17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/1

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Bulgaaria ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2008–2011 (2).

(2)

Mitmel viimasel aastal on Bulgaaria majanduskasv olnud kiire, keskmiselt üle 6 %, koos suureneva makromajandusliku tasakaalustamatusega, nt suur maksebilansi puudujääk ja kõrge inflatsioon. Valuutakomitee süsteemi kontekstis karmistusid 2008. aastal rahandus- ja laenutingimused koos riigi riskimäära suurenemise ja reaalse tegeliku vahetuskursi tugevnemisega. Kui ülemaailmse majanduskasvu aeglustumise ja finantskriisi negatiivne mõju hakkab tunda andma, peaks SKP kasv järsult aeglustuma ja jääma tunduvalt alla potentsiaalse kasvu 2009.–2010. aastal, mis avaldab survet maksutulule. Seega tuleb Bulgaarial tagada jätkusuutlik kasv ülemaailmse majanduskasvu järsu ja pikaajalise aeglustumise ajal, vähendades samal ajal praegust makromajanduslikku tasakaalustamatust range eelarve- ja tulupoliitika jätkuva rakendamise abil. Seda arvestades on programmis kavandatud poliitilised vastumeetmed suunatud majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Hoolimata sellest, et lähteseisundit iseloomustas valitsemissektori madal võla suhe SKPsse ja suur eelarveülejääk, on kõrge inflatsioon ja jooksevkonto suur puudujääk takistanud valitsust vastu võtmast stimuleerivate fiskaalmeetmete paketti sisenõudluse elavdamiseks. Pikas perspektiivis tuleb Bulgaarial tõsta riigi rahanduse kvaliteeti kiiresti vananeva rahvastiku ja halveneva demograafilise olukorra tingimustes.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 6,5 %-lt 2008. aastal 4,7 %-le 2009. aastal ja on ülejäänud programmiperioodil keskmiselt 5,5 %. Praegu olemasoleva teabe alusel hinnates (3) tundub, et see stsenaarium põhineb märkimisväärselt soodsatel kasvueeldustel 2009. aastaks ja pärast seda. See kajastab suurt sisenõudlust, eriti investeeringute kasvu, ja tegeliku ekspordi suurenemist kogu programmiperioodi vältel, mis ei ole kooskõlas nii otseste välisinvesteeringute sissevoolu kui ka maailmakaubanduse kasvu aeglustumisega. Kuna programmis eeldatakse impordi palju suuremat kasvu, mis on kooskõlas sisenõudlusega, väheneb maksebilansi puudujääk üksnes järk-järgult 2009.–2011. aastal. Eeldades majanduskasvu väiksemat aeglustumist, on programmis prognoositud inflatsioon 2009. aastal kõrge, mis osutab aeglasele edenemisele nominaalse lähenemise suunas. Inflatsiooniväljavaated 2010.–2011. aastaks tunduvad olevat realistlikud.

(4)

Programmi viimati ajakohastatud versioonis prognoositakse, et aastal 2008 on valitsemissektori eelarve ülejääk 3 % SKPst, mis on kooskõlas algse eesmärgiga. Eelarvetulemused kajastavad paremat lähteseisundit (pärast korrigeerimist seoses võla ootamatu ühekordse kustutamisega 2007. aastal, mis moodustas 3,5 % SKPst). Hoolimata impordi olulisest kasvust ja kõrgest inflatsioonist 2008. aastal, oli kaudsetest maksudest laekuv tulu 1,5 % SKPst madalam kui algselt kavandati. Pärast 10 % suuruse üksikisiku proportsionaalse tulumaksumäära kehtestamist laekus otsestest maksudest 0,5 % SKPst vähem tulu kui programmi 2007. aasta detsembri ajakohastatud versioonis eeldati. Kulude poole pealt ei ole eelarvedistsipliini täielikult järgitud, kuna kiideti heaks täiendavad sotsiaal- ja infrastruktuurikulutused, mis moodustasid ligikaudu 1,75 % SKPst. Samas oli kulude suhe SKPsse madalam kui programmi eelmises versioonis prognoositi, kuna SKP nominaalkasv oli prognoositust suurem.

