20.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 123/1

---

OLAFi järelevalvekomitee tegevusaruanne

Detsember 2005 – mai 2007

(2008/C 123/01)

OLAFi järelevalvekomitee liikmed

Rosalind WRIGHT

Esimees

Pettustevastase võitluse nõuandekomisjoni esimees, Ühendkuningriik

Kálmán GYÖRGYI

Justiits- ja korrakaitseministri peanõunik,

Ungari Vabariigi peaprokurör (pensionil), Ungari

Luis LÓPEZ SANZ-ARANGUEZ

Ülemkohtu prokurör, Hispaania

Peter STRÖMBERG

Audiitorite koja nõukogu direktor, Rootsi

Diemut R. THEATO

Euroopa Parlamendi endine liige, eelarvekontrollikomisjoni endine esimees, Saksamaa

ÜKSIKASJALIK SISUKORD

ESIMEHE EESSÕNA JÄRELEVALVEKOMITEE TEGEVUSARUANDELE

SISSEJUHATUS

I.	PRAEGUSE JÄRELEVALVEKOMITEE MOODUSTAMINE JA TEMA TÖÖMEETODID

I–1.	Praeguse järelevalvekomitee moodustamine

I–1.1.

Sekretariaadi töötajate ametisse nimetamine

I–1.2.

Töökord

I–2.	Töömeetodid

I–2.1.

Koosolekud

I–2.2.

Sekretariaat

I–2.3.

Aruande esitajad

II.	OLAFi JUURDLUSÜLESANNETE TÄITMISE KONTROLL

II–1.

Korrapärane kontroll järelevalvekomitee algatusel (määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõige 1)

II–2.

Korrapärane kontroll OLAFi peadirektori poolt järelevalvekomiteele saadetud teabe põhjal (määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõige 7)

III.	SUHTED OLAFi, INSTITUTSIOONIDE NING OLAFi PARTNERITE JA SIDUSRÜHMADEGA

III–1.

Suhted OLAFiga

III–1.1.

OLAFi ümberkorraldamine

III–1.2.

OLAFi käsiraamat

III–1.3.

Kohtumine OLAFi töötajatega

III–1.4.

Euroopa kohtute pädevus

III–2.

Suhted ühenduse institutsioonide ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega

IV.	JÄRELEVALVEKOMITEE ARVAMUSED

IV–1.

Arvamus Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva määruse (EÜ) nr 1073/1999 reformi kohta

IV–2.

Arvamus OLAFi tulemusnäitajate kohta

IV–3.

Arvamus OLAFi enam kui üheksa kuud kestnud juurdluste aruannete kohta

IV–4.

Arvamus OLAFi 2007. ja 2008. aastat hõlmava esialgse eelarveprojekti kohta

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

LISA 1

Järelevalvekomitee koosolekute toimumise kuupäevad

LISA 2

Arvamus nr 2/2006 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva määruse nr 1073/1999 uuendamise kohta, Täiendav arvamus

LISA 3

Järelevalvekomitee arvamus nr 3/2006 OLAFi tulemusnäitajate kohta

LISA 4

Arvamus nr 1/2007 Euroopa Pettustevastase Ameti aruanded üle üheksa kuu kestnud juurdluste kohta

LISA 5

Arvamus nr 1/2006 OLAFi esialgne eelarveprojekt aastaks 2007, Arvamus nr 2/2007 OLAFi 2008. aasta esialgne eelarveprojekt

ESIMEHE EESSÕNA JÄRELEVALVEKOMITEE TEGEVUSARUANDELE

Vastloodud OLAFi järelevalvekomitee alustas tööd 2005. aasta detsembris ja käesolev aruanne, mida mul on rõõm esitada, hõlmab meie esimest 18 tegevuskuud.

