30.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

CE 330/1

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 28/2008,

18. november 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2008/…/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 330 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 80/181/EMÜ (3) on kehtestatud nõue, et Ühendkuningriik ja Iirimaa määraks kindlaks kuupäeva, mil kaotatakse erandid nendes valdkondades, kus neid veel kohaldatakse, seoses järgmiste mõõtühikutega: „pint” korduvkasutatavas pudelis piima ning vaadiõlle ja -siidri puhul; „mile” teedel liiklusmärkidel ning kiiruse ja vahemaa mõõtmisel ning „troy ounce” väärismetallidega tehtavates tehingutes. Kogemused on siiski näidanud, et kuna nimetatud erandid on kohaliku iseloomuga ja hõlmavad vaid piiratud arvu tooteid, ei tooks nende säilitamine kaasa mittetariifsete tõkete kasutuselevõttu kaubanduses ning seetõttu ei ole nende erandite tegemist enam vaja lõpetada.

(2)	On asjakohane täpsustada, et direktiivi 80/181/EMÜ reguleerimisala on kooskõlas asutamislepingu artiklis 95 osutatud eesmärkidega ega ole tingimata seotud ühenduse mis tahes konkreetse tegevusvaldkonnaga.

(3)

Direktiivis 80/181/EMÜ lubatakse kuni 31. detsembrini 2009 kasutada täiendavaid suurusnäitusid lisaks nimetatud direktiivi lisa I peatükis sätestatud ametlikele ühikutele. Selleks, et mitte luua takistusi ühenduse ettevõtetele, kes ekspordivad teatavatesse kolmandatesse riikidesse, kus nõutakse toodete märgistamist muude kui I peatükis sätestatud mõõtühikutega, on asjakohane jätkuvalt lubada täiendavate suurusnäitude kasutamist.

(4)

Direktiiviga 80/181/EMÜ toetatakse siseturu tõrgeteta toimimist selles sätestatud mõõtühikute ühtlustamise taseme kaudu. Sellega seoses on kohane, et komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud kõnealuse direktiivi ning selle rakendamisega, eelkõige seoses siseturu toimimise võimalike takistustega ning seoses mis tahes täiendava ühtlustamisega, mis on nõutav nende takistuste ületamiseks.

(5)	Oma kaubandussuhete raames kolmandate riikidega, sealhulgas transatlantilise majandusnõukoguga, on kohane, et komisjon jätkab kindlalt üksnes rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikutega märgistatud toodete aktsepteerimist kolmandate riikide turgudel.

(6)	Samas võimaldavad täiendavad suurusnäidud järk-järgult ja tõrgeteta võtta kasutusele võimalikke uusi rahvusvahelisel tasandil välja töötatud meetermõõdustiku ühikuid.

(7)

1995. aastal otsustas kaalude ja mõõtude peakonverents kõrvaldada SI süsteemist SI täiendavate mõõtühikute klassi ning käsitada „radiaani” ja „steradiaani” dimensioonita SI tuletatud ühikutena, mille nimetusi ja tähiseid võib kasutada (kuid ei pea kasutama) muude SI tuletatud ühikute väljendamiseks, kui see on otstarbekas.

(8)

1999. aastal võttis kaalude ja mõõtude peakonverents SI raames vastu otsuse lugeda „katal” (mille tähis on „kat”) SI-süsteemi katalüütilise aktiivsuse mõõtühikuks. Selle uue ühtlustatud SI-ühikuga kavatseti tagada mõõtühikute sidus ja ühetaoline tähistamine meditsiinis ja biokeemias ning kõrvaldada vääritimõistmise oht, mis võib tekkida ühtlustamata mõõtühikute kasutamisel.

(9)

2007. aastal võttis kaalude ja mõõtude peakonverents vastu märkuse „kelvini” määratluse kohta, et kõrvaldada üks peamisi ilmnenud variaabluse põhjusi, mis esineb vee kolmikpunkti erineval realiseerimisel. „Kelvinit” määratletakse murdosana vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Kõnealuses märkuses osutatakse täpselt määratud isotoopkoostisega veele.

(10)	Kuna maa kinnistamisel Ühendkuningriigis ja Iirimaal ei kasutata enam aakrit, ei ole sellekohast erandit enam vaja ette näha.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(12)	Direktiivi 80/181/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Muudatused

Direktiivi 80/181/EMÜ muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal.”

Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatavate mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.”

3)	Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6b

Komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ja selle rakendamisega, seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse tõrgeteta toimimisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 31. detsembriks 2019, lisades vajaduse korral oma ettepanekud.”

Lisa muudetakse järgmiselt:

I peatüki punktis 1.1 asendatakse lõik „Termodünaamilise temperatuuri ühik” järgmisega:

„Termodünaamilise temperatuuri ühik

Termodünaamilise temperatuuri ühik kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Nimetatud mõiste osutab veele, mille isotoopkoostis on määratletud järgmiste aine hulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta.

[13. CGPM (1967) resolutsioon nr 4 ja 23. CGPM (2007) resolutsioon nr 10].”;

b)	I peatüki punkti 1.1.1 pealkiri asendatakse järgmisega:

c)	I peatüki punkti 1.2 pealkiri asendatakse järgmisega:

d)	I peatüki punkt 1.2.1 jäetakse välja;

I peatüki punktid 1.2.2 ja 1.2.3 asendatakse järgmisega:

„1.2.2 SI tuletatud ühikute üldreegel

SI põhiühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute astme korrutise vormis numbrilise koefitsiendiga 1.

