7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/2

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Hecht-Pharma GmbH versus Staatliches Gewerbeaufsichtsamt Lüneburg

Kohtuasi C-140/07 (1)

(Direktiiv 2001/83/EÜ - Artikli 1 punkt 2 ja artikli 2 lõige 2 - Mõiste „ravim toime alusel’ - Toode, mille kohta ei ole tõendatud, et see on ravim toime alusel - Toimeaine koguse arvessevõtmine)

(2009/C 55/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hecht-Pharma GmbH

Kostja: Staatliches Gewerbeaufsichtsamt Lüneburg

Menetluses osales: Vertreterin des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht

Kohtuasja ese

Eelotsuse küsimus — Bundesverwaltungsgericht — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/17, lk 69), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ ühenduse eeskirjade kohta seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega (ELT L 136, lk 34; ELT eriväljaanne 13/34, lk 262), artikli 1 punkti 2 ja artikli 2 lõike 2 tõlgendamine — Kvalifitseerimine ravimiks, kui toote üks koostisosa võib tekitada füsioloogilisi muudatusi, kui seda võetakse nõuetekohaseks tarbimiseks ettenähtud annust ületavas koguses — Direktiivi 2001/83 kohaldamine toote suhtes, mis võidakse liigitada ravimiks, kuid mille kohta ei ole tõendatud, et see on ravim — Ravimi mõiste

Resolutiivosa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ) artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et direktiiv 2001/83 (muudetud direktiiviga 2004/27) ei ole kohaldatav toote suhtes, mille puhul ei ole teaduslikult tõendatud, et see on ravim toime alusel, kuid mille puhul ei saa seda ka välistada.

Direktiivi 2001/83 (muudetud direktiiviga 2004/27) artikli 1 punkti 2 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et tingimused nagu toote kasutamisviis, kasutamisulatus, tarbijate teadlikkus tootest ja ohud, mis selle kasutamisega võivad kaasneda, omavad endiselt tähtsust selle üle otsustamisel, kas seda toodet saab määratleda ravimina toime alusel.

Direktiivi 2001/83 (muudetud direktiiviga 2004/27) artikli 1 punkti 2 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et kui välja arvata ained või ainekombinatsioonid, mida manustatakse inimestele meditsiiniliseks diagnoosimiseks, ei saa toodet kvalifitseerida ravimiks selle sätte tähenduses, kui arvestades selle koostist — sealhulgas toimeaine kogust — ei ole toote ettenähtud tarbimise korral võimalik sellega inimese füsioloogilist talitlust farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime avaldamise kaudu märkimisväärselt taastada, parandada või modifitseerida.

(1) ELT C 117, 26.5.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus (Bayerischer Verwaltungsgerichtshof'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — M-K Europa GmbH & Co. KG versus Stadt Regensburg

(Kohtuasi C-383/07) (1)

(Eelotsusetaotlus - Määrus (EÜ) nr 258/97 - Artikli 1 lõiked 1-3 - Uuendtoit ja toidu uuendkoostisosad)

(2009/C 55/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bayerischer Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M-K Europa GmbH & Co. KG

Kostja: Stadt Regensburg

Menetluses osaleja: Landesanwaltschaft Bayern

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bayerischer Verwaltungsgerichtshof — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, lk 1; ELT eriväljaanne 13/18, lk 244) artikli 1 lõike 2 punktide d ja e ning lõike 3 tõlgendamine — Vahetult enne määruse jõustumist ühenduse geograafiliselt piiratud ala (San Marino) turule viidud toidu käsitlemine uuendtoiduna, kui toit on toodetud koostisosadest, mille inimeste toiduna kasutusel olemine on vaieldav või tõendatav üksnes kolmandate riikide (Jaapani) puhul — Toidu kontrollimise kohustus

Resolutiivosa

Toiduaine import San Marinosse enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta jõustumist ei ole asjaolu, mis omab tähtsust selle hindamisel, kas kõnealune toode vastab ühenduses inimeste toiduna olulisel määral kasutusel olemise tingimusele kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 tähenduses.

Asjaolu, et toiduaine kõik koostisosad eraldivõetuna vastavad määruse nr 258/97 artikli 1 lõikes 2 sätestatud tingimusele või on ohutud, ei saa pidada piisavaks, et välistada selle määruse kohaldamine väljatöötatud toiduaine suhtes. Otsuse, kas toiduaine tuleb kvalifitseerida uuendtoiduna määruse nr 258/97 mõttes, peab liikmesriigi pädev asutus langetama juhtumipõhiselt, arvestades kõiki toiduaine omadusi ning tootmisprotsessi.

Asjaolu, et kõik määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punktis d silmas peetud toiduaine koostisse kuuluvad vetikad vastavad ühenduses inimeste toiduna olulisel määral kasutamise tingimusele kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 mõttes, ei saa pidada piisavaks, et välistada selle määruse kohaldamine kõnesoleva toiduaine suhtes.

4.	Üksnes väljaspool Euroopat omandatud kogemusest toiduaine ohutuse kohta ei piisa, et liigitada see toiduaine nende toiduainete kategooriasse, mida „kogemuste põhjal võib pidada ohutuks” määruse nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e mõttes.

5.	Määruse nr 258/97 artiklis 13 sätestatud menetlust ei pea alustama ettevõtja.

(1) ELT C 283, 24.11.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus (Obester Patent- und Markensenat'i (Austria) eelotsusetaotlus) — Silberquelle GmbH versus Maselli Strickmode GmbH

(Kohtuasi C-495/07) (1)

(Kaubamärgid - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artiklid 10 ja 12 - Tühistamine - Mõiste „kaubamärgi „tegelik kasutamine’ - Kaubamärgi kinnitamine reklaamesemetele - Reklaamesemete tasuta jagamine kaubamärgiomaniku kaupade ostjatele)

(2009/C 55/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Obester Patent- und Markensenat

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Silberquelle GmbH

Kostja: Maselli Strickmode GmbH

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Oberster Patent- und Markensenat — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 10 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 tõlgendamine — Kaubamärgiomaniku õiguste tühistamine — Mõiste „kaubamärgi „tegelik kasutamine”” — Kauba (alkoholivabade jookide) kinkimine teiste kaupade (rõivaste) ostu korral

Resolutiivosa

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 10 lõiget 1 ja artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui kaubamärgiomanik kinnitab kaubamärgi esemetele, mille ta annab oma kaupade ostjatele tasuta kaasa, ei ole tegemist selle kaubamärgi tegeliku kasutamisega klassi osas, millesse asjaomased esemed kuuluvad.

(1) ELT C 22, 26.1.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola Vabariik) eelotsusetaotlus) — K-1 sp. Zoo versus Dyrektor Izby Skarbowej w Bydgoszczy

(Kohtuasi C-502/07) (1)

(Käibemaks - Rikkumised maksukohustuslase deklaratsioonis - Täiendav maks)

(2009/C 55/05)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Hageja: K-1 sp. zoo

Kostja: Dyrektor Izby Skarbowej w Bydgoszczy

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) — Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimese direktiivi 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 71, lk 1301; ELT eriväljaanne 09/01, lk 3) artikli 2 esimese ja teise lõigu ning nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 2, artikli 10 esimese lõigu punkti a, artikli 10 teise lõigu, artikli 27 esimese lõigu ja artikli 33 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, millega käibemaksu deklareerimisel toime pandud rikkumise tuvastamise korral nähakse ette täiendav maks

Resolutiivosa

Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimese direktiivi 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta artikli 2 esimeses ja teises lõigus ning nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, muudetud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/66/EÜ, artiklis 2 ja artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 määratletud ühise käibemaksusüsteemiga ei ole vastuolus see, kui liikmesriik näeb oma õigusaktis ette käibemaksukohustuslase suhtes kohaldatava sellise halduskaristuse nagu 11. märtsi 2004. aasta kaupade ja teenuste maksu seaduse (ustawa o podatku od towarów i usług) artikli 109 lõigetes 5 ja 6 sätestatud „täiendav maks”.

2.	11. märtsi 2004. aasta kaupade ja teenuste maksu seaduse artikli 109 lõigete 5 ja 6 sätted ei ole „erimeetmed erandite tegemiseks” eesmärgiga ära hoida teatavat liiki maksust kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist muudetud kuuenda käibemaksudirektiivi 77/388 artikli 27 lõike 1 tähenduses.

3.	Muudetud kuuenda käibemaksudirektiivi 77/388 artikkel 33 ei takista 11. märtsi 2004. aasta kaupade ja teenuste maksu seaduse artikli 109 lõigete 5 ja 6 sätete kehtivuse säilitamist.

(1) ELT C 22, 26.1.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/4

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-539/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/22/EÜ - Artikli 26 lõige 3 - Euroopa ühtne hädaabinumber - Teave helistaja asukoha kohta - Teabe avaldamine hädaolukordadega tegelevale asutusele - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2009/C 55/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Montaguti ja A. Nijenhuis)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja avvocato dello Stato S. Fiorentino)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367) artikli 26 lõike 3 täitmiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Itaalia Vabariik ei taganud hädaolukordadega tegelevatele asutustele teabe edastamist helistaja asukoha kohta kõigi Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede puhul, kui see oli tehniliselt teostatav, siis on ta rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) artikli 26 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 37, 9.2.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/5

Euroopa Kohtu (kuues koda) 15. jaanuari 2009. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-259/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 79/409/EMÜ - Loodusliku linnustiku kaitse - Elupaikade säilitamine ja hoidmine - Erikaitsealadena klassifitseerimine - Jahtimise ja püüdmise keeld - Puudulik ülevõtmine)

(2009/C 55/07)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Patakia ja D. Recchia)

Kostja: Kreeka Vabariik (esindaja: E. Skandalou)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98) artikli 3 lõike 1 üle võtmata jätmine — Sama direktiivi artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 1, artikli 5 ja artikli 8 lõike 1 puudulik ülevõtmine

Resolutiivosa

Kuna Kreeka Vabariik ei võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et võtta täielikult ja õigesti üle kohustused, mis tulenevad nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 3 lõigetest 1 ja 2, artikli 4 lõikest 1, artiklist 5 ja artikli 8 lõikest 1, siis on ta rikkunud neist sätetest tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

(1) ELT C 209, 15.8.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/5

Calebus, SA 24. septembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 14. juuli 2008. aasta määruse peale kohtuasjas T-366/06: Calebus, SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon ja Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-421/08 P)

(2009/C 55/08)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Calebus, SA (esindaja: advokaat R. Bocanegra Sierra)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon ja Hispaania Kuningriik

Apellandi nõuded

Tunnistada vastuvõetavaks Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2008. aasta selle määruse peale esitatud apellatsioonkaebus, millega tunnistati Calebus, SA poolt kohtuasjas T-366/06 esitatud taotlus vastuvõetamatuks, ning menetlusõigusnormides ettenähtud nõuete täitmise järel rahuldada asjaomane kaebus ning tühistada vaidlustatud otsus, tunnistades selles esitatud taotlus vastuvõetavaks ning vastuväited põhjendatuks.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on esitatud Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2008. aasta otsuse peale, millega tunnistati vastuvõetamatuks kohtuasjas T-366/06 Calebus, S.A. poolt esitatud hagi 19. juuli 2006. aasta otsuse 2006/613/EÜ (1) peale, millega võetakse vastu Vahemere biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu niivõrd, kuivõrd maatükk „Las Cuerdas” on kantud osasse „ES61110006 Ramblas de Gergal, Tabernas y Sur de Sierra Alhamilla”, mis on nimetatud loetelu osa.

Apellatsioonkaebuses leitakse, et vaidlusaluses otsuses on rikutud õigusnormi, kuna selles väidetakse, et hagi ei ole vastuvõetav, kuna hagi esitanud äriühingul ei ole tühistamise suhtes otsest huvi. Vastavalt kohtuotsuses sätestatule kohustab otsus 2006/613 liikmesriike omaalgatuslikult ja automaatselt igal juhul esitama ühenduse tähtsusega alade loetelu — üheks selliseks alaks on maatükk „Las Cuerdas” — sellise kaitsekorra alla võtmiseks, mis paratamatult piirab nende alade kasutamise võimalusi, vähendades tasuvust ning müügiväärtust. Liikmesriigid omavad kaalutlusruumi nende meetmete sisu kindlaks määramisel, kuid mitte selle otsuse langetamisel, kas neid meetmeid asjaomastele maatükkidele kohaldada või mitte, kuna kõnealuse kaalutlusruumi olemasolu ei ole kõnealuse otsuse apellandi õigustele ja kohustustele avalduva vahetu mõjuga vastuolus.

(1) ELT L 259, lk 1.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/6

Rootsi Kuningriigi 14. novembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 9. septembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-403/05: MyTravel Group plc versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-506/08 P)

(2009/C 55/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Rootsi Kuningriik (esindajad: K. Petkovska, A. Falk ja S. Johannesson)

Teised menetluspooled: MyTravel Group plc, Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 9. septembri 2008. aasta otsuse kohtuasjas T-403/05 (1) resolutiivosa punkt 2,

—	tühistada komisjoni 5. septembri 2005. aasta otsus (D(2005) 8461 vastavalt MyTravel Group plc esitatud nõuetele Esimese Astme Kohtus selles osas, kus nimetatud otsuses keelduti andmast juurdepääsu aruandele ja teistele komisjoni töödokumentidele,

—	tühistada komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta otsus (D(2005) 9763) vastavalt MyTravel Group plc esitatud nõuetele Esimese Astme Kohtus selles osas, kus nimetatud otsuses keelduti andmast juurdepääsu komisjoni sisedokumentidele ja

—	mõista Rootsi Kuningriigi kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Läbipaistvuse ja institutsioonide dokumentidele juurdepääsu põhimõttel on suur tähtsus institutsioonide kõigi toimingute ja seega ka institutsioonisisese haldusmenetluse puhul. Määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõige 3 sätestab ka selle, et seda määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud või talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Esimese Astme Kohtu arutluskäik põhiküsimustes eeldab, et haldusvaldkonna sisedokumentide osas peab kehtima üldine konfidentsiaalsusnõue. See ei ole kooskõlas võimalikult suure läbipaistvuse põhimõttega.

Apellatsioonkaebuse esitaja arvates Esimese Astme Kohtu arutluskäik seoses esimese otsusega (mis käsitleb aruannet ja sellega seotud dokumente) eeldab, et komisjonil puudus vajadus uurida iga üksikdokumendi sisu avaldamise küsimust ja hinnata aruandes ja teistes dokumentides sisalduva teabe tundlikkust, vaid et komisjon vastupidi tegi õigesti, keeldudes nende avaldamisest põhjusel, et muidu ei saaks ametnikud oma arvamust vabalt väljendada. Tuginedes Esimese Astme Kohtu arutluskäigule dokumentide autorite arvamusvabaduse kaitsmise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, millal ja kas üldse sisedokumente võib avaldada.

Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et teises otsuses (mis käsitleb teisi toimikus sisalduvaid dokumente) ei ole Esimese Astme Kohus täitnud peamisi hindamisnõudeid, et teha kindlaks, kas iga üksikdokumendi sisu on niivõrd tundlik, et selle avaldamine kahjustaks tõsiselt otsustamisprotsessi. Esimese Astme Kohtu üldine arutlus seisneb peamiselt selles, et komisjonis oleks ametnikel võimatu vabalt suhelda, kui lõplikus otsuses mitte esinev teave saaks avalikuks. Niisugusel arutlusel tuginedes puudub vajadus uurida, kas kõnealuste dokumentide sisu on niivõrd tundlik, et selle avaldamine kahjustaks otsustusprotsessi.

Apellatsioonkaebuse esitaja kahtleb, kas ärakuulamise eest vastutava ametniku aruanne ja konkurentsi peadirektoraadi märkust nõuandekomiteele võib tegelikkuses käsitleda kui siseseks kasutamiseks mõeldud dokumente, mida tuleb seetõttu hoida konfidentsiaalsetena, vastavalt sisemise otsustusmenetluse kaitset puudutavatele sätetele.

Hageja arvates on õigustalituse aruannet puudutav Esimese Astme Kohtu arutluskäik vastuolus Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas Turco. Isegi kui käesolev kohtuasi ei käsitle õigusakte, peab siinkohal ilmselgelt läbi viima nende teadete sisu uurimise. Asjaolu, et varasema otsuse õiguspärasust võib kahtluse alla seada, ei ole iseenesest alus selle dokumendi avaldamisest keeldumiseks — pigem vastupidi. Teabe puudumine ise tekitada kahtlust teatava otsuse seaduslikkuse osas ja otsustusprotsessi õiguspärasuse üle tervikuna. Kahtluste tekkimist saaks vältida ka sellega, kui komisjon ütleks oma otsuses selgelt, miks ta otsustas lahenduse kasuks, mida õigustalitus ei soovitanud. Väitel, et õigustalitus oleks kahtlevam ja ettevaatlikum, puudub alus, nagu ka kohtu põhjendustel muude dokumentide kohta. Pealegi leiab hageja, et argument, nagu õigustalitusel oleks keeruline erinevat seisukohta kohtus kaitsta, on sõnastatud liiga üldiselt, et näidata mõistlikult etteaimatava ja mitte pelgalt oletusliku riski olemasolu.

Apellatsioonkaebuse esitaja ei kahtle selles, suurem osa kõnealuste dokumentide sisust võib olla eriti tundlik ja see peab jääma konfidentsiaalseks. Niisugune järeldus peab kohtupraktika kohaselt siiski tuginema konkreetsel ja individuaalsel hindamisel, mille eesmärk on määrata kindlaks, kas dokumendi sisu avaldamine kaitstavat huvi oluliselt kahjustaks.

Mis puudutab ametnike arvamusvabadust, siis soovib hageja tuletada meelde, et ametniku kohustus on täita teenistusülesandeid vastavalt ühenduse institutsioonide ametnike personalieeskirjadele. Asjaolu, et avalikkusel on seaduslik õigus toiminguid kontrollida, ei kujuta endast vastuvõetavat põhjendust sellele, et ta oma kohustusi nõuetekohaselt ei täidaks.

Äriühingul, kes on osaline äriühingute koondumises, on õigus — nagu kõigil Liidu kodanikel või ettevõtetel, kelle asukoht on Euroopa Liidus — tutvuda dokumentidega, isegi kui selle dokumendis olev teave on sisemise otsustusmenetluse kaitse tõttu konfidentsiaalne, kui sellest hoolimata esineb dokumendi avaldamise suhtes ülekaalukas avalik huvi. Kaalutlused, mille MyTravel esitas, võivad hageja väitel üsna tõenäoliselt kujutada endast niisugust avalikku huvi ning seega ei saa neid täiendava kontrollimiseta tähelepanuta jätta — nagu Esimese Astme Kohus on seda teinud, viidates pelgalt hageja isiklikele huvidele. Hagejal ei ole selles osas mingit kohustust kuhugi pöörduda või midagi tõendada; pigem on institutsioonide kohustus teha kindlaks ülekaaluka avaliku huvi esinemine.

9.	Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus on oma otsusega eiranud ühenduse õigust ega ole nõuetekohaselt kohaldanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet ja artikli 4 lõike 3 teist lõiku.

10.	Igal juhul on tõenäoliselt neid osi dokumentidest, mida peaks olema võimalik avaldada vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 6 osalise avaldamise kohta.

