19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/1

NÕUKOGU ARVAMUS,

8. juuli 2008,

Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta, 2007–2011

(2008/C 182/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)	Nõukogu vaatas 8. juulil 2008 läbi Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2007–2011 (2).

(2)

SKP reaalkasv on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 2,25 %, mis on veidi suurem euroala keskmisest. Suhteliselt suur SKP kasv on toetanud töötuse määra vähenemist, samal ajal on tööhõivemäär (eriti nooremate ja vanemate töötajate seas) madal ning töötundide arv väike, mis osutavad tööjõuga seotud suurele maksukoormusele ja tööturu jäikusele, puudulikele nõuetele otsida tööd ja madalale pensionieale.

Eelarve on alates 2000. aastast olnud peaaegu tasakaalus (välja arvatud 2005. aastal) ning võla suhe, mis on vähenenud 134 %-lt SKPst 1993. aastal 108 %-le SKPst 2000. aastal, jätkas jõudsat vähenemist ning moodustab nüüd alla 85 % SKPst. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele aitaks kaasa tööhõive suurendamine ning ambitsioonikad eelarve-eesmärgid.

(3)

Programmi makromajanduslikus lähtestsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv väheneb 2,8 %-lt 2007. aastal 1,9 %-le 2008. aastal ning jääb järgnevatel aastatel püsima 2 % tasemel. Olemasoleva teabe põhjal hinnates tundub (3), et stsenaarium 2008. ja 2009. aastaks põhineb optimistlikel majanduskasvu prognoosidel, sest pärast programmi prognooside valmimist on välistingimused halvenenud ja inflatsioon kiirenenud. Kasvuprognoosid aastateks 2010–2011 on üldiselt usutavad. Ajakohastatud programmis oodatakse inflatsiooni kiirenemist 3,0 %-le 2008. aastal ning selle aeglustumist 1,75 %-le aastatel 2009–2011. Programmi inflatsiooniprognoos aastateks 2008–2009 tundub olevat tagasihoidlik, arvestades tooraine ja töödeldud toidu hindade märkimisväärset tõusu viimastel kuudel. Samuti tundub ajakohastatud programmi ligi 1 %-ne tööhõive kasvuprognoos suhteliselt optimistlik arvestades kasvupotentsiaalist väiksemat SKP kasvu programmiperioodi jooksul. Kuigi programmi palgakasvu prognoos on 2008. aastaks tagasihoidlik, näib see järgmisteks aastateks olevat optimistlik (3,25–3,5 %), eelkõige võrreldes prognoositud madala inflatsioonimääraga.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2007. aastal 0,2 % SKPst, kuigi stabiilsusprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli prognoositud eelarve ülejääki 0,3 % SKPst. Oodatust halvemaid tulemusi põhjustas peamiselt kavandatust suurem kulutuste kasv, ehkki ilmnes ka ootamatu tulude kasv. Kavandatust suuremad kulutused kajastasid eelkõige teenusevautšeri skeemi kuuluvatele ettevõtetele makstud toetuste olulist suurenemist ning ühekordsete meetmete oodatust väiksemat mõju peamiselt selle tõttu, et ei rakendatud kavandatud ühekordseid meetmeid kulutuste vähendamiseks. Sotsiaalkindlustusmaksete laekumine oli oodatust suurem, ent selle tasakaalustas suurel määral asjaolu, et mitmeid tulusid suurendavaid kavandatud ühekordseid meetmeid ei rakendatud.

Seega ei olnud 2007. aasta eelarve täitmine täielikult kooskõlas nõukogu 27. märtsi 2007. aasta arvamuses (stabiilsusprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni kohta) (4) esitatud soovitusega ning eurorühma 2007. aasta aprilli suunistega, kuna ootamatuid lisatulusid kasutati eelarves kavandatust suurema kulutuste kasvu korvamiseks.

(5)

Lähtudes 2008. aasta tasakaalus eelarvest, on programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk tagada võla jätkuvalt suure osatähtsuse (2007. aastal ligikaudu 85 % SKPst) pidev vähendamine 2011. aastaks alla 71 % SKPst, suurendades järk-järgult valitsemissektori eelarve ülejääki 1 %-le SKPst 2011. aastaks. Esmane ülejääk, mis on alates 2001. aastast vähenenud (2007. aastal 7 %-lt 3,7 %-le) samal ajal võla vähenemisega, suureneb 2011. aastaks prognoosi kohaselt 4,4 %-le SKPst. 2007. aasta oodatust halvema tulemuse tõttu on eelarve-eesmärgid (nii nominaalne kui ka struktuurne seisund) kogu programmiperioodi jooksul tagasihoidlikumad kui eelmises ajakohastatud versioonis. Üldiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne seisund peaks kavakohaselt paranema ligikaudu 0,25 %-lt SKPst 2007. aastal ligikaudu 2,5 %-le SKPst 2011. aastal. Võrreldes eelmises programmi ajakohastatud versioonis kavandatuga, on keskpika perioodi eesmärgi — eelarve struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst (st tsükliliselt kohandatud seisund ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) — saavutamine edasi lükatud ühe aasta võrra, 2009. aastani. Kohandamisi tehakse nii kulude kui ka tulude poolel. Kavandatud nominaalne kulude kärpimine 0,7 protsendipunkti SKPst on tingitud peamiselt intressikulude vähenemisest, mis tuleneb prognoositavast võla suhte vähenemisest. Prognoositav tulude kasv on ligikaudu 0,5 % SKPst, mis tuleneb eeldatavast maksubaaside kasvust. Vastupidiselt eelmisele ajakohastatud versioonile, nähakse programmiga selgelt ette, et pärast 2008. aastat ühekordseid meetmeid ei rakendata.

(6)

Eelarvetulemused võivad osutuda programmis kavandatust halvemaks. Esiteks, makromajanduslik keskkond võib olla ajakohastatud programmis prognoositust halvem, eriti 2008. ja 2009. aastal. Eelkõige võivad maksutulud olla ülehinnatud, mis on tingitud optimistlikest tööhõive-, palga- ja tarbimiskasvu prognoosidest. Lisaks näib, et üldise maksuelastsusega seotud ootused 2008. aastaks on liiga kõrged. Esmaste kulutuste osas ei sisalda programm meetmeid, mis tunduvad olevat vajalikud kavandatud kohandamise saavutamiseks, arvestades kasvavaid elanikkonna vananemisega seotud kulusid ja prognoosi järgi suhteliselt jõulist palgakasvu. Kui intressikulude vähendamine välja jätta, on kohandamised ette nähtud ainult tulude poolel, mis võib vähendada kohandamise jätkusuutlikkust. Kui eelarve on viimastel aastatel jäänud üldiselt tasakaalu, siis eelarve ülejäägiga seotud eesmärgid on edasi lükatud. Olukorras, kus pärast juuni üldvalimisi ei olnud ametis täisvolitustega valitsust, ei suudetud vaatamata 2007. aasta headele makromajanduslikele tingimustele eelarve-eesmärki täita. Tundub, et 2008. aastal on vaja võtta täiendavaid meetmeid eesmärgi täimiseks. Arvestades makromajandusliku väljavaatega seotud riske ning eespool nimetatud eelarve-eesmärke, väheneb võla suhe tõenäoliselt aeglasemalt kui programmis prognoositud, kuid võlg väheneb jätkuvalt kindlalt.

