25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/1

NÕUKOGU RESOLUTSIOON,

16. märts 2009,

mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2009–2012

(2009/C 71/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE

1.	komisjoni strateegilist aruannet (1) ja Euroopa Ülemkogu poolt 14. märtsil 2008. aastal algatatud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia uut etappi (2008–2010);

2.	komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist tööstusomandi õigusi käsitleva strateegia kohta Euroopas;

3.	nõukogu määrust (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta;

4.	nõukogu 25. septembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta;

VÕTTES TEADMISEKS

5.	võltsitud kaupadest põhjustatud kasvava ohu tervisele, turvalisusele ja keskkonnale;

6.	viimased suundumused võltsimise ja piraatluse valdkonnas, eelkõige seoses maailmakaubanduse ja internetimüügi üleilmastumisest tulenevate uute väljakutsetega;

7.	tolli vajaduse neid küsimusi tõhusamalt käsitleda, milleks on tarvis teha tugevdatud halduskoostööd ning tihedamat koostööd tolliasutuste ja ettevõtjate vahel;

KIIDAB HEAKS

8.	käesoleva dokumendi lisas esitatud ELi intellektuaalomandi õiguste rikkumistega võitlemise tollialase tegevuskava aastateks 2009–2012, mille koostas eesistujariik koostöös liikmesriikide ja komisjoniga pärast punktis 4 osutatud nõukogu resolutsiooni vastuvõtmist;

KUTSUB

9.	liikmesriike ja komisjoni kõnealust tegevuskava tõhusalt rakendama;

10.	komisjoni koostöös eesistujariigiga vaatama igal aastal läbi kõnealuse tegevuskava rakendamise;

11.	komisjoni koostöös liikmesriikidega esitama 2012. aastal nõukogule tegevuskava rakendamise lõpparuande.

(1) Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule „Strateegiline aruanne majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kohta: uue etapi käivitamine (2008–2010) — Peame muutustega sammu” (KOM(2007) 803 (lõplik).

LISA

Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialane tegevuskava aastateks 2009–2012

Sissejuhatus

Komisjon ja liikmesriigid vaatasid läbi meetmed, mida EL on võtnud seoses intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamisega eelmise võltsimise (1) vastu võitlemise tollialase tegevuskava raames. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003 rakendamist ja tegevuskavas sisalduvad meetmeid peeti tulemuslikuks võltsitud kaupadega kauplemisega võitlemisel. Komisjoni poolt avaldatud iga-aastane statistika näitab tollimeetmete kasvutendentsi, samuti suurema koostöö tegemist õiguste valdajatega.

Sellest hoolimata tunnistati, et kinnipeetud toodete üha suurenev mitmekesisus ning uued suundumused (näiteks väikesaadetiste import seoses internetimüügiga) on näidanud, et tarvis on võtta täiendavaid meetmeid ning rahuloluks põhjust ei ole. Rõhutati vajadust selle kasvava probleemiga tegeleda, kuna võltsitud kaupadega kauplemine kujutab endast tõelist ohtu igale kodanikule ning ühiskonnale tervikuna.

Komisjon leidis, et tolliasutuste poolt majandushuvide kaitseks ning kodanike tervise ja turvalisuse eesmärgil võetud meetmeid tuleb võtta ka edaspidi, ning soovitas koostada edasise tegevuskava. Selline kava peaks hõlmama eelmises tegevuskavas toodud peamisi valdkondi, nimelt õigusakte, operatiivtegevust, tööstussektori koostööd, rahvusvahelist koostööd ja teavitamist. Uues kavas tuleks arvesse võtta asjaomaseid arenguid tolli valdkonnas, näiteks ühenduse ajakohastatud tolliseadustikku, samuti selliseid välistegureid nagu internetimüügi kasv. ELi uus tegevuskava peaks eelkõige hõlmama järgmist:

—	kehtivate intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusaktide tõhustamine ning vajaduse korral nende muutmine;

—	nende õiguste valdajatega tehtava koostöö tõhustamine;

—	ELi tolli ja kolmandate riikide vahelise operatiivkoostöö tugevdamine;

—	intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud rahvusvahelise koostöö edasiarendamine;

—	avalikustamise ja teadlikkuse parandamine ning

—	internetimüügiga seotud probleemi käsitlemine ja tolliametnikele sihtotstarbelise koolituse pakkumine.

Uues tegevuskavas tuleks samuti arvesse võtta teisi uusi suundumusi ja vorme, mida kasutatakse ühiskonnale ohtlike võltsitud kaupade levitamisel ja mis tulenevad maailmakaubanduse üleilmastumisest, ning organiseeritud kuritegevuse kasvavat osalust.

Liikmesriigid ja komisjon tegid tihedat koostööd mitmes küsimuses, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud tollimeetmete kehtiva raamistiku läbivaatamisega. Kõik liikmesriigid märkisid, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmine on nende jaoks kindel prioriteet, ning mitu liikmesriiki leidis, et intellektuaalomandi õiguste alaste tollimeetmete tõhustamiseks oleks asjakohane arendada välja ja võtta kasutusse ühine andmebaas, mis sisaldab heakskiidetud meetmetaotlusi.

Nõukogu kutsus oma 25. septembri 2008. aasta resolutsioonis (Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta) komisjoni ja liikmesriike esitama uut võltsimise vastase võitluse tollialast tegevuskava aastateks 2009–2012.

Võltsimise vastast võitlust käsitlenud kõrgetasemelise seminari järeldused

Intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud tollimeetmete läbivaatamine kulmineerus 25.–26. novembril 2008 Pariisis toimunud kõrgetasemelise seminariga enne Prantsusmaa eesistumisaja lõppu.

Kõnealuse seminari eesmärk oli käsitleda tollialaseid meetmeid võitluseks võltsimisega. Liikmesriikide tolliametite peadirektorid ja komisjon jõudsid seisukohale, et tulevane tollialane tegevuskava peaks hõlmama nelja peamist võltsimisega seotud väljakutset:

1. Võltsitud kaupade ohtlikkus

Tarbijat tuleks teavitada võltsitud kaupadega seotud tagajärgedest (mis on mõnikord väga tõsised) teadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniate korraldamise teel ELis, kuhu saaks kaasata ka tolli. Nii ühenduse kui ka riikide tasandi õigusakte ja menetlusi tuleks vajaduse korral muuta, et tugevdada tolli suutlikkust tõkestada võltsitud kaupadega kauplemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste meetmete ühtlustamisele, mis on seotud lihtsustatud menetlustega ja õigusi rikkuvate kaupade väikeste kogustega.

2. Organiseeritud kuritegevus

Euroopa vaatluskeskus, mille töösse saaks toll anda olulise panuse ja mille kaudu saaks vahetada parimaid tavasid, peaks võimaldama korrapäraseid hindamisi ja analüüse võltsimisega seotud organiseeritud kuritegevuse kasvu kohta. Sidusrühmade vahelist koostööd tuleks tugevdada elektrooniliste teabevahetussüsteemide arendamise kaudu. Vajalik on riskianalüüs ühenduse tasandil ja seda tuleks arendada, kasutades olemasolevaid mehhanisme. Arendatakse Euroopa ühist tollialast tegevust, milles keskendutakse konkreetsetele teemadele või sektoritele. Tugevdatakse olulise tähtsusega partnerlust tolli ja tööstussektori vahel.

3. Võltsimise üleilmastumine

Hiinaga koostatud tollialase tegevuskava (mille on lõplikult viimistlenud komisjoni talitused) raames saaks selle riigiga vahetada teavet ja ametnikke võltsimise vastase võitluse eesmärgil. Liikmesriigid ja komisjon jätkavad tööd tõhusate piirimeetmete vastuvõtmiseks praegustel kavandatud võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle toimuvatel läbirääkimistel. Tugevdatakse teabevahetuse ja ühisoperatsioonide vormis tehtavat rahvusvahelist koostööd peamiste partnerriikidega.

4. Võltsitud kaupade internetimüük

Kõik liikmesriigid peaksid pöörama tõsist tähelepanu internetimüügile kui nähtusele ning vahetama „parimaid tavasid”. Korraldatakse seminare ja töörühmi, et sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumid internetis makseid teostavate interneti-põhiste süsteemide ja finantsasutustega, et vahetada teavet ning tavasid, mis on seotud võltsitud kaupade elukutseliste müüjate kindlakstegemisega ning nende üle järelevalve teostamisega.

ELi intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialane tegevuskava aastateks 2009–2012

Tunnistatakse, et teatud asjaolud mõjutavad tolli tööd ja tõhusust seal, kus tolliasutused on vähemalt teataval määral sõltuvad arengutest muudes poliitikavaldkondades, eelkõige intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusaktide ühtlustamisest ning intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise suhtes kohaldatavatest sanktsioonidest. Lisaks sellele on tarvis tugevdada koostööd teiste riikliku tasandi õiguskaitseasutustega. Need nõuded on eeltingimuseks sellele, et liikmesriigid märkaksid võltsimisest tulenevaid ohtusid, ning ühise huvi jagamisele nende ohtudega võitlemisel kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil. Lisaks sellele saaks ELi uut tegevuskava hõlpsasti kasutada hea alusdokumendina individuaalomandi õiguste rikkumist käsitleva siseriikliku tegevuskava koostamisel kõigis liikmesriikides.

