei valitaks, tuleb selleks, et pangal oleks lihtsam keskenduda oma elujõulisuse taastamisele, ja võimalike huvide konfliktide vältimiseks tagada abi saava panga ja tema langenud väärtusega varade selge funktsionaalne ja organisatsiooniline eraldamine üksteisest; sealjuures tuleks eraldada nii nende juhtimine, personal kui ka kliendid. |
5.7. Menetluslikud aspektid
47. |
Üksikasjalikud juhised käesolevate suuniste mõju kohta riigiabi menetlusele nii esialgse abist teatamise kui ka vajadusel ümberkorralduskavade hindamise seisukohast on esitatud V lisas. |
6. JÄRELMEETMED — ÜMBERKORRALDUS JA ELUJÕULISUSE TAASTAMINE
48. |
5. osas toodud põhimõtted ja tingimused moodustavad raamistiku varade toetusmeetmete väljatöötamiseks kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Käesolevas teatises seatakse riigiabi meetmete eesmärgiks tagada miinimumiga piirduv ja vähimal määral konkurentsi moonutava mõjuga toetus eraldi kategooriasse kuuluvate varadega seonduvate riskide kõrvaldamiseks abi saavates pankades, et valmistada ette tugev kandepind ilma riigi toetuseta pikaajalise elujõulisuse taastamisele. Kuigi langenud väärtusega varade käsitlemine eespool kirjeldatud põhimõtete kohaselt on pankade elujõulisuse taastamiseks vajalik samm, ei piisa ainult sellest nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Olenevalt oma konkreetsest olukorrast ja majanduslikest näitajatest peavad pangad võtma ka ise asjakohaseid meetmeid, et vältida sarnaste probleemide kordumist ja tagada jätkusuutlik kasumlikkus. |
49. |
Eelkõige päästmise ja ümberkorraldamisega seotud riigiabi eeskirjade kohaselt on selline varade toetamine käsitletav struktuurimeetmetena ning nõuab kolme tingimuse hoolikat hindamist: i) abisaaja piisav panus langenud väärtusega varade programmi kuludesse; ii) asjakohane tegevus, mis tagab elujõulisuse taastumise ja iii) konkurentsimoonutuste heastamiseks vajatavad meetmed. |
50. |
Esimese tingimuse täitmine peaks üldjuhul saavutatama 5. osas esitatud nõuete täitmisega, eelkõige avalikustamise, väärtuse hindamise, hinnakujunduse ja koormuse jagamisega. See peaks tagama, et abisaaja panus katab vähemalt kogu varade riigile üleandmisega seoses tekkiva kahjumi. Kui see ei ole praktikas võimalik, võib erandkorras abi siiski lubada, kui ülejäänud kahele tingimusele seatakse rangemad nõuded. |
51. |
Elujõulisuse taastamisele esitatavad nõuded ja konkurentsimoonutuste heastamiseks võetavate meetmete vajadus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Tuleks tähele panna, et varade toetamine võib aidata kaasa eesmärgi saavutamisele, mis tuleneb teisest tingimusest, st vajadusest taastada pikaajaline elujõulisus. Elujõulisuse kontroll peaks pärast igakülgset hindamist ja võimalike riskitegurite arvesse võtmist tõendama, milline on panga tegelik ja prognoositav kapitali adekvaatsus (24). |
52. |
Hinnates varade toetusmeetmete esialgse lubamise järel vajaliku ümberkorralduse ulatust, tugineb komisjon järgmistele kriteeriumidele: Komisjoni teatises (Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu) sätestatud kriteeriumid; panga nende varade osakaal, mille jaoks toetust antakse; selliste varade üleandmishind võrreldes turuhinnaga; langenud väärusega varadele antava toetuse erijooned; riigi riskipositsiooni kogusuurus panga riskiga kaalutud varade puhul; abi saava panga probleemide laad ja tekkepõhjused; ning panga ärimudeli ja investeerimisstrateegia usaldusväärsus. Arvesse võetakse ka mis tahes täiendavat riigitagatise andmist või riigipoolset rekapitaliseerimist, et saada abi saava panga olukorrast täielik ülevaade (25). |
53. |
Pikaajaline elujõulisus tähendab, et pank on võimeline ellu jääma ilma riigi toetuseta, mis eeldab selget kava selle kohta, kuidas kogu riigilt saadud kapital välja osta ja riigitagatistest loobuda. Olenevalt kõnealuse hinnangu tulemustest tuleb ümberkorralduse raames põhjalikult läbi vaadata panga strateegia ja tegevus, sealhulgas näiteks keskendumine põhitegevusele, ärimudelite ümberorienteerimine, allüksuste või tütarettevõtete sulgemine või nende loovutamine, muutused varade ja kohustuste haldamises ja muud muutused. |
54. |
Eeldatakse, et põhjalikku ümberkorraldust on vaja juhul, kui osas 5.5 ja IV lisas sätestatud põhimõtete kohaselt teostatud langenud väärtusega varade asjakohase hindamise tulemusel leitakse, et ilma riigi sekkumiseta on omakapital negatiivne või ettevõtja tehniliselt maksejõuetu. Sellisele põhjaliku ümberkorralduse vajadusele osutavad üldjuhul korduvad abitaotlused ja 5. osas kirjeldatud üldpõhimõtetest kõrvalekaldumine. |
55. |
Põhjalik ümberkorraldus on nõutav ka juhul, kui pank on eelnevalt saanud juba mis tahes vormis riigiabi, mis kas aitab kaasa kahjumi katmisele või vältimisele või mis ületab kokku 2 % panga riskiga kaalutud koguvaradest, võttes nõuetekohaselt arvesse iga abisaaja olukorra eripära (26). |
56. |
Elujõulisuse taastamiseks nõutavate mis tahes meetmete ajastamisel võetakse arvesse asjaomase panga konkreetset olukorda, samuti pangandussektori olukorda tervikuna, ning vajalike kohandustega ei viivitata põhjendamatult. |
57. |
Kolmandaks tuleb kaaluda vajalike kompensatsioonimeetmete ulatust, võttes arvesse abist tulenevaid konkurentsimoonutusi. See võib hõlmata ettevõtja kasumlike üksuste või tütarettevõtjate suuruse vähendamist või nende loovutamist või äritegevuse laiendamist piiravate kohustuste võtmist. |
58. |
Eeldatakse, et kompensatsioonimeetmed on vajalikud, kui abi saav pank ei täida 5. osas sätestatud, eelkõige avalikustamisele, väärtuse hindamisele, hinnakujundusele ja koormuse jagamisele esitatavaid tingimusi. |
59. |
Komisjon hindab nõutavate kompensatsioonimeetmete ulatust, tuginedes hinnangule, mille ta on andnud abist tulenevatele konkurentsimoonutustele, ja eelkõige järgmistele teguritele: abi (sealhulgas tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmetest saadud abi) kogusumma; meetmest kasu saavate langenud väärtusega varade maht; varast tuleneva kahjumi osakaal; panga üldine usaldusväärsus; toetusmeetmetega hõlmatud varade riskiprofiil; panga riskijuhtimise kvaliteet; maksevõime suhtarvude tase abi puudumisel; abi saava panga turupositsioon ja panga turul tegutsemise jätkumisest tulenevad konkurentsimoonutused; ning abi mõju pangandussektori struktuurile. |
7. LÕPPSÄTE
60. |
Komisjon kohaldab teatist alates 25. veebruarist 2009, st kuupäevast, mil komisjon selle sisus põhimõtteliselt kokku leppis, võttes arvesse kohest tegutsemist nõudnud finants- ja majandusolukorda. |
(1) Kuigi euroala ametlike andmete kohaselt püsib pankade laenuandmine ettevõtjatele siiani kõrgel tasemel, see suundumus siiski nõrgeneb. Kuupõhised kasvumäärad on 2008. aasta lõpupoolel selgelt langenud. 2008. aasta detsembris langes eraettevõtlusele antud laenude (laenud mitterahaloomeasutustele, välja arvatud valitsused) arv langes novembriga võrreldes 0,4 %.
(2) 2007. aasta keskpaigast alates alla hinnatud varade väärtus on kokku 1 063 miljardit USD, sellest Ameerika Ühendriikides tegutsevate pankade osa on 737,6 miljardit EUR ja Euroopas tegutsevate pankade osa 293,7 miljardit EUR. Viimasena nimetatud summast on 68 miljardit EUR seotud Šveitsiga. Vaatamata juba teatatud allahindamiste ulatusele prognoosib IMF, et pankade kogukahjum seoses varade langenud väärtusega ulatub tõenäoliselt 2 200 miljardi USD. Nimetatud prognoosi aluseks on Ameerika Ühendriikidest pärinevate väärtpaberistatud hüpoteek-, tarbija- ja ärilaenud ja seda on kriisi algusest peale pidevalt tõstetud. Mõned turuasjatundjad on arvanud, et kahjumid võivad olla oluliselt suuremad. Näiteks Nouriel Roubini, kes on pidevalt väitnud, et ametlikud prognoosid on liiga optimistlikud, on arvamusel, et ainuüksi Ameerika Ühendriikide kahjum võib ulatuda 3 600 miljardi USD.
(3) Kõnealust korda selgitatakse üksikasjalikumalt II lisas.
(4) Vara ostmine valitsuse poolt ei pea pikemas perspektiivis tähendama suuri eelarvekulusid, kui piisav osa omandatud varast on võimalik hiljem kasumlikult maha müüa (vt USA ja Rootsi näiteid II lisas). See tähendaks siiski eelnevat eelarvekulu, mis suurendaks riigivõlga ja valitsussektori bruto rahastamisvajadust. Emissiooni teostamisega seotud probleemide lahendamiseks võib kasutada lähenemisviisi, mis põhineb riigivõla vahetamisel langenud väärtusega vara vastu, kuid see ei võimaldaks vältida mõju eelarve suhtarvudele ega riigivõla pakkumise suurenemist turul.
(5) Pankadel on tavaliselt erinevaid varasid: sularaha, finantsvarad (riigivõlakirjad, võlatagatised, kapitaliväärtpaberid, kaubeldavad laenud ja toorained), tuletisinstrumendid (vahetuslepingud ja optsioonid), laenud finantsinvesteeringud, immateriaalne põhivara ja materiaalne põhivara. Kahju võib tekkida siis, kui vara müüakse alla arvestusliku väärtuse, kui vara väärtus langeb ja on vaja luua reservid võimalike kahjumite jaoks või tagantjärele, kui tuluvood on tähtaja möödudes väiksemad kui arvestuslik väärtus.
(6) Eeldatakse, et tagatis kujutab endast riigiabi, kui abi saav pank ei suuda turult leida sõltumatut ettevõtjat, kes oleks nõus andma samaväärse tagatise. Riigiabi suurus on riigile määratud netokohustuse ülemmäär.
(7) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.
(8) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2.
(9) „Täieliku läbipaistvuse” ja „täielike andmete” all mõeldakse läbipaistvust riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja Euroopa Komisjoni suhtes, ilma et see piiraks kohustust avalikustada asjakohast koormuse jagamist hõlmavate toetusmeetmete mõju pankade bilansile.
(10) Abisumma võrdub varade üleandmise väärtuse (vastab tavaliselt nende tegelikule majanduslikule väärtusele) ja turuhinna vahega. Käesolevas teatises tähendab kahjum varade üleandmise väärtuse ja varade arvestusliku väärtuse vahet. Tegelik kahjum saadakse tavaliselt teada alles hiljem.
(11) Langeva väärtusega varade suhtes kohaldatavaid toetusmeetmeid võib mingil määral võrrelda kapitalisüstidega, kuivõrd nende abil on võimalik katta kahjumit ja mõjutada normkapitali. Toetusmeetmete puhul on riigi risk siiski suurem ja see on seotud langeva väärtusega vara hõlmava portfelliga, mis ei saa mingisugust otsest kasu panga muudest vahenditest ja kasumit tootvast tegevusest. Lisaks sellele on risk suurem kui riigi võimaliku osaluse puhul pangas. Kuna langeva väärtusega varadega seotud riskid on suuremad ja nendest potentsiaalselt saadav kasum on piiratud, peaks selle eest saama suuremat hüvitist kui kapitalisüstide eest.
(12) Varade arvestuslikku väärtust võrreldakse üleandmise väärtusega (nende tegeliku majandusliku väärtusega).
(13) Aktsionäridele tavaliselt siiski kaitset osutama ei peaks. Vt otsused NN 39/08 (Taani likvideerimisabi Roskilde pangale) ja NN 41/08 (Ühendkuningriigi päästmisabi Bradford & Bingley'le).
(14) Kui panka ei ole tema suuruse või tegevusala tõttu võimalik juhtida haldus- või kohtumenetluse vahendusel või likvideerimise kaudu ilma, et sellel oleks ohtlikke süsteemseid tagajärgi teistele finantsasutustele või reaalmajandusele laenuandmisele. Sellisel juhul on vajalikud rahapoliitika eest vastutava ja/või järelevalveasutuse põhjendused.
(15) Asjaomast taset võivad mõjutada ka muud tegurid nagu näiteks suurem hüvitis. Peale selle tuleb märkida, et tagantjärele makstavad hüvitised tasutakse alles mitu aastat pärast seda, kui meetmed on võetud, ja need võivad seetõttu pikendada langenud väärtusega vara hindamisega seotud ebakindlust. Eelhindamisel põhinevate tagastusklauslite puhul sellist probleemi ei ole.
(16) Juhul kui toetusmeetmetega hõlmatud vara maksetähtaeg saabub hiljem.
(17) „Ettenägematud asjaolud” on asjaolud, mida ettevõtja juhtkond ei saanud mingil juhul ette näha, kui ta tegi otsuse mitte osaleda abikavas tähtaja jooksul. Ettenägematu asjaolu ei ole ettevõtja juhtkonna hooletuse või eksimuse või ettevõtja kontserni otsuse tagajärg. See on olukord, mis on erakorraline ka praeguse kriisi tingimustes. Liikmesriigid, kes soovivad nimetatud asjaoludele toetuda, peavad edastama komisjonile kogu vajaliku teabe.
(18) Tundub, et sellise lähenemisviisi valis USA Citigroupi ja Bank of America puhul.
(19) Üldiselt on komisjon arvamusel, et määrates ühtse ja objektiivse tähtaja nagu 2008. aasta lõpp, tagatakse pankadele ja liikmesriikidele võrdsed tingimused.