(1) ELT C 272, lk 18.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/7

HUP Uslugi Polska sp. z o.o. (varem HP Temporärpersonalgesellschaft mbH) 27. novembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 24. septembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-248/05: HUP Uslugi Polska sp z o.o. (varem HP Temporärpersonalgesellschaft mbH) versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-520/08 P)

(2009/C 55/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: HUP Uslugi Polska sp. z o.o. (varem HP Temporärpersonalgesellschaft mbH) (esindaja: advokaat M. Ciresa)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Manpower, Inc

Apellandi nõuded

—	Tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Esimese Astme Kohtu otsus rikub nõukogu määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktidega b, c, d ja g.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof (Saksamaa) 2. detsembril 2008 — Sylvia Bienek versus Condor Flugdienst GmbH

(Kohtuasi C-525/08)

(2009/C 55/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Sylvia Bienek

Kostja: Condor Flugdienst GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas teisele lennule ümberbroneerimine kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMP) nr 295/91 (1), artikli 4 lõikega 3 hõlmatud olukorda?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas seda sätet saab kohaldada ka ümberbroneerimisele, mida ei teinud lennuettevõtja, vaid reisikorraldaja?

(1) ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 4. detsembril 2008 — X Holding BV versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-538/08)

(2009/C 55/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: X Holding BV

Vastustaja: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

Kas teise direktiivi (1) artikli 11 lõiget 4 ning kuuenda direktiivi (2) artikli 17 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, mis soovib kasutada nendes artiklites antud võimalust (säilitada) sisendkäibemaksu mahaarvamise erandeid kulude liikide suhtes, mida saab kirjeldada kui „eratranspordi kasutamise võimalus”, on täitnud tingimuse määratleda piisavalt selgelt kaupade ja teenuste liik?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas kuuenda direktiivi artikli 6 lõike 2 ning artikli 17 lõigete 2 ja 6 kohaselt on õiguspärane käesoleval juhul vaidluse all olev siseriiklik säte, mis on vastu võetud enne direktiivi jõustumist ning mille kohaselt ei saa maksukohustuslane teatud kaupade omandamisel ning teatud teenuste saamisel, mida kasutatakse osaliselt majandustegevuse ning osaliselt isiklikel eesmärkidel, makstud käibemaksu täielikult maha arvata; nimelt saab ta käibemaksu maha arvata üksnes osas, milles see on seotud majandustegevusega?

(1) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta — ühise käibemaksusüsteemi ülesehitus ja rakendamiseeskirjad (EÜT 71, lk 1303).

(2) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Gerichtshof (Austria) 4. detsembril 2008 — Fokus Invest AG versus Finanzierungsberatung-Immobilientreuhand und Anlageberatung GmbH (FIAG)

(Kohtuasi C-541/08)

(2009/C 55/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Fokus Invest AG

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Finanzierungsberatung-Immobilientreuhand und Anlageberatung GmbH (FIAG)

Eelotsuse küsimused

Kas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu (1) I lisa artiklit 25 tuleb tõlgendada selliselt, et kinnisvara omandamise puhul ettenähtud vastuvõtjariigi kodanikega võrdne kohtlemine kehtib üksnes füüsiliste isikute, mitte aga äriühingute suhtes?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav,

kas siis Wiener Ausländergrunderwerbsgesetz'i (välismaalaste poolt Viinis kinnisvara omandamise seadus, edaspidi „WrAuslGEG”) sätted, mis nõuavad WrAuslGEG § 2 punkti 3 tähenduses välisriigi äriühingute poolt kinnisvara omandamise puhul tõendit nõusoleku saamise kohustusest erandi omamise kohta (WrAuslGEG § 5 lõige 4 ja § 3 punkt 3), kujutavad endast Šveitsi kui kolmanda riigi suhtes EÜ artikli 57 lõike 1 alusel lubatud kapitali vaba liikumise piirangut (EÜ artikkel 56)?

(1) EÜT L 114, lk 6.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/9

10. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-549/08)

(2009/C 55/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Dejmek ja A. A. Gilly)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole vastu võtnud komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/70/EÜ (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (2) rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Iirimaa rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 15. detsembril 2007.

(1) ELT L 214, lk 29.

(2) ELT L 309, lk 15.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/9

11. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-551/08)

(2009/C 55/15)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Yerrell ja M. Kaduczak)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivi 2005/68/EÜ (1), mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ, täitmiseks vajalikke õigusnorme või ei ole igal juhul komisjonile nende õigusnormide vastuvõtmisest teatanud, on Poola Vabariik jätnud direktiivi artiklist 64 tulenevad kohustused täitmata;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi rakendamise tähtaeg möödus 10. detsembril 2007.

(1) EÜT L 323, 9.12.2005, lk 1.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/10

Agrar-Invest-Tatschl GmbH 12. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 8. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-51/07: Agrar-Invest-Tatschl GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-552/08 P)

(2009/C 55/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Agrar-Invest-Tatschl GmbH (esindajad: advokaadid U. Schrömbges ja O. Wenzlaff)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 8. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-51/07: Agrar-Invest-Tatschl GmbH vs. komisjon.

—	Vastavalt nõudele nr 1, mis on esitatud 22. veebruari 2007. aasta hagiavalduses Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus menetluses kohtuasjas T-51/07, tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta otsuse K(2006) 5789 lõplik (REC 05/05) artikli 1 lõiked 2 ja 3.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Esimese Astme Kohtu otsuse peale, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi komisjoni 4. detsembri 2006. aasta otsuse K(2006) 5789 lõplik peale, millega tehti Horvaatiast pärit suhkru impordi eest apellandi võlgnetavate imporditollimaksude järelarvestuskanne.

Esimese Astme Kohus põhjendas apellandi hagi rahuldamata jätmist heas usus tegutsemise puudumisega, mis on üks neljast kumulatiivsest tingimustest, mis peab olema täidetud imporditollimaksude järelarvestuskande tegemiseks. Esimese Astme Kohus märkis, et vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (edaspidi „tolliseadustik”) artikli 220 lõike 2 punkti b alapunktile 5 ei saa vastutav isik toetuda heausksusele, kui komisjon, nagu käesolevas asjas, on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt. Esimese Astme Kohtu arvates ei ole tõsi ka see, et apellant tegutses heas usus seoses kaupade liikumissertifikaatide autentsuse ja õigsuse tagantjärele kinnitamisel, kuna importimisel ei tegutsenud ta igal juhul heas usus.

Apellant leiab oma apellatsioonkaebuses, et Esimese Astme Kohus on tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b alapunkti 5 tõlgendanud valesti. Kohus on tõlgendamisel rikkunud õigusnormi, kuna kohus on asjaolule, et komisjon on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt, omistanud heausksust välistava toime isegi siis, kui nagu käesolevas asjas sooduskohtlemisega seotud asjaomaseid sertifikaate pärast teate avaldamist kontrolliti, mille tulemusel kinnitati nende sertifikaatide autentsust ja õigsust.

Esimese Astme Kohus jätab tähelepanuta, et tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b alapunktis 5 sätestatud teate mõju piirab põhimõte, et tunnustada tuleb halduskoostöö süsteemis osalevate kolmanda riigi tolliasutuste otsuseid. Tolliseadustiku kõnealuse sätte puhul on tegemist halvas usus tegutsemise seadusest tuleneva fiktsiooniga, mis tuleb ümber lükata, ja seda — nagu käesolevas asjas — just hilisema kontrollimise teel. Apellandi heausksus taastati seega kaupade liikumissertifikaatide autentsuse ja õigsuse tagantjärele kinnitamise teel, st apellant võis tugineda sellele, et kahtlus, mille tõttu oli avaldatud komisjoni teatis, kõrvaldati kontrollimise käigus. Apellandi heausksus ei sõltu seega Horvaatia tolli kõnealuste liikumissertifikaatide korrakohasest väljastamisest, vaid nende sertifikaatide kohasest kontrollimisest tolli poolt, mis toimus komisjoni avaldatud teate alusel, milles väljendati kahtlust sertifikaatide korrakohase väljastamise suhtes.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/10

Eelotsusetaotlus, mille esitas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. detsembril 2008 — Portakabin Limited ja Portakabin B.V. versus Primakabin B.V.

(Kohtuasi C-558/08)

(2009/C 55/17)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Portakabin Limited ja Portakabin B.V.

Vastustaja: Primakabin B.V.

Eelotsuse küsimused

Kui ettevõtja, kes kaupleb teatud kaupade või teenustega (edaspidi „kuulutuse avaldaja” kasutab võimalust esitada Interneti otsingumootori haldajale märksõna [Interneti teel reklaamides saab kasutada võimalust registreerida tasu eest otsingumootorites nagu selleks on näiteks Google niinimetatud märksõnasid. Kui otsingumootorisse trükitakse selline märksõna, antakse viide kuulutuse avaldanud kliendi Internetilehele või nimekiri leitud lehekülgedest või kuulutus lehekülje paremal poolel tulemustega, mis kannavad pealkirja „sponsoreeritud lingid”.], mis vastab mõne teise (edaspidi „kaubamärgi omanik”) poolt sarnaste kaupade või teenuste suhtes registreeritud kaubamärgile ning esitatud märksõna — ilma, et see oleks ilmne otsingumootori kasutajale — sissetrükkimise tagajärjel leiab Interneti kasutaja otsingumootori poolt pakutavate tulemuste seast viite kuulutuse avaldaja kodulehele, kas siis on tegemist registreeritud kaubamärgi kasutamisega nimetatud kuulutuse avaldaja poolt direktiivi 89/104/EMÜ (1) artikli 5 lõike 1 punkti a mõttes?

Kas olukord oleks teistsugune, kui viide

—	oleks leitud lehekülgede tavaloetelus või

—	selleks eristatud kuulutuste osas?

Kas olukord oleks teistsugune,

—	kui kuulutuse avaldaja pakuks juba viitava teate juures otsingumootori haldaja kodulehel tegelikult kaupu ja teenuseid, mis sarnanevad kaupadele ja teenustele, mille suhtes on kaubamärk registreeritud, või

—	kui kuulutuse avaldaja pakuks enda kodulehel, millele Interneti kasutaja (vt esimese küsimuse punkt a) saab otsingumootori haldaja pakutud hüperlingi kaudu, tegelikult kaupu ja teenuseid, mis sarnanevad kaupadele ja teenustele, milles suhtes on kaubamärk registreeritud?

2.	Sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas direktiivi artikkel 6, eelkõige artikli 6 lõike 1 punktid b ja c võivad tähendada, et kaubamärgi omanik ei saa keeleta esimeses küsimuses nimetatud kasutamist ning kui see on nii, siis millistel asjaoludel?

3.	Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas direktiivi artiklit 7 saab kohaldada juhul, kui kuulutuse avaldaja pakkumine on seotud nagu esimeses küsimuses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga?

Kas eeltoodud küsimustele antud vastused kehtivad ka kuulutuse avaldaja poolt registreeritud esimeses küsimuses nimetatud märksõnade suhtes, milles on kaubamärk antud teadlikult edasi väikeste kirjavigadega, mille kaudu on tõhusamad Internetikasutajate otsinguvõimalused, kui eeldada, et kuulutuse avaldaja kodulehel on kaubamärk õigesti edasi antud?

Sellisel juhul ja sellises ulatuses, milles eespool toodud küsimustele antud vastuste tagajärjena ei ole tegemist kaubamärgi kasutamisega direktiivi artikli 5 lõike 1 mõttes: kas liikmesriigid võivad tagada käesolevas asjas vaidluse all olevate märksõnade kasutamise osas direktiivi artikli 5 lõike 5 järgi nendes riikides nende tähistuste kasutamise kaitseks kehtivate normide alusel, ilma pikemata kaitse selle tähise kasutamise osas mõnel muul eesmärgil kui kaupade või teenuste eristamine, mille kaudu kahjustatakse või kasutatakse ebaõiglaselt ära selle liikmesriigi kohtute arvates ilma õigustuseta selle kaubamärgi eristusvõimet või mainet, või kehtivad siinkohas siseriikliku kohtu kohtunikele ühenduse õigusest tulenevad piirid, mis on seotud vastustega eespool esitatud küsimustele?

(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/11

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-560/08)

(2009/C 55/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán, D. Recchia ja J.-B. Laignelot)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Hispaania Kuningriik on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad:

—

nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (1) teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 2 lõikest 1, artiklist 3, artikli 4 lõigetest 1 või 2 vastavalt olukorrale ning artiklist 5 seoses maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvate projektidega maantee lõike 1, 2 ja 4 puudutavas; direktiivi 85/337/EMÜ artikli 6 lõikest 2 ja artiklist 8 seoses maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvate projektidega maantee lõike 2 ja 4 puudutavas; direktiivi 85/337/EMÜ artiklist 9 seoses maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvate projektidega maantee lõike 1, 2 ja 4 puudutavas;

—

nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (2) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 3 ja 4 koostoimes nimetatud direktiivi artikliga 7 seoses maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvate projektidega maantee lõike 1, 2 ja 4 puudutavas lindude erikaitseala ES 0000056 „Encinares del río Alberche y río Cofio” osas;

—

ja direktiivist 92/43/EMÜ tõlgendatuna Euroopa Kohtu 13. jaanuari 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-117/03 ja 14. septembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-244/05, samuti kohustusi, mis tulenevad direktiivi artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d seoses maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvate projektidega maantee lõiku 1 puudutavas järgmiste alade osas: ala ES3110005 „Cuenca del río Guadarrama”, mille kohta esitati ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek, ja ala ES3110007 „Cuencas de los ríos Alberche y Cofio”, mille kohta esitati ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni esitatud hagi puudutab Hispaania ametiasutuste poolt heaks kiidetud või vastavalt olukorrale ellu viidud projekte seoses piirkondliku maantee M-501 (Madridi piirkond) kahekordistamise või ümberkorraldusega. Komisjon on seisukohal, et Hispaania Kuningriik on seoses nende projektidega rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivist 85/337 selle algses või muudetud sõnastuses ja direktiivist 92/43 tõlgendatuna Euroopa Kohtu 13. jaanuari 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-117/03 ja 14. septembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-244/05.

(1) EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248.

(2) EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/12

19. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-565/08)

(2009/C 55/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Traversa ja L. Prete)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik on vastu võtnud õigusnormid, mis kohustavad advokaate järgima maksimaalseid hindasid, siis on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kohustuslike maksimaalsete hindade kehtestamine advokaatide kohtumenetluse raames ja kohtuväliselt läbiviidavale tegevusele kujutab endast asutamisvabaduse piirangut EÜ artikli 43 tähenduses ning teenuste osutamise vabaduse piirangut EÜ artikli 49 tähenduses. Nimelt võib kohustuslike maksimaalsete hindade ettenägemine, mida tuleb kohaldata sõltumatult osutatud teenuse kvaliteedist, teenuse osutamiseks vajalikust töömahust ning selleks tehtud kulutustest, muuta Itaalia õigusteenuste turu ebaatraktiivseks välismaistele kutseala esindajatele. Teiste liikmesriikide advokaadid ei ole seega motiveeritud Itaalias asutamiseks ega seal ajutiselt oma teenuste osutamiseks.

Esiteks seetõttu, et uue hindade süsteemi (mis on lisaks äärmiselt keerukas) kohaldamise kohustus toob kaasa lisakulutusi, mis võivad takistada asutamislepingus tunnustatud põhivabaduste teostamist.

Teiseks kujutab hindadele maksimaalse piirväärtuse seadmine endast lisatakistust õigusteenuste vabale liikumisele siseturul, sest on takistatud teiste liikmesriikide, kui Itaalia advokaatide tegevuse kvaliteedile vastava tasu saamine ning see mõjutab teatud advokaate, kes soovivad saada suuremat tasu, kui Itaalia õigusaktides on ette nähtud Itaalia turule iseloomulike omaduste alusel, mitte osutama ajutiselt oma teenuseid Itaalias või Itaalias mitte asutama.

Lõpetuseks takistab Itaalia hinnasüsteemi paindumatus advokaadil (s.h välisriigi advokaadil) tegemast ad hoc pakkumusi eripäraste olukordade ja/või klientide puhul. Näiteks pakkuda teatud õigusteenuste paketti kindlaksmääratud hinnaga. Või pakkuda eri liikmesriikides pakutavaid teenuseid sama hinnaga. Itaalia õigusnormid võivad seega tingida välisriigi advokaatide konkurentsivõime nõrgenemise, sest see jätab viimased ilma Itaalia õigusteenuste turule sisenemiseks tõhusast tehnikast.

Lisaks sellele ei ole vaidlusalune meede sobiv Itaalia ametiasutuste viidatud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks ning samuti ei ole see nende eesmärkide saavutamiseks kõige vähem piirav meede. Eeskätt ei ole meede sobiv vähemjõukate isikute kohtule juurdepääsu tagamiseks, õigusteenuste adressaatide kaitse või õigussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks. Samuti ei ole see proportsionaalne, sest on olemas teisi, välisriigi advokaatide suhtes palju vähem piiravaid meetmeid, mis on sama sobivad (või sobivamad) Itaalia ametiasutuste viidatud kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Lõpetuseks ei ole Itaalia ametiasutused selgitanud, kas uuriti alternatiivseid meetmeid, mis oleksid teiste liikmesriikide advokaatide suhtes vähem piiravad, ja milliseid meetmeid uuriti; samuti ei ole nad esitanud põhjusi, miks asjaomaseid üldisi huve ei kaitse juba sätted, mis reguleerivad asjaomast kutseala teistes ühenduse liikmesriikides.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/13

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-571/08)

(2009/C 55/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: W. Mölls ja L. Pignataro)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik kehtestas sigarettide madalaima müügihinna ja 120-päevase tähtaja muude tubakatoodete hindade kinnitamiseks, siis on ta rikkunud direktiivi 95/59/EÜ (1) artikli 9 lõikest 1 tulenevaid kohustusi

—	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Minimaalne hind

Komisjon väidab, et kuna Itaalia Vabariik kehtestas sigarettide madalaima müügihinna, siis rikkus ta direktiivi 95/59 artikli 9 lõiget 1 (samuti direktiivi 72/464/EMÜ (2) samasisulist artiklit 5, mis on asendatud). Nimetatud lõikes on sätestatud põhimõte, mille kohaselt tootjatel ja importijatel on õigus vabalt määrata tubakatoodete jaemüügi maksimumhinnad. Tulenevalt sellest põhimõttest ei saa liikmesriigid õigustada kaalutlusõiguse kasutamist selleks, et kehtestada jaemüügi maksimumhinnad, viidates „hinnataseme kontrollile”, „fikseeritud hindade järgimisele” või jaemüügihindade skaala kehtestamisele direktiivi 95/59/EÜ artikli 9 lõike 2 alusel.

Madalaimat müügihinda ei saa õigustada inimeste tervise kaitse kaalutlustega. Seda eesmärki, mis on ühenduse õigusaktides arvesse võetud, võib saavutada sigarettide kõrgema maksustamisega vastavalt iga liikmesriigi olukorrale kohandatud maksustamise alustele.

Itaalia valitsuse argument, et liiga kõrgete või turule kohandamata hindade tõttu tekib salakauba või võltsitud toodetega kauplemise suurenemise oht, on samuti põhjendamatu. See argument põhineb Itaalia valitsuse oletustel, mida ei kinnita ükski tõend, seega ei ole ta suutnud selgitada, kuidas maksude suurenemisest tingitud hinnaerinevused põhjustavad pettuste suuremat levikut võrreldes madalaima hinna poliitikast tuleneda võivate tagajärgedega. Komisjon märgib, et iga liikmesriigi ülesanne on teostada ühenduse õiguse raamides vajalikku kontrolli, et tagada talle tasumisele kuuluvate maksude kogumine. See vajadus ei saa aga mingil määral mõjutada liikmesriikide kohustust järgida direktiivi 95/59/EÜ ja ka selle artiklit 9.

