24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/1

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/C 18/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	5.11.2008
Abi nr	N 237/08
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Niedersachsen
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Broadband support in Niedersachsen
Õiguslik alus	Richtlinie über die Gewährung von Zuwendungen zur Förderung breitbandiger elektronischer Kommunikation (Breitbandförderung Niedersachsen) Haushaltsgesetze des Landes Niedersachsen Landeshaushaltsordnung (LHO); Verwaltungsvorschriften zu § 44 LHO Allgemeine Nebenbestimmungen zu § 44 LHO Operationelles EFRE-Programm „Regionale Wettbewerbsfähigkeit und Beschäftigung“ 2007-2013 des Landes Niedersachsen
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Piirkondlik areng, valdkondlik arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 16,4 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2015
Majandusharud	Postiside ja telekommunikatsioon
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Investitions- und Förderbank Niedersachsen GmbH — Nbank Günther-Wagner-Allee 12-14 30177 Hannover DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.12.2008
Abi nr	N 508/08
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Northern Ireland
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Provision of Remote Broadband Services in Northern Ireland
Õiguslik alus	Communications Act 2003, Chapter 29 Section 149, Grants by Department of Enterprise Trade and Investment
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 1,1 miljonit GBP
Abi osatähtsus	—
Kestus	31.1.2009-31.3.2012
Majandusharud	Postiside ja telekommunikatsioon
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Department of Entreprise Trade & Investment Netherleigh Massey Avenue Belfast BT4 2JP UNITED KINGDOM
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/3

---

LEPING,

31. detsember 2008,

Slovakkia keskpanga ja Euroopa Keskpanga vahel, mis käsitleb Euroopa Keskpanga poolt Slovakkia keskpanga krediteerimist nõudega Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 30.3 alusel

(2009/C 18/02)

NÁRODNÁ BANKA SLOVENSKA JA EUROOPA KESKPANK,

arvestades järgmist:

(1)

31. detsembri 2008. aasta otsuse EKP/2008/33 (kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemakse kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Slovakkia keskpanga poolt) (1) artikli 3 lõike 1 kohaselt peab Národná banka Slovenska (Slovakkia keskpank) Euroopa Keskpangale (EKP) alates 1. jaanuarist 2009 kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikliga 49.1 üle kandma välisvaluutareservi, mille kogusumma eurodes on 443 086 155,98 EUR.

(2)

Võttes arvesse selle otsuse artikli 3 sätteid, on EKP-l alates 1. jaanuarist 2009 kohustus krediteerida Slovakkia keskpanka eurodes vääringustatud nõudega, mis vastab Slovakkia keskpanga poolt ülekantud välisvaluutareservi kogusummale eurodes, kooskõlas põhikirja artikliga 30.3 ja otsuse EKP/2006/33 artikli 4 lõikega 1. EKP ja Slovakkia keskpank on kokku leppinud nõude suuruses 399 443 637,59 EUR eesmärgiga tagada, et Slovakkia keskpanga nõude eurodes väljendatud summa ja teiste euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad RKPd”) keskpankadele krediteeritud nõuete eurodes kogusumma suhe võrdub Slovakkia keskpanga osakaalu EKP kapitali märkimise aluses ja teiste RKPde koguosakaalu suhtega.

(3)

Põhjendustes 1 ja 2 osutatud summade vaheline erinevus tuleneb järgmisest: i) Slovakkia keskpanga poolt EKPSi põhikirja artikli 30.1 alusel juba ülekantud välisvaluutareservi väärtuse suhtes kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklis 49.1 osutatud kehtivat vahetuskurssi ja ii) teiste osalevate RKPde nõuete osas põhikirja artikli 30.3 alusel on kohaldatud EKP kapitali märkimise aluse kohandamist EKPSi põhikirja artikli 29.3 alusel 1. jaanuaril 2004 ning 1. jaanuari 2009 EKP kapitali märkimise aluse laiendamist EKPSi põhikirja artikli 49.3 alusel 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007.

(4)

Võttes arvesse eespool osutatud erinevust, on EKP ja Slovakkia keskpank kokku leppinud, et Slovakkia keskpanga nõuet võib vähendada, kui Slovakkia keskpanga nõue ületab 399 443 637,59 EUR; sel juhul tasaarveldatakse nõue summaga, mille Slovakkia keskpank peab maksma EKP reservidesse ja eraldistesse põhikirja artikli 49.2 alusel ja otsuse EKP/2008/33 artikli 5 lõike 1 alusel.

(5)	EKP ja Slovakkia keskpank peavad Slovakkia keskpanga nõudega krediteerimise kokkuleppes arvesse võtma võimalust, et vahetuskursi muutuste tõttu võib osutuda vajalikuks põhjenduses 2 osutatud nõude summat suurendada, mitte vähendada.

(6)	EKP nõukogu on heaks kiitnud käesoleva lepingu sõlmimise EKP poolt, mis on EKPSi põhikirja artiklis 30 osutatud otsuseks kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 10.3 ja selles sätestatud korras,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Slovakkia keskpanga nõude krediteerimise tingimused

1.   Juhul kui nõude summa, mille EKP peab Slovakkia keskpangale krediteerima põhikirja artikli 30.3 ja otsuse EKP/2008/33 artikli 4 lõike 1 alusel, (edaspidi „nõue”) ületab 399 443 637,59 EUR lõppkuupäeval, mil EKP saab Slovakkia keskpangalt välisvaluutareservi kooskõlas otsuse EKP/2008/33 artikliga 3, vähendatakse nõude summat samal kuupäeval summani 399 443 637,59 EUR. Vähendamine toimub nõude tasaarveldamisel summaga, mille EKP reservidesse ja eraldistesse maksmise kohustus on Slovakkia keskpangal alates 1. jaanuarist 2009 EKPSi põhikirja artikli 49.2 alusel ja otsuse EKP/2008/33 artikli 5 lõike 1 alusel. Tasaarveldatud summat käsitletakse kui ettemakset EKP reservi ja eraldistesse EKPSi põhikirja artikli 49.2 ja otsuse EKP/2008/33 artikli 5 lõike 1 alusel ning see loetakse teostatuks tasaarvelduse teostamise kuupäeval.

2.   Juhul kui summa, mille Slovakkia keskpank peab maksma EKP reservi ja eraldistesse põhikirja artikli 49.2 ja otsuse EKP/2008/33 artikli 5 lõike 1 alusel, on väiksem kui vahe Slovakkia keskpanga nõude ja summa 399 443 637,59 EUR vahel, tuleb nõude summat vähendada summani 399 443 637,59 EUR järgmiselt: i) teostatakse tasaarveldus kooskõlas lõikega 1 ja ii) EKP maksab Slovakkia keskpangale eurodes summa, mis vastab tasaarveldusest puuduvale summale. Mis tahes EKP poolt maksmisele kuuluva summa maksmise kohustus tekib 1. jaanuaril 2009. EKP teeb vastava summa ja sellelt kogunenud netointressi maksekorralduse õigeaegselt üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kaudu. Kogunevat intressi arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360 päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub eurosüsteemi poolt viimases põhirefinantseerimistoimingus kasutatud intressi piirmääraga.

3.   Juhul kui Slovakkia keskpanga nõude summa on vähem kui 399 443 637,59 EUR lõppkuupäeval, mil EKP saab Slovakkia keskpangalt välisvaluutareservi kooskõlas otsuse EKP/2008/33 artikliga 3, suurendatakse nõude summat samal kuupäeval summani 399 443 637,59 EUR ning Slovakkia keskpank maksab EKP-le erinevusele vastava summa eurodes. Mis tahes summa, mille Slovakkia keskpank peab maksma käesoleva lõike alusel, maksmise tähtpäev on 1. jaanuar 2009 ja makse teostatakse otsuse EKP/2008/33 artikli 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras.

Artikkel 2

Lõppsätted

1.   Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 2009.

2.   Käesolev leping koostatakse inglise keeles kahes eksemplaris, mis on nõuetekohaselt allkirjastatud. EKP ja Slovakkia keskpank saavad kumbki ühe eksemplari.

---

(1)  ELT-s veel avaldamata.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/5

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5435 — Nexans/SEI/Opticable)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/C 18/03)

16. jaanuaril 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32009M5435 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/6

---

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas

(2009/C 18/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

OLLES TEADLIKUD, ET

1.

Nõukogu kiitis 12. novembril 2002. aastal heaks resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (1). ELi liikmesriikide, Euroopa Vabakaubandusühenduse ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide ning kandidaatriikide kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid, Euroopa Komisjon ja Euroopa tööturu osapooled võtsid selle alusel oma 29.–30. novembril 2002. aastal Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, mis kujutab endast kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkuse, kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamise strateegiat (mida üldiselt nimetatakse Kopenhaageni protsessiks).

2.

Protsessi esimesel läbivaatamisel Maastrichtis 14. detsembril 2004. aastal (2) märgiti eelkõige, et edu on saavutatud terve rea ühiste vahendite ja põhimõtete väljatöötamisel, ning ühendati protsess tihedalt Lissaboni strateegia ja tööprogrammiga „Haridus ja koolitus”. Teisel, 5. detsembril 2006. aastal Helsingis toimunud läbivaatamisel (3) rõhutati vajadust säilitada saavutatud hoog ning tagada vastuvõetud põhimõtete ja vahendite rakendamise järjepidevus.

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4) soovitatakse liikmesriikidel lisada nimetatud võtmepädevused oma elukestva õppe strateegiatesse, et anda kõigile noortele võimalus arendada oma pädevused sellisele tasemele, mis oleks õpingute jätkamisele ja tööelule piisavaks aluseks.

4.

Nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldustes näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas (5), kinnitatakse taas, et on vaja jätkuvalt parandada Euroopa statistikasüsteemi toodetud andmete kvaliteeti.

5.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (6), tõstetakse esile kiireloomulisust oskuste tulevase vajaduse prognoosimisel, et valmistada töötajaid ette teadmistepõhises ühiskonnas uutele töökohtadele asumiseks, rakendades selleks meetmeid, mille eesmärk on viia teadmised, oskused ja pädevused vastavusse majanduse vajadustega ning hoida ära võimalike lünkade tekkimine.