OLAFi ülesanne on võidelda Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja õigusvastase käitumise vastu. Järelevalvekomitee toetab täielikult OLAFi jõupingutusi ja on seadnud eesmärgiks tagada OLAFi sõltumatus oma juurdlusülesannete täitmisel, kontrollides korrapäraselt OLAFi juurdlustegevust, nõustades OLAFit ja tehes vajaduse korral konstruktiivset kriitikat.

Sel eesmärgil oleme teinud oma ametiaja vältel tööd, et saada põhjalik ülevaade sellest, kuidas OLAF täidab oma juurdlusülesandeid. Oleme uurinud tema organisatsioonilist struktuuri ja kaalunud, kas see tagab piisavalt OLAFi tööülesannete tõhusa ja ökonoomse täitmise. Oleme esitanud mitu karmi arvamust asjakohaste ELi määruste reformi ettepanekute, OLAFi eelarvete ja selliste OLAFi juhtumite kohta, mille juurdlus on üheksa kuud pärast toimikute avamist ikka veel pooleli, ning mitme teise teema kohta.

Kuigi oleme jõudnud järeldusele, et suurem osa OLAFi töötajaid on pühendunud pettuste uurijad, on OLAFi personalipoliitika teatud aspektid pannud meid muretsema. Muretsemise peamiseks põhjuseks on ajutiste töötajate väga suur osakaal. Me oleme juhtinud sellele probleemile mitu korda nii OLAFi enda kui ka komisjoni tähelepanu ja see on toonud teatavat edu, kuna mitme töötajaga on hiljuti sõlmitud tähtajatu tööleping. Oleme tutvunud ka uurijate väljaõppega ning teeme tulevikus OLAFiga tihedat koostööd, et aidata peadirektoril täiustada lähikuudel ametisisest ja -välist pettuste uurimise alast väljaõpet. Sooviksime näha ka OLAFi juhtimis- ja haldussuutlikkuse suurenemist, mis aitab suurel määral tugevdada juurdlusmeeskondade nõrka distsipliini.

Loodame teha tulevikus konstruktiivset tööd, et aidata OLAFil suurendada oma tulemuslikkust ja tõhusust. OLAF on juba ülemaailmselt lugupeetud juurdlusorgan; me loodame, et meie kui sõltumatu järelevalvekomitee nõul ja toetusel suudab ta edasi liikuda ja saavutada oma eesmärgid.

Soovin eelkõige avaldada tänu järelevalvekomitee sekretariaadile meie ametiaja jooksul tehtud suure töö eest.

SISSEJUHATUS

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee loodi eesmärgiga tugevdada OLAFi sõltumatust, kontrollides korrapäraselt tema juurdlusülesannete täitmist, hoidudes samas sekkumast pooleliolevate juurdluste käiku.

Järelevalvekomitee abistab ka OLAFi peadirektorit tema kohustuste täitmisel. Seda tehes on komitee eesmärk toetada OLAFi tööd ja tagada juurdluste läbiviimise kõrge tase.

Komitee täidab oma rolli eelkõige aruannete esitamisega ühenduse institutsioonidele ja arvamuste esitamisega peadirektorile ning vastuväidete, küsimuste ja parandusettepanekute esitamisega OLAFile, kui see on asjakohane ja vajalik.

Komitee sõltumatus on põhitegur OLAFi enda sõltumatuse tagamisel. Järelevalvekomitee määrati ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel ja ta koosneb „viiest väljastpoolt valitud sõltumatust isikust, kellel on vajalik kvalifikatsioon selleks, et neid saaks nimetada ameti tegevusvaldkondadega seotud kõrgematele ametikohtadele oma riigis” (1). Nad ei võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt ja väldivad hoolega nende sõltumatust kahjustada võivate huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikti (2).

Järelevalvekomitee peab kord aastas koostama tegevusaruande ja saatma selle institutsioonidele. Käesoleva komitee ja teda toetava sekretariaadi moodustamiseks 2006. aastal kulunud aega arvestades näis, et praegusel juhul peegeldaks pikem aruanne paremini komitee kogu tegevust ja vastaks rohkem ühenduse institutsioonide vajadustele. Käesoleva tegevusaruande eesmärk on rõhutada OLAFi otsustavat rolli Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitsmisel.

