22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/1

(1)

Liikmesriikide kohtunikel ja prokuröridel on keskne roll Euroopa Liidu õiguse täitmise tagamisel. Euroopa õiguskorra ühtsuse tagamise eesmärgil on eriti oluline liikmesriikide kohtunike ja Euroopa Liidu Kohtu vaheline tõhus koostoimimine menetluse raames, mille puhul Euroopa Liidu Kohtult taotletakse eelotsuse tegemist Euroopa õiguse sätete kehtivuse ja/või tõlgendamise kohta. Sellega seoses juhitakse erilist tähelepanu asjaolule, et olemas on eelotsuse kiirmenetlus, mida kohaldatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate küsimuste puhul.

(2)

Tamperes 1999. aasta oktoobris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu seadis poliitilises päevakorras esikohale vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise. Selle eesmärgi saavutamist silmas pidades tõi Euroopa Ülemkogu välja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kui Euroopa Liidus nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi.

(3)

Kohtud, prokuratuurid ja muud siseriiklikud pädevad asutused kogu Euroopa Liidus saavad teha otsuseid tsiviil- ja kriminaalmenetluste eri etappides. Tänu vastastikuse tunnustamise põhimõttele tunnustatakse ja täidetakse selliseid otsuseid kohaldatava õigusakti kohaselt liikmesriigis, mis ei ole otsuse teinud liikmesriik. Kõikidel Euroopa Liidu kohtunikel ja prokuröridel võib seega ette tulla olukord, kus nad peavad täitma mõnes teises liikmesriigis tsiviil- ja kriminaalasjades tehtud otsust.

(4)

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohaseks rakendamiseks peavad liikmesriigid ja nende õigusasutused üksteise õigussüsteeme vastastikku usaldama. Lisaks saab intensiivsem õigusalane koostöö, nagu õigusasutuste vahelised otsesed kontaktid eelkõige Euroopa õigusalase koostöö võrgustike ja Eurojusti kaudu, toimuda üksnes õigusasutuste vahelise vastastikuse usalduse ja vastastikuse mõistmise tingimustes.

(5)

2004. aasta Haagi programmis (1) rõhutati vajadust tugevdada vastastikust usaldust, nõudes selgeid jõupingutusi vastastikuse mõistmise parandamiseks õigusasutuste ja erinevate õigussüsteemide vahel, õigusasutusi käsitlevate vahetusprogrammide edendamiseks ja Euroopa Liidu komponendi süstemaatiliseks lisamiseks nende koolitusse.

(6)

Euroopa Komisjoni 29. juuni 2006. aasta teatises õigusalase koolituse kohta Euroopa Liidus (2) rõhutati vajadust arendada õigusalast koolitust, et muuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses tehtud edusammud tõhusaks ja nähtavaks. Teatises rõhutati eriti vajadust parandada praktikute teadmisi Euroopa Liidu vahenditest, vastastikust arusaamist liikmesriikide õigussüsteemidest ja keelekoolitust. Rõhutades, et Euroopa mõõtme täielik lisamine siseriiklikku tegevusse on peamiselt liikmesriikide ülesanne, toonitati teatises samuti vajadust arendada välja täielikumalt integreeritud koolitus, mis on kavandatud ja mida rakendatakse Euroopa tasandil.

(7)

Vastastikune usaldus sõltub eelkõige kindlast teadmisest, et kõik Euroopa Liidu kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad (nagu abid, referendid ja kohtusekretärid) saavad kohase koolituse. Kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolitus on seega oluline vastastikuse tunnustamise edendamise vahend.

(8)

Kohane õigusalane koolitus nõuab eelkõige seda, et kõigil kohtunikel, prokuröridel ja kohtutöötajatel oleksid piisavad teadmised Euroopa koostöövahenditest ning et nad kohaldaksid täiel määral Euroopa Liidu esmast ja teisest õigust. Sellise koolitusega tuleks hõlmata kõiki siseturu ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud asjakohaseid aspekte. Koolitus peaks aitama saavutada piisavad teadmised Euroopa Liidu teiste liikmesriikide õigusest ja õigussüsteemidest ning edendama asjakohaseid võrdleva õiguse kursusi.

(9)

Alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest korraldavad mitu Euroopa asutust, nagu Euroopa Õigusakadeemia (Europäische Rechtsakademie — ERA) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituudi (EIPA) Euroopa kohtunike ja õigustöötajate keskus, juristidele ja kohtutöötajatele mõeldud koolitusi, kus keskendutakse peamiselt Euroopa esmasele ja teisesele õigusele.

