12.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 317/3

Teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 5 punktile a liikmesriikide tolliadministratsioonide poolt edastatud informatsiooni kohta seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris

(2008/C 317/03)

Siduv tariifiinformatsioon kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil see ei vasta enam tollinomenklatuuri tõlgendusele järgmiste rahvusvaheliste tariifimeetmete vastuvõtmise tõttu:

Harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste ja klassifitseerimise arvamuste muudatused, mis on vastu võetud Tollikoostöö nõukogu poolt (CCC dokument NC1310 — HS komitee 41. istungi aruanne):

SELGITAVATE MÄRKUSTE MUUDATUSED VASTAVALT HS KONVENTSIOONI ARTIKLI 8 PROTSEDUURILE JA KLASSIFITSEERIMISE ARVAMUSED, MIS ON VASTU VÕETUD MAAILMA TOLLIORGANISATSIOONI HS KOMITEE POOLT

(HS KOMITEE 41. ISTUNG, MÄRTS 2008)

Dokument NC1310

HS konventsiooni lisas oleva nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused

17.01	N/13
28.01 Üldine	N/5
28.14	N/16
29.16	N/8
Gr 29 loetelu II	N/8
30.02	N/11
33.01	N/12
41.01	N/14
4101.20 alamrubriigi selgitav märkus	N/14
57.02	N/23
84.36	N/26
85.08	N/26
90.06	N/29
90.21	N/28
90.25	N/15
90.27	N/15

HS komitee poolt vastu võetud klassifitseerimise arvamused

0210.99/1	N/17
0902.20/1	N/18
1517.90/3	N/19
2208.90/3	N/20
3504.00/1	N/21
3907.20/3	N/22
6110.30/1	N/24
6211.33/1	N/25
8504.40/2–5	N/27
9503.00/4	N/30
9503.00/7	N/30

Antud meetmete sisu kohta saab informatsiooni Euroopa Komisjoni maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadist (rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brüssel) või käesoleva peadirektoraadi internetileheküljelt:

http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/customs/customs_duties/tariff_aspects/harmonised_system/index_en.htm

12.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 317/6

Euroopa Liidu suunised konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta

(2008/C 317/06)

Sissejuhatus

Tulenevalt nõukogu 16. juuni 2006. aasta suunistest ELi kodanike konsulaarkaitse kohta kolmandates riikides (joonealune märkus: dokument 10109/2/06 rev 2) ning poliitika- ja julgeolekukomitee heakskiidetud dokumendist 10715/07, soovitakse käesolevate suunistega rakendada nõukogu (üldasjad ja välissuhted) 18. juuni 2007. aasta järeldusi, mille eesmärk on „tugevdada ELi liikmesriikide vahelist konsulaarkoostööd konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kaudu”. Nimetatud järeldustes märgitakse, et „ilma et see piiraks liikmesriikide esmavastutust kaitsta oma kodanikke, püüab juhtriik ulatuslike konsulaarkriiside korral tagada, et kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad abi, ja koordineerib liikmesriikide tegevust kohapeal”.

Käesolevad suunised on koostatud osana Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 20 sätestatud kohustuse rakendamisest ning osana Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 nimetatud koostöö ülesannetest. Liikmesriik võtab juhtriigi ülesanded endale vabatahtlikult koos kõigi liikmesriikide aktiivse toetuse ja osalusega. Teised liikmesriigid jätkavad igal juhul oma kodanike olukorra jälgimist kohapeal, nad jagavad omavahel teavet ja olukorra hinnanguid ning annavad vajaduse korral abipersonali ja täiendavaid ressursse.

3.	Vastavalt poliitika- ja julgeolekukomitee dokumendile 10715/07 püüavad liikmesriigid käesoleva, eelkõige uute õppuste korraldamiseks mõeldud katseperioodi lõpus konkreetsete kogemuste alusel nii kiiresti kui võimalik töötada välja õigusakti, millega antakse sellele raamistikule ametlik vorm.

4.	Need ei välista mingil juhul täiendavaid koostöö- või koordineerimisalgatusi, võttes arvesse konkreetset olukorda, mis võib tekkida ulatuslike konsulaarkriiside korral kolmandates riikides.

5.	Käesolevad juhised ei ole õiguslikult siduvad ning on mõeldud ainult liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile. Käesolevad suunised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1. Juhtriigi kinnitamine

1.1.	Liikmesriik, kes soovib täita juhtriigi ülesandeid kolmandas riigis, teavitab sellest COREU-võrgu kaudu. Nimetatud soovist teavitatakse kolmandas riigis asuvaid diplomaatilisi ja konsulaaresindusi kohalikul koordineerimiskoosolekul.

1.2.	Kui kaks liikmesriiki soovivad täita juhtriigi ülesandeid kolmandas riigis ühiselt, teavitavad nad sellest ühiselt COREU-võrgu kaudu. Juhul kui juhtriike on rohkem kui üks, jagatakse ülesanded vastavalt vajadusele ja määratletakse selgesõnaliselt koordineerimise kord.

1.3.	Kui mõni teine liikmesriik ei ole 30 päeva jooksul COREU-võrgu kaudu vastuväidet esitanud ja juhtriigiks saada sooviv liikmesriik ei ole COREU-võrgu kaudu oma soovist loobunud, kinnitatakse liikmesriik juhtriigiks asjaomases kolmandas riigis.

