18.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 39/2

Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu raamotsus 2009/…/JSK kohtualluvuskonfliktide ennetamise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses

(2009/C 39/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 1 punkte c ja d ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise.

(2)

Selleks et tõhustada kohtu alla andmist, tagades samas nõuetekohase õigusemõistmise, tuleks Euroopa Ülemkogu poolt 4. ja 5. novembri 2004. aasta kohtumisel kinnitatud Euroopa Liidus vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist käsitleva Haagi programmi (2) kohaselt pöörata erilist tähelepanu võimalustele koondada piiriülestes mitmepoolsetes kohtuasjades süüdistuste esitamised ühte liikmesriiki ning jätkuvalt pöörata tähelepanu täiendavatele ettepanekutele, sealhulgas kohtualluvuskonflikti osas, et viia lõpule kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise põhimõtte rakendamise meetmete üldine programm.

(3)

Käesolevas raamotsuses sätestatud meetmete eesmärk peaks olema eelkõige ennetada ja lahendada kohtualluvuskonflikte, tagada, et kriminaalmenetlust toimetatakse sobivaimas kohtualluvuses, ning muuta kohtualluvuse valik kriminaalasjades läbipaistvamaks ja objektiivsemaks olukorras, kus kohtuasja esemeks olevad teod kuuluvad kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse.

(4)

Olukorras, kus teod kuuluvad mitme liikmesriigi kohtualluvusse ja kus võib tekkida kohtualluvuskonflikt, ei saa tagada, et kriminaalmenetluse toimetamiseks valitakse sobivaim kohtualluvus või et kohtualluvus valitakse läbipaistval või objektiivsel viisil, võttes arvesse kohtuasja konkreetseid asjaolusid ja iga võimaliku kohtualluvuse omadusi. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval ühisel Euroopa alal tuleb võtta meetmeid tagamaks, et siseriiklikud asutused saaksid varases faasis teadlikuks tegudest, mis võivad põhjustada kohtualluvuskonflikti, ning et jõutaks kokkuleppele koondada selliseid tegusid käsitlevad kriminaalmenetlused võimaluse korral ühte kohtualluvusse, võttes arvesse ühiseid ja objektiivseid kriteeriume ning läbipaistvust.

(5)

Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada peamiselt kahes olukorras. Esiteks kehtestatakse sellega menetlus teabevahetuseks juhul, kui ühe liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust konkreetsete tegude suhtes ja neil tuleb kindlaks teha, kas samade tegude suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust mõnes teises liikmesriigis. Teiseks kohaldatakse seda olukorras, kus ühe liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust konkreetsete tegude suhtes ning saavad muude vahendite kui teavitamismenetluse abil teada, et teise liikmesriigi pädevad asutused juba toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes. Sellisel juhul ei peaks teavitamismenetlust kohaldatama ja vastavad liikmesriigid peaksid alustama otseseid konsultatsioone.

(6)

Käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole lahendada negatiivseid kohtualluvuskonflikte ehk olukorda, kus ükski liikmesriik ei ole tunnistanud oma kohtualluvust toimepandud kuriteo suhtes. Olukorda, kus liikmesriik on tunnistanud oma kohtualluvust, kuid ei soovi seda teostada, tuleks käesoleva raamotsuse kohaldamisel käsitada positiivse kohtualluvuskonflikti eraldi kategooriana.

(7)	Ükski liikmesriik ei peaks olema kohustatud loobuma kohtualluvusest või kohtualluvust üle võtma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, peaks liikmesriikidele jääma õigus alustada kriminaalmenetlust kõikide kuritegude suhtes, mis kuuluvad nende kohtualluvusse.

(8)

Käesolev raamotsus ei mõjuta liikmesriikide siseriikliku õigusega hõlmatud õiguspärasuse ja oportuniteedi põhimõtte kohaldamist. Kuna käesoleva raamotsuse üldine eesmärk on vältida tarbetuid paralleelseid kriminaalmenetlusi, ei tohiks selle kohaldamine põhjustada kohtualluvuskonflikti, mis muul viisil ei tekiks.

(9)	Käesolev raamotsus ei piira ning sellega ei ole kavas isegi kaudselt reguleerida Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis (3) ja Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tunnustatud ne bis in idem põhimõtte kohaldamist.

(10)	Käesolev raamotsus ei piira 15. mail 1972. aastal Strasbourgis alla kirjutatud kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni ega muude liikmesriikide vaheliste kriminaalmenetluste üleandmist käsitlevate kokkulepete kohaste menetluste kohaldamist.

(11)	Asjaolu, et süüdistatav on teise liikmesriigi kodanik või elab teises liikmesriigis, ei peaks automaatselt tähendama olulist seost.

(12)

Kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude kirjeldamisel peaks teavitav asutus märkima teavituses eelkõige kuriteo toimepanemise täpse koha, aja ja viisi ning üksikasjad kahtlustatava või süüdistatava kohta, et reageeriv asutus saaks kindlaks teha, kas tema liikmesriigis toimetatakse kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

(13)	Iga asjaomane liikmesriik võib alustada otseseid konsultatsioone mis tahes teabevahendite abil.

(14)	Käesolevas raamotsuses sätestatakse juhud, mil vastavad asutused on kohustatud alustama otseseid konsultatsioone. Miski ei tohiks siiski takistada asutustel alustamast otseseid konsultatsioone vabatahtlikult muudel juhtudel, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses.

(15)

Olukorras, kus pädevad asutused saavad teada, et ühes liikmesriigis käimasoleva või kavandatava kriminaalmenetluse esemeks olevad teod olid teises liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, tuleks edendada edasist teabevahetust. Selle teabevahetuse eesmärk peaks olema anda menetluse lõpetanud liikmesriigi pädevatele asutustele teavet ja tõendeid, mis võimaldab neil vajadusel menetlust uuendada vastavalt siseriiklikule õigusele.

(16)	Käesolev raamotsus ei peaks tekitama tarbetut bürokraatiat juhul, kui otsusega hõlmatud probleeme saab hõlpsasti lahendada muul sobival viisil. Seega peaks liikmesriikide vahelised olemasolevad paindlikumad vahendid või kokkulepped olema käesoleva raamotsuse suhtes ülimuslikud.

(17)	Käesolev raamotsus täiendab nõukogu … otsust 2008/…/JSK (millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK) (4) ega piira selle kohaldamist ning peaks kasutama Eurojusti raames juba olemasolevaid mehhanisme.

(18)	Käesoleva raamotsuse kohaselt edastatud isikuandmete suhtes tuleks kohaldada nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (5).

(19)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva raamotsusega kehtestatakse:

menetlusraamistik, mille alusel siseriiklikud asutused vahetavad teavet konkreetsete tegude suhtes toimetatavate kriminaalmenetluste kohta, et teha kindlaks, kas teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides toimetatakse paralleelset menetlust samade tegude suhtes, ning mille alusel selliste liikmesriikide asutused alustavad otseseid konsultatsioone, et jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse;

b)	eeskirjad ja ühised kriteeriumid, mida kahe või enama liikmeriigi asutused võtavad arvesse iga kord, kui nad püüavad jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes.

2. Käesolevat raamotsust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

kui ühe liikmesriigi pädevad asutused avastavad kriminaalmenetlust toimetades, et menetluse esemeks olevad teod on oluliselt seotud ühe või enama teise liikmesriigiga, ning on võimalik, et sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes

või

b)	kui ühe liikmesriigi pädevad asutused saavad kriminaalmenetlust toimetades mis tahes vahendite abil teada, et ühe või enama teise liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

3. Käesolevat raamotsust ei kohaldata juhul, kui ükski liikmesriik ei ole tunnistanud kohtualluvust toimepandud kuriteo suhtes.

4. Käesolevat raamotsust ei kohaldata ettevõtjate vastu alustatud menetluste suhtes, kui nende esemeks on Euroopa Ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamine.

5. Käesoleva raamotsusega ei teki üksikisikule mingeid õigusi, mida ta saaks siseriiklikes asutustes kasutada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„teavitav riik” — liikmesriik, kelle pädevad asutused teavitavad teise liikmesriigi pädevaid asutusi või kutsuvad neid üles osalema otsestes konsultatsioonides;

b)	„reageeriv riik” — liikmesriik, kelle pädevaid asutusi teavitatakse või kutsutakse teise liikmesriigi pädevate asutuste poolt üles alustama otseseid konsultatsioone;

c)	„käimasolev menetlus” — kriminaalmenetlus, sealhulgas kohtueelne menetlus, mida liikmesriigi pädevad asutused toimetavad siseriikliku õiguse kohaselt konkreetsete tegude suhtes;

„teavitav asutus” — siseriikliku õiguse kohaselt määratud asutus, kelle ülesanne on teavitada teise liikmesriigi asutusi käimasolevatest kriminaalmenetlustest, võtta vastu sellistele teavitustele antud vastuseid ning pidada teise liikmesriigi pädeva asutusega läbirääkimisi ja leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kõnealuste liikmesriikide kohtualluvusse;

„reageeriv asutus” — siseriikliku õiguse kohaselt määratud asutus, kelle ülesanne on vastu võtta teavitusi teises liikmesriigis käimasolevate kriminaalmenetluste kohta ja neile vastata ning pidada teise liikmesriigi pädeva asutusega konsultatsioone ja leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kõnealuste liikmesriikide kohtualluvusse.