6.

Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühises eduaruandes töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (7) rõhutatakse, et vaja on jätkata tööd kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamisel ning et tuleks alustada tööd Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö ajakohastatud strateegilise raamistikuga.

7.

13.–14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu (8) visandas prioriteedid aastateks 2008–2010 ning rõhutas, et „Inimkapitali ja loovusesse rohkem ja tõhusam investeerimine kogu inimeste eluea jooksul on määrava tähtsusega tingimused Euroopa edukuse tagamiseks globaliseeruvas maailmas”. Pidades silmas oskustöötajate kasvavat nappust mitmes valdkonnas, palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada põhjaliku hinnangu tulevaste Euroopas vajaminevate kutseoskuste kohta kuni aastani 2020, võttes sealjuures arvesse tehnoloogiaalaste muutuste ja elanikkonna vananemise mõju.

8.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (9) edendatakse liikuvust ja elukestvat õpet, hõlbustades õpitulemuste tunnustamist erinevate haridussüsteemide ja riikide vahel.

9.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses (10) soovitatakse kõikidel hariduse ja koolituse tasemetel soodustada suuremat koostoimet ühelt poolt teadmiste ja oskuste ning teiselt poolt loovuse ja innovatsioonialase võimekuse vahel. Lisaks on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastat (2009) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku (11) eesmärk toetada liikmesriikide jõupingutusi elukestva õppe kaudu loovuse soodustamisel, mis on innovatsiooni aluseks ning peamiseks teguriks isiklike, kutse- ja ettevõtlusalaste ning sotsiaalsete pädevuste arendamisel.

10.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta (12) tunnustatakse olulist rolli, mis võib kõnealusel haridusel olla Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, eelkõige töötajate tehnoloogilise kohanemise võimaldamisel ning eakamate ja sisserännanud töötajate erivajadustele vastamisel.

RÕHUTAVAD, ET

1.

Kutseharidus ja -koolitus on tähtis osa elukestvast õppest, mis hõlmab kõiki olulisi kvalifikatsioonitasemeid ning peaks olema tihedalt seotud üld- ja kõrgharidusega. Olles nii tööhõive- kui ka sotsiaalpoliitika keskmes, ei soodusta kutseharidus ja -koolitus mitte ainult konkurentsivõimet, ettevõtluse tulemuslikkust ja innovatsiooni globaliseerunud majanduse kontekstis, vaid ka võrdsust, ühtekuuluvust, isiklikku arengut ja kodanikuaktiivsust.

2.	Selleks, et võimaldada paindlikku kutsealast arengut ja liikumist, mida saab kogu elu kestel kohandada kodanike vajadustele, tuleks püüda tihendata sidet õppimise kõigi vormide ja sisu vahel.

3.	Eriti olulised on kutseharidus ja -koolituse jaoks loovuse ja innovatsiooni suurendamine. Selle saavutamiseks tuleks aktiivselt edendada elukestvaks õppeks vajalike võtmepädevuste omandamist.

4.	Tööturu vajadustele vastamiseks tuleks innustada selliste alternatiivsete süsteemide loomist, mis ühendavad õppimise haridusasutustes õppimisega töökohas, ning arendada täiskasvanute koolitust ettevõtetes ja kõrgemates õppeasutustes.

5.

Lisaks uute ja tekkivate tööturu vajaduste kindlaksmääramisele nii Euroopa kui siseriiklikul tasandil on oskuste vajaduse, lünkade ja puudujääkide ettenägemine vajalikuks eeltingimuseks selliste kutsehariduse ja -koolituse poliitikate rakendamisele, mis vastavad üksikisiku, ühiskonna ja majanduse vajadustele.

6.	Teavitamine, suunamine ja nõustamisteenused peaksid moodustama ühtse süsteemi, mis võimaldaks Euroopa kodanikel kogu elu kestel kujundada oma õpi- ja karjääriteed ning toime tulla muudatustega.

7.	Et vastata vajadustele kõrgtasemel oskuste järele, tuleks suurendada kõrghariduse rolli kutsehariduses ja -koolituses ning tööturule integreerumise soodustamisel.

8.

Töötajate, õppijate ja koolitajate ühest süsteemist teise ja ühest riigist teise liikuvuse edendamine nõuab selliste kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste vahendite rakendamist nagu Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem (ECTS) ja tulevane kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET).

9.

Euroopa ühiste vahendite rakendamine toob kaasa kvaliteedi tagamise mehhanismide kasutamise ning tulevase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistiku (EQARF) elluviimise, millel tänu haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele on otsustav tähtsus vastastikuse usalduse loomisele.

TUNNISTAVAD, ET

Kopenhaageni protsessi raames määrati kindlaks ambitsioonikad prioriteedid nii Euroopa kui siseriiklikul tasandil. Protsess on toonud kaasa märkimisväärseid muudatusi riiklikes poliitikates ning aidanud luua olulisi vahendeid teadmiste, oskuste ja pädevuste läbipaistvuse ja tunnustamise ning süsteemide kvaliteedi tagamiseks.

Euroopa tasandil on ajakohastatud töömeetodid tõstnud osalejate teadlikkust ning innustanud neid ära kasutama olemasolevaid vahendeid.

Oluliseks teguriks õpitulemustel põhinevate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide ja -raamistike loomise edendamisel ja hõlbustamisel ning seega kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamisel ja selle staatuse tõstmisel on eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistik.

Lisaks on Kopenhaageni protsess aidanud suurendada kutsehariduse ja -koolituse rolli Lissaboni strateegia kolme mõõtme — konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus — elluviimisel. Seetõttu tuleb protsessis, mis ise on tervikuna raamistikku integreeritud, arvesse võtta tulevase Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegilise raamistiku prioriteete.

Selles kontekstis peaksid kutseharidus ja -koolitus säilitama oma spetsiifilise olemuse. Tegemist on jagatud vastutusega, mis kaasab liikmesriigid, tööturu osapooled ja valdkondlikud organisatsioonid tihedasse koostöösse protsessi kõikides etappides, mis on üheks kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja tõhususe vältimatutest eeltingimustest.

RÕHUTAVAD, ET

1.	Seetõttu tuleb kasutada lähenemisviisi, mis võimaldab erinevaid vahendeid sidusal ja üksteist täiendaval viisil rakendada.

2.	Kodanikele ja kõigile teistele sidusrühmadele tuleb anda ühiste vahendite kohta põhjalikku teavet, et hõlbustada nende kasutamist.

3.	Käesolevates järeldustes kirjeldatud meetmed on vabatahtlikud ja need tuleks välja töötada „alt üles”-põhimõttel toimuvas koostöös. Vahendite edukaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks on nõutav kõigi sidusrühmade pühendumus.

LEPIVAD KOKKU, ET

Kopenhaageni protsessist lähtudes 2002. aastal kehtestatud prioriteedid ja suunised kehtivad edasi. Seetõttu on vaja töötada nende rakendamise nimel ning tegeleda nelja järgneva ajavahemikuks 2008–2010 kehtestatud prioriteetse valdkonnaga:

1.   Rakendada vahendeid ja meetmeid kutsehariduse ja -koolituse alase koostöö edendamiseks nii siseriiklikul kui euroopa tasandil

Vastastikuse usalduse suurendamiseks on oluline välja töötada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga kooskõlas olevad õpitulemustel põhinevad riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja -raamistikud ning ellu rakendada tulevane kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) koos tulevase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistikuga (EQARF).

Seda silmas pidades tuleks arendada:

—	katseprojekte, asjakohaseid meetodeid ja lisavahendeid;

—	süsteeme ja vahendeid mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamiseks seoses riiklike kvalifikatsiooniraamistike, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja ECVET süsteemi rakendamisega;

—	kvaliteedi tagamise vahendeid;

—	erinevate vahendite vahelist sidusust.

2.   Parandada kutseõppe- ja -koolitussüsteemide kvaliteeti ja atraktiivust

Edendada kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust kõikide sihtrühmade seas

—	Edendada kutseharidust ja -koolitust õpilaste, lapsevanemate ja täiskasvanute (töötavate, töötute ja mittetöötavate) seas ning ettevõtetes, eelkõige jätkates selliste kutseoskusvõistluste nagu Euroskills korraldamist.

—	Tagada mittediskrimineeriv juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele ning osalemine selles ja võtta arvesse tõrjutusest ohustatud isikute ja rühmade vajadusi, eelkõige koolist varakult lahkunud noorte, madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevate isikute vajadusi.

—	Hõlbustada juurdepääsu teabele, elukestvale suunamis- ja nõustamisteenusele, rakendades selleks edukalt nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse” (13).

—	Hõlbustada inimeste sellist arengut, mis võimaldab neil liikuda ühelt kvalifikatsiooni tasemelt teisele, tugevdades selleks sidemeid üldhariduse, kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ning täiskasvanuhariduse vahel.

Edendada kutsehariduse ja -koolituse süsteemide tipptaset ja kvaliteeti

—

Arendada kvaliteedi tagamise mehhanisme tulevast Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistiku soovitust rakendades; osaleda aktiivselt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise võrgustikus ühiste vahendite väljaarendamiseks ning toetada vastastikuse usalduse edendamise kaudu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku elluviimist.

—	Suurendada investeeringuid järgmiste kutsehariduse ja -koolituse läbiviijate esmasesse ja täiendkoolitusse: õpetajad, koolitajad, juhendajad ja nõustajad.

—	Rajada kutsehariduse ja -koolituse poliitika usaldusväärsele tõendusmaterjalile, mille aluseks on objektiivsed teadusuuringud ja andmed, ning täiustada kutseharidust ja -koolitust käsitlevaid statistikasüsteeme ja andmeid.