I.   PRAEGUSE JÄRELEVALVEKOMITEE MOODUSTAMINE JA TEMA TÖÖMEETODID

I–1.   Praeguse järelevalvekomitee moodustamine

Praeguse järelevalvekomitee liikmed määrati ametisse alates 30. novembrist 2005. Esimesel koosolekul 2005. aasta detsembris valiti Rosalind Wright üheks aastaks komitee esimeheks. 2006. aasta detsembris valiti ta esimeheks teiseks ametiajaks.

Komitee seadis viivitamatult pärast määramist oma tegevuseesmärgid; eelkõige oli ta veendunud, et komiteel ja tema sekretariaadil peaksid olema kohased vahendid oma ülesannete täitmiseks. Järelevalvekomitee esimesteks ettevõtmisteks olid uue sekretariaadi töötajate ametisse nimetamine ja selle ületoomine Luxembourgist Brüsselisse ning järelevalvekomitee töökorra läbivaatamine.

I–1.1.   Sekretariaadi töötajate ametisse nimetamine

Oma esimesel koosolekul 2005. aasta detsembris arutas järelevalvekomitee OLAFi peadirektoriga uue sekretariaadi loomise küsimust, pöörates eelkõige tähelepanu töötajate soovitavatele pädevustele ja oskustele enne nende ametisse nimetamist. Järelevalvekomitee kiitis esimesed sekretariaadi töötajad heaks ja nimetas nad ametisse 2006. aasta jaanuaris.

Praeguse järelevalvekomitee liikmete ametisse määramise ajal asus sekretariaat Luxembourgis. Arvestades järelevalvekomitee kohustust kontrollida korrapäraselt OLAFi juurdlusi, mis eeldab kõrgetasemelist andmekaitset, turvalisi ametiruume ja juurdepääsu juhtumite haldussüsteemile, otsustas järelevalvekomitee viia sekretariaadi ametiruumid üle Luxembourgist OLAFi turvatsooni OLAFi Brüsselis asuvatesse tööruumidesse, kus varem oli töötanud eelmine järelevalvekomitee. See võimaldaks sekretariaadil täita oma ülesandeid tõhusalt, olles samal ajal OLAFi töötajatele kättesaadav küsimuste esitamiseks ja konkreetsete probleemide tekkimisel nende arutamiseks, ja soodustaks ka igapäevast kontakti teiste komiteede ja sidusrühmadega. Brüsselis asumine aitab vältida ka järelevalvekomitee liikmete ja sekretariaadi töötajate suuri kulusid, mis tekkisid pidevast sõitmisest Brüsseli ja Luxembourgi vahel.

Samal ajal toodi Luxembourgist ära ka eelmise järelevalvekomitee arhiiv, mida säilitati eraldi arhiivis ning tehti toimikute inventuur.

I–1.2.   Töökord

Arvestades Euroopa Komisjoni õigustalituse peadirektori 2006. aasta jaanuaris avaldatud seisukohti ning kontrollikoja eriaruandes nr 1/2005 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtimise kohta (3) esitatud järeldusi ja soovitusi, otsustas järelevalvekomitee uuendada oma töökorda, et kajastada selles talle määrusega (EÜ) nr 1073/1999 pandud kohustusi, hoidudes samal ajal kohustuste panemisest kolmandatele isikutele või andmast järelevalvekomiteele seadusandlikke volitusi. Komitee muutis töökorda ja kinnitas selle 2006. aasta augustis (4).

Töökorra eesmärk on lihtsustada komitee töökorraldust. Töökord sisaldab muu hulgas järelevalvekomitee tegevust, tema volituste kasutamist, töömeetodeid ja juhtimist, arvamuste vastuvõtmise korda ja sekretariaadi rolli reguleerivaid põhimõtteid.

