24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/1

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Itaalia ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2011.

(2)

Lisaks pikaajalisele struktuurilisele nõrkusele, mis on mitme aasta vältel takistanud rahuldavat tootlikkuse kasvu, on ülemaailmsel majanduslangusel Itaalia majandusele suur mõju, kuigi erasektori madal võlatase ja riigi suhteliselt usaldusväärne finantssüsteem on Itaaliat seni finantskriisi vahetute mõjude eest mõnevõrra kaitsnud. Itaalia SKP reaalkasvu märkimisväärne aeglustumine sai alguse juba 2007. aasta keskel, ammu enne finantsturu kriisi süvenemist. 2008. aasta teisel poolel sai sellest langus, millele aitas kaasa sisenõudluse ja ekspordi vähenemine. Lühiajalises perspektiivis on peamisteks ülesanneteks ettevõtjate ja tarbijate usalduse taastamine, laenudele juurdepääsu tagamine eelkõige VKEde jaoks, tööturu kohandamise hõlbustamine suurenevast töötusest lähtuvalt, tootlikkuse kasvu tingimuste parandamine ja kulupõhise konkurentsivõime suurendamine. Arvestades valitsemissektori väga suurt võlga ja sellega seotud intressikohustusi, peavad meetmed, mida Itaalia valitsus võtab eelnevalt nimetatud ülesannete täitmiseks, olema hoolikalt tasakaalu viidud vajadusega vältida riigi rahanduse olukorra olulist halvenemist. 2009. aastaks kavandatud rahanduspoliitiline hoiak on üldjoontes neutraalne. Sellega seoses võttis valitsus vastavalt Euroopa majanduse elavdamise kavale 2008. aasta novembris vastu majanduse elavdamise paketi, mille eesmärk on madala sissetulekuga majapidamiste ja ettevõtjate toetamine koos avaliku sektori investeeringute suurendamisega. 2009. aasta veebruaris võeti täiendavaid meetmeid, et toetada nõudlust energiatõhusate kestvuskaupade järele. Siiski avaldab majanduslangus Itaalia rahandusele tugevat mõju.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 2008. aastal 0,6 % võrra ja 2009. aastal veel 2 % võrra. SKP reaalkasv peaks 2010. aastal veidi suurenema (0,3 %-ni) ning kasvama 2011 jõulisema 1 % võrra. Nendes makromajanduslikes prognoosides võetakse arvesse 28. novembril vastu võetud majanduse elavdamise meetmeid, mille oodatava majandusliku mõju suurust ei ole siiski määratletud. Praegu kättesaadava teabe (2) põhjal (mis avaldati pärast programmi prognooside esitamise tähtaega) näib, et majanduskasv võib programmi raames prognoositust veelgi väiksem olla. Nimetatu taustal näivad ka programmi tööhõivet käsitlevad 2009. aasta prognoosid võrdlemisi optimistlikud, eelkõige töötundide osas. Programmi inflatsiooniprognoos tundub seevastu olevat realistlik. Programmi inflatsiooniprognoos ja selle aluseks olev tööjõu erikulu kasvu aeglustumine keskpikas perspektiivis viitavad 1990ndate lõpus alguse saanud Itaalia majanduse konkurentsivõime vähenemise teatavale aeglustumisele.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägi suurenemist 2,8 %-le SKPst 2008. aastal, mis on suurem 2007. aasta novembri ajakohastatud programmis eesmärgiks seatud 2,2 % suurusest puudujäägist. Oodatust suurem puudujääk ilmnes vaatamata positiivsele üldmõjule, sest 2007. aasta eelarvepuudujääk on praegustel andmetel 1,6 % SKPst, mitte 2,4 %, nagu prognoositi eelmises programmis. 2007. aasta parema lähtepositsiooni rikkusid 2008. aasta arengusuunad, mis olid osaliselt seotud majandustingimuste halvenemisega. Lisaks tõid kõrgemad intressimäärad kaasa laenukohustustest tulenevate kulude suurenemise. Tulude kasvu aeglustumine, mis oli suurem majanduslanguse mõjust, viitab mitmete vabalt valitud meetmete võtmisele: 2007. aastaks ette nähtud tööjõu maksukoormuse vähendamise (alalise lepinguga töötajate puhul) kasutamine tööandjate poolt 2008. aastal, esmase eluasemega seotud maksu täielik kaotamine ja 2008. aasta lõpus majanduse elavdamise meetmepaketi raames vastu võetud teatavate maksude maksetähtaegade edasi lükkamine 2009. aastasse. Struktuurne eelarvepuudujääk (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvepuudujääk, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) on võrreldes 2007. aastaga hinnanguliselt suurenenud 0,5 protsendipunkti võrra. See on võrreldav 2007. aasta novembri ajakohastatud programmis kavandatud 0,25 protsendipunkti suuruse vähenemisega.

(5)

Programmi kohaselt suureneb kavandatav puudujääk 2008. aasta 2,6 %-lt SKPst 2009. aastal 3,7 %-ni SKPst, mis ületab kontrollväärtuse 3 % SKPst. See on võrreldav komisjoni talituste vaheprognoosis prognoositud 3,8 % suuruse puudujäägiga. Puudujäägi suurenemine viitab automaatsete stabilisaatorite toimimisele, kuna kavandatud eelarvepoliitiline hoiak on üldjoontes neutraalne. Eelkõige eeldatakse, et esmaste kulude kasv, mis on varasemaga võrreldes mõõdukas (nominaalselt 3,1 % võrreldes 4,5 %-ga, mis oli keskmine ajavahemikus 1999–2007), kujuneb oluliselt kiiremaks SKP nominaalkasvust. Tulude kasv aeglustub märkimisväärselt, kuid vähem kui maksubaasi kasv, mis viitab samuti majanduse elavdamiseks ettenähtud ja kolmeaastase eelarvemeetmete paketi raames võetud ühekordsetele ja pidevatele vabalt valitud meetmetele, samuti positiivsele arengule sotsiaalkindlustusmaksete vallas. Madalamad intressimäärad vähendavad võla suurenemisest hoolimata vähesel määral intressikulusid, leevendades nii mõnevõrra riigi rahanduse olukorda. Nimetatud arengusuundade tulemusena paraneb eelarve struktuurne tasakaal programmis sisalduva teabe põhjal tehtud komisjoni talituste ümberarvutuste kohaselt võrreldes 2008. aastaga 0,25 protsendipunkti võrra SKPst.