(20) Tulevaste varadega seotud ohtude suhtes antavat riigiabi on võimalik vajadusel käsitleda garantiisid käsitleva teatise ja ajutise raamistiku alusel.
(21) Nii juhtuks näiteks siis, kui riik vahetaks varad riigi võlakirjade vastu nende nominaalväärtuse ulatuses, kuid saaks vastu tingimuslikud tagatised panga omakapitali kohta, mille väärtus oleneb langenud väärtusega varade lõplikust müügihinnast.
(22) Kindlustusmeetme korral on üleandmise väärtuseks kindlustatud summa.
(23) Komisjon kasutab nimetatud hindamisekspertide komisjoni arvamust sarnaselt muudele riigiabi menetlustele, mille raames tal on õigus kasutama välisekspertide abi.
(24) Tagada tuleb ka pankade rekapitaliseerimist käsitleva komisjoni teatise punktis 40 esitatud kriteeriumide täitmine niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad.
(25) Nende pankade puhul, mis on varasema riigiabi tulemusena juba kohustatud koostama ümberkorralduskava, tuleb sellises kavas nõuetekohaselt arvesse võtta uut abi ja kirjeldada kõiki valikuid alates ümberkorraldamisest kuni nõuetekohase likvideerimiseni.
(26) Käesoleva punkti kohaldamisel ei võeta arvesse osalemist heakskiidetud laenutagatisskeemis, mille puhul ei ole tagatist olnud tarvis kahjumi katteks realiseerida.
I LISA
Eurosüsteemi suunised panga varade toetusmeetmete kohta
Eurosüsteem on kindlaks määranud seitse peamist põhimõtet, millest lähtuda panga varade toetamiseks meetmete võtmisel:
1) |
finantsasutuste abikõlblikkus, mis peaks olema vabatahtlik; vahendite piiratuse korral võivad prioriteediks olla finantsasutused, mille langenud väärtusega varade osakaal on suur; |
2) |
suhteliselt lai toetuskõlblike varade määratlus; |
3) |
abikõlblike varade väärtuse hindamine, mis on läbipaistev, lähtub soovitavalt teatavatest lähenemisviisidest ja ühistest kriteeriumidest, mille võtavad vastu kõik liikmesriigid, ning põhineb järgneval: sõltumatute kolmandate isikute ekspertarvamused; selliste mikrotasandi sisendeid kasutavate mudelite rakendamine, millega prognoositakse oodatava kahjumi majanduslikku väärtust ja tõenäosust; varade arvestusliku väärtuse ühtne allahindamine, kui turuväärtuse hinnang on eriti raskendatud või kui olukord nõuab kiiret reageerimist; |
4) |
riskide jagamise piisav tase kui mis tahes abikava vajalik koostisosa, mille eesmärk on piirata kulusid valitsuse jaoks, anda osalevatele finantsasutustele õigeid stiimuleid ja säilitada nimetatud finantsasutuste jaoks võrdsed võimalused; |
5) |
varade toetusmeetmete piisavalt pikk kestus, mis võib ühtida abikõlblike varade tähtajastruktuuriga; |
6) |
finantsasutuste juhtimine, mis peaks jätkuma äripõhimõtete kohaselt ning soodustaks kavasid, millega nähakse ette hästi määratletud väljumisstrateegiad ning |
7) |
riiklike toetuskavade sõltuvusse seadmine mõõdetavatest näitajatest, nagu kohustuse võtmine jätkata laenuandmist, mis vastab äriliste kriteeriumide alusel asjakohaselt nõudlusele. |
II LISA
Erinevad lähenemisviisid varade toetamiseks ja kogemused nn rämpspanga lahenduste kasutamisega Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal Šveitsis ja Tšehhi Vabariigis
I. Võimalikud lähenemisviisid
Põhimõtteliselt võib toetusmeetmetega toetatavate varade haldamisel kaaluda kahte laiemat lähenemisviisi:
1) |
mõju, mis oleks panga kvaliteetsete varade selgel eraldamisel rämpsvaradest. a) Langenud väärtusega varade eraldamine kvaliteetsetest varadest kas asjaomases pangas või pangandussektoris tervikuna. Kaaluda võib selle lähenemisviisi erinevaid variante. Iga panga jaoks võib luua varahaldusettevõtja (nn rämpspank või riskikaitse), andes langenud väärtusega varad üle eraldiseisvale juriidilisele isikule, kusjuures varade haldamist jätkaks kas raskustes olev pank ise või eraldiseisev üksus ning võimalik kahjum jagatakse panga toimiva osa ja riigi vahel. Teine võimalus on, et riik loob iseseisva asutuse (sageli nimetatakse seda „koondpangaks” (aggregator bank)), mis ostab langenud väärtusega varad kas ühelt pangalt või kogu pangandussektorilt tervikuna, võimaldades seega pankadel pöörduda tagasi tavapärase laenude andmise juurde, ilma et neid enam koormaks varade allahindluse risk. See lähenemisviis võib hõlmata ka eelnevat riigistamist, kus riik võtab oma kontrolli alla kas mõned või kõik pangad sektoris ja seejärel eraldab nende kvaliteetsed varad nn rämpsvaradest; |
2) |
varade kindlustusskeem, mille puhul pangad jätavad langenud väärtusega varad oma bilanssi, kuid riik annab neile kahjumite katteks hüvitist. Varade kindlustamise puhul jäävad langenud väärtusega varad panga bilanssi ning riik hüvitab pankadele kahjumi kas osaliselt või täielikult. Varade kindlustamise puhul on spetsiifiliseks küsimuseks see, kuidas määrata väga erinevate ja keeruliste varade puhul kindlaks asjakohane kindlustuspreemia, mille aluseks peaks põhimõtteliselt olema kindlustatud varade väärtuse hindamise ja riski väljendavate näitajate teatav kombinatsioon. Teine probleem on see, et olukorras, kus kindlustatud varad on pigem jaotunud arvukate pankade vahel kui koondunud mõnesse suuremasse panka, on kindlustusskeeme tehniliselt raske hallata. Viimaks tuleb märkida, et kindlustatud varade jäämine pankade bilanssi teeb võimalikuks võimaliku huvide konflikti ja ei anna seda olulist psühholoogilist. |
II. Kogemused rämpspankadega
Ameerika Ühendriikides loodi 1989. aastal riigi omandis oleva varahaldusettevõtjana Resolution Trust Corporation (RTC). RTC ülesandeks tehti selliste varade (peamiselt kinnisvaraga seotud varad, sealhulgas hüpoteeklaenud) likvideerimine, mis kuulusid hoiuste ja laenude kriisi (1989–1992) tagajärjel järelevalveameti (Office of Thrift Supervision) poolt maksevõimetuks kuulutatud hoiu-laenuühistutele („S&Ls”). RTC võttis üle ka endise föderaalse eluasemelaenude pangandusnõukogu (Federal Home Loan Bank Board) kindlustusfunktsioonid. Ajavahemikus 1989. aastast kuni 1995. aasta keskpaigani lahendas Resolution Trust Corporation kas sulgemise teel või muul viisil 747 hoiuasutuse probleemid, kelle varade kogumaksumus ulatus 394 miljardi USDni. 1995. aastal anti selle ülesanded üle föderaalse hoiuste kindlustamise korporatsiooni (Federal Deposit Insurance Corporation) hoiustamisasutuste kindlustusfondile (Savings Association Insurance Fund). Kulud maksumaksjale moodustasid hinnanguliselt kokku 124 miljardit USD 1995. aasta hindades.
RTC tegutses nn omakapitali partnerlusprogrammide kaudu. Igasse omakapitali partnerlusse kuulus erasektori partner, kes omandas osaluse varakogumis. Osalus varade portfellides võimaldas RTC-l saada kasu portfelliinvestorite saavutatud äärmiselt heast tootlusest. Lisaks võimaldasid omakapitalipartnerlused saada RTC-l kasu oma erasektori partnerite juhtimis- ja likvideerimisalastest jõupingutustest ning struktuur aitas tagada meetmete parema kooskõlastamise, kui see on tellija ja töövõtja suhetes tavapärane. Omakapitalipartnerluste erinevad vormid on järgmised: koondinvesteerimisfond (Multiple Investment Fund) (piiratud ja valikulise osalejate ringiga ning määratlemata varade portfelliga), N-seeria ja S-seeria hüpoteegi usaldusühingud (Mortgage Trusts) (korraldab kindlaksmääratud varade portfelli enampakkumisi), maafond (Land fund) (teenib kasumit pikaajaliste sissenõudmiste ja maa arenduse pealt) ja JDC partnerlus (JDC Partnership) (mille puhul peamise partneri valik toimub konkursi vormis, milles lähtutakse kindlustamata või küsitava väärtusega nõuetest).
Rootsis asutati 1992.–1993. aasta finantskriisi lahendamise poliitika raames finantsasutuste halbade laenude haldamiseks kaks pangavarde haldamise korporatsiooni (AMC), Securum ja Retriva. Raskustes oleva panga varad jaotati kvaliteetseteks varadeks ja rämpsvaradeks ning rämpsvarad anti seejärel üle ühele varade haldamise korporatsioonidest, peamiselt Securum'ile. Rootsi programmi üks oluline tunnusjoon oli sundida pankasid oodatavaid laenukahjumeid täielikult avalikustama ning kinnisvarale ja muudele varadele realistlikke väärtusi määrama. Sel eesmärgil karmistas finantsjärelevalveamet oma eeskirjasid tõenäoliste laenukahjumite määratlemise ja kinnisvara väärtuse hindamise kohta. Toetust taotlevatele pankadele kuuluva kinnisvara ühtse hindamise saavutamiseks moodustas finantsjärelevalveamet hindamisnõukogu, kuhu kuulusid kinnisvaraeksperdid. Nõuetekohasuse kontrollimise käigus varadele omistatud madal turuväärtus aitas tõhusalt kaasa varade väärtuse ühtlustamisele. Kuna turuosalised ei arvanud, et hinnad võiksid sellest tasemest allapoole langeda, siis kauplemist jätkati (1). Mõlemad pangavarde haldamise korporatsioonid osutusid pikas perspektiivis edukaks selles mõttes, et finantssüsteemi toetamise eelarvelise kulu tasakaalustas laias laastus tulu, mida pangavarde haldamise korporatsioonid said oma valduses olevate varade likvideerimise eest.
Prantsusmaal loodi 1990-ndatel piiramatu riigitagatisega avalik-õiguslik asutus, et see võtaks üle ja aja jooksul likvideeriks Crédit Lyonnais' rämpsvarad. Rämpspank finantseeris varade soetamist Crédit Lyonnais'lt võetud laenuga. Seetõttu sai kõnealune pank vältida varadega seotud kahjumi kajastamist ja vabastada riskiga kaalutud varade ulatuses kapitali, sest tänu riigi tagatisele oli rämpspangal võimalik kasutada 0 % riskikaalu. Komisjon kiitis rämpspanga heaks kui ümberkorraldamisabi. Selle mudeli üks eripära oli toimiva ja rämpspanga selge eraldamine, et vältida huvide konflikti, ja kasumlikkuse taastamise (retour à meilleure fortune) klausel, mille rakendamise kaudu riik sai kasu toimiva panga kasumist. Mõne aasta möödudes pank erastati edukalt. Varade arvestuslikus väärtuses rämpspangale üleandmine kaitses siiski aktsionäre kahjumi kandmise vastutuse eest ja tõi aja jooksul riigi jaoks kaasa suured kulud.
Mõni aasta hiljem jagati Itaalias Banco di Napoli toimivaks ja rämpspangaks pärast seda, kui olemasolevad aktsionärid olid kahjumi enda kanda võtnud ja riigikassa oli panga vajalikus ulatuses rekapitaliseerinud, et varustada ta käibevahenditega. Banco di Napoli rahastas juba allahinnatud, kuid ikka veel langeva väärtusega varade omandamist rämpspanga poolt keskpangalt saadud ja subsideeritud laenuga, millele riigikassa oli andnud vastugarantii. Rämpsvaradest vabastatud pank erastati aasta hiljem. Nii Credit Lyonnais' kui ka Banco di Napoli juhtumi puhul ei kandnud riigikassa rämpsvarade omandamisega otsest eelarvelist kulu, mis oleks ületanud pankadele antud kapitali.
Saksamaal on hiljuti kasutatud rämpspanga leebemat vormi saksa Landesbankeni rämpsvarade käsitlemiseks. SachsenLB juhtumi korral müüdi abisaaja tegutseva ettevõtjana pärast seda, kui varade tähtajani hoidmise eesmärgil oli umbes 17,5 miljardi EUR väärtuses rämpsvarasid kantud eriotstarbelisse varakogumisse. Endine omanik (Saksimaa liidumaa) andis kahjumile tagatise, mis moodustas umbes 17 % nimiväärtusest, mida stressitesti kohaselt peeti võimaliku kahjumi absoluutseks maksimumiks (baasjuhtumi puhul hinnati kahjumit ainult 2 %-le). Uus omanik võttis enda kanda suurema osa refinantseerimisest ja kattis ülejäänud osa riskist. Eeldati, et abisumma suureneb vähemalt 4 %-ni, st määrani, mida prognoositi halvimas stsenaariumis. WestLB juhtumi puhul suunati 23 miljardi EUR suurune varade portfell eriotstarbelisse varakogumisse ja sellele anti 5 miljardi EUR suurune riigi tagatis, et katta võimalik kahjum ja kaitsta bilanssi IFRSi standardite kohase varade väärtuse korrigeerimise eest. See võimaldas WestLB-l kõrvaldada oma bilansist volatiilse turu mõju varadele. Riigile maksti tagatise eest 0,5 % tasu. Riskikaitse on endiselt jõus ja seda käsitletakse riigiabina.
Šveitsis on valitsus loonud uue fondi, millesse UBS on kandnud rämpsvarade portfelli, mille väärtusele andis enne üleandmist hinnangu kolmas isik. Fondi rahastamise tagamiseks tegi Šveits kõigepealt UBSi kapitalisüsti (UBSi aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade vormis), mille UBS koha maha kandis ja fondile üle andis. Fondi rahastamise ülejäänud osa tagati Šveitsi Riigipangalt saadud laenuga.
1990ndatel olid Tšehhi pankade laenutingimused ettevõtjatele väga vähesiduvad. See kahjustas tšehhi pankasid tõsiselt ja 1990ndate lõpus pidi valitsus nende päästmiseks sekkuma. Pangandussektori elujõulisuse taastamiseks võeti ulatuslikke meetmeid pankade bilansside puhastamiseks.