—	Töötada välja õpitulemustel põhinevad riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja raamistikud, mis oleksid lihtsalt mõistetavad ja tagaksid kõrge kvaliteedi ning kindlustaksid samas kokkusobivuse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

—	Soodustada kutsehariduses ja -koolituses innovatsiooni ja loovust ning rakendada nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses.

—	Arendada keeleõpet ning kohandada see kutsehariduse ja -koolituse eripärale.

—	Lihtsustada kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse ja kõrghariduse vahelisi üleminekuid ning parandada nendevahelist järjepidevust.

3.   Arendada kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu vahelisi SEOSEID

Seda silmas pidades tuleks:

—

Jätkata töökohtade ja kvalifikatsioonide planeerimise selliste mehhanismide väljatöötamist, mille eesmärk oleks keskenduda nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil töökohtadele ja kutseoskustele, välja selgitada potentsiaalsed lüngad ja puudujäägid oskuste osas ning vastata majanduse ja ettevõtete, eelkõike VKEde tulevastele vajadustele (nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõttes) oskustöötajate ja pädevuste järele, tehes seda kooskõlas 13.–14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustega ja nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks.

—	Tagada, et tööturu osapooled ja majanduse sidusrühmad oleksid piisavalt kaasatud kutseharidust ja -koolitust käsitleva poliitika kujundamisse ja rakendamisse.

—

Parandada koolitusest tööle siirdumise kergendamiseks suunamis- ja nõustamisteenuseid ning aidata seega kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioonis poliitikate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva suunamise valdkonnas (14); aktiivselt osaleda Euroopa elukestva suunamise poliitika võrgustiku töös.

—

Tugevdada mehhanisme, sealhulgas rahandusalaseid (nii avalikke kui eraõiguslikke), mille eesmärk on edendada täiskasvanute koolitamist, seda eelkõige töökohas ja pöörates erilist tähelepanu VKEdele, selleks et paremini kaasa aidata karjäärivõimaluste parandamisele ning ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele. Sellega seoses tuleks rakendada meetmeid, mis on esitatud nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta.

—	Töötada välja mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimine ja tunnustamine ning seda rakendada.

—

Suurendada tööalast koolitust saavate inimeste liikuvust, tugevdades olemasolevaid, eelkõige praktikantidele mõeldud ühenduse programme liikuvuse toetuseks. Sellele protsessile peaksid kaasa aitama nõukogu ja nõukogus 21. novembri 2008. aasta istungil kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused noorte liikuvuse kohta (15).

—	Suurendada kõrghariduse rolli kutsehariduses ja -koolituses ning tööturule integreerumise parandamisel.

4.   Tugevdada kokkulepitud Euroopa koostööd

—	Parandada kokkulepitud Euroopa koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eelkõige suurendades kolleegidelt õppimise tõhusust ning kasutades selle tulemusi ära siseriiklikes poliitikates.

—

Tagada kutsehariduse ja -koolituse integratsioon ning nähtavus tulevase Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegilise raamistiku prioriteetide seas, tagades samas kutsehariduse ja -koolituse piisava seostatuse kooliharidust, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust käsitlevate poliitikatega; arendada sidemeid mitmekeelsust ja noori käsitlevate Euroopa poliitikatega.

—	Tugevdada kogemuste vahetust ja koostööd kolmandate riikide ning selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, Euroopa Nõukogu ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, eelkõige aga UNESCOga. Kõigile liikmesriikidele tuleks tagada õigus selles töös osalemiseks.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES

rakendama meetmeid, mis on vastavalt Kopenhaageni protsessi raames aastateks 2008–2010 kehtestatud prioriteetidele kindlaks määratud eespool esitatud neljas valdkonnas, seejuures:

—

kaasates rahastamisse nii avaliku kui erasektori vastavaid vahendeid, kasutades asjakohaseid ELi ressursse, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, ning laene Euroopa Investeerimispangalt, et toetada vastavalt liikmesriikide prioriteetidele reforme siseriiklikul tasandil ning elukestva õppe programmi täiendusena ühenduse vahendite tõhusale rakendamisele;

—

jätkates tihedas koostöös Eurostati, OECD, Cedefopi ja Euroopa Koolitusfondiga tööd, mis on keskendunud kutsehariduse ja -koolituse alase statistika ulatuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamisele ning kutsehariduse ja -koolituse alase komponendi väljatöötamisele näitajate ja võrdluskriteeriumite sidusas raamistikus. Kõigile liikmesriikidele tuleks tagada õigus selles töös osalemiseks;

—	jätkates tihedas koostöös Cedefopi, Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga meetmete väljatöötamist kutseoskuste vajaduste ja mittevastavuste hindamiseks;

—	vahetades teavet kolmandate riikidega, eelkõige laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega.

Kõnealune koostöö peaks olema kaasav ja hõlmama kõiki liikmesriike, komisjoni, kandidaatriike, Euroopa Vabakaubandusühenduse ning Euroopa Majanduspiirkonna riike ja tööturu osapooli.

Cedefop ja Euroopa Koolitusfond jätkavad komisjoni toetamist, eelkõige järelevalve teostamisel rakendamise käigu üle ja sellest aru andmisel.

Erilist tähelepanu tuleks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tehtud edusammudele pöörata aruannetes, milles käsitletakse tulevast Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegilist raamistikku ning Lissaboni strateegia riiklikke reformikavasid.

---

(1)  ELT C 13, 18.1.2003, lk 2.

(2)  Dok 9599/04.

(3)  ELT C 298, 8.12.2006.

(4)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(5)  ELT C 311, 21.12.2007, lk 13.

(6)  ELT C 290, 4.12.07, lk 1.

(7)  Council doc. 5723/08.

(8)  Dok 7652/08, punkt 13, lk 9.

(9)  ELT C 111, 6.5.2008, lk 2.

(10)  ELT C 141, 7.6.2008, lk 17.

(11)  Dok 8935/08.

(12)  ELT C 140, 6.6.2008, lk 10.

(13)  Nõukogu dok 15030/08.

(14)  Nõukogu dok 9286/04.

(15)  Nõukogu dok 16206/08.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/11

---

Nõukogu järeldused rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva Euroopa partnerluse kohta

(2009/C 18/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE Euroopa teadusruumi loomise üldist konteksti ja eelkõige komisjoni 4. aprilli 2007. aasta rohelist raamatut (1), Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 14. detsembri 2007. aasta järeldusi ja nõukogu järeldusi Ljubljana protsessi käivitamise kohta — Euroopa teadusruumi elluviimine (30. mai 2008) (2), milles ühena viiest algatusest on kindlaks määratud „Euroopa teadusruumi laiaulatuslik avamine maailmale”, ning VIIDATES oma dokumendile „Nägemus Euroopa teadusruumist aastal 2020” (2. detsember 2008) (3);

ARVESTADES, et üha kiirenev ülemaailmastumine loob võimalusi teaduse tippsaavutuste suurendamiseks ja säästva arengu saavutamiseks, ning eelkõige, et teadus- ja tehnoloogiakoostööd on vaja tõhustada ülemaailmsel tasandil, et vastata olulistele ülemaailmsetele väljakutsetele (juba kindlaksmääratud väljakutsed, nagu kliimamuutused, vaesus, nakkushaigused, energeetika alased riskid, varustamine vee ja toiduga, elanikkonna turvalisus, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, võrguturvalisus ja digitaalne lõhe, ning muud väljakutsed, mis võivad esile kerkida);

ARVESTADES, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm („seitsmes raamprogramm”) võimaldab osaleda kolmandatel riikidel ja sisaldab mitut uut vahendit, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd;

ARVESTADES, et teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas kohaldatakse palju Euroopa ühenduste ja kolmandate riikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolseid ja mitmepoolseid kokkuleppeid, ning ARVESTADES, et praegu ei ole Euroopa tasandil olemas ühtegi strateegiat asjakohase teabe vahetamiseks tegevuste kohta, mis tulenevad nimetatud erinevatest kokkulepetest, ning vajaduse korral kõnealuste tegevuste piisava koordineerimise tagamiseks;

ARVESTADES, et Euroopa püüdleb — nagu dokumendis „Nägemus Euroopa teadusruumist aastal 2020” on märgitud — selle suunas, et oleks võimalik esitada teaduse ja tehnika valdkonnas suhetes oma peamiste partneritega ning asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel järjekindlaid seisukohti;

ARVESTADES, et rahvusvaheline tegevus teaduse ja tehnika valdkonnas peaks põhinema vastastikkuse, õiglase kohtlemise ja vastastikuse kasu ning kohase intellektuaalomandi õiguste kaitse põhimõtetel ja tavadel;

ARVESTADES, et koostöö teaduse ja tehnika valdkonnas etendab keskset rolli teadmiste arendamises, jagamises ja levitamises üle kogu maailma ning on oluline vahend, mis aitab edendada teadlaste liikuvust ja nn ajude ringlust;

1.

LEIAB, et Euroopa Liidu üldiste eesmärkide saavutamist on võimalik tugevdada strateegilise raamistikuga, mille eesmärk on koordineerida kohaselt kogu Euroopa Liidu erinevaid meetmeid teadus- ja tehnoloogiakoostöö tegemiseks kolmandate riikidega, määrates ühtlasi kindlaks prioriteedid, mida eristatakse vastavalt asjaomaste riikide teaduse ja majandusarengu tasemele ja valdkondlikele omadustele;

2.

TERVITAB komisjoni teatist „Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik” (4), eelkõige eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, edendada selle tööstussektori konkurentsivõimet ja aidata „ülemaailmse vastutuse” kontekstis tegeleda ülemaailmsete väljakutsetega;

3.	TOONITAB, et selle strateegiaga püütakse arendada suuremat sidusust ja sünergiat Euroopas liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse poolt läbiviidavate erinevate rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö tegevuste vahel, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet;

4.

KUTSUB liikmesriike üles seitsmenda raamprogrammiga liitunud riike asjakohaselt kaasates edendama Euroopa tasandil dialoogi, mille eesmärk on koordineerida nende poliitikat ja tegevust rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas, ning hõlbustama konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, sealhulgas tööstussektoriga, et määrata kindlaks Euroopa Liidu ja ülejäänud maailma vahel teadus- ja tehnoloogiakoostöö arendamisega seotud võimalused ja, kui see on asjakohane, takistused;

5.

