8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/C 3/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.11.2008

Abi nr

N 569/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Subvenciones para el fomento de la innovación empresarial en el ámbito de la Comunidad Autónoma de Galicia

Õiguslik alus

Ley no 13/1986, de 14 de abril, de fomento y coordinación general de la investigación científica y técnica. Ley no 12/1993 del Parlamento de Galicia, de 6 de agosto, de fomento de la investigación y de desarollo tecnológico de Galicia. Orden del 26 de abril de 2007 por la que se establecen las bases para la concesión, en régimen de concurrencia competitiva, de las subvenciones correspondientes a los programas sectoriales de Investigación aplicada, PEME I+D, e I+D Suma del Plan Gallego de Investigación, Desarrollo e Innovación Tecnológica (INCITE)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 100 miljonit EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2010

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Xunta de Galicia

Consellería de Innovación e Industria

Direction de I+D+i

Rúa dos Feans, 7

Local C 15706

Santiago de Compostela

Galicia

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	9.12.2008
Abi nr	N 557/08
Liikmesriik	Austria
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Banks and Insurance companies
Õiguslik alus	Interbankmarktstärkungsgesetz, Finanzmarktstabilisierungsgesetz
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses, raskustes olevate ettevõtete päästmine
Abi vorm	Tagatis, muud omakapitalile suunatud meetmed
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 90 000 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	27.10.2008-27.4.2009
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Republic of Austria
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/4

Euro vahetuskurss (1)

7. jaanuar 2009

(2009/C 3/03)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3595
JPY	Jaapani jeen	126,77
DKK	Taani kroon	7,4522
GBP	Inglise nael	0,90430
SEK	Rootsi kroon	10,5763
CHF	Šveitsi frank	1,5006
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3915
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,117
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	266,14
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7069
PLN	Poola zlott	3,9747
RON	Rumeenia leu	4,0995
TRY	Türgi liir	2,0672
AUD	Austraalia dollar	1,8831
CAD	Kanada dollar	1,6061
HKD	Hong Kongi dollar	10,5398
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,2717
SGD	Singapuri dollar	1,9990
KRW	Korea won	1 780,13
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,7150
CNY	Hiina jüaan	9,2908
HRK	Horvaatia kuna	7,3019
IDR	Indoneesia ruupia	14 750,58
MYR	Malaisia ringit	4,7589
PHP	Filipiini peeso	63,150
RUB	Vene rubla	39,9068
THB	Tai baht	47,351
BRL	Brasiilia reaal	2,9977
MXN	Mehhiko peeso	18,2717
INR	India ruupia	66,3640

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1; ELT C 153, 6.7.2007, lk 5; ELT C 192, 18.8.2007, lk 11; ELT C 271, 14.11.2007, lk 14; ELT C 57, 1.3.2008, lk 31; ELT C 134, 31.5.2008, lk 14; ELT C 207, 14.8.2008, lk 12) artikli 2 lõikes 15 nimetatud elamislubade ajakohastatud loetelu

(2009/C 3/04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 15 nimetatud elamislubade ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on igakuiselt ajakohastatav teave õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi veebilehel.

SAKSAMAA

ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud teabe täiendamine

1. jagu „Üldosa” asendatakse järgmisega:

„—	Aufenthaltserlaubnis (elamisluba)

—	Niederlassungserlaubnis (elama asumise luba)

—	Erlaubnis zum Daueraufenthalt — EG (alaline elamisluba — EL)

—	Aufenthaltskarte für Familienangehörige eines Unionsbürgers oder eines Staatsangehörigen eines EWR-Staates (Elamisluba ELi liikmesriigi kodaniku või EMPi liikmesriigi kodaniku perekonnaliikmetele)

Eine vor dem 28. August 2007 ausgestellte „Aufenthaltserlaubnis — EU für Familienangehörige von Staatsangehörigen eines Mitgliedstaates der Europäischen Union oder eines EWR-Staates, die nicht Staatsangehörige eines Mitgliedstaates der EU oder des EWR sind”, gilt gemäß §15 des Gesetzes über die allgemeine Freizügigkeit von Unionsbürgern als Aufenthaltskarte fort

(Enne 28. augustit 2007 väljastatud „Aufenthaltserlaubnis-EU für Familienangehörige von Staatsangehörigen eines Mitgliedstaates der Europäischen Union oder eines EWR-Staates, die nicht Staatsangehörige eines Mitgliedstaates der EU oder des EWR sind” (ELi elamisluba Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku pereliikmele, kes ei ole ELi või EMP liikmesriigi kodanik) kehtib vastavalt liidu kodanike üldist vaba liikumist käsitleva seaduse paragrahvile 15 elamisloana edasi)

—

Fiktionsbescheinigung

(viibimisluba kuni otsuseni elamisloa väljastamise või pikendamise üle), milles tehakse linnuke lk 3 olevasse kolmandasse kastikesse „elamisluba jääb kehtima vastavalt (elamisloa seaduse paragrahv 81 lõige 4)”. Riiki sisenemine on lubatud üksnes seoses elamisloa või viisa aegumisega. Linnukese tegemine esimesse ja teise kastikesse ei võimalda viisavaba riiki sisenemist.

—	Aufenthaltserlaubnis für Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft und ihre Familienangehörigen, die nicht Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft sind (elamisluba Šveitsi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes ei ole Šveitsi kodanikud)

Järgmised, enne 1. jaanuari 2005 väljastatud load annavad samuti õiguse viisata sissesõiduks:

—	Aufenthaltserlaubnis für Angehörige eines Mitgliedstaates der EWG (EÜ liikmesriikide kodaniku elamisluba)

—	Aufenthaltsberechtigung für die Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariigi tähtajatu elamisluba)

—	Aufenthaltsbewilligung für die Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariigis elamise spetsiaalne luba)

—	Aufenthaltsbefugnis für die Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariigis elamise erakorraline luba)

Need elamisload annavad õiguse viisata sissesõiduks üksnes juhul, kui need on lisatud passi või välja antud eraldi loana, mis kehtib koos passiga. Sellised load ei anna õigust viisata sissesõiduks, kui need on välja antud siseriikliku isikut tõendava dokumendina isikutunnistuse asemel.

