15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/1

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M4920 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitmeid võimalusi otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil dokumendinumbri 32008M5295 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/2

(1)

Komisjoni 13. oktoobri 2008. aasta teatises „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (2) (edaspidi „pangandusteatis”) tunnistatakse, et rekapitaliseerimiskavad kujutavad endast põhilisi meetmeid, mida liikmesriigid saavad võtta, et säilitada finantsturgude stabiilsus ja häireteta toimimine.

(2)

7. oktoobril 2008 kohtunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning 12. oktoobril 2008 kohtunud eurogrupp hindasid rekapitaliseerimist sarnaselt, järeldades, et „Valitsused lubavad anda sobivas ulatuses kapitali, kui seda vajatakse, samas soodustades kõigi kättesaadavate vahenditega erakapitali osaluse suurendamist. Finantsinstitutsioonidel peaks olema kohustus aktsepteerida lisapiiranguid, eelkõige selleks, et vältida selliste meetmete võimalikku kuritarvitamist nende kahjuks, kes sellistest meetmetest kasu ei saa”, ning „konkurentide õiguspäraseid huve tuleb kaitsta, eelkõige riigiabi eeskirjadega”.

(3)

Praeguseks on komisjon kooskõlas pangandusteatises sätestatud põhimõtetega heaks kiitnud rekapitaliseerimiskavad kolmes liikmesriigis ning üksikud rekapitaliseerimismeetmed (3). Rekapitaliseerimist, eelkõige liht- ja eelisaktsiate emiteerimise näol, on lubatud eelkõige tingimusel, et kehtestatakse turupõhised tasumäärad, asjakohased käitumisega seotud kaitsemeetmed ja korrapärane läbivaatamine. Kuna aga praegu kavandatavate rekapitaliseerimiskavade laad, ulatus ja tingimused varieeruvad märkimisväärselt, on nii liikmesriigid kui ka võimalikud abisaajad soovinud täpsemaid suuniseid selle kohta, kas rekapitaliseerimise konkreetsed vormid oleksid riigiabi eeskirjade alusel vastuvõetavad. Nimelt ei kavanda mõni liikmesriik pankade rekapitaliseerimist mitte eelkõige nende päästmiseks, vaid pigem reaalmajandusele laenamise tagamiseks. 2. detsembril 2008 kohtunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tunnistas vajadust krediidi säilitamise eesmärgil läbiviidavat ennetavat rekapitaliseerimist käsitlevate edasiste suuniste järele ning kutsus komisjoni üles neid ruttu vastu võtma. Käesolevas teatises esitatakse uute rekapitaliseerimiskavade suunised ja luuakse võimalus olemasolevate rekapitaliseerimiskavade muutmiseks.

(4)

Finantsturgude praeguses olukorras võib pankade rekapitaliseerimine teenida mitut eesmärki. Esiteks aitab rekapitaliseerimine kaasa finantsstabiilsuse taastamisele ja aitab taastada usaldust, mida on vaja pankadevahelise laenamise taastamiseks. Pealegi pakub lisakapital surutise ajal puhvrit kahjumi vähendamiseks ja piirab pankade maksejõuetuks muutumise ohtu. Praeguses olukorras, mille kutsus esile eelkõige ettevõtja Lehman Brothers kokkuvarisemine, võivad põhimõtteliselt elujõulised pangad vajada kapitalisüste, et vastata üldlevinud arusaamisele, et varasemat ohu alahindamist ja kasvanud rahastamiskulusid arvestades on vaja kõrgemaid kapitali suhtarve.

(5)

Teiseks võib rekapitaliseerimine aidata tagada reaalmajandusele laenamist. Põhimõtteliselt elujõulised pangad võivad eelistada laenamise piiramist, et vältida riske ja hoida kõrgemat kapitali suhtarvu. Riigi kapitalisüst võib ära hoida laenupakkumise piiranguid ja piirata finantsturgude raskuste levikut teistesse ettevõtlusvaldkondadesse.

