23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS

7. august 2008,

seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetaks direktiive 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ

(CON/2008/37)

(2008/C 216/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

22. mail 2008. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogu taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega (1) (edaspidi „ettepandud direktiiv”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Direktiivi 98/26/EÜ muudatused

1. Öine arveldamine

EKP toetab direktiivi 98/26/EÜ (2) artikli 3 lõikes 1 sätestatud kaitse laiendamist öistele arveldusteenustele, mis on oluline, arvestades, et öist arvelduskorda kasutatakse süsteemide poolt üha sagedamini hulgi- ja jaemaksete arveldamise hõlbustamiseks.

2. Tagatise kaitse maksejõuetuse mõjude eest

2.1.

EKP teeb järgmistel põhjustel ettepaneku veelgi täiendada direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõiget 1. Vastavalt artikli 9 lõikele 1 ei mõjuta tagatise andnud osaleja või tehingupoole vastu algatatud maksejõuetusmenetlus EKP ega liikmesriikide keskpankade õigusi. Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa. Tekiks teatav ebaselgus, kui artikli 9 lõiget 1 tõlgendada nii, et keskpanga tehingutega, sh erakorraliste tehingutega seoses antud tagatisväärtpaber, on kaitstud ainult keskpangale tagatisväärtpaberi andnud osaleja või tehingupoole suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse mõju eest. Hinnates direktiivis 98/26/EÜ sätestatud kaitset seoses keskpankadele nende krediiditehingute tarvis antud tagatisega, ei ole selge, kas see kaitse hõlmab tagatisväärtpabereid, mille on andnud kolmas isik, kes ei ole osaleja keskpanga poolt hallatavas süsteemis ega keskpanga tehingupool.

2.2.

Näib, et praegusel hetkel on mõned liikmesriigid direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 1 üle võtnud viisil, mis ei kaitse tagatist, mille on keskpangale andnud kolmas isik, kes ei ole selle keskpanga osaleja või tehingupool, samal ajal kui enamik liikmesriike on artikli 9 lõike 1 ülevõtmisel sõnaselgelt sätestanud selliste kolmandate isikute poolt keskpankadele antud tagatisväärtpaberite kaitse. Lisaks on mõned liikmesriigid kõnealuse sätte sõnastuse üle võtnud sõna-sõnalt ja neis jurisdiktsioonides sõltub küsimus, kas kolmandate isikute poolt keskpankadele antud tagatis on kaitstud, tõlgendamisest.

2.3.

Eeltoodut arvestades tagaks direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 1 sõnastuse täpsustamine ühtlustatud kaitse tagatisväärpaberitele, mille on keskpankadele andnud mistahes kolmas isik mitte ainult keskpanga poolt hallatavas süsteemis osalejate või keskpanga tehingupoolte sidusettevõtjad. See tagaks õiguskindluse seoses keskpankade poolt pakutava tagatud krediidiga ning eelkõige kaitseks kaasaegseid likviidsuse koondamise teenuseid, näiteks TARGET2-s, keskpanga osaleja nimel keskpanga süsteemis tagatisväärtpaberi andnud mis tahes kolmanda isiku maksejõuetuse eest. Selline reform oleks eriti oluline keskpanga likviidsustehingute seisukohalt finantsraskuste ajal, mil võib eeldada, et tehingupoolele antud likviidsus võib olla tehingupoole nimel tagatud kolmanda isiku poolt.

3. Süsteemis osalemine

3.1.

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti f kohaselt, kui see on süsteemiriski tõttu õigustatud, võib liikmesriik otsustada, et „kaudset osalejat” võib käsitleda „osalejana”, juhul kui kaudset osalejat tuntakse süsteemis. „Tundmine süsteemis” on kasulik nõue, kuna süsteem ei oleks vastasel korral võimeline tuvastama, millised kaudsed osalejad on hõlmatud süsteemi poolt pakutava kaitsega. Seega tuleks „kaudse osaleja” määratlusse lisada nõue, et kaudsed osalejad peavad olema süsteemi operaatorile tuntud. Samuti aitaks see süsteemi operaatoril täita oma artikli 10 teisest lõigust tulenevat kohustust teavitada süsteemis osalejatest, sealhulgas võimalikest kaudsetest osalejatest ja nendega seotud muudatustest, seda liikmesriiki, kelle õigust kohaldatakse nende osalejate suhtes.

3.2.

Kahtluste kõrvaldamiseks peaks nii osaleja kui kaudse osaleja mõisteid muutma, et oleks selge, et need on ammendavad ning hõlmavad ainult isikute kindlaid liike, mis on määratlustes loetletud. Mis tahes erinevus kohaldamisel seaks ohtu piiriüleselt tegutsevatele süsteemidele direktiiviga 98/26/EÜ pakutava kaitse.

3.3.

Samuti tuleks sobivates kohtades asendada osaleja ja kaudse osaleja määratluses mõiste „süsteem” ettepanekus määratletud uue mõistega „süsteemi operaator”, kuna süsteemid ei ole tavaliselt juriidilised isikud and just süsteemi operaator on see, kes tegutseb osalejana teises süsteemis, tagades sellega vastastikuse osalemise süsteemide vahel.

4. Süsteemi mõiste

4.1.

Süsteemi mõistet direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a tuleks muuta. Mõiste „süsteem” peab adekvaatselt kajastama kõiki erinevaid olemasolevaid struktuure, nii et direktiiviga 98/26/EÜ pakutav kaitse kohalduks võimalikult paljudele süsteemidele, vähendades sellega süsteemiriski. Eelkõige ei kajasta praegu artikli 2 punkti a esimene ja teine taane korrektselt viisi, kuidas enamik süsteeme on loodud. Enamikes süsteemides ei ole süsteemi loovaks struktuuriks pelgalt osalejate vaheline leping, vaid kogum süsteemi tegevust reguleerivaid reegleid ja eeskirju, mis on vastu võetud süsteemi operaatori poolt või kehtestatud õigusaktidega. Osalejatelt eeldatakse nende reeglite järgimist. Mitmepoolsetel lepingutel põhinevad süsteemid on erand, mitte reegel, nagu on eeldatud praeguses artikli 2 punkti a sõnastuses. Süsteemi operaator, näiteks väärtpaberite keskdepositoorium, väärtpaberibörs või keskpank, seab süsteemi üldiselt sisse ühepoolselt. Selles kontekstis tuleks artikli 2 punkti a täiendada nii, et vormilise struktuuri võib luua kas lepingu, tüüptingimuste või õigusaktiga, st seadusandja akti või rakendusaktiga. Seetõttu peaks süsteemi määratlus viitama vormilisele struktuurile, mis „hõlmab” kolme või enamat osalejat, mitte ei ole nende „vahel”, ja sellest muudatusest tuleneb vajadus muuta ka artikli 2 punkti a teist taanet.