(7)

Kõnealust riskianalüüsi arvesse võttes ei pruugi programmi eelarvepõhimõtted olla piisavad, et tagada 2009. aastaks keskpika perioodi eesmärgi saavutamine. Siiski tagab see piisava kindlusvaru tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et programmiperioodi jooksul ei ületataks kontrollväärtust 3 % SKPst. 2008. aastal tuleks kavandatud eelarvekontrolli raames rakendada täiendavaid eelarvealaseid struktuurimeetmeid, et kiirendada keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumise tempot.

Sellega tagatakse 2008. aastal tasakaalustatud eelarve ootamatu negatiivse kasvu puudumisel. 2009. aastal tuleks eelarvepoliitikat toetada täiendavate meetmetega eelkõige kulutuste poolel, et olla kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et struktuurne seisund peaks paranema vähemalt 0,5 % SKPst aastas, ning saavutada keskpika perioodi kavandatud eesmärgid. Nõukogu märgib samuti, et 2008. aasta eelarve-eesmärgid ei ole täielikult kooskõlas 2007. aasta aprilli eurorühma eelarvepoliitika suunistega. Kuigi võla suhe ei pruugi väheneda programmis prognoositud kiirusega, tundub, et see väheneb programmiperioodi jooksul kontrollväärtuse suunas piisavalt.

(8)

Näib, et Belgias on riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskitase keskmine. Elanikkonna vananemisega kaasnev pikaajaline mõju eelarvele on Belgias kõrgem kui EL 27-s keskmiselt, mida põhjustab eelkõige järgmistel aastakümnetel pensionikulude osakaalu märkimisväärne suurenemine SKPst. Pensioniiga on Belgias üks ELi madalamaid ning selle tõstmine on seatud eesmärgiks põlvkondade paktis, mis tõi kaasa mitmeid muudatusi pensionisüsteemis. Kuigi see on samm õiges suunas, osutavad riiklikud prognoosid, et kõnealune reform ei vähendaks jätkusuutlikkuse mahajäämust. 2007. aasta eelarveseisund, mis on küll veidi halvem kui eelmise programmi lähtepositsioon, aitab programmis esitatud hinnangu alusel vähendada elanikkonna vananemise eeldatavat pikaajalist mõju eelarvele, kuid ei ole piisav, et tulevikus katta kulusurve täielikult. Suure esmase eelarveülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul, võla suhte vähendamine alla asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse ja täiendavate meetmete rakendamine elanikkonna vananemisega seotud kulude olulise kasvu piiramiseks aitaksid vähendada riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

(9)

Stabiilsusprogramm tundub olevat teatud ulatuses kooskõlas riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega. Eelkõige käsitlevad nii stabiilsusprogramm kui ka rakendusaruanne riigi rahanduse jätkusuutlikkust arvestades elanikkonna vananemist, mis on Belgia majanduse suurim probleem. Stabiilsusprogramm ei hõlma siiski keskpika perioodi eelarvestrateegia raames riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruande üldise mõju kvaliteedihindamist ega korrapärast teavet riiklikes reformikavades kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta. Samal ajal on programmi eelarveprognoosides võetud arvesse riikliku reformikava alusel juba rakendatud meetmete mõju riigi rahandusele.

(10)	Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas riigispetsiifiliste majanduspoliitika üldsuunistega ning Lissaboni strateegia raames euroala liikmesriikide jaoks eelarvepoliitika valdkonnas välja antud suunistega.

(11)	Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis sätestatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike ja vabatahtlike andmete osas puudujääke (5).

Üldine järeldus on, et võla suhte olulise vähenemise järel alates 1993. aastast 85 %-le 2007. aastal, nähakse programmiga ette jätkuv ja kiire võla suhte vähenemine, viies 2007. aasta eelarveseisundi halvenemise järel valitsemissektori eelarve järk-järgult ülejääki. Peamiselt aitab eelarve tasakaalustamisele kaasa intressikulude vähendamine ja maksutulude suurendamine, samal ajal kui esmaste kulutuste vähendamisele suunatud jõupingutused on endiselt väikesed. Eelarve-eesmärkide saavutamine on ohus, arvestades eelkõige suhteliselt optimistlikke makromajanduslikke prognoose ning asjaolu, et programmis ei täpsustata meetmeid, mis tunduvad olevat nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Seetõttu tundub, et lisameetmeid rakendamata ei ole 2008. aasta eelarve kohandamine keskpika perioodi eesmärgi suunas piisav ning kõnealuse eesmärgi kavakohane saavutamine 2009. aastal on ebatõenäoline.

Võttes arvesse eespool esitatud hinnangut ja eurorühma 2007. aasta aprilli suuniseid eelarvepoliitika kohta, kutsutakse Belgiat üles:

rakendama täiendavaid eelarvealaseid struktuurimeetmeid, et tagada 2008. aastal tasakaalustatud eelarve ootamatu negatiivse kasvu puudumisel, ning tagama 2009. aastal keskpika perioodi eesmärkide täitmise, saavutades struktuurse kohandamise, mis vastab kontrollväärtusele 0,5 % SKPst ning rakendades muu hulgas täiendavaid struktuurimeetmeid eelkõige kulutuste poolel;

ii)

pidades silmas endiselt kõrget võla taset ning elanikkonna vananemisega seotud kulutuste prognoositavat kasvu, jätkama riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamist, püüdes saavutada suurt struktuurset esmast ülejääki ja rakendades reforme, et suurendada tööhõivet ja ohjata eelarves elanikkonna vananemisega seotud kulutusi.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

		2006	2007	2008	2009	2010	2011
Reaalne SKP (muutus %)	KOM aprill 2008	2,8	2,7	1,9	2,0	2,0	2,0
	KOM aprill 2008	2,8	2,7	1,7	1,5	puudub	puudub
	SP detsember 2006	2,7	2,2	2,1	2,2	2,2	puudub
THHI inflatsioon (%)	KOM aprill 2008	2,3	1,8	3,0	1,7	1,8	1,8
	KOM aprill 2008	2,3	1,8	3,6	2,3	puudub	puudub
	SP detsember 2006	2,4	1,9	1,8	1,8	1,9	puudub
SKP lõhe (6) (% potentsiaalsest SKPst)	KOM aprill 2008	0,1	0,3	– 0,1	– 0,4	– 0,5	– 0,8
	KOM aprill 2008 (7)	0,1	0,3	– 0,3	– 1,0	puudub	puudub
	SP detsember 2006	– 0,3	– 0,4	– 0,4	– 0,4	– 0,3	puudub
Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)	KOM aprill 2008	puudub	puudub	puudub	puudub	puudub	puudub
	KOM aprill 2008	3,4	3,2	2,6	2,4	puudub	puudub
	SP detsember 2006	2,0	2,0	2,2	2,4	2,7	puudub
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	KOM aprill 2008	0,3	– 0,2	0,0	0,3	0,7	1,0
	KOM aprill 2008	0,3	– 0,2	– 0,4	– 0,6	puudub	puudub
	SP detsember 2006	0,0	0,3	0,5	0,7	0,9	puudub
Esmane tasakaal (% SKPst)	KOM aprill 2008	4,3	3,7	3,7	3,8	4,1	4,3
	KOM aprill 2008	4,3	3,7	3,3	2,9	puudub	puudub
	SP detsember 2006	4,1	4,2	4,1	4,1	4,2	puudub
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (6) (% SKPst)	KOM aprill 2008	0,3	– 0,4	0,0	0,5	1,0	1,4
	KOM aprill 2008	0,3	– 0,3	– 0,2	– 0,1	puudub	puudub
	SP detsember 2006	0,2	0,5	0,7	0,9	1,1	puudub
Struktuurne tasakaal (8) (% SKPst)	KOM aprill 2008	– 0,4	– 0,3	0,0	0,5	1,0	1,4
	KOM aprill 2008	– 0,6	– 0,3	– 0,2	– 0,1	puudub	puudub
	SP detsember 2006 (9)	– 0,4	0,1	puudub	puudub	puudub	puudub
Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)	KOM aprill 2008	88,2	84,9	81,5	78,1	74,7	71,1
	KOM aprill 2008	88,2	84,9	81,9	79,9	puudub	puudub
	SP detsember 2006	87,7	83,9	80,4	76,6	72,6	puudub
Stabiilsusprogramm (SP): komisjoni talituste 2008. aasta kevade majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Ajakohastatud versioon esitati pärast täisvolitustega valitsuse ametisse astumist, seega oluliselt hiljem kui 1. detsembril, mis on tegevusjuhendis kehtestatud tähtpäev.