Artikkel 3

Teavitavate ja reageerivate asutuste kindlaksmääramine

1. Iga liikmesriik teavitab nõukogu peasekretariaati sellest, milline asutus on määratud tegutsema tema teavitava ja reageeriva asutusena. Liikmesriik võib otsustada määrata sama asutuse tegutsema nii teavitava kui reageeriva asutusena.

2. Nõukogu peasekretariaat teeb liikmesriikide edastatud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Võimalus anda määratud asutuse ülesanded üle teisele siseriiklikule asutusele

1. Teavitav või reageeriv asutus võib igas käesolevas raamotsuses ettenähtud menetlusfaasis otsustada anda oma ülesanded, mis tal on määratud asutusena kooskõlas artikli 3 lõikega 1, üle teisele siseriiklikule asutusele, näiteks siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalmenetluse toimetamise eest vastutavale asutusele.

2. Lõike 1 kohase otsuse tegemisel teavitatakse sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi teavitavat või reageerivat asutust ning edastatakse talle ülesanded saanud asutuse kontaktandmed.

3. Lõikes 1 osutatud otsus jõustub lõike 2 kohase teate kättesaamisel.

2. PEATÜKK

TEABEVAHETUS

Artikkel 5

Teavitamine

1. Juhul kui siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalmenetluse toimetamiseks pädevad liikmesriigi asutused avastavad, et käimasoleva menetluse esemeks olevad teod on oluliselt seotud ühe või enama teise liikmesriigiga, teavitab esimese liikmesriigi teavitav asutus niipea kui võimalik kõnealusest menetlusest nende tegudega oluliselt seotud liikmesriigi või liikmesriikide reageerivat asutust, et teha kindlaks, kas reageerivas liikmesriigis toimetatakse kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

2. Lõike 1 kohase teavitamise kohustust kohaldatakse üksnes nende teavitava riigi õiguses kindlaks määratud kuritegude puhul, mille eest teavitavas liikmesriigis karistatakse vähemalt kuni üheaastase vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega.

Artikkel 6

Oluline seos

1. Seost peetakse „oluliseks”, kui kuriteo toimepanemine või selle oluline osa leidis aset teise liikmesriigi territooriumil.

2. Menetluste puhul, mis on seotud muu kui lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigiga, tehakse otsus selle kohta, kas teatavat seost saab pidada oluliseks, iga juhtumi puhul eraldi, tuginedes eelkõige artikli 15 lõikes 2 loetletud ühistele kriteeriumidele.

Artikkel 7

Teavitamise kord

1. Teavitav asutus teavitab reageerivat asutust mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik jälg, mis võimaldab reageerival riigil tuvastada teavituse autentsuse.

2. Kui reageeriv asutus on teadmata, teeb teavitav asutus kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste või Eurojusti kaudu, et saada reageerivalt riigilt andmed reageeriva asutuse kohta.

3. Kui teavituse saanud reageeriva riigi asutus ei ole artikli 3 kohane pädev reageeriv asutus, edastab ta teavituse automaatselt pädevale asutusele ja teavitab sellest teavitavat asutust.

Artikkel 8

Teavituse vorm ja sisu

1. Teavitus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	andmed siseriikliku asutuse või siseriiklike asutuste kohta, kes antud juhtumiga tegeleb või tegelevad;

b)	teavitatud käimasoleva menetluse esemeks olevate tegude kirjeldus, sealhulgas olulise seose laad;

c)	käimasoleva menetluse faas ja

d)	andmed kahtlustatava ja/või süüdistatava kohta, kui sellised andmed on teada, ning vajaduse korral kannatanute kohta.

2. Teavitus võib sisaldada muud teavitavas riigis käimasoleva menetlusega seotud asjakohast lisateavet, näiteks teavet kõnealuses riigis esilekerkinud raskuste kohta.

3. Teavitav asutus kasutab lisas esitatud vormi A.

Artikkel 9

Vastuse vorm ja sisu

1. Vastus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	vajaduse korral andmed juhtumiga tegeleva või tegelenud siseriikliku asutuse või siseriiklike asutuste kohta;

b)	teave selle kohta, kas reageerivas riigis toimetatakse osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes menetlust ning teave menetlusfaasi kohta;

c)	teave selle kohta, kas reageerivas riigis on toimetatud menetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes, sealhulgas teave lõpliku otsuse laadi kohta;

d)	vajaduse korral teave selle kohta, kas reageeriva riigi asutused kavatsevad alustada kriminaalmenetlust teavituse aluseks olevate konkreetsete tegude suhtes.

2. Vastus võib sisaldada muud asjakohast lisateavet, eelkõige reageerivas riigis menetluse esemeks olevate tegudega vähem seotud, kuid siiski asjakohaste tegude kohta.

3. Teavitusele vastamisel kasutab reageeriv asutus lisas esitatud vormi B.

Artikkel 10

Tähtajad ja lisateave

1. Reageeriv asutus vastab teavitusele 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

2. Vajaduse korral võib kõnealust tähtaega pikendada täiendavalt kuni 15 päeva. Reageeriv asutus teatab kõnealusest tähtaja pikendamisest lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3. Kui reageeriv asutus leiab, et teavitava asutuse esitatud teave on teavitusele vastamiseks ebapiisav, võib ta lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitada taotluse vajaliku lisateabe saamiseks ning kehtestada selle kättesaamiseks mõistliku tähtaja.

4. Lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendatakse pärast lisateabe kättesaamist.

Artikkel 11

Vastamata jätmine

Juhul kui reageeriv asutus ei vasta teavitusele artiklis 10 sätestatud tähtaja jooksul, võib teavitav asutus võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et juhtida küsimusele reageeriva riigi tähelepanu, sealhulgas teavitada sellest Eurojusti.

3. PEATÜKK

OTSESED KONSULTATSIOONID

Artikkel 12

Otsesed konsultatsioonid

1. Vastuse edastamisel või pärast selle edastamist alustavad teavitav asutus ja reageeriv asutus otseseid konsultatsioone, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis võivad kuuluda mõlema riigi kohtualluvusse, kui:

a)	reageerivas liikmesriigis on alustatud menetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes või

b)	reageeriva riigi asutused kavatsevad alustada kriminaalmenetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes.

2. Siseriiklikud asutused alustavad lõike 1 kohaselt otseseid konsultatsioone juhul, kui rohkem kui ühe liikmesriigi reageerivaid asutusi on teavitatud samast käimasolevast menetlusest. Sellisel juhul vastutab kõnealuste konsultatsioonide kooskõlastamise eest asjakohane teavitav asutus.

3. Kui teavitust ei esitata, alustavad kaks või enam liikmesriiki otseseid konsultatsioone oma vastavate teavitavate või reageerivate asutuste kaudu, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses, juhul kui nad saavad mis tahes vahendite abil teada, et konkreetsete tegude suhtes toimetatakse või kavandatakse paralleelseid kriminaalmenetlusi.

Artikkel 13

Teabe esitamine oluliste menetlustoimingute kohta

Otseseid konsultatsioone alustavad teavitavad ja reageerivad asutused esitavad teineteisele teavet kõikide pärast konsultatsioonide alustamist tehtavate oluliste menetlustoimingute kohta.

4. PEATÜKK

SOBIVAIMA KOHTUALLUVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 14

Konsultatsioonide eesmärk

1. Sobivaimat kohtualluvust käsitlevate konsultatsioonide üldine eesmärk on leppida kokku, et kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse kuuluvate kõikide tegude suhtes toimetavad kriminaalmenetlust üheainsa liikmesriigi pädevad asutused.

2. Kui liikmesriigis on käimas menetlus tegude suhtes, mis on seotud, kuid mitte identsed tegudega, mille suhtes peetakse konsultatsioone sobivaima kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, või kui eelkõige faktiliste asjaolude keerukuse või süüdistatavate arvu tõttu ei ole otstarbekas toimetada kriminaalmenetlust ühes liikmesriigis, võib olla asjakohasem toimetada kriminaalmenetlust kahes või enamas liikmesriigis, kui need menetlused hõlmavad vastavalt erinevaid faktilisi asjaolusid või eri isikuid.