1991. aasta veebruaris asutas Tšehhi valitsus konsolideerimispanga (Konsolidační banka, KOB) et võtta pangandussektorilt üle enne 1991. aastat kogunenud rämpslaenud, näiteks plaanimajanduselt päritud võlad, eriti võlad, mis olid tekkinud kaubavahetusest Nõukogude blokiga. 2001. aasta septembris muudeti eriotstarbeline pank agentuuriks, mis pidi katma ka „uute innovatiivsete” laenudega (eriti nn erastamislaenude, maksetähtaja ületanud laenude ja pettuse teel võetud laenudega) seotud rämpslaenud.
Alates 1991. aastast vabastati rämpslaenudest suuremad pangad ja alates 1994. aastast liikus rõhuasetus väikematele pankadele. Eelkõige põhjustasid Tšehhi pangandussüsteemis teatavaid pingeid Kreditní banka kokkuvarisemine 1996. aasta augustis ja sellele järgnenud osaline pangapaanika Agrobankas. Asjaomaste programmide tulemusel suurenes riigi osalus panganduses vaid ajutiselt 1995. aastal ja uuesti 1998. aastal Agrobanka tegevusloa tühistamise tõttu. Kokkuvõttes suurenes valitsuse osa panganduses 1994. aasta 29 %-lt 1995. aasta lõpuks 32 %-le.
Lisaks kiideti väikeste pankade toetamiseks 1997. aastal heaks veel üks programm — stabilisatsiooniprogramm. Programmi põhimõtteks oli ebakvaliteetsete varade asendamine likviidsete vahenditega kuni 110 % ulatuses iga osaleva panga kapitalist. Selleks ostis spetsiaalne äriühing nimega Česká finanční kõigepealt ebakvaliteetsed varad pangalt ära ja seejärel toimus 5–7 aasta jooksul varade jääkväärtuse tagasiost. Programmiga ühinesid kuus panka, kuid viis neist arvati kriteeriumidele mittevastamise tõttu programmist välja ja lõpetasid seejärel oma äritegevuse. Seega ei olnud stabilisatsiooniprogramm edukas ja see peatati.
1998. aasta lõpuks oli välja antud 63 panga tegevusluba (60 neist enne 1994. aasta lõppu). 2000. aasta septembri lõpuks jätkas äritegevust 41 panka ja välispankade filiaali, 16 suhtes rakendati erikorda (8 olid likvideerimisel ja 8 suhtes oli käimas pankrotimenetlus), 4 olid ühinenud teiste pankadega ning ühe välispanga tegevusluba oli tühistatud, sest ta ei olnud oma tegevust alustanud. Allesjäänud 41 finantsasutusest (sh CKA) kuulusid 15 panka kodumaise kapitali kontrolli alla ja 27 välismaise kapitali kontrolli alla (sh välispankade tütarettevõtjad ja filiaalid).
2000. aasta mais jõustusid muudetud pankroti- ja võlausaldajatega kokkuleppele jõudmise seadus ning avalike oksjonite seadus, mille eesmärk oli kiirendada pankrotimenetlusi ning tasakaalustada võlausaldajate ja võlgnike õigusi, lubades spetsialiseerunud ettevõtjatel või juriidilistel isikutel tegutseda pankrotimenetluses usaldusisikutena ning nähes ette võimaluse kohtuväliste lahenditeni viivateks läbirääkimisteks.
(1) See on teravas kontrastis Jaapani poliitikaga, millega omistati nn rämpsvaradele liiga kõrged väärtused, mille tulemusel sisuliselt külmutati kinnisvaraturg umbes aastakümneks.
III LISA
Abikõlblike vararühmade määratlus ning langenud väärtusega varade ja panga äritegevuse täielik avalikustamine
I. Abikõlblike vararühmade määratlus
Pankade langenud väärtusega finantsvara rühmade määratlus peaks toimima ühise nimetajana ja põhinema kategooriatel, mida juba kasutatakse järgnevates valdkondades:
1) |
usaldatavusnormatiividele vastav aruandlus ja väärtuse hindamine (Baseli 3. sammas = kapitalinõude direktiivi XII lisa; finantsaruanne FINREP ja adekvaatsuse aruanne COREP); |
2) |
finantsaruandlus ja väärtuse hindamine (eelkõige IAS 39 ja IFRS 7); |
3) |
spetsiaalne erakorraline aruandlus krediidikriisi kohta: läbipaistvust käsitlev IMFi, FSFi, Roubini ja CEBSi töö. |
Kehtivate aruandlus- ja väärtuse hindamise kategooriate kui ühise nimetaja kasutamine vararühmade määratlemisel:
1) |
väldib pankade mis tahes täiendavat aruandluskoormust; |
2) |
võimaldab hinnata iga üksiku panga langenud väärtusega vararühmi ühenduse ja üleilmsete prognooside alusel (mis võivad olla asjakohased majandusliku väärtuse kindlaksmääramisel teataval ajahetkel) ja |
3) |
annab objektiivse (tõendatud) lähtepunkti langenud väärtusega varade hindamiseks. |
Eelnevat arvesse võttes soovitab komisjon kasutada langenud väärtusega varadele antava toetuse majandusliku väärtuse kindlaksmääramisel lähtepunktina järgmisi finantsvarade rühmi:
Tabel 1
I. Struktureeritud finants/ja väärtpaberistatud tooted |
||||||
|
Toote liik |
Raamatupidamisarvestuse liik |
Kava väärtuse hindamise alus |
Märkused |
||
Turuväärtus |
Majanduslik väärtus |
Üleandmisväärtus |
||||
1 |
Elamukinnisvaraga seotud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid (RMBS) |
FVPL/AFS (1) |
|
|
|
Täiendav jaotus järgneva põhjal: geograafiline piirkond, toote osade eelisõigus, reitingud, riskantsete või Alt-A laenudega seotud või muud alusvarad, tähtaeg/emissiooni kuupäev, hüvitised ja mahakandmised |
2 |
Ärikinnisvaraga seotud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid (CMBS) |
FVPL/AFS |
|
|
|
|
3 |
Hajutatud tagatisega võlaobligatsioonid (CDO) |
FVPL/AFS |
|
|
|
|
4 |
Varadega tagatud väärtpaberid (ABS) |
FVPL/AFS |
|
|
|
|
5 |
Ettevõtete võlad |
FVPL/AFS |
|
|
|
|
6 |
Muud laenud |
FVPL/AFS |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|
|||
II. Väärtpaberistamata laenud |
||||||
|
Toote liik |
Raamatupidamisarvestuse liik |
Kava väärtuse hindamise alus |
Märkused |
||
Kulud (2) |
Majanduslik väärtus |
Üleandmisväärtus |
||||
7 |
Ärilaenud |
HTM/L&R (1) |
Kulud (2) |
|
|
Täiendav jaotus järgneva põhjal: geograafiline piirkond, vastaspoole risk (PD), krediidiriski maandus (tagatis) ja tähtajastruktuurid; hüvitised ja mahakandmised |
8 |
Eluasemelaenud |
HTM/L&R |
Kulud |
|
|
|
9 |
Muud laenud füüsilistele isikutele |
HTM/L&R |
Kulud |
|
|
|
Kokku |
|
|
|
II. Langenud väärtusega varade ja panga nendega seonduva äritegevuse täielik avalikustamine
1. tabelis esitatud vararühmade põhjal tuleks toetusmeetmega hõlmatud panga langenud väärtusega varasid käsitlev teave esitada koos tabeli 1 märkuste veerus soovitatud täiendavate üksikasjadega.
Lähtudes headest tavadest, mida Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS) järgib turu ebastabiilsuse tõttu kannatanud tegevuse kohta avalikustava teabe puhul (3). võiks andmed panga tegevuse kohta, mis seondub langenud väärtusega varadega ja mida peaks arvesse võtma jaos 5.1 osutatud elujõulisuse kontrollimisel, struktureerida järgmiselt:
Tabel 2
CEBSi järgitavad head tavad |
Kõrgemate järelevalveametnike rühm: Parimate tavade avalikustamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ärimudel |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riskid ja riskijuhtimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kriisi mõju tulemustele |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riskitasemed ja -liigid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvestuspõhimõtted ja väärtuse hindamise küsimused |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muud avalikustamise aspektid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Esitusviisi küsimused |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) FVPL (Fair value through profit and loss) = õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad varad = kauplemisportfelli + õiglase väärtuse kasutamise võimalus; AFS (available for sale) = likviidsed, HTM (Held to Maturity) = tähtajani hoitavad, L&R (loans and receivables) = laenud ja nõuded.
(2) Kulud tähendavad bilansilist maksumust, millest on lahutatud väärtuse langus.
(3) Allikas: CEBSi (Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee) aruanne, milles käsitletakse pankade läbipaistvust seoses finantsturgude hiljutise ebastabiilsuse poolt mõjutatud tegevuse ja toodetega, 18. juuni 2008.
(4) Kõrgemate järelevalveametnike rühma aruandes viitab iga tunnusjoon kas kindlat liiki eriotstarbelisele majandusüksusele või neile kõigile üldiselt; nimetatud üksuste liigid on SPE (Special Purpose Entities) — eriotstarbelised majandusüksused üldiselt, LF (Leveraged Finance) — võimendusega rahastamine, CMB (Commercial Mortgage-Backed Securities) — ärikinnisvaraga seotud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid, O — muud riskantsed või Alt-A laenude riskipositsioonid, CDO (Collateralised Debt Obligations) — hajutatud tagatisega võlaobligatsioonid.
IV LISA
Väärtuse hindamise ja hinnakujunduse põhimõtted ja menetlus
I. Väärtuse hindamise metoodika ja menetlus
Toetusmeetmete võtmiseks tuleks varad liigitada vastavalt III lisas esitatud näitlikele tabelitele 1 ja 2.
Tegeliku majandusliku väärtuse kindlaksmääramine käesoleva teatise tähenduses (vt osa 5.5) peaks põhinema jälgitavatel turusisenditel ning tulevaste rahavoogude kohta tehtud realistlikel ja usaldatavusnormatiividele vastavatel eeldustel.
Abikõlblike varade suhtes kohaldatav väärtuse hindamise meetod tuleks ühenduse tasandil kokku leppida ja see võib erinevate asjaomaste varade või vararühmade puhul olla erinev. Kui vähegi võimalik, tuleks kõnealune väärusele antud hinnang vara kasutusea jooksul regulaarsete ajavahemike järel turu arengut arvestades läbi vaadata.
Minevikus on väärtuse hindamiseks suhteliselt edukalt kohaldatud mitut meetodit. Lihtsad tagurpidi oksjoni menetlused osutusid otstarbekaks selliste vararühmade korral, mille turuväärtuses võib olla suhteliselt kindel. Ameerika Ühendriikides kukkus see lähenemisviis aga läbi keerulisemate varade väärtuse hindamisel. Keerulisemad oksjonimenetlused on asjakohasemad, kui turuväärtus on ebakindlam ja iga vara puhul on vaja täpsemat hinna kindlaksmääramise meetodit. Kahjuks ei ole need aga oma ülesehituselt kuigi selged. Keeruliste varade puhul on alternatiiv mudelitel põhinevad arvutused, mille puuduseks on aga asjaolu, et neid mõjutavad aluseks võetud eeldused (1).
Võimalus kohaldada kõigi keeruliste varade suhtes ühtset allahindlust lihtsustab väärtuse hindamise protsessi tervikuna, kuigi selle tulemusel on üksikute varade hinnakujundus ebatäpsem. Keskpankadel on refinantseerimiseks panditud tagatiste võimalike kriteeriumide ja parameetritega suuri kogemusi, mida oleks mõttekas ära kasutada.
Olenemata valitavast mudelist, peaks väärtuse hindamise protsess ja eelkõige tulevase kahjumi tõenäosuse hindamine põhinema rangel stressitestimisel, võttes aluseks pikaajalise üleilmse majanduslanguse stsenaariumi.
Väärtuse hindamine peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel ja võrdlusnäitajatel. Ühenduse tasandil kokkulepitud ja liikmesriikides järjepidevalt rakendatav ühine väärtuse hindamise metoodika aitaks suurel määral hajutada ebakindlust, mis tuleneb asjaolust, et erinevused väärtuse hindamise süsteemides võivad märkimisväärselt ohtu seada pankade võrdsed võimalused. Hinnangu andmisel väärtuse hindamise meetoditele, mis liikmesriigid esitavad varade toetusmeetmete raames, konsulteerib komisjon põhimõtteliselt väärtuse hindamise eksperdirühmadega (2).
II. Riigi toetuse hinnakujundus väärtuse hindamise põhjal
Varade väärtuse hindamist tuleb eristada toetusmeetme hinnakujundusest. Kindlustus või ost, mis põhineb kindlakstehtud jooksval turuväärtusel või „tegelikul majanduslikul väärtusel”, pidades silmas tulevasi rahavoogude prognoose ja võttes aluseks tähtajani hoidmise, ületab praktikas sageli abi saavate pankade praeguse suutlikkuse jagada koormust (3). Hinnakujunduse eesmärk peab põhinema kindlakstehtud tegelikule majanduslikule väärtusele võimalikult lähedasel üleandmisväärtusel. Kuigi tegelikul majanduslikul väärtusel põhinev hinnakujundus kujutab endast eelist võrreldes jooksva turuväärtusega ja seega riigiabi, peaks see tasakaalustama jooksva turuväärtuse äärmusi, mida veelgi võimendavad praeguse kriisi tingimused, mis on viinud mõnede turgude madalseisu või isegi kokkuvarisemiseni. Mida suurem on üleandmisväärtuse erinevus tegelikust majanduslikust väärtusest ja seega abisumma, seda enam vajatakse parandusmeetmeid, et tagada läbi aja täpne hinnakujundus (näiteks kasumlikkusklauslite abil), ja seda põhjalikumad peavad olema ümberkorraldused. Selliste varade korral, mille väärtuse saab kindlaks määrata usaldusväärsete turusisendite alusel, peaks erinevus väärtuse hindamise tulemusest olema väiksem kui selliste varade korral, mille korral turg ei ole likviidne. Nimetatud põhimõtetest kõrvalekaldumist tuleb tõlgendada kui mõjuvat põhjust põhjalikuks ümberkorraldamiseks ja kompensatsioonimeetmete võtmiseks või isegi panga nõuetekohaseks likvideerimiseks.