(5)

2009. aasta eelarveseaduses on seatud eesmärgiks valitsemissektori eelarve ülejääk 3 % SKPst. Eelarveseadus sisaldab mitmeid vabalt valitud meetmeid, millel võib olla üldine neutraalne mõju eelarvele. Tulude poole pealt aitavad riikliku pensionifondi maksemäära 4 %-list vähendamist tasakaalustada ravikindlustuse maksemäära 2 %-line suurendamine ja keskmise kohustusliku kindlustatud sissetuleku alampiirmäärade nominaalne suurendamine 26,5 %. Kulude poolelt peaksid esmased kulud suurenema, eelkõige suuremate sotsiaaltoetuste ja töötajate hüvitiste tõttu. Pensione suurendatakse peaaegu 20 % võrra kahes etapis, vastavalt 1. aprillist ja 1. juulist. Valitsemissektori palgakulude kavandatud kasv on 10 %. Selleks et tagada eelarve-eesmärkide saavutamine, kehtestati uuesti eeskiri, mille kohaselt intressimaksetega sidumata väljamaksed (v.a sotsiaaltoetused) piirduvad 90 %-ga eelarvelistest assigneeringutest, kui tegelik tulu on eelarvesse kirjendatud tulust väiksem. 2009. aasta eelarveseadusega on ette nähtud isegi veel väiksemad väljamaksed, kui valitsemissektori konsolideeritud tulud langevad tasemele, mis tingiks eelarvepuudujäägi.

(6)

Programmis esitatud eelarvestrateegia kohaselt on ette nähtud, et keskpika perioodi eesmärki, milleks on eelarveülejääk 1,5 % SKPst, järgitakse kogu programmiperioodi jooksul. Praeguses ajakohastatud versioonis on kavandatud, et valitsemissektori eelarve ülejääk on jätkuvalt 3 % SKPst ja esmane tasakaal jääb samaks, st ligikaudu 4 % SKPst kuni 2011. aastani. Kavandatakse, et eelarve struktuurne (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) ülejääk on ligikaudu 3,5 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Kuigi prognoositakse SKP lõhe suurenemist, tundub, et prognooside aluseks olev eelarvepoliitiline hoiak on keskpikas perioodis üldiselt neutraalne.

(7)

Programmi eelarvetulemuste saavutamine on seotud olulise riskiga. Peamine risk tuleneb programmi aluseks olevast makromajanduslikust stsenaariumist, mis põhineb märkimisväärselt soodsatel kasvueeldustel 2009. ja 2010. aastaks. Tulude poolelt on riigi rahandusega seotud riskid 2009.–2010. aastal suuremad kui eelmistel aastatel ning neid seostatakse majanduskasvu järsema aeglustumisega ja majanduskasvu tasakaalustamisega vähem maksutulu sisaldavaid kasvukomponente hõlmava kasvu suunas. Arvestades majanduskasvu eeldatavat aeglustamist ja survet suurendada nõudlust soodustavaid kulusid, võib kulude kasvu kontrolli all hoidmine eelarve 90 %-lise täitmise eeskirja abil osutuda 2009. aastal raskeks.

(8)

Kuna puuduvad vananemisega seotud kulude pikaajalised prognoosid, mis tugineksid majandus- ja rahanduskomitee ning komisjoni makromajanduslikel üldistel eeldustel, ei ole võimalik hinnata Bulgaaria elanikkonna vananemise mõju võrreldavatel ja üldistel alustel, nagu see on praegu võimalik varem ühinenud 25 liikmesriigi puhul. Suure struktuurse ülejäägiga 2008. aasta eelarveseisund aitab märkimisväärselt kaasa võla vähendamisele, enne kui võetakse arvesse vananemise pikaajalist mõju eelarvele. Suure esmase ülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riske, mis on praegu väikesed.

(9)