(6)

Keskpika perioodi eelarvestrateegia osas kinnitatakse programmis kohustust pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist, milleks on struktuurselt kohandatud tasakaalustatud eelarve, kuid mitte selle saavutamist 2011. aastaks. Majanduslangus lubab oodata viivitusi eelarve konsolideerimise kavas, mis sätestati 2008. aasta suvel heaks kiidetud kolmeaastases eelarvemeetmete paketis. Nimetatud paketis sõnastatud kohustust teha kulupõhiseid kohandusi on muudetud, eelkõige kinnitades keskpika perioodi prognoosid üldjoontes erinevate kuluvaldkondade kaupa ja meetmed kohanduste tegemiseks. Kuigi majanduse elavdamise meetmepaketi rakendamine on kavandatud eelarvemõjuta, toob see ilmselt kaasa kulupõhiste kohanduste edasilükkamise 2009. aastal toimuva investeeringute kiirendamise ja majapidamiste toetamiseks tehtavate ühekordsete maksete tõttu. Esmaste kulude suhe SKPsse langeb pärast 2009. aastaks prognoositud järsku suurenemist järk-järgult 2008. aastaks prognoositud tasemele tänu paranenud majandustingimustele ja väga tagasihoidlikeks kavandatud iga-aastastele suurendamistele ajavahemikus 2010–2011 (nominaalne keskmine 0,8 %). Tulude suhe SKPsse peaks ajavahemikus 2008–2011 veidi suurenema. Pärast 2009. aastal saavutatud tipptaset kavandatakse valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemist 3,3 %-ni SKPst 2010. aastal ja 2,9 %-ni SKPst 2011. aastal. Intressikulude prognoositud vähenemine alates 2010. aastast viitab sellele, et eelarve esmase tasakaalu paranemine prognooside kohaselt kiireneb. Ümberarvutatud struktuurne tasakaal jätkab 2010. ja 2011. aasta vältel paranemist kumulatiivse ühe protsendipunkti võrra SKPst. 2010.–2011. aastaks kavandatud eelarve konsolideerimist mõjutavad piirangud, mis tulenevad väga suurest valitsemissektori võlast. Olles 2008. aastal suurenenud 106 %-ni SKPst, mis kajastab ka Itaalia Pangas hoitavate likviidsete varade ennetavat kogumist, prognoositakse 2009. ja 2010. aasta vältel valitsemissektori koguvõla suhte jätkuvat suurenemist 112 %-ni SKPst, enne kui see langeb 2011. aastal 111,6 %-ni SKPst. Nimetatud arengusuundade peamised põhjustajad on kavandatud väikesed esmased eelarveülejäägid ja väiksem SKP nominaalkasv. Programmis prognoositud võla ja eelarvepuudujäägi muutuse vahe korrigeerimine on suhteliselt väike, kuid ei hõlma majanduse elavdamise paketis vastu võetud pankade rekapitaliseerimise kava võimalikku rakendamist, kuna seda ei ole veel kasutusele võetud.

(7)

Eelarvepuudujääk võib kogu käsitletava perioodi jooksul kujuneda programmis eeldatust suuremaks. Esiteks võib majanduskasv olla aeglasem. Teiseks nõuab esmaste kulude tagasihoidlikuks kavandatud suurendamine ajavahemikus 2010–2011 kõigilt valitsemistasandeilt 2008. aasta suvel vastu võetud kolmeaastase meetmepaketi aluseks olevate kulupõhiste kohanduste ranget rakendamist. Kolmandaks ei pruugi programmi sotsiaalkindlustusmaksete prognoosid eelkõige 2009. aasta osas täituda, arvestades ka võrdlemisi optimistlikke tööhõivekasvu prognoose. Lisaks võivad 2009. aasta eelarvetulemust mõjutada 2008. aasta novembris vastu võetud majanduse elavdamise pakett ja 2009. aasta veebruaris vastu võetud energiatõhusate kestvuskaupade ostmist stimuleerivad uued eelarvemeetmed (mida ei ole programmis käsitletud), kuigi need kavandati täieliku rahastusega. Samadel põhjustel ei pruugi 2009. aastale järgnev võla suhte kujunemine olla nii soodne, nagu seda programmis prognoositi. Valitsemissektori koguvõla suhet võivad mõjutada ka võimalikud kapitalisüstid pangandussektorisse.

(8)

Itaalia elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on ELi keskmisest väiksem, kusjuures tänu vastuvõetud pensionireformile suurenevad pensionikulud ELi keskmisest vähem. Samas on pensionikulude osa SKPst jätkuvalt ELi kõrgemaid ja prognoosides tuginetakse eeldusele, et hiljuti vastuvõetud reformid rakendatakse täielikult, ja eelkõige sellele, et alates 2010. aastast kohaldatakse läbivaadatud kindlustusmatemaatilisi koefitsiente, mis on täielikus kooskõlas reformitud pensionisüsteemi aluseks oleva osamakse põhimõttega. Kaaluda võiks ka lisameetmeid, näiteks penisoniea täiendavat tõstmist, eelkõige naiste puhul. Nii saaks sotsiaalsfääri kulutused ümber paigutada selliselt, et oleks võimalik liikuda laiaulatuslikuma ja ühtsema töötushüvitiste süsteemi suunas, millega tagatakse piisavad tööstiimulid ja tõhus tööturule kaasamise poliitika. Programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisund, mis on halvem kui eelmise programmi algseisund, oleks piisav praeguse võla suhte stabiliseerimiseks, kuid ei aitaks kaasa vananemisest tuleneva prognoositud eelarvemõju tasakaalustamisele pikas perspektiivis. Valitsemissektori koguvõlg on praegu oluliselt suurem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Suure esmase eelarveülejäägi saavutamine ja säilitamine keskpika perioodi jooksul aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud keskmisi riske.