Samuti märgitakse, et komisjon ja liikmesriikide tolliasutused peavad võltsitud kaupadega kauplemise vastu võitlemisel andma märkimisväärse panuse Euroopa võltsimisvastase võitluse vaatluskeskuse töösse. Kui selline vaatluskeskus on loodud, tuleks sellele esitada asjakohane teave intellektuaalomandi õiguste piiril jõustamisega seotud tollimeetmete kohta.

Järelevalvemehhanism

Komisjon leidis samuti, et tuleks kehtestada järelevalvemehhanism kõnealuses kavas sisalduvate meetmete rakendamise jälgimiseks. Sel eesmärgil esitab komisjon koos nõukogu eesistujariigiga tegevuskava iga aasta lõpus ülevaate. Tegevuskava viimasel aastal koostab komisjon koos liikmesriikidega üksikasjalikuma aruande.

Kokkuvõte

Käesoleva dokumendi lisas on esitatud intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialane tegevuskava aastateks 2009–2012, mis kujutab endast vastust nõukogu üleskutsele ning milles on toodud ulatuslikud tollialased meetmed võitluseks intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise vastu.

(1) Käesolevas dokumendis kasutatakse mõistet „võltsimine” üldises tähenduses, mis hõlmab nõukogu määruses (EÜ) nr 1383/2003 käsitletud intellektuaalomandi õiguste rikkumist.

LIIDE

Meede

Peamine vastutaja

Edusammud

Õigusaktid ja teabevahendid

1.1.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 1891/2004 esitatud asjakohaste rakendussätete läbivaatamine, et täpsustada ja ühtlustada nende tõlgendamist, eelkõige seoses alljärgnevaga:

Euroopa Komisjon

—	välistransiit, ümberlaadimine (seda punkti tuleb käsitleda koostoimes muude õigusaktidega), pidades silmas võimaliku rikkumise tuvastamist juhtudel, kui transiidil leitakse võltsitud kaupu;

—	sätted, mis käsitlevad väikesaadetisi, sealhulgas reisijate poolt ja postipakkides/kiirsaadetistes imporditavat kaupa (see punkt võib vajada läbivaatamist koostoimes muude õigusaktidega);

—	lihtsustatud menetluse kohaldamist käsitlevad sätted (nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003 artikkel 11);

—	ladustamise ja hävitamisega seotud kulud ning õiguste valdajate poolt tõstatatud probleemid seoses nende kehtivatest õigusaktidest tulenevate rahaliste kohustustega;

—	annetused heategevuseks ning ringlussevõtt kui võltsitud kaupade hävitamise alternatiivsed võimalused;

—	võltsitud kaupade määratlemine seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003 kohaldamisala võimaliku laiendamisega;

—	kinnipeetud kaupade väärtust käsitleva täiendava statistika esitamine, et tagada kvaliteetsete andmete kogumine kinnipeetud kaupade kohta ning selle menetluse kasutamine riskiprofiilide koostamisel;

—	võimaluse kehtestamine tegevuse või muude meetmete peatamiseks õiguste valdajate tegevusetuse või nende poolt andmete kuritarvitamise korral;

—	mis tahes selliste vajalike täiendavate sätete lisamine, mis käsitlevad meetmetaotluste elektroonilise süsteemi arendamist.

1.2.

Ettepaneku koostamine EÜ tollialaste õigusaktide muutmiseks kooskõlas õigusaktide läbivaatamisega seotud järeldustega.

Euroopa Komisjon

1.3.

Meetmetaotluste elektroonilise süsteemi väljatöötamine ja kehtestamine ühenduse tasandil (praeguste paberkandjal taotluste asendamiseks)

Euroopa Komisjon

1.4.

Tolli poolt kinnipeetud kaupade ja nendega seotud statistika registreerimiseks andmebaasi väljatöötamine ja kasutuselevõtmine.

Euroopa Komisjon

Operatiivtegevus

2.1.

Meetmete väljatöötamine parimate tavade vahetamiseks, nt võrdlusuuringud, liikmesriikide ekspertide koolitused ja vastastikused külastused asjakohase teabe vastastikuse jagamise ja vahetamise tõhustamiseks.

Euroopa Komisjon ja/või liikmesriigid

2.2.

Ühenduse riskijuhtimissüsteemil põhinevad ELi tasandi meetmed, mille eesmärk on tõsta võltsimisvastase kontrolli tõhusust, eelkõige ELi välispiiril.

Euroopa Komisjon

2.3.

ELi poolt koordineeritavad meetmed seoses alljärgnevaga:

Euroopa Komisjon

—	ohtlikud tooted, nt farmaatsiatooted, mis kujutavad endast suurt ohtu tarbijate tervisele ja turvalisusele ning keskkonnale;

—	valikulised intellektuaalomandi õigustega seotud ühisoperatsioonid, mis on suunatud võltsimisele seoses märkimisväärsete kultuuri-, ühiskondlike ja spordisündmustega (olümpiamängud jms).

2.4.

Riskiteabevormi laialdasema ja tõhusama kasutamise edendamine intellektuaalomandi õiguste jõustamise valdkonnas:

Euroopa Komisjon

—	riskiteabevormi kasutajate sihtrühma loomine;

—	siseriikliku operatiivtasandi ekspertide võrgustiku propageerimine ja loomine.

2.5.

Võltsitud kaupade internetimüügiga seotud kasvava probleemi mõjude analüüsimine:

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	ekspertidest koosneva töörühma loomine, kes tegeleks võltsitud kaupade interneti kaudu leviku jälgimisega ning edendaks liikmesriikide vahelist koostööd selles küsimuses;

—	tolliasutustele ja sidusrühmadele seminaride korraldamine, kus põhirõhk asetatakse interneti kui nähtuse üksikasjalikule analüüsile ning parimate tavade kindlakstegemisele selles valdkonnas.

2.6.

Intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud koolitusmaterjalide väljatöötamine, sealhulgas vajaduse korral intellektuaalomandi õigusi käsitlevate e-õppe kursuste loomine ning koolituskursuste korraldamine.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

2.7.

Liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste küsimustega tegelevate tolliekspertide ajakohastatud nimekirja koostamine ja pidamine.

Euroopa Komisjon

Koostöö äriringkondadega

3.1.

Õiguste valdajate poolt meetmetaotluste esitamise edendamine, et tõsta nende teadlikkust selle võimaluse olemasolust.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

3.2.

Õiguste valdajate ja muude sidusrühmadega koostööd ja teabevahetust käsitlevate erikokkulepete sõlmimise edendamine:

Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja õiguste valdajad

—	vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine asjaomaste sidusrühmadega (nt interneti-teenuse osutajad);

—	koostöö komisjoniga teabe ja kogemuste vahetamise parandamise eesmärgil.

3.3.

Tööstussektori/õiguste valdajate jaoks alljärgneva korraldamine:

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	sihtotstarbelised seminarid (koolitus-, piirkondlikud ja tegevusalased seminarid), milles asetatakse rõhk võltsitud kaupade levitamise uutele suundumustele ja vormidele, eriti ohtlikele kaupadele ja internetimüügile;

—	korrapärased kohtumised ELi ja liikmesriikide tasandil, mis korraldatakse nende erinõuetest ja vajadustest lähtuvalt.

3.4.

Erasektoriga elektroonilise teabevahetuse võimalikult suures ulatuses kasutuselevõtu edendamine.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

3.5.

Kõrgendatud ohu hoiatuste vormide (red alert forms) ja uute arengute ohuhoiatuste vormide (trend forms) kasutamise edendamine, et korrapäraselt teavitada tolliasutusi võltsimisega seotud viimastest suundumustest ja ohtudest.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

3.6.

Õiguste valdajate teavitamine intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud tolliprotseduuridest.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

Rahvusvaheline koostöö

4.1.

Võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga seotud läbirääkimiste toetamine:

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	piiril jõustamist käsitlevate ambitsioonikate sätete kehtestamine;

—	piirimeetmete rakendamisega tegeleva tolliekspertide rühma loomine.

4.2.

Hiinaga koostatud tegevuskava toetamine:

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	konkreetse tegevuskava sõlmimine;

—	tegevuskavas toodud peamiste tegevuste rakendamine;

—	tegevuskava rakendamise (iga-aastane) ülevaatamine.

4.3.

Koostöö tõhustamine peamiste partneritega (USA, Jaapan jt):

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	teabevahetuse (statistilised andmed, parimad tavad jms) tõhustamine;

—	ühistegevuste, nt ühiste tollioperatsioonide korraldamine;

—	ELi poolne koordineerimistöö rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja Maailma Tolliorganisatsioonis;

—	suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuste ELi poolne koordineerimistöö.

Teadlikkuse tõstmine ja teavitamine

5.1.

Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste arendamine:

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

—	tolli poolt intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ELis ja riikide tasandil saavutatud tulemustega seotud kampaaniad, mis käsitlevad tervise ja turvalisuse aspekte (nt farmaatsiasektor). Tarbijaid tuleks teavitada võltsitud kaupade ostmisega seotud ohtudest;

—	reklaamlehtede ja plakatite ülesseadmine lennujaamades, sadamates, rongijaamades ja piiriületuspunktides. Televisiooniklipid; teadaaanded; nn pop-up hoiatused internetis; massimeedia ja näitused;

—	internetimüügi vastane võitlus internetimüügiga seotud ohu rõhutamise kaudu.

5.2.

Teiste õiguskaitseasutuste teavitamisega seotud koostöö edendamine.

Liikmesriigid

5.3.

Teavitamisega seotud meetmete kooskõlastamine ELi tasandil, sealhulgas:

Euroopa Komisjon

—	iga-aastase statistika avaldamine;

—	teadlikkuse suurendamise päevad (lahtiste uste päevad, võltsimise vastase võitluse päev jms);

—	pressiteated;

—	erijuhtude avaldamine (kinnipeetud kaup, uued suundumused jms).

5.4.

Intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud küsimuste põhjalikum käsitlemine komisjoni ja liikmesriikide veebisaitidel.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/8

NÕUKOGU ARVAMUS,

10. märts 2009,

Portugali ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011

(2009/C 71/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)	Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Portugali ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2011.

(2)

Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisist ja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Väline tasakaalustamatus suurenes, mis tõi kaasa võla kiire kasvu ja sellest tulenevalt tõusid välismaale tehtavad intressimaksed. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine ning eelkõige väiksem kapitali kogumahutus põhivarasse. Aeglustunud majanduskasv ei piiranud viimastel aastatel aga valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamist, mis 2008. aastal moodustas 2,2 % SKPst. Kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga on Portugali ametiasutused võtnud majanduse stimuleerimiseks 2009. aastal erinevaid meetmeid, mis moodustavad 1,3 % SKPst, millest 0,8 % SKPst on eelarvelise mõjuga. Riigi rahanduse valdkonna vabalt valitud meetmed piiravad võimalust võtta täiendavaid stimuleerivaid fiskaalmeetmeid ilma riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustamata.

(3)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt väheneb SKP reaalkasv 2009. aastal 0,8 % ning hakkab taas suurenema 2010. aastal (0,5 %) ja 2011. aastal (1,3 %). Nimetatud prognooside juures on arvesse võetud majanduskasvu aeglustumisega seoses võetud stimuleerivaid meetmeid. Olemasoleva teabe (2) põhjal hinnates näib, et nimetatud stsenaarium põhineb optimistlikel majanduskasvu prognoosidel programmiperioodi jooksul, mis annab peamiselt märku suhteliselt optimistlikust sisenõudluse prognoosist, eelkõige põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse piiratud vähenemisest programmi stsenaariumis. Programmi inflatsiooniprognoos tundub realistlik. 2009. aasta stimuleerivate fiskaalmeetmete paketiga seoses oodatakse SKP kasvu, eelkõige meetmete abil, mille eesmärgiks on toetada investeerimist. Programmis prognoositakse netovälislaenude vähenemist 10,5 %-lt SKPst 2008. aastal 7,5 %-le SKPst 2011. aastal tänu kaupade ja teenuste bilansi puudujäägi vähenemisele.

(4)

Valitsemissektori 2008. aasta eelarve puudujäägiks hinnatakse komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis ja stabiilsusprogrammi ajakohastatud versioonis 2,2 % SKPst, mis on pisut parem kui eelmises ajakohastatud versioonis eesmärgiks seatud 2,4 % SKPst. 2008. aasta eelarve täitmisel saadi kasu 2007. aasta oodatust paremast tulemusest, kuna nimetatud aasta puudujääk oli prognoositust peaaegu 0,5 % SKPst väiksem. Lisaks mõjutasid 2008. aasta puudujääki majandustegevuse langus ja ühtse käibemaksumäära vähendamine ühe protsendipunkti võrra 2008. aasta juulis, mis pärssis 2008. aasta lõpus maksutulude kasvu. Osaliselt tasakaalustasid seda ettenägematud ühekordsed kontsessioonide müügid valitsuse poolt peamiselt hüdroelektrijaamade tammide ja maanteede ehitamiseks ja haldamiseks, mille väärtus oli umbes 0,75 % SKPst.

(5)

Ajakohastatud programmis prognoositakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2009. aastal 3,9 % SKPst. Eelarvetasakaalu halvenemist on põhjendatud peamiselt vabalt valitud meetmete mõjuga. Mõned neist meetmetest võeti vastu varem 2008. aasta jooksul, et toetada majapidamisi ja ettevõtteid ning et vähendada ühtset käibemaksumäära ühe protsendipunkti võrra alates 2008. aasta juulist ning need mõjutavad ka 2009. aasta eelarve täitmist. Programmis aga eeldatakse, et nimetatud kaht mõju leevendab varasematel aastatel kulude, eelkõige avaliku sektori töötajate hüvitiste ja sotsiaaltoetuste piiramiseks võetud konsolideerimise meetmete mõju. Euroopa majanduse elavdamise kava raames on võetud eelarvelise mõjuga meetmeid, millega kaasnevad suuremad kulutused ja maksuvabastused ning mis kokku moodustavad 0,8 % SKPst. Lisaks peegeldab tasakaalu halvenemine ka 2008. aastal toimunud kontsessioonide ühekordseid müüke ning automaatsete stabilisaatorite mõju. Seoses struktuurse tasakaalu lõdvenemisega umbes ühe protsendipunkti võrra üldiselt oodatakse, et eelarvepoliitiline hoiak on 2009. aastal ekspansiivne, mis on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga (3).

(6)

Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2010. aastaks langema 2,9 %-ni SKPst ja 2011. aastaks 2,3 %-ni SKPst. Samamoodi peaks esmane tasakaal järk-järgult paranema 2009. aasta puudujäägilt 0,6 % SKPst 2010. aastal ülejäägini 0,4 % ja 2011. aastal ülejäägini 1,1 % SKPst. 2009. aasta järel on programmis toodud eelarvestrateegia eesmärk jätkata lähenemist keskpika perioodi eesmärgile, milleks on saavutada – 0,5 % SKPst struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta). Sellest hoolimata ületaks struktuurne puudujääk programmi viimasel aastal keskpika perioodi eesmärki. 2010. aastaks prognoositud eelarve tasakaalu parandamist saab põhjendada peamiselt 2009. aastaks vastu võetud ajutiste stimuleerivate meetmete paketi kasutamise lõpetamisega. Lisaks peaks 2010. ja 2011. aastaks prognoositud paranemine peegeldama möödunud aastatel eelarve konsolideerimiseks tehtud jõupingutusi, mille eesmärk oli piirata kulusid, eelkõige avaliku halduse tasandil (peamiselt avaliku sektori töötajate hüvitiste piiramiseks) võetud meetmete ja vanaduspensionisüsteemi reformide hiljem ilmnevat mõju. Ajakohastatud versioonis ei nähta ette uusi märkimisväärseid eelarve konsolideerimise meetmeid. Lisaks prognoositakse programmis valitsemissektori eelarvepuudujäägi langust ka tänu majandustegevuse oodatavale elavnemisele. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2008. aastal oli hinnanguliselt 65,9 % SKPst, peaks veelgi kasvama ja saavutama 2010. aastaks kõrgeima taseme, s.o 70,5 % SKPst, tulenedes puudujäägi suurenemisest, SKP tagasihoidlikust tõusust ning võla ja eelarvepuudujäägi muutuse vahe märkimisväärsest korrigeerimisest 2009. aastal, mis peegeldab peamiselt Portugali ametiasutuste finantssektori rekapitaliseerimise paketi raames kommertsvõla tagasimaksmist ja finantsvarade omandamist. Nimetatud tegurite teatud ulatuses taandumine peaks 2011. aastal võimaldama võla suhte väikest langust 70 %-ni SKPst.

(7)

Eelarvetulemus võib programmiperioodi jooksul kujuneda prognoositust halvemaks. Praeguste rahvusvaheliste majandus- ja finantstingimuste taustal on üheks suuremaks ebakindluse allikaks makromajanduslik stsenaarium, mis nähtavasti põhineb optimistlikel majanduskasvu prognoosidel. Seega on täiesti realistlikuks võimaluseks stsenaarium, mille puhul oodatust väiksem SKP tõus vähendaks tulude kasvu ja seaks ohtu programmis ettenähtud kulude suhte SKPsse vähenemise. Vähemal määral jääb ebaselgeks, milline täiendav kulude kokkuhoid saavutatakse hiljuti võetud meetmetega just avaliku halduse tasandil. Võla suhte muutumine ei pruugi olla nii positiivne, kui programmis on prognoositud, arvestades makromajanduslike ja eelarvestsenaariumitega seotud riske ning ebakindlust finantssektori päästemeetmete paketi raames antud tagatiste ja omandatud finantsvarade mõju osas. Finantssektori toetamiseks võetud meetmetega seotud võla suurenemise võib siiski pöörata hiljem vähenemiseks, kui toetuskava ja sellega seotud finantstehingud osutuvad edukaks.