(6)

Kolmandaks võib riigipoolne rekapitaliseerimine olla sobiv reageering ka nende pankade probleemidele, keda ähvardab maksejõuetus nende konkreetse ärimudeli või investeerimisstrateegia tõttu. Riigi vahenditest tehtav kapitalisüst, millega antakse märkimisväärset toetust üksikule pangale, võib aidata vältida ka panga võimaliku maksejõuetuse lühiajalist süsteemset mõju. Pikaajalises perspektiivis võiks rekapitaliseerimisega toetada jõupingutusi, mille raames valmistatakse ette kõnealuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamist või panga tegevuse nõuetekohast lõpetamist.

(7)

Nimetatud ühiseid eesmärke arvestades peab iga rekapitaliseerimiskava või -meetme hindamisel arvestama võimalikke konkurentsimoonutusi kolmel tasandil.

(8)

Esiteks, pankade rekapitaliseerimine liikmesriigi poolt ei tohiks selle konkreetse liikmesriigi pankadele anda põhjendamatut konkurentsieelist teiste liikmesriikide pankade ees. Teistest liikmesriikidest pärit konkurentidega võrreldes märkimisväärselt madalamate intressidega juurdepääs kapitalile, kui sellele puudub pädev riskipõhine õigustus, võib oluliselt mõjutada panga konkurentsipositsiooni Euroopa laiemal ühtsel turul. Ühes liikmesriigis antav ulatuslik abi võiks esile kutsuda ka liikmesriikide vahelise võidujooksu toetuste saamiseks ja tekitada raskusi nende liikmesriikide majandusele, kes ei ole rekapitaliseerimiskavasid vastu võtnud. Võrdsete võimaluste säilitamiseks on vältimatu võtta omaks sidus ja kooskõlastatud lähenemisviis riiklike kapitalisüstide teostamisele ning rekapitaliseerimisega seonduvatele muudele tingimustele. Nimetatud valdkonnas võetud ühepoolsed ja kooskõlastamata meetmed võivad takistada ka jõupingutusi finantsstabiilsuse taastamiseks. („Liikmesriikidevahelise ausa konkurentsi tagamine”).

(9)

Teiseks võivad rekapitaliseerimiskavad, mis on liikmesriigis kõigile pankadele kättesaadavad, ilma et abi saavaid panku nende riskiprofiili alusel piisavalt eristataks, anda põhjendamatu eelise raskustes ja nõrgemate tulemustega pankadele võrreldes pankadega, mis on põhimõtteliselt elujõulised ja paremate tulemustega. See moonutab konkurentsi turul, moonutab soodustusi, suurendab moraalset ohtu ja nõrgendab Euroopa pankade üldist konkurentsivõimet. („Pankadevahelise ausa konkurentsi tagamine”).

(10)

Kolmandaks ei tohiks riiklik rekapitaliseerimine, eelkõige sellega seotud tulu, asetada panku, kellel puudub juurdepääs riiklikule rahastamisele, aga kes otsivad turul lisakapitali, märkimisväärselt vähem konkurentsivõimelisse olukorda. Riiklik skeem, mis tõrjub kõrvale turupõhised tehingud, raskendab naasmist turu normaalse toimimise juurde. („Turu normaalse toimimise juurde naasmise tagamine”).