4.2.

Süsteemi praegusest määratlusest ei ole selge, kas direktiiv 98/26/EÜ kaitseb süsteemiriski vastu kõiki arveldussüsteeme, näiteks kesksed osapooled või arvelduskojad. Ehkki mitmed liikmesriigid on ebakindluse vältimiseks teatanud komisjonile arveldussüsteemid vastavalt artikli 2 punkti a kolmandale taandele, tuleks artikli 2 punktis a sõnade „maksejuhiste täitmiseks” ette lisada „arveldus- või”, nii et ka seda tüüpi asutusi oleks võimalik selgelt pidada iseseisvateks süsteemideks.

4.3.

Lisaks tuleks süsteemi mõiste määratleda paindlikult, et hõlmata mis tahes tulevasi arenguid süsteemide ülesehituses. Eelkõige peab mõiste olema määratletud piisavalt laialt, et hõlmata mis tahes tulevasi süsteeme, mille võib välja töötada eurosüsteem või luua EKP, kui see toimub EKP õigusakti alusel, mis on siduv osalejatele EKPga sõlmitud kokkuleppe kohaselt, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust. Igal juhul peab süsteemi määratlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a hõlmama EKP õigusaktiga loodud süsteemi.

5. Sisestamise hetk, tühistamatus ja koostalitlevad süsteemid

5.1.

EKP leiab, et „sisestamise hetke” kontseptsioon direktiivi 98/26/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses vajab täpsustamist. Täpsemalt sätestatakse artikli 3 lõikes 3, et maksejuhise süsteemi sisestamise hetk määratletakse selle süsteemi reeglites. Sisestamise hetk ise ei ole määratletud ja seetõttu erineb see süsteemiti nii määratluse kui ka tegeliku sisestamise hetke osas. Kui süsteemi reguleerivates riigi õigusaktides on sisestamise hetk määratletud, peavad süsteemi reeglid määratlustele vastama. Samas peaks riigi õigus olema sisestamise hetke hõlmavate süsteemi reeglite osas piisavalt paindlik, et oleks võimalik arvesse võtta konkreetse süsteemi tegevuse erilist laadi ning kaitsta keerukaid arvelduskordi ja optimeerimismenetlusi. Lisaks on tähtis, et koostalitlevate süsteemide vahel võimaldaksid kõikide hõlmatud süsteemide reeglid määratleda sisestamise hetke piisava paindlikkusega, et kaitsta süsteemideülest arveldust ja sellega tagada koostalitlus. EKP soovitab artikli 3 lõiget 4 vastavalt täpsustada, et kõrvaldada mis tahes mitmemõttelisus seoses asjaoluga, et süsteemidel on teatav kaalutlusõigus kohase sisestamise hetke määratlemisel ning seda ei tohiks piirata riigi õigus, mis võib olla jäik ja keeruliselt muudetav. Samad kaalutlused kohalduvad direktiivi 98/26/EÜ artiklis 5 sätestatud tühistamatuse mõistele.

5.2.

EKP toetab koostalitlevaid süsteeme puudutavaid muudatusi, arvestades, et selliste süsteemide arv ja tähtsus on pärast direktiivi 98/26/EÜ vastuvõtmist märkimisväärselt kasvanud. Eelkõige on süsteemid seadnud omavahel sisse ühendused ja isegi releeühendused ning neil on juurdepääs teistele süsteemidele osalejatena või muude liideste kaudu. EKP soovitab siiski asendada „koostalitleva süsteemi” määratluses mõiste „süsteem” väljendiga kahe või enama süsteemi vaheline „struktuur”, et hõlmata kõiki võimalikke ühenduste tüüpe ning vältides samal ajal mulje jätmist, et tegemist on uue süsteemide liigi loomisega. Praktiliseks näiteks võib tuua, et eurosüsteemi TARGET2 makseinfrastruktuur (3) koosneb paljudest õiguslikult iseseisvatest maksesüsteemidest, mis on omavahel ühendatud ühtse tehnilise platvormi abil, mis põhineb EKP suunisel. Lisaks on üle 60 muu süsteemi, sealhulgas mitteeuroala riikide süsteemi, ühendatud TARGET2-ga kas osalemise teel või kahepoolse lepingu alusel kõrvalsüsteemiliidese kaudu.

6. Süsteemi operaatoritest teavitamine ja järelevaatamine

EKP toetab süsteemi operaatori mõistet ja artikli 2 uues lõikes o, ehkki EKP leiab, et seda mõistet tuleks veidi täiendada tagamaks, et see hõlmab ka süsteeme, mis koosnevad mitmest osalejast ilma eraldi kindla süsteemi operaatorita. Samal põhjusel tuleks direktiivi artikli 3 lõiget 1 veidi täiendada tagamaks, et tõendamiskoormus seoses maksejõuetusega on vastaval süsteemi operaatoril. Lisaks EKP toetab ettepanekut täiendada direktiivi 98/26/EÜ artiklit 10, s.o et liikmesriigid lisaks süsteemidest komisjonile teatamisele näitaksid ära ka süsteemide operaatorid. Samas tuleks vastavuses eespool punktis 4.3 esitatud EKP soovitusega, mille kohaselt süsteemi määratlus peaks hõlmama EKP õigusaktiga loodud süsteeme, täiendada artikli 10 lõiku 1 ja võimaldada kohastel juhtudel vastavalt kas liikmesriikidel või EKP-l teatada komisjonile süsteemidest ja süsteemide operaatoritest. EKP leiab, et artikli 10 lõigud 3 ja 4, mis on komisjoni ettepanekus välja jäetud, tuleks taastada. Lisaks tuleks artikli 10 lõigus 3, mis tunnustab pädevate riigi ametiasutuste pädevust anda süsteemidele tegevuslube ja teostada nende üle järelevalvet, sätestada, et austada tuleb keskpankade järelevaatamispädevust, mis põhineb nende finantsstabiilsusega seotud ülesannetel.

7. E-raha asutused süsteemide osalejatena

„Krediidiasutuse” määratlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 muudetud punktis b, mis viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (4) sätestatud määratlusele, võimaldab e-raha asutustel saada vastavalt direktiivile 98/26/EÜ kujundatud süsteemide osalejateks, kui e-raha asutuste suhtes kehtivad krediidiasutustele kehtestatud õigusaktid. EKP peab seda positiivseks seadusmuudatuseks, mis tugevdab süsteemide stabiilsust. Krediidiasutustena tegutsevate e-raha asutuste staatuse muutmine nõuab direktiivi 98/26/EÜ edasist täiendamist.