Bulgaaria eelarveraamistik on seni andnud väga häid tulemusi, nagu näitab eelarve-eesmärkide saavutamine, kuigi suure majanduskasvu tingimustes. Lähiminevikus on eelarveraamistikku täiendatud eelarvemenetluse parandamisega ja aruandlusnõuete tõhustamisega ning eelarveriskide põhjalikuma makromajandusliku analüüsi ja hinnangu lisamisega eelarvedokumentidesse. Samas on eelarveraamistik kolme aastat hõlmava eelarvekava raames siduv üksnes esimesel aastal ja see jätab valitsusele võimaluse teatavate vabalt valitud kulutuste tegemiseks, mis vähendab eelarve läbipaistvust ja usaldusväärsust. Sellistest nõrkustest hoolimata ei ole programmiga ette nähtud eelarveraamistiku olulist muutmist, v.a edasiminek tulemuspõhise eelarvestamise rakendamisel. 2009. aasta eelarveseadusega kehtestatakse uuesti eelarve 90 %-lise täitmise eeskiri, et tagada eelarve-eesmärkide saavutamine valitsemissektori kulude kasvu piiramise teel. Samas ei ole kõnealuse eeskirja rakendamine eelarveseaduses selgelt määratletud, mis võib jätta teatavat ruumi vabalt valitud meetmete rakendamiseks.

(10)

Bulgaaria valitsus ei ole heaks kiitnud ühtegi konkreetset meetmepaketti, et stabiliseerida finantssektorit. Selleks et suurendada usaldust pangandussektori vastu, tõsteti siiski hoiuste tagamise määra 100 000 BGN ja valitsus suurendas riigiomandis oleva Bulgaaria Arengupanga kapitali, et hõlbustada VKEde rahastamist.

(11)

Arvestades majanduslikku tasakaalustamatust, on eelarvepoliitika suunatud investorite usalduse ja makromajandusliku stabiilsuse säilitamisele. Seepärast ei ole Bulgaaria valitsus majanduskasvu aeglustumise peatamiseks võtnud vastu lühiajaliste stimuleerivate meetmete paketti, mis on kooskõlas detsembri Euroopa Ülemkogul kokkulepitud Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Seoses keskpika perioodi reformikava ja riigipõhiste soovitustega, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames, on programmiga ette nähtud sellised struktuurimeetmed majanduse vastupanuvõime suurendamiseks, mis hõlmavad töökohtade säilitamist, ettevõtete suutlikkuse suurendamist kriisiolukorraga kohanemiseks, turu toimimise parandamist, vajadusel erapankadele kapitalitoetuste andmist, VKEdele laenamise elavdamist, ekspordi soodustamist ning ELi vahendite kasutamise suutlikkuse suurendamist. Need on õigeaegsed ja piisavad meetmed poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, arvestades väljavaateid lühikeses perspektiivis. Ajakohastatud versioon hõlmab mitmeid muid struktuurireformi meetmeid, mis on osa pikaajalisest strateegiast riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, nt pensionisüsteemi reform, haridusreformi järgmiste etappide rakendamine, sh koolivõrgustiku täiendav optimeerimine ja koolide eelarvesüsteemi tugevdamine ning hiljuti vastu võetud tervishoiustrateegia rakendamine.

(12)

Bulgaaria valitsuse koostatud eelarve konsolideerimise programm aitab vähendada majanduse suurt välist ja sisemist tasakaalustamatust. Täpsemalt on programmiga ette nähtud struktuurne konsolideerimine 1 % SKPst 2008.–2011. aastal. Üldine eelarvepoliitiline hoiak, mõõdetuna struktuurse tasakaalu muutusena, on range 2009. aastal ja jääb üldiselt neutraalseks 2010.–2011. aastal. Programmi eesmärk säilitada tsükliliselt kohandatud ülejääk 1,5 % SKPst saavutatakse kogu programmiperioodi vältel.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis vabatahtlike andmete osas puudujääke (4).

i)

jätkuvalt järgima ranget eelarvepoliitikat ja säilitama usaldusväärne eelarveseisund, piirates kulude kasvu, et vähendada praegust välist tasakaalustamatust ja tasakaalustada tulude võimalikku vähenemist;

ii)

pidurdama avaliku sektori palgakasvu, et aidata kaasa palgakasvu üldisele pidurdumisele ja konkurentsivõime suurendamisele;

iii)

täiendavalt tõhustama avaliku sektori kulutusi, milleks tuleks eelkõige rakendada programmiga kavandatud eelarve täies ulatuses, suurendada haldussuutlikkust ja teostada töö- ja tooteturu reforme ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reforme, et suurendada tootlikkust.

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/6

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2011. Nõukogu märgib, et 2008. aasta novembris esitatud programm, sealhulgas 2008. aasta detsembris edastatud lisand, tundub ebasoodsaid makromajanduslikke arenguid arvestades liiga optimistlik. Samuti märgib nõukogu, et 16. veebruaril 2009 kuulutati välja teine stimuleerivate meetmete pakett, mida käesolevas hinnangus ei käsitleta.