(11)

Kõigil rekapitaliseerimisettepanekutel on kuhjuv konkurentsimõju igal nimetatud kolmel tasandil. Nimetatud konkurentsiga seonduvate probleemide ja finantsstabiilsuse taastamise eesmärkide vahel tuleb leida aga tasakaal, mille raames saab tagada reaalmajandusele laenamise ja maksejõuetuse ohuga tegelemise. Teisest küljest peavad pankade kapitalile juurdepääsu tingimused olema piisavalt soodsad, et rekapitaliseerimine oleks piisavalt tõhus. Samuti peaksid kõigi rekapitaliseerimismeetmetega seotud tingimused tagama võrdsed võimalused ja pikas perspektiivis naasmise normaalsete turutingimuste juurde. Riigi sekkumine peaks seega olema proportsionaalne ja ajutine ning see peaks toimuma viisil, mis innustab panku riigi kapitali tagastama niipea, kui turutingimused lubavad, et Euroopa pangandussektor väljuks kriisist konkurentsivõimelise ja tõhusana. Kapitalisüstide turupõhine hinnakujundus oleks parim kaitsemeede põhjendamatute erinevuste vastu kapitalisatsiooni tasemes ja sellise kapitali väärkasutamise vastu. Kõigil juhtudel peaks liikmesriik tagama, et pankade rekapitaliseerimine põhineb tegelikul vajadusel.

(12)

Tasakaal, mis tuleb saavutada finantsstabiilsuse ja konkurentsieesmärkide vahel, rõhutab põhimõtteliselt elujõuliste ja hästi toimivate pankade ning raskustes ja mitte nii hästi toimivate pankade eristamise tähtsust.

(13)

Nii skeemide kujul kui ka üksikute pankade toetamisena aset leidvate rekapitaliseerimismeetmete hindamisel pöörab komisjon seega erilist tähelepanu abisaajate riskiprofiilile (4). Põhimõtteliselt peaks kõrgema riskiprofiiliga pangad maksma rohkem. Mitmele pangale avatud rekapitaliseerimiskavade koostamisel peaks liikmesriigid hoolikalt kaaluma sisenemiskriteeriume ja erinevate riskiprofiilidega pankade kohtlemist ning nende kohtlemist vastavalt eristama (vt I lisa). Arvestada tuleb nende pankade olukorda, mis on raskustes praeguste erakorraliste tingimuste tõttu, ehkki enne kriisi oleks neid käsitletud põhimõtteliselt elujõulistena.

(14)

Lisaks sellistele näitajatele nagu vastavus ametlikele likviidsusnõuetele ja tuleviku kapitaliadekvaatsus, mida kinnitavad riiklikud järelevalveasutused, peaksid näiteks kriisieelne krediidiriski vahetusinstrumentide vahemiku ja reitingud olema hea alus erinevate pankade tulumäärade eristamiseks. Praegused vahemikud võivad samuti anda märku vältimatutest ohtudest, mis nõrgendavad mõnede pankade konkurentsipositsiooni, kui nad väljuvad üldistest kriisitingimustest. Kriisieelsed ja praegused vahemikud peaksid igal juhul andma märku koormast, mida põhjustavad väärtusetu vara ja/või panga ärimudeli nõrkus näiteks selliste faktorite tõttu nagu liigne sõltumine lühiajalisest rahastamisest või ebanormaalne finantsvõimendus.

(15)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib osutuda vajalikuks nõustuda raskustes pankade lühikeses perspektiivis väiksema tuluga eeldusel ja tingimusel, et pikas perspektiivis võetakse neid toetava riikliku sekkumise kulusid arvesse ümberkorraldamisel, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks ja neile asendusmeetmetes antud toetuse konkurentsimõju arvestamiseks. Rahaliselt elujõulistel pankadel võib olla õigus rekapitaliseerimise suhteliselt madalatele sisenemismääradele ning vastavalt ka märkimisväärselt soodamatele riikliku toetuse pikaajalistele tingimustele eeldusel, et nad nõustuvad vahendite tagasimaksmise või ümberarvestamine tingimustega, et riigi sekkumine jääks endiselt ajutiseks ning säiliks finantsstabiilsuse taastamise/majandusele laenamise eesmärk ja et võetaks laiematel strateegilistel eesmärkidel arvesse vajadust vältida vahendite kuritarvitamist.

