ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 324

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
19. detsember 2008


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2008/C 324/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

1

2008/C 324/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

5

2008/C 324/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5283 — Sappi/M-real) ( 1 )

8

2008/C 324/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5160 — Apax Partners/Altran Technologies) ( 1 )

8

2008/C 324/05

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5357 — GKN/Airbus Filton Wing Component Operation) ( 1 )

9

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2008/C 324/06

Euro vahetuskurss

10

2008/C 324/07

Komisjoni teatis kõikidele põllumajandustootjatele maa tootmisest kõrvalejätmise kohta alates 2009. aastast

11

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2008/C 324/08

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )

12

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 324/09

Euroopa GNSS järelevalveameti konkursikutsed seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi tööprogrammiga Koostöö

16

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 324/10

Riigiabi — Poola — Riigiabi C 40/08 (ex N 163/08) — Ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Hydral S.A. — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

17

2008/C 324/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5262 — Bonnier/Schibsted/Retriever Sverige) ( 1 )

25

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2008/C 324/12

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

26

2008/C 324/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

31

 

2008/C 324/14

Märkus lugejale(vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/1


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

2.10.2008

Abi number

NN 37/05

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Molise

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Construction de navires de pêche

Õiguslik alus

Legge n. 204 del 24 agosto 2004

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Uute kalalaevade ehitamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

2,798 miljonit EUR

Abi osatähtsus

40 %

Kestus

Detsember 2004

Sektorid

Kalandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Direzione Generale per la Pesca e l'acquacoltura

Roma

Italia

Muu teave

Aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.9.2006

Abi number

NN 100/05

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aid for the improvement of fishing port facilities

Õiguslik alus

Decision by Shetland Island Council

Meetme liik

Üksikabi eriprojektidele

Eesmärk

Toetus kalasadamate sisseseadete parandamiseks

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Umbes 4 000 000 GBP ajavahemikuks 1994 kuni 2001

Abi osatähtsus

Maksimaalselt 100 % abikõlblikest kuludest

Kestus

1994-2001

Sektorid

Kalandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Shetland Islands Council

Town Hall

Lerwich ZE1 OHB

United Kingdom

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.5.2008

Abi number

NN 23/07

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Salmon Hardship Fund

Õiguslik alus

Irish Governement Decision on the future management of the wild salmon fishery

(SI 80/20/10/0684B)

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Hüvitis kaluritele, keda mõjutab lõhepüügi lõpetamine seoses segakalavaru valimatu püügi kohustusliku lõpetamisega

Abi vorm

Üksikisiku toetused

Eelarve

25 000 000 EUR

Abi osatähtsus

Kuuekordne keskmine saak korrutatud ühe lõhe kaubandusliku netoväärtusega ja kuuekordne 2006. aasta püügiloa maks

Kestus

2007-2009

Sektorid

Kalandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Inland Fisheries and Marine Research Division

Department of Communications, Marine and Natural Resources

Leeson Lane

Dublin 2

Ireland

Muu teave

Aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.6.2008

Abi number

N 354/07

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Äärepoolseimad piirkonnad

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Plan de développement de la flotte de pêche des départements d'outre-mer

Õiguslik alus

Circulaire du Ministère de l'agriculture et de la pêche DPMA/SDPM/C2007-9632

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Abi ülemeredepartemangudes registreeritud kalalaevade ehitamiseks

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

40,5 miljonit EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

2008

Sektorid

Kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministère de l'agriculture et de la pêche français

78, rue de Varenne

F-75349 Paris 07

Muu teave

Kohaldamise aruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.3.2008

Abi number

N 522/07

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Salmon Hardship Fund

Õiguslik alus

Draft decision of the Minister for Communications, Marine and Natural Resources

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Hüvitis kaluritele, keda mõjutab lõhepüügi lõpetamine seoses segakalavaru valimatu püügi kohustusliku lõpetamisega

Abi vorm

Üksikisiku toetused

Eelarve

2 100 000 EUR

Abi osatähtsus

Aasta keskmine saak korrutatud viiega, et saada viieaastase ajavahemiku (2002–2006) jooksul püütud kogusaak, seejärel korrutatud ühe lõhe kaubandusliku netoväärtusega

Kestus

30.9.2007-31.12.2009

Sektorid

Kalandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Frank Sheridan

Department of Communications, Marine and Natural Resources

Leeson Lane

Dublin 2

Ireland

Muu teave

Aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/5


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.3.2008

Abi number

N 607/07

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Salmon Hardship Fund

Õiguslik alus

Draft decision of the Foyle, Carlingford and Irish Lights Sector Commission (Department of Agriculture and Rural Development — Northern Ireland)

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Hüvitis kaluritele, keda mõjutab lõhepüügi lõpetamine seoses segakalavaru valimatu püügi kohustusliku lõpetamisega

Abi vorm

Üksikisiku toetused

Eelarve

3 450 590 EUR

Abi osatähtsus

Aasta keskmine saak korrutatud viiega, et saada viieaastase ajavahemiku (2002–2006) jooksul püütud kogusaak, seejärel korrutatud ühe lõhe kaubandusliku netoväärtusega

Kestus

2007-2009

Sektorid

Kalandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Averil Gaw

Department of Agriculture and Rural Development

Room 411

Dundonald House

Upper Newtownards Rd

Belfast BT4 3SB

Northern Ireland

Muu teave

Aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

1.4.2008

Abi number

N 657/07

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cantabria

Abikava nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Medidas colectivas de las cofradías de pescadores

Õiguslik alus

Orden DES/49/2007 por la que se establecen las bases reguladoras y la convocatoria para 2007 de las ayudas de concurrencia competitiva destinadas a las cofradías de pescadores de la Comunidad Autónoma de Cantabria y su Federación

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Toetada ühist huvi pakkuvaid meetmeid, mille elluviimist toetavad aktiivselt kalatootjate huvides tegutsevad ühendused (cofradías)

Abi liik

Otsetoetus

Eelarve

170 000 EUR

Abi osatähtsus

Kuni 80 % abikõlblikest kuludest

Kestus

2007

Sektorid

Kalandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Consejería de Desarrollo Rural, Ganadería, Pesca y Biodiversidad

c/ Gutiérrez Solana s/n

E-39011 Santander

Muu teave

Aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

28.7.2008

Abi number

N 714/07

Liikmesriik

Läti

Piirkond

Läti

Abikava nimetus

Dioksina un policiklisko aromatiski ogludenražu satura kontroles sistemas pilnveidošana

Õiguslik alus

Likums “Eiropas Ekonomikas zonas finanšu instrumenta un Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta vadības likums” (Vēstnesis, 31.10.2007, nr. 175);

Ministru kabineta 2006. gada 21. novembra noteikumi Nr. 963 “Eiropas Ekonomikas zonas finanšu instrumenta un Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta prioritātes “Vides aizsardzība” atklāta konkursa nolikums” (Vēstnesis, 30.11.2006, nr. 191);

Ministru kabineta 2007. gada 19. jūnija noteikumi Nr. 396 “Kārtība, kādā valsts budžetā plāno līdzekļus Eiropas Ekonomikas zonas finanšu instrumenta un Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta finansēto projektu īstenošanai un veic maksājumus” (Vēstnesis, 21.06.2007, nr. 99);

Ministru kabineta 2005. gada 8. novembra noteikumi Nr. 852 “Noteikumi par Eiropas Ekonomikas zonas finanšu instrumenta un Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta vadības, īstenošanas, uzraudzības, kontroles un novērtēšanas sistēmu”.

Meetme liik

Üksikabi

Eesmärk

Abi antakse selleks, et välja töötada täielikult toimiv parandatud kontrollisüsteem dioksiinide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike tuvastamiseks Läti kalatoodetes, pidades silmas üldeesmärki tagada, et Läti kalatoodete kasutamine inimtoiduna oleks ohutu ja nende kvaliteet vastaks ELi eeskirjadele

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

299 000 EUR

Abi osatähtsus

85 %

Kestus

Alates 1.1.2008 kuni 2011

Sektorid

Kalandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Latvijas Republikas Finanšu ministrija

Smilšu iela 1

LV-1919 Rīga

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/8


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5283 — Sappi/M-real)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/03)

31. oktoobril 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5283 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/8


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5160 — Apax Partners/Altran Technologies)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/04)

8. detsembril 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5160 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/9


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5357 — GKN/Airbus Filton Wing Component Operation)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/05)

10. detsembril 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5357 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/10


Euro vahetuskurss (1)

18. detsember 2008

(2008/C 324/06)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4616

JPY

Jaapani jeen

129,22

DKK

Taani kroon

7,4496

GBP

Inglise nael

0,95090

SEK

Rootsi kroon

11,0475

CHF

Šveitsi frank

1,5368

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

9,8650

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,562

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

268,61

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7088

PLN

Poola zlott

4,1670

RON

Rumeenia leu

3,9692

SKK

Slovakkia kroon

30,180

TRY

Türgi liir

2,1938

AUD

Austraalia dollar

2,0735

CAD

Kanada dollar

1,7433

HKD

Hong Kongi dollar

11,3274

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,4415

SGD

Singapuri dollar

2,0880

KRW

Korea won

1 884,37

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

14,2689

CNY

Hiina jüaan

9,9820

HRK

Horvaatia kuna

7,2353

IDR

Indoneesia ruupia

16 150,68

MYR

Malaisia ringit

5,0608

PHP

Filipiini peeso

68,260

RUB

Vene rubla

39,8258

THB

Tai baht

50,184

BRL

Brasiilia reaal

3,4374

MXN

Mehhiko peeso

19,2493


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/11


Komisjoni teatis kõikidele põllumajandustootjatele maa tootmisest kõrvalejätmise kohta alates 2009. aastast

(2008/C 324/07)

Komisjon soovib juhtida ühenduse põllumajandustootjate tähelepanu asjaolule, et nõukogu jõudis 20. novembril 2008 poliitilisele kokkuleppele eesistujariigi kompromissi (1) suhtes seoses ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist käsitleva ettepanekuga (KOM(2008) 306 (lõplik) (2)).

Eelkõige nõustus nõukogu kaotama alates 1. jaanuarist 2009 maa tootmisest kõrvalejätmise nõuded, mis on kehtestatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (3).

Seepärast ei ole põllumajandustootjad alates kõnealusest kuupäevast enam (4) kohustatud maad tootmisest kõrvale jätma otsetoetuste raames ettenähtud summade saamiseks.

Maa tootmisest kõrvalejätmist käsitlev õigusakt võetakse vastu ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas siiski pärast 1. jaanuari 2009.

Põllumajandustootjate teavitamiseks uuest olukorrast on komisjon teatise juba Euroopa Liidu Teatajas (2008/C 186/06) (5) avaldanud.