(10)

2000. aasta oktoobris loodud Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on ühendus, mis hõlmab liikmesriikides kohtunike ja prokuröride koolituse eest vastutavaid asutusi. Selle eesmärk on edendada ja organiseerida Euroopa koolitusprogramme liikmesriikide kohtunikele ja prokuröridele ning nende koolitajatele. Selleks organiseerib Euroopa õigusalase koolituse võrgustik piiriüleseid koolitusvõimalusi sisalduva kataloogi koostamist. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik vastutab samuti õigusasutuste vahetusprogrammi rakendamise eest.

(11)

Haagi programmis viidati, et Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku peaks toetama liit. Euroopa Parlament rõhutas oma 24. septembri 2002. aasta resolutsioonis (3) Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tähtsust.

(12)

Alates 1996. aastast on Euroopa Liidu rahastamisprogrammid toetanud siseriiklike koolitusasutuste ja Euroopa asutuste, nagu ERA, EIPA ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku välja arendatud õigusalast koolitust. Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/126/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Õigusemõistmine kriminaalasjades” (4), nähti ette tegevustoetus Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule. ERAt ja EIPAt toetatakse samuti korrapäraselt ühenduse eelarvest. Euroopa Komisjoni ning EIPA, ERA ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku vahel on sõlmitud eriotstarbelised partnerluse raamkokkulepped. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on priviligeeritud partner õigusalase vahetusprogrammi rakendamisel ja selle tõhusust tuleks suurendada.

(13)

Õigusalast koolitust pakkuvad siseriiklikud asutused on siiski endiselt teoreetiliste teadmiste ja praktilise rakendamise ühise aluse ning laiemalt võttes Euroopa õiguse ühtsusel, kuid samas ka liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide mitmekesisuse tunnistamisel põhineva ühise Euroopa õiguskultuuri peamised edasikandjad.

(14)

Liikmesriikide kohtunike ja prokuröride vahel tõelise vastastikuse usalduse edendamiseks on oluline lähtuda võimalikult laiast koolituse määratlusest, eesmärgiga luua ühine Euroopa õiguskultuur. Tuginedes ühistele väärtustele ja traditsioonidele, peaks selline ühine Euroopa õiguskultuur edendama muu hulgas kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate võimet näidata üles avatust teiste liikmesriikide õiguskultuuride ja traditsioonide suhtes ning käsitleda asjakohaseid deontoloogia küsimusi.

(15)

Euroopa Parlament osutas oma 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (5) asjaolule, et kohtunikel ja prokuröridel on Euroopa õigusest ebapiisavad teadmised, kuna vähesed neist on saanud selles valdkonnas kohast koolitust. Vastastikuse hindamise aruanded on samuti näidanud, et Euroopa Liidu liikmesriikide kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad ei tunne alati piisavalt Euroopa õigust ning et üldreeglina ei kasuta nad piisavalt eelkõige menetlusküsimuste lihtsustamiseks olemasolevaid Euroopa asutusi, nagu Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikud.

(16)

Arusaam Euroopa õiguskultuuri edasise arengu asjakohasusest ei ole veel liikmesriikide kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate seas piisavalt levinud ning ühisesse õigusruumi kuulumist ja sellesse panustamist on vaja veelgi tõhustada.

(17)

Koolitus Euroopa Liidu ametlikes keeltes, mis ei ole asjaomase isiku emakeeleks, on kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate jaoks väga tähtis, muu hulgas selleks, et võimaldada ja lihtsustada otsekontakte erinevate liikmesriikide õigusasutuste vahel ning tekitada huvi teiste liikmesriikide õiguskultuuri ja traditsioonide vastu ning soodustada avatust nende suhtes. Keelekoolitus aitab samuti kaasa sellele, et kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad saaksid osaleda vahetusprogrammides ning teistes liikmesriikides toimuvas koolitustegevuses.

(18)

Oluline on see, et muude juriidiliste kutsealade esindajad, nagu advokaadid, saaksid kohast koolitust Euroopa õiguse valdkonnas. Enamikus liikmesriikides vastutavad nende kutsealade esindajad siiski ise oma koolituse organiseerimise eest. Seetõttu näib olevat asjakohane nad käesoleva resolutsiooni kohaldamisalast välja jätta. See ei tohiks siiski välistada siseriiklike asutuste ja Euroopa Liidu toetust, seahulgas rahalist toetust, nende muude juriidiliste kutsealade esindajate koolituse edendamiseks Euroopa õiguse valdkonnas, eeldusel et nende juriidiliste kutsealade sõltumatus ei tohiks väheneda.

(19)

Kohtunikud ja prokurörid täidavad liikmesriikides erinevaid ülesandeid. Seetõttu ei kohusta käesolev resolutsioon liikmesriike organiseerima kohtunikele ja prokuröridele ühist koolitust.

(20)

Käesolev resolutsioon peaks sisaldama läbivaatamisklauslit nende suuniste kohaldamise kohta. Sellest läbivaatamisest tulenevalt tuleks vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid olukorra edasiseks parandamiseks.