120-päevane tähtaeg muude tubakatoodete hindade kinnitamiseks

Itaalias turustatavate muude tubakatoodete hinnad peavad olema registreeritud ametlikus hinnaskaalas. Registreerimistaotlus saadetakse Ministero dell'Economia e delle Finanze — Amministrazione Autonoma dei Monopoli di Stato'le (AAMS) (majandus- ja rahandusministeeriumi iseseisev talitus, mis haldab riigimonopole). AAMS-il ei ole kaalutlusõigust registrikande kinnitamise osas. Komisjon leiab, et 120-päevane tähtaeg, mille Itaalia võimud on kehtestanud hindade muutmise taotluse läbivaatamiseks, on nii pikk, et see halvab praktikas osaliselt selle põhimõtte toime, mis on sätestatud direktiivi 95/59/EÜ artikli 9 lõikes 1 ja mille kohaselt ettevõtjad määravad ise vabalt maksimumhinnad.

(1) Nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiiv 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (EÜT L 291, lk 40; ELT eriväljaanne 09/01, lk 283).

(2) Nõukogu 19. detsembri 1972. aasta direktiiv 72/464/EMÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (EÜT L 303, lk 1).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/14

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-572/08)

(2009/C 55/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: A. Aresu ja W. Mölls)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik andis maksusoodustuse regenereeritud määrdeõlidele, mis on toodetud Itaalias kogutud vanaõlist, kuid keeldus seda soodustust kohaldamast määrdeõlidele, mis on toodetud teistest liikmesriikidest pärit vanaõlist (vastavalt „Tootmis- ja tarbimismakse ning vastavaid kriminaal- ja halduskaristusi käsitlevate õigusnormide tervikteksti” („Testo unico delle disposizioni legislative concernenti le imposte sulla produzione e sui consumi e relative sanzioni penale e amministrative”), mis kiideti heaks 26. oktoobri 1995. aasta seadusandliku dekreediga nr 504, artiklile 62, tõlgendatuna Agenzia delle Entrate 5. mai 2004. aasta ringkirjas nr 24/D ning vastavalt 23. detsembri 2005. aasta seaduse nr 266 artikli 1 lõikele 116), siis on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklist 90 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon heidab Itaalia ametivõimudele ette, et nad on säilitanud maksusoodustuste süsteemi regenereeritud määrdeõlidele, mis eelistab siseriiklikku tootmist teiste liikmesriikide omaga võrreldes, rikkudes sellega ilmselgelt EÜ artikliga 90 maksuvaldkonnas sätestatud diskrimineerimise keelu põhimõtet.

Nimetatud süsteem taaskehtestab varasema maksusoodustuste korra, mille Euroopa Kohus juba 1980. aastal keelustas, ning Itaalia Vabariigi argumendid uue süsteemi asjakohasuse kohta ei saa seda valikut õigustada.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/14

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-573/08)

(2009/C 55/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: D. Recchia)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole direktiivi 79/409/EMÜ (1) täielikult direktiivile vastavalt Itaalia õigusesse üle võtnud,

—	ja kuna direktiivi 79/409//EMÜ artikkel 9 ei ole üle võetud viisil, mis tagaks, et Itaalia pädevate ametiasutuste tehtud erandid vastavad nimetatud artiklis sätestatud tingimustele ja nõuetele,

—	on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 79/409/EMÜ artiklitest 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 13 ja 18 tulenevaid kohustusi.

—	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et direktiiv 79/409/EMÜ ei ole täielikult ja direktiivile vastavalt Itaalia õigusesse üle võetud.

Artikkel 2: üle võtmata;

Artikkel 3: artikli 2 üle võtmata jätmise tõttu direktiivile vastavalt üle võtmata;

Artikli 4 lõige 4: üle võtmata;

Artikkel 5: pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise keeld ning direktiiviga kaitstud lindude tahtliku häirimise keeld on üle võtmata;

Artikkel 6: müügiks transportimise keeld on üle võtmata;

Artikli 7 lõige 4: puudulik ülevõtmine (jahipidamise hooaja kindlaksmääramisel ei ole arvestatud keeluga pidada jahti poegade üleskasvatamise ajal ja sigimise erinevatel etappidel ning eelkõige rändlindude puhul keeluga pidada jahti sigimise ja pesitsusaladele naasmise ajal; samuti ei ole üle võetud kohustust edastada komisjonile asjakohane teave jahialaste seaduste tegeliku rakendamise kohta);

Artikkel 9: riigi tasandil mittekohane ülevõtmine (erandite õiguspärasuse kontrollimine on ebaefektiivne ja mitteõigeaegne); kohalikul tasandil mittekohane ülevõtmine ja rakendamine (Abruzzo, Lazio, Toscana, Lombardia, Emilia Romagna, Marche, Calabria ja Puglia);

Artikli 10 lõige 2: puudulik ülevõtmine (komisjonile ei ole edastatud vajalikku teavet direktiiviga kaitstud linnuliikide kaitseks, hoidmiseks ja kasutamiseks tehtavate uuringute ja töö kooskõlastamiseks);

Artikkel 11: puudulik ülevõtmine (ei ole ette nähtud kohustust konsulteerida eksootiliste liikide sissetoomise küsimuses komisjoniga);

Artikkel 13: üle võtmata;

Artikli 18 lõige 2: Itaalia ametiasutused ei ole edastanud Lazio, Lombardia, Toscana ja Puglia kohalikke jahialaseid õigusakte.

(1) Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/15

People's Mojahedin Organization of Iran'i 23. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (seitsmes koda) 23. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-256/07: People's Mojahedin Organization of Iran versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-576/08 P)

(2009/C 55/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: People's Mojahedin Organization of Iran (esindajad: advokaat J. -P. Spitzer, D. Vaughan, QC, barrister M.-E. Demetriou)

Teised menetluspooled: Euroopa Liidu Nõukogu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; Euroopa Ühenduste Komisjon ja Madalmaade Kuningriik

Apellandi nõuded

—	tühistada Esimese Astme Kohtu otsus osas, milles nimetatud kohus jättis põhjendamatuse tõttu rahuldamata People's Mojahedin Organization of Irani nõude tühistada nõukogu otsus 2007/445/EÜ (1);

—	tühistada otsus 2007/868/EÜ People's Mojahedin Organization of Irani puudutavas osas;

—	mõista nõukogult välja apellandi kohtukulud Euroopa Kohtus ning kohtukulud, mis tekkisid tal seonduvalt otsuse 2007/445/EÜ tühistamise nõudega Esimese Astme Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et kohtuasjas, mis puudutab põhiõigusi ja ühise seisukoha 931/2001 artikli 1 lõike 4 ja artikli 1 lõike 6 ning määruse 2580/2001 artikli 2 lõike 3 kohaldamist seonduvalt ühenduse meetmega, millega People's Mojahedin of Iran jäeti keelatud organisatsioonide nimekirja:

1)	andes hinnangut sellele, kas nõukogu on teinud ilmselge hindamisvea, ei uurinud Esimese Astme Kohus otsuse 2006/445/EÜ kõiki aspekte, nagu EÜ asutamislepingu kohaselt nõutav;

2)	kuna Esimese Astme Kohus ei viinud läbi täielikku uurimist, on ta rikkunud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet;

Esimese Astme Kohus on teinud õiguslikult väära järelduse leides, et nõukogu ei ole otsuse vastuvõtmisel teinud ilmselget hindamisviga. Nõukogu ja Esimese Astme Kohtu käsutuses olid kõik need faktid ja argumendid mis siseriiklikus kohtuski, ning nad oleksid pidanud kaitse seisukohast esitatud dokumente üksikasjalikult kaaluma;

Esimese Astme Kohus rikkus õigusnorme, kui lükkas eespool viidatud ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 ja artikli 1 lõike 6 ning mainitud määruse artikli 2 lõike 3 kohaldamisel tagasi apellandi väite, mille kohaselt saavad isiku loetellu jätmist õigustada vaid vastavalt ajahetkel läbi viidav terroristlik tegevus või ähvardused;

5)	Esimese Astme Kohus on ekslikult järeldanud, et nõukogu toimis õigesti, kui jättis eelmises väites nimetatud küsimustes tehtud järelduste puhul arvestamata apellandi poolt enda kaitseks esitatud dokumendid;

Esimese Astme Kohus on ekslikult lükanud tagasi apellandi argumendi, mille kohaselt nõukogu ei ole nõuetekohaselt põhjendanud järeldust apellandi poolt aastast 2001 hilisema ajavahemiku kohta enda kaitseks esitatud dokumentide osas ning seda, miks on apellandi jätmine keelatud organisatsioonide loetellu õigustatud.

(1) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsus 2007/445/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/379/EÜ ja 2006/1008/EÜ (ELT L 169, lk 58).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/16

Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbeidshof te Antwerpen, Alfdeling Hasselt (Belgia) 29. detsembril 2008 — Rijksdienst voor pensioenen versus E. Brouwer

(Kohtuasi C-577/08)

(2009/C 55/25)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeidshof te Antwerpen, Alfdeling Hasselt

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Rijksdienst voor pensioenen

Vastustaja apellatsioonimenetluses: E. Brouwer

Eelotsuse küsimused

Kas kuninga 21. detsembri 1967. aasta määruse töötajate vanadus- ja toitjakaotuspensioni korra üldmääruse kohta määruse artikli 25 rakendamiseks vastuvõetud kuninga 01.12.1969, 18.06.1970, 08.06.1971, 14.09.1972, 31.07.1973, 12.07.1974, 13.02.1975, 28.11.1975, 26.11.1976, 26.09.1977, 31.07.1978, 31.08.1979, 02.12.1980, 13.01.1982, 14.03.1983, 11.01.1984, 30.11.1984, 24.01.1986, 30.12.1986, 06.01.1988, 02.12.1988, 30.11.1989, 10.12.1990, 01.06.1993, 08.12.1993, 19.12.1994 ja 10.10.1995 määrused, millega määrati naissoost piirialatöötajate osas kindlaks meessoost piirialatöötajatest madalam pensionite arvutamisel kohaldatav arvestuslik töötasu määr ja/või kindlasummaline töötasu, on kooskõlas direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artikli 4 lõikega 1?

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/16

Eelotsusetaotlus, mille esitas Raad van State (Madalmaad) 29. detsembril 2008 — Rhimou Chakroun versus Minister van Buitenlandse Zaken

(Kohtuasi C-578/08)

(2009/C 55/26)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State (Madalmaad)

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Rhimou Chakroun

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Minister van Buitenlandse Zaken

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ (1) perekonna taasühinemise õiguse kohta artikli 7 lõike 1 punktis c esitatud väljend „sotsiaalabisüsteemi abil” tähendab seda, et see säte lubab liikmesriigil kehtestada perekonna taasühinemise osas õigusnormid, mis toovad kaasa selle, et perekonna taasühinemist ei võimaldata perekonna taasühinemist taotlevale isikule, kes on tõendanud, et tal on stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab katta üldiselt vajalikud elamiskulud, kuigi tema sissetuleku suuruse tõttu on tal õigus saada eritoetusi selleks, et katta erilisi, individuaalselt määratletud elamiseks vajalikke kulusid, saada sissetulekust sõltuvaid maksuvabastusi kohalikelt omavalitsustelt või taotleda kommunaalpoliitika raames võetud sissetulekut toetavaid meetmeid vähemkindlustatud isikute toetuseks?

Kas nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta, eelkõige artikli 2 lõiget d tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus nimetatud siseriiklik õigusnorm, mis direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud sissetulekunõude kohaldamisel eristab seda kas liikmesriigi residendi perekondlikud sidemed on tekkinud enne või pärast riiki sisenemist?

(1) Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/17

Messer Group GmbH 24. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 15. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-305/06: Air Products and Chemicals Inc. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-579/08 P)

(2009/C 55/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Messer Group GmbH (esindajad: advokaadid W. Graf v. Schwerin ja J. Schmidt)

Teised menetluspooled: Air Products and Chemicals Inc., Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu 15. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-305/06, T-306/06 ja T-307/06 ja jätta hagi rahuldamata,

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandi ja menetlusse astuja kohtukulud, välja vastustajalt;

teise võimalusena

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 15. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-305/06, T-306/06 ja T-307/06,

—	saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule,

—	otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Esimese Astme Kohus ei kohaldanud õigesti määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rakendamise kriteeriume.

Lisaks väidab apellant, et Esimese Astme Kohus tugines edasikaevatud otsuses asjaomase avalikkuse määratlemisel sisuliselt ebatäpsetele järeldustele.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas VAT and Duties Tribunal, London (Ühendkuningriik) 29. detsembril 2008 — EMI Group Ltd versus The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

(Kohtuasi C-581/08)

(2009/C 55/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

VAT and Duties Tribunal, London

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: EMI Group Ltd

Vastustaja: The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

Eelotsuse küsimused

a)	Kuidas tõlgendada kuuenda direktiivi (1) artikli 5 lõike 6 viimast lauset käesoleva kohtuasja kontekstis?

b)	Täpsemalt, millised on kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 6 viimases lauses kasutatud mõiste „näidis” olulised tunnused?

Kas liikmesriik tohib piirata kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 6 viimases lauses kasutatud mõiste „näidis” tõlgendust ainult järgmist laadi näidistele:

i)	tegelikule või potentsiaalsele ärikliendile antav tööstuslik näidis kujul, mis tavaliselt ei ole saadaval müügiks avalikkusele (kuni 1993);

ii)	ainult üks või ainult esimene mitmest näidisest, mille üks ja sama isik annab ühele ja samale saajale, kui nimetatud näidised on ühesugused või ei erine üksteisest oluliselt (alates 1993)?

Kas liikmesriik tohib piirata kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 6 viimases lauses kasutatud mõistet „väikese väärtusega kingid” tõlgendust nii, et see ei hõlma:

i)	kaupadest koosnevaid kinke, mis moodustavad osa ühele ja samale isikule eri aegadel antud reast kinkidest või järjestikustest kinkidest (kuni oktoobrini 2003),

ii)	ühele ja samale isikule mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul antud ärikinke, kui nende kogumaksumus ületab 50 Inglise naela (alates oktoobrist 2003)?

Kas liikmesriik tohib juhul, kui vastus kolmanda küsimuse punktile 2 või neljanda küsimuse mis tahes osale on jaatav ja kui maksukohustuslane annab kahele või rohkemale füüsilisele isikule kingiks ühelaadsed või ühesugused muusikasalvestised, sest need füüsilisele isikud saavad tänu enda mõjukusele mõjutada kõnealusele esitajale langeva tähelepanu ulatust, lugeda neid kinke ühele ja samale isikule antuks ainuüksi sellepärast, et nendel isikutel on üks ja sama tööandja?

f)	Kas esimesele kuni viiendale küsimusele antavaid vastuseid mõjutaks see, kui kingi saaja või tema tööandja oleks maksukohustuslane, kes saaks (või saanuks) maha arvata sisendkäibemaksu, mis kuuluks või kuulunuks tasumisele näidisest koosneva kauba andmise eest?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/18

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Liège (Belgia) 29. detsembril 2008 — Real Madrid Football Club, Zinedine Zidane, David Beckham, Raul Gonzalez Blanco, Ronaldo Luiz Nazario de Lima, Luis Filipe Madeira Caeiro, Futebol Club Do Porto S.A.D., Victor Baia, Ricardo Costa, Diego Ribas Da Cunha, P.S.V. N.V., Imari BV, Juventus Football Club SPA versus Sporting Exchange Ltd, William Hill Credit Limited, Victor Chandler (International) Ltd, BWIN International Ltd (Betandwin), Ladbrokes Betting and Gaming Ltd, Ladbroke Belgium S.A., Internet Opportunity Entertainment Ltd, Global Entertainment Ltd (Unibet)

(Kohtuasi C-584/08)

(2009/C 55/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Liège

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Real Madrid Football Club, Zinedine Zidane, David Beckham, Raul Gonzalez Blanco, Ronaldo Luiz Nazario de Lima, Luis Filipe Madeira Caeiro, Futebol Club Do Porto S.A.D., Victor Baia, Ricardo Costa, Diego Ribas Da Cunha, P.S.V. N.V., Imari BV, Juventus Football Club SPA

Vastustajad: Sporting Exchange Ltd, William Hill Credit Limited, Victor Chandler (International) Ltd, BWIN International Ltd (Betandwin), Ladbrokes Betting and Gaming Ltd, Ladbroke Belgium S.A., Internet Opportunity Entertainment Ltd, Global Entertainment Ltd (Unibet)

Eelotsuse küsimused

Küsimused puudutavad nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 5 punkti 3 tõlgendamist sellises spetsiifilises valdkonnas nagu internet.

Kui — nagu käesoleval juhul — väidetav kahju tekitatakse veebilehtedega ja

a)	ühegi vastustajaks oleva ja vaidlusaluseid veebilehti haldava äriühingu asukoht ei ole Belgias,

b)	ükski asjaomastest veebilehtedest ei ole Belgias asuvas serveris,

c)	ühegi apellandi elu- ega asukoht ei ole Belgias,

kihlvedude veebilehed on kättesaadavad belglastest kasutajatele, kes võivad oma kihlveo seal registreerida, samas ulatuses kui need on kättesaadavad teistest osalisriikidest pärit internetikasutajatele, kuna tegemist on laiendiga „.com” veebilehtedega, mille eesmärk on laieneda kogu Euroopa turule, mitte laiendiga „.be”, mis on omane Belgiale,

e)	veebilehed on kättesaadavad mitmes keeles, ilma et kaks Belgias kõige enam kasutatavat keelt kuuluksid süstemaatiliselt nende keelte hulka;

f)	veebilehed pakuvad muu hulgas kihlvedusid Belgia mängude puhul samamoodi nagu välismaiste võistluste puhul,

g)	Belgia avalikkusele suunatud spetsiifilise tehnoloogia või klientide värbamise tehnika kasutamist ei ole tõendatud,

Belgia avalikkuse osalemine kihlvedudes on täiesti marginaalne võrreldes kõikide nendel veebilehtedel registreeritud kihlvedude arvuga, kuna kihlvedusid korraldavate äriühingute poolt 2005. aasta kohta esitatud arvandmete kohaselt — mille õigsust vastaspool ei vaidlusta — moodustasid kõik Belgia kihlveod jalgpallimatšide puhul kokku vähem kui 0,25 % kihlvedudest, mis registreeriti veebilehtedel bwin.com, willhill.com, betfair.com, ladbrokes.com, sportingbet ja miapuesta, ning veebilehel vcbet.com osales kihlvedudes kokku vaid 40 belglast,

1)	siis kas tuleb järeldada, et väidetav kahju on tekkinud või võib tekkida Belgias, mistõttu on Belgia kohtud pädevad seda kahju puudutavaid hagisid lahendama, kuna vaidlusalused veebilehed on muu hulgas suunatud Belgia avalikkusele,

2)	või tuleb lähtuda sellest, et üksnes juhul, kui on tuvastatud piisav, oluline või märkimisväärne seos õigusrikkumise ja Belgia territooriumi vahel, on väidetav kahju on tekkinud või võib tekkida Belgias, mistõttu on Belgia kohtud pädevad seda kahju puudutavaid hagisid lahendama?

3)	millised on sel juhul asjakohased kriteeriumid, mida tuleb sellise seotuse hindamisel arvesse võtta?

(1) EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/19

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio (Itaalia) 29. detsembril 2008 — Angelo Rubino versus Ministero dell'Universita e della Ricerca

(Kohtuasi C-586/08)

(2009/C 55/30)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale del Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Angelo Rubino

Vastustaja: Ministero dell'Università e della Ricerca

Eelotsuse küsimused

„Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 47 lõikes 1 osutatud ühenduse põhimõtted isikute ja teenuste ühenduse liikmesriikide vahelise vaba liikumise takistuste kõrvaldamise kohta ning diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (1) sätted kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on takistuseks sellistele siseriiklikele õigusnormidele nagu Itaalia seadusandlik dekreet nr 206/2007, mis jätab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise osas ülikooliõppejõud reguleeritud kutsealade hulgast välja?”