8. Kollisiooninormid

Selge ja lihtne kollisiooninorm registreeritud väärtpaberite kõikide aspektide suhtes on tähtis finantsinstrumentide tõhusa ja turvalise piiriülese hoidmise ja ülekandmise seisukohast. EKP jagab komisjoni seisukohta, et praegused kollisiooninormid direktiivis 98/26/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (6) on suurendanud õiguskindlust seoses kohaldatava õigusega. Samuti märgib EKP, et komisjon on leidnud oma dokumendis „Kollisioon: PRIMA eeskirja kaasajastamine vahendatud väärtpaberitele”, et ühenduses ühtse kollisioonikorra praktilisel kohaldamisel piiriülese väärtpaberite lõpp- ja tasaarvelduse suhtes ilmnevad liikmesriikide vahel endiselt raskused mõiste „konto asukoht” tõlgendamisel. Seega ei paku ühenduse õiguskord kohaldatava õiguse osas endiselt suurimat võimalikku etteaimatavust ja kindlust.

Seetõttu jälgib EKP suure huviga komisjoni algatust muuta olemasolev ühenduse õiguskord selgemaks. Arvestades selle teema keerukust leiab EKP, et sellist üldist muudatust ei tohiks läbi viia ettepandud direktiivi raames.

Direktiivi 2002/47/EÜ muudatused

9. Krediidinõuded

9.1.

EKP toetab kindlalt direktiivi 2002/47/EÜ ettepandud muudatusi, mille eesmärgiks on hõlbustada krediidinõuete kasutamist tagatisena keskpankade poolt. Need muudatused muudavad keskpankade seisundi krediidinõuete tagatiseks võtmisel Euroopa Liidus turvalisemaks, arvestades, et krediidinõuete reeglid ei ole erinevates ELi jurisdiktsioonides ühtlustatud. Krediidinõuete keskpankade tehingute tagatisena kasutamise võimalusel on suur tähtsus euroala krediidiasutustele, kelle bilanssides moodustavad krediidinõuded suure osa. Eurosüsteemile oleks väga tähtis, et direktiiviga 2002/477/EÜ kehtestatud korra raames saaks kasutada tagatisena krediidinõudeid, mis hõlbustaks seda liiki vara mitteformaalset ja tõhusat tehingutes kasutamist, eriti elektrooniliste kanalite kaudu ja muu hulgas piiriülestes kogumites. Seetõttu toetab EKP igati eelnõu teksti vastuvõtmist komisjoni poolt pakutud sõnastuses andmata liikmesriikidele rakenduskorra kehtestamisel valikuvõimalusi, mis kahjustaks sellise tagatise võtmise kehtivust ja õiguskindlust.

9.2.

Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 1 lõike 4 punkti a kavandatud muudatused piiravad selle sätte kohaldamise keskpankade krediiditehingute tagamise nõetele vastavate krediidinõuetega. EKP-le ja eurosüsteemile on see piisav. Samas on ettepandud muudatuse reguleerimisala ulatuslikum kui pelgalt krediidinõuete kasutamine keskpankade krediiditehingutes ja näeb ette direktiivi 2002/47/EÜ eeskirjade kohaldamise mis tahes krediidinõudele, mis võiksid vastata keskpankade krediiditehingute tagamise nõuetele ELs. Tekib läbipaistvuse küsimus seoses sellega, millises ulatuses võimaldab ettepandud muudatus mittekeskpankadest tagatise võtjatel kasutada tagatiseks keskpankade krediiditehingute tagamise nõuetele vastavaid krediidinõudeid. Eelkõige ei pruugi kõikidel ELi keskpankadel olla kerge juurdepääsuga krediidinõuete tagatiseks võtmise nõuetele vastavuse kriteeriume, mis teeks mittekeskpangast tagatise võtjal keeruliseks kehtivalt otsustada, kas krediidinõue, mille ta kavatseb tagatiseks võtta, vastab tegelikult nõuetele. Lisaks võivad eurosüsteemi poolt ja väljaspool euroala asuvate keskpankade poolt kasutatavad nõuetele vastavuse kriteeriumid erineda ja neid kriteeriume võidakse aegajalt muuta. Seetõttu, et tagada õiguskindlus ja võrdsed võimalused kogu ELis, soovitab EKP, et sätestada tuleks direktiiviga 2002/47/EÜ hõlmatud krediidinõuete lihtne ja ühtne määratlus, mis ei seostaks selliseid krediidinõudeid keskpankade kasutatavate nõuetele vastavuse kriteeriumidega. Selline krediidinõuete määratlus direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamisala piiritlemiseks peaks olema piisavalt lai, et hõlmata krediidinõudeid, mille nõuetele vastavuse on kehtestanud eurosüsteem. Kui sellist ühtset määratlust ei saa vastu võtta, on vähemalt tähtis tagada, et krediidinõuded, mis tegelikkuses eurosüsteemi tagatiseks võetakse, oleks hõlmatud direktiivi 2002/47/EÜ uue määratlusega.

9.3.

Ettepandud muudatused ei täpsusta kollisiooninorme, mis kehtivad krediidinõuete piiriülesel kasutamisel tagatisena. Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 9 praegune tekst on seotud ainult registreeritud väärtpaberitega ning selgelt ei kohaldu krediidinõuetele. Krediidinõuete piiriüleseks kasutamiseks tagatisena on äärmiselt tähtis ühtlustada kohalduvad kollisiooninormid. Tagatisena kasutatavad krediidinõuded võivad hõlmata mitut jurisdiktsiooni, nt võlgniku, võlausaldaja, lepingu jurisdiktsiooni jne, ning õiguskindluse huvides on pooltel vaja täpselt teada, mis õigus kohaldub krediidinõuete tagatiseks andmisel kehtivuse ja prioriteedi suhtes. Kollisiooninormid kolmandate osapoolte mõju osas ELis nõuete loovutamisele on praegu ühtlustamata; kohaldatava õiguse osas valitseb ebakindlus ning osapooltel võib olla vajadus järgida rohkem kui ühe jurisdiktsiooni nõudeid, et saavutada oma tagatise võtmisel teatav õiguslik kindlus. See on märkimisväärne takistus ja kogu ELi hõlmavat piiriülest krediidinõuete tagatiseks kasutamist hõlbustaks suuresti, kui selliste kolmandate osapoolte mõjude osas oleks kokku lepitud ühtses kollisiooninormide süsteemis. Kuna sellist muudatust ei olnud Rooma I määruses (7), on eriti tähtis sätestada sellised normid direktiivis 2002/47/EÜ. Sellise ühiste normide olemasolu tähendaks märkimisväärset hüve.

9.4

EKP esitab samuti järgmised tehnilised soovitused, et tagada ettepandud direktiivis järjekindlus seoses krediidinõuete hõlmamisega direktiivis 2002/47/EÜ. Tagamaks, et direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamisalasse kuuluksid mitte ainult krediidinõuete tagatiseks andmine vaid ka krediidinõuete pantimine, tuleks artikli 2 lõike 1 punkti c muuta nii, et see sisaldaks täielikku õigust finantstagatisele, et oleks selge, et mõiste „pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe” hõlmab ka krediidinõuete panti või koormamist. Lisaks tuleks artikli 2 lõike 1 punktis e täiendada finantsinstrumentide määratlust viitega krediidinõuetele. Lõpuks, seoses finantstagatiskokkuleppe kehtivusega tuleks artiklit 3 täiendada viitega „valduse üleminekule” lisaks registreerimisele ja teatamisele.

10. Tasaarveldus

Ettepandud direktiiv ei sisalda ei direktiivi 2002/47/EÜ ega direktiivi 98/26/EÜ osas muudatusi maksejõuetuse korral toimuva tasaarvelduse sätetes. Samas on tõsiasi, et tasaarvelduse võimalus on vastaspoole maksejõuetuse korral finantsturgudel ülitähtis. Lõpetamisel toimuva tasaarvelduse täitmisele pööratavuse küsimus ei piirdu seega üksikute finantstagatislepingutega, vaid on asjakohane igat liiki õigussuhete puhul, mille eesmärgiks on vähendada krediidiriski. Tasaarvelduse suhtes on vajalik veelgi edasi minna, mitte ainult direktiivis 2002/47/EÜ, vaid ka üldiselt kogu ELi finantsõigustikus. Näiteks oleks kasulik, kui erinevates EÜ õigusaktides saavutataks tasaarvelduse määratluste suurem järjekindlus. Samal ajal, arvestades automaatsete lõpetamisõiguste kasutamise süsteemset tähtsust rahvusvahelistel finantsturgudel tegutsevate süsteemselt tähtsate krediidi- ja finantsasutuste suhtes, on vaja ELi tasandil laiemat arutelu lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivate sätete kohaldamise üle finantsasutuste suhtes börsiväliste tuletisinstrumentide turul ja mitte ainult finantstagatiskokkulepete kontekstis.

11. Muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud, mille puhul eespool osutatud nõuanded eeldavad direktiivi kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.

Frankfurt Maini ääres, 7. augustil 2008

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2008) 213 (lõplik).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(3) Euroopa Keskpanga 26. aprilli 2007. aasta suunis EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 237, 8.9.2007, lk 1).

(4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.

(6) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

(7) KOM(2005) 650 (lõplik).

LISA

MUUDATUSETTEPANEKUD (1)

Komisjoni redaktsiooni ettepanek (2)

EKP muudatusettepanek (3)

Muudatus 1

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti a muudatus

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	süsteem — vormiline struktuur:

a)	süsteem — vormiline struktuur:

—	kolme või enama osaleja vahel, arvestamata võimalikku arveldusagenti, võimalikku keskset osalejat, võimalikku arvelduskoda või võimalikku kaudset osalejat, kusjuures on olemas ühised eeskirjad ja ühtne kord maksejuhiste täitmiseks osalejate vahel;

—	mis hõlmab kolme või enamat osalejat, arvestamata võimalikku arveldusagenti, võimalikku keskset osalejat, võimalikku arvelduskoda või võimalikku kaudset osalejat, kusjuures on olemas ühised eeskirjad ja ühtne kord maksejuhiste lõpparvelduseks või täitmiseks osalejate vahel;

—	mida reguleerib osalejate valitud liikmesriigi õigus; osalejad võivad siiski valida üksnes sellise liikmesriigi õiguse, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor ja

—	mida reguleerib liikmesriigi õigus või mis on asutatud EKP õigusakti alusel, mis on siduv osalejatele EKPga sõlmitud kokkuleppe kohaselt, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja

—	mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist.

—

mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud kas i) liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist ja ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist, või ii) EKP, kui süsteem on asutatud EKP õigusaktiga.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 4

Muudatus 2

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktide f ja g muudatus

Artikkel 2

f)	osaleja — asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteem. […]

f)	osaleja — ainult asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemi operaator. […]

g)	kaudne osaleja — asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteem, millel on lepinguline suhe sellises süsteemis osaleva asutusega, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldavad kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi;

kaudne osaleja — ainult asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemi operaator, millel on lepinguline suhe sellises süsteemis osaleva asutusega, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi operaatorile teada;

Selgitus — vaata arvamuse punkti 3

Muudatus 3

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ muudatus, artikli 2 punkt n

Artikkel 2

n)	koostalitlev süsteem — süsteem, mis ainult ei loo ühendusi kasutuselolevate standardteenuste pakkumistega, vaid teeb kokkuleppeid ühe või mitme süsteemiga vastastikuste lahenduste leidmiseks;

n)	koostalitlev struktuur — kahe või enama süsteemi operaatori mis tahes õigussuhe, mis mitte ainult ei loo ühendusi kasutuselolevate standardteenuste pakkumistega, vaid tähendab vastastikuste lahenduste loomist;

Selgitus — vaata arvamuse punkti 5.2

Muudatus 4

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõike 2 punkt f

Direktiivi 98/26/EÜ muudatus, artikli 2 punkt o

o)	süsteemi operaator — üksus, mis vastutab süsteemi igapäevase käitamise eest. Süsteemi operaator võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.

o)	süsteemi operaator — üksus või kohastel juhtudel üksused, kelle vastutusel on süsteemi igapäevase käitamine eest. Süsteemi operaator võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 6

Muudatus 5

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 3

Direktiivi 98/26/EÜ muudatus, artikli 3 lõike 1 teine lõik

Kui maksejuhised on erandlikult sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamise hetke ja täidetud süsteemi eeskirjade kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandatele isikutele üksnes siis, kui pärast arveldushetke suudab süsteemi operaator tõestada, et ta ei olnud ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik.

Kui maksejuhised on erandlikult sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamise hetke ja täidetud süsteemi eeskirjade kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandatele isikutele üksnes siis, kui pärast arveldushetke suudab vastav süsteemi operaator tõestada, et ta ei olnud ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 6

Muudatus 6

Ettepandud direktiivi artikli 1

Direktiivi 98/26/EÜ muudatus, artikli 3 uus lõige 4

Artikkel 3

4. Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem kindlaks oma eeskirjad temasse sisenemise ajahetkel. Süsteemi eeskirju ei tohi temasse sisenemise ajahetkel mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi eeskirjad.

4. Eelnimetatud koostalitlevate struktuuride puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks temasse sisestamise hetke tagamaks võimalikult suures ulatuses, et kõikide koostalitlevasse struktuuri kuuluvate süsteemide reeglid on selles suhtes kooskõlas.

Kui kõnealuste süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid temasse sisestamise hetke kohta mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi reeglid.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 5.1

Muudatus 7

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 5 muudatus

Artikkel 5

Alates kõnealuse süsteemi eeskirjades määratletud hetkest ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik maksejuhist tühistada.

