18.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 63/1

NÕUKOGU ARVAMUS,

10. märts 2009,

Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2008–2015

(2009/C 63/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1), eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)	Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2015.

(2)

Pärast pikaajalist tõusu aeglustus Taani majanduskasv 2008. aastal kiiresti ja oluliselt, mis oli peamiselt tingitud jahtuvast eluasemeturust ja süvenevast finantskriisist. Edaspidi mõjutab majanduskasvu aeglustumist veelgi sise- ja välisnõudluse vähenemine. Välistingimuste halvenedes muutub finantsstabiilsuse tagamine ja eluasemeturu korrastamine eriti keeruliseks. Lühiajalises ja keskpikas perspektiivis avaldavad majanduskasvu aeglustumine ja varade ning energiahindade prognoositavad muutused riigi rahandusele märkimisväärset negatiivset mõju.

Prognooside kohaselt kahaneb eelkõige tulu pensionifondi tootlikkuse maksu ja ettevõtte tulumaksu laekumisest ning Põhjamere nafta- ja gaasitootmisest, mis eeldatavalt väheneb. Eelarve tugeva lähteseisundi mõjul laiendati 2009. aastal vastuvõetud eelarve mahtu ligikaudu 1 protsendipunkti võrra SKPst, mis hõlmab püsivaid tulumaksukärpeid 0,5 % ulatuses SKPst. Surve Taani kroonile ja välisvaluutareservi vähenemine sundis Taani keskpanka 2008. aasta oktoobris intressimäärasid tõstma. Koos EKP poolt intressimäärade kärpimisega suurendas see rahapoliitiliste intressimäärade vahet euroala intressimääradega. Pärast EKP intressikärpeid langetas Taani keskpank 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta algul rahapoliitilisi intressimäärasid ja rakendas ka täiendavaid intressikärpeid, mille tulemusena vahe järk-järgult vähenes. Intressimäärade vahe on siiski jätkuvalt suur — üks protsendipunkt võrreldes kriisieelse 0,35 protsendipunktiga.

(3)

Makromajandusliku stsenaariumi kohaselt prognoositakse, et SKP reaalkasv langeb 0,2 %-lt 2008. aastal – 0,2 %-le 2009. aastal, tõuseb seejärel 2010. aastal 0,7 %-le ja jääb ülejäänud programmiperioodi jooksul keskmiselt 1,7 % tasemele. 2001.–2012. aasta tõusuprognoos põhineb Taani ametiasutuste koostatud ja riigi metoodikast lähtuvatel tehnilistel prognoosidel, mille kohaselt SKP lõhe ja töötuse lõhe peaksid 2012. aastaks kaduma. Prognoos tugineb eeldusele, et tootmisvõimsuse rakendamine suureneb järk-järgult ja jõuab välismajanduse elavnemise ja madalate intressimäärade toel normaaltasemeni. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb optimistlikel kasvuprognoosidel. Viimaseid muutusi arvestades tundub, et 2009. aastal on sisenõudluse aeglustumist alahinnatud. Alates 2011. aastast näib kasvuprognoos tootlikkuse varasema kasvu ja prognoositava potentsiaalse kasvu taustal liiga optimistlik. Prognoosi kohaselt väheneb inflatsioon 2009. aastal oluliselt, 1,3 %-ni, ning kõigub kogu ülejäänud programmiperioodi jooksul tasemel veidi alla 2 %. Kõikumise põhjus on ebaselge, kuid SKP deflaatori prognoositud muutus näib realistlik.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2008. aastal 3,1 % SKPst, mis üldiselt vastab lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis seatud eesmärgile 3,0 % SKPst. Kuna tööturg reageeris majanduskasvu aeglustumisele viivitusega, püsisid tööhõive ja palgakasv suurema osa aastast kõrgel tasemel, millega kaasnes prognoositust suurem tulumaksu laekumine ja madalam sotsiaalkulu. Finantskriisi tõttu vähenes samas märkimisväärselt tulu pensionifondi tootlikkuse maksust ja ettevõtte tulumaksust. Lisaks ületasid kulud prognoose seoses suuremate vahetarbimiskuludega ja ühekordse kapitalisiirdega leibkondadele pensionifondi tootlikkuse maksu 2007. aasta reformi raames.

(5)

2009. aastaks kavandatakse programmis valitsemissektori tasakaalustatud eelarvet, ehkki komisjoni talituste vaheprognoosis prognoositi puudujääki 0,3 % ulatuses SKPst, mis tähendab negatiivset muutust kolme protsendipunkti võrra SKPst. Umbes üks protsendipunkt sellest tuleneb automaatsetest stabilisaatoritest. Lisaks vabalt valitud eelarvemahu laiendamisele ligikaudu ühe protsendipunkti võrra SKPst, mis hõlmab ka tulumaksukärpeid ulatuses 0,5 protsendipunkti SKPst, vähendab energia ja varade hinnalangus eriti kõikuvat tulu prognoosi kohaselt ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra SKPst võrreldes keskmisega. Ehkki prognoositakse struktuurset ülejääki, kinnitab struktuurse tasakaalu muutus, mis põhineb tsükliliselt kohandatud tasakaalul, mille komisjoni talitused on ühiselt kokkulepitud metoodika alusel uuesti arvutanud, ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete määratlusel, mida kasutavad komisjoni talitused (hinnanguliselt ligikaudu 2,5 protsendipunkti SKPst), tugevalt ekspansiivset eelarvepoliitilist hoiakut (3), mida mõjutab märkimisväärselt siiski kõikuva tulu vähenemine.