(16)

Euroopa Keskpanga nõukogu tegi oma 20. novembri 2008. aasta soovitustes ettepaneku kehtestada meetod euroala põhimõtteliselt elujõuliste finantsasutuste riiklike rekapitaliseerimismeetmete hinnakujundamise võrdlusaluste määramiseks. Nimetatud soovituste põhilised kaalutlused on käesolevas sissejuhatuses sätestatud põhimõtetega täielikus kooskõlas. Kooskõlas oma konkreetsete ülesannete ja vastutusaladega paneb Euroopa Keskpank erilist rõhku rekapitaliseerimismeetmete tõhususele, et tugevdada finantsstabiilsust ja soodustada häirimatut krediidivoogu reaalmajandusse. Samas rõhutab keskpank turupõhise hinnakujunduse vajadust, sealhulgas üksikute abi saavate pankadega seotud konkreetseid riske ja konkureerivatele pankadele võrdsete võimaluste säilitamise vajadust.

(17)

Komisjon tervitab keskpanga soovitusi, milles tehakse ettepanek kapitalisüstide hinnakujunduse skeemi kehtestamiseks, mis põhineb abi saavate pankade (mis on põhimõtteliselt elujõulised pangad, kui ei võeta arvesse kõikumisi nende riskiprofiilis) tootluse vahemikul. Nimetatud dokumendiga kavatsetakse laiendada suuniseid lisaks tulumääradele ka muudele tingimustele ja tingimustele, millistel pangad, mis ei ole põhimõtteliselt elujõulised, võivad saada juurdepääsu riiklikele vahenditele.

(18)

Lisaks, tunnistades, et praegused erandlikud turukursid ei kujuta endast mõistlikke võrdlusaluseid kapitali õige tulumäära kindlaksmääramiseks, on komisjon seisukohal, et liikmesriikide võetavate rekapitaliseerimismeetmete puhul tuleks arvestada riski alahindamist kriisieelsel ajavahemikul. Ilma selleta võiks riiklik tulumäär anda abisaajatele põhjendamatu konkurentsieelise ning lõpuks tõrjuda erakapitali poolse rekapitaliseerimise kõrvale.

(19)

Hinnakujunduse vastavus turuhindadele on konkurentsimoonutuste piiramise parim tagatis (5). Sellest järeldub, et rekapitaliseerimiskava tuleks üles ehitada viisil, mis võtab arvesse iga panga turuolukorda, sealhulgas panga praegust riskiprofiili ja likviidsuse taset, ning säilitab võrdsed võimalused, mitte andes praeguste turualternatiividega võrreldes liiga suuri toetusi. Lisaks peaksid hinnakujunduse tingimused innustama panku riigi kapitali tagastama niipea, kui kriis on läbi.

(20)

Nimetatud põhimõtted tähendavad rekapitaliseerimismeetmete järgmiste elementide hindamist: rekapitaliseerimise eesmärk, abi saava panga usaldusväärsus, tulumäär, stiimulid kava kasutamise lõpetamiseks, eelkõige seoses riigi kapitali asendamisega erainvestorite omaga (6), et tagada riigi ajutine osalus pankade kapitalis, kaitsemeetmed abi kuritarvitamise ja konkurentsimoonutuste vastu ning rekapitaliseerimiskava mõju ja abisaajate olukorra hindamine regulaarsete aruannete või vajadusel ümberkorralduskavade teel.

(21)

Kui riigi kapitalisüstid toimuvad võrdsetel tingimustel erainvestorite märkimisväärse osalusega (30 % või rohkem), kiidab komisjon heaks kokkuleppes sätestatud tulumäära (7). Arvestades sellise tehinguga kaasnevate konkurentsiprobleemide piiratust, välja arvatud juhul, kui tehingu tingimused mõjutavad erainvestorite stiimuleid märkimisväärselt, ei tundu põhimõtteliselt olevat mingit vajadust eelnevate konkurentsi kaitsemeetmete või kava kasutamise lõpetamise stiimulite järele.