Alates kõnealuse süsteemi reeglites määratletud hetkest ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik maksejuhist tühistada.

Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem kindlaks oma eeskirjad süsteemis toimuva tühistamise ajahetkel. Süsteemi eeskirju ei tohi sellesse sisenemise ajahetkel mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi eeskirjad.

Koostalitlevate struktuuride puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks tühistamatuse hetke tagamaks võimalikult suures ulatuses, et kõikide koostalitlevasse struktuuri kuuluvate süsteemide reeglid on selles suhtes kooskõlas.

Kui kõnealuste süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid tühistamatuse hetke kohta mõjutada ühegi teise temaga koostalitleva süsteemi reeglid.

Selgitus — vaata arvamuse punkti 5.1

Muudatus 8

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 1 muudatus

Artikkel 9

1. Tagatise andnud süsteemi, osaleja, liikmesriikide või Euroopa Keskpanga lepingupartneri vastu algatatud maksejõuetusmenetlus ei mõjuta osaleja õigusi seoses süsteemiga talle antud tagatisväärtpabereile ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisväärtpabereile. Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa.

1. Tagatisväärtpaberi andnud liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga osaleja või tehingupoole või mis tahes kolmanda osapoole, sealhulgas sellise osaleja või tehingupoole sidusettevõtja vastu algatatud maksejõuetusmenetlus ei mõjuta süsteemi operaatori või osaleja õigusi temale seoses süsteemiga antud tagatisväärtpaberile ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisväärtpabereile. Sellise tagatisväärtpaberi võib nende õiguste tagamiseks müüa.

Selgitus — vaata arvamuse punkt 2

Muudatus 9

Ettepandud direktiivi artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 10 muudatus

Artikkel 10

Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Liikmesriigid, või EKP, kui süsteem on loodud EKP õigusaktiga, määratlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad komisjoni neist ja ametiasutustest, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Süsteemi operaator teavitab süsteemis osalejatest, sealhulgas võimalikest kaudsetest osalejatest, ja nendega seotud muudatustest seda liikmesriiki, kelle õigust kohaldatakse.

Lisaks teises lõigus sätestatud teavitamisele võivad liikmesriigid nende jurisdiktsiooni all olevatele süsteemidele kehtestada järelevalve- või tegevusloanõudeid. Samuti tuleb tagada, et arvestatakse riikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga järelevaatamispädevusega.

Iga õigustatud huvi omav isik võib nõuda, et asutus teataks talle süsteemidest, milles see osaleb, ja annaks teavet nende süsteemide toimimist reguleerivate peamiste eeskirjade kohta.

Selgitus — vaata arvamuse punkt 6

Muudatus 10

Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c muudatus

Artikli 2 lõike 1 punkt c

c)	pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe — kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab finantstagatise pandina tagatisesaajale või tema kasuks ja mille puhul finantstagatise omandiõigus jääb pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatiseandjale;

c)	pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe — kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab finantstagatise pandina tagatisesaajale või tema kasuks ja mille puhul finantstagatise omandiõigus või täielik õigus sellele jääb pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatiseandjale;

Selgitus — vaata arvamuse punkt 9

Muudatus 11

Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti e muudatus

Artikli 2 lõike 1 punkt e

finantsinstrumendid — äriühingute aktsiad ja muud äriühingute aktsiatega samaväärsed väärtpaberid, võlakirjad ja muus vormis võlakohustused, kui nendega saab kapitaliturul kaubelda, ning mis tahes muud väärtpaberid, millega tavaliselt kaubeldakse ja mis annavad õiguse omandada selliseid aktsiaid, võlakirju või muid väärtpabereid märkimise, ostmise või vahetamise teel või mis eeldavad tasumist sularahas (v.a maksevahendid), sealhulgas ühisinvesteerimisettevõtete osakud, rahaturu instrumendid ning eespool nimetatuga seotud nõuded või õigused;

Selgitus — vaata arvamuse punkt 9

Muudatus 12

Ettepandud direktiivi artikli 2 lõige 3

Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 3 muudatus

Artikkel 3

Uus lõik

Krediidinõuete finantstagatistena esitamisel ei sea liikmesriigid finantstagatiskokkuleppe kohaselt esitatud finantstagatise seadmist, kehtivust ja tõenduskõlblikkust sõltuvusse mis tahes vorminõude täitmisest, näiteks tagatiseks esitatud krediidinõude võlgniku registreerimine või teatamine.

Krediidinõuete finantstagatistena esitamisel ei sea liikmesriigid finantstagatiskokkuleppe kohaselt esitatud finantstagatise seadmist, kehtivust ja tõenduskõlblikkust sõltuvusse mis tahes vorminõude täitmisest, näiteks registreerimine, valduse üleandmine või tagatiseks esitatud krediidinõude võlgniku teavitamine.

Selgitus — vaata arvamuse punkt 9

(1) Käesolevas lisas esitatud muudatusettepanekud põhinevad ettepandud direktiivil ning direktiividel 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ, mis vajavad EKP hinnangul samuti muutmist. Muudatusettepanekud piirduvad käesolevas arvamuses esitatud EKP ettepanekutega. Ettepanekut tuleks kohaldada mutatis mutandis ja kohastel juhtudel ka teiste ühenduse direktiivide suhtes, mida ettepandud direktiiv muudab.

(2) Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(3) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/12

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	2.7.2008
Abi nr	N 651/07
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Prolongation et actualisation du plan d'aide aux transporteurs de marchandises par voies navigables (N 38/04) pour la période 2008-2012
Õiguslik alus	La base légale est l'article 1er du décret no 60-1441 du 26 décembre 1991 portant statut de voies navigables de France, «l'établissement public […] est notamment chargé […] de rechercher tout moyen propre à développer l'utilisation des voies navigables et à en améliorer l'exploitation»
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Abikava eesmärk on toetada kaupade siseveetranspordi sektori moderniseerimist selle konkurentsivõime suurendamiseks, uutele turgudele pääsemise hõlbustamiseks ning väikelaevakapteni eriala populariseerimiseks
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Kuni 16,5 miljonit EUR
Abi osatähtsus	Meetmed A1 ja B1 30 %; meede B2, 25 %; meede B3 50 %; meetmed C1 ja C2 20 %; meede D1 50 %
Kestus	5 aastat (2008–2012)
Sektorid	Siseveetransport
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Voies navigables de France
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.8.2008

Abi nr

N 46/08

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ayudas Públicas-Galicia-Producciones o coproducciones en lengua gallega

Õiguslik alus

La Ley no 6/1999, de 1 de setiembre, del audiovisual de Galicia y las bases reguladoras para la concesión, en régimen de concurrencia competitiva, de subvenciones para producciones o coproducciones audiovisuales en lengua gallega