(9)

Viimastel aastatel on märkimisväärset edu saavutatud eelarveraamistiku täiustamisel, mis on usaldusväärse kulupõhise kohandamise keskpika perioodi strateegia üks eeltingimusi ning mida toetab riiklike kulutuste suurem kulutasuvus ja tõhusus. 2008. aasta suvel vastu võetud kolmeaastane eelarvemeetmete pakett tugevdab keskpika perioodi finantsraamistikku, määrates kindlaks kuluartiklite üksikasjalikud iga-aastased ülempiirid ja toetades neid laiapõhjaliste meetmetega. Eelarvepädevate institutsioonide töö parandamiseks tehti ka muid algatusi. Riigieelarve struktuuri ratsionaliseeriti programmipõhise klassifikatsiooni kasutuselevõtmise abil, mis võimaldab vahendeid kooskõlas valitsuse poliitikaeesmärkidega paremini paigutada. Suuremat paindlikkust võimaldatakse ministeeriumitele, et nad saaksid vahendeid vastavalt prioriteetidele rahastamiskavade vahel ümber paigutada. Viies ministeeriumis korraldati kulude läbivaatamise katseprojekt, et hinnata riigi kulutuste kulutasuvust, ning see läbivaatamine kavatsetakse muuta eelarvemenetluse lahutamatuks osaks. Tugevdatud on riikliku stabiliseerimispakti täitemehhanisme, millega hallatakse eri valitsustasandite eelarvelisi suhteid. Samuti võetakse olulisi meetmeid, et parandada avaliku halduse tõhusust ja kulutasuvust, muu hulgas edendades olemasolevate vahendite ratsionaalsemat kasutamist ja suuremat tulemuslikkust. Tulevikus on eelarve haldamisel üks peamisi ülesandeid uue üleriigilise eelarveraamistiku väljatöötamine, mis tagab kohalike omavalitsuste aruandekohustuse ja suurendab tõhusust.

(10)

2008. aasta lõpus võtsid Itaalia ametiasutused ülemaailmse finantskriisiga toimetulekuks mitmeid meetmeid, mille eesmärk oli kaitsta hoiustajaid ning säilitada pankade likviidsuse ja kapitaliseerituse piisav tase. Nimetatud meetmed lubavad valitsusele 2009. aasta lõpuni pankadele ebapiisava kapitali korral kapitalisüste teha ja tagada uusi pangakohustusi kuni viis aastat. Lisaks anti täiendav riigitagatis hoiustele jaepankades, mis tugevdas veelgi Itaalia juba niigi suhteliselt kõrget kaitstuse taset, mida pakkus pankadevaheline hoiuste kindlustamise kava (mis pakub katet pisut enam kui 100 000 EUR ulatuses). Eesmärgiga tugevdada süsteemi üldist võimet majandustegevust rahastada, on majandus- ja rahandusministeeriumil lubatud tagada usaldusväärsete, börsil noteeritud pankade poolt emiteeritud finantsinstrumente, mis kvalifitseeruvad nõuetekohaseks kapitaliks.

Riiklik sekkumine, mis moodustab programmis hinnanguliselt 10 miljardit EUR (ligikaudu 0,7 % SKPst), on mõeldud ajutisena ja seda kasutavad pangad peavad võtma kohustuse anda asjakohastel tingimustel laenu majapidamistele ja VKEdele.

(11)

Kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga võttis valitsus majanduse toetamiseks meetmeid, mis eelarve tasakaalu üldiselt ei mõjuta ja mis moodustavad 2009. aastal ligikaudu 0,4 % SKPst ja 2010. aastal 0,2 % SKPst. Ametlike hinnangute kohaselt tasakaalustavad meetmete eelarvemõju täielikult ühekordsed tulud ja teatav püsivat laadi maksutulude suurenemine, mis tuleneb peamiselt maksudest kõrvale hoidmise vastasest võitlusest. Meetmed majapidamiste kasutada jääva sissetulekuosa toetamiseks ja tarbijate usalduse taastamiseks hõlmavad ühekordset rahasiiret väikese sissetulekuga majapidamistele, töötushüvitiste laiendamist ebatüüpiliste lepingute alusel töötajatele ja teatavate kommunaalteenuste tariifide külmutamist. Ettevõtjatele antakse toetusi peamiselt maksude maksetähtaegade edasilükkamise teel ja ettevõtjate tulumaksukoormuse vähendamise abil. Maksusoodustuse andmisega tulemustasudele püütakse suurendada tööviljakust, vähendades samas tööjõukulusid. Valitsus püüab ümber paigutada olemasolevaid ELi ja riiklikke rahalisi vahendeid, et kiirendada prioriteetsete infrastruktuuriprojektide elluviimist. Meetmed on suunatud ja õigeaegsed, tingimusel et saavutatakse riiklike investeeringute kavandatav elavnemine, ning suurem osa meetmetest on laadilt ajutised. Seega on nende tagasipööratavus tagatud, kuigi mitte täielikult. Meetmepakett on asjakohane reageering majanduslangusele, kui võtta arvesse väga suurt võla suhet. Sellega seoses ning arvestades vajadust tegeleda tootlikkuse küsimusega ja parandada välist konkurentsivõimet, on Itaalia jaoks eriti olulised struktuurireformid, sealhulgas konkurentsiraamistiku tugevdamine. Mitmed teatatud struktuurimeetmed võivad 2009. aastal toimima hakkamise korral täiendavalt toetada majanduse elavnemist ja parandada majanduse vastupanuvõimet. Nende meetmete seas on algatused tööstusinnovatsiooni toetamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, energia säästmiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Sotsiaalpartnerite hiljutised sammud palgaläbirääkimiste raamistiku muutmiseks, mida toetavad eespool nimetatud tulemustasudega seotud maksustiimulid, võivad viia palga ja tööviljakuse arengu vahelise parema kooskõlani. Nimetatud meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigipõhiste soovitustega, mille komisjon tegi 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames.