(6)

2010. aastaks prognoositakse põhitasakaalu edasist halvenemist, osalt automaatsete stabilisaatorite tõttu, kuid peamiselt seoses veel ühe kavandatava ühekordse kapitalisiirdega leibkondadele pensionifondi tootlikkuse maksu 2007. aasta reformi raames. Programmi keskpika perioodi eesmärk on saavutada jätkuvalt struktuurne ülejääk (tsükliliselt kohandatud, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) vahemikus 0,75–1,75 % SKPst kuni 2010. aastani. Pärast 2010. aastat vähendab Taani oma keskpika perioodi eesmärki minimaalselt struktuurse tasakaaluni, mida kavatsetakse hoida kuni 2015. aastani. Kõnealune keskpika perioodi eesmärk ei jää alammäärast (puudujääk umbes 0,5 % SKPst) allapoole ning kajastab nõuetekohaselt võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis. Järelikult on uus eesmärk asjakohane ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Programmis prognoositakse, et valitsemissektori eelarve tasakaal asendub 2011. aastal taas väikese ülejäägiga. See arvamus tugineb suuresti tehnilistele prognoosidele, mille kohaselt SKP ja töötuse lõhed kaovad 2012. aastaks, mis viib tulu tsüklilise kasvuni. Need eesmärgid lähtuvad stsenaariumist, mis nõuab kindlaksmääramata struktuurireformimeetmete võtmist, et valitsemissektori eelarve tasakaal paraneks 2015. aastaks püsivalt 0,7 % võrra SKPst, mis tagaks eelarve jätkusuutlikkuse vastavalt riigi metoodikale. Programmiperioodi jooksul prognoositakse ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurse ülejäägi vähenemist ligikaudu 3,5 protsendipunkti võrra SKPst, kuid see jääb siiski positiivseks. Lisaks 2008. aasta sügisel võetud finantsstabiilsuse meetmetele, millest on programmi ajakohastatud versioonis antud ülevaade, võeti 18. jaanuaril 2009 vastu laenupakett, mis hõlmab ajutisi hübriidkapitalisüste alates 2009. aasta keskpaigast kuni 100 miljardi DDK ulatuses (5,5 % SKPst), millel on kohene mõju võla muutusele ajakohastatud versioonis ja potentsiaalne mõju valitsemissektori eelarve tasakaalule kogu programmiperioodi jooksul.

(7)

Programmis prognoositud eelarvetulemusi ohustavad mitmed tegurid. Vaatamata tugevatele eelarve täitmise näitajatele ei kaalu tõusuriskid, mis on seotud potentsiaalselt suurema tuluga energiahindade tõusu ja intressimäärade langemise korral, üles langusriske, mis tulenevad optimistlikest kasvuprognoosidest ja ebakindlusest vajalike struktuurireformimeetmete suhtes. Riski suurendavad oluliselt ka finantsstabiilsuse hoidmiseks võetud meetmed.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on ELi keskmisest väiksem, seda eelkõige tänu hiljutisele pensionireformile. Peale selle aitab programmis 2008. aastaks prognoositud suure struktuurse ülejäägiga eelarveseisund vähendada koguvõlga. Suure esmase ülejäägi säilitamisega keskpika perioodi jooksul vähendatakse ohtusid riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, mis ei ole praegugi suured.

(9)

Taani varasematest eelarvetulemustest nähtub, et riigile on tulnud kasuks suhteliselt tugev eelarveraamistik, mille puhul on eriti tähelepanuväärne selle suur ulatus ning eelarve-eeskirjade läbipaistvus ja nähtavus. Valitsemissektori kulud on olnud siiski tihti ettenähtust suuremad. Hiljutised majandussanktsioone hõlmavad algatused võiksid suurendada kohalike omavalitsuste valmidust pidada kinni kokkulepitud sihtidest. Lisaks on algatatud meetmeid eesmärgiga pöörata suuremat tähelepanu riigi kulutuste kulutasuvusele. Siiski on vaja võtta veelgi meetmeid kulude kasvu piiramiseks, nii et need vastaksid valitsuse eesmärkidele.

(10)

Taani ametiasutused on finantsstabiilsuse toetamiseks võtnud mitmesuguseid meetmeid, mis hõlmavad pensioni- ja elukindlustussektori õigusliku raamistiku muutmist, 2008. aasta oktoobris vastu võetud finantsstabiilsuse seadust ning eespool mainitud laenupaketti. Finantsstabiilsuse seadus annab tagatiseta võlausaldajatele kuni 30. septembrini 2010 tegelikult piiramatu riigipoolse garantii, mille puhul osalevad pangad hüvitavad nõuded kuni 35 miljardi DDK ulatuses (2 % SKPst) ning kõnealust summat ületava osa hüvitab riik. Alates 1. oktoobrist 2010 kavatsetakse hoiuste tagamise ülempiiriks kehtestada 750 000 DDK. Laenupaketiga kaitstakse pankade ja hüpoteegiasutuste aina suurema surve alla sattunud maksevõimelisust, et aidata kaasa laenupoliitika normaliseerumisele.

(11)

Lähtudes Euroopa Ülemkogus detsembris vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kavast, laiendas Taani 2009. aasta eelarve vastuvõtmisel eelarvemahtu ligikaudu 1 protsendipunkti võrra SKPst, mis hõlmab ka püsivaid meetmeid tööstiimulite tõhustamiseks (tulumaksukärped) ja kasvupotentsiaali parandamiseks (investeerimine teadus- ja arendustegevusse). Ekspansiivne eelarvepoliitika tuleneb osaliselt avaliku sektori palgatõusust. 29. jaanuaril 2009 võeti vastu keskkonnasõbraliku transpordiinfrastruktuuri kava, millega kavandatakse täiendavat stimuleerivat fiskaalmeedet 5 miljardi DDK ulatuses (0,25 % SKPst), mis jaguneb 2009. ja 2010. aasta vahel. Kõnealused meetmed on seotud Lissaboni keskpika perioodi reformikavaga, mille komisjon vaatas läbi 28. jaanuaril 2009.