(2)

Pärast kolme aastat kiiret majanduskasvu aeglustus Tšehhi majanduskasv 2008. aastal ja peaks veelgi aeglustuma 2009. aastal. Ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist tingitud välisnõudluse vähenemine pidurdab märkimisväärselt Tšehhi väga avatud majanduse ekspordikasvu. Lisaks vähenevad sisenõudlus ja eelkõige investeeringud, mida põhjustab välismaiste otseinvesteeringute vähenemine, karmid laenutingimused ning ettevõtjate ja tarbijate ootuste halvenemine. Vastuseks majanduskasvu aeglustumisele võttis valitsus vastu stimuleerivate fiskaalmeetmete paketi 2009. aastaks, sealhulgas mitmed tulu- ja kulupõhised meetmed. Kõnealuste meetmete eesmärk on suurendada sisenõudlust ja anda ettevõtetele toetust kogu majandussurutise vältel. Alates 2010. aastast peaks majandus kooskõlas välistingimuste prognoositud paranemisega järk-järgult elavnema. Kriisieelne kiire majanduskasv tõenäoliselt siiski ei taastu. See võib halvasti mõjuda riigi rahandusele, mida viimastel aastatel on toetanud tulude kiire kasv ning mis on, vaatamata suhteliselt väiksele valitsemissektori eelarve puudujäägile ja võlale, endiselt probleemne seoses elanikkonna kiirest vananemisest tulenevate riskidega pikaajalisele eelarve jätkusuutlikkusele. Tšehhi Keskpank muutis 2008. aasta teisel poolel rahapoliitika leebemaks, langetades mitmel korral intressimäära (3,75 %-lt 2008. aasta juulis 2,25 %-le 2008. aasta detsembris). Tšehhi krooni efektiivne nominaalne vahetuskurss tugevnes pisut (1,3 %) 2008. aastal.

(3)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb 4,4 %-lt SKPst 2008. aastal 3,7 %-le SKPst 2009. aastal ja seejärel suureneb keskmiselt 4,8 %-le ülejäänud programmiperioodil. Praegu kättesaadava teabe põhjal (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb väga soodsatel kasvuprognoosidel 2009. ja 2010. aastaks ning soodsatel prognoosidel järgmisteks aastateks, kui seda tuleks tegelikult vaadelda võrreldes programmi lõppkuupäevaga 1. oktoobri1 2008 ja sellele järgnenud oluliste majanduslike arengutega.

Pidades eriti silmas Tšehhi Vabariigi peamiste kaubanduspartnerite majanduslike väljavaadete kiiret halvenemist viimastel kuudel, on oodata ekspordi palju järsemat vähenemist ja selle taastumine võtab tõenäoliselt programmis kavandatust kauem. Majandusolukorra kiire paranemine põhineb eeldusel, et kriis ei mõjuta potentsiaalset kasvu, mis samas ei näi prognoositavat investeeringute (sealhulgas eelkõige välismaiste otseinvesteeringute) kasvu vähenemist silmas pidades eriti tõenäoline. Programmi inflatsiooniprognoos näib olevat realistlik.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal hinnanguliselt 1,2 % SKPst võrreldes eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis seatud eesmärgiga 2,9 % SKPst. Tulemus on oodatust palju parem suures osas tänu paremale lähtepositsioonile 2007. aastast ja varasemale valitsuse poolt vastu võetud reformide paketile. Eelarve puudujääki tasakaalustas vähem soodne areng 2008. aastal. Kuigi kulude kasv oli üldiselt kooskõlas kavandatuga, jäi tulude kasv pisut alla seatud eesmärgi. Käibemaksu laekumise suurenemine oli oodatust pisut tagasihoidlikum tarbijate kulutuste vähenemise tõttu, mis tasakaalustas vähendatud käibemaksumäära tõstmist 2008. aastal, samas kui otsesed maksud on valitsuse prognoosidega rohkem kooskõlas, kuna tööturg on jäänud stabiilseks.