(1)  Nõukogu dokument 16049/08, vt http://www.consilium.europa.eu

(2)  KOM(2008) 306. Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks; ettepanek: nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika muudatuste kohta, muutes määrusi (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr …/2008; ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta.

(3)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(4)  Vt nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2007, 26. september 2007, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses maa tootmisest kõrvaldamisega 2008. aastal (ELT L 253, 28.9.2007, lk 1), millega kehtestatakse maa tootmisest kõrvalejätmise määraks 2008. aastal null.

(5)  ELT C 186, 23.7.2008, lk 8.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/12


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/08)

Abi nr

XR 108/08

Liikmesriik

Rumeenia

Piirkond

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Finanţarea proiectelor de investiţii iniţiale în cercetare-dezvoltare şi inovare

Õiguslik alus

Ordinul Ministrului Economiei şi Finanţelor 1293/23.4.2008, publicat în Monitorul Oficial al României nr. 434 din 10 iunie 2008

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud abi kogusumma

180 miljonit EUR

Makstakse 6 aasta jooksul

Abi suurim osatähtsus

50 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

25.7.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerul Economiei şi Finanţelor

Strada Apolodor nr. 17, sector 5

RO-050741 Bucureşti

Tel: (40-21) 319 97 59

Fax: (40-21) 312 25 09

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://amposcce.minind.ro/fonduri_structurale/pdf/ax2_ORDIN_1293_schema_ajutor232si233.pdf

Muu teave


Abi nr

XR 109/08

Liikmesriik

Rumeenia

Piirkond

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Schemă de ajutor de stat regional privind valorificarea resurselor regenerabile de energie

Õiguslik alus

Hotărârea Guvernului nr. 750/2008 pentru aprobarea schemei de ajutor de stat regional privind valorificarea resurselor regenerabile de energie, publicată în Monitorul Oficial al României nr. 0543/2008

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud abi kogusumma

200 miljonit EUR

Makstakse 6 aasta jooksul

Abi suurim osatähtsus

50 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

11.8.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerul Economiei şi Finanţelor

Strada Apolodor nr. 17, sector 5

RO-050741 Bucureşti

Tel: (40-21) 319 97 59

Fax: (40-21) 312 25 09

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://oie.minind.ro/oie/html/documentex/HG%20750-2008.pdf

Muu teave


Abi nr

XR 111/08

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Ampliación del crédito disponible para el ejercicio 2010 en el programa IG100: proyectos de inversión empresarial en nuevos emplazamientos, o bien en ampliación o modernización de instalaciones preexistentes

Õiguslik alus

Resolución de 15 de julio de 2008 (DOG no 143, de 24 de julio de 2008) por la que se hace pública la ampliación del límite de crédito disponible para varios programas de ayuda al amparo de la base reguladora de los incentivos a proyectos de inversión empresarial. Resolución de 9 de marzo de 2007 (DOG no 59, de 23 de marzo de 2007)

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

6 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

30 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

26.3.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Piiratud konkreetsete sektoritega

NACE: C, D, H55.10, H55.23, I, K73, K74

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Instituto Gallego de Promoción Económica

Complejo Administrativo de San Lázaro, s/n

E-15703 Santiago de Compostela (La Coruña)

Tel: (34) 902 300 903/981 541 147

Fax: (34) 981 558 844

e-mail: informa@igape.es

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.xunta.es/Doc/Dog2008.nsf/FichaContenido/31746?OpenDocument

http://www.xunta.es/Doc/Dog2007.nsf/FichaContenido/A40A?OpenDocument

Muu teave


Abi nr

XR 113/08

Liikmesriik

Rumeenia

Piirkond

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Ajutor pentru investiţii realizate de întreprinderile mici şi mijlocii în vederea dezvoltării e-economiei

Õiguslik alus

Ordinul Ministrului Economiei şi Finanţelor nr. 2. 229/22.7.2008, publicat în Monitorul Oficial al României nr. 565 din 28 iulie 2008

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud abi kogusumma

127 miljonit EUR

Makstakse 6 aasta jooksul

Abi suurim osatähtsus

50 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

30.7.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerul Economiei şi Finanţelor

Strada Apolodor nr. 17, sector 5

RO-050741 Bucureşti

Tel: (40-21) 319 97 59

Fax: (40-21) 312 25 09

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://amposcce.minind.ro/fonduri_structurale/pdf/Ordin2229-schema_ajutor_de_stat_regional_operatiunile_aferente_DMI33.pdf

Muu teave


Abi nr

XR 114/08

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Andalucía

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Ayudas y gestión del programa de incentivos para el desarrollo de las infraestructuras soporte a los servicios de comunicaciones electrónicas en Andalucía

Õiguslik alus

Orden de 14 de noviembre de 2007, por la que se establecen las bases reguladoras, el régimen de ayudas y la gestión del programa de incentivos para el desarrollo de las infraestructuras soporte a los servicios de comunicaciones electrónicas en Andalucía

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

4 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

40 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.9.2008

Kestus

31.12.2010

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Secretaría General de Acción Exterior

Consejería de la Presidencia

Junta de Andalucía

Plaza de la Contratación, no 3

E-41071 Sevilla

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.juntadeandalucia.es/boja/boletines/2007/237/d/updf/d1.pdf

Muu teave


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Komisjon

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/16


Euroopa GNSS järelevalveameti konkursikutsed seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi tööprogrammiga „Koostöö”

(2008/C 324/09)

Teatatakse Euroopa GNSS järelevalveameti konkursikutsest seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tööprogrammiga „Koostöö”.

Taotlusi oodatakse seoses järgmise konkursiga.

Eriprogramm „Koostöö”:

Teema: Transport (sealhulgas lennundus)

Alateema: Tugi Euroopa globaalsele satelliitnavigatsioonisüsteemile (Galileo) ja programmile EGNOS

Konkursikutse tunnus: FP7-GALILEO-2008-GSA-1

Konkursikutse on seotud komisjoni 28. augustil 2008. aasta otsusega K(2008) 4598 vastu võetud tööprogrammiga.

Konkursi eelarvet, tähtaegasid ja eeskirju käsitlev teave, tööprogramm, teemade kirjeldus ning taotluste esitamise juhised on kättesaadavad CORDISe veebilehel:

http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/17


RIIGIABI — POOLA

Riigiabi C 40/08 (ex N 163/08) — Ümberkorraldusabi ettevõtjale PZL Hydral S.A.

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/10)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 10. septembril 2008 esitatud kirjas teatas komisjon Poolale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abi või meetmetega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetmete kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Poolale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUS

Poola teatas komisjonile 27. märtsi 2008. aasta kirjaga, et kavatseb ettevõtjale PZL Hydral S.A. (edaspidi „Hydral”) anda ümberkorraldusabi kapitalisüstide ja sooduslaenuna.

ABISAAJA JA ÜMBERKORRALDUSE KIRJELDUS

PZL Hydral asutati 1946. aastal riigiettevõttena. Tegemist on suurettevõttega, mis on spetsialiseerunud hüdrauliliste süsteemide, kütuse reguleerimissüsteemide ja lennukitööstuses kasutatavate varuosade tootmisele. Praegu kuulub 90,5 % ettevõtja aktsiatest riigi omandusse kuuluvale tööstuse arenguagentuurile, ülejäänud aktsiate omanikuks on riigikassa ja ettevõtja töötajad. Äriühing asub piirkonnas, millel on õigus saada regionaalabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a.

Teatatud riigiabimeetmete nominaalväärtus on umbes 130,5 miljonit PLN (37,5 miljonit EUR) ning meetmed koosnevad kapitalisüstidest ja tööstuse arenguagentuuri laenust. Lisaks sellele on komisjon täheldanud, et ettevõtja on võinud kasu saada ka teistest abimeetmetest, mida ametiasutused on andnud märkimisväärseid võlgnevusi süstemaatiliselt sissenõudmata jättes. Lisaks sellele sai PZL Hydral raskustes olles laenu riigiettevõttelt turutingimustest soodsamatel tingimustel.

Ümberkorraldamiskavaga nähakse ette kasumlikumate varade ülekandmine tütarettevõtjale (PZL Wrocław), mis seejärel erastatakse. Erastamisest saadavate vahenditega soovitakse osaliselt katta vanade võlgade tagasimaksed. Kõik ülearused varad vabastatakse võimalikest kohustustest ning müükase ära ning PZL Hydral likvideeritakse. Peale selle nähakse kavaga ette ettevõtja struktuuri ümberkorraldamine, müügi suurendamine praegustele strateegilistele klientidele ning töötajate arvu edasine vähendamine. Lisaks sellele nähakse kavaga ette ka mõningad investeerimisprogrammid.

HINNANG

Komisjon on seisukohal, et teatatud meedet, mis koosneb laenust ja kapitalisüstidest, tuleb käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Lisaks sellele tundub, et riigi sissenõudmata võlad ning riigiettevõtetelt saadud sooduslaenud võivad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses samuti olla riigiabi. Seda küsimust peab komisjon veel selgitama.

Komisjon on kõnealust abi analüüsinud vastavalt 2004. aasta suunistele raskustes olevate äriühingutele päästmis- ja ümberkorraldusabi andmise kohta.

Komisjon on otsustanud algatada menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, sest tal on kahtlusi, kas kõik ümberkorraldusabi heakskiitmise tingimused on täidetud. Eelkõige on vaja selgitada, kas:

PZL Hydral on õigustatud saama ümberkorraldamisabi, kuna ettevõtja on varem saanud riigiabi, mistõttu ühekordse abi põhimõttest ei ole võib-olla kinni peetud;

ümberkorralduskavaga taastatakse abisaaja pikaajaline elujõulisus, sest ümberkorraldused on seotud põhiliselt finantsümberkorraldusega, mis oleneb PZL Wrocławi edukast erastamisest ega sisalda põhjalikku tööstuslikku ümberkorraldamist;

ümberkorraldusabi on piiratud miinimumini, oma osalus ei tundu olevat tegelik ja realistlik, sest see sõltub PZL Wrocławi erastamiskatse edukusest. Äriplaaniga ei nähta ette ümberkorraldamise väljaspoolset rahastamist, mis näitaks turgude usaldust ettevõtja elujõulisuse perspektiivide suhtes;

põhjendamatuid konkurentsimoonutusi on suudetud vältida, kuna vähemalt osa väidetavatest kompensatsioonimeetmetest tunduvad olevat pikaajalise elujõulisuse saavutamiseks vajalikud.

Poolalt on nõutud nende küsimuste kohta täiendavat teavet.