Igal juhul peab igasugune varadele antava toetuse hinnakujundus hõlmama sellist hüvitist riigile, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse riski, et tulevane kahjum ületab tegeliku majandusliku väärtuse kindlaksmääramisel prognoositud tulevase kahjumi, ja mis tahes täiendavat riski, mis tuleneb sellest, et üleandmisväärtus ületab tegelikku majanduslikku väärtust.
Sellise hüvitise võib ette näha kas seades üleandmishinna tegelikust majanduslikust väärtusest nii palju madalamale, et riskile vastaks võimaliku kasu vormis piisav hüvitis, või korrigeerides vastavalt riskil tagatise eest makstavat tasu.
Vajaliku soovitud kasumi kindlaksmääramine võib tugineda tasule, mida nõutaks rekapitaliseerimismeetmete eest, mille mõju omakapitalile oleks sama kui kavandataval varadele antaval toetusel. See peaks toimuma kooskõlas komisjoni teatisega — finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu, võttes arvesse varade toetusmeetmete erijooni ja eelkõige asjaolu, et nendega võib kaasneda suurem risk kui kapitalisüstidega (4).
Hinnakujundussüsteem võib hõlmata ka varadega võrdses väärtuses ostutähti panga aktsiatele (mis tähendab, et kõrgema tasutud hinna korral on ka potentsiaalne aktsiaomand suurem). Üks sellise hinnakujunduse süsteemi mudel võib olla varade ost, mille puhul kõnealused ostutähed tagastatakse pangale pärast seda, kui rämpspank on varad maha müünud ja need on teeninud vajaliku soovitud kasumi. Kui varadelt sellist kasumit ei teenita, peaks pank soovitud kasumini jõudmiseks erinevuse kinni maksma. Kui pank erinevust kinni ei maksa, siis soovitud kasumini jõudmiseks müüb liikmesriik ostutähed.
Varade tagamise korral võib tagatise eest tasu maksta aktsiate vormis ning sel juhul on soovitud kasumiks fikseeritud kumulatiivne intress. Kui tekib vajadus tagatis realiseerida, siis võib liikmesriik kasutada ostutähti, et omandada aktsiaid, mis vastavad summadele, mis tuli tagatisest katta.
Igasugune hinnakujunduse süsteem peab tagama, et abi saavate pankade kogupanus vähendab riigi sekkumise netoulatust minimaalse vajalikuni.
(1) Oksjon on siiski võimalik ainult ühesuguste vara liikide puhul ja kui potentsiaalsete ostjate hulk on piisavalt suur. Lisaks tuleks kehtestada baashind, et tagada riigi huvide kaitse, ja tagastusmehhanism juhuks, kui lõplik kahjum ületab baashinna, et tagada abi saava panga piisav panus. Selliste mehhanismide hindamiseks tuleb esitada võrdlusstsenaariumid koos erinevate tagatis- ja/või ostuskeemidega, sealhulgas stressitestid, et tagada nende mehhanismide üldine rahaline võrreldavus.
(2) Komisjon kasutab nimetatud hindamisekspertide komisjoni arvamust sarnaselt muudele riigiabi menetlustele, mille raames tal on õigus kasutama välisekspertide abi.
(3) Vt osa 5.2.
(4) Varade tagamise stsenaariumi korral tuleb arvesse võtta ka seda, et vastupidiselt rekapitaliseerimismeetmetele ei ole likviidsus tagatud.
V LISA
Riigiabi menetlus
Varade toetusmeetmetest teatavad liikmesriigid esitavad komisjonile põhjaliku ja üksikasjaliku teabe kõigi elementide kohta, mis on asjakohased riiklike toetusmeetmete hindamisel kooskõlas käesolevas teatises esitatud riigiabi eeskirjadega (1). See hõlmab eelkõige väärtuse hindamise metoodika ja selle kavandatava rakendamise üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas sõltumatuid kolmandate isikute eksperthinnanguid (2). Komisjon annab oma heakskiidu kuueks kuuks ja selle saamiseks tuleb võtta kohustus esitada kas ümberkorralduskava või elujõulisuse kontrolli tulemused iga abi saava finantsasutuse kohta kolme kuu jooksul alates finantsasutuse kaasamisest varade toetamise programmi.
Kui pangale antakse abi kas üksikmeetme vormis või heakskiidetud varade toetuskava raames, esitab liikmesriik komisjonile hiljemalt ümberkorralduskava või elujõulisuse kontrolli käsitlevas eraldi teatises üksikasjaliku teabe hõlmatud varade kohta ja oma hinnangu selle kohta, milline on nende väärtus kõnealuse ükskabi andmise ajal, samuti toetusmeetmega hõlmatud varade kohta avalikustatud väärtuse langemise tulemused, mis on kinnitatud ja heakskiidetud (3). Niipea kui võimalik tuleks esitada täielik ülevaade panga tegevusest ja bilansist, et arutelusid ümberkorralduse asjakohase laadi ja ulatuse üle saaks alustada piisavalt vara enne ametlikku ümberkorralduskava esitamist, eesmärgiga seda protsessi kiirendada ja tuua võimalikult kiiresti juhtumisse selgust ja tagada õiguskindlus.
Pankade puhul, kellele on juba antud riigiabi muus vormis, olgu see siis heakskiidetud tagatis, varade vahetuslepingud, rekapitaliseerimiskavad või üksikmeetmed, tuleb varade toetuskava raames antavast mis tahes abist teatada kõigepealt kehtivate teatamiskohustuste kohaselt, et komisjonil oleks täielik ülevaade eri riigiabi meetmetest, mida on ükskabi saaja kasuks rakendatud, ja et ta saaks üldises hinnangus paremini arvesse võtta varasemate meetmete tõhusust ja panust, mida liikmesriik kavatseb rakendada.
Komisjon hindab ajutise heakskiidu alusel antud abi uuesti, võttes arvesse kavandatavate ümberkorraldus- ja parandusmeetmete asjakohasust (4), ning teeb otsuse selle kohta, kas abi sobib kokku ühisturuga juhul, kui selle kestus ületab kuus kuud.
Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile iga kuue kuu järel aruande varade toetusprogrammide toimimise ja pankade ümberkorralduskavade arengu kohta. Kui liikmesriik on juba kohustatud esitama aruande riigis tegutsevatele pankadele antud muud liiki abi kohta, siis täiendatakse seda aruannet varade toetusmeetmeid käsitleva vajaliku teabe ja pankade ümberkorralduskavadega.
(1) Teretulnud on ka teatise esitamise eelsed kontaktid.
(2) Vt osa 5.5 ja 4. lisa.
(3) Esitada tuleb järelevalveasutuse juhi kiri, milles kinnitatakse üksikasjalikke tulemusi.
(4) Liikmesriikide ja komisjoni töö hõlbustamiseks on komisjon valmis sarnaste ümberkorraldus- või likvideerimisjuhtumite teatised läbi vaatama rühmitatult. Kui kava seisneb üksnes finantsasutuse likvideerimises või kui tegemist on väga väikese finantsasutusega, võib komisjon asuda seisukohale, et kava ei tule talle esitada.
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/23 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.5364 — Iberia/Vueling/Clickair)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/C 72/02)
9. jaanuaril 2009 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõige 1 koostoimes sama määruse artikli 6 lõikega 2. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid hispaania keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5364 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu). |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/24 |
Euro vahetuskurss (1)
25. märts 2009
(2009/C 72/03)
1 euro=
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,3494 |
JPY |
Jaapani jeen |
132,24 |
DKK |
Taani kroon |
7,4486 |
GBP |
Inglise nael |
0,92425 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,9565 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,5230 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
8,7275 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
27,290 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
300,22 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,7095 |
PLN |
Poola zlott |
4,5600 |
RON |
Rumeenia leu |
4,2811 |
TRY |
Türgi liir |
2,2433 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,9310 |
CAD |
Kanada dollar |
1,6598 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
10,4580 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
2,3847 |
SGD |
Singapuri dollar |
2,0376 |
KRW |
Korea won |
1 837,68 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
12,8317 |
CNY |
Hiina jüaan |
9,2176 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4750 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 754,25 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,8956 |
PHP |
Filipiini peeso |
64,880 |
RUB |
Vene rubla |
45,4110 |
THB |
Tai baht |
47,890 |
BRL |
Brasiilia reaal |
3,0442 |
MXN |
Mehhiko peeso |
19,3909 |
INR |
India ruupia |
68,3740 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/25 |
NIMEKIRI MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2092/91 ARTIKLIS 15 ETTE NÄHTUD KONTROLLI EEST VASTUTAVATEST ERAÕIGUSLIKEST VÕI RIIKLIKEST ASUTUSTEST
(2009/C 72/04)
Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) artiklis 9 nõutakse, et liikmesriigid looksid kontrollsüsteemi, mida juhiks üks või enam määratud kontrollivat ametiasutust ja/või tegevusloaga eraõiguslikku kontrollasutust.
Vastavalt nimetatud määruse artikli 15 viimases lõigus sätestatule loetletakse käesolevas teatises liikmesriikidelt saadud 2008. aastal ajakohastatud informatsiooni põhjal, süsteeme, mida iga liikmesriik ja kontrolli läbiviimiseks tegevusloaga eraõiguslikud asutused ja/või pädevad ametiasutused kasutavad.
Liikmesriikide kasutatavatele süsteemidele osutatakse lahtris „Märkused” järgmiselt:
A |
: |
tegevusloaga eraõiguslike kontrollasutuste süsteem; |
B |
: |
määratud riiklike kontrollivate ametiasutuste süsteem; |
C |
: |
määratud riiklike kontrollivate ametiasutuste ja tegevusloaga eraõiguslike kontrollasutuste süsteem. |
Alates 1998. aasta jaanuarist peavad tegevusloaga Euroopa Liidu kontrollasutused vastama standardi EN 45011 tingimustele. (Määruse nr 2092/91 artikli 9 lõige 10).
Käesolev nimekiri sisaldab ka eraõiguslikke asutusi ja/või pädevaid ametiasutusi, kelle on EMPga liitunud kolmandad riigid kontrolli läbiviimiseks heaks kiitnud.
Austria ja Hispaania
Austrias ja Hispaanias on ametiasutuste tegevus piiratud teatavate kindlaksmääratud liidumaade/autonoomsete piirkondadega.
Veerus „Märkused” on esitatud eri liidumaade/autonoomsete piirkondade puhul kasutatud koodid.