(5)

Valitsemissektori eelarve tasakaalu eesmärk 2009. aastaks on – 1,6 % SKPst, võrreldes komisjoni talituste vaheprognoosis kavandatud puudujäägiga – 2,5 % SKPst. Stimuleerivate fiskaalmeetmete paketi osana võetud vabalt valitud meetmete (mõjutavad üldiselt võrdselt nii tulusid kui ka kulusid) hinnanguline puhasmõju eelarve tasakaalule on ligikaudu 1 % SKPst. Kõnealused meetmed tasakaalustavad lähenemisprogrammi algselt piiravaid põhimõtteid. Kooskõlas komisjoni talituste vaheprognoosiga annab see tunnistust eelarve mõõdukast laienemisest ligikaudu 0,25 % võrra SKPst. Automaatsete stabilisaatorite negatiivne mõju eelarve tasakaalule on hinnanguliselt ligikaudu 0,5 % SKPst.

(6)

Programmiga nähakse ette, et keskpika perioodi eesmärk, mis on struktuurne puudujääk (s.t tsükliliselt kohandatud puudujääk, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) 1 % SKPst, saavutatakse 2012. aastaks (st pärast programmiperioodi lõppu). Valitsemissektori eelarve üldine ja struktuurne tasakaal peaksid pärast 2009. aastat paranema tänu eelkõige vahetarbimise ja töötasuga seotud kulude kokkuhoiule, kusjuures kõnealused kulud peaksid aastatel 2009–2011 vähenema aastas rohkem kui 0,5 % võrra SKPst.

(7)

On oht, et eelarvetulemused osutuvad prognoositust halvemaks. Eelarve-eesmärkide aluseks olev makromajanduslik stsenaarium näib olevat väga soodne. Vahetarbimise ja töötasuga seotud kulude iga-aastane vähendamine rohkem kui 0,5 protsendipunkti võrra SKPst võib ilma oluliste tõhusust suurendavate meetmete võtmiseta seada ohtu avalike teenuste üldise kvaliteedi. Näib, et sotsiaaltoetustega seotud kulude kavandatud vähendamisel ei ole arvesse võetud töötushüvitiste tõenäolist suurenemist, mis on tingitud olukorra prognoositust halvenemisest tööturul. Stimuleerivate fiskaalmeetmetega ette nähtud maksuvähendust ei pruugi korvata kulude kokkuhoid tulevikus. Programmis kavandatud kulud põhinevad kulude keskpika perioodi raamistikuga ettenähtud ülemmääradel, mida on varem ületatud. Ka tulud võivad majandussurutise tõttu osutuda prognoositust väiksemaks, kuigi programmi tuluprognoos näib olevat ettevaatlik.

(8)

2005. aastal ühtse metoodika alusel tehtud prognooside kohaselt on elanikkonna vananemise pikaajaline mõju ELi keskmisest suurem; Tšehhi Vabariigi pikaajalist jätkusuutlikkust hinnatakse seega suures ohus olevaks. Kulusid vähendavad pensioni- ja tervishoiureformide esimesed etapid on läbi viidud. Mõlemas valdkonnas tuleb siiski rohkem ära teha, võttes arvesse võrdsuse, kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Kuigi programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisund on märkimisväärselt paranenud, on see saavutatud pigem tänu 2007. aasta paremale lähteseisundile kui vabalt valitud meetmetele ning hõlmab ikka elanikkonna vananemisega seotud riske. Esmase ülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul ja edasiste vananemisega seotud kulude vähendamisele suunatud struktuurimeetmete rakendamine vähendaks riske riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(9)

Tšehhi Vabariik kehtestas 2004. aastal keskpika perioodi eelarveraamistiku, milles on seatud riigieelarve iga-aastased eesmärgid kolmeks aastaks. Eesmärgid põhinevad kulude nominaalsetel ülemmääradel ja SKP prognoositud kasvu alusel arvutatud hinnangulistel tuludel. Alates keskpika perioodi eelarveraamistiku kehtestamisest on algseid kulude ülemmäärasid ületatud kulude vabalt valitud suurendamise teel ja eelarvetulemustes. 2006. ja 2007. aastal ületasid tegelikud kulud algset ülemmäära keskmiselt 7 % võrra. Tšehhi Vabariik kavandab mitmeid muudatusi, et parandada eelarve haldamist ja tõhustada maksude kogumist. Alates 2009. aasta jaanuarist kohaldatakse tulemus- ja eesmärgipõhist eelarve koostamise protsessi. Alates 2010. aasta jaanuarist hakatakse kohaldama integreeritud ja lihtsustatud maksusüsteemi ning ajakohastatakse haldustoetust rahandusministeeriumi töö lihtsustamiseks, mille kohta kuulutati avalikud hanked välja 2008. aastal. Kõnealused meetmed aitavad parandada eelarve täitmist, samas kui kulude ülemmäära järgimine sõltub täiendavalt võetud meetmetest.

