1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/1

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/3

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/4

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ettevõtjate koondumine EÜ ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on oluline terve ühenduse seisukohalt EÜ ühinemismääruse artikli 1 ja artikli 4 lõike 5 tähenduses.

3.

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on kindlaks määranud asjaomased tooteturud.

4.

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on kindlaks määranud asjaomased geograafilised turud.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud koondumine ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tarkvara modelleerimisvahendite turul.

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud koondumine ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tarkvarale esitatavate nõuete haldamisvahendite turul.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud koondumine tuleks kuulutada kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2, artikli 8 lõikele 1 ja artikli 10 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/5

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/6

1.

29. augustil 2007 sai komisjon määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi „ühinemismäärus”) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja International Business Machines Corporation (edaspidi „IBM”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Telelogic AB (edaspidi „Telelogic”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Pärast teatise läbivaatamist järeldas komisjon 3. oktoobril 2007, et teatatud koondumise kokkusobivus ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga äratab tõsiseid kahtlusi. Seetõttu algatas komisjon menetluse vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

3.

IBM (edaspidi „teatist esitav osaline”) on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes tegeleb üleilmselt erinevate infotehnoloogiaga (edaspidi „IT”) seotud toodete, tarkvara ja teenuste arendamise, tootmise ja turustamisega.

4.

Telelogic on Rootsi ettevõtja, kes tegeleb tarkvaraarendusprogrammide väljatöötamise ja müügiga (1).

5.

28. juunil 2007. aastal sai komisjon teatist esitavalt osaliselt ühinemismääruse artikli 4 lõike 5 kohase juhtumi üleandmise taotluse. Kuna teatatud koondumist saab 10 liikmesriigi riikliku konkurentsiõiguse alusel läbi vaadata ja ükski liikmesriik ei olnud juhtumi komisjonile üleandmise vastu, siis järeldatakse otsuses, et koondumisel on ühenduse mõõde.

6.

Kavandataval tehingul on mõju tarkvaraarendusprogrammide tootmisele. Tarkvaraarendusprogramme kasutatakse uute tarkvararakenduste loomiseks ja olemasolevate täiustamiseks. Nii IBM kui ka Telelogic pakuvad tarkvaraarendusprogramme.

7.

Varasemas otsuses jättis komisjon lahtiseks küsimuse, kas tarkvaraarendusprogrammide üldine turg üldse on olemas või tuleks määrata kindlaks eraldi tooteturud tarkvaraarendusprogrammide valdkonnas.

8.

Otsuses tehakse järeldus, et asjaomased tooteturud, millele kavandataval koondumisel võib olla märkimisväärne konkurentsialane mõju, on järgmised:

9.

Siiski saab modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide väga erineva laadi tõttu nende kahe tooteturu määratlust kavandatava tehingu konkurentsialase analüüsi puhul kasutada vaid laiema raamistikuna.

10.

Põhjalik uurimine näitas, et peale keele mugandamise pakuvad tootjad terves maailmas samu modelleerimis- ja nõudehaldusprogramme ning kliendid kipuvad ostma oma erinevatele osakondadele või haruettevõtjatele geograafilisest asupaigast sõltumatult samu tooteid.

11.

Otsuses jäetakse asjaomaste geograafiliste turgude määratlus käesoleva juhtumi puhul lahtiseks, kuna konkurentsialase hindamise tulemus ei muutu sellest, kas tegu on üleilmsete või ELi turgudega.

12.

Otsuses menetluse algatamise kohta tuvastati kolm võimalikku kahjulikku aspekti: i) ühepoolne hindade tõstmine, ii) vähenenud stiimul uuendusteks ja iii) tarkvaraprogrammide koostalitusvõime vähenemine.

13.

Modelleerimisprogrammide osas on tööstusanalüütik Gartneri hinnangul kahe osalise ühiseks „turuosaks” maailmas 68 % (IBM: 48 % ja Telelogic: 20 %) ja Euroopas 69 % (IBM: 45 % ja Telelogic: 25 %). Turuosa käsitlevate ettevõtja IBM esitatud parandatud andmete kohaselt oleks ühinenud ettevõtja ühine turuosa modelleerimisprogrammide osas maailmamastaabis (30–40 %).

14.

Nõudehaldusprogrammide osas on tööstusanalüütik Gartneri hinnangul kahe osalise ühiseks „turuosaks” maailmas 62 % (IBM: 25 % ja Telelogic: 37 %) ja Euroopas 65 % (IBM: 22 % ja Telelogic: 43 %). Turuosa käsitlevate ettevõtja IBM esitatud parandatud andmete kohaselt oleks ühinenud ettevõtja ühine turuosa nõudehaldusprogrammide osas maailmamastaabis (20–30 %).