Austria
Kärnten |
K |
Alam-Austria |
N |
Ülem-Austria |
O |
Salzburg |
S |
Steiermark |
ST |
Tirool |
T |
Viin |
W |
Burgenland |
B |
Vorarlberg |
V |
Hispaania
Andaluusia |
AN |
Aragón |
AR |
Astuuria |
AS |
Baleaarid |
BA |
Kanaari saared |
CA |
Kantaabria |
CN |
Castilla-La Mancha |
CM |
Castilla-León |
CL |
Kataloonia |
CT |
Extremadura |
EX |
Galicia |
GA |
La Rioja |
RI |
Madrid |
MA |
Murcia |
MU |
Navarra |
NA |
Baskimaa |
VAS |
Valencia |
VA |
Liikmesriik ja kood |
Kontrolliv(ad) ametiasutus(ed) või eraõiguslik(ud) kontrollasutus(ed) |
Märkused |
|||||||||||||||
AUSTRIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
AT-N-01-BIO |
|
N, B, K, O, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
AT-0-01-BIO |
|
O, B, K, N, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
AT-O-02-BIO |
|
O, B, K, N, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
AT-O-04-BIO |
|
O, B, K, S, ST, T |
|||||||||||||||
AT-S-01-BIO |
|
S, B, K, N, O,ST, T, V, W |
|||||||||||||||
AT-T-01-BIO |
|
T, K, N, O, S, V, W |
|||||||||||||||
AT-W-01-BIO |
|
W, B, K, N, O, S, ST, T, V |
|||||||||||||||
AT-W-02-BIO |
|
W, B, K, N, O, S, ST, T, V |
|||||||||||||||
BELGIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
BE-BIO-01 |
|
|
|||||||||||||||
BE-BIO-02 |
|
|
|||||||||||||||
BULGAARIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
BG-02 |
|
|
|||||||||||||||
BG-03 |
|
|
|||||||||||||||
BG-04 |
|
|
|||||||||||||||
BG-05 |
|
|
|||||||||||||||
BG-06 |
|
|
|||||||||||||||
BG-07 |
|
|
|||||||||||||||
KÜPROS |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
CY-BIO-001 |
|
|
|||||||||||||||
CY-BIO-002 |
|
|
|||||||||||||||
TŠEHHI VABARIIK |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
CZ-BIO-KEZ-01 |
|
|
|||||||||||||||
CZ-BIO-ABCERT-02 |
|
|
|||||||||||||||
CZ-BIOKONT-03 |
|
|
|||||||||||||||
TAANI |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
DK-Ø-50 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-1 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-2 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-3 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-4 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-5 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-6 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-7 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-8 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-9 |
|
|
|||||||||||||||
DK-Ø-10 |
|
|
|||||||||||||||
EESTI |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
EE-VTA |
|
VTA on kontrolliv ametiasutus, kes vastutab impordilubade ja ettevalmistuste eest |
|||||||||||||||
EE-TTI |
|
TTI on kontrolliv ametiasutus, kes vastutab tootmise eest |
|||||||||||||||
SOOME |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
FI-A-001 |
|
|
|||||||||||||||
FI-A-002 |
Varsinais-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-003 |
Satakunnan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-004 |
Hämeen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-005 |
Pirkanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-006 |
Kaakkois-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-007 |
Etelä-Savon työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-008 |
Pohjois-Savon työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-009 |
Pohjois-Karjalan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-010 |
Keski-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-011 |
Etelä-Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-012 |
Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-013 |
Pohjois-Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-014 |
Kainuun työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-A-015 |
Lapin työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
FI-B |
Elintarviketurvallisuusvirasto Evira As above |
|
|||||||||||||||
FI-C |
|
|
|||||||||||||||
FI-D |
|
|
|||||||||||||||
PRANTSUSMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
FR-BIO 01 |
|
|
|||||||||||||||
FR-AB 06 |
|
|
|||||||||||||||
FR-BIO 07 |
|
|
|||||||||||||||
FR-BIO 09 |
|
|
|||||||||||||||
FR-BIO 10 |
|
|
|||||||||||||||
FR-BIO 11 |
|
|
|||||||||||||||
SAKSAMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
DE-001-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-003-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-005-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-006-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-007-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-009-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-012-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-013-Öko-Kontrollstelle |
QC & I Gesellschaft für Kontrolle und Zertifizierung von Qualitätssicherungssystemen GmbH Geschäftsstelle:
Sitz der Gesellschaft:
|
|
|||||||||||||||
DE-021-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-022-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-024-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-026-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-032-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-034-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-037-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-039-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-043-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-044-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-060-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-061-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-063-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
DE-064-Öko-Kontrollstelle |
|
|
|||||||||||||||
KREEKA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
EL-01-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-02-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-03-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-04-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-05-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-06-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-07-BIO |
|
|
|||||||||||||||
EL-08-BIO |
|
|
|||||||||||||||
UNGARI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
HU-ÖKO-01 |
|
|
|||||||||||||||
HU-ÖKO-02 |
|
|
|||||||||||||||
IIRIMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
IRL-OIB1 |
|
|
|||||||||||||||
IRL-OIB2 |
|
|
|||||||||||||||
IRL-OIB3 |
|
|
|||||||||||||||
ITAALIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
IT-ASS |
|
|
|||||||||||||||
IT-ICA |
|
|
|||||||||||||||
IT-IMC |
|
|
|||||||||||||||
IT-BAC |
|
|
|||||||||||||||
IT-CPB |
|
|
|||||||||||||||
IT-CDX |
|
|
|||||||||||||||
IT-QCI |
|
|
|||||||||||||||
IT-ECO |
|
|
|||||||||||||||
IT-BSI |
|
|
|||||||||||||||
IT-ECS |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZO |
|
|
|||||||||||||||
IT-ABC |
|
|
|||||||||||||||
IT-ANC |
|
|
|||||||||||||||
IT-SDL |
|
|
|||||||||||||||
IT-CTQ |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZ-BZT |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZ-INC |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZ-IMO |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZ-QCI |
|
|
|||||||||||||||
IT-BZ-BKT |
|
|
|||||||||||||||
LÄTI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
LV-EQ |
|
|
|||||||||||||||
LV-STC |
|
|
|||||||||||||||
LEEDU |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
LT-01 |
|
|
|||||||||||||||
LUKSEMBURG |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
LU-BIO-01 |
|
|
|||||||||||||||
LU-BIO-04 |
|
|
|||||||||||||||
LU-BIO-05 |
|
|
|||||||||||||||
LU-BIO-06 |
|
|
|||||||||||||||
MALTA |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
MT01 |
|
|
|||||||||||||||
MT02 |
|
|
|||||||||||||||
MADALMAAD |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
NL01 |
|
|
|||||||||||||||
POOLA |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
RE-01/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-02/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-03/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-04/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-05/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-06/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
RE-07/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
PORTUGAL |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
PT/AB 02 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 03 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 04 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 05 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 06 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 07 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 08 |
|
|
|||||||||||||||
PT/AB 09 |
|
|
|||||||||||||||
RUMEENIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
RO-ECO-001 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-002 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-003 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-005 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-006 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-007 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-008 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-009 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-010 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-011 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-012 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-013 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-014 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-015 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-016 |
|
|
|||||||||||||||
RO-ECO-017 |
|
|
|||||||||||||||
SLOVAKKIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
SK-02-BIO |
|
|
|||||||||||||||
SLOVEENIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
SI-01-EKO |
|
|
|||||||||||||||
SI-IKC-EKO |
|
|
|||||||||||||||
SI-BV-EKO |
|
|
|||||||||||||||
HISPAANIA |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
ES-AN-00-AE ES-CM-03-AE |
|
AN, CM |
|||||||||||||||
ES-AN-01-AE ES-AR-05/C-AE ES-CM-01-AE |
|
AN, AR, CM |
|||||||||||||||
ES-AN-03-AE |
|
AN |
|||||||||||||||
ES-AN-04-AE ES-AR-23/C-AE |
|
AN, AR |
|||||||||||||||
ES-AN-05-AE |
|
|
|||||||||||||||
ES-AR-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
ES-AR-03/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
ES-AN-06-AE ES-AR-17/C-AE |
|
AN, AR |
|||||||||||||||
ES-AR-18/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
ES-AR-19/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
ES-AS-AE |
|
AS |
|||||||||||||||
ES-BA-AE |
|
BA |
|||||||||||||||
ES-CA-AE |
|
CA |
|||||||||||||||
ES-CL-AE |
|
CL |
|||||||||||||||
ES-CM-01-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
ES-CM-02-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
ES-CM-03-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
ES-CM-04-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
ES-CN-AE |
|
CN |
|||||||||||||||
ES-CT-AE |
|
CT |
|||||||||||||||
ES-EX-01-AE |
|
EX Kontroll töötlejate ja importijate üle |
|||||||||||||||
ES-EX-02-AE |
|
EX Kontroll tootjate üle |
|||||||||||||||
ES-GA-AE |
|
GA |
|||||||||||||||
ES-MA-AE |
|
MA |
|||||||||||||||
ES-MU-AE |
|
MU |
|||||||||||||||
ES-NA-AE |
|
NA |
|||||||||||||||
ES-VAS-AE |
|
VAS |
|||||||||||||||
ES-RI-AE |
|
RI |
|||||||||||||||
ES-VA-AE |
|
VA |
|||||||||||||||
ROOTSI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
SE Ekol 1 |
|
|
|||||||||||||||
SE Ekol 3 |
|
Esmatootmiseks ja sööda märgistamiseks |
|||||||||||||||
ÜHENDKUNINGRIIK |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
UK 2 |
|
|
|||||||||||||||
UK 3 |
|
|
|||||||||||||||
UK 4 |
|
|
|||||||||||||||
UK 5 |
|
||||||||||||||||
UK 6 |
|
|
|||||||||||||||
UK 7 |
|
|
|||||||||||||||
UK 9 |
|
|
|||||||||||||||
UK 13 |
|
|
|||||||||||||||
UK 15 |
|
|
EMP riik ja kood |
Kontrolliv(ad) ametiasutus(ed) või eraõiguslik(ud) kontrollasutus(ed) |
Märkused |
||||||
ISLAND |
|
Süsteem B |
||||||
IS-1 |
|
|
||||||
NORRA |
|
Süsteem A |
||||||
N-001 |
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
EFTA järelevalveamet
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/50 |
Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses allutatud kindlustusandjate maksustamisega Liechtensteinis
(2009/C 72/05)
Vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 algatas EFTA järelevalveamet menetluse 24. septembri 2008. aasta otsusega nr 620/08/COL, mis on esitatud käesolevale kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel autentses keeles. Liechtensteini ametiasutustele on sellest teatamiseks saadetud otsuse koopia.
EFTA järelevalveamet palub EFTA riikidel, ELi liikmesriikidel ja huvitatud isikutel saata märkused kõnealuse meetme kohta ühe kuu jooksul käesoleva teatise avaldamisest aadressil:
EFTA Surveillance Authority |
Registry |
35, rue Belliard |
1040 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Märkused edastatakse Liechtensteini ametiasutustele. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.
KOKKUVÕTE
Menetluse algatas EFTA järelevalveamet, saates 14. märtsil 2007 Liechtensteini ametiasutustele teabenõude.
18. detsembri 1997. aasta seaduse alusel, millega muudeti Liechtensteini maksuseadust (1), kehtestasid Liechtensteini ametiasutused allutatud kindlustusandjate suhtes kohaldatavad maksustamise erieeskirjad.
Maksuseaduse artikli 82a lõike 1 kohaselt on allutatud kindlustusandjate kapitalimaks 1 ‰ ettevõtja omakapitalist. Üle 50 miljoni EUR suuruse omakapitali korral vähendatakse maksumäära 0,75 promillini (‰) ja üle 100 miljoni EUR suuruse omakapitali korral 0,5 promillini (‰). Kapitalimaksu üldine määr on 2 ‰.
Maksuseaduse artiklis 82a, mida tuleb lugeda koostoimes artikliga 73, viidatakse sellele, et allutatud kindlustusandjatel ei ole kohustust tasuda tulumaksu.
Lisaks on maksuseaduse artikli 88d lõike 3 kohaselt allutatud kindlustusandjate aktsiad või osad vabastatud kupongimaksust. Tavaliselt on sellise maksu määr 4 %.
EFTA järelevalveameti esialgse arvamuse kohaselt on allutatud kindlustusandjad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ettevõtjad, kes pakuvad teenuseid ühele ettevõtjale või konkreetselt piiritletud ettevõtjate rühmale. Kindlustuse pakkumine on teenus, mis on üldjuhul majandustegevus. Allutatud kindlustusandja saab tavaliselt pakutud teenuste eest tulu. Asjaolu, et teenust osutatakse kas ainult ühele kliendile või piiratud hulgale klientidele, ei tähenda seda, et see ei ole majandustegevus.
Tulumaksuvabastus ja kapitalimaksu vähendamine vastavad EFTA järelevalveameti esialgsel hinnangul ka ülejäänud tingimustele, mille kohaselt on nende puhul tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
Täielik või osaline maksuvabastus toob kaasa riigi vahendite vähenemise. Ettevõtjatele on antud eelised, sest nad on vabastatud maksudest, mida nad üldjuhul peaksid tasuma oma eelarvest. Abikõlblikud ettevõtjad pakuvad selliseid teenuseid, millega kauplevad EMP lepingu osalised, ja seega on need avatud piiriülesele konkurentsile. Meetmed on valikulised, sest neid kohaldatakse ainult kindlaks määratud ettevõtjate rühma suhtes. EFTA järelevalveamet on seisukohal, et selline valikulisus ei saa olla maksusüsteemi loogiline osa.
Sama kehtib ka kupongimaksu suhtes. Erinevus seisneb aga selles, et kupongimaks on kinnipeetav maks. Kupongimaksuvabastus annab seega eelise allutatud kindlustusandja omanikele, kes on tavaliselt (suur)ettevõtjad. Seega saavad sellised ettevõtjad abimeetmest otsest kasu. Lisaks võivad allutatud kindlustusandjad kupongimaksuvabastusest ka kaudset kasu kaasa. See muudab nad investorite jaoks atraktiivsemaks ja seega muutub tänu kõnealusele meetmele nende juurdepääs kapitalile lihtsamaks.
EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 nimetatud toetusmeetmed on üldiselt kokkusobimatud EMP lepingu tingimustega, välja arvatud juhul, kui nad kuuluvad EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või 3 sätestatud erandite alla. EFTA järelevalveamet on esialgu seisukohal, et ühtegi nimetatud sätete kohast erandit ei saa allutatud kindlustusandjate maksustamise suhtes Liechtensteinis kohaldada. Kuna meetmed võeti pärast Liechtensteini ühinemist EMP lepinguga, tuleks EMP lepingu tingimustega kokkusobimatu abi üldjuhul tagasi maksta.
Kokkuvõte
Eelnevatele kaalutlustele toetudes otsustas EFTA järelevalveamet vastavalt EMP lepingu artikli 1 lõikele 2 alustada ametliku uurimismenetluse. Huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul käesoleva otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.
(1) Liechtensteini maksuseaduse muutmise seadus, 18. detsember 1997, avaldatud 1998. aasta ametlikus väljaandes nr 36.