Samuti ei anna viisata sissesõiduõigust dokumendid „Aussetzung der Abschiebung (Duldung)” (väljasaatmiskorralduse edasilükkamine) ja „Aufenthaltsgestattung für Asylbewerber” (varjupaigataotleja tähtajaline elamisluba)”.

HISPAANIA

ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud loetelu asendamine

—	Autorización de Regreso (taassissesõiduluba)

—	Modelo uniforme de permiso de residencia conforme al Reglamento (CE) no 1030/2002 del Consejo de 13 de Junio de 2002. (ühtne elamisloavorm vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002)

—	Tarjeta de extranjeros „régimen comunitario” („ühenduse süsteemi” välismaalase kaart)

—	Tarjeta de extranjeros „estudiante” („üliõpilase” välismaalase kaart)

—	Lista de personas que participan en un viaje escolar dentro de la Unión Europea (Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri)

Viisata sissesõidu õigus on järgmistel välis- ja koostööministeeriumi väljastatud akrediteerimistunnistuste omanikel:

—	suursaadiku isikutunnistus (punane) selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Diplomático” (diplomaatiline isikut tõendav dokument) ja kaanel vasakul on märge „Embajador/Suursaadik”; antakse akrediteeritud suursaadikutele;

—	diplomaadi isikutunnistus (punane) selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Diplomático” (diplomaatiline isikut tõendav dokument); antakse diplomaatilistes esindustes töötavatele diplomaadistaatusega akrediteeritud isikutele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—	konsulaaresindaja isikutunnistus (tumeroheline) selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Consular” (konsulaaresindaja isikut tõendav dokument); ning see antakse Hispaanias akrediteeritud konsulaarametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—	konsulaartöötaja isikutunnistus (heleroheline) selle kaanel on kiri „Tarjeta de Identidad Consular” (konsulaaresindaja isikutunnistus); antakse Hispaanias akrediteeritud konsulaarkorpuse haldusametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

akrediteeritud diplomaatilise esinduse haldus- ja tehnilise personali isikutunnistus (kollane)

selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Diplomático” (diplomaatiline isikut tõendav dokument); ning see antakse akrediteeritud diplomaatilistes esindustes töötavatele haldusametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

rahvusvahelise organisatsiooni ja Euroopa Liidu asutuse diplomaatilise, haldus- ja tehnilise töötaja isikutunnistus (sinine)

selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Diplomático” (diplomaatiline isikut tõendav dokument); väljastatakse rahvusvahelise organisatsiooni ja Euroopa Liidu asutuse juurde akrediteeritud diplomaatilise korpuse töötajatele ning haldus- ja tehnilistele töötajatele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

diplomaatilise ja konsulaaresinduse, rahvusvahelise organisatsiooni ja Euroopa Liidu asutuse koduabilise ning akrediteeritud diplomaatilise või konsulaarametniku erateenistusse palgatud koduabilise isikutunnistus (hall)

selle kaanel on kiri „Documento de Identidad Diplomático” (diplomaatiline isikut tõendav dokument); antakse diplomaatilise ja konsulaaresinduse, rahvusvahelise organisatsiooni ja Euroopa Liidu asutuse teenistusse palgatud koduabilistele ning akrediteeritud diplomaatilise või konsulaarametniku erateenistusse palgatud koduabilistele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—	akrediteeritud töötaja vanema ning 18–23-aastase lapse isikutunnistus (beež) selle kaanel on tekst „Tarjeta de Identidad” (isikutunnistus); väljastatakse akrediteeritud töötaja vanemale ja 18–23-aastasele lapsele.

UNGARI

ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud loetelu asendamine

Elamisload

Bevándoroltak és letelepedettek részére kiadott tartózkodási engedély, matrica nemzeti útlevélben elhelyezve

(Elamisluba sisserände- või elama asumise loa omanikele, kleebis päritoluriigi passis; välja antud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002.

Välja antud: alates 1. juulist 2007.

Lahtris MEGJEGYZÉSEK (märkused) on märge järgmiste elamislubade puhul:

a)	„bevándorlási engedély” — sisserändeluba;

b)	„letelepedési engedély” — elama asumise luba;

c)	„ideiglenes letelepedési engedély” — ajutine elamisluba;

d)	„nemzeti letelepedési engedély” — riiklik elama asumise luba;

e)	„huzamos tartózkodási engedéllyel rendelkező- EK” — EÜ elama asumise luba)

Tartózkodási engedély

(Elamisluba (kaart) kehtib koos päritoluriigi passiga; välja antud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002)

Tartózkodási engedély

(Elamisluba (kleebis) kantakse päritoluriigi passi; välja antud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002)

Letelepedési engedély

(Alaline elamisluba — kehtib koos päritoluriigi passiga, milles on viidatud alalise elamisloa andmisele)

Tüüp: lamineeritud kaart

Välja antud: 2002–2004

Kehtivusaeg: kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast, aga mitte kauem kui 2009. aastani)

Tartózkodási engedély az Európai Gazdasági Térség Állampolgárai (EGT) és családtagjai számára

(Elamisluba Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele

Tüüp: lamineeritud kaart, ID-2 formaadis (105 × 75 mm) kahepoolne paberipõhine kuumlamineeritud kattega dokument.

Välja antud: alates 2004. aastast.

Kehtivusaeg: kuni viis aastat, aga mitte kauem kui 29. juunini 2012)

Állandó tartózkodási kártya

(Alaline elamisluba, kehtib koos päritoluriigi passiga

Kasutusele võtmise kuupäev: 1. juuli 2007, 2007. aasta vaba liikumise ja elama asumise õigust omavate isikute sissesõitu käsitleva I seaduse alusel.

Juhul kui see on antud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi alalise elamisloaga kodanikele ja nende alalise elamisloaga perekonnaliikmetele, kehtib see koos päritoluriigi ID-kaardi või passiga.