KIRJA TEKST

„Komisja pragnie poinformować Polskę, że po przeanalizowaniu informacji dostarczonych przez polskie władze w kwestii środków, o których mowa powyżej, zgłoszonych na podstawie art. 88 ust. 3 Traktatu WE, podjęła decyzję o wszczęciu postępowania określonego w art. 88 ust. 2 Traktatu WE.

1.   PROCEDURA

(1)

Pismem z dnia 27 marca 2008 r., zarejestrowanym w tym dniu, polskie władze zgłosiły plan restrukturyzacji dla Spółki PZL-Hydral S.A (zwanej dalej »PZL Hydral«). Pismem z dnia 6 maja 2008 r. Komisja zwróciła się do polskich władz o dodatkowe informacje. Pismem z dnia 4 czerwca 2008 r., zarejestrowanym w tym dniu, polskie władze zwróciły się o przedłużenie okresu wyznaczonego na udzielenie odpowiedzi do dnia 27 czerwca 2008 r., które zostało udzielone pismem Komisji z dnia 10 czerwca 2008 r. Pismem z dnia 7 lipca 2008 r., zarejestrowanym w tym dniu, polskie władze przekazały dodatkowe informacje dotyczące planu restrukturyzacji.

2.   OPIS

2.1.   Przedmiotowe przedsiębiorstwo

(2)

PZL Hydral zostało założone w 1946 r. jako kombinat państwowy. Obecnie PZL Hydral jest dużym przedsiębiorstwem, specjalizującym się w hydraulice przemysłowej i wzornictwie przemysłowym, w wytwarzaniu i procesie obsługi technicznej zelektronizowanych, hydromechanicznych systemów zasilania i dozowania paliwa dla wszelkiego rodzaju silników lotniczych oraz w systemach kontroli hydraulicznej dla statków powietrznych oraz hydraulice siłowej dla śmigłowców. W 2003 r. państwowa Agencja Rozwoju Przemysłu (zwana dalej »ARP«) nabyła 81 % akcji Spółki. Obecnie 90,5 % akcji należy do ARP, natomiast pozostałe akcje znajdują się w posiadaniu Skarbu Państwa (1,9 %) oraz pracowników (7,6 %).

(3)

PZL Hydral kontroluje następujące spółki zależne: Zakład Odlewniczy »Hydral« Sp. z o.o., którego głównym przedmiotem działalności jest produkcja odlewów oraz ich obróbka mechaniczna, termiczna i plastyczna; Zakład Ciepłowniczy Term »Hydral« Sp. z o.o., który zajmuje się produkcją i sprzedażą energii cieplnej, oraz Przedsiębiorstwo Usługowo Handlowe Zakład Produkcji Hydrauliki »Hydral« Sp. z o.o, które zajmuje się produkcją zaworów i rozdzielaczy hydraulicznych, oraz obróbką urządzeń metalowych oraz świadczy usługi w zakresie naprawy maszyn i urządzeń hydraulicznych. W listopadzie 2004 r. Spółka PZL Hydral założyła spółkę zależną, PZL-Wrocław, stanowiącą w całości jej własność, która miała przejąć działalność podstawową spółki macierzystej w zakresie lotnictwa i obronności. Ponadto PZL Hydral kontroluje dwie inne spółki, które obecnie przechodzą proces likwidacji.

(4)

Spółka produkuje elementy do statków powietrznych eksploatowanych przez Siły Zbrojne RP, jak również prowadzi działalność usługową w zakresie naprawy, konserwacji oraz remontów sprzętu używanego przez polskie wojsko. Działalność w tym zakresie generuje około 40 % dochodów Spółki. Spółka jest jednym z przedsiębiorstw o szczególnym znaczeniu dla polskiej gospodarki i przemysłu obronnego i zobowiązana jest do utrzymywania minimalnego poziomu mocy produkcyjnych w celu zapewnienia dostaw dla producentów wojskowych produktów finalnych: statków powietrznych i kosmicznych.

(5)

Około 20–30 % dochodów Spółki pochodzi ze sprzedaży eksportowej.

(6)

Pod koniec 2006 r. cała grupa zatrudniała 795 pracowników. W latach 2005–2007, roczne obroty Spółki nieznacznie przekraczały 40 mln PLN (11 mln EUR). Pod koniec 2007 r. Spółka miała ujemny kapitał własny w wysokości 190 mln PLN (54 mln EUR).

2.2.   Trudności finansowe

(7)

Bezpośrednim powodem trudności Spółki był spadający popyt na jej produkty. W latach 1998–2003 obroty Spółki spadły o 36 %, ponieważ jej klienci odczuwali skutki spadającego popytu na produkty finalne i niektórzy z nich zaprzestali prowadzenia działalności gospodarczej (zbankrutowali, przeprowadzili likwidację lub zmienili profil produkcji). Spółka odczuła również skutki mniejszego wolumenu zamówień z Ministerstwa Obrony Narodowej.

(8)

Ponadto sytuacja spółki pogorszyła się na skutek spadku wartości dolara amerykańskiego, który wywołał spadek przychodów ze sprzedaży eksportowej, oraz na skutek nieudanego programu inwestycyjnego w 2002–2003 r. Ponadto Spółka musiała ponieść koszty związane z koniecznością utrzymania mocy produkcyjnych na rzecz obronności Państwa (zobowiązanie narzucone przez rząd). Działania mające na celu odzyskanie rentowności Spółki (np. sprzedaż aktywów majątkowych, redukcja liczby pracowników, negocjowanie restrukturyzacji zadłużenia) (1) nie przyniosły oczekiwanych rezultatów.

(9)

Plan restrukturyzacji zwraca uwagę na fakt, że środki produkcji Spółki są przestarzałe, a kluczowe linie produkcyjne należałoby zastąpić bardziej wydajnymi.

(10)

Według polskiego prawa Spółka spełnia kryteria kwalifikujące ją do zbiorowego postępowania upadłościowego ze względu na ujemny kapitał własny spółki (jej zobowiązania przekraczają wartość aktywów).

2.3.   Wzrost zadłużenia

(11)

Spółka twierdzi, że jej trudności oraz obecne zadłużenie faktycznie rozpoczęły się w latach dziewięćdziesiątych. Trudności pogłębić się miały w latach 1993–1996 na skutek błędnych decyzji inwestycyjnych, które wywołały problemy związane z płynnością oraz utratą zdolności kredytowej. Od 1998 r. zobowiązania publicznoprawne Spółki stale wzrastały, z 29 mln PLN w 1998 r. do 252 mln PLN (78 mln EUR) w 2007 r. Tabela 1 przedstawia strukturę zobowiązań publicznoprawnych Spółki pod koniec 2007 r. (2)

Tabela 1

Zobowiązania publicznoprawne PZL Hydral pod koniec 2007 r.

Instytucja

Kwota (w tyś. PLN)

Zakład Ubezpieczeń Społecznych (»ZUS«)

177 135,8

Dolnośląski Urząd Skarbowy

33 322,0

Urząd Skarbowy Wrocław

532,4

Urząd Miejski Wrocławia

27 087,1

Wojewoda Dolnośląski

1 041,7

Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (PFRON)

12 884,4

Razem

252 003,5

(12)

Według informacji udzielonych przez polskie władze, podmioty publicznoprawne podjęły pewne działania celem odzyskania swoich należności. W szczególności Zakład Ubezpieczeń Społecznych, Urząd Skarbowy i Urząd Miejski Wrocławia usiłowały odzyskać swoje należności poprzez ustanowienie hipotek przymusowych na majątku Spółki. Tabela 2 przedstawia kwoty zadłużenia publicznoprawnego spłaconego przez PZL Hydral w latach 1998–2007.

Tabela 2

Spłata przez PZL Hydral zobowiązań publicznoprawnych w latach 1998–2007

Rok

Kwoty spłaconego zadłużenia publicznoprawnego (w tyś. PLN)

1998

206,3

1999

0,00

2000

674,10

2001

4 922,5

2002

3 209,0

2003

223,9

2004

1 960,8

2005

3 641,2

2006

4 472,5

2007

9 455,1

Razem

28 765,5

(13)

Ponadto w 2008 r. Spółka sprzedała nieruchomość tzw. BBCenter i z uzyskanych środków zwróciła Zakładowi Ubezpieczeń Społecznych kwotę 45,4 mln PLN oraz 2,1 mln PLN Urzędowi Miejskiemu Wrocławia w ramach spłaty zadłużenia.

(14)

W piśmie z dnia 7 lipca 2008 r. polskie władze przekonywały, że podmioty publicznoprawne egzekwują spłatę zadłużenia. W latach 2004–2006 Dolnośląski Urząd Skarbowy wystawił 229 tytuły egzekucyjne na łączną kwotę około 39 mln PLN, a w latach 2005–2006 Zakład Ubezpieczeń Społecznych wystawił 292 tytuły egzekucyjne na łączną kwotę 46,7 mln PLN. W 2005 r. Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych wydał jeden nakaz odzyskania środków na kwotę 2,1 mln PLN.

(15)

Ponadto polskie władze stwierdzają, że w ciągu całego okresu podmioty publicznoprawne naliczały wysokie odsetki na wyżej wymienione zobowiązania. Polskie władze twierdzą, że Spółka podejmowała wysiłki, aby poprawić swoją sytuację finansową, i że przejęcie Spółki przez ARP w 2003 r. było sygnałem dla wierzycieli publicznoprawnych, że zostanie opracowany kompleksowy program restrukturyzacji. Ponadto polskie władze twierdzą, że podmioty publicznoprawne działały w podobny sposób jak prywatny Bank Zachodni WBK S.A., który miał wobec PZL Hydral znaczne wierzytelności. Spółka PZL Hydral miała wobec tego banku zobowiązania pochodzące z 1995 i 1996 r., jednak bank nie wniósł wniosku o wszczęcie postępowania upadłościowego wobec Spółki mimo faktu, że miał hipotekę z pierwszeństwem zaspokojenia na aktywach Spółki, a jej dług w wysokości 80 mln PLN (w tym odsetki w wysokości 45 mln PLN) został uregulowany dopiero w 2007 r.

2.4.   Restrukturyzacja

Plan restrukturyzacji

(16)

W planie restrukturyzacji opisano środki, jakie Spółka PZL Hydral podjęła od 2004 r.: zmniejszenie liczby pracowników prowadzące do zmniejszenia kosztów, program inwestycyjny, sprzedaż lub likwidacja zbędnych aktywów (aktywów finansowych, nieruchomości oraz udziałów i akcji), restrukturyzacja finansowa oparta na zmniejszeniu zobowiązań wobec prywatnych wierzycieli. Działania te mają być nadal prowadzone w ramach zgłaszanego planu restrukturyzacji.

