20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/1

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Saksamaa ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2012.

(2)

Kuna Saksamaa majandus on olulisel määral suunatud ekspordile ja tugevalt spetsialiseerunud kapitalikaupade tootmisele, on ülemaailmne majanduslangus Saksamaa majandust rängalt mõjutanud. Ekspordi väiksema kasvu tõttu aeglustus SKP reaalkasv järsult 2008. aastal. Paljud finantsasutused, sealhulgas liidumaade pangad (Landesbanken), on finantskriisi tõttu saanud suuri kahjumeid. Finantskriisi otsene mõju majandusele oli siiski piiratud tänu ettevõtete kindlale finantsseisundile, hindade tugevale konkurentsivõimele ja asjaolule, et hinnad Saksamaa eluasemeturul ei ole muutunud. Lühiajalises plaanis tuleb taastada usaldus finantssektoris, tagada äriühingutele juurdepääs rahastamisele ning soodustada kohandumist tööturul, et piirata kasvavat töötust ja tugevdada sisenõudlust. Tänu edukale eelarve konsolideerimisele oli valitsemissektori eelarve 2007. ja 2008. aastal peaaegu tasakaalus. Selle taustal kiitis Saksamaa 2008. aasta augustis ja 2009. aasta jaanuaris heaks kaks stimuleerivate fiskaalmeetmete paketti, mille eesmärk on toetada eratarbimist, edendada era- ja riiklikke investeeringuid, tagada juurdepääs rahastamisele, vältida töötajate koondamist ja parandada koolitusvõimalusi, ning mis hõlmavad autotööstuse toetuseks suunatud meetmeid. Tulude alalaekumine ning kõnealustest meetmetest ja automaatsetest stabilisaatoritest tulenev kulude suurenemine põhjustab valitsemissektori eelarve puudujäägi. Lisaks tekitavad täiendavat riski eelarvele pankade suuremahuliste päästeplaanidega seotud tingimuslikud kohustised. Tõhus eelarveraamistik aitab pärast kriisi vaibumist toetada eelarve konsolideerimist.

(3)

Stabiilsusprogrammi jaanuari lisandi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 1,25 %-lt 2008. aastal – 2,25 %-le 2009. aastal ning suureneb uuesti 1,25 %-le alates 2010. aastast. Praegu kättesaadava teabe põhjal (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel kuni 2009. aastani ja mõnevõrra liiga soodsatel prognoosidel alates 2010. aastast. Eelkõige võib 2010. aastal oodatust aeglasemalt taastuda eratarbimine, kui tööhõive peaks majanduskriisi tõttu prognoositust järsemalt vähenema. Makromajanduslikes prognoosides võetakse arvesse heakskiidetud stimuleerivaid meetmeid, kuid ei määratleta nende eeldatavat majanduslikku mõju. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal hinnanguliselt 0,1 % SKPst võrreldes 2007. aasta detsembri ajakohastatud programmis seatud eesmärgiga 0,5 % SKPst. Kõnealune oodatust parem tulemus tulenes tulude ettenägematust suurenemisest, mis saavutati vaatamata ettevõtte tulumaksu reformile ja sotsiaalmaksete määra vähendamisele. Suurem otsene maksutulu kajastab tugevamat palga- ja tööhõivekasvu ning maksuvaba määra korrigeerimata jätmisest tulenevat mõju. Osa lisatulu arvelt rahastati sotsiaalmaksete määra vähendamist ja tehti täiendavaid kulutusi. Oodatust suuremad kulud 0,75 % võrra SKPst olid peamiselt tingitud pankade päästeoperatsioonidega seotud ühekordsetest meetmetest ja pensionide indekseerimisvalemi muutmisest tulenenud suurematest kulutustest pensionihüvitistele.

(5)

Eesmärk on saavutada 2009. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk 3 % SKPst. See on kooskõlas komisjoni talituste vaheprognoosiga. Puudujäägi suurenemine kajastab maksutulude vähenemist ja automaatsetest stabilisaatoritest (ligikaudu 1,5 % SKPst) ning kriisi leevendamiseks võetud stimuleerivatest meetmetest (ligikaudu 1,5 % SKPst) tingitud kulude suurenemist. Prognoositakse, et kulude suhe SKPsse suureneb 2,15 protsendipunkti võrra, samas kui tulude suhe SKPsse väheneb 0,5 protsendipunkti võrra. Struktuurne puudujääk (arvutatud komisjoni talituste poolt programmi raames esitatud teabe alusel) peaks suurenema ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra.

(6)

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on säilitada valitsemissektori struktuurselt (tsükliliselt kohandatud, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaaegu tasakaalus eelarve. Programmi kohaselt tähendab see struktuurest puudujääki 0–0,5 % SKPst. Eeldatakse, et keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei saavutata programmiperioodi jooksul. Eelarve konsolideerimist jätkatakse pärast 2010. aastat, mil puudujääk (4 % SKPst) ületab asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse, kusjuures 2011. aastal peaks puudujääk vähenema 3 %-le SKPst ja 2012. aastal 2,5 %-le SKPst. Stabiilsusprogrammi jaanuari lisandi prognoosid põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta ja et alates 2010. aastast kavandatud eelarve konsolideerimine on peamiselt kulupõhine. Prognoositakse, et tulude suhe SKPsse väheneb aastatel 2008–2010 1,5 protsendipunkti võrra 42,5 %-ni, jääb sellele tasemele 2011. aastal ja suureneb 0,5 protsendipunkti võrra 2012. aastal. Kulude suhe SKPsse suureneb aastatel 2008–2010 2,5 protsendipunkti võrra ja väheneb seejärel 1 protsendipunkti võrra.

Tulude ja kulude muutused 2010. aastal on peamiselt tingitud kriisi leevendamiseks võetud stimuleerivatest fiskaalmeetmetest. Alates 2010. aastast kavandatud eelarve tugevdamise aluseks olevaid meetmeid ei ole kindlaks määratud. Eelarve konsolideerimist võivad toetada teatavate stimuleerivate meetmete ja võla tagasimaksete lõppemine. Suurenev puudujääk, aeglasem SKP nominaalkasv ja peamiselt pankade päästeplaane kajastav võla muutuse ja eelarvepuudujäägi vahe 2008. aastal suurendab programmiperioodi jooksul kulude suhet SKPsse 7 protsendipunkti võrra 72,5 %-ni SKPst.