(8)

Kuigi elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Portugalis ELi keskmisest mõnevõrra suurem, aitavad hiljuti vastu võetud pensionireformi meetmed järgnevatel aastakümnetel piirata pensionikulutuste prognoositavat suurenemist. Programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisundist peaaegu piisab võla suhte pikaajaliseks stabiliseerimiseks enne elanikkonna vananemise poolt eelarvele avaldatava mõju arvestamist. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis prognoositud 2009. aasta eelarveseisundist lähtudes mahajäämus jätkusuutlikkuses halveneks. Lisaks on koguvõla praegune tase kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Suurema esmase ülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul, nagu on programmiga juba ette nähtud, aitaks vähendada keskmisi ohtusid riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(9)

Programmiga nähakse ette mitu meedet, mille eesmärk on eelarveraamistikku tugevdada. Tähtsamad elemendid on programmiga kavandatud eelarve ja mitmeaastaste tsüklite järkjärguline rakendamine ning iga-aastaste ülemmääradega seotud eelarvekavade koostamine terveks õigusloomeperioodiks. Lisaks nimetatud muudatustele eelarve eelplaneerimises nähakse ette ka edasisi muudatusi eelarve täitmise järel toimuva kiirema ja integreerituma aruandluse huvides. Üldiselt tunnistatakse nimetatud jõupingutustega eelarve koostamise protsessi tugevdamise tähtsust ja pööratakse tähelepanu kahele aspektile, mille puhul Portugali eelarveraamistik on pidevalt näidanud vajadust paranduste järele: eelkõige eelarvepoliitika planeerimine laiemas keskpikas perspektiivis ja põhjalikum kontroll kulude arengu üle. Lisaks on programmis esitatud meetmed avalike teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning muudatused riigiettevõtete juhtimises.

(10)

Portugali ametiasutused on vastu võtnud mitmed meetmed finantssektori stabiliseerimisele kaasaaitamiseks. Need hõlmavad finantsasutuste poolt teabe avaldamise kohustuse tugevdamist; suuremaid tagatisi pangahoiustele (25 000 EURilt 100 000 EURile hoiuse omaniku ja panga kohta); ning, kuni 20 miljardi (11,75 % SKPst) euro suurust summat kuni 2009. aasta lõpuni nii Portugali pankade võetud laenude tagamiseks kui ka Portugali pankade esmaste omavahendite riiklike investeeringutega suurendamiseks (viimatinimetatud ei ületa 4 miljardit EUR).

(11)

Portugali valitsus võttis seoses majanduskasvu aeglustumisega olulisi vabalt valitud eelarvemeetmeid. 2008. aasta detsembris vastuvõetud 2009. aasta stimuleerivate meetmete pakett on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2008. aasta detsembris, ja kujutab endast asjakohast vastust majanduslangusele. Paketiga toetatakse ajutiselt majandustegevust 2009. aastal ja paketi kasutamine lõpeb 2010. aastal. Paketi raames keskendutakse peamiselt investeeringutele, ettevõtete ja ekspordi ning tööhõive ja sotsiaalkaitse toetamisele. Nimetatud eelarvega seotud jõupingutustele lisandub ELi vahendite kasutamise koondamine perioodi algusse peaaegu 0,5 % ulatuses SKPst, mis on eelarve tasakaalu seisukohast neutraalne. Nimetatud meetmed lisanduvad teistele meetmetele, mis kuulutati majapidamiste ja ettevõtete toetamiseks välja juba 2008. aasta jooksul ning mis moodustavad kokku 0,4 % SKPst. Stimuleerivate meetmete pakett on õigeaegne, kindla eesmärgiga ja ajutine ning meetmed üldiselt vastavad majanduslangusest tingitud lühema perspektiivi probleemidega seotud peamistele poliitikaeesmärkidele. Lisaks hõlmab pakett mitmeid struktuurimeetmeid, mis toetavad pikemaajalist poliitika reformikava, kuna need saavad aidata suurendada potentsiaalse SKP kasvu, tugevdada konkurentsivõimet ja tööhõivet ning toetada ebasoodsas olukorras olevate inimeste sissetulekuid, näiteks rahastades füüsilise infrastruktuuri uuendamist või vähendades töötajate värbamise kulusid. Kõnealused meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ning riigispetsiifiliste soovitustega, mille kohta tegi komisjon 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel. Programmis on esitatud ka finantstehingud, täpsemalt korporatsioonide krediidiliinide subsideerimine ja valitsemissektori poolt erasektorile kommertsvõla tagasimaksmise (mida rahastatakse peamiselt finantsvõla kasutamisega) kiirendamine.

(12)

Programmis prognoositud üldine eelarveseisund on 2009. aastal ekspansiivne ning 2010. aastal piirav. Eelkõige nähakse programmiga ette 2009. aasta ekspansiivse eelarvepoliitika suunamuutus 2010. aastal selliselt, et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse pärast kontrollväärtuse (3 % SKPst) ületamist 2009. aastal kontrollväärtusest allapoole 2010. aastal. 2010. ja 2011. aastaks prognoositakse struktuurset paranemist. Võttes aga arvesse eelarvekavadega seotud riskide negatiivset saldot, võib 2010. aasta suunamuutus nõuda täiendavaid meetmeid, et olla tõhus programmis kavandatud ulatuses. Võttes arvesse eespool nimetatud võlaprognoosidega seotud riske, võib võla suhe SKPsse suureneda terve programmiperioodi jooksul.

(13)	Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud ja enamik vabatahtlikest andmetest (4).

Üldine järeldus on, et programmis nähakse kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ette majanduse oluline ajutine stimuleerimine eelarvemeetmetega 2009. aastal, mis kujutab endast asjakohast vastust majanduslangusele. Programmis on korrektselt planeeritud eelarve konsolideerimise jätkamine niipea, kui majandus elavneb. Optimistlikke makromajanduslikke prognoose arvestades võib majanduskasv eelarve konsolideerimist toetada aga vähem, kui programmis prognoositud. Eelarve edukas konsolideerimine on vajalik ka riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks. Lisaks võib eelarveraamistiku edasine tugevdamine olla oluline kavandatud eelarvestrateegia täitmise seisukohast. Lõpuks on riigi rahanduse kvaliteedi parandamise jätkamine oluline ka tasakaalustamata majanduse tõrgeteta kohandumise soodustamiseks, eelkõige toetades potentsiaalse SKP kasvu, aidates parandada konkurentsivõimet ja toetades maksebilansi puudujäägi kõrvaldamist.

Eespool esitatud hinnangut silmas pidades kutsutakse Portugali üles:

rakendama plaanikohaselt 2009. aasta eelarvepoliitikat kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames, samal ajal vältides riigi rahanduse edasist halvenemist 2009. aastal, ning viima otsustavalt ellu kavandatud kohandamise 2010. aastal ja pärast seda, kiirendades eelarve konsolideerimist, kui tsüklilised tingimused osutuvad prognoositust paremaks;

ii)	kavakohaselt veelgi tugevdama eelarveraamistikku ning tagama, et eelarve konsolideerimise meetmete abil jätkatakse riigi rahanduse kvaliteedi parandamist, arvestades valitseva tasakaalustamatuse vajalikku kohandamist.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

		2007	2008	2009	2010	2011
SKP reaalkasv (muutuse %)	SP jaan 2009	1,9	0,3	– 0,8	0,5	1,3
	KOM jaan 2009	1,9	0,2	– 1,6	– 0,2	puudub
	SP dets 2007	1,8	2,2	2,8	3,0	3,0
THHI inflatsioon (%)	SP jaan 2009	2,4	2,6	1,2	2,0	2,0
	KOM jaan 2009	2,4	2,7	1,0	2,0	puudub
	SP dets 2007	2,3	2,1	2,1	2,1	2,1
SKP lõhe (5) (% potentsiaalsest SKPst)	SP jaan 2009	0,2	– 0,4	– 2,1	– 2,5	– 2,5
	KOM jaan 2009 (6)	0,8	0,2	– 1,7	– 2,5	puudub
	SP dets 2007	– 2,2	– 1,8	– 1,1	– 0,2	0,5
Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)	SP jaan 2009	– 8,7	– 10,5	– 9,2	– 8,4	– 7,6
	KOM jaan 2009	– 8,7	– 10,2	– 8,2	– 8,7	puudub
	SP dets 2007	– 7,0	– 5,8	– 5,6	– 4,9	– 4,7
Valitsemissektori tulud (% SKPst)	SP jaan 2009	43,2	43,5	44,1	43,6	43,6
	KOM jaan 2009	43,1	44,2	42,6	42,4	puudub
	SP dets 2007	42,4	42,7	42,8	43,1	43,1
Valitsemissektori kulud (% SKPst)	SP jaan 2009	45,7	45,8	48,0	46,5	45,9
	KOM jaan 2009	45,7	46,3	47,2	46,8	puudub
	SP dets 2007	45,4	45,1	44,4	43,5	43,3
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	SP jaan 2009	– 2,6	– 2,2	– 3,9	– 2,9	– 2,3
	KOM jaan 2009	– 2,6	– 2,2	– 4,6	– 4,4	puudub
	SP dets 2007	– 3,0	– 2,4	– 1,5	– 0,4	– 0,2
Esmane tasakaal (% SKPst)	SP jaan 2009	0,2	0,8	– 0,6	0,4	1,1
	KOM jaan 2009	0,2	0,8	– 1,7	– 1,3	puudub
	SP dets 2007	– 0,1	0,5	1,3	2,2	2,5
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (5) (% SKPst)	SP jaan 2009	– 2,7	– 2,0	– 3,0	– 1,8	– 1,2
	KOM jaan 2009	– 3,0	– 2,3	– 3,8	– 3,3	puudub
	SP dets 2007	– 2,0	– 1,6	– 1,0	– 0,3	– 0,4
Struktuurne tasakaal (7) (8) (% SKPst)	SP jaan 2009	– 2,7	– 2,0	– 3,0	– 1,8	– 1,2
	KOM jaan 2009	– 3,1	– 3,0	– 3,9	– 3,3	puudub
	SP dets 2007	– 2,1	– 1,6	– 1,0	– 0,3	– 0,4
Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)	SP jaan 2009	63,6	65,9	69,7	70,5	70,0
	KOM jaan 2009	63,6	64,6	68,2	71,7	puudub
	SP dets 2007	64,4	64,1	62,5	59,7	56,7
Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Eelkõige on hindamisel võetud arvesse komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi, kuid samuti muud hiljem saadud teavet.

