5.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 138/4

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft kohta

(Vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes — artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2008/C 138/05)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud.

Artikli 24 lõike 1 kohane menetlus põhineb 24. märtsi 2004. aasta lõplikul otsusel

Komisjon tegi 24. märtsil 2004 EÜ asutamislepingu artikli 82 alusel algatatud menetluses (juhtum nr COMP/C-3/37.792) otsuse, mis on adresseeritud Microsoft Corporationile (edaspidi „Microsoft”). Selles otsuses (edaspidi „lõplik otsus”) leidis komisjon muu hulgas, et Microsoft oli rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82 (edaspidi „artikkel 82”) ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54, keeldudes avalikustamast oktoobrist 1998 kuni otsuse vastuvõtmise kuupäevani töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete tarnijaile teatavat kindlaksmääratud teavet koostalitlusvõime kohta, et neil oleks võimalik arendada ja turustada selliseid tooteid (1).

Komisjon võttis 10. novembril 2005 vastu otsuse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 alusel (edaspidi „artikli 24 lõikel 1 põhinev otsus”). Selle otsuse artiklis 1 on antud korraldus: „Microsoft Corporation tagab, et ta täidab 15. detsembriks 2005 täielikult kohustused, mis on sätestatud lõpliku otsuse artikli 5 punktides a ja c. Kui need kohustused ei ole täidetud, määratakse Microsoft Corporationile alates sellest kuupäevast karistusmakse 2 miljonit EUR päevas.”

Artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses on määratud kindlaks kaks juhtumit, kus Microsoft ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Käesolev menetlus on seotud üksnes väitega, et Microsoft ei ole esitanud täielikke ja täpseid tehnilisi dokumente teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, mida ta pidi esitama lõpliku otsuse alusel.

Microsofti võetud meetmed täielike ja täpsete tehniliste dokumentide esitamiseks ja komisjoni arvamus nende kohta

Microsoft saatis 14. detsembril 2004 komisjonile tehnilised dokumendid (spetsifikatsioonid), mille Microsoft oli koostanud asjaomaste protokollide jaoks (edaspidi „tehnilised dokumendid”). OTR, komisjoni tehnilised väliseksperdid, vaatas tehnilised dokumendid läbi ja andis nende täielikkusele, täpsusele ja otstarbekohasusele negatiivse hinnangu (edaspidi „OTRi esimene aruanne”). Komisjoni talitused saatsid 15. juunil 2005 OTRi esimese aruande Microsoftile märkuste esitamiseks. Microsoft saatis oma vastuse OTRi esimesele aruandele 8. juulil 2005.

Komisjon kehtestas 28. juuli 2005. aasta otsusega järelevalvemehhanismi, sätestades seirehalduri määramise, tööülesanded ja kohustused. Seirehalduri ülesanne on abistada komisjoni ja kontrollida lõpliku otsuse täitmist (2). Komisjon valis 5. oktoobril 2005 seirehalduriks ühe isiku Microsofti esitatud nimekirjast, kuhu oli kantud neli eksperti.

Vastuseks puudujääkidele tehnilistes dokumentides sisalduvas teabes, mis tuvastati OTRi esimeses aruandes, esitas Microsoft komisjoni talitustele 8. augustil 2005 tehniliste dokumentide ajakohastatud versiooni.

OTR vaatas ka selle tehniliste dokumentide versiooni läbi. OTR esitas ajakohastatud aruande tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta, mis sisaldas endiselt OTRi negatiivset arvamust.

Lõpliku otsuse artikli 5 punktist c tulenevate kohustuste täitmiseks on Microsoft teinud huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks hindamislepingu. Seni on sõlminud Microsoftiga kolmepäevased hindamislepingud neli ettevõtjat (Novell, IBM, Oracle ja Sun). Komisjoni talitused on palunud nendel ettevõtjatel esitada üksikasjaliku kirjelduse, kuidas hindamine kohapeal toimus, ja hinnangu, kas hindamise käigus uuritud tehnilistes dokumentides on täielikud ja täpsed otsuse rakendusalasse kuuluvate protokollide spetsifikatsioonid, ning oma arvamuse tehnilistes dokumentides avalikustatud tehnoloogia väärtuse kohta.

Vastuseks komisjoni kahele taotlusele (üks septembris/oktoobris 2005 ja teine märtsis 2006) esitasid Novell, IBM, Oracle ja Sun kriitilisi märkusi esitatud tehniliste dokumentide asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Microsoft esitas 11. ja 23. novembril 2005 muudetud tehnilised dokumendid (edaspidi „2005. aasta novembri tehnilised dokumendid”). Seirehaldur esitas 30. novembril 2005 esialgse aruande Microsofti muudetud tehniliste dokumentide kohta. Aruanne saadeti Microsoftile. Seirehaldur esitas 15. detsembril 2005 lõpparuande 2005. aasta novembri tehniliste dokumentide kohta.

Microsoft saatis 15. detsembril 2005 vastuse seirehalduri esialgsele aruandele ja teatas, et Redmondis on saadaval täiendavalt muudetud tehnilised dokumendid (edaspidi „15. detsembri 2005. aasta tehnilised dokumendid”). Seirehaldur kommenteeris 3. märtsil 2006 koostatud aruandes tehniliste dokumentide kolmandat versiooni, mida komisjon ei saanud kätte enne 26. detsembrit 2005.

Vastuväide

Komisjon esitas 21. detsembril 2005 Microsoftile vastuväite, milles väljendas oma esialgset arvamust, et 11. ja 23. novembril 2005 esitatud muudetud tehnilised dokumendid ei olnud ikka veel piisavad Microsofti kohustuste täitmiseks, mis tulenesid lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Vastuväites osutati ka tehniliste dokumentide kolmandale versioonile, rõhutades, et tehniliste dokumentide 15. detsembri 2005. aasta versioonis tehtud muudatused olid peamiselt seotud vorminguga. Komisjon tegi järelduse, et 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide versioonis ei oldud parandatud puudusi, mis olid tuvastatud eelmistes versioonides. Seirehalduri aruanded lisati vastuväitele.

Microsoftil paluti vastata 31. jaanuariks 2006. Microsofti taotlusel pikendasin ma seda tähtaega 15. veebruarini 2006 eelkõige sellepärast, et Microsofti väliseksperdid saaksid koostada põhjendatud arvamuse komisjoni esitatud kriitikale. Pikendatud tähtajast peeti kinni.

Microsoft väitis suulisel ärakuulamisel ja oma kirjalikus vastuses, et vastuväide oli väga ekslik, sest seal ei võetud piisavalt arvesse tehnilisi dokumente, millest Microsoft andis teada 15. detsembril 2005. Kuna Microsoft oli teatanud komisjonile, et tehnilised dokumendid on uurimiseks valmis alates 15. detsembrist, oleks komisjon pidanud ootama, kuni tehniliste dokumentide koopiad jõuavad Brüsselisse ning mitte esitama enne seda vastuväidet.

Ma ei jaga Microsofti seisukohta, nagu oleks vastuväide ekslik. Vastavalt kohtulahenditele on vastuväide dokument, milles esitatakse esialgsed järeldused. Komisjon võib oma vastuväites väljendatud seisukohta muuta või täiendada kuni otsuse vastuvõtmiseni, eeldusel et ta annab asjaomastele ettevõtjatele võimaluse avaldada selles suhtes oma arvamust (3). 10. märtsil 2006 esitatud asjaolusid käsitlevas kirjas (vt allpool) teavitati Microsofti nõuetekohaselt komisjoni hinnangust Microsofti esitatud tehniliste dokumentide kolmandale versioonile ning anti piisavalt aega oma seisukohtade väljendamiseks. Seetõttu ei saa minu arvates Microsoft väita, et on rikutud nende õigusi seoses vastuväite esitamisega.

Järgmised Microsofti dokumendid ja „asjaolusid käsitlev kiri”

Microsoft pakkus 25. jaanuaril 2006 tehniliste dokumentide litsentsisaajatele lähtekoodi võrdluslitsentsi abil juurdepääsu Windowsi lähtekoodile.

Microsoft esitas 30. jaanuaril 2006 komisjoni asjaomastele talitustele tehniliste dokumentide neljanda versiooni.

Komisjon esitas 10. märtsil 2006 Microsoftile dokumendi (edaspidi „asjaolusid käsitlev kiri”), milles selgitati, et 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide versiooni peeti lõpliku otsuse täitmiseks ebapiisavaks. Lisaks sellele teatati Microsoftile, et lähtekoodi avalikustamist ei peeta asjakohaseks seoses Microsofti kohustustega, mis tulenevad lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Lisati seirehalduri aruanne tehniliste dokumentide kolmanda versiooni kohta ja TAEUSi koostatud aruanne tehniliste dokumentide neljanda versiooni kohta, kuigi selleks oli uuritud vaid ühe protokolli spetsifikatsiooni.

Microsoftile anti võimalus esitada kahe nädala jooksul märkusi asjaolusid käsitleva kirja kohta.

Microsoft asus 14. märtsi 2006. aasta kirjas seisukohale, et asjaolusid käsitlevas kirjas oli uusi väiteid ning seetõttu oli see täiendav vastuväide, mille avaldamise korral tuleks anda vastamiseks aega neli nädalat. Eelkõige leidis Microsoft, et asjaolusid käsitlevas kirjas sisalduv kinnitus, mille kohaselt tehniliste dokumentide kolmas versioon ei vastanud komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsuse artikli 5 punktidele a ja c, on oma olemuselt uus väide.

Oma 17. märtsi 2006. aasta vastuses väitsin ma, et ma ei jaga Microsofti seisukohta, nagu oleks komisjoni asjaolusid käsitlevas kirjas olnud vastuväiteid, mida ei olnud komisjoni vastuväites esitatud. Minu arvates ei tähenda 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide üksikasjalikum käsitlemine uusi vastuväiteid Microsofti vastu, pigem on see uute asjaolude valguses kinnitus olemasolevatele vastuväidetele. Seetõttu ma ei nõustunud Microsofti taotlusega. Pidades siiski eelkõige silmas seda, et anda Microsoftile võimalus keskenduda peatse suulise ärakuulamise ettevalmistamisele, seda nii seoses vastuväitega kui ka asjaolusid käsitleva kirjaga, ma ei nõudnud Microsoftilt kirjalike märkuste esitamist asjaolusid käsitleva kirja kohta enne suulist ärakuulamist, ja andsin Microsoftile aega kirjalike märkuste esitamiseks asjaolusid käsitleva kirja kohta kuni kaks nädalat pärast suulist ärakuulamist, s.o 14. aprillini 2006. Tähtajast peeti kinni.

Järgmised Microsofti dokumendid ja komisjoni teine asjaolusid käsitlev kiri

Microsoft esitas 11. aprillil 2006 tehniliste dokumentide järgmise muudetud versiooni.

Pärast 7.–8. aprilli 2006. aasta kohtumist, millel osalesid seirehaldur ning Microsofti ja komisjoni esindajad, ning konkurentsi eest vastutava komisjoni liikme 13. aprilli 2006. aasta kirja Microsofti tegevjuhile, esitas Microsoft seirehaldurile 22. aprillil 2006 tegevuskava täielike ja täpsete tehniliste dokumentide esitamiseks. Tegevuskavas on ette nähtud, et muudetud tehnilised dokumendid suurema osa nendes kirjeldatud protokollide kohta esitatakse 30. juuniks 2006 ja tehnilised dokumendid ülejäänud nendes kirjeldatud protokollide kohta esitatakse 18. juuliks 2006.

Seirehaldur esitas 15. mail 2006 kaks aruannet. Ühes aruandes olid märkused Microsofti tehniliste ekspertide aruannete kohta, mis olid lisatud Microsofti 14. aprilli 2006. aasta kirjale, ja teises oli hinnang Microsofti poolt 11. aprillil 2006 esitatud tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta.

TAEUS esitas 15. mail 2006 aruande, milles oli hinnang nende dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta ning märkused Microsofti eksperdi aruannete kohta. See aruanne esitati Microsoftile 19. mail 2006 koos 15. mai 2006. aasta seirehalduri aruandega ja seirehalduri aruandega 11. aprillil 2006 Microsofti esitatud tehniliste dokumentide kohta. Komisjon teatas samas kirjas Microsoftile oma hinnangust, et 21. detsembril 2005 tõstatatud vastuväitele seoses tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsusega ei ole lahendust pakutud ning seega jääb vastuväide kehtima. Komisjon palus Microsoftil esitada oma märkused kahe nädala jooksul alates kirja kättesaamisest.

Microsoft taotles 23. mail 2006 tähtaja pikendamist kahe nädala võrra, et vastata komisjoni 19. mai 2006. aasta kirjale.

Ma nõustusin 30. mail 2006 pikendama Microsofti tähtaega komisjoni 19. mai 2006. aasta kirjale vastamiseks kuni 9. juunini 2006.

Microsoft vastas 19. mai 2006. aasta kirjale 9. juunil 2006. Vastuses oli Microsofti tehniliste ekspertide kaks täiendavat aruannet.

Juurdepääs toimikule

Pärast vastuväite esitamist anti Microsoftile juurdepääs toimikule 23. detsembril 2005. Microsoft taotles täiendavat juurdepääsu toimikule 24. detsembri 2005. aasta ja 2. jaanuari 2006. aasta kirjades ning kohtumisel ärakuulamise eest vastutava ametniku büroos 6. jaanuaril 2006. Toimikule juurdepääsuga seoses taotleti juurdepääsu ka kirjavahetusele, mida komisjon oli pidanud OTRi ja seirehalduriga.

Oma 13. jaanuari 2006. aasta kirjas ei olnud ma nõus täitma Microsofti taotlust saada juurdepääs kirjavahetusele OTRi ja seirehalduriga. Pärast üksikasjalikku kirjavahetust Microsoftiga leidsin ma, et kõnealune kirjavahetus on sisemine kirjavahetus. Ma kontrollisin siiski hoolikalt, kas juurdepääs kirjavahetusele oleks olnud vajalik metoodika piisavaks mõistmiseks või seirehalduri aruande nõuetekohaseks tehniliseks kontrollimiseks või muul viisil asendamatu Microsofti kaitse jaoks. Kuna seda ei saanud välistada seirehalduri tehtud „piisavuse testi” puhul, otsustasin ma anda juurdepääsu sellele dokumendile. Lisaks sellele tagasin ma, et Microsoftile esitatakse kirjeldav loetelu kõigist veel avalikustamata dokumentidest, mis võisid olla seotud vastuväitega, et Microsoft saaks kontrollida komisjoni talituste tehtud juurdepääsetavate dokumentide valikut.

Microsoft taotles 17. jaanuari 2006. aasta kirjaga juurdepääsu kõigile dokumentidele, mis on seotud komisjoni kontaktidega nelja ettevõtjaga, kes vastasid komisjoni turutestile (Novell, IBM, Oracle ja Sun), ning mis tahes kolmanda isikuga, kellega komisjonil on olnud selles kontekstis kontakte. Kuigi esialgu kõik kolmandate isikute esitatud dokumendid salastati, loobusid kõik teabe esitajad oma konfidentsiaalsuse õigusest seoses oma dokumentidega, mis olid Microsoftile esitatud loetelus. Seega anti dokumentidele juurdepääs. Mõned ettevõtjad loobusid konfidentsiaalsusest tingimusel, et Microsoft ei levita teavet muudele isikutele kui oma nõustajatele või töötajatele, kes on käesoleva menetlusega seotud, ning ma teavitasin sellest Microsofti. Seejärel kaebasid mõned teabe esitajad, et Microsoft on väärkasutanud teavet muudeks eesmärkideks kui Microsofti kaitse jaoks käesolevas menetluses, eelkõige esitades teabe Microsofti kodulehel. Microsoftile anti võimalus kommenteerida neid kaebusi. Ma andsin samuti juurdepääsuloa ühele kirjavahetusele, mida OTR ja seirehaldur olid pidanud kolmandate isikutega.

Microsoft taotles 2. märtsi 2006. aasta kirjas juurdepääsu igasugustele dokumentidele, mida teabe esitajad, eelkõige Sun, IBM ja Oracle olid esitanud otse seirehaldurile ja OTRile. Kuigi need dokumendid ei kuulunud Microsofti taotluse esitamise ajal komisjoni toimikusse, nõustusid asjaomased komisjoni talitused küsima kõnealust kirjavahetust seirehaldurilt (OTR oli teatanud komisjonile, et kirjalikku teabevahetust kolmandate isikutega ei olnud toimunud). Microsoftile esitati see teave, välja arvatud mõned dokumendid, mida peeti konfidentsiaalseks ja mitte asjakohaseks.