(12)

Pärast täiendavat suurenemist 2009. aastal oodatakse puudujäägi järkjärgulist vähenemist programmiperioodi vältel. Siiski nõuab programmis kavandatud valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamine alla 3 % SKPst 2011. aastaks ranget kinnipidamist eelarvedistsipliinist ja valmisolekut vajadusel täiendavaid meetmeid võtta. Võla suhe SKPsse programmiperioodi jooksul suureneb, liikudes kontrollväärtusest veelgi kaugemale.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

i)

rakendama 2009. aastaks kavandatud eelarvepoliitikat ja tegema kindlameelselt programmiperioodiks kavandatud kohandusi, et muuta väga suur võla suhe püsivalt kahanevaks, ning tagama riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse;

ii)

jätkama eelarvehalduse parandamiseks tehtud edusamme ja töötama välja uut üleriigilist eelarveraamistikku, millega tagatakse kohalike omavalitsuste aruandekohustus ja toetatakse eelarvedistsipliini;

iii)

jätkama jõupingutusi riigi rahanduse kvaliteedi parandamiseks, keskendudes kulutõhususele ja kulude koosseisule ning paigutades ümber ka sotsiaalsfääri kulusid, et anda võimalus laiaulatuslikumale ja ühtsemale töötushüvitiste süsteemile, millega tagatakse asjakohased tööstiimulid ja tõhus tööturule kaasamise poliitika ilma eelarve konsolideerimise protsessi ohustamata.

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/8

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Leedu ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2011.

(2)

Pärast 2003. aastal alanud sisenõudluse kasvul põhinenud pidevat buumi hakkas Leedu majandus 2008. aastal kiiresti aeglustuma. Valuutakomitee süsteemi kontekstis 2008. aastal rahandus- ja laenutingimused karmistusid, mis oli tingitud riigi riskimäära suurenemisest ja reaalse efektiivse vahetuskursi tugevnemisest. Hiljutine suure kasvu periood tekitas ülekuumenemise surve: suurenes makromajanduslik tasakaalustamatus, 2008. aasta esimeses pooles tipnesid nii inflatsioon kui ka maksebilansi puudujääk. Palkade kasv ületas oluliselt tootlikkuse kasvu, nõrgendades nii riigi konkurentsivõimet. Eelarvepoliitika oli kogu buumiperioodi vältel ekspansiivne ning tsükliliste tingimuste muutumiseks valmisolekuks reserve ei kogutud. Pidades silmas ülemaailmseid karmistuvaid laenutingimusi ja eksporditurgude väiksemat kasvu, suurendas Leedu suur maksebilansi tasakaalustamatus riigi haavatavust. Ülemaailmne finantskriis ja madal välisnõudlus vähendab arvatavasti langevat sisenõudlust veelgi ning kiirendab majanduse kahanemist. Leedu esmaseks majanduspoliitiliseks väljakutseks on juhtida majanduse jahtumist nii, et säiliks makromajanduslik stabiilsus. Arvestades vajadust parandada riigi eelarveseisundi tasakaalustamatust, võtsid ametiasutused 2008. aasta detsembris vastu eelarvepoliitika karmistamise paketi, et soodustada kohandumist ja aidata säilitada turu usaldusväärsus. See peaks piirama ka eelarvepuudujäägi suurenemist majanduse jahtumise ajal.

(3)

Kõnealuse programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt prognoositakse reaalse SKP kasvuks 2008. aastal 3,5 %. Programmis prognoositakse 2009. aastaks järsku 4,8 % langust, 2010. aastal langus jätkub 0,2 % võrra, millele järgneb 2011. aastal 4,5 % tõus. Praegu kättesaadava teabe alusel hinnates (2) põhineb kõnealune stsenaarium usutavatel kasvuprognoosidel kuni 2009. aastani, kuid liiga optimistlikel kasvuprognoosidel järgnevate aastate osas. Kuna kaubanduse partnerriikide majanduskasvu väljavaated halvenevad ning karmistunud laenutingimustest tulenevalt Leedu turu sisenõudlus langeb arvatavasti veelgi rohkem ja pikaajalisemalt, kui programmis esialgselt prognoositi, tunduvad kasvuprognoosid alates 2010. aastast optimistlikud. Tundub, et 2011. aastaks prognoositakse pigem liiga kõrget võimalikku majanduskasvu. Programmi inflatsiooniprognoos aastaks 2009 on realistlik, kuid 2010. aasta puhul võib see olla liiga madal, seda peamiselt 2009. aasta lõpuks kavandatud Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest tuleneva energiahinna tõusu tõttu. Võrreldes komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosiga nähakse kõnealuses programmis 2009. aastal ette palju kiirem maksebilansi puudujäägi vähenemine, mis tuleneb sisenõudluse järsemast langusest ja lähenemisprogrammis prognoositud soodsamast olukorrast eksporditurgudel.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk moodustab komisjoni talituste vaheprognoosi kohaselt 2008. aastal hinnanguliselt 2,9 % SKPst, võrreldes eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis eesmärgiks seatud 0,5 %-ga. Kõnealune oodatust märkimisväärselt halvem tulemus peegeldab peamiselt olulisi avaliku sektori palkade ning perede ja pensionäride sotsiaaltoetustega seotud ülekulusid, mis tekkisid aasta jooksul tehtud poliitiliste otsuste tulemusena ning millega ei olnud seega 2008. aasta eelarves arvestatud, ning vähemal määral ka madalamaid maksutulusid, kui ametiasutused esialgselt prognoosisid, eelkõige teravalt langenud majandustegevuse tõttu aasta lõpu poolel. Investeerimiskulutused ja ELi vahendite kasutamine ei olnud kavandatud tasemel.