1.4.

Käesolevatele suunistele lisatakse nimekiri kolmandatest riikidest, kus mõni liikmesriik võtab juhtriigi rolli, ning nõukogu peasekretariaat ajakohastab seda juhtriigi kinnitamisest või loobumisest teavitamise korral. Nimekiri avaldatakse ELi vaatluskeskuse hallataval konsulaarasjade veebilehel ning edastatakse regulaarselt liikmesriikidele.

1.5.

Ulatusliku konsulaarkriisi korral kolmandas riigis, kus ühtegi riiki ei ole juhtriigiks kinnitatud, võivad üks või mitu liikmesriiki võtta viivitamatult selle ülesande enda peale, kui nad teavitavad sellest COREU-võrgu või muude asjakohaste vahendite kaudu. Liikmesriigid võivad punktis 2.2 sätestatud tingimustel loobuda juhtriigi pakkumisest.

2. Juhtriigi ülesanded

2.1.

Juhtriik täidab järgmisi ülesandeid:

Kriisiolukorra väliselt tagab juhtriik oma kolmandasse riiki akrediteeritud diplomaatilise või konsulaaresinduse juhi kaudu ja koostöös Euroopa Liidu eesistujariigiga liikmesriikide kriisiolukorra plaanide kokkusobivuse. Juhtriik koostab punktis 3.1 määratletud abisaajate evakueerimise plaani ning teavitab sellest liikmesriikide esindusi ja komisjoni delegatsiooni.

Ulatusliku konsulaarkriisi korral peab juhtriik rakendama abimeetmeid punktis 3.1 määratletud abisaajate kasuks. Juhtriik teavitab kriisist mõjutatud liikmesriike olukorra arengust. Kohapeal peab juhtriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse juht hõlbustama kriisipiirkonnas koostööd nende liikmesriikide vahel, kes on vastavalt punktile 5.2 saatnud täiendavat personali, finantsressursse, varustust ja meditsiiniabi osutavaid meeskondi. Juhtriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse juht vastutab ka abistamise, kokkukutsumise ja vajaduse korral turvalisse kohta evakueerimise koordineerimise ja läbiviimise eest ning teda abistavad teised asjaomased liikmesriigid.

2.2.

Kui juhtriik peab vajalikuks evakueerida punktis 3.1 määratletud abisaajad, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike kohalikul tasandil ja pealinnades. Asjaomased liikmesriigid teavitavad omakorda juhtriiki oma riiklikust seisukohast evakueerimise suhtes ja sellest, kas nad soovivad saada juhtriigilt abi. Juhul kui liikmesriik nimetatud abist loobub, vastutab ta ise oma kodanike ja teiste potentsiaalsete tema konsulaarabi saavate isikute kaitse eest. Tema kodanikud ja teised potentsiaalsed tema konsulaarabi saavad isikud võivad vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele saada endiselt juhtriigi abi. Juhtriik ei vastuta võimalike tagajärgede eest, mis tulenevad liikmesriigi otsusest loobuda juhtriigi abist.

2.3.

Abisaajate evakueerimisel osalemine on vabatahtlik. Evakueerimise korral lõpeb juhtriigi vastutus siis, kui evakueeritavad isikud saabuvad juhtriigi poolt kindlaksmääratud turvalisse kohta. Evakueeritavate isikute viimine mujale kui kindlaksmääratud turvalisse kohta ei kuulu juhtriigi ülesannete hulka.

2.4.	Kui juhtriik erinevalt teistest liikmesriikidest arvab, et evakueerimine ei ole veel vajalik, peab ta nii suures ulatuses kui võimalik toetama ja koordineerima teiste liikmesriikide abistamistegevust.

3. Abisaajad

3.1.	Kõik isikud, kellel on õigus oma liikmesriigi konsulaarabile, võivad paluda abi juhtriigilt.

4. Arvamuste vahetus (1)

4.1.	Selleks et võimaldada juhtriigil punktis 2.1 määratletud ülesandeid hästi täita, edastavad liikmesriigid nimetatud ülesannete täitmiseks vältimatult vajaliku teabe (vajadus teada), nagu see on eelkõige kindlaks määratud 16. juuni 2006. aasta juhiste I, II ja III lisas.

4.2.	Juhtriik kohustub nimetatud teavet kasutama üksnes juhtriigi ülesannete raames.

4.3.	Kõnealust teavet edastavad kolmandasse riiki akrediteeritud diplomaatiliste või konsulaaresinduste juhid juhtriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse juhile kohalikul tasemel vastavalt ühiselt kindlaksmääratud korrale.

4.4	Kui liikmesriik ei ole kolmandasse riiki akrediteeritud diplomaatilise või konsulaaresinduse juhti ametisse nimetanud, peab ta tagama vajaliku teabe edastamise juhtriigile vastavalt ühiselt kindlaksmääratud korrale.

4.5.	Liikmesriigi poolt juhtriigile teabe edastamata jätmisel või teabe mittetäielikul edastamisel on negatiivne mõju juhtriigi võimalusele täita punktis 2.1 määratletud ülesandeid. Sellisel juhul täidab juhtriik oma abistamise ülesannet olemasoleva teabe piires.