(12)

Programmi ajakohastatud versioonis esitatud teabe põhjal prognoositakse struktuurse tasakaalu halvenemist 2,5 protsendipunkti võrra 2009. aastal ning ülejäänud programmiperioodi jooksul täiendava ühe protsendipunkti võrra. See langus tuleneb osalt eriti kõikuvatest ja ajutistest allikatest saadud tulu vähenemisest. Arvestades kindlat eelarvepositsiooni ja tugevaid automaatseid stabilisaatoreid, tundub kavandatav ekspansiivne eelarvepoliitika olevat asjakohane vastus majanduslangusele. Eelarveprognoosid näitavad, et Taani eelarvepositsioon on kogu programmiperioodi jooksul täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumidega.

(13)	Programmi ajakohastatud versioonis esitatakse kõik kohustuslikud andmed ja suurem osa valikulistest andmetest (4).

Üldine järeldus on, et praeguses faasis ja kindlat eelarvepositsiooni arvestades peetakse üldist eelarvepoliitikat piisavaks, pidades silmas eelarvemahu vabalt valitud laiendamist 2009. aastal ligikaudu 1 protsendipunkti võrra SKPst ning suhteliselt tugevaid automaatseid stabilisaatoreid. Programmiga nähakse ette valitsemissektori üldise eelarveülejäägi vähendamist 2009. aastal ligikaudu kolme protsendipunkti võrra ja 2010. aastal täiendava 1,25 protsendipunkti võrra. Programmi kasvuprognoosid on soodsad. Eelarvepoliitika eesmärk on jätkata keskpika perioodi eesmärgi saavutamist, olles kogu programmiperioodi jooksul kooskõlas eelarve jätkusuutlikkusega seotud pikaajalise eemärgiga, säilitades seega piisava kindlusvaru kontrollväärtuse suhtes. Tänu möödunud perioodi suurele eelarveülejäägile ja suhteliselt tugevale eelarveraamistikule on valitsemissektori koguvõlg vähenenud.

Eeltoodud hinnangut silmas pidades kutsutakse Taanit üles:

i)	rakendama 2009. aasta eelarvekavad, sealhulgas stimuleerivad meetmed, kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ja stabiilsuse ja kasvu pakti raames;

ii)	määrama kindlaks vajalikud struktuurireformimeetmed; eelkõige eesmärgiga tugevdada tööjõupakkumist, et saavutada eelarve-eesmärgid programmi viimastel aastatel.

Olulisemate makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

		2007	2008	2009	2010	2011	2012	2015
SKP reaalkasv (muutuse %)	LP dets 2008	1,6	0,2	– 0,2	0,7	1,9	1,7	1,6
	KOM jaan 2009	1,6	– 0,6	– 1,0	0,6	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	2,0	1,3	1,1	0,5	puudub	puudub	puudub
THHI inflatsioon (%)	LP dets 2008	1,7	3,6	1,3	2,1	1,4	1,8	1,8
	KOM jaan 2009	1,7	3,6	1,6	1,9	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	1,7	2,4	1,6	1,9	puudub	puudub	puudub
SKP lõhe (5) (% potentsiaalsest SKPst)	LP dets 2008	1,4	0,0	– 1,4	– 1,8	– 1,2	– 0,8	– 0,5
	KOM jaan 2009 (6)	1,8	– 0,1	– 2,1	– 2,4	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	1,0	0,3	– 0,4	– 1,5	puudub	puudub	puudub
Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)	LP dets 2008	0,7	1,7	1,8	2,3	2,6	2,6	1,8
	KOM jaan 2009	0,7	1,7	1,5	1,5	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	1,7	1,3	1,9	2,2	puudub	puudub	puudub
Valitsemissektori tulud (8) (10) (% SKPst)	LP dets 2008	54,5	53,2	51,2	51,5	52,1	51,8	51,5
	KOM jaan 2009	55,4	54,8	52,8	53,4	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	53,4	52,9	52,0	51,7	puudub	puudub	puudub
Valitsemissektori kulud (8) (10) (% SKPst)	LP dets 2008	49,9	50,2	51,2	52,8	51,8	51,7	51,6
	KOM jaan 2009	50,9	51,6	53,1	54,9	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	49,6	49,8	50,0	50,5	puudub	puudub	puudub
Valitsemissektori eelarve tasakaal (10) (% SKPst)	LP dets 2008	4,5	3,0	0,0	– 1,2	0,3	0,1	– 0,1
	KOM jaan 2009	4,5	3,1	– 0,3	– 1,5	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	3,8	3,0	2,0	1,2	puudub	puudub	puudub
Esmane tasakaal (% SKPst)	LP dets 2008	6,1	4,2	1,5	0,2	1,6	1,3	0,7
	KOM jaan 2009	6,1	4,5	1,2	0,0	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	5,2	4,2	3,0	2,1	puudub	puudub	puudub
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (5) (% SKPst)	LP dets 2008	3,6	3,0	0,9	0,0	1,1	0,6	0,2
	KOM jaan 2009	3,3	3,2	1,0	0,1	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	3,1	2,8	2,3	2,2	puudub	puudub	puudub
Struktuurne tasakaal (7) (9) (% SKPst)	LP dets 2008	3,7	4,0	2,6	1,7	1,3	0,6	0,2
	KOM jaan 2009	3,3	3,8	1,1	0,9	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	3,5	3,4	2,5	2,5	puudub	puudub	puudub
Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)	LP dets 2008	26,3	30,3	27,9	26,3	25,4	24,6	22,6
	KOM jaan 2009	26,3	30,3	28,4	27,0	puudub	puudub	puudub
	LP dets 2007	25,6	21,6	19,2	18,6	puudub	puudub	puudub
Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Hinnangus võetakse arvesse eelkõige komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari prognoosi, kuid ka hilisemat kättesaadavat teavet.