KUTSUB liikmesriike ja komisjoni looma rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlevat Euroopa partnerlust, et rakendada seda Euroopa strateegiat; see peaks tuginema paindlikule konsulteerimisele ja teabe jagamisele, eesmärgiga määrata kindlaks ühised prioriteedid, millest tuleneksid koordineeritud või ühised algatused; ning KUTSUB liikmesriike ja komisjoni koordineerima tegevust ja seisukohti kolmandate riikide suhtes ning rahvusvahelistel foorumitel selle strateegiaga hõlmatud valdkondades, kaasates vajaduse korral seitsmenda raamprogrammiga liitunud riigid;

6.

KUTSUB sellega seoses liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) erikoosseisu (edaspidi „rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegiline foorum”) raames, et edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlevat Euroopa partnerlust vastavalt lisas esitatud volitustele;

7.	KUTSUB liikmesriike ja komisjoni aitama täiel määral kaasa partnerluse edukusele, andes selle käsutusse nende vastava koostöötegevuse raames saadud asjakohase teabe ja kogemused, sealhulgas koostöös kolmandate riikidega tehtud teadus- ja tehnoloogiakoostöö hindamise ja mõjuhindamise tulemused;

8.

KUTSUB partnerluse raames liikmesriike ja komisjoni koordineerima paremini oma teadus- ja tehnoloogiakoostööd muude maailma piirkondadega, eelkõige tugevdades ja luues dialoogiplatvorme muude maailma piirkondadega, eesmärgiga määrata ühiselt kindlaks tulevikuprioriteedid ja -tegevused teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas;

9.

KUTSUB komisjoni suurendama veelgi teaduse ja tehnoloogia valdkonna lepingute mõju, tagama Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahelistes teaduse ja tehnoloogia valdkonna koostöölepingutes osutatud vastastikkuse, õiglase kohtlemise ja vastastikuse kasu põhimõtte nõuetekohase kohaldamise ning KUTSUB liikmesriike edendama, kui see on asjakohane, nende poolt kolmandate riikidega tehtava teadus- ja tehnoloogiakoostöö raames põhimõtteid ja tavasid, mis on esitatud teadmussiirdealastes tegevustes intellektuaalomandi haldamist käsitlevas tegevusjuhendis (5) ning Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis (6);

10.

TOONITAB vajadust tagada vajalik sidusus ja täiendavus teadusuuringuid ning teaduse- ja tehnoloogiaalast suutlikkuse suurendamist toetavate Euroopa ja siseriiklike vahendite vahel ning KUTSUB komisjoni tugevdama seoseid teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmenda raamprogrammi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi, arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ja mis tahes muu asjakohase mehhanismi vahel;

11.	ning TULETAB sellega seoses MEELDE liikmesriikide ja arenguriikide vahelise koostöö edendamiseks juba võetud meetmeid, eelkõige ELi-Aafrika strateegilist partnerlust, ning KAALUB sellele vastavalt ELi üldise teadus- ja tehnoloogiakoostööstrateegia osana tihedama koostöö tegemist arenguriikidega;

12.	LEIAB, et kõiki Euroopa teadusruumi rahvusvahelise koostöö strateegia rakendamisega seotud menetlusi tuleb analüüsida Ljubljana protsessi poolt ettenähtud Euroopa teadusruumi juhtimise üldise täiustamise raamistikus.

---

(1)  Dok 8322/07 (KOM(2007) 161).

(2)  Dok 10231/08.

(3)  Dok 16767/08.

(4)  Dok 13498/08 (KOM(2008) 588).

(5)  Vt nõukogu resolutsiooni (30. mai 2008), dok 10323/08.

(6)  ELT L 75, 22.3.2005.

---

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/14

---

Euro vahetuskurss (1)

23. jaanuar 2009

(2009/C 18/06)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2795
JPY	Jaapani jeen	113,65
DKK	Taani kroon	7,4535
GBP	Inglise nael	0,93870
SEK	Rootsi kroon	10,7058
CHF	Šveitsi frank	1,4955
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9940
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	28,106
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	289,85
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7042
PLN	Poola zlott	4,4405
RON	Rumeenia leu	4,3053
TRY	Türgi liir	2,1433
AUD	Austraalia dollar	1,9836
CAD	Kanada dollar	1,6087
HKD	Hong Kongi dollar	9,9238
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,4592
SGD	Singapuri dollar	1,9282
KRW	Korea won	1 787,50
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,2081
CNY	Hiina jüaan	8,7492
HRK	Horvaatia kuna	7,3973
IDR	Indoneesia ruupia	14 496,74
MYR	Malaisia ringit	4,6388
PHP	Filipiini peeso	60,580
RUB	Vene rubla	42,2975
THB	Tai baht	44,674
BRL	Brasiilia reaal	3,0121
MXN	Mehhiko peeso	18,1433
INR	India ruupia	62,9000

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/15

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2009/C 18/07)

Abi number: XA 335/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Trbovlje

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Finančne pomoči za programe razvoja podeželja in kmetijstva v občini Trbovlje (Finantsabi põllumajanduse ja maaelu arengu programmidele Trbovlje vallas)

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju finančnih pomoči za programe razvoja podeželja in kmetijstva v občini Trbovlje

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

2008: 13 000 EUR

2009: 13 000 EUR

2010: 13 000 EUR

2011: 13 000 EUR

2012: 13 000 EUR

2013: 13 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmise arendamiseks:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest tootmisega seotud objektidesse, nt põllumajanduslikud tootmishooned, kultuuripärandi kaitsmiseks tehtavate investeeringute või võetavate meetmete puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—	kuni 50 % abikõlblikest investeeringukuludest või tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamise meetmetest.

3.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

4.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, nõustamisteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamisega, trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega ning teadustulemuste levitamisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid põllumajandusettevõtjatele

Rakendamise kuupäev: 10. november 2008 (abi ei anta enne kokkuvõtte avaldamist Euroopa Komisjoni veebisaidil)

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Trbovlje vallas põllumajanduse ja maaelu arengu programmidele finantsabi andmist käsitlevate eeskirjade eelnõu hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Trbovlje

Mestni trg 4

SLO-1420 Trbovlje

Veebileht: http://www.lex-localis.info/KatalogInformacij/VsebinaDokumenta.aspx?SectionID=864eaf4a-0778-41f4-865a-a26d998c38fa

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Abi number: XA 336/08

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Divača

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Divača 2008–2013 (Programmiperioodil 2008–2013 Divača valla põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antav abi)

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju državnih pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Divača za obdobje 2008–2013 (II. poglavje)

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma:

2008: 25 476 EUR

2009: 26 000 EUR

2010: 26 000 EUR

2011: 26 000 EUR

2012: 26 000 EUR

2013: 26 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse esmatootmise arendamiseks:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades;

—	abi suurimat osatähtsust suurendatakse 10 % võrra investeeringute puhul, mida noored põllumajandustootjad teevad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	kuni 100 % tegelikest kuludest tootmisega mitteseotud objektide puhul;

—	kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest tootmisega seotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—	kuni 100 % traditsiooniliste materjalide kasutamisest tekkivate lisakulude katmiseks.

3.   Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides:

—	kuni 100 % tegelikest kuludest, kui ümberpaigutamine tähendab lihtsalt olemasolevate ehitiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist;

—

kui põllumajandustootja saab ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegsema rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 %. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, vähendatakse tema panust 5 % võrra;

—	kui ümberpaigutamine toob kaasa tootmismahu suurenemise, peab abisaaja osa kõnealuse suurenemisega seotud kulutustest olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 %. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, vähendatakse tema panust 5 % võrra.

4.   Kindlustustoetus:

—	omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab (kuni 50 %) abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega.

5.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

6.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

7.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—	kuni 100 % kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

Rakendamise kuupäev: 21. november 2008 (abi ei anta enne kokkuvõtte avaldamist Euroopa Komisjoni veebisaidil)

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viited määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklitele ja abikõlblikud kulud: Perioodil 2008–2013 Divača valla põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks ja arenguks antavat abi käsitlevate eeskirjade eelnõu II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmistele artiklitele:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 6: Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Občina Divača

Kolodvorska ulica 3a

SLO-6215 Divača

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/objava.jsp?urlid=200884&objava=3670

Muu teave: Põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Valla eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Abi number: XA 337/08

Liikmesriik: Taani

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Tootmisarvestus

Õiguslik alus: Lov om administration af Det Europæiske Fællesskabs forordninger om markedsordninger for landbrugsvarer m.v. (Bemyndigelsesloven), jf. lovbekendtgørelse nr. 297 af 28. april 2004

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 1 034 000 DKK

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 30. septembrini 2009

Abi eesmärk: Abikava „Broileritootmise ja toidumunade tootmise arvestus — Tõhususkontroll” eesmärk on anda tootjatele kvaliteetset teavet, mille alusel nad saavad hinnata oma tootmise arengut võrreldes üldise arenguga. Samuti on eesmärk tagada, et tööstusharule on kättesaadav ajakohastatud teave tootmise eri harude tootlikkuse ja tasuvuse kohta.

Lõplikud abisaajad on toidumune ja broilereid tootvad põllumajandustootjad. Projekt hõlmab üksnes väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Projekti suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkti c. Projekt hõlmab kulusid nõustamisteenustele

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kodulinnud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Fjerkræafgiftsfonden

Axeltorv 3

DK-1609 København V

Veebileht: http://www.poultry.dk/ddf/fa.nsf/B2009T.pdf?openfileresource

Muu teave: —

Abi number: XA 338/08

Liikmesriik: Taani

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Broilerite pisteline kontroll

Õiguslik alus: Lov om administration af Det Europæiske Fællesskabs forordninger om markedsordninger for landbrugsvarer m.v. (Bemyndigelsesloven), jf. lovbekendtgørelse nr. 297 af 28. april 2004

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 90 000 DKK

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 30. septembrini 2009

Abi eesmärk: Broilerikarjade pistelise kontrolli (broilerite pidamist ja haudemunade tootmist käsitleva 17. detsembri 2001. aasta korralduse nr 1069 § 11) eest tasumine toimub linnukasvatuse maksufondi kaudu.