(7)

On oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust halvemaks, eelkõige alates 2010. aastast. Esiteks sõltub makromajanduslike prognooside paikapidavus finantskriisi kestvusest, tugevusest ja mõjust. Kõnealused prognoosid näivad natuke liiga soodsad eelkõige 2010. aastaks ja järgmisteks aastateks, mil prognoositakse SKP reaalkasvu kiiret taastumist potentsiaalse kasvu määrani. Teiseks ohustab prognooside paikapidavust asjaolu, et valitsemissektori kõigil tasanditel ei pruugita järgida kuludistsipliini. Kolmandaks on märkimisväärne risk seotud asjaoluga, et puudub teave nende meetmete kohta, millega toetatakse eelarve kavandatud tugevdamist pärast 2010. aastat, võttes eelkõige arvesse enamiku stimuleerivate fiskaalmeetmete püsivat olemust. Pidades silmas eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamisega seotud negatiivseid riske, võib ka võla suhe kujuneda kavandatust halvemaks. Täiendavad riskid riigi rahandusele on seotud finantskriisi otseste mõjudega, eelkõige võimalike täiendavate kapitalisüstidega ning pankade ülevõtmistega (mõjutavad võlga, kuigi teatavat mõju eelarvepuudujäägile ei saa välistada) või pangagarantiidega (mõjutavad puudujääki ja võlga ainult juhul, kui garantii kuulub täitmisele).

(8)

Elanikkonna vananemisega seotud pikaajaline mõju eelarvele on ligikaudu ELi keskmine, kusjuures pensionikulude kasv on tänu juba läbiviidud pensionireformidele aeglasem kui paljudes teistes liikmesriikides. Kuigi lisandi kohaselt aitas 2008. aasta eelarve seisund osaliselt tasakaalustada elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele, võib olukord eelarve prognooside täitumise korral muutuda vastupidiseks. Lisaks on praegune koguvõla suhe SKPsse asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest suurem. Suure esmase ülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul aitab vähendada keskmisi riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Kõnealustel riskidel, mis tulenevad Saksamaal kohaldatavatest finantssektori stabiliseerimise kavadest (nt rekapitaliseerimine, garantiid), võib olla negatiivne mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele peamiselt nende mõju tõttu valitsemissektori võlale, kuigi riik võib mõned toetusega seotud kulud tulevikus tagasi saada.

(9)

Hoolimata riigi rahanduse ja eelarve-eeskirjade üldisest kindlast kvaliteedist, võib Saksamaa eelarve institutsioonilist raamistikku veelgi parandada. Nõukogu tervitab edusamme, mida tehakse uue eelarve-eeskirja kehtestamisel, millega nähakse ette, et tavaoludes ei tohiks föderaalvalitsuse eelarve struktuurne puudujääk ületada 0,35 % SKPst ja liidumaade eelarve peaks olema struktuurselt tasakaalus. Kõnealune eeskiri kantakse Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusesse praeguse parlamendi ametiaja jooksul ning seda kohaldatakse alates aastast 2011, üleminekuperioodidega föderaalvalitsusele 2015. aastani ja liidumaadele 2019. aastani. Lisaks kavatseb valitsus läbi vaadata föderaaleelarve ja -raamatupidamisarvestuse süsteemi ning rohkem keskenduda tulude ja kulude tulemuspõhisele hindamisele.

(10)

Finantssektori stabiliseerimiseks lõid Saksamaa ametiasutused finantsturu stabiliseerimise fondi, mis tegutseb kuni 2009. aasta lõpuni ja mille ülesanne on pakkuda kapitali (80 miljardit EUR, ligikaudu 3 % SKPst) ja anda laenugarantiisid (400 miljardit EUR, ligikaudu 16 % SKPst). Juba 2007. ja 2008. aastal tegeles Saksamaa valitsus föderaalsel ja piirkondlikul tasandil pankade suuremahuliste päästeplaanidega, pakkudes kapitali ja garantiisid. Lisaks andis Saksamaa valitsus 2008. aastal piiramatu garantii kõigile kommertspankade hoiustele. Arutlusel on täiendavad meetmed, millega kavatsetakse pankade bilansist kõrvaldada probleemsed varad. Kõnealustest päästemeetmetest tulenevad tingimuslikud kohustised põhjustavad täiendavaid riske eelarvele.

(11)

Kooskõlas detsembris Euroopa Ülemkogu heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga kiitis Saksamaa heaks stimuleerivad fiskaalmeetmed 2009. ja 2010. aastaks (ligikaudu 3,5 % SKPst kahe aasta jooksul), mis näib olevat asjakohane vastus majandussurutisele. Kõnealuste meetmetega keskendutakse sissetulekutoetusele ning era- ja riiklikele investeeringutele, välditakse koondamisi, parandatakse koolitusvõimalusi ning toetatakse rahastamisraskustes ettevõtteid ja autotööstust. Meetmed on üldiselt kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning sihipärased ja õigeaegsed, kuigi nende mõju võib olla pisut hilisem. Kuigi mõned meetmed on ajutised, on suurem osa neist püsivad. Seega ei ole tagatud, et vastuseks kriisile võetud meetmeid on võimalik täielikult tagasi pöörata. Võla tagasimaksmiseks kavandatud kava ja uus eelarve-eeskiri aitavad kaasa eelarve tugevdamisele pärast kriisi taandumist. Majandust elavdatakse struktuursete meetmetega, nagu uuenduste toetamine erasektoris, paremad tööhõiveteenused ja parem lairibajuurdepääs kavandatud lairibaühenduse strateegia raames. Kõnealused meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigipõhiste soovitustega, mille komisjon esitas 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames. Riigihankemenetlustes tehtud ajutiste muudatuste eesmärk on kiirendada investeeringuid infrastruktuuri.

(12)

Vastuseks majandussurutisele on üldine eelarvepoliitiline hoiak 2009. ja 2010. aastal ekspansiivne. Prognoositakse, et 2010. aastal ületab puudujääk kontrollväärtust. 2011. aastaks kavandatakse programmis märkimisväärset struktuurset paranemist (1 protsendipunkti võrra) ja 2012. aastaks täiendavat paranemist, kuigi väiksemal määral. Kuigi puudujäägi vähendamise tempo on üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, ei suudeta programmiperioodi jooksul saavutada piisavat kindlusvaru, et ei ületataks puudujäägiläve 3 % SKPst, ning eelarve kavandatud tugevdamiskava on seotud märkimisväärsete riskidega. Võlasuhe suureneb kogu programmiperioodi jooksul, mis on tingitud ekspansiivsest eelarvepoliitilisest hoiakust 2009. ja 2010. aastal ning pankade päästeplaanidega seotud rahalistest tehingutest.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike ja vabatahtlike andmete puhul teatavaid puudujääke (3).

i)

rakendama plaanikohaselt 2009. ja 2010. aasta eelarvepoliitikat (sealhulgas stimuleerivaid meetmeid) kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames ning alustama hiljemalt 2011. aastast alates stimuleerivate fiskaalmeetmete tühistamist, et toetada eelarve konsolideerimist olulisel määral keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks;

ii)

tugevdama selleks eelarve institutsioonilist raamistikku, rakendades uut eelarve-eeskirja vastavalt kavandatule, et toetada eelarve vajalikku konsolideerimist pärast 2010. aastat;

iii)

pöörama suuremat tähelepanu riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust tugevdavatele meetmetele ja tagama, et 2008. aastal pensionide indekseerimisvalemis tehtud muudatused kaotatakse vastavalt kavandatule.

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/6

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2008–2011.