Kolmandate riikide kodanike puhul kehtib see ainult koos päritoluriigi passiga)

Tartózkodási kártya EGT állampolgár családtagja részére

(EMP liikmesriigi kodanike perekonnaliikmete elamisluba

Kasutusele võtmise kuupäev: 1. juuli 2007, 2007. aasta vaba liikumise ja elama asumise õigust omavate isikute sissesõitu käsitleva I seaduse alusel; kehtivusaeg: maksimaalselt viis aastat. Paberipõhine kahepoolne dokument on ID-2 formaadis ja kuumlamineeritud ümbrises.

Lahtris „EGYÉB MEGJEGYZÉSEK” (muud märkused) on märge: „tartózkodási kártya EGT állampolgár családtagja részére” (EMP liikmesriigi kodanike perekonnaliikmete elamisluba)

Tartózkodási kártya magyar állampolgár harmadik ország állampolgárságával rendelkező családtagja részére

(Ungari kodaniku kolmanda riigi kodanikust perekonnaliikme elamisluba)

Tüüp: päritoluriigi passi kantud kleebis.

Antakse välja: alates 1. juulist 2007.

Kehtivusaeg: 5 aastat alates väljaandmise kuupäevast.

„Tartózkodási engedély” kleebis („Elamisluba”)

Lahtrisse „AZ ENGEDÉLY TÍPUSA” (elamisloa tüüp) tehakse märge: „Tartózkodási kártya” (elamisluba)

Lahtris „MEGJEGYZÉSEK” (märkused) on märge „tartózkodási kártya magyar állampolgár családtagja részére” (Ungari kodaniku kolmanda riigi kodanikust perekonnaliikme elamisluba)

Humanitárius tartózkodási engedély

(humanitaarsetel kaalutlustel antav elamisluba

Tüüp: Kaart, kehtib koos päritoluriigi passiga; välja antud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002)

Märkus:

Humanitaarsetel kaalutlustel antav elamisluba, mis on antud varjupaigataotlejatele (kooskõlas 2007. aasta II seaduse 29. jao 1. lõike punktiga c) või isikutele, kelle suhtes kehtib sissesõidu- või riigis viibimise keeld (kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 25), annab selle valdajale ainult õiguse Ungaris viibida ja mitte ELi piires reisida või selle välispiire ületada.

Muud dokumendid:

A menedékes személyazonosságát és tartózkodási jogát igazoló dokumentum

(Ajutise kaitse all olevate isikute isikut ja teises riigis elamise õigust tõendav dokument, kehtib koos päritoluriigi passiga; välja antud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002)

Menekült, illetve oltalmazott személyek részére kiadott magyar személyazonosító igazolvány menekültek esetén a konvenciós úti okmánnyal, oltalmazottak esetén a magyar hatóságok által kiállított úti okmánnyal együtt

(Pagulastele või täiendava kaitse seisundit omavatele isikutele antav ID-kaart

Pagulaste puhul kehtib koos reisidokumendiga, mis on välja antud kooskõlas 1951. aasta Genfi konventsiooniga

Täiendava kaitse seisundit omavate isikute puhul kehtib koos reisidokumendiga, mis on välja antud täiendava kaitse seisundit omavale isikule)

Diáklista

(Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri)

Igazolvány diplomáciai képviselők és családtagjaik részére

(diplomaatide ja nende perekonnaliikmete eritõend (diplomaatiline isikutunnistus) — vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga)

Igazolvány konzuli képviselet tagjai és családtagjaik részére

(konsulaartöötajate ja nende perekonnaliikmete eritõend (konsulaaresindaja isikutunnistus) — vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga)

Igazolvány képviselet igazgatási és műszaki személyzete és családtagjaik részére

(Tehnilise ja halduspersonali ja nende perekonnaliikmete eritõend — vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga)

Igazolvány képviselet kisegítő személyzete, háztartási alkalmazottak és családtagjaik részére

(Diplomaatiliste esinduste teenindava personali, erateenistusse palgatud abiliste ja nende perekonnaliikmete eritõend — vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga)

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 316, 28.12.2007, lk 1; ELT C 134, 31.5.2008, lk 16; ELT C 177, 12.7.2008, lk 9; ELT C 200, 6.8.2008, lk 10) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu

(2009/C 3/05)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on igakuiselt ajakohastatav teave õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil.

PRANTSUSMAA

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9 avaldatud loetelu asendamine; parandatud ELT C 200, 6.8.2008, lk 10

Maismaapiir

Uued piiripunktid:

Ühendkuningriigiga (regulaarne ühendus üle La Manche'i väina):

—	Gare de St-Pancras International;

—	Gare d'Ebbsfleet International.

POOLA

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1 avaldatud loetelu täiendamine

Jagu „Merepiir” asendatakse järgmisega:

„Merepiir:

(1)

Darłowo

(2)

Dziwnów

(3)

Elbląg

(4)

Frombork

(5)	Gdańsk — Górki Zachodnie

(6)	Gdański sadam

(7)

Gdynia

(8)

Hel

(9)

Jastarnia

(10)

Kołobrzeg

(11)

Łeba

(12)

Mrzeżyno

(13)	Międzyzdroje: Ainult ELi, EMP ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele, kes reisivad ELis, EMPs või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud laevadel.

(14)	Nowe Warpno

(15)	Świnoujście

(16)	Szczecini sadam

(17)

Trzebież

(18)

Ustka

(19)	Władysławowo”.

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/11

Šveitsi Konföderatsiooni teave, mis on esitatud Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artiklile 37

(2009/C 3/06)

I. Artikli 4 lõige 3 — Karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool selleks ettenähtud piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega

Šveitsi Konföderatsioon teatab seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 4 lõikega 3 vastavalt artiklile 37, et välisriigi kodanikke, kes sisenevad Šveitsi või väljuvad sealt väljaspool selleks ettenähtud piiriületuspunkte, karistatakse kuni üheaastase vabadusekaotuse ja rahatrahviga (välismaalasi käsitleva föderaalseaduse artikli 115 lõike 1 punkt d, RS 142.20). Kohese tagasi- või väljasaatmise korral võib kohtunik loobuda asja menetlemisest kõnealuse välisriigi kodaniku suhtes (välismaalaste seaduse artikli 115 lõige 4).