1.2.3 Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis

Suurus	Ühik		Väljendus
Suurus	Nimetus	Tähis	Muudes SI ühikutes	SI põhiühikutes
Tasanurk	radiaan	rad		m · m–1
Ruuminurk	steradiaan	sr		m2 · m–2
Sagedus	herts	Hz		s–1
Jõud	njuuton	N		m · kg · s–2
Rõhk, pinge	paskal	Pa	N · m–2	m–1 · kg · s–2
Energia, töö; soojushulk	džaul	J	N · m	m2 · kg · s–2
Võimsus (5), kiirgusvoog	vatt	W	J · s–1	m2 · kg · s–3
Elektrihulk, elektrilaeng	kulon	C		s · A
Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud	volt	V	W · A–1	m2 · kg · s–3 · A–1
Elektritakistus	oom	Ω	V · A–1	m2 · kg · s–3 · A–2
Elektrijuhtivus	siimens	S	A · V–1	m–2 · kg–1 · s3 · A2
Elektrimahtuvus	farad	F	C · V–1	m–2 · kg–1 · s4 · A2
Magnetvoog	veeber	Wb	V · s	m2 · kg · s–2 · A–1
Magnetvoo tihedus	tesla	T	Wb · m–2	kg · s–2 · A–1
Induktiivsus	henri	H	Wb · A–1	m2 · kg · s–2 · A–2
Valgusvoog	luumen	lm	cd · sr	cd
Valgustatus	luks	lx	lm · m–2	m–2 · cd
Radioaktiivsus	bekrell	Bq		s–1
Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks	grei	Gy	J · kg–1	m2 · s–2
Kiiritusdoos	siivert	Sv	J · kg–1	m2 · s–2
Katalüütiline aktiivsus	katal	kat		mol · s–1

SI põhiühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes.

Tuletatud SI ühikuid võib eelkõige väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m–1 · kg · s–1 või N · s · m–2 või Pa · s.”;

II peatükist jäetakse välja järgmine rida:

„Maa kinnistamine

aaker

1 ac = 4 047 m2

ac”;

g)	II peatüki viimane lause asendatakse järgmisega: „Liitühikute moodustamiseks võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2009. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad nimetatud õigus- ja haldusnorme alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas nende poolt vastu võetud õigusaktide põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 120, 16.5.2008, lk 14.

(2) Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus, nõukogu 18. novembri 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 105) ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(4) EÜT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(5) Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis „VA”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis „var”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. „Var” ei sisaldu GCPMi resolutsioonides.

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

1.	Komisjon võttis 10. septembril 2007. aastal vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

2.	26. septembril 2007. aastal otsustas nõukogu konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, kes esitas oma arvamuse 12. detsembril 2007. aastal.

3.	Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal. Parlamendi arvamus ei sisalda muudatusettepanekuid komisjoni ettepaneku kohta.

4.	Nõukogu jõudis 15. juulil 2008. aastal ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele, eesmärgiga võtta vastu ühine seisukoht vastavalt asutamislepingu artiklile 251.

5.	Nõukogu võttis 18. novembril 2008 aastal vastu ettepanekut käsitleva ühise seisukoha, mis on esitatud dokumendis 11915/08.

II. EESMÄRGID

Komisjoni ettepaneku üldine eesmärk on ajakohastada direktiivi 80/181/EMÜ, et:

—	selle reguleerimisala hõlmaks tarbijakaitset ja keskkonda;

—	lisada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) (1) ametlike mõõtühikute hulka uus ühik;

—	lubada täiendavate suurusnäitude tähtajatut kasutamist;

—	kaotada Ühendkuningriigile ja Iirimaale kehtestatud nõue mõõtühikute „pint”, „mile” ja „troy ounce” kasutamist käsitlevate piiratud ulatusega kohalike erandite kaotamiseks valdkondades, kus neid veel kasutatakse.

III. ÜHINE SEISUKOHT

Üldpõhimõtted

Nõukogu nõustub ettepaneku eesmärkidega, kuid on püüdnud siiski mõningaid selle sätteid parandada ja lisada sätteid, eelkõige selleks, et kajastada ühenduse õiguses mõningaid SI-süsteemis tehtud täiendavaid muudatusi ning sätestada komisjoni kohustus esitada direktiiviga 80/181/EMÜ seoses toimunud arengute kohta aruanne, eelkõige seoses siseturu tõrgeteta toimimise ja rahvusvahelise kaubandusega.

Siseturu tõrgeteta toimimine ja SI-ühikute rahvusvaheline aktsepteerimine

Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ on seoses kohalike eranditega ja täiendavate suurusnäitude kasutamisega iga kümne aasta järel läbi vaadatud. Nõukogu nõustub ettepaneku kavatsusega, milleks on õiguskindluse suurendamine, kõrvaldades ajalised piirangud, mis on seatud eranditele üldpõhimõttest, et SI-ühikuid tuleks kasutada võimalikult suurel määral. Nõukogu arvates on siiski oluline jälgida tähelepanelikult, millist mõju avaldab mõõtühikute direktiiv siseturu tõrgeteta toimimisele ja väliskaubandusele. Selleks on nõukogu lisanud uue artikli 6b, milles sätestatakse komisjoni kohustus esitada kümme aastat pärast muutmisdirektiivi jõustumist aruanne sellise mõju kohta.