(3) Kasutades programmis sisalduva teabe alusel ümber arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaalu ning komisjoni talituste kohaldatud ühekordsete ja muude ajutiste meetmete määratlust (mille kohaselt on nimetatud meetmete väärtused eriti 2008. aasta puhul kõrgemad kui programmis näidatud) oleks struktuurne tasakaal 2007. aastal – 2,8 % SKPst, 2008. aastal – 2,7 % SKPst, 2009. aastal – 3,1 % SKPst ja 2010. aastal – 1,8 % SKPst.

(4) Eelkõige puuduvad vabatahtlikud andmed avaliku sektori tarbimise ja investeeringute deflaatorite (tabel 1b) ning valitsemissektori tarbimise (tabel 2) kohta.

(5) Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ning SKP lõhe.

(6) Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis on aastatel 2007–2010 vastavalt 0,7 %, 0,7 %, 0,4 % ja 0,5 %.

(7) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Programmiga ei ole ette nähtud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid; vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosile moodustavad need 2007. aastal 0,1 % SKPst, 2008. aastal 0,7 % SKPst ja 2009. aastal 0,1 % SKPst (kõik vähendavad puudujääki).

(8) Kasutades programmis sisalduva teabe alusel ümberarvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaalu ning komisjoni talituste kohaldatud ühekordsete ja muude ajutiste meetmete määratlust, oleks struktuurne tasakaal 2007. aastal – 2,8 % SKPst, 2008. aastal – 2,7 % SKPst, 2009. aastal – 3,1 % SKPst ja 2010. aastal – 1,8 % SKPst.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.

25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/17

KOMISJONI AEGUNUD ETTEPANEKUTE TÜHISTAMINE

(2009/C 71/07)

Tühistatud ettepanekute loend

Dokument	Institutsioonidevaheline menetlus	Pealkiri	Avaldatud EÜTs/ELTs (1)
Laienemine
KOM(2004) 189	—	Ettepanek: Ühendatud Küprose Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohandamise akt	ELT C 122, 30.4.2004, lk 54
Õigus, vabadus ja turvalisus
SEK(2002) 1308/1	—	Ettepanek: Nõukogu otsus liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle protokolli (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, allakirjutamise kohta Euroopa Ühenduse poolt	—
SEK(2002) 1308/2	—	Ettepanek: Nõukogu otsus liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle protokolli (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt	—
KOM(2003) 558/1	2003/0217/CNS	Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta)	ELT C 96, 21.4.2004, lk 18
KOM(2005) 276/2	2005/0128/CNS	Ettepanek: Nõukogu raamotsus, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et võidelda intellektuaalomandi rikkumiste vastu	ELT C 49, 28.2.2006, lk 37
KOM(2005) 317	2005/0131/CNS	Ettepanek: Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise politseikoostöö parandamist eelkõige sisepiiridel ja millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni	ELT C 49, 28.2.2006, lk 37
Kalandus- ja merendus
KOM(2006) 505		Ettepanek: Nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, et kohaldada ajutiselt Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut, milles käsitletakse kalastamist Mauritaania kalastusvööndis, ja protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2006 kuni 31. juulini 2008	ELT C 332, 30.12.2006, lk 61
Siseturg ja teenused
KOM(2003) 783		Ettepanek: Nõukogu otsus vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva Haagi konventsiooni allkirjastamise kohta	ELT C 96, 21.4.2004, lk 33
Komisjoni poliitika kooskõlastamine
KOM(2005) 59	—	Eelnõu: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomiseks	ELT C 123, 21.5.2005, lk 3
Kodifitseerimine
KOM(2003) 297	2003/0104/CNS	Ettepanek: Nõukogu otsus sealihaturu ühise korralduse kohta (kodifitseeritud versioon)	ELT C 76, 25.3.2004, lk 20
KOM(2006) 315	2006/0104/CNS	Ettepanek: Nõukogu otsus, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon)	ELT C 184, 8.8.2006, lk 16
KOM(2006) 694	2006/0231/CNS	Ettepanek: Nõukogu määrus haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta (kodifitseeritud versioon)	ELT C 78, 11.4.2007, lk 1
Maksustamine
SEK(2007) 958		Soovitus nõukogule ELi osalemise kohta International Tax Dialogue'i tegevuses	—
Kaubandus
KOM(2005) 398	—	Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb teatavatest Euroopa Ühendusse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavat tasakaalustusmehhanismi	ELT C 49, 28.2.2006, lk 37
Energia
KOM(2002) 130		Ettepanek: Nõukogu direktiiv kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate kontrollimise kohta	EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 298–304
KOM(2003) 370		Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (Euratom) nr 2587/1999, milles määratletakse investeerimisprojektid, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 41	ELT C 96, 21.4.2004, lk 5
KOM(2006) 709		Ettepanek: Nõukogu otsus ühenduse ühise seisukoha kohta, mis võetakse vastu energiaühenduse ministrite nõukogus ja mis käsitleb energiaühenduse eelarvega seotud menetlusküsimusi, menetluskorda seoses riikide heakskiitmisega energiaühenduse vaatlejatena ning vaatlejate õiguste ja kohustustega, ning Moldova, Ukraina, Norra, ja Türgi heakskiitmist energiaühenduse vaatlejana	—
KOM(2007) 108	2007/0042/CNS	Ettepanek: Nõukogu määrus Euratomi Tarneagentuuri suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta	ELT C 194, 31.7.2008, lk 5
Transport
KOM(2003) 155/2	2003/0056/COD	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb intermodaalseid laadimisüksusi	ELT C 76, 25.3.2004, lk 10
KOM(2004) 144	2004/0050/COD	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kompensatsioone raudtee-kaubaveoteenuste suhtes kohaldatavate lepingujärgsete kvaliteedinõuete eiramise korral	ELT C 122, 30.4.2004, lk 48

(1) Teatavate ettepanekute puhul EÜTs/ELTs avaldamise andmed puuduvad.

25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/21

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2009/C 71/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

SINK „PROSCIUTO DI NORCIA”

EÜ nr: IT-PGI-0117-1554-11.07.2007

KGT (X) PN ()

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

3.1. Toote kirjeldus:

Kaitstud geograafilise tähise „Prosciutto di Norcia” tunnustamise aluseks olnud spetsifikaadi artiklis 3 on märgitud asjaomase toote tooraineks „täiskasvanud raske siga”. Kuna mõistel „täiskasvanud raske siga” on olemas väga täpne määratlus, tuleb kontrolliasutuste varustamiseks sobivamate kontrollivahenditega ja tarbijate paremaks teavitamiseks „täiskasvanud raske sea” omadused spetsifikaadis loetleda.

3.2. Päritolutõend:

Artiklisse 7 lisatakse päritoluteave, mida kehtivas spetsifikaadis nimetatud pole.

3.3. Riiklikud nõuded:

Spetsifikaadist jäetakse välja kõik viited konsortsiumipoolsele kontrollile, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/06 artiklitega 10 ja 11.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

SINK „PROSCIUTTO DI NORCIA”

EÜ nr: IT-PGI-0117-1554-11.07.2007

KGT (X) KPN ( )

1. Nimetus:

„Prosciutto di Norcia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik (vastavalt II lisale):

Klass 1.2 — Lihatooted

3.2. Toote nimetus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Prosciutto di Norcia” KGT on laagerdunud toorsink, mis tarbimisvõrku jõudes on iseloomuliku pirnikujuga, kaalub 8,5 kg või rohkem ning on lõigates tihke ja roosaka kuni punase värvusega. Seda iseloomustab kergelt vürtsikas lõhn ja meeldiv, ent mitte soolane maitse.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Singi „Prosciutto di Norcia” KGT valmistamisel võib kasutada traditsioonilisi Itaalia Large White'i ja Landrace'i tõugu sigu, kelle tõugu on parandatud Itaalia tõuraamatu kohaselt, või nimetatud tõugu kultide järeltulijaid; Itaalia tõuraamatu kohaselt parandatud tõuga Itaalia Duroc'i tõugu kultide järeltulijaid. Samuti on lubatud kasutada muud tõugu kultide või hübriidkultide järeltulijaid, kui need on aretatud vastavalt selektsiooni- ja ristamisskeemidele, mille eesmärgid ei ole vastuolus Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega raskete sigade tootmise kohta. Sigade päritolu ei ole geograafiliselt piiratud.