Välismaalaste seaduse artikli 115 tekst on järgmine:

Ebaseaduslik sisenemine riiki, sealt väljumine ja seal viibimine ning tasustatava töö tegemine ilma selleks ettenähtud loata

1. Kuni üheaastase vabadusekaotusega ja rahatrahviga karistatakse järgmiste rikkumiste eest:

a)	Šveitsi sisenemist käsitlevate artikli 5 sätete rikkumine;

b)	ebaseaduslik viibimine Šveitsis, eriti pärast seda, kui luba mitte vajava või lubatud viibimise kestus on lõppenud;

c)	tasustatava töö tegemine ilma selleks ettenähtud loata;

d)	Šveitsi sisenemine või sealt väljumine väljaspool selleks ettenähtud piiriületuspunkte (artikkel 7).

2. Sama karistust kohaldatakse välismaalaste suhtes, kes pärast Šveitsist või Šveitsi lennujaama transiiditsoonist väljumist sisenevad või kavatsevad siseneda muu riigi territooriumile, rikkudes seejuures kõnealusesse riiki sisenemise puhul kehtivaid eeskirju.

3. Juhul kui rikkumine toimub hooletuse tõttu, karistatakse selle eest rahatrahviga.

4. Kohese tagasi- või väljasaatmise korral võib kohtunik loobuda asja menetlemisest ebaseaduslikult riiki sisenenud või sealt väljunud välismaalase suhtes, anda ta kohtusse või määrata talle karistuse.

II. Artikli 21 punkt c — Liikmesriigi võimalus sätestada õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma pabereid või dokumente

III. Artikli 21 punkt d — Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil

Šveitsi Konföderatsioon teatab seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 21 punktiga d vastavalt artiklile 37, et välisriikide kodanikud on välismaalasi käsitleva 16. detsembri 2005. aasta föderaalseaduse (RS 142.20) artiklite 10–17 alusel põhimõtteliselt kohustatud teatama oma viibimisest Šveitsi territooriumil. Kõnealusest kohustusest on vabastatud järgmised isikud:

—	kuni 3 kuud Šveitsis viibivad välisriikide kodanikud, kes ei tee tasustatavat tööd. Vastavalt välismaalaste seaduse artiklile 16 peavad tasuliste majutusteenuste pakkujad siiski teatama kõnealustest isikutest kantoni pädevale asutusele;

—

välisriigi kodanikud, kes osutavad piiriülest teenust või teevad Šveitsis välisriigi tööandja tellimusel tasustatavat tööd, tingimusel et selline tegevus ei kesta kalendriaastas üle kaheksa päeva (välismaalaste seaduse artikkel 14 ning riiki lubamist ja seal viibimist ja tasustatava töö tegemist käsitleva määruse (RS 142.201) artikkel 14). (Tsiviil)ehituse ja viimistlustööde, toitlustuse, hotellinduse, tööstusliku ja kodupuhastuse, järelevalve- ja turvateenuste, rändkaubanduse ja seksitööstuse valdkonnas töötamiseks tuleb siiski taotleda luba ja teatada riigis viibimisest.

Schengeni piirieeskirjade artikli 21 punktiga d seotud riiklike sätete tekst on järgmine:

Välismaalasi käsitlev 16. detsembri 2005. aasta föderaalseadus (RS 142.20)

IV PEATÜKK

Lubade taotlemine ja teatamiskohustus

Artikkel 10

Elamisluba ilma õiguseta teha tasustatavat tööd

1. Välismaalane võib Šveitsis viibida kolm kuud, ilma et ta vajaks selleks luba, kui ta ei tee seal tasustatavat tööd, välja arvatud juhul, kui tema viisas märgitud ajavahemik on lühem.

2. Välismaalasel, kes ei tee riigis tasustatavat tööd, kuid kavatseb seal viibida kauem, peab olema selleks ettenähtud luba. Ta peab seda taotlema kavandatava elukoha pädevalt asutuselt enne Šveitsi sisenemist. Eelöeldu ei piira artikli 17 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 11

Elamisluba koos õigusega teha tasustatavat tööd

1. Šveitsis tasustatavat tööd teha kavatseval välismaalasel peab olema selleks ettenähtud luba, olenemata sellest, kui kaua ta riigis viibib. Ta peab seda taotlema kavandatava töökoha pädevalt asutuselt.

2. Tasustatav töö hõlmab igasugust üldjuhul tasustatavat palgatööd või tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, isegi kui see toimub tasuta.

3. Palgatöö puhul esitab asjaomase loa taotluse tööandja.

Artikkel 12

Kohustus teatada riiki saabumisest

1. Välismaalane, kes on kohustatud hankima lühi- või pikaajalise loa riigis viibimiseks või elama asumise loa, peab teatama riiki saabumisest oma elu- või töökohajärgsele pädevale asutusele Šveitsis enne, kui lõpeb ajavahemik, mille jooksul ta ei vaja riigis viibimiseks luba, või enne tasustatava töö alustamist.

2. Kui kõnealune isik asub elama muusse kantonisse või kohalikku omavalitsusse, peab ta teatama uue elukoha pädevale asutusele oma saabumisest.

3. Saabumisest teatamise tähtajad kehtestab liidunõukogu.

Artikkel 13

Lubade taotlemise ja saabumisest teatamise kord

1. Saabumisest teatamisel peab välismaalane esitama isikut tõendava dokumendi. Tunnustatud isikut tõendavad dokumendid ja erandid nimetatud korrast määrab kindlaks liidunõukogu.

2. Pädev asutus võib nõuda väljavõtet päritolu- või lähteriigi karistusregistrist või muid menetluse jaoks vajalikke dokumente.

3. Välismaalane tohib teatada oma saabumisest alles siis, kui tal on olemas kõik dokumendid, mida pädev asutus nõuab loa väljaandmiseks.

Artikkel 14

Erandid

Liidunõukogu võib kehtestada lubade hankimiseks või saabumisest teatamiseks kergemad nõuded, eriti ajutiste piiriüleste teenuste lihtsustamise eesmärgil.