5. Toetus juhtriigile tema ülesannete täitmisel

5.1.	Pidades silmas Euroopa solidaarsuse põhimõtet ning kooskõlas asjaoluga, et kõigepealt peavad oma kodanike kaitse tagama liikmesriigid, aitavad liikmesriigid juhtriiki tema ülesannete täitmisel.

5.2.

Sellele tuginedes võib juhtriik kutsuda teisi liikmesriike üles tegema kriisi ajal vabatahtlikult kättesaadavaks logistilisi vahendeid ja inimressursse. Liikmesriikide esindajad võivad riiklike kriisiohjamismeeskondade raames anda kohalikul tasandil juhtriigile toetust. Juhtriik võib samuti kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism, paluda toetust nõukogu peasekretariaadi kriisiohje struktuuridelt ning saada logistilist abi kohalikult Euroopa Komisjoni delegatsioonilt. Komisjoni roll tuleks planeerimisfaasis kokku leppida juhtriigi ja asjaomase komisjoni delegatsiooni vahel. Komisjoni töötajad ei osale aktiivses konsulaartöös.

5.3.	Juhtriik esitab liikmesriikidele bilansi enda ja punktis 5.2 nimetatud toetajariikide kulutuste kohta.

5.4

Juhtriik võib taotleda liikmesriikidelt oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste tagasimaksmist. Tagasimaksmistaotluse korral aitavad liimesriigid kanda juhtriigi ülesannete täitmisel tekkinud kulutusi võrdeliselt aidatud isikute arvuga. See summa määratakse kindlaks pärast seda, kui on maha arvatud võimalikud punktis 5.2 nimetatud liikmesriikide kulutused. Liikmesriigid võivad saada abi saanud isikutele tehtud kulud tagasi tagasimaksekohustuste alusel, mis juhtriigile on võimaluse korral tehtud abi andmise ajal vastavalt otsusele 95/553/EÜ Euroopa Liidu kodanike kaitse kohta diplomaatiliste või konsulaaresinduste kaudu.

5.5.	Kui juhtriigilt abi saanud isik taotleb kahjutasu juhtriigilt abi saamise käigus tekkinud kahju eest, konsulteerivad juhtriik ja abisaaja liikmesriik omavahel ning lepivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele ning rahvusvahelisele õigusele kokku lisameetmetes.

6. Teabe levitamine

6.1	Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et teavitada oma kodanikke käesolevatest suunistest, eelkõige reisinõustamise veebilehtede kaudu.

(1) Käesolevate suuniste kohaldamisega seoses kogutud ja registreeritud isikuandmete töötlemisel kohaldatakse asjakohaseid ELi eeskirju, eelkõige nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

12.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 317/9

Euro vahetuskurss (1)

11. detsember 2008

(2008/C 317/07)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3215
JPY	Jaapani jeen	120,67
DKK	Taani kroon	7,4503
GBP	Inglise nael	0,88690
SEK	Rootsi kroon	10,5800
CHF	Šveitsi frank	1,5737
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,2065
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,965
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	264,45
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7092
PLN	Poola zlott	3,9865
RON	Rumeenia leu	3,9138
SKK	Slovakkia kroon	30,175
TRY	Türgi liir	2,0504
AUD	Austraalia dollar	1,9889
CAD	Kanada dollar	1,6383
HKD	Hong Kongi dollar	10,2417
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,3990
SGD	Singapuri dollar	1,9704
KRW	Korea won	1 800,54
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,3991
CNY	Hiina jüaan	9,0540
HRK	Horvaatia kuna	7,1818
IDR	Indoneesia ruupia	14 602,58
MYR	Malaisia ringit	4,7138
PHP	Filipiini peeso	63,130
RUB	Vene rubla	36,7912
THB	Tai baht	46,345
BRL	Brasiilia reaal	3,1663
MXN	Mehhiko peeso	17,5615

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

12.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 317/10

Komisjoni teatis milles antakse suuniseid riigiabi kohta, millega täiendatakse ühenduse rahastamist meremagistraalide rajamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 317/08)

SISSEJUHATUS

2001. aastal avaldatud valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada” (1) võeti kasutusele „meremagistraalide” mõiste, mille alla kuuluvad lähimereveol põhinevad kvaliteetsed veoteenused. Meremagistraalid läbivad vähemalt kahte liikmesriiki ning hõlmavad infrastruktuuri, rajatisi ja teenuseid. Meremagistraalide eesmärk on suunata märkimisväärne osa kaubaveost maanteedelt merele. Kui meremagistraalide rajamine õnnestub, aitavad need saavutada Euroopa transpordipoliitika kahte peamist eesmärki: vähendada liiklusummikuid ja leevendada kaubaveo keskkonnamõju. Valge raamatu vahekokkuvõttes (2) märgitakse, et liiklusummikute probleem muutub aina tõsisemaks ja läheb ühendusele maksma umbes 1 % SKPst ja et transpordi tekitatud kasvuhoonegaaside heited ohustavad Kyoto eesmärkide saavutamist, ning rõhutatakse veel kord meremagistraalide tähtsust.

TÄIENDAV RIIGIABI MARCO POLO II MEREMAGISTRAALIDE PROJEKTIDELE

2.	Dokumendi „Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta” (3) 10. peatükis lubatakse teatavatel tingimustel anda starditoetust uutele või täiendatud lähimereveoteenustele maksimaalselt kolmeks aastaks, maksimaalselt 30 % ulatuses tegevuskuludest ja 10 % ulatuses investeerimiskuludest.