Microsoft taotles 22. märtsi 2006. aasta kirjas juurdepääsu vastustele, mida komisjon talitused olid saanud kolmandatelt ettevõtjatelt vastuseks taotlustele, mis on sätestatud artiklis 18. Ma tagasin juurdepääsu andmise kohe pärast seda, kui kolmandate isikute konfidentsiaalsusnõuded olid läbi vaadatud. Microsoft taotles samas kirjas juurdepääsu kirjavahetusele komisjoni ja tema uue eksperdi, TAEUSe vahel. Ma ei nõustunud Microsofti taotlusega, sest pidasin seda kirjavahetust sisemiseks kirjavahetuseks. Ma kontrollisin siiski, kas kirjavahetus on vajalik TAEUSe koostatud aruannete tehnilise õigsuse kontrollimiseks või kasutatud metoodika mõistmiseks. Microsoft oletas ka, et on peetud rohkem kirjavahetust komisjoni talituste ja huvitatud kolmandate isikute vahel. Ma teatasin Microsoftile, et seda ei ole tehtud.

Microsoft taotles 23. mai 2006. aasta kirjas juurdepääsu täiendavale kirjavahetusele komisjoni ning seirehalduri ja TAEUSe vahel ning taotles juurdepääsu komisjoni ja kolmandate isikute vahel vahetatud teatiste ajakohastatud loetelule ning teatiste mittekonfidentsiaalsete versioonide koopiatele.

Oma 2. juuni 2006. aasta vastuses kinnitasin oma seisukohta, et Microsoftil ei ole õigust saada juurdepääsu komisjoni ning TAEUSe ja seirehalduri vahelisele sisemisele kirjavahetusele. Ma kontrollisin siiski põhjalikult, kas kirjavahetuses on midagi, mis oleks oluline Microsofti kaitse jaoks. Ma tagasin Microsoftile ajakohastatud loetelu saatmise teatiste kohta komisjoni ja kolmandate poolte vahel ning nende teatiste täielike koopiate saatmise, mis ei olnud konfidentsiaalsed, kuid olid seotud vastuväidetega, mida oli esitatud Microsofti vastu käesolevas menetluses.

Suuline ärakuulamine

Microsoft taotles oma 15. veebruari 2006. aasta esildises avalikku suulist ärakuulamist. Ma rõhutasin oma 23. veebruari 2006. aasta kirjas, et vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 14 lõike 6 selgele sõnastusele ei ole suulised ärakuulamised avalikud. Kuna see ei olnud mitte üksnes Microsofti huvides, vaid ka teiste ärakuulamise osaliste ja menetluse huvides (muu hulgas selleks, et säilitada arutelu rahulikkus), asusin seisukohale, et Microsofti taotluse puhul ei saa ma kõrvale kalduda ammusest reeglist, mis oli taganud suuliste ärakuulamiste konstruktiivse ja tulemusliku atmosfääri viimasel 40 aastal.

Kuna ma lükkasin Microsofti taotluse edasilükkamise kohta tagasi, toimus suuline ärakuulamine 30. ja 31. märtsil 2006.

Lisaks Microsoftile osalesid ärakuulamisel üheksa huvitatud kolmandat isikut ja tegid ettekande.

Microsoftile ei seatud piiranguid seoses nende esitlusega suulisel ärakuulamisel. Lisaks sellele anti neile peaaegu nii palju kõneaega, kui nad soovisid. Võttes arvesse seotud kolmandate isikute suurt arvu, paluti mõnel neist lühendada oma esialgset kõneaja taotlust. Säilitati üldine tasakaal Microsofti ja kolmandate isikute vahel. Microsoftil lubati vastata kolmandate isikute märkustele ärakuulamise lõpus.

Ärakuulamine peeti peamiselt selle teabe põhjal, mille Microsoft esitas 26. detsembril 2005 (tehniliste dokumentide kolmas versioon). Kuid ma ei sekkunud, kui käsitleti Microsofti 30. jaanuaril 2006 esitatud tehniliste dokumentide neljandat versiooni, sest neid dokumente käsitleti TAEUSe aruandes, mis oli lisatud komisjoni 10. märtsi 2006. aasta asjaolusid käsitlevale kirjale.

Lõpliku otsuse eelnõu

Minu arvates ei ole lõpliku otsuse eelnõus õiguslikke aspekte, mida ei ole käsitletud vastuväites, ega asjaolusid, mida ei ole käsitletud vastuväites või asjaolusid käsitlevates kirjades.

Pidades silmas eespool nimetatut, leian ma, et käesoleva juhtumi puhul on peetud kinni Microsofti ja kolmandate isikute õigusest olla ära kuulatud.

Brüssel, 3. juuli 2006

Karen WILLIAMS

(1) Lõpliku otsuse regulatiivosa artikkel 5 on järgmine:

„Seoses artikli 2 punktis a osutatud rikkumisega:

Microsoft Corporation teeb teabe koostalitlusvõime kohta kättesaadavaks igale ettevõtjale, kellel on huvi töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete arendamise ja turustamise vastu, 120 päeva jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast ning lubab neil ettevõtjatel põhjendatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada teavet koostalitlusvõime kohta töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete arendamiseks ja turustamiseks;

b)	Microsoft Corporation tagab, et avalikustatud teavet koostalitlusvõime kohta ajakohastatakse korrapäraselt ja õigeaegselt;

Microsoft Corporation loob 120 päeva jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist hindamismehhanismi, mis annab huvitatud ettevõtjatele toimiva võimaluse saada teavet selle kohta, millised on koostalitlusvõimet käsitleva teabe ulatus ja kasutustingimused; selle hindamismehhanismiga seoses võib Microsoft Corporation kehtestada põhjendatud ja mittediskrimineerivad tingimused, et tagada koostalitlusvõimet käsitlevale teabele juurdepääsu andmine üksnes hindamiseks.” (…).

(2) Vt otsuse artikkel 7 ja seirehalduri otsuse artikkel 3.

(3) Esimese astme kohtu 30. septembri 2003. aasta otsus ühendatud kohtuasjades T-191/98 ja T-212/98 kuni T-214/98, Atlantic Container Line, punkt 115.

5.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 138/10

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

12. juuli 2006,

millega määratakse kindlaks Microsoft Corporationile lõpliku otsusega K(2005) 4420 kehtestatud karistusmakse lõppsumma ja muudetakse seda otsust seoses karistusmakse suurusega

(Juhtum nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3143 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2008/C 138/07)

Komisjon võttis 12. juulil 2006 vastu otsuse, millega määratakse kindlaks Microsoft Corporationile lõpliku otsusega K(2005) 4420 kehtestatud karistusmakse lõppsumma ja muudetakse seda otsust seoses karistusmakse suurusega. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 30 kohaselt avalikustab komisjon käesolevaga poolte nimed ja otsuse peamise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, arvestades ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärihuvisid. Otsuse täieliku teksti mittekonfidentsiaalse versiooni ning 10. novembri 2005. aasta otsuse K(2005) 4420 leiate juhtumi autentses keeles ning komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebisaidilt:

http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

1. JUHTUMI KOKKUVÕTE

1.1. Juhtumi taust

Komisjon võttis vastu 24. märtsil 2004 EÜ asutamislepingu artiklis 82 sätestatud korras otsuse (K(2004) 900), mis on adresseeritud Microsoftile (juhtum nr COMP/C-3/37.792). Selles otsuses (edaspidi „otsus”) leidis komisjon muu hulgas, et Microsoft on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54, keeldudes oktoobrist 1998 kuni otsuse vastuvõtmiseni avalikustamast töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete tarnijaile teatavat kindlaksmääratud teavet koostalitlusvõime kohta (2), et neil oleks võimalik arendada ja turustada koostalitlusvõimelisi tooteid.

Otsuse regulatiivosa artikli 5 punkt a on järgmine:

„Microsoft Corporation teeb teabe koostalitlusvõime kohta kättesaadavaks igale ettevõtjale, kellel on huvi töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete arendamise ja turustamise vastu, 120 päeva jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast ning lubab neil ettevõtjatel põhjendatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada teavet koostalitlusvõime kohta töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete arendamiseks ja turustamiseks.”

3.	Microsofti taotlus ajutiste meetmete võtmiseks otsuse vastu lükati 22. detsembril 2004 tagasi esimese astme kohtu presidendi korraldusega (T-201/04 R).

Pidades silmas asjaolu, et Microsoft eiras jätkuvalt otsust, võttis komisjon 10. novembril 2005, kui otsuse tegemisest oli möödunud üle aasta, vastu otsuse, millega kehtestati Microsoftile karistusmakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikele 1 (edaspidi „artikli 24 lõikel 1 põhinev otsus”). Artikli 24 lõikel 1 põhineva otsuse artikkel 1 on järgmine:

„Microsoft Corporation tagab, et ta täidab 15. detsembriks 2005 täielikult kohustused, mis on sätestatud komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsuse K(2004) 900 artikli 5 punktides a ja c.

Kui need kohustused ei ole täidetud, kehtestatakse Microsoft Corporationile alates sellest kuupäevast karistusmakse 2 miljonit EUR päevas.”

1.2. Seirehalduri määramine

Otsuse artiklis 7 on sätestatud:

„Microsoft Corporation esitab komisjonile 30 päeva jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast ettepaneku kohase mehhanismi loomiseks, mis aitaks komisjonil kontrollida, kuidas Microsoft Corporation käesolevat otsust täidab. Mehhanismi kuulub Microsoftist sõltumatu seirehaldur.

Kui Microsoft Corporationi kavandatud järelevalvemehhanism ei ole komisjoni arvates sobiv, on komisjonil õigus kehtestada selline mehhanism otsusega.”

6.	Komisjon võttis otsuse artikli 7 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõike 1 alusel 28. juulil 2005 vastu otsuse, kehtestades otsuse artiklis 7 sätestatud järelevalvemehhanismi (edaspidi „seirehalduri otsus”) (3). Seirehalduri otsuses on muu hulgas sätestatud seirehalduri määramine.

7.	Microsoft esitas 12. augusti 2005. aasta kirjas seirehalduriks neli kandidaati. Komisjon intervjueeris iga kandidaati ja määras 4. oktoobri 2005. aasta kirjaga seirehalduriks ühe Microsofti esitatud kandidaadi, professor Neil Barretti.

1.3. Menetluslikud etapid

Komisjon tegi 21. detsembril 2005 seirehalduri esitatud aruannete alusel, milles käsitleti tehnilisi dokumente, mida Microsoft on esitanud teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, esialgse järelduse, et Microsoft ei ole veel täitnud talle otsuse artikli 5 punktides a ja c määratud kohustusi. Seetõttu esitas komisjon vastuväite, milles on öeldud, et ta kavatseb määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikel 2 põhineva otsuse alusel määrata kindlaks ajavahemikuks 15. detsember 2005 kuni määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikel 2 põhinevas otsuses kindlaksmääratud ajani karistusmakse lõppsumma, mis on määratud Microsoftile artikli 24 lõikel 1 põhineva otsusega, sest ta ei ole täitnud kohustust teha huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks teabe koostalitlusvõime kohta otsuse artikli 5 punktide a ja c alusel.

9.	Pärast seda, kui Microsoftile oli antud ajapikendust, vastas ta vastuväitele 15. veebruaril 2006.

10.	Komisjon saatis 10. märtsil 2006 Microsoftile kirja, millele oli lisatud seirehalduri ja komisjoni tehniliste ekspertide järgmised aruanded Microsofti esitatud tehniliste dokumentide kohta, ja palus Microsoftil esitada oma märkused, mida viimane tegi 14. aprillil 2006.

11.	Suuline ärakuulamine toimus Brüsselis 30. ja 31. märtsil 2006.

12.	Microsoft esitas 11. aprillil 2006 tehniliste dokumentide muudetud versiooni teabe jaoks koostalitlusvõime kohta.

13.	Komisjon saatis 19. mail 2006 Microsoftile kirja, millele oli lisatud seirehalduri ja komisjoni tehniliste ekspertide aprillis esitatud uued aruanded muudetud tehniliste dokumentide kohta, ja palus Microsoftil esitada oma märkused, mida viimane tegi 9. juunil 2006.

1.4. Asjaomane äriühing ja toode

14.

Microsoft on tarkvarafirma, mis asub Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis, Redmondis. Selle käive majandusaastal juuli 2004 kuni juuni 2005, mis on Microsofti viimane täielik majandusaasta, oli 39 788 miljonit USD. Microsoftis töötab üle kogu maailma kokku 55 000 inimest. Microsoft on esindatud kõigis EMP riikides.

15.	Käesolevas menetluses on asjaomane toode „Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemid”, nagu need on määratletud otsuse artikli 1 lõikes 9.

1.5. Kohustuste eiramise olemus

16.

Vastavalt otsuse põhjendusele 1003 on otsuse eesmärk „tagada, et Microsofti konkurendid saaksid arendada tooteid, mis oleksid koostalitlusvõimelised Windowsi domeeni arhitektuuriga, mida toetab valdav Windowsi kliendi personaalarvuti operatsioonisüsteem, ning saaksid seega otsustavalt konkureerida Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemiga”.

17.

Komisjon on hinnanud, kuidas Microsoft täidab otsuse artikli 5 punkte a ja c, detsembri 2005 tehniliste dokumentide ning Microsofti poolt kuni aprillini 2006 esitatud tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsuse hindamisaruannete alusel. Komisjoni on abistanud seirehaldur ja komisjoni tehnilised eksperdid. Komisjon on teinud järelduse, et pärast enam kui kahe aasta möödumist otsuse vastuvõtmisest ei ole Microsoft ikka veel täitnud selles otsuses sätestatud avaldamiskorraldust, sest ta ei ole esitanud täielikke ja täpseid tehnilisi dokumente sellise teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, mis võimaldaks konkurentidel arendada servereid, mis oleksid koostalitlusvõimelised Microsofti valdavate personaalarvutite ja töörühma serverite operatsioonisüsteemidega.

2. KARISTUSMAKSE LÕPPSUMMA

2.1. Kohustuste eiramise asjakohane ajavahemik

18.	Käesolevas otsuses käsitletakse ainult ajavahemikku 16. detsembrist 2005 kuni 20. juunini 2006, see on kuupäev, millal nõuandekomitee liikmetele saadeti otsuse eelnõu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 lõikega 3 (edaspidi „asjakohane ajavahemik”).

2.2. Karistusmakse lõppsumma asjakohase ajavahemiku eest

19.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et kui asjaomane ettevõtja on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib komisjon määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana. Komisjon peab olema pädev ka kindlaks määrama antud ajavahemiku eest lõppsummat, kui ettevõtja ei ole ajavahemiku lõpuks veel täitnud kohustust, mille täitmiseks karistusmakse määrati. Vastasel juhul võiks ettevõtja pääseda karistusmaksete maksmisest, mis on talle kehtestatud jätkuva kohustuste eiramise eest, ning see nulliks artikli 24 kasuliku mõju.

20.

Artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses kehtestas komisjon karistusmakse suuruseks 2 miljonit EUR päevas. Makse suuruse määramisel võttis komisjon arvesse vajadust kehtestada piisavalt suur karistusmakse, et tagada otsusest tulenevate Microsofti kohustuste täitmine, ja seda, kui palju oli otsuse artikli 5 punktidest a ja c tulenevate Microsofti kohustuste eiramine vähendanud karistusmeetme tõhusust. Kui vastuväide oli seotud üksnes Microsofti kohustuste eiramise ühe aspektiga, nimelt täielike ja täpsete tehniliste dokumentide esitamata jätmisega teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, tehti selles selgeks, et karistusmakse suurus peaks peegeldama, mil määral on Microsofti kohustuste eiramise see aspekt vähendanud karistusmeetme tõhusust.

21.

Sellega seoses tuli tähelepanu juhtida otsuses kindlaksmääratud asjaolule, et kuna Microsoft ei täitnud jätkuvalt otsust ega lõpetanud asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 väga tõsist rikkumist (4) (5), võib veelgi kasvada oht tõhusa konkurentsi kõrvaldamiseks töörühma serveri operatsioonisüsteemide turul (6). Karistusmakse peaks olema nii suur, et see innustaks täitma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 alusel tehtud otsust ning oleks asjaomasele ettevõtjale majanduslikult mõttekas kohustuste eiramisest tuleneva kasu asemel täita seda otsust. Samamoodi peab komisjon võtma arvesse vajadust määrata selline karistusmakse, mis on proportsionaalne ja piisav, et sundida kohustusi täitma sellist ettevõtjat nagu Microsoft, kes on märkimisväärselt suur ja kellel on palju finantsvahendeid.

22.

Komisjon tegi järelduse, et kogu asjakohasel ajavahemikul olid tehnilised dokumendid puudulikud ja ebatäpsed sellisel määral, et huvitatud ettevõtjal ei oleks olnud võimalik nende põhjal alustada sellise töörühma serveri operatiivsüsteemide arendustööd, mis oleks koostalitlusvõimeline Microsofti toodetega, nagu see oli otsusega ette nähtud. Seetõttu tuvastati, et asjakohasel ajavahemikul oli otsuse artikli 5 punktide a ja c tõhus mõju täielikult või vähemalt suures osas kõrvaldatud, olenemata sellest, kas Microsofti võetud tasu esitatud teabe eest oli mõistlik või mitte. Arvestades seda, oleks komisjonil täielikult õigus määrata kindlaks karistusmakse lõppsumma üksnes otsusega tuvastatud kohustuste eiramise eest 2 miljonit EUR päevas kogu asjakohase ajavahemiku eest.

23.

Samas on võimalik, et komisjon teeb järelduse, et Microsoft ei ole täitnud otsuse artikli 5 punkte a ja c seoses tasu põhjendatusega, mida nõuti pärast 15. detsembrit 2005 esitatud teabe eest. Praeguses etapis on tõhusaks jõustamiseks vaja kasutada võimalust määrata kindlaks kohustuste eiramise selle aspekti eest karistusmakse lõppsumma alates artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses kehtestatud kuupäevast.

24.	Karistusmakse lõppsumma seoses asjaoluga, et Microsoft ei ole täitnud oma kohustust esitada täielikud ja täpsed tehnilised dokumendid teabe jaoks koostalitlusvõime kohta otsuse artikli 5 punktide a ja c alusel, arvutati seetõttu 1,5 miljonit EUR päevas kogu asjakohase ajavahemiku eest.

2.3. Järeldus

25.

Karistusmakse lõppsumma, mida Microsoft peab maksma määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 2 alusel selle eest, et ta ei ole täitnud otsuse artikli 5 punktides a ja c sätestatud kohustust esitada täielikud ja täpsed tehnilised dokumendid teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, on 280,5 miljonit EUR ajavahemiku eest 16. detsember 2005 kuni 20. juuni 2006 (kaasa arvatud).

3. KARISTUSMAKSE SUURENDAMINE

26.

Kuna Microsoft viivitas otsusest tulenevate kohustuste täitmisega, suurendab see veelgi ohtu, et töörühma serveri operatsioonisüsteemide turul kõrvaldatakse tõhus konkurents, kus otsuse vastuvõtmise ajal oli Microsoft juba omandanud valitseva seisundi ning igasugune konkurents oli ilmselt kadumas (otsuse põhjendus 1070). Turuandmed näitavad, et Microsofti turuosa kasvab endiselt stabiilselt. Kuna töörühma serveri operatsioonisüsteemide turgu iseloomustavad suured tõkked turule sisenemisel (otsuse põhjendused 515–525), muu hulgas üksteist toetavate kaudsete võrgumõjude tõttu (vt otsuse põhjendus 653), võib turustruktuuri halvenemine olla pöördumatu. Seetõttu on Microsofti kohustuste täitmise tagamine praegu isegi kiireloomulisem kui enne.

27.

Pärast artikli 24 lõikel 1 põhinevat otsust, millega kehtestati karistusmakse 2 miljonit EUR päevas, ei ole Microsoft võtnud vajalikke meetmeid vähemalt seitsme kuu jooksul. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, suurendatakse alates 31. juulist 2006 karistusmakse suurust 3 miljoni EUR. Kuna on võimalik, et otsuse artikli 5 punktides a ja c esitatud avaldamiskorralduse tõhusus võib täielikult või suures osas kaduda seoses sellega, et Microsoft ei esita täielikke ja täpseid tehnilisi dokumente teabe jaoks koostalitlusvõime kohta või kui Microsoft nõuab selle eest põhjendamatut tasu, tuleks seda summat kohaldada võrdselt mõlema kohustuse eiramise eest Microsofti poolt, mis on esialgselt kindlaks määratud artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses. Järelikult, kui Microsoft ei täida oma kohustusi 31. juuliks 2006, võib komisjon teha otsuse määrata kindlaks selle suurendatud karistusmakse täielik lõppsumma igasuguse järgneva ajavahemiku eest, mil Microsoft on eiranud oma kohustusi, kas mõlema kohustuse eiramise eest eraldi või koos.

(1) ELT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1419/2004 (ELT L 269, 28.9.2006, lk 1).

(2) Mõiste „teave koostalitlusvõime kohta” on määratletud otsuse artikli 1 lõikes 1. See tähendab „täielikku ja täpset spetsifikatsiooni iga protokolli kohta, mida on rakendatud Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemides ja mida kasutatakse Windowsi töörühma serveris faili- ja printimis/trükkimisteenuste osutamiseks ning rühma ja kasutaja haldusteenusteks, sealhulgas Windowsi domeenikontrolleri teenused, Active Directory teenused ja rühmapoliitika teenused Windowsi töörühma võrkudele”. Otsuse artikli 1 lõikes 2 on „protokolli” määratlus: „reeglistik Windowsi töörühma võrgus erinevatel arvutitel toimivate Windowsi töörühma serveri operatsioonisüsteemide ja Windowsi kliendi personaalarvuti operatsioonisüsteemide vastastikuse sidumise ja koostoime erinevate juhtumite kohta”.

(3) Komisjoni otsus, 28. juuli 2005, mis on seotud menetlusega EÜ asutamislepingu artikli 82 alusel (juhtum nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft — K(2005) 2988 (lõplik)).

(4) Vt otsuse põhjendused 1068–1074.

(5) Vt seoses sellega ühendatud kohtuasjade 46/87 ja 227/88 otsuse (Hoechst (1989) EKL, lk 2859) punkt 64, kus kohus osutab „… kohustusele, mis kehtib kõigi isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse õigust, tunnustada, et institutsioonide võetud meetmed on täielikult jõus, kui kohus ei ole tunnistanud neid kehtetuks, ja tunnustada nende täitmisele pööratavust, kui kohus ei ole nimetatud meetmete toimimist peatanud …”.

(6) Vt otsuse põhjendused 590–692.

5.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 138/20

EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a viidatud õigusakti (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a

Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine seoses regulaarse lennuühenduse korraldamisega liinil Værøy (kopteriväljak)–Bodø ja vastassuunas

(2008/C 138/10)

1. SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a on Norra otsustanud alates 1. augustist 2008 kehtestada avaliku teenindamise kohustused järgmistel lennuliinidel toimuvatele regulaarlendudele:

Værøy–Bodø ja vastassuunas

2. AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSTES SISALDUVAD LENNUTEENINDUSPIIRKONNALE VÆRØY–BODØ JA VASTASSUUNAS JÄRGMISED TÄPSUSTUSED

2.1. Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Lendude sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes kehtivad järgmised nõuded

—	kui ei ole teisiti märgitud, kehtivad nõuded aastaringselt;

—	kui kohaldatakse nõudeid istekohtade arvule, korrigeeritakse pakutavate istekohtade arvu vastavalt eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi lisas A;

—	arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Sagedused

—	1. veebruar–31. oktoober: vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas esmaspäevast reedeni, laupäeval üks ja pühapäeval üks edasi-tagasi lend;

—	1. november–31. jaanuar: vähemalt üks edasi-tagasi lend päevas esmaspäevast reedeni, laupäeval üks ja pühapäeval üks edasi-tagasi lend;

—	kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, siis kehtib esmaspäevast reedeni vähemalt kahe edasi-tagasi lennu ning laupäeval ja pühapäeval ühe edasi-tagasi lennu nõue aastaringselt.

Istekohtade arv

—	1. veebruar–31. oktoober: mõlemas suunas vähemalt 180 istekohta nädalas;

—	1. november–31. jaanuar: mõlemas suunas vähemalt 105 istekohta nädalas;

—	kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, siis kehtib mõlemas suunas vähemalt 180 istekoha nõue nädalas aastaringselt;

—	kui ajavahemikus 1. jaanuar–30. juuni või 1. august–30. november on täituvus üle 70 protsendi pakutavate reisijakohtade arvust, suurendab lennufirma reisijakohtade arvu vastavalt käesoleva dokumendi lisas A toodud eeskirjadele;

—	kui ajavahemikus 1. jaanuar–30. juuni või 1. august–30. november on täituvus alla 35 protsendi pakutavate reisijakohtade arvust, võib lennufirma vähendada reisijakohtade arvu vastavalt käesoleva dokumendi lisas A toodud eeskirjadele.

Marsruutimine

Lennud peavad toimuma ilma vahemaandumiseta.

Sõiduplaanid

Lendudele kehtivad esmaspäevast reedeni järgmised nõuded (kohaliku aja järgi):

—	1.–28./29. veebruar: esimese lennu Bodøsse saabumise ja viimase lennu Bodøst lahkumise vahele jääb vähemalt 3 tundi ja 30 minutit;

—	1. märts–30. september: esimese lennu Bodøsse saabumise ja viimase lennu Bodøst lahkumise vahele jääb vähemalt 5 tundi ja 30 minutit;

—	1.–31. oktoober: esimese lennu Bodøsse saabumise ja viimase lennu Bodøst lahkumise vahele jääb vähemalt 5 tundi ja 30 minutit.

Kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, siis kehtib vähemalt 5 tunni ja 30 minuti nõue Bodøsse saabuva esimese ja sealt lahkuva viimase lennu vahel aastaringselt.

2.2 Lennukitüüp

Kõnealustel lendudel kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud helikoptereid.

2.3 Tehnilised ja tegutsemistingimused

Lennuettevõtjate tähelepanu juhitakse eriti lennujaamades kehtivatele tehnilistele ja käitamistingimustele. Põhjalikuma teabe saamiseks palume võtta ühendust:

Luftfartstilsynet (Tsiviillennundusamet),

PO Box 243

N-8001 Bodø

Telefon: (47) 75 58 50 00

2.4 Piletihinnad

1. augustil 2008 algaval tegevusaastal ei tohi üheotsapileti (vabalt muudetav) baashind ületada:

Værøy–Bodø

634 NOK

Iga aasta 1. augustil korrigeeritakse järgmise aasta hinna ülemmäära sama aasta 15. juunil lõppenud 12 kuu pikkuse ajavahemiku tarbijahinnaindeksi piires, tarbijahinnaindeksi avaldab Norra Statistikaamet (http://www.ssb.no).

Lennuettevõtja peab kõigi talle kuuluvate müügikanalite kaudu tagama piletid hinnaga, mis ei ületa hinna ülemmäära.

Hinna ülemmäär kehtib ka piletite puhul, mida pakuvad teised lennuettevõtjaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad. Lennuettevõtja vastutab selle eest, et need ettevõtjad täidaksid nimetatud nõudeid.

Hinna ülemmäär sisaldab kõiki makse ja tasusid ametiasutustele ning kõiki lisamakse, mille lennuettevõtja pileti väljastamisel lisab.

Lennufirma osaleb igal ajal kehtivates riigisiseste lennuliinide vahel sõlmitud lepetes ja rakendab kõiki selliste lepetega ette nähtud allahindlusi.

3. PAKKUMISMENETLUSE JÄRGSED LISATINGIMUSED

Pärast pakkumismenetlust, mille põhjal pääseb avaliku teenindamise kohustusega seotud marsruutidele üks lennuettevõtja, kohaldatakse täiendavalt järgmisi tingimusi:

Piletihinnad

—	ümberistumistasusid teistele lendudele/teistelt lendudelt pakutakse võrdselt kõikidele vedajatele. Nõue ei kehti pakkuja enda teenindatavate ümberistumisega lendude puhul tingimusel, et piletihind ei ületa 40 protsenti vabalt muudetavast piletihinnast;

—	lendudel ei saa teenida ega välja lunastada pidevate lendajate programmide boonuspunkte;

—	sotsiaalse iseloomuga allahindlusi tehakse vastavalt käesoleva teatise lisas B avaldatud juhendile.

Ümberistumise tingimused

—	kõik tingimused, mis lennuettevõtja kehtestab teiste lennuettevõtjate liinidele minevate või neilt tulevate reisijate ümberistumisele, sealhulgas ümberistumisajad ning piletite ja pagasi registreerimine, on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

4. VARASEMATE AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSTE TÜHISTAMINE JA ASENDAMINE

Käesolevate avalike teenuste osutamise kohustustega asendatakse kohustused, mis avaldati 4. novembril 2004. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 268 ja EMP kaasandes nr S 54 seoses lennuliiklusega marsruudil Værøy–Bodø ja vastassuunas.

5. TEAVE

Täiendavat teavet saab aadressil:

Ministry of Transport and Communications

PO Box 8010 Dep.

N-0030 Oslo

Telefon: (47) 22 24 83 53

Faks: (47) 22 24 56 09

LISA A

TOODANGUMAHU/PAKUTAVATE ISTEKOHTADE ARVU KORRIGEERIMINE — TOODANGUMAHU KORRIGEERIMISE KLAUSEL

1. Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk

Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk on tagada ettevõtja poolt pakutavate mahtude/istekohtade arvu korrigeerimine vastavalt turunõudluse muutumisele. Iga kord, kui reisijate arv oluliselt kasvab ja ületab alljärgnevaid hõivatud istekohtade osakaalu (lennukite täituvuse) ülempiire, suurendab ettevõtja pakutavate istekohtade arvu. Reisijate arvu olulisel kahanemisel võib ettevõtja pakutavate istekohtade arvu vastavalt vähendada. Vt allpool punktis 3 toodud täpsustused.

2. Lennukite täituvuse mõõtmise ajavahemikud

Ajavahemikud, millal lennukite täituvust jälgitakse ja hinnatakse, on 1. jaanuar kuni 30. juuni (kaasa arvatud) ja 1. august kuni 30. november (kaasa arvatud).

3. Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu muutmise tingimused

3.1. Toodangumahu suurendamise tingimused

3.1.1.

Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu suurendatakse, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega hõlvatud liinil on üle 70 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikul ületab 70 protsenti, suurendab ettevõtja hiljemalt IATA lennuhooaja algusest alates neil liinidel toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu vähemalt 10 protsendi võrra. Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu suurendatakse vähemalt nii palju, et lennukite keskmine täituvus jääb alla 70 protsendi.

3.1.2.

Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu suurendamisel vastavalt ülaltoodule võib ettevõtja soovi korral kasutada täiendava toodangumahu pakkumiseks, mille istekohtade arv on esialgses pakkumises toodust väiksem.

3.2. Toodangumahu vähendamise tingimused

3.2.1.

Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu võib vähendada, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega hõlvatud liinil on alla 35 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikul on alla 35 protsendi, võib ettevõtja vähendada neil liinidel toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu kuni 25 protsendi võrra alates esimesest päevast pärast nimetatud ajavahemike lõppu.

3.2.2.

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub üle kahe lennu päevas, vähendatakse vastavalt punktile 3.2.1 toodangumahtu lendude sageduse vähendamisega. Erandiks on vaid juhud, kui ettevõtja kasutab avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust suurema istekohtade arvuga lennukeid. Sellisel juhul võib ettevõtja võtta kasutusele väiksemad lennukid, mille istekohtade arv ei või aga siiski olla väiksem avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust.

3.2.3.

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub ainult üks-kaks lendu päevas, võib pakutavate istekohtade arvu vähendada ainult nii, et võetakse kasutusele avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust väiksema istekohtade arvuga lennukid.

4. Toodangumahu muutmise menetlused

4.1.	Norra Transpordi- ja Sideministeerium on seaduse järgi kohustatud kinnitama esitatud lennugraafikud, sealhulgas ka pakutavate istekohtade arvus tehtavad muudatused. Aluseks on pakkumisdokumentides sisalduv Norra Transpordi- ja Sideministeeriumi ringkiri N-3/2005.

4.2.

Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 saadetakse kavandatav uus lennugraafik laiali asjaomastele maavolikogudele, kellele peab enne muudatuse jõustumist jääma piisavalt aega avalduse tegemiseks. Kui kavandatavas uues lennugraafikus tehtavad muudatused on vastuolus muude nõuetega kui avaliku teenindamise kohustustega kehtestatud reiside ja istekohtade arv, tuleb uus lennugraafik saata Norra Transpordi- ja Sideministeeriumile kinnitamiseks.