(1) ELT L 255, lk 22.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/19

Eelotsusetaotlus, mille esitas Varhoven administrativen Sad (Bulgaaria) 6. jaanuaril 2009 — Peter Dimitrov Kalinchev versus Regionalna Mitnicheska Direktsia — Plovdiv

(Kohtuasi C-2/09)

(2009/C 55/31)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen Sad

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Peter Dimitrov Kalinchev

Vastustaja: Regionalna Mitnicheska Direktsia — Plovdiv

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (1) aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta artikli 3 lõige 3 lubab liikmesriikidel kehtestada õigusnorme kasutatud mootorsõidukite aktsiisiga maksustamiseks nende importimisel liikmesriigi territooriumile, kui seda aktsiisi ei tule tasuda selliste mootorsõidukite edasimüümisel, mis asuvad juba riigis ning mille eest on aktsiis nende liikmesriigi territooriumile importimisel tasutud?

Kuidas tuleb EÜ artikli 90 esimest lõiku arvesse võttes tõlgendada mõistet „samasugused kodumaised tooted”:

a)	nii, et need pärinevad liikmesriigist, mis määras konkreetsed riiklikud maksud, või

b)	nii, et need asuvad sõltumata oma päritolust juba selle liikmesriigi territooriumil?

Arvestades vastuseid mõlemale eespool toodud küsimusele: kas EÜ artiklit 25 ning artikli 90 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et need keelavad aktsiisiga mootorsõidukite maksustamise erineva korra, mille kehtestas Bulgaaria Vabariik ZADS-i artiklites 30 ja 40 sõidukite ehitusaastast ja läbisõidust lähtuvalt?

(1) EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/19

8. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-5/09)

(2009/C 55/32)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Yerrell ja M. Karanasou-Apostolopoulou)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivi 2005/68/EÜ (1) täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või ei ole komisjonile nende õigusnormide vastuvõtmisest teatanud, on ta jätnud sellest direktiivist tulenevad kohustused täitmata;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2005/68/EÜ rakendamise tähtaeg möödus 10. detsembril 2007.

(1) ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/20

9. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-10/09)

(2009/C 55/33)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja M. Teles Romão)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/86/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas (1), täitmiseks või igal juhul ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. septembril 2007.

(1) ELT L 294, lk 32.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/20

9. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-11/09)

(2009/C 55/34)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja M. Teles Romão)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole jõustanud komisjoni 8. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/17/EÜ (1), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas, täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või igal juhul ei ole komisjoni neist sätetest teavitanud, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. novembril 2006.

(1) ELT L 38, lk 40.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/21

9. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-12/09)

(2009/C 55/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja S. Mortoni)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 8. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/17/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja –rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas (1), täitmiseks või ei ole sellest komisjonile teatanud, on ta rikkunud selle direktiivi artikli 7 lõike 1 esimesest lõigust tulenevaid kohustusi.

—	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2006/17 siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. novembril 2006.

(1) ELT L 38, lk 40.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/21

9. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-13/09)

(2009/C 55/36)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja S. Mortoni)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/86/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja –rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas (1), täitmiseks või ei ole sellest komisjonile teatanud, on ta rikkunud selle direktiivi artikli 11 lõike 1 esimesest lõigust tulenevaid kohustusi

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2006/86 siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. septembril 2007.

(1) ELT L 294, lk 32.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/22

Esimese Astme Kohtu 14. jaanuari 2009. aasta otsus — Kronoply versus komisjon

(Kohtuasi T-162/06) (1)

(Riigiabi - Regionaalabi ulatuslikele investeerimisprojektidele - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks - Põhjendused - Abi ergutav mõju - Abi vajalikkus)

(2009/C 55/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Kronoply GmbH & Co. KG (Heiligengrabe, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Nierer ja L. Gordalla)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Gross ja T. Scharf, hiljem V. Kreuschitz, K. Gross ja T. Scharf)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 21. septembri 2005. aasta otsus 2006/262/EÜ riigiabi nr C 5/2004 (ex N 609/2003) kohta, mida Saksamaa kavatseb anda Kronoply'le (ELT 2006, L 94, lk 50).

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kronoply GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 212, 2.9.2006.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/22

Esimese Astme Kohtu 21. jaanuari 2009. aasta otsus — giropay versus Siseturu Ühtlustamise Amet (GIROPAY)

(Kohtuasi T-399/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi GIROPAY taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2009/C 55/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: giropay GmbH (Frankfurt-Main, Saksamaa) (esindaja: advokaat K. Gründig-Schnelle)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: B. Schmidt)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 26. oktoobri 2006. aasta otsuse (asi R 308/2005-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi GIROPAY ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja giropay GmbH-lt.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/23

Esimese Astme Kohtu 21. jaanuari 2009. aasta otsus — Korsch versus Siseturu Ühtlustamise Amet (PharmaCheck)

(Kohtuasi T-296/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi PharmaCheck taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c - Kaupade loetelu piiramine)

(2009/C 55/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Korsch AG (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Grzam, hiljem advokaadid J. Grzam, M. Dittmann ja M. Scheffler)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: R. Pethke)

Kohtuasja ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 5. juuni 2007. aasta otsuse (asi R 358/2007-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi PharmaCheck ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Korsch AG-lt.

(1) ELT C 235, 6.10.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/23

Esimese Astme Kohtu 21. jaanuari 2009. aasta otsus — Hansgrohe versus Siseturu Ühtlustamise Amet (AIRSHOWER)

(Kohtuasi T-307/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi AIRSHOWER taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2009/C 55/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hansgrohe AG (Schiltach, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Weidert ja J. Zehnsdorf)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: esialgu G. Schneider, hiljem G. Schneider ja S. Schäffner)

Kohtuasja ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 31. mai 2007. aasta otsuse (asi R 1281/2006-1) peale, mis käsitleb sõnamärgi AIRSHOWER ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Hansgrohe AG-lt.

(1) ELT C 235, 6.10.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/23

Esimese Astme Kohtu 22. jaanuari 2009. aasta otsus — Commercy versus Siseturu Ühtlustamise Amet — easyGroup IP Licensing (easyHotel)

(Kohtuasi T-316/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse sõnamärk easyHotel - Varasem siseriiklik sõnamärk EASYHOTEL - Suhteline keeldumispõhjus - Kaupade ja teenuste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 52 lõike 1 punkt a - Tasuta õigusabi - Äriühingu pankrotihalduri esitatud taotlus - Kodukorra artikli 94 lõige 2)

(2009/C 55/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Commercy AG (Weimar, Saksamaa) (esindajad: F. Jaschke, hiljem advokaadid S. Grosse ja I. Müller)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Schäffner)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: easyGroup IP Licensing Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid T. Koerl ja S. Möbus)

Kohtuasja ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 19. juuni 2007. aasta otsuse (asi R 1295/2006-2) peale, mis käsitleb Commercy AG ja easyGroup IP Licensing Ltd vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta tasuta õigusabi taotlus rahuldamata.

2.	Jätta hagi rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Commercy AG-lt.

(1) ELT C 235, 6.10.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/24

Esimese Astme Kohtu 14. jaanuari 2009. aasta otsus — Komisjon versus Rednap

(Kohtuasi T-352/07) (1)

(Vahekohtuklausel - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi raames sõlmitud lepingud - Projektid „Rise’ ja „Healthline’ - Kooskõla puudumine lepingusätetega osade deklareeritud kulutuste puhul - Ettemakstud summast ühe osa tagasimaksmine - Tagaseljamenetlus)

(2009/C 55/43)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja J. Enegren)

Kostja: Rednap AB (Malmö, Rootsi)

Kohtuasja ese

Komisjoni poolt EÜ artikli 238 alusel esitatud hagi, mille esemeks on nõue tagastada osa ühenduse poolt lepingute DE 3010 (DE) Rise ja HC 4007 (HC) Healthline raames ettemaksuna välja makstud summadest koos viivisega.

Otsuse resolutiivosa

1.	Mõista Rednap AB-lt komisjoni kasuks välja 334 375,49 eurot.

2.	Mõista Rednap'ilt komisjoni kasuks välja viivis summas 219 125,22 eurot, arvates 1. juunist 2002 Kreeka õiguses ettenähtud seadusliku määra alusel ning kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, arvestusega, et kõnealune intressimäär ei oleks alates 1. augustist 2007 suurem kui 11,75 % aastas.

3.	Mõista Rednap'ilt komisjoni kasuks välja viivis summas 115 250,27 eurot, arvates 31. maist 2002 Kreeka õiguses ettenähtud seadusliku määra alusel ning kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, arvestusega, et kõnealune intressimäär ei oleks alates 1. augustist 2007 suurem kui 11,75 % aastas

4.	Mõista kohtukulud välja Rednap'ilt.

(1) ELT C 269, 10.11.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/24

Esimese Astme Kohtu 20. jaanuari 2009. aasta otsus — Pioneer Hi-Bred International versus Siseturu Ühtlustamise Amet (OPTIMUM)

(Kohtuasi T-424/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi OPTIMUM taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b - Põhjendamiskohustus - Faktide kontrollimine omal algatusel - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 73 ja artikli 74 lõige 1)

(2009/C 55/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pioneer Hi-Bred International, Inc. (Johnston, Iowa, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid G. Würtenberger, R. Kunze ja T. Wittmann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: P. Bullock)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 11. septembri 2007. aasta otsuse (asi R 288/2007-2) peale, mis puudutab sõnamärgi OPTIMUM ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Pioneer Hi-Bred International, Inc.-lt.

(1) ELT C 8, 12.1.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/25

Esimese Astme Kohtu 19. detsembri 2008. aasta otsus — Bomba Energia Getränkevertriebs versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Eckes-Granini (Bomba)

(Kohtuasi T-372/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Asjas kohtuotsuse mittetegemine)

(2009/C 55/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bomba Energia Getränkevertriebs GmbH (Rohrbach, Austria) (esindaja: advokaat A. Kockläuner)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: M. Kicia)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Eckes-Granini Group GmbH, varasemalt Eckes-Granini GmbH & Co. KG (Nieder-Olm, Saksamaa) (esindaja: advokaat W. Berlit)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 3. oktoobri 2008. aasta (asi R 184/2005-2) otsuse peale, mis on tehtud Eckes-Granini GmbH & Co. KG ja Bomba Energia Getränkevertriebs GmbH vahelises vastulausemenetluses.

Otsuse resolutiivosa

1.	Puudub vajadus kohtuasjas otsust teha.

2.	Bomba Energia Getränkevertriebs GmbH ja Eckes-Granini Group GmbH kannavad ise oma kohtukulud ning mõlemad kannavad pool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukuludest.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/25

Esimese Astme Kohtu 17. detsembri 2008. aasta määrus — Portela versus komisjon

(Kohtuasi T-137/07) (1)

(Lepinguväline vastutus - Märkega „EÜ’ tähistatud defektiga digitaalsete termomeetrite turustamine - Komisjoni tegevusetus - Põhjuslik seos - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2009/C 55/46)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Portela — Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares, Lda, (Queluz, Portugal) (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Guerra e Andrade ja B. Schima)

Kohtuasja ese

Esimese võimalusena nõue kohustada komisjoni vastavalt nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 82), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, lk 1; ELT eriväljaanne 13/21, lk 319) artiklile 14b andma sertifitseerimisasutusele TÜV Rheinland Product Safety GmbH Saksamaa Liitvabariigi vahendusel korraldus rakendada hageja kasuks direktiivi 93/42 XI lisa punktis 6 ette nähtud kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust, mille nimetatud äriühing on sõlminud, ning kui väidetavat kahju ei ole võimalik põhinõude kaudu hüvitada, siis teise võimalusena nõue hüvitada kahju, mis tekkis hagejal komisjoni mitmete tegematajätmiste tõttu.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud Portela — Comércio de artigos ortopédicos e hospitalares, Lda, kanda.

(1) ELT C 155, 7.7.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/26

Esimese Astme Kohtu 16. detsembri 2008. aasta otsus — Gaedertz versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Living Byte Software (GlobalRemote)

(Kohtuasi T-209/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise taotlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Asjas kohtuotsuse mittetegemine)

(2009/C 55/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Johann-Christoph Gaedertz (Frfankfurt Maini ääres, Saksamaa) (esindaja: advokaat E. M. Gerstenberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: B. Schmidt)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Living Byte Software GmbH (Münhen, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Freifrau von Welser)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. aprilli 2007. aasta (asi R 272/2005-4) otsuse peale, mis on tehtud M. Johann-Christoph Gaedertzi ja Living Byte Software GmbH vahelises kehtetuks tunnistamise menetluses.

Otsuse resolutiivosa

1.	Puudub vajadus kohtuasjas otsust teha.

2.	Hageja ja menetlusse astuja kannavad ise oma kohtukulud.

3.	Mõista hagejalt välja kostja kohtukulud.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/26

Esimese Astme Kohtu 18. detsembri 2008. aasta määrus — Michel Thierry versus komisjon

(Kohtuasi T-223/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2004. aasta edutamine - Tunnistaja ärakuulamiseks esitatud taotluse tagasilükkamine - Ilmselgelt vastuvõetamatu apellatsioonkaebus)

(2009/C 55/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Michel Thierry (Luxembourg, Luxembourg) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Berardis-Kayser ja D. Martin)

Ese

Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 16. aprilli 2007. aasta määruse peale kohtuasjas F-82/05: Thierry vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), ja milles palutakse see määrus tühistada.

Resolutiivosa

1)	Lükata apellatsioonkaebus tagasi.

2)	Jätta Michel Thierry kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista temalt välja komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 199, 25.8.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/26

Esimese Astme Kohtu 16. detsembri 2008. aasta määrus — Itaalia versus parlament ja komisjon

(Kohtuasi T-285/07) (1)

(Menetlusküsimus - Vastuvõetamatuse vastuväide - Hagi osaline vastuvõetamatus - Aktid, mille vastuvõtmist ei saa ette heita parlamendile)

(2009/C 55/49)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. Bruni, keda abistas Avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: A Lukošiūtė, R. Ignătescu ja G. Mazzini) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja A. Aresu)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Kreeka Vabariik (esindajad: S. Vodina ja M. Michelogiannaki)

Kohtuasja ese

8. mail 2007. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avaliku konkursi EPSO/AD/95/07 konkursiteate (ELT 2007, C 103 A, lk 7) tühistamine infoteaduste valdkonna (raamatukogundus/dokumendihaldus) administraatorite (AD 5) töölevõtmise nimekirja koostamiseks.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles see on suunatud parlamendi vastu.

2.	Jätta Itaalia Vabariigi kanda tema kohtukulud seoses hagiga osas, milles see on suunatud parlamendi vastu. Parlament kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 223, 22.9.2007.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/27

Esimese Astme Kohtu 16. detsembri 2008. aasta määrus — Itaalia versus EMSK ja komisjon

(Kohtuasi T-117/08) (1)

(Menetlusküsimus - Vastuvõetamatuse vastuväide - Hagi osaline vastuvõetamatus - Aktid, mille vastuvõtmist ei saa ette heita komisjonile)

(2009/C 55/50)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. Bruni, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostjad: Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee (EMSK) (esindajad: M. Bermejo Garde, keda abistas advokaat A. Dal Ferro) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J. Currall)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindajad: Abogado del Estado F. Díez Moreno)

Kohtuasja ese

Vaba ametikoha teadaande nr 73/07, mis avaldati seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri ametikohaga (palgaaste A*) 28. detsembri 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 316 A, lk 1), tühistamine ja nimetatud teadaande paranduse, mis avaldati 30. jaanuari 2008. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 25 A, lk 21), tühistamine.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles see on suunatud komisjoni vastu.

2.	Jätta Itaalia Vabariigi kanda tema kohtukulud seoses hagiga osas, milles see on suunatud komisjoni vastu ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 116, 9.5.2008.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/27

Esimese Astme Kohtu presidendi 23. detsembri 2008. aasta määrus — AES-Tisza versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-468/08 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigiabi - Komisjoni otsus, millega tunnistati ühisturuga kokkusobimatuks abi, mida Ungari Vabariik andis teatavatele elektritootjatele elektrienergia ostulepingute kaudu - Taotlus kohaldamise peatamiseks - Kiireloomulisuse puudumine - Huvide kaalumine)

(2009/C 55/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AES-Tisza Erőmű kft (AES-Tisza kft) (Tiszaújváros, Ungari) (esindajad: advokaadid T. Ottervanger ja E. Henny)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Flynn, N. Khan ja K. Talabér-Ritz)

Kohtuasja ese

Taotlus peatada komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsuse C(2008) 2223 (lõplik), mis käsitleb Ungari Vabariigi poolt elektrienergia ostulepingute kaudu antud riigiabi, artikli 1 kohaldamine.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/28

8. detsembril 2008 esitatud hagi — Tuzzi fashion versus Siseturu Ühtlustamise Amet — El Corte Inglés (Emidio Tucci)

(Kohtuasi T-535/08)

(2009/C 55/52)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Tuzzi fashion GmbH (Fulda, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: El Corte Inglés, SA (Madrid, Hispaania)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 23. oktoobri 2008. aasta otsus (asi R 1561/2007-2) ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „Emidio Tucci” kaupadele klassis 25

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksa kaubamärgiregistreering nr 1 078 843 sõnamärgile „TUZZI” kaupadele klassis 25; rahvusvaheline kaubamärgiregistreering nr 496 835, mis kehtib Austrias, Prantsusmaal, Beneluxi maades ja Poolas, sõnamärgile „TUZZI” kaupadele klassis 25; Saksamaal rõivakaubanduses kasutatav ärinimi „TUZZI FASHION GMBH”.

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tervikuna tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõigete 1 ja 4 rikkumine, kuna apellatsioonikoda hindas vääralt vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust; nõukogu määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumine, kuna apellatsioonikoda jättis igakülgselt uurimata hageja esitatud argumendid ja objektiivselt välja toomata põhjendused, millel tema otsus põhineb; nõukogu määruse nr 40/94 artikli 74 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei piirdunud asja läbivaatamisel poolte esitatud faktiliste asjaolude, tõendite ja argumentide uurimisega; nõukogu määruse nr 40/94 artikli 79 rikkumine, kuna hageja õiguste rikkumisele tuginevaid väiteid uurides ei võtnud apellatsioonikoda arvesse liikmesriikides tunnustatud menetlusõiguse üldpõhimõtteid.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/28

9. detsembril 2008 esitatud hagi — Huvis versus nõukogu

(Kohtuasi T-536/08)

(2009/C 55/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Huvis Corporation (Söul, Korea Vabariik) (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis, F. Di Gianni, R. Antonini)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

muuta kehtetuks nõukogu 10. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 893/2008, millega säilitatakse dumpinguvastased tollimaksud Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabiast ja Koreast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (1), kuna sellega ei muudetud kehtetuks hageja impordile kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, mis hakkas kehtima 29. detsembril 2006, st kuupäeval, mil Taiwanist ja Malaisiast pärit polüesterstaapelkiududele hakati kohaldama ajutist dumpinguvastast tollimaksu, mida komisjon otsustas 19. juuni 2007. aasta otsuse nr 2007/430/EÜ (2) alusel mitte sisse nõuda;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitatud hagiavalduse palub hageja, Koreas asuv ettevõtja, muuta osaliselt kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 893/2008, kuna sellega ei muudetud alates 29. detsembrist 2006 kehtetuks hageja toodetavale Koreast pärit polüesterstaapelkiududele (PSF) kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu. Hageja leiab, et Koreast pärit PSF-d tuleb kohelda samamoodi nagu komisjoni otsuse 2007/430/EÜ alusel Taiwanist ja Malaisiast pärit PSF-d. Seetõttu tuleks hageja hinnangul Koreast pärit PSF-le kohaldatav dumpinguvastane tollimaks sellest kuupäevast kehtetuks tunnistada.

Hageja tugineb oma nõuete toetuseks kahele põhjendusele.

Hageja leiab, et Koreast pärit PSF impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete jõussejätmisel, samas kui Taiwanist ja Malaisiast pärit PSF impordile dumpinguvastaseid meetmeid ei rakendata, rikuvad Euroopa institutsioonid mittediskrimineerimise aluspõhimõtet. Hageja vaidleb vastu nõukogu kolmele argumendile, mille viimane erineva kohtlemise põhjendamiseks esitas. Asjaolu, et kaebus Taiwanist ja Malaisiast pärit PSF suhtes tagasi võeti ja et nõukogu selles osas lõplikku järeldust ei teinud, ei saa hageja arvates põhjendada Koreast pärit PSF diskrimineerivat kohtlemist. Hageja vaidleb vastu ka sellele, et diskrimineerivat kohtlemist saab põhjendada asjaoluga, et Taiwanist ja Malaisiast pärit PSF-le kohaldatud ühenduse huvi kriteeriumid olid erinevad ühenduse kriteeriumitest, mida kohaldati Koreast pärit PSF-ile. Hageja leiab ka, et erinevalt nõukogu seisukohast ei saa diskrimineerivat kohtlemist põhjendada ka asjaoluga, et esiteks Taiwani ja Malaisia ning teiseks Koreaga suhtes jõuti uurimisel ühenduse huvi osas erinevatele tulemustele.

Hageja väidab veel, et otsuses, mille kohaselt tema toodetud ja eksporditud PSF impordile dumpinguvastaste meetmete kohaldamise lõpetamine ei ole ühenduse huvi arvestades õigustatud, on olulisi vastuolusid ja ebakõlasid.

(1) ELT L 247, lk 1.

(2) Komisjoni 19. juuni 1997. aasta otsus nr 2007/430/EÜ millega lõpetatakse Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu importi käsitlev dumpinguvastane menetlus ja vabastatakse kehtestatud ajutiste tollimaksude teel tagatud summad (EÜT L 160, lk 30; ELT eriväljaanne ELT L 160, 21.6.2007, lk 30–34).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/29

9. detsembril 2008 esitatud hagi — Cixi Jiangnan Chemical Fiber jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-537/08)

(2009/C 55/54)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Cixi Jiangnan Chemical Fiber Co. Ltd, Cixi Santai Chemical Fiber Co. Ltd, Cixi Sansheng Chemical Fiber Co. Ltd, Jiangyin Changlong Chemical Fibre Co. Ltd, Ningbo Dafa Chemical Fiber Co. Ltd, Xiake Color Spinning Co. Ltd, Zhejiang Waysun Chemical Fiber Co. Ltd, Zhejiang Anshun Pettechs Fibre Co. Ltd (Hiina) (esindajad: advokaat J.-F. Bellis ja barrister G. Vallera)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

—

Muuta kehtetuks nõukogu 10. septembri 2008. aasta määrus nr 893/2008, millega säilitatakse dumpinguvastased tollimaksud Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabiast ja Koreast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (1), tagasiulatuvalt alates 29. detsembrist 2006, st kuupäevast, mil Taiwanist ja Malaisiast pärit polüesterstaapelkiududele hakati kohaldama ajutist dumpinguvastast tollimaksu, mida komisjon otsustas 19. juuni 2007. aasta otsuse nr 2007/430/EÜ (2) alusel mitte sisse nõuda;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitatud hagiavalduse palub hageja, Hiinas asuv ettevõtja, muuta kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 893/2008, kuna sellega ei muudetud alates kehtetuks hageja toodetavale Hiinast pärit polüesterstaapelkiududele (PSF) kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu. Hageja leiab, et Hiinast pärit PSF-d tuleb kohelda samamoodi nagu komisjoni otsuse 2007/430/EÜ alusel Taiwanist ja Malaisiast pärit PSF-d. Seetõttu tuleks hageja hinnangul Hiinast pärit PSF-le kohaldatav dumpinguvastane tollimaks sellest kuupäevast, st alates 29. detsembrist 2006 kehtetuks tunnistada.

Hageja väited ja argumendid on samad, millele tuginetakse kohtuasjas T-536/08: Huvis vs. nõukogu.

(1) ELT L 247, lk 1.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/29

9. detsembril 2008 esitatud hagi — REWE-Zentral versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Kodi Diskontläden (inéa)

(Kohtuasi T-538/08)

(2009/C 55/55)

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: REWE-Zentral AG (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Kinkeldey ja A. Bognár)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Kodi Diskontläden GmbH (Oberhausen, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2008. aasta otsus asjas R 744/2008-4;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sinise-, roosa- ja valgevärviline kujutismärk „inéa” kaupadele klassides 3, 5 ja 16 (taotlus nr 4 462 826).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Kodi Diskontläden GmbH

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis:„MINEA” (kaubamärk nr 303 61 428.5) kaupadele klassides 8, 9 ja 16, kusjuures vastulause puudutab kaupade registreerimist klassi 16.

Vastulausete osakonna otsus: jätta vastulause rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: tühistada vastulausete osakonna otsus.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel puudub segiajamise tõenäosus.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/30

15. detsembril 2008 esitatud hagi — RWE ja RWE Dea versus komisjon

(Kohtuasi T-543/08)

(2009/C 55/56)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: RWE AG (Essen, Saksamaa), RWE Dea (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Stadler ja M. Röhrig)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada otsuse artikkel 1 osas, milles asutud seisukohale, et hagejad on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ning EMP lepingu artiklit 53;

—	tühistada otsuse artikkel 2 osas, milles hagejatele on solidaarselt määratud rahatrahv 37 400 000 euro suuruses summas;

—	teise võimalusena vähendada otsuse artiklis 2 hagejatele solidaarvõlgnikena määratud rahatrahvi mõistlikul määral;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse KOM (2008)5476 lõplik (juhtum nr COMP/39.181 — küünlavaha), milles kostja tuvastas, et teatavad ettevõtjad, muu hulgas hagejad, on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53 sellega, et osalesid püsivas kokkuleppes ja/või püsivas kooskõlastatud tegevuses parafiinivahasektoris.

Oma hagi toetuseks on hagejad esitanud kolm väidet.

Esiteks väidavad hagejad, et kostja on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõike 2 punkti a, kuna ta on tõlgendanud ettevõtja mõistet hagejate kahjuks ekslikult. Kostja on võtnud hagejad vastutusele rikkumiste eest, mille pani toime varasem ettevõtja DEA Mineraloel AG või — pärast äriühingu ümberkujundamist pariteedi alusel moodustatud ühisettevõtjaks Shell'iga — Shell & Dea Oil GmbH, ning määranud neile selle eest rahatrahvi ilma, et oleks tõendanud, et nad on majanduslikult ühtsed.

Teise võimalusena leiavad hagejad teises väites, et kostja on 2002. aasta trahvide määramata jätmise või nende vähendamise kohta käivaid õigusnorme valesti kohaldanud ja seetõttu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta ei laiendanud Shelli poolt varasema äriühingu DEA Mineraloel AG või Shell & Dea Oil GmbH parafiinivahatehingute jaoks esitatud trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotlust hagejatele. Kostja on sellega läinud vastuollu oma enda seisukohaga, mille kohaselt just need parafiinivahatehingud ajavahemikus 3. septembrist 1992 kuni 30. juulini 2002 viidi läbi samas majanduslikus üksuses, mille osaks olid ka hagejad. Trahvide määramata jätmise või nende vähendamise kohta käivate õigusnormide õige kohaldamise korral oleks kostja pidanud võimaliku rahatrahvi hagejate suhtes täies ulatuses määramata jätma.

Kolmanda võimalusena väidavad hagejad, et kostja on rikkunud rahatrahvi määramise olulisi põhimõtteid, eriti võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning seega rikkunud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikeid 2 ja 3. Kostja on valesti kohaldanud 2006. aasta rahatrahvi määramise suuniseid, kuna ta ei uurinud asjaomast käivet piisavalt esindusliku võrdlusperioodi vältel ning määras seetõttu kindlaks sellise põhisumma, mis on hagejatele süükspandava rikkumise raskusega võrreldes ebaproportsionaalne ning kohtleb hagejaid võrreldes teiste osalistega, k.a Shell, ilma sisulise põhjuseta ebavõrdselt.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/31

15. detsembril 2008 esitatud hagi — Hansen & Rosenthal ja H & R Wax Company Vertrieb versus komisjon

(Kohtuasi T-544/08)

(2009/C 55/57)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Hansen & Rosenthal KG (Hamburg, Saksamaa), H & R Wax Company Vertrieb GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Schulte ja A. Lober)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsus K (2008) 5476 lõplik asjas COMP/39181 — parafiinivaha, hagejaid puudutavas ulatuses;

—	teise võimalusena tühistada hagejatele määratud trahv või — kolmanda võimalusena — vähendada seda;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse K (2008) 5476 lõplik asjas COMP/39181 — küünlavaha, milles kostja tuvastas, et teatud ettevõtjad, nende hulgas hagejad on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna on osalenud jätkuvas kokkuleppes ja/või jätkuvas kooskõlastatud tegevuses parafiinivaha valdkonnas.

Hagejad põhjendavad oma nõuet kuue väitega.

Esiteks väidavad hagejad, et otsuse tegemisel rikuti oluliselt põhjendamiskohustust. Otsus tuleb tühistada, kuna see rikub EÜ artiklit 81 ja sellega seoses ka hagejate kaitseõigusi.

Teiseks väidavad hagejad, et EÜ artikli 81 rikkumise koosseisu tunnused on täitmata. Nii hagejatel kui ka teistel parafiinitootjatel puudus mis tahes ühine eesmärk. Hagejad ei osalenud konkurentsi piiravates kokkulepetes ega kooskõlastatud tegevuses. Hinnatõusu puudutava kirjavahetuse eesmärk ei olnud konkurentsivastaste kokkulepete või kooskõlastatud tegevuse elluviimine, vaid pigem leidis see kirjavahetus aset tarnesuhete raames. Ka muus osas ei järgnenud teabevahetusele konkurentsi piiramist.

Teise võimalusena vaidlustavad hagejad väidetega 3–6 hagejatele määratud trahvi.

—	komisjon on vääralt kohaldanud trahvi määramise suuniseid, mis võeti vastu alles 2006. aastal, kuigi väidetav rikkumine lõppes 2005. aasta alguses. Sellega rikkus komisjon halduse enesepiiramise põhimõtet, tagasiulatuva jõu keeldu ja õiguskindluse põhimõtet.

—	neljandaks väidavad hagejad, et komisjon on trahvi arvutamisel lähtunud valest käibe suurusest. Aastatel 2002–2004, mis olid parafiinitoodete osas määravad, saavutas hagejate käive vaid 18,97 miljonit eurot. Ometi on komisjon trahvi suuruse määramisel lähtunud 26 miljoni euro suurusest käibest.

—	viiendaks väidavad hagejad, et rikkumise raskusastet on ebaproportsionaalselt hinnatud. Antud raskusastme puhul rikkumisega seotud käibe osa ja ühinemistasu suuruse määramine 17 %-le rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks ei ole piisavalt arvestatud ettevõtjate suurust ja osakaalu.

—	kuuendaks väidavad hagejad, et komisjon on valesti hinnanud hagejatele omistatava rikkumise kestust. Komisjon ei ole tõendanud hagejate osalust väidetavas konkurentsi piiravas tegevuses kogu hagejatele etteheidetava ajavahemiku jooksul.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/31

12. detsembril 2008 esitatud hagi — X-Technology Swiss versus Siseturu Ühtlustamise Amet (suka kujutis)

(Kohtuasi T-547/08)

(2009/C 55/58)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: X-Technology Swiss GmbH (esindajad: advokaadid A. Herbertz ja R. Jung)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tühistada ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2008. aasta otsus asjas nr R 846/2008-4,

—	mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja jätta ühtlustamisameti kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „muud kaubamärgid — asendimärk”, mille värv on „oranž (Pantone 16-1359 TPX)”, kaupadele klassis 25 (taotlus nr 5 658 117).

Kontrollija otsus: Lükata taotlus tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Määruse (EÜ) 40/94 (1) artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna taotletaval kaubamärgil on minimaalselt vajalik eristusvõime.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/32

15. detsembril 2008 esitatud hagi — Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen versus komisjon

(Kohtuasi T-550/08)

(2009/C 55/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid U. Itzen ja J. Ziebarth)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsuses määratud rahatrahvi mõistlikul määral;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse KOM (2008)5476 lõplik (juhtum nr COMP/39.181 — küünlavaha), milles kostja tuvastas, et teatavad ettevõtjad, muu hulgas hageja, on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53 sellega, et osales püsivas kokkuleppes ja/või püsivas kooskõlastatud tegevuses parafiinivahasektoris.

Oma hagi toetuseks on hageja esitanud kaks väidet.

Esimeses väites leiab hageja, et rikutud on EÜ artiklist 253 tulenevat põhjendamiskohustust ning tema kaitseõigusi, kuna komisjoni vaidlustatud otsusest nähtuvast tõendite hindamisest ei selgu, millised on temale omistatud tegelikud rikkumised. Komisjon on hinnanud tõendeid kogumis ning see hinnang puudutab lisaks hagejale ka teisi äriühinguid, kelle tegevust ei pea ta laskma omistada endale. Seoses tõendite ebaselge esitusega on rikutud tema kaitseõigusi, kuna komisjon peab selgelt ning ühetähenduslikult näitama, milline rikkumine on mingile ettevõtjale omistatav ning millised on selle tagajärjed.

Hageja väidab lisaks, et ta ei ole osalenud tegevuses, mis rikuks EÜ artiklit 81. Komisjon ei ole jätnud tõendeid nõuetekohaselt hindamata mitte ainult formaalselt, vaid teise võimalusena ettevõetav tõendite sisuline hindamine näitab, et hageja rikkumine ei ole tõendatud. Ükshaaval välja toodud kokkusaamistest ning sellega seoses tõendite hindamisel arvestatud materjalidest ei ole võimalik järeldada, et hageja on rikkunud kartelliõigust. See kehtib eelkõige ka arvestades asjaolu, et hageja puhul on väidetava rikkumise ulatus algusest peale piiratud. Nimetatud asjaolu tõendite hindamisel aga ei arvestatud, selle asemel on hageja kahjuks viidatud ka sellistele tõenditele, mis võivad võib-olla tõendada kolmandate isikute rikkumisi, milles hageja ei osalenud.

Teise väitega tugineb hageja aegumisele. Ta andis vastava turustustegevuse üle teisele äriühingule juba 2000. aasta alguses, nii et esimeste aegumist katkestavate meetmete võtmine 2005. aasta kevadel ei oleks tohtinud puudutada enam nii vana rikkumist nagu hagejale etteheidetav rikkumine.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/32

15. detsembril 2008 esitatud hagi — H & R ChemPharm versus komisjon

(Kohtuasi T-551/08)

(2009/C 55/60)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: H & R ChemPharm GmbH (Salzbergen, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwälte M. Klusmann ja S. Thomas)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsuses määratud rahatrahvi mõistlikul määral;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks on hageja esitanud neli väidet.

Esimeses väites leiab hageja, et rikutud on tema kaitseõigusi, kuna vaidlustatud otsuses ei ole eristatud teda teisest äriühingutest, kellele on määratud rahatrahv, vaid neid on nimetatud ühtselt „H&R/Tudapetrol”. Hageja ei mõista, millised on temale omistatud tegelikud rikkumised. Sellega on rikutud tema kaitseõigusi, kuna etteheidetud tegevustest ning otsustest peaks selgelt tulenema, millisele konkreetsele tegevusele tugineb etteheidetav õigusrikkumine ja omakorda sellest tulenev rahatrahv.

Teise võimalusena on hageja on teises väites seisukohal, et tema rikkumine ei ole piisavalt tõendatud. Kuna komisjon hindas tõendeid kõigi otsuse adressaatide suhtes kogumis, ei saanud ta aru, et hageja rikkumine ei ole tõendatud. Hageja leiab, et komisjon ei hinnanud tõendeid piisavalt eraldatult ning individuaalselt, nii et selle põhjalik oleks olnud võimalik näidata ja mis oleksid näidanud hageja väidetavat rikkumist tõendavate materjalide ebapiisavust.

Lisaks, kolmanda võimalusena leiab hageja, et rahatrahvi arvestamisel on ekslikult lähtutud liiga suurest summast.

Neljanda võimalusena leiab hageja, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning diskrimineerimise keeldu, kuna rahatrahvi arvestamisel on tehtud kaalutlusviga. Esiteks on kaalutlusviga tehtud seoses rikkumise raskuse ja 17 % osavõtumaksuga käibeosa kindlaksmääramisel, samuti on ebaproportsionaalselt määratud kindlaks rahatrahvi suurus, kuna ettevõtja suurust on arvestatud ebaproportsionaalselt. Viimaks viitab hageja 2006. aasta rahatrahvi määramise juhiste lubamatule tagasiulatuva jõuga kohaldamisele käesoleva „vanema” juhtumi puhul.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/33

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Komisjon versus Domótica

(Kohtuasi T-552/08)

(2009/C 55/61)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: A. M. Rochaud-Jöet ja S. Petrova, keda abistasid advokaadid G. Anastácio ja A. R. Andrade)

Kostja: Domótica, Estudo e Projecto de Edifícios Inteligentes, Lda (Lissabon, Portugal)

Hageja nõuded

—

Mõista kostjalt hageja kasuks välja 124 319,22 eurot, mis kujutab endast selle ettemaksu hüvitamist, mis hageja tasus Thermie programmi raames sõlmitud lepingu nr BU/466/94 PO/ES alusel, mis lõpetati lepingu rikkumise tõttu kostja ja teiste lepingupoolte poolt; sellele summale lisandub 48 180,00 euro suurune viivitusintress, mis tekkis kuni 30. septembrini 2008, ja viivis, mis tekib kuni makse täieliku ja tegeliku teostamiseni;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

17. jaanuaril 1995 sõlmis Euroopa Ühenduste Komisjon määruse (EMÜ) nr 2008/90 (1) alusel kostjaga, Hospitais da Universidade de Coimbraga (Coimbra ülikoolihailgad) ja äriühinguga Récnicad Reunidas S.A. Thermie lepingu nr BU/466/94.

Projekti juhiks määrati kostja ja tema üleanne oli esitada komisjonile vajalikud dokumendid ning olla lüliks lepingupoolte ning komisjoni vahel. Lepingupooled vastutasid solidaarselt.

10. veebruaril 1995 tasus komisjon kokkuleppe kohaselt 30 % ettemakse, st 176 693 eurot.

24. mail 2000 ütles komisjon lepingu põhjendatult (pärast nõuete esitamist) üles, tuginedes järgmistele rikkumistele:

—	täitmisega hilinemine, millest komisjoni õigeaegselt ei teavitatud;

—	Domótica võimetus projekti elluviimist alustada (mida viimatimainitu ka möönis)

—	finantsiliste ja tehniliste aruannete komisjonile õigeaegselt ja korrektsete eeskirjade kohaselt esitamata jätmine;

—	projekti elluviimistööde lõpetamata jätmine nii esialgseks tähtajaks kui ka hiljem antud (31. oktoobril 2000) ajapikenduse jooksul.

Seetõttu ei ole lepingu kaasosalised oma sellisest puudulikust tegevusest tulenevalt täitnud neil lasuvaid kohustusi.

Leping nägi komisjonile ette võimaluse nõuda antud rahalise toetuse täielikku või osalist hüvitamist, millele lisatakse viivis lepingu täitmata jätmise tõttu lepingu kaasosaliste poolt.

Komisjonil on õigus hüvitisele summas 172 499,22 eurot, mis vastab ettemakse esialgsele väärtusele, millele on lisatud alates 10. veebruarist 1995 tekkinud viivis; sellest summast on maha arvatud kostja poolt kantud osalise täitmisega seonduvad kulud, nagu komisjon need on heaks kiitnud, ja sellele tuleb veel lisada tulevikus tekkiv viivis.

(1) Nõukogu 29. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2008/90, mis käsitleb energiatehnoloogia edendamist Euroopas (Thermie programm) (EÜT L 185, lk 1).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/34

8. detsembril 2008 esitatud hagi — Evropaïki Dynamiki versus komisjon

(Kohtuasi T-554/08)

(2009/C 55/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis, P. Katsimani ja M. Dermitzakis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi otsus, milles lükati tagasi hageja poolt avatud hankemenetluse TAXUD/2007/AO 005 (TIMEA) raames esitatud ühenduse tolli, aktsiisi ja maksuvaldkonna infotöötlusprogrammidega seotud tehnilise nõustamise teenuste pakkumine (ELT 2008/S 203-268728), millest hagejale teatati 26. septembri 2008. aasta kirjas, ja kõik hilisemad asjassepuutuvad otsused, kaasa arvatud otsus sõlmida leping eduka pakkujaga;

—	mõista komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadilt hageja kasuks välja hüvitis kõnealuse hankemenetluse tõttu kantud kahju eest summas 7 638 125 eurot;

—	mõista hageja kohtukulud ja muud selle hagiga seotud kulud välja komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadilt, isegi juhul, kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

EÜ artikli 230 alusel esitatud hagis palub hageja tühistada komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi otsus, milles lükati tagasi hageja poolt avatud hankemenetluse TAXUD/2007/AO 005 (TIMEA) raames esitatud ühenduse tolli-, aktsiisi- ja maksuvaldkonna infotöötlusprogrammidega seotud nõustamisteenuste pakkumine (ELT 2008/S 203-268728), millest hagejale teatati 26. septembri 2008. aasta kirjas, ja hüvitada kahju EÜ artikli 235 alusel.

Hageja väidab, et hindamiskomisjon tegi pakkumuste lõpphindamisel mitmeid ilmselgeid hindamisvigu. Hageja leiab, et hindamiskomisjon kaldus kõrvale komisjoni üldisest hindamiskorrast ja eiras TIMEA pakkumistingimusi, mille kohaselt hankija peaks hankemenetluse valikuetapis pakkujaga sidet pidama ja küsima täiendavat teavet või selgitusi. Hageja leiab lisaks, et hankija rikkus finantsmääruse artiklit 100 ja hea halduse ning õiguspärast ootuste põhimõtteid. Veel väidab hageja, et hankija kuritarvitas oma võimu ja rikkus finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Hageja väidab, et kostja ei esitanud hagejale kohast analüüsi viimase poolt hindamisaruande kohta tehtud märkuste alusel läbiviidud kontrolli tulemuste kohta.

Hageja väidab, et kostja kohaldas valesti valikukriteeriume eesmärgiga lükata hageja pakkumus tagasi. Seega rikkus kostja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (1) artikli 134 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 3 ning direktiivi 92/50 (2) artikli 32 lõiget 2.

(1) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145).

(2) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/35

16. detsembril 2008 esitatud hagi — iPublish Ganske Interactive Publishing versus Siseturu Ühtlustamise Amet (navigatsiooniseadme kujutis)

(Kohtuasi T-555/08)

(2009/C 55/63)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: iPublish Ganske Interactive Publishing GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat V. Knies)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja( nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 3. oktoobri 2008. aasta (asi R 709/2008-4) otsus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: ruumiline kaubamärk, mis kujutab musta- ja sinisevärvilist navigatsiooniseadet, mis mh on tähistatud diagonaalsete siniste triipudega, kaupadele ja teenustele klassides 9, 39 ja 42 (taotlus nr 6 092 639).

Kontrollija otsus: lükata taotlus tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna taotletaval kaubamärgi puudub nõutav eristusvõime.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/35

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Slovenská pošta versus komisjon

(Kohtuasi T-556/08)

(2009/C 55/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Slovenská pošta a.s. (Banská Bystrica, Slovaki Vabariik) (esindajad: advokaadid O. Brouwer, C. Schillemans, M. Knapen)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni otsus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagiga palub hageja vastavalt EÜ artiklile 230 tühistada komisjoni 7. oktoobri 2008. aasta otsus C(2008) 5912 (lõplik) (juhtum COMP/39.562 Slovakkia postiseadus), milles komisjon leidis, et Slovakkia õigusnormid hübriidposti kohta on vastuolus EÜ artikli 86 lõikega 1 koostoimes EÜ artikliga 82 selles osas, milles hübriidposti kohaletoimetamise ainuõigus jäeti hagejale.

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks neli väidet.

Esiteks ta leiab, et komisjon rikkus ühenduse õiguse hea halduse põhimõtet, kuna ta ei analüüsinud nõuetekohaselt kõiki asjaomaseid faktilisi asjaolusid ja huve ning hageja arvates põhineb vaidlustatud otsus mitmetel eeldustel. Hageja toob veel välja, et komisjon rikkus EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustust.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus hageja õigust olla ära kuulatud.

Kolmandaks väidab ta, et komisjon tegi postisektoris ainuõiguse andmise õiguspärasuse hindamisel ja tõlgendamisel ilmse vea nii faktiliste asjaolude kui ka õiguse osas, mille tulemusena kohaldas ta ebaõigesti EÜ artikleid 86 ja 82.

Neljandaks toob hageja välja, et kuna komisjon kasutas asjaomase turu määratlemisel täiesti erinevat ja pretsedenditut lähenemist, on ta rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/35

18. detsembril 2008 esitatud hagi — mPAY24 versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ultra (MPAY)

(Kohtuasi T-557/08)

(2009/C 55/65)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: mPAY24 GmbH (Viin, Austria) (esindaja: H. Z. Zeiner)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ultra d.o.o. Proizvodnja elektronskih naprav (Zagorje ob Savi, Sloveenia)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 30. septembri 2008. aasta otsus asjas R 221/2007-1 osas, milles jäeti rahuldamata hageja vastulause, ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk MPAY kaupadele ja teenustele klassides 9, 35, 36, 37, 38 ja 42 — taotlus nr 3 587 896

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse kaubamärgi registreering nr 2 061 656 sõnamärgi MPAY24 jaoks kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 36 ja 38; Austria kaubamärgi registreering nr 200 373 sõnamärgi MPAY24 jaoks kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 36 ja 38.

Vastulausete osakonna otsus: Lükata kaubamärgi registreerimise taotlus tervikuna tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus osaliselt rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 rikkumine, kuna apellatsioonikoda hindas vääralt vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/36

Euroopa Ühenduste Komisjoni 19. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 14. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-74/07: Meierhofer versus komisjon

(Kohtuasi T-560/08 P)

(2009/C 55/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja B. Eggers)

Teine menetluspool: S. Meierhofer (München, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 14. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas F-74/07: Meierhofer versus komisjon;

—	jätta kohtukulud poolte enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on esitatud Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 14. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-76/07: Meierhofer versus komisjon, millega kohus tühistas EPSO/AD/26/05 konkursikomisjoni 19. juuni 2007. aasta otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Vaidlusaluse otsusega jäeti rahuldamata kandidaadi taotlus üle kontrollida konkursikomisjoni otsus tema suulise eksami mittesooritamise kohta. Kandidaadil puudus suulise eksami edukaks sooritamiseks pool punkti. Vastavalt konkursiteatele hinnati suulist eksamit ühe koguhindega.

Apellatsioonkaebus puudutab konkursikomisjoni kohustust oma otsust põhjendada ning ühenduse kohtuniku kontrollipädevuse ulatust. Eelkõige vaidlustab apellant Avaliku Teenistuse Kohtu järelduse, et „erilistel asjaoludel”, näiteks kui hinne jääb napilt alla minimaalselt vajaliku punktisumma, ei piisa põhjendamiskohustuse täitmiseks üksnes suulise osa mittesooritanud kandidaadi üksikhinde teatamisest.

Apellant leiab oma kaebuse põhjendusena, et selline seisukoht tekitab õiguslikku ebakindlust:

—

esiteks peab põhjendamise kohustus olema väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kooskõlas konfidentsiaalsusega, mis kehtib personalieeskirjade III lisa artikli 6 kohaselt konkursikomisjoni töö suhtes ning keelab levitada konkursikomisjoni üksikute liikmete arvamusi ning avaldada üksikasju kandidaadi hindamise kohta eraldi või võrdluses teistega;

—	teiseks võib Avaliku Teenistuse Kohtu võrdlus dokumentidele juurdepääsuga olla asjakohatu, kuna personalieeskirjade III lisa artikli 6 osas puuduvad erandid või võimalus kaaluda erinevaid huve;

—

kolmandaks ei arvestanud Avaliku Teenistuse Kohus kohtupraktikat selle kohta, et põhjendamise kohustus peab olema proportsionaalses seoses asjaomase meetmega ning kohtul peab olema võimalik kontrollida otsuse õiguspärasust. Kuna suulise eksami tagantjärele kontrollimine ei ole oma iseloomult ühenduse kohtuniku poolt võimalik, piirdus selline kontroll seni peamiselt menetlusreeglitest kinnipidamise ning konkursiteate kontrollimisega.

Vaidlustatud otsus tekitab lisaks õiguslikku ebakindlust erinevate menetluslike meetmete liikide eristamisel, mis puudutab organi poolt konfidentsiaalsete dokumentide esitamise nõuet ning asjaolusid, millal tohib keelduda nende esitamisest asjaomase isiku kahjuks (menetlust korraldavad ning tõendite kogumist puudutavad meetmed). Käesolevas asjas tõlgendas Avaliku Teenistuse Kohus lisaks vääralt komisjoni käitumist, kuna viimane ei keeldunud dokumente esitamast. Komisjon leidis, et puudub alus asjaomaste dokumentide esitamiseks menetlust korraldava meetme alusel ning ootas kohtu poolt määruse vastuvõtmist tõendite kogumise meetme kohta.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/37

15. detsembril 2008 esitatud hagi — Bactria ja Gutknecht versus komisjon

(Kohtuasi T-561/08)

(2009/C 55/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH (Kirchheimbolanden, Saksmaa), Jürgen Gutknecht (Kirchheimbolanden, Saksamaa) (esindaja: K. Van Maldegem ja C. Mereu)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

mõista Euroopa ühenduselt välja kahju summas 3 912 569 eurot (või muu summa, mille tekkimist hageja käesoleva menetluse jooksul tõendab või mille Esimese Astme Kohus ex aequo et bono määrab), mida hagejad kandsid seoses i) esimese läbivaatamismääruse artikli 6 lõike 2 koos teise läbivaatamismääruse ja komisjoni määruse 1451/2007 õigusvastase vastuvõtmisega; või teise võimalusena seoses sellega ii) et komisjon ei võtnud vajalikke meetmeid hagejatele direktiivis 98/8 ettenähtud andmekaitse alaste õiguste kaitseks ning läbivaatamisprogrammi jooksul parasiteerimise vältimise tagamiseks;

—

teise võimalusena sedastada vaheotsuses, et Euroopa ühendus on kohustatud hüvitama kahju ning nägema ette, et pooled peavad kohtu otsusest alates mõistliku aja jooksul teavitama Esimese Astme Kohtule poolte vahel kokku lepitud hüvitisesumma või kui nad ei jõua kokkuleppele, kohustama pooli sama ajavahemiku jooksul teavitama Esimese Astme Kohtule oma nõuded koos tõenditega konkreetsete numbrite kohta;

—	mõista Euroopa ühenduselt hageja kasuks välja kahju tekkimise päevast normaalmääraga kogunenud intressid;

—	mõista Euroopa ühendustelt välja 8 %-ne või muu Esimese Astme Kohtu poolt sobivaks peetud viivis, mis arvutatakse välja Esimese Astme Kohtu otsuses ettenähtud ja tegeliku maksmise ajaks võlgu olevalt summalt;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

EÜ artikli 235 alusel paluvad hagejad oma hagis selle kahju hüvitamist, mida nad väidetavalt kandsid seoses komisjoni 7. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2000 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ (2) artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta artikli 6 lõike 2 koos komisjoni määruse 2032/2003 (3) ja komisjoni määruse 1451/2007 (4) õigusvastase vastuvõtmisega.

Teise võimalusena nõuavad hagejad selle väidetava kahju hüvitamist, mis tekkis seoses asjaoluga, et komisjon ei võtnud vajalikke meetmeid taotlejatele direktiivi 98/8 artiklis 12 ettenähtud andmekaitse alaste õiguste tagamiseks. Nad väidavad lisaks, et komisjoni õigusvastase käitumisega hagejatele tekkinud kahju seisneb esimese hageja ettevõtte väärtuse olulises vähenemises ning selle kasumi vähenemises (lucrum cessans), mida esimene hageja oleks asjaomaste biotsiidide ja toimeaineid sisaldavate biotsiide müügilt ilma ühenduse sekkumiseta teeninud.

Peale kahju, mida teine hageja kandis väidetavalt seeläbi, et ta on esimese hageja osanik ja seega esimese hageja ettevõtte omanik, on teine hageja väidetavalt kaotanud ka elatusvahendid. Lõpuks nõuavad hagejad kahju tekkimise päevast normaalmääraga kogunenud intresside maksmist.

(1) Komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2000 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta (EÜT 2000 L 228, lk 6; ELT eriväljaanne 03/30, lk 266).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT 1998 L 123, lk 1; ELT eriväljaanne 03/23, lk 3).

(3) Komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta (EÜT 2003 L 307, lk 1; ELT eriväljaanne 03/41, lk 92).

(4) Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (ELT 2007 L 325, lk 3).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/38

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Corsica Ferries France versus komisjon

(Kohtuasi T-565/08)

(2009/C 55/68)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Corsica Ferries France SAS (Bastia, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsus ümberkorraldamisabi kohta, mida Prantsusmaa kavatseb anda Société National Maritime Corse-Méditerranée'le (SNCM);

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsus K(2008) 3182 (lõplik), milles komisjon kinnitas, et:

—	53,48 miljoni euro suurune hüvitis, mida Prantsuse Vabariik maksis Société National Maritime Corse-Méditerranée'le (edaspidi „SNCM”) avaliku teenuse osutamisega seotud kohustuste eest, kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi, kuid see abi on kokkusobiv ühisturuga;

—

158 miljoni euro suurune SNCM'i negatiivne müügihind, 38,5 miljoni euro ulatuses töötajate sotsiaalmeetmete enda kanda võtmine Compagnie Générale Maritime et Financière'i (edaspidi „CGMF”) poolt ning CGMFi poolt SNCM'i ühine ja samaaegne rekapitaliseerimine 8,75 miljoni euro ulatuses ei kujuta endast riigiabi; ja

—	15,81 miljoni euro suurune ümberkorraldamisabi, mida Prantsuse Vabariik andis SNCM'ile, kujutab endast riigiabi, kuid see abi on kokkusobiv ühisturuga.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet, et:

—	puudub põhjendus ning rikutud on hageja kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuivõrd liiga suur hulk andmeid ja teavet oli vaidlustatud otsusest kustutatud ning see ei võimalda hagejal mõista selle sisu, põhjendusi ja ulatust;

—

rikutud on EÜ artikleid 87 ja 88 ning nende rakenduseeskirju, eelkõige ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, mis tuleneb sellest, et vääralt ja/või ebatäielikult on hinnatud 53,48 miljoni euro suurust kapitali sissemakset hüvitisena avaliku teenuse osutamise eest, SNCM'i müüki 158 miljoni euro suuruse negatiivse müügihinna eest, CGMF'i poolt tehtud 8,75 miljoni euro suurust kapitali sissemakset, sotsiaalmeetmeid 38,5 miljoni euro ulatuses ning 22,5 miljoni euro suurust ümberkorraldamisabi jääki.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/38

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Total Raffinage Marketing versus komisjon

(Kohtuasi T-566/08)

(2009/C 55/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Total Raffinage Marketing SA (Puteaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Vandencasteele, C. Falmagne, C. Lemaire ja S. Naudin)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada osaliselt komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse K(2008) 5476 (lõplik), mis puudutab EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/39.181 — Küünlavaha) artiklid 1 ja 2;

—	vähendada oluliselt nimetatud otsuses Total R.M.-ile määratud trahvi;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja tühistada osaliselt komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsus K(2008) 5476 (lõplik) (juhtum COMP/39.181 — Küünlavaha), milles komisjon tuvastas, et kuna teatavad ettevõtjad, sealhulgas hageja, on määranud Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) kindlaks parafiinvahade hindu ja jaganud turge ning määranud Saksamaal kindlaks toorparafiini hindu ja jaganud turge, siis on nad rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõiget 1.

Hagi põhjenduseks esitab hageja 11 väidet, mis tuginevad vastavalt EÜ artikli 81, põhjendamiskohustuse, 2006. aasta trahvide määramise suuniste (1) rikkumisele ning proportsionaalsuse, süütuse presumptsiooni, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja karistuste individuaalsuse põhimõtete rikkumisele, kuivõrd komisjon:

—	on asunud seisukohale, et ühelt poolt vahasid ja parafiini puudutavad tegevused ja teiselt poolt toorparafiini puudutavad tegevused moodustavad ühe ja vältava rikkumise, ja on kvalifitseerinud toorparafiini puudutavad tegevused kokkuleppeks;

—

on vääralt otsustanud, et tegemist on ühe ja vältava rikkumisega, mis seisneb hindade kindlaksmääramise, turgude jagamise ja/või klientide jagamise kokkuleppes, kuigi hagejale saab ette heita vaid teabevahetust, mis puudutab parafiinturu seisundit, hindu ning tulevikustrateegiaid, mis puudutavad hindu, kliente ja mahtusid;

—

esiteks ei arvestanud ühenduse kohtupraktikat kartelliga mittenõustumise avaliku väljenduse kohta, pidades hagejat süüdi vahade ja parafiinide puudutava osa kogu kestuse ajal, kuigi hageja lõpetas „tehnilistel kohtumistel” osalemise pärast 11. ja 12. mai 2004. aasta kohtumist, so peaaegu aasta enne rikkumise lõppu, ning teiseks võttis arvesse Repsoli kartellist väljaastumise enne rikkumise lõppu ja ei teinud seda hageja puhul, kuigi hageja oli samas olukorras;

—	nõudis, et hageja esitaks tõendi kartelliga mittenõustumise avaliku väljenduse kohta;

—	ei võtnud arvesse seda, et kartell jäeti ellu viimata;

—	kasutas kolme viimase majandusaasta, mil hageja rikkumises osales, müügiväärtusi viimase aasta, mil hageja rikkumises osales, müügiväärtuste asemel;

—	kasutas toorparafiini puudutava rikkumise osas liiga kõrget müügiväärtuste protsendimäära;

—	kasutas suuniste punktis 24 ettenähtud trahvi arvutamise meetodit, mis on vastuolus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikega 3 ja proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja süütuse presumptsiooni põhimõtetega;

—	kohaldas hoiataval eesmärgil lisasummat, ilma et ta oleks seda piisavalt põhjendanud;

—	määras trahvi, mis kujutab endast 410 % hageja poolt aasta jooksul asjassepuutuval turul saadud käibest;

—	arvas hageja käitumise emaettevõtja Total SA süüks.

(1) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/39

Bart Nijs'i 19. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 9. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-49/06: Nijs versus kontrollikoda

(Kohtuasi T-567/08 P)

(2009/C 55/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bart Nijs (Bereldange, Luxembourg) (esindaja: advokaat F. Rollinger)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

Hageja nõuded

—	Tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks;

—	tunnistada apellatsioonkaebus põhjendatuks;

—	sellest tulenevalt tühistada 9. oktoobri 2008. aast aotsus kohtuasjas F-5/07: Bart Nijs vs. Euroopa Ühenduste Kontrollikoda.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses palub selle esitaja tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 9. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas F-5/07: Bart Nijs vs. kontrollikoda, milles jäeti osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, milles hageja oli palunud ühelt poolt tühistada otsus 2005. aasta edutamise raames tema edutamata jätmise kohta palgaastmele A*11, ja teiselt poolt hüvitada kahju.

Oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellatsioonkaebuse esitaja neli väidet, mille aluseks on:

—	hagi ja repliigi moonutamine, kuivõrd vaidlusalune otsus asendas väite, mis tugines ametisse nimetava asutuse otsuse puudumisel, viidates täielikule põhjenduste puudumisele, täiesti teistsuguse väitega;

—	tõendite eiramine ja/või moonutamine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus on neist kõrvale kaldunud;

—	väära tõendamiskoormise seadmine, kuivõrd Avaliku Teenistuse Kohus nõudis kostja viidete kohta tõendeid;

—	süütuse presumptsiooni rikkumine, mõistes hagejalt välja esimese astme kohtukulud.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/40

17. detsembril 2008 esitatud hagi — M6 versus komisjon

(Kohtuasi T-568/08)

(2009/C 55/71)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Métropole Télévision SA (M6) (Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid O. Freget ja N. Chahid-Nouraї)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 16. juuli 2008. aasta otsus juhtumi N 279/2008-Prantsusmaa (kapitali sissemaksed France Télévisions'ile) kohta;

—	kohustada komisjoni algatama abi suhtes EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 16. juuli 2008. aasta otsus K(2008) 3506 (lõplik), milles komisjon tunnistas France Télévisions'ile kapitali sissemaksete näol antud 150 miljoni euro suuruse abi ühisturuga kokkusobivaks. Selles kontekstis palub hageja, et algatataks ametlik uurimismenetlus vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 2.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet, mis puudutavad vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja mis tuginevad:

—

hageja menetlusõiguste rikkumisele, kuivõrd hinnangute puhul, millele komisjon tugines, ja eelkõige hinnangu puhul Prantsuse Vabariigi presidendi 8. jaanuari 2008. aasta teadaande kohta, mis puudutab kaubandusliku reklaami kaotamist grupi France Télévisions kanalitelt, ja nende kanalite poolt saamata jäänud tulu vahelist otsest põhjuslikku seost, esines raskusi, mis põhjendavad ametliku uurimismenetluse algatamist vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 2 selleks; et grupi France Télévisions konkurendid saaksid esitada oma seisukoha;

—

komisjoni ebapiisavale teabele reklaamitulude vähenemise põhjuse ja France Télévisions'ile võimaldatud kapitali sissemaksete otstarbe kohta, kuna komisjon ei kontrollinud nõutud neutraalsuse, erapooletuse ja põhjalikkusega talle France Télévisions'i reklaamitulu kaotuse tegelike põhjuste kohta esitatud teabe tegelikkust ja usaldusväärsust ning France Télévisions'ile Prantsuse Vabariigi poolt makstud summade lõplikku otstarvet;

—

põhjendamise puudumisele, kuivõrd komisjon i) ei põhjendanud piisavalt tähtsust, mis omistati vaidlusaluses otsuses presidendi 8. jaanuari 2008. aasta teadaande tagajärgedele, mis käsiteles reklaami kaotamist avalik-õiguslikelt kanalitelt, ii) jättis arvesse võtmata mõju, mida avaldab reklaamimüügiteenustele France Télévisions'i tegevuse „keskendamine” avalike teenuste alasele tegevusele iii) ei võtnud arvesse eraõiguslike ettevõtjate, sealhulgas hageja, reaktsiooni.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/40

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Visonic versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Sedea Electronique (VISIONIC)

(Kohtuasi T-569/08)

(2009/C 55/72)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Visonic Ltd (Tel Aviv, Iisrael) (esindajad: advokaadid A. Beschorner ja C. Thomas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sedea Electronique SA (Seclin, Prantsusmaa)

Hagejate nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 14. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud asjades R 946/2007-2 ja R 1151/2007-2;

—	tunnistada ühenduse kaubamärk nr 1 562 982 „VISIONIC” kõikide asjaomaste kaupade osas kehtetuks;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja apellatsioonikojas toimunud haldusmenetluse kulud teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas;

—	määrata käesolevas kohtuasjas kohtuistungi toimumise aeg.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „VISIONIC” kaupadele klassis 9.

Ühenduse kaubamärgi omanik: Teine menetluspool apellatsioonikojas.

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja.

Tühistamisosakonna otsus: Rahuldada kehtetuks tunnistamise taotlus osaliselt.

Apellatsioonikoja otsus: Rahuldada kaebus asjas R 946/2007-2; tühistada vaidlustatud otsus ja jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata; jätta kaebus asjas R 1151/2007-2 rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 3 ja artikli 8 lõike 1 punkti b ning kaubamärgiõiguse üldpõhimõtete rikkumine seeläbi, et apellatsioonikoda leidis valesti, et hageja andis nõusoleku kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks oleva ühenduse kaubamärgi registreerimiseks, ning jättis seetõttu analüüsimata, kas esineb asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosus.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/41

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Deutsche Post versus komisjon

(Kohtuasi T-570/08)

(2009/C 55/73)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Sedemund ja T. Lübbig)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta otsus teabe esitamise korralduse kohta asjas „Riigiabi C 36/2007 — Riigiabi äriühingule Deutsche Post AG”;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi on suunatud Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta otsuse K (2008) 6468 vastu, milles komisjon nõudis riigiabimenetluses C 36/2007 (ex NN 25/2007) Saksamaalt määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artikli 10 lõike 3 alusel kõigi dokumentide, teabe ja andmete esitamist, mis on vajalikud äriühingu Deutsche Post 1989.–2007. aasta tulude ja kulude hindamiseks.

Hageja esitab hagi põhjenduseks neli väidet.

Esimeses kuni kolmandas väites toob hageja esile, et otsus tuleb tühistada oluliste vorminõuete ja menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna

—	täidetud ei ole tingimused, mis käsitlevad tähtaja määramist ja meeldetuletust koos täiendava tähtaja määramisega vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 5 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 3;

—	teabe esitamise korralduses esineb olulisi põhjendamisvigu, mistõttu rikub see EÜ artiklit 253;

—	EÜ artikleid 287 ja 10 rikkudes ei andnud komisjon liitvabariigi valitsusele ja hagejale võimalust oma seisukoha esitamiseks hageja ärisaladuste kaitse küsimuses.

Neljandas väites kinnitab hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ka ühenduse materiaalõiguse rikkumise tõttu, kuna nõutud 1. jaanuari 1995. aasta kuni 31. detsembri 2007. aasta kulusid ja tulusid käsitlevate andmete kasutamine „rahalise hüvitise” hindamiseks on vastuolus 2005. aasta ühenduse raamistikuga ning pädevuse jaotusega liikmesriikide ja komisjoni vahel, samuti EÜ artikli 86 lõikega 2 ja EÜ artikli 87 lõikega 1 koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega, õiguskindluse põhimõttega ja ühenduse õiguses sätestatud diskrimineerimiskeeluga ning on ilmselgelt sobimatu pensionide ja vastutuse regulatsiooni hindamiseks riigiabiõiguse seisukohast.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/41

22. detsembril 2008 esitatud hagi — Saksamaa Liitvabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-571/08)

(2009/C 55/74)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja B. Klein)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta otsus teabe esitamise korralduse kohta asjas „Riigiabi C 36/07 — Riigiabi äriühingule Deutsche Post AG”;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kaks väidet.

Esimeses väites kinnitab hageja, et teabe esitamise korraldus rikub olulisi vorminõudeid.

—	Täidetud ei ole tingimused, mis käsitlevad tähtaja määramist ja meeldetuletust koos täiendava tähtaja määramisega määruse nr 659/1999 artikli 5 lõike 2 ja artikli 10 lõike 3 mõttes. Teise võimalusena viitab hageja sellele, et teabe esitamise korralduses määratud tähtaeg on ebaproportsionaalne.

—	Teabe esitamise korraldus ei taga EÜ artiklis 287 ette nähtud kaitset Deutsche Post AG ärisaladustele, kuna eeldatavasti antakse andmed hindamiseks edasi kõrvalisele ettevõtjale, kes võib töötada ka Deutsche Post AG konkurentide heaks, ning komisjon keeldub selle kohta täpsema teabe andmisest.

Teises väites kinnitab hageja, et teabe esitamise korraldus on vastuolus EÜ artikli 87 lõikega 1 ja EÜ artikli 86 lõikega 2 koostoimes proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtetega, kuna nõutud andmed ei ole vajalikud menetletavast kolmest riiklikust meetmest ühegi hindamiseks riigiabiõiguse seisukohast.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/42

17. detsembril 2008 esitatud hagi — TF1 versus komisjon

(Kohtuasi T-573/08)

(2009/C 55/75)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Télévision francaise 1 SA (TF1) (esindajad: advokaadid J.-P. Hordies ja C. Smits)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni 16. juuli 2008. aasta otsus juhtumi N 279/2008-Prantsusmaa (kapitali sissemaksed France Télévisions'ile) kohta;

—	kohustada komisjoni algatama abi suhtes EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja sisu osas kaks väidet:

—

mis tuginevad tõdemusele, et esines tõsiseid raskusi, mille puhul komisjon oleks pidanud algatama EÜ artikli 88 lõikes 1 ettenähtud ametliku uurimismenetluse, neid tõsiseid raskusi tõendab i) asjaolu, et otsuses on sisulisi ebatäpsusi, ii) komisjoni käsutuses oleva teabe ebapiisavus ja iii) esialgse uurimise etapi tavapäratult lühike kestus ja selle asjaolud;

—

mis tuginevad põhjendamise puudumisele, kuivõrd komisjon ei kogunud kogu vajalikku teavet ja/või ei võtnud arvesse tema käsutuses olevat teavet ning kuna vaidlustatud otsuse punktis 23 toodud komisjoni arutluskäik kaldub kõrvale tema varasematest seisukohavõttudest, ilma et komisjon oleks esitanud põhjusi, miks ta neist kõrvale kaldub.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/43

22. detsembril 2008 esitatud hagi — 4care AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Laboratorios Diafarm (Acumed)

(Kohtuasi T-575/08)

(2009/C 55/76)

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: 4care AG (Kiel, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Redeker)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Laboratorios Diafarm, SA (Barbera del Valles, Hispaania)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubad ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 7. oktoobri 2008. aasta otsus asjas nr R 16636/2007-2 ja jätta rahuldamata menetlusse astuja vastulause;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „Acumed” kaupadele klassides 3, 5 ja 9 (taotlus nr 4493136).

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Laboratorios Diafarm, SA.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Hispaania sõnamärk „AQUAMED ACTIVE” (kaubamärk nr 2506452) kaupadele klassis 5 ja ühenduse sõnamärk „AQUAMED ACTIVE” (nr 2882272) kaupadele klassis 5.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/41 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/43

23. detsembril 2008 esitatud hagi — Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-576/08)

(2009/C 55/77)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma ja B. Klein)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 983/2008, millega võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele;

—	lugeda tühistatud määruse tagajärjed kehtivaks;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja taotleb komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 983/2008 (1) tühistamist, mis sisaldab kava 2009. aastaks toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele.

Hageja arvates puudus selle määruse andmiseks ühenduse õigusest tulenev alus. Määrus tugineb küll määrusele (EÜ) nr 1234/2007 (2), mille õiguslikuks aluseks on ühenduse ühine põllumajanduspoliitika (EÜ artiklid 36 ja 37 koosmõjus artikliga 33), kuid ei täida seal esitatud nõudeid.

Algselt loodi see programm ühise põllumajanduspoliitika täiendava pädevusena, kuna peamiselt kasutati juba olemasolevaid sekkumisvarusid sotsiaalsetel eesmärkidel. Juba mitmeid aastaid tegeleb programm aga üksnes toiduainete turult juurdeostmisega, kuna ühise põllumajanduspoliitika reformide tagajärjel sekkumisvarusid praktiliselt enam ei ole. Hageja leiab, et programm kujutab endast täna puhtalt ühenduse sotsiaalpoliitilist vahendit, milleks puudub õiguslik alus (pädevuste jaotamise põhimõte).

Nii ei ole vaidlusalune määrus kooskõlas määruse nr 1234/2007 artikli 27 lõike 2 sätetega, mis lubavad toiduainete juurdeostmist sekkumisvarudesse vaid ajutiselt. Samas on suuremahuline juurdeostmine saanud tänaseks normiks.

Vaidlusalune määrus ei järgi ka ühtegi EÜ artikli 33 lõikes 1 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest.

Vältimaks aastaprogrammi täideviimisel tekkivaid raskusi, taotleb hageja kohtult piirata tühistamise tagajärjed üksnes juurdeostmistega määruse nr 983/2008 artikli 2 koosmõjus lisaga II järgi.

(1) Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 983/2008, millega võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele (ELT L 268, lk 3).

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/44

23. detsembril 2008 esitatud hagi — DVB Project versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Eurotel (DVB)

(Kohtuasi T-578/08)

(2009/C 55/78)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: DVB Project (Le Grand Saconnex, Šveits) (esindaja: W. Pors)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eurotel SpA (Milano, Itaalia)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 14. oktoobri 2008. aasta (asi R 1387/2007-2) otsus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kaubamärk „DVB” kaupadele ja teenustele klassides 9 ja 38.

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja.

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Tühistamisosakonna otsus: jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud otsus.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna apellatsioonikoda tegi vea asudes seisukohale, et kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärgi suhtes kehtiv ainuõigus kahjustab tõsiselt telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevate ettevõtjate kaubandustegevust; määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 3 ja artikli 51 lõike 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoda jättis hindamata hageja esitatud põhjendused omandatud eristusvõime kohta.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/44

30. detsembril 2008 esitatud hagi — Cantiere Navale De Poli versus komisjon

(Kohtuasi T-584/08)

(2009/C 55/79)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Cantiere Navale De Poli SpA (esindajad: advokaadid A. Abate, R. Longanesi Cattani)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Komisjoni 21. oktoobri 2008. aasta otsus Itaalia riigiabi C 20/2008 (ex N 62/2008) kohta;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2002 (EÜT L 172, 2.7.2002, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 485) rajaneb EÜ artikli 87 lõike 3 punktil e ja sellega loodi laevaehituse ajutine kaitsemehhanism, eesmärgiga taastada turutingimused, mida oli moonutanud Korea laevatehaste konkurentsivastane tegevus. Määruse kehtivust, mille lõppemise kuupäevaks oli algselt kinnitatud 31. märts 2004, pikendati seejärel ühe aasta võrra, võimaldades ühenduse laevatehastel sõlmida teatavat tüüpi kaubalaevade ehitamise lepinguid kuni 31. märtsini 2005 (määruse kehtivuse lõppemise uus kuupäev). Määruse kohaselt võis nendele lepingutele anda toetust kuni 6 % ulatuses lepingulisest väärtusest. Hageja on osaline viies kemikaalitankerite ehituseks sõlmitud lepingus.

Itaalia teatas kahest 10 miljoni euro suurusest rahastusest kõigi ajavahemikul 2002-2005 sõlmitud lepingute rahastamiseks. Komisjon kiitis esimese heaks 19. mai 2004. aasta otsusega, ent keeldus vaidlustatud otsusega andmast heakskiitu teisele rahastusele. Komisjon põhjendas oma otsust väitega, et täiendav rahastus on „uus abi” komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse nr 794/2004 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 08/04, lk 3) artikli 4 mõttes, sest ületab esialgse toetusprogrammi eelarvet 20 % võrra. Komisjon lisab, et täiendav rahastamine on ühisturuga kokkusobimatu, sest sellest teatati pärast 31. märtsi 2005 ja seega pärast määruse nr 1177/2002 kehtivuse lõppemist.

Hageja väidab, et Itaalia valitsusel ei olnud võimalik valmistada 31. märtsiks 2005 ette nende lepingute rahastamist, mille kohta tal ei saanud olla teavet, sest ettevõtjatel oli õigus sõlmida lepinguid kuni määruse kohaldamise viimase päeva lõpuni (31. märts 2005).

Hageja arvustab vaidlustatud otsust seetõttu järgmiste väidetega:

—	rikutud on määrust nr 1177/2002, arvestades seadusandja erieesmärke seoses EÜ artikli 87 lõike 3 punktiga e;

—	rikutud on komisjoni määruse nr 794/2004 artikli 4 lõike 2 punkti a, sest 10 miljoni euro suurune täiendav rahastus kvalifitseeriti „uue abina”;

—	WTO vaidluste lahendamise organi 20. juuni 2005. aasta soovitus on tähtsuseta, kui küsimuse all on määruse nr 1177/2002 alusel õiguspäraselt sõlmitud laevaehituslepingud;

—	põhjendus on puudulik osas, milles väidetakse, et täiendava rahastuse lubamiseks puudus õiguslik alus;

—	rikutud on hea halduse, võistlevuse, kaitseõiguse tagamise, võrdse kohtlemise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/45

Esimese Astme Kohtu 24. detsembri 2008. aasta otsus — Kerma versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BIOPIETRA)

(Kohtuasi T-586/08)

(2009/C 55/80)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Kerma SpA (Puegnago sul Garda, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Manzoni)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kaubamärk BIOPIETRA on kooskõlas kaubamärgimääruse artikliga 4 ja et sellel ei puudu eristusvõime kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.

—	Mõista kohtukulud ühtlustamisametilt, kui ta ilmub kohtusse ja kaotab kohtuvaidluse.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk BIOPETRA (registreerimistaotlus nr 5 658 893) kaupadele klassis 19.

Kontrollija otsus: jätta registreerimistaotlus rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine ja väär kohaldamine.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/46

5. jaanuaril 2009 esitatud hagi — UniCredit versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Union Investment Privatfonds (UniCredit)

(Kohtuasi T-4/09)

(2009/C 55/82)

Hagiavaldus esitati itaalia keeles

Pooled

Hageja: UniCredit SpA (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Floridia ja R. Floridia)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Union Investment Privatfonds GmbH (Frankfurt Maini ääres, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 3. novembri 2008. aasta otsus asjas R1449/2006-2, mis on seotud vastulausemenetlusega nr B699.746.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: värviline kujutismärk „1 (mis läbib viltu ringi kujutise) UniCredit” (taotlus nr 2.911.105) kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 36, 38, 39, 41 ja 42.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Union Investment Privatfonds GmbH.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksa sõnamärgid „UniSECTOR”, „UniDynamicFonds” ja „UniGarant” teenustele klassides 35 ja 36.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause klassi 36 teenuseid puudutavas.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b väär kohaldamine. Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei arvestatud avalikkuse, kellele asjaomased teenused on suunatud, tajumisvõimega ega eesliite „Uni” olematu või vähese eristusvõimega.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/46

Apellatsioonkaebus, mille Luigi Marcuccio esitas 15. jaanuaril 2009 Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-133/06: Marcuccio vs. komisjon

(Kohtuasi T-9/09 P)

(2009/C 55/83)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Igal juhul:

(A.1)

tühistada edasikaevatud kohtumäärus täies ulatuses ja tingimusteta;

(A.2)

tuvastada, et esimeses astmes esitatud hagi oli ilmselgelt vastuvõetav.

—

Esimese võimalusena:

(B.1)

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud hagis sisalduvad nõuded täies ulatuses ja tingimusteta;

(B.2)

mõista teiselt menetluspoolelt välja kõik apellandi kohtukulud ja nii esimese kohtuastme kui ka apellatsiooniastme menetlusega seoses kantud muud kulud;

—

või teise võimalusena:

(B.3)

saata kohtuasi tagasi uueks lahendamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule teises kohtukoosseisus.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta määrus kohtuasjas F-133/06: Marcuccio vs. komisjon.