(3) Ühekordsete ja ajutiste meetmete määratluste erinevuste tõttu on keeruline võrrelda struktuurse tasakaalu hinnanguid komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari prognoosiga.

(4) Kogutulu ja -kulusid käsitlevad arvnäitajad ja mõned alajaotused ei ole siiski kooskõlas ühtlustatud määratlustega, mis teeb hindamise keeruliseks. Lisaks puuduvad valikuliste andmete hulgast võla muutuse ja eelarve puudujäägi/ülejäägi vahet käsitlevad andmed.

(5) Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ja SKP lõhe.

(6) Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis aastateks 2007–2010 on vastavalt 1,8 %, 1,4 %, 1,0 % ja 0,9 %.

(7) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed on vastavalt viimasele ajakohastatud programmile 2008. aastal – 1,0 % SKPst, 2009. ja 2010. aastal – 1,7 % ja 2011. aastal – 0,2 %, mis kõik vähendavad puudujääki ja suurendavad ülejääki, ja vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosile 2008. aastal – 0,5 % SKPst, 2009. aastal – 0,2 % ja 2010. aastal – 0,8 %, mis kõik vähendavad puudujääki ja suurendavad ülejääki.

(8) Programmis tulude ja kulude kohta esitatud andmed erinevad Eurostatile esitatud andmetest, kuna komisjoni talituste prognoos põhineb ühtlustatud lähenemisviisil (vt komisjoni määrus (EÜ) nr 1500/2000). Erinevused on peamiselt seotud kaupade ja teenuste avaliku müügi ja põhikapitali kulumi kajastamisega. Eelarveseisundit see siiski ei mõjuta.

(9) Kui kasutada programmis esitatud andmete põhjal uuesti arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaalu ja komisjoni talituste kasutatavat ühekordsete ja muude ajutiste meetmete määratlust, oleks struktuurne eelarveseisund 2008. aastal 3,6 %, 2009. aastal 1,1 % ja 2010. aastal 0,9 % SKPst.

(10) 2007. aasta arvud erinevad andmetest, mis esitati Eurostatile 2008. aasta oktoobris ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohases teatises. Kasutatud arvud lähtuvad Taani statistikaameti avaldatud uuematest läbivaadatud andmetest, mida Eurostat ei ole veel kinnitanud.

Allikad:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

18.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 63/6

NÕUKOGU ARVAMUS,

10. märts 2009,

Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2008–2012

(2009/C 63/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)	Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2012.

(2)

Eesti majandus on praegu tugevas languses. Mitmed välistegurid, eelkõige ülemaailmse finantskriisi süvenemine ja välisnõudluse vähenemine, mõjutasid 2008. aastal, aidates küll vähendada välist ja sisemist tasakaalustamatust, sisenõudluse jätkuvat vähenemist ning kiirendasid majanduse kahanemist. Tootlikkuse kasvu oluliselt ületav palkade kasv, sealhulgas avalikus sektoris, aitas kaasa kulupõhise konkurentsivõime vähenemisele eelmistel kiire majanduskasvuga aastatel ning tööturu kohanemine algava majandussurutisega hilines. Siiski tundub, et alates 2008. aasta lõpust on hakatud palgatõusu valdavalt piirama. Valuutakomitee süsteemi kontekstis karmistusid 2008. aastal rahandus- ja laenutingimused, mis on tingitud riigi riskimäära suurenemisest ja reaalse efektiivse vahetuskursi tugevnemisest. Riigi rahanduse olukord on oluliselt halvenenud pärast seda, kui eelarve on kuus aastat olnud nominaalses ülejäägis; 2008. aastaks prognoositakse puudujääki ligikaudu 2 % SKPst ning 2009. ja 2010. aastaks eelarveseisundi edasist halvenemist. Kuna eelarveseisundi tasakaalustamatuse tõttu tuleb teha kohandamisi, on ametiasutustel kavas eelarvet konsolideerida, et piirata eelarveseisundi halvenemist ning soodustada kohandumist ja aidata säilitada turu usaldusväärsus.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse SKP reaalkasvu vähenemist 2008. aastaks 2,2 % ning 2009. aastaks veel 3,5 %. Seejärel peaks SKP prognooside kohaselt 2010. aastal suurenema 2,6 % ning 2011. ja 2012. aastal peaks keskmine aastane majanduskasv olema 4,9 %. Praegu kättesaadava teabe põhjal (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb 2009. ja 2010. aasta soodsatel kasvuprognoosidel, kajastades optimistlikku hinnangut ekspordituru suurenemisele, samuti ei ole täielikult arvesse võetud hiljutist teavet, mis osutab majanduse halvenemise ja usaldusväärsuse vähenemise märkidele. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik ning sisenõudluse vähenemine ja maailmaturu arengud võivad avaldada hindadele täiendavalt alandavat survet. Välistasakaal peaks programmi kohaselt paranema mõnevõrra aeglasemalt, kui ennustati komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis, mis põhines sisenõudluse soodsamatel prognoosidel ja erinevatel välishindade eeldustel.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal hinnanguliselt 2,0 % SKPst võrreldes lähenemisprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni eesmärgiga, milleks oli ülejääk 1,3 % SKPst. Halvenemine kajastab eelkõige tulude olulist vähenemist võrreldes algsete hinnangutega, kuna makromajanduse olukord on võrreldes lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versiooni prognoosidega märkimisväärselt halvenenud. Tulude vähenemist kompenseeris teataval määral kulude vähenemine võrreldes eelmise eesmärgiga, mis tulenes 2008. aasta keskel vastu võetud rangest lisaeelarvest, milles kärbiti kulusid ulatuslikult.