Teine Marco Polo programm (edaspidi „Marco Polo II”), mis avati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (4), on üks ühenduse kahest rahastamisvahendist, millega toetatakse otse ja sõnaselgelt meremagistraale kui üht viiest liikluse vältimise ja maanteedelt kõrvalesuunamise meetmest. Marco Polo II programmiga toetatakse peamiselt meremagistraalide teenuste osa. Toetust antakse tööstusharule suunatud iga-aastaste projektikonkursside kaudu. Rahaline abi piirdub Marco Polo programmi raames antavate toetustega. Meremagistraale võib rahastada ka regionaalpoliitika kaudu.

Määruse (EÜ) nr 1692/2006 artikli 5 lõike 1 lõigu b kohaselt võib Marco Polo II programmi alusel teatavatel tingimustel taotleda meremagistraalide meetmete toetamiseks ühenduse rahalist abi, mis katab maksimaalselt 35 % transporditeenuse ellurakendamisele ja käitamisele tehtud kogukulutustest maksimaalselt 60-kuulise ajavahemiku jooksul, nagu on kindlaks määratud kõnealuse määruse I lisa 1. ja 2. punkti B veeru alapunktis a.

Määruse (EÜ) nr 1692/2006 artiklis 7 on sätestatud, et „programmiga hõlmatud meetmetele ühenduse finantsabi andmine ei välista neile meetmetele riigiabi andmist riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, kui kõnealune abi on kooskõlas asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise korraga ning jääb konkreetset liiki meetme puhul vastavalt I lisas sätestatud kumulatiivpiiridesse”.

Seega võivad liikmesriikide ametiasutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1692/2006 artikliga 7 täiendada kõnealuse määrusega ette nähtud kriteeriumide ja menetluste kohaselt välja valitud projektide puhul ühenduse toetust omaenda rahaliste vahenditega, kui need ei ületa määrusega kehtestatud ülemmäära. Määruse (EÜ) nr 1692/2006 artikli 7 eesmärk on tagada, et projektidest huvitatud ettevõtjad võivad loota riiklikule rahastamisele eelnevalt kindlaksmääratud summas, sõltumata selle allikast. Tegelikult võib juhtuda, et määruse (EÜ) nr 1692/2006 kohaselt eraldatud ühenduse rahalistest vahenditest ei piisa kõigile väljavalitud projektidele maksimumtoetuse andmiseks. Kui teataval aastal esitatakse suur hulk nõuetekohaseid projekte, võivad mõned neist saada ühenduse toetust piiratud summas. Väljavalitud projektide suur hulk näitab küll Marco Polo II programmi edukust, mis aga oleks ohus, kui ettevõtjad võtaksid oma taotluse tagasi või jätaksid taotlused edaspidi esitamata, sest puudub teenuste ellurakendamiseks vajalik riiklik toetus. Võimalike pakkujate jaoks on väga vajalik ka riikliku toetuse summa eelnev kindlaksmääramine, et nad teaksid, millega võivad arvestada.

Seda arvestades on komisjon märganud, et sidusrühmadel ja liikmesriikide ametiasutustel on kahtlusi selles suhtes, kas liikmesriikide ametiasutustel on võimalik anda Marco Polo II programmi projektidele täiendavat riigiabi lisaks dokumendi „Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta” 10. peatüki kohaselt lubatud lähimereveoteenuste toetusele. Kõnealuste ühenduse suunistega antava toetuse tingimused on tegelikult Marco Polo II toetuse tingimustest veidi erinevad. Suunistega ette nähtud toetus võib ulatuda maksimaalselt 30 %ni tegevuskuludest (Marco Polo II puhul 35 %ni kogukulutustest) ja seda antakse maksimaalselt kolmeks aastaks (Marco Polo II puhul viieks aastaks). Sellised erinevused on võimalike meremagistraalide meetmetes osalejate hulgas tõenäoliselt segadust tekitanud.

Eespool loetletud põhjustel leiab komisjon, et kõnealuse määruse kohaselt välja valitud projektide puhul ei tohiks riigiabi maksimaalne kestus ja ulatus erineda ühenduse rahastamisest. Seepärast lubab komisjon EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 lõigu c alusel anda Marco Polo II programmi meremagistraalide projektide käivitamiseks riigiabi maksimaalselt 35 % ulatuses tegevuskuludest ja maksimaalselt viieks aastaks (5), kui ühenduse toetus puudub või sel määral, mil ühenduse toetus jääb alla lubatud ülempiiri. See kehtib ka nende projektide kohta, mis on välja valitud Marco Polo II raames, kuid mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (6) või Ühtekuuluvusfondi (7) kaudu.

9.	Rahastamisallikast olenemata ei või tegevuskulude katteks antav starditoetus ületada eespool mainitud kestust ja toetuse määra. Toetust ei saa ühendada avaliku teenuse hüvitistega. Komisjon tuletab meelde ka seda, et abikõlblikke kulusid ei saa toetada kahe ühenduse rahastamisvahendiga.

10.	Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama riigiabist, mida nad kavatsevad käesoleva teatise alusel anda määruse (EÜ) nr 1692/2006 kohaselt välja valitud projektidele.