Artikli 6b sätete selgitamiseks ja selleks et kajastada, kui oluline on siseturu tõrgeteta toimimise jälgimine komisjoni poolt, lisas nõukogu uue põhjenduse 4. Nõukogu soovis samuti juhtida tähelepanu vajadusele edendada üksnes SI-ühikutega märgistatud toodete aktsepteerimist kolmandate riikide turgudel ning lisas sel eesmärgil põhjenduse 5.

SI-süsteemis toimunud arengud

10.

Nõukogu nõustub komisjoni eesmärgiga tuua ühenduse õigusse uus SI-ühik „katal”. Siiski soovib nõukogu, et ühenduse õiguses kajastuks ka muud SI-süsteemis toimunud arengud. Seetõttu ajakohastatakse direktiivi lisa I peatüki punktis 1.1 toodud „kelvini” määratlust vastavalt 23. kaalude ja mõõtude peakonverentsi (CGPM 2007) resolutsioonile 10. Lisaks muudetakse lisa I peatüki punkte 1.2.1 ja 1.2.3, et võtta arvesse 1995. aasta CGPMi otsust „radiaani” ja „steradiaani” dimensioonita käsitamise kohta.

11.	Lisa muudatusi kajastavad uued põhjendused 7 ja 9.

Muud komisjoni ettepanekusse tehtud muudatused

12.

Nõukogu tegi mõningaid väiksemaid muudatusi põhjendustes 3 ja 6, et kajastada muude ettepanekusse tehtud muudatuste loogikat. Samuti viis ta artikli 2 teksti kooskõlla mitmete sarnaste õigusaktide puhul kokku lepitud tekstiga, mistõttu lisati põhjendus 11. Peale selle tehti lisas mõned puhttehnilist laadi muudatused, mis tulenevad punktis 10 kirjeldatud muudatustest.

IV. JÄRELDUS

13.

Nõukogu ühine seisukoht jagab komisjoni ettepaneku üldeesmärke direktiivi muutmiseks. Tehtud muudatused tulenevad soovist täiendada mõõtühikuid käsitleva direktiivi 80/181/EMÜ üldeesmärke. Kui nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe, väljendas komisjon üldist heakskiitu nõukogu poolt ettepanekusse tehtud muudatuste suhtes.

(1) SI on lühend prantsuskeelsest nimetusest Systčme International d'unité de mesure. See põhineb 1875. aasta Pariisi konventsioonil ning seda ajakohastab regulaarselt kaalude ja mõõtude peakonverents (CGPM). SI-süsteemi kõige tuntumad ühikud on meeter, kilogramm ja sekund.

30.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

CE 330/7

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 29/2008,

9. detsember 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2008/…/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 330 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse meretranspordipoliitika üks elemente seisneb kaubandusliku meresõidu kvaliteedi parandamises, nõudes kõigilt ettevõtjatelt suuremat vastutust.

(2)	Hoiatavat laadi meetmed võeti juba vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (4).

(3)	Liikmesriigid võtsid 9. oktoobril 2008 vastu avalduse, milles nad tunnistasid ühehäälselt merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli rakendamise tähtsust kõigi liikmesriikide poolt.

(4)

Kindlustuse omamise kohustus peaks võimaldama tagada kannatanute parema kaitse. See peaks aitama kaasa ka standarditele mittevastavate laevade kõrvaldamisele ja võimaldama taastada reederitevahelist konkurentsi. Lisaks kutsutakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsioonis A.898(21) riike üles tungivalt soovitama laevaomanikele nõuetekohast kindlustamist.

(5)

Käesoleva direktiivi sätete rikkumine tuleks lõpetada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiviga 2008/…/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuestisõnastatud versioon) (5), nähakse juba ette laevade kinnipidamine juhul, kui puuduvad tunnistused, mis peavad olema pardal. Siiski on asjakohane näha ette võimalus laev, mille pardal puudub kindlustustunnistus, välja saata. Väljasaatmise kord peaks võimaldama olukorda mõistliku aja jooksul parandada.

(6)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt asjakohaste meetmete kehtestamist ja rakendamist meretranspordipoliitika valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad laevaomanike kohustuste teatavate aspektide suhtes, mis käsitlevad nende kindlustust merinõuete korral.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse 300-se või suurema kogumahutavusega laevade suhtes.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade või muude riigile kuuluvate või riigi käitatavate laevade suhtes, mida praegu kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

3. Käesolev direktiiv ei piira asjaomases liikmesriigis kehtivate ja I lisas nimetatud õigusaktidega kehtestatud režiimide kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„laevaomanik” — merelaeva registreeritud omanik või mis tahes muu isik, nagu laevapereta prahtija, kes vastutab laeva käitamise eest;

„kindlustus” — kindlustus koos või ilma mahaarvamisteta, mis sisaldab näiteks sellist liiki vastutuskindlustust, mida praegu pakuvad International Group of P&I Clubs'i liikmed, ja muud tõhusad kindlustusvormid (sealhulgas tõendatud enesekindlustus) ning samasuguseid kindlustuskatte tingimusi pakkuv finantstagatis;

c)	„1996. aasta konventsioon” — Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) egiidi all vastu võetud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni, mida on muudetud 1996. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst.