Siiski ei ole lubatud kasutada sigu, kellel esineb vastunäidustatud omadusi, eelkõige loomi, kes kannavad stressitundlikkusega seotud geeni, ega geneetilisi tüüpe ja loomi, keda peetakse käesoleva spetsifikaadi eesmärkidele mittevastavaks, samuti puhast Belgia Landrace'i, Hampshire'i, Pietrain'i, Duroc'i ja Spotted Poland'i tõugu sigu.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Kasutatav sööt peab vastama kaubanduseeskirjadele. Söötmine päevaste toidunormide järkjärgulise suurendamise teel ning asjakohaste seakasvatuse meetodite järgimine on oluliseks teguriks raskete sigade kasvatamisel.

30 kuni 80 kg eluskaaluga sigade söötmisel kasutatakse spetsifikaadi tabelites 1 ja 2 loetletud toitaineid, nii et teravilja kuivmassi osakaal ei jää alla 45 % söödakogusest. Üle 80 kg eluskaaluga sigade söötmisel kasutatakse üksnes tabelis 2 loetletud toitaineid, nii et teravilja kuivmassi osakaal ei jää alla 55 % söödakogusest.

Ühe looma kohta arvestatav vadaku ja petipiima kogus ei tohi kokku ületada 15 liitrit päevas.

Destilleerimisjääkide kasutamisel peab lämmastikusisaldus olema alla 2 %.

Dehüdreeritud kartuli ja manioki osakaal ei tohi kokku ületada 15 % kuivsööda normkogusest. Eespool osutatud näitajate puhul lubatakse hälvet kuni 10 %.

Sööda koostis peab vastama loomade vajadustele eri kasvuetappides kooskõlas spetsifikaadi eesmärkidega.

Söödale on lubatud lisada mineraalaineid ja vitamiine kehtivate õigusaktidega kindlaksmääratud piires.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Singi „Prosciutto di Norcia” tootmine ja laagerdamine peab tervikuna toimuma punktis 4 kindlaks määratud tootmispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Sink „Prosciutto di Norcia” peab olema turustamisel varustatud asjaomase märgisega, mille abil on võimalik toodet ära tunda. Märgise moodustab logo, millel on põletusjälg „Prosciutto di Norcia”. Nimetus „Prosciutto di Norcia” peab olema märgitud selgelt, kustumatute tähtedega ja nii, et see eristuks selgelt kõigist muudest märgistuse elementidest, ja sellele peab järgnema väljend „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) ja/või lühend IGP (KGT), mis peab olema tõlgitud selle riigi keelde, kus toodet turustatakse. Nimetatud tähised peavad esinema koos toote logoga. Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud.

Siiski on lubatud lisada ettevõtja nimi, ärinimi ja kaubamärk, kui nendel ei ole ülistavat tähendust ja need ei eksita tarbijat, ning viide seafarmile, kust pärit loomadest toode on valmistatud.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Singi „Prosciutto di Norcia” valmistamise geograafiline piirkond hõlmab Norcia, Preci, Cascia, Monteleone Spoleto ja Poggiodomo kommuuni alasid, mis asuvad kõrgemal kui 500 m üle merepinna.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Punktis 4 nimetatud geograafilist piirkonda iseloomustavad kõrged mäeseljakud, mis kaitsevad niiske mereõhu eest, ja lubjakivine pinnas, mis võimaldab vihmavee laialivalgumist. Tänu neile omadusele ning aja jooksul seakasvatuse ja sealiha töötlemise vallas omandatud teadmistele ja oskustele on kõnealuses geograafilises piirkonnas tekkinud suurepärane loodus- ja inimkeskkond kvaliteetsingi valmistamiseks.

5.2. Toote eripära:

Sink „Prosciutto di Norcia” on lõigates tihke ja iseloomuliku roosaka kuni punase värvusega ning sellel on kergelt vürtsikas lõhn ja meeldiv, ent mitte soolane maitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Kaitstud geograafilise tähisega singi „Prosciutto di Norcia” omadused on tihedalt seotud selle valmistamise juures olulist osa omavate keskkonnatingimuste ja inimtegevusega. Piirkonna looduslikud olud on punktis 5.1. osutatud kliimatingimuste ja pinnaselise iseärasuse tõttu erakordselt sobivad singi valmistamiseks ja laagerdamiseks. Nursino piirkond oli laagerdatud sealiha poolest kuulus juba Rooma ajal. Kuna mägedes oli põllumajandusega tegelemine raskendatud ja külmal aastaajal peaaegu võimatu, keskendusid piirkonna elanikud seakasvatusele. Nii oli see kogu Rooma vabariigi ja keisririigi ajajärgul, aga ka hiljem, Kirikuriigi ajal, mil Latiumi maakonna põllumaa laialdaselt kasutusele võeti. Selleks ajaks oli piirkonna elanikel, kes ümbruskonnas soolatud ja laagerdatud sealihatooteid müütasid, kogunenud sigade anatoomia, seatapmise ning sealiha töötlemise ja säilitamise vallas hulgaliselt oskusi, mis oma eripärasel kujul on alles tänaseni.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Spetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda:

—	veebisaidil: www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebisaidile (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE (Règ CE 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/25

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2009/C 71/11)

KOONDDOKUMENT

NÕUGKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„AMARENE BRUSCHE DI MODENA”

EÜ nr: IT-PGI-005-0714-23.07.2008

KGT (X) KPN ( )

1. Nimetus

„Amarene Brusche di Modena”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik (II lisa alusel)

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tarbimisvõrku jõudes on kaitstud geograafilise tähisega hapukirsimoos „Amarene Bruche di Modena” pehme ning iseloomuliku sügava punase värvuse ja tumeda läikega; murdumisnäitaja 20 °C juures on 60–68 Brixi kraadi; happesisalduse (iseloomulik happesus) pH taseme näitaja on 2,5–3,5. Lõpptoode sisaldab 70 % värsket puuvilja.

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” KGT maitses valitseb meeldiv tasakaal magusa ja happelis-hapuka komponendi vahel. Tarbimisvõrku jõudes on „Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoosis vähemalt 60 % suhkrut.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Hapukirsimoosi „Amarene Bruche di Modena” KGT tooraineks on hapukirsi viljad, mille kasvatamisel kasutatakse järgmisi sorte:„Amarena di Castelvetro”, „Amarena di Vignola dal peduncolo corto”, „Amarena di Vignola dal peduncolo lungo”, „Amarena di Montagna”, „Amarena di Salvaterra”, „Marasca di Vigo”, „Meteor”, „Mountmorency”, „Pandy”.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kirsside kasvatamine ja „Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoosi valmistamine peab toimuma punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, kuna asjaomases geograafilises piirkonnas on soodsad tingimused kirsside kasvatamiseks, nagu nähtub punktist 5.1.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoos tuleb pakendada punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, et tagada kontroll toote päritolu ja kvaliteedi üle, takistada punktis 3.2 osutatud iseloomulike tunnusjoonte kadumist ja vältida pastöriseerimist, mis võib muuta „Amarene Brusce di Modena” KGT hapukirsimoosi tüüpilist maitset, mis tuleneb hapu ja magusa komponendi meeldivast tasakaalust.

Hapukirsimoos „Amarene Brusche di Modena” KGT pakendatakse klaasist või valgeplekist purkidesse, mille mahutavus on 15 ml, 212 ml, 228 ml, 236 ml, 314 ml, 370 ml, 2 650 ml või 5 000 ml. Purgid mahutavusega 2 650 ml ja 5 000 ml on ette nähtud kutsealaseks kasutamiseks.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

„Amarene Brusche di Modena” KGT logo moodustab A-tähe kujutis, millel on keskmise rõhtjoone asemel varre ja lehega hapukirsimari. Kujutis on joonestatud ruutu mõõtmetega 74 mm × 74 mm. Selle all on kolmel real väljend „AMARENE BRUSCHE DI MODENA I.G.P.”. Logo suurust võib muuta vastavalt kasutusele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Amarene Brusche di Modena” KGT hapukirsimoosi valmistamisel kasutatavate hapukirsside kasvatusala hõlmab Modena provintsis Bastiglia, Bomporto, Campogalliano, Camposanto, Carpi, Castelfranco Emilia, Castelnuovo Rangone, Castelvetro di Modena, Cavezzo, Concordia sul Secchia, Finale Emilia, Fiorano Modenese, Formigine, Guiglia, Maranello, Marano sul Panaro, Medolla, Mirandola, Modena, Montese, Nonantola, Novi di Modena, Pavullo nel Frignano, Prignano sul Secchia, Ravarino, S. Cesario sul Panaro, S. Felice sul Panaro, S. Possidonio, S. Prospero sul Secchia, Sassuolo, Savignano sul Panaro, Serramazzoni, Soliera, Spilamberto, Vignola ja Zocca kommuuni haldusterritooriumi ning kõrvalasuvas Bologna provintsis Anzola nell'Emilia, Bazzano, Castel d'Aiano, Castello di Serravalle, Crespellano, Crevalcore, Monte S.Pietro, Monteveglio, San Giovanni in Persiceto, Sant'Agata Bolognese, Savigno ja Vergato kommuuni haldusterritooriumi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” KGT tootmispiirkonnale on iseloomulik väga tüse mullakiht, mis on üldiselt viljakas, struktuurilt piisavalt poorne ja hea veeläbilaskvusega ning lõimise poolest vähese savisisaldusega tolmjas saviliivmuld, mis on sobiv hapukirsside kasvatamiseks, sest need vajavad hea veeläbilaskvusega ja kuivendusega poolniisket pinnast. Mulla poorsus ja hea kuivendusvõime tagavad õhu suure osakaalu. Asjaomast piirkonda katab tihe jõgede ja kanalite võrk. Piirkonnas valitseb mõõdukalt niiske ja Modena madalikul allpool merepinda asuvatel aladel mõõdukalt kuiv kliimatüüp, mis on eriti sobivad hapukirsside kasvuks.

5.2. Toote eripära

Kaitstud geograafilise tähisega hapukirsimoos „Amarene Brusche di Modena” eristub teistest samasse kaubaklassi kuuluvatest toodetest peamiselt tootmisalal kasvatatavate hapukirsi sortide organoleptiliste ja keemilis-füüsikaliste omaduste ja eelkõige moosi iseloomuliku maitse poolest, milles on meeldivas tasakaalus magus ja happelis-hapukas komponent. Kõnesoleva toote puhul on olulisteks omadusteks veel looduslähedane tootmisprotsess, mis seisneb viljaliha kontsentreerimises termilise aurustamise teel, konserveerimine ilma värv- ja säilitusainete lisamiseta, viljaliha suur osakaal suhkru suhtes ning vahetu pakendamine ilma muud laadi töötluseta.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” taotlemise põhjuseks on toote maine ja tuntus. Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” mainest annab tunnistust suur arv tekste, milles tunnustatakse kohalike elanike seas põlvkonniti edasi kandunud erilisi oskusi, mis tulenevad kiirelt riknevate marjade kiire töötlemise vajadusest ja on viinud tunnustatud ja eelkõige tootmisprotsessi loodusläheduse poolest hinnatud toote loomiseni.

Toote mainet kinnitab seegi, et punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas leidus juba möödunud sajandi alguses rohkete kirsikasvatustalude kõrval ka kirsside korjerajatisi ja külmhoidlaid, samuti eri laadi käsitööettevõtteid ning väikesi ja keskmise suurusega moositehaseid. Moositootmisega tegelevates ettevõtetes töötab üle 350 töötaja ning sektoril on piisavalt suur käive. Kui hapukirsimoosi valmistamisel on Modena provintsi maapiirkondades pikk traditsioon, siis esimesena alustas intensiivset kirsikasvatust Vignola lähistel asuvatel La Colombarina mõisa maadel 1882. aastal advokaat Luigi Mancini, kuid päris esimene tunnistus kirsikasvatuse kohta pärineb tegelikult juba 1820. aastast, kui tuntud botaanik Giorgio Gallesio kirjeldas kommet „istutada maamajade ümbrusesse kirsipuid, et teha siirupit, hoidiseid, moosi, tarretist ja kooke”.

Rohked vanaaegsed retseptid annavad tunnistust kirsimoosi kasutamisest aegade jooksul piirkonna traditsioonilistes magustoitudes, nii kodumajapidamises kui ka väiketööstuses, ning eriti koduse muretainakoogi valmistamisel. Näiteks on Modena piirkonnast pärit kaks 9. sajandi moosikeetmise õpetuse käsikirja — neist esimene avaldati 1970. aastal ja koosneb majaomanikest kodanlasperekonna nelja põlvkonna esindajate poolt koostatud neljast vihikust ning teine avaldati 2001. aastal ja pärineb Molza aadlisuguvõsa kondiitri Ferdinando Cavazzoni sulest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” tunnustamise ettepaneku 21. juuli 2004. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 169.

Spetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda Internetis:

—	klõpsates lingil www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 71/28

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2009/C 71/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„LA BELLA DELLA DAUNIA”

EÜ nr: IT-PDO-105-0085-09.07.2007

KGT ( ) KPN (X)

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

3.1. Toote kirjeldus

1999. aastal avaldatud kokkuvõtte 4.2 jaos „Kirjeldus” kavandati esialgseks saagikoristuse kuupäevaks 1. oktoober, samas kui 2000. aastal avaldatud spetsifikaadis eristati kahte saagikoristuse kuupäeva — roheliste oliivide puhul koristuse alguskuupäev 1. oktoober ja mustade oliivide puhul 25. oktoober.

2000. aasta spetsifikaadi puhul on osutunud vajalikuks tuua mustade oliivide koristusaeg ettepoole ehk ka 1. oktoobrile, kuna ilmastikutingimuste muutumise tõttu võivad oliivid olla selleks ajaks juba värvi muutmas või küpsed, omandades veinipunase värvuse.

Lisaks sellele tuleks puhtformaalse täpsustusena tuua välja, et tarbimiseks ringlusse lubatud kahte liiki oliivide (rohelised ja mustad) suhtes kehtestatud kaal on 6–30 g, seega on vaja asendada 1999. aasta kokkuvõttes sisalduv lause „luuvilja keskmine kaal on üle 11 g, maksimaalselt 18 g”.

3.2. Tootmismeetod

On täheldatud, et niisutamisega ja kaasaegseimate taimekasvatustavade abil on võimalik saada suuremat saaki kui 11 tonni hektari kohta. Järelikult selleks, et tootmist mitte liigselt piirata, on vaja taotleda hektarilt koristatava maksimumkoguse muutmist, suurendades maksimaalset saagikust 11-lt t/ha 15-le t/ha.

Endise spetsifikatsiooni järgi Baumé kraadides mõõdetud leeliselise lahuse kontsentratsioon piirväärtustega 2°–4° on uue spetsifikatsiooni järgi väljendatud protsentides (w/v) kindlaksmääratud tasemel 1,7–4,0 %. Sellega võimaldatakse kõikidel tootjatel töötada traditsioonilise meetodi järgi.

Leeliselise lahusega töötlemise aega pikendatakse 12-lt tunnilt 15-le, kuna on kindlaks tehtud, et teatavates klimaatilistes tingimustes on vaja oodata kauem kui 12 tundi.

On täpsustatud, et „kui kääritamisjärgu ja pakendamise vaheline aeg on pikem kui kuus kuud, on vaja lisada jahvatatud soola, et tasakaalustada soolvesi 8 % ja 10 % vahel”, kuna on kindlaks tehtud, et pärast kääritamist kuue kuu jooksul pakendatud oliividele ei ole vaja soola lisada.

Mustade oliivide puhul on kehtestatud Kalifornia süsteem, mis kohaliku kogemuse põhjal on asjakohasem oliivisordi „Bella di Cerignola” jaoks. A meetodi puhul on täpsustatud, et ferroglükonaadi või ferrolaktaadi tasemeid kuni 150 mg/kg käsitatakse oliivide puhul jääkidena.

Muud tüüpi mahutid on võetud kasutusele teatavate turgude nõuete täitmiseks.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„LA BELLA DELLA DAUNIA”

EÜ nr: IT-PDO-105-0085-09.07.2007

KGT ( ) KPN (X)

1. Nimetus:

„La Bella della Daunia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik (II lisa alusel)

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetusega „La Bella della Daunia” rohelistel lauaoliividel peavad tarbimiseks ringlusse lubamise korral olema järgmised omadused:

—	värv ühtlaselt kollakasroheline, nähtavate lõhedega;

—	piklik, ploomi meenutav kuju, millel on kitsas põhimik ja terav, sihvakas tipp;

—	õrn, maitsev ja tihke viljaliha, õhuke kest;

—	kaal 6–30 g;

—	viljaliha saagis > 80 %;

—	rasvasisaldus < 15 %;

—	redutseerivate suhkrute sisaldus < 2,8 %.

Kaitstud päritolunimetusega „La Bella della Daunia” mustadel lauaoliividel peavad tarbimiseks ringlusse lubamise korral olema järgmised omadused:

—	välispind peab olema süsimust;

—	piklik, ploomi meenutav kuju, millel on kitsas põhimik ja terav, sihvakas tipp;

—	õrn, maitsev ja tihke viljaliha, õhuke kest;

—	kaal 6–30 g;

—	viljaliha saagis > 80 %;

—	rasvasisaldus < 18 %;

—	redutseerivate suhkrute sisaldus < 2,4 %.