Artikkel 15

Sobivaima kohtualluvuse kindlaksmääramise kriteeriumid

1. Üldreeglina eelistatakse toimetada kriminaalmenetlust selle liikmesriigi kohtualluvuses, kus pandi toime suurem osa kuritegudest; selleks on koht, kus leidis aset suurem osa asjaomaste isikute poolt toime pandud kuritegude asjaoludest.

2. Kui lõike 1 kohast üldreeglit ei saa kohaldada asjaolu tõttu, et kriminaalmenetluse toimetamiseks eksisteerivad muud piisavalt olulised tegurid, mis annavad tugeva eelise teisele kohtualluvusele, kaaluvad liikmeriikide pädevad asutused neid lisategureid, et jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses. Sellised tegurid sisaldavad eelkõige järgmisi tegureid:

—	süüdistatava või süüdistatavate asukoht pärast vahistamist ja võimalused nende üleandmiseks või väljaandmiseks muude võimalike kohutalluvuste alla;

—	süüdistatavate kodakondsus või elukoht;

—	riigi territoorium, kus tekkis suurem osa kahjust;

—	kannatanute olulised huvid;

—	süüdistatavate olulised huvid;

—	oluliste tõendite asukoht;

—	kõnealuse menetluse seisukohalt olulist tõendusmaterjali esitavate kaitset vajavate ja ohus olevate tunnistajate kaitse;

—	kõige olulisemate tunnistajate elukoht ja nende võime reisida liikmesriiki, kus pandi toime suurem osa kuritegudest;

—	kõnealuste tegude suhtes alustatud menetluse faas;

—	käimasolevad seotud menetlused;

—	menetluse toimetamise majanduslikud kaalutlused.

Artikkel 16

Koostöö Eurojustiga

1. Kõik siseriiklikud asutused võivad igas siseriikliku menetluse faasis:

a)	küsida Eurojustilt nõu;

b)	otsustada saata Eurojustile lahendamiseks konkreetsed juhtumid, mille puhul tõusetub sobivaima kohtualluvuse küsimus.

2. Kui Eurojusti pädevusse kuuluvate juhtumite korral ei ole olnud võimalik leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, saadab ükskõik milline asjaga seotud liikmesriik erimeelsused ja samuti juhtumid, kus kokkulepet ei ole saavutatud 10 kuu jooksul pärast otseste konsultatsioonide alustamist lahendamiseks Eurojustile.

Artikkel 17

Juhtumid, mille puhul ei ole kokkulepet saavutatud

Erandlikel juhtudel, kui:

a)	kokkulepet ei ole saavutatud isegi pärast Eurojusti sekkumist kooskõlas artikliga 16 või

b)	Eurojusti pädevusse mittekuuluvate juhtumite puhul lõpetati otsesed konsultatsioonid erimeelsuste tõttu või kui kokkulepet ei ole saavutatud 6 kuu jooksul pärast otseste konsultatsioonide alustamist,

teavitavad liikmesriigid Eurojusti kokkuleppe saavutamise ebaõnnestumise põhjustest.

5. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 18

Muu teabevahetus

1. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused avastavad mis tahes vahendite abil, et teod, mis on kõnealuses liikmesriigis käimasoleva või kavandatava menetluse esemeks, olid teises liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, võib esimese liikmesriigi teavitav asutus teavitada teise liikmesriigi reageerivat asutust kõnealusest olukorrast ning edastada kogu asjakohase teabe.

2. Kui reageeriv asutus avastab teavituse kaudu või muul viisil, et teod, mis olid tema liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, on teises liikmesriigis alustatud või kavandatava menetluse esemeks, võib reageeriv asutus kaaluda sellise lisateabe taotlemist, mis võimaldaks tal nõuetekohaselt hinnata võimalust menetluse uuendamiseks siseriikliku õiguse kohaselt.

6. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Keeled

Kõik liikmesriigid märgivad deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, keeled, mida nad aktsepteerivad artiklis 5 osutatud teavituste puhul, ning keeled, milles nad teavitusele vastavad.

Artikkel 20

Seos õigusaktide ja muude kokkulepetega

1. Kui muud õigusaktid või kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada korda, mille kohaselt siseriiklikud asutused vahetavad teavet käimasolevate menetluste kohta, alustavad otseseid konsultatsioone ja püüavad leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude faktiliste asjaolude suhtes, mis kuuluvad kahe või enama riigi kohtualluvusse, võivad liikmesriigid:

a)	jätkata käesoleva raamotsuse jõustumise ajal kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist;

b)	sõlmida pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid.

2. Lõikes 1 osutatud lepingud ja kokkulepped ei mõjuta mingil moel suhteid liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

3. Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumist, milliste lõike 1 punktis a osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata.

Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast seesugusele lepingule või kokkuleppele allakirjutamist ka kõigist lõike 1 punktis b osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

4. Käesoleva raamotsus ei piira nõukogu otsuse 2008/…/JSK kohaldamist.

Artikkel 21

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed …

Liikmesriigid edastavad samaks kuupäevaks nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

Artikkel 22

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt … Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikke ettepanekuid.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(3) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(4) ELT … (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(5) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

LISA

18.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 39/16

Ajakohastatud nimekiri heakskiidetud laboratooriumitest, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) (1) artikli 8 lõikele 2 pädevad teostama selles määruses sätestatud katseid

(2009/C 39/05)

(Märkus: Nimekiri ja selles tehtavad muudatused on kättesaadavad ka Internetis (2))

Liikmesriik

Heakskiidetud laboratooriumid

Belgia

BfB Oil Research S.A

rue Phocas Lejeune 10

B-5032 Isnes

Tel. (32-81) 58 53 0

Fax (32-81) 58 53 8

bfb@proximedia.be

Lisec N.V.

Craenevenne 140

B-3600 Genk

Tel. (32-89) 36 27 91

Fax (32-89) 35 58 05

Bulgaaria

—

Tšehhi Vabariik

Výzkumný ústav organických syntéz a. s. (VUOS)

Centrum ekologie, toxikologie a analytiky

CZ-532 18 Pardubice-Rybitví

Tel. (420) 466 823 127

Fax (420) 466 822 476

www.vuos.com

BIOTEST

Pod Zámkem 279

CZ-281 25 Konarovice

Tel. (420) 321 766 074

Fax (420) 321 766 066

BIOPHARM

Research Institute of Biopharmacy and Veterinary Drugs

Pohoří-Chotouň 55

CZ-254 99 Jílove u Prahy

Tel. (420) 241 950 383

Fax (420) 241 950 503

EMPLA, Ekological Laboratory

ul. Jana Krušinky

CZ-500 02 Hradec Králové

Tel. (420) 495 220 739

Fax (420) 495 220 739

empla@topix.cz

INOTEX

Štefánikova 1208

CZ-544 01 Dvůr Králové nad Labem

Tel. (420) 499 320 140

Fax (420) 499 320 149

inotex@inotex.cz

Taani

DHI Institut for Vand & Miljø

Agern Allé 5

DK-2970 Hørsholm

Tel. (45) 45 16 92 00

Fax (45) 45 16 92 92

mailto:dhi@dhi.dk

http://www.dhi.dk/

Eurofins Danmark A/S

Smedeslovvej 38

DK-8464 Galten

Tel. (45) 70 22 42 66

Fax (45) 70 22 42 55

Saksamaa

BASF AG Experimentelle Toxikologie und Ökologie

Carl-Bosch-Str. 38

D-67056 Ludwigshafen

Tel. (49-621) 60 0

Bayer Industry Services GmbH & Co. OHG, SUA-PUA I

Bayerwerk, Geb. Q, 18-2

D-51368 Leverkusen

Tel. (49-214) 30 1

SGS Institut Fresenius GmbH

Im Maisel 14,

D-65232 Taunusstein

Tel. (49-6128) 744 0

info@institut-fresenius.de

nonfood@institut-fresenius.de

IBACON — Institut für Biologische Analytik und Consulting GmbH

Arheiliger Weg 17

D-64380 Roßdorf

Tel. (49-6154) 697 372

Fax (49-6154) 697 371

info@ibacon.com

Kesla Forschung & Service (GmbH & Co.) KG, Kesla Biolab, Prüflabor für Analytik, Mikrobiologie und Toxikologie

Salegaster Chaussee 3

D-06803 Greppin

Tel. (49-3493) 751 80

Fax (49-3493) 751 99

biolab@kesla.de

Dr. U. Noack-Laboratorien

Käthe-Paulus-Str. 1

D-31157 Sarstedt

Tel. (49-5066) 7067 0

Fax (49-5066) 7067 89

info@noack-lab.de

Fraunhofer-Institut für Molekularbiologie und Angewandte Oekologie (IME), Bereich Angewandte Ökologie