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Komisjon
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/52 |
OTSUS nr 842,
23. detsember 2008,
millega avatakse vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 2 lõike 1 punktile 3 lubade andmise pakkumismenetlus seoses nafta ja maagaasi (maapõuevarade) geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-5 „Devetaki”, mis asub Loveni, Pleveni ja Gabrovo piirkonnas ning millega teatatakse kavandatud pakkumismenetlusest lubade andmiseks
(2009/C 72/06)
BULGAARIA VABARIIK
MINISTRITE NÕUKOGU
Maapõuevarade seaduse artikli 5 lõike 2, artikli 42 lõike 1 punkti 1 ja artikli 44 lõike 3 kohaselt ning võttes arvesse energiaseaduse artikli 4 lõike 2 punkti 16 ja artikli 1 lõiget 24a,
ON MINISTRITE NÕUKOGU VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
1. |
Avatakse pakkumismenetlus seoses toornafta ja maagaasi geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-5 „Devataki”, pindalaga 786,74 km2 ning koordinaatidega, mis on määratletud ja märgitud geoloogilise luure ja uurimise lepingu eelnõule (mis on pakkumisdokumentide lahutamatu osa) lisatud kaardil. |
2. |
Teatatakse, et punkti 1 kohane lubade andmine põhineb pakkumismenetluse tulemustel. |
3. |
Määratakse kindlaks, et geoloogilise luure ja uurimise load kehtivad viis aastat pärast geoloogilise luure ja uurimise lepingu jõustumist ning kõnealust tähtaega võib vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 31 lõikele 3 pikendada. |
4. |
Punkti 1 kohane lubade andmise pakkumismenetlus toimub 150. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, Bulgaaria majandus- ja energeetikaministeeriumi hoones aadressil Triaditza 8, Sofia. |
5. |
Pakkumisdokumentide ostmise tähtaeg on 120. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
6. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatise esitamise tähtaeg on 130. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
7. |
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 144. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
8. |
Isiklik kohalolek pakkumismenetlusel ei ole nõutav. |
9. |
Pakkumisdokumentide hind on 500 BGN. Pakkumisdokumente saab osta majandus- ja energeetikaministeeriumi kabinetis nr 802, aadressil Triaditza 8, Sofia, otsuse punktis 5 sätestatud aja jooksul. |
10. |
Pakkumismenetlusel osalejad peavad vastama maapõuevarade seaduse artikli 23 lõikes 1 kindlaksmääratud nõuetele. |
11. |
Pakkumisi hinnatakse esitatud tööprogrammi, keskkonnakaitsevahendite, koolituste, boonuste ning osalejate haldus- ja finantssuutlikkuse alusel. |
12. |
Pakkumismenetlusel osalemise rahaline tagatis on 10 000 BGN, mis tuleks maksta punktis 6 määratud tähtajaks majandus- ja energeetikaministeeriumi pangakontole, nagu on märgitud pakkumisdokumentides. |
13. |
Kui taotlejal ei lubata pakkumismenetlusel osaleda, tagastatakse rahaline tagatis 14 päeva jooksul pärast vastava teate edastamist taotlejale. |
14. |
Eduka taotleja rahalist tagatist ei tagastata, muude taotlejate rahalised tagatised tagastatakse 14 päeva jooksul pärast ministrite nõukogu otsuse avaldamist geoloogilise luure ja uurimise lubade andmise kohta Bulgaaria ametlikus väljaandes. |
15. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatised ja taotlejate ettepanekud pakkumismenetluse tingimuste kohta tuleks esitada majandus- ja energeetikaministeeriumile aadressil Triaditza 8, vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 46 nõuetele. |
16. |
Pakkumised peavad vastama pakkumisdokumentides esitatud nõuetele ja tingimustele. |
17. |
Pakkumismenetlus toimub ka siis, kui menetlusel on lubatud osaleda vaid ühel taotlejal. |
18. |
Majandus- ja energeetikaministeerium on volitatud:
|
19. |
Käesoleva otsuse kohta esitatud kaebused võib saata kõrgeimale halduskohtule 14 päeva jooksul pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
Peaminister
Sergeï STANISHEV
Ministrite Nõukogu Peasekretär
Veselin DAKOV
Tõendatud koopia
Riigikantselei Direktor
Veselin DAKOV
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/54 |
OTSUS nr 843,
23. detsember 2008,
millega avatakse vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 2 lõike 1 punktile 3 lubade andmise pakkumismenetlus seoses nafta ja maagaasi (maapõuevarade) geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-9 „Miziya”, mis asub Vratsa piirkonnas ning millega teatatakse kavandatud pakkumismenetlusest lubade andmiseks
(2009/C 72/07)
BULGAARIA VABARIIK
MINISTRITE NÕUKOGU
Maapõuevarade seaduse artikli 5 lõike 2, artikli 42 lõike 1 punkti 1 ja artikli 44 lõike 3 kohaselt ning võttes arvesse energiaseaduse artikli 4 lõike 2 punkti 16 ja artikli 1 lõiget 24a,
ON MINISTRITE NÕUKOGU VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
1. |
Avatakse pakkumismenetlus seoses toornafta ja maagaasi geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-9 „Miziya”, pindalaga 155,95 km2 ning koordinaatidega, mis on määratletud ja märgitud geoloogilise luure ja uurimise lepingu eelnõule (mis on pakkumisdokumentide lahutamatu osa) lisatud kaardil. |
2. |
Teatatakse, et punkti 1 kohane lubade andmine põhineb pakkumismenetluse tulemustel. |
3. |
Määratakse kindlaks, et geoloogilise luure ja uurimise load kehtivad viis aastat pärast geoloogilise luure ja uurimise lepingu jõustumist ning kõnealust tähtaega võib vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 31 lõikele 3 pikendada. |
4. |
Punkti 1 kohane lubade andmise pakkumismenetlus toimub 150. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, Bulgaaria majandus- ja energeetikaministeeriumi hoones aadressil Triaditza 8, Sofia. |
5. |
Pakkumisdokumentide ostmise tähtaeg on 120. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
6. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatise esitamise tähtaeg on 130. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
7. |
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 144. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
8. |
Isiklik kohalolek pakkumismenetlusel ei ole nõutav. |
9. |
Pakkumisdokumentide hind on 500 BGN. Pakkumisdokumente saab osta majandus- ja energeetikaministeeriumi kabinetis nr 802, aadressil Triaditza 8, Sofia, otsuse punktis 5 sätestatud aja jooksul. |
10. |
Pakkumismenetlusel osalejad peavad vastama maapõuevarade seaduse artikli 23 lõikes 1 kindlaksmääratud nõuetele. |
11. |
Pakkumisi hinnatakse esitatud tööprogrammi, keskkonnakaitsevahendite, koolituste, boonuste ning osalejate haldus- ja finantssuutlikkuse alusel. |
12. |
Pakkumismenetlusel osalemise rahaline tagatis on 10 000 BGN, mis tuleks maksta punktis 6 määratud tähtajaks majandus- ja energeetikaministeeriumi pangakontole, nagu on märgitud pakkumisdokumentides. |
13. |
Kui taotlejal ei lubata pakkumismenetlusel osaleda, tagastatakse rahaline tagatis 14 päeva jooksul pärast vastava teate edastamist taotlejale. |
14. |
Eduka taotleja rahalist tagatist ei tagastata, muude taotlejate rahalised tagatised tagastatakse 14 päeva jooksul pärast ministrite nõukogu otsuse avaldamist geoloogilise luure ja uurimise lubade andmise kohta Bulgaaria ametlikus väljaandes. |
15. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatised ja taotlejate ettepanekud pakkumismenetluse tingimuste kohta tuleks esitada majandus- ja energeetikaministeeriumile aadressil Triaditza 8, vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 46 nõuetele. |
16. |
Pakkumised peavad vastama pakkumisdokumentides esitatud nõuetele ja tingimustele. |
17. |
Pakkumismenetlus toimub ka siis, kui menetlusel on lubatud osaleda vaid ühel taotlejal. |
18. |
Majandus- ja energeetikaministeerium on volitatud:
|
19. |
Käesoleva otsuse kohta esitatud kaebused võib saata kõrgeimale halduskohtule 14 päeva jooksul pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
Peaminister
Sergeï STANISHEV
Ministrite Nõukogu Peasekretär
Veselin DAKOV
Tõendatud koopia
Riigikantselei Direktor
Veselin DAKOV
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/56 |
OTSUS nr 844,
23. detsember 2008,
millega avatakse vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 2 lõike 1 punktile 3 lubade andmise pakkumismenetlus seoses nafta ja maagaasi (maapõuevarade) geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-10 „Botevo”, mis asub Vratsa ja Montana piirkonnas ning millega teatatakse kavandatud pakkumismenetlusest lubade andmiseks
(2009/C 72/08)
BULGAARIA VABARIIK
MINISTRITE NÕUKOGU
Maapõuevarade seaduse artikli 5 lõike 2, artikli 42 lõike 1 punkti 1 ja artikli 44 lõike 3 kohaselt ning võttes arvesse energiaseaduse artikli 4 lõike 2 punkti 16 ja artikli 1 lõiget 24a,
ON MINISTRITE NÕUKOGU VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
1. |
Avatakse pakkumismenetlus seoses toornafta ja maagaasi geoloogilise luure ja uurimisega maatükil 1-10 „Botevo”, pindalaga 280,58 km2 ning koordinaatidega, mis on määratletud ja märgitud geoloogilise luure ja uurimise lepingu eelnõule (mis on pakkumisdokumentide lahutamatu osa) lisatud kaardil. |
2. |
Teatatakse, et punkti 1 kohane lubade andmine põhineb pakkumismenetluse tulemustel. |
3. |
Määratakse kindlaks, et geoloogilise luure ja uurimise load kehtivad viis aastat pärast geoloogilise luure ja uurimise lepingu jõustumist ning kõnealust tähtaega võib vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 31 lõikele 3 pikendada. |
4. |
Punkti 1 kohane lubade andmise pakkumismenetlus toimub 150. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, Bulgaaria majandus- ja energeetikaministeeriumi hoones aadressil Triaditza 8, Sofia. |
5. |
Pakkumisdokumentide ostmise tähtaeg on 120. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
6. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatise esitamise tähtaeg on 130. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
7. |
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 144. päeval pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kell 17.00. |
8. |
Isiklik kohalolek pakkumismenetlusel ei ole nõutav. |
9. |
Pakkumisdokumentide hind on 500 BGN. Pakkumisdokumente saab osta majandus- ja energeetikaministeeriumi kabinetis nr 802, aadressil Triaditza 8, Sofia, otsuse punktis 5 sätestatud aja jooksul. |
10. |
Pakkumismenetlusel osalejad peavad vastama maapõuevarade seaduse artikli 23 lõikes 1 kindlaksmääratud nõuetele. |
11. |
Pakkumisi hinnatakse esitatud tööprogrammi, keskkonnakaitsevahendite, koolituste, boonuste ning osalejate haldus- ja finantssuutlikkuse alusel. |
12. |
Pakkumismenetlusel osalemise rahaline tagatis on 10 000 BGN, mis tuleks maksta punktis 6 määratud tähtajaks majandus- ja energeetikaministeeriumi pangakontole, nagu on märgitud pakkumisdokumentides. |
13. |
Kui taotlejal ei lubata pakkumismenetlusel osaleda, tagastatakse rahaline tagatis 14 päeva jooksul pärast vastava teate edastamist taotlejale. |
14. |
Eduka taotleja rahalist tagatist ei tagastata, muude taotlejate rahalised tagatised tagastatakse 14 päeva jooksul pärast ministrite nõukogu otsuse avaldamist geoloogilise luure ja uurimise lubade andmise kohta Bulgaaria ametlikus väljaandes. |
15. |
Pakkumismenetlusel osalemise teatised ja taotlejate ettepanekud pakkumismenetluse tingimuste kohta tuleks esitada majandus- ja energeetikaministeeriumile aadressil Triaditza 8, vastavalt maapõuevarade seaduse artikli 46 nõuetele. |
16. |
Pakkumised peavad vastama pakkumisdokumentides esitatud nõuetele ja tingimustele. |
17. |
Pakkumismenetlus toimub ka siis, kui menetlusel on lubatud osaleda vaid ühel taotlejal. |
18. |
Majandus- ja energeetikaministeerium on volitatud:
|
19. |
Käesoleva otsuse kohta esitatud kaebused võib saata kõrgeimale halduskohtule 14 päeva jooksul pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
Peaminister
Sergeï STANISHEV
Ministrite Nõukogu Peasekretär
Veselin DAKOV
Tõendatud koopia
Riigikantselei Direktor
Veselin DAKOV
MUUD AKTID
Komisjon
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/58 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine
(2009/C 72/09)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„GRELOS DE GALICIA”
EÜ nr: ES-PGI-0005-0469-13.06.2005
KPN ( ) KGT ( X )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi: |
Subdirección General de Calidad y Agricultura ecológica — Dirección General de Industrias y Mercados Agroalimentarios — Secretaría General de Medio Rural del Ministerio de Medio Ambiente, y Medio Rural y Marino de España |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+34 913475394 |
|||
Faks: |
+34 913475410 |
|||
E-post: |
sgcaae@mapya.es |
2. Taotlejate rühm:
Nimi: |
CHAMPIVIL, S.L. y otros |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+34 9825112 22 |
|||
Faks: |
+34 982512135 |
|||
E-post: |
info@champivil.com |
|||
Koosseis: |
Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
4. Spetsifikaat:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus:
„Grelos de Galicia”
4.2. Kirjeldus:
Kaitstud geograafilise tähisega toode „Grelos de Galicia” on inimtoiduks ettenähtud osa taimest, mis kuulub liiki Brassica rapa L. var. rapa (üldtuntud kui naeris). Toode pärineb sordirühmadest, mis vastavad Santiago ja Lugo ökotüüpidele, ning registreeritud kaubanduslikest sortidest „Grelos de Santiago” ja „Globo blanco de Lugo”, mis esindavad kõnealust kaht ökotüüpi. Toodet turustatakse värskelt, külmutatult või konserveeritult.
Taime morfoloogilised omadused on järgmised: paksenenud ülaosaga, lapik peajuur, mis on kinnitunud sileda, juurekaelast alates haruneva varre külge. Alumised lehed on lehevartega, harjaselised ning külgmiste laiade ja väikeste hõlmadega; lehtede tipuosa on suurem. Õievarre ülaosas on piklikud, odajad lehed kahe suure, ümara, väljaulatuva ja karvadeta kõrvaga, mis kinnituvad varrele.
Nimetus „grelos” hõlmab lehti ja taimevarsi, mida korjatakse taime elutsükli jooksul ja mida tuntakse nime all „nabizas”, ning lehti ja õievarsi, mida korjatakse vahetult enne õitsemist ja mida tuntakse mitmel pool Galicias nime all „cimos”.
Värskeid naerilehti turustatakse ühtlike partiidena vastavalt nende päritolule ja sordile ligikaudu 0,5–1 kg kimpudena, mis on kinnitatud taimelintide või kvaliteedikäsiraamatus sätestatud muude materjalide abil.
Külmutatud naerilehed sorteeritakse, pestakse, kupatatakse ning vahel ka tükeldatakse enne külmutamist ja pakendatakse sellisest materjalist ja sellise kaaluga pakenditesse, mis on sätestatud kvaliteedikäsiraamatus.
Konserveeritult turustatavaid naerilehti töödeldakse naturaalselt, lisades konserveerimiseks üksnes keeduvett ja tavalist soola, ilma hapestavate aineteta. Toode pakendatakse metallkarpidesse või klaaspurkidesse, mille kaal on ette nähtud kehtivate õigusaktidega ning otseselt sätestatud kvaliteedikäsiraamatus.
Organoleptilised omadused: naerilehti ei tarbita värskena. Nende söödavaks muutmiseks on vaja keeta neid teatava aja jooksul, mis sõltub nende valmidusastmest. Seepärast kirjeldatakse organoleptiliste omadustega tarbimisvalmis naerilehti, st kas tarbija poolt või tööstuslikult keedetud toodet.
Kõnealused omadused on järgmised: intensiivne roheline värvus, mis tumeneb, kui taim läheneb õitsemisajale. Kergelt hapukas maitse, milles on tunda mõrkjat nooti. Veidi kiuline tekstuur, mis on eriti esilekerkiv kitsalehelise, paljurootsulise sordi puhul. Väikese kiudainesisalduse tõttu väga pehme.
4.3. Geograafiline piirkond:
Tootmispiirkond hõlmab kõiki Galicia autonoomse piirkonna haldusüksusi. Töötlemis- ja pakendamispiirkond ühtib tootmispiirkonnaga.
4.4. Päritolutõend:
Üksnes sellised naerilehed võivad kanda kaitstud geograafilist tähist „Grelos de Galicia” ning sobivad kõnealust geograafilist tähist kandvate naerilehtede töötlemiseks, mida kasvatavad vastavasse registrisse kantud tootjad kooskõlas spetsifikaadis ja kvaliteedikäsiraamatus sätestatud tingimustega. Samuti võivad kaitstud geograafilist tähist „Grelos de Galicia” kanda üksnes vastavasse registrisse kuuluvates rajatistes valmistatavad ja/või töödeldavad naerilehed.
Kontrolliasutus inspekteerib kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellele kuuluvad registritesse kantud kinnisvara, põllumajandusettevõtted, hoidlad, tööstusettevõtted ja tooted, eesmärgiga teha kindlaks, kas kaitstud geograafilist tähist „Grelos de Galicia” kandvad tooted vastavad spetsifikaadis ja kvaliteedikäsiraamatus sätestatud tingimustele.