Lõplikud abisaajad on broilerite kasvatamisega tegelevad põllumajandustootjad ning projekt hõlmab üksnes väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Projekti suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõiget 1. Projekt hõlmab kulusid tervisekontrollile

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kodulinnud (broilerid)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Fjerkræafgiftsfonden

Axeltorv 3

DK-1609 København V

Veebileht: http://www.poultry.dk/ddf/fa.nsf/B2009T.pdf?openfileresource

Muu teave: —

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/19

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2009/C 18/08)

Abi number: XA 339/08

Liikmesriik: Taani

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Produktionsrelateret specialrådgivning med fokus på slagtefjerkræ

Õiguslik alus: Lov om administration af Det Europæiske Fællesskabs forordninger om markedsordninger for landbrugsvarer m.v. (Bemyndigelsesloven), jf. lovbekendtgørelse nr. 297 af 28. april 2004

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 1 920 000 DKK

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 30. septembrini 2009

Abi eesmärk: Projekti eesmärk on pakkuda sõltumatut ja kvaliteetset ülderialast nõustamist. Samuti on eesmärk säilitada kõrgetasemeline erialane valmisolek järgmistes valdkondades: toidumunade tootmine, broilerite tootmine, kodulinnukasvatusrajatiste ehitus, seadmed ja keskkond.

Lõplikud abisaajad on kodulinde kasvatavad põllumajandustootjad. Projekt hõlmab üksnes väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Projekti suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkti c. Projekt hõlmab kulusid nõustamisteenustele

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kodulinnud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Fjerkræafgiftsfonden

Axeltorv 3

DK-1609 Copenhagen V

Veebileht: http://www.poultry.dk/ddf/fa.nsf/B2009T.pdf?openfileresource

Muu teave: —

Abi number: XA 340/08

Liikmesriik: Taani

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Økologiske slagtekyllinger

Õiguslik alus: Lov om administration af Det Europæiske Fællesskabs forordninger om markedsordninger for landbrugsvarer m.v. (Bemyndigelsesloven), jf. lovbekendtgørelse nr. 297 af 28. april 2004

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 252 000 DKK

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 30. septembrini 2009

Abi eesmärk: Projekti eesmärk on koguda ja vahendada teavet mahebroilerite kasvatamise kohta.

Lõplikud abisaajad on kodulinde kasvatavad põllumajandustootjad. Projekt hõlmab üksnes väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Projekti suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkti c. Projekt hõlmab kulusid nõustamisteenustele

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kodulinnud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Fjerkræafgiftsfonden

Axeltorv 3

DK-1609 Copenhagen V

Veebileht: http://www.poultry.dk/ddf/fa.nsf/B2009T.pdf?openfileresource

Muu teave: —

Abi number: XA 365/08

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Šotimaa

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Orkney Johne's Disease Eradication Scheme

Õiguslik alus: Local Government in Scotland Act 2003; Section 69(3) of the Orkney County Council Act 1974

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Kokku 120 000 GBP

Abi suurim osatähtsus: Abi osatähtsus on 100 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 10

Rakendamise kuupäev: Abikava rakendatakse alates 1. novembrist 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kava rakendamine algab 1. novembril 2008 ja lõpeb 31. oktoobril 2011

Abi eesmärk: Kava rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 2. peatüki artikli 10 lõikega 1. Kava eesmärk on pakkuda veiste paratuberkuloosi sõeluuringuteenust Orkney saartel. Kava on kõikehõlmav ja sellega tagatakse, et vähemalt 80 % Orkney saarte aretuskarja loomi testitakse paratuberkuloosi suhtes. Veiste paratuberkuloos kuulub loomahaiguste hulka, mille leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks võib anda abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõikele 7. Kava rakendatakse põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale üldiselt pakutava teenusena ning imporditavate kariloomade testimise eest ei võeta mingit tasu. Kava alusel antav abi on mitterahaline, seda antakse subsideeritud teenustena ning see ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele.

Paratuberkuloosi tõrjekava põhieesmärk on kariloomade testimine haiguse suhtes, et tagada Orkney veiste haigusvaba ja hea tervislik seisund, saavutades sellega järgmised eesmärgid:

tootmiskulude vähendamine;

tootmise parandamine või ümberkorraldamine;

kvaliteedi parandamine;

looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomade heaolu standardite parandamine;

turuprofiili parandamine

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kava kohaldatakse põllumajandustoodete tootmise suhtes

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Orkney Islands Council

Council Offices

School Place

Kirkwall

Orkney KW15 1NY

United Kingdom

Veebileht: http://www.orkney.gov.uk/nqcontent.cfm?a_id=13745&tt=orkneyv2

Muu teave: —

Abi number: XA 366/08

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Šotimaa

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: Bluetongue Vaccination Campaign

Õiguslik alus: Section 4(3) of the Small Landholders Act 1911

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 3 000 000 GBP

Abi suurim osatähtsus: 50 %

Rakendamise kuupäev: Kava hakatakse rakendama 3. novembril 2008

Abikava või üksikabi kestus: Kava rakendamine algab 3. novembril 2008 ja lõpeb 30. aprillil 2009

Abi eesmärk: VKEdele antav abi

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Abikava kohaldatakse põllumajandustoodete esmase tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Scottish Government

Pentland House

47 Robbs Loan

Edinburgh

EH14 1TY

United Kingdom

Veebileht: http://www.scotland.gov.uk/Topics/Agriculture/animal-welfare/Diseases/SpecificDisease/bluetongue/BTVaccination/BTVaccinationStateAidInfo

Muu teave: Lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimiskampaania eesmärk on vältida Šotimaa kariloomade haigestumist. Veiste ja lammaste vaktsineerimine on kohustuslik, muude vastuvõtlike koduloomade vaktsineerimine on vabatahtlik. Pakutav abi vähendab põllumajandustootjate ja loomapidajate kulutusi vaktsiinile 50 % võrra tootjahinnast. Põllumajandustootjad ja loomapidajad maksavad ülejäänud osa tootmis- ja tarnekuludest.

Šoti valitsus on hankinud VKE määratlusele vastavatele põllumajandustootjatele ja loomapidajatele 12 miljonit vaktsiiniannust. Kava eesmärk on aidata põllumajandustoojatel ja loomapidajatel kanda vaktsineerimiskampaania esimese aasta kulusid. Vaktsiini jagatakse taotluse esitamise järjekorras. Võimalik, et 12 miljonit vaktsiiniannust, millest hinnanguliselt peaks piisama kõigi Šotimaa abikõlblike loomade vaktsineerimiseks 2008.–2009. aasta talve lõpuni kestva vaktsineerimisperioodi jooksul, müüakse ära enne talve lõppu. Nimetatud kogust ületavate vaktsiiniannuste eest peavad põllumajandustootjad ja loomapidajad maksma täishinna.

Kava on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 1. peatüki artikliga 10, hüvitades VKEdele kuni 50 % lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsiini maksumusest. Abi on antud otse vaktsiinitootjatele. Seega võimaldatakse põllumajandustootjatel osta vaktsiini veterinaarpraksistest soodushinnaga; abi on mitterahaline, seda antakse subsideeritud teenustena ning see ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele.

Põllumajandustootjad võivad loomi ise vaktsineerida, välja arvatud erijuhud, mille puhul on nõutav veterinaari tehtud vaktsineerimine ja vastava tõendi väljastamine.

Eeldatavasti kasutatakse kogu vaktsiin ära kõnealuse kava kestuse jooksul, kui aga 2008.–2009. aasta talve lõpuks pole kõik 12 miljonit vaktsiiniannust ära kasutatud, esitab Šoti valitsus avalduse käesoleva kava tähtaja pikendamiseks

---

(1)  Seda kava rakendatakse põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale üldiselt pakutava teenusena.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/22

---

Konkursikutse — Euroopa Liidu ettevõtluse ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogramm

(2009/C 18/09)

1.   TAUST

Euroopa Liit esitab konkursikutse (viide ECFIN/2008/A3-042), et korraldada uuringute kooskõlastatud ühisprogrammi (komisjoni poolt heaks kiidetud 12. juulil 2006 KOM(2006) 379) raames uuringuid Iirimaal. Kõnealune koostöö toimub komisjoni ja pädevate asutuste vahelise partnerluse raamlepingu alusel kahe aasta jooksul.

Programmi eesmärk on koguda teavet ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide majandusliku olukorra kohta, et majandus- ja rahaliidu (EMU) töö korraldamise eesmärgil saaks nende majandustsükleid võrrelda. Kõnealusest programmist on saanud asendamatu vahend EMU majandusjärelevalve protsessis ning majanduspoliitika üldiste eesmärkide saavutamisel.

2.   MEETME EESMÄRK JA KIRJELDUS

2.1.   Eesmärgid

ELi kooskõlastatud ühisprogrammi on kaasatud pädevad asutused/uurimisasutused, kes viivad ühisrahastamise alusel läbi arvamusuuringuid. Komisjon soovib sõlmida lepinguid asutuste ja uurimisasutustega, kes on kvalifitseeritud läbi viima ühe või rohkem alljärgnevatest uuringutest järgmise kahe aasta jooksul:

—	investeeringute uuring;

—	ehitusuuring;

—	jaekaubanduse uuring;

—	teenuste uuring;

—	tööstusuuring;

—	tarbijauuring.

Lisaks igakuistele uuringutele korraldatakse aeg-ajalt sihtuuringud aktuaalsetel majandusteemadel sama valimi alusel, et koguda teavet teatavate majanduspoliitiliste küsimuste kohta. Kõnealuseid sihtuuringuid korraldatakse aeg-ajalt.