(17)

Zgłoszony plan obejmuje lata 2007–2009. Głównym założeniem planu jest uwolnienie rentownej działalności PZL Hydral od narosłych długów poprzez przeniesienie aktywów i kapitału ludzkiego Spółki na nowo utworzoną spółkę zależną PZL-Wrocław. Zobowiązania publicznoprawne zaciągnięte przez PZL Hydral miałyby zostać przy spółce macierzystej. Spółka PZL Wrocław — wolna od zobowiązań — zostałaby następnie sprywatyzowana. Przychody ze sprzedaży PZL Wrocław mają częściowo pokryć spłatę starych długów Spółki PZL Hydral, która po przeniesieniu działalności oraz sprzedaży wszystkich spółek zależnych stałaby się pustą skorupą i zostałaby zlikwidowana.

(18)

Wszystkie zbędne aktywa, które nie są niezbędne dla głównej działalności grupy, zostałyby uwolnione od wszelkich zastawów i hipotek (po porozumieniu z wierzycielami) oraz sprzedane. Z uzyskanych przychodów miałaby zostać sfinansowana spłata zadłużenia.

(19)

Równolegle z restrukturyzacją aktywów zostałyby przeprowadzona reorganizacja struktury Spółki i wprowadzone usprawnienia technologiczne.

(20)

PZL Hydral planuje podjęcie działań marketingowych i zwiększenie sprzedaży na rzecz swoich obecnych strategicznych klientów. Plan zakłada rezygnację z mniejszych zamówień, które przynoszą niewielki zyski i skoncentrowanie się na najważniejszych klientach poprzez ściślejszą współpracę i zawieranie umów długoterminowych.

(21)

Spółka zamierza skoncentrować swoją działalność na poniższych dziedzinach: produkcja systemów hydraulicznych oraz systemów zasilania i dozowania paliwa dla przemysłu lotniczego, produkcja części zapasowych i podzespołów dla przemysłu lotniczego oraz innych produktów z zakresu hydrauliki przemysłowej.

(22)

PZL Hydral zamierza ulepszyć swoje systemy kontroli kosztów, określić ceny minimalne zapewniające dostateczny zysk, wynegocjować z najważniejszymi klientami indywidualne warunki, zmniejszyć koszt materiałów poprzez współpracę z dostawcami oraz wdrożyć środki obniżające zagrożenie spowodowane wahaniami kursów wymiany walut oraz zmianami wolumenu zamówień. Z planu wynika, że cele te można osiągnąć w dużej mierze dzięki negocjacjom z klientami Spółki.

(23)

Zgodnie z planem, w latach 2004–2009 zostałby zrealizowany program inwestycyjny na kwotę 22 mln PLN, co odpowiada skumulowanej kwocie amortyzacji w tym okresie.

(24)

Plan przewiduje zmniejszenie zatrudnienia z obecnego poziomu 795 pracowników w całej grupie do 550–590 pracowników.

Finansowanie restrukturyzacji

(25)

Plan zakłada, że restrukturyzacja Spółki zapewni środki na częściową spłatę narosłego zadłużenia. Szacowane przychody ze sprzedaży spółek zależnych przedstawiają się następująco: sprzedaż Zakładu Odlewniczego Hydral Sp. z o.o. — […] (3) mln PLN, Zakładu Ciepłowniczego »Term-Hydral« Sp. z o.o. — […] mln PLN, Zakładu Produkcji Hydrauliki »Hydral« Sp. z o.o. — […] mln PLN. Planowana sprzedaż PZL Wrocław ma przynieść […] mln PLN. Sprzedaż innych aktywów finansowych powinna zapewnić przychody w kwocie […] mln PLN. Ponadto w grudniu 2007 r. Spółka sprzedała nieruchomość BBCenter i z uzyskanych przychodów spłaciła zobowiązania wobec Zakładu Ubezpieczeń Społecznych w kwocie 45,4 mln PLN oraz wobec Urzędu Miejskiego Wrocławia w kwocie 2,1 mln PLN. Zakłada się, że w sumie sprzedaż aktywów ma wygenerować przychód w wysokości […] mln PLN.

(26)

Uzyskane przychody mają sfinansować częściową spłatę zobowiązań, a pozostała część ma zostać albo umorzona albo spłacona ze środków z dokapitalizowania od ARP w kwocie 77 mln PLN.

(27)

Koszty restrukturyzacji obejmują restrukturyzację zadłużenia publicznoprawnego w wysokości 234 mln PLN (69 mln EUR), planowane inwestycje w wysokości 11 mln PLN (3,2 mln EUR), koszty restrukturyzacji aktywów w wysokości 5,6 mln PLN (1,6 mln EUR) oraz koszty restrukturyzacji zatrudnienia w wysokości 0,3 mln PLN (0,09 mln EUR).

(28)

Polskie władze twierdzą, że całkowity koszt restrukturyzacji wynoszący 262,6 mln PLN (75 mln EUR) ma zostać pokryty przez środki pomocy państwa w kwocie 130,5 mln PLN (37,3 mln EUR) oraz środki własne w kwocie 132 mln PLN (37,7 mln EUR). Zgodnie z planem restrukturyzacji wkład własny stanowi 50,3 % kosztów restrukturyzacji. Środki własne obejmują przychody ze sprzedaży aktywów trwałych oraz akcji, jak również środków pochodzących od przyszłych inwestorów spółki PZL-Wrocław.

Środki wyrównawcze

(29)

Jeżeli chodzi o środki wyrównawcze, w planie proponuje się sprzedaż niektórych środków produkcji, co zrealizowano już częściowo w latach 2004–2006 i co doprowadziło do zmniejszenia mocy produkcyjnych. Według planu restrukturyzacji sprzedaż maszyn i sprzętu ma doprowadzić łącznie do zmniejszenia mocy produkcyjnych Spółki o 380 000 maszynogodzin, czyli o 42 %. Planowana redukcja została już przeprowadzona w przeważającym zakresie (315 000 maszynogodzin). Polskie władze twierdzą, że jedna trzecia tej redukcji mocy nie jest konieczna do przywrócenia rentowności, lecz ma na celu zmniejszenie produkcji w zakresie hydrauliki przemysłowej, która jest dziedziną o niskiej rentowności i w której Spółka postanowiła ograniczyć swoją działalność.

(30)

Ponadto w planie utrzymuje się, że planowane wycofanie się z pewnych gałęzi działalności (rzekomo rentownych) oraz sprzedaż aktywów nieprodukcyjnych należy uznać za środki wyrównawcze w rozumieniu Wytycznych. Oprócz tego Spółka twierdzi, że prywatyzacja PZL Wrocław, która umożliwi konkurentom Spółki nabycie mocy produkcyjnych, wiedzy specjalistycznej i udziału w rynku Spółki PZL Hydral, także powinna być uznana za środek wyrównawczy.

Środki

(31)

Plan zakłada przyznanie pomocy państwa w formie dokapitalizowania dla PZL Hydral w kwocie 36 mln PLN (10,2 mln EUR), dla PZL Wrocław w kwocie 13,2 mln PLN (3,8 mln EUR) oraz pożyczki od ARP w kwocie 4 mln PLN (1,14 mln EUR). Ponadto planuje się, że ARP dokapitalizują spółkę kwotą 77,352 mln PLN (22 mln EUR) na spłatę narosłego zadłużenia publicznoprawnego.

(32)

Łącznie planowana wartość pomocy państwa wynosi 130,5 mln PLN (37,5 mln EUR).

(33)

Ponadto Komisja zauważa, że zobowiązania publicznoprawne PZL Hydral narastają od 1998 r., toteż wydaje się, że w ciągu ostatnich dziesięciu lat Spółka korzystała z pomocy przypominającej pożyczkę, ponieważ działalność Spółki kredytowana była dzięki niespłacaniu coraz większych zobowiązania wobec podmiotów publicznoprawnych, m.in. podatków i opłat stanowiących normalnie część regularnych kosztów prowadzonej działalności gospodarczej.

(34)

Ponadto Komisja stwierdza, że dnia 3 listopada 2006 r. PZL Hydral, PZL Wrocław, ARP oraz Bank Zachodni WBK S.A. zawarły porozumienie, w ramach którego ustanowiono warunki uregulowania zobowiązań PZL Hydral wobec banku. W porozumieniu ARP zobowiązała się do udzielenia zastrzyku kapitału w kwocie 12,5 mln PLN na rzecz PZL Hydral. Jak władze polskie wyjaśniły w piśmie z dnia 7 lipca, w praktyce, ponieważ środki konieczne były w szybkim terminie, Centrala Zaopatrzenia Hutnictwa S.A., spółka zależna ARP, będąca w pełni jej własnością, udzieliła Spółce pożyczki w kwocie 11,5 mln PLN, naliczając roczne odsetki według WIBOR 3 M + 200 punktów bazowych. Wierzytelność ta została później odkupiona od Centrali Zaopatrzenia Hutnictwa przez ARP.

3.   OCENA POMOCY

3.1.   Pomoc państwa w rozumieniu art. 87 ust. 1 Traktatu WE

(35)

Art. 87 ust. 1 Traktatu WE stanowi, że wszelka pomoc udzielona w jakiejkolwiek formie przez państwo członkowskie lub przy użyciu zasobów państwowych, która zakłóca lub grozi zakłóceniem konkurencji poprzez uprzywilejowywanie niektórych przedsiębiorstw lub produkcji niektórych towarów oraz która wpływa na wymianę handlową pomiędzy państwami członkowskimi, jest niezgodna ze wspólnym rynkiem.

(36)

Zgłoszone środki opierają się na zasobach państwowych, udostępnianych przez różne podmioty publicznoprawne na poziomie zarówno centralnym, jak i lokalnym. Przynoszą one beneficjentowi w kontekście jego restrukturyzacji korzyść, jakiej nie uzyskałby na rynku prywatnym. W związku z tym istnieje prawdopodobieństwo, że ze względu na swój charakter takie środki zakłócą konkurencję.

(37)

Ponadto, ze względu na fakt, że PZL Hydral jest spółką borykającą się z trudnościami, której zobowiązania znacznie przewyższają aktywa, nie uzyskałaby ona tego rodzaju finansowania na warunkach rynkowych. W związku z tym element pomocy może osiągnąć nominalną wartość planowanych środków.