Artikkel 4

Merinõuete kindlustamine

1. Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade laevaomanikel oleks kindlustus, mis katab kõnealuseid laevu.

2. Iga liikmesriik nõuab, et muu kui kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvate laevade laevaomanikel oleks kindlustus, kui sellised laevad saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse. See ei takista liikmesriike nõudmast sama kohustuse järgimist, kui see on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kui need laevad tegutsevad liikmesriikide territoriaalvetes.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustus katab merinõuded, mille suhtes kohaldatakse vastutuse piiramist vastavalt 1996. aasta konventsioonile. Kindlustussumma suurus iga laeva kohta vahejuhtumi puhul on võrdne asjakohase maksimumsummaga piiratud vastutuse korral vastavalt 1996. aasta konventsioonile.

Artikkel 5

Kontroll, nõuetele vastavus, sadamast väljasaatmine ja sadamasse sisenemise keelamine

1. Iga liikmesriik tagab, et tema jurisdiktsiooni all olevas sadamas viibiva laeva mis tahes kontrollimine vastavalt direktiivile 2008/…/EÜ hõlmab artiklis 6 osutatud tunnistuse olemasolu kontrolli laeva pardal.

2. Kui artiklis 6 osutatud tunnistus laeva pardal puudub ja ilma et see piiraks direktiivi 2008/…/EÜ kohaldamist, millega sätestatakse laevade kinnipidamine ohutusega seotud küsimuste korral, võib pädev asutus teha laeva väljasaatmise korralduse, millest teavitatakse komisjoni, teisi liikmesriike ja asjaomast lipuriiki. Sellise väljasaatmise korralduse põhjal keelab iga liikmesriik kõnealusel laeval siseneda oma mis tahes sadamasse, kuni laevaomanik ei ole esitanud artiklis 6 osutatud tunnistust.

Artikkel 6

Kindlustustunnistus

1. Artiklis 4 nimetatud kindlustuse olemasolu tõendatakse ühe või mitme tunnistusega, mille on väljastanud kindlustusandja ja mis asub laeva pardal.

2. Kindlustusandja väljastatud tunnistus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	laeva nimi ja IMO number ning registreerimissadam;

b)	laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;

c)	kindlustuse liik ja kestus;

d)	kindlustusandja nimi ja peamine tegevuskoht ning vajadusel see tegevuskoht, kus kindlustus tekkis.

3. Kui tunnistusel kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, sisaldab tekst ka tõlget ühte neist keeltest.

Artikkel 7

Karistused

Artikli 4 lõike 1 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid karistuste süsteemi käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest ja võtavad kõik vajalikud meetmed nimetatud karistuste kohaldamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 8

Aruanded

Iga kolme aasta järel ja esimest korda enne 1. jaanuari 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 9

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 2012. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 195.

(2) ELT C 229, 22.9.2006, lk 38.

(3) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta arvamus (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 166), nõukogu 9. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

(5) ELT L …

LISA

—	Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon;

—	1996. aasta rahvusvaheline konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS konventsioon);

—	2001. aasta punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvaheline konventsioon (punkrikütuse konventsioon);

—	vrakkide eemaldamise 2007. aasta rahvusvaheline Nairobi konventsioon (vrakkide eemaldamise konventsioon);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2008 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (1).

(1) ELT L …

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 31. jaanuaril 2006 laevaomanike tsiviilvastutust ja finantstagatisi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku (1), mis on üks kolmanda meresõiduohutuse paketi ettepanekutest.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu 29. märtsil 2007 esimesel lugemisel (2).

Nõukogu jõudis 9. oktoobril 2008 laevaomanike tsiviilvastutust ja finantstagatisi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele. Pärast õiguskeelelist läbivaatamist võttis nõukogu 9. detsembril 2008. aastal vastu ühise seisukoha asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras.

Töö käigus arvestas nõukogu Majandus- ja Sotsiaalkomitee (3) ning Regioonide Komitee (4) arvamust.

II. ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

Üldsätted

Komisjoni poolt 2006. aasta alguses esitatud laevaomanike tsiviilvastutust ja finantstagatisi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek on kolmanda meresõiduohutuse paketi osa. Komisjoni ettepaneku eesmärk on ühtlustada ühenduse tasandil laevaomanike tsiviilvastutuskord ja sellega seotud ülemmäärad ning kehtestada kohustusliku kindlustuse süsteem ja finantstagatised meremeestele laeva mahajätu korral.