Auf dem Aberg 1

D-57392 Schmallenberg

Tel. (49-2972) 302 0

Fax (49-2972) 302 319

info@ime.fraunhofer.de

AQura GmbH

Paul-Baumann-Str. 1,

D-45764 Marl oder

Rodenbacher Chaussee 4

D-63457 Hanau-Wolfgang

Tel. (49-2365) 49 21 61

Fax (49-2365) 49 80 21 61

aqura@degussa.com

LAUS GmbH

Mandelring 47

D-67433 Neustadt a. d. Weinstraße

Tel. (49-6321) 35 31 5

Fax (49-6321) 48 05 78

info@laus.de

Degussa Standortservice Krefeld Stockhausen GmbH

Laboratorium für Toxikologie und Ökologie

Bäkerpfad 25

D-47805 Krefeld

Tel. (49-2159) 38 3142

Fax (49-2159) 38 1896

Bayer CropScience Development — Metabolism/Environmental Fate

Alfred Nobel Str. 50

Building 6650-6670

D-40789 Monheim

Tel. (49-2173) 38 37 62

Fax (49-2173) 38 40 14

Eesti

—

Kreeka

Γενικό Χημείο του Κράτους, 2ο Τμήμα Χημικών Αθήνας

(General Chemical State Laboratory, 2nd Chemical Division)

12 Αν Τσόχα, Αμπελόκηποι, τ.κ.

GR-115 21, Αθήνα

Tel. (30) 210 64 92 42; (30) 210 64 79 148

Fax (30) 210 64-305-70

gxk-bxy@ath.forthnet.gr

Hispaania

—

Prantsusmaa

ARKEMA — GRL-LPX

BP 34

F-64170 Artix

Tél. (33) 559 92 67 63

Fax (33) 559 92 69 47

European Agricultural Services

76, avenue Édouard Millaud

F-69290 Craponne

Tél. (33) 472 71 52 46

Fax (33) 472 71 52 40

GAB France SARL

263, rue du Moulin

F-60400 Appilly

Tél. (33) 388 08 99 43

Fax (33) 388 08 16 49

INERIS

Parc technologique Alata — BP 2

F-60550 Verneuil en Halatte

Tél. (33) 344 55 67 19

Fax (33) 344 55 67 67

SGS Laboratoire Multilab

2 bis, rue Duguay Trouin

BP 1282

F-76178 Rouen Cedex

Tél. (33) 235 07 91 43

Fax (33) 235 07 91 90

Iirimaa

Agrochemex Ltd.

Aldham's Farm Research Station, Lawford

Mannintree

Essex CO11 2NF

Battelle UK Ltd.

Battelle House, Fyfield Business and Research Park, Fyfield Road

Ongar

Essex CM5 OGZ

CEMAS

Glendale Park, Ferndale Road

North Ascot

Berkshire, SL5, 8BJ

Covance Laboratories Ltd.

Otley Road, Harrogate

North Yorkshire

HG3 1PY

Huntingdon Life Sciences

Eye Research Centre, Occold,

Eye

Suffolk, IP23, 7PX

SafePharm Laboratories, Ltd.

Shardlow Business Park

London Road

Shardlow

Itaalia

Chemservice S.r.l. — Controlli e Ricerche

Via Fratelli Beltrani, 15

I-20026 Novate Milanese (MI)

Tel. (39) 02 356 99 61

Fax (39) 02 38 20 14 46

info@chemservice.it

Stazione Sperimentale per le Industrie degli Oli e dei Grassi

Via Giuseppe Colombo, 79

I-20133 Milano

Tel. (39) 27 06 49 71

Fax (39) 22 36 39 53

info@ssog.it

Küpros

—

Läti

—

Leedu

—

Luksemburg

—

Ungari

—

Malta

—

Madalmaad

TNO Chemie

Kwaliteit van leven

Postbus 360

3700 AJ Zeist

Nederland

Tel. (31-30) 694 41 44

Fax (31-30) 695 72 24

Austria

ARC Seibersdorf research GmbH, Bereich Umwelt- und Lebenswissenschaften, GLP-Prüfstelle

A-2444 Seibersdorf

Tel. (43) 5 055 503 540 or 3 501

Fax (43) 5 055 503 653

UIS Umweltinstitut Synlab GmbH, Institute für Industrie- und Umweltanalytik, GLP-Prüfstelle

St Peter Straße 25

A-4021 Linz

Tel. (43-732) 6911 3974

Fax (43-732) 6911 3808 or (43-732) 6911-63974

Poola

Instytut Chemii Przemysłowej im. Profesora Ignacego Mościckiego

(Industrial Chemistry Research Institute)

ul. Rydgiera 8

PL-01-793 Warszawa

Tel. (48-22) 568 22 92 or 94

www.ichp.pl

Instytut Przemysłu Organicznego w Warszawie

(Institute of Industrial Organic Chemistry — Branch Warsaw)

ul. Annopol 6

PL-03-236 Warszawa

Tel. (48-22) 811 12 31

Fax (48-22) 811 07 99

ipo@ipo.waw.pl

www.ipo.waw.pl

Instytut Przemysłu Organicznego w Warszawie Oddzial w Pszczynie

(Institute of Industrial Organic Chemistry — Branch Pszczyna)

ul. Doświadczalna 27

PL-43-200 Pszczyna

Tel. (48-32) 210 30 81

Fax (48-32) 210 35 37

mailto: ipo@ipo-pszczyna.pl

www.ipo-pszczyna.pl

Instytut Ciężkiej Syntezy Organicznej „Blachownia”

ul. Energetykow 9

PL-47-225 Kedzierzyn-Kozle

Tel. (48-77) 4873 199 or 470

Fax (48-77) 487 30 60

Portugal

—

Rumeenia

National Research and Development Institute for Industrial Ecology (ECOIND)

Pollution control department

(Service de lutte contre la pollution)

90-92 Panduri street, sector 5

RO-050663 București

Tel. (40 21) 410 67 16

Fax (40 21) 410 05 75

ecoin@incdecoind.ro

Sloveenia

—

Slovakkia

VUCHT, a.s.

Department Analytical Chemistry

Nobelova 34

SK-83603 Bratislava

Tel. (421-2) 442 50 190 or 317

Fax (421-2) 442 58 558

vucht@vucht.sk

VUCHT, a.s.

Test Facility of Ecological Department

Nobelova 34

SK-83603 Bratislava

Tel. (421-2) 442 50 190 or 317

Fax (421-2) 442 58 558

vucht@vucht.sk

Slovnaft-VURUP, a.s.

Department of Toxicology

Vlčie hrdlo

SK-82412 Bratislava

Tel. (421-2) 405 54 60

Fax ( 421-2) 452 46 276

Ecotoxicological Laboratory

Nádražná 36

SK-90028 Ivánka pri Dunaji

Tel. (421-2) 45 94 52 23

Fax ( 421-2) 45 94 37 12

etcba@gtinet.sk

VUTCH — CHEMITEX, spol. s r.o.

ul. Jána Milca

SK-01168 Žilina

Tel. (421-41) 56 22 418 or 419

Fax (421-41) 56 217 04

vutch@nextra.sk

VUSAPL, a.s.

Testing Laboratory Section

Novozámocká 179, PO Box A/50

SK-94901 Nitra

Tel. (421-37) 65 01 111

Fax (421-37) 65 13 49

Soome

—

Rootsi

AnoxKaldnes AB

Klosterängsvägen 11A

S-226 47 Lund

Tel. (46 46)18 21 50

Fax (46 46) 13 32 01

sweden@anoxkaldnes.com

Ühendkuningriik

SafePharm Laboratories Ltd.

Shardlow Business Park

Buxton

London Road, Shardlow, Derbyshire DE72 2GD

United Kingdom

Tel. (44-1332)79 28 96

Fax (44-1332) 79 90 18

Huntingdon Life Sciences (Eye)

Eye Research Centre

Occold, Eye, Suffolk IP23 7PX

United Kingdom

Tel. (44-1480) 89 20 00

Fax (44-1480) 89 06 93

Covance Laboratories Ltd.

Otley Road, Harrogate

North Yorkshire, HG3 1PY

United Kingdom

Tel. (44-1423) 84 87 68

Fax (44-1423) 56 95 95

Agro Chemical Experimentation

Aldham's Farm Research Station

Lawford, Manningtree, Essex CO11 2NF

United Kingdom

Tel. (44-1206) 28 17 03

Fax (44-1206) 28 17 50

CEMAS

Glendale Park, Ferndale Road

North Ascot, Berkshire SL5 8BJ

United Kingdom

Tel. (44-1344) 88 71 00

Fax (44-1344) 88 71 01

enquiries@cemas.co.uk

Battelle UK Ltd.