(3) Hinnangus võetakse eelkõige arvesse komisjoni talituste 2008. aasta kevadprognoosi ja komisjoni hinnangut riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruandele.

(4) ELT C 89, 24.4.2007, lk 2.

(5) Eelkõige puuduvad andmed valdkondadevahelise seisundi kohta.

(6) Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ja SKP lõhe.

(7) Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis on aastatel 2006–2009 vastavalt 2,5 %, 2,5 %, 2,2 % ja 2,2 %.

(8) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Vastavalt kõige viimasele programmile on ühekordsed ja muud ajutised meetmed 2006. aastal puudujääki vähendavad 0,7 % SKPst ning 2007. aastal puudujääki suurendavad 0,1 % SKPst. Vastavalt kõige viimasele programmile on ühekordsed ja muud ajutised meetmed 2006. aastal puudujääki vähendavad 0,9 % SKPst ning 2007. aastal puudujääki suurendavad 0,1 % SKPst.

(9) Stabiilsusprogrammi 2006. aasta detsembris ajakohastatud versiooniga ei ole ette nähtud ühekordseid meetmeid aastateks 2008–2010.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP): komisjoni talituste 2008. aasta kevade majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/6

NÕUKOGU ARVAMUS,

8. juuli 2008,

Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta, 2007–2010

(2008/C 182/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)	Nõukogu vaatas 8. juulil 2008 läbi Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2007–2010 (2).

(2)

Poola on hiljuti hakanud järele jõudma ELi keskmisele sissetulekute tasemele, kusjuures SKP reaalkasv suurenes keskmiselt ligikaudu 4,5 %-lt 2003.–2005. aastal rohkem kui 6 %-le 2006.–2007. aastal. Töömahuka toodangu kasv parandas tunduvalt tööturu olukorda ja töötuse määr vähenes peaaegu 20 %-lt 2003. aastal 9,5 %-le 2007. aastal. Töötuse määra vähenemine kajastab lisaks tööhõive määra erakordsele kasvule ka tööjõu vähenemist, mis on tingitud rändest. Lisaks on töötamise stiimulite moonutamine, mida on soodustanud tuntav väljaränne, suurendanud tööjõu nappust mõnes sektoris. Pingestuv tööturg avaldab survet palkadele ning see koos kõrgemate toidu- ja naftahindadega on mõjutanud negatiivselt THHI inflatsiooni, kusjuures 2005. aastast kuni 2007. aasta esimese pooleni oldi THHI inflatsiooni ohjamisel edukad, kuid 2007. aasta lõpus kiirenes see märgatavalt. Valitsemissektori eelarve puudujääk jõudis 2003. aastal 6,25 %-ni ja vähenes seejärel keskmiselt rohkem kui 1 protsendipunkti võrra aastas ning 2007. aastal oli vastav näitaja 2 % SKPst. Viimastel aastatel olid eelarvetulemused eesmärgiks seatust üldiselt paremad tänu positiivsest majanduskasvust tingitud ootamatule tulule ja kuluplaanide mittetäielikule täitmisele. Eelarve täiendav tugevdamine sõltub olulisel määral sotsiaaltoetuste süsteemi reformist (peamiselt ennetähtaegsed vanaduspensionid ja töövõimetushüvitised) ja tööjõu suuremast osalemisest tööturul.

(3)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb järk-järgult 6,5 %-lt SKPst 2007. aastal keskmiselt 5,2 %-le SKPst ülejäänud programmiperioodil. Olemasoleva teabe (3) põhjal hinnates näib see stsenaarium põhinevat usutavatel kasvuprognoosidel. Programmis prognoositud inflatsioonitase näib liiga madal, mis kajastab impordihindade veidi liiga optimistlikke prognoose ja töötaja kohta makstava nominaalse töötasu üsna väikest kasvu.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2007. aastal 2 % SKPst võrreldes 2006. aasta novembri lähenemisprogrammis prognoositud 3,4 %ga. Peamine põhjus oli see, et SKP reaal- ja nominaalkasv oli palju suurem kui 2006. aasta novembris prognoositi, kuid samuti oli see tingitud kulutuste piiramisest. Eelkõige ettevõtete kasumlikkus võimaldas piirata toetuste kasvu, samal ajal kui töötuse määra kiire vähenemine ja Hausneri kavaga (4) kaotatud indekseerimine pidurdasid sotsiaaltoetuste kasvu. Lisaks said avaliku sektori töötajad kavandatust vähem hüvitisi. Valitsemissektori investeeringud olid prognoositust väiksemad, kuna ELi rahalisi vahendeid kasutati kavandatust aeglasemalt. Üldiselt oli kulude suhe SKPsse 1,5 protsendipunkti madalam kui 2006. aasta novembris prognoositi. Tulude poole pealt osutus kaudsetest maksudest ja sotsiaalmaksudest saadud tulu suuremaks, kui prognoositi 2006. aasta novembris, tänu tööhõive ja palkade palju suuremale kasvule. Halvemad näitajad teiste tuluartiklite osas (otsesed maksud, mis tulenesid maksuastmete suurendamisest) tasakaalustasid kõnealust ootamatult positiivset tulemust. Üldiselt oli tulemuseks see, et tulu suhe osutus kavandatust veidi väiksemaks. Kuna struktuurne eelarveseisund paranes 1,5 protsendipunkti võrra, oli eelarve täitmine 2007. aastal rohkem kui kooskõlas lähenemisprogrammi eelmist versiooni käsitlevas nõukogu 27. veebruari 2007. aasta arvamuses esitatud üleskutsega (5).

(5)

Eelarvestrateegia peamine eesmärk on valitsemissektori eelarve struktuurse puudujäägi (st tsükliliselt kohandatud puudujääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) püsiv vähendamine, et saavutada eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 1 % SKPst 2011. aastal, st üks aasta pärast programmiperioodi. See on kooskõlas lähenemisprogrammi eelmise ajakohastatud versiooniga, milles oli kavandatud saavutada keskpika perioodi eesmärk „pärast 2010. aastat”. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal suurenema 0,5 protsendipunkti, s.o 2,5 %-le SKPst, ja 2010. aastaks peaks vastav näitaja vähenema 1,5 %-le. Esmane eelarveseisund järgib sarnast suundumust ja see peaks prognooside kohaselt suurenema – 0,2 %-lt SKPst 2008. aastal 0,8 %-le SKPst 2010. aastal. Arvestades majanduskasvu aeglustumist, peaks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatav struktuurne eelarveseisund prognooside kohaselt rohkem muutuma, kusjuures struktuurne puudujääk väheneb ligikaudu 2,75 %-lt SKPst 2008. aastal veidi üle 1 %-le 2010. aastal. Eelarve kohandamine on kulupõhine ja see toimub peamiselt programmi lõpus 2009. ja 2010. aastal. 2008. aastal on puudujäägi suurenemine peamiselt tingitud investeeringute suhte märgatavast suurenemisest ja sotsiaalmaksete tuntavast kärpimisest (osaliselt tasakaalustab seda muu tulu suurenemine). 2009.–2010. aastal tugevdatakse eelarvet peamiselt nii, et piiratakse töötajate hüvitisi, sotsiaaltoetusi ja vahetarbimist. Puudujäägi vähendamise tempo on 2007.–2009. aastal aeglasem kui lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis sätestati, kuid lähtepunkt (2007) ja 2008. aasta märtsi ajakohastatud versioonis esitatud kõik eelarvepuudujäägi uued eesmärgid on 2006. aasta novembri ajakohastatud versioonis sätestatust paremad.