(5)

Valitsemissektori 2009. aasta eelarve-eesmärk on 1,7 % suurune puudujääk SKPst, mis on võrreldav komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosiga eelarvepuudujäägi kohta, milleks on 3,2 % SKPst. Eelarvepoliitika on lühiajalises perspektiivis suunatud turu usaldusväärsuse taastamisele ning asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest erinemise vähendamisele, lähtudes ametiasutuste eesmärgist minna üle eurole. Kulude kasv 2009. aasta algses eelarves pidi eelduste kohaselt ületama SKP nominaalkasvu eelkõige pensionide suurenemise tõttu, mis tuleneb kehtivast indekseerimisvalemist. 2009. aasta veebruaris vastu võetud range lisaeelarve eesmärk on viia kulude kasv üldjoontes kooskõlla prognoositud nominaalse majanduskasvuga. 2009. aasta eelarvestrateegia hõlmab samuti teatavaid tulusid suurendavaid meetmeid ning varem kavandatud maksukärbete edasilükkamist kuni 2010. aastani. Kokkuvõttes on 2009. aasta eelarvepoliitika eeldatavasti struktuurse tasakaalu (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) seisukohast range, sealhulgas 2009. aasta veebruaris vastu võetud lisaeelarve, milles nähakse ette eelarvepiirangud üle 3 % 2009. aasta SKPst vastavalt siseriiklike asutuste prognoosidele.

(6)

Keskpikas perspektiivis on programmi eelarvestrateegia eesmärk saavutada struktuurne ülejääk, seega ületada praegune keskpika perioodi eesmärk, milleks on struktuurses tasakaalus eelarve (3). Prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk läheneb 2010. aastal 1,0 %-le SKPst, 2011. aastal tekib 0,1 % suurune ülejääk SKPst ning 2012. aastal 0,2 % suurune ülejääk. Kavandatud kohandumine peaks põhinema kuludel, nii et kulude suurenemine (mida toetavad veel täpsustamata meetmed) oleks alates 2010. aastast väiksem kui SKP nominaalkasv. Tulude kasv peaks osaliselt taastuma, kui majandus pöördub tõusuteele, võttes arvesse praeguste õigusaktidega 2010–2012. aastaks kavandatud maksukärpeid.

(7)

Eelarvetulemus on ohus eriti 2009. ja 2010. aastal, kuna makromajanduse stsenaarium põhineb majanduskasvu soodsatel eeldustel. Hiljutine range lisaeelarve vastuvõtmine on riske siiski leevendanud. Valitsemissektori eelarve puudujäägi jõudmine alates 2011. aastast ülejääki võib kujuneda keeruliseks, kuna ei ole piisavalt teavet meetmete kohta, mis peaksid toetama kuludel põhinevat eelarve konsolideerimist.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ja peaks programmi kohaselt selliseks ka jääma, isegi kui võtta arvesse pensionide indekseerimise korra hiljutise muutmise mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning range rahanduspoliitika säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks vähendada ohtusid riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(9)

Eelarveraamistik põhineb valitsemissektori eelneval nominaalsel tasakaalul või ülejäägil. Kuigi selline nõue ei ole seadusega ette nähtud, on seda majanduslangusele eelnenud aastatel üldiselt järgitud. Viimastel aastatel on valitsus nõude rakendamist kohandanud, võttes paremini arvesse majanduse tsüklilisust ning võttes tsükli tipus olles teatavad eelarved vastu eelneva eelarveülejäägiga. Kulude kavandamise raamistik jääb siiski nõrgaks, kuna algseid kulude mahtu käsitlevaid eesmärke on lisaeelarvetes pidevalt suurendatud, mida on soosinud kavandatust suuremad tulud headel majandusaegadel. Kuluraamistiku karmistamine keskpikas perspektiivis ja kulutõhususe suurendamine on muutunud praegustes majanduslanguse tingimustes seega eriti oluliseks ning need aitaksid leevendada tagasihoidlikumate tulude mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus liikuda tegevus- ja tekkepõhise eelarvestamise poole, viies alguses läbi katseprojekte eesmärgiga karmistada keskpikas perspektiivis eelarve koostamise protsessi.

(10)

Eesti ametiasutused on finantssektori stabiliseerimise eesmärgil alates 9. oktoobrist 2008 suurendanud hoiuste tagamise määra krooni ekvivalendina 20 000 EUR-lt 50 000 EUR-le ning tõstnud hoiuste tagamise määra 100 %ni. Lisaks esitati 2008. aasta detsembris Riigikogule õigusaktide pakett, mille eesmärk on muuta kriisijuhtimine paindlikumaks, sätestades sealhulgas riikliku sekkumise kiirkorra.