(22)

Käesoleva kategooria pankade kohtlemise hindamisel paneb komisjon märkimisväärset rõhku põhimõtteliselt elujõuliste ja muude pankade eristamisele, millel peatuti punktides 12–15.

(23)

Üldise tulumäära puhul tuleb piisaval määral arvesse võtta järgnevaid kaalutlusi:

(24)

Riigipoolselt rekapitaliseerimiselt teenitav tulu ei saa olla sama kõrge kui turu praegune tase (umbes 15 %) (9), kuna see ei pruugi tingimata kajastada normaalseid turutingimusi (10). Sellest tulenevalt on komisjon valmis heaks kiitma põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimise hinda tasemel, mis jääb praegustest turukurssidest allapoole, et teha pankadele selliste meetmete kasutamine soodsamaks ning seeläbi toetada finantsstabiilsuse taastamist ja reaalmajandusele laenamise tagamist.

(25)

Samas ei tohiks rekapitaliseerimisest riigile oodatav kogutulu olla liiga erinev praegustest turuhindadest, sest i) vältida tuleks kriisieelsel ajavahemikul ilmnenud riski alahindamist; ii) arvesse tuleb võtta ebakindlust seoses uue hinnatasakaalu ajastuse ja tasemega; iii) tagada tuleb kava kasutamise lõpetamise stiimulid ja iv) minimeerida tuleb konkurentsimoonutuste risk liikmesriikide ning nende pankade vahel, kes teenivad praegu turul tulu ilma igasuguse riigiabita. Praegustest turuhindadest mitte üleliia lahknev tulumäär on äärmiselt oluline ka selleks, et vältida erasektori kaudu toimuva rekapitaliseerimise kõrvaletõrjumist ja hõlbustada normaalsete turutingimuste juurde naasmist.

(26)

Komisjon on seisukohal, et rekapitaliseerimise määra kindlaksmääramise pädev meetod on esitatud eurosüsteemi 20. novembri 2008. aasta soovitustes. Nimetatud meetodit kasutades arvutatud määrad kujutavad eurosüsteemi hinnangul endast põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimise nõutava nominaalse tulumäära asjakohast alust (alammäära). Nimetatud määra võib suurendada, et arvesse võtta vajadust soodustada riigi kapitali tagastamist (11). Komisjon on seisukohal, et selline suurendamine teenib ka moonutusteta konkurentsi kaitsmise eesmärki.

(27)

Eurosüsteemi soovitustes ollakse seisukohal, et põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimisinstrumentide — eelisaktsiate ja muude hübriidinstrumentide valitsuse poolt nõutava tulumäära võiks kindlaks määrata „hinnakoridori” alusel, mis on piiratud: i) allutatud laenude nõutava tulumääraga, mis kujutab endast alampiiri ja ii) lihtaktsiate nõutava tulumääraga, mis kujutab endast ülempiiri. Nimetatud meetod hõlmab hinnakoridori arvutamist erinevate komponentide põhjal, mis peaksid arvesse võtma ka üksikute pankade (või sarnaste pankade kogumi) ja liikmesriikide erijooni. Kasutades asjaomaste parameetrite (valitsuse võlakirjade tootlus, krediidiriski vahetusinstrumentide vahemik, aktsiate riskipreemia) keskmisi (keskmisi või mediaan-) väärtusi, on meetodi rakendamise tulemuseks koridor, kus allutatud laenudele sarnanevate omadustega eelisaktsiate keskmiseks nõutavaks tulumääraks on 7 % ja euroala pankadega seonduvate lihtaktsiate keskmiseks nõutavaks tulumääraks on 9,3 %. Sellisena kujutab nimetatud keskmise määra koridor endast soovituslikku vahemikku.

(28)

Komisjon nõustub põhimõtteliselt elujõuliste pankade puhul eespool esitatud meetodil põhineva minimaalse tuluga (12). Nimetatud tulu on kohandatud individuaalse panga vajadustega erinevate parameetrite põhjal:

(29)

Liikmesriigid võivad valida hinnakujundusviisi, mis võtab lisaks arvesse ka intressimäära tõstmise tingimusi või tagastamisklausleid. Hinnakujundusviis tuleks valida nii, et soodustades riigi poolt pankadele tehtavate kapitalisüstide varajast lõpetamist, ei tooks see kaasa kapitalikulu ulatuslikku kasvu.

(30)

Komisjon kiidab heaks ka alternatiivsed hinnakujundusmeetodid tingimusel, et nende tulemused on kõrgemad kui eespool nimetatud meetodiga saadud.

(31)

Rekapitaliseerimismeetmed peavad hõlmama asjakohaseid stiimuleid riigi kapitali tagastamiseks, kui turg seda võimaldab (14). Lihtsaim viis anda pankadele stiimul alternatiivse kapitali otsimiseks on liikmesriigi riigipoolse rekapitaliseerimise piisavalt kõrge tulumäära nõue. Sel põhjusel peab komisjon kava kasutamise lõpetamise stimuleerimisel tavaliselt kasulikuks lisa liitmist kindlaks määratud alammäärale (15). Ajas kasvamist ja intressimäära tõstmise tingimusi hõlmav hinnakujundusstruktuur tugevdab nimetatud toetuse kasutamise lõpetamise stimuleerimise mehhanismi.

(32)

Kui liikmesriik eelistab nominaalset tulumäära mitte tõsta, võib ta kaaluda üldise tulumäära tõstmist ostuoptsioonide või muude tagastamisklauslite kaudu, või mehhanisme, mis stimuleerivad erakapitali osaluse suurendamist, ühendades näiteks dividendide maksmise kohustusliku riigile tagastamisega, kusjuures summa ajas kasvab.

(33)

Liikmesriigid võivad riigi sekkumise ajutise iseloomu tagamiseks kaaluda ka piirava dividendipoliitika kasutamist. Piirav dividendipoliitika oleks kooskõlas reaalmajandusele laenamise kaitsmise ja abi saavate pankade kapitalibaasi tugevdamise eesmärkidega. Samas oleks oluline lubada dividendide maksmist juhul, kui see kujutab endast stiimulit uue erakapitali toomiseks põhimõtteliselt elujõulistesse pankadesse (16).

(34)

Komisjon hindab kavandatavaid tagastamismehhanisme üksikjuhtumite kaupa. Üldiselt: mida ulatuslikum on rekapitaliseerimine ja mida riskantsem on abi saava panga riskiprofiil, seda vajalikumaks muutub konkreetse kava kasutamise lõpetamise mehhanismi kehtestamine. Tulu määra ja liigi kombinatsioon ning vajadusel ja asjakohases ulatuses piirav dividendipoliitika üheskoos peavad abi saavate pankade jaoks kujutama endast piisavat kava kasutamise lõpetamise stiimulit. Eelkõige on komisjon seisukohal, et dividendide maksmise piiranguid ei ole vaja juhul, kui hinnakujunduse tase võtab õigesti arvesse panga riskiprofiili ning intressimäära tõstmise tingimused või nendega võrreldavad elemendid tagavad piisavad kava kasutamise lõpetamise stiimulid ja rekapitaliseerimine toimub piiratud ulatuses.

(35)

Pangandusteatise punktis 35 rõhutatakse vajadust kasutada rekapitaliseerimiskavade puhul ettevaatusabinõusid, millega välditakse abi kuritarvitamist ja konkurentsi kahjustamist. Pangandusteatise punkti 38 kohaselt ei tohi kapitalisüst olla suurem kui minimaalselt vajalik ega tohi abisaajal võimaldada ellu viia agressiivset äristrateegiat, mis oleks vastuolus rekapitaliseerimise põhiliste eesmärkidega (17).