(5)

9. detsembril 2008 ametisse astunud uus valitsus võttis vastu olulise kulude kärpimise programmi. Kooskõlas sellega hõlmab 22. detsembril 2008 parlamendis vastu võetud 2009. aasta eelarve selle konsolideerimise paketti, mille eesmärk on turu usaldusväärsuse taastamine ja valitsuse rahastamisvajaduste piiramine. Eelarve konsolideerimine põhineb terviklikul maksureformil ja ulatuslikel eelarvekärbetel, mis peaksid mõlemad aitama samaväärselt kaasa eelarve konsolideerimisele. Eelarve eesmärgiks on valitsemissektori eelarve puudujääk 2,1 % SKPst, mis ilma eelarve konsolideerimise meetmeteta oleks palju suurem. Maksumuudatuste eesmärk on suunata maksukoorem otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele ja tööjõult kapitalile ning laiendada maksubaasi maksuvabastuste kaotamise kaudu. Peamised tulusid suurendavad meetmed hõlmavad käibemaksu ja aktsiisimaksu määra ühe protsendipunktilist suurendamist, üksikisiku tulumaksu määra kolme protsendipunktilist vähendamist koos piiratud võimalusega kohandada esialgset maksuvaba künnist ning ettevõtte tulumaksu määra viie protsendipunktilist suurendamist, enamiku käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu vabastuste kaotamist ja maksubaasi laiendamist eelkõige suuremal arvul inimeste sotsiaalkindlustussüsteemi kaasamise kaudu. Programmi kohaselt on kõnealuste maksumuudatuste prognoositav netomõju umbes 1,8 % SKPst. Eelarvesse on kavandatud ka märkimisväärseid kulutuste kärpeid, mille prognoositav ulatus on umbes 2 % SKPst ning mis hõlmavad avaliku sektori palku, muid jooksvaid kulusid ja kavandatud investeeringuid.

Siiski on parlament mõned eelarvet toetavad meetmed täielikult või osaliselt tagasi lükanud ning need tuleb uute meetmetega asendada. Kokkuvõttes hinnatakse 2009. aasta eelarvepoliitika struktuurse tasakaalu 3 % võrra SKPst vähendamise (st tsükliliselt kohandatud, ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) seisukohast väga rangeks (3).

(6)

Keskpikas perspektiivis on programmi eelarvestrateegia põhieesmärk saavutada valitsussektori keskpika perioodi eesmärk ehk struktuurne puudujääk 1 % SKPst 2010. aastaks ning saavutada järgnevatel aastatel tasakaalustatud eelarve. Prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk läheneb 2010. aastal 1,0 %-le SKPst ning 2011. aastal on eelarve tasakaalus. Kavandatud kohandumine peaks saavutatama tänu sellele, et tulude suhe SKPsse kasvab oluliselt ning kulude suhe langeb mõõdukalt. Valitsus on alustanud jooksvate kulude palju üksikasjalikumat läbivaatamist, mis hõlmab muu hulgas avaliku sektori tööhõivet ja sellest tulenevalt võib ta teha järgnevatel aastatel täiendavaid kulude kokkuhoidu käsitlevaid ettepanekuid. Tulude suuremat kasvu on võimalik selgitada peamiselt 2009. aasta eelarvesse kavandatud maksumuudatustega. Programmis tunnistatakse siiski selgesõnaliselt, et programmis esitatud eelarvega seotud eesmärkide saavutamine nõuab täiendavate meetmete võtmist 2010. aastal umbes 0,5 % ulatuses SKPst ja 2011. aastal umbes 1,5 % ulatuses SKPst.

(7)

On oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust märkimisväärselt halvemaks. See hõlmab kõiki programmiaastaid: 2009. aastal on peamiseks ohuks asjaolu, et tulud võivad olla programmis prognoositust märkimisväärselt madalamad, mis on peamiselt seotud ohuga, et tulusid suurendavad vabalt valitud meetmed, eelkõige kaudsete maksude tõstmine, ei suuda maksutulusid programmis prognoositud ulatuses suurendada, ning et kõiki kavandatud kulukärpeid, eelkõige toetuste ja avaliku sektori töötajate hüvitistega seotud kärpeid ei teostata; 2010. ja 2011. aastal on ohuallikaks see, et eelarve konsolideerimise prognoosi aluseks on liiga optimistlikud kasvuootused, mis nõuavad eelarve-eesmärkide saavutamiseks täiendavaid meetmeid.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on tänu juba jõustatud pensionireformile ELi keskmisest väiksem. Programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisund on võrreldes eelmise programmi lähtepositsiooniga siiski märkimisväärselt halvenenud, mistõttu vananevast rahvastikust tulenev eelarveline mõju jätkusuutlikkusele on veelgi negatiivsem. Esmase ülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul, nagu on kavandatud programmis, aitaks kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskmise riskitaseme vähendamisele.

(9)

Leedu keskpika perioodi eelarveraamistik ei ole suutnud ennetada ülekulusid viimastel aastatel. Tulude suur kasv on lihtsustanud kavandatud kulude eesmärkide korduvat suurendamist ning valimistsükkel on lisanud raamistikule täiendavat survet, millest annab tunnistust valitsemissektori eelarve puudujäägi hiljutine suurenemine. Raamistiku tugevdamiseks võeti 2007. aasta novembris vastu eelarvedistsipliini seadus, mis hõlmas ka kulueeskirju. Seadus keskendus siiski aastaeelarve koostamisele ja täitmisele ning sellega ei võetud kasutusele täiendavaid vajalikke tulevikku suunatud keskpikka perioodi käsitlevaid elemente. Seetõttu on praegune raamistik keskpika perioodi kavandamise ja riigi rahanduse kontrolli seisukohast veel suhteliselt nõrk. Kavandamist on võimalik tõhustada ja keskpika perioodi kulutuste ülemmäärasid on võimalik muuta siduvamaks, mis aitaks kulude kasvu piirata. Peale selle peab raamistik majanduse tõusuperioodil tagama eelarve konsolideerimise, vältides täiendavatest tuludest tulenevaid suuremaid kulusid. Kogu eelarvemenetluse läbipaistvus, sealhulgas tulude ja kulude asjakohane aruandlus on samuti jätkuvalt nõrk, seda ka kassa- ja tekkepõhiste eelarvenäitajate võrreldavuse osas.

(10)

Leedu ametiasutused on finantssektori stabiliseerimise eesmärgil 2008. aasta oktoobris suurendanud hoiuste tagamise piirmäära 22 000 EURilt 100 000 EURile ning tõstnud hoiuste tagamise määra 100 %-ni. Programmis tunnistatakse hoiuste tagamisega seotud võimalikke riske, kuna tagatud kogusumma ulatus 2008. aasta lõpus 30 %-ni SKPst.