(11)

Vastavalt Euroopa majanduse elavdamise kavale, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2008. aasta detsembris, seadis Eesti, kellel on märkimisväärseid probleeme välise ja sisemise tasakaalustamatusega, oma eelarvepoliitika eesmärgiks tasakaalustamise. Võttes samuti arvesse eelarvetulemust ohustavaid riske ja raskusi uute rahastamisvahendite tagamisega vastuvõetavatel tingimustel, arvestades vastumeelsust võtta riske, on 2009. ja 2010. aastaks kavandatud üldiselt rangem eelarvepoliitiline hoiak sobilik. Riikliku reformikava kontekstis on Eesti ametiasutused viinud läbi mitu struktuurireformi, millel on neutraalne või piiratud lühiajaline mõju eelarvele, eelkõige on võetud meetmeid tööturu ja investeeringute toetamiseks, samas kui vähem tähelepanu on pööratud tööstussektori ja majapidamiste ostujõu toetamisele. Tööturgu on toetatud kahe meetmega: ajakohastatud tööõiguse vastuvõtmine ja avalike teenuste seaduse pooleliolev reform turu paindlikkuse parandamiseks, suurendades töötuhüvitise määra ja suurendades selle saajate ringi, et parandada turvalisust. Kõnealused meetmed on kooskõlas keskpika reformi ajakavaga ja riigispetsiifilise soovitusega, mille kohta tegi komisjon 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel.

(12)

Eelarvepoliitiline hoiak peaks kujunema 2009.–2011. aastal rangeks ning muutuma veidi ekspansiivsemaks 2012. aastal. Kuigi kindlusvaru normaalsete tsükliliste kõikumiste puhuks järgitakse kõikidel aastatel alates 2009. aastast, võib see osutuda suure majanduslanguse tõttu ebapiisavaks, et vältida 3 % suuruse piirmäära ületamist 2009. ja 2010. aastal. Range lisaeelarve vastuvõtmine 2009. aasta veebruaris on siiski eelarvetulemust ohustavaid riske leevendanud. Võttes arvesse riske, võib juhtuda, et kavandatud ülejääki ei saavutata 2011. aastal, nagu oli programmis prognoositud. Lisaks tuleks kohandamist toetada meetmetega. Silmas pidades asjaolu, et Eesti on ühinenud ERM II-ga ning vajadust parandada kulupõhist konkurentsivõimet, oleks varasema suure palkade kasvu korrigeerimine õigustatud.

(13)	Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis puudu teatavad kohustuslikult ja vabatahtlikult esitatavad andmed (4).

Üldine järeldus on, et Eesti, kus on järsk majanduslangus pärast mitu aastat kestnud potentsiaali ületavat majanduskasvu, kavandab ranget eelarvepoliitilist hoiakut aastatel 2009–2011, mis on asjakohane praeguse tasakaalustamatuse tingimustes. Majanduslangust raskendab ülemaailmne finantskriis ja vähenenud välisnõudlus. Nõrgem kulupõhine konkurentsivõime, mis on eelkõige tingitud palkade kasvust, mis on pika perioodi jooksul ületanud tootmise kasvu, takistab samuti jätkusuutliku majanduskasvu taastumist. Valitsemissektori eelarve tasakaal halvenes 2008. aastal märkimisväärselt ning langes pärast kuut aastat ülejäägis olemist puudujääki. Programmi kohaselt on valitsemissektori eelarve ka 2009. ja 2010. aastal puudujäägis, mis hakkab järk-järgult vähenema. Võttes arvesse makromajanduslikke riske ja teabe puudumist eelarve kulupõhise konsolideerimise kohta 2010. aastal, võib eelarvetulemus kujuneda programmis prognoositust halvemaks, nii et puudujääk võib 2009. ja 2010. aastal ületada 3 % piirmäära. Range lisaeelarve vastuvõtmine 2009. aasta veebruaris on siiski eelarvetulemust ohustavaid riske leevendanud.

Võttes arvesse eespool esitatud hinnangut ning vajadust tagada jätkusuutlik lähenemine ja tõrgeteta osalemine vahetuskursimehhanismis ERM II, kutsutakse Eestit üles:

i)	viima ellu lühiajalises plaanis riigi rahanduse konsolideerimise, tagama, et valitsemissektori eelarve puudujääk hoitakse alla 3 % SKPst, ning võtma vajalikud meetmed, et toetada eelarve konsolideerimist keskpikas perspektiivis;

ii)	rakendama mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat, et toetada majanduse kohandamist ja tugevdada konkurentsivõimet;

iii)	tugevdama keskpika perioodi eelarveraamistikku, parandades eelkõige kulude planeerimist ja tõhusust.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