Battelle House, Fyfield Business & Research Park

Fyfield Road, Ongar, Essex CM5 0GZ

United Kingdom

Tel. (44-1277) 36 61 00

Fax (44-1277) 36 74 54

info@battelleuk.com

Synergy Laboratories Ltd.

Bolford Street

Thaxted, Essex CM6 2PY

United Kingdom

Tel. (44-1371) 83 18 88

Fax (44-1371) 83 16 22

info@e-synergylabs.com

AstraZeneca

Brixham Environmental Laboratory

Freshwater Quarry, Brixham, Devon TQ5 8BA

United Kingdom

Tel. (44-1803) 88 42 47

Fax (44-1803) 88 29 74

EFTA liikmed

Heakskiidetud laboratooriumid

Norra

Norsk institutt for vannforskning (NIVA)

Postboks 173 Kjelsås

N-0411 Oslo

Tel. (47-22) 18 51 00

niva@niva.no

M-lab AS

Postboks 3013 Hillevåg

N-4095 Stavanger

Tel. (47-51) 90 65 00

ila@m-lab.no

(1) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(2) http://ec.europa.eu/enterprise/chemicals/legislation/detergents/index_en.htm

18.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 39/23

Liikmesriikide pädevate asutuste ajakohastatud nimekiri kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (1)

(2009/C 39/06)

(Märkus: Nimekiri ja selles tehtavad muudatused on kättesaadavad ka Internetis (2))

ELi liikmesriik

Pädev asutus

Belgia

FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu,

DG Leefmilieu, Dienst Risicobeheersing

SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement

(Rahvatervis, toiduahel ja keskkond)

EUROSTATION II

Victor Hortaplein 40 bus 10/Place Victor Horta 40, boite 10

B-1060 Brussels/Bruxelles

Telefon: (32) 2 524 95 76

Faks: (32) 2 524 95 03

E-post: risk@health.fgov.be

Bulgaaria

Ministry of Health

(Tervishoiuministeerium)

Sveta Nadelya sqr. 5

BG-1000 Sofia

Telefon: (359) 2 9301 276

Ministry of Environment and Water

(Keskkonna- ja veeministeerium)

Coordination of Regional Inspectorates of Environment and Water Directorate

Maria Luisa str., 22

BG-1000 Sofia

Telefon: (359) 2 9406 236

Tšehhi Vabariik

Ministerstvo životního prostředí — Odbor environmentálních rizik

(Keskkonnaministeerium — Keskkonnaohtude osakond)

Vršovická 65

CZ-100 10 Praha 10 — Vršovice

Telefon: (420) 267 122 535

Faks: (420) 267 310 013

E-post: info@env.cz

Taani

Miljøstyrelsen — EPA

(Keskkonnaministeerium — Keskkonnakaitseamet)

Strandgade 29

DK-1401 København K

Telefon: (45) 32 66 01 00

Faks: (45) 32 66 04 74

Saksamaa

Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

(Keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusministeerium)

Referat IG II 1

Robert-Schuman-Platz 3

D-53175 Bonn

Telefon: (49-1888) 305 27 37/(49-1888) 305 27 33

Faks: (49-1888) 305 35 24

Umweltbundesamt

(Föderaalne keskkonnamet)

Wörlitzer Platz 1

D-06844 Dessau

Telefon: (49-340) 21 03 33 17/-31 54

Faks: (49-340) 21 04 33 17/-31 54

Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin

(Töötervishoiu ja tööohutuse föderaalne instituut)

FB 5.4

Friedrich-Henkel-Weg 1

D-44149 Dortmund

Telefon: (49-231) 9071-2319

Telefon: (49-231) 9071-2516

Eesti

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond

Kemikaaliohutuse meeskond

Gonsiori 29

EE-15027 Tallinn

Telefon: (372) 626 91 53

Faks: (372) 699 22 09

Kreeka

Eλληνική Δημοκρατία

Υπουργείο Οικονομικών

(Majandus- ja rahandusministeerium)

General Chemical State Laboratory

Division of Raw Materials and Industrial Products

16, An. Tsocha Street

GR-115 21 Athina

Telefon: (30-210) 647 92 64/64 79 265

Faks: (30-210) 644 16 48

E-post: gxk-industrial@ath.forthnet.gr

Hispaania

Ministerio de Industria y Energía

(Tööstus- ja energeetikaministeerium)

Jefe de Servicio de Química Básica

Paseo de la Castellana, 160

E-28071 Madrid

Telefon: (34-91) 349 42 20

Faks: (34-95) 669 80 84

Prantsusmaa

Ministère de l'Ecologie et du Développement Durable, Direction de l'Eau

Sous-Direction des Milieux Aquatiques et de la Gestion des Eaux

(Keskkonna ja säästva arengu ministeerium)

Chef du Bureau de la Lutte contre les Pollutions Domestiques et Industrielles

20 Avenue de Ségur

F-75302 Paris 07 SP

Telefon: (33-1) 42 19 12 37

Faks: ( 33-1) 42 19 12 35

Ministère de l'Ecologie et du Développement Durable

Bureau des Substances et Préparations Chimiques DPPR/SDPD

(Keskkonna ja säästva arengu ministeerium)

20 avenue de Ségur

F-75302 Paris 07 SP

Telefon: (33-1) 42 19 15 45

Faks: (33-1) 42 19 14 68

Ministère de l'Economie, des Finances et de l'Industrie

Direction Générale des Entreprises, Bureau Chimie

(Majandus-, rahandus- ja tööstusministeerium)

Bâtiment Le Bervil

12 rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Telefon: (33-1) 53 44 94 52

Faks: (33-1) 53 44 91 72

Iirimaa

Health Safety Authority

(Töötervishoiu ja tööohutuse amet)

3rd Floor Hebron House

Hebron Road

Kilkenny

Environmental Protection Agency

(Keskkonnakaitseamet)

Seville Lodge

Callan Road

Kilkenny

Ministry of Health and Children

(Tervishoiu- ja lasteministeerium)

Hawkins House

Hawkins Streed

Dublin 2

Irish National Accreditation Board (c/o Forfas)

(Iirimaa riiklik akrediteerimisamet)

Wilton Park House

Wilton Park

Dublin 2

Department of Enterprise, Trade and Employment

(Ettevõtlus- kaubandus- ja tööhõiveministeerium)

65a Adelaide Road

Dublin 2

Telefon: (353-1) 631 31 26

Faks: (353-1) 631 32 63

Itaalia

Ministero della Salute

(Tervishoiuministeerium)

Dirigente chimico

Viale della Civiltà Romana 7

I-00144 Roma

Telefon: (39-06) 59 94 34 39/59 94 32 12

Faks: (39-06) 59 94 35 54/59 94 32 27

Küpros

Υπουργείο Υγείας

(Tervishoiuministeerium)

Medical and Public Health Services

Public Health Services

18, John Kennedy, Pallouriotissa

CY-1449 Nicosia

Telefon: (357) 22 305 339

Faks: (357) 22 305 345

E-post: healthservices@mphs.moh.gov.cy

Läti

Veselības ministrija

(Tervishoiuministeerium)

Brivibas Str., 72

LV-1011 Riga

Telefon: (371) 787 61 02

Faks: (371) 787 60 71

Veselības inspekcija

(Tervishoiuinspektsioon)

Ieriku Str., 3

LV-1084 Riga

Telefon: (371) 67 50 79 81

Faks: (371) 67 81 96 72

E-post: vi@vi.gov.lv

LATVIJAS VIDES, ĢEOLOĢIJAS UN METEOROLOĢIJAS AĢENTŪRA

(Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiaamet)

Maskavas iela 165

LV-1019 Riga

Telefon: (371) 714 61 38

Faks: (371) 714 51 54

E-post: lvgma@lvgma.gov.lv

Leedu

Ūkio ministerija

(Majandusministeerium)

Gedimino ave. 38/2

LT-01104, Vilnius

Telefon: (+370 5) 2623863

Faks: (+370 5) 2623974

E-post: kanc@ukmin.lt

Valstybinė ne maisto produktų inspekcija prie Ūkio ministerijos

(Majandusministeeriumi riiklik toiduks mittekasutatavate toodete inspektsioon)

Gedimino ave. 38/2

LT-01104, Vilnius

Telefon: (+370 5) 2612300

Faks: (+370 5) 2629413

E-post: rastine@is.lt

Luksemburg

Administration de la Gestion de l'Eau — Direction

(Veemajanduse amet)