TÄIENDAV RIIGIABI TEN-T MEREMAGISTRAALIDE PROJEKTIDELE

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (8) artikliga 12a nähakse ette meremagistraalide rajamine „kaubaveovoogude suunamiseks merel põhinevatele logistilistele liinidele sellisel viisil, et parandada olemasolevaid meresõiduühendusi või luua uusi elujõulisi, regulaarseid ja sagedasi meresõiduühendusi liikmesriikide vaheliseks kaupade veoks ja teede ummistust ja/või parendada ligipääsu äärealadele ja saartele ning saareriikidesse”. Üleeuroopaline meremagistraalide võrgustik peab koosnema rajatistest ja infrastruktuurist, mis ühendavad vähemalt kahte sadamat kahes eri liikmesriigis.

12.

Ühenduse suunistes üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta käsitletakse ühenduse toetust infrastruktuuri väljaarendamisele, sealhulgas ka meremagistraalidele. Otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 12a lõike 5 teise taandega nähakse ette võimalus anda ühenduse toetust tegevuse alustamiseks, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist. Toetust võib anda sel määral, mil seda „peetakse projekti rahalise elujõulisuse jaoks vajalikuks”. Võib juhtuda, et taotluse esitanud sadamate ja laevandusettevõtjate konsortsium kannab meremagistraalide käivitamise ajal stardikahjumit.

13.

Starditoetus, mis nähakse ette ühenduse suunistega üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta, piirdub „nõuetekohaselt põhjendatud kapitalikuludega”, mille all tuleb mõista investeerimistoetust. See võib hõlmata ka teenuse osutamiseks eraldatud laevade amortisatsiooni (9). Kõnealuste ühenduse suuniste kohaselt antakse starditoetust maksimaalselt kaheks aastaks ja maksimaalselt 30 % ulatuses kuludest.

14.

TEN-T projektidele võivad liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid sel määral, mil ühenduse toetust ei võimaldata. Laevandusteenustele antava starditoetuse puhul osutatakse otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 12a lõike 5 teises taandes siiski EÜ asutamislepingu riigiabi sätetele. Seega võivad liikmesriigid anda täiendavat abi sel määral, mil ühenduse toetust ei võimaldata, kuid seejuures peavad nad järgima riigiabi eeskirju. Kuna riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta lähimerevedude toetamisel antakse juhiseid ühenduse suunistes meretranspordile antava riigiabi kohta (10. peatükis), kohaldatakse neid juhiseid ka täiendava riigiabi suhtes. Ühenduse suunistes meretranspordile antava riigiabi kohta lubatakse aga investeerimistoetust maksimaalselt 10 % ulatuses kuludest kolme aasta jooksul. Seetõttu võib juhtuda, et kui meremagistraali projekt valitakse TEN-T projektiks, kuid sellele ei anta ühenduse maksimaalset investeerimistoetust, st kahe aasta jooksul 30 %, jääb riiklik toetus alla võimaliku maksimumsumma, kui riigiabi piirdub 10 %ga kuludest kolme aasta jooksul, nagu on ette nähtud ühenduse suunistes meretranspordile antava riigiabi kohta. Lisaks võib toetuste maksimaalse kestuse erinevus (kaks aastat otsuse nr 1692/96/EÜ alusel ja kolm aastat ühenduse suunistes meretranspordile antava riigiabi kohta) põhjustada segadust ja ebakindlust. Selguse huvides ja selleks, et meremagistraalide TEN-T projektides osalevad ettevõtjad saaksid loota avaliku sektori toetusele eelnevalt kindlaksmääratud summas, peaks liikmesriikide antava täiendava riigiabi maksimaalne ulatus ja kestus olema sama mis ühenduse rahastamise puhul.

15.

Seepärast lubab komisjon EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 lõigu c alusel toetada riigiabiga maksimaalselt 30 % ulatuses kahe aasta jooksul investeeringuid projektidesse, mis on kooskõlas otsuse 1692/96/EÜ artikliga 12a ja välja valitud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (10) sätestatud menetlusele, kui sellistele projektidele ei anta ühenduse starditoetust või sel määral, mil ühenduse toetus jääb alla lubatud ülempiiri. See kehtib ka juhul, kui liikmesriigid otsustavad projekti rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi või Ühtekuuluvusfondi kaudu.

16.	Rahastamisallikast olenemata ei või investeeringute katteks antav starditoetus ületada eespool mainitud kestust ja toetuse määra. Toetust ei saa ühendada avaliku teenuse hüvitistega. Komisjon tuletab meelde ka seda, et abikõlblikke kulusid ei saa toetada kahe ühenduse rahastamisvahendiga.

17.	Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama riigiabist, mida nad kavatsevad käesoleva teatise alusel anda määruse (EÜ) nr 680/2007 kohaselt välja valitud projektidele.

KOHALDAMINE

18.	Komisjon kohaldab käesolevas teatises esitatud suuniseid alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) KOM(2001) 370.

(2) KOM(2006) 314 (lõplik): Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Liikumisvõimeline Euroopa — jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte”.

(3) Komisjoni teatis K(2004) 43 (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3).

(4) ELT L 328, 24.11.2006, lk 1.