(6)

Programmis esitatud eelarveprognoosidega seotud riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud 2008. aastal, kuid programmi hilisemas etapis võivad eelarvetulemused osutuda prognoositust halvemaks. Programmi 2008. aasta eelarvepuudujäägi eesmärk on sama, mis esitati 2008. aasta kevadprognoosis (2,5 % SKPst). Keskvalituse eelarve 2008. aasta esimese kvartali kassapõhised andmed osutavad sellele, et tulu saadi eelarveprognoosides prognoositust rohkem, kuid programmis eeldatakse, et 2008. aastal on majanduskasv veidi suurem kui komisjoni 2008. aasta kevadprognoosis prognoositi ja avaliku sektori ikka veel suurenev palgasurve kujutab ohtu riigi rahandusele.

Samas vähendab programmis prognoositust suurem inflatsioon kulude suhet 2008. aastal, kuna kulutused on peamiselt nominaalselt kindlaks määratud. Samas võib 2008. aasta suurem inflatsioon soodustada palgakasvu avalikus sektoris 2009. aastal ja seega võivad pensionid ja sotsiaalhüvitised olla programmis prognoositust suuremad, mida süvendaks veelgi indekseerimise mehhanismi reform, millega seotakse alates 2008. aastast sotsiaalhüvitised mitte ainult tarbijahindadega, vaid osaliselt ka palkadega. Kuigi parlament on juba vastu võtnud maksukärped, tuleb tasakaalustavad meetmed veel määratleda ja rakendada. Kui valituse prognoositav tööhõive suur kasv ei jätku, võib tööhõivel põhinev eelarve tugevdamine, nagu seda tehti 2006.–2007. aastal, osutuda pärast 2008. aastat keeruliseks. Samas on valitsemissektori eelarve seisundi osas seni saadud häid tulemusi: tulud on sageli osutunud prognoositust suuremaks, samal ajal kui kuluplaane ei ole täielikult täidetud.

(7)

Seda riskihinnangut arvestades tunduvad lähenemisprogrammi eelarvealased põhimõtted olevat kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiva korrigeerimisega aastaks 2007, nagu on nõukogu soovitanud. Programmiperioodil ei suudeta aga tagada piisavat kindlusvaru, et mitte ületada puudujäägiläve 3 % SKPst. Lisaks ei pruugi programmi eelarvepõhimõtted olla piisavad, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine 2011. aastaks, nagu on programmiga ette nähtud. Kuna majanduskasvu tingimused on praegu soodsad, on programmis kavandatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud eelarve kohandamise tempo ebapiisav ja seda tuleks 2008. aastal kiirendada, et viia see kooskõlla stabiilsuse ja kasvu paktiga. Seejärel tuleks seda toetada meetmetega. Kui tekib inflatsiooni- ja palgasurve, tuleb rakendada programmiga ettenähtust rangemaid eelarvepõhimõtteid, et hoida ära ülekuumenemine.

(8)

Näib, et riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskitase on Poolas madal. Ehkki lähenemisprogrammis on 2007. aastaks prognoositud väike struktuurne esmane eelarvepuudujääk, on 2005. aasta prognooside ja ühiselt kokku lepitud metoodika kohaselt elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele Poolas üks ELi madalamaid. Samas hakatakse alates 2008. aastast sotsiaalhüvitisi indekseerima mitte ainult lähtuvalt tarbijahindadest, vaid osaliselt ka palkadest, mis suurendab kulutusi pikas perspektiivis. Riigi rahanduse täiendav tugevdamine, sh ennetähtaegselt pensionile jäämise reform (väljateenitud aastate pensioni kehtestamine, millega piiratakse ennetähtaegselt pensionile jäämine teatavate ametitega), nagu on lähenemisprogrammiga ette nähtud, aitaks seega ergutada tööjõu aktiivsust ja tööhõivet ning vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riske.

(9)

Lähenemisprogramm näib olevat kooskõlas riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega. Eelkõige on mõlema programmiga ette nähtud ennetähtaegselt pensionile jäämise ja töövõimetushüvitiste reform, põllumajandustootjate sotsiaalfondi reform, tervishoiureform, riigi rahanduse ümberkorraldamine ja detsentraliseerimine ning mitmeaastane eelarvekava. Samas ei ole lähenemisprogrammis esitatud kvalitatiivset hinnangut selle kohta, milline on riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju keskpika perioodi eelarvestrateegia raames (nt mõju potentsiaalsele majanduskasvule ja tööhõivele). Programmis on siiski esitatud korrapärane teave selle kohta, millised on riikliku reformikavaga kavandatud peamiste reformide otsesed eelarvekulud.

(10)

Lähenemisprogrammis esitatud eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas Lissaboni strateegia raames välja antud integreeritud suunistes sisalduvate riigispetsiifiliste majanduspoliitika üldsuunistega eelarvepoliitika valdkonnas. Kuigi programmiga on ette nähtud eelarve jätkuv tugevdamine, ei mainita täiendavaid mehhanisme, millega parandada kulutuste kontrollimist.

(11)	Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis vabatahtlike andmete osas puudujääke.

Üldine järeldus on, et pärast valitsemissektori eelarve puudujäägi korrigeerimist 2007. aastal ja kuigi eelarvepuudujääk ja võlg jäävad alla vastava kontrollväärtuse 3 % ja 60 % SKPst, prognoositakse programmis valitsemissektori eelarve seisundi halvenemist 0,5 protsendipunkti võrra SKPst 2008. aastal ja seda, et keskpika perioodi eesmärkide suunas liikumisel ollakse edukad järgnevatel aastatel seoses majanduskasvu soodsate väljavaadetega. 2008. aastal ei ole struktuurse eelarveseisundi prognoositud vähenemine peaaegu 0,5 protsendipunkti võrra SKPst kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Arvestades alates 2009. aastast eelarveesmärkidega seotud riske, mis on peamiselt tingitud erimeetmete puudumisest, võib keskpika perioodi eesmärk jääda programmis kavandatud 2011. aastaks saavutamata. Kui tekib inflatsioonisurve, tuleb rakendada rangemaid eelarvepõhimõtteid, kui on programmiga ette nähtud. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskitase Poolas tundub olevat madal, kuid on vaja reformida ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemi.

Arvestades kõnealust hinnangut ja vajadust tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus, kutsutakse Poolat üles kasutama ära soodsaid kasvutingimusi, et kiirendada struktuurset kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, sealhulgas võttes arvesse võimalikku inflatsioonisurvet, milleks tuleks lisatulusid ja kasutamata vahendeid kasutada eelarvepuudujäägi vähendamiseks 2008. aastal ja järgmistel aastatel tuleks täpsustada ja rakendada meetmed, eriti kultuste poole peal.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

		2006	2007	2008	2009	2010
Reaalne SKP (muutus %)	LP märts 2008	6,2	6,5	5,5	5,0	5,0
	KOM aprill 2008	6,2	6,5	5,3	5,0	puudub
	LP november 2006	5,4	5,1	5,1	5,6	puudub
THHI inflatsioon (%)	LP märts 2008	1,3	2,6	3,5	2,9	2,5
	KOM aprill 2008	1,3	2,6	4,3	3,4	puudub
	LP november 2006	1,4	2,1	2,5	2,5	puudub
SKP lõhe (6) (% potentsiaalsest SKPst)	LP märts 2008	0,5	1,1	0,7	– 0,2	– 0,9
	KOM aprill 2008 (7)	0,6	1,2	0,5	– 0,7	puudub
	LP november 2006	0,5	0,5	0,3	0,4	puudub
Netolaenu andmine/võtmine muu maailma suhtes (% SKPst)	LP märts 2008	– 2,6	– 2,6	– 3,5	– 4,2	– 4,6
	KOM aprill 2008	– 2,5	– 2,6	– 2,3	– 3,6	puudub
	LP november 2006	– 1,6	– 1,8	– 2,2	– 2,7	puudub
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	LP märts 2008	– 3,8	– 2,0	– 2,5	– 2,0	– 1,5
	KOM aprill 2008	– 3,8	– 2,0	– 2,5	– 2,6	puudub
	LP november 2006	– 3,9	– 3,4	– 3,1	– 2,9	puudub
Esmane tasakaal (% SKPst)	LP märts 2008	– 1,1	0,2	– 0,2	0,3	0,8
	KOM aprill 2008	– 1,1	0,6	0,2	0,1	puudub
	LP november 2006	– 1,5	– 1,0	– 0,7	– 0,6	puudub
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (6) (% SKPst)	LP märts 2008	– 4,0	– 2,4	– 2,8	– 1,9	– 1,1
	KOM aprill 2008	– 4,0	– 2,5	– 2,7	– 2,3	puudub
	LP november 2006	– 4,1	– 3,6	– 3,2	– 3,0	puudub
Struktuurne tasakaal (8) (% SKPst)	LP märts 2008	– 4,0	– 2,4	– 2,8	– 1,9	– 1,1
	KOM aprill 2008	– 4,0	– 2,5	– 2,7	– 2,3	puudub
	LP november 2006	– 4,1	– 3,6	– 3,2	– 3,0	puudub
Valitsemissektori koguvõlg (% SKPst)	LP märts 2008	47,6	44,9	44,2	43,3	42,3
	KOM aprill 2008	47,6	45,2	44,5	44,1	puudub
	LP november 2006	48,9	50,0	50,3	50,2	puudub
Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2008. aasta kevade majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Võttes arvesse uue valitsuse moodustamist novembris pärast oktoobris toimunud üldvalimisi, esitati ajakohastatud versioon 16 nädalat pärast tegevusjuhendis kehtestatud tähtpäeva, milleks on 1. detsember.

(3) Hinnangus võetakse eelkõige arvesse komisjoni talituste 2008. aasta kevadprognoosi ja komisjoni hinnangut riikliku reformikava 2007. aasta oktoobri rakendusaruande kohta.

(4) Seni kõige terviklikum ja konkreetsem reformikatse, mis kavandati 2003. aastal ja mille eesmärk oli vähendada riiklikke kulutusi sotsiaalkaitsele, avalikule haldusele ja riigiabile. Muu hulgas oli Hausneri kavaga ette nähtud, et indekseerimine ei toimu mitte igal aastal, vaid siis, kui kumulatiivne inflatsioon ületab 5 % või hiljemalt iga kolme aasta tagant.

(5) ELT C 72, 29.3.2007, lk 13.

(6) Programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste arvutatud tsükliliselt kohandatud tasakaal ja SKP lõhe.

(7) Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul, mis on aastatel 2006–2009 vastavalt 5,2 %, 5,9 %, 6,0 % ja 6,2 %.

(8) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Programmi viimases ajakohastatud versioonis ja komisjoni talituste sügisprognoosis ei ole ette nähtud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid.

Allikas:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2008. aasta kevade majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/10

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2008/C 182/03)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.4.2007

Abi nr

N 591/03

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Lazio

Abi nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Legge regionale 28 ottobre 2002 n. 35 «Riconoscimento ed incentivazione dei mercati delle qualità»

Õiguslik alus

Legge regionale 28 ottobre 2002 n. 35 «Riconoscimento ed incentivazione dei mercati delle qualità»

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Põllumajandustoodete kvaliteedi tõstmiseks ettenähtud investeeringud põllumajandustoodete turustamisse ja tehnilisse abisse

Abi liik

Otsetoetus

Eelarve

513 358,16 EUR aastas

Osatähtsus

Kuni 40 %

Kestus

2 aastat

Majandusvaldkonnad

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Lazio

Via Cristoforo Colombo, 212

I-00147 Roma

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.12.2007

Abi nr

N 403/06

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Bürgschaftsprogramm zur Beschleunigung des Verkaufs landwirtschaftlicher Flächen nach dem EALG

Õiguslik alus

Entschädigungs- und Ausgleichsleistungsgesetz (EALG)

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Investeeringud

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kindlaks määramata

Abi osatähtsus

1,389 %

Kestus

Maamüügikava lõpp

Majandusharud

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

BVVG

Bodenverwertungs- und –verwaltungs GmbH

Schönhauser Allee 120

D-10437 Berlin

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.11.2007

Abi nr

N 414/07

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Κανονισμός Κρατικών Οικονομικών Ενισχύσεων

Õiguslik alus

Σχέδιο διϋπουργικής απόφασης

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Halvad ilmastikutingimused, loodusõnnetused

Abi vorm

Toetused

Eelarve

170 000 000 EUR

Abi osatähtsus

Kuni 80 %

Kestus

Kuni 2013. aasta lõpuni

Sektorid

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

ΕΛ.Γ.Α.

Μεσογείων 45

GR-11510 Αθήνα

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.10.2007

Abi nr

N 554/07

Liikmesriik

Bulgaaria

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Държавна помощ за компенсиране на загуби, понесени от селскостопанските производители в напълно опустошени райони вследствие на природни бедствия или неблагоприятни климатични условия

Õiguslik alus

1.	Agricultural Producers Support Act, art. 12, par. 1, p. 2 and par. 2, p. 1, item „а“, SG 58/1998

2.	Instructions on the granting of state aid for compensation of losses incurred by agricultural producers for totally devastated areas as a result of natural disasters or adverse weather conditions

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Abi selliste kahjude hüvitamiseks, mille on põhjustanud loodusõnnetused või ebasoodsad ilmastikutingimused

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Aastaeelarve on kuni 200 000 000 BGN (ligikaudu 102 259 944,78 EUR), kogusumma 600 000 000 BGN (ligikaudu 306 779 834,34 EUR)

Abi suurim osatähtsus

Kuni 80 %

Kestus

Alates komisjoni heakskiidu saamisest kuni 1.11.2010

Sektorid

Põllumajandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Държавен фонд „Земеделие“

Цар Освободител 136

BG-1618 София

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/13

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2008/C 182/04)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.12.2007

Abi nr

NN 40/A/05

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

—

Nimetus

Misure urgenti nel settore agroalimentare, legge n. 71/2005, articolo 1, commi 1, 1bis, 1ter e 3ter, e legge n. 231/2005, articolo 1, commi 1-4

Õiguslik alus

Legge n. 71/2005, articolo 1, commi 1, 1bis, 1ter e 3ter

Legge n. 231/2005, articolo 1, commi 1-4

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Hüvitada 2005. aasta põllumajandusturgude kriisi tõttu saamata jäänud tulu. Vähese tähtsusega abi.