Artikkel 15

Kohustus teatada riigist lahkumisest

Välismaalane, kes viibib Šveitsis loa alusel, peab teatama riigist lahkumisest või muusse kantonisse või kohalikku omavalitsusse elama asumisest elukohajärgsele pädevale asutusele.

Artikkel 16

Majutaja kohustus

Isikud, kes majutavad tasu eest välismaalasi, peavad teatama nendest pädevale kantoni asutusele.

Artikkel 17

Riigis viibimine taotluse menetlemise ajal

1. Välismaalane, kes on sisenenud seaduslikult Šveitsi, et seal lühiajaliselt viibida, ning taotleb seejärel alalist elamisluba, peab ootama otsuse langetamist välisriigis.

2. Kui on ilmne, et riiki lubamise tingimused on täidetud, võib kantoni pädev asutus lubada kõnealusel isikul viibida taotluse menetlemise ajal Šveitsis.

Riiki lubamist ja seal viibimist ja tasustatava töö tegemist käsitlev 24. oktoobri 2007. aasta määrus (RS 142.201)

Artikkel 14

Piiriülene tasustatud töö, mille kestus ei ületa kaheksat päeva

1. Välismaalastel, kes osutavad artiklis 3 määratletud piiriülest teenust või teevad Šveitsis välisriigi tööandja tellimusel tasustatavat tööd, peab olema selleks ettenähtud luba juhul, kui selline tegevus kestab kalendriaastas üle kaheksa päeva.

2. Kui kõnealune tegevus kestab kavandatust kauem, tuleb sellest teatada enne nimetatud kaheksa päeva täitumist. Pärast teate esitamist võib kuni loa saamiseni jätkata tasustatavat tööd, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei tee vastupidist otsust.

3. Välismaalastel peab olema luba piiriülese tasustatava töö tegemiseks, olenemata selle kestusest, kui tegu on ühega järgmistest valdkondadest:

a)	(tsiviil)ehitus ja viimistlustööd;

b)	toitlustus, hotellindus ning tööstuslik ja kodupuhastus;

c)	järelevalve- ja turvateenused;

d)	rändkaubandus rändkaubandust käsitleva 23. märtsi 2001. aasta föderaalseaduse artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses;

e)	seksitööstus.

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/14

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

(2009/C 3/07)

Komisjonile on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 3.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigi eksportija Guangzhou Power Team Houseware Co. Ltd, Guangzhou (edaspidi „taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2. Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislauad koos varrukalauaga, kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma, ja selle olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 3924 90 90, ex 4421 90 98, ex 7323 93 90, ex 7323 99 91, ex 7323 99 99, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 all. Need CN-koodid on esitatud ainult informatsiooniks.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordile nõukogu määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Taotluse esitaja on nimelt esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid, mis näitavad, et taotluse esitaja töötab nüüd turumajanduse tingimustes, st et ta täidab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud kriteeriume. Taotluse esitaja väidab seetõttu, et normaalväärtus tuleks tema puhul määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selle normaalväärtuse ja ühendusse suunatud ekspordi hindade võrdlus näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase.

Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

5. Dumpingu kindlakstegemine

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon käesolevaga läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas äriühing tegutseb nüüd turumajanduse tingimustes, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, ja hindab taotluse esitaja suhtes olemasolevate meetmete jätkamise, kõrvaldamise või muutmise vajadust.

Kui tehakse kindlaks, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb kõrvaldada või neid tuleb muuta, siis võib olla vaja muuta määruse (EÜ) nr 452/2007 artiklis 1 loetlemata äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustiku taotluse esitajale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

c) Turumajanduslik/individuaalne kohtlemine

Juhul kui äriühing esitab piisavalt tõendeid selle kohta, et ta tegutseb turumajanduslikes tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlus käesoleva teate punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormi kõnealusele äriühingule ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Taotluse esitaja võib seda taotlusvormi kasutada ka selleks, et taotleda individuaalset kohtlemist, st kinnitada, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

d) Turumajandusriigi valik

Juhul, kui äriühingule ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, kuid ta täidab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaseid individuaalse tollimaksu kehtestamiseks vajalikke nõudeid, kasutatakse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a normaalväärtuse määramiseks Hiina Rahvavabariigi jaoks sobivat turumajandusriiki. Komisjon kavatseb sel eesmärgil taas kasutada Türgit, nagu tehti ka selle uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati praegused meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse valiku sobivust käesoleva teate punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

Juhul kui äriühingule võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võib komisjon kasutada vajadusel ka asjaomases turumajandusriigis määratud normaalväärtusega seotud tulemusi, nt normaalväärtuse määramiseks vajalike kulu- või hinnategurite asendamiseks Hiina Rahvavabariigis, kui seal ei ole usaldusväärsed vajalikud andmed kättesaadavad. Komisjon kavatseb ka sel eesmärgil kasutada Türgit.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

ii) Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Komisjon peab saama äriühingu nõuetekohaselt põhjendatud taotluse turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise saamiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel (nagu nimetatud käesoleva teate lõike 5 punktis c) 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimises osalevad isikud võivad soovida esitada märkusi selle kohta, kas Türgi, mida kasutatakse vastavalt käesoleva teate punkti 5 alapunktile d turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv. Komisjon peab need märkused saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (3) ja vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse lõpule algmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt viieteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10. Isikuandmete töötlemine

Juhitakse tähelepanu sellele, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ta on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 109, 26.4.2007, lk 12.

(3) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(4) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

8.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 3/17

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2009/C 3/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„RAVIOLE DU DAUPHINÉ”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0583-28.12.2006

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Raviole du Dauphiné”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.7 — Makaronitooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

„Ravioles du Dauphiné” (Dauphiné ravioolid) on piirkondlik toiduaine — need on pehme nisu jahust valmistatud õhukesest tainast kumerad ruudud, mis on täidetud toorjuustude, kuumtöödeldud pressjuustu („Comté” (KPN) ja/või „Emmental français est-central” (KGT)) ja võis pruunistatud peterselliga.