Uuringute sihtrühm on nii tööstus-, investeeringute, ehitus-, jaekaubandus- ja teenuste sektori juhid kui ka tarbijad.

2.2.   Tehniline kirjeldus

2.2.1.   Uuringute läbiviimise aeg ja tulemuste esitamine

Järgmises tabelis on ülevaade käesoleva konkursikutse raames tellitavatest uuringutest:

Uuringu nimetus	Tegevuste arv/suurusjärgud	Agregaatide arv	Küsimuste arv, mida esitatakse kord kuus	Küsimuste arv, mida esitatakse kord kvartalis
Tööstus	40/—	16	7	9
Investeeringud	6/6	2	2 küsimust märtsis/aprillis 4 küsimust oktoobris/novembris
Ehitus	3/—	2	5	1
Jaekaubandus	7/—	2	6	—
Teenused	18/—	1	6	1
Tarbijad	24 jaotist	1	14 (kaasaarvatud 2 vabatahtlikku küsimust)	3

—	Igakuiseid uuringuid tuleb läbi viia iga kuu esimese kahe kuni kolme nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt 5–7 tööpäeva enne kuu lõppu kooskõlas konkreetsele toetuslepingule lisatud graafikuga.

—

Kvartaliuuringud tuleb läbi viia iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) esimese kahe kuni kolme nädala jooksul ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt 5–7 tööpäeva enne vastava kuu, st jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri, lõppu kooskõlas konkreetsele toetuslepingule lisatud graafikuga.

—	Iga kuue kuu järel toimuvad uuringuid tuleb läbi viia märtsis/aprillis ja oktoobris/novembris ning tulemused tuleb komisjonile edastada elektronposti teel vähemalt 5–7 tööpäeva enne vastava kuu, st aprilli ja novembri, lõppu kooskõlas toetuslepingule lisatud graafikuga.

—	Sihtuuringute puhul on toetusesaaja kohustatud järgima spetsiaalselt talle koostatud graafikut.

Kõneluse meetme üksikasjaliku kirjelduse (konkreetse toetuslepingu I lisa) saab alla laadida aadressilt:

http://ec.europa.eu/economy_finance/procurements_grants/grants7989_en.htm

2.2.2.   Meetodid ja küsimustikud

Üksikasjad ettevõtlus- ja tarbijauuringute korraldamist käsitlevate meetodite, küsimustike ja rahvusvaheliste suuniste kohta on esitatud ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogrammi juhendis:

http://ec.europa.eu/economy_finance/indicators/business_consumer_surveys/userguide_en.pdf

3.   KORRALDUSLIKUD SÄTTED JA KESTUS

3.1   Korralduslikud sätted

Uuringuid läbi viiv asutus või uurimisasutus valitakse maksimaalselt kaheks aastaks. Komisjon soovib edukate taotlejatega alustada pikaajalist koostööd. Selleks sõlmitakse osaliste vahel kaheaastane partnerluse raamleping. Ühiseid eesmärke ja kavandatavate meetmete iseloomu täpsustava partnerluse raamlepingu alusel võivad osalised sõlmida kaks konkreetset toetuslepingut. Esimene kõnealune konkreetne toetusleping hõlmab perioodi 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini.

3.2.   Kestus

Uuringuid korraldatakse 1. maist kuni 30. aprillini. Kõnealune meede ei kesta kauem kui 12 kuud.

4.   FINANTSRAAMISTIK

4.1.   Ühenduse rahastamisallikad

Väljavalitud meetmeid rahastatakse eelarve rubriigist 01.02.02 — Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve.

4.2.   Ühenduse hinnanguline kogueelarve käesoleva konkursikutse jaoks

—	Ajavahemikul mai 2009–aprill 2010 on nende uuringute aastane kogueelarve 75 000,00 EUR.

—	Tulenevalt eelarvevahenditest võib kõnealuseid summasid järgmiseks aastaks suurendada ligikaudu 2 % võrra.

4.3.   Ühenduse kaasrahastamise osakaal

Ühegi uuringu puhul ei ületa komisjoni osakaal ühisrahastamises 50 % toetusesaaja abikõlblikest kuludest. Komisjon otsustab kaasrahastamise osakaalu iga juhtumi puhul eraldi.

4.4.   Toetusesaaja osalus meetme rahastamisel ja abikõlblikud kulud

Toetusesaaja peab esitama esimese aasta kohta üksikasjaliku eelarve, mis sisaldab hinnangulisi kulusid ja meetme rahastamise üksikasju eurodes. Partnerluse raamlepingu kohane üksikasjalik eelarve teiseks aastaks esitatakse komisjoni palvel.

Komisjonilt küsitav toetussumma esitatakse eelarves ümmardatuna lähima kümnendkohani. Komisjon võib neid andmeid hiljem kasutada auditeerimise otstarbel.

Kulud on abikõlblikud üksnes siis, kui kõik osalised on konkreetsele toetuslepingule alla kirjutanud, välja arvatud erijuhtudel, kuid mitte mingil tingimusel enne toetustaotluse esitamist. Mitterahalisi sissemakseid ei peeta abikõlblikeks kuludeks.

4.5.   Maksekord

Septembris võib toetusesaaja esitada taotluse toetussumma eelfinantseerimiseks kuni 40 % ulatuses maksimaalsest toetussummast. Lõppmakse taotlus koos raamatupidamise lõpparuande ning kulude üksikasjaliku loeteluga esitatakse kahe kuu jooksul pärast meetme tähtpäeva (üksikasjad on sätestatud konkreetse toetuslepingu artiklites 5 ja 6).

Eelfinantseerimise ja lõppmakse taotluse eeltingimuseks on ettevõtluse ja tarbijauuringute andmete esitamine õigeks ajaks.

Abikõlblikeks kuludeks on üksnes sellised kulud, mida on võimalik jälgiida ja kindlaks määrata toetusesaaja kuluarvestussüsteemis.

4.6.   Alltöövõtt

—

Kui alltöövõtja osutatavad teenused moodustavad 50 % või rohkem taotluses märgitud ülesannetest, siis alltöövõtja peab esitama kõik vajalikud dokumendid, et taotleja taotlust saaks hinnata tervikuna lähtuvalt taotluse tagasilükkamise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidest (vt punktid 5, 6 ja 7 allpool). Alltöövõtja peab tõestama, et ta täidab ülesannete täitmiseks vajalikud asjaomased taotluse tagasilükkamise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid.

—	Toetuse taotleja sõlmib lepingu parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkujatega ning väldib huvide konflikte. Kui alltöövõtu maksumus ületab 60 000,00 EUR, siis peab väljavalitud taotleja dokumenteerima, et alltöövõtja valiti parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

4.7.   Ühistaotlused

Ühistaotluste puhul tuleb selgelt märkida taotluse kõikide osaliste ülesanded ja rahaline sissemakse. Kõik osalised peavad esitama kõik taotluse terviklikuks hindamiseks vajalikud dokumendid lähtuvalt nende ülesannetega seotud tagasilükkamise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitest (vt punktid 5, 6 ja 7 allpool).

Üks kaasatud osaline hakkab koordinaatoriks ning:

—	võtab koguvastutuse komisjoniga sõlmitud partnerluse eest;

—	jälgib teis(t)e kaasatud osalis(t)e tegevust;

—	tagab uuringutulemuste üldise sidususe ja õigeaegse esitamise;

—	koordineerib lepingu allkirjastamist ning saadab komisjonile kõigi osaliste nõuetekohaselt allkirjastatud lepingu (volitamine on võimalik);

—	koordineerib komisjoni rahalist sissemakset ning väljamakset osalistele;

—	kogub tõendavaid dokumente iga osalise kulutuste kohta ning esitab need ühe dokumendina.

5.   ABIKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

5.1.   Taotleja õiguslik seisund

Taotlusi palutakse esitada asutustel ja uurimisasutustel (õigussubjektidel), kellel on õiguslik seisund ühes ELi liikmesriigis, Horvaatias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis või Türgis. Taotlejad peavad tõendama, et nad on õigussubjektid ning esitama nõutavad dokumendid õigussubjekti tüüpvormi kujul.

5.2.   Taotluse tagasilükkamise põhjused

Toetustaotlust ei vaadata läbi, kui taotlejad on ühes alljärgnevas olukorras (1):

a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, kohus on neile määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse kõnealuste küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb riigisiseste õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)	nad on res judicata kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialase käitumisega seotud süüteos;

c)	nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e)	nad on res judicata kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikku ühendusse kuulumises või muus ebaseaduslikus tegevuses osalemises, mis kahjustab ühenduse finantshuve;

f)	pärast mõnd teist hankemenetlust või ühenduse eelarvest rahastatud toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut raskelt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata;

g)	toetuse taotlemisel tekib huvide konflikt;

h)	nad on süüdi nõutava teabe tahtlikus moonutamises või nad on jätnud selle teabe esitamata.

Taotlejad peavad abikõlblikkuse tüüpvormis tõendama, et nad ei ole üheski punktis 5.2 loetletud olukorras.

5.3.   Halduskaristused ja rahatrahvid

1.

Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud sanktsioonide kohaldamist, jäetakse sellised kandidaadid, pakkujad ja töövõtjad, kes on süüdi valeandmete esitamises või on varasemas hankemenetluses jätnud oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata, välja kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist. Seda tähtaega võib pikendada kolme aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest. Valeandmete esitamises süüdi olevatele pakkujatele või kandidaatidele määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % sõlmitud lepingu koguväärtusest. Töövõtjatele, kes on oma lepingulised kohustused jätnud olulisel määral täitmata, määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % kõnealuse lepingu koguväärtusest. Seda määra võib suurendada 4–20 %-ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

2.

Punkti 5.2 alapunktides a, c ja d osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad välja kõikidest lepingutest ja toetustest kuni kaheks aastaks alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist. Punkti 5.2 alapunktides b ja e osutatud juhtudel jäetakse kandidaadid või pakkujad kõikidest lepingutest ja toetustest välja vähemalt üheks aastaks ja kuni neljaks aastaks alates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Seda tähtaega võib pikendada viie aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest või esimesest kohtuotsusest.