4.3.	Kui toodangumahtu tuleb vastavalt alapunktile 3.1 tõsta, peab ettevõtja täiendava toodangu/täiendavate reisijakohtade pakkumise ajakava kooskõlastama asjassepuutuva(te) haldusüksus(t)e — vastava maakonna või maakondadega.

4.4.

Kui uut toodangut pakutakse vastavalt punktile 3.1 ja ettevõtja ning vastav maakond (maakonnad) kui muudatusest mõjutatud haldusüksus(ed) ei jõua vastavalt punktile 4.3 lennugraafikute osas kokkuleppele, võib ettevõtja vastavalt punktile 4.1 taotleda Norra Transpordi- ja Sideministeeriumilt uue toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu jaoks uue lennugraafiku kinnitamist. See ei tähenda, et ettevõtja võiks taotleda sellise lennugraafiku kinnitamist, millega ei kaasne nõutavat toodangumahu kasvu. Ministeeriumil peavad maakondadega kokkulepitust lahknevate ettepanekute heakskiitmiseks olema mõjuvad põhjused.

5. Rahalise hüvitise muutumatuks jäämine toodangumahu muutumise korral

5.1.	Toodangumahu suurendamisel vastavalt punktile 3.1 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.

5.2.	Toodangumahu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.

LISA B

SOTSIAALSET LAADI ALLAHINDLUSI REGULEERIVAD SÄTTED

Liinidel, mille avaliku teenindamise kohustustele vastavaid lennuteenuseid ostab Norra Transpordi- ja Sideministeerium, kohaldatakse sotsiaalset allahindlust järgmiste elanikkonnarühmade suhtes:

a)	väljalennu päeval vähemalt 67-aastased isikud;

b)	pimedad alates 16. eluaastast;

c)	puudega inimesed alates 16. eluaastast, kes saavad 28. veebruari 1997. aasta Norra seaduse nr 19 (mis käsitleb riiklikku sotsiaalkindlustust (Folketrygdloven)) 12. peatüki või mis tahes EMP riigi samasuguse õigusakti alusel invaliidsuspensioni;

d)	kuulmispuudega isikutele mõeldud erikoolide õpilased alates 16. eluaastast;

e)	isikud, kes saadavad abikaasat/partnerit sõltumata nende east, või isikud, kes peavad saatma punktides a–d osutatud isikuid;

f)	väljalennu päeval vähem kui 16-aastased reisijad.

2.	Punktis 1 nimetatud isikutele on allahindlus 50 protsenti ühe lennusuuna piletihinna ülemmäärast.

3.	Nimetatud allahindlust ei kohaldata, kui reisi eest maksab valitsus ja/või sotsiaalkindlustusametkond. Isik, kellel on õigus saada allahindlust otsustab, kas ta vajab saatjat.

4.	Täiskasvanul (vanus vähemalt 16 aastat) võib olla tasuta kaasas alla kahe aasta vanune laps tingimusel, et laps ei istu eraldi istmel ja on kogu reisi jooksul täiskasvanuga koos.

Pileti ostmisel võidakse reisijalt nõuda järgmiseid dokumente:

a)	punkti 1 alapunktis a nimetatud isikud peavad esitama foto ja sünnikuupäevaga ametliku dokumendi;

b)	punkti 1 alapunktides b ja c nimetatud isikud peavad oma õigust allahindlusele tõendama Norra sotsiaalkindlustusametkonna või „Norges Blindeforbundi” väljastatud ametlike dokumentidega. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid;

c)	punkti 1 alapunktis d nimetatud isikud peavad esitama õpilaspileti ja sotsiaalkindlustusametkonna kirja, mis näitab, et antud õpilane saab vastavalt Norra sotsiaalkindlustusseadusele toetust. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid.

REGULAARLENNUD LIINIL VÆRØY–BODØ JA VASTASSUUNAS (NORRA)

PAKKUMISKUTSE

1. Sissejuhatus

Norra on otsustanud avaldada uue pakkumiskutse regulaarse lennuliikluse korraldamiseks liinil Værøy–Bodø ja vastassuunas ajavahemikus 1. august 2008 kuni 31. juuli 2011.

Norra otsustas alates 1. augustist 2008 muuta liinil Værøy–Bodø ja vastassuunas piirkondlike regulaarlendude avaliku teenindamise kohustust, mis on varem kehtestatud vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a. Muudetud kohustused on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT viitenumber ja avaldamiskuupäev) ja EMP kaasandes (viide EMP kaasandes avaldamisele).

Kui kahe kuu jooksul pakkumiste esitamise lõpptähtajast arvestades (vt käesoleva dokumendi punkt 6) ei ole ükski lennuettevõtja esitanud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirjalikke tõendeid regulaarlendude alustamise kohta alates 1. augustist 2008 kooskõlas käesoleva dokumendi 2. jaos nimetatud lennuteeninduspiirkonnale kehtestatud avalike teenuste osutamise kohustustega, mida on muudetud, rakendab ministeerium nimetatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktides d–h esitatud pakkumismenetlust, piirates sellega alates 1. augustist 2008 juurdepääsu liinile ainult ühe lennuettevõtjaga. Käesoleva pakkumiskutse eesmärgiks on saada pakkumisi, mille alusel antakse nimetatud ainuõigused.

Allpool kirjeldatakse kõige olulisemaid asjaomaseid pakkumistingimusi. Täielikku pakkumiskutset saab alla laadida internetileheküljel:

http://www.regjeringen.no/nb/dep/sd/dok/andre/Anbud.html

või tasuta tellida, saates taotluse aadressile:

Ministry of Transport and Communications

PO Box 8010 Dep.

N-0030 Oslo

Telefon: (47) 22 24 83 53

Faks: (47) 22 24 56 09

Kõik pakkujad peavad tutvuma täieliku pakkumiskutsega.

2. Kutsega hõlmatud teenused

Pakkumiskutse hõlmab regulaarlende vahemikus 1. august 2008 kuni 31. juuli 2011 vastavalt punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustustele. Konkurss hõlmab järgmist lennuteeninduspiirkonda ja sellega seotud pakkumist:

Lennuteeninduspiirkond

Værøy–Bodø ja vastassuunas

Kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, siis kohaldatakse avaliku teenindamise kohustuse eritingimusi. Instrumentaallähenemise protseduuri kasutuselevõtuga kaasneb toodangumahu suurendamise nõue novembris, detsembris ja jaanuaris toimuvatel lendudel. Kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, esitavad pakkujad kogu pakkumisperioodi ning iga tegevusaastat eraldi hõlmava alternatiivse pakkumise, mis käsitleb toodangumahu suurendamist. Pakkuja koostab mõlema alternatiivi pakkumiseelarve nii koos suurendatud toodangumahuga kui ka ilma selleta. Pakkumiseelarves peavad olema näidatud mõlemas pakkumises sisalduvad kulud ning tulud ja nimetatud mõlema alternatiivi puhul vajatava hüvitise suurus.

Kui lennuettevõtja esitab pakkumise, milles hüvitisenõude suuruseks on null NOK, mõistetakse seda kui lennuettevõtja soovi tegutseda liinil ainsa teenuseosutajana, sealjuures Norra riigilt mingit hüvitist saamata.

3. Pakkumisel osalemine

Pakkumisel saavad osaleda kõik lennuettevõtjad, kellel on nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) sätestatud kehtiv tegevusluba.

4. Pakkumismenetlus

Kõnealuse pakkumiskutse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkte d–i ja Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta) artiklit 4.

Hange toimub avatud pakkumismenetlusega.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse alustada pakkumisjärgseid läbirääkimisi, kui pakkumise esitamise tähtajaks on esitatud kasvõi üks pakkumine või kui ainult üks pakkumine on jäänud tagasi lükkamata. Läbirääkimised toimuvad vastavalt avaliku teenindamise kohustusele. Peale selle ei ole pooltel õigust teha läbirääkimiste ajal lepingu algtingimustesse olulisi muudatusi. Kui pakkumisjärgsete läbirääkimiste käigus ei jõuta vastuvõetava lahenduseni, jätab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium endale õiguse kogu pakkumismenetlus tühistada. Sellisel juhul võidakse avaldada uus pakkumiskutse uute tingimustega.

Kui ühtki pakkumist ei esitata, võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ilma eelneva avaldamiseta teostada hanked läbirääkimiste teel. Sellisel juhul ei tohi algseid avaliku teenindamise kohustusi ega lepingu ülejäänud tingimusi oluliselt muuta. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse pakkumisest tulenevatel mõjuvatel põhjustel keelduda kõikidest pakkumistest.

Pakkumine on pakkuja suhtes siduv kuni pakkumismenetluse lõppemiseni või lepingu sõlmimiseni.

5. Pakkumine

Pakkumine koostatakse vastavalt pakkumistingimuste punktis 5 sätestatud tingimustele, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustes loetletud nõuetele.

6. Pakkumise esitamine

Pakkumise esitamise tähtaeg on 7. juuli 2008 kell 12.00 kohaliku aja järgi. Pakkumine tuleb esitada punktis 1 nimetatud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi aadressil hiljemalt pakkumise esitamise tähtajaks.

Pakkumine esitatakse isiklikult transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile või saadetakse posti või kulleriga.

Hiljem esitatud pakkumisi arvesse ei võeta. Pakkumised, mis saabuvad pärast pakkumise esitamise tähtpäeva, kuid enne pakkumiste avamise kuupäeva, võetakse vastu, kui on ilmne, et saadetis pandi teele nii vara, et see oleks pidanud saabuma tähtajaks. Saadetise postitamisel saadud kviitungit käsitatakse saatmise ja saatmisaja tõendina.

Kõik pakkumised esitatakse 3 (kolmes) eksemplaris.

7. Lepingu sõlmimine

7.1

Üldreeglina sõlmitakse leping madalaima hüvitisenõudega pakkumise esitanud pakkujaga. Iga lennuteeninduspiirkonna puhul sõlmitakse leping pakkujaga, kelle pakkumise hüvitisenõue on madalaim kogu lepingu kehtivuse aja jooksul alates 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2011. Madalaim hüvitisenõue määratakse kindlaks arvestusliku määra alusel, mis rajaneb kahel esitatud alternatiivsel hinnal. Arvestuslik määr võrdub kaalutud hüvitisenõuete summaga. Olukorras, kus Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, võetakse hinda arvesse kaaluga 60 %. Ilma instrumentaallähenemise protseduuri kasutuselevõtuta võetakse hinda arvesse kaaluga 40 %. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle arvestuslik määr on madalaim kogu lepingu kehtivuse aja jooksul alates 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2011.

7.2	Kui lepingut ei saa sõlmida, sest pakkumistes on esitatud hüvitisenõuded samale summale, sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud pakkumise, milles pakutakse kõige rohkem istekohti kogu lepingu kehtivuse ajal.

8. Lepingu kehtivuse aeg

Kõik lepingud sõlmitakse kehtivusajaga alates 1. august 2008 kuni 31. juuli 2011. Lepingut saab lõpetada ainult punktis 11 kirjeldatud olukordades.

9. Rahaline hüvitis

Ettevõtjal on õigus saada transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumilt rahalist hüvitist vastavalt pakkumislepingule. Hüvitis määratakse igaks tegutsemisaastaks ja kogu lepinguperioodiks.

Esimese tegutsemisaasta hüvitist ei korrigeerita.

Teise ja kolmanda tegutsemisaasta hüvitis arvutatakse ümber pakkumiseelarve põhjal, mida on korrigeeritud tegevuskulude ja -tulude alusel. Parandused peavad jääma Norra statistikaameti määratletud sama aasta 15. juunil lõppeva 12 kuu pikkuse perioodi tarbijahinnaindeksi piiridesse.

Teenuse osutamise mahu suurendamisele või vähendamise tõttu vastavalt lepingutingimuste punkti 5.1 teisele lõigule hüvitise suurust ei muudeta.

Hüvitise muutmine toimub tingimusel, et aastaeelarve vastuvõtmisel eraldab Storting (Norra parlament) transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile hüvitisenõuete katmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Ettevõtjal on õigus jätta teenuse osutamisega teenitud tulud endale. Kui tulud on suuremad või kulud väiksemad summadest, millel pakkumiseelarve põhineb, on ettevõtjal õigus vahe endale jätta. Seega ei ole ka transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium kohustatud katma pakkumiseelarve mis tahes puudujääki.

Kõik avalikud tasud, kaasa arvatud lennundustasud, maksab ettevõtja.

Mis tahes kahjutasuhagidest sõltumata vähendatakse rahalist hüvitist võrdeliselt otseselt lennufirmast tulenenud põhjustel ära jäänud lendude koguarvuga, kui sellistel põhjustel ära jäänud lendude arv kinnitatud sõiduplaani kohaselt ületab tegevusaasta jooksul 1,5 protsenti plaaniliste lendude koguarvust.

Kui Værøy kopteriväljakule maandumiseks võetakse kasutusele instrumentaallähenemise protseduur, makstakse hüvitist instrumentaallähenemise protseduurist johtuvate sama kuu vajaduste alusel.

10. Kordusläbirääkimised

Kui lepingu sõlmimise alused muutuvad lepingu kehtivuse ajal oluliselt või ettenägematult, võib kumbki pool taotleda lepingu muutmise läbirääkimiste alustamist. Taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud pärast muutuse toimumist.

Olulised ettevõtja poolt tasumisele kuuluvad avalike tasude muudatused annavad alati aluse uute lepinguläbirääkimiste pidamiseks.

Kui uute õigus- või haldusaktide alusel või lennuameti korralduste tulemusel hakatakse lennuvälja kasutama erinevalt viisist, mida ettevõtja algselt eeldas, teevad pooled kõik endast oleneva, et leppida kokku lepingu muutmises, mis võimaldaks ettevõtjal jätkata ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tegutsemist. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, on ettevõtjal õigus hüvitisele vastavalt sulgemise või lõpetamise eeskirjadele (punkt 11), kui need on kohaldatavad.

11. Lepingu lõpetamine selle rikkumise korral ja oluliste tingimuste ettenägematu muutmise korral

Vastavalt maksevõimetuse seadusest tulenevatele piirangutele võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja muutub maksevõimetuks, tema suhtes algatatakse võlanõudemenetlus, ettevõtja pankrotistub või satub muusse Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta) artikli 14 teises lõigus käsitletud olukorda.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium võib lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja tegevusluba tühistatakse või seda ei uuendata.

Kui vääramatu jõu või muude ettevõtjast mitteolenevate asjaolude tõttu ei suuda ettevõtja täita oma lepingulisi kohustusi viimasest kuuest kuust rohkem kui nelja kuu jooksul, võivad mõlemad pooled lepingu lõpetada, sellest kirjalikult üks kuu ette teatades.

Kui Storting otsustab lennuvälja sulgeda või see suletakse lennuameti korraldusel, lõpevad poolte kokkulepitud lepingulised kohustused lennuvälja tegelikul sulgemisel.

Kui ajavahemik alates hetkest, kui ettevõtjat esmakordselt sulgemisest teavitatakse kuni tegeliku sulgemiseni on pikem kui üks aasta, ei ole ettevõtjal õigust hüvitisele lepingu lõpetamise tõttu kantud finantskahjude eest. Kui nimetatud ajavahemik on lühem kui üks aasta, on ettevõtjal õigus hüvitisele, mis taastaks tema finantsolukorra sellisena, nagu see oleks olnud, kui tegevus oleks jätkunud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil teda sulgemisest või lõpetamisest teavitati, või alternatiivina kuni 31. juulini 2011, kui nimetatud kuupäev on varasem.

Lepingu olulisel rikkumisel võib kumbki pool selle viivitamatult lõpetada.

5.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 138/30

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses Time haldusüksuse tehingutega samas haldusüksuses asuvate katastriüksustega 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 ja 2/32

(2008/C 138/11)

Vastavalt EFTA riikide vahelisele järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”) protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 algatas EFTA järelevalveamet menetluse 19. detsembril 2007 vastu võetud otsuse nr 717/07/COL alusel, mis on esitatud käesolevale kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel autentses keeles. Norra ametiasutustele on sellest teatamiseks saadetud otsuse koopia.