(5) Tuleb märkida, et Marco Polo II määruse I lisa punkti 2 alapunkti b sätet (rahastamise piirangute kehtestamise kohta, mis sõltuvad kaubavedude tegelikust ümbersuunamisest) kohaldatakse ühenduse rahastamise suhtes, kuid mitte käesolevas teatises käsitletava täiendava riigiabi suhtes.

(6) Määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

(7) Määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

(8) ELT L 228, 9.9.1996, lk 1.

(9) 28. veebruari 2005. aasta vademeekum TEN-T 2005 projektikonkursi kohta; punkt 4.3 (Kapitalikuludega seotud starditoetus).

(10) ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

12.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 317/13

RIIGIABI — PRANTSUSMAA

Riigiabi C 31/08 (ex N 681/06) — Abi äriühingu Volailles du Périgord päästmiseks

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2008/C 317/09)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud, autentses keeles esitatud 16. juuli 2008. aasta kirjas teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool osutatud abimeetmetega.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest saata oma märkused aadressil:

Commission européenne

Direction générale de l'agriculture et du développement rural

Direction M. Législation agricole

Unité M.2. Conditions de concurrence

Rue de la Loi 130 5/94A

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 296 76 72

Märkused edastatakse Prantsusmaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

13. oktoobri 2006. aasta e-kirjas teavitas Prantsusmaa komisjoni oma kavatsusest anda abi, et päästa täisühing Volailles du Périgord, mis on 100 % ulatuses perekond Gaye omanduses ning mis oli 236 töötajaga 2006. aastal Terrassoni piirkonna suurim tööandja. 2006. aastal oli täisühingu käive ligikaudu 52 miljonit EUR. Komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal tegeles täisühing kanade ja kalkunite tapmisega. Linnugripist põhjustatud kriisi tõttu tekkis täisühingus 2007. aastal struktuuriline puudujääk.

19. juuli 2007. aasta kirjaga K(2007) 3564 andis komisjon loa anda kõnealust abi. Abi kestuseks määrati kuus kuud. Abi suurus oli miljon eurot tagasimakstava laenuna. Intressimäär oli laenumakse tegemise ajal kehtinud komisjoni viitemäär.

Päästmisabist teatamisega võtsid Prantsuse ametiasutused endale kohustuse esitada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend laenu täieliku tagasimaksmise kohta.

19. juuli 2007. aasta kirjaga K(2007) 3564 otsustas komisjon käsitada abi ühisturuga kokkusobivana vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Komisjon on abi analüüsinud, võttes arvesse teatamise kuupäeval kehtinud suuniseid, st ühenduse suuniseid põllumajandussektoris antava riigiabi kohta (2000/C 28/02) ning ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2004/C 244/02).

Vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 25 alapunktile a peab abi moodustuma likviidsustoetusest laenugarantiide või laenudena, mille puhul tuleb võtta intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastu võetud viiteintressiga. Kõik laenud tuleb tagasi maksta ja kõik garantiid peavad lõppema mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist äriühingule.

Heakskiidetud abi tuli anda tagasimakstava laenuna, millelt arvutatav intress peab olema võrdne ettemakse tegemise ajal kehtiva komisjoni viitemääraga (4,62 % alates 1. juulist 2007). Prantsuse ametiasutused olid teatanud, et laen makstakse tagasi kuue kuu jooksul alates esimese laenumakse tegemisest ettevõttele. Kooskõlas suuniste punkti 25 alapunkti c sätetega, milles nähakse ette, et hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist või teatamata jäetud abi puhul pärast kõnealuse meetme esmakordset rakendamist tuleb komisjonile esitada ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend laenu täieliku tagasimaksmise kohta, on Prantsuse asutused võtnud kohustuse esitada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend laenu täieliku tagasimaksmise kohta.

Kuuekuulise tähtaja lõppedes 19. jaanuaril 2008 ei olnud komisjon nõutud dokumente saanud. Komisjon meenutas Prantsusmaale tema kohustust 7. mai 2008. aasta kirjas. Tänase seisuga ei ole Prantsuse ametiasutused saatnud komisjonile ümberkorraldamis- ega likvideerimiskava ega tõendeid selle kohta, et laen on täielikult tagasi makstud.

Prantsusmaa ei ole esitanud suuniste punktis 27 nõutud dokumente.

Kõigil eespool osutatud põhjustel leiab komisjon praeguses olukorras, et esineb võimalus, et äriühingule Volailles du Périgord eraldatud heakskiidetud abi andmise kuuekuulist tähtaega on ebaseaduslikult pikendatud, ja kahtleb vaatlusaluse meetme ühisturuga kokkusobivuses.

Seepärast on komisjon otsustanud suuniste 2004/C 244/02 punkti 27 kohaselt algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib abi saajalt nõuda igasuguse ebaseaduslikult antud abi tagastamist.

KIRJA TEKST

„Par la présente, la Commission a l'honneur d'informer la France qu'après avoir examiné les informations sur l'aide citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1. PROCÉDURE

(1)

Par e-mail du 13 octobre 2006, enregistré le jour même, la Représentation permanente de la France auprès de l'Union européenne a notifié la mesure citée en objet à la Commission, conformément à l'article 88, paragraphe 3, du traité. Des renseignements complémentaires ont été envoyés par courriers électroniques du 21 mars 2007 et du 31 mai 2007, enregistrées le jour même.