(2)

Pärast mõõdukat suurenemist 2008. aasta esimeses pooles vähenes SKP pisut kolmandas kvartalis ja tõenäoliselt veidi enam neljandas kvartalis. Hoolimata Ungari topeltpuudujäägi, st jooksevkonto puudujäägi ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi üheaegse esinemise vähenemisest viimastel aastatel, on riik endiselt haavatav valitsemissektori võla ja välisvõla kõrge taseme tõttu. Seepärast mõjus finantskriis Ungarile eriti raskelt ning põhjustas vahetuskursi järsu languse ja häireid paljudes finantsturgude segmentides. Seega on riigi majanduspoliitika esmane ülesanne investorite usalduse taastamine ning finantsturgude toimimise parandamine. Selleks võttis riigipank kasutusele uued vahendid ning võeti vastu uus majandusprogramm, mis sisaldab täiendavaid eelarvekohandusi, rangemaid eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärke ning pankade päästemeetmete paketti ja finantssektori paremat reguleerimist. Kõnealuste meetmete toetuseks sai Ungari ELilt, IMF-lt ja Maailmapangalt ulatuslikku rahvusvahelist finantsabi (20 miljardit EUR) (2), et jätkata eelarve konsolideerimist, eelarvehalduse reformi, finantssektori reguleerimist ja järelevalvet ning struktuurireforme (3). Laenuga seotud majandusprogramm kajastub nii 2009. aasta eelarves kui ka ajakohastatud lähenemisprogrammis. Ungari riigipank karmistas rahapoliitikat, tõstes 2008. aasta oktoobris baasmäära 8,5 %-lt 11,5 %-le enne määrade alandamist 2008. aasta viimasel kahel kuul (kolmes etapis 10 %-le 2008. aasta detsembris). Ungari forinti reaalne nominaalne vahetuskurss langes 2008. aastal 2,6 %.

(3)

Programmis on esitatud makromajanduslike ja eelarveprognooside kohta kaks eri stsenaariumi: alusstsenaarium ja alternatiivne stsenaarium. Eelarveprognooside hindamisel käsitatakse võrdlusstsenaariumina alusstsenaariumi, kuna see sisaldab üksikasjalikke arvutusi eelarveliste ja makromajanduslike koondnäitajate jaotuse kohta. Alusstsenaariumis prognoositakse, et pärast aeglast kasvu (ligikaudu 1 %) kahel viimasel aastal aeglustub SKP reaalkasv 2009. aastal 0,9 % võrra ning kiireneb taas 1,6 %-ni 2010. aastal ning 2,5 %-ni 2011. aastal. Olemasoleva teabe põhjal hinnates (4) näib, et alusstsenaarium põhineb silmapaistavalt optimistlikel majanduskasvu prognoosidel kogu programmiperioodi jooksul osaliselt seetõttu, et kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine on tõenäoliselt suurem programmi stsenaariumis prognoositust. Eeldades väliskaubanduse halvenemist ning investeeringute vähenemist mõnevõrra suuremas mahus, aeglustub komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt SKP kasv 2009. aastal 1,6 % ning kiireneb seejärel 2010. aastal 1 %-le. Kuid viimaste andmete kohaselt, arvestades sealhulgas tööstustootmise järsku vähenemist detsembris ja ettevõtete ja majapidamiste laenamise pidurdumist 2008. aasta lõpus, on eelarve tulemus tõenäoliselt palju halvem (ligikaudu – 3,75 % 2009. aastal). Samuti näib, et programmi 2009. aasta inflatsiooniprognoos (4,5 %) on liiga optimistlik. Lisaks näib mõnevõrra optimistlik prognoos, mille kohaselt eksport suureneb ja sellega seoses paraneb erasektori puhas finantseerimissuutlikkus programmiperioodi jooksul.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk moodustab komisjoni talituste 2009. aasta vaheprognoosi kohaselt 2008. aastal hinnanguliselt 3,3 % SKPst, võrreldes eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis eesmärgiks seatud 4 %-ga. Eelarvepuudujäägi vähenemise põhjus nõrga majanduskasvu tingimustes on peamiselt 2007. aasta (kui puudujääk ulatus 5 %-ni SKPst) soodne üldmõju nii tuludele kui ka kuludele.

(5)

Ajakohastatud lähenemisprogrammis on 2009. aasta eesmärgiks kehtestatud eelarvepuudujäägi vähendamine 2,6 %-ni SKPst, mis on võrreldav eelmises ajakohastatud programmis kehtestatud eesmärgiga (3,2 % SKPst) ja komisjoni talituste vaheprognoosiga (2,8 % SKPst). Eesmärki karmistati ühe osana valitsuse võetud meetmetest finantskriisi lahendamiseks oluliselt halvenenud makromajandusliku stsenaariumi tingimustes. Arvestades finantskriisi ning suurt eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võlga, ei võtnud valitsus vastu stimuleerivaid fiskaalmeetmeid. Arvestades oodatust järsemat majanduslangust, mille tulemusena vähenevad tulud ligikaudu 1 % SKPst, võttis valitsus 15. veebruaril vastu täiendava parandusmeetmete paketi (0,7 % SKPst) ning korrigeeris uue majandusprogrammi esimese läbivaatamise raames 2009. aasta eelarvepuudujäägi eesmärki (2,7–2,9 % SKPst). Ajakohastatud programmis esitatud teabe alusel tehtud komisjoni talituste arvutused näitavad, et struktuurne tasakaal peaks paranema 1,75 protsendipunkti võrra SKPst, mis osutab väga piiravale eelarvepoliitikale.

(6)

Keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk ajakohastatud programmis on vähendada nominaalset puudujääki 3,4 %-lt SKPst 2008. aastal 2,6 %-le SKPst 2009. aastal, millele peaks järgnema väike langus 2,5 %-le 2010. aastal ning 2,2 %-le SKPst 2011. aastal. Kuna prognooside kohaselt intressikulud suurenevad 0,5 protsendipunkti võrra SKPst 2009. aastal, on näha, et esmane tasakaal paraneb kõnealusel aastal rohkem (üle 1 protsendipunkti) ning sealt edasi paraneb see 0,3 % SKPst 2011. aastani, et saavutada ülejääk 2,2 % SKPst. Eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärki (struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst, st tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) ei ole programmiperioodi vältel plaanis saavutada. Eelarve üldine konsolideerimine (1,2 protsendipunkti SKPst) on kavas jaotada võrdselt tulude ja kulude poolele. Programmis ei ole esitatud puudujäägi kavandatud vähendamiseks vajalikke üksikasjalikke meetmeid 2009. aastale järgneva perioodi kohta. Ajakohastatud programmi prognoosi kohaselt on võla suhe SKPsse 2008. aastal järsult suurenenud, ulatudes veidi üle 71 %, mis on põhiliselt seotud sellega, et ELi ja IMFi rahalise abi esimest osamakset kasutati peamiselt reservide loomiseks. 2009. aastal prognoositakse võla suhte suurenemist 72,5 %-ni, kuid programmi viimastel aastatel on ette näha, et võla suhe hakkab üha kiiremini vähenema (kuni 69 %-ni), mida toetab ka majanduskasvu järkjärguline taastumine.