4.5. Tootmismeetod:
Kasutatav seeme pärineb Santiago ja Lugo ökotüüpide taimedest, mis vastavad lubatud kaubanduslikele sortidele „Grelos de Santiago” ja „Globo blanco de Lugo” või nende sordirühmadele, mis on saadud sama maatüki taaskasutamisel või muudelt kaitstud geograafilise tähisega „Grelos de Galicia” istanduste registrisse kantud maatükkidelt. Seemned külvatakse hajukülvi teel alates augusti keskpaigast, kusjuures täpne kuupäev sõltub piirkonnast ja sordi varajasusest. Saaki koristatakse käsitsi, eelistades jahedamaid tunde. Toodet tuleb käsitseda väga ettevaatlikult, et vältida lehtede vigastamist, mis võib mõjutada toote väljanägemist ning loob ligipääsutingimused haigusetekitajatele. Kui toode läheb töötlemisele, võib seda koristada ka mehaaniliste abivahenditega. Saagikoristuspäeval saadetakse naerilehed hoidlasse või töötlevasse tööstusesse, käsitsedes neid kahjustuste vältimiseks äärmiselt ettevaatlikult.
Naerilehti töödeldakse ja pakendatakse määratletud geograafilises piirkonnas, kuna toodet tuleb koristusjärgselt äärmise ettevaatlikkusega käsitseda ja säilitada. Kõnealuste toimingute teostamine määratletud geograafilises piirkonnas on seega vajalik selleks, et:
— |
vältida toote kvaliteedi halvenemist: naerilehed on lehtköögiviljad, mille kvaliteet halveneb koristuse ja töötlemisrajatisse viimise vahel kiiresti. Veekaotuse ja rakulüüsi tulemusel muutuvad lehed kollaseks ning närbuvad, mistõttu väheneb toote kaubanduslik väärtus. Naerilehtedel on funktsionaalse toiduainena kõrge glükosinolaadi-, flavonoidi- ja vitamiinisisalduse tõttu lisandväärtus. Ent kõnealused ühendid hakkavad pärast saagikoristust kiiresti lagunema, mis toob kaasa toote toiteväärtuse olulise halvenemise. Konkreetseks näiteks võib tuua, et C-vitamiini sisaldus väheneb kahe päevaga rohkem kui 50 % ning et glükosinolaadid (vähivastased ühendid) lagunevad pärast saagikoristust kiiresti. Seepärast on oluline toodet käsitseda, transportida, ladustada ja töödelda vahetult pärast saagikoristust vähem kui 24 tunni jooksul, mistõttu tuleb tagada, et vahemaad saagikoristus-, jaotus- pakendamis- ja/või töötlemispunktide vahel oleksid võimalikult väikesed; |
— |
tagada jälgitavus ja kontroll: kontrolliasutuse tegevusulatus piirneb määratletud geograafilise piirkonna, st Galicia autonoomse piirkonnaga. Kontrolli- ja sertifitseerimissüsteem võimaldab tagada toote „Grelos de Galicia” päritolu ja jälgitavuse, kui toode on ettevalmistatud, töödeldud ja pakendatud kõnealuses autonoomses piirkonnas; |
— |
säilitada toote „Grelos de Galicia” iseloomulikud omadused ja tagada kvaliteet: Galicia autonoomses piirkonnas on pikaajalised traditsioonid kõnealuse toote tarbimisel ja valmistamisel. Toote pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas aitab oluliselt kaasa toote „Grelos de Galicia” iseloomulike omaduste ja kvaliteedi säilitamisele. Kaitstud geograafilise tähisega naerilehtede tootjad ja kontrolliasutus peavad rakendama kõnealuse toote transpordi, töötlemise ja pakendamisega seotud eeskirju ning jälgima nende täitmist. Kõnealustel asutustel on toote „Grelos de Galicia” asjakohaseks käsitlemiseks vajalikud teadmised ja tehnika. |
4.6. Seos piirkonnaga:
Naeriste kaasamine külvikorda on jäädvustatud XIII sajandil mitmetes omavalitsuste dokumentides ja naerikasvatusega seotud talude (nabales) müügilepingutes. Külvikorrasüsteem võimaldas maad täielikult ära kasutada, kasvatades vaheldumisi suvivilja, naerist ja talivilja.
Naerid on hea külmataluvusega ning nende kasvuks ja arenguks sobib niiske ja mõõduka temperatuuriga kliima. Naerid vajavad viljakat pinnast, mille orgaanilise aine sisaldus on kõrge; muld on keskmise tihedusega, sügav ja kobe, hästi kuivendatud, kuid kõrge suhtelise niiskusega. Selliseid ilmastikutingimusi ja pinnast esineb Galicias ulatuslikel maa-aladel.
Naerilehed on põhiline koostisosa mõnedes Galicia köögi kõige tüüpilisemates roogades, nagu Caldo või Pote gallego, Cocido ja Lacón con Grelos, eristades seega Galicia kööki teiste piirkondade köökidest.
Tootele on palju viidatud nii ajaloolises kui ka kulinaarses plaanis ning sellest nähtub, kui sügavalt on naerilehed galeegi kultuuris juurdunud. Mitmed etnograafia ja gastronoomia valdkonna autorid on üksmeelselt rõhutanud naerilehtede positsiooni ja eripära tüüpilise Galicia köögi esindajana. Nii võib leida viiteid naerilehtedele selliste autorite teostest nagu mitmeid teemasid käsitlenud kuulus kirjamees Ramón Otero Pedrayo (Guía de Galicia, 1926), toidukriitik Ángel Muro (Almanaque y conferencias culinarias, 1890–1905) ning kirjanikud Emilia Pardo Bazán (La cocina española antigua, 1912), Manuel María Puga y Parga (La cocina práctica, 1905) ja Álvaro Cunqueiro (A cociña galega, 1973).
Toodet on mainitud Galiciale iseloomuliku köögiviljana ka 1996. aastal Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi välja antud ülevaates Hispaania traditsioonilistest toodetest (Inventario Español de Productos Tradicionales).
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi: |
Instituto Galego da Calidade Alimentaria (INGACAL) |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+34 981540055 |
|||
Faks: |
+34 981540018 |
|||
E-post: |
sxca.agri@xunta.es |
4.8. Märgistus:
Kaitstud geograafilise tähise „Grelos de Galicia” all turustatavatel naerilehtedel peab pärast sertifitseerimist olema iga tootja/pakendaja tunnusmärgile vastav kaubanduslik märgis. Ühtlasi peab toode kandma geograafilise tähise märgist, millel on esitatud kontrolliasutuse heakskiidetud ja väljastatud vastava nummerdusega tähtnumbriline kood ning kaitstud geograafilise tähise ametlik logo.
Nii kaubanduslikul märgisel kui ka geograafilise tähise märgisel peavad olema esitatud sõnad „Indicación Geográfica Protegida „Grelos de Galicia””.
Märgisel võib soovi korral esitada ka taime valmidusastme, eristades taime elutsükli jooksul koristatud naerilehti (nabizas) enne õitsemist koristatud lehtedest (cimos), nagu on osutatud toote kirjeldust käsitlevas punktis.
Lisaks võidakse lubada, et muul kui käesolevas spetsifikaadis käsitletud viisil töödeldud naerilehtede pakendite märgisel on osutatud, et toode on valmistatud kaitstud geograafilise tähisega „Grelos de Galicia” naerilehtedest, tingimusel et tooraine vastab spetsifikaadi nõuetele ning kvaliteedikäsiraamatus sätestatud asjaomastele eeskirjadele.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/62 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine
(2009/C 72/10)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„MOUTARDE DE BOURGOGNE”
EÜ nr: FR-PGI-005-0503-25.10.2005
KPN ( ) KGT ( X )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi: |
Institut National des Appellations d'Origine (I.N.A.O.) |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+33 153898000 |
|||
Faks: |
+33 142255797 |
|||
E-post: |
info@inao.gouv.fr |
2. Taotlejate rühm:
Nimi: |
Association Moutarde de Bourgogne (AMB) |
||||
Aadress: |
|
||||
Telefon: |
+33 380288140 |
||||
Faks: |
+33 380288169 |
||||
E-post: |
laure.ohleyer@cote-dor.chambagri.fr |
||||
Koosseis: |
Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( X ) |
3. Toote liik:
Klass 2.6: Sinepipasta
4. Spetsifikaat:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus:
„Moutarde de Bourgogne”
4.2. Kirjeldus:
„Moutarde de Bourgogne” on kange või väga kange valge veini baasil valmistatud helekollase värvuse ning tiheda, ühtlase ja kreemja tekstuuriga sinep. Sellele on iseloomulik tugev Burgundia valge veini lõhn ja maitse ning eriline teravus.
4.2.1. Lubatud koostisosad ja lisaained:
— |
Burgundias toodetud ja ladustatud sinepiseemned; |
— |
lahjendusvedelik: koosneb veest ja Burgundia veinipiirkonnas toodetud kontrollitud päritolunimetusega valgest veinist, mille sisaldus tootes on vähemalt 25 %. Valged kuivad veinid on toodetud Burgundia traditsioonilistest viinamarjasortidest Aligoté ja Chardonnay. Neid iseloomustab tugev aromaatsus ja pikk järelmaitse; |
— |
sool, suhkur, maitseained, lisaained (mis on kooskõlas ELi 1995. aasta lisaaineid käsitleva direktiiviga, välja arvatud tehisvärvid, teraviljajahu vms stabilisaator või paksendaja, sinepi looduslikud või kunstlikud lõhnaained, sinepiekstrakt või eeterlik õli). |
4.2.2. Toote „Moutarde de Bourgogne” füüsikalis-keemilised omadused:
— |
seemnetest saadav kuivekstrakt > või = 24 % lõpptootest; |
— |
sinepiseemnest saadav rasvaine > või = 9 % lõpptoote massist; |
— |
jääkainetesisaldus pastas on alla 2 % kogumassist. |
4.3. Geograafiline piirkond:
Seemned tuleb tingimata toota ja ladustada ning sinepipasta toota (töödelda) tootmispiirkonnas. Tootmispiirkonnaks on Burgundia piirkonda moodustavad departemangud: Côte d'Or, Nièvre, Saône, Loire ja Yonne.
Geograafilise piirkonna määratlus põhineb Burgundia kohalikul erioskusel toota sinepiseemneid ja veini, mis sinepipastaks töödelduna annavad iseloomulike omadustega toote (vt jaotis 4.6).
Burgundias toodetud sinepiseemnetel on erilised omadused. Neid omadusi on tunnustatud juba sajandeid. François I arst Charles Estienne leidis, et Burgundia sinepi kõrge kvaliteet tuleneb selle tootmiseks kasutatud põldsinepist (sinepitaime tavanimetus). Kuni Teise maailmasõjani kasvatati põldsinepit metsades ja söerikastel lagendikel. Pärast puusöe põletamist lagendikel oli maapind kaaliumirikas ja soodne sinepi kasvatamiseks (ja seemned olid sinepiõlirikkad), nii et söepõletajad külvasid märtsis ja koristasid saaki augustis. Burgundia suhteliselt ühtlane poolkontinentaalne kliima sobib sinepi kasvatamiseks. Sinepitaim ei vaja palju vett. Ta talub hästi veepuudust ja kõrgeid temperatuure. Seevastu talub see halvasti liiga niiskeid hiliskevadeid. Pärast mitmekümneaastast madalseisu on sinepikasvatus taas Burgundia sinepipastatootjate huviorbiidis; eesmärk on kontrollida tooraine tootmise kvaliteeti ja parandada lõpptoote kvaliteeti. Taaskäivitusprogrammis osalevad teadusasutused, Côte d'Or'i põllumajanduskoda, piirkondlikud ladustusasutused, põllumajandusettevõtjad ja töötlejad. Vastavalt Burgundia mulla- ja kliimatingimuste iseärasustele ja töötlejate kvaliteedinõuetele valiti kindlate omadustega sordid.
Geograafilise piirkonna sees määrati ala, kus sinepitaime on võimalik kasvatada. Piirkonna määratlemisel lähtuti geoloogilistest ja mulla tingimustest, mille alusel valiti sinepitaime kasvatamiseks soodsad alad ning jäeti välja happelised pruunid mullad ja kõrgustike ränirikkad mullad. Katsed on näidanud, et nende mullaliikide korral ei ole viljelemine tõhus: seemned arenevad halvasti ja lenduva isotiotsüanaadi sisaldus ei ole piisav, mistõttu ei ole võimalik saada iseloomulike omadustega sinepipastat.
4.4. Päritolutõend:
Kogu Burgundia sinepi valmistamise protsessi jooksul tagatakse jälgitavus kodifitseeritud dokumentide abil, alates viljeluskohast kuni pakendatud pastani. Sinepiseemneid korjatakse ainult geograafiliste tähise piirkonnana määratletud viljeluspiirkonnast. Viljeluskohtades tuleb järgida tootmisprotsessi kavas määratud valikukriteeriume. Põllumajandustootjad viivad oma toodangu Burgundias asuvatesse ladustusasutustesse. Kõigil sinepiseemne tootmises, ladustamises või töötlemises osalejatel on kohustus pidada kodifitseeritud dokumente. Sinepiseemnetest ja valmispastast võetakse tootmise käigus analüüside tegemiseks proove.
4.5. Tootmismeetod:
Sinepiseemne kasvatamiseks on lubatud ainult Association Moutarde de Bourgogne (AMB) valitud seemned, mille alla kuuluvad pruuni- ja valgekestaline Brassica juncea ja Brassica nigra. Luuakse tootmiskava, mis hõlmab viljelusalasid, põllu valikut ja nende asukohta kaitstud geograafilise tähise piirkonnas. Pärast koristust viiakse seemned Burgundias asuvasse ladustusasutusse, mis tagab seemnete jälgitavuse, puhastamise ja ladustamise.