Narosłe zobowiązania publicznoprawne

(38)

Komisja ma przesłanki, aby sądzić, że oprócz zgłoszonych środków pomocy Spółka PLZ Hydral prawdopodobnie korzystała już w przeszłości z niezgłoszonej pomocy państwa. Komisja stwierdza, że art. 87 ust. 1 Traktatu WE dotyczy interwencji, które w różnych formach zmniejszają obciążenia budżetu przedsiębiorstwa i które tym samym, choć nie stanowią subwencji w ścisłym tego słowa znaczeniu, mają podobny charakter i przynoszą taki sam skutek. Zostało to szczególnie potwierdzone w przypadkach, gdy podmiot publicznoprawny, odpowiedzialny za pobieranie składek na ubezpieczenie społeczne, toleruje nieregulowanie lub opóźnianie płatności, ponieważ takie działanie niewątpliwie daje przedsiębiorstwu-beneficjentowi znaczącą przewagę konkurencyjną dzięki zmniejszeniu jego obciążeń wynikających z normalnego funkcjonowania systemu ubezpieczeń społecznych (4).

(39)

Innymi słowy, w przypadku, gdy podmiot publicznoprawny zgadza się na odroczenie płatności, z pewnością przynosi to beneficjentowi znaczącą korzyść. Zamiast tego podmiot ten mógłby zażądać natychmiastowej spłaty całkowitej kwoty zadłużenia, w razie konieczności na podstawie ustanowionej na swoją rzecz hipoteki. Korzyść taką można uznać za pomoc państwa w rozumieniu art. 87 ust. 1 Traktatu WE wówczas, gdy otrzymujące ją przedsiębiorstwo nie uzyskałoby jej w normalnych warunkach rynkowych (5). Tak jest w przypadku, gdy dłużnik proponuje spłatę zadłużenia w celu uniknięcia likwidacji, lecz po dokonaniu dogłębnej analizy okazuje się, że korzyści powstałe dzięki zmianie harmonogramu spłat nie przekroczą sumy możliwej do uzyskania w drodze ewentualnej upadłości firmy (6).

(40)

W przedmiotowym przypadku Komisja rzeczywiście ma wątpliwości, czy wierzyciel prywatny wyraziłby zgodę na restrukturyzację długu. Istotnie wydaje się, że wierzyciele publicznoprawni dopuścili do akumulacji zadłużenia w okresie 10 lat, co doprowadziło do tego, że kwota zaległych zobowiązań Spółki pięciokrotnie przewyższa wartość jej obrotu rocznego.

(41)

Polskie władze podały, że podmioty publicznoprawne podjęły wobec Spółki działania egzekucyjne. Jednakże na obecnym etapie wydaje się, że działania te zostały podjęte późno i nie były skuteczne (od 1998 r. zobowiązania Spółki wzrosły z 41 mln PLN do 252 mln PLN w 2007 r.; w tym samym czasie Spółka spłaciła mniej niż 29 mln PLN).

(42)

Komisja stwierdza, że restrukturyzacja aktywów planowana przez PZL Hydral w rzeczywistości wykazuje, że Spółka wyzbywa się wartościowych aktywów, które mogłyby zostać przejęte przez podmioty publicznoprawne w trakcie procedur egzekucyjnych. W istocie wierzyciele publicznoprawni, Urząd Miejski Wrocławia i ZUS są w posiadaniu zabezpieczeń na majątku Spółki. Komisja stwierdza, że chociaż wierzyciele publicznoprawni mają np. hipoteki i zastawy na aktywach Spółki, w żaden sposób ich nie wykorzystali.

(43)

Dlatego też Komisja nie może na obecnym etapie wykluczyć, że wierzyciele prywatni w podobnych okolicznościach nie dopuściliby do takiej akumulacji zadłużenia oraz że w obliczu pogarszającej się sytuacji Spółki każdy wierzyciel prywatny w normalnej sytuacji zrobiłby użytek ze swoich zabezpieczeń.

Pożyczka od Centrali Zaopatrzenia Hutnictwa

(44)

Komisja stwierdza, że w 2006 r. PZL Hydral otrzymała pożyczkę od spółki publicznej Centrala Zaopatrzenia Hutnictwa. Wydaje się, że już wtedy PZL Hydral borykała się z trudnościami i nie była w stanie uzyskać takiej pożyczki w warunkach rynkowych. Ponadto pożyczka oprocentowana była na poziomie WIBOR 3 M + 200 punktów bazowych, co w 2006 r. równe było mniej więcej 6,2 % rocznie. W tym czasie stopa referencyjna dla Polski wynosiła 5,56 %. Biorąc pod uwagę fakt, że PZL Hydral była spółką borykającą się z trudnościami, należało podnieść stopę referencyjną o przynajmniej 400 punktów bazowych, i prawdopodobnie o dodatkowe 200 punktów bazowych w przypadku braku zabezpieczenia pożyczki. W związku z tym Komisja podejrzewa, że pożyczka mogła przynieść PZL Hydral korzyść, jakiej Spółka nie byłaby w stanie uzyskać na warunkach rynkowych.

Wpływ na konkurencję i zakłócenie wymiany handlowej

(45)

Spółka PZL Hydral jest producentem systemów hydraulicznych, systemów zasilania i dozowania paliwa oraz części zapasowych dla przemysłu lotniczego. Produkty te są przedmiotem szeroko rozwiniętej wymiany handlowej na rynku Wspólnoty. W związku z tym Komisja na obecnym etapie uważa, że spełnione jest kryterium związane z wpływem na konkurencję oraz zakłóceniem wymiany handlowej w obrębie Wspólnoty.

(46)

Dlatego wyżej wspomniane środki uznaje się za pomoc państwa w rozumieniu art. 87 ust. 1 Traktatu WE.

3.2.   Wyłączenia na podstawie art. 87 ust. 2 i 3 Traktatu WE

(47)

W niniejszej sprawie nie mają zastosowania wyłączenia przewidziane w art. 87 ust. 2 Traktatu WE. Jeżeli chodzi o wyłączenia na mocy art. 87 ust. 3 Traktatu WE — z uwagi na to, że podstawowy cel pomocy dotyczy przywrócenia zagrożonemu przedsiębiorstwu długoterminowej rentowności — można zastosować jedynie wyłączenie zapisane w art. 87 ust. 3 lit. c) Traktatu WE, które zezwala na zatwierdzenie pomocy państwa przeznaczonej na ułatwianie rozwoju niektórych działań gospodarczych, o ile nie zmienia ona warunków wymiany handlowej w zakresie sprzecznym ze wspólnym interesem. Z tego względu pomoc można uznać za zgodną ze wspólnym rynkiem na podstawie art. 87 ust. 3 lit. c) Traktatu WE jedynie pod warunkiem zachowania warunków zawartych w Wytycznych wspólnotowych dotyczących pomocy państwa w celu ratowania i restrukturyzacji zagrożonych przedsiębiorstw (7) (zwanych dalej »Wytycznymi«).

3.3.   Kwalifikowalność przedsiębiorstwa do pomocy

(48)

Zgodnie z Wytycznymi za zagrożone przedsiębiorstwo uznaje się przedsiębiorstwo, które nie jest w stanie odzyskać dobrej kondycji przy pomocy zasobów własnych ani poprzez uzyskanie niezbędnych środków od akcjonariuszy lub dzięki pozyskaniu kapitału dłużnego, i które bez interwencji władz publicznych prawie na pewno zniknie z rynku. Wytyczne te wymieniają również niektóre typowe oznaki świadczące o tym, że przedsiębiorstwo znajduje się w trudnej sytuacji, np. rosnące zadłużenie czy też zmniejszająca się lub zerowa wartość aktywów netto. Zgodnie z pkt 13 Wytycznych, przedsiębiorstwo należące do większej grupy kapitałowej nie kwalifikuje się w normalnych warunkach do pomocy na restrukturyzację, z wyjątkiem sytuacji, w której można wykazać, że trudności przedsiębiorstwa wynikają z jego indywidualnej sytuacji i nie są wynikiem arbitralnego rozłożenia kosztów w ramach grupy oraz że te trudności są zbyt poważne, by mogły zostać pokonane przez samą grupę.

(49)

Zgodnie z pkt 73 Wytycznych, jeżeli dane przedsiębiorstwo otrzymało już w przeszłości pomoc na ratowanie lub restrukturyzację, w tym jakąkolwiek pomoc niezgłoszoną, i jeśli minęło mniej niż 10 lat od momentu udzielenia pomocy na ratowanie lub od końca okresu restrukturyzacji lub od wstrzymania wdrażania planu restrukturyzacji (licząc od wydarzenia, które nastąpiło jako ostatnie), Komisja nie wyda zgody na udzielenie dalszej pomocy na ratowanie lub restrukturyzację.

(50)

Komisja stwierdza, że kapitał własny Spółki jest ujemny. Pod koniec 2007 r. łączne poniesione straty Spółki PZL Hydral wynosiły 190 mln PLN (54 mln EUR), natomiast średni obrót roczny Spółki wynosi w przybliżeniu 50 mln PLN (14 mln EUR). Łączne narosłe zadłużenie Spółki pod koniec 2007 r. wynosiło 276 mln PLN (79 mln EUR).

(51)

Co więcej, polskie władze zawiadamiają, że Spółka spełnia warunki do wniesienia wniosku o otwarcie postępowania upadłościowego na podstawie krajowego prawa upadłościowego.

(52)

W związku z tym Komisja uznaje, że PZL Hydral jest przedsiębiorstwem zagrożonym w rozumieniu Wytycznych.

(53)

Komisja zauważa jednakże, że Spółka PZL Hydral w ciągu ostatnich 10 lat korzystała z nieegzekwowania długów publicznoprawnych, co przyniosło Spółce korzyść, jakiej prawdopodobnie nie byłaby w stanie uzyskać na rynku. W tym okresie PZL Hydral borykała się z trudnościami i odnotowywała znaczne straty. Komisja stwierdza, że zgodnie z ugruntowanym orzecznictwem, w tym np z decyzją w sprawie pomocy państwa C 23/06 (ex NN 35/06) udzielonej przez Polskę na rzecz producenta stali Grupy Technologie Buczek (8) trwały brak egzekucji należności publicznoprawnych może stanowić pomoc państwa. Dlatego Komisja stwierdza, że wsparcie to może stanowić ciągłą i niezgodną z zasadami wspólnego rynku pomoc na ratowanie lub restrukturyzację oraz ma w związku z tym wątpliwości, czy Spółka kwalifikuje się do pomocy na restrukturyzację. Ponadto polskie władze nie przedstawiły żadnych argumentów, które potwierdzałyby, że pomoc tę można by na jakiejkolwiek podstawie uznać za zgodną z zasadami wspólnego rynku.

(54)

Ponadto Komisja stwierdza, że w 2006 r. Spółka otrzymała pożyczkę od państwowej spółki, Centrali Zaopatrzenia Hutnictwa, która mogła stanowić pomoc państwa. Pożyczki udzielono w celu umożliwienia natychmiastowej spłaty 11,5 mln PLN na rzecz Banku Zachodniego WBK S.A., który w zamian zobowiązał się do umorzenia znacznej części zobowiązań Spółki. W tym kontekście Komisja podejrzewa, że pożyczka została udzielona na cele restrukturyzacji, co dodatkowo potęguje wątpliwości co do zgodności z zasadą »pierwszy i ostatni raz«.