Kuigi nõukogu nõustub komisjoni ettepaneku eesmärgiga, milleks on laeva käitamisel tekkinud kahjude tõttu kannatanute huvide parem kaitse, leiab ta, et mõned ettepaneku sätted, millega kehtestatakse sama valdkonna rahvusvaheliste kohustustega sarnased ühenduse erieeskirjad, tekitaks vastuolulise olukorra ja takistaks eelnimetatud eesmärgi saavutamist. Eelkõige on see seotud sätetega, mis käsitlevad vastutuskorda ja meremehi puudutavaid meetmeid. Kavandatud sätted, mis muudavad IMO konventsiooni ratifitseerimise kohustuslikuks, ei ole liikmesriikidele vastuvõetavad, eelkõige nende põhiseadusest tulenevalt. Lisaks peab nõukogu mõnda sätet, eelkõige tunnistuste andmist ja kontrolli käsitlevaid sätteid sobimatuks, kuna need võivad tuua kaasa tarbetu halduskoormuse.

Nõukogu ühine seisukoht taotleb selliste selget lisaväärtust andvate sätete kehtestamist, mida ei ole veel rahvusvahelisel ega ühenduse tasandil. Selles keskendutakse seetõttu laevaomanike suhtes kindlustuskohustuse kehtestamisele selliste piirmäärade tasemel, mis on kehtestatud konventsioonis merinõuete korral vastutuse piiramise kohta, nagu seda on muudetud 1996. aasta protokolliga („LLMC 96”). Selles määratakse kindlaks meetmed nimetatud kohustuse rakendamiseks, milleks on kontrollimine, kas laeva pardal on tunnistus, mis peab seal olema, ning sätestab karistused nõuete täitmata jätmise puhul.

Nõukogu ühise seisukohaga muudetakse seega suurel määral komisjoni algset ettepanekut, sõnastades selle ümber ja jättes mõned osad tekstist välja. See tähendab, et nõukogu ei kiitnud heaks Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud arvamuse neid muudatusettepanekuid, mis olid seotud kõnealuste väljajäetud osadega.

Paralleelselt ühise seisukohaga kinnitatakse Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate avalduses (5) nende kohustust teha kõik võimalik, et tagada meresõiduohutuse rahvusvaheliste konventsioonide, lipuriigi kohustustega seotud IMO eeskirjade ja IMO auditi kiire ja tõhus rakendamine

Peamised poliitilised küsimused

i) Merinõuete kohustuslik kindlustamine

Nõukogu on nõus komisjoni ettepanekuga kehtestada kindlustuskohustus liikmesriigi lipu all sõitvate laevade omanikele ja teise riigi lipu all sõitvate laevade omanikele. Sellega seoses täpsustatakse nõukogu ühises seisukohas, et seda kohaldatakse siis, kui laev siseneb liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse või, liikmesriigi vastava otsuse korral, siis, kui see laev tegutseb tema territoriaalvetes.

Kindlustuskaitse ülemaailmse ühtse määra suhtes viitab nõukogu oma ühises seisukohas LLMC 1996-s kehtestatud piirmäära summale iga laeva kohta vahejuhtumi puhul. Ühises seisukohas kasutatud mõiste „kindlustus” põhineb peamiselt määratlusel, mis on sätestatud IMO resolutsioonis A.898(21) („Suunised laevaomaniku kohustuste kohta seoses merinõuetega”).

ii) Kontroll, nõuetele vastavus ja karistused

Selleks et kontrollida laevaomanike kindlustuskohustuse nõuetele vastavust, sätestatakse ühises seisukohas kontroll sadamariigi poolt vastavalt sadamariigi kontrolli direktiivile. Kontrollimiseks peab laeva pardal olema üks või mitu tunnistust, mille on väljastanud kindlustusandja. Ühises seisukohas sätestatud tunnistuse üksikasjad põhinevad suurel määral komisjoni algsel ettepanekul.

Nõukogu leiab, et tähtis on ette näha konkreetsete karistuste võimalus, kui kindlustustunnistust ei ole laeva pardal. Piiramata asjaomase laeva kinnipidamist vastavalt sadamariigi kontrolli eeskirjadele, võib laeva sadamast välja saata ja kehtestada laevale sissesõidukeelu kõikidesse liikmesriikide sadamatesse niikaua, kuni olukord on parandatud. Ühises seisukohas on ka üldsätted direktiivi sätete rikkumise eest kehtestatavate karistuste kohta, mis on seotud lipuriigina tegutsevate liikmesriikide kohustustega.

iii) Seos vastutust ja kahjude hüvitamist reguleerivate muude õigusaktidega kehtestatud korraga

Kooskõlas komisjoni ettepanekuga sätestab nõukogu oma ühises seisukohas, et direktiiv ei mõjuta korda, mis on kehtestatud muude rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt, nimelt CLC-konventsiooni, HNS-konventsiooni, punkrikütuse konventsiooni, laevavraki eemaldamist käsitleva konventsiooni, ning ka Ateena konventsiooni ühenduse õigusesse ülevõtmise määruse kohaselt.

III. KOKKUVÕTE

Nõukogu usub, et tema ühine seisukoht on vahend, mis aitab kaasa laeva käitamisel tekkinud kahjude tegelikule hüvitamisele kannatanutele ja standarditele mittevastavate laevade kõrvaldamisele.

Nõukogu märgib kõnealuse ettepanekuga seotud kohtumisi Euroopa Parlamendiga, mis on juba toimunud kolmanda meresõiduohutuse paketi muude ettepanekute üle peetavate läbirääkimiste raames. Nõukogu loodab jõuda teksti suhtes kiiresti kokkuleppele, mis lubaks direktiivi võimalikult kiiresti vastu võtta.