(11)

Kooskõlas detsembris Euroopa Ülemkogu poolt heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga võttis Leedu, kellel on suuri probleeme välise ja sisese tasakaalustamatusega, vastu eelarvepoliitika, mille eesmärk on taoliste tasakaaluprobleemide lahendamine. Võttes arvesse vajadust lahendada majanduslikust tasakaalutamatusest tulenevaid probleeme ja raskusi uute rahastamisvahendite hankimisel vastuvõetavatel tingimustel soovi tõttu vältida tururiske, on 2009. kuni 2011. aastaks kavandatud üldiselt rangem eelarvepoliitiline hoiak praeguses makromajanduslikus ja eelarveolukorras sobilik. Teostati terviklik maksureform ning võeti ulatuslikke kulusid vähendavaid meetmeid, sealhulgas vähendati 2009. aastal avaliku sektori palku. Peale selle kavatsevad Leedu ametiasutused võtta vastu tervikliku meetmete paketi, mis on suunatud ettevõtluse toetamisele, vähendades halduskoormust, parandades juurdepääsu rahastamisele ning soodustades eksporti ja investeeringuid. Üheks prioriteediks on nõukogudeaegsete hoonete renoveerimine, et parandada nende energiatõhusust. Sellega seoses kavatseb Leedu kiirendada (ja lihtsustada) ELi struktuurifondide vahendite kasutamist, sest võimalused selliste investeeringute rahastamiseks oleksid komisjoni Euroopa majanduse elavdamise kavaga seotud ettepanekute raames märkimisväärselt laiemad. Kõnealused meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigipõhiste soovitustega, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames.

(12)

Leedu on vastu võtnud konsolideerimisprogrammi, mis on pädev vastus vajadusele kõrvaldada makromajanduslik tasakaalustamatus. Siiski on oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust märkimisväärselt halvemaks. Peale selle tuleks nimetatud kohandamist toetada täiendavate meetmetega eriti programmi lõpuaastatel. Kuigi tundub, et kindlusvaru normaalsete tsükliliste kõikumiste puhuks järgitakse programmis kõikidel aastatel alates 2009. aastast, võib see võimalikke ohte, sealhulgas suurt majanduslangust arvestades osutuda ebapiisavaks, et vältida 3 % piirmäära ületamist 2009. ja 2010. aastal. Struktuurse esmase tasakaalu muutuse järgi mõõdetuna on 2009.–2011. aasta eelarvepoliitika eeldatavasti range. Pidades silmas asjaolu, et Leedu on ühinenud ERM II-ga, ning vajadust parandada majanduse kulupõhist konkurentsivõimet, on varasema suure palkade kasvu korrigeerimine õigustatud.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (4).

i)

rakendama meetmeid, mis on vajalikud 2009. aasta eelarvega seotud eesmärkide saavutamiseks, prioriseerides kulusid ning jätkates keskpikas perspektiivis eelarve sihipärast konsolideerimist;

ii)

rakendama ranget avaliku sektori palgapoliitikat, et lihtsustada palkade vastavusse viimist tootlikkusega kogumajanduses ja tugevdada kulupõhist konkurentsivõimet;

iii)

tugevdama eelarvehaldust ja läbipaistvust keskpika perioodi eelarveraamistiku tõhustamise ja kuludistsipliini tugevdamise kaudu.

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/13

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Luksemburgi ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2008–2010 (2).

(2)

Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusena aeglustus majandustegevus oluliselt ning SKP reaalkasv vähenes 2008. aastal ligikaudu 1 %-ni võrreldes 2007. aasta 5,2 %-ga. Vastavalt komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosile oodatakse 2009. aastal majandustegevuse kahanemist 0,9 % võrra: maailmakaubanduse prognoositud langus ja finantskriis mõjutavad tõsiselt Luksemburgi majandust, mida iseloomustab suur avatus ning sõltuvus finantssektori toimimisest; ainsana loodetakse majanduskasvule tuge valitsuse eelarvelistest kulutustest ja mõningal määral ka eratarbimisest. Majanduslanguse ajal on peamised majanduspoliitilised ülesanded seotud finantssektoriga, millel on tugev rahvusvaheline iseloom, ja sisenõudluse soodustamisega. Majanduslangus mõjutab tugevalt riigi rahandust, kuna 2008. aastaks prognoositud suurest ülejäägist saab 2009. aastal eeldatavalt puudujääk, mis suureneb veelgi 2010. aastal. Sellise valitsemissektori eelarve tasakaalu halvenemise juures on juba arvesse võetud ka mõju, mida avaldavad möödunud kuudel võetud toetusmeetmed, mis hõlmavad peamiselt olulisi maksukärpeid, eelkõige üksikisiku tulumaksu alandamist, ning riiklike investeerimisprojektide rakendamise olulist kiirendamist. Võttes arvesse eelarve soodsat algseisundit ja väga madalat riigivõla taset, on nimetatud meetmed asjakohased ja tervitatavad.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis, mida on lisandiga muudetud, prognoositakse, et pärast SKP reaalkasvu vähenemist 2008. aastal 1 %-ni võrreldes 2007. aasta 5,2 %-ga väheneb see 2009. veel 0,9 % võrra, ent hakkab seejärel taastuma ja suureneb 2010. aastal 1,4 % võrra. Praegu kättesaadava teabe põhjal (3) tundub, et stsenaarium tugineb usutavatele kasvuprognoosidele aastateks 2008–2010. See vastab täielikult komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosile. Programmis sisalduv inflatsiooni ja palkade arengu prognoos tundub samuti realistlik.

(4)

Valitsemissektori eelarve ülejääk moodustab 2008. aastal programmi lisandi kohaselt hinnanguliselt 2 % SKPst, võrreldes stabiilsusprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis eesmärgiks seatud 0,8 %-ga SKPst. Kõnealune oodatust tunduvalt parem tulemus on suures osas seotud üldise mõjuga, mida avaldas 2007. aasta valitsemissektori eelarve ülejäägi korrigeerimine esialgselt prognoositud 1 %-lt SKPst 3,2 %-le SKPst, peamiselt oli korrigeerimise põhjuseks tulude oodatust suurem laekumine.