Valmistamisprotsess koosneb taina sõtkumisest, täidise segamisest ning taina ja täidise kokkupanemisest. Kaks õhukeseks rullitud tainalehte (nn eesmine ja tagumine tainas) pannakse kokku ning samaaegselt pannakse nende vahele täidis. See protsess toimub väga kiiresti. Pärast seda asetatakse ravioolid vormi, kus nad saavad oma iseloomuliku kuju.

Toode koosneb:

—	maksimaalselt 55 % ulatuses väga õhukesest tainast (umbes 0,7 mm), mis on valmistatud väga madala tuhasusega pehme nisu jahust (püülijahust), veest, värsketest munadest ja taimeõlist;

—	ja täidisest (minimaalselt 45 %), mis sisaldab juustu „Comté” (KPN) ja/või „Emmental français est-central” (KGT), lehmapiimast valmistatud toorjuustu, peterselli, värskeid mune, soola ja võid.

Ravioole „Raviole du Dauphiné” turustatakse värskena (gaasikeskkonda pakendatult või mitte) või sügavkülmutatult.

Värskena (gaasikeskkonda pakendatult või mitte) turustatakse ravioole „Raviole du Dauphiné” 48 ruudust koosnevate lahtilõigatud plaatidena (6 × 8) ning sügavkülmutatult üksteisest eraldatud ruutudena.

Üks plaat kaalub 60–65 grammi, mis teeb iga ruudu kaaluks 1–1,5 g.

„Raviole du Dauphiné” organoleptilised omadused: õhuke ja sulava tekstuuriga tainas, pehme ja kreemjas täidis, mille maitset iseloomustab peterselli ja juustude tasakaal.

3.3. Toorained

Ravioolid „Raviole du Dauphiné” ei sisalda värvaineid, säilitusaineid ega mingeid lisatud paksendajaid, nagu riivsai, tärklis või kartulihelbed, ning neid ei töödelda termiliselt, vaid võidakse ainult sügavkülmutada.

Taina koostisained

Jahu

Tootes kasutatava jahu omadused:

—	teralisus alla 200 mikroni;

—	tuhasus kuivaines alla 0,50 (jahu tüüp ≤ 45);

—	niiskus 13–16 %;

—	proteiinisisaldus kuivaines 9–12 %;

—	ilma keemiliste lisanditeta.

Värsked munad

Muud ained:

—	taimeõlid (välja arvatud margariin ja maapähkliõli);

—

vesi;

—	sool (soovi korral).

Täidise koostisained

Lehmapiimast valmistatud toorjuust, nõrutatud ja pastöriseeritud:

—	minimaalne rasvasisaldus kuivaines 30 % (või üldmassis 8,5 %);

—	kogus lisamisel vähemalt 30 % täidisest.

Kuumtöödeldud pressjuust

Täidise valmistamisel tohib kasutada ainult järgmisi kuumtöödeldud pressjuustu sorte (traditsiooni ja maitseomaduste tõttu):

„Comté” (KPN) ja/või „Emmental français est-central” (KGT).

Kogus lisamisel: vähemalt 40 % täidisest.

Petersell

Peterselli kasutatakse kas värskena või sügavkülmutatult ning selle kogus lisamisel on vähemalt 4 % täidisest. Külmkuivatatud peterselli kasutamine on keelatud. Petersell pruunistatakse võis.

Muud koostisained:

—	värsked munad;

—	värske või;

—	söögisool;

—	lubatud maitseaine: pipar (ainult kiiritamata pipar).

Värsked munad ja toorjuust pärinevad „Raviole du Dauphiné” tootmispiirkonnast või järgmistest sellega piirnevatest departemangudest: Drôme, Isère, Ardèche, Loire, Rhône, Ain, Savoie. Selleks on mitu põhjust.

—

Värske tooraine (värskete munade, toorjuustu) kasutamine nõuab korrapäraseid või isegi igapäevaseid tarneid ning seega kohapealset varustajat. Lõpptoodet ei töödelda termiliselt, vaid võidakse ainult sügavkülmutada, ning koostisaineid kasutatakse töötlemata kujul (munad, juustud). Seega peab tooraine olema väga värske ning varustajate üle peab saama teostada järelevalvet.

—	Varustajate lähedus hõlbustab nende kontrollimist, sest tooraine peab olema laitmatult värske ja kvaliteetne.

—

„Raviole du Dauphiné” valmistamise algusaegadest peale on selles kasutatud kohalikku toorainet. Ka hiljem on töötlejad alati järjepidevalt eelistanud lühikesi tarnekanaleid ja kohalikke varustajaid, kes vastutavad lõppastmes toodete kvaliteedi ja töötlejate nõudmistele vastavuse eest. Tuleb märkida, et toorjuustu ja värskete munade tootjad on sageli pikki aastaid ühed ja samad.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Ei kohaldata.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—	taina valmistamine;

—	täidise valmistamine;

—	taina ja täidise kokkupanemine;

—	võimalik sügavkülmutamine;

—	pakendamine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Pakendamine (paberist või papist pakendisse või kiletatud alusele) peab tingimata toimuma tootmispiirkonnas, sest nii õrna toodet ei ole võimalik pakendamata transportida, nii et toote maitseomadused säiliksid.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

—	toote nimetus: „Raviole du Dauphiné”;

—

logo IGP.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Ravioole „Raviole du Dauphiné” toodetakse väga kitsal alal, mis hõlmab:

—

Drôme'is järgmisi kommuune: Alixan, Barbières, La Baume d'Hostun, Beauregard-Baret, Bésayes, Bourg de Péage, Bouvante, Le Chalon, Charpey, Chateauneuf-sur-isère, Châtillon-Saint-Jean, Chatuzange-le-Goubet, Clérieux, Crépol, Echevis, Eymeux, Génissieux, Geyssans, Hostun, Jaillans, Léoncel, Marches, Miribel, Montmiral, La Motte-Fanjas, Mours-Saint-Eusèbe, Oriol-en-Royans, Parnans, Peyrins, Rochechinard, Rochefort-Samson, Romans-sur-Isère, Saint-Bardoux, Saint-Bonnet-de-Valclérieux, Sainte-Eulalie-en-Royans, Saint-Jean-en-Royans, Saint-Laurent-d'Onay, Saint-Laurent-en-Royans, Saint-Martin-le-Colonel, Saint-Michel-sur-Savasse, Saint-Nazaire-en-Royans, Saint-Paul-lès-Romans, Saint-Thomas-en-Royans, Triors, Saint-Vincent-la-Commanderie;