I–2.   Töömeetodid

I–2.1.   Koosolekud

Järelevalvekomitee korraldas aruandeperioodi jooksul Brüsselis kuusteist täiskogu koosolekut (5). Komitee koosolekud ei ole avalikud ja kõik nende aluseks olevad dokumendid on konfidentsiaalsed; läbipaistvuse huvides ja institutsioonidele korrapärase teabe andmiseks järelevalvekomitee töö kohta otsustas komitee siiski võimaldada OLAFil ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretariaatidel tutvuda koosolekute protokollidega.

Komitee otsustas pärast oma volituste algamist kutsuda OLAFi peadirektorit ning teisi OLAFi töötajaid korrapäraselt oma koosolekutele, et tutvuda OLAFi tegevus- ja töötavade ning ametisisese otsuste tegemise protsessiga. Aruandeperioodi jooksul on OLAFi peadirektor, juurdluste ja toimingute täitevnõukogu, kõik direktorid, mitu allüksuse juhti ning tegev- ja tugiüksuste töötajad esitanud komiteele ettekandeid oma töö kohta.

Järelevalvekomitee on seda lähenemisviisi järgides esitanud korrapäraselt koosolekutel osalemise kutseid ka komitee sidusrühmadele ja OLAFi partneritele.

I–2.2.   Sekretariaat

Alaline sekretariaat, mille tagab järelevalvekomiteele OLAF, vastutab kõigi komiteele antud ülesannete täitmise lihtsustamise ja nende täitmisele kaasaaitamise eest, pidades silmas OLAFi sõltumatust. Sekretariaat tagab järelevalvekomiteele antud ülesannete tõhusa täitmise eelkõige seoses OLAFi juurdlusülesannete kontrollimise ja järelevalvekomitee töö toetamisega (6).

Sekretariaadil on komitee kohustuste täitmisel oluline roll: „Ta abistab esimeest koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ta koostab koosolekute esialgse päevakorra ja koosolekute protokolli eelnõu, edastab komitee liikmetele kõikide tegevusvaldkondadega seotud teavet ja dokumente, on esimehe suuniste kohaselt abiks tekstide eelnõude koostamisel ning abistab komitee liikmeid, eriti kui need on aruande esitajad. Nende ülesannete täitmiseks osalevad sekretariaadi liikmed koos aruande esitajaga vajaduse korral koosolekutel” (7).

Piisavate asjakohaste oskuste ja pädevustega töötajate määramine sekretariaati ametisse on oluline, et järelevalvekomitee saaks täita oma seadusjärgseid volitusi täiesti sõltumatult.

Komitee tegutsemisaja algusest peale on talle valmistanud muret sekretariaadi tööjõupuudus ja ta on korduvalt teavitanud OLAFit oma vajadustest, kuid konkreetsete tulemusteta, kuni 2007. aasta juuni lõpus saatis OLAF lõpuks komiteele täiskoosseisu tugitöötajaid. Järelevalvekomitee on seega töötanud peaaegu kaheksateist kuud suure tööjõupuuduse tingimustes, mis on vältimatult avaldanud mõju komitee poolt oma ametiajaks kavandatud töökava täitmisele.

Komitee soovitab seetõttu tungivalt OLAFil näha 2008. aasta eelarves ette kaheksa sekretariaadi töötajat, määrates need ametikohad spetsiaalselt sekretariaadi jaoks, nagu see toimus ka varem. Komitee loodab, et institutsioonid võtavad seda soovitust arvesse.

I–2.3.   Aruande esitajad

Järelevalvekomitee liikmed on kõik võtnud aruande esitaja kohustuse, et teha ettevalmistusi komitee aruteludeks või menetlusteks ning komitee kinnitatud aruannete või arvamuste koostamiseks (8). Aruande esitajad on korraldanud ka kahepoolseid kohtumisi OLAFi peadirektori ja teiste vanemametnikega nende vastutusel olevate küsimuste arutamiseks.