Kõnealust üllatavalt head lähtepositsiooni halvendas 2008. aastal osaliselt kulude ettenägematu suurenemine eelkõige valitsemissektori tarbimise, investeeringute ja sotsiaaltoetuste valdkonnas. Valitsemissektori tarbimiskulude oodatust kiiremat kasvu võib osaliselt seletada uute töötajate värbamisega seoses Luksemburgi Ülikooli ja teiste riiklike teadusuuringute keskuste tegevuse laiendamisega.

(5)

Programmis prognoositakse 2009. aastaks valitsemissektori eelarve tasakaalu halvenemist. Kui 2008. aastal oli valitsemissektori eelarve ülejääk 2 % SKPst, siis 2009. aastaks prognoositakse puudujääki, mille suurus on eeldatavalt 0,6 % SKPst. Üheks põhjuseks võib lugeda majanduslanguse ja sellega seotud automaatsete stabilisaatorite normaalse toimimise, eelkõige finantssektorist laekuvate maksutulude osas. Samuti tuleneb 2009. aasta puudujääk 2009. aasta eelarves ette nähtud vabalt valitud meetmetest, sealhulgas meetmetest, mis otsustati rakendada majanduslangusega toimetuleku eesmärgil ja kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning mis moodustavad 1,75 % SKPst. 2009. aasta eelarves nähakse ette olulised maksukärped; eelkõige alandatakse üksikisiku tulumaksu — kõnealune kärbe moodustab esialgsel hinnangul ligikaudu 1,25 % SKPst. Samal ajal kavandatakse ellu viia mõned riiklikud investeerimisprojektid, mis olid esialgselt kavandatud 2010. aastasse. 2009. aastaks prognoositakse tulude vähenemist umbes 0,5 protsendipunkti võrra SKPst. See hõlmab ühelt poolt otseste maksude laekumise vähenemist maksukärbete ja majanduskriisi mõju tõttu 1 protsendipunkti võrra SKPst ning teiselt poolt nii sotsiaalkindlustusmaksete kui ka omanditulu laekumise suurenemist ligikaudu 0,25 protsendipunkti võrra SKPst, ning seda tänu kuni 2008. aasta lõpuni kestnud tööhõive kasvu kestvale mõjule ja finantssektori toetuseks antud laenude intressitulule. Samal ajal oodatakse 2009. aastal valitsemissektori kulude suurenemist 2,25 protsendipunkti võrra SKPst, mis tuleneb peamiselt valitsemissektori tarbimiskulude ja riiklike investeeringute, aga ka sotsiaaltoetustele tehtavate kulutuste märkimisväärsest suurenemisest, kusjuures viimased suurenevad osaliselt seetõttu, et lastega seotud maksusoodustus asendati maksukrediidiga, ning et 2009. aastaks prognoositakse töötuse suurenemist.

(6)

Programmis prognoositakse 2009. aasta valitsemissektori eelarve üldiseks puudujäägiks 0,6 % SKPst ning nähakse ette selle edasine suurenemine 2010. aastal 1,5 %-ni SKPst, kusjuures esmane puudujääk kasvab 0,3 %-st 1,2 %-ni. Luksemburgi eelarve keskpika perioodi eelarve-eesmärk on hoida struktuurne puudujääk (tsükliliselt kohandatud ning ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) tasemel 0,75 % SKPst. Kõnealust keskpika perioodi eesmärki kavatsetakse programmis sisalduvast makromajanduslikust stsenaariumist ja eelarveprognoosidest lähtudes järgida kogu programmiperioodi jooksul. Struktuurne eelarveseisund, mis arvutati uuesti programmis sisalduvale teabele tuginedes ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, püsib prognooside kohaselt positiivne, kahanedes 0,6 % ülejäägist 2009. aastal 0,4 % ülejäägini SKPst 2010. aastal. Riigi koguvõlg, mis võrreldes 2007. aasta 7 %-ga kahekordistus 2008. aastal süstemaatiliselt asjaomaste välismaiste pankade Luksemburgi tütarettevõtetele toetuslaenude andmise tõttu 14,4 %-ni SKPst, suureneb 2009. aastal prognooside kohaselt 15 %-ni ja 2010. aastal 17 %-ni SKPst. Hoolimata kahekordistumisest 2008. aastal on Luksemburgi riigivõlg euroala madalaim.

(7)

Programmis esitatud eelarveprognoosidega seotud riskid tunduvad üldiselt tasakaalustatud. Ühelt poolt võib olukord muutuda makromajandusliku stsenaariumiga ettenähtust halvemaks. Eelkõige võib prognoositust vähem stabiilseks osutuda eratarbimine. Lisaks sellele võib majanduskriis avaldada praegu oodatavast veelgi suuremat mõju maksutuludele, eelkõige finantssektorist laekuvatele maksutuludele. Teiselt poolt võivad 2008. aasta tulemused osutuda programmis prognoositust paremaks (nii oli see ka 2007. aastal), kuna Luksemburgi eelarveprognoosid on tavapäraselt ettevaatlikud.

(8)

Luksemburgi peamine probleem riigi rahanduse valdkonnas on selle pikaajaline jätkusuutlikkus, pidades silmas elanikkonna vananemisega seotud riiklike kulutuste väga suurt prognoositavat kasvu ja asjaolu, et probleemi leevendamiseks ei ole seni meetmeid võetud. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju Luksemburgi eelarvele on ELis üks suuremaid ning seda mõjutab eelkõige pensionikulude väga suur prognoositav kasv. Elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele aitavad vähendada programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisund, mis on parem kui eelmise programmi lähteseisund, väike võla suhe, sotsiaalkindlustusse kogunenud märkimisväärsed vahendid ja esmane struktuurne eelarveülejääk. Samas ei ole see piisav, et katta vananemisega seotud oluliselt kasvavaid kulusid. Riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud keskmist riski aitaks vähendada suure esmase eelarveülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul ja, nagu ametiasutused on tunnistanud, meetmete rakendamine elanikkonna vananemisega seotud kulude kiire kasvu piiramiseks, kaasa arvatud pensioniea tõstmine. Möödunud kuudel finantssektori toetuseks rakendatud meetmetest tulenevad riskid jätkusuutlikkusele ei näi hoolimata meetmete rakendamisega seotud märkimisväärsest riigivõla suurenemisest praegu tõsised, ehkki võimalikud kohustused võivad finantssektori väga suure osatähtsuse tõttu olla võrdlemisi suured. Suur osa (või koguni kõik) kõnealuste toetusmeetmetega seotud kulutused võidakse tulevikus korvata.