—

Isère'is järgmisi kommuune: Auberives-en-Royans, Beaulieu, Beauvoir-en-Royans, Bessins, Châtelus, Chatte, Chevrières, Choranche, Dionay, Izeron, Montagne, Murinais, Pont-en-Royans, Presles, Rencurel, Saint-André-en-Royans, Saint-Antoine-l'Abbaye, Saint-Appolinard, Saint-Bonnet-de-Chavagne, Saint-Hilaire-du-Rosier, Saint-Just-de-Claix, Saint-Lattier, Saint-Pierre-de-Chérennes, Saint-Marcellin, Saint-Romans, Saint-Sauveur, Saint-Vérand, La Sône, Têche.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Geograafilise piirkonna piiritlus on otseselt seotud toote ajalooga. Nimelt kasvas alam-Dauphiné mägipiirkondades ainult pehme nisu ja peeti palju kariloomi — lambaid, kitsi ja vähesemal määral veiseid, kes andsid piima, millest tehti juustu, ja liha, mis oli ainult jõukamatele kättesaadav luksusroog. Talupojad viisid vilja kohalikule möldrile, kes avas neile pagari juures jahuarve, ning talupojad said pagarilt vastu leiba ja pehme nisu jahu. Osteti üksnes soola, vilja kasutati vahetuskaubana ning söödi juur- ja köögivilju, mis olid põhitoiduks.

Ravioolid pärinevad antiikajast — siis valmistati neid veel naerist (rave). Koostisained muutusid sajandite jooksul selle järgi, milliseid tooraineid Dauphiné piirkonnas saadaval oli, kuni kujunes välja meile tuttav retsept: pehme nisu jahust tainas ja täidiseks „Comté” (KPN) ja/või „Emmental français est-central” (KGT), toorjuust ja petersell.

Kuna kõnealused ravioolid ei sisalda liha, olid nad esialgu paastuaja toit, hiljem aga pühade- ja peoroog. Ravioolide osatähtsus kasvas eriti 20. sajandi algul, kui „ravioolinaised” (ravioleuses) käisid talust tallu, et pühade ja pidude eelõhtul ravioole valmistada.

1873. aastal asus üks ravioolinaine, ema Maury, elama Romans'i (mis on siiani peamine „Ravioles du Dauphiné” tootmise keskus), kus ta võttis üle keskväljakul asuva kohviku pidamise. Ta hakkas esimesena kohapeal ravioole valmistama ja serveerima. Peagi järgisid tema eeskuju teised ravioolinaised, näiteks ema Fayet.

Esimese maailmasõja ajal vähenes ravioolide tarbimine järsult ja ravioolinaised lõpetasid vähehaaval tegevuse.

1930. aastaks pakuti ravioole veel ainult üksikutes restoranides, millest üks kuulus Emile Truchet'le, kes oli õppinud ravioolide valmistamist ema Fayet'lt.

Emile Truchet ehitas ravioolitootmise moderniseerimiseks masina. 1953. aastal valmistas ta ravioole Romans-sur-Isère'i laadal, kus neile sai osaks suur populaarsus, mis kinnistus järgmiste aastate jooksul.

Esimese ravioolimasina ehitamine suurendas oluliselt ravioolide tuntust ja tootmist.

Ravioole „Ravioles du Dauphiné” tootvad ettevõtted asuvad endiselt piirkonnas, kust toode pärineb, Romans'i ümbruses ja Royannais's.

5.2. Toote eripära

„Ravioles du Dauphiné” eripära põhineb nende iseloomulikel omadustel, valmistamisviisil ja mainel.

Toote iseloomulikud omadused on seotud tooraine kvaliteediga ja kohaliku oskusteabega.

Ravioolid koosnevad esmaklassilistest koostisainetest, ei sisalda värv- ega säilitusaineid ega paksendajaid. Ravioolid „Ravioles du Dauphiné” on ainulaadsed selle poolest, et tänu õhukesele pehme nisu jahust tainale on nende keetmisaeg ainult üks minut.

Ravioole „Ravioles du Dauphiné” seostatakse ekslikult värskete makaronitoodetega, millest neid eristab mitu iseloomulikku omadust.

—	Pehme nisu jahust tainas

Värskeid makaronitooteid valmistatakse ainult kõva nisu lihtjahust (31. augusti 1955. aasta määrus nr 55-1175 makaronitoodete kohta). Ravioolitainas valmistatakse pehme nisu püülijahust. See on äärmiselt madala tuhasusega jahu, mis annab tainale iseloomuliku valge värvuse ning peene ja õrna maitse.

—	Õhuke tainas. Pehme nisu jahu kasutamine võimaldab rullida taina eriti õhukeseks ja vähendada taina ühenduskohti. Sellest eripärast tuleneb ravioolide erandlikult lühike keetmisaeg (1 minut) ja ainulaadne sulavus. Tavaliselt on makaronitoodete taina paksus 0,9–1,1 mm.

—	Kreemjas ja pehme täidis, mille koostisained on „Comté” (KPN) ja/või „Emmental français est-central” (KGT), toorjuust ja petersell.

—	Värske toode. Ravioole ei töödelda termiliselt, mis võiks muuta nende organoleptilisi omadusi, vaid võidakse ainult sügavkülmutada. Värsked makaronitooted seevastu on pastöriseeritud või isegi kahekordselt pastöriseeritud.

Tänapäeval kasutatakse sedasama traditsioonilist retsepti, mida kasutasid ravioolinaised enne ravioolimasinate kasutuselevõttu, mis võimaldas toodangut suurendada ja aitas kaasa selle eripärase toote levikule.