(2)	Par lettre C(2007) 3564 du 19 juillet 2007 la Commission a autorisé l'aide susmentionnée. La durée de cette aide a été fixée à six mois.

(3)

Lors de la notification de l'aide au sauvetage les autorités françaises se sont engagées à ce qu'un plan de restructuration, un plan de liquidation ou la preuve que l'avance a été intégralement remboursée soit soumis à la Commission au plus tard six mois après l'autorisation de l'aide au sauvetage par la Commission. Ce délai a expiré le 19 janvier 2008 sans que la Commission ait reçu un des documents requis.

(4)

Par lettre du 7 mai 2008 la Commission a demandé à la France de produire les documents requis dans les plus brefs délais et a annoncé qu'à défaut elle sera obligée d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2 du traité, en conformité avec le point 27 des lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté (1).

(5)	La France a omis de communiquer un plan de restructuration ou un plan de liquidation ou la preuve que l'avance a été remboursée intégralement jusqu'à ce jour.

2. DESCRIPTION DE LA MESURE

2.1. Intitulé de l'aide

(6)	Aide au sauvetage de la société “Volailles du Périgord”.

2.2. Durée

(7)

Six mois.

2.3. Budget

(8)	1 million d'euros.

2.4. Bénéficiaires

(9)	Société en nom collectif (SNC). La société a été créée en 1910. Selon les informations fournies par les autorités françaises lors de la notification le 13 octobre 2006 et des courriers électroniques du 21 mars 2007 et du 31 mai 2007, elle est détenue à 100 % par la famille Gaye.

(10)	La société employait début 2006 236 salariés et réalisait un chiffre d'affaires annuel de quelque 52 millions d'euros. Selon les informations fournies en 2006, elle est le premier employeur de la zone de Terrasson.

(11)

Selon les informations fournies, Volailles du Périgord est active dans l'abattage de poulets et dindes. La société vend la majeure partie de ses produits aux grandes et moyennes surfaces (GMS) en France (dont 60 % sous sa marque propre “Le Croquant” et 40 % sous marques de distributeurs). 70 % de ses produits sont vendus comme découpes, le reste comme volailles entières et prêtes à cuire. Le poulet constitue 46 % de ses produits vendus (dont 80 % en label rouge). L'export de la société est marginal.

(12)	La Société SNC Volailles du Périgord avait connu une croissance rapide au cours de la décennie 1990-2000 et atteignait en 2001/2002 avec quelques 280 salariés et 50 millions d'euros de chiffres d'affaires un résultat d'exploitation de 1,8 million d'euros.

(13)

Selon les mêmes informations cette croissance avait été pourtant mal contrôlée, en raison, notamment, d'un management sous dimensionné et d'une orientation commerciale vers le Hard Discount. D'après les autorités françaises, ces fragilités se sont exprimées pleinement à l'occasion du retournement de conjoncture qui a eu pour effet que la société était devenue structurellement déficitaire.

(14)

Les pertes d'exploitation cumulées sur les trois exercices 2002/2003-2004/2005 s'étaient élevées à 5,3 millions d'euros. La direction de l'entreprise avait réagi en agissant sur la productivité, en maîtrisant mieux la masse salariale et le recours au personnel extérieur et en comprimant des services et charges externes. D'après ces mêmes informations, ces mesures prises avaient permis un résultat d'exploitation équilibré pour le dernier semestre 2005. Parallèlement, les actionnaires avaient injecté 3 millions d'euros en comptes courants pour soutenir la trésorerie.

(15)

La crise de la grippe aviaire a fortement frappé l'entreprise déjà fragile. Le chiffre d'affaires net a baissé de quelques 5 millions d'euros sur l'exercice 2005/2006 par rapport à l'exercice précédent. La perte de l'exploitation s'est élevée à quelques 168 000 EUR. D'après les informations fournies par les autorités françaises, la trésorerie a continué à se dégrader en raison de la perte et de l'accroissement des stocks de volailles congelées. Le stock en volailles congelées s'élevait au 30 juillet 2006 à quelques 0,9 million d'euros, soit presque 12 % de l'actif total.

(16)

Dans leur e-mail du 21 mars 2007, les autorités françaises ont indiqué que la société avait pu se financer depuis le 1er semestre 2006 par un recours au découvert bancaire qui, au 28 février 2007, s'était élevé à 1 986 460 EUR. Selon les informations fournies dans le même courrier électronique, ce découvert avait été consenti dans l'attente du versement de l'aide au sauvetage. En cas de non versement de cette aide, il serait devenu exigible et aurait entraîné la déclaration de cessation de paiements et le dépôt de bilan de la société.

(17)	Selon le plan de trésorerie pour le deuxième semestre 2007 le besoin en trésorerie de la société avait atteint quelques 1,2 millions d'euros au mois de juillet et devait, selon les prévisions, légèrement baisser pendant la seconde moitié de l'année 2007.

2.5. Base juridique

(18)	Circulaire du ministre de l'agriculture et de la pêche DPEI/SDEPA/C2006-4019 du 15 mars 2006.

2.6. Description de l'aide

(19)	L'aide de 1 million d'euros devait être apportée par des avances remboursables et versées, pour partie, par l'État (850 000 EUR) et, pour partie, par le Conseil régional d'Aquitaine (150 000 EUR).