II.   OLAFi JUURDLUSÜLESANNETE TÄITMISE KONTROLL

II–1.   Korrapärane kontroll järelevalvekomitee algatusel (määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõige 1)

Järelevalvekomitee kontrollib aktiivselt ja korrapäraselt seda, kuidas OLAF viib läbi juurdlusi, et tugevdada OLAFi sõltumatust. Järelevalvekomitee võib komitee määratud kriteeriumide (9) alusel iseseisvalt valida igast valdkonnast mitu juhtumit ja vaadata läbi täielikud toimikud, hindamisaruanded, juhtumi lõpparuanded või muud üksikud dokumendid. Kontroll hõlmab OLAFi juhtumeid, mille juurdlus on veel pooleli, ning hindamisel ja lõpetatud juhtumeid.

Järelevalvekomitee tegeleb OLAFi juurdlustegevuse süsteemsete aspektidega ja uurib ka olukordi, kus OLAFi sõltumatus võib olla juurdluse käigus ohustatud. Arvestades teatavate juurdluste pikka kestust, uuris komitee eelisjärjekorras vanu juhtumeid, mis olid veel pooleli.

Aruandeperioodil toimus mitu järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektori omavahelist arutelu, et leppida kokku toimikute, sealhulgas pooleliolevate juurdlustega tutvumise viisis. OLAF tundis muret seoses järelevalvekomiteele täieliku juurdepääsu andmisega pooleliolevate juhtumite toimikutele, viidates määruse (EÜ) nr 45/2001 kohastele isikuandmete kaitse eeskirjadel põhinevatele võimalikele piirangutele. See vaidlus OLAFi peadirektori ja OLAFi andmekaitsetöötajaga kestis väga kaua, kusjuures järelevalvekomitee oli täiesti teadlik määruses (EÜ) nr 1073/1999 sätestatud andmekaitsega seotud kohustustest (10).

OLAF võimaldas sekretariaadi töötajatele 2006. aasta aprillis juurdepääsu elektroonilisele juhtumite haldussüsteemile, andes neile võimaluse tutvuda enamiku dokumentidega, mis olid seotud järgmiste juhtumitega: järelkäsitlusetapis juhtumid, juhtumid, kus järelkäsitlusetapp oli lõpetatud, järelevalvejuhtumid ja lõpetatud juhtumid. Elektrooniliselt ei olnud võimalik tutvuda uurimisaluste juhtumitega. Aruandeperioodi lõpus jõuti OLAFi peadirektoriga lõpuks toimiva lahenduseni, mis on võimaldanud komiteele täieliku juurdepääsu nõutud juhtumite uurimiseks.

Komiteel ei ole eespool nimetatud takistusi arvestades olnud võimalik täita oma kontrollikohustust nii korralikult, kui ta oleks soovinud. 2006. aastal vaadati läbi mitu täielikku toimikut ja praegu on hindamisel veel neli toimikut. Järelevalvekomitee plaanib esitada nende juhtumite kohta oma arvamuse.

II–2.   Korrapärane kontroll OLAFi peadirektori poolt järelevalvekomiteele saadetud teabe põhjal (määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõige 7)

Järelevalvekomiteele näis, et OLAFil oleks kasulik saada aktiivsemalt vastukaja ja reaktsiooni sellele teabele, mida OLAFi peadirektor saadab korrapäraselt komiteele (11). Seetõttu on pööratud erilist tähelepanu komitee järelevalverollile sellega seoses.

OLAFi peadirektor on esitanud järelevalvekomiteele selliste juhtumite igakuised ülevaated, kus juurdlus on kestnud üle üheksa kuu. Arvestades seda, et 75 % OLAFi juurdlustest on kestnud kauem, osutus õpetlikuks vaadelda lähemalt kõiki OLAFil praegu uurimise all olevaid juhtumeid nii kuude kui valdkondade kaupa ning uurida juurdlusprotsessis esinevate viivituste põhjuseid ja juhtumite eeldatavat lõpetamisaega. Järelevalvekomitee vaatas läbi kõik 150 aruannet seda tüüpi juurdluste kohta vahemikus jaanuar–detsember 2006 ja esitas 25. aprillil 2007 arvamuse koos selgete ja konkreetsete soovitustega (12). Ajavahemiku jaanuar–mai 2007 kohta vaatas komitee läbi 65 aruannet ja nende kohta esitatakse eraldi arvamus, mis hõlmab ajavahemikku jaanuar–detsember 2007.

Peadirektor esitas järelevalvekomiteele aruandeperioodi jooksul aruanded selliste OLAFi juhtumite kohta, kus teave oli edastatud liikmesriigi õigusasutustele. Enamikku neist juhtudest esitlesid OLAFi kohtu- ja õigusabiüksuse kohtunikud järelevalvekomitee koosolekutel, nii et juurdluste sisulisi ja menetluslikke aspekte arutati koos komiteega (13).

Komitee keskendus selles valdkonnas neljale põhiteemale: i) OLAFi poolt liikmesriikide õigusasutustele saadetud juurdluste aegumisperioodide (aegumistähtaegade) nõuetekohane arvestamine, ii) kohtunike üksuse ilmselt ebapiisav kaasamine juurdlustesse, iii) vajadus arvestada juurdlusaruannetes asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud menetlusnorme ja iv) OLAFi poolt liikmesriikide õigusasutustele saadetud juurdlusaruannete kvaliteedi ja kasulikkuse hindamine. Komitee otsustas antud olukorras kutsuda edaspidi regulaarselt oma koosolekutele liikmesriikide õigusasutuste juhtivate töötajate esindajaid. Esimene kutse edastati nõuetekohaselt Hispaania peaprokurörile, kes võttis kutse vastu.

Peadirektor on kohustatud teavitama järelevalvekomiteed juhtumitest, kus asjaomane institutsioon, organ või asutus ei ole toiminud tema soovituste kohaselt. Käesoleva aruandeperioodi jooksul ei teatatud komiteele ühestki sellisest juhtumist. Komitee vajab seda teavet, et olla suuteline viivitamata meetmeid võtma.

Komiteele saadeti korrapäraselt ka igakuist statistikat OLAFi tegevuse kohta, mida komitee hiljem kontrollis. Nendes aruannetes esitatud puhtalt statistilisest teabest oli komiteele vähe praktilist kasu ja komitee esitas arvamuse, kus soovitas OLAFi peadirektoril kehtestada selged tulemusnäitajad, mis põhineksid mitte ainult kvantitatiivsetel, vaid ka kvalitatiivsetel parameetritel (14).

Lisaks sai komitee OLAFilt OLAFi iga-aastase tegevuskava, mis hõlmas tema 2006. aasta tegevust. Komitee märkas, et kavas seatud eesmärgid, kuigi kiiduväärsed, ei olnud konkreetsed ega võimaldanud suuremas osas mõõtmist või ei olnud ettenähtud aja jooksul saavutatavad.

Järelevalvekomitee on pärast Euroopa Parlamendi ettepanekut (15) analüüsinud kõiki valdkondi hõlmates prima facie alusetute juhtumite (16) representatiivset valimit, millest suur osa on veel analüüsimisel.

III.   SUHTED OLAFi, INSTITUTSIOONIDE NING OLAFi PARTNERITE JA SIDUSRÜHMADEGA

III–1.   Suhted OLAFiga

III–1.1.   OLAFi ümberkorraldamine

Aruandeperioodi alguses selgitas peadirektor komiteele OLAFi struktuuris kavandatud muudatusi ja uue organisatsioonilise struktuuri skeemi tulevast kinnitamist, mis toimus 2006. aasta septembris. Järelevalvekomitee oli varem soovitanud tal enne uue struktuuri kinnitamist analüüsida OLAFi tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte (SWOT), mida OLAF oleks saanud võrdlusalusena kasutada. OLAF esitas selle analüüsi kavandi komiteele alles 2007. aasta märtsis.