(1) Dok 5907/06.

(2) Dok 7805/07 CODEC 277 MAR 20 ENV 171.

(3) CESE 1177/2006, 13.9.2006 (ELT C 318, 23.12.2006, lk 195).

(4) CdR 43/2006, 15.6.2006 (ELT C 229, 22.9.2006, lk 38).

(5) Dok 15859/08 ADD 1.

30.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

CE 330/13

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 30/2008,

9. detsember 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2008/…/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 330 E/03)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse laevanduse ja seda kasutavate kodanike turvalisus ning keskkonna kaitse peaksid olema igal ajal tagatud.

(2)	Rahvusvahelise laevanduse osas on mitme Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) juurde hoiule antud konventsiooniga loodud kõikehõlmav raamistik meresõiduohutuse tõhustamiseks ja keskkonna kaitsmiseks laevade põhjustatud merereostuse eest.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) sätete ja selliste konventsioonide sätete, mille hoiulevõtja on IMO (edaspidi „IMO konventsioonid”), kohaselt vastutavad nende õigusaktide osalisriigid õigusnormide avaldamise ja kõikvõimalike muude meetmete võtmise eest, mis võivad olla vajalikud nimetatud õigusaktide täielikuks ja igakülgseks jõustamiseks, tagamaks, et inimelude ohutust merel ja merekeskkonna kaitset silmas pidades oleksid laevad oma ettenähtud tegevuseks kõlblikud ning et nende meeskonna moodustaks asjatundlik laevapersonal.

(4)	Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta 2006. aastal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastu võetud meretöönormide konventsiooni, milles käsitletakse ka lipuriigiga seotud kohustusi.

(5)	9. oktoobril 2008 võtsid liikmesriigid vastu avalduse, milles nad tunnistasid ühehäälselt lipuriigi kohustustega seonduvate rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamise tähtsust selleks, et parandada meresõiduohutust ja aidata kaasa laevade põhjustatud reostuse vältimisele.

(6)

IMO poolt 20. detsembri 2004. aasta ringkirjas MSC/Circ.1140/MEPC/Circ.424 (laevade riikidevahelise ümberregistreerimise kohta) soovitatud menetluste rakendamine peaks tugevdama IMO konventsioonide ja ühenduse meresõiduohutuse alaste õigusaktide lipuriigi vahetamise küsimusega seotud sätteid ning suurendama lipuriikide vaheliste suhete läbipaistvust meresõiduohutuse huvides.

(7)	Liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu, samuti liikmesriigi registrist lahkunud laevu käsitleva teabe kättesaadavus peaks parandama laevastiku tegevuse läbipaistvust ning aitama kaasa lipuriigi kohustuste tõhusamale kontrollimisele ja administratsioonidele võrdsete tingimuste tagamisele.

(8)	Selleks, et veelgi parandada oma tegevust lipuriigina, peaksid liikmesriigid laskma oma administratsioone regulaarselt auditeerida.

(9)	Haldusmenetluste kvaliteedi tõendamine Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) või samaväärsete standardite kohaselt peaks aitama veelgi kaasa administratsioonidele võrdsete tingimuste tagamisele.

(10)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt asjakohaste sätete kehtestamist ja rakendamist meretranspordi poliitika valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on:

a)	tagada, et liikmesriigid kui lipuriigid täidavad oma kohustusi tõhusalt ja järjekindlalt, ja

b)	parandada ohutust ning vältida liikmesriikide lipu all sõitvate laevade põhjustatud merereostust.

2. Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002 (millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS)) (5) artikli 2 lõikes 2 loetletud ühenduse transpordialaste õigusaktide ega nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta) (6) kohaldamist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse nende liikmesriikide administratsioonide suhtes, kelle lipu all laev sõidab.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„laev” — laev või veesõiduk, mis sõidab asjaomaste IMO konventsioonide reguleerimisalasse kuuluva liikmesriigi lipu all ning millel peab olema tunnistus;

b)	„administratsioon” — selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle lipu all laev sõidab;

c)	„tunnustatud organisatsioon” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2009 (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (7) kohaselt tunnustatud organisatsioon;

d)	„tunnistused” — asjaomaste IMO konventsioonidega seoses välja antud kohustuslikud tunnistused;

e)	„IMO audit” — IMO assamblee poolt 1. detsembril 2005 vastu võetud resolutsiooni A.974(24) sätete kohaselt läbi viidud audit.

Artikkel 4

Tingimused laeva kasutamise lubamiseks laevale liikmesriigi lipu all sõitmise õiguse andmisel

1. Enne loa andmist sellise laeva kasutamiseks, millele on antud õigus sõita liikmesriigi lipu all, võtab asjaomane liikmesriik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõnealuse laeva vastavus kohaldatavatele rahvusvahelistele õigusnormidele. Eelkõige kontrollib liikmesriik kõiki mõistlikke võimalusi kasutades laeva ohutusega seonduvaid andmeid. Vajaduse korral konsulteerib ta eelmise lipuriigiga, et saada teada, kas eksisteerib viimase poolt kindlaks tehtud puudusi, mida ei ole veel likvideeritud, või ohutusküsimusi, mida ei ole veel lahendatud.

2. Kui teine lipuriik küsib teavet varem liikmesriigi lipu all sõitnud laeva kohta, esitab asjaomane liikmesriik teavet küsivale lipuriigile viivitamata kõik üksikasjad likvideerimata puuduste kohta ning mis tahes muu asjakohase ohutusega seotud teabe.

Artikkel 5

Liikmesriigi lipu all sõitva laeva kinnipidamine

Kui liikmesriigi administratsiooni teavitatakse sellest, et sadamariik on asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva laeva kinni pidanud, teostab ta enda poolt selleks ette nähtud menetluste kohaselt järelevalvet kõnealuse laeva vastavusse viimise üle asjakohaste IMO konventsioonidega.

Artikkel 6

Kaasnevad meetmed

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade kohta oleks käesoleva direktiivi kohaldamiseks kergesti kättesaadav vähemalt järgmine teave:

a)	üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number jne);

b)	ülevaatuste, sealhulgas vajaduse korral lisa- ja täiendavate ülevaatuste ning auditite kuupäevad;

c)	laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed;

d)	sadamariigi kontrolli käsitlevate sätete alusel laeva inspekteerinud pädeva asutuse andmed ja inspektsiooni kuupäevad;

e)	sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kinnipidamised: jah või ei);

f)	andmed mereõnnetuste kohta;

g)	selliste laevade andmed, mis lõpetasid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitmise eelneva 12 kuu jooksul.

Artikkel 7

Lipuriigi auditeerimise kord

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lasta vähemalt kord iga seitsme aasta järel viia läbi oma administratsiooni IMO audit tingimusel, et asjaomase liikmesriigi õigeaegsele taotlusele vastab IMO positiivselt, ning avaldavad auditi tulemuse vastavalt asjakohastele konfidentsiaalsust käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.

Käesolev artikkel kaotab kehtivuse hiljemalt … (8) või varasemal kuupäeval, mille kehtestab komisjon vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele pärast seda, kui on jõustunud IMO liikmesriikide kohustuslik auditeerimissüsteem.

Artikkel 8

Kvaliteedijuhtimise süsteem ja sisehinnang

1. Hiljemalt … (9) töötab iga liikmesriik oma administratsiooni jaoks välja lipuriigi operatiivtegevusega seotud kvaliteedijuhtimise süsteemi ning rakendab ja haldab seda. Selline kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud kohaldatavate rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel.

2. Liikmesriigid, kes on loetletud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi kõige värskemas aastaaruandes avaldatud mustas nimekirjas või kaks aastat järjest hallis nimekirjas, esitavad hiljemalt neli kuud pärast selle aastaaruande avaldamist komisjonile aruande oma tegevuse kohta lipuriigina.

Aruandes esitatakse kinnipidamise põhjustanud nõuetele mittevastavuse ning musta või halli nimekirja kandmise peamised põhjused ja analüüsitakse neid.

Artikkel 9

Aruandlus

Iga viie aasta järel ja esimest korda hiljemalt … (9) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Aruanne sisaldab hinnangut liikmesriikide tegevusele lipuriigina.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikliga 3 asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

Artikkel 11

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … (10). Liikmesriigid teavitavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 195.

(2) ELT C 229, 22.9.2006, lk 38.

(3) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta arvamus (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 140), nõukogu 9. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(6) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.

(7) ELT L …

(8) Kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(9) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(10) 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Komisjon esitas ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi lipuriigi nõuete täitmise kohta (1), 24. veebruaril 2006 kolmanda meresõiduohutust käsitleva paketi ühe osana.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu 29. märtsil 2007 esimesel lugemisel (2).

Nõukogu saavutas 9. oktoobril 2008 direktiivi eelnõu suhtes poliitilise kokkuleppe. Pärast eelnõu õiguskeelelist viimistlemist võttis nõukogu 9. detsembril 2008 vastu ühise seisukoha vastavalt asutamislepingu artiklile 251.

Töö käigus arvestas nõukogu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (3) ning Regioonide Komitee (4) arvamust.

II. ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

Üldosa

Lipuriigi nõuete täitmise direktiivi ettepanek on osa kolmandast meresõiduohutust käsitlevast paketist, mille komisjon esitas 2005. aasta lõpus. Ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et liikmesriigid järgiksid tõhusalt oma lipuriigi kohustusi enne ja pärast liikmesriigi lipu all sõitmise õiguse andmist, pidades silmas meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist.

Kuigi nõukogu nõustub komisjoniga ettepaneku eesmärgi osas, sisaldab nõukogu lähenemisviis olulisi muudatusi algses ettepanekus. Mitmed kavandatud sätted olid nõukogule vastuvõetamatud, sest need dubleerisid kehtivaid ühenduse õigusakte ning kolmanda meresõiduohutust käsitleva paketi muudes ettepanekutes sisalduvaid sätteid. Kavandatud sätted IMO konventsioonide ratifitseerimise kohustuslikuks muutmise kohta ei olnud liikmesriikidele vastuvõetavad eelkõige nende põhiseadusest tulenevatel põhjustel. Seetõttu on nõukogu ühises seisukohas keskendutud eelkõige liikmesriikide kohustusele allutada oma meresõiduadministratsioon IMO auditeerimisprotsessile. Lisaks tagavad liikmesriigid oma haldusmenetluste kvaliteedi tõendamise ISO või samaväärsete rahvusvaheliste standardite kohaselt. Samuti on ühises seisukohas kehtestatud kohustused, mida liikmesriigid peavad täitma enne laevale oma lipu all sõitmise õiguse andmist ning juhul, kui sadamariik peab kinni liikmesriigi lipu all sõitva laeva.