(7)

Eelarvetulemusi mõjutavad ka teatavad riskid, eelkõige programmi viimastel aastatel. Makromajanduslikus stsenaariumis osutatud eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud riskid on kogu programmiperioodi vältel suured. Sügavam ja pikaajalisem majanduslangus tähendab tulude üldist vähenemist ja kulude mõõdukat suurenemist. Kulude poolel on viimasel ajal olnud siiski mitmeid positiivseid muutusi. Alates 2006. aastast on eelarvekontroll märkimisväärselt paranenud ning ilmneb, et sätestatud reformietapid on viimase aja eelarvekõrvalekaldeid mõnes olulises valdkonnas (nt hinnatoetused) struktuurselt piiranud.

Lisaks otsustas valitsus kärpida täiendavalt 2009. aasta kulusid 0,7 % SKPst, pidades silmas viimase aja majandusväljavaadete järsku halvenemist. Sellest hoolimata ei saa välistada ülekulude tekkimise riski, eelkõige pärast 2009. aastat. Avaliku halduse, tervise-, ja haridussüsteemi reformimise järelkontrolli meetmed ei pruugi toetada kulude kavandatud vähendamist ning näib, et täiendavad vajalikud eelarvemeetmed ei ole täielikult täpsustatud ja rakendatud. Teisest küljest peaks pensioni-, sotsiaaltoetuste ja majapidamistoetuste süsteemi kavandatud reformietappide rakendamine aitama kaasa kulude vähendamisele keskpikas perspektiivis. Kuigi eelarve haldusraamistikku tugevdati märkimisväärselt, ei saa eelarvedistsipliini nõrgenemist võrreldes kavandatuga täielikult vältida, nagu näitab ka varasem kogemus, ning samuti võib seda mõjutada asjaolu, et uus eelarveraamistik on veel läbiproovimata. Eelarve-eesmärkidega seotud riskid ohustavad samavõrra ka võla suhet, seetõttu ei kujune võla suhte muutused ilmselt pärast 2009. aastat nii soodsaks, kui programmis prognoositakse.

(8)

Viimasel ajal on astutud mitmeid samme pensionisüsteemi reformimiseks, mis peaks tulevikus pensionikulusid mõnevõrra vähendama, kuid see ei ole piisav. Programmis 2008. aastaks prognoositud eelarveseisund paranes võrreldes eelmises programmis prognoositud lähtepositsiooniga, kuid elanikkonna vananemise mõju eelarvele on endiselt suur. Koguvõla praegune tase on ikka kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Suurema esmase ülejäägi tagamine keskpika perioodi jooksul, mis on programmiga juba ette nähtud, ning valitsuse hiljuti väljakuulutatud edasised sammud pensionisüsteemi reformimiseks aitaksid vähendada ohtusid riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

(9)

Kuni 2006. aastani, kui eelarvepuudujääk ulatus 9,3 %-ni SKPst, oli Ungari eelarveraamistik väga vastuvõtlik kõrvalekalletele ning seda mõjutas korduvalt valimistsükkel. Alates 2006. aastast hakkas eelarve läbipaistvus ning selle planeerimine paranema ning 2008. aasta novembris võeti vastu eelarve halduse reformimise seadus, millega nähakse ette mitmeaastased arvudes väljendatud eeskirjad ning eelarvenõukogu loomine. Uus asutus hakkab tegema sõltumatuid makromajanduslikke- ja eelarveprognoose, eelarve mõjuhinnanguid ning hindama eelarveseisundit ja -ettepanekuid. Uus korraldus peaks aitama parandada riigi rahanduse läbipaistvust ja jätkusuutlikkust, kui seda otsustavalt rakendada. Mõned olulised probleemid on siiski lahendamata, näiteks on täpsustamata tõhusad jõustamismehhanismid ning hõlmamata piirkondlik sektor.

(10)

Lisaks eelarve-eesmärkide karmistamisele 2008. aasta oktoobris uue majandusprogrammi raames, et vähendada majanduse välisfinantseerimise vajadust, on Ungari ametiasutused astunud finantskriisi vastu ka mitmete finantssektori stabiilsust tagavate meetmete võtmisega. Hoiuste tagamise määr on suurenenud 6 miljonilt HUF 13 miljoni HUF. Samuti võtsid ametiasutused vastu pangandussektori toetussüsteemi, millega nähakse ette pankadevahelised garantiid ja rekapitaliseerimisfondi asutamine. Lisaks on riigipank võtnud mitmeid meetmeid, millega soovitakse suurendada turu likviidsust, mida toetab ka Euroopa Keskpangaga sõlmitud repoleping. Rahvusvahelise finantsabiga seotud majandusprogrammi kohaselt on oodata täiendavaid meetmeid finantsturgude reguleerimise ja järelevalve tugevdamiseks.

(11)

Majanduskriisiga toimetulekuks kiitsid Ungari ametiasutused majanduse stimuleerimiseks heaks meetmepaketi, mis ei mõjuta eelarvet ning hõlmab struktuurireforme. Pidades silmas vajadust vähendada oma välist ja sisemist tasakaalustamatust ning järgides detsembris Euroopa Ülemkogus heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kava, ei rakendanud Ungari ametiasutused stimuleerivaid fiskaalmeetmeid. Eesmärgiga säilitada kogunõudlus ja tööhõive 2009. ja 2010. aastal, hõlmavad vastuvõetud meetmed eelkõige ELi struktuurifondide kasutamise kiirendamist ja nende ümberjagamist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu parandamist rahalistele vahenditele. Struktuurireformid on Euroopa majanduse elavdamise kava oluline osa ning sobivad hästi poliitiliste meetmete võtmiseks Ungaris, pidades silmas stimuleerivate fiskaalmeetmete piiratud ulatust ning vajadust parandada välist konkurentsivõimet. Konkurentsivõime suurendamisele on pandud vähem rõhku. Lisaks võttis parlament detsembris vastu programmi tööhõive parandamiseks („Pathway to work”), mille eesmärk on motiveerida madala kvalifikatsiooniga töötajaid ja pikaaegseid töötuid ning parandada nende tööalast konkurentsivõimet, tehes seda osaliselt töötururahastu passiivsete vahendite ümbersuunamisega aktiivsesse tööturupoliitikasse. Programmiga nähakse ette riiklike ehitusprojektide osakaalu järsk suurendamine ja koolitusprogrammid ning algatused koostöö parandamiseks elanike sihtgrupi ja tööhõiveameti vahel. Lisaks jätkas valitsus tervishoiu- ja haridussüsteemi ning avaliku halduse järkjärgulist reformimist. Kõnealused meetmed on kooskõlas keskpika reformi ajakavaga ning riigispetsiifilise soovitusega, mille kohta tegi komisjon 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel. 16. veebruaril teatas valitsus täiendavatest struktuurireformidest, mis käsitlevad pensioni ja sotsiaaltoetuste valdkonda ning kohalikke omavalitsusi.

(12)

Arvestades makromajanduslikke riske peab eelarvepoliitika olema range. Pärast kahte aastat range poliitika rakendamist on eelarvepoliitiline hoiak range ka 2009. aastal, arvestades sügavat langust, ning see peaks muutuma üldiselt neutraalseks programmi viimastel aastatel. Ajakohastatud programmis kinnitatakse ametiasutuste uues majanduspoliitika programmis sätestatud keskpika perioodi kohandamiskava ning seega on see kooskõlas ELi keskmise tähtajaga finantsabiga seoses võetud kohustustega.

Kuna komisjoni talituste vaheprognoosi kohaselt on 2009. aastal puudujääk suurem (2,8 % SKPst) ning makromajanduslikud prognoosid on seotud riskidega, võib osutuda vajalikuks võtta täiendavaid eelarve konsolideerimise meetmeid. Valitsus võttis vastu uue parandusmeetmete paketi (0,7 % SKPst), suurendades samal ajal veidi 2009. aasta eelarvepuudujäägi eesmärki. Hiljuti heakskiidetud eelarve haldusreform peaks parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust programmiga ettenähtud võla suhte vähendamise kaudu. Pidades silmas riskihinnangut, näib et programmis esitatud eelarvepoliitiline hoiak on üldiselt kooskõlas nõukogu soovitatud kohandamiskavaga ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, eeldusel et nii programmis kui ka hiljem väljakuulutatud meetmed rakendatakse täies ulatuses ning aasta jooksul tekkida võivad kõrvalekalded kõrvaldatakse tõhusalt. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevateks aastateks programmiga ettenähtud eelarvepuudujäägi vähendamine on piiratud ning seda ei toetata piisavalt meetmetega. Võttes arvesse eespool nimetatud võlaprognoosidega seotud riske, ei vähene võla suhe programmiperioodi jooksul kontrollväärtuse suunas piisavalt.

(13)

Arvestades stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõudeid, esineb programmis puudujääke kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas (5).

i)

pidades silmas riske, säilitama piisava varu, võtma vajalikke meetmeid, et langetada eelarvepuudujääk 2009. aastal alla kontrollväärtust 3 % SKPst, ning tagama seejärel eelarve piisav konsolideerimine keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumisel, hakates seeläbi vähendama võla suhet SKPsse kontrollväärtuse 60 % SKPst suunas;

ii)

tagama eelarvepoliitilist vastutust käsitleva seaduse täieliku rakendamise, jätkama kulude vähendamist avaliku halduse, tervishoiu- ja haridussüsteemi edasise väljakuulutatud reformimise kaudu ning tugevdama finantsturgude reguleerimist ja järelevalvet;

iii)

pidades silmas võlataset ja rahvastiku vananemisega seotud kulude kasvu, parandama veelgi riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning jätkama pensionisüsteemi reformimist pärast esimeste sammude astumist aastatel 2006–2008.

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/12

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Malta ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2011.

(2)

Kuigi seni on finantskriisi mõju Maltale olnud tagasihoidlik, eeldatakse et eelkõige välissektoris hakkab ülemaailmne majanduslangus majandustegevust negatiivselt mõjutama. Valitsemissektori eelarve puudujäägi märkimisväärne vähenemine aastatel 2004–2007 peatus ajutiselt 2008. aastal, kui see konkreetsete kulusid suurendavate otsuste tõttu suurenes hinnanguliselt 3,5 %-le SKPst. Eelarvestrateegiaks on jätkata eelarve konsolideerimist alates 2009. aastast. Üldstrateegia raames on võetud mõned meetmed vastuseks majanduslangusele, suurendades riiklikke investeeringuid (osaliselt rahastatud ELi vahenditest), soodustades ostujõudu ning andes otsetoetust tootmis- ja turismivaldkonnale ning VKEdele. Malta peamised väljakutsed on jätkata eelarve konsolideerimist, samal ajal majanduse aluseid mitmekesistades ning konkurentsivõime tugevdamisega ekspordisektorit toetades. Ka juhul kui Malta järgib strateegiat edendada mitte-hinnapõhist konkurentsivõimet, lihtsustades lisandväärtusega tegevuse soodustamist, jääb kulupõhine konkurentsivõime ekspordist sõltuva majanduskasvu võtmeelemendiks.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv väheneb 2,8 %-lt 2008. aastal 2,2 %-le 2009. aastal, enne taastumist keskmiselt 2,7 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu olemasoleva teabe hindamisel (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb liiga optimistlikel kasvuprognoosidel, kuna eeldatakse, et eksport taastub suhteliselt kiiresti. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat liiga optimistlik 2009. aastal, kuid usutav sellele järgnevatel aastatel. Üldise palgatõusu võimalus, mis ületab liigselt tootlikkuse suurenemist, võib põhjustada Malta konkurentsivõime arengu osutumise vähem soodsaks, kui on kavandatud ajakohastatud stabiilsusprogrammis.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2008. aastal 3,5 % SKPst, kusjuures eelmises programmis oli seatud eesmärgiks puudujääk 1,2 % SKPst (3). Erinevus kajastab eelkõige kavandatust suuremad kulutusi, mis tulenesid peamiselt: i) eelarves kajastamata ühekordsetest kuludest, mis on seotud ennetähtaegselt pensionile jäämise kavadega laevatehase töötajatele (1 % SKPst); ii) lisakuludest seoses energiatoetustega (0,8 % SKPst) ning iii) kavandatust suurematest palgakuludest täiendava töölevõtu ja kõrgemate palkade tõttu, eelkõige tervishoiusektoris (0,5 % SKPst).

(5)

Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal langema 1,5 %-le SKPst (ühekordne puudujääki vähendav tehing maamüügist, mis peaks prognooside kohaselt moodustama 0,3 % SKPst). Struktuurne puudujääk 2009. aastal väheneb. Majanduse toetuseks võetavate meetmete (hinnanguliselt 1,5 % SKPst) mõju eelarvele on suurem sellest, mis korvatakse eelarvepuudujääki vähendava mõjuga, mis tuleneb energiatoetuse ja muude toetuste vähendamisest, laevatehase töötajatele ennetähtaegselt pensionile jäämise kavadega seotud ühekordsete kulude vähendamisest ning aktsiisimaksude suurendamisest koos maksude suurema laekumisega (rahvusvahelistest ettevõtetest), mis ulatub 2,25 %-ni SKPst.

(6)

Ajakohastatud programmis kirjeldatud eelarvestrateegia keskpika perioodi eesmärk on järgida eelarve konsolideerimist kogu programmiperioodi jooksul ning üldeesmärgina saavutada keskpika perioodi eesmärk, milleks on eelarveseisundi struktuurne tasakaal (tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 2011. aastaks, üks aasta hiljem kui kavandatud 2007. aasta stabiilsusprogrammis. Eelarvepuudujääk peaks 2010. aastal vähenema 0,3 %ni SKPst, enne kui saavutatakse 1,2 %-line ülejääk SKPst 2011. aastal, kuigi programmiga ei ole ette nähtud meetmeid kõnealuse suundumuse saavutamiseks. Programmiperioodi jooksul ettenähtud eelarve konsolideerimine saavutatakse peamiselt kulude piiramisega, vähendades kulude suhet 3,2 % võrra SKPst, samal ajal eeldatakse, et tulud suurenevad 1,2 % võrra. Kulude piiramist toetatakse madalamate toetustega ja sotsiaalmaksetega (mõlemad programmiperioodi alguses 2009. aastal) ning valitsemissektori väiksemate tarbimiskuludega (programmiperioodi lõpus 2010–2011). Suurem osa tulude suurenemisest kogu programmiperioodi jooksul tuleneb otseste maksude suuremast laekumisest, mis programmi kohaselt on seotud nende rahvusvaheliste ettevõtjate suurema arvuga, kelle registrijärgne asukoht on Maltal. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2008. aastal on hinnanguliselt 62,8 % SKPst, peaks 2010. aastal vähenema 3 % võrra ja edasi 3,5 % 2011. aastal, mis on tingitud peamiselt esmase puudujäägi suurenemisest alates 2009. aastast.

(7)

Eelarvetulemused võivad programmiperioodi jooksul halveneda. Ohud on enamasti seotud optimistliku makromajandusliku stsenaariumiga, lähtumisega ebakindlast maksutulust (rahvusvahelistelt ettevõtetelt otseste maksude suurem laekumine on ebakindel) ning võimaliku kulude kõrvalekalde tekkimisega võrreldes programmiperioodi lõppu kavandatud avaliku sektori tarbimise vähenemisega. 2010. ja 2011. aastaks on täiendavaks riskiteguriks teabe puudumine eelarve konsolideerimist toetavate meetmete kohta, eelkõige seoses avaliku sektori palgafondi jätkuva piiramisega. Kuna puudujääk võib kujuneda prognoositust halvemaks, võib ka võla suhe osutuda programmis kavandatust suuremaks. Praegu kättesaadava teabe põhjal võiks Malta laevatehaste likvideerimine 2009. aasta jooksul suurendada võla taset.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele Maltal on tunduvalt väiksem kui ELi keskmine, kusjuures pikaajalises perspektiivis väheneb pensionikulude osatähtsus SKPs vastavalt 2005. aasta prognoosidele. 2006. aasta pensionireformiga, mille eesmärk on pensioniea tõstmine ning pensionide suurendamine, kaasnevad pikemas perspektiivis tõenäoliselt siiski suuremad kulud. Lisaks ületab valitsemissektori praegune koguvõlg asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse. Programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisundis, mis on halvem kui eelmise programmi lähtepositsioon, suurendab elanikkonna vananemise mõju eelarvele veelgi jätkusuutlikkuse mahajäämust. Eelarveseisundi parandamine aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud keskmisi ohtusid.

(9)

Kui kogukulud aastatel 2004–2007 olid eelarves ettenähtud kuludest madalamad, siis 2008. aasta kogemus on näidanud, et riiklike kulude suhtes tehakse siiski eelarve täitmise etapis vabalt valitud otsuseid ning eelarve kohta puudub keskpika perioodi jaoks selge eelarvepoliitika lähenemisviis. Programmiga ei ole ette nähtud sellekohaseid parandusi. Lisaks tundub, et hariduse ja tervise valdkonna kulude tulemuslikkus ja tõhusus on nõrk.

(10)

2008. aasta oktoobris teatas valitsus Malta pankades olevate hoiuste tagatise suurendamisest 20 000 EURilt 100 000 EURile. Seni ei ole muud meetmed finantssüsteemi stabiliseerimise parandamiseks osutunud vajalikuks.

(11)

2009. aasta eelarve on üldiselt eelarvet konsolideeriv, mis on piisav ja kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta detsembris kokku lepitud Euroopa majanduse elavdamise kavaga, võtte arvesse suurt eelarvepuudujäägi suhet ja võla suhet ning konkurentsivõimega seonduvaid probleeme. Siiski võttis Malta kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga vastu mitmeid meetmeid majanduse toetamiseks 2009. aastal. Enamik meetmetest on õigeaegsed ja sihipärased ning suunatud sektoritele, mis eelduste kohaselt kannatavad kõige rohkem majanduslanguse tõttu, nt turism ja tootmine. Välja arvatud riiklikud investeeringud, mille osatähtsus SKPst 2011. aastal väheneb, tunduvad meetmed olevat püsivad. Mitmed struktuurimeetmed, mis on osa pikaajalisest poliitika reformikavast, peaksid toetama majanduslangusest tingitud probleemide lahendamist, suurendades potentsiaalset majanduskasvu. Eelkõige muudab ühistranspordi kavandatud liberaliseerimine sektori tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning paindliku tegevuskava rakendamine aitab tagada vastavad ametioskused uutes, kõrge tasemega oskusi nõudvates sektorites. Lisaks on programmis kavandatud suuremad kulud infrastruktuurile ja keskkonnaprojektidele. Kõnealused meetmed on kooskõlas keskpika reformi ajakavaga ja riigispetsiifiliste soovitustega, mille kohta tegi komisjoni 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel.

(12)

Programmi kohaselt paraneb struktuurne tasakaal programmis sisalduva teabe alusel komisjoni talituste poolt tehtud ümberarvutuste põhjal hinnanguliselt aastas keskmiselt 1,25 % SKPst aastatel 2010–2011. Võttes arvesse olulisi ohte eelarve-eesmärkidele ei anna programmi eelarvealased põhimõtted piisavat kindlusvaru, et ei ületataks puudujäägiläve 3 % SKPst programmiperioodi lõpuks. Eelarve kavandatud konsolideerimist tuleks toetada meetmetega hilisematel aastatel. Võttes arvesse võlaprognoosidega seotud riske, võib võla suhe läheneda piisavalt kiiresti kontrollväärtusele keskpikas perspektiivis (kuigi komisjoni prognoosi kohaselt see lühikeses perspektiivis veidi suureneb), pidades silmas võla suhte olulist vähenemist aastatel 2004–2007.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud ja enamik vabatahtlikest andmetest (4).

i)

jätkata edasist programmikohast eelarve konsolideerimist, et taastada 2009. aastal vastavalt kavandatule alla 3 %line eelarvepuudujäägi suhe SKPsse, ja tagada, et valitsemissektori võla suhet vähendatakse vastavalt, esitades meetmed, millega tuleks keskpika perioodi hilisematel aastatel saavutada eelarve kavandatud konsolideerimine;

ii)

tugevdada keskpika perioodi eelarveraamistikku ning suurendada riiklike kulutuste tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas kiirendades ulatusliku tervishoiureformi väljatöötamist ja elluviimist.

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/17

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2011.

(2)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt aeglustub SKP kasv 5 %-lt 2008. aastal ligikaudu 2 %-ni 2009. aastal peamiselt ülemaailmse finantskriisi tõttu. Globaalsete kaubavoogude kahanemine mõjutab Poola ekspordisuunitlusega sektoreid, samas kui finantskriis vähendab välismaiseid otseinvesteeringuid ning piirab nii finants- kui ka mittefinantssektori välisrahastamist. Kuna riigi vääring on oluliselt odavnenud, vähendab eratarbimist ka välisvaluutas nomineeritud hüpoteeklaenude suhteliselt suur osa, samas kui Poola ehitussektorile avaldavad negatiivset mõju langevad hinnad ja vähenev nõudlus eluasemeturul. Pärast intressimäärade märkimisväärset tõusu 2008. aasta esimesel poolel (5,25 %-lt 2008. aasta jaanuaris 6 %-le juunis) lõdvendas Poola keskpank 2008. aasta kahe viimase kuu jooksul rahapoliitikat, kärpides intressimäärasid 5 %-le. Poola zloti nominaalne efektiivne vahetuskurss langes 2008. aasta jooksul 11,2 %. Valitsus on seoses majanduskasvu aeglustumisega võtnud nii enne kriisi kui ka pärast selle mõjude ilmnemist mitmeid ekspansiivseid meetmeid (peamiselt maksude vähendamise ja riiklike investeeringute suurendamise kaudu). Kavandatavad eelarvemeetmed stimuleerivad lühikeses perspektiivis kogunõudlust ning tugevdavad pikemas perspektiivis Poola majanduse pakkumispoolt. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt suureneb 2009. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk ligikaudu ühe protsendipunkti võrra 3,5 %-ni SKPst. Kui parandusmeetmeid ei võeta, väheneb puudujääk 2010. aastal vaid pisut.

(3)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv aeglustub 5,1 %-lt SKPst 2008. aastal 3,7 %-le SKPst 2009. aastal ja jääb ülejäänud programmiperioodil keskmiselt 4,2 % tasemele. Praegu olemasoleva teabe (2) põhjal hinnates tundub kõnealune stsenaarium põhinevat selgelt optimistlikel kasvuprognoosidel 2009. aastaks ja järgnevateks aastateks, kuna see lähtub ekspordituru suurenemise optimistlikust hinnangust ning ei võta täielikult arvesse uuemaid andmeid, mis osutavad majandusolukorra edasisele halvenemisele. Eelkõige on programmis pööratud vähe tähelepanu välisvaluutas nomineeritud laenudele ja eluasemeturu olukorrale ning piisavalt ei võeta arvesse laenukasvu vähenemise mõju erainvesteeringutele. Inflatsiooniprognoosid on realistlikud.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2008. aastal 2,5 % SKPst, mis vastab lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis seatud eesmärgile. See tuleneb peamiselt väiksemast tulude kasvust 2008. aastal (mis on kooskõlas SKP madalama kasvuprognoosiga), mida tasakaalustavad madalamad kulutused.

(5)

2008. aasta detsembri lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal vähenema 2,5 %-ni SKPst, samas kui komisjoni talituste vaheprognoosis, mis ei põhine nii optimistlikul makromajanduslikul stsenaariumil, prognoositakse puudujäägi suurenemist 3,5 %-ni SKPst. Vabalt valitud meetmete hinnanguline ekspansiivne netomõju eelarvele ületab ühte protsendipunkti. See hõlmab majanduslangusega seoses võetud erimeetmeid (30. novembril 2008 välja kuulutatud stabiilsus- ja arengukava). Poola maksutulude struktuuri muutumise tõttu ei tähenda see struktuurse tasakaalu vastavat halvenemist, mis hinnanguliselt on protsendipunkti.

(6)

2008. aasta detsembri lähenemisprogrammi keskpika perioodi eesmärk on hoida valitsemissektori eelarve puudujääk jätkusuutlikult alla 3 % SKPst, seda programmiperioodil järk-järgult vähendades, et 2011. aastaks jõuda eelarveseisundini – 1,9 %. Makromajandusliku stsenaariumi olulise halvenemise tõttu lükatakse nominaalsete eelarve-eesmärkidega kooskõlas oleva keskpika perioodi eelarve-eesmärgi (mis on valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal – 1 % SKPst, st tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) täitmine edasi hilisemale tähtajale kui eelmises ajakohastatud versioonis eesmärgiks võetud aasta 2011. Kohanemiskava lähtub kulude olulisest vähendamisest — 1,5 protsendipunkti võrra SKPst — samas kui tulude suhe SKPsse väheneb ühe protsendipunkti võrra. Kulude vähendamise meetmeid programmis siiski ei täpsustata. Programmis kavandatakse võla suhte vähendamist 46 %-lt SKPst 2008. aastal alla 45 % SKPst 2011. aastal (programmi viimaseks aastaks prognoositakse 0,7-protsendipunktist langust). See on vastuolus komisjoni talituste vaheprognoosiga, mille kohaselt suureneb koguvõla suhe järsult 45,5 %-lt 2008. aastal tasemeni veidi alla 50 % 2010. aastal. Erinevuse peamiseks põhjuseks on erinevad prognoosid esmase puudujäägi arengu suhtes.

(7)

Programmis kavandatud eelarvetulemusi ohustavad mitmed riskid. SKP soodsatel kasvuprognoosidel põhinev tulude kasvu hinnang on kogu programmiperioodi jooksul optimistlik. Ülioptimistlik tundub prognoos olevat eelkõige 2009. aastal otsestest maksudest ja maksuvälistest allikatest, sotsiaalkindlustusmaksetest ja omanditulust saadava tulu suhtes. Programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium eeldab nähtavasti, et 2009. aasta stimuleerivad fiskaalmeetmed (üksikisiku tulumaksu vähendamine ja riiklike investeeringute suurendamine) aitavad kasvu väga tõhusalt kiirendada. See ei tarvitse aga täielikult tõeks osutuda, sest maksureformist saavad kõige enam kasu suure sissetulekuga kodumajapidamised, kellel on suhteliselt suur kalduvus säästa, ja sarnaselt varasemate aastatega võivad investeeringud jääda täies mahus rakendamata. Lisaks võivad teatavad kulud, näiteks sotsiaaltoetused ja muud toetused, suureneda 2009. aastal eeldatust rohkem. Programmi viimastel aastatel ohustavad kavandatud kulupiiranguid tegurid, mis on seotud i) valimistsükliga ja ii) teabe puudumisega konkreetsete reformimeetmete kohta.

(8)

Ehkki 2008. aastaks prognoositakse lähenemisprogrammis väikest struktuurset esmast eelarvepuudujääki, on elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele 2005. aastal ühise metoodika alusel tehtud prognooside kohaselt Euroopa Liidus üks väiksemaid. Hiljutised reformid siiski suurendavad kulusid pikas perspektiivis. Suure esmase ülejäägiga keskpika perioodi jooksul vähendatakse ohtusid riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele, mis ei ole praegugi suured.

(9)

Eelarve-eesmärkide täitmise näitajad on üldiselt head. See tuleneb siiski suuresti viimaste aastate tugevast majanduskasvust ja suurtest ootamatutest tuludest ning asjaolust, et kuluplaanid (eelkõige investeeringud) jäid osaliselt täitmata. Lähenemisprogrammis osutatakse riigi rahanduse seaduse kavandatavale muudatusele, mis hõlmab autonoomsete riiklike vahendite (mis ei ole otseselt keskvalitsuse või kohalike omavalitsuste kontrolli all) vähendamist, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kohustuslikele mitmeaastastele eelarvekavadele ja muudetud eelarvereeglitele. Lisaks kinnitatakse programmis tulemuspõhise eelarvestamise rakendamise kavatsust järk-järgult suurema arvu asutuste puhul. Need on sammud õiges suunas, ehkki nende eeldatav mõju on piiratud.

(10)

Poola valitsus reageeris finantskriisile mitme meetmega, mille eesmärk on tagada finantssektori stabiilsus. Pangahoiuste tagatisi on märkimisväärselt suurendatud — uus ülempiir on 50 000 EUR. Peamist meedet — pankadevaheliste ja äriühingute laenude tagatiste ülemmäärade suurendamine (peaaegu 2 % võrra SKPst) — kavandatakse ainult 2009. aastaks ja seega on see ajutine. Lisaks kavandas valitsus kapitalisüsti (umbes 0,15 % SKPst) riigi omanduses olevale pangale BGK, et pank saaks suurendada laenude andmist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(11)

Euroopa Ülemkogus detsembris vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava kohaselt peaks Poola valitsuse kavandatavad stimuleerivad fiskaalmeetmed, mille eesmärk on kogunõudluse stimuleerimine riiklike infrastruktuuriinvesteeringute suurendamise kaudu, toetama ka potentsiaalset pikaajalist kasvu ja seeläbi riigi rahandust. Üksikisiku tulumaksu kärpimine vähendab maksukoormust, ehkki seda peamiselt suure sissetulekuga maksumaksjate jaoks. Kõnealused stimuleerivad meetmed ei ole ajutised. Arvestades komisjoni talituste vaheprognoosi, mis näitab küll suure eelarvepuudujäägi ohtu, kuid siiski suhteliselt stabiilset majanduskasvu, on Poola vastu võetud 2009. aasta stimuleerivad fiskaalmeetmed piisav vastus majanduskasvu aeglustumisele. Kõigi kavandatavate meetmete puhul on aga oluline nende õigeaegne vastuvõtmine valitsuses ja parlamendis ning õigeaegne rakendamine. Struktuurimeetmena parandab riigi rahanduse jätkusuutlikkust ennetähtaegsete vanaduspensionite asendamine väljateenitud aastate pensioniga, millega kaasnevad väiksemad kulud. Samuti on Poola võtnud meetmeid riigi rahanduse kvaliteedi parandamiseks (uus riigi rahanduse seadus, millega tugevdatakse eelarve-eeskirju ja kontrolli autonoomsete vahendite üle ning tulemuspõhise eelarvestamise laiem rakendamine). Need meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta riigipõhiste soovitustega majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames.

(12)

2009. aastaks kavandatakse ekspansiivset ja 2010. aastaks piiravat eelarvepoliitilist hoiakut. Suurem puudujääk 2009. aastal võib kaasa tuua suuremad intressikulud, kuna investorid on arenevate turgude suhtes riskikartlikud. Kavandatavatest meetmetest võib jääda väheks, et tagada plaanikohane kohandamine pärast 2009. aastat. Samuti tuleb eelarvestrateegiat 2010. ja 2011. aastal toetada eelarvepuudujääki vähendavate erimeetmetega.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

i)

rakendama 2009. aasta eelarvekavasid, sh kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames võetud stimuleerivaid meetmeid, samal ajal vältides valitsuse poolt eesmärgiks seatud kontrollväärtuse ületamist;

ii)

toetama 2010. ja 2011. aasta konsolideerimise strateegiat puudujäägi vähendamise erimeetmetega;

iii)

tugevdama eelarveraamistikku rangema kontrolliga kulutuste üle, sh muudetud riigi rahanduse seaduse ja tulemuspõhise eelarvestamise kiire rakendamisega.

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/22

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/23

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5408 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/23

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5451 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/24

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitmeid võimalusi otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil dokumendinumbri 32009M5253 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/25

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/26

Amt der Wiener Landesregierung

Magistratsabteilung 58

Volksgartenstraße 3

1082 Wien

ÖSTERREICH

—

Article L 1511-2 du Code Général des Collectivités Territoriales.

—

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 2.

—

Règlement «Aide à la reconstitution des troupes ovines» adopté par la Commission permanente du Conseil Régional de Champagne-Ardenne du 7 juillet 2008

Région Champagne-Ardenne

Hôtel de Région

5, rue de Jéricho

51037 Chalons en Champagne cedex

FRANCE

Landeskreditbank Baden-Württemberg — Förderbank

Postfach 10 29 43

70025 Stuttgart

DEUTSCHLAND

—

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõige 1 koostoimes III lisa A peatüki punktiga 2.

—

Gesetz zum Vollzug des Tierseuchenrechts und der Verordnung über die Benutzungsgebühren der Gesundheitsverwaltung

Bayerisches Staatsministerium für Umwelt und Gesundheit

Rosenkavalierplatz 2

Postfach 810140

81901 München

DEUTSCHLAND

Bayerisches Staatsministerium für

Landwirtschaft und Forsten

Referat C/6

Ludwigstr. 2

80539 München

DEUTSCHLAND

Tel. +49 892182-2222

Department of Agriculture, Fisheries and Food

Agriculture House

Kildare Street

Dublin 2

IRELAND

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/30

Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

—

abi kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise arendamiseks võib olla kuni 80 %;

—

stardiabi tootjarühmade ja muude sarnaste ühenduste asutamiseks võib olla kuni 100 %.

—

abi kuni 70 %.

—

abi kuni 50 %.

Consellería de Agricultura, Pesca y Alimentación

C/ Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Consellería de Agricultura, Pesca y Alimentación

Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Provincie Limburg

Limburglaan 10

6229 GA Maastricht

NEDERLAND

—

§ 7 Abs. 2 und § 20 Thüringer Ausführungsgesetz zum Tierseuchengesetz (Thüringer Tierseuchengesetz -ThürTierSG-)

—

Satzung über Beihilfen der Thüringer Tierseuchenkasse (Beihilfesatzung)

—

Põllumajandusettevõtjatele selliste kulude hüvitamine, mis on seotud tervisekontrolli, testide ja muude sõeluuringutega, vaktsiinide ja ravimite ostmise ja kasutamisega, et vältida ja likvideerida loomahaigusi määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 7 tähenduses;

—

Põllumajandusettevõtjatele selliste kahjude hüvitamine, mis on seotud loomahaigustega määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõike 7 tähenduses;

Thüringer Tierseuchenkasse

Anstalt des öffentlichen Rechts

Victor Goerttler Straße 4

07745 Jena

DEUTSCHLAND

E-mail: direkt@thueringertierseuchenkasse.de

20.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 66/33