51, rue de Merl

L-2146 Luxembourg

Telefon: (352) 26 02 86 1

Ungari

Környezet- és Természetvédelmi Főfelügyelőség

(Riiklik keskkonna-, loodus- ja veeinspektsioon)

Mészáros u. 58/a

H-1016 Budapest

Telefon: (36-1) 224 9100

Faks: (36-1) 224 9263

E-post: orszagos@zoldhatosag.hu

Malta

Foodstuff, Chemicals and Cosmetics Directorate/Malta Standard Authority

Ministry of Competitiveness and Communications

(Konkurentsi- ja kommunikatsiooniministeerium — Toiduainete, kemikaalide ja kosmeetika osakond/Malta standardiamet)

2nd Floor, Evans Buildings

Merchants Street

Valletta VLT 03

Telefon: (356) 21242420

Faks: (356) 21242406

E-post: info@msa.org.mt

Madalmaad

Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

Directoraat-Generaal Milieubeheer

(Elamumajanduse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaküsimuste ministeerium)

Ipc 650 või Ipc 655

Postbus 30945

2500 GX Den Haag

Madalmaad

Telefon: (30-70) 339 46 64 või (30-70) 339 43 79

Faks: (30-70) 339 13 13 või (30-70) 339 43 79

Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (VROM)

(Riiklik rahvatervise ja keskkonnaküsimuste instituut)

Postbus 1

3720 BA Bilthoven

Madalmaad

Telefon: (31-30) 274 20 01/274 40 87

Faks: (31-30) 274 44 13/274 44 01

Austria

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

(Põllumajanduse, metsanduse, keskkonna ja veemajanduse föderaalministeerium)

Stubenbastei 5

A-1010 Wien

Telefon: (43-1) 515 222 328/515 222 330

Faks: (43-1) 515 227 334

Poola

Biuro do Spraw Substancji i Preparatów Chemicznych

Departament do Spraw Substancji i Preparatów Niebezpiecznych

(Keemiliste ainete ja valmististe büroo)

30/34 Dowborczyków Street

PL-90-019 Lodz

Telefon: (48-42) 25 38 400 või 401

Faks: (48-42) 25 38 444

www.chemikalia.gov.pl

Portugal

Ministério da Economia e da Inovação

(Majandus- ja innovatsiooniministeerium)

Direcção Geral da Empresa

Av. Visconde Valmor n.o 72

P-1069-041 Lisboa

Telefon: (35-21) 791 91 00

E-post: ue@dgempresa.min-economia.pt

Rumeenia

National Agency for Environmental Protection

(Riiklik keskkonnakaitseamet)

Aleea Lacul Morii nr. 151, sector 6

RO -060841 Bucuresti

National Authoritiy for Consumers Protection

(Riiklik tarbijakaitseamet)

Blvd. Aviatorilor, nr. 72, sector 1

RO-011865 Bucuresti

Sloveenia

Ministrstvo za zdravje — Urad RS za kemikalije

(Tervishoiuministeerium — Riiklik kemikaalide büroo)

Mali trg 6

SLO-1000 Ljubljana

Telefon: (386-1) 478-6051

Faks: (386-1) 478-6266

E-post: gp-ursk.mz@gov.si

Slovakkia

Centrum pre chemické látky a prípravky

(Keemiliste ainete ja valmististe keskus)

Mierova 19

SK-827 15 Bratislava

Telefon: (+421) 2 4854 4504

Faks: (+421) 2 4854 4555

E-post: detergent@ccsp.sk

Soome

Suomen ympäristökeskus (SYKE)/Kemikaaliyksikkö

(Soome keskkonnaistituut/kemikaalide üksus)

PO Box 140

FI-00251 Helsinki

Telefon: (358) 400 148 621

National Supervisory Authority for Welfare and Health

PO Box 210

FI-00531 Helsinki

Telefon: (358) 9 772 920

Rootsi

Kemikalieinspektionen (KEMI)

(Rootsi kemikaali-inspektsioon)

PO Box 2

S-172 13 Sundbyberg

(Visiting address: Esplanaden 3 A)

Telefon: (46-8) 519 411 00

Faks: (46-8) 735 76 98

E-post: kemi@kemi.se

Ühendkuningriik

Pesticides Safety Directorate

(Pestitsiidiohutuse direktoraat)

Room 310/311, Mallard House

Kings Pool

3 Peasholme Green

York YO1 2PX

Ühendkuningriik

Telefon: (44-1904) 455 738/(44-1904) 455 708

Faks: (44-1904) 455 733

E-post: detergents@psd.defra.gsi.gov.uk

Department of Trade and Industry

(Kaubandus- ja tööstusministeerium)

14 Park Lane

Knebworth SG3 6PF

Ühendkuningriik

Telefon: (44-14) 38 81 21 07 või 52 32

Faks: (44-14) 38 81 72 27

EFTA liikmed

Pädev asutus

Island

Hollustuvernd ríkisins

(Keskkonna- ja toiduamet)

Armula 1a

IS-108 Reykjavík

Telefon: (354) 585 10 00

Faks: (354) 585 10 10

Norra

Statens forurensningstilsyn

(Saastekontrolli amet)

Strømsvelen 96

Postboks 8100 Dep.

N-0032 Oslo

Telefon: (47-22) 57 34 00/57 36 44

Faks: (47-22) 67 67 06

(1) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(2) http://ec.europa.eu/enterprise/chemicals/legislation/detergents/index_en.htm

18.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 39/32

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2009/C 39/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HAJDÚSÁGI TORMA”

EÜ nr: HU-PDO-005-0391-21.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium – Élelmiszerlánc-elemzési Főosztály

Aadress:

Kossuth Lajos tér 11.

H-1055 Budapest

Telefon:

(36-1) 301 44 19

Faks:

(36-1) 301 48 08

E-post:

zobore@fvm.hu

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Hajdúsági Torma Termékpálya Bizottság (Hajdúsági TOTEB)

(Horseradish Product Line Committee)

Aadress:

Diószegi út

H-4002 Debrecen

Telefon:

(36-52) 412 919

Faks:

(36-52) 442 545

E-post:

parmen@parmen.hu

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( X )

3. Toote liik:

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4. Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „Hajdúsági torma”

4.2. Kirjeldus: Kaitstud päritolunimetuse „Hajdúsági torma” (Hajdúsági mädarõigas) alla kuuluvad taime Armoracia rusticana (sün. A. lapathifolia) Hajdúsági piirkonnas pistikutega paljundamisel välja valitud kohaliku sordi juured. Mädarõika toiduks tarvitatav osa on juur ehk risoom, mis areneb paljundamiseks võetud eelmise aasta kõrvaljuure paksemast osast ligikaudu 180 päeva jooksul, mis istutamisest saagikoristuseni kulub. Hajdúsági piirkonnas kasvatatud mädarõigas on teistest sortidest hästi eristatav järgmiste omaduste poolest: lehestik on tihe, tumeroheline, rikkalik ja ülemises kolmandikus keerduv, risoom aga sirge, silinderjas, väljast helepruun, viljaliha luuvalge. Maitse ei ole kunagi puine; suhteliselt väike allüülisotiotsüanaadisisaldus annab iseloomuliku terava maitsevarjundi, mida sarnaselt vääris-maguspaprika maitsele kutsutakse ka vääristeravaks.

„Hajdúsági torma” ühesugune kaubanduslik välimus tagatakse Hajdúsági kasvupiirkonnas välja kujunenud ühtse vaoharjale istutuse meetodiga.

Pistikutel on 3–4 cm pikkune pealekasv, nn pea, pistiku silinderjas keha on 1,5–5 cm läbimõõduga ja 20–35 cm pikk. Mitmete aastakümnete jooksul välja kujunenud vaoharjale istutuse meetod erineb mujal Euroopas kasutatavast mehhaniseeritud viltu istutamise tehnoloogiast ning seetõttu on mädarõika „Hajdúsági torma” välimus hästi eristatav muudel kasvatusmeetoditel saadud mädarõikast.

Hajdúsági kasvupiirkonna mädarõika kuivainesisaldus on 30–32 %. Kuivatatud riivitud mädarõigas sisaldab peamisi mineraalaineid järgmistes kogustes (g/kg): P: 2,1; K: 25,3; S: 7,7; Ca: 5,9; Mg: 3,1. Samuti sisaldab ta (massiprotsentides): 3,68 toorkiudu, 0,34 toorrasva, 2,2 toortuhka, 1,08 suhkrut, 7,63 tärklist ning 3,77 lämmastikku. Glükoosi-fruktoosi-sahharoosisisaldus on kokku 11,8 %, mürosiini sinepiõli (allüülisotiotsüanaat) keskmine sisaldus on 14,4 g/kg. C-vitamiini sisaldus varieerub taimeti ulatuslikult (26–150mg/100g), eelkõige kasvupiirkonna kliimaolude tõttu, kuid sõltuvalt ka sellest, kas taim kuulub põhja või lõuna alamsortide hulka.