Ravioolidel „Ravioles du Dauphiné” on väljakujunenud maine.

Sõna „raviool” (raviole) tulevat tegelikult sõnast rissole, mis tähistas praetud hakklihakotletti. Paastu ajal asendati liha naeriga (rave), millest tuligi sõna „raviool”.

Ravioolide täpne päritolu ei ole teada, kuid uurimused näitavad, et see ulatub väga kaugesse minevikku. Näiteks on Frédéric Godefroy leidnud, et sõna „raviool” on kasutatud juba ühes 1228. aasta tekstis.

Samuti on Godefroy oma uurimuses („Dictionnaire de l'ancienne langue française (…)”, 1891) leidnud seose ravioolide ja religiooni vahel, nagu näitab järgmine seletus: „raviole, olle, meessoost nimisõna, hakklihaga ja paastuajal hakitud naeriga täidetud tainatükk”.

Aja jooksul hakati ravioole pakkuma nii pidude kui ka usupühade puhul. Ravioole serveeriti eelroana, aga ka pärast köögivilju ja linnuliha (enamasti keedetud kana), mille puljongis ravioole keedeti.

Pärast ravioolimasina leiutamist, mis vahetas vähehaaval välja ravioolinaised, kasvas toodang märkimisväärselt, samas valmistati neid endiselt traditsioonilise juustul põhineva retsepti järgi.

Õhuke tainas ja juustutäidis tegid ravioolid eriliseks ja ainulaadseks toiduaineks ning aitasid neil võita paljude kokkade südame, kes peavad neid „hõrgutiseks ja maitseimeks”.

Ravioole „Ravioles du Dauphiné” kasutatakse paljudes kohalikes retseptides: gratineeritud ravioolid, praetud ravioolid salatitega, ravioolid koorega, mürklitega, vähkidega jne.

Kuni 1975. aastani tootsid ravioole „Ravioles du Dauphiné” väiketootjad ja ravioolinaised ning nende turumaht jäi alla 100 tonni aastas. Peamisteks turustamiskanaliteks olid tol ajal restoranid, toitlustajad ja väikesed kauplused. Alates 1990. aastate algusest hakati ravioole müüma ka supermarketites ning turumaht jõudis 1 000 tonnini aastas. 1997. aastal oli „Ravioles du Dauphiné” aastatoodang üle 2 500 tonni. Sealtpeale on müügimaht üha kiiremini kasvanud, ulatudes 2007. aastal üle 5 000 tonni (5 103 tonni kõigi tootjate ehk viie tootmiskoha peale kokku).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

„Raviole du Dauphiné” on pikkade traditsioonidega ja tuntud piirkondlik toode, mida valmistatakse Dauphiné piirkonnas (varaseimad seda mainivad tekstid pärinevad 1228. aastast).

Dauphiné maapiirkondade eri toiduaineid valmistati eranditult kohalikest saadustest, mistõttu ravioolid on erinevalt teistest makaronitoodetest täidetud liha asemel juustuga. Ka pehme nisu jahu kasutamine on tingitud kohaliku põllumajanduse võimalustest, samas kui klassikalised makaronitooted on valmistatud kõva nisu jahust.

Talupered tõid pagari juurest jahu ning valmistasid üksnes pidupäevadeks ja pühadeks ravioole, crouzet'sid, matafan'e, besiante'e. Ravioolid olid kohalik kodune toit, mida söödi pidude ja pühade ajal ning millel oli palju variatsioone.

Ennekõike on ravioolid Dauphiné piirkonna traditsioonilise kultuuri ja oskusteabe tulemus (ravioolinaised).

19. sajandil kinnistus „Raviole du Dauphiné” retsept oma praegusel kujul ja ravioolimasina leiutamine tegi võimalikuks toodangu kasvu ja toote laiema leviku.

Tänu hoolikalt valitud toorainele ja traditsioonilisele retseptile on säilinud „Raviole du Dauphiné” omapära: õhuke tainas, mis tagab väga lühikese keetmisaja ja erilise sulavuse, ning kreemjas ja hõrk täidis.

„Raviole du Dauphiné” on tunnistatud osaks Dauphiné kulinaarsest kultuuripärandist. Grenoble'i apellatsioonikohtu 14. veebruari 1989. aasta otsusega tunnistati „Raviole du Dauphiné” päritolunimetuseks, tõstes esile toote omapära, retsepti ja tootmispiirkonda. Kohus leidis ekspertiisi põhjal, et „Raviole du Dauphiné” on tänu oma koostisele ja valmistamisviisi iseärasustele originaalne toode ning sellele piirkonnale eripärane.

Samuti on „Raviole du Dauphiné” 1995. aastal koostatud Prantsuse kulinaarse pärandi nimekirjas.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

http://agriculture.gouv.fr/IMG/pdf/cdc_igp_raviole_dauph.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 3

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	52. köide 8. jaanuar 2009

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2009/C 003/01	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2009/C 003/02	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	3

	Parandused
2009/C 003/09	Osalemiskutse Euroopa Toiduohutusameti (Itaalia, Parma) teaduskomisjonide liikmete kohale, parandus (ELT C 268, 23.10.2008)	23

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2009/C 003/03	Euro vahetuskurss	4

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2009/C 003/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 247, 13.10.2006, lk 1; ELT C 153, 6.7.2007, lk 5; ELT C 192, 18.8.2007, lk 11; ELT C 271, 14.11.2007, lk 14; ELT C 57, 1.3.2008, lk 31; ELT C 134, 31.5.2008, lk 14; ELT C 207, 14.8.2008, lk 12) artikli 2 lõikes 15 nimetatud elamislubade ajakohastatud loetelu	5

2009/C 003/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT C 316, 28.12.2007, lk 1; ELT C 134, 31.5.2008, lk 16; ELT C 177, 12.7.2008, lk 9; ELT C 200, 6.8.2008, lk 10) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu	10

2009/C 003/06	Šveitsi Konföderatsiooni teave, mis on esitatud Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artiklile 37	11

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2009/C 003/07	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta	14

	MUUD AKTID
	Komisjon
2009/C 003/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	17