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 3,1 miljonit EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Kuni 31.12.2011

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Consellería de Cultura e Deporte

Xunta de Galicia San Caetano s/n

E-15702 Santiago de Compostela (A Coruña)

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.6.2008

Abi nr

N 90/08

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Oberösterreich

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Veräußerung von Aktien der Energie AG Oberösterreich über eine Privatplazierung an ausgewählte Investoren

Õiguslik alus

Beschluß des Oberösterreichischen Landtages, Sitzung am 31. Januar 2008, XXVI. Gesetzgebungsperiode

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

—

Abi vorm

—

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 884 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

—

Majandusharud

Elektri-, gaasi- ja veevarustus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Stubenring 1

A-1040 Wien

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/14

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5239 — Cinven/JOST Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/03)

31. juulil 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5239 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/14

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.5268 — Goldman Sachs/PAI/Xella International)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/04)

14. augustil 2008 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5268 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/15

Euro vahetuskurss (1)

22. august 2008

(2008/C 216/05)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4808
JPY	Jaapani jeen	162,55
DKK	Taani kroon	7,4599
GBP	Inglise nael	0,79660
SEK	Rootsi kroon	9,3777
CHF	Šveitsi frank	1,6228
ISK	Islandi kroon	120,77
NOK	Norra kroon	7,9335
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,373
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	233,68
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7033
PLN	Poola zlott	3,2963
RON	Rumeenia leu	3,5213
SKK	Slovakkia kroon	30,308
TRY	Türgi liir	1,7562
AUD	Austraalia dollar	1,7020
CAD	Kanada dollar	1,5502
HKD	Hong Kongi dollar	11,5608
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0782
SGD	Singapuri dollar	2,0882
KRW	Korea won	1 573,28
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,3757
CNY	Hiina jüaan	10,1188
HRK	Horvaatia kuna	7,1708
IDR	Indoneesia ruupia	13 534,51
MYR	Malaisia ringit	4,9459
PHP	Filipiini peeso	67,380
RUB	Vene rubla	36,0899
THB	Tai baht	50,281
BRL	Brasiilia reaal	2,3893
MXN	Mehhiko peeso	14,9576

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/16

Komisjoni teatis 27 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. septembrist 2008

(Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1))

(2008/C 216/06)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse rakendusmäärust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.9.2008	…	4,59	4,59	6,70	4,59	4,20	4,59	5,55	6,43	4,59	4,59	4,59	4,59	8,58	4,59	4,59	6,10	4,59	9,44	4,59	4,59	6,42	4,59	11,02	5,49	4,59	4,34	5,66
1.7.2008	31.8.2008	4,59	4,59	6,70	4,59	4,20	4,59	4,81	6,43	4,59	4,59	4,59	4,59	8,58	4,59	4,59	6,10	4,59	9,44	4,59	4,59	6,42	4,59	11,02	4,75	4,59	4,34	5,66

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/17

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/07)

Abi nr

XR 14/07

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Nationale Regionalförderungsgebiete gemäß Art. 87 Abs. 3 lit. a und lit. c des EG-Vertrags, die in der von der EK genehmigten Förderungsgebietskarte (K(2006) 6695 endg.) ausgewiesen sind

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Richtlinien des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit für die TOP-Tourismus-Förderung 2007-2013, Teil A (TOP-Investition)

Õiguslik alus

Bundesgesetz über besondere Förderungen von kleinen und mittleren Unternehmen (KMU-Förderungsgesetz), BGBl. Nr. 432/1996 in der jeweils geltende Fassung

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

0,25 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

30 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.1.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Piiratud konkreetsete sektoritega

NACE: 55; 63.3; 93

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit (BMWA)

Abteilung V/4 (Tourismus-Förderungen)

Stubenring 1

A-1011 Wien

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.land-oberoesterreich.gv.at/cps/rde/xbcr/SID-3DCFCFC3-043A8375/ooe/TIP_RL_beilage1.pdf

Muu teave

—

Abi nr

XR 34/07

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Alle Regionen gemäß genehmigter Fördergebietskarte für Regionalbeihilfen in Österreich 2007-2013 (N 492/06)

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Förderung von Unternehmen in Problemgebieten aus arbeitsmarktpolitischen Gründen gemäß § 35a Arbeitsmarktförderungsgesetz (AMFG)

(Gewährung von Zuschüssen und Zinsenzuschüssen sowie von Darlehen für Investitionen von Großunternehmen unter Wahrung der beihilfenrechtlich genehmigten Förderobergrenzen)

Õiguslik alus

Arbeitsmarktförderungsgesetz 1969 in der derzeit geltenden Fassung

Förderung von Unternehmen in Problemgebieten aus arbeitsmarktpolitischen Gründen gemäß § 35a Arbeitsmarktförderungsgesetz (AMFG)

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

60 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

30 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.6.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Piiratud konkreetsete sektoritega

NACE D; K

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Stubenring 1

A-1010 Wien

(43) 711 00 63 90

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.awsg.at/portal/media/2506.pdf

Muu teave

—

Abi nr

XR 68/07

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Osttirol

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Impulspaket Tirol

Õiguslik alus

Richtlinie zum Impulspaket Tirol

Rahmenrichtlinie für die Wirtschaftsförderung des Landes Tirol

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

10 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

15 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.1.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

—

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Tiroler Landesregierung abgewickelt durch die Abteilung Wirtschaft und Arbeit, Sachgebiet Wirtschaftsförderung

Heiliggeiststraße 7-9

A-6020 Innsbruck

(43) 512 508 24 02

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://www.tirol.gv.at/fileadmin/www.tirol.gv.at/themen/wirtschaft-und-tourismus/wirtschaftsfoerderung/downloads/richtlinie_impulspaket.pdf

Muu teave

—

Abi nr

XR 31/08

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Piirkond

Moravskoslezsko

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Rozvoj cestovního ruchu

Õiguslik alus

Zákon č. 248/2000 Sb., o podpoře regionálního rozvoje, ve znění pozdějších předpisů

Regionální operační program regionu soudržnosti Moravskoslezsko 2007–2013

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

274,94 miljonit CZK

Abi suurim osatähtsus

40 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.2.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regionální rada regionu soudržnosti