Oliive koristatakse otse puuvõralt; koristus algab 1. oktoobril; rohelisi oliive koristatakse siis, kui nende nähtavate lõhedega kest muutub leherohelisest kollakasroheliseks; musti oliive siis, kui nende kest muudab värvi või kui need on küpsed ning omandanud veinipunase värvuse.

Oliivide suurim saagikus hektari kohta, mis võib saada kaitset, ei või mono- või segakultuuride puhul ületada 15 t/ha (siin on tegemist kaalutud saagikusega).

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„La Bella della Daunia” tootmisetapp peab toimuma punktis 4 piiritletud tootmispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõik mahutid peavad olema märgistatud vastavalt kehtivate õigusaktide nõuetele; selgete, loetavate ja ühesuuruste tähtedega esitatakse etiketil järgmised andmed: „La Bella della Daunia” ja „Denominazione di origine protetta” („kaitstud päritolunimetus”) (või akronüüm DOP (KPN)); tootja või pakendaja nimi, ärinimi ja aadress; pakendis sisalduv vedelikuta netomass, mis on väljendatud vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Lisaks sellele peab etiketil olema kaitstud päritolunimetuse kõrval kunstiliselt kujutatud konkreetse ühemõttelise logo graafiline sümbol. Graafilisel sümbolil on negatiivis kujutatud naisefiguur, mis on inspireeritud Daunia piirkonna iidsest vaasimaalingutraditsioonist. Kujutatud on tantsijanna, kes hoiab vasakus käes ülestõstetud oliivioksa. Kujutist ümbritsevad klassikalises serif kirjatüübis (suurtähed) kirjutatud sõnad „La Bella della Daunia”.

Välisserva ülaosas on Pantone Matching Systemi trükivärvikataloogi värviga 872 (kuld) sõnad „Oliva da mensa DOP” („KPN lauaoliiv”), allosas on kultivari nimi, sort „Bella di Cerignola”. Graafiline kujutis on trükitud kleebisele, millel võib olla kolm erinevat (diameetriga 2, 3 või 5 cm) suurust.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Cerignola, Orta Nova, S. Ferdinando di Puglia, Stornara, Stornarella, Trinitapoli (FG) haldusüksused moodustavad osa suurest Apuulia (Puglia) tasandikust (Tavoliere della Puglia). See koosneb keskosast, mis moodustab suurima osa, ning kahest ulatuslikust erineva geograafilise väliskujuga piirkonnast põhja- ja lõunaosas. Eespool loetletud haldusüksused asuvad tasandiku keskosa rannikualal. Kõnealuse piirkonna iseloomulik tunnus on idaosas lauge ja ühtlane kalle mere suunas. Apuulia tasandik (keskmine kõrgus 100–150 m üle merepinna) on üks Itaalia rannikualade lauskmaadest. Kallak on 7–8 %. Olenevalt piirkonnast on põhjaveetase 25–50 m. Piirkonniti on erinev ka arteesia vee kihi sügavus, kuid juba 60–70 m sügavusel on veevood kasutatavad.

Piirkond: Cerignola: 58 965 ha, Orta Nova: 14 393 ha, S. Ferdinando di Puglia: 4 181 ha, Stornara: 3 364 ha, Stornarella: 3 388 ha, Trinitapoli: 14 755 ha. Kokku: 99 046 ha. Kaitstud päritolunimetuse „La Bella della Daunia” määratletud piirkond on ligikaudu 30 % väiksem, kuna välja on arvatud sellised alad, mis pinnase ja kliimatingimuste tõttu on lauaoliivide kasvatamiseks sobimatud. Praegu on oliivide kasvupind ligikaudu 850 ha. Euroopa Liidu abiga istutati hiljuti oliivipuid 180 hektarile.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Cerignola, Orta Nova, S. Ferdinando di Puglia, Stornara, Stornarella ja Trinitapoli (FG) haldusüksustes on pinnas, kliima- ja hüdrogeoloogilised tingimused sarnased, seega saab neid käsitada ühtse tootmispiirkonnana. Kliima on tüüpiliselt vahemereline: külm ja niiske sügis/talv, soe ja kuiv suvi. Türreeni mere pool tekkiv niiske ja vihma toov sirocco ehk lõunatuul kaotab oma niiskuse Apenniini poolsaart ületades ning jõuab Aadria ja Joonia mereni sooja kuiva tuulena. Mullastik on erineva sügavuse ja oluliselt varieeruva tihedusega; ülekaalus on keskmise tihedusega mullad. Mulla läbilaskvus on üldiselt hea, talvel kogunenud vesi jääb pidama lubjakivi- ja liivsavirikka aluspõhja väikestele aladele. pH on peaaegu alati nõrgalt leelisene või neutraalne. Need mullad võivad olla viljakad ning mõistliku harimise korral soodsa füüsikalise struktuuriga.

5.2. Toote eripära

Toote nimi tuleneb kindlasti ploomi meenutava luuvilja iseloomulikust kujust. Tegemist on osaliselt isetolmleva kultivariga; head tolmlejad on sordid „Sant'Agostino”, „Biancolilla”, „Termite di Bitetto” ja „Mele”. Vilja moodustumine ligikaudu 0,20–0,40 %. Selle sordi vili on tuntud oma suuruse, kena välimuse, viljaliha tiheduse ja tekstuuri ning selle poolest, et on vastupidav käitlemisel ja ladustamisel. Enamasti töödeldakse rohelisi vilju; tarbijate tungival nõudmisel on viimasel ajal siiski alustatud ka mustade ja värvi muutvate oliivide töötlemisega.

Oliiv „La Bella della Daunia” on aretatud sordi „Oliva di Cerignola” polüklonaalsest kultivarist, mille erinevad iseloomulikud tunnused tulenevad geneetilise alusmaterjali rikkusest, pinnasest, kliimatingimustest, pookealustest ja oliivikasvatamismeetodite arengust. Endises Daunias (tänapäeval Tavoliere di Capitanata) levinud sordist aretati loomuliku geneetilise mutatsiooni ning oliivikasvatajate ja puukoolide pideva hoolika aretustöö tulemusel täiustatud sort, millel on algse kultivari geneetilised tunnused, kuid paremad tooteomadused. Uue kultivari nimeks sai „Bella di Cerignola”, mis kanti number 15 all Itaalia oliiviregistrisse.

VIIDE SPETSIFIKAADI AVALDAMISELE

See asutus on algatanud riikliku vastuväitemenetluse kaitstud päritolunimetust „La Bella della Daunia” käsitleva muutmisettepaneku suhtes.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebilehel:

—	www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm? txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE (Règ CE 510/2006”) („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006”)).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 71

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 25. märts 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2009/C 071/01	Nõukogu resolutsioon, 16. märts 2009, mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2009–2012	1

	ARVAMUSED
	Nõukogu
2009/C 071/02	Nõukogu arvamus, 10. märts 2009, Portugali ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2008–2011	8

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 071/03	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	13

2009/C 071/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5470 — Gilde/Plukon) ( 1 )	15

2009/C 071/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5468 — GDF Suez/GEK) ( 1 )	15

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 071/06	Euro vahetuskurss	16

2009/C 071/07	Komisjoni aegunud ettepanekute tühistamine	17

	Euroopa Kontrollikoda
2009/C 071/08	Eriaruanne nr 9/2008 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal antava ELi abi mõjususe kohta Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas	19

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 071/09	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 — Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	20

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3507
JPY	Jaapani jeen	132,68
DKK	Taani kroon	7,4495
GBP	Inglise nael	0,92060
SEK	Rootsi kroon	10,9165
CHF	Šveitsi frank	1,5267
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,6365
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,015
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	300,85
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7097
PLN	Poola zlott	4,5504
RON	Rumeenia leu	4,2953
TRY	Türgi liir	2,2415
AUD	Austraalia dollar	1,9341
CAD	Kanada dollar	1,6560
HKD	Hong Kongi dollar	10,4679
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,3877
SGD	Singapuri dollar	2,0427
KRW	Korea won	1 869,80
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,7911
CNY	Hiina jüaan	9,2247
HRK	Horvaatia kuna	7,4484
IDR	Indoneesia ruupia	15 397,98
MYR	Malaisia ringit	4,8970
PHP	Filipiini peeso	64,960
RUB	Vene rubla	45,2115
THB	Tai baht	47,822
BRL	Brasiilia reaal	3,0581
MXN	Mehhiko peeso	19,3636
INR	India ruupia	68,5080

	V Teated
	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 071/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	21

2009/C 071/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	25

2009/C 071/12	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	28

Liikmesriik	Hispaania
Lennuliinid	Mallorca-Ibiza; Mallorca-Menorca; Menorca-Ibiza
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise kuupäev	Käesoleva teatise avaldamiskuupäev
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuse teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Dirección General de Aviación Civil Subdirección General de Transporte Aéreo Area de Explotación Tel.: 915977505 Fax 915978643 E-mail: mmederos@fomento.es


	(1) EMPs kohaldatav tekst