(55)

Reasumując, Komisja uznaje, że Spółkę można uznać za przedsiębiorstwo zagrożone, ma jednak wątpliwości, czy kwalifikuje się ona do pomocy na restrukturyzację.

3.4.   Przywrócenie rentowności

(56)

Aby środek mógł zostać uznany za zgodny na podstawie pkt. 34–37 Wytycznych, plan restrukturyzacji musi zawierać szczegółową analizę problemów, które doprowadziły do wystąpienia trudności oraz określać środki, które w rozsądnych ramach czasowych przywrócą przedsiębiorstwu długoterminową rentowność i dobrą kondycję finansową. Plan taki musi opierać się na realistycznych założeniach co do przyszłych warunków działania.

(57)

Na podstawie wstępnej oceny przedstawionego planu restrukturyzacji Komisja ma wątpliwości, czy zaplanowane środki są zgodne z warunkami określonymi w Wytycznych z 2004 r.

(58)

Po pierwsze, Komisja ma wątpliwości, czy przedstawiony przez polskie władze plan restrukturyzacji zapewni odzyskanie przez Spółkę długoterminowej rentowności, umożliwiając jej funkcjonowanie o własnych siłach, jak określono w pkt 34 i nast. Wytycznych. Plan restrukturyzacji koncentruje się na restrukturyzacji finansowej, i 90 % całkowitych kosztów restrukturyzacji przewiduje się na pokrycie spłaty nagromadzonego zadłużenia publicznoprawnego. W efekcie pozostałe środki restrukturyzacyjne są raczej ograniczone.

(59)

Po drugie, Komisja stwierdza, że koncepcja restrukturyzacji uzależniona jest od udanej prywatyzacji PZL Wrocław, która miała zostać zakończona w pierwszym kwartale 2008 r., nadal jednak nie zostały przedstawione żadne dowody, które świadczyłyby o zainteresowaniu ze strony potencjalnych inwestorów. Ponadto polskie władze dały do zrozumienia, że po sprywatyzowaniu spółki mogłyby być konieczne dalsze środki restrukturyzacyjne, co budzi wątpliwości co do efektywności planu restrukturyzacji.

(60)

Po trzecie, planowane środki restrukturyzacyjne opisane są w sposób ogólny, a niektóre zamierzone cele mogłyby być trudne do osiągnięcia z racji ostrej konkurencji w tych segmentach rynku (np. zdobywanie umów długoterminowych z kluczowymi przedsiębiorstwami z branży lotniczej, negocjowanie nowych porozumień w sprawie cen towarów i usług w celu osiągnięcia wyższych zysków, itd.). Co więcej, w planie nie wykazano, jak w praktyce planowane środki restrukturyzacyjne miałyby zaowocować osiągnięciem lepszych wyników, przedstawionych w prognozach finansowych Spółki.

(61)

Na koniec Komisja stwierdza, że program inwestycyjny ma dosyć skromny zakres, a z samego planu wynika, że przyszyły właściciel PZL Wrocław prawdopodobnie będzie musiał wdrożyć dodatkowe, nieprzewidziane w ramach planu środki restrukturyzacyjne.

3.5.   Pomoc ograniczona do minimum

(62)

Zgodnie z postanowieniami zawartymi w pkt. 43–45 Wytycznych pomoc musi być ograniczona do niezbędnego minimum, a od beneficjentów pomocy oczekuje się znaczącego wkładu w proces restrukturyzacji ze środków własnych lub z zewnętrznych, prywatnych źródeł finansowania. Wytyczne wyraźnie określają, że w finansowaniu restrukturyzacji znaczny wkład musi pochodzić ze środków własnych, w tym ze sprzedaży aktywów, które nie są niezbędne do dalszego istnienia przedsiębiorstwa, lub z zewnętrznych źródeł finansowania pozyskanego na warunkach rynkowych.

(63)

Komisja ma wątpliwości, czy przewidywany wkład własny jest rzeczywisty i faktyczny.

(64)

Po pierwsze, Komisja ma wątpliwości, czy planowane przychody ze sprzedaży PZL Wrocław, nawet jeśli uda się je osiągnąć, mogą zostać uznane za wkład własny w restrukturyzację działalności gospodarczej Spółki. W rzeczywistości środki te to cena, jaką potencjalny inwestor zapłaciłby za Spółkę, i nie zostaną one wykorzystane przez następcę PZL Hydral, kontynuującego jej działalność gospodarczą, czyli przez PZL Wrocław.

(65)

Po drugie, Komisja ma wątpliwości, czy sprzedaż aktywów przyniesie zakładane przychody. Jak wspomniano wyżej, PZL Wrocław założono już pod koniec 2004 r. Zgodnie z planem zakończenie przenoszenia aktywów produkcyjnych oraz rozpoczęcie procesu prywatyzacji miały nastąpić już w 2007 r. W czwartym kwartale 2007 r. potencjalni inwestorzy mieli złożyć oferty wstępne, a w pierwszej połowie 2008 r., po przeprowadzeniu negocjacji, miały zostać zawarte wstępne umowy sprzedaży. Jednakże dotychczas Komisja nie otrzymała żadnych informacji o jakimkolwiek zainteresowaniu nabyciem PZL Wrocław ze strony potencjalnych inwestorów.

(66)

Na koniec Komisja stwierdza, że w ramach planowanej restrukturyzacji nie przewidziano żadnych zewnętrznych źródeł finansowania procesu restrukturyzacji, co dowiodłoby wiary rynków w możliwość odzyskania rentowności przez Spółkę. To dodatkowo potęguje wątpliwości Komisji co do skuteczności planu restrukturyzacji.

3.6.   Unikanie zbędnego zakłócania konkurencji

(67)

Zgodnie z postanowieniami zawartymi w pkt. 38–42 Wytycznych, należy przyjąć środki w możliwie największym stopniu łagodzące potencjalne negatywne skutki pomocy w odniesieniu do konkurentów. Pomoc nie powinna nadmiernie zakłócać konkurencji. Oznacza to zazwyczaj ograniczenie obecności przedsiębiorstwa na rynkach jego działalności po zakończeniu okresu restrukturyzacji. Obowiązkowe ograniczenie lub zmniejszenie obecności przedsiębiorstwa na właściwym rynku jest jednym z czynników kompensujących konkurentom skutki udzielenia pomocy. Ograniczenie takie powinno być proporcjonalne do zakłócenia, jakie wywołała pomoc na rynku oraz do względnej pozycji przedsiębiorstwa na rynku lub rynkach.

(68)

Zgodnie z pkt. 56 Wytycznych, warunki przyznania pomocy są mniej restrykcyjne w przypadku wdrażania środków wyrównawczych na obszarach objętych pomocą. Analizując skutki pomocy na restrukturyzację dla rynku i dla konkurentów, Komisja bierze pod uwagę fakt, że PZL Hydral ma siedzibę w obszarze objętym pomocą na podstawie art. 87 ust. 3 lit. a) Traktatu WE.

(69)

Komisja stwierdza potrzebę otrzymania dalszych wyjaśnień w kwestii proponowanych środków wyrównawczych. Polskie władze twierdzą, że przynajmniej 1/3 planowanego zmniejszenia mocy ma obejmować mało rentowny segment hydrauliki przemysłowej. Na podstawie posiadanych informacji, Komisja wątpi, czy zmniejszenie mocy produkcyjnych — już przeprowadzone czy też nadal planowane przez Spółkę — jest wystarczające. Komisja stwierdza, że przynajmniej część proponowanych środków zdaje się być konieczna do osiągnięcia długoterminowej rentowności.

(70)

W szczególności wydaje się, że przeprowadzona w przeszłości sprzedaż niektórych aktywów produkcyjnych miała na celu przywrócenie Spółce rentowności. Analogicznie, planowana sprzedaż nieruchomości byłaby raczej źródłem środków finansowych, lecz nie rekompensowałaby zakłócenia konkurencji.

4.   DECYZJA

(71)

W świetle powyższego Komisja podjęła decyzję o wszczęciu postępowania na mocy art. 88 ust. 2 Traktatu WE w odniesieniu do zgłoszonych środków, z powodu wątpliwości co do ich zgodności ze wspólnym rynkiem.

(72)

W świetle powyższych ustaleń Komisja, działając zgodnie z procedurą określoną w art. 88 ust. 2 Traktatu WE, zwraca się do polskich władz o przedłożenie uwag i dostarczenie wszelkich informacji, jakie mogą być pomocne w ocenie przedmiotowej pomocy, w terminie jednego miesiąca od daty otrzymania niniejszego pisma. Informacje powinny między innymi zawierać:

informacje dotyczące wszelkich działań w zakresie procesu prywatyzacji PZL Wrocław (wszystkie przypadki wyrażenia zainteresowania ze strony potencjalnych inwestorów, podjęte dotychczas kroki proceduralne, harmonogram, itd.),

opis sytuacji finansowej PZL Hydral począwszy od 1998 r., w tym uproszczone sprawozdania finansowe za przedmiotowy okres,

w związku z proponowanymi środkami wyrównawczymi, wyjaśnienie, których konkretnych obszarów działalności dotyczyło (i będzie dotyczyć) proponowane w planie restrukturyzacji zmniejszenie mocy,

uwagi dotyczące zasadności proponowanych środków wyrównawczych przy uwzględnieniu faktu, że obecny łączny obrót PZL Wrocław w 2007 r. wynosił 48 mln PLN, a zakłada się, że w 2011 r. wyniesie on 57 mln PLN, co oznacza, że obecność spółki na rynku właściwie zwiększyłaby się;

(73)

Komisja zwraca się do polskich władz o bezzwłoczne przekazanie kopii niniejszego pisma Spółce PZL Hydral S.A.

(74)

Komisja pragnie przypomnieć polskim władzom, że art. 88 ust. 3 Traktatu WE ma skutek zawieszający oraz zwrócić uwagę na art. 14 rozporządzenia Rady (WE) nr 659/1999, który stanowi, że wszelka pomoc niezgodna z prawem może zostać odzyskana od beneficjenta.

(75)

Komisja uprzedza polskie władze, że udostępni zainteresowanym stronom informacje, publikując niniejsze pismo wraz z jego streszczeniem w Dzienniku Urzędowym Unii Europejskiej. Komisja udostępni informacje również zainteresowanym stronom w krajach EFTA, będących sygnatariuszami Porozumienia EOG, publikując zawiadomienie w Suplemencie EOG do Dziennika Urzędowego Unii Europejskiej oraz poinformuje Urząd Nadzoru EFTA przesyłając kopię niniejszego pisma. Wszystkie zainteresowane strony zostaną wezwane do przedstawienia uwag w ciągu jednego miesiąca od dnia publikacji.”


(1)  Między 2003 a 2006 r. obszar produkcji został zmniejszony o prawie połowę; między 2001 a 2006 r. liczba pracowników zmniejszyła się o 30 %.

(2)  Informacje przesłane przez polskie władze w piśmie z dnia 7 lipca 2008 r.

(3)  Niektóre części niniejszego tekstu zostały ukryte, by nie ujawniać informacji poufnych; części te zostały oznakowane za pomocą wielokropków w nawiasach kwadratowych.

(4)  Sprawa C-256/97 DMT [1999] Rec. I-3913, pkt 21.

(5)  Zob. C-342/96 Tubacex [1999] Rec. I-2459, pkt 46, C-256/97 DMT [1999] Rec. I-3913, pkt 21, C-480/98 Magefesa [2000] Rec. I-8717, T-152/99 HAMSA [2002] Rec. II-3049, pkt 167.

(6)  Sprawa T-152/99 HAMSA [2000] Rec. II-3049, pkt 170.

(7)  Dz.U. C 244 z 1.10.2004, s. 2.

(8)  Dz.U. L 116 z 30.4.2008, s. 26.


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/25


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5262 — Bonnier/Schibsted/Retriever Sverige)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 324/11)

1.

15. detsembril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Bonnier AB („Bonnier”, Rootsi) ja Schibsted ASA („Schibsted”, Norra) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Retriever Sverige AB („Retriever Sverige”, Rootsi) üle aktsiate ostu teel ja kokkuleppel aktsionäridega.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Bonnier: rahvusvaheline meediakontsern;

Schibsted: rahvusvaheline meediakontsern;

Retriever Sverige: digitaalmeedia monitooringu, arhiivide ja ettevõtlusteabega seonduvate teenuste osutamine Rootsis.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5262 — Bonnier/Schibsted/Retriever Sverige):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


MUUD AKTID

Komisjon

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/26


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 324/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PAN DE CRUZ DE CIUDAD REAL”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0608-05.06.2007

KGT (X) KPN ( )

1.   Nimetus

„Pan de Cruz de Ciudad Real”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.4 — Pagaritooted

3.2.   1. punktis esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud toode „Pan de Cruz de Ciudad Real” on nisujahust valmistatud kompaktne ja tihke ümmargune leib, tiheda valge sisu ning sileda koorikuga, mille pealmisel poolel on ristikujuliselt kaks sügavat sisselõiget (millest tuleneb leiva nimi) ja pagaritööstuse registreerimisnumbrile vastav kood ning mille alumisele poolele on vajutatud kaitstud geograafilise tähise anagramm või logo.

Leiva eritunnused on järgmised:

 

Leiba valmistatakse kõvast tainast, mille valmistamiseks kasutatakse järgmiste näitajatega nisujahu: W: 140–200, tuhasus: 0,5–1,0.

 

Ümmarguse ja lameda kujuga ning koorikuga.

 

Koorik on paks, 1–2-millimeetrine, pehme ja krõbe, värvuselt kuldsest helepruunini ning röstitud teravilja maitsega.

 

Sisu on valget värvi, pehme tekstuuriga, urbne, tihke ja ilma aukudeta, sarnaneb puuvillale.

Leival on järgmised organoleptilised omadused: sisu tugeva teraviljalõhnaga ning suus meeldiva ja kergelt magusa maitsega; koorik on suus pehme ja krõbe, röstitud teravilja maitsega. Harilikes säilitamistingimustes on „Pan de Cruz de Ciudad Real” tarbimiskõlblik 6–7 päeva.

Leib ei sisalda mingit hallitust, ühtegi ebaharilikku jääkainet ega võõrlisandit.

Sisu maksimaalne niiskusesisaldus on 30 % ja pätside happesus jääb pH 5 ja 7 vahele.

Kõnealust leiba toodetakse suure leivana (750–859 g), väikese leivana (550–650 g), naelase leivana (libreta — 310–410 g) ja väikese leivakesena (panecillo de cruz — 115–135 g).

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Järgmiste näitajatega nisujahu: W: 140–200, tuhasus: 0,5–1,0.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kaitstud geograafilise tähisega „Pan de Cruz de Ciudad Real” hõlmatud leivad valmistatakse üksnes nisujahust, veest, soolast, looduslikust pärmist ning lubatud lisaainetest ja jahuparandajatest. Jahu omadused peavad vastama järgmistele näitajatele: W: 140–200, tuhasus: 0,5–1,0.

Keskmiselt saadakse 100 kg jahust 110–125 kg leiba, sõltuvalt leibade kaalust.

Kaitstud geograafilise tähisega „Pan de Cruz de Ciudad Real” hõlmatud leibade valmistamisprotsess sisaldab alljärgnevalt kirjeldatud etappe:

1.   Taina segamine

Tainast segatakse mehhaanilises segistis piisavalt kaua ühtlase taina saamiseks, st 20–30 minutit, sõltuvalt sellest, millist tüüpi segistit kasutatakse, jälgides, et taina temperatuur ei oleks segistist väljavõtmisel kõrgem kui 24–25 °C.

2.   Taina viimistlemine või sõtkumine

Tainas lastakse mitu korda järjest läbi sõtkumismasina, mis eelistatavalt on lamellidega, kuni tekib sile ja elastne tainas.

3.   Kaalumine

Kuna tegemist on käsitsi valmistatud tootega, kaalutakse seda mahukaalu, elektroonilise kaalu või jaoturiga. Eri leibade puhul on tainapätside kaal grammides järgmine: suur leib 900–1 000 g, väike leib 660–760 g, libreta 370–470 g ja panecillo de cruz 150–180 g.

4.   Vormimine

Käsitsi vormitakse koonusekujulised tainapallid, laskmata vähimalgi kogusel kõrvalainel tainasse seguneda. Seejärel vajutatakse tainapall laiaks ja ümaraks. Eesmärk on saada võimalikult suure läbimõõduga tainaketas, vajutades ääred madalamaks ning jättes rohkem tainast keskele.

5.   Kääritamine

Vormitud leivad asetatakse linase riide või muu sarnase kangaga kaetud plaatidele. Kääritamine algab toatemperatuuril ning moodustub õhuke koorik. Kääritamisruumis peab temperatuur olema 26–30 °C ja õhuniiskus 40–45 %. Sõltuvalt temperatuurist jääb kääritamise aeg 1 tunni ja 20 minuti ning 2 tunni ja 20 minuti vahele.

6.   Sisselõigete tegemine

Sisselõiked tehakse samuti käsitsi. Kääritatud leibade pealmisele poolele tehakse ristikujuliselt kaks sisselõiget. Seejärel märgitakse leibade teisele, st alumisele poolele kaitstud geograafilise tähise „Pan de Cruz de Ciudad Real” logo. Logo läbimõõt on suure ja väikese leiva puhul 6 cm ning libreta ja panecillo de cruz'i puhul 4 cm. Lõpetuseks lastakse tükkidel 10–15 minutit seista, et sisselõiked saaksid kooriku moodustumisel tugevneda.

7.   Ahjupanek

Leivad tõstetakse leivalabidaga ahju käsitsi, nende pealmine pool seejuures allapoole keeratud.

8.   Ahjus küpsetamine

Kõnealust leiba küpsetatakse tulekindla põranda ja seintega ahjudes. Kokku on küpsetamise aeg 30–50 minutit. Esimesed 15 minutit peab ahjutemperatuur olema 250 °C, ülejäänud ajaks (15–35 minutit) tuleb seda vähendada umbes temperatuurile 200 °C.

9.   Ahjust väljavõtmine

Leivad võetakse leivalabida abil ahjust välja ning asetatakse puidust riiulitega restidele, et hõlbustada õhutamist ja jahtumist. Pärast jahtumist on leib tarnimiseks valmis.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kaitstud geograafilise tähisega „Pan de Cruz de Ciudad Real” hõlmatud leivad turustatakse pakendatult, juhul kui see on lubatud kohaldatavate õigusaktidega.

Juhul kui leiba pakendatakse, tehakse seda tootmispiirkonnas, et leib säilitaks kõik oma füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused ning seeläbi pikeneks selle säilivusaeg.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõnealuse kaitstud geograafilise tunnusega hõlmatud leibade nõuetekohase kindlaksmääramise tagamiseks märgistatakse need järgmisel viisil:

 

Leibade pealmisel poolel on ristikujuliselt kaks sügavat sisselõiget. Üks ristiharude vaheline veerand märgistatakse selle leiva tootnud pagaritöökoja registreerimisnumbrile vastava koodiga ning teine veerand toiduainete jaoks sobivast materjalist etiketiga, millele on kantud kaitstud geograafilise tähise „Pan de Cruz de Ciudad Real” logo, kaitstud geograafilise tähise Euroopa logo ning leiva individuaalse kontrolli number ja sertifitseerimisasutuse tunnus.

 

Leibade alumine pool kannab kaitstud geograafilise tähise anagrammi või logo, mis koosneb koorikusse tehtud väikestest augukestest.

4.   Geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Pan de Cruz de Ciudad Real” hõlmatud leibade tootmispiirkonnad on kõik Ciudad Reali provintsis omavalitsused.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Kõnealuse geograafilise piirkonna kliimat iseloomustab selline temperatuur ja õhuniiskus, mis võimaldab leibu kääritada toatemperatuuril, kuna kääritamise ruumi temperatuur on 26–30 °C ja suhteline õhuniiskus 40–45 %.

See laialdaselt tunnustatud käsitsi valmistamise tootmise meetod annab leivale „Pan de Cruz de Ciudad Real” järgmised iseloomulikud omadused:

 

Käsitsi vormimine ja sisselõigete tegemine, ristikujuline sisselõige pealmisel poolel, märgistav perforeering alumisel poolel ja leiva hoidmine 10–15 minutit, enne kui see pannakse ahju, ristikujuline sisselõige allapoole pööratud.

5.2.   Toote eripära

Leib on kompaktne ja tihke päts, sileda koorikuga, pehme ja paks, tiheda ja valget värvi sisuga, tugeva teraviljalõhnaga ning suus meeldiva ja kergelt magusa maitsega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

„Pan de Cruz de Ciudad Real” pärineb Calatrava omavalitsusest, mis asub Castilla-La Mancha autonoomses piirkonna Ciudad Reali provintsis. Tema päritolu ulatub XIII sajandisse, Calatrava ordu rüütlite (calatravos) ajastusse.