Moravskoslezsko

Hrabákova 1/1861

CZ-702 00 Ostrava – Moravská Ostrava

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

www.rr-moravskoslezsko.cz

Muu teave

—

Abi nr	XR 93/08
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—
Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi	Rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego w sprawie udzielania regionalnej pomocy inwestycyjnej w ramach regionalnych programów operacyjnych
Õiguslik alus	16 Regionalnych Programów Operacyjnych 2007–2013 Rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego z dnia 11 października 2007 r. w sprawie udzielania regionalnej pomocy inwestycyjnej w ramach regionalnych programów operacyjnych (Dz.U. nr 193, poz. 1399) wydane na podstawie art. 21 ust. 3 ustawy z dnia 6 grudnia 2006 r. o zasadach prowadzenia polityki rozwoju (Dz.U. nr 227, poz. 1658 oraz z 2007 r. nr 140, poz. 984)
Meetme liik	Abiskeem
Kavandatud aastased kulutused	506,62 miljonit EUR
Abi suurim osatähtsus	50 %
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikliga 4
Rakendamise kuupäev	3.11.2007
Kestus	31.12.2013
Majandusharud	Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Urząd Marszałkowski Województwa Dolnośląskiego rpo@dolnyslask.pl Urząd Marszałkowski Województwa Kujawsko-Pomorskiego politykaregionalna@kujawsko-pomorskie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Lubelskiego rpo@lubelskie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Lubuskiego sekretariat.biz@lrpo.lubuskie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Łódzkiego strategia@lodzkie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Małopolskiego ife@umwm.pl Urząd Marszałkowski Województwa Mazowieckiego urzad_marszalkowski@mazovia.pl Urząd Marszałkowski Województwa Opolskiego dpo@umwo.opole.pl Urząd Marszałkowski Województwa Podkarpackiego urzad@podkarpackie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Podlaskiego sekretariat.rpo@wrotapodlasia.pl Urząd Marszałkowski Województwa Pomorskiego dpr@woj-pomorskie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Śląskiego fundusze@silesia-region.pl Urząd Marszałkowski Województwa Świętokrzyskiego kancelaria@sejmik.kielce.pl Urząd Marszałkowski Województwa Warmińsko-Mazurskiego prr@warmia.mazury.pl Urząd Marszałkowski Województwa Wielkopolskiego info.wrpo@wielkopolskie.pl Urząd Marszałkowski Województwa Zachodniopomorskiego wzrpo@wzp.pl
Interneti-aadress, millel abikava avaldati	http://www.rpo.dolnyslask.pl/ http://fundusze.kujawsko-pomorskie.pl/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=61&Itemid=146#dok%20prog http://www.rpo.lubelskie.pl/ http://www.lrpo.lubuskie.pl/ http://www.lodzkie.pl/lodzkie/fundusze/programowanie/rop/index.html http://www.wrotamalopolski.pl/root_MRPO/Wazne+dokumenty/Dokumenty+programowe/ http://www.mazovia.pl/?a=news&id=2837 http://www.umwo.opole.pl/serwis/index.php?id=3467 http://www.si.podkarpackie.pl/Urzad/K0/ http://www.rpowp.wrotapodlasia.pl/?DownloadsList=11 http://www.dpr.woj-pomorskie.pl/?dzial=862 http://rpo.silesia-region.pl/?grupa=1&art=1130167451&kat=0_02&katrodzic=0 http://www.rozwoj-swietokrzyskie.pl/pliki.html http://www.rpo.warmia.mazury.pl/index.php?page=dzial&dzial_id=79 http://www.wrpo.wielkopolskie.pl/portal.php?aid=119098800846fd08e8d0b75 http://www.um-zachodniopomorskie.pl/index.php?wiad=3651
Muu teave	—

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/21

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/08)

Abi nr

XE 24/08

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

—

Abikava nimetus

Förderrichtlinie zum ESF-Bundesprogramm „Soziale Stadt — Bildung, Wirtschaft, Arbeit im Quartier (BI-WAQ)“ für Teilhabe und Chancengerechtigkeit in den Gebieten des Städtebauförderungsprogramms „Stadtteile mit besonderem Entwicklungsbedarf — Soziale Stadt“ vom 2. April 2008

Õiguslik alus

Förderrichtlinie „Soziale Stadt — Bildung, Wirtschaft, Arbeit im Quartier (BIWAQ)“ für Teilhabe und Chancengerechtigkeit in den Gebieten des Städtebauförderungsprogramms „Stadtteile mit besonderem Entwicklungsbedarf — Soziale Stadt“ vom 2. April 2008 veröffentlicht im Bundesanzeiger — Amtlicher Teil — Nr. 56, Seite 1316, vom 11. April 2008

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 8 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–5 ning artiklitega 5 ja 6

Rakendamise kuupäev

11.4.2008

Kava kestus

31.10.2012

Abi eesmärk

Artikkel 4: uute töökohtade loomine; artikkel 5: ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine; artikkel 6: puudega töötajate tööhõive

Majandusharud

Kõik EÜ majandusharud (1)

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesverwaltungsamt Projektgruppe ESF

Barbarastr. 1

D-50735 Köln

Tel. (49) (0)22 899 358-0

E-mail: poststelle@bva.bund.de

(1) Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud eeskirju.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/22

MEDIA 2007 — ARENDUS, LEVI, KAMPAANIAD JA KOOLITUS

Taotlusvoor — EACEA/20/08

Toetus Euroopa audiovisuaalteoste teleleviks

(2008/C 216/09)

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Käesolev teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusel nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007).

Programmi üks eesmärk on edendada Euroopa sõltumatute tootmisorganisatsioonide audiovisuaalteoste liikumist nii Euroopa ühenduses kui ka väljaspool seda, julgustades ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ning teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate koostööd.

2. Abikõlblikud taotlejad

Käesolev teade on mõeldud Euroopa ettevõtetele, kelle tegevus toetab eespool nimetatud eesmärkide saavutamist, ning eelkõige sõltumatutele teletoodangufirmadele.

Taotlejad peavad olema registreeritud ühes järgmistest riikidest:

—	Euroopa Liidu 27 liikmesriiki;

—	EFTA riigid, Šveits ja Horvaatia.

3. Abikõlblikud meetmed

Väljapakutud audiovisuaalteos peab olema Euroopa sõltumatu teletoodang (mängu-, anima- või loominguline dokumentaalfilm), mille tegemisse on kaasatud vähemalt kolm ringhäälinguettevõtet Euroopa Liidu eri liikmesriikidest või programmis „MEDIA 2007” osalevatest riikidest.

Taotlus tuleb esitada kõige varem kuus kuud enne esimest võttepäeva ja hiljemalt esimesel võttepäeval.

Projektide maksimumkestus on 30 või 42 (seriaalide ning animafilmiprojektide puhul) kuud.

4. Toetuse määramise kriteeriumid

Punkte antakse järgmiste kriteeriumide hindamise alusel; iga kriteeriumi all on loetletud arvesse võetavad aspektid. Kokku on võimalik saada 100 punkti.