Komitee nägi mitut probleemi seoses ümberkorraldamise viisiga ja selle mõjuga OLAFi tõhususele. Viidates ohule, et uus struktuur ei ole piisavalt tõhus ja see avaldab kahjulikku mõju OLAFi juurdlusvolitustele, oli komitee üllatunud ja pettunud, et OLAF ei pidanud vajalikuks teha enne organisatsioonilise struktuuri muutmist ise SWOT-analüüsi. Komitee pidas mõistlikuks jagada juurdluste ja operatiivtöö direktoraat kaheks, kuna see rõhutas OLAFi põhilisi juurdlusülesandeid. Alaline ja tihe koostöö kahe direktoraadi vahel on siiski vajalik, et rakendada nõuetekohaselt OLAFi juurdluspoliitikat.

Komitee oli eriti mures selle pärast, et kohtunike üksuse nime muutmine kohtu- ja õigusabiüksuseks ja seega selle üksuse ülesande muutmine ning tema lahutamine peadirektorist vähendab tema võimet toetada pooleliolevate protsesside õiguspärasuse tagamise kaudu OLAFi sõltumatust. Liikmesriikide kohtunike või vanemprokuröride täiskoosseisu olemasolu OLAFis soodustab ka juurdluste algatamist riikide õigusasutustes. Komitee märkis teatava murelikkusega, et kohtunike üksusest oli lahkunud mitu liikmesriikide kohtunikku, keda ei ole asendatud. Kõnealuse üksuse puudulik osalemine hindamis- ja juurdlustegevuses võib takistada ka asjade edukaks kohtu alla andmiseks ette nähtud menetlus- ja tõenditega seotud normide nõuetekohast hindamist.

III–1.2.   OLAFi käsiraamat

Järelevalvekomitee leidis, et OLAFi käsiraamatus sisalduvates tegevust käsitlevates peatükkides ei ole ette nähtud selgeid menetlusnorme juurdluse läbiviimiseks. Normid on liiga laialivalguvad ning nende tekst on liiga tihe, et olla OLAFi uurijatele vahetult kasulik. Komitee oli veendunud, et selge, praktilise ja kasuliku juurdluste läbiviimise juhendi, kaasa arvatud juurdluse eri etappide lõpetamiseks ettenähtud rangete tähtaegade määramine tugevdaks OLAFi sõltumatust selles valdkonnas. Komitee soovitas koostada uue tegevuskäsiraamatu.

Aruandeperioodi lõpus saatis peadirektor komiteele OLAFi käsiraamatu muudetud lühiversiooni, mis ei vastanud komitee ootustele, kuid peadirektor kinnitas oma kavatsust koostada muudetud käsiraamat vastavalt komitee soovitustele 2007. aasta lõpuks.

III–1.3.   Kohtumine OLAFi töötajatega

2006. aasta novembris kohtus esimees kahe päeva jooksul OLAFi juurdluste ja operatiivtöö üksuste töötajatega, et saada teada nende arvamust OLAFi juurdluste läbiviimise kohta ja teavet mis tahes probleemide kohta, millega meeskonnad on oma igapäevatöös kokku puutunud.

Esimees kohtus külaskäigu jooksul enamiku OLAFi kaheksa juurdluste ja operatiivtöö üksuse töötajatega ja kõigi üksuste juhtidega. Arutati järgmisi teemasid: i) OLAFi töö õigusliku aluse piiramine mõnes valdkonnas, samuti tema piiratud õigusvõime esitada oma seisukohta; ii) uurijate suur koormatus haldustööga; iii) ületöötamine, üksuste tööjõupuudus ja ajutiste töötajate kasutamine; iv) juurdlustegevuse rahalise toetamise valdkonnas vajalikud eriteadmised; v) vajadus lühikese OLAFi menetluskäsiraamatu järele; vi) kohtunike üksuse nõuandev roll; vii) OLAFi nähtavus institutsioonides ja suur vajadus juhtkonna tugeva toetuse ja tõhusa juhtimise järele. Kohtumiste kohta koostatud memorandumit arutati 2007. aasta märtsis peadirektoriga.