4.3. Geograafiline piirkond: Mädarõigast „Hajdúsági torma” kasvatatakse Hajdú-Bihari maakonna selgelt piiritletud ja piirkondlikult ühtekuuluval alal. Hajdúsági kasvatuspiirkonnas on mädarõikakasvatusega hõlmatud järgmised haldusüksused: Debrecen (Debrecen-Haláp, Debrecen-Bánk), Létavértes, Újléta, Kokad, Álmosd, Bagamér, Vámospércs; Hosszúpályi, Monostorpályi, Nyírábrány, Nyíracsád, Nyírmártonfalva, Nyíradony.

4.4. Päritolutõend: Tootjate ja kauplejate huvide kaitseks on loodud organisatsioon Hajdúsági-TOTEB (Hajdúsági Mädarõika Tootjate Ühendus). Nimetatud organisatsioon tagab oskuslike tootjate ringkonna väljakujundamise teel turu nõudmistele vastava kauba hulga ja kvaliteedi, ning tootjate tõhusa kontrollimisega toote ühtse välimuse.

Tootjad peavad kogu tootmistsükli vältel ajakohast tootmispäevikut.

Tootmispäevikus tuleb esitada järgmine teave:

tootja nimi ja tunnusandmed;

tootmiskoht (katastriüksuse number, piirkond jne);

põllu eelkultuuri nimetus;

kasvatatav sort (kui on teada);

istutamise ja saagikoristuse aeg;

kontrollimise kuupäev;

kaubandusettevõtte liikmeks olek;

realiseeritud kogus ja selle vastuvõtja või ostja.

Kaubandusettevõtted registreerivad ajakohaselt mädarõika saabumise nii, et tootja nime või tunnusnumbri järgi oleks võimalik kindlaks määrata mädarõika päritolukoht ning turustatav kogus. Kõnealune register on kättesaadav kontrolli eest vastutavatele ametitele.

Mädarõigast turustatakse pakendis, millele on märgitud kaubandusettevõtte tunnus ja partii tunnusnumber.

Tootja või turustaja soovil kontrollib Hajdúsági-TOTEB tootja kogu tootmisprotsessi ja kui see vastab nõuetele, võib toodetele panna märke „Hajdúsági Torma Termékpálya Bizottság által ellenőrzött minőség” (kvaliteeti on kontrollinud Hajdúsági Mädarõika Tootjate Ühendus). Selleks teeb Hajdúsági-TOTEB koostöös maakonna taime- ja mullakaitseteenistusega kvaliteedikontrolli, mis põhineb proovide võtmisel ja komplekssetel uuringutel (füüsika, keemia, mikrobioloogia).

Hajdúsági-TOTEB osaleb ka geograafilise tähise kasutamisega seotud eeskirjadest kinnipidamise ja päritolunimetuste õiguspärase kasutamise kontrollimises.

4.5. Tootmismeetod: Mädarõika „Hajdúsági tormá” teeb ainulaadseks eriline vaoharjale istutuse meetod. Toitainetega rikastatud muld pööratakse 50–60 cm sügavuselt ümber ja sõltuvalt mullapinna ebatasasusest tehakse kas mullafreesi või adraga 90–100 cm vahekaugusega 30–40 cm kõrgused vaoharjad, mida tihendatakse spetsiaalse rulliga.

Sel moel ette valmistatud vaoharjadele istutatakse paljundusmaterjal. Paljundusmaterjaliks (juurepistik) on eelmise aasta saagi kõrvaljuurtest välja valitud 25–30 cm pikkused, 5–10 cm jämedused terved, sirged, ilma kõrvalharudeta, mõlemast otsast lõigatud juuretükid.

Juurepistikud kogutakse sügisel või kevadel, sorteeritakse hoolikalt, puhastatakse, lõigatakse, märgitakse ära pungaga ots, ning ajatatakse 100–200 kaupa.

Istutamine toimub märtsi viimasest kümnendist mai lõpuni. Istutamine toimub kõikjal käsitsi: spetsiaalselt selle jaoks välja töötatud istutuspulga abil pannakse juurepistik pungaga ülespoole püstiselt mullapinna alla 3–4 cm sügavusele. Täisistutatud ala kaitstakse umbrohu eest tõrjevahenditega.

3–4 nädalat pärast istutamist, kui juurepistikud on kasvama läinud, toimub võrsete väljavalimine. Siis võetakse vaohari juurepistikute ümber 4–5 cm ulatuses lahti ja 1–5 võrsest jäetakse alles kõige ilusam, teised aga eemaldatakse koos võimalike kõrvaljuurtega. Sel moel saadakse igale taimele üks „pea” ja võrse maa-alune osa kasvab püstloodis juurepistiku otsa, nagu sellele mädarõikakasvatusalale iseloomulik on.

Ülejäänud kasvuperioodil kantakse istikute eest hoolt ja kaitstakse kahjurite ning haiguste eest.

Mädarõika vajalikku kvaliteeti ja kvantiteeti on võimalik saavutada üksnes niisutamise abil, mille meetodi üleujutamisest kõige moodsama tilkkastmiseni võivad tootjad vabalt valida.

Saagikoristus algab oktoobri keskel ja lõpeb tavaliselt külmade tulekul. Võib juhtuda, et mingil põhjusel või ettekavatsetult ei koristata mädarõikasaaki sügisel ära, kuid see ei tekita probleeme, kuna taim suudab kevadise saagikoristuseni vastu pidada ilma külmakahjustuste ja kvaliteedi halvenemiseta.

Saagikoristus: pärast lehtede eemaldamist lõigatakse traktori külge kinnitatud U-kujulise seadmega vaoharjast allpool 50–60 cm sügavuselt kõrvaljuured läbi. Nii lahtikergitatud taimed tõmmatakse käsitsi välja ja lastakse mõni päev taheneda.

Pärast seda valmistatakse toode turustamiseks ette vastavalt ostja soovile. Puhastamise käigus eemaldatakse mädarõika külge jäänud muld ja muu praht ning lõigatakse ära lehed ning kogutakse kokku paljundamiseks sobivad kõrvaljuured. Vastuvõttu kõlbab ainult kuni 5 % ulatuses mullane sorteeritud mädarõigas.

Mädarõika „Hajdúsági torma” sorteerimine ja vastuvõtmine toimub vastavalt järgmistele kvaliteeditingimustele. On oluline rõhutada, et eri klassidesse kuuluva mädarõika toitainesisaldus on sama, klassiti erineb üksnes toote välimus. I klassi kaup on ette nähtud eranditult üksnes värskelt tarbimiseks, ülejäänud klassid aga peamiselt tooraineks tööstuslikule töötlemisele.

I klass: mädarõika juur on väljastpoolt sile, silinderjas, ilma kõrvalharudeta, kahjustamata ja terve; pikkus üle 20 cm, keskmine läbimõõt üle 25 mm. Juur ei või olla närtsinud, ussitanud ega pragunenud. Kõrvaljuured murtakse ära. Ülemisest otsast lõigatakse lehejäänused ära juurt võimalikult vähe kahjustades. II klass: kõik on sama kui I klassi kaubal, välja arvatud keskmine läbimõõt, mis peab olema üle 20 mm. III klass. Siia klassi sorteeritakse need juured, millel on kõrvaljuurte eemaldamise tõttu näha lõikejäljed; võivad olla veidi pragunenud või ussitanud; pikkus on üle 15 cm, keskmine läbimõõt üle 15 mm. IV klass: nõrgalt väljaarenenud juured ja jämedamad kõrvaljuured. Ei või olla mädanenud, pikkus 10 cm, keskmine läbimõõt vähemalt 10 mm. Lõigatud kohtadega kvaliteediklass: I–II klassi mädarõikajuured, millelt on ära lõigatud seenetanud, mädanenud ja ussitanud kohad. Äralõigatud koht ei tohi olla suurem kui 1/3 mädarõika juurest. Juure pikkus peab olema vähemalt 17 cm ja läbimõõt kõige jämedamas kohas üle 20 mm. Miinimumkvaliteet: pikkus ja läbimõõt ebaolulised, ilma võõrmaterjali, hallituse, mädanenud kohtadeta.

Mädarõika „Hajdúsági torma” pakendamine toimub ostja soovile vastavalt kas kootud võrkkottidesse või augustatud kilekottidesse. Tarbijate nõudlusele vastu tulles müüakse I klassi mädarõigast enne jõulu- ja lihavõttepühi ka ühekaupa termokahanevasse kilesse pakendatult.