15.

Kuigi Gartneri hinnang näib olevat liiga suur, ei tundu ka IBMi hinnangud olevat täiesti õiged, sest nendes alahinnatakse osaliste endi litsentsitulusid ja ülehinnatakse väiketarnijate osatähtsust. Otsuses hindab komisjon osaliste üleilmseks ühiseks turuosaks modelleerimisprogrammide valdkonnas (30–40) % (või (50–60) %, kui võetakse arvesse ainult UML keeles koostatud programme) ja nõudehaldusprogrammide valdkonnas (20–30) %.

16.

Siiski, võttes arvesse modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide väga erinevat laadi, tuleb käesoleva juhtumi puhul olla ettevaatlik, kui turujõu tuletamisel võetakse otseseks aluseks turuosa. Seega on ühinemise võimalike konkurentsivastaste mõjude hindamisel peamiselt võetud aluseks asendavate toodete analüüs.

17.

Ettevõtjate Telelogic ja IBM vastavate modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide funktsioonide analüüs kinnitab, et ettevõtjate toodetud programmide vahel on märkimisväärsed erinevused. Ettevõtja Telelogic modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammid on oma eriomaduste ja funktsioonide tõttu kasutamiseks sobilikumad pigem süsteemi- kui IT-klientidele. Teisalt näitab eelkõige IT-arendajatele huvipakkuvate omaduste ja funktsioonide alusel tehtud võrdlus vastupidist: ettevõtja IBM toodetud modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammid on IT-klientide jaoks sobivamad kui Telelogicu programmid.

18.

Erinevusi Telelogicu ja IBMi modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide funktsioonide ja kaubandusliku suunitluse vahel kajastab ka see, millist liiki kliente nimetatud ettevõtjad teenindavad. Ettevõtja Telelogic kliendid on tegevad peamiselt tüüpilises süsteemisektoris, näiteks lennundus- ja kosmostehnoloogia, kaitse-, side- ja autotööstuse valdkondades. IBMi kliendid on enam keskendunud IT-, finants- ja avaliku halduse valdkondadele.

19.

Põhjalik uurimine, mis hõlmas ka kolme üksikasjaliku teabe nõuet, klientide ja konkurentide küsitlemist ning kasu/kahju andmete analüüsi, kinnitas, et ettevõtja Telelogic modelleerimis- ja nõudehaldusprogramme ei saa pidada ettevõtja IBM modelleerimisprogrammidele sarnasteks asendustoodeteks.

20.

Isegi kui mõned kliendid peavad ettevõtjate Telelogic ja IBM tooteid mõnedel kasutusjuhtudel (suhteliselt) sarnasteks asendustoodeteks, ei võimalda nende juhtude vähene arv ühinenud ettevõtjal ühinemise järel hindu tõsta. Modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide puhul on olemas piisavalt suur rühm tootepakkujaid, kelle programmide funktsioonid on sarnased ettevõtjate IBM ja Telelogic pakutavate programmidega, mistõttu selline hinna tõstmine ei tooks kasu. Asjaolu, et hankeotsus (eriti suurte hangete puhul) võetakse sageli vastu pakkumiste tegemist hõlmava hankemenetluse käigus, viitab, et sellistel juhtudel ei ole ettevõtjate IBM ja Telelogic turuosa suurusel tähtsust.

21.

Uurimismenetluse algatamist käsitlevas otsuses märgiti, et mõned kliendid on väljendanud muret seoses võimalike uuenduste arvu vähenemisega pärast kavandatavat koondumist, kuna selle tulemusena kaob modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide valdkonnas tegelik konkurents. Seetõttu uuris komisjon põhjaliku uurimuse käigus, kas ühinenud ettevõtjal IBM/Telelogic on vähem stiimuleid teha uuendusi kui siis, kui nad oleksid eraldiseisvad ettevõtjad (s.t teatatud tehingu ärajäämise korral).

22.

Põhjalik uurimine näitas aga, et ettevõtjate IBM ja Telelogic vaheline konkurents pole lähiminevikus andnud alust uuenduste tegemiseks. Uuendused tarkvaraarenduse tööstuses lähtuvad peamiselt kliendi vajadustest ja modelleerimiskeele UML täiustatud standarditest.

23.

Lisaks, nagu eespool juba osutatud, ei ole ettevõtjate IBM ja Telelogic modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammid sarnased asendustooted, kuna need on üldiselt suunatud erinevat liiki klientidele ja erinevat tüüpi vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu ei põhjusta konkurentsi kadumine ettevõtjate IBM ja Telelogic vahel kavandatava tehingu tulemusena peamiste uuendusi inspireerivate asjaolude kadumist modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide turul.

24.

Seega tehakse otsuses järeldus, et kavandatav tehing lähitulevikus tõenäoliselt ei vähenda uuenduste mahtu modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide turul.

25.

Uurimismenetluse algatamist käsitlevas otsuses väljendati muret, et ühinenud ettevõtjal on vähem stiimuleid pakkuda avatud liideseid, mis võimaldaksid kolmandate tootjate tarkvaraarendusprogrammide integreerimist. Eelkõige väitis üks osalejate konkurente (Microsoft), et ühinenud ettevõtjal oleksid võimalused ja stiimul sulgeda konkurentide ees turg (või turusegmendid) järgmistes valdkondades: integreeritud arenduskeskkonnad, tarkvaravahetuse ja konfigureerimise haldusprogrammid ning rakendusserverite tarkvaraplatvormid.

26.

Otsuses jõutakse siiski järeldusele, et modelleerimis- ja nõudehaldusprogrammide turu laad, eriti tipptasemel toodete puhul mõlemal turul, välistab turu sulgemise strateegia edukuse. Kuigi ettevõtjal IBM oleks tehniliselt võimalik muuta segasemaks sideprotokolle ja failivorminguid, et takistada kolmandate tootjate programmide koostalitusvõimet, ei oleks ühinenud ettevõtjal sellise strateegia järgimiseks mingit stiimulit, kuna selle võimalikud kulud oleksid kaugelt suuremad võimalikest tuludest.

27.

Komisjon järeldab otsuses, et kavandatav koondumine ei tekita mingeid konkurentsiprobleeme, mis võiksid tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas märkimisväärselt takistada. Seetõttu kavatseb komisjon kuulutada kõnealuse koondumise vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57 ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kooskõlas olevaks.

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/9

—

edendada noorte vabatahtlikku ja universaalteenistusse suunamise piiriülest iseloomu;

—

soodustada Euroopa raamistiku loomist, mis lihtsustaks liikmesriikide noortele suunatud vabatahtliku ja universaalteenistuse pakkumiste (olenemata sellest, kas need on esitanud riiklikud universaalteenistuse struktuurid või kodanikuühiskonna organisatsioonid) ühtset haldamist;

—

katsetada ja hinnata konkreetsete (piiriüleste) Euroopa koostöö projektide abil noorte vabatahtliku ja universaalteenistuse võimalikkust.

1)

esiteks ja eelkõige avalik-õiguslikud asutused, kelle peamine tegevus on seotud universaalteenistuse valdkonnaga;

2)

teiseks, valitsusvälised organisatsioonid või mittetulundusühingud, kelle peamine tegevus on seotud noorte vabatahtliku teenistuse valdkonnaga.

—

omama juriidilist aadressi ühes Euroopa Liidu liikmesriigis: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik;

—

olema juriidiline isik;

—

olema võimeline tõendama vähemalt kahe aasta pikkust kogemust noorte vabatahtlikku või universaalteenistusse suunamise valdkonnas riigi tasandil (juhul, kui noori on suunatud ka välismaale, ei tohi välismaale saadetud noorte arv ületada 5 % kahe viimase aasta jooksul kõnealusesse teenistusse suunatud noorte koguarvust).

—

mitte hõlmata kogu Euroopa Liitu;

—

mitte kasutada saadaolevaid vahendeid täies ulatuses,

—

rahastada rohkem kui ühte projekti (maksimaalselt kolme) ühe liikmesriigi kohta, juhul kui vahendeid jääb üle ning vastavalt konkursikutses ettenähtud eeskirjadele.

—

projektide puhul, mille esitavad kandidaatorganisatsioonid, kelle juriidiline aadress on Hispaanias, Itaalias, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis, ei tohi toetuse summa ületada 181 000 EUR;

—

projektide puhul, mille esitavad kandidaatorganisatsioonid, kelle juriidiline aadress on Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Leedus, Lätis, Madalmaades, Portugalis, Rootsis, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris, ei tohi toetuse summa ületada 91 150 EUR;

—

projektide puhul, mille esitavad kandidaatorganisatsioonid, kelle juriidiline aadress on Luksemburgis ja Maltas, ei tohi toetuse summa ületada 46 150 EUR.

1.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/12

1.

24. juulil 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Flowserve Corporation (edaspidi „Flowserve”, Ameerika Ühendriigid) ja Linde AG (edaspidi „Linde”, Saksamaa) omandavad nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja Flowserve Compression Systems GmbH (edaspidi „Flowserve Compression”, Austria) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5279 — Linde/Flowserve/JV):