(9)

Riigi rahanduse struktuur tundub Luksemburgis võrdlemisi soodne: valitsemissektori kulud ja ka maksukoormus on üsna madalad ning tulude ja kulude süsteemid võrreldes teiste liikmesriikidega üsna tõhusad. Eelkõige tuleb märkida, et valitsemissektori tarbimiskulud ja palgatulult nõutavad maksud on Luksemburgis võrdlemisi madalad, riiklike investeeringute tase seevastu aga üks ELi kõrgemaid.

(10)

Luksemburgi valitsus otsustas 2008. aasta septembris ja oktoobris anda finantssektori stabiilsuse tagamise eesmärgil kahe suure välismaise panga kohalikele tütarettevõtetele konverteeritavat laenu kokku 2,776 miljardi EUR ulatuses (7,6 % SKPst). Parema juurdepääsu tagamiseks rahalistele vahenditele otsustati ka, et ühe kõnealuse panga uued kohustused institutsiooniliste investorite ees tagatakse riiklikul tasandil kuni kolmeks aastaks. Lisaks sellele suurendati hoiustajate usalduse taastamiseks hoiuste tagamise määra 20 000 EURilt 100 000 EURini hoiuse kohta. Tasub märkida, et riigi käsutuses on suur hulk rahalisi vahendeid, mis on kogunenud tänu viimaste aastakümnete eelarve korduvale ülejäägile ja mida suurendasid veelgi 2008. aasta lõpus kahe välismaise panga tütarettevõtetele antud laenud. Kõnealused vahendid moodustasid 2008. aastal ligikaudu 32 % SKPst ning neist umbes üks kolmandik oli keskvalitsuse ja kaks kolmandikku sotsiaalkindlustussüsteemi käsutuses. Seega on riigi finantsseisund üldjoontes positiivne.

(11)

Mõned maksutoetuste meetmed olid ette nähtud juba ka 2009. aasta eelarves, mille projekt koostati enne finantskriisi teravnemist. Peamiselt hõlmasid need tulumaksu kärpeid, mille ulatust hinnatakse programmis ligikaudu 1,2 %-le SKPst. Eelarves nähti ette ka ettevõtte tulumaksu alandamine, mis mõjutab riigi tulusid alates 2010. aastast. Lisaks võttis Luksemburg kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel detsembris heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga vastu veel teised toetusmeetmed, mille hulgast väärivad esiletõstmist riiklike investeeringute kiirendamine ning energiatõhusate kestvuskaupade ostmise ja energiasäästmise investeeringute toetamine. Valitsus hüvitab ka 2009. aasta lõpuni tööandja osa töötushüvitisest, mida makstakse kriisi tõttu osalise tööajaga töötavatele isikutele. Kokku moodustavad kõnealuste stimuleerivate meetmete kulud ligikaudu 1,75 % SKPst. Tänu 2008. aasta märkimisväärsele eelarveülejäägile ja riigivõla väga madalale tasemele on Luksemburgil eriti suur eelarvepoliitiline mänguruum. 2009. ja 2010. aastaks kavandatud stimuleerivad fiskaalmeetmed näivad praeguse majanduslangusega toimetulekuks asjakohased, ehkki suur osa kõnealustest meetmetest ei ole ajutised; näiteks võib tuua tulumaksu kärped, mis olid esialgselt kavandatud tulumaksu astmete mitteindekseerimise kompenseerimiseks alates 2001. aastast. Luksemburg võttis mitmesuguseid meetmeid ja kavatseb neid võtta ka eelolevatel aastatel majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks ning energeetika- ja kliimamuutuste paketi rakendamiseks. Kõnealused meetmed on seotud keskpika reformikavaga, mille kohta komisjon tegi majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames ettepaneku 28. jaanuaril 2009.

(12)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne eelarveseisund püsib prognooside kohaselt positiivne, ent ülejääk võrreldes 2008. aasta 1,5 %-ga väheneb, ulatudes 2009. aastal vaid 0,6 %-ni ja 2010. aastal 0,4 %-ni SKPst. Üldine eelarvepoliitika näib 2009. aastal olevat ekspansiivne, peegeldades Luksemburgi valitsuse reaktsiooni majanduslangusele; 2010. aastal näib see veidi vähem ekspansiivne, kuigi struktuurse tasakaalu muutused on stimuleerivatest meetmetest mõnevõrra väiksemad. Eeldatakse, et keskpika perioodi eesmärki suudetakse järgida kogu programmiperioodi jooksul.

(13)

Programmis on stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõudeid silmas pidades puudujääke kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas (4). Lisaks sellele ei ole programmi lisandis, millega osaliselt asendati algne makromajanduslik ja eelarvet käsitlev stsenaarium, esitatud prognoosi 2011. aastaks (5).

i)

rakendama eelarvekavad, kaasa arvatud stimuleerivad meetmed, mis on kavandatud kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ja stabiilsuse ja kasvu pakti raames;

ii)

parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust struktuurireformi meetmete rakendamise abil eelkõige pensionide valdkonnas.

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/19

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5427 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/20

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/22

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/24

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/25

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/27

—

Csongrádi maakond: Makó, Királyhegyes, Apátfalva, Kövegy, Pitvaros, Magyarcsanád, Csanádpalota, Csanádalberti, Ambrózfalva, Nagyér, Földeák, Maroslele, Klárafalva, Ferencszállás, Kiszombor, Nagylak;

—

Békési maakond: Tótkomlós, Békéssámson.

24.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/32