(36)

Põhimõtteliselt, mida kõrgem on tulu, seda väiksem on vajadus kaitsemeetmete järele, kuna hinnatase piirab konkurentsimoonutusi. Riigi poolt rekapitaliseeritavad pangad peaksid ka vältima rekapitaliseerimise fakti reklaamimist ärieesmärkidel.

(37)

Kaitsemeetmed võivad osutuda vajalikuks riigiabist rahastatava agressiivse äritegevuse laiendamise vältimiseks. Ühinemised ja ülevõtmised võivad põhimõtteliselt kujutada endast väärtuslikku panust pangandussektori konsolideerimisse, et saavutada finantsturgude stabiliseerimise ja reaalmajandusse suunatud stabiilse krediidivoo tagamise eesmärgid. Et mitte anda riigi toetust mittesaavate konkurentide arvel eelist riigi toetust saavatele pankadele, tuleks ühinemised ja ülevõtmised üldiselt korraldada pakkumismenetlusena.

(38)

Käitumisega seotud kaitsemeetmete ulatuse kindlaksmääramisel hinnatakse proportsionaalsust, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid faktoreid ning eelkõige abi saava panga riskiprofiili. Kui väga madala riskiprofiiliga pankade puhul võib olla vaja vaid äärmiselt piiratud käitumisega seotud kaitsemeetmeid, siis kõrgema riskiprofiili puhul vajadus selliste kaitsemeetmete järele suureneb. Proportsionaalsuse hinnangut mõjutavad ka riigi kapitalisüsti suhteline suurus ja kapitaliga varustatuse saavutatud tase.

(39)

Kui liikmesriigid kasutavad rekapitaliseerimist reaalmajanduse rahastamise eesmärgil, peavad nad tagama, et abi aitab sellele tõhusalt kaasa. Sel eesmärgil peaksid nad kooskõlas riigi õigusega siduma rekapitaliseerimisega tõhusad ja jõustatavad riiklikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et süstitud kapitali kasutatakse reaalmajandusele laenamise toetamiseks.

(40)

Lisaks tuleks rekapitaliseerimine vastavalt pangandusteatisele (18) regulaarselt läbi vaadata. Kuus kuud pärast meetmete vastuvõtmist peaksid liikmesriigid esitama komisjonile aruande nende rakendamise kohta. Aruandes tuleb täielikult esitada järgnev teave:

(41)

Seoses läbivaatamisega hindab komisjon muu hulgas vajadust käitumisega seotud kaitsemeetmete jätkamise järele. Sõltuvalt turutingimuste arengust võib komisjon taotleda ka meetmetega kaasnevate kaitsemeetmete muutmist, et tagada abi piirdumine miinimumsumma ja -kestusega, mis on vajalik praegusest kriisist ülesaamiseks.

(42)

Komisjon tuletab meelde, et kui pank, mida algselt peeti põhimõtteliselt elujõuliseks, satub raskustesse pärast rekapitaliseerimist, peab avaldama nimetatud panga ümberkorralduskava.

(43)

Põhimõtteliselt mitteelujõuliste pankade rekapitaliseerimine peaks toimuma rangematel tingimustel.

(44)

Tulu puhul peaks eespool sätestatu põhjal põhimõtteliselt arvesse võtma abisaaja riskiprofiili ja tulu peaks olema kõrgem kui põhimõtteliselt elujõuliste pankade puhul (20). See ei piira järelevalveasutuste võimalust võtta ümberkorraldamise puhul vajadusel erakorralisi meetmeid. Kui hinda ei saa kindlaks määrata tasemel, mis vastab panga riskiprofiilile, peaks see siiski olema lähedane hinnale, mida nõutakse normaalsetel turutingimustel sarnaselt pangalt. Ilma et see piiraks finantsstabiilsuse tagamise vajadust, on riigi kapitali kasutamine nende pankade puhul aktsepteeritav üksnes tingimusel, et panga tegevus lõpetatakse või viiakse läbi põhjalik ja ulatuslik ümberkorraldamine, sealhulgas vajadusel juhtkonnavahetus ja juhtimistavade muutmine. Seetõttu tuleb nimetatud pankade puhul kuue kuu jooksul alates rekapitaliseerimisest esitada kas põhjalik ümberkorraldus- või likvideerimiskava. Vastavalt pangandusteatises sätestatule hinnatakse sellist kava raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste alusel ja see peab sisaldama asendusmeetmeid.