Hüvitada põllumajandustootmisele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahjud (abi NN 54/A/04)

Abi liik

Otsetoetus

Eelarve

—	109 miljonit EUR turukriisi hüvitamiseks;

—	120 miljonit EUR halbadest ilmastikutingimustest põllumajanduslikule tootmisele põhjustatud kahju hüvitamiseks (abi NN 54/A/04)

Osatähtsus

Muutuv sõltuvalt meetmetest

Kestus

Kuni maksete lõpuni

Majandusharud

Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Ministero delle Politiche agricole alimentari e forestali

Via XX Settembre, 20

I-00187 Roma

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.10.2007

Abi nr

N 163/07

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Scheme of Investment Aid for the Development of the Commercial Horticulture Sector 2007-2013

Õiguslik alus

National Development Plan 2007-2013

Meetme liik

Abikava

Abi eesmärk

Aiandussektori arendus, toetades investeeringuid, mis on mõeldud spetsiaalsete siseseadmete ja varustuse jaoks kaubanduslikus aianduses

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

49 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

40 %

50 % noortele põllumajandustootjatele

Kestus

Alates komisjoni kirjal märgitud kuupäevast kuni 31. detsembrini 2013

Majandusharud

NACE kood

A001 — põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department of Agriculture and Food

Agriculture House

Kildare Street

Dublin 2

Ireland

Lisainformatsioon

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/16

Euro vahetuskurss (1)

18. juuli 2008

(2008/C 182/07)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,5816
JPY	Jaapani jeen	169,03
DKK	Taani kroon	7,4599
GBP	Inglise nael	0,79315
SEK	Rootsi kroon	9,4496
CHF	Šveitsi frank	1,6207
ISK	Islandi kroon	125,16
NOK	Norra kroon	8,0590
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,063
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	228,16
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7030
PLN	Poola zlott	3,2188
RON	Rumeenia leu	3,5528
SKK	Slovakkia kroon	30,335
TRY	Türgi liir	1,8795
AUD	Austraalia dollar	1,6288
CAD	Kanada dollar	1,5901
HKD	Hong Kongi dollar	12,3335
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0719
SGD	Singapuri dollar	2,1432
KRW	Korea won	1 603,74
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,9170
CNY	Hiina jüaan	10,7816
HRK	Horvaatia kuna	7,2231
IDR	Indoneesia ruupia	14 468,48
MYR	Malaisia ringit	5,1315
PHP	Filipiini peeso	70,025
RUB	Vene rubla	36,7559
THB	Tai baht	52,711
BRL	Brasiilia reaal	2,5179
MXN	Mehhiko peeso	16,1469

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/17

Teatis väikesõidukite heitgaase ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (Euro 5 ja 6) käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamise ja tulevase väljatöötamise kohta

(2008/C 182/08)

Käesolevas teatises antakse taustateavet määruse (EÜ) nr 715/2007 (Euro 5 ja Euro 6) ning seda rakendavate õigusaktide kohta. Nimetatud määrusega kehtestatakse tüübikinnituse nõuded seoses väikesõidukite heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega. Tehnilised nõuded jõustuvad kahes etapis, Euro 5 heitkoguste piirväärtused alates 1. septembrist 2009 ning Euro 6 piirväärtused alates 1. septembrist 2014.

Käesoleva teatise eesmärk on esitada komisjoni kavatsused seoses nende õigusaktidega. Määrus ja selle rakendusmeetmed sisaldavad üksikasjalikke tehnilisi sätteid, mida on vaja peamiste nõuete rakendamiseks. Siiski on mitmeid valdkondi, mille puhul on komisjon seisukohal, et tulevikus on vaja õigusaktid täiendavalt läbi vaadata.

Praeguses määruses on sätestatud kõik nõuded, mida on vaja esialgse Euro 5 spetsifikatsiooniga sõidukile tüübikinnituse andmiseks. Komisjon kavatseb tulevikus vastavaid nõudeid täpsustada, et neid saaks kohaldada Euro 5 etapi teises pooles või täielikult Euro 6 etapis. Käesolevas teatises käsitletakse valdkondi, mida on vaja täiendavalt läbi vaadata.

Tahkete osakeste massi ja arvu katsemenetlused

4.	Tahkete osakeste massi ja arvu läbivaadatud katsemenetlused on praegu valmimas, et inkorporeerida need ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määrusesse nr 83. Kui katsemenetlused on lõpetatud, siis tuleb võimalikult kiiresti uuendada ka Euro 5 ja Euro 6 rakendavaid õigusakte.

Tahkete osakeste arvu piirväärtused ottomootoriga sõidukite puhul

Määrusega EÜ nr 715/2007 lubatakse komisjonil kehtestada tahkete osakeste piirväärtused bensiinimootoriga autode jaoks. Rakendusõigusaktide väljatöötamise ajal leiti, et enne standardite kehtestamist oleks vaja lisateavet nende sõidukite heitmete kohta. Seetõttu ei kehtestatud piirväärtust Euro 5 sõidukite jaoks. Määruses (EÜ) nr 715/2007 on sätestatud, et piirväärtus tuleb kehtestada hiljemalt Euro 6 etapis. Seepärast kavatseb komisjon ottomootoriga sõidukite tahkete osakeste heitmed läbi vaadata ning teha ettepaneku piirväärtuse kehtestamiseks Euro 6 spetsifikatsiooniga sõidukite jaoks enne Euro 6 nõuete jõustumist.

Etalonkütused

Rakendusõigusaktide esialgses versioonis puudub spetsifikatsioon etanooli (E75) etalonkütuse kohta, mida kasutatakse segakütuseliste sõidukite madala temperatuuri heitmete katse (6. tüüpi katse) korral. Komisjon kavatseb lähiajal kinnitada etanooli (E75) etalonkütuse spetsifikatsiooni madalal temperatuuril heitmete katse jaoks. Protsess peab lõpule jõudma enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud tähtaegu, sest pärast neid kuupäevi tuleb Euro 5 segakütusega sõidukite tüübikinnituse saamiseks viia läbi katse madalal temperatuuril.

Heitmekatsed madalal temperatuuril

Määruses (EÜ) nr 715/2007 on sätestatud, et komisjon peab vaatama läbi bensiinimootoriga autode heitmete piirväärtused madala temperatuuri (– 7 °C) katse jaoks. Probleem seisneb selles, et praegused Euro 3 ja Euro 4 normidel põhinevad heitmete piirväärtused ei ole asjakohased Euro 5 ja Euro 6 heitmestandarditele vastavate sõidukite puhul.

Lisaks on kavas läbi vaadata nõuded selle kohta, millist teavet peavad tootjad tüübikinnitusasutustele esitama diiselmootoriga sõidukite heitkoguste kohta madalal temperatuuril. Selle põhjuseks on oht, et NOx heitkogused suurenevad madalatel temperatuuridel heitgaasi tagastussüsteemi ja NOx järeltöötlusseadmetega diiselsõidukite puhul. Läbivaatamisel otsustatakse, kas Euro 6 diiselsõidukite suhtes tuleks kohaldada heitmete katseid madalal temperatuuril ning kas tulevikus tuleks kehtestada piirväärtus.

Kütuseaurud

Kuna biokütuseid on järjest rohkem kasutusele võetud, siis kavatseb komisjon läbi vaadata kütuseaurude heitmete katsemenetlused. Eesmärgiks on jõuda selgusele, kas oleks vaja suuremat üleilmset ühtlustamist, viies Euroopa katsemenetlused vastavusse Ühendriikides kasutatavatega. Samas tuleks kaaluda kasutusel olevate sõidukite vastavuse või vastupidavuse nõuete kehtestamist, et kontrollida etanooli sisaldavate kütuste pikaajalise kasutamise mõju kütuseaurude heitmetele.