(10)

Vastuseks finantskriisile võttis Tšehhi Vabariik mitmeid meetmeid, sealhulgas suurendati Tšehhi eksportpanga (Czech Export Bank), ekspordigarantii ja -kindlustuse korporatsiooni (Export Guarantee and Insurance Corporation) ja Tšehhi-Moraavia garantii- ja arengupanga (Czech-Moravian Guarantee and Development Bank) kapitali kogusummas 2 miljardi CZK. Kõnealuste institutsioonide kapitali suurendamise kaudu aidatakse eksportivaid ettevõtteid, eelkõige väikse ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Lisaks suurendati hoiuste tagamise ülempiiri 50 000 EUR.

(11)

Kooskõlas detsembris Euroopa Ülemkogul heakskiidetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga võttis Tšehhi Vabariik vastu majanduse elavdamise kava, mis hõlmab stimuleerivaid meetmeid. Üldise pisut ekspansiivse eelarvepoliitika raames on kõnealused meetmed asjakohane vastus makromajanduslikule ja eelarvelisele olukorrale, võttes arvesse vajadust eelarvet oluliselt tugevdada, et vähendada elanikkonna vananemisest tulenevaid riske pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Tšehhi Vabariigi võetud stimuleerivad meetmed on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga, kuna need on õigeaegsed ja sihipärased.

Töötajate makstavate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine 1,5 protsendipunkti võrra (mis ei ole küll lihtsasti tagasi pööratav) aitab suurendada kodumajapidamiste kasutada olevat tulu. Kõnealusel meetmel on ka struktuurne mõju tööturule, kuna see suurendab pakkumist ja vähendab survet brutopalkadele. Otsus investeerida riikliku transpordiinfrastruktuuri fondi kaudu infrastruktuuri ehitusse ja ajakohastamisse aitab tõenäoliselt säilitada tööhõivet ja kogunõudlust. Kõnealused meetmed on seotud keskpika perioodi reformikavaga ja riigipõhiste soovitustega, mille komisjon esitas 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames. Halvenenud majanduslikku väljavaadet silmas pidades on valitsus 16. veebruaril 2009 välja kuulutanud teise meetmete paketi.

(12)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on kavandatud eelarvepoliitiline hoiak 2009. aastal pisut ekspansiivne, mis on osaliselt tingitud avaliku sektori palkade erakorralisest tõstmisest. Struktuurne eelarve tasakaal paraneb pärast 2009. aastat peamiselt tänu kulude piiramisele. Eelarve-eesmärkide saavutamine võib ilma täiendavate meetmeteta osutuda keeruliseks, võttes arvesse programmi aluseks võetud soodsaid makromajanduslikke prognoose ning kulude kavandatud vähendamiseks võetavaid konkreetseid meetmeid.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

i)

rakendama 2009. aasta eelarvekavasid (sealhulgas stimuleerivaid meetmeid) kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames;

ii)

läbi viima 2010. aastal ja edaspidi olulist struktuurset konsolideerimist keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks ja toetama konkreetse meetmetega eelarvestrateegiat, et vähendada kulusid aastatel 2010–2011;

iii)

elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositavat suurenemist arvesse võttes jätkama vajalikke pensioni- ja tervishoiureforme, et parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/11

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/15

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5049 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/16

—

üheks Euroopa Liidu eesmärgiks on arendada järk-järgult välja õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkond, võttes vastu politsei- ja õigusalase koostöö alaseid liikmesriikide algatatud ühismeetmeid;

—

eurooplaste kaitse on üks peamiseid Euroopa ülesandeid. Sellest tulenevalt peab liit olema suuteline tuvastama uusi esilekerkivaid kuriteoliike ja kohandama oma tegevust selliselt, et oleks võimalik kiiresti reageerida;

—

viimastel aastatel on jätkuvalt suurenenud interneti vahendusel toimepandud süütegude hulk, mis on muutumas üha enam rahvusvahelisemaks, kuna internetti ei piira riigipiirid;