Apellant esitab oma nõuete toetuseks järgmised väited:

a)	Läbi ei viidud ühtegi uurimist ja kohtuvaidluse keskse küsimuse kohta jäeti otsus langetamata osas, milles edasikaevatud kohtumääruses ei langetata otsust nõude kohta tuvastada, et Avaliku Teenistuse Kohtus vaidlustatud otsusel puudub õiguslik alus.

Põhjenduste täielik puudumine edasikaevatud kohtumääruses, osas, milles sellega tunnistati vastuvõetamatuks nõuded „kohustada komisjoni tagastama apellandile tema isiklikud asjad”, „tühistada vaidlusalune otsus” ja „hüvitada kahju” ja mõisteti kohtukulud välja apellandilt; samuti faktiliste asjaolude ebaõige tõlgendamine ja moonutamine, uurimise täielik puudumine, ebamõistlikkus ning ühenduse kohtupraktika ekslik ja väär tõlgendamine ning kohaldamine.

c)	menetlusõiguse normide rikkumine, sest eirati kohustust jätta arvestamata teise menetluspoole hilinenult esitatud vastuhagi, nii et sellega kahjustati apellandi huve.

d)	rikuti õiglase kohtupidamise reegleid.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/47

14. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Formula One Licensing versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Racing — Live (F1 — Live)

(Kohtuasi T-10/09)

(2009/C 55/84)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Formula One Licensing BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat B. Klingberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Racing — Live SA (Montpellier, Prantsusmaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 16. oktoobri 2008. aasta otsus asjas R 7/2008-1;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt; ja

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kulud välja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Teine menetluspool apellatsioonikojas.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „F1 — Live” kaupadele ja teenustele klassides 16, 38 ja 41.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: rahvusvaheline sõnamärk „F1” (nr 732 134) kaupadele ja teenustele klassides 16, 38 ja 41; Saksamaa sõnamärk „F1” (nr 30 007 412) teenustele klassis 41; Ühendkuningriigi sõnamärk „F1” (nr 2 277 746 D) kaupadele ja teenustele klassides 16 ja 38; ühenduse kujutismärk „F1 Formula 1” (nr 631 531) kaupadele ja teenustele klassides 16, 38 ja 41; muud kaubamärgid nagu „F1 Racing Simulation”, „F1 Pole Position” ja „F1 Pit Stop Café”.

Vastulausete osakonna otsus: Jätta ühenduse kaubamärk registreerimata.

Apellatsioonikoja otsus: Tühistada vaidlustatud otsus, lükata vastulause tagasi ja anda luba ühenduse kaubamärgi registreerimiseks.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda leidis ekslikult, et asjaomaste kaubamärkide vahel puudus segiajamise tõenäosus; nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumine, kuna apellatsioonikoda ei leidnud, et asjaomase kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks hageja varasemate kaubamärkide eristusvõime või maine ärakasutamist ja kahjustamist.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/47

14. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Özdemir versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Aktieselskabet af 21. november 2001 (James Jones)

(Kohtuasi T-11/09)

(2009/C 55/85)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Rahmi Özdemir (Dreieich, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Heinrich, I. Hoes, C. Schröder, K. von Werder ja J. Wittenberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Aktieselskabet af 21. november 2001 (Brande, Taani)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 3. novembri 2008. aasta otsus asjas R 858/2007-2;

—	jätta teise menetluspoole 25. jaanuaril 2005 ühenduse kaubamärgi taotluse nr 3 493 137 peale esitatud vastulause rahuldamata;

—	mõista kulud, sh vastulausemenetluse kulud välja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Rahmi Özdemir

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „James Jones” kaupade jaoks, mis kuuluvad klassi 25

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Aktieselskabet af 21. november 2001

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse sõnamärgi „Jack & Jones” kaubamärgiregistreering nr 1 107 747 kaupadele, mis kuuluvad klassidesse 3, 18 ja 25; Ühendkuningriigi sõnamärgi „Jack Jones” kaubamärgiregistreering nr 2 063 437 kaupadele, mis kuuluvad klassi 25; Beneluxi sõnamärgi „Jack Jones” kaubamärgiregistreering nr 474 622 kaupadele, mis kuuluvad klassi 25; Taani sõnamärgi „Jack & Jones” kaubamärgiregistreering nr VR 1990 06569 kaupadele, mis kuuluvad klassi 25

Vastulausete osakonna otsus: vastulause rahuldada kõigi vaidlustatud kaupade osas

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna apellatsioonikoda hindas vääralt, et asjaomaste kaubamärkide segiajamine on tõenäoline; Nõukogu määruse 40/94 artikli 43 lõike 2 rikkumine, kuna Ühendkuningriigi kaubamärgiregistreeringu nr 2 063 437 kasutamist ei ole apellatsioonikojas tõendatud.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/48

Apellatsioonkaebus, mille Luigi Marcuccio esitas 19. jaanuaril 2009 Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-87/07: Marcuccio vs. komisjon

(Kohtuasi T-16/09 P)

(2009/C 55/86)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Igal juhul:

(A.1)

tühistada edasikaevatud kohtumäärus täies ulatuses ja tingimusteta;

(A.2)

tuvastada, et esimeses astmes esitatud hagi oli ilmselgelt vastuvõetav.

—

Esimese võimalusena:

(B.1)

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud hagis sisalduvad nõuded täies ulatuses ja tingimusteta;

(B.2)

mõista teiselt menetluspoolelt välja kõik apellandi kohtukulud ja menetlusega seoses kantud muud kulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes;

—

või teise võimalusena:

(B.3)

saata kohtuasi tagasi uueks lahendamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule teises kohtukoosseisus.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta määrus kohtuasjas F-87/07: Marcuccio vs. komisjon.

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-9/09: Marcuccio vs. komisjon.

Apellant väidab konkreetsemalt, et Avaliku Teenistuse Kohus jättis langetamata otsuse kohtuvaidluse keskse küsimuse kohta ehk loa kohta esitada arsti allkirjaga teatis. Samuti väidab apellant, et sedastused, mis puudutasid väidetavat vastuvõetamatust, kui küsimuse all oli kahju hüvitamise nõue; nõue, et Avaliku Teenistuse Kohus tuvastaks „kõnealuste toimingute, faktiliste asjaolude ja tegevuste esinemise ja vähemalt teise võimalusena nende õigusvastasuse”; ning esimese astmes esitatud hagi tervikuna, olid täielikult põhjendamata ja ebaloogilised.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/49

Euroopa Ühenduste Komisjoni 16. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-41/06, Marcuccio vs. komisjon

(Kohtuasi T-20/09 P)

(2009/C 55/87)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: advokaat A. Dal Ferro, C. Bernardis-Kayser ja J. Currall)

Teised menetluspooled: Luigi Marcccio (Tricase, Itaalia)

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud kohtuotsus.

—	Saata kohtuasi Avaliku Teenistuse Kohtusse, et ta teeks otsuse apellandi teiste nõuete suhtes.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta otsuse peale, millega tühistati apellandi 30. mai 2005. aasta otsus, millega esimese astme hageja saadeti pensionile invaliidsuse tõttu, mille oli kindlaks teinud töövõimetuskomitee. Peale selle mõistis Avaliku Teenistuse Kohus kantud moraalse kahju hüvitamiseks välja 3 000 euro suuruse summa.

Tühistamine põhineb ainuüksi sellel, et kohus nõustus hagiavalduse esimese väitega, mille aluseks on põhjenduse puudumine.

Apellant märgib sellega seoses, et selle tulemuseni jõudmisel rikkus esimese astme kohus õigusnorme, kui ta järeldas sisuliselt seda, et personalieeskirja artiklite 53, 59 ja 78 alusel töövõimetusküsimuses seisukoha võtnud arstid pidid oma järelduse kinnitamiseks esitama põhjenduse, mis on analoogne kutsehaigusi puudutavas menetluses nõutule artikli 73 tähenduses. Komisjon leiab, et nii toimides ajas Avaliku Teenistuse Kohus segamini kaks menetlust, mille tulemusel muutus invaliidsuse kindlaksmääramise menetlus ülemäära koormavaks.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/49

21. jaanuaril 2009 esitatud hagi — CNOP ja CCG versus komisjon

(Kohtuasi T-23/09)

(2009/C 55/88)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Conseil National de l'Ordre des Pharmaciens (CNOP) (Pariis, Prantsusmaa), Conseil Central de la Section G de l'Ordre National des Pharmaciens (CCG) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid Y.-R. Guillou, H. Speyart ja T. Verstraeten)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlusalune otsus ja

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja hagejate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta otsuse C(2008) 6494, millega komisjon määras hagejate suhtes määruse nr 1/2003 (1) artikli 20 lõike 4 alusel kontrolli, mis puudutab nende osalust võimalikes kokkulepetes või kooskõlastatud tegevuses ja/või niisuguste kokkulepete või tegevuse läbiviimist, mis on vastuolus EÜ artikliga 81 ja/või EÜ artikliga 82.

Kõnesolev käitumine väljendus niisuguste otsuste tegemises, mille eesmärk oli takistada farmatseutide ja/või juriidiliste isikute juurdepääsu biomeditsiiniliste analüüside teenuse osutamise turule, piirata nende tegevust sel turul või teha nende tegutsemine kõnesoleval turul võimatuks seeläbi, et farmatseute ja/või juriidilisi isikuid, kes soovivad pakkuda biomeditsiiniliste analüüside teenust, ei kanta Section G vastavasse loendisse ning nende kohta loendisse kantud andmeid ei uuendata.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kolm väidet:

—	rikutud on põhimõtet, mille kohaselt peavad ühenduse institutsioonide otsused olema adresseeritud üksustele, millel on juriidilise isiku staatus, samas kui vaidlustatud otsus on tehtud muuhulgas ka Ordre National des Pharmaciens suhtes, kuigi ta ei ole juriidiline isik;

—	rikutud on põhjendamiskohustust, kuna komisjon ei ole täpselt määratlenud üksust, mis võib endast kujutada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 mõttes, ning ei ole esitanud põhjusi, millest lähtudes on niisugune määratlus õigustatud;

—

rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 20 lõiget 4, kuna ei hagejad ega Ordre National des Pharmaciens i) ei ole ettevõtjad, arvestades et nende tegevus ei ole majandustegevus; või ii) neid ei saa käsitleda ettevõtjate ühendusena, kuna mitte kõik nende liikmed ei tegele majandustegevusega ning nende puhul ei ole täidetud tingimused, mille alusel ettevõtjate ühendust identifitseerida, nagu Euroopa Kohus on seda teinud avalikku teenust osutavate erialaliitude puhul.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/50

21. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Biocaps versus komisjon

(Kohtuasi T-24/09)

(2009/C 55/89)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Biocaps (Orsay, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid Y.-R. Guillou, H. Speyart ja T. Verstraeten)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlusalune otsus; ja

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes on Laboratoire Champagnat Desmoulins Philippakis'e haldamise eest vastutav juriidiline isik, palub tühistada komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta otsuse C(2008) 6524, millega komisjon määras nimetatud laboratooriumi ning tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate üksuste suhtes määruse nr 1/2003 (1) artikli 20 lõike 4 alusel kontrolli, mis puudutab nende osalust võimalikes kokkulepetes või kooskõlastatud tegevuses ja/või niisuguste kokkulepete või tegevuse läbiviimist, mis on vastuolus EÜ artikliga 81 ja/või EÜ artikliga 82.

Hageja esitab hagi toetuseks ühe väite, nimelt et rikutud on põhimõtet, mille kohaselt peavad ühenduse institutsioonide otsused olema adresseeritud üksustele, millel on juriidilise isiku staatus, samas kui vaidlustatud otsuse adressaati selle otsuse vastuvõtmise hetkel enam ei eksisteerinud.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/51

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 27. novembri 2008. aasta otsus — Klug versus EMEA

(Kohtuasi F-35/07) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine - Ebasoodne hindamisaruanne - Vaimne ahistamine)

(2009/C 55/92)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bettina Klug (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaat W. Grupp, hiljem advokaat S. Zickgraf)

Kostja: Euroopa Ravimiamet (EMEA) (esindajad: V. Salvatore, S. Vanlievendael, keda abistasid advokaadid H.-G. Kamann ja N. Röβler)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada Euroopa Ravimiameti otsus, millega jäeti rahuldamata töölepingu pikendamise peale esitatud hageja kaebus — Uue hindamisaruande koostamise taotlus — Kahju hüvitamise nõue.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 140, 23.6.2007, lk 45.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/51

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. jaanuari 2009. aasta otsus — Klein versus komisjon

(Kohtuasi F-32/08) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Pensionid - Invaliidsuspension - Surm - Ülalpeetava lapse mõiste - Ametnike personalieeskirjade VII lisa artikkel 2 - Surmatoetus - Matusetoetus - Orvupension)

(2009/C 55/93)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marie-Claude Klein (Grasse, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Martin ja K. Herrmann)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse 4. mai 2007. aasta otsus, millega keelduti hagejale maksmast matusetoetust, surmatoetust ja orvupensioni

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud M.-C. Kleini kanda.

(1) ELT C 116, 9.5.2008, lk 36.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/52

17. detsembril 2008 esitatud hagi — Petrilli versus komisjon

(Kohtuasi F-100/08)

(2009/C 55/94)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alessandro Petrilli (Grottammare, Itaalia) (esindajad: advokaadid J.-L. Lodomez, J. Lodomez)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi ese ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus hageja peamise elukoha kindlaksmääramise kohta.

Hageja nõuded

—	Tühistada 16. septembri 2008. aasta otsus, millega ametisse nimetav asutus jättis kindlaks määramata hageja peamise elukoha Itaalias;

—	tühistada vajalikus ulatuses otsus, mille komisjon võib teha kaebuse alusel, mille hageja koostas pärast uute tõendite esitamist;

—	kohustada komisjoni maksma hagejale summadelt, mis tuleb maksta Itaalia paranduskoefitsiendi tagasiulatuval kohaldamisel hageja pensionile, alates 1. juulist 2007 intressi EKP poolt põhiliste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud määras, mida on tõstetud kahe protsendi võrra;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/52

15. detsembril 2008 esitatud hagi — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi F-102/08)

(2009/C 55/95)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi ese ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada komisjoni otsus jätta rahuldamata hageja taotlus esiteks hüvitada kahju, mis tekitati tema isikliku vara transportimisel hageja ametikorterist Luandas, ja teiseks hävitada kõik dokumendid, mis puudutavad kostja käsutuses olevat transporditud vara, ning tagastada asjaomane vara hagejale.

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et puudub vastav õiguslik alus, või teise võimalusena tühistada vajalikus ulatuses otsus, millega jäeti 20. märtsi 2008. aasta kaebus rahuldamata;

—	tuvastada, et puudub vastav õiguslik alus, või teise võimalusena tühistada vajalikus ulatuses 18. juuli 2008. aasta teatis;

—

kinnitada, et 30. aprillil 2003 ja 2. mail 2003 kostja töötajad või esindajad sisenesid hageja tahte vastaselt tema ametikorterisse, tegid pilte, koostasid loetelu hagejale eeldatavalt kuuluvast isiklikust varast, hindasid kõiki isikliku vara loetelusse kuuluvaid asju, sisenesid hageja mootorsõidukisse, võtsid hageja isikliku vara ja mootorsõiduki oma valdusse ning tõstsid hageja tema elu- ja abiruumidest välja;

—	kinnitada ja tuvastada nende asjaolude õigusvastasus;

—	kohustada kostjat koostama loetelu, milles tuuakse täpselt välja kõik eelkirjeldatud asjaolusid puudutavad üksikud dokumendid, ja teavitama hagejat kirjalikult sellest loetelust;

—	kohustada kostjat võtma meetmeid iga üksiku dokumendi füüsiliseks hävitamiseks ja teavitama hagejat selle läbiviimisest;

—	kohustama kostjat võtma meetmeid hagejale isikliku vara tagastamiseks;

—	mõista kostjalt eelkirjeldatud asjaoludest tuleneva kahju hüvitamiseks hageja kasuks välja 722 000 eurot või sellest väiksem või suurem summa, mida kohus õiglaseks peab;

—	mõista kostjalt alates taotluse esitamisest 1. septembril 2007 kuni 722 000 euro suuruse summa tegeliku tasumiseni hageja kasuks välja nimetatud summalt arvestatud intressid;

—	kohustada kostjast maksma hagejale dokumentide loetelu koostamata jätmise ja loetelust hagejale teatamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamiseks alates homsest kuni loetelu hagejale teatavakstegemiseni 100 eurot päevas või sellest suurem või väiksem summa, mida kohus õiglaseks peab;

—	kohustada kostjast maksma hagejale dokumentide füüsilisest hävitamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamiseks alates homsest kuni dokumentide füüsilise hävitamiseni 100 eurot päevas või sellest suurem või väiksem summa, mida kohus õiglaseks peab;

—	kohustada kostjast maksma hagejale tema isikliku vara tagastamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamiseks alates homsest kuni vara tagastamiseni 100 eurot päevas või sellest suurem või väiksem summa, mida kohus õiglaseks peab;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/53

9. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Putterie-de-Beukelaer versus komisjon

(Kohtuasi F-1/09)

(2009/C 55/96)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Françoise Putterie-de-Beukelaer (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat E. Boigelot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi ese ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada otsus mitte lubada hagejat 2007. aastal atesteerimisele.

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse 30. oktoobri 2008. aasta otsus jätta rahuldamata hageja kaebus otsuse peale, millega teda ei tunnistatud 2007. aastal atesteerimiskõlblikuks;

—	tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega hagejat ei tunnistatud 2007. aastal atesteerimiskõlblikuks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/53

19. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Menghi versus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

(Kohtuasi F-2/09)

(2009/C 55/97)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Achille Menghi (Cagliari, Itaalia) (esindaja: advokaat L. Defalque)

Kostja: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Hagi ese ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada otsus jätta kinnitamata hageja tööleping pärast katseaega ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Hageja nõuded

—	Tühistada 3. oktoobri 2008. aasta otsus jätta rahuldamata hageja kaebus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 14. märtsi 2008. aasta otsuse peale, millega jäeti kinnitamata tema tööleping;

—	tühistada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 14. märtsi 2008. aasta otsus jätta kinnitamata hageja tööleping;

—	mõista hageja kasuks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametilt välja hüvitis kolmeaastase töölepingu kinnitamata jätmisega tekitatud varalise kahju eest, kantud ravikulude tõttu tekkinud varalise kahju eest ja vaimse ahistamisega tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametilt.

7.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 55/53

16. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Ridolfi versus komisjon

(Kohtuasi F-3/09)

(2009/C 55/98)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Roberto Ridolfi (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat N. Lhoëst)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi ese ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega keelduti hagejale võimaldamast ümberõpet ja andmast kõrgendatud õppetoetust tema kahe vanema lapse eest.

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse 5. märtsi 2008. aasta otsus, millega keelduti hagejale võimaldamast ümberõpet ja andmast kõrgendatud õppetoetust tema kahe vanema lapse eest;

—

tühistada kõik komisjoni otsused, mis on tehtud ametisse nimetava asutuse 5. märtsi 2008. aasta otsuse rakendamiseks, eelkõige välissuhete peadirektoraadi välisteenistuste direktsiooni ametnike ja muude teenistujate õiguste ning kohustuste osakonna juhataja 12. detsembri 2008. aasta teade 1 295,38 euro suuruse summa tagasinõudmise kohta;

—	vajadusel tühistada komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta otsene otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 5. juuni 2008. aasta kaebus, mis oli esitatud artikli 90 lõike 2 alusel;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 55

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 7. märts 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kohus
2009/C 055/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 44, 21.2.2009	1