Heitmete katsemenetlused

10.

Väikesõidukite heitmete ja kütusekulu mõõtmisel kasutatakse standardseid katsemenetlusi, mis põhinevad nn uuel Euroopa sõidutsüklil (New European Driving Cycle, NEDC). Määruses (EÜ) nr 715/2007 on sätestatud, et komisjon peab menetlused läbi vaatama ja tegema ettepanekud nende muutmiseks, kui menetlused ei ole enam asjakohased või ei kajasta heitmeid tegelikes oludes. Komisjon on seisukohal, et menetlust on vaja kaasajastada, ning seetõttu kavatsetakse testitsükkel läbi vaadata, et see kajastaks maanteel sõitmisel tegelikult tekkivaid heitmeid. See läbivaatamine võib mõjutada ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis peetavaid arutelusid väikesõidukite üleilmselt ühtlustatud katsetsükli väljatöötamise üle. Siiski ei sõltu see edusammudest ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis. Samuti vajab kaalumist tsükliväliste heitmete nõuete kehtestamine, mis täiendaks standardseid katsemenetlusi.

Väikesõidukite tuletatud massi piirväärtused

11.

Euro 5 ja Euro 6 õigusaktidega muudeti selgemaks ja lihtsamaks väikesõidukite ja raskeveokite heitmete suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamisala. Õigusaktid lähtuvad nüüd tuletatud massist ning kõik alla 2 610 kg kaaluvaid sõidukeid peetakse väikesõidukiteks. Tuletatud mass põhineb laborites tehtavate heitmekatsete praegustel piirväärtustel. Komisjon on seisukohal, et see tuletatud massi piir võib olla liiga madal ning see tuleks läbi vaadata. Võttes arvesse sõidukite praeguseid masse, võib tuletatud massi piirangute suurendamine olla vajalik tulevaste õigusaktide puhul.

Massist sõltumatud heitmestandardid

12.

Määruses (EÜ) nr 715/2007 on sätestatud, et tulevaste heitmete piirväärtuste puhul tuleks kaaluda massist sõltumatute heitmestandardite kehtestamist. Sellel lähenemisel põhinevad praegused Ühendriikide õigusaktid. Sellise lähenemise kohaldamisel saaks loobuda praegusest sõidukikategooria N1 jaotamisest klassidesse I, II ja III, mis olid loodud ainuüksi heitmealaste õigusaktide vajadusi silmas pidades ning mida on hiljuti hakatud kohaldama ka sõidukite kliimaseadmeid käsitlevates õigusaktides. Selline massist sõltumatu lähenemine oleks praeguses etapis täiesti teostatav bensiinimootoriga sõidukite puhul, võttes arvesse heitekontrollisüsteemi olemust. Diiselmootoriga sõidukite puhul võimaldab NOx järeltöötlemine kontrollida paremini summutitoru heitgaase ja tühistab varasema põhjenduse, et raskemate autode jaoks peaksid olema kehtestatud kõrgemad heitmete piirmäärad. Enne sellise ettepaneku tegemist peab komisjon kontrollima taolise lähenemise teostatavust ja kulutasuvust.

CO2 heitmete arvutamine kõiki kasvuhoonegaase arvesse võttes

13.

Määruses (EÜ) nr 715/2007 nähakse ette, et komisjon kaalub sõidukite CO2 heitmete arvutamise läbivaatamist, et võtta arvesse ka teisi kasvuhoonegaase nagu metaan. Sellisel muudatusel on tõenäoliselt väga väike mõju enamikule bensiini ja diislikütusega sõidukite heitkoguste arvandmetele, kuid gaasikütusega sõidukite puhul mängib see märksa suuremat rolli. Võttes aga arvesse, et taolisi sõidukeid on väga vähe, ei ole selline muudatus praegu esmatähtis. Komisjon võib seega kaaluda, kas oleks asjakohane kasutada suuremat hulka kasvuhoonegaase hõlmavat lähenemist.

Vastupidavusnõuded — halvendustegurid Euro 6 diiselautode puhul

14.

Rakenduslikes õigusaktides on halvendustegurid ette nähtud ainult Euro 5 diiselautode jaoks. Euro 6 diiselautode jaoks nimetatud tegureid ette ei nähtud, sest raske on ennustada, kui vastupidavad on tulevased diiselmootorid ja heitgaasi järeltöötlussüsteemid. Selleks, et kehtestada halvendustegurid Euro 6 diiselautode jaoks, peab komisjon kontrollima Euro 6 heitmete piirmääradele vastavate diiselautode vastupidavust.

Varusaastetõrjeseadmete tüübi kinnitamine

15.

Komisjon kavandab läbi vaadata varusaastetõrjeseadmete tüübi kinnitamisele kehtestatud nõuded, et võtta arvesse OBD-süsteemi läbivaadatud nõudeid ning uusi saastetõrjeseadmete tehnoloogiaid. Lisaks sellele võib osutuda vajalikuks läbi vaadata vastupidavusnõuded perioodiliselt regenereeruvate seadmete asendamiseks.

Pardadiagnostika (OBD)

16.	Rakendusõigusaktid ei sisalda OBD piirmäärasid Euro 6 sõidukite puhul, vaid ainult esialgseid piirmäärasid Euro 6 diiselsõidukite kiireks kasutuselevõtuks. Enne kui Euro 6 sõidukitele saab anda tüübikinnituse, peab komisjon kinnitama Euro 6 täielikud piirmäärad.

17.	Komisjoni esialgne ettepanek Euro 6 OBD piirmäärade kohta on esitatud tabelis 1. Nimetatud tabelis on näidatud piirmäärad, mis komisjoni arvates tuleks Euro 6 sõidukite suhtes kehtestada.

18.

Need OBD piirmäärad vastavad suures osas piirmääradele, mida kohaldatakse väikesõidukite suhtes USAs ja Kanadas, kus enamik sõidukite OBD süsteeme vastavad CARBi (Californian Air Resources Board) kehtestatud eeskirjadele. CARB on määranud piirmäärad kindlaks heitmete piirväärtuse korrutustegurina, kohaldades tegurit 1,5 või 1,75. Tabelis 1 esitatud arvud on saadud samasugust meetodit kasutades, kuid tahkete osakeste piirväärtuse suhtes on kohaldatud kõrgemat tegurit 2, mis peegeldab nende madalat sisaldust heitgaasides. CARB lubab praegu diiselautode puhul madaldatud OBD piirmäärasid kuni 2012. aasta lõpuni. Euro 6 piirmäär jõustuks kaks aastat hiljem.

19.	Tööstus on esitanud ettepanekuid Euro 6 etapi OBD piirmäärade kohta, mis ületavad piirväärtusi teguritega vahemikus 1,9–5,5 bensiinimootoriga ja 2,6–5,5 diiselmootoriga sõidukite puhul.

20.

Komisjon on arvamusel, et heitkoguste piirimäärade Euro 6 etapis ei peaks Euroopa OBD nõuded olema oluliselt erinevamad nõuetest Põhja-Ameerikas. Bensiinimootoriga autode diagnostikapõhimõtteid on põhjalikult uuritud; need töötati välja USAs ja neid saab ELis hõlpsasti üle võtta. Lisaks sellele soovitas OBD piirväärtused läbi vaadanud konsultant, et bensiinimootoriga sõidukite madalamad OBD piirmäärad on keskkonnasõbralikud ja kulutõhusad.

21.

Komisjon on sellest teadlik, et diiselsõidukite piirmäärad, eriti tahkete osakeste puhul on suur tehniline väljakutse. Neid piirmäärasid peetakse vajalikuks, et avastada osalisi vigu järeltöötluse seadmetes, nagu tahkete osakeste filtrid, mida võidakse ummistumise korral manipuleerida. Lisaks sellele on hästi toimiv diagnostika diiselautode puhul oluline diiselsõidukite tehnoloogia konkurentsivõimele mujal maailmas. Kavandatud Euro 6 OBD piirmäärade vastuvõtmine peaks seega toetama diiselsõidukite tehnoloogia konkurentsivõimet tulevikus.

22.

Euro 6 OBD piirväärtuste teostatavuse kontrollimisel peaks komisjon keskenduma diiselmootoriga sõidukite kavandatud piirmäärade ja ottomootoriga sõidukite tahkete osakeste OBD piirmäärade tehnilisele teostatavusele. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta tahkete osakeste heitgaasiandurite uue tehnoloogia arengut ning samuti rõhutundlikkuse ja modelleerimistehnika arengut tahkete osakeste filtri tahmasisalduse ennustamisel.

23.	Lisaks sellele kavatseb komisjon kontrollida, kas tahkete osakeste massi ja arvu OBD piirmäärasid on vaja Euro 6 etapis kohaldada. Praeguses järgus on väga raske öelda, kas tahkete osakeste arvu piirmäärade kohaldamine on tehniliselt võimalik.

24.	OBD piirmäärad tuleks komisjoni arvates läbi vaadata enne 1. septembrit 2010.

25.

Lisaks OBD piirmääradele tahab komisjon jälgida ka kasutusel olevas sõidukis OBD süsteemide tulemuslikkusele esitatavate nõuete toimimist. See hõlmab juhiste avaldamist vajaduse korral ning eelkõige:

—	üldise nimetaja ning individuaalse kontrollsüsteemi nimetajate ja lugejate suurendamise ja blokeerimise puhul ning

—	statistiliste testide puhul, mida tootjad kasutavad, et näidata kasutusel olevas sõidukis tööomadustele esitatud nõuete järgimist.

26.	Komisjon kaalub ka OBD-süsteemi poolt tuvastatud häirete klassifitseerimise üleilmselt ühtlustatud eeskirjade kehtestamist, kui Euro 6 piirmäärad kohustuslikuks muutuvad.

Tabel

Kavandatavad Euro 6 OBD piirmäärad

		Tuletatud mass (RW) (kg)	Süsinikmonooksiidi mass		Metaanist erinevate süsivesinike mass		Lämmastikoksiidide mass		Tahkete osakeste mass		Tahkete osakeste arv
		Tuletatud mass (RW) (kg)	(CO) (mg/km)		(NMHC) (mg/km)		(NOx) (mg/km)		(PM) (mg/km)		(P) (#/km)
Kategooria	Klass		PI	CI	PI	CI	PI	CI	PI (1)	CI	PI (2)	CI
M	—	Kõik	1 500	750	100	140	90	140	9	9		1,2 × 1012
N1	I	RW ≤ 1 305	1 500	750	100	140	90	140	9	9		1,2 × 1012
	II	1 305 < RW ≤ 1 760	2 700	940	130	140	110	180	9	9		1,2 × 1012
	III	1 760 < RW	3 400	1100	160	140	120	220	9	9		1,2 × 1012
N2	—	Kõik	3 400	1100	160	140	120	220	9	9		1,2 × 1012
Selgitus: PI = ottomootor, CI = diiselmootor

(1) Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.

(2) × 2 piirväärtust kasutatakse siis kui heitkoguste piirväärtused on kindlaks määratud

19.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 182/23

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusega tegevusloa ehk nn Yvelines'i loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 182/11)

4. detsembril 2007 esitas ettevõte POROS SAS, registrijärgse aadressiga 145, rue Michel Carré, F-95100 Argenteuil, taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Yvelines'i, Val d'Oise'i ja Hauts de Seine'i departemangu territooriumil asuval umbes 1 456 ruutkilomeetri suurusel alal (nn Yvelines'i luba).

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punktid	Pikkuskraad	Laiuskraad
A	0,90 kraadi läänepikkust	54,50 kraadi põhkalaiust
B	0,90 kraadi läänepikkust	54,40 kraadi põhkalaiust
C	0,80 kraadi läänepikkust	54,40 kraadi põhkalaiust
D	0,80 kraadi läänepikkust	54,30 kraadi põhkalaiust
E	0,70 kraadi läänepikkust	54,30 kraadi põhkalaiust
F	0,70 kraadi läänepikkust	54,20 kraadi põhkalaiust
G	0,60 kraadi läänepikkust	54,20 kraadi põhkalaiust
H	0,60 kraadi läänepikkust	54,00 kraadi põhkalaiust
I	0,40 kraadi läänepikkust	54,00 kraadi põhkalaiust
J	0,40 kraadi läänepikkust	54,20 kraadi põhkalaiust
K	0,20 kraadi läänepikkust	54,20 kraadi põhkalaiust
L	0,20 kraadi läänepikkust	54,50 kraadi põhkalaiust

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad täitma tingimusi, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse saamise kohta Prantsusmaal” (avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, 30. detsember 1994, lk 11) ja kinnitatud ministri määrusega nr 2006-648 kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õiguse kohta. Konkureerivad taotlused esitatakse kaevandamisküsimustega tegelevale ministrile allpool osutatud aadressil.

Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta vastavalt eespool osutatud ministri määruse artiklis 6 määratletud kaevandamisloa andmise kriteeriumidele võetakse vastu hiljemalt 4. detsembriks 2009.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklitest 79 ja 79.1 ning ministri 2. juuni 2006. aasta määrusest nr 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Täiendavat teavet selle kohta võib saada ökoloogia-, arendus- ja säästva arengu ministeeriumist (energia- ja tooraineosakond, energia- ja mineraalressursside talitus, kaevandusalase seadusandluse büroo) (ministère de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables (direction générale de l'énergie et des matières premières, direction des ressources énergétiques et minérales, bureau de la législation minière)) aadressil: 61, boulevard Vincent Auriol, Télédoc 133, F-75703 Paris Cedex 13 (telefon: (33) 144 97 23 02, faks: (33) 144 97 05 70).

Eespool osutatud õigusaktide sätetega saab tutvuda Légifrance'i veebilehel:

http://www.legifrance.gouv.fr

(1) ELT L 164, 30.6.1994, lk 3.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 182

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 19. juuli 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Nõukogu
2008/C 182/01	Nõukogu arvamus, 8. juuli 2008, Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta, 2007–2011	1

2008/C 182/02	Nõukogu arvamus, 8. juuli 2008, Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta, 2007–2010	6

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 182/03	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	10

2008/C 182/04	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	13

2008/C 182/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5182 — Shell/BP/AFS/Globefuel) ( 1 )	15

2008/C 182/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5134 — Spar/Plus Hungary) ( 1 )	15

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 182/10	Teade teatavate Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	22

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 182/11	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusega tegevusloa ehk nn Yvelines'i loa taotlemise kohta) ( 1 )	23

2008/C 182/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5221 — Kenwood/JVC/Holdco) ( 1 )	25

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 182/07	Euro vahetuskurss	16

2008/C 182/08	Teatis väikesõidukite heitgaase ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (Euro 5 ja 6) käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamise ja tulevase väljatöötamise kohta	17

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 182/09	Väljavõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) artikli 9 kohasest likvideerimismeetmest seoses äriühinguga JSC OGRES KOMERCBANKA	21


	(1) EMPs kohaldatav tekst