Sellise lähenemisviisi tulemusena muudab ühine seisukoht komisjoni algset ettepanekut suures ulatuses, sõnastades selle ümber ja jättes välja teksti mitu osa. See tähendab, et nõukogu jättis arvestamata kõik Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel esitatud arvamuses sisalduvad muudatusettepanekud, mis olid seotud välja jäetud tekstiosadega.

Paralleelselt ühise seisukohaga kinnitatakse Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate avalduses (5) liikmesriikide kohustust teha kõik võimalik, et tagada meresõiduohutuse alaste rahvusvaheliste konventsioonide, lipuriigi kohustustega seotud IMO eeskirjade ja IMO auditi kiire ja tõhus kohaldamine.

Peamised poliitilised küsimused

i) Lipuriigi auditeerimise kord

Nõukogu järgib komisjoni ettepanekut kehtestada liikmesriikide meresõiduadministratsioonide sõltumatu auditeerimine. Nõukogu leiab siiski, et vältida tuleks ühenduse raames sellise auditeerimissüsteemi loomist, mis toimiks paralleelselt rahvusvahelisel tasandil loodud IMO liikmesriikide vabatahtliku auditeerimissüsteemiga. Auditeerimiskorra ühtlustamiseks ja võrdsete tingimuste tagamiseks on ühises seisukohas seetõttu ette nähtud kohustus taotleda regulaarselt IMO auditi läbiviimist administratsioonis ning avalikustada auditi tulemus. IMO tasandi ressursside kättesaadavust arvestades on auditeerimise kordamise ajavahemikuks kehtestatud seitse aastat. Lisaks on ühises seisukohas tagatud, et pärast IMO auditeerimissüsteemi kohustuslikuks muutumist kaotab direktiivi vastav säte kehtivuse kas automaatselt pärast kaheksa aasta möödumist direktiivi jõustumisest või vajaduse korral varem vastavalt komiteemenetluse eeskirjade (regulatiivmenetlus) kohaselt vastu võetud komisjoni otsusele.

ii) Kvaliteedijuhtimise süsteem

Nõukogu toetab komisjoni ettepanekut tagada liikmesriikide meresõiduadministratsioonide vastavus nende ülesannete täitmisega seotud kvaliteedikriteeriumitele. Ühises seisukohas võtab nõukogu siiski arvesse asjaomaste erinevate talituste eriolukorda ja jätab liikmesriikide otsustada, milliseid rahvusvahelisi standardeid nende administratsiooni erinevate osade sertifitseerimise suhtes kohaldada.

Pidades silmas eesmärki parandada liikmesriikide tegevust lipuriigina, on nõukogu ette näinud, et Pariisi memorandumiga kehtestatud lipuriikide mustas nimekirjas või kaks aastat järjest hallis nimekirjas olnud liikmesriigid peavad esitama komisjonile kohustusliku aruande oma tegevuse kohta lipuriigina. Kõnealuse aruande abil tehakse kindlaks asjaomase liikmesriigi poolt lipuriigi nõuete täitmata jätmise peamised põhjused.

iii) Muud lipuriigi nõuded

Lisaks eespool nimetatud kahele peamisele küsimusele lihtsustas nõukogu komisjoni ettepanekut meetmete osas, mida tuleb võtta enne liikmesriigi lipu all sõitmise õiguse andmist ja juhul, kui sadamariik peab kinni liikmesriigi lipu all sõitva laeva. Sellega seoses peab nõukogu direktiivi raames asjakohaseks jätta liikmesriikide otsustada, milliseid meetmeid tuleb võtta, et tagada asjaomase laeva vastavus või vastavusse viimine kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjade või õigusnormidega.

III. KOKKUVÕTE

Nõukogu leiab, et ühine seisukoht on vahend, mille abil tagada kõrge kvaliteet seoses sellega, kuidas liikmesriigid täidavad oma ülesandeid lipuriigina.

Nõukogu võtab teadmiseks kontaktid, mis on käesoleva ettepanekuga seonduvalt juba Euroopa Parlamendiga toimunud kolmanda meresõiduohutuse paketi muude ettepanekute raames. Nõukogu jääb ootama teksti suhtes kiire kokkuleppe saavutamist, mis võimaldaks direktiivi vastu võtta.

(1) Dok 6843/06.

(2) Dok 7805/07 CODEC 277 MAR 20 ENV 171.

(3) CESE 1177/2006, 13.9.2006 (ELT C 318, 23.12.2006 lk 195).

(4) CdR 43/2006, 15.6.2006 (ELT C 229, 22.9.2006, lk 38).

(5) Dok 15859/08 ADD 1.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 330E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 30. detsember 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2008/C 330E/01	Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 28/2008, 18. november 2008, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )	1

2008/C 330E/02	Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 29/2008, 9. detsember 2008, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral ( 1 )	7

2008/C 330E/03	Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 30/2008, 9. detsember 2008, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta ( 1 )	13