4.6. Seos piirkonnaga: Ajalugu. Nii ungarlaste esiisade poolt Karpaatide basseini toodud kui ka siin juba kasvanud mädarõigas olid metsikute sortide hübriidid. Ülestähendusi mädarõika kasvatamise kohta leidub alates 17. sajandist, Hajdúsági piirkonda võis mädarõigas sattuda 19. sajandi alguses. 19. sajandi lõpul–20. sajandi alguses hoogustus mädarõikakasvatus siinses piirkonnas. Enne seda sajandivahetust kaunistas mädarõigas Hajdúsági piirkonnas püsiktaimena peaaegu iga majapidamise karjaaeda. Pärast sajandivahetust, 1920. aastate alguses laskis Váradi kapiitlisse kuulunud Bagamérist pärit viinamarjakasvataja Gábor Szilágyi tuua Austriast „maitsvat kõrgema klassi” mädarõigast, hakkas seda ise kasvatama ning aretama. Mädarõikakasvatusega liitusid ka ümbruskaudsed külad ning 1940. ja 50. aastateks oli välja kujunenud tänapäevane kasvatuspiirkond.

Looduslikud tegurid. Mädarõigas armastab madalamaid alasid, kus on niiske õhk ning kasvab huumusrikkas, hea veevarustusega (niiskes) ning poorses mullas. Keskkonnatingimustest on kõige olulisemad mullatingimused. Mida poorsem on muld, seda korrapärasem ja sirgem juur kasvab. Hajdúsági kasvatuspiirkonna liivaste lammi- ja rabamuldade poorne struktuur, hea õhu- ja veevarustus sobivad suurepäraselt mädarõika „Hajdúsági torma” kasvatamiseks. Kui juurepistik kasvab edasi vaost allapoole, ei kohta ta sõmeras mullas takistusi ning kasvab edasi pikkusesse, seepärast ei hakka ta kiduma ega muutu haruliseks, vaid kasvatab sirge juure. Lammimulla huumusekihi tüsedus on 100–110 cm, muld on hele, huumusesisaldus on 1,5 %, põhjavesi aga voolab 120–140 cm sügavusel maapinna all. Sellistel maadel võib mädarõika istutamist varem alustada ja ka sademeterikka ilma korral ei jää muld ilma õhuta. Rabamulla huumusekihi tüsedus on 40–60 cm, muld on tume, huumusesisaldus on 1,5–2 %, põhjavesi aga voolab peaaegu otse huumusekihi all. Sellistel aladel võib head saaki oodata pigem põuastel aastatel. See selgitab, miks varasematel aegadel, kui taluperemehed niisutamist kasutada ei saanud, oli võimalik ikkagi sealkandis saaki saada: sademerohkel ajal kasvas mädarõigas hästi lammimullas, põuaaegadel aga tuli hea saak rabamullast. Ka nimetatud asjaolul on olnud oma roll selles, et Hajdúsági mädarõikakasvatuspiirkonnas on mädarõikakasvatust viljeldud juba ligi 100 aastat.

Veidi metsane ja kergelt künklik maastik pakub põldudele vahelduvat varju ja kaitseb tugeva päikesevalguse eest, mis hoiab ära liigse sinepiõli tekkimise. Tänu sellele on mädarõigas „Hajdúsági torma” alati terava maitsega, kuid ei ole kunagi ebameeldivalt kange.

Inimtegurid. Vaoharjale istutuse meetod on ainulaadne Debreceni kandis kasutatav tehnoloogia. Juurepistikute püstloodis vaoharjale istutamisega tagatakse sirgete juurte kasvamine. Selle meetodi „väljamõtlemine” võttis ligi 100 aastat. Kohalike tingimuste keskel murdsid põllumehed tihti pead selle üle, kuidas mädarõikakasvatusega kaasnevat rohket käsitsitööd hoburakendite või masinate abiga vähendada või asendada. Mädarõikakasvatuse teerajajad on viidanud sellele, et maapinda tuli pöörata 80–100 cm sügavuselt, mida sajandi esikümnel ei olnud sugugi lihtne teha. Vaoharjade tegemiseks ja saagi lahtikergitamiseks vajalikke atrasid ei olnud võimalik osta, vaid need lasti kohapealsetes sepikodades eraldi valmistada. Tehnoloogiat, mis mädarõika „Hajdúsági torma” nii ainulaadseks teeb, lihviti ja täiustati isalt pojale pärandades. Aretustöö käigus, juurepistikute pideva ja teadliku sorteerimise tulemusel kujunesid välja need kohalikud sordid, millelt nendes kliima- ja mullatingimustes saadi kõige toiteainerikkamat ja suuremat saaki.

4.7. Kontrolliasutus: Mezőgazdasági Szakigazgatási Hivatal (Põllumajandusamet) kui puu- ja köögiviljade kvaliteedikontrolli eest vastutav ametkond.

4.8. Märgistus:

—	„Hajdúsági torma”;

—	„oltalom alatt álló eredetmegjelölés” või lühend „OEM” (kaitstud päritolunimetus, KPN);

—	kaubandusettevõtte nimi;

—	partii tunnusnumber ning kui toode on läbinud Hajdúsági-TOTEBi kontrolli;

—	„Hajdúsági Torma Termékpálya Bizottság által ellenőrzött minőség.” (kvaliteeti on kontrollinud Hajdúsági Mädarõika Tootjate Ühendus).

Kui toode pakitakse kootud võrkkottidesse, siis on I klassi mädarõigas rohelistes, II klassi mädarõigas punastes, III klassi mädarõigas kollastes ja IV klassi mädarõigas rohelises kottides. Lõigatud kohtadega kvaliteediklassi kuuluvad kaubad pakitakse kollasesse kotti, miinimumkvaliteediga kauba pakendid ei ole värvidega eristatud.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 39

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 18. veebruar 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 039/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5436 — Citi Infrastructure Partners LP/Itinere Infraestructuras SA) ( 1 )	1

2009/C 039/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5418 — Blackfriars/Vink Holding) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 039/04	Euro vahetuskurss	15

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 039/05	Ajakohastatud nimekiri heakskiidetud laboratooriumitest, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) artikli 8 lõikele 2 pädevad teostama selles määruses sätestatud katseid	16

2009/C 039/06	Liikmesriikide pädevate asutuste ajakohastatud nimekiri kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta	23

2009/C 039/07	Gaasiliigid ja vastavad toiterõhud vastavalt nõukogu direktiivi 90/396/EMÜ artikli 2 lõikele 2	29

2009/C 039/08	Väljavõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) alusel aktsiaseltsi Kaupthing Bank Luxembourg S.A. suhtes tehtud otsusest	30

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2009/C 039/09	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta EPSO/AD/158/09	31

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 039/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	32

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2634
JPY	Jaapani jeen	116,20
DKK	Taani kroon	7,4520
GBP	Inglise nael	0,88510
SEK	Rootsi kroon	10,9780
CHF	Šveitsi frank	1,4813
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,7940
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	29,490
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	307,15
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7076
PLN	Poola zlott	4,8795
RON	Rumeenia leu	4,3050
TRY	Türgi liir	2,1209
AUD	Austraalia dollar	1,9750
CAD	Kanada dollar	1,5959
HKD	Hong Kongi dollar	9,7966
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,4790
SGD	Singapuri dollar	1,9275
KRW	Korea won	1 850,88
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,8734
CNY	Hiina jüaan	8,6410
HRK	Horvaatia kuna	7,4736
IDR	Indoneesia ruupia	15 539,82
MYR	Malaisia ringit	4,5994
PHP	Filipiini peeso	60,450
RUB	Vene rubla	45,7558
THB	Tai baht	44,554
BRL	Brasiilia reaal	2,9121
MXN	Mehhiko peeso	18,4469
INR	India ruupia	62,4560

	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2009/C 039/03	Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu raamotsus 2009/…/JSK kohtualluvuskonfliktide ennetamise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses	2

Riik	Gaasi perekond	Wobbe'i indeks (bruto)		Toiterõhk millibaarides
Riik	Gaasi perekond	MJ/m3 või kWh/m3 (0 °C)	MJ/m3 või kWh/m3 (15 °C)	min	nom	maks
KÜPROS	KOLMAS		80,2–85,9 MJ/m3	20	28–30	35
RUMEENIA	TEINE
	Rühm A (L)	37,8–46,8 MJ/m3	35,9–44,4 MJ/m3	15	20	25
	Rühm A (H)	46,1–56,6 MJ/m3	43,7–53,7 MJ/m3	15	20	25
	KOLMAS
	Rühm P	Min 64,9 MJ/m3		20	29	35
	Rühm B/P	Min 70,7 MJ/m3		20	29	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst