5.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 310/1

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK

(2008/C 310/01)

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti selle artiklit 41,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1.	Euroopa Liidu Teatajas avaldati 27. veebruaril 2008. aastal 14 liikmesriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (1).

Euroopa Andmekaitseinspektoriga selle algatuse teemal ei konsulteeritud. Seepärast esitab ta käesoleva arvamuse oma algatusel, samal viisil nagu ta esitas arvamused algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese koostöö tõhustamiseks, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (Prümi leping) ning algatuse kohta võtta vastu nõukogu otsus eelnimetatud nõukogu otsuse rakendamise kohta (2). Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et käesolev arvamus tuleks nõukogu otsuse preambulis ära märkida samal viisil, nagu tema arvamus on ära märgitud mitmetes komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetud õigusaktides.

Kuigi liikmesriik või liikmesriikide rühm, kes esitab Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohase õigusakti algatuse, ei ole juriidiliselt kohustatud Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerima, ei välista kohaldatavad eeskirjad sellise konsulteerimise taotlemist. Euroopa Andmekaitseinspektor avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei konsulteerinud temaga käesoleval juhul, kuna märkimisväärne osa algatusest käsitleb isikuandmete töötlemise tingimusi.

Samuti avaldab ta kahetsust algatusega kaasneva mõjuhinnangu puudumise pärast (3). See on vajalik element, mis suurendab läbipaistvust ning üldisemalt õigusloomeprotsessi kvaliteeti. Euroopa Liidu kodanikel ei ole lihtne mõista, miks see element on õigusloomeprotsessi normaalne osa komisjoni esitatud ettepanekute puhul, aga mitte liikmesriikide algatuste puhul.

Praegusel juhul oleks täiendavates dokumentides pidanud esitama põhjenduse otsuse 2002/187/JSK muutmise hädavajalikkuse kohta. Selles kontekstis tuleb rõhutada, et algatus on tehtud eesmärgiga võtta vastu õigusakt vahetult enne Lissaboni lepingu jõustumist. Kõnealuse lepinguga muutub Eurojusti staatus, muuhulgas seetõttu, et kaotatakse Euroopa Liidu lepingus ettenähtud sammaste struktuur.

Viimase sissejuhatava märkusena tuletab Euroopa Andmekaitseinspektor meelde, et 14 liikmesriiki on esitanud teise, kõnealuse algatusega tihedalt seotud algatuse eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (4). Euroopa Andmekaitseinspektor ei esita arvamust viimati nimetatud algatuse kohta, kuna see on isikuandmete kaitse seisukohast väiksema tähtsusega. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatav teave ei keskendu kõnealuse algatuse artikli 8 alusel tavaliselt isikuandmetele.

II. ÜLDOSA

Algatuse kontekst

Põhjenduste kohaselt on algatuse eesmärk tõhustada veelgi Eurojusti tegevust. See eesmärk sobib konteksti, milles Eurojusti edasist arendamist peetakse selle organisatsiooni jaoks loogiliseks sammuks edasi. Euroopa Ülemkogu kutsus juba 2004. aasta novembri Haagi programmis (5) komisjoni üles arutama Eurojusti edasiarendamisega seotud küsimusi. Komisjon esitas 2007. aasta oktoobris nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatise Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus (6). Teatises järeldatakse, et Eurojusti käsitleva otsuse muutmine on vajalik ja võimaldab Eurojustil edendada oma koostööpotentsiaali ja tugevdada oma positsiooni Euroopa olulise asutusena organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses.

Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab ka meelde, et liidu toimimise lepingu (Lissaboni leping) artikkel 85 laiendab Eurojusti õiguslikku alust võrreldes praeguse alusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõikes 2. Liidu toimimise lepingu artiklis 85 märgitakse muuhulgas kriminaaljuurdluste algatamist. Liidu toimimise lepingu artiklis 86 sätestatakse, et nõukogu võib luua Eurojusti alusel Euroopa Prokuratuuri.

Teatises märgitakse, et hinnang Eurojusti tegevusele on positiivne. Eurojusti poolt menetletavate juhtumite arv kasvab märkimisväärselt. Siiski märgitakse, et see areng nõuab Eurojusti liikmesriikide liikmete ja kolleegiumi volituste selgemaks muutmist ja tugevdamist. Teatises selgitatakse praeguse raamistiku puudujääke, mis ei taga liikmesriikide liikmetele ja kolleegiumile piisavaid volitusi.

10.	Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab vajadust parandada Eurojusti õigusraamistikku, et muuta seda tõhusamaks. Tegu on areneva organisatsiooniga. Selle roll kriminaaljuurdlustes ja kohtumenetlustes kasvab ning peab kasvama, et Eurojustist saaks selles valdkonnas kaalukas osaline.

Eurojusti teabealane roll

11.

Teatises rõhutatakse, et juurdepääs teabele on otsustava tähtsusega. Sellest seisukohast on loogiline, et oluline osa algatuse muudatusettepanekutest on seotud Eurojusti teabealase rolliga (7). Euroopa Andmekaitseinspektori käesolev arvamus keskendub eelkõige sellele teemale, kuna see on seotud isikuandmete kogumise, säilitamise ja vahetamisega. Selles kontekstis on samuti tähtis, et teatise teine osa keskendub Eurojusti ja teiste osaliste suhetele kriminaalasjadega seotud õigusalases koostöös. Nende suhete parandamisele on ka algatuses antud esmatähtis roll ning see moodustab olulise osa käesolevast avamusest.

12.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib, et algatus sisaldab sätteid, mis pakuvad erilist huvi seoses isikuandmete kogumise, säilitamise ja vahetamisega:

—	Artikli 9 lõige 4 annab Eurojusti liikmesriigi liikmele täieliku juurdepääsu mitmetele registritele.

—	Artikkel 9a määratleb liikmesriigi liikme täielikud volitused, sealhulgas tema teabealase rolli.

—	Vastavalt artikli 12 lõikele 5 luuakse ühendus Eurojusti liikmesriikide koordinatsioonisüsteemi ja Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi vahel.

—	Uus artikkel 13a käsitleb Eurojusti poolt liikmesriikide asutustele antavat teavet.

—	Ammendavad loetelud seoses andmete töötlemisega artiklis 15 asendatakse avatud loeteludega. Artikli 15 lõike 1 punkti 1 lisatakse uued teabeliigid ning lisatakse kohtuasjade haldamise süsteemi mõiste.

—	Vastavalt artikli 26 lõikele 1a võib Eurojusti kolleegium avada Europoli analüüsifaili ja osaleda selle koostamises. Artikli 26 lõige 2 hõlbustab veelgi suhteid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, Frontexi ja teiste osalistega.

—	Artikkel 27a käsitleb kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotlusi.

13.

Need sätted laiendavad isikuandmete kogumise, säilitamise ja vahetamise võimalusi ning toovad seetõttu kaasa täiendavaid ohte seoses isikuandmete kaitsega. Loomulikult ei saa ohte alati vältida, kuna kohaldatavad eeskirjad peavad võimaldama Eurojustil oma tegevusi tõhusalt ellu viia. Sellest hoolimata peaks Euroopa seadusandja andmete töötlemise võimalusi laiendavaid eeskirju kehtestades looma asjakohase tasakaalu erinevate asjaga seotud avalike huvide vahel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

14.

See nõuab igal juhul, et kõnealused eeskirjad kehtestatakse kehtivate eeskirjade puuduste ning uute sätete eeldatava tõhususe analüüsi põhjal. Ka sel põhjusel on kahetsusväärne, et algatusele ei ole lisatud sellist analüüsi sisaldavaid dokumente, hoolimata asjaolust, et teatis annab palju kasulikku teavet. Näiteks ei ole millegagi tõendatud vajadust asendada artikli 15 ammendavad loetelud avatud loeteludega.

Riikide kriminaalõiguse kontekst

15.

Vajadus tõendite järele on veelgi valdavam, pidades silmas keerulist olukorda, milles Eurojust peab tegutsema. Euroopa integratsiooni praeguses etapis kuuluvad kriminaaljuurdlused ja kohtumenetlused siseriikliku õiguse pädevusse. Selle valdkonna siseriiklik õigus põhineb pikaajalistel õigustraditsioonidel ning on riigiti väga erinev. Eurojusti ülesanne on hõlbustada tegevuse optimaalset koordineerimist rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi hõlmavate juurdluste ja kohtumenetluste puhul, austades täielikult põhiõigusi ja -vabadusi (8).

16.	Lisaks jätab otsus 2002/187/JSK riikide valitsustele palju otsustusõigust selles osas, kuidas nad oma Eurojustiga seotud ülesandeid täidavad, näiteks millise rolli annavad liikmesriikide liikmetele.

17.

Selline olukord toob kaasa erinevaid tagajärgi. Esiteks tundub olevat häid põhjusi piirata liikmesriikide otsustusõigust, et tagada Eurojusti tõhus tegevus. Kavandatud artikli 2 lõikega 2 tõstetakse liikmesriikide poolt oma liikmetele antavate vahendite miinimumtaset. Ka uue artikli 9a eesmärk on tugevdada liikmesriikide liikmete positsiooni. Liikmesriigid peavad andma neile teatavad volitused.

18.

Teiseks tuleb arvesse võtta, et Eurojust vahetab teavet väga erinevate õigussüsteemide raames, millel on erinevad juriidilised (ja põhiseaduslikud) nõuded kõnealuse teabe kasutamise ja sellele juurdepääsu suhtes. Neid nõudeid ei tohiks kasutada selleks, et piirata Eurojusti volitusi koguda, säilitada ja vahetada teavet, ega säilitada volituste piiratust, aga nii keerulises keskkonnas tuleks kõiki võimalikke tagajärgi eelnevalt hoolikalt hinnata ja kaaluda.

Lissaboni leping ja pakiliste muudatuste vajadus: kas muudatusi on vaja kohe?

19.

Lissaboni lepingul on kolm tähtsat tagajärge, mis on seotud käesoleva algatusega:

a)	Liidu toimimise lepingu artikkel 85 laiendab Eurojusti ülesandeid ning artikkel 86 näeb isegi ette ülesannete põhjalikuma muutuse, nimelt Eurojusti ümberkujundamise Euroopa Prokuratuuriks (vt ka käesoleva arvamuse punkt 8).

Eurojusti õigusraamistiku peavad vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu tavapärase seadusandliku menetluse käigus, hääletades nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega. EÜ asutamislepingu artikli 228 (Lissaboni lepingu alusel: liidu toimimislepingu artikli 260) rikkumismenetlust kohaldatakse liikmesriikides rakendamise suhtes.

c)	Sammaste struktuuri kaotamise tagajärjel saab Eurojustist Euroopa Liidu asutus, mille suhtes kohaldatakse kõiki liidu toimimislepingu II jaotise üldkohaldatavaid sätteid, näiteks läbipaistvust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.

20.	Tekib küsimus, kas ei oleks parem oodata Lissaboni lepingu jõustumiseni, enne kui Eurojusti õigusraamistiku muudatused algatuses esitatud kujul vastu võtta.

21.

Euroopa Andmekaitseinspektori arvates on Lissaboni lepingu jõustumist äraootava lähenemise toetuseks veenvaid argumente. Need argumendid on järgmised:

a)	See võimaldab lisada kõik liidu toimimise lepingu artiklis 85 nimetatud ülesanded (9).

b)	Sellega tunnustatakse Euroopa Parlamendi rolli kaas-seadusandjana ja sidusrühmana Eurojusti tegevuse hindamisel (10).

See võimaldab komisjonil ja Euroopa Kohtul kontrollida rakendamist liikmesriikides ning hoiab ära selle, et uutele sätetele laienevad Lissaboni lepingu protokolli nr 36 VII jaotise vabastused, millega sätestatakse, et Euroopa Kohtu piiratud pädevus ei muutu enne Lissaboni reformilepingu jõustumist vastuvõetud aktide puhul kuni nende aktide muutmiseni või 5 aasta möödumiseni.

d)	See võimaldab kaaluda sammaste struktuuri kaotamise tagajärgi, mis andmekaitse valdkonnas võivad viia selleni, et Eurojusti suhtes võidakse kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001 (11).

III. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Üldraamistik

22.

Otsuse 2002/187/JSK artiklis 14 sätestatakse, et Eurojust võib oma pädevuse piires ja oma ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid. See artikkel sisaldab ka viite Euroopa Nõukogu konventsioonile nr 108 (12), selles esitatakse mõned andmekaitse üldpõhimõtted ning sätestatakse, et Eurojust koostab juurdlustega seotud andmete indeksi ning võib koostada ajutisi tööfaile, mis samuti sisaldavad isikuandmeid.

23.

Algatuses ei tehta ettepanekut asendada viide konventsioonile nr 108 viitega nõukogu raamotsusele kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (13) ega osutata mingil muul moel kõnealusele nõukogu raamotsusele (14). Järjepidevuse huvides soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor lisada kõnealuse viite otsuse 2002/187/JSK artiklile 14. See viide on seda tähtsam, et Eurojust vahetab isikuandmeid siseriiklike asutustega, kelle jaoks nõukogu raamotsus isikuandmete kaitse kohta on siduv pärast selle jõustumist liikmesriikides.

Kohtuasjade haldamise süsteem

24.

Algatuses tehakse ettepanek asendada viide „indeksile” viitega „kohtuasjade haldamise süsteemile”. Euroopa andmekaitsevolinik toetab seda muudatust, kuna see kajastab paremini Eurojusti praktikat. See selgitab, et isikuandmete töötlemise piiranguid käsitlevaid sätteid kohaldatakse kogu kohtuasjade haldamise süsteemi ja mitte üksnes indeksi suhtes.

25.

Algatuses tehakse ettepanek asendada piiratud loetelu isikuandmetest, mida võib artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt töödelda, samasuguste, kuid avatud loeteludega. Jäetakse välja sõna „ainult” ning artikli 15 lõikes 1 lisatakse sõnad „nagu näiteks”. Lisaks väikesele ebajärjekindlusele algatuses (miks lisada „nagu näiteks” ainult artikli 15 lõikes 1?) ei tohiks Euroopa Andmekaitseinspektori arvates seda muudatust Euroopa Liidus õiguses vastu võtta. Muudatus muudab loetelu iseloomu ilma asjakohase algpõhjuseta, mõjudes negatiivselt andmekaitsele ja õiguskindlusele (15).

26.

Euroopa Andmekaitseinspektor ei mõista selle muudatuse vajalikkust, eriti kuna andmete loetelud on juba üsna mahukad. Kui konkreetne andmekategooria on puudu, oleks parem lisada see kategooria otsusesse endasse. Kõnealune algatus on hea võimalus seda teha, nagu osutab kavandatud kategooria 1 lisamine artikli 15 lõikesse 1.

Andmekategooria lisamine

27.

Kõnealune lisamine käsitleb telefoninumbreid, sõidukite registreerimisandmeid, telefoni ja elektronposti kõneliiklusega seotud andmeid, DNA-andmeid ja fotosid, mis on seotud inimestega, kes on seoses teatavat tüüpi kuritegudega kriminaaluurimise või kohtu all. Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab selliste andmete töötlemise vajadust, aga tõstatab konkreetsed selgitust vajavad küsimused:

DNA-andmete mõiste ei ole selge. Oluline on, et DNA-andmete mõiste oleks selgelt määratletud ning et eristatakse DNA-profiile ning neid DNA-andmeid, mis võivad anda teavet isiku geneetiliste omaduste ja/või tervisliku seisundi kohta. Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et Eurojust võiks piirduda DNA-profiilide töötlemisega (16).

Telefoni ja elektronposti kõneliiklusega seotud andmete puhul ei ole täiesti selge, millised andmed lisatakse ja millised mitte. Eelkõige ei ole elektronposti puhul ilmne erinevus kõneliiklusandmete ja sisu puudutavate andmete vahel. Kõnealust probleemi tunnistatakse andmete säilitamise direktiivi 2006/24/EÜ (17) kontekstis ning kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlevas arutelus. Direktiivi artikli 5 lõige 2 on järgmine: „Teate sisu paljastavaid andmeid ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt säilitada.” Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada samasuguse selgituse nõukogu otsuse artiklisse 15.

Fotod võivad paljastada tundlikku teavet kahtlusaluse enda, aga ka teiste, näiteks artikli 15 lõike 2 kohaste tunnistajate või ohvrite kohta. Euroopa Andmekaitseinspektori arvates tuleks tagada, et fotode töötlemisel kohaldataks samasuguseid menetlustagatisi nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 4. Artiklit 15 peaks selles osas parandama.

IV. SUHTED VÄLISPARTNERITEGA

28.	Vastavalt algatuse seitsmendale põhjendusele on samuti vaja tugevdada Eurojusti suutlikkust teha koostööd välispartneritega, nagu näiteks Europoli, OLAFi ja Frontexi ning kolmandate riikide ametivõimudega.

29.

Lisaks sisaldab artikkel 26 uusi sätteid suhete ja tiheda koostöö kohta teiste partneritega, nagu näiteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, vaatluskeskus (SitCen), Interpol ja Maailma Tolliorganisatsioon. Algatuse tekstist tuleneb, et see koostöö võib kõigil juhtudel hõlmata isikuandmete vahetust. Sellest tulenevad järgmised märkused:

a)	Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku osas sisaldavad kõnealune algatus ja algatus võtta vastu nõukogu otsus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta täpseid koostööeeskirju ning see on väga tervitatav.

b)	Vaatluskeskus ei ole sõltumatu organisatsioon, vaid nõukogu üksus, mis ei ole juriidiline isik. Täiendavalt tuleks kaaluda, kuidas tuleks sisse seada asjakohased suhted vaatluskeskusega, sealhulgas vajalikud andmekaitsetagatised.

c)	Interpoli osas mõistab Euroopa Andmekaitseinspektor, et teabevahetus Eurojustiga on teatavatel juhtudel vajalik. Algatuse teksti võib toetada, aga see oleks veel parem, kui ühine järelevalveasutus kiidaks heaks kahe asutuse kokkuleppe isikuandmete töötlemisega seotud aspektide osas.

Euroopa Andmekaitseinspektor on vastu isikuandmete vahetusele Eurojusti ja Maailma Tolliorganisatsiooni vahel, kuna selliseks vahetuseks ei tundu olevat selget vajadust. Andmekaitseinspektor teeb ettepaneku jätta algatusest välja artikli 26 lõige 10 või vähemalt tagada tekstis, et kokkulepe ei käsitle isikuandmete vahetust.

Koostöö Europoliga

30.

Koostöös Europoliga sisaldab algatus mitmeid uusi elemente, mis on peamiselt seotud Eurojusti staatusega Europoli analüüsifailide (18) suhtes. Artikli 9a lõike 1 punktiga c kavandatakse anda Eurojusti liikmesriikide liikmetele volitused täita Europoli analüüsifailidega seotud ülesandeid. Kavandatav artikli 26 lõige 1a on eriti tähtis, kuna sellega sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et kolleegium on võimeline avama Europoli analüüsifaili ning osalema selle koostamises. Kõnealune ettepanek on loomult täiesti uus, kuna lõpetab olukorra, mille kohaselt Europoli ja Eurojusti õigusraamistikud eraldavad kaks asutust täielikult. Nad teevad näiteks vastastikusel kokkuleppel koostööd, aga neil ei ole otsest juurdepääsu teineteise süsteemidele.

31.

Euroopa Politseiameti asutamist käsitleva nõukogu otsuse ettepanek ei sisalda artikli 26 lõikega 1a sarnanevat sätet, mis võimaldab Eurojusti juurdepääsu Europoli analüüsifailidele ja osalemise nende koostamises (19). Vastupidi, kõnealuse ettepaneku artikkel 14 sisaldab rangeid piiranguid kõnealuste tööfailide koostamises osalemiseks ja analüüsiks. Artikli 14 lõikega 2 sätestatakse, et üksnes analüütikutel on lubatud sisestada andmeid asjaomastesse failidesse ja neid andmeid muuta ning kõik analüüsirühma liikmed võivad faili andmeid kasutada.

32.

Sellest tuleneb kaks vastandlikku juriidilist kohustust. Ühelt poolt peaks Europol piirama osalemise kõnealuste analüüsifailide koostamises ja nende analüüsis analüütikute/analüüsirühma osalistega. Teiselt poolt on liikmesriigid vastavalt Euroopa Liidu õigusele kohustatud võimaldama Eurojustil avada faile ja osaleda nende koostamises. Ei ole selge, kumba kohustust kohaldada. Õiguskindluse tõttu on vajalik, et nõukogu muudaks ühte kahest õigusaktist enne lõplikku vastuvõtmist. Mõlemad aktid peaksid olema üksteisega kooskõlas.

33.

Selles kontekstis tuleb vastata ka ühele põhimõttelisele küsimusele. Kas Eurojusti kolleegiumil on vaja aktiivselt osaleda Europoli töös või piisaks sellest, kui Eurojust taotleb Europolilt analüüsifailide avamist ja/või saab taotluse korral Europolilt teavet kahe asutuse vahelise kokkuleppe alusel sarnaselt praegusele olukorrale?

34.

Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et praegustes tingimustes ning selge ja avaliku huvi puudumisel tuleks kaaluda, kas piisaks sellest, et jätkata praeguse korra alusel, tingimusel et:

a)	see ei mõjuta Eurojusti liikmesriikide liikmete ja kolleegiumi teabealast rolli;

b)	kahe asutuse struktuurilised sidemed on piisavalt tugevad, et tagada koostöö ja vältida tegevuse dubleerimist (20).

Selline lahendus oleks ka andmekaitse huvides. Europoli ja Eurojusti vastutusalad isikuandmete töötlemisel (kes on töötleja? kes on kontrollija?) oleksid endiselt selgelt eristatud; see oleks kasulik ka arvestades erinevaid järelevalvesüsteeme andmete töötlemisel ja erinevaid ühiseid järelevalveasutusi, kusjuures Eurojusti ühine järelevalveasutus koosneb kohtunikest (21).

Koostöö kolmandate riikide ametivõimudega.

35.

Sellest tuleneb ka koostöö kolmandate riikide ametivõimudega. Otsuse 2002/187/JSK artikli 27 alusel juba kehtestatud korda täiendatakse artikliga kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunike kohta (artikkel 26a) ning artikliga kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotluste kohta (artikkel 27a).

36.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab kõnealused uued sätted heaks, aga palub pöörata eritähelepanu andmekaitse tasemele kolmandates riikides, mida käsitletakse otsuse 2002/187/JSK artikli 27 lõikes 4. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab kasutada nõukogu otsuse praegust muutmist, millega veelgi laiendatakse kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse ulatust, sätestades nõukogu otsuses andmekaitse taseme hindamise korra. Kõnealuse hindamise peaks läbi viima Eurojusti kolleegium ühise järelevalveasutuse heakskiidul.

V. JÄRELEVALVE

37.	Otsus 2002/187/JSK sisaldab ulatuslikke sätteid, et tagada vastavus Eurojustis kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Artikkel 17 käsitleb andmekaitseametnikku Eurojustis ning artikliga 23 luuakse ühine järelevalveasutus, mis teeb ühiselt järelevalvet Eurojusti tegevuste üle.

38.	Algatusega ei kavandata põhimõttelisi muudatusi kõnealustesse sätetesse, mis toimivad hästi. Kavandatakse ainult ühte väikest lisandust artikli 23 lõikesse 10, kus märgitakse, et järelevalveasutuse sekretariaat võib kasutada nõukogu otsusega 2000/641/JSK (22) asutatud sekretariaadi teadmisi.

39.

Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab kõnealust lisandust, mis tugevdaks andmekaitse järelevalve järjepidevust politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas kriminaalasjades (praegune kolmas sammas). Teiste ELi asutuste kogemuste ja mahukate infosüsteemide kasutamisel ei saa olla mingit muud mõju kui kaitse kvaliteedi edasine parandamine.

Töötajate andmed

40.

Tähelepanu väärib ka järgmine järjepidevusega seotud teema. Euroopa Politseiameti (Europol) (23) asutamist käsitleva nõukogu otsuse ettepaneku artikkel 38 käsitleb Europoli töötajaid. Artikli 38 lõikega 1 tuuakse Europoli direktor, asedirektorid ja töötajad Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (ja samalaadsete eeskirjade) kohaldamisalasse. Samal ajal sätestatakse artikli 38 lõikega 5a, et Europol kohaldab Europoli töötajatega seotud isikandmete töötlemise suhtes määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid. See hõlmab kõnealuse määruse rakendamise järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektori poolt.

41.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab, et nõukogu rakendaks sama lähenemisviisi seoses Eurojustiga ning lisaks samasuguse sätte Eurojusti töötajate isikuandmete töötlemise kohta. Lisapõhjus kõnealuse lähenemisviisi kasutamiseks on asjaolu, et ei ole täiesti selge, kas ühine järelevalveasutus on pädev tegema järelevalvet Eurojusti töötajate isikuandmete töötlemise üle. Tõepoolest osutab otsuse 2002/187/JSK artikli 23 lõige 1 konkreetselt otsuse artiklites 14–22 osutatud Eurojusti tegevuste järelevalvele, kuid see ei hõlma vältimatult Eurojusti haldusandmeid, näiteks töötajate andmeid.

42.

Selline lähenemisviis on seda kasulikum, et Lissaboni lepingu jõustumine, millest tuleneb sammaste struktuuri kaotamine, võib tuua Eurojusti määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamisalasse ning toob selle igal juhul liidu toimimise lepingu artikli 16 lõike 2 kohaldamisalasse, kohustades Euroopa Liidu seadusandjat sätestama kõigi ELi asutuste poolt isikuandmete töötlemist käsitlevaid eeskirju.

Konsulteerimine ühise järelevalveasutusega

43.

Viimasena tunnustatakse algatuses ühise järelevalveasutuse nõustavat rolli. Mitmed otsused saab vastu võtta üksnes pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega. Seda tunnustamist tuleb tervitada. Mõnes suhtes saaks kõnealust rolli isegi tugevdada, kohustades Eurojusti kolleegiumi mitte üksnes konsulteerima ühise järelevalveasutusega, vaid ka tema nõuandeid järgima (vt punkte 29 ja 36 eespool).

VI. KOKKUVÕTE

Menetlus

44.	Euroopa Andmekaitseinspektor avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei konsulteerinud temaga käesoleval juhul, kuna märkimisväärne osa algatusest käsitleb Eurojusti poolt isikuandmete töötlemise tingimusi.

Mõjuhinnangu puudumine

45.	Algatusele oleks pidanud lisama mitte üksnes seletuskirja, vaid ka mõjuhinnangu, mis mõlemad on olulised läbipaistvust ning üldisemalt õigusloomeprotsessi kvaliteeti tugevdavad elemendid. Kõnealustes dokumentides oleks pidanud esitama põhjenduse otsuse 2002/187/JSK muutmise hädavajalikkuse kohta.

Vajadus parandada Eurojusti õigusraamistikku

46.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab vajadust parandada Eurojusti õigusraamistikku, et muuta seda tõhusamaks. Tegu on areneva organisatsiooniga. Ta märgib, et:

a)	Muudatused laiendavad isikuandmete töötlemise võimalusi ning toovad seetõttu kaasa täiendavaid ohte seoses isikuandmete kaitsega.

b)	Eurojust vahetab teavet väga erinevate õigussüsteemide raames, millel on erinevad juriidilised (ja põhiseaduslikud) nõuded kõnealuse teabe kasutamise ja sellele juurdepääsu suhtes.

Ka nendel põhjustel tuleb uued eeskirjad kehtestada kehtivate eeskirjade puuduste ning uute sätete eeldatava tõhususe analüüsi põhjal.

Lissaboni leping

47.

Arvamuses esitatakse Lissaboni lepingu jõustumise äraootamise poolt neli argumenti:

a)	See võimaldab lisada kõik liidu toimimise lepingu artiklis 85 nimetatud ülesanded.

b)	Sellega tunnustatakse Euroopa Parlamendi rolli kaas-seadusandjana ja sidusrühmana Eurojusti tegevuse hindamisel.

c)	See võimaldab komisjonil ja Euroopa Kohtul kontrollida kohaldamist liikmesriikides ning hoiab ära selle, et uute sätete puhul saab kohaldada Lissaboni lepingu protokolli nr 36 VII jaotise vabastusi.

d)	See võimaldab kaaluda sammaste struktuuri kaotamise tagajärgi, mis võivad viia selleni, et Eurojusti suhtes võidakse kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

Isikuandmete töötlemist käsitlevad sätted

48.

Tuleks esitada viide nõukogu raamotsusele kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta Loetelud isikuandmetest, mida võib artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt töödelda, peaksid jääma suletud loeteludeks. Vaja on selgitusi seoses uute andmekategooriatega, mis lisatakse artikli 15 lõike 1 punkti l.

Suhted välispartneritega

49.	Euroopa Andmekaitseinspektor on vastu isikuandmete vahetusele Eurojusti ja Maailma Tolliorganisatsiooni vahel.

50.

Suhetes Europoliga tuleks kaaluda praeguse korra jätkamist, tingimusel et:

a)	see ei mõjuta Eurojusti liikmesriikide liikmete ja kolleegiumi teabealast rolli;

b)	kahe asutuse struktuurilised sidemed on piisavalt tugevad, et tagada koostöö ja vältida tegevuse dubleerimist.

51.	Seoses kolmandate riikide ametivõimudega tehtava koostööga on soovitav kasutada nõukogu otsuse praegust muutmist, millega veelgi laiendatakse kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse ulatust, sätestades nõukogu otsuses andmekaitse taseme hindamise korra.

Järelevalve

52.	Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab kavandatavat lisandust artikli 23 lõikesse 10, kus märgitakse, et järelevalveasutuse sekretariaat võib kasutada nõukogu otsusega 2000/641/JSK asutatud sekretariaadi teadmisi.

53.	Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada sätte, mis sarnaneb Euroopa Politseiameti (Europol) asutamist käsitleva nõukogu otsuse ettepaneku artikli 38 lõikega 5a, et sätestada, et Europoli töötajatega seotud isikandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

54.	Ühise järelevalveasutuse nõuandvat rolli käsitlevad sätted on tervitavad ja mõnes suhtes võiks neid isegi tugevdada.

Brüssel, 25. aprill 2008

Peter HUSTINX

Euroopa Andmekaitseinspektor

(1) EÜT C 54, 27.2.2008, lk 4.

(2) 4. aprilli 2007. aasta arvamus 15 liikmesriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT C 169, 21.7.2007, lk 2); ning 19. detsembri 2007. aasta arvamus Saksamaa Liitvabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus otsuse 2007/…/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) rakendamise kohta (ELT C 89, 10.4.2008, lk 1).

(3) Algatust selgitab seletuskiri (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata, kuid kättesaadav nõukogu ametlikus registris). Sellest hoolimata ei lahenda see läbipaistvuse (jms) puudust, mida käesolevas arvamuses käsitletakse.

(4) ELT C 54, 27.2.2008, lk 14.

(5) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(6) 23. oktoobri 2007. aasta teatis, KOM (2007) 644 (lõplik). Vt lisaks: teatis.

(7) Mõiste „teabealane roll” osutab Eurojusti ja selle liikmete võimalustele koguda teavet.

(8) Vt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) teine põhjendus.

(9) Liidu toimimise lepingu artikkel 86 on selles kontekstis vähem tähtis, kuna seda ei hakata kohaldama viivitamatult pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

(10) Vt liidu toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 viimast lauset.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(12) Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon üksikisiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.

(13) Viimane avaldatud versioon nõukogu raamotsuse ettepanekust pärineb 11. detsembrist 2007 ning see on kättesaadav nõukogu ametlikus registris.

(14) Kahjuks ei sisalda ka Euroopa Politseiameti (Europol) asutamist käsitleva nõukogu otsuse ettepanek (vt käesoleva arvamuse punkt 31) sellist viidet.

(15) Euroopa andmekaitsevolinik on teadlik, et ka nõukogu töörühmas on seda teemat arutatud ning peetud võimalikuks loetelu suletud iseloomu säilitamist. Sellist tulemust tuleks loomulikult tervitada.

(16) Vt samal teemal Euroopa Andmekaitseinspektori varasemaid arvamusi, näiteks arvamust, mis käsitleb 15 liikmesriigi algatust eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese koostöö tõhustamiseks eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (Prüm), punktid 47–48.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).

(18) Analüüsifaile kirjeldatakse käesoleva arvamuse punktis 31 märgitud ettepaneku artiklites 14 ja 16. Algatuse artiklis 26 kasutatakse ingliskeelset terminit „Analytical Work Files”.

(19) Euroopa Andmekaitseinspektor esitas ettepaneku kohta arvamuse 16. veebruaril 2007 (ELT C 255, 27.10.2007, lk 13). Ettepaneku viimane versioon pärineb 10. aprillist 2008 ning see on kättesaadav nõukogu ametlikus registris.

(20) Sel teemal vt ka terrorismivastase koordinaatori 2007. aasta novembri aruteludokumenti (nõukogu dok 15448/07).

(21) Nõukogu otsuse 2002/187/EÜ artikkel 23.

(22) Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsiooni), infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni ja ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva Schengeni lepingu rakenduskonventsiooniga (Schengeni konventsiooniga) loodud andmekaitse ühiste järelevalveorganite sekretariaat (EÜT L 271, 24.10.2000, lk 1).

(23) Viimane tekst, vt joonealust märkust 19.

5.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 310/9

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas

(2008/C 310/02)

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2008. aasta taotlust arvamuse esitamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

Konsulteerimine Euroopa Andmekaitseinspektoriga

1.	Komisjon saatis 19. märtsil 2008. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artikli 28 lõikega 2 Euroopa Andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks direktiivi ettepaneku, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas (edaspidi „ettepanek”).

Enne ettepaneku vastuvõtmist konsulteeris komisjon mitteametlikult Euroopa Andmekaitseinspektoriga ettepaneku eelnõu osas; Euroopa Andmekaitseinspektor tervitas nimetatud konsultatsioone, kuna need andsid talle võimaluse teha mõningaid ettepanekuid ettepaneku eelnõu osas enne ettepaneku vastuvõtmist komisjoni poolt. Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul, et märkimisväärne osa tema ettepanekutest on ettepanekus leidnud kajastamist.

Ettepaneku kontekst

Ettepaneku näol on tegemist meetmega, mis on võetud üldisel eesmärgil vähendada liiklusõnnetustest tulenevaid inimohvreid, vigastusi ja varalist kahju, mis on ELi liiklusohutuse poliitika peamiseks eesmärgiks. Sellega seoses on ettepaneku eesmärgiks kehtestada süsteem, millega hõlbustatakse liikluseeskirjade kindlaksmääratud rikkumiste eest määratud karistuste piiriülest täitmist. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et karistamata jääb märkimisväärne arv liikluseeskirjade rikkumisi, mis on toime pandud rikkuja elukohariigist erinevas riigis.

4.	Liikluseeskirjade rikkujate suhtes määratud karistuste mittediskrimineeriva ja tõhusama jõustamise toetamiseks nähakse ettepanekuga ette liikmesriikidevahelise piiriülese teabevahetuse süsteemi loomine.

5.	Kuna ettepanekuga nähakse ette isikuandmete vahetamine kahtlustatavate isikute kohta, on sellel otsene mõju andmekaitsele.

Arvamuse põhielemendid

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse II peatükis analüüsitakse meetmete õiguspärasust ja vajalikkust. III peatükis käsitletakse kogutud andmete kvaliteeti seoses kogumise eesmärgiga. IV peatükis käsitletakse andmesubjektide õigusi ning nende kasutamise tingimusi. Lõpetuseks analüüsitakse tingimusi andmete edastamiseks elektroonilise võrgu kaudu ja selle julgeolekuaspekte.

II. MEETMETE ÕIGUSPÄRASUS JA VAJALIKKUS

Isikuandmete kaitset käsitlevas direktiivis 95/46/E (2) nähakse ühe peamise põhimõttena ette, et isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Lisaks peab töötlemine olema vajalik eesmärgi saavutamiseks (3). Eesmärgi õiguspärasust saab hinnata direktiivi artikli 7 punktides e ja f toodud kriteeriumite alusel, milleks on eelkõige üldiste huvidega seotud ülesande täitmine või vastutava töötleja õigustatud huvi.

Kindlalt võib väita, et liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamine on õiguspärane eesmärk, mida võib käsitada üldiste huvidega seotud ülesande täitmisena. Pigem on küsimus selles, kas kavandatud meetmed on asjakohased seoses liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamise eesmärgiga. Teisisõnu on küsimus selles, kas ettepanek sisaldab konkreetseid elemente, millega põhjendatakse vajadust sellise teabevahetussüsteemi järele, võttes arvesse mõju, mida see süsteem omab asjaomaste isikute eraelu puutumatusele.

Seletuskirjas märgitakse (4), et kehtiv poliitika — komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta soovitus karistuste täitmise kohta liiklusohutuse valdkonnas (5) — on ebapiisav, et vähendada inimohvrite arvu poole võrra (6). Kõnealune märkus põhineb inimohvrite arvu suurenemisel alates 2004. aastast ja statistikal mitteresidentidest sõidukijuhtide osakaalu kohta kiirusepiirangute rikkumistes. Selle põhjal võib järeldada, et kiirusepiirangute rikkumiste puhul on mitteresidentidest sõidukijuhtide osakaal suurem residentidest sõidukijuhtide omast (7).

10.	Mõjuhinnangus märgitud statistika toob samuti esile seose kontrollimiste arvu ja inimohvrite arvu vahel, millest järeldub, et karistuste täitmine on tõhus ja hädavajalik vahend liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamisel (8).

11.	Euroopa Andmekaitseinspektor märgib samuti, et see ühenduse tasandil võetud meede ei piira riikide tasandil meetmete võtmist karistuste täitmise parandamiseks (nendes riikides, kus see on prioriteediks tunnistatud) ning isegi täiendab neid.

12.	Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul sellega, et seletuskirjas ja ettepaneku preambulis toodud asjaolud on piisavalt üksikasjalikud ja põhjendatud, et toetada ettepaneku õiguspärasust ja kavandatud teabevahetuse vajalikkust.

III. TÖÖDELDAVATE ANDMETE KVALITEET

13.	Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt peavad isikuandmed olema piisavad, asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse.

14.	Ettepaneku reguleerimisala on piiratud konkreetsete tõsiste rikkumistega, mida peetakse inimohvritega õnnetuste peamiseks põhjuseks, st kiiruse ületamine, turvavöö mittekasutamine, sõiduki joobes juhtimine ja sõitmine vaatamata punasele fooritulele.

15.

Kõnealustest rikkumistest on kolme (kiiruse ületamine, sõitmine vaatamata punasele fooritulele ja turvavöö mittekasutamine) võimalik tuvastada ja hiljem töödelda kas automaatselt või omamata sõidukijuhiga otsest kontakti, mistõttu on vaja hilisemas etapis andmesubjekt tuvastada piiriülese teabevahetuse abil. Joobes juhtimise puhul peab rikkumise tuvastamine toimuma õiguskaitseasutuste esindajate juuresolekul, kes võivad põhimõtteliselt rikkumise toimepannud isiku vahetult kindlaks teha. Direktiivi preambulis on täiendavalt selgitatud põhjust, milleks kõnealusel juhul on siiski vaja piiriüleselt teavet vahetada: selleks, et pärast rikkumisi oleks võimalik võtta järelmeetmeid, sõidukite registreerimisandmeid võib olla vaja kontrollida isegi juhul, kui sõiduk on peatatud ning eelkõige kehtib see joobes juhtimise puhul.

16.	Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul sellega, et teabevahetus on piiratud eespool märgitud nelja rikkumisega, võttes arvesse nende osakaalu inimohvritega õnnetuste koguarvus ja vajadust saada karistuse täitmise huvides täiendavat teavet tuvastamiseks.

17.	Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab samuti heaks asjaolu, et rikkumiste loetelu on täielik ning et mis tahes teiste rikkumiste lisamine loetellu saab toimuda üksnes komisjoni teostatava täiendava järelevalve ja direktiivi muutmise alusel. See on kooskõlas õiguskindluse nõuetega.

IV. ANDMESUBJEKTI ÕIGUSED

18.	Ettepanekus, eelkõige selle artiklis 7 on ette nähtud andmesubjekti õigus olla informeeritud, omada juurdepääsu isikuandmetele ja teha neis parandusi. Andmesubjektide nende õigustest teavitamise viis sõltub rikkumist käsitleva teatise vormist.

19.	Seetõttu on oluline, et artiklis 5 osutatud ja 2. lisas täiendavalt käsitletud rikkumist käsitlev teatis sisaldaks andmesubjektile kogu asjakohast teavet ning selles keeles, mida ta valdab.

20.

Oma praeguses versioonis sisaldab teatis peamist teavet, mis seondub andmesubjekti õigustega. See teave paikneb siiski teatise osa „vastuse formular” lõpus. Euroopa Andmekaitseinspektor peaks asjakohasemaks, kui kohe formulari alguses antakse selge teave vastutava töötleja isiku kohta ehk teisisõnu: antakse teave selle kohta, milline riiklik asutus vastutab sanktsioonide jõustamise eest.

21.

Ettepaneku artikli 5 lõikes 5 märgitakse, et direktiivi vähemolulisi sätteid muudetakse vastavalt nõukogu otsuses 99/468 (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) sätestatud regulatiivkomitee menetlusele. Euroopa Andmekaitseinspektor sooviks teada, milliseid ettepaneku osasid käsitatakse vähemolulistena. Selleks, et vältida rikkumist käsitleva näidisteatise täiendavat muutmist seoses üksikisikute õigustega, soovitaks Euroopa Andmekaitseinspektor täiendada ettepaneku artikli 5 lõiget 2 nii, et üksikisikute õigused on kindlalt tagatud ning sealhulgas on esitatud teave vastutava töötleja isiku kohta.

22.

Artikli 5 lõiget 2 võiks täiendada järgmiselt: „Rikkumist käsitlev teatis sisaldab sanktsioonide jõustamise eest vastutava asutuse nime ja teatise eesmärki, asjaomase rikkumise kirjeldust (…), sõidukiomaniku võimalusi vaidlustada rikkumist käsitleva teatise aluseks olevaid põhjusi ja tema võimalusi teatise suhtes edasi kaevata (…) ning teavet kasutatava menetluse kohta (…). Kõnealune teave esitatakse keeles, mida teatise saaja valdab”.

23.

Seoses andmesubjekti õigusega omada juurdepääsu oma andmetele ja vaidlustada nende töötlemine, tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepanekus ettenähtud võimalust pöörduda oma õiguste kasutamiseks elukohariigis asuva asutuse poole. Tõepoolest, karistuste piiriülese täitmise lihtsustamine ei tohiks takistada ega raskendada andmesubjektide õiguste kasutamist.

V. ELEKTROONILINE VÕRK — JULGEOLEKUASPEKTID

24.	Seletuskirjas (9) märgitakse võimalust kasutada jõustamiseks vajalike andmete edastamiseks olemasolevat ELi teabevahetussüsteemi.

25.

Tehnilise infrastruktuuri osas (10) ei ole Euroopa Andmekaitseinspektoril vastuväiteid olemasoleva süsteemi kasutamisele, niivõrd kui see piirab rahalist või halduslikku koormust ning ei mõjuta projekti eraelu puutumatuse aspekti. Koostalitlusvõime ei tohiks siiski võimaldada andmete vahetamist teiste andmebaasidega. Tuleb meelde tuletada, et andmebaase ei tohiks selgesõnalise ja õiguspärase aluseta vastastikku siduda (11).

26.	Samuti jääb Euroopa Andmekaitseinspektor oma seisukoha juurde, et võrgu eesmärk on võimaldada teabevahetust siseriiklike asutuste vahel ning mitte luua liikluseeskirjade rikkumiste keskset andmebaasi. Andmete tsentraliseerimine ja taaskasutamine ei kuulu ettepaneku reguleerimisalasse.

27.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib, et ettepaneku artikli 3 lõikesse 3 on lisatud kaitsemeede, et vältida rikkumistega seonduva teabe levitamist. Õigus töödelda asjaomase üksiksikuga seonduvaid asjakohaseid andmeid on üksnes liikmesriigil, mille territooriumil rikkumine toime pandi. Üksikisiku elukohariik vastutab andmesubjekti tuvastamisandmete edastamise eest ning ta ei tohi seda teavet säilitada ega ühelgi eesmärgil taaskasutada. Seetõttu tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepaneku sätet, milles märgitakse et kõnealust teavet võib säilitada üksnes riik, mille territooriumil rikkumine toime pandi.

28.

Komisjon võtab kooskõlas ettepaneku artikliga 4 vastu ühised eeskirjad, sealhulgas liikmesriikidevahelise elektroonilise andmevahetuse tehnilise korra. Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht on, et need eeskirjad sisaldavad füüsilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid teabe väärkasutamise vältimiseks. Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis pidama täiendavaid konsultatsioone seoses kõnealuste eeskirjade üksikasjade väljatöötamisega.

VI. JÄRELDUS

29.	Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht on, et ettepanekuga esitatakse piisavad põhjused piiriülese teabevahetussüsteemi loomiseks ning et sellega piiritletakse piisava täpsusega kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteet.

30.	Samuti tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepanekus ettenähtud kaebemenetlust ning eelkõige asjaolu, et isikuandmetele on juurdepääs üksnes andmesubjekti elukohariigis.

31.

Euroopa Andmekaitseinspektor teeb järgmise soovituse, et parandada teksti seoses andmesubjektide teavitamisega: andmesubjektide nende konkreetsetest õigustest teavitamise viis sõltub rikkumist käsitleva teatise vormist. Seetõttu on oluline, et artikkel 5 sisaldaks andmesubjektile kogu asjakohast teavet ning selles keeles, mida ta valdab. Arvamuse punktis 22 tuuakse selle võimalik sõnastus.

32.

Kuigi julgeoleku osas ei ole Euroopa Andmekaitseinspektoril vastuväiteid teabevahetuse olemasoleva infrastruktuuri kasutamisele, niivõrd kui see piirab rahalist või halduslikku koormust, rõhutab ta, et see ei tohiks kaasa tuua koostalitlusvõimet teiste andmebaasidega. Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab andmete kasutusvõimaluste piiranguid, mis on ettepanekuga kehtestatud nendele liikmesriikidele, kelle territooriumil rikkumist toime ei pandud.

33.	Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis pidama täiendavaid konsultatsioone seoses ühiste eeskirjadega, mille komisjon töötab välja liikmesriikidevahelise elektroonilise andmevahetuse tehnilise korra osas, ning eelkõige nende eeskirjade julgeolekuaspektidega.

Brüssel, 8. mai 2008

Peter HUSTINX

Euroopa Andmekaitseinspektor

(1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(3) Artikli 6 lõike 1 punkt b ja artikkel 7.

(4) Punkt 1. Ettepaneku kontekst, „Üldine kontekst”.

(5) Komisjoni soovitus 2004/345/EÜ. Vt komisjoni teatist, milles käsitletakse komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta soovitust karistuste täitmise kohta liiklusohutuse valdkonnas (ELT C 93, 17.4.2004, lk 5).

(6) See eesmärk on märgitud seletuskirjas ja 2001. aasta Euroopa transpordipoliitika valges raamatus.

(7) Seletuskiri, 1) Ettepaneku põhjused ja eesmärgid: mitteresidentidest sõidukijuhtide osakaal on umbes 5 % kõigist sõidukijuhtidest, kuid kättesaadavate andmetega riikides on nende osakaal kiirusepiirangute rikkumises vahemikus 2,5 %–30 %.

(8) Vt liikmesriikide vahelist suurt erinevust inimohvrite arvus ja asjaolu, et inimohvrite arv on otseselt seotud kontrollimiste arvuga. Vt mõjuhinnang, 2.4.1 peatükk.

(9)

3)	Ettepaneku õiguslik külg, „proportsionaalsuse põhimõte”.

(10) Vastavalt mõjuhinnangu peatükile 5.3.1.

(11) Vt selles küsimuses Euroopa Andmekaitseinspektori 10. märtsil 2006. aastal tehtud märkusi (avaldatud veebisaidil www.edps.europa.eu) komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa andmebaaside koostalitlusvõimet. Koostalitlusvõimet ei märgita üksnes seoses suuremahuliste IT-süsteemide ühiskasutamisega, vaid ka seoses andmetele juurdepääsu või andmete vahetamisega või isegi ka andmebaaside ühendamisega. See on kahetsusväärne, kuna erinevat liiki koostalitlusvõime osas tuleb kasutada erinevaid kaitsemeetmeid ja tingimusi. Nii on see näiteks siis, kui koostalitlusvõime kontseptsiooni kasutatakse alusena teiste kavandatud meetmete puhul, mille eesmärk on lihtsustada teabevahetust. Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuses rõhutati kättesaadavuse põhimõtte kohta, et kuigi see põhimõte ei too kaasa uusi andmebaase, toob see endaga kaasa olemasolevate andmebaaside uued kasutusviisid, luues nendele andmebaasidele uued juurdepääsuvõimalused.

5.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 310/15

Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise teadaanne

(2008/C 310/06)

Pärast teadaande avaldamist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise (1) kohta sai komisjon nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2); edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 4. septembril 2008. aastal ühenduse tootja Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi „taotluse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse spiraalköiteseadiste kogutoodangust.

2. Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit teatavad spiraalköiteseadised (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 8305 10 00 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil. Käesolevas teadaandes käsitletavad spiraalköiteseadised koosnevad kahest terasplaadist või -traadist ning vähemalt neljast nende külge kinnitatud terastraadist poolrõngast, mida hoiab kinni teraskaas. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtiv meede on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (3). Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1208/2004 (4) Vietnamist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Vietnam või mitte, ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 33/2006 (5) Laose Rahvavabariigist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Laose Rahvavabariik või mitte. Määrust (EÜ) nr 2074/2004 on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 818/2008 (6).

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras taotluse esitaja normaalväärtuse Hiina Rahvavabariigi puhul käesoleva teadaande punkti 5.1 alapunktis d nimetatud asjakohase turumajandusriigi arvestusliku normaalväärtuse põhjal. Dumpingu jätkumise väide põhineb eelmise lause kohaselt kehtestatud normaalväärtuse võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihindadega, mis kehtivad ühendusse eksportimisel.

Selle põhjal on arvutatud dumpingumarginaal märkimisväärne.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et tõenäoline on edasine kahjustav dumping. Taotluse esitaja on esitanud tõendeid ühenduse tootmisharu ebakindla olukorra kohta ning väidab, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi jätkumine või taastumine põhjustaks meetmete aeguda laskmise korral ühenduse tootmisharule tõenäoliselt edasist kahju või kahju kordumist.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjon jõudnud seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatab läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Dumpingu ja kahju tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise või on see ebatõenäoline.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikus 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008;

—	töötajate koguarv;

—	äriühingu täpsed tegevusalad seoses vaatlusaluse tootega;

—	ajavahemikus 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 ühenduse turule imporditud ja seal edasi müüdud Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote maht (tükikaupa) ja väärtus eurodes;

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (7) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste uurimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ta ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst keeldumiseks. Koostööst keeldumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust mis tahes teadaolevate importijate ühendustega.

ii) Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei tehta piisavalt koostööd, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu selgitatud käesoleva teadaande punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule ja teadaolevatele ühenduse tootjate mis tahes ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, eksportijate/tootjate mis tahes ühendustele, importijatele, valimisse kuuluvatele importijatele ja teadaolevatele importijate mis tahes ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendusmaterjalid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Eelmisel uurimisel kasutati Indiat asjakohase turumajandusriigina, et määrata kindlaks normaalväärtus Hiina Rahvavabariigi puhul. Taotluse esitaja on teinud ettepaneku ning ka komisjonil on kavatsus kasutada sel eesmärgil Taid. Huvitatud pooltel palutakse esitada märkusi kõnealuse valiku sobivuse kohta punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui dumpingu ja tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, tehakse kindlaks, kas dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Selleks võib komisjon saata küsimustikke ühenduse teadaolevatele tootjatele, importijatele, neid esindavatele ühendustele, kasutajate esindajatele ja tarbijaid esindavatele organisatsioonidele. Need isikud, sealhulgas isikud, kes ei ole komisjonile teada (eeldusel, et nad tõestavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on seos), võivad punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul endast teada anda ja komisjonile teavet esitada. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjendused. Tuleb märkida, et igasugust algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Isikutele, kes taotlevad küsimustikku või muud taotluse vormi

Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud läbivaatamisel olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muud taotluse vormi niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas asjaomane isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamine

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Punkti 5.1 alapunkti a alapunktis i nimetatud teave peaks laekuma komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Kogu muu valimi kindlaksmääramiseks oluline teave, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis ii, peab laekuma komisjonile 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osapooled võivad esitada märkusi selle kohta, kas Tai, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teadaande punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv. Need märkused peab komisjon saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutav teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (8) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/92

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05

8. Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid fakte, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 2 sätetele, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni menetlusosaline leiab, et meetmete läbivaatamine nende ulatuse muutmiseks (st suurendamiseks või vähendamiseks) on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teadaandes nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

11. Isikuandmete töötlemine

Juhitakse tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. See ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT C 146, 12.6.2008, lk 33.

(2) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(3) ELT L 359, 4.12.2004, lk 11.

(4) ELT L 232, 1.7.2004, lk 1.

(5) ELT L 7, 12.1.2006, lk 1.

(6) ELT L 221, 19.8.2008, lk 1.

(7) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(8) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

5.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 310/25

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 310/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BRNĚNSKÉ PIVO” ehk „STAROBRNĚNSKÉ PIVO”

EÜ nr: CZ-PGI-0005-0373-14.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Úřad průmyslového vlastnictví

Aadress:

Antonína Čermáka 2a

CZ-160 68 Praha 6-Bubeneč

Telefon:

(420) 220 38 31 11

Faks:

(420) 221 32 47 18

E-post:

posta@upv.cz

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Starobrno, a. s.

Aadress:

Hlinky 160/12

CZ-661 47 Brno

Telefon:

(420) 543 51 61 11

Faks:

(420) 543 21 10 35

E-post:

starobrno@starobrno.cz

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

Kuna asjaomases piirkonnas on ainult üks tootja, on käesolev taotlus erand määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikest 1. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artiklis 2 sätestatud nõuded on täidetud.

3. Toote liik:

Klass 2.1 — Õlu

4. Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus:

„Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo”

4.2. Kirjeldus:

Õlle „Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo” põhisordid on:

alkoholivaba õlu, hele vaadiõlu, tume vaadiõlu, laagriõlu.

Tootmisel kasutatakse järgmisi tooraineid:

Linnased — valmistatud kaherealisest odrast. Linnaste omadused peavad vastama järgmistele väärtustele:

Ekstrakt kuivades linnastes	(massiprotsent)	min	80,0
Kolbachi indeks	(%)		39,0 ±3
Ensümaatiline aktiivsus	(WK ühikut)	min	220
Tegelik käärimine	(%)	maks	82
Rabedus	(%)	min	75,0

Vesi — pärit linna joogiveevarustussüsteemist. Humalad — sordi „Žateci” poolvarajase punase humala ja sordi „Magnum” humala graanulid ning ekstrakt; neid on juba kaua kasutatud järeleproovitud sobivuse ja mõju tõttu valmistoote st õlle maitseomadustele. Need humalasordid annavad õllele „Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo” iseloomuliku maheda mõrkja maitse.

Üksikute toodete kirjeldus:

Alkoholivaba õlu

Minimaalse alkoholisisaldusega õlu — kuni 0,6 %, tugeva maitseteravusega, intensiivse värvita ja nõrga humalaaroomiga.

Hele vaadiõlu

Algvirde tihedus 10 %, keskmine käärimisaste, kuldse värvusega õlu, keskmise mõruduse ja maitsetugevusega.

Řezané ehk pooltume vaadiõlu — algvirde tihedus 10 %, keskmine käärimisaste, pooltumedat värvi, tüüpilise kerge karamellimaitsega, keskmise maitsetugevuse ja täidlase maitsega.

Tume vaadiõlu

Algvirde tihedus 10 %, nõrgema kääritusastmega tüüpiline tumepruun õlu, selgelt eristuva karamellimaitse ja -lõhnaga, keskmise maitsetugevuse ja täidlase maitsega.

Laagriõlled

Algvirde tihedus 11 %–12 %.

Keskmine kääritusaste, kuldse värvusega, nõrga või keskmise humalaaroomiga, mõõdukalt kuni keskmiselt mõru, tugeva ja väga täidlase maitsega, rikkaliku vahuga.

4.3. Geograafiline piirkond:

Brno ringkond

4.4. Päritolutõend:

Tootjal on dokumendid kõikide toorainete tarnijate, lõpptoote ostjate ja tootmise käigus tehtavate kontrollide süsteemi kohta. Tootmise käigus tehtavad kontrollid ja toote spetsifikaadile vastavuse kontrollid viib läbi Brnos asuv Tšehhi Põllumajandus- ja Toiduinspektsioon (Státní zemědělská a potravinářská inspekce). Eeskirjade kohaselt on igale tootele märgitud tootja andmed.

4.5. Tootmismeetod:

Õlle „Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo” pruulimisel kasutatakse klassikalisi Staré Brno õllevalmistamistraditsioonist lähtuvaid tehnoloogilisi protsesse, mille kohaselt humalatega virde puhul kasutatakse kahekeedumeetodit ja kaheetapilist kääritamist. Linnased jahvatatakse ja linnasejahu segatakse meski saamiseks kuuma veega. Pärast seismisperioodi suunatakse osa meskist teise mahutisse — meskikatlasse, kus toimub esialgne meskimine. Kõrgenevate temperatuuride tulemusena muutub linnastes leiduv tärklis suhkruks ja meskiekstrakt muutub erinevate ainete lahuseks. Pärast meskimise lõpetamist see osa meskist keedetakse ja suunatakse tagasi ülejäänud meski juurde. Pärast seismisperioodi suunatakse taas osa meskist meskikatlasse ja kogu meskimisprotsessi, sealhulgas keetmist korratakse (teine meskimine). Katlas olev osa meskist pumbatakse taas ülejäänud meski juurde. Linnastes olevaid ensüüme kasutatakse linnaseekstrakti lahuseks muutmiseks. Pärast meskimise lõpetamist suunatakse kogu meski kolmandasse mahutisse, filtreerimiskatlasse. Linnasejahu lahustumatud osad moodustavad filtreeriva kihi, läbi mille linnaseekstrakt ehk algvirre kurnatakse. Pärast virde eemaldamist pestakse ülejäänud massi veega, et saada kätte maksimaalne kogus ekstrakti. Pestud järelejäänud mass (raba) käideldakse pruulimisjäätmena. Virre suunatakse järgmisesse, keedukatlasse, kus lisatakse humalad ja keetmise tulemusena saadakse humalatega virre. Humalate lisamise tulemusena linnaseproteiinide ja humalatanniinide sadestumise tõttu tekkinud sade eemaldatakse kuumast virdest ning järelejäänud selge virre jahutatakse maha, küllastatakse hapnikuga ja sellele lisatakse pärm. Kasutatav pärm on Sacharomyces uvarum või Sacharomyces carlsbergensis, mis kultiveeriti 19. sajandil põhjakääritusega õllede valmistamiseks. Esmane kääritamine toimub silindrilis-koonilistes mahutites, selle tulemusena saadud nn roheline õlu jahutatakse, pärm eraldatakse ja õlu suunatakse silindrilis-koonilistesse laagerdusmahutitesse (vaadiõllede puhul) või laagerduskeldris asuvatesse laagerdusmahutitesse (laagriõlle puhul). Laagerdusmahutites läbib õlu kääritamise teise etapi. Teise kääritamisetapi pikkus sõltub õllesordist. Enne villimist kääritatud õlu filtreeritakse. Filtreerimisainena kasutatakse diatomiiti. Enne villimist säilitatakse filtreeritud õlut sordi kaupa survestatud mahutites. Õlu villitakse pudelitesse või ankrutesse järgmises järjekorras: survestatud mahuti — lühiajaline pastöriseerimine — villimisliin. Õlu villitakse pestud, bioloogiliselt puhastesse anumatesse (pudelid või ankrud); enne villimist ankrud ka steriliseeritakse auru abil. Anumad täidetakse süsihappegaasikeskkonnas, süsihappegaas saadi esmase kääritamise tulemusena.

4.6. Seos piirkonnaga:

Aastal 1323 asutas kuninganna Eliška Rejčka Staré Brnos tsistertslaste nunnakloostri, mis sai omale 1325. aastal Velehradi mungakloostri abiga ehitatud pruulikoja. Brno pruulikoda on läbinud mitmed muutused ja ajakohastamised, kuid tänapäevalgi valmistatakse õlut ajaloolise traditsiooni kohaselt, vanade retseptide järgi. Praegune pruulikoda asub ligikaudu samas paigas, kus seisis endine tsistertslaste ordu pruulikoda.

Õlut „Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo” on määratletud piirkonnas kirjeldatud meetodi järgi valmistatud väga kaua. Toote ainulaadsus tuleneb määratletud piirkonna sajanditepikkusest õllepruulimise tavast.

2006. aasta jaanuaris korraldatud avaliku küsitluse tulemused kinnitavad, et õlu „Brněnské pivo” ehk „Starobrněnské pivo” on kvaliteetne ja populaarne.

Ainsal ametlikul õllekvaliteedi võistlusel (PIVEX), mida garanteerib Tšehhi pruulimis- ja meskimisliit, võitsid Starobrno tooted aastatel 1992, 1996 ja 2002 maineka Pivexi Kuldkarika.

Starobrno tooted on korduvalt võitnud auhindu (Cena českých sládků — Tšehhi õlletootjate auhind) ka ajakirja „Pivní kurýr” korraldatud küsitlustel: 2002. aastal sordi Baron Trenck ja 2003. aastal sordi Medium eest.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Státní zemědělská a potravinářská inspekce, Inspektorát v Brně

Aadress:

Běhounská 10

CZ-601 26 Brno

Telefon:

(420) 542 42 67 02

Faks:

(420) 542 42 67 17

E-post:

epodatelna@szpi.gov.cz

4.8. Märgistus:

—

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 310

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 5. detsember 2008

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 310/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5333 — Bell/Zimbo) ( 1 )	13

2008/C 310/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5376 — Greenvision Ambiente/Itochu/JV) ( 1 )	13

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 310/05	Euro vahetuskurss	14

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2620
JPY	Jaapani jeen	117,10
DKK	Taani kroon	7,4494
GBP	Inglise nael	0,86260
SEK	Rootsi kroon	10,5315
CHF	Šveitsi frank	1,5335
ISK	Islandi kroon	290,00
NOK	Norra kroon	9,0365
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,720
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	261,00
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7094
PLN	Poola zlott	3,8625
RON	Rumeenia leu	3,8450
SKK	Slovakkia kroon	30,195
TRY	Türgi liir	1,9875
AUD	Austraalia dollar	1,9634
CAD	Kanada dollar	1,5948
HKD	Hong Kongi dollar	9,7826
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,3593
SGD	Singapuri dollar	1,9269
KRW	Korea won	1 871,95
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,9849
CNY	Hiina jüaan	8,6847
HRK	Horvaatia kuna	7,1910
IDR	Indoneesia ruupia	15 049,35
MYR	Malaisia ringit	4,5930
PHP	Filipiini peeso	62,360
RUB	Vene rubla	35,3410
THB	Tai baht	45,047
BRL	Brasiilia reaal	3,1310
MXN	Mehhiko peeso	17,2326

Nimi	Aadress	Riik	Peatamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97	Jõustumise kuupäev	Tarici lisakood
Citic – Marmes Bicycle CZ, s. r. o.	Žichlínské předměstí, Albrechtická 391, CZ-563 01 Lanškroun	CZ	Artikkel 5	23.5.2008	A891
Euro-Bike Produktionsgesellschaft mbH	Biaser Straße 29, D-39261 Zerbst	DE	Artikkel 5	15.10.2007	A873
MADIROM PROD Srl.	București, Sector 6, Splaiul Independenței nr. 319, OB. 152, România	RO	Artikkel 5	11.8.2008	A896
S.C. Rich Euro Bike SRL	București, Urziceni Route, nr. 54A, Afumati, Ilfov County, 077010, România	RO	Artikkel 5	10.7.2008	A895
Rose Versand GmbH	Schersweide 4, D-46395 Bocholt	DE	Artikkel 5	16.9.2008	A897

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2008/C 310/01	Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK	1

2008/C 310/02	Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas	9

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 310/06	Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise teadaanne	15

2008/C 310/07	Komisjoni teatis, millega ajakohastatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 88/97 (mis käsitleb teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattaosade impordi vabastamist laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust) kohane uuritavate isikute loetelu	19

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 310/08	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Est Champagne loa taotlemise kohta) ( 1 )	21

2008/C 310/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis juhtumi nr COMP/B-1/39.402 — Gaasituru sulgemine RWE poolt kohta ( 1 )	23

	MUUD AKTID
	Komisjon
2008/C 310/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	25

Punktid	Laiuskraad	Pikkuskraad
A	54,80 kraadi põhjalaiust	2,20 kraadi idapikkust
B	54,80 kraadi põhjalaiust	2,90 kraadi idapikkust
C	54,70 kraadi põhjalaiust	2,90 kraadi idapikkust
D	54,70 kraadi põhjalaiust	3,00 kraadi idapikkust
E	54,30 kraadi põhjalaiust	3,00 kraadi idapikkust
F	54,30 kraadi põhjalaiust	2,90 kraadi idapikkust
G	54,20 kraadi põhjalaiust	2,90 kraadi idapikkust
H	54,20 kraadi põhjalaiust	2,50 kraadi idapikkust
I	54,30 kraadi põhjalaiust	2,50 kraadi idapikkust
J	54,30 kraadi põhjalaiust	2,40 kraadi idapikkust
K	54,40 kraadi põhjalaiust	2,40 kraadi idapikkust
L	54,40 kraadi põhjalaiust	2,20 kraadi idapikkust


	(1) EMPs kohaldatav tekst