		2007	2008	2009	2010	2011	2012
SKP reaalkasv (muutuse %)	LP nov 2008	6,3	– 2,2	– 3,5	2,6	4,8	5,0
	KOM jaan 2009	6,3	– 2,4	– 4,7	1,2	puudub	puudub
	LP nov 2007	7,4	5,2	6,1	6,7	7,0	puudub
THHI inflatsioon (%)	LP nov 2008	6,7	10,6	4,2	2,8	3,0	3,2
	KOM jaan 2009	6,7	10,6	3,2	2,7	puudub	puudub
	LP nov 2007	6,6	8,6	5,6	3,6	3,5	puudub
SKP lõhe (5) (% potentsiaalsest SKPst)	LP nov 2008	8,0	0,9	– 5,7	– 5,9	– 3,9	– 1,7
	KOM jaan 2009 (6)	9,0	2,1	– 5,4	– 6,4	puudub	puudub
	LP nov 2007	2,7	0,1	– 1,2	– 1,5	– 1,3	puudub
Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)	LP nov 2008	– 16,9	– 10,5	– 5,1	– 5,0	– 4,7	– 4,7
	KOM jaan 2009	– 17,1	– 8,8	– 4,2	– 2,6	puudub	puudub
	LP nov 2007	– 14,0	– 9,9	– 8,2	– 7,8	– 7,4	puudub
Valitsemissektori tulud (% SKPst)	LP nov 2008	38,2	36,2	38,9	37,8	36,5	35,2
	KOM jaan 2009	38,2	36,5	38,2	38,4	puudub	puudub
	LP nov 2007	37,2	38,2	38,2	37,4	36,3	puudub
Valitsemissektori kulud (% SKPst)	LP nov 2008	35,5	38,2	40,6	38,8	36,4	35,0
	KOM jaan 2009	35,5	38,5	41,4	41,6	puudub	puudub
	LP nov 2007	34,6	36,9	37,2	36,5	35,5	puudub
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	LP nov 2008	2,7	– 1,9	– 1,7	– 1,0	0,1	0,2
	KOM jaan 2009	2,7	– 2,0	– 3,2	– 3,2	puudub	puudub
	LP nov 2007	2,6	1,3	1,0	0,9	0,8	puudub
Esmane tasakaal (% SKPst)	LP nov 2008	2,9	– 1,8	– 1,5	– 0,8	0,3	0,4
	KOM jaan 2009	2,9	– 1,8	– 3,0	– 2,9	puudub	puudub
	LP nov 2007	2,7	1,4	1,1	1,0	0,8	puudub
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (5) (% SKPst)	LP nov 2008	0,3	– 2,2	0,0	0,8	1,3	0,7
	KOM jaan 2009	– 0,1	– 2,6	– 1,6	– 1,3	puudub	puudub
	LP nov 2007	1,8	1,3	1,4	1,3	1,2	puudub
Struktuurne tasakaal (7) (% SKPst)	LP nov 2008	– 0,1	– 2,4	– 0,1	0,4	1,2	0,7
	KOM jaan 2009	– 0,4	– 2,8	– 1,6	– 1,3	puudub	puudub
	LP nov 2007	1,2	0,8	1,4	1,3	1,2	puudub
Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)	LP nov 2008	3,5	3,7	3,7	3,5	3,0	2,8
	KOM jaan 2009	3,5	4,3	6,1	7,6	puudub	puudub
	LP nov 2007	2,7	2,3	2,0	1,8	1,6	puudub
Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Hinnangus on arvesse võetud komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi, kuid ka muud selleks ajaks kättesaadavat teavet.

(3) Valitsus on teatanud, et keskpika perioodi eesmärk, milles eeldatakse struktuurset ülejääki, vaadatakse läbi ja seda täpsustatakse.

(4) Eelkõige ei ole esitatud andmeid tegelike nominaalsete vahetuskursside kohta. Lisaks kasutatakse andmeid euroala intressimäära kohta, kuigi seda võib põhjendada asjaoluga, et Eestil puudub piisavalt representatiivne näitaja Eesti krooni intressimäära kohta.

(5) Programmis esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ja SKP lõhe.

(6) Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis aastateks 2007–2010 on vastavalt 4,6 %, 4,1 %, 3,7 % ja 3,5 %.

(7) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed on 2007. aastal 0,4 %, 2008. aastal 0,2 %, 2009. aastal 0,1 %, 2010. aastal 0,4 % ja 2011. aastal 0,1 % SKPst; vastavalt viimasele ajakohastatud programmile vähendavad need kõik puudujääki. Aastate 2009–2011 ühekordseid meetmeid ei käsitata ühekordsete meetmetena vastavalt komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosile.

Allikad:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

18.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 63/20

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kauba läbivalgustussüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2009/C 63/09)

Komisjon on vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi „algmäärus”) (1) artiklile 5 saanud kaebuse, milles väidetakse, et teatavaid Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit kauba läbivalgustussüsteeme imporditakse dumpinguhinnaga ning see tekitab olulist kahju ühenduse tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 2. veebruaril 2009. aastal Smiths Detection Group Limited (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 80 % ühenduse teatavate kauba läbivalgustussüsteemide kogutoodangust.

2. Toode

Tooted, mida väidetavalt imporditakse dumpinguhinnaga, on Hiina Rahvavabariigist pärit kauba läbivalgustussüsteemid, milles kasutatakse neutron-, röntgen- (röntgenkiirguse allikas võimsusega 250 KeV või rohkem), alfa-, beeta- või gammakiirgust ning mis kuuluvad CN-koodide ex 9022 19 00, ex 9022 29 00, ex 9027 80 17 ja ex 9030 10 00 alla, ning kõnealuste süsteemidega varustatud mootorsõidukid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8705 90 90 alla (edaspidi „asjaomane toode”). CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

3. Väidetav dumping

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras kaebuse esitaja normaalväärtuse Hiina Rahvavabariigi puhul punkti 5.1 alapunktis c nimetatud asjakohase turumajandusriigi hinna ja arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist on üldjuhul suurenenud turuosa suurenemise arvelt.

Väidetakse, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu turuosale, müüdud kogustele ja hinnatasemele ning selle tulemuseks on ühenduse tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja eelkõige kasumlikkuse oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel ning menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatab komisjon käesolevaga uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlakstegemise menetlus

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalune toode on dumpingtoode ning kas dumping on tekitanud kahju.

a) Küsimustikud

Käesoleva uurimise seisukohalt vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon laiali küsimustikud ühenduse tootmisharule, muudele teadaolevatele ühenduse tootjatele, teadaolevatele importijatele/tarbijatele, teadaolevatele Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele ja eksportiva riigi pädevatele asutustele.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama sellise teabe ja tõendusmaterjali punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

c) Turumajandusriigi valik

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a on kavandatud valida Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramisel asjakohaseks turumajandusriigiks Ameerika Ühendriigid. Huvitatud isikutel palutakse esitada märkused kõnealuse valiku sobivuse kohta punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlemine

Nende Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate puhul, kes väidavad, et nad tegutsevad turumajanduslikes tingimustes, st et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ja esitavad selle kohta piisavalt tõendeid, määratakse normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud taotlusi esitada kavatsevad eksportijad/tootjad peavad seda tegema punkti 6 alapunktis c sätestatud eritähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormid kõigile kaebuses nimetatud Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Taotleja võib seda taotlusvormi kasutada ka individuaalse kohtlemise taotlemiseks, st kinnitada, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui väited dumpingu ja selle tekitatud kahju kohta on põhjendatud, tehakse otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke ühenduse teadaolevatele tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused. Tuleb märkida, et igasugust algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) küsimustiku või muu taotluse vormi taotlemiseks

Kõik huvitatud isikud peaksid taotlema küsimustikku või muud taotlusevormi niipea kui võimalik, ent hiljemalt 10 päeva pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) endast teatamiseks, küsimustikule vastuste esitamiseks ja mis tahes muu teabe andmiseks

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mistahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

iii) Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osalised võivad esitada märkusi selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5.1 alapunktile c kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv riik. Need arvamused peavad komisjoni jõudma 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

c) Eritähtaeg turumajandusliku staatuse ja/või individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Nõuetekohaselt põhjendatud turumajandusliku staatuse (nagu on nimetatud käesoleva teate punkti 5.1 alapunktis d) ja/või individuaalse kohtlemise taotlused algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel peavad jõudma komisjonini 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti, ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit). Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (2) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat infot, jäetakse selline info arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10. Isikuandmete töötlemine

Juhitakse tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajadusel leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike seisukohtade esitamine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 63

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 18. märts 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Nõukogu
2009/C 063/01	Nõukogu arvamus, 10. märts 2009, Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2008–2015	1

2009/C 063/02	Nõukogu arvamus, 10. märts 2009, Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2008–2012	6

	Komisjon
2009/C 063/03	Teatis edasikindlustusdirektiivis sätestatud teatavate summade kohandamise kohta vastavalt inflatsioonile	11

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 063/04	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	12

2009/C 063/05	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	14

2009/C 063/06	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	16

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 063/07	Euro vahetuskurss	18

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2009/C 063/08	Konkursikutsed seoses teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi 2009. aasta tööprogrammiga Inimesed	19

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 063/09	Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kauba läbivalgustussüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	20

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 063/10	Madalmaade Kuningriigi majandusministri teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2	23

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	27.2.2009
Abi nr	N 71/09
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Temporary aid in the form of loan guarantees
Õiguslik alus	The Industrial Development Act 1982 Regional Development Agencies Act 1998 Science and Technology Act 1965 Energy Act 2004 Environmental Protection Act 1990 Employment and Training Act 1973 Civil Aviation Act 1982 Local Government Act 2000 Government of Wales Act 2006, Section 60 Welsh Development Agency Act 1975, Section 1 The Industrial Development (Northern Ireland) Order 1982 The Industrial Development (Northern Ireland) Act 2002 Article 3 of the Energy Efficiency (Northern Ireland) Order 1999 Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990, as amended on 1 April 2001, by Scottish Statutory Instrument 2001 No 126 Local Government in Scotland Act 2003, section 20
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 8 000 miljonit GBP
Abi osatähtsus	—
Kestus	1.3.2009-31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	All eligible guarantee granting authorities in UK
Muu teave	—

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	22.12.2008
Abi nr	N 655/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Nord LB
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 10 000 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	22.12.2008-22.6.2009
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Länder Niedersachsen und Sachsen-Anhalt
Muu teave	—

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2942
JPY	Jaapani jeen	128,10
DKK	Taani kroon	7,4544
GBP	Inglise nael	0,92650
SEK	Rootsi kroon	11,0265
CHF	Šveitsi frank	1,5327
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,8315
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,513
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	299,68
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7075
PLN	Poola zlott	4,4900
RON	Rumeenia leu	4,2968
TRY	Türgi liir	2,2111
AUD	Austraalia dollar	1,9624
CAD	Kanada dollar	1,6495
HKD	Hong Kongi dollar	10,0327
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,4410
SGD	Singapuri dollar	1,9839
KRW	Korea won	1 835,14
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,9218
CNY	Hiina jüaan	8,8487
HRK	Horvaatia kuna	7,4543
IDR	Indoneesia ruupia	15 530,40
MYR	Malaisia ringit	4,7562
PHP	Filipiini peeso	62,410
RUB	Vene rubla	44,7465
THB	Tai baht	46,365
BRL	Brasiilia reaal	2,9523
MXN	Mehhiko peeso	18,3950
INR	India ruupia	66,5350

Konkursikutse nimetus	Konkursikutse tunnus
Euroopa-sisesed stipendiumid	FP7-PEOPLE-2009-IEF
Euroopasse suunatud rahvusvahelised stipendiumid	FP7-PEOPLE-2009-IIF
Euroopast välja suunatud rahvusvahelised stipendiumid	FP7-PEOPLE-2009-IOF

X	Y
169310,00	540380,00	A
172746,50	545447,70	B
191011,06	542944,63	C
191014,60	536077,60	D
194993,70	536115,50	E
195000,90	535125,60	F
197154,31	535082,00	G
196904,99	521474,81	H
204982,97	512000,00	I
185485,00	512000,00	J
185485,00	513404,00	K
173675,00	513404,00	L
168787,74	519217,28	M
168859,85	530854,87	N
173400,00	538260,00	O
177000,00	538700,00	P
176816,91	539788,00	Q
173200,00	539600,00	R
172400,00	541400,00	S
170500,00	540400,00	T


	(1) EMPs kohaldatav tekst