Selle leiva maine on ajalooliselt seotud kõnealuse piirkonna endisaegsete elanike elutingimustega ning eelkõige sellega, kui palju aega veetsid nad põllul töötades, mis sundis neid kliimatingimusi arvestades võtma kaasa toitu, mis oleks pika säilivusajaga, lihtsalt säilitatav ja toitev.

Seega kasutasid seda leiba asjaomase geograafilise piirkonna talupojad ja karjused väljas veedetud pikkadel ajavahemikel, samuti oli kõnealune leib rekonkista ajal kasutuses Calatravo ordu rüütlite sõjalises logistikas. Seejärel võeti see leib kasutusele muudes gastronoomiavaldkondades, kas siis põhiroana, pajaroogades või lisandina, ning selle tarbimine levis ka Ciudad Reali provintsi muudesse piirkondadesse.

„Pan de Cruzi” kvaliteedi ajaloolist mainet on säilitanud leiva käsitsi ahjus valmistamisega seotud traditsioon, mis võimaldab säilitada sellele Ciudad Reali piirkonnas eriti nõutud tüüpilisele leivale iseloomulikud omadused, andes leivale tema eripära.

Tänapäevani on säilinud paljud kõnealuses piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud rahvustoidud, mille peamine koostisosa on endiselt „Pan de Cruz”. See annab tunnistust Ciudad Reali provintsi piirkondlikule gastronoomiale omase eripärase toote kulinaarse kasutamise püsivusest aja jooksul, moodustades seega erilise geograafilise seose.

Juba sajandeid käsitsi valmistataval „Pan de Cruzil” on olnud suurte tootmismahtudega perioode, misjärel on selle leiva tarbimine vähenenud. Sellegipoolest on selle leiva kuulsus ja maine sellised, et praegu selle tarbimine suureneb, seejuures on suur nõudlus nii kodu- kui ka välismaiste tarbijate hulgas, kuna nõudlus kvaliteetsete piirkondlike toodete järele kasvab.

Sisselõigete tegemise ja ahjupaneku tingimused on olulised, et saada pätsid, mis vastavad käesoleva dokumendi punktis 5.2 nimetatud eri tingimustele ja täpsetele omadustele.

See tootmismeetod on välja kujunenud leivatööstuse sajanditepikkuse traditsiooni jooksul.

Töötlemise eripärase ja suures osas käsitsi valmistamise peamine tunnusjoon on ristikujuline sisselõige, tänu millele leivakoorik küpsemise ajal ei pragune. Samal viisil on kääritamisprotsess kohandatud kõnealuse geograafilise piirkonna õhuniiskuse ja temperatuuri tingimustele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.jccm.es/cgi-bin/docm.php3


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/31


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 324/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BATATA DOCE DE ALJEZUR”

EÜ nr: PT-PGI-0005-0517-03.01.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Gabinete de Planeamento e Políticas

Aadress:

Rua Padre António Vieira n.o 1

P-1099-073 Lisboa

Telefon:

(351) 213 819 300

Faks:

(351) 213 876 635

E-post:

gpp@gpp.pt

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Associação de Produtores de Batata Doce de Aljezur

Aadress:

Largo 1o de Maio n.o 3

Telefon:

(351) 282 990 010

Faks:

(351) 282 990 011

E-post:

rogerio.rosa@cm-aliezur.pt

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4.   Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Batata doce de Aljezur”

4.2.   Kirjeldus:

„Batata doce de Aljezur” (Aljezuri maguskartul) on Lira sorti ja Convolvulaceae perekonda kuuluva taime Ipomoea batatas (L.) (sünonüüm Batatas edulis) väline, lihakas juuremugul. See on piklik ja pirnikujuline, selle koor on purpurne või punakaspruun ning viljaliha on kollane. Maguskartuli „Batata doce de Aljezur” suurus võib ulatuda 8,5 × 4,0 cm kuni 16,5 × 7,1 cm ja selle kaal jääb vahemikku 50 ja 450 g. Sellel on magus maitse ja selle struktuur ei ole väga kiuline. Toore maguskartuli maitse on sarnane kastani omaga.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Võttes arvesse maguskartuli „Batata doce de Aljezur” viljeluse erinõudeid, traditsiooniliselt kasutatavat sorti, vajalikke mullastiku- ja ilmastikutingimusi, kohaliku elanikkonna vastavaid eriteadmisi ning tootmise geograafilist piirkonda, piirdub maguskartuli töötlemine ja pakendamine Faro ringkonna Aljezuri maakonna ning Beja ringkonna Odemira maakonna São Teotóneo, São Salvadori, Zambujeira do Mari, Longueira-Almograve ja Vila Nova de Milfontesi haldusringkondadega.

4.4.   Päritolutõend:

Lisaks toote iseloomulikele omadustele, mis seda päritolupiirkonnaga seovad, on sisse seatud ka jälgimissüsteem. Põllumajandusettevõtjad ning töötlemis- ja pakendamiskeskused peavad asuma eespool osutatud geograafilises piirkonnas ja neil peab olema tootjarühma volitus kontrolliasutuse välja antud varasema arvamuse kujul. Kogu tootmismenetlust alates põllumajandusettevõtjast kuni toote müügikohani kontrollitakse, et tagada vastavus kõikidele nõutud põllumajandus-, töötlemis- ja pakendamistavadele. Kaitstud geograafilist tähist võib kasutada ainult toodetel, millel on eespool osutatud tunnused ja mille tootmismenetlusi on kontrollitud. Sertifitseerimistähis on numbriline, mis tähendab, et tooteid saab alati täielikult jälgida. Päritolutõendit võib kontrollida tootmisahela igas etapis.

4.5.   Tootmismeetod:

Pinnast töödeldakse ja äestatakse kergelt ning maha laotatakse orgaaniline väetis. Noorte taimede kasvuala valmistatakse ette veebruaris, mil mugulad istutatakse 10–15 cm sügavusele, igaüks 50 × 60 cm suurusele alale. Lõppkasvualale viimine leiab aset aprillis/mais, kui 25 cm pikkune osa varrest istutatakse maha. Iga varrejupp istutatakse 20 × 65 cm suurusele alale ja kastetakse kergelt. Umbrohutõrjeks on rohimine. Enamasti ei ole taimi vaja kasta. Taim jääb mulda umbes neljaks kuuks. Saagikoristus toimub enamalt jaolt oktoobris, kui juured on küpsed ja mullas ei ole liiga palju niiskust. Pärast saagikoristust kuivatakse maguskartuleid maapinnal umbes kaheksa päeva, et võimaldada korgistumist ja et lõiked saaksid paraneda. Seejärel maguskartulid pestakse, et eemaldada üleliigne muld ja muu mustus. Maguskartulid ladustatakse jahedale ventileeritud alale, mille keskmine temperatuur on 13/14 °C. Sorteerimine ja pakendamine toimub päritolupiirkonnas, sest see võimaldab vähendada tootmiskulusid, teha tõhusamat kvaliteedikontrolli ja tootmist jälgida, aga ka peamiselt seepärast, et see põllusaadus on käitlemise/transpordi suhtes ülitundlik: maguskartulid kärbuvad kergesti ja see mõjutab oluliselt toote säilitamist, kvaliteeti ja välimust.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Aljezuri linna rajasid kümnendal sajandil araablased ja hiljem vallutati see mauride käest 1249. aastal. Legendi järgi (kuigi see ei sobi kokku ajaloo ja maguskartuli Euroopasse toomise ajaga) jõid Paio Peres Correia juhitud Püha Jaakobuse mõõgavendade ordu rüütlid enne igat olulist lahingut maguskartulist valmistatud leent. Sissetungi jõud ja kiirus, millega nad vallutasid Aljezuri kindluse, hämmastas maure, kes ei suutnud sellisele äkilisele rünnakule vastu panna. Vallutus leidis aset 1249. aastal ja legendi järgi otsustas võidu jook, mis ei olnud miski muu kui kuulus „feijoada de batata doce de Aljezur” (Aljezuri maguskartuli-oaleem). Olgu see lugu tõestisündinud või mitte, enam ei mäleta keegi, kuidas maguskartul Aljezuri jõudis, mis näitab, et sellel on piirkonnas ja kohalike inimeste toidusedelis pikad traditsioonid. Selle põllusaaduse füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused tulenevad maaviljelustavadest (põllumeeste kogemustest) ning piirkonna looduslikest tingimustest: maa, leetunud düünid ja liivased kattepinnad, mille all on savikiht, ja eriliselt ookeaniline kliima, mis mõjutab Mira jõe niisutatavat kitsast rannikuriba. Sellised tingimused leiduvad ainult tootmispiirkonna piirides. Isegi naaberpiirkondades erineb kliima ja mullastiku tüüp oluliselt. Aljezuril on maguskartuli kasvatamise osas suurepärane maine, mida peegeldavad selle turuhind, katsed nimetust üle võtta ja seda ära kasutada, arvukad viited kirjanduses ning paljud tootele pühendatud üritused. Maguskartuli maine Aljezuris ei ole hiljutine suundumus, mis tuleneb juhuslikust ja kaheldavast nõudlusest toote järele. Juurvili on suurepäraselt kohanenud nimetatud piirkonna looduslike tingimustega, see on tihedalt seotud kohaliku traditsiooniga, kuigi andmed selle päritolu kohta on aja jooksul kadunud. Seda süüakse ka tänapäeval, sest toote tarbijad tunnevad, et maguskartulil on ainulaadsed omadused (magus, sile ja mitte eriti kiuline), ja nad eelistavad kõnealuses piirkonnas toodetud Lira sorti maguskartuleid mujalt maailmast imporditud maguskartulitele.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

AP AG AL — Associação para os Produtos Agro — Alimentares Tradicionais Certificados do Algarve

Aadress:

Rua Mouzinho de Albuquerque, n.o 1A r/c

P-8000-397 Faro

Telefon:

(351) 289 804 532

Faks:

(351) 289 804 533

E-post:

Dora.guerreiro@clix.pt

APAGAL vastab standardile 45011:2001.

4.8.   Märgistus:

Etiketil peab olema kiri „Batata doce de Aljezur — Indicação Geográfica Protegida”, vastav ELi logo (pärast registreerimist) ja alljärgnev toote logo:

Image

Olenemata toote kaubanduslikust esitusviisist peab lisaks alati näha olema OPC (kontrolli- ja sertifitseerimisasutuse) sertifitseerimistähis.

Tootja või tootmisettevõtja nime ega aadressi ei tohi asendada ühegi teise organisatsiooni nimega, isegi kui tema vastutab toote eest või müüb seda. Müüginimetusele „Batata doce de Aljezur — IGP” ei tohi lisada ühtegi teist tähistust ega viidet, isegi mitte turustajate või teiste kaubamärke.


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.