EFTA järelevalveamet palub EFTA riikidel, ELi liikmesriikidel ja huvitatud isikutel saata märkused kõnealuse meetme kohta ühe kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Registry

Rue Belliard 35

B-1040 Brussels

Märkused edastatakse Norra ametiasutustele. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

MENETLUS

3. märtsil 2007 sai järelevalveamet kaebuse ühelt kogukonna ühenduselt seoses katastriüksuste 1/152, 1/301, 1/630 ja 4/165 müügiga Time haldusüksuses kohaliku omavalitsuse poolt kahele eraettevõtjale ning varem kohaliku omavalitsuse poolt jalgpalliklubile Bryne fotballklubb antud katastriüksuse 2/70 (kus asub Bryne staadion ja mis hõlmab katastriüksust 2/32) müügiga nimetatud klubi poolt erainvestorile.

9. mai 2007. aasta kirjaga saatis erainvestor järelevalveametile kaebuse seoses katastriüksuse 4/165 müügiga Time haldusüksuse poolt.

19. juuni 2007. aasta kirjas vaidlustas partei Time pensjonistparti väidetava ainuõiguse andmise ettevõtjale Forum Jæren AS 200 maa-aluse parkimiskoha väljaarendamiseks Bryne kesklinnas asuvatel katastriüksustel 1/125, 2/277, 2/278 ja 2/284, kuhu pidi ehitatama uus keskkool.

Pärast kirjavahetust Norra ametiasutustega, otsustas järelevalveamet alustada ametliku uurimismenetluse seoses Time kohaliku omavalitsuse tehingutega samas haldusüksuses asuvate katastriüksustega 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 ja 2/32. Samas on järelevalveamet praegu seisukohal, et tehingud Time haldusüksuses asuvate katastriüksustega 1/125, 2/277, 2/278, 2/284 ei hõlmanud riigiabi andmist.

HINDAMINE

Katastriüksuste 1/152, 1/301 ja 1/630 müümine ettevõtjale Grunnsteinen AS

25. augusti 2007. aasta ostu-müügilepinguga müüs Time haldusüksus oma keskuse Bryne linna keskel asuvad katastriüksused 1/152 (1 312 ruutmeetrit), 1/301 (741 ruutmeetrit) ja 1/630 (1 167 ruutmeetrit) arendajale Grunnsteinen AS. Tehingu toimumise ajal kasutati katastriüksust 1/152 munitsipaalparklana, kus oli 44 parkimiskohta.

Ettevõtja Grunnsteinen ei maksnud katastriüksuste eest rahalist tasu, kuid kohustus ehitama katastriüksusele 1/152 maa-aluse parkla, kus 65 parkimiskohta antakse Time haldusüksusele. Kohaliku omavalitsuse väitel asendati rahalise tasu maksmine kohustusega ehitada parkimiskohad: olemasolevad 44 parkimiskohta maa peal oleksid hüvitatud 44 uue maa-aluse parkimiskohaga ning täiendava 21 parkimiskoha väärtus oleks korvanud kahe ülejäänud võõrandatud katastriüksuse väärtuse. Norra on esitanud arvutused, mille kohaselt 21 täiendava parkimiskoha väärtus on 2 625 000 NOK, samas kui ülejäänud kahe katastriüksuse 1/301 ja 1/630 väärtus on 2 516 400 NOK. Arvutused tuginesid katastriüksuse 1/630 väärtuse hindamisele, mille kohaselt ruutmeetri väärtus oli 600 NOK, ning ehitusettevõtja Skanska arvutustele, mille kohaselt parkimiskoha omahind maa-aluses parklas on 150 000 NOK (ilma käibemaksu ja maa ostu-/rendihinnata).

Kui riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse maad müüakse alla turuväärtuse, tuleb Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt pidada riigi vahendeid kaasatuks ning arvesse võtta, et ettevõtjale Grunnsteinen anti valikuline eelis. Järelevalveamet on esialgu seisukohal, et kõnealusel juhul tekkis just selline olukord ja selle põhjused olid järgmised.

Esiteks ei maksnud ostja katastriüksuste eest rahalist tasu. Seega esmapilgul, kui puuduvad veenvad vastupidised tõendid, tundub tehing hõlmavat abi.

Lisaks ei ole järgitud menetlusi, mis on sätestatud järelevalveameti suunistes maa ja hoonete müügiks avaliku võimu kandja poolt, sest enampakkumist ei korraldatud ning ainult ühe võõrandatud katastriüksuse puhul hinnati selle väärtust. Järelevalveamet on seisukohal, et väärtuse hindamine oli ka liiga pealiskaudne selleks, et see vastaks suunistes esitatud nõuetele.

Norra ametiasutused väidavad, et tehing koosnes kinnisasjade vahetamisest, mille käigus haldusüksus andis arendajale kolm katastriüksust, sealhulgas ühe, mida kasutati parklana, ning sai vastu praegusest rohkem maa-aluseid parklakohti. Selline põhjendus näib eeldavat, et järelvalveametile esitatud hinnangut väärtusele peetakse usaldusväärseks. Nagu eespool mainitud, näib katastriüksuse 1/630 hindamisel olevat siiski mitmeid puudusi. Lisaks näib, et tulevaste maa-aluste parkimiskohtade hinnanguline maksumus tugineb ainult üldisele kogemusele ning selles ei arvestata katastriüksuse eriomadusi ega kõnealust projekti. Seega näib, et tehing ei toimunud turutingimustel.

Kui viimati nimetatu leiab kinnitust, tugevdas see ettevõtja Grunnsteinen positsiooni konkurentidega võrreldes. Lisaks oleks võinud võõrandatud maa pakkuda huvi teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides asutatud ostjatele. Seega on järelevalveamet esialgu seisukohal, et tehinguga võidi moonutada konkurentsi ja mõjutada Euroopa Majanduspiirkonna sisest kaubandust.

Seepärast näib, et osutati riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Katastriüksuse 4/165 müümine ettevõtjale Bryne Industripark AS

31. augustil 2005 kirjutasid Time haldusüksus ja arendaja Bryne Industripark AS alla ostu-müügilepingu katastriüksuse 4/165 kohta, mis asub Time haldusüksuses Hålandis. Katastriüksus koosneb 56 365 ruutmeetrist tööstusmaast ja selle müügihinnaks määrati 4,7 miljonit NOK (ligikaudu 83 NOK ruutmeetri kohta).

Enne müüki ei korraldatud avalikku enampakkumist ega hinnatud katastriüksuse väärtust. Hind tundub olevat arvutatud hinna põhjal, mida Time haldusüksus maksis kinnisasjade eest 1999. aastal ning millele on lisatud kapitali-, õigus- ja halduskulu. Ometi otsustas haldusüksus oktoobris 2006, et tulevikus tuleb tööstusmaad müüa turuhinnaga, sest selle ajani kasutatud meetod näis viivat selleni, et maad müüakse liiga odavalt.

Eelnimetatut arvesse võttes on järelevalveamet esialgu seisukohal, et maad müüdi alla turuväärtuse, et riigi vahendeid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses tuleb pidada kaasatuks ning et ettevõtjale Bryne Industripark anti valikuline eelis. Kui viimati nimetatu leiab kinnitust, tugevdas see ettevõtja Bryne Industripark positsiooni konkurentidega võrreldes. Lisaks oleks võinud võõrandatud maa pakkuda huvi teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides asutatud ostjatele. Seega on järelevalveamet esialgu seisukohal, et tehinguga võidi moonutada konkurentsi ja mõjutada Euroopa Majanduspiirkonna sisest kaubandust.

Seepärast näib, et osutati riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Katastriüksuste 2/70 ja 2/32 müümine ettevõtjale Bryne fotballklubb

8. augusti 2003. aasta lepinguga võõrandas Time haldusüksus katastriüksused 2/32 ja 2/70, kus asub Bryne staadion ja mis moodustasid kokku ligikaudu 53 000 ruutmeetrit, kohalikule jalgpalliklubile Bryne fotballklubb (Bryne FK), kes mängib praegu esimeses divisjonis (st kõrgliigast madalamal).

Kuna jalgpalliklubi ei maksnud maa eest rahalist tasu, on järelevalveamet seisukohal, et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt tuleb pidada riigi vahendeid kaasatuks ning et klubile Bryne FK on antud valikuline eelis. Norra ametiasutused väitsid, et jalgpalliklubi Bryne FK ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu mõistes ettevõtja. Siiski selgub jalgpalliklubi Bryne FK kodulehelt, et klubi müüb ja ostab muu hulgas professionaalseid mängijaid, pakub meelelahutust jalgpallimatšide vormis ning pakub tasu eest reklaampinda. Selliseid tegevusalasid võib pidada teenuste osutamiseks turul ja seega on need majanduslikku laadi. Seepärast on järelevalveamet esialgu seisukohal, et jalgpalliklubi Bryne FK kujutab endast vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõikele 1 ettevõtjat.

Kõnealune tehing tugevdab jalgpalliklubi Bryne FK positsiooni konkurentidega võrreldes. Lisaks oleks võinud võõrandatud maa pakkuda huvi teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides asutatud ostjatele. Seega on järelevalveamet esialgu seisukohal, et tehinguga võidi moonutada konkurentsi ja mõjutada Euroopa Majanduspiirkonna sisest kaubandust.

Seepärast näib, et osutati riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

KOKKUSOBIVUS

Järelevalveametile kättesaadav teave ei näi kinnitavat, et abi anti majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, üleeuroopalist huvi pakkuva projekti edendamiseks või teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks. Lisaks ei näi spordiklubile antud abi soodustavat kultuuri arengut. Eelnimetatut arvesse võttes näib, et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkte a–c ei saa kohaldada.

MENETLUSNÕUDED JA EBASEADUSLIKU ABI TAGASINÕUDMINE

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 on ette nähtud rakendamiskeeld. Nimetatud protokolli II osa artiklis 14 on sätestatud, et eitava otsuse korral võib abisaajalt kogu ebaseadusliku abi tagasi nõuda.

JÄRELDUS

Eespool nimetatud kaalutlusi silmas pidades otsustas järelevalveamet vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 alustada ametliku uurimismenetluse seoses Time haldusüksuse tehingutega samas haldusüksuses asuvate katastriüksustega 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 ja 2/32.

EFTA SURVEILLANCE AUTHORITY DECISION

No 717/07/COL

of 19 December 2007

on the property transactions engaged in by the municipality of Time concerning property numbers 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70, 2/32, 1/125, 2/277, 2/278, 2/284 in Time

(NORWAY)

THE EFTA SURVEILLANCE AUTHORITY,

HAVING REGARD TO the Agreement on the European Economic Area (1), in particular to Articles 61 to 63 and Protocol 26 thereof,

HAVING REGARD TO the Agreement between the EFTA States on the establishment of a Surveillance Authority and a Court of Justice (2), in particular to Article 24 thereof and Article 1(2) and (3) in Part I and Articles 4(4) and 6(1) in Part II of Protocol 3 thereof,

HAVING REGARD TO the Authority's Guidelines (3) on the application and interpretation of Articles 61 and 62 of the EEA Agreement, and in particular the Chapter relating to the Sale of Land and Buildings by public authorities,

Whereas:

I. FACTS

1. PROCEDURE

On 3 March 2007, the Authority received a complaint from an association named Aksjonsgruppa ‘Ta vare på trivelige Bryne’ (hereinafter referred to as ‘Aksjonsgruppa’), concerning the sales of property numbers 1/152, 1/301, 1/630, 4/165 in Time municipality by the municipal authorities to two different private entities, as well as the sale of title number 2/70 (Bryne stadium which also includes title No 2/32) by Bryne fotballklubb, previously given to the club by the municipality, to a private investor (Event No 414270).

By letter dated 9 May 2007, the private investor Mr Gunnar Oma sent a complaint to the Authority concerning the sale by Time municipality of one of the abovementioned properties, i.e. number 4/165. Mr Oma claimed that the sale had taken place without prior value assessment and without an unconditional tendering procedure (Event No 421805).

By letter dated 25 May 2007 (Event No 1080978), the Authority invited the Norwegian authorities to comment on the complaints and requested additional information. In addition to the property numbers mentioned above, the Authority also asked questions concerning the purchase by Time Municipality of a property to be used for the construction of a new high school (title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284), next to Bryne stadium. The sale had been the subject of articles in the local press which were enclosed with the complaint.

By letter dated 19 June 2007 (received by the Authority on 22 June 2007, Event No 426448), Time pensjonistparti complained about the exclusive right granted to Forum Jæren AS with respect to the development of 200 underground parking spaces at the property in the centre of the Bryne to be used for the construction of a new upper secondary school (title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284) (4). According to the complainant, 180 of the parking spaces were to be used by Forum Jæren.

By letter dated 3 July 2007 (Event No 427879) from the Norwegian Government, received and registered by the Authority on 3 July 2007, Norway replied to the information request.

By letter of 28 July 2007, Aksjonsgruppa submitted comments to the Norwegian authorities' reply, received and registered by the Authority on 30 July 2007 (Event No 437440).

By e-mail dated 7 September 2007 (Event No 439975), Aksjonsgruppa submitted an agreement between Rogaland county municipality and Time municipality regarding the development and use of the property to be used as a new upper secondary school (title numbers 1/125, 2/277, 2/278, and 2/284) (Event No 439974), which included a clause whereby the County Municipality agreed to grant Forum Jæren the right to develop 200 parking spaces under the new secondary school, as well as the exclusive right to use 180 thereof.

By e-mails dated 19 September 2007 (Event Nos 442381, 442382 and 442383), the complainant submitted press reports regarding the land sales. Finally, by e-mail dated 2 October 2007 (Event No 445092), the complainant submitted an audit carried out by external auditors (Deloitte) of Time municipality's sales of land and buildings over the last years (Event No 445091).

By letter of 23 October 2007 (Event No 448109), the Authority invited the Norwegian authorities to comment on the third complaint in the case (from Time Pensjonistparti) and requested additional information with respect to the agreements concerning the construction of a new upper secondary school and the rights conferred on Forum Jæren in that respect.

By letters of 21 and 22 November (Event Nos 453220 and 453452), the Norwegian authorities replied to the Authority's request.

2. DESCRIPTION OF THE TRANSACTIONS

2.1. The sale of title numbers 1/152, 1/301 and 1/630 to Grunnsteinen AS

By a sales agreement dated 25 August 2007, Time municipality sold title numbers 1/152 (1 312 square metres), 1/301 (741 square metres) and 1/630 (1 167 square metres) in the centre of Bryne, the municipal centre of Time municipality, to the private property developer Grunnsteinen AS. Clause 1 of the contract (5) states that the properties, at the time of entering into the contract, were zoned for residential and public road/parking purposes. On title number 1/152, there were 44 municipal parking spaces belonging to Time municipality.

Under Clause 1 of the contract, Grunnsteinen AS undertakes to build underground parking spaces on title number 1/152, of which 65 are to be transferred to Time municipality upon completion (clauses 1 and 5 of the agreement). Grunnsteinen did not pay anything for the property; however, according to the municipal authorities, the obligation to build the parking spaces replaces ordinary payment for the property (6). At present, none of the titles have been transferred to Grunnsteinen AS; however, Clause 7 of the agreement foresees that the titles should be transferred upon completion of the parking spaces, at the latest by the end of 2008. Furthermore, Clause 1 foresees that the underground car park will be registered as a separate title in the land register when re-transferred to Time Municipality.

The initiative to enter into the agreement appears to have been taken by the buyers, and no public bidding round was organised prior to the sale (7). According to the municipal authorities, the payment for title No 1/152 consisted of the 44 parking spaces on the property being compensated for in the underground car park. As for title numbers 1/301 and 1/630, the municipality had commissioned a value assessment of one of the properties, title No 1/630, which the municipality claims were assessed by Eiendomsmegler 1. Only the assessment of title No 1/630, which concluded that the market value was NOK 600 per square metre, has been presented to the Authority (8). However, reservations were expressed with respect to the size of the area, to any encumbrance on the title in the property register and to zoning regulations, as none of these had been checked. The Norwegian authorities have also presented calculations made by the construction firm Skanska Norge AS, showing that the price for a parking space in an underground car park would be approximately NOK 150 000, excluding VAT and costs of buying/renting the land (9). On the basis of these estimates, the Norwegian authorities claim that the market price for title numbers 1/301 and 1/630, based on the value assessment, would be NOK 2 516 400 (10), whereas the value of the additional 21 parking spaces which Grunnsteinen will build for the municipality is estimated to 2 625 000 (11). Thus, the municipality claims that the value of these two properties is fully compensated by Grunnsteinen through the construction of 21 additional parking spaces.