(45)

Riigi kapitali tagastamiseni peaks päästmis- ja ümberkorraldamisetapis olevate raskustes pankade käitumisega seotud kaitsemeetmed olema põhimõtteliselt järgmised: piirav dividendipoliitika (sealhulgas dividendide maksmise keeld vähemalt ümberkorraldamisperioodil), juhtide töö tasustamise ja boonuste jaotamise piirangud, finantsstabiilsuse eesmärgiga kooskõlas oleva maksevõime suhtarvu kõrgema taseme taastamise ja hoidmise kohustus ning riigi kapitali tagastamise ajakava.

(46)

Komisjon võtab arvesse võimalus, et rekapitaliseerimises osalemine on avatud kõigile konkreetse liikmesriigi pankadele või suurele osale neist ka vähem eristatud alusel ning suunatud aja jooksul piisava üldtootluse saavutamisele. Mõni liikmesriik võib näiteks administratiivsetel põhjustel kasutada lihtsamaid meetodeid. Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust lähtuda oma hinnakujunduses eespool esitatud meetodist, kiidab komisjon heaks hinnakujundusmehhanismid, mis toovad kõigi skeemis osalevate pankade puhul kaasa oodatava aastase kogutootluse tasemel, mis on piisavalt kõrge, et sobida erinevatele pankadele ja pakkuda kava kasutamise lõpetamise stiimulit. See tase peaks üldjuhul olema fikseeritud kõrgemal punktis 27 nimetatud I taseme kapitaliinstrumentide ülempiirist (21). See võib vastavalt eespool kirjeldatule hõlmata madalamat alammäära ja vastavat intressimäära tõstmise tingimust ning teisi eristavaid elemente ja kaitsemeetmeid (22).

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/11

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/15

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/16

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/17

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/20

Monsieur le Président du Conseil général de la Moselle

Direction de l'Environnement et de l'Aménagement du Territoire

Division de l'Environnement et de l'Espace Rural (SAEN)

Hôtel du Département

1, rue du Pont Moreau

BP 11096

F-57036 Metz cedex 1

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/21

1.

5. jaanuaril 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Blackfriars Corporation (edaspidi „Blackfriars”, Ühendkuningriik, mis on osa Ameerika Ühendriikide korporatsioonist Blackfriars Group) omandab aktsiate või osade ostu teel täieliku kontrolli ettevõtjate Vink Holding B.V. (Madalmaad), Vink Nordic Holding AS (Taani) ja Vink Kunststoffe GmbH (Saksamaa), üheskoos „Vink Holding”, üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5418 — Blackfriars/Vink Holding):

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/22

1.

6. jaanuaril 2009 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille kohaselt ettevõtjad Costa Crociere S.p.A. (edaspidi „Costa”, Itaalia), mis on ettevõtja Carnival Corporation & plc (Ameerika Ühendriigid) kontrolli all, ja MSC CROCIERE S.A. (edaspidi „MSC”, Šveits), mis on ettevõtja Mediterranean Shipping Company Holding S.A. kontrolli all, omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses uue ettevõtja Marseille Provence Cruise terminal S.A.S. (edaspidi „MPCT”, Prantsusmaa) üle, mida käsitatakse ühisettevõttena.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5423 — Costa/MSC/MPCT):

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/s3