3.

Punkti 5.2 alapunktis e osutatud juhud on järgmised: a) nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 osutatud pettusejuhud; b) nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 osutatud korruptsioonijuhud; c) nõukogu ühismeetme 98/733/JSK artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus ühenduses osalemise juhud; d) nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesujuhud.

6.   VALIKUKRITEERIUMID

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tegevust jätkata kogu meetme elluviimise ajal. Nad peavad olema ametialaselt pädevad ning omama kavandatud meetme või tööprogrammi elluviimiseks vajalikku kvalifikatsiooni.

6.1.   Taotlejate finantssuutlikkus

Taotlejad peavad olema suutelised kavandatud meetme lõpuni rahastama ja nad peavad esitama bilansi- ning kasumi- ja kahjumiaruanded kahe viimase lõppenud majandusaasta kohta. Need sätted ei kehti avalik-õiguslike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide puhul.

6.2.   Taotleja tegevussuutlikkus

Taotleja peab olema võimeline kavandatud meetme lõpetama ja ta peab esitama asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja suutlikkust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

—	vähemalt kolmeaastane ettevõtlus- ja tarbijauuringute korraldamise tõendatud kogemus;

—	uuringutulemuste hindamise ning metodoloogiliste küsimuste (valimid, küsimustikud ning ajakava) lahendamise tõendatud kogemus;

—

suutlikkus rakendada ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute kooskõlastatud ühisprogrammi meetodeid, täita Euroopa Komisjoni ja OECD ühiselt väljatöötatud ettevõtlus- ja tarbijauuringute korraldamise rahvusvahelisi suuniseid ja komisjoni juhiseid: pidada kinni igakuistest aruandetähtaegadest, täiustada ja viia uuringuprogrammi sisse muudatusi vastavalt komisjoni talituste nõuetele ja kooskõlas kokkulepetega, milleni on jõutud osalevate asutuste/uurimisasutuste esindajate kooskõlastuskoosolekutel.

7.   LEPINGU SÕLMIMISE KRITEERIUMID

Eduka kandidaadiga lepingu sõlmimisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

—	kandidaadi pädevus ja kogemused punktis 6.2 osutatud valdkondades;

—	kandidaadi pädevus ja kogemused uuringutulemustel põhinevate näitajate koostamisel ning uuringutulemuste kasutamine tsüklilistes ja majandusanalüüsides ning teadustöös, sealhulgas sektoruuringutes;

—	kavandatud uuringumeetodi tõhusus, sealhulgas valikukava, valimi suurus, katvuse määr, ja vastamise määr;

—	kandidaadi pädevus ja teadmised uuringute korraldamisega seotud eripäradest sektoris ja riigis, kus uuring(uid) kavatsetakse läbi viia;

—	kandidaadi töökorralduse tõhusus, mida hinnatakse paindlikkuse, infrastruktuuri, kvalifitseeritud töötajate ja töövahendite, tulemuste esitamise, kooskõlastatud ühisprogrammi raames tehtavate uuringute ettevalmistamises osalemise ja komisjoniga suhtlemise põhjal.

8.   MENETLUS

8.1.   Taotluse koostamine ja esitamine

Taotlus peab sisaldama täidetud ja allkirjastatud toetustaotluse tüüpvormi ja kõiki taotlusvormis osutatud tõendavaid dokumente. Taotlejad võivad esitada taotlusi ühe või mitme uuringu kohta.

Taotlus koosneb kolmest osast:

—	korralduslik pakkumine;

—	tehniline pakkumine;

—	rahaline pakkumine.

Kui taotlusi esitatakse mitme uuringu kohta, piisab, kui taotlusele lisatakse ainult üks korralduslik pakkumine ja vajaduse korral ainult tehniline pakkumine või asjaomane ühine osa.

Komisjon väljastab järgmisi tüüpvorme:

—	toetuse taotlemise tüüpvorm;

—	standardne eelarve kavand, kus esitatakse uuringu hinnangulised kulud ja rahastamiskava;

—	pangaandmete tüüpvorm;

—	õigussubjekti tüüpvorm;

—	abikõlblikkuse tüüpvorm;

—	partnerluse raamlepingu ja konkreetse toetuslepingu sõlmimise valmidust kinnitav tüüpdeklaratsioon;

—	alltöövõttu käsitlev tüüpvorm;

—	uuringu meetodeid kirjeldav tüüpvorm

ning toetuse rahalisi aspekte käsitlevaid dokumente:

—	finantskalkulatsioonide ja -aruannete koostamise meelespea;

—	partnerluse raamlepingu näidis;

—	konkreetse iga-aastase toetuslepingu näidis:

a)	neid saab alla laadida järgmiselt Interneti-aadressilt: http://ec.europa.eu/economy_finance/procurements_grants/grants7989_en.htm

b)

kui allalaadimine ei ole võimalik, võib kirjutada komisjonile postiaadressil: European Commission Directorate-General for Economic and Financial Affaires Unit ECFIN-A-3 (Business surveys) Call for proposals — ECFIN/2008/A3-042 BU-1 3/146 B-1049 Brussels Faks: (32-2) 296 36 50 E-post: ecfin-bcs-mail@ec.europa.eu Märgusõna „Call for proposals — ECFIN/2008/A3-042”

Komisjon jätab endale õiguse kõnealuseid tüüpdokumente parandada vastavalt kooskõlastatud ELi ühisprogrammi vajadustele ja/või eelarve haldamise piirangutele.

Taotlused tuleb esitada ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, vajaduse korral koos tõlkega inglise, prantsuse või saksa keelde.

Taotleja peab esitama ühe allkirjastatud originaaltaotluse ja kolm klammerdamata koopiat. See lihtsustab valikukomisjonile esitatavate vajalike koopiate/dokumentidega kaasnevat korralduslikku tööd.

Taotlused tuleb saata kinnises ümbrikus, mis on asetatud teise kinnisesse ümbrikusse.

Välimisele ümbrikule tuleb kirjutada punktis 8.3 esitatud aadress.

Sisemisele ümbrikule peab olema märgitud „Call for Proposals — ECFIN/2008/A3-042, not to be opened by the internal mail department”.

Komisjon teavitab kandidaate taotluse kättesaamisest, tagastades koos taotlusega esitatud vastuvõtuteatise.

8.2.   Taotluste sisu

8.2.1.   Korralduslik pakkumine

Korralduslik pakkumine peab sisaldama järgmist:

—	nõuetekohaselt allkirjastatud toetuse taotlemise tüüpvorm;

—	nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud õigussubjekti tüüpvorm ja organisatsiooni või asutuse õiguslikku seisundit tõendavad nõutud dokumendid;

—	nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud pangaandmete tüüpvorm;

—	nõuetekohaselt allkirjastatud abikõlblikkuse tüüpvorm;

—	nõuetekohaselt allkirjastatud partnerluse raamlepingu ja konkreetse toetuslepingu sõlmimise valmidust kinnitav tüüpdeklaratsioon, kui taotleja osutub valituks;

—	asutuse või uurimisasutuse organisatsiooni struktuuri skeem uuringute korraldamise eest vastutavate juhtkonna liikmete ja töötajate nimede ning ametikohtadega;

—	usaldusväärse finantsolukorra tõendus: tuleb lisada bilansiaruanded ning kasumi- ja kahjumiaruanded kahe varasema rahandusaasta, st 2007 ja 2006, suletud eelarveaasta kohta.

8.2.2.   Tehniline pakkumine

Tehnilise pakkumise peab sisaldama järgmist:

—

asutuse või uurimisasutuse tegevuse kirjeldus, mis võimaldab hinnata töötajate kvalifikatsiooni ning seda, kui suured ja pikaajalised on nende kogemused punktis 6.2 nõutud valdkondades. See tähendab kõikvõimalikke uurimusi, teenuslepinguid, konsultatsioonide andmist, uuringuid, publikatsioone või muid varem lõpetatud tegevusi. Tuleb märkida kliendi nimi ning see, millised osutatud töödest, kui üldse, olid tehtud Euroopa Komisjonile. Lisada tuleks kõige olulisemad uuringud ja/või tulemused;

—	uuringute korralduse üksikasjalik kirjeldus. Tuleks lisada asjakohased dokumendid taotleja käsutuses oleva infrastruktuuri, töövahendite, ressursside ja kvalifitseeritud personali (uuringu(te) korraldamisega kõige tihedamalt seotud töötajate kokkuvõtlikud CV-d ) kohta;

—	nõuetekohaselt täidetud tüüpvorm uuringumeetodite üksikasjaliku kirjelduse kohta; valimi moodustamise meetod, valimivead, sihtrühma suurus, katvuse määr, ja sihtrühma vastamise määr;

—	nõuetekohaselt täidetud tüüpvorm projekti kaasatud alltöövõtjate kohta, sealhulgas alltöövõtuna tehtavate tööde üksikasjalik kirjeldus.

8.2.3.   Rahaline pakkumine

Rahaline pakkumine peab sisaldama järgmist:

—	iga uuringu kohta täpselt täidetud ja üksikasjalik, 12-kuulist perioodi hõlmav eelarve tüüpprojekt (eurodes), mis sisaldab rahastamiskava iga tegevuse kohta ning üksikasjalikku uuringu läbiviimise kogukulude ja üksuste abikõlblike kulude, kaasa arvatud allhankekulude, jaotust;

—	vajaduse korral tõend selle kohta, et taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;

—	vajaduse korral muude organisatsioonide rahalisi sissemakseid (kaasrahastamist) tõendavad dokumendid.

8.3.   Taotluste esitamise aadress ja lõpptähtpäev

Toetust saada soovivatel taotlejatel palutakse esitada taotlus Euroopa Komisjonile.

Taotluse võib esitada:

a)

hiljemalt 20. veebruari 2009. aasta postitemplit kandva tähtkirjaga või kullerteenusega. Saatmiskuupäeva tõendiks on postitempel või vastuvõtukviitungil märgitud kuupäev järgmisele aadressile saadetud saadetisel: Tähtkirjaga: European Commission Directorate-General for Economic and Financial Affairs For the attention of Mr Johan VERHAEVEN Call for Proposals ref. ECFIN/2008/A3-042 Unit R2, Office BU24-4/11 B-1049 Brussels Kullerteenusega: European Commission Directorate-General for Economic and Financial Affairs For the attention of Mr Johan VERHAEVEN Call for Proposals ref. ECFIN/2008/A3-042 Unit R2, Office BU24-4/11 Avenue du Bourget, 1–3 B-1140 Brussels (Evere)

b)

või tuues taotluse Euroopa Komisjoni keskpostiteenistusse (isiklikult või taotleja volitatud isiku vahendusel, seahulgas kullerteenuse kaudu) järgmisel aadressil: European Commission Directorate-General for Economic and Financial Affairs For the attention of Mr Johan VERHAEVEN Call for Proposals ref. ECFIN/2008/A3-042 Unit R2, Office BU24-4/11 Avenue du Bourget, 1–3 B-1140 Brussels (Evere)

hiljemalt 20. veebruariks 2009 kell 16.00 (Brüsseli aeg). Sellisel juhul annab osutatud osakonna vastuvõttev ametnik taotluse kättesaamise kinnitusena kuupäevaga varustatud ja allkirjastatud kviitungi.

9.   MIDA TEHAKSE LAEKUNUD TAOTLUSTEGA?

Iga taotluse puhul hinnatakse selle vastavust ametlikele abikõlblikkuskriteeriumidele.

Abikõlblikke taotlusi hinnatakse vastavalt eespool kirjeldatud lepingu sõlmimise kriteeriumitele.

Taotlused valitakse välja 2009. aasta veebruaris/märtsis. Selleks otstarbeks luuakse majandus- ja rahandusküsimuste peadirektori alluvusse valikukomisjon. Komisjoni kuulub vähemalt kolm isikut, kes esindavad vähemalt kahte spetsialiseerunud üksust, millest kumbki ei tohi olla teise alluvuses ning komisjonil on oma sekretariaat, mis tegeleb edukate kandidaatide teavitamisega pärast valimismenetlust. Mittevalituks osutunud kandidaate teavitatakse isiklikult.

10.   TÄHTIS

Käesoleva konkursikutsega ei võta komisjon endale lepingulisi kohustusi ühegi taotluse esitanud asutuse/uurimisasutuse ees. Konkursikutsega seonduv suhtlus toimub kirjalikult.

Taotlejad peaksid tutvuma lepingu sätetega, mis pärast lepingu sõlmimist muutuvad siduvaks.

Ühenduste rahaliste huvide kaitseks võidakse taotlejate isikuandmeid edastada siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale ja/või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

Finantsmääruse artiklites 93, 94, artikli 96 lõike 1 punktis b ning artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras olevad majandusettevõtjad võidakse sisestada keskandmebaasi ning seda teavet võidakse edastada komisjoni, muude institutsioonide, agentuuride, asutuste ja organite vastutavatele isikutele, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2. Samuti kehtib see isikute kohta, kellel on volitus esindada, teha otsuseid või kontrollida eespool osutatud majandusettevõtjaid. Igal andmebaasi kantud osalisel on õigus saada teavet teda käsitlevate andmete kohta, esitades selleks taotluse komisjoni peaarvepidajale.

---

(1)  Kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitega 93 ja 94.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/31

---

HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADI KONKURSIKUTSE — DG EAC/01/09

TEMPUS IV — KÕRGHARIDUSE REFORM ÜLIKOOLIDE RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ KAUDU

(2009/C 18/10)

1.   EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Programmi Tempus jätkatakse selle neljandas järgus aastatel 2007–2013.

Programmi üldeesmärk on anda panus kõrghariduse alase koostöö edendamisse Euroopa Liidu riikide ja ümbritsevate partnerriikide vahel. Programm peaks eelkõige aitama edendada vabatahtlikku lähenemist Euroopa Liidu hariduspoliitikale, eeskätt selle saavutustele kõrghariduse vallas, mis tulenevad Lissaboni tegevuskavast ja Bologna protsessist.

Tempus soodustab Euroopa Liidu riikide ja partnerriikide kõrgkoolide, ametiasutuste ja organisatsioonide vahelist mitmepoolset koostööd ja selle peatähelepanu on suunatud kõrghariduse reformimisele ja ajakohastamisele.

Riiklikes projektides tuleb lähtuda riikide eelistustest, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös Euroopa Komisjoni delegatsioonidega ja partnerriikide vastavate ametiasutustega. Mitut riiki kaasavad projektid peavad vastama piirkondlikele prioriteetidele, mis on määratletud kooskõlas Euroopa Liidu kõrghariduse valdkonna kaasajastamise tegevuskavaga ning kindlaks määratud komisjoni strateegiadokumentides, mis käsitlevad naaberriike, Kesk-Aasia riike ja ELi kandidaatriike.

Kaks peamist koostöövahendit, millele programmi Tempus konkursikutse on suunatud, on järgmised:

—

ühisprojektid: nn alt-üles projektid, mille eesmärk on institutsioonide (kõrgkoolide) ajakohastamine ja reformimine. Ühisprojektid on ette nähtud ülikoolide õppekavade ja juhtimise ajakohastamiseks teadmiste edastamise kaudu Euroopa Liidu ja partnerriikide kõrgkoolide, organisatsioonide ja institutsioonide ning partnerriikide asjaomaste asutuste vahel;

—

struktuurimeetmed: projektidega soovitakse aidata kaasa partnerriikide kõrgharidussüsteemide arendamisele ja reformimisele, püütakse viia kõrgharidust vajadustele vastavaks, tõsta hariduse kvaliteeti ja tuua seda Euroopa Liidu arengusuundadele lähemale. Struktuurimeetmed on ette nähtud kasutamiseks riigi tasandil, et toetada kõrgharidussüsteemi reformimist ja strateegilise raamistiku arendamist.

2.   TINGIMUSTELE VASTAVAD TAOTLEJAD

Programmis Tempus võivad osaleda asutused ja organisatsioonid kõrgkoolidest kuni selliste mitte-akadeemiliste asutuste ja organisatsioonideni nagu valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, tööstusettevõtted ja riigiasutused.

Kõnealused asutused ja organisatsioonid peavad olema ühest järgmisest neljast riikide rühmast:

—	27 Euroopa Liidu liikmesriiki;

—	6 Lääne-Balkani piirkonna riiki: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia ning Kosovo vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99;

—	15 Euroopa Liidu lõuna- ja idapoolset naaberriiki: Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, okupeeritud Palestiina territoorium, Süüria, Tuneesia, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina;

—	Venemaa Föderatsioon;

—	5 Kesk-Aasia vabariiki: Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan.

3.   PROJEKTI EELARVE JA KESTUS

Projektide finantseerimiseks on sihtotstarbeliselt eraldatud kokku 53 miljonit EUR.

Komisjoni finantsabi ei tohi ületada 90 % abikõlbliku projekti otsestest kuludest.

Väikseim toetussumma on nii ühisprojektide kui ka struktuurimeetmete puhul 500 000 EUR. Suurim toetussumma on 1 500 000 EUR. Kosovo  (1), Montenegro ja viie Kesk-Aasia vabariigi puhul on (mõlemat tüüpi) riiklike projektide väikseim toetussumma 300 000 EUR.

Projektide maksimaalne kehtivusaeg on 36 kuud.

4.   TÄHTAEG

Ühisprojektide ja struktuurimeetmete taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2009 kell 16.00 Kesk-Euroopa suveaja järgi.

5.   LISATEAVE

Konkursikutse täistekst ja taotlusvormid on kättesaadavad veebilehel: http://ec.europa.eu/tempus

Taotlused peavad vastama konkursikutse täistekstis sätestatud tingimustele ning taotluse esitamiseks tuleb kasutada veebilehel esitatud vorme.

---

(1)  Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/33

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5313 — Serendipity Investment/Eurosport/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/C 18/11)

1.

16. jaanuaril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ning artikli 4 lõike 5 kohast viidet järgiva teatise kavandatava koondumise kohta, mille kohaselt ettevõtja Serendipity Investment SAS (edaspidi „Serendipity Investment”, Prantsusmaa), mida ühiselt kontrollivad Bouygues Group ja Financière Pinault Group, ning ettevõtja Eurosport SA (edaspidi „Eurosport”, Prantsusmaa), mille üle ettevõtjal Bouygues Group on valitsev mõju, omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja SPS (edaspidi „SPS”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostmise kaudu.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Serendipity Investment on kapitaliinvesteeringutega tegelev ettevõtja, kes investeerib keskmise suurusega ettevõtjatesse ja pakub firmade ühinemise ja omandamisega seotud nõustamist ja teenuseid; — Eurosport edastab üldsusele erinevaid sporditelekanaleid, haldab koostöös teistega või avaldab spordiuudistele spetsialiseerunud veebisaite ning omab spordivõistluste korraldamise ja haldamisega tegelevate ettevõtjate aktsiaid.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.5313 — Serendipity Investment/Eurosport/JV): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 B-1049 Brussels

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/34

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5463 — Hitachi/Hitachi Koki)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/C 18/12)

1.

14. jaanuaril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Hitachi, Ltd (Jaapan, kuulub kontserni Hitachi Group) omandab nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kontrolli osa üle ettevõtjast Hitachi Koki Co., Ltd (Jaapan) 14. jaanuaril 2009 avaldatud avaliku pakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Hitachi: info- ja telekommunikatsioonisüsteemid, elektroonikaseadmed, elektrienergia- ja tööstussüsteemid, digitaalne meedia ja tarbekaubad, funktsionaalsed materjalid ja osad, logistika, teenused, finantsteenused; — Hitachi Koki: elektriliste tööriistade ja bioteaduses kasutatavate instrumentide tootmine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5463 — Hitachi/Hitachi Koki): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 B-1049 Brussels

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

24.1.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/s3

---

MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.

---