—

Euroopa mõõde ja teose rahastamine (45 punkti):

—	toetust taotleva ettevõtte päritoluriik;

—	teosega seotud ringhäälinguettevõtete arv;

—	ringhäälinguettevõtete rahaline osalus;

—	mitteriikliku rahastamise tase;

—

rahvusvahelise levitaja osalemine (10 punkti):

—	teosega seotud levitajate arv ja varasem kogemus;

—	levitaja osaluse suurus;

—	levitusega tegeleva haru olemasolu toetust taotlevas tootmisettevõttes;

—

rahvusvaheline huvi teose vastu (25 punkti):

—	teose kvaliteet;

—	rahvusvahelise müügi potentsiaal;

—	rahvusvaheline turustusstrateegia;

—

Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine (7 punkti):

—	hõlmatud keelealade arv;

—	Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine.

—

Euroopa audiovisuaalpärandi edendamine (3 punkti):

—	kasutatud arhiivimaterjali uurimine;

—

varasemad rahvusvahelise müügi andmed (10 punkti):

—	toetust taotleva ettevõtte/tootja rahvusvaheline müük viimasel viiel aastal.

5. Eelarve

Kokku eraldatakse toetust 11,4 miljoni EUR ulatuses.

Eraldatav rahaline toetus on subsiidium. Maksimaalne toetussumma mängu- ja animafilmi projektide puhul on 500 000 EUR teose kohta, dokumentaalfilmi projektide puhul 300 000 EUR teose kohta. Eraldatav rahaline toetus ei tohi ületada 12,5 % taotleja esitatud abikõlblikest kuludest mängu- või animafilmide puhul ning 20 % abikõlblikest kuludest dokumentaalfilmi puhul.

6. Taotluste esitamise tähtpäev

Taotlused tuleb esitada Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele (EACEA) hiljemalt 14. novembril 2008, 27. veebruaril 2009 ja 26. juunil 2009 järgmisele aadressile:

Executive Agency Education, Audiovisual and Culture (EACEA) — MEDIA

Constantin Daskalakis

BOUR 3/30

Avenue du Bourget 1

B-1140 Brussels

Vastu võetakse ainult ametlikul taotlusvormil esitatud taotlused, millele on nõuetekohaselt alla kirjutanud taotlejaorganisatsiooni nimel õiguslikult siduvate kohustuste võtmiseks volitatud isik ning mis sisaldavad suuniste täistekstis nimetatud kõiki andmeid ja lisasid.

Faksi või e-kirja teel saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7. Üksikasjalik teave

Suuniste täisteksti koos taotlusvormidega leiate järgmiselt Interneti-aadressilt:

http://ec.europa.eu/information_society/media/producer/tv/index_en.htm

Taotlused peavad vastama kõikidele täistekstis esitatud tingimustele ning need tuleb esitada ettenähtud vormidel.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/24

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5259 — Mitsui/Bamesa Celik/Bami JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/10)

13. augustil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Mitsui & Co. Europe (edaspidi „Mitsui”, Ühendkuningriik) ja Bamesa Celik Service Sanayi ve Ticaret (edaspidi „Bamesa Ceik”, Türgi), mille üle on valitsev mõju ettevõtjatel Bamesa Aceros SL (edaspidi „Bamesa”, Hispaania) ja ArcelorMittal Group (edaspidi „ArcelorMittal”, Luksemburg) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kogu ettevõtja Bami Celik Service Sanayi ve Ticaret AS (edaspidi „Bami”, Türgi) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Mitsui: tegeleb mitmete kaupade, sealhulgas terasetoodete kaubandusega ülemaailmselt;

—	ArcelorMittal: ülemaailmne terasekontsern, kelle tegevus hõlmab terasetooteid ning terase töötlemist ja turustamist;

—	Bamesa Aceros: käitab raua ja terasesektoris tegutsevate töötlemiskeskuste võrku;

—	Bamesa Celik: terase tootmine ja turustamine;

—	Bami: Türgis asuv terasetöötleja.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.5259 — Mitsui/Bamesa Celik/Bami JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/25

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5286 — Lion Capital/Foodvest)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/11)

13. augustil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Lion Capital LLP (edaspidi „Lion Capital”, Ühendkuningriik) omandab nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja Foodvest Equity Co. SA (edaspidi „Foodvest Group”, Ühendkuningriik) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Lion Capital: erakapitali investeerimisfond;

—	Foodvest Group: toiduainete töötlemine ja turustamine jaekaubanduses ja toitlustussektoris.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, milles teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkused võib komisjonile saata faksi teel ((32-2)296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5286 — Lion Capital/Foodvest):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/26

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5237 — Sodexo Pass International/Sofinco/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/12)

13. augustil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Sofinco, mis kuulub kontserni Crédit Agricole SA (Prantsusmaa) ja ettevõtja Sodexo Pass International, mis kuulub kontserni Sodexo SA (Prantsusmaa) omandavad nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel ettevõtja üle ühiskontrolli.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Sofinco: tarbijakrediit;

—	Sodexo Pass International: toitlustusteenused, rajatiste haldamine, teenistuskaardid ja arved.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5237 — Sodexo Pass International/Sofinco/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

23.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 216/27

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5308 — Teck Cominco/Fording Canadian Coal Trust)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 216/13)

14. augustil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Teck Cominco Limited (edaspidi „Teck”, Kanada) omandab nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja Fording Canadian Coal Trust (edaspidi „Fording”, Kanada) üle varade ostu teel, mis koosnevad põhimõtteliselt ettevõtjaga Elk Valley Coal Partnership (edaspidi „EVCP”) seotud kasutustasust.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Teck: tsingi kaevandamine, väljasulatamine ja rafineerimine, kaevandustegevusest lähtuvalt muude metallide ja kõrvalsaaduste tootmine;

—	Fording: avatud investeerimisfond, mis asutati seoses ettevõtja EVCP asutamisega;

—	EVCP: koksisöe tootmine Kanadas asuvates kaevandustes.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 216

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 23. august 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Keskpank
2008/C 216/01	Euroopa Keskpanga arvamus 7. august 2008, seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetaks direktiive 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ (CON/2008/37)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 216/02	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	12

2008/C 216/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5239 — Cinven/JOST Holding) ( 1 )	14

2008/C 216/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5268 — Goldman Sachs/PAI/Xella International) ( 1 )	14

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 216/05	Euro vahetuskurss	15

2008/C 216/06	Komisjoni teatis 27 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. septembrist 2008(Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1))	16

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 216/07	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )	17

2008/C 216/08	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )	21

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2008/C 216/09	MEDIA 2007 — Arendus, levi, kampaaniad ja koolitus — Taotlusvoor — EACEA/20/08 — Toetus Euroopa audiovisuaalteoste teleleviks	22

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 216/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5259 — Mitsui/Bamesa Celik/Bami JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24

2008/C 216/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5286 — Lion Capital/Foodvest) ( 1 )	25

2008/C 216/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5237 — Sodexo Pass International/Sofinco/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	26

2008/C 216/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5308 — Teck Cominco/Fording Canadian Coal Trust) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	27