2.2. The sale of title number 4/165 to Bryne Industripark AS

On 31 August 2005, Time Municipality and the private property developer Bryne Industripark AS signed a sales agreement concerning title No 4/165 at Håland in Time (12). The title comprises 56 365 square metres of industrial land, and the sales price was set at NOK 4,7 million (or approximately NOK 83 per square metre). At the time of the signing of the agreement, the area was zoned for industrial purposes but the detailed zoning plan was not adopted due to objections from the public road administration. According to the municipal authorities, the new detailed zoning regulations are expected to be adopted in autumn 2007. The contract contains a claw-back clause (Clause 7) for Time municipality in the event that the property has not been built on or put to use 5 years after the date of taking possession.

At the time of entering into the agreement, the property consisted of undeveloped land. In the memorandum for the municipal council which approved the agreement, the municipal administration states that the conclusion of a development agreement should be a condition for selling the land. However, for the time being, no such agreement has yet been entered into, since detailed zoning regulations for the area have not yet been adopted.

The municipality confirms that no public bidding round was organised prior to the sale, which came about following an initiative from the buyer. However, it claims that the availability of industrial land in the area in question was advertised on its web page in 2003-2004. A value assessment was not carried out prior to the sale. It follows from the administrative memorandum made in relation to the sale that the price charged was based on the price at which Time municipality bought the property in 1999, to which capital costs, regulatory work and administrative costs were added. The price was, thus, established in accordance with the municipality's general principle for the sale of industrial properties, i.e. selling at cost (13).

According to the complainant, the price per square metre for this type of property should be in the range of NOK 400. This is based on a claim that an independent asset valuer assessed the property in January 2007 (14). However, no documentation has been submitted to this effect. In contrast, the municipal authorities claim that other industrial properties were sold, in the same period, for prices ranging between NOK 80 and 115 per square metre in the area, and enclose contracts concerning such properties (15). It also claims that Bryne Industripark, by verbal agreement, sold a major part of the property (50 000 square metres) to Jæren Arena for the purpose of building a new football stadium in March 2007, at a price of NOK 100 per square metre (16). No documentation of the actual price has been provided. Moreover, according to the complainants, the same investors hold financial interests both in Bryne Industripark AS and Jæren Arena, and a possible transaction therefore cannot be assumed to have taken place on normal commercial terms.

2.3. The sale of title numbers 2/70 and 2/32 to Bryne fotballklubb and the subsequent transfer of the property to Forum Jæren AS

By agreement dated 8 August 2003, Time municipality transferred the title to Bryne stadium, title numbers 2/32 and 2/70, an area of approximately 53 000 square metres, to Bryne fotballklubb (Bryne FK) (17). From the background papers from the sale, it appears that the municipality had, in turn, bought the land from the football club for NOK 1 million in 1996. The Authority has no further information on this sale.

Bryne FK is a local football club, currently playing in the so-called ‘Adecco League’ (1st division). In addition to Bryne FK, which is registered in the company register as a non-profit organisation (18), the football club has also set up a limited company, Bryne Fotball AS. The information provided by the Norwegian authorities with respect to the organisational relationship between Bryne FK and Bryne Fotball AS is not very extensive; however, from the annual report of Bryne FK, it appears that the company was created to take care of the club's aim of promotion to the Norwegian Premier League. It also seems that Bryne FK is the main shareholder in the company and paid its debts in 2006. It appears that the sports activities, including those of the elite team aiming for promotion to the Premier League take place within Bryne FK (19).

Before the transfer of the title to the land, the football club had a ground lease agreements with the municipality for its buildings on title numbers 2/70 and 2/32, which included the stadium, a club house and a sports hall (20). Thus, the agreement of 8 August 2003 only concerns ownership of the land, not to the buildings. One building not belonging to Bryne fotballklubb appears to remain on the land, and it was foreseen that the club would take over the municipality's rights under the lease agreement with the owner of the building (21). Under Clause 2 of the agreement, title numbers 2/32 and 2/70 are transferred to Bryne FK without remuneration. It is also provided in the agreement that the municipality covers all costs connected to the transfer of the property, such as parcelling, measuring etc. The titles comprise approximately 53 000 square metres, and it is expressly provided that it shall, primarily, be used for sports purposes.

It follows from Clause 1 of the agreement that the background for the transfer of the titles was that the football club had asked for such transfer due to the fact that it needed to increase its assets in order to comply with requirements laid down by the Norwegian football association for football pitches to be used for matches in Tippeligaen (the Norwegian Premier League). From the background memos, it seems to have been essential that the property may be used as security for debts, and it is mentioned that the provision that it may only be used for sports purposes may somewhat reduce its accounting value.

The complainant claims that, in 2007, Bryne FK plans to sell the stadium to Forum Jæren for NOK 50 million. This appears to have taken place at the same time as the football club bought a property for the construction of a new stadium at Håland from Bryne Industripark AS (a sale referred to above). In reply to the Authority's request for information, the Norwegian authorities have confirmed that a letter of intent has been signed between Bryne FK and Forum Jæren concerning title No 2/70. However, the municipal authorities were unable to produce a copy thereof and the Authority therefore has had no confirmation of either the price mentioned or the possible existence of a binding agreement.

2.4. The purchase by Time municipality of title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284 for the purpose of building a new upper secondary school and the right to underground parking facilities granted to Forum Jæren

On 4 January 2007, Time Municipality and Forum Jæren entered into an agreement (22) whereby Time Municipality bought title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284 in Time, in total approximately 17 990 square metres, for NOK 59,5 million (i.e. NOK 3 307 per square metre). The municipality has confirmed that no value assessment was carried out of the property prior to the conclusion of the contract. It is claimed that the price had been based on Forum Jæren's purchasing costs (23). The contract also stipulates that it is Forum Jæren's responsibility to prepare the land for construction, i.e. to demolish existing buildings and foundations, etc.

In Norway, the county municipalities are responsible for running upper secondary schools (24); however, it is common practice that the land on which the buildings are to be constructed is offered by the municipalities free of charge. As stated in Clause 2 of the agreement, the property is to be used for the construction of a new upper secondary school. On 13 August 2007, the municipality effectively entered into an agreement with Rogaland County Municipality concerning the construction of the upper secondary school (25). Clause 3 of the agreement provides that, on the condition that the county municipality will not need more parking spaces than expected at the time of conclusion of the agreement, the county municipality accepts that Forum Jæren may cover its need for parking spaces in an underground car park comprising 200 spaces in total, to be constructed under the school buildings. The county municipality will be entitled to 10 per cent of the surface of the underground car park.

However, since Forum Jæren has been granted an extension of its deadline for compliance with the zoning requirements for parking spaces (1 parking space per 100 square metres) until 31 December 2008, no agreement has yet been entered into between Forum Jæren and Rogaland County municipality governing Forum Jæren's rights on the property. According to the Norwegian authorities, neither does the agreement between the municipality and the county municipality confer a legally enforceable right on Forum Jæren. The Norwegian authorities underline, in this context, that Forum Jæren did not take part in the negotiations prior to the conclusion of the agreement. Finally, Norway also takes the view that a separate agreement lying down, in detail, the conditions for Forum Jæren's right to use the property for parking purposes would be necessary at a later point (26).

3. COMMENTS BY NORWAY

Norway was invited to comment on the complaints in the Authority's requests for information, and did so in its replies. The replies were drafted by Time municipality and the Government did not provide additional comments.

Concerning the first of the transactions mentioned above, the Norwegian authorities claim, in essence, that the transfer of title numbers 1/152, 1/301 and 1/630 without remuneration does not amount to aid since it should be considered as an exchange of real property. In fact, the municipality's 44 parking spaces above ground will be exchanged for parking spaces in an underground car park. With respect to title No 1/301 and 1/630, it is claimed that, based on the value of these two properties in comparison with the cost estimates of parking spaces in underground car parks in similar projects, the value of the increase in the number of parking spaces (21) which the municipality will get as a result of the deal more than covers the value of the properties transferred. Against this background, the Norwegian authorities take the view that no aid is granted, irrespective of the fact that title No 1/152 was not valued. It is also claimed that, in the event that aid is present, it would be de minimis aid.

As for the sale of title No 4/165 to Bryne Industripark AS, Time municipality claims that, irrespective of the fact that no value assessment was made and that the property in question appears to have a very attractive location, the price per square metre corresponds to the market price. This is due to specific difficulties pertaining to the property: there were, inter alia, objections to the zoning plan, which, therefore, had not yet been adopted, and the property was difficult to exploit efficiently due to the construction prohibition in proximity to the railway. Furthermore, it is claimed that equivalent industrial properties in the municipality were recently sold at prices which, per square metre, roughly correspond to the price paid by Bryne Industripark.

With respect to the sale of Bryne stadium to Bryne FK, the Norwegian authorities argue that the buyer, Bryne FK, is not an undertaking within the meaning of the EEA Agreement, but a non-profit organisation and a sports club. Consequently, the Norwegian authorities take the view that Article 61 EEA does not apply to the transaction regardless of whether or not it confers an economic advantage on the buyer.

With respect to the titles which are to be used for the construction of an upper secondary school and Forum Jæren's right to build parking spaces under the school buildings, Time municipality claims that no legally binding agreement has yet been entered into with Forum Jæren. It was always the municipality's intention that such a right could only be granted on market conditions, but it would now be up to the County Municipality to negotiate an agreement with Forum Jæren governing the conditions for the construction of parking spaces.

II. ASSESSMENT

1. THE PRESENCE OF STATE AID

Article 61(1) of the EEA Agreement reads as follows:

‘Save as otherwise provided in this Agreement, any aid granted by EC Member States, EFTA States or through State resources in any form whatsoever which distorts or threatens to distort competition by favouring certain undertakings or the production of certain goods shall, in so far as it affects trade between Contracting Parties, be incompatible with the functioning of this Agreement’.

It follows from this provision that, for State aid within the meaning of the EEA to be present, the following conditions must be met:

—	the aid must be granted through State resources,

—	the aid must favour certain undertakings or the production of certain goods, i.e. the measure must confer an economic advantage upon the recipient(s), which must be selective,

—	the beneficiary must be an undertaking within the meaning of the EEA Agreement,

—	the aid must be capable of distorting competition and affect trade between contracting parties.

Whether these conditions are met must be assessed individually with respect to each of the transactions described above.

1.1. The sale of title numbers 1/152, 1/301 and 1/630 to Grunnsteinen AS

The term ‘State resources’ covers all aid granted from public sources, including municipalities. Aid granted by Time municipality would thus fall within the definition. If public land is sold below market value, State resources are present (27).

In the case at hand, the buyer did not pay any money for the properties. Thus, prima facie, the transaction would seem to involve aid, and it would be for the Norwegian authorities to rebut that presumption.

The Norwegian authorities argue that the buyer did pay a ‘price’ for the properties by taking on the obligation to build an underground car park in which the municipality would be entitled to 65 parking spaces. Thus, what remains to be considered is whether it can established, either in application of the procedures described in the State aid guidelines or by other methods, that the transaction therefore took place on market terms.

The Norwegian authorities have confirmed that the sale of the properties was not announced publicly, but came about following an initiative from Grunnsteinen. Thus, no unconditional bidding procedure (which could, theoretically, have led to a very low, or even no value being paid, given the obligation to provide parking spaces) within the meaning of the Guidelines took place.

Concerning sales without an unconditional bidding procedure, the Guidelines require, for the presence of State aid to be excluded on this basis, that ‘an independent evaluation should be carried out by one or more independent asset valuers prior to the sales negotiations in order to establish the market value on the basis of generally accepted market indicators and valuation standards. The market price thus established is the minimum purchase price that can be agreed without granting State aid’.

In the case at hand, since the payment consists of the construction of 65 underground parking spaces for public use, in order for State aid to be excluded on the basis of the guidelines, a value assessment of the properties would have to be undertaken, and the market price of the parking spaces would have to be established in a reliable manner.

As for the properties sold, it is clear that at least title number 1/152 was not assessed at all. The Norwegian authorities claim that both title numbers 1/301 and 1/630 were valued; however, only the assessment of title number 1/630 has been forwarded to the Authority on request. Thus, the procedure laid down for establishing the market price through independent value assessment cannot, under any circumstances, be considered to have been complied with. Moreover, since the properties were transferred en bloc, a value assessment should cover all three properties taken together. With respect to the title(s) which w(as)(ere) actually valued, the Authority has not been assured that it took place in accordance with the guidelines, which require that the market value should be established on the basis of generally accepted indicators and valuation standards. In the valuation by Eiendomsmegler 1, it is merely stated that the valuation is ‘carried out in accordance with our best judgement and conviction, on the basis of a visit of the property and information provided by the seller’. However, the valuation does neither set out the characteristics of the property which were decisive for the conclusion, nor the method applied, for example one of the methods recommended by the Norwegian Valuers And Surveyours Association (‘Norges Takseringsforbund (NTF)’) for commercial property (28). In the view of the Authority, the valuation carried out by Eiendomsmegler 1 does not give sufficient information for the Authority to ascertain that it was carried out in accordance with generally accepted indicators and valuation standards.

Concerning the value of the parking spaces which the municipality will receive in remuneration for the properties, the Norwegian authorities have enclosed estimates made by the construction firm Skanska Norge AS, arriving at NOK 150 000 per parking space. The Authority also notes that the estimates are subject to the reservation that building costs will vary, depending on a range of factors such as size, location, proximity to roads, lifts, fire security, etc., and also that ‘price will further depend on working methods, timing and market situation’. Although the guidelines on expert evaluation are not directly applicable to the valuation of the future car park, the Authority is not convinced that the evaluation by Skanska was carried out in a reliable manner. In particular, the calculations presented seem to have be carried out exclusively on the basis of experience from other projects and, thus, do not seem to take sufficient account of the characteristics of the specific property in question in order to be suitable for establishing the market price.

Against this background, the presence of aid cannot be excluded on the basis of, or by analogy to, the guidelines.

The Norwegian authorities also seem to argue that the presence of aid can be excluded on other grounds. In particular, they claim that the transaction is in fact an exchange of property, and that the fact that title No 1/152 was not valued is therefore irrelevant. The argument seems to be based on the idea that, since the 44 public parking spaces currently occupying title number 1/152 will be replaced by underground parking spaces, the municipality keeps what it had before entering into the contract. Concerning exploitation of title No 1/152 above ground, this area will now be regulated as a green area and thus will have no independent market value.

It must be assessed whether these arguments are capable of excluding the presence of State aid. In that regard, what remains to be considered is the market value of the property transferred at the time of the conclusion of the contract (29). Thus, the subjective value of the land for the municipality when used as a car park does not establish the market price as long as the land could also be exploited for different purposes. At the time of the contract, this seems to have been the case, and the possibility for alternative (and more profitable) uses must, therefore, be the basis for the calculation of the market price. The Authority takes the view that, even if parts of title number 1/152 might, more than two years later, be zoned as a green area, what must be assessed is what use of the properties (if sold together) potential buyers could expect at the time of the transaction.

Secondly, this argument seems to presuppose that the valuations of the two other titles and the parking spaces are acceptable, so that the value of the parking spaces equals or exceeds the value of the two additional titles. As shown above, the Authority has not found the calculations presented to it convincing.

Against this background, the Authority has serious doubts that the ‘price’ paid for the property reflected its market value.

Firstly, the measures must confer on Grunnsteinen AS advantages that relieve it of a financial burden that it would normally have to cover from its budget (in this case, any additional price payable for the land in question). Secondly, the measure must be selective in that it favours ‘certain undertakings or the production of certain goods’.

If, and to the extent that, the price paid for the properties does not reflect their market value, Grunnsteinen obtains an advantage in the form of a lower purchase price which it would normally have to pay out of its own budget. Equally, the measure would be selective since it only benefits the buyer.

Under settled case law, the mere fact that an aid strengthens a firm's position compared with that of other firms competing in intra-EEA trade, is enough to conclude that the measure is likely to affect trade between the contracting parties and distort competition between undertakings established in other EEA States (30). If, and to the extent that, the transaction confers an economic advantage on Grunnsteinen, its position is strengthened in comparison with that of its competitors. Since the property in question appears to be centrally located commercial land which is, consequently, attractive, it might be of interest not only to Norwegian firms, to the effect that firms established in other EEA States may have been affected by the transaction. Moreover, the Norwegian buyers might be professional property investors who are active in Norway and other EEA States alike. Thus, it appears that the transaction may threaten to distort competition and affect trade within the EEA.

The Authority considers it possible that the economic advantage conferred on Grunnsteinen through the transaction could be de minimis (i.e. EUR 100 000 over a three-year period at the material time (31)) and as such not distort competition and affect trade within the EEA. However, in the absence of reliable value assessments, the Authority cannot establish with certainty that such is the case.

1.2. The sale of title number 4/165 to Bryne Industripark AS

As described above, the land in question consists of more than 56 000 square metres of industrial land outside Bryne. No value assessment was carried out prior to the sale. The municipality states that the land was offered on its web page for some time, but it is unable to retrieve the announcement from its system, and the Authority therefore cannot verify its content. In any event, it is doubtful that a notice on a web page would qualify as a sufficiently well publicised offer within the meaning of the Guidelines. Against this background, the procedures described in the Authority's State aid Guidelines on the sale of land and buildings do not seem to have been followed and the presumption that aid is not present therefore does not apply.

The municipality has explained that property was sold at cost, i.e. at a price calculated by adding regulatory and administrative costs, capital costs and fees to the price for which the property was bought in 1999. As a preliminary point, the Authority notes that sales of public land at cost cannot exclude the presence of State aid, as this price calculation method does not take sufficient account of all the various factors which may influence a property's market value, in particular the supply and demand on the market at the time of the sale (32). Moreover, in this case, there seems to have been no adjustment for inflation.

In the case at hand, sales at cost was the general policy of the municipality at the time. However, by decision of 18 October 2006 (33), the municipality decided that land at Bryne, including Håland, should for the future be sold at market price. In the background memo for the decision, the municipality stated that industrial land at Bryne had become scarce and that land at Håland would be ‘cheap if we sell at cost’. The memo also states that one of the reasons for the transition to the market price principle was to ensure that ‘[i]ndustries which require large areas but are not labour intensive will find the land too expensive and establish themselves elsewhere’. Thus, it seems to have been expected that the market price would be higher than the cost price which was applied in the sale to Bryne Industripark.

The Norwegian authorities have argued that the price is comparable to the sales price of similar land sold in the area in the same period (34). The Authority accepts that such comparisons might give an indication of the appropriate price for the land (35). However, the Authority has doubts as to the relevance of the prices presented as it has not been presented with facts which demonstrate that the land plots in question are sufficiently comparable to the land sold to Bryne Industripark. All areas in question are, inter alia, considerably smaller than title No 4/165 and the Norwegian authorities have not provided details of their location showing that they are as attractive as title No 4/165. Moreover, all the properties referred to are stated to be unregulated in the sales contracts. By contrast, at the time of the sale, a zoning plan for the area sold to Bryne Industripark had been adopted on 5 June 2004. The Norwegian authorities state that objections from the Public Roads Administration seemed to make adjustments necessary. It is unclear to the Authority whether these objections were received before or after the sale to Bryne Industripark. In any event, the agreement refers to the detailed zoning plan adopted in 2004 and the property, therefore, does not seem to have been sold as unregulated. The relevance of comparing the land to areas which were unregulated can thus be questioned (36).

Against this background, the Authority has serious doubts that the cost price at which title No 4/165 in Time was sold corresponded to the property's market value at the time of the sale.

If, and to the extent that, the price paid for the title No 4/165 does not reflect its market value, Bryne Industripark obtains an advantage in the form of a lower purchase price, thus avoiding costs which it would normally have to pay out of its own budget. Equally, the measure would be selective since it only benefits the buyer.

As set out above, the mere fact that an aid strengthens a firm's position compared with that of other firms, which are competitors in EEA trade, is enough to conclude that competition is distorted and intra-EEA trade is affected. If, and to the extent that, Bryne Industripark bought the land below market price, its position is strengthened compared with that of its competitors. In the case at hand, the property in question appears to be industrial land of potential interest to a variety of activities. Accordingly, it may well be of interest not only to Norwegian firms. Moreover, the Norwegian buyers might be professional property investors who are active both in Norway and other EEA States.

Thus, the transaction may threaten to distort competition and affect trade within the EEA.

1.3. The sale of title numbers 2/70 and 2/32 to Bryne FK

As described above, the stadium was transferred to Bryne football club in 2003 for NOK 0. At the time, Bryne FK had two lease agreements with the municipality on title numbers 2/70 and 2/32, concerning, respectively, a grandstand for football and a clubhouse, and a sports hall (37). Furthermore, a company called Stadion Trim & Bowling AS had a lease contract for a sports building for 99 years from 1997. It also appears that Bryne Friidrettsklubb (Bryne Athletics) had certain rights of use to the stadium prior to the transfer of the ground to Bryne FK, and that these rights had to be waived before the transfer could be implemented.

The existence of long term lease agreements and special rights of use may lead to the value of the land being reduced if sold to a third party. However, it is implausible that the property would have no market value at all, inter alia because such special rights might be waived at a later stage. This would seem to be demonstrated by recent events: In fact, the sports club has now decided to move its stadium and, thus, to sell the property in question. Norwegian authorities have confirmed that no value assessment was carried out of the property prior to the sale.

Against this background, the Authority has strong doubts that the property was transferred at market price and, thus, that no State resources were involved.

If the presence of State resources were to be proven, the transaction must be held to confer an advantage on Bryne FK. The measure would, thus, be selective within the meaning of Article 61(1) EEA.

The Norwegian authorities have claimed that Bryne FK does not constitute an undertaking within the meaning of the EEA Agreement because it is a sports club and a private consumer-oriented organisation with no profit-making purposes. According to the Norwegian Government, the club is not active in commercial activities. To substantiate its position, the Norwegian authorities have enclosed the club's annual report, focussing on its activities for adolescents and children.

As a starting point, the Authority notes that the concept of an undertaking encompasses every entity engaged in an economic activity (38). Any activity consisting in offering goods and services on a given market is an economic activity (39). Therefore, it is not decisive that the football club is not organised as a limited company or that it is registered as a non-profit organisation in the company register. The Court of Justice of the European Communities has held that where a sporting activity takes the form of gainful employment or the provision of services for remuneration, which is true of the activities of semi-professional or professional sportsmen, it constitutes an economic activity for the purposes of Community law. Therefore, it is subject, inter alia, to the rules on competition (40).

Bryne FK currently plays in the so-called Adecco league, i.e. the 1st division in Norwegian football (i.e. the division below the Premier League). From Bryne FK's homepage, it appears that the club is, inter alia, active in selling and buying professional players (41), providing entertainment in the form of football matches and in offering advertising space in return for payment (42). In light of the practice of the European Commission, such activities would seem to qualify as the provision of services on a market and therefore to be economic in nature (43). The club's annual accounts, forwarded by the Norwegian authorities, show that it had an annual turnover in the range of NOK 28 million in 2006, of which approximately 11,6 million was generated through sponsorship. Other major sources of revenue include income from matches, non-sports activities, rent income/public contributions and miscellaneous revenues. In addition, about NOK 400 000 stemmed from membership fees. In the view of the Authority, all these items, with the possible exception of a part of the membership fees, seem to have been generated through economic activity.

In light of the above, the Authority takes the preliminary view that Bryne FK must be held to be an undertaking for the purposes of the State aid rules of the EEA Agreement.

Provided that it is established that Bryne FK got the property without paying the market price, it receives an advantage which strengthens its position compared with that of its competitors, thus threatening to distort competition. As demonstrated above, Bryne FK's commercial activities appear to include, inter alia, the selling and buying of players from clubs in other EEA States, the offering of advertising space and the provision of entertainment in the form of football matches. In doing so, the club competes with undertakings established in other EEA States. Insofar as the measure is deemed to distort competition, it will, therefore, also be capable of affecting trade between the Contracting Parties.

1.4. The purchase by Time municipality of title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284 for the purpose of building a new upper secondary school and the right to underground parking facilities granted to Forum Jæren

With respect to the right to build parking spaces under title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284, allegedly granted to Forum Jæren by Time Municipality, it appears to the Authority that Forum Jæren has not yet obtained a legally enforceable right of use of the property. As long as the contractual conditions governing Forum Jæren's future right of use, and thus the commercial balance of the contract, have not yet been determined, it is not possible to assess whether a potential future agreement would involve the granting of State aid. Thus, even if the possible future granting of such a right were to constitute State aid, the aid has not yet been put into effect. As the Authority only has the power to assess aid which has already been put into effect (44) or plans to grant aid notified to it by the national authorities (45), it cannot, at this stage, take a decision on the possible aid involved in granting Forum Jæren the right to construct parking spaces under the foreseen school buildings. Thus, the Authority finds that no State aid has been granted at this stage.

This finding does not preclude the Authority from adopting a decision if, at a later stage, a measure possibly involving aid should be put into effect or notified to the Authority pursuant to Article 1 of Section I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement.

2. PROCEDURAL REQUIREMENTS

Pursuant to Article 1(3) in Part I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement, ‘the EFTA Surveillance Authority shall be informed, in sufficient time to enable it to submit its comments, of any plans to grant or alter aid (…). The State concerned shall not put its proposed measures into effect until the procedure has resulted in a final decision’.

Title number 4/165 and title numbers 2/70 and 2/32 have been sold under legally binding sales contracts and the titles have been transferred in the land register. The measures must therefore be deemed to have been put into effect.

As for the sale of title numbers 1/152, 1/301 and 1/630 to Grunnsteinen, the titles have not yet been transferred in the land register. However, a legally binding contract has been entered into, from which the municipal authorities cannot withdraw without incurring financial consequences. Thus, no further formal measures are required for the buyer to receive the economic benefit of the transaction, and it must therefore be deemed to have been put into effect.

These transactions have not been notified to the Authority. To the extent that these transactions involve State aid, it can be concluded that the Norwegian Government has not respected its obligations pursuant to Article 1(3) in Part I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement.

3. COMPATIBILITY OF THE AID

The Norwegian authorities have argued that the transactions do not contain aid, and have not put forward arguments concerning compatibility. However, after assessing the likelihood that State aid may be involved in the transactions described above, it has to be considered whether any aid involved in the transactions could be compatible with the EEA Agreement under Article 61(3)(a)-(c) EEA.

In the case of the sale of title numbers 1/152, 1/301 and 1/630 to Grunnsteinen, the information available to the Authority does not seem to indicate that any aid was granted to promote the economic development of areas where the standard of living is abnormally low or where there is serious underemployment, to promote a project of common European interest or to facilitate the development of certain economic activities. Moreover, any aid granted to the sports club would not seem to promote cultural development. Against that background, Article 61(3)(a)-(c) appears to be inapplicable.

For the same reasons, any possible aid involved in the sale of title number 4/165 to Bryne Industripark and the sale of title numbers 2/70 and 2/32 to Bryne FK does not seem to be compatible with the functioning of the EEA Agreement by virtue of Article 61(3)(a)-(c).

4. CONCLUSION

Based on the information available to the Authority, including the information submitted by the Norwegian Government, the Authority cannot exclude that the sales of title numbers 1/152, 1/301, 1/630 (to Grunnsteinen AS), 4/165 (to Bryne Industripark AS), 2/70, 2/32 (to Bryne FK) constitute aid within the meaning of Article 61(1) of the EEA Agreement. Furthermore, the Authority has doubts, to the extent that State aid is involved, that they can be regarded as complying with Article 61(3)(c) of the EEA Agreement. Consequently, the Authority has doubts that the transactions referred to above do not constitute State aid or are compatible with the functioning of the EEA Agreement.

Consequently, and in accordance with Article 4(4) in Part II of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement, the Authority is obliged to open the procedure provided for in Article 1(2) in Part I of Protocol 3 of the Surveillance and Court Agreement. The decision to open proceedings is without prejudice to the final decision of the Authority, which may conclude that the measures in question do not constitute State aid or are compatible with the functioning of the EEA Agreement.

The Authority also draws the attention of the Norwegian authorities to the fact that Article 1(3) in Part I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement constitutes a standstill obligation and that Article 14 in Part III of that Protocol provides that, in the event of a negative decision, all unlawful aid may be recovered from the beneficiary, save in exceptional circumstances. At this stage, the Authority has not been presented with any facts indicating the existence of exceptional circumstances on the basis of which the beneficiary may legitimately have assumed the aid to be lawful.

In light of the foregoing considerations, the Authority, acting under the procedure laid down in Article 1(2) in Part I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement, requests Norway to submit its comments and to provide all such information as may help to assess the transactions described above, within one month of the date of receipt of this decision. It requests your authorities to forward a copy of this letter to the potential aid recipient of the aid immediately.

In the light of the foregoing consideration, the Authority requires, within one month of receipt of this decision, to provide all documents, information and data needed for assessment of the compatibility of the property transactions engaged in by the Municipality of Time and, in particular, value assessments stating the value of title numbers 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 and 2/32 at the time of the sale, carried out by an independent asset valuer in accordance with the procedure described in the Authority's Guidelines relating to Sales of Land and Buildings by Public Authorities,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

The Authority has decided to open the formal investigation procedure provided for in Article 1 (2) in Part I of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement against Norway in relation to the sale by the Municipality of Time of the properties registered under title numbers 1/152, 1/301, 1/630 (to Grunnsteinen AS); title number 4/165 (to Bryne Industripark AS) and title numbers 2/70 and 2/32 (to Bryne FK) in Time.

2.	At present, the transactions relating to title numbers 1/125, 2/277, 2/278, 2/284 in Time do not involve the granting of State aid, within the meaning of Article 61(1) of the EEA Agreement, to Forum Jæren AS.

3.	The Norwegian Government is requested, pursuant to Article 6(1) in Part II of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement, to submit its comments on the opening of the formal investigation procedure within one month from the notification of this decision.

The Norwegian Government is required to provide within one month from notification of this decision all documents, information and data needed for assessment of the compatibility of the aid measure, in particular value assessments stating the value of title numbers 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 and 2/32 at the time of the sale, carried out by an independent asset valuer in accordance with the procedure described in the Authority's Guidelines relating to Sales of Land and Buildings by Public Authorities.

5.	The Norwegian Government is requested to forward a copy of this Decision to the potential recipients of aid immediately.

6.	This Decision is addressed to the Kingdom of Norway.

Done at Brussels, 19 December 2007.

For the EFTA Surveillance Authority

Per SANDERUD

President

Kristján Andri STEFÁNSSON

College Member

(1) Hereinafter referred to as the EEA Agreement.

(2) Hereinafter referred to as the Surveillance and Court Agreement.

(3) Procedural and Substantive Rules in the Field of State Aid — Guidelines on the application and interpretation of Articles 61 and 62 of the EEA Agreement and Article 1 of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement, adopted and issued by the EFTA Surveillance Authority on 19 January 1994, published in OJ L 231, 3.9.1994, EEA Supplement No 32, 3 September 1994, last amended by the Authority's Decision No 154/07/COL, hereinafter referred to as the State Aid Guidelines.

(4) The property numbers referred to in the complaint are 1/125, 2/25, 2/274, 2/277, 2/278 and 2/288. Attempts have been made to check this with the complainant, but a clear answer could not be obtained (e-mails from the case handler of 19 October 2007 and Reply from Time Pensjonistparti of 22 October 2007, Event Nos 447785, 447999 and 448000). Based on the description of the properties in the complaint, the Authority, nevertheless, takes the view that the property referred to must be the property on which a new upper secondary school is to be constructed, i.e. title numbers 1/125, 2/277, 2/278 and 2/284.

(5) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 1).

(6) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879), Question 1(e).

(7) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879), reply to question 1(e).

(8) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 2). In Norway's reply, it is claimed that the value assessment concerned title numbers 1/301 and 1/630. However, this is not reflected in the actual assessment, neither does the number of square metres stated therein indicate that both properties have been taken into account.

(9) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 5).

(10) This appears to be based on a value of NOK 600 per square metre plus the value of a building on title No 1/301. The Authority has not been presented with a valuation of the building.

(11) This is based on the Municipality's original cost estimate of NOK 125 000, set out in the background papers for the deliberations in the municipal council (Event No 413558, pp. 16-17). The estimate by Skanska appears to have been obtained at a later stage.

(12) Event No 413558, p. 19 et seq.

(13) Event No 413558, pp. 16-17.

(14) See Event No 413558 (original complaint), repeated in Aksjonsgruppa's comments to Norway's reply, Event No 477440.

(15) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annexes 13-17).

(16) See Article from the local newspaper Jærbladet of 28 March 2007, referring to this price.

(17) Event No 413558, p. 29 and Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 29).

(18) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 21).

(19) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 22).

(20) The ground lease agreements provided by Norway, Annexes 18 and 19 to Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879).

(21) See Annex 24 to Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879).

(22) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 26).

(23) Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879).

(24) See the Act relating to Education of 17 July 1998, No 61, Section 13-3.

(25) Agreement between Time Municipality and Rogaland County Municipality relating to the construction of a new upper secondary school, Event No 439974.

(26) Norway's reply to the Authority's second request for information (Event Nos 453220 and 453452).

(27) Case T-274/01, Valmont Nederland BV v Commission, [2004] ECR II-3145, paragraphs 44-45.

(28) The Authority has previously held that these standards fulfil the requirements of the Guidelines, ref. Decision No 170/05/COL on the sale of the University Library Building and Part of Adjacent Property in Oslo.

(29) See Case T-366/00, Scott SA v Commission, judgment of 29 March 2007 (not yet reported), paragraph 106.

(30) See Case 730/79, Philip Morris Holland BV v Commission, [1980] ECR p. 2671, paragraphs 11-12 and Joined Cases E-5/04, E-6/04 and E-7/04, FESIL, Finnfjord, PIL and Others, and the Kingdom of Norway v the Authority, paragraph 94.

(31) See Article 2(2) of Commission Regulation (EC) No 69/2001, incorporated into the EEA Agreement by Joint Committee Decision No 88/2002 (OJ L 266, 3.10.2002, p. 56 and EEA Supplement No 49, 3 October 2002, p. 42), e.i.f. 1 February 2003.

(32) Case T-366/00, Scott (cited above), paragraph 106.

(33) Decision No KS-075/06, forwarded by the complainant (Annex 3 to Event No 437440).

(34) Land sale agreements attached as Annexes 13-17 to Norway's reply to the Authority's first request for information, (Event No 427879).

(35) Case T-366/00, Scott (cited above), paragraph 116.

(36) It may also be noted that it follows from the sales agreements that it was considered to be highly likely that the areas were of archaeological interest and that the ground would, therefore, have to be explored before any development could take place, see Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annexes 13, 14 and 15. This does not seem to be the case with respect to the title No 4/165, see Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annex 8).

(37) See Norway's reply to the Authority's first request for information (Event No 427879, Annexes 18 and 19).

(38) Case C-41/90, Höfner and Elser [1991] ECR I-1979, paragraph 21.

(39) Case 218/00, Cisal [2002] ECR I-691, paragraph 23.

(40) Case Case C-519/04 P, Meca-Medina and Majcen vs Commission, [2006] ECR I-6991, paragraphs 22, 23 and 30.

(41) For example, the news archive of the club features headlines like ‘Striker on trial’ (18 March 2004), ‘Frenchman for trial’ (30 March 2004), ‘Serbian trial player at Bryne’ (2 August 2007) and ‘Icelandic U21 player ready for Bryne’ (31 August 2007):

http://www.brynefk.no/Brynefk/index.nsf/DESIGNARKIV?openform

(42) For example, in a news item of 13 April 2007, the club states that ‘For the first time Bryne FK has received more than 12 million in mere sponsorship money. The capacity [for advertisements] at Bryne stadium is exhausted and in order to exceed the 12 million threshold the club has invested in advertising rolls. The VIP stand has also been nearly sold out’.

See: http://www.brynefk.no/brynefk/index.nsf/DESIGNUNIK/SFUS-76RJ37?OpenDocument

(43) See paragraph 17 of the Commission's opening Decision in Case C-49/03 (NN 51/03), Sale of land to AZ and AZ Vastgoed BV (OJ C 266, 5.11.2003, p. 8).

(44) Unlawful aid or existing aid, under, respectively, Section III and V of Part II of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement.

(45) Section II of Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement.

5.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 138/42

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise ja teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja Taiwanist saadetud raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte

(2008/C 138/12)

Pärast teate avaldamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (1) sai komisjon nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) (2) artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

5. märtsil 2008. aastal esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse teatavate raud- või terastoruliitmike kogutoodangust.

2. Toode

Vaatlusalusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit ning praegu CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 alla kuuluvad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi „vaatlusalune toode”). Need CN-koodid on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed on lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatud Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevatele raud- või terastoruliitmikele, mida imporditakse Taiwanist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte (3), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1496/2004 (4).

4. Läbivaatamiste põhjused

4.1. Aegumise läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määrati normaalväärtus Hiina Rahvavabariigi puhul kindlaks lõike 5.1 punktis d nimetatud asjaomase turumajandusriigi hinna põhjal. Dumpingu jätkumise tõenäosus põhineb selliselt arvutatud normaalväärtuse võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihindadega, mis kehtivad ühendusse eksportimisel.

Selle põhjal on arvutatud dumpingumarginaal märkimisväärne.

Lisaks märgib taotluse esitaja Hiina Rahvavabariigi vaatlusaluse toote eksportijate/tootjate püüdeid kehtivatest meetmetest kõrvale hoida, mille vältimiseks võeti vastu nõukogu määrused (EÜ) nr 763/2000 (5), (EÜ) nr 2052/2004 (6), (EÜ) nr 2053/2004 (6) ja (EÜ) nr 655/2006 (7).

Väide, et Tai puhul dumping tõenäoliselt jätkub, põhineb tootmiskulude alusel määratud normaalväärtuse võrdlusel ühendusse müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindadega.

Taotluse esitaja esitas tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist ja Taist toimub jätkuvalt märkimisväärsetes kogustes ning tõenäoliselt jäävad need kogused praeguse taseme juurde või suurenevad muu hulgas meetmete tõttu, mis on asjaomastest riikidest pärit sarnase toote impordi suhtes jõus teistel traditsioonilistel turgudel (nt Ameerika Ühendriikides) ja kuna asjaomastes riikides leidub kasutamata tootmisvõimsust.

Taotluse esitaja väidab, et praegune paranenud olukord kahju tekitamise suhtes tuleneb peamiselt jõusolevatest meetmetest ning et nende kehtetuks tunnistamise korral viiks märkimisväärne dumpinguhindadega import asjaomastest riikidest tõenäoliselt ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumiseni.

4.2. Vahepealse läbivaatamise põhjused

Taotluse esitaja on esitanud teavet, et vaatlusaluse toote impordi puhul Hiina Rahvavabariigist ei ole meede kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks enam piisav, eelkõige selles osas, mis puutub meetme laiendamisse Taiwanist saadetud impordi suhtes. Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) ja Niang Hong Pipe Fittings Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) toodetud impordi vabastamine laiendatud meetmest ei ole enam õigustatud, kuna näib, et need äriühingud püüavad Hiina Rahvavabariigist pärit raud- või terastoruliitmike Taiwani kaudu ümberlaadimise teel meetmest kõrvale hoida.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et on piisavalt tõendusmaterjali, et algatada aegumise läbivaatamine ja osaline vahepealne läbivaatamine, mis käsitleb äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) and Niang Hong Pipe Fittings Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) toodetud teatavate raud- või terastoruliitmike vabastamist Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete laiendamisest Taiwanist lähetatud impordile, ning algatab läbivaatamised kooskõlas algmääruse artikli 11 lõigetega 2 ja 3.

5.1. Aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise menetlus

Uurimise käigus määratakse kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline. Vahepealse läbivaatamise käigus määratakse kindlaks, kas Taiwanist lähetatud vaatlusaluse toote impordi puhul on kahjustava dumpingu vastu võitlemise seisukohast õigustatud äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) ja Niang Hong Pipe Fittings Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) toodetud teatavate raud- või terastoruliitmike vabastamine Hiina Rahvavabariigist pärit importide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete laiendamisest Taiwanist lähetatud impordile.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõigil eksportijatel/tootjatel või nende esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008 ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning müügimaht tonnides;

—	ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008 siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning müügimaht tonnides;

—	ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008 muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning müügimaht tonnides;

—	äriühingu täpsed tegevusalad seoses vaatlusaluse toote tootmisega, vaatlusaluse toote tootmismaht tonnides, tootmisvõimsus ja investeeringud tootmisvõimsusse ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või (eksport- ja/või omamaisesse) müüki kaasatud seotud äriühingute (8) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste uurimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ta ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst keeldumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportijate/tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust ekspordiriikide ametiasutustega ja mis tahes teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõikidel vaatlusaluse toote ühendusse importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikul 1. aprill 2007–31. märts 2008;

—	töötajate koguarv;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—

Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit või Taiwanist, Sri Lankalt, Indoneesiast, Filipiinidelt saadetud asjaomase toote ühendusse impordi ja ühenduses toimunud edasimüügi maht tonnides ja väärtus eurodes ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan, Sri Lanka, Indoneesia, Filipiinid või mitte;

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (9) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks importijate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust mis tahes teadaolevate importijate ühendustega.

iii) Ühenduse tootjate väljavõtteline uuring

Pidades silmas taotlust toetavate ühenduse tootjate suurt hulka, kavatseb komisjon ühenduse tootmisharule tekitatava kahju uurimisel kohaldada väljavõttelist uuringut. Selleks, et komisjon saaks moodustada valimi, palutakse kõikidel ühenduse tootjatel esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 kirjeldatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	ühenduse turul ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008 toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes;

—	ühenduse turul toimunud vaatlusaluse toote müügi maht tonnides ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008;

—	vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides ajavahemikus 1. aprill 2007–31. märts 2008;

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (9) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, peab ta vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ta ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst keeldumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 8.

iv) Lõplik valimite moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada mis tahes asjakohast teavet seoses valimite moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõplikud valimid pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud soovi valimitesse kuuluda.

Valimitesse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei toimu piisavat koostööd, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Nagu selgitatud käesoleva teate punktis 8, võib kättesaadavatel andmetel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele ühenduse tootmisharu äriühingutele ja ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, Tai eksportijatele/tootjatele, äriühingutele Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) ja Niang Hong Pipe Fittings Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan), eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, importijate ühendustele, keda on taotluses nimetatud või kes tegid koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimise raames, teadaolevatele kasutajatele ja kasutajate ühendustele ning asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad ja esitada muud kui küsimustikuga hõlmatud teavet ja täiendavat tõendusmaterjali. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendusmaterjalid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Komisjon kavatseb asjakohase kolmanda turumajandusriigina kasutada Ameerika Ühendriike, et määrata kindlaks normaalväärtus Hiina Rahvavabariigi puhul. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse riigi sobivust punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui dumpingu ja tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, tehakse otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete jätkamine oleks ühenduse huvides. Seepärast võivad ühenduse tootmisharu, importijad, neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ning tarbijaid esindavad organisatsioonid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud üldtähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet esitada, tingimusel et nad tõendavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul selleks konkreetsed põhjused. Tuleks märkida, et igasugust algmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Küsimustiku taotlemiseks

Kõik huvitatud isikud, kes ei osalenud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku või muud taotluse vormi niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Isikutele, kes teatavad endast, esitavad küsimustikule vastuseid ja mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

Valimisse kaasatud äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Komisjon peaks saama punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii nimetatud teabe 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku kindlaksmääramise asjus konsulteerida asjaomaste isikutega, kes on avaldanud soovi kuuluda valimisse, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Kogu muu valimi kindlaksmääramise seisukohast olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 punkti a alapunktis iv, peab komisjon saama 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osalised võivad esitada märkusi selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobiv. Komisjon peab saama need arvamused 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud ettepanekud, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (10) („piiratud kasutusega”) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: J-79 4/23

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 2 sätetele, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada. Siiski võib käesoleva teatega algatatud vahepealse läbivaatamisega kaasneda tollimaksust vabastamise lõpetamine punktis 4.2 osutatud kahe äriühingu puhul.

Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (st suurendamiseks või vähendamiseks) on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis peaks olema käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatu, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

11. Isikuandmete töötlemine

Juhime tähelepanu sellele, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (11).

12. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Juhitakse tähelepanu ka asjaolule, et kui huvitatud isikute arvates tekib neil raskusi kasutada oma õigust kaitsele, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ta on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebilehel (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.

(1) ELT C 238, 10.10.2007, lk 20.

(2) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(3) ELT L 139, 6.6.2003, lk 1.

(4) ELT L 275, 25.8.2004, lk 1.

(5) EÜT L 94, 14.4.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2314/2000 (EÜT L 267, 20.10.2000, lk 15).

(6) ELT L 355, 1.12.2004, lk 4.

(7) ELT L 116, 29.4.2006, lk 1.

(8) Seotud äriühingu mõistet on selgitatud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(9) Seotud äriühingu mõistet on selgitatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 143.

(10) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(11) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 138

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 5. juuni 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 138/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5113 — Abe Investment/Getty) ( 1 )	1

2008/C 138/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4900 — Solvay/Sibur/JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 138/03	Euro vahetuskurss	2

2008/C 138/04	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 411. istungil 3. juulil 2006 esitatud arvamus, milles käsitletakse otsuse eelnõud seoses juhtumiga nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft	3

2008/C 138/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft kohta (Vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes — artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	4

2008/C 138/06	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 412. istungil 10. juulil 2006 esitatud arvamus, milles käsitletakse otsuse eelnõud seoses juhtumiga nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft	9

2008/C 138/07	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 12. juuli 2006, millega määratakse kindlaks Microsoft Corporationile lõpliku otsusega K(2005) 4420 kehtestatud karistusmakse lõppsumma ja muudetakse seda otsust seoses karistusmakse suurusega (Juhtum nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3143 all)	10

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 138/08	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )	15

2008/C 138/09	Sadamad, kus on lubatud Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooniga hõlmatud piirkonnas kolmanda riigi kalalaevade poolt püütud ja külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine	18

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2008/C 138/10	EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a viidatud õigusakti (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a — Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine seoses regulaarse lennuühenduse korraldamisega liinil Værøy (kopteriväljak)–Bodø ja vastassuunas	20

2008/C 138/11	Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses Time haldusüksuse tehingutega samas haldusüksuses asuvate katastriüksustega 1/152, 1/301, 1/630, 4/165, 2/70 ja 2/32	30

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 138/12	Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise ja teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja Taiwanist saadetud raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte	42

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 138/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5114 — Pernod Ricard/V&S) ( 1 )	48

2008/C 138/14	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5179 — Eramet/Tinfos) ( 1 )	49

2008/C 138/15	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5163 — DPWL/ZIM/CONTARSA) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	50

2008/C 138/16	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5020 — Lesaffre/GBI UK) ( 1 )	51

2008/C 138/17	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4985 — BHP Billiton/Rio Tinto) ( 1 )	52

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,5466
JPY	Jaapani jeen	161,82
DKK	Taani kroon	7,4586
GBP	Inglise nael	0,7902
SEK	Rootsi kroon	9,3448
CHF	Šveitsi frank	1,6037
ISK	Islandi kroon	119,48
NOK	Norra kroon	7,9755
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,67
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	242,7
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7006
PLN	Poola zlott	3,3763
RON	Rumeenia leu	3,6276
SKK	Slovakkia kroon	30,325
TRY	Türgi liir	1,92
AUD	Austraalia dollar	1,61
CAD	Kanada dollar	1,561
HKD	Hong Kongi dollar	12,0754
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,974
SGD	Singapuri dollar	2,1081
KRW	Korea won	1 575,99
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,0403
CNY	Hiina jüaan	10,7319
HRK	Horvaatia kuna	7,2497
IDR	Indoneesia ruupia	14 407,35
MYR	Malaisia ringit	5,0179
PHP	Filipiini peeso	67,996
RUB	Vene rubla	36,75
THB	Tai baht	50,574
BRL	Brasiilia reaal	2,5271
MXN	Mehhiko peeso	15,9609

Liikmesriik	Määratud sadamad
Taani	Esbjerg Fredericia Hanstholm Hirtshals København Skagen Ålborg Århus
Saksamaa	Hamburg Cuxhaven Bremerhaven Sassnitz Rostock
Hispaania	Vigo sadamaala Marin
Prantsusmaa	Boulogne-sur-Mer Brest Douarnenez Concarneau Nantes-St Nazaire
Iirimaa	Killybegs (3)
Läti	Riia Liepaja Ventspils
Leedu	Klaipeda
Madalmaad	Eemshaven Ijmuiden Harlingen Velsen-Noord Vlissingen Scheveningen (3)
Poola	Gdynia Świnoujście Szczecin
Portugal	Lissaboni sadam Leixões Aveiro Setúbal Madeira: Funchal Assoorid: Ponta Delgada (Ilha de S. Miguel) Horta, Ilha do Faial Praia da Vitória (Ilha Terceira) (3)
Rootsi	Göteborg
Ühendkuningriik	Grimsby Hull Immingham Peterhead Aberdeen (3) Fraserburgh (3) Lerwick (3) Scrabster (3) Kinlochbervie (3) Lochinver (3) Ullapool (3)


	(1) EMPs kohaldatav tekst