Selles etapis kontrollitakse, et seemned vastaksid järgmistele kriteeriumidele:
— |
AMB valitud seemnete ja variatsioonide Burgundia päritolu; |
— |
roheliste või valmimata seemnete maksimaalne osakaal on 1,5 % (I ja II sort); |
— |
võõraste seemnete osakaal: kuni 0,3 % I sordi korral ja kuni 0,5 % II sordi korral; |
— |
seemnete hulgas ei ole putukaid, hallitust ega kuumenenud seemneid; |
— |
seemnete suurus: tuhande seemne kaal (TSK) > 2,35 g (TSK > 2 g erandlike ilmastikutingimuste korral); |
— |
vesi ja lenduvad ained: 4,2–9 % kaalust; |
— |
rasvained: 28–42 % massist kuivaines; |
— |
lenduv isotiotsüanaat: 0,7–0,94 % massist kuivaines; |
— |
valgud: 24,2–30,8 % massist kuivaines. |
Pärast kontrolli valmistatakse seemned ette ja tarnitakse geograafilises piirkonnas tegutsevatele tootjatele. Seemned purustatakse ja segatakse lahjendusvedelikuga (vesi + vein). Segus kasutatakse Burgundia veinipiirkonnas toodetud kontrollitud päritolunimetusega valget veini. Selles etapis on võimalik eemaldada seemnesisu ja teha esmane sinepipasta. Seejärel pasta sõelutakse, et eemaldada seemnekestad. Saadakse helekollast värvi tiheda ühtlase kreemja tekstuuriga ja õhumullideta pasta. Pärast seda etappi jäetakse pasta seisma, lastes tekkida sinepile omasel teraval maitsel. Seejärel pasta ladustatakse ja pakendatakse.
4.6. Seos piirkonnaga:
Seos geograafilise päritoluga põhineb vanal piirkondlikul oskusel, ajaloolisel sinepiseemnete viljelemisel Burgundias, tugeval ajaloolisel sidemel Burgundia sinepi- ja veinitootmise vahel ning kaugele tagasi ulatuval mainel.
4.6.1. Kindlaksmääratud kvaliteet:
Iseloomulikult teravamaitseline sinep „Moutarde de Bourgogne” saadakse Burgundias toodetud ja ladustatud sinepiseemnete segamisel veest, soolast, suhkrust, maitseainetest ja vähemalt 25 %-st Burgundias traditsioonilisel viisil valmistatud kuivast valgest veinist koosneva lahjendusvedelikuga. Burgundia valgetele veinidele on iseloomulik tugev aromaatsus ja pikk järelmaitse, mis annavad Burgundia sinepile seda sinepit muudest eristava tugeva ja iseloomuliku lõhna ning Burgundia valge veini maitse. Seemnete kuivainesisaldus peab olema suurem kui 24 % ja rasvainesisaldus suurem kui 9 %.
4.6.2. Maine:
Burgundia ja sinep on omavahel ajalooliselt tihedalt seotud. Räägitakse, et aastal 1336 söödi Rouvres'is peol, mille krahv Eudes IV korraldas Burgundia krahvi Philippe VI auks, ära tollase mõõtühiku järgi 206,75 liitrit sinepit. XVI sajandist on teada sinepivalmistajate gildi põhikirju (Dijonis loodi gild 1634 ja Beaune'is 1647). Kuni XIX sajandini toodeti sinepit väikestes töökodades. Aga tööstusrevolutsioon puudutas ka sinepitööstust. Burgundia sinepitootjad võistlesid leidlikkuses, näiteks võib nimetada Dijoni töösturit M. Greyd, kes tutvustas 1850. aastal kunsti, teaduste ja ilukirjanduse akadeemia kaudu seadet, mis võimaldas tootlikkust oluliselt suurendada. 1750–1984 tegutses Burgundias 263 sinepitootjat, mis on rohkem kui üheski teises Prantsusmaa piirkonnas.
Sinepiseemnete kasvatamisel Burgundias on samuti pikk ajalugu, näiteks François I arst Charles Estienne leidis, et Burgundias toodetud sinep on kvaliteetsem tänu põldsinepile, mis kasvab siin paremini kui kuskil mujal.
Vein ja sinep on omavahel tihedalt seotud. 1911. aastal kirjutas A. BERTHIOT, et sinepi maine tuleneb selle valmistamise kvaliteedist: purustatakse parimad seemned ja segatakse burgundiapärase vedelikuga, milleks on väga roheline vein (verjus), mis saadakse veel küpsemata valgete viinamarjade pressimisel. Pärast seda, kui Phylloxera hävitas seda sorti viinamarju kandvad viinapuud, hakkasid sinepivalmistajad kasutama väikeseid hapusid viinamarju, mis samuti hävisid, ja asendasid need poogitud kvaliteetsortidega. Valge veini kasutamine äädika asemel võimaldab sinepit organoleptiliselt liigitada.
Sinepivalmistajad hakkasid varakult kasutama nimetust „Moutarde de Bourgogne”. Aastal 1891 registreeriti Sensi kohtus (89) nimetus „Moutarde de Bourgogne, extra-blanche supérieure” ja aastal 1903 Dijoni kaubanduskohtus tootemark „Moutarde Jacquemart au pur verjus de Bourgogne”. Lisaks nimetusele annavad Burgundia sinepi püsivast mainest tunnistust ka Burgundiale ja selle ajaloole viitamine mitmete toodete puhul. Sellised tooted on näiteks „Jean-sans-Peur”, „Téméraire”, „Moutarde à la cuillère de la Belle Bourguignonne”, „La Bourguignonne”.
4.6.3. Inimfaktorid, erioskused:
Kuni Teise maailmasõjani oli sinepikasvatus Burgundias olulisel kohal. Pärast 1945. aastat püüdsid töösturid tootmist selles piirkonnas säilitada. Sel eesmärgil andis sinepitootjate ametiühing välja brošüüri sinepikasvatuse kohta. Muude õlitaimede ja maailmaturu konkurentsi tõttu ei jõutud selle algatusega kuigi kaugele.
Sinepiseemne laialdasem viljelemine algas uuesti 1990-ndate aastate alguses. Sel ajal tehti selles valdkonnas mitmeid jõupingutusi:
— |
tootjad püüavad mitmekesistada tarneallikaid ja parandada tooraine tootmise kvaliteeti. Selleks soovivad nad suunata seemnete arengut, et parandada lõpptoote kvaliteeti; |
— |
põllumajandusettevõtjad püüavad ise leida võimalust oma toodangu mitmekesistamiseks ja väärtustamiseks piirkondlikul tasandil. |
Sinepiviljeluse elustamiseks loodi juhtkomitee, kuhu kuuluvad:
— |
Dijoni Riiklik Agronoomiakõrgkool ja Riiklik Agronoomiauuringute Instituut, kes tegelevad geneetiliste uuringutega: tootmise parandamine, AMB kriteeriumidele vastav seemnete kvaliteet; |
— |
Côte d'Ori põllumajanduskoda, kelle ülesandeks on rakendusuuringud ja eksperimenteerimine; |
— |
piirkondlikud ladustamisettevõtted, kelle ülesandeks on saagi logistika ja seemnete pakendamine; |
— |
põllumajandustootjad, kes testivad loodustingimustes eksperimentide põhjal seatud platvorme ja viljelevad piisava hulga seemneid, et töösturid saaksid teha tootmiskatseid; |
— |
Prantsuse lihunike, toitlustusettevõtjate ja lihatöötlejate ning töösturite ühendus, kes teeb erinevaid tootmiskatseid: pooltööstuslikud ja tööstuslikud piloottestid. |
See koostöö käigus määratleti kaks sorti, millele taotleti kaitstud geograafilist tähist.
Samaaegselt uurimistööga arenes ka tootmine, kasvades 1993. aasta 350 hektarilt 2003. aastaks 1 230 hektarile.
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi: |
CERTIPAQ |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+33 145309292 |
|||
Faks: |
+33 145309300 |
|||
E-post: |
certipaq@certipaq.com |
4.8. Märgistus:
Märgis sisaldab järgmisi andmeid:
— |
Müüginimetus: „Moutarde de Bourgogne”; |
— |
Logo KPN. |
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
26.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 72/67 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine
(2009/C 72/11)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„ŠTAJERSKO PREKMURSKO BUČNO OLJE”
EÜ nr: SI-PGI-0005-0418-29.10.2004
KPN ( ) KGT ( X )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi: |
Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano RS |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+386 14789109 |
|||
Faks: |
+386 14789055 |
|||
E-post: |
varnahrana.mkgp@gov.si |
2. Taotlejate rühm:
Nimi: |
GOLICA GIZ |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+386 28432611 |
|||
Faks: |
+386 28432613 |
|||
E-post: |
— |
|||
Koosseis: |
Tootjad/töötlejad ( X )muu ( ) |
3. Toote liik:
Klass: 1.5 — Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
4. Spetsifikaat:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus:
„Štajersko prekmursko bučno olje”
4.2. Kirjeldus:
„Štajersko prekmursko bučno olje” on rafineerimata söödav taimeõli, mida toodetakse õlikõrvitsa kõrgkvaliteetsete röstitud seemnete pressimise teel.
„Štajersko prekmursko bučno olje” värvus varieerub tumerohelisest kuni punaseni ning õlil on iseloomulik aromaatne lõhn ja maitse. Sellel on hea rasvhapetesisaldus: umbes 20 % küllastunud rasvhappeid ja umbes 35 % monoküllastumata rasvhappeid ning umbes 45 % polüküllastumata rasvhappeid.
„Štajersko prekmursko bučno olje” on rikas tokoferoolide poolest, sest 100 g õli sisaldab umbes 50 mg E-vitamiini. Õli sisaldab ka muid vitamiine, mikroelemente, karotinoide, haruldasi aminohappeid ja looduslikku värvi (klorofüll).
4.3. Geograafiline piirkond:
Kõrvitsaseemnetest „Štajersko prekmursko bučno olje” tootmise piirkond on määratud joonega, mis läheb Dravogradist Slovenj Gradeci, Mislinja ja Velenje (kus peatee moodustab piiri), Šoštanje, Mozirje, Nazarje, Vransko, Preboldi, Zabukovica ja Laškoni. Sealt edasi läheb piir mööda Savinja ja Sava jõgesid, möödudes Radečest, Sevnicast, Krškost ja Brežiceks, kuni Obrežjeni, seejärel mööda riigipiiri Horvaatiaga kuni riigipiirini Ungariga, mööda riigipiiri Ungariga kuni riigipiirini Austriaga ja seejärel mööda riigipiiri Austriaga (mööda Karavankide mäestikku) tagasi Dravogradi.
4.4. Päritolutõend:
Kõik „Štajersko prekmursko bučno olje” tootjad peavad olema registreeritud määratletud piirkonnas ja töötlema kõrvitsaseemneid kõrvitsaõliks vastavalt spetsifikaadile. Nad on kohustatud säilitama andmed müüja, igalt kõrvitsaseemnete üksikmüüjalt saadud kõrvitsaseemnete koguse, analüüside kuupäeva, keemilise analüüsi tulemuste ning füüsikaliste ja keemiliste näitajate kohta. Tootjad peavad säilitama andmed ka tootmisprotsessi, toormaterjali kulu määramise, materjalikulu ja toodetud kõrvitsaõli kohta.
Kõiki neid tegureid jälgib Euroopa standardi EN 45011 kohaselt akrediteeritud sertifitseerimisasutus.
4.5. Tootmismeetod:
„Štajersko prekmursko bučno olje” tootmiseks võib kasutada mitut liiki kõrvitsaseemneid, aga need peavad vastama kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele.
Need kõrvitsaseemned võivad olla toodetud väljaspool määratletud geograafilist piirkonda, aga peavad olema „Štajersko prekmursko bučno oljeks” töödeldud määratletud geograafilises piirkonnas.
1. |
Kõrvitsaseemnete kogumine (füüsikalis-keemiliste näitajate (mustus, niiskusesisaldus, õlisisaldus, kahjustatud seemnete osakaal) ja välimuse kontrollimine). |
2. |
Seemnete ladustamine. |
3. |
Seemnete puhastamine (mustuse eemaldamine). |
4. |
Seemne kuivatamine kuni niiskusesisalduse 6–7 % saavutamiseni. |
5. |
Seemnete purustamine. |
6. |
Sõtkumine. |
7. |
Seemnete röstimine (röstitud massi kõrgeim temperatuur 120 °C, 30–60 minutit). |
8. |
Röstitud massi pressimine. |
9. |
Kõrvitsaõli sadestumine. |
10. |
Kvaliteedikontroll (füüsikalis-keemiline analüüs ja organoleptiline analüüs). |
11. |
Pudelisse pakendamine ja märgistamine. |
4.6. Seos piirkonnaga:
„Štajersko prekmursko bučno olje” on punktis 4.3 määratletud geograafilise piirkonna kulinaartoode. Kõrvitsaseemneõli tootmine on Štajerskas ja Prekmurjes traditsioon, nagu seda tõendavad kirjalikud allikad esimese kõrvitsaseemneõlipressi rajamise kohta Framis 1750. aastal. Laiaulatuslik kõrvitsaseemnete tootmine selles piirkonnas viis mitme vabriku rajamiseni, kus töödeldi kõrvitsaseemned õliks käsitsimeetodil (Slovenska Bistrica, Središče ob Dravi, Selo pri Pragerskem jne). 1904. aastal rajas Albert Stigar kõrvitsaseemnete käsitsimeetodil kõrvitsaseemneõliks töötlemise vabriku Slovenska Bistricasse. Prekmurjes ei ole ühtegi suurt töötlemisettevõtet, vaid ainult väikesed põllumajandustootjatele kuuluvad ettevõtted. Üks selline ettevõte on Feri Vučak, mis asub Vadarcis, Goričkos. Sealne veski/töötlemisseade on seal juba 130 aastat ja seda kasutab selle perekonna juba neljas põlvkond.
„Štajersko prekmursko bučno olje” maine ulatub Sloveeniast väljapoole muudesse Euroopa riikidesse, USAsse, Austraaliasse, Venemaale jne, nagu näitab kõige uuenduslikuma toote auhind, mille see võitis IFE07 konkursil (rahvusvaheline toidumess) Londonis 2007. aastal.
4.7. Kontrolliasutus:
Nimi: |
Bureau Veritas d.o.o. |
|||
Aadress: |
|
|||
Telefon: |
+386 14757670 |
|||
Faks: |
+386 14747602 |
|||
E-post: |
info@bureauveritas.si |
4.8. Märgistus:
Kui „Štajersko prekmursko bučno olje” on pakendatud geograafilises piirkonnas, võib iga tootja kasutada oma pakendus- ja märgistusviisi, aga sildil või mujal peab olema märgitud kaitstud päritolunimetus „Štajersko prekmursko bučno olje”, selle värviline logo ja vastava ühenduse sümbol või riiklik kvaliteedimärk.
Kui toode on pakendatud väljaspool määratud geograafilist piirkonda, peab olema tagatud „Štajersko prekmursko bučno olje” päritolu tuvastamise võimalikkus. Ka sel juhul peab tootele „Štajersko prekmursko bučno olje” olema kantud kaitstud päritolunimetus, logo ja vastava ühenduse sümbol.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.