(20)	Les autorités françaises ont confirmé que le taux d'intérêt appliqué serait le taux de référence de la Commission applicable à l'époque de l'attribution de l'avance.

3. APPRÉCIATION

(21)

La Commission a examiné l'aide à la lumière des lignes directrices applicables à la date de la notification, c'est-à-dire les lignes directrices de la Communauté concernant les aides d'État dans le secteur agricole 2000/C 28/02 (2) et les lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté 2004/C 244/02 (3).

(22)	Par lettre C(2007) 3564 du 19 juillet 2007 elle a décidé de considérer l'aide comme compatible avec le marché commun en application de l'article 87, paragraphe 3, point c) du traité.

(23)

Selon le point 25(a) des lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté les aides doivent consister en des aides de trésorerie sous forme de garanties de crédits ou de crédits, soumis à un taux au moins comparable aux taux observés pour des prêts à des entreprises saines, et notamment aux taux de référence adoptés par la Commission. Tout prêt doit être remboursé et toute garantie doit prendre fin dans un délai de six mois au maximum à compter du versement de la première tranche à l'entreprise.

(24)	L'aide approuvée devait prendre la forme d'une avance remboursable soumise à un taux d'intérêt annuel égal au taux de référence de la Commission applicable au moment de l'attribution de l'avance (4,62 % à partir du 1er juillet 2007).

(25)

Les autorités françaises ont indiqué que le prêt serait remboursé dans les six mois à compter du premier versement de sommes prêtées à l'entreprise. En conformité avec les dispositions du point 25 c) des lignes directrices, qui prévoient que soit un plan de restructuration, soit un plan de liquidation soit la preuve que le prêt a été intégralement remboursé soit soumis à la Commission au plus tard six mois après l'autorisation de l'aide au sauvetage ou, dans le cas d'une aide non notifiée, à compter de la première mise en œuvre de la mesure en question, le gouvernement français s'était engagé à ce qu'un plan de restructuration, un plan de liquidation ou la preuve que l'avance a été intégralement remboursée soit soumis à la Commission au plus tard six mois après l'autorisation de l'aide au sauvetage par la Commission.

(26)

Le délai de six mois a expiré le 19 janvier 2008 sans que la Commission ait reçu les documents requis. La Commission a rappelé à la France son engagement par lettre du 7 mai 2008. Jusqu'à ce jour les autorités françaises n'ont envoyé ni un plan de restructuration, ni plan de liquidation, ni preuve que l'avance a été intégralement remboursée.

(27)	La France a donc omis de communiquer les documents requis par le point 27 des lignes directrices.

4. CONCLUSION

Pour l'ensemble de ces raisons, à ce stade, la Commission pense qu'il est probable que l'aide d'État approuvée accordée à la société “Volailles du Périgord” ait été illégalement prolongée au-delà du délai de 6 mois, et a des doutes sur la compatibilité de la mesure en cause avec le marché commun.

En conséquence, la Commission à décidé d'ouvrir la procédure formelle d'examen au sens de l'article 88, paragraphe 2, du traité CE et du Règlement (CE) no 659/1999 du Conseil.

(28)

La Commission invite la France, dans le cadre de la procédure de l'article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à fournir des informations sur la situation actuelle de la société “Volailles du Périgord” et à fournir soit un plan de restructuration, soit un plan de liquidation ou la preuve que le prêt a été intégralement remboursé, dans un délai d'un mois à compter de la date de réception de la présente.

(29)	Elle invite vos autorités à transmettre immédiatement une copie de cette lettre au bénéficiaire de l'aide.

(30)	La Commission rappelle à la France l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil qui prévoit que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

(31)

Par la présente, la Commission avise la France qu'elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal Officiel de l'Union Européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l'autorité de surveillance de l'AELE en leur envoyant une copie de la présente. Tous les intéressés susmentionnés seront invités à présenter leurs observations dans le délai d'un mois à compter de la date de cette publication.”

(1) JO C 244 du 1.10.2004, p. 2.

(2) JO C 28 du 1.2.2000.

(3) JO C 244 du 1.10.2004.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 317

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 12. detsember 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 317/01	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	1

2008/C 317/02	Komisjoni teatis, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) kohast järelpärimist ja registreerimist faasiaine staatuseta ainete puhul, mis olid seaduslikult turul enne 1. juunit 2008 ( 1 )	2

2008/C 317/03	Teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 5 punktile a liikmesriikide tolliadministratsioonide poolt edastatud informatsiooni kohta seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris	3

2008/C 317/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5317 — IBM/ILOG) ( 1 )	5

2008/C 317/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5241 — American Express/Fortis/Alpha Card) ( 1 )	5

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 317/09	Riigiabi — Prantsusmaa — Riigiabi C 31/08 (ex N 681/06) — Abi äriühingu Volailles du Périgord päästmiseks — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2	13

2008/C 317/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5324 — Centrica/Segebel) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	17

2008/C 317/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5385 — Avnet/Abacus) ( 1 )	18

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2008/C 317/06	Euroopa Liidu suunised konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta	6

	Komisjon
2008/C 317/07	Euro vahetuskurss	9

2008/C 317/08	Komisjoni teatis milles antakse suuniseid riigiabi kohta, millega täiendatakse ühenduse rahastamist meremagistraalide rajamiseks ( 1 )	10


	(1) EMPs kohaldatav tekst