—

1999. aastal seadis Euroopa Ülemkogu Tamperes prioriteediks organiseeritud kuritegevuse ja arvutikuritegevusega võitlemise strateegia. Sellest alates on sama kinnitanud Euroopa institutsioonide ulatuslik töö, mida on eelkõige tehtud komisjoni 22. mai 2007. aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele („Küberkuritegevuse vastase üldise poliitika suunas”) ning 24. veebruari 2005. aasta raamotsusega 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta (1), mida komisjon kavatseb 2009. aastal ajakohastada;

—

hiljemalt 2010. aasta 15. septembriks viib komisjon läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ rakendamise hindamise seoses andmete säilitamisega;

—

komisjon ja Euroopa Nõukogu on juba teinud tööd, et küberkuritegevusega võitlemiseks tugevdada partnerlust riiklike asutuste ja erasektori vahel;

—

komisjon esitab enne järgmist pikaajalist programmi (2010–2014) vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna tulevaste Euroopa prioriteetide kohta teatise, mis peaks käsitlema küberkuritegevuse vastast võitlust;

—

internetikuritegude eest hoiatamise Euroopa süsteemi loomist võimaldavate riiklike süsteemide loomist käsitlevate nõukogu järelduste (2) vastuvõtmine kinnitab kavatsust tugevdada õiguskaitsealast koostööd, andes õiguskaitseasutuste käsutusse olulised ja tõhusad vahendid;

—

kokkuvõtteks, ulatusliku küberkuritegevuse vastase programmi väljatöötamine tundub olevat kõige sobivam meetod liidu tasandil, et leida lahendused kõigile kõnealuses valdkonnas tekkinud või tõenäoliselt lähitulevikus tekkivatele küsimustele, ning nende lahenduste elluviimise järelevalveks.

1.

LEIAB, et on oluline võidelda küberkuritegevuse erinevate elementidega ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles määratlema ühise tööstrateegia, võttes arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni.

Selle strateegia eesmärk peaks olema võimaldada lahendada veelgi tõhusamalt paljud elektrooniliste sidevõrkude abil toimepandud kuriteod. Nende hulka kuuluvad sellised murettekitavad kuriteoliigid nagu lapspornoga seotud kuriteod ja igat liiki seksuaalvägivald ning kõik terroriaktid vastavalt 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK esitatud määratlusele.

See peaks samuti aitama reageerida konkreetsetele ohtudele, mis ähvardavad elektroonilisi võrke (infosüsteemide vastu suunatud laiaulatuslikud ründed).

Kokkuvõtteks, selles kõnealuses strateegias tuleks käsitleda vahendeid võitluseks interneti vahendusel toimepandud tavapäraste kuritegudega, nagu identiteedipettus, identiteedivargus, müügipettused, finantsrikkumised, ebaseaduslik kauplemine internetis, eelkõige uimasti- ja relvaäri.

2.

LEIAB, et seoses elektrooniliste sidevõrkudega peavad nendele ohtudele tõhusa reageerimise viisi otsimisega kaasnema sellised horisontaalsed meetmed nagu:

3.

KUTSUB seda arvestades liikmesriike ja komisjoni ÜLES kehtestama juhtumiuuringutel põhinevad meetmed, võttes eelkõige arvesse tehnoloogilisi arenguid, et valmistada ette vahendid töös kasutamiseks lühi- ja keskmise pikkusega perspektiivis, näiteks:

4.

KUTSUB komisjoni ÜLES hindama tehtud edusamme eespool punktides 2 ja 3 käsitletud meetmete võtmise ettevalmistamisel. Sellest tulenevalt palub nõukogu liikmesriikidel teavitada komisjoni omapoolsetest panustest.

5.

KUTSUB ÜLES töötama pikemas perspektiivis välja täiendavad meetmed järgmise õiguse, vabaduse ja julgeoleku valdkonna pikaajalise programmi (2010–2014) raames.

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/19

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/20

—

Vaheleping ei ole veel jõustunud.

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/22

1.

10. märtsil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Enel S.p.A. (edaspidi „Enel”, Itaalia) omandab ainukontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Endesa S.A. (edaspidi „Endesa”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5494 — Enel/Endesa):

17.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/23