(21)

Eeltoodut silmas pidades tuleks võtta meetmeid seoses kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolitusega,

1.

Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemide erinevat korraldust Euroopa Liidus, peaksid liikmesriigid kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate (nagu abid, referendid ja kohtusekretärid) koolituse korraldamisel pidama kinni allpool esitatud suunistest.

2.

Nende suuniste eesmärk on saavutada järgmised üldeesmärgid:

3.

Liikmesriigid peaksid astuma kõik võimalikud sammud tagamaks, et nende kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolituse eest vastutavad siseriiklikud asutused teevad tehtud jõupingutustele tuginedes järgmist:

4.

Liikmesriigid peaksid eespool kirjeldatud üldeesmärkide saavutamiseks edendama uusi konkreetseid meetmeid ja vajaduse korral töötama neid välja, et:

5.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja selle liikmed peaksid täitma olulist rolli kõnealuste suuniste rakendamisel praktikas. Selleks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tugevdamiseks.

6.

Eespool toodud eesmärkide saavutamiseks kutsutakse liikmesriike üles võtma vajalikud meetmed selleks, et Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku liikmed saaksid suurendada oma vastavat rahalist panust Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku ja tagada seeläbi selle jätkusuutliku toimimise.

7.

Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles kaaluma võimalust muuta haldusmenetlusi ühenduse rahaliste vahendite jagamiseks kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolituse valdkonna projektidele, eelkõige neile, mida organiseerivad asutused, kellega komisjon on sõlminud partnerluse raamkokkuleppe, nagu ERA, EIPA ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, et muuta need menetlused senisest lihtsamaks ja võimaldada olemasolevate vahendite jagamist lühema ajavahemiku jooksul.

8.

Liikmesriike ja komisjoni kutsutakse üles tagama käesoleva resolutsiooni kiire rakendamise. Selleks kutsutakse liikmesriike ja komisjoni ühtlasi üles korraldama vajalikud kontaktid Euroopa koolitusasutustega.

9.

Nõukogu vaatab käesolevate suuniste kohaldamise komisjoni esitatud aruande alusel läbi hiljemalt nelja aasta möödumisel nende vastuvõtmisest. Sellise läbivaatamise tulemusi silmas pidades tuleks vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid olukorra edasiseks parandamiseks.

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/5

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Senise Banque centrale du Luxembourg (Luxemburgi keskpanga) välisaudiitori volitused lõpevad pärast 2008. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitorid ametisse määrata alates 2009. majandusaastast.

(3)

Luksemburgi keskpank on majandusaastateks 2009 kuni 2013 valinud oma välisaudiitoriks KPMG AUDIT SARL,

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/6

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/8

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/9

—

tõendatud pädevus ja tehniline kogemus raamatupidamisvaldkonnas, sealhulgas Euroopa ja/või rahvusvahelisel tasandil, eelkõige finantsaruandluse valdkonnas;

—

sõltumatus (s.t isik ei ole otseselt seotud eraõigusliku üksuse, organisatsiooni, ühenduse või muu üksusega, mis kasutab ja auditeerib IFRSi finantsaruandeid või annab nende suhtes nõu või esindab nende aruannete kasutajate ja koostajate huve);

—

vajadus tasakaalustatud koosseisu järele geograafilise päritolu, soo (2) ning asjaomaste üksuste funktsioonide ja suuruse puhul.

—

saata tähtkirja või erakulleriteenusega järgmisele aadressile:

—

või käsipostiga vastuvõttu tõendava kviitungi vastu aadressile:

—

või e-postiga aadressile:

MARKT-F3@ec.europa.eu

Teemareale märkige: „Standardialaste nõuannete järelevalverühm” („Standards Advice Review Group”).

—

Millises asutuses/organisatsioonis on taotleja töötanud? Kui kaua?

—

Kas taotleja on varem töötanud muudes asutustes/organisatsioonides?

—

Taotleja erialane pädevus.

—

Millistes eriprojektides on taotleja osalenud või milliseid konkreetseid ülesandeid täitnud?

—

Kas taotleja on avaldanud artikleid vm raamatupidamisküsimuste kohta, eelkõige seoses finantsaruandlusega?

—

Kas taotlejal on kogemusi ELi ja rahvusvahelisel tasandil?

—

Kas taotlejal on huve, mis võiksid piirata tema sõltumatust?

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/11

1.

13. novembril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Allianz SE omandab aktsiate ostu teel täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Commerzbank AG investeeringuhalduse — ettevõtja Cominvest Gruppe — üle, välja arvatud kinnisvarafondide, kinniste fondide ja börsil kaubeldavate fondidega (Exchange Traded Funds, EFT) seonduv tegevus.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5341 — Allianz/Cominvest):

22.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/s3