III–1.4.   Euroopa kohtute pädevus

Komitee on aruandeperioodi jooksul tähelepanelikult jälginud Euroopa kohtute OLAFit puudutavaid kohtuotsuseid. Eelkõige uuriti ja arutati OLAFi peadirektoriga kohtuotsust T-309/03. Järelevalvekomitee oli mures ning soovitas peadirektoril läbi vaadata OLAFi menetlused ja võtta kasutusele ranged sisekontrollimehhanismid, et hoida ära mis tahes huvide konflikti, mis võiks kahjustada sõltumatut juurdlustegevust ja OLAFi mainet tulevikus.

III–2.   Suhted ühenduse institutsioonide ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega

Järelevalvekomitee peab prioriteediks korrapäraste kontaktide hoidmist ühenduse institutsioonide ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega. Pidades silmas, et OLAFil puudub kohtu alla andmise või haldus- või distsiplinaarmenetluse algatamise õigus, on tihe koostöö OLAFi ning institutsioonide ja pädevate asutuste vahel ning OLAFi soovituste nõuetekohane järelkäsitlemine olulised OLAFi juurdluste edu tagamiseks. Järelevalvekomitee oli eelkõige teadlik sellest, kuivõrd oluline on parandada info liikumist institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste ja OLAFi vahel, rakendades ennetavamalt OLAFi teavitamiskohustusega seotud õigusnorme (17). Järelevalvekomitee ülesandeks on ka abistada OLAFit tagamaks, et kõik isikud, kes on kohustatud tegema temaga koostööd, seda tegelikult ka teevad, ja et järgitakse 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe põhimõtteid. Liikmesriigid, institutsioonid ja pädevad asutused vajavad selgeid signaale, et hoiduda tegutsemast viisil, mis võib tegelikult takistada OLAFi tööd.

Nende eesmärkide saavutamiseks ja OLAFi kohta tagasiside saamiseks kohtus järelevalvekomitee kaks korda Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomitee (COCOBU) ja kontrollikojaga, samuti komisjoni asepresidendi S. Kallase, komisjoni peasekretäri C. Day, komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) direktori H. Van Lieri, Saksamaa eesistumise aegse nõukogu pettustevastase töörühma presidendi G. Wetzi ja Eurojusti presidendi M. Kennedyga.

Järelevalvekomitee järeldas nende arutelude põhjal, et komisjoni peadirektoraatide ja OLAFi vahel tuleb teha tihedamat koostööd, et OLAFi ja institutsioonide teabevahetuspoliitika OLAFi juurdluste teemal peaks põhinema kahel eeltingimusel — läbipaistvusel ja institutsioonidevahelisel lojaalsusel, mis võimaldavad ühtsemat suhtlust üldsusega, et tuleks tagada asjakohaste mehhanismide olemasolu, arvamaks vähese tähtsusega juhtumid OLAFi pädevusest välja, kelle pädevus peaks piirduma selges juurdluspoliitikas (mille peab sõnastama OLAF) ettenähtud tõsiste juhtumitega, et pettuste ja korruptsiooni puhul ei tähenda täisleppimatuse poliitika tingimata seda, et OLAF peab käsitlema kõiki juhtumeid, kui vähemtõsiste asjade käsitlemiseks on olemas teised mehhanismid. OLAFi ja Eurojusti vahelist teabevahetust tuleb parandada ja järelevalvekomitee on valmis nende kahe asutuse suhete arendamisele kaasa aitama.

IV.   JÄRELEVALVEKOMITEE ARVAMUSED

IV–1.   Arvamus Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva määruse (EÜ) nr 1073/1999 reformi kohta (18)

Järelevalvekomitee jälgis oma ametiaja algusest alates tähelepanelikult muutusi määruse (EÜ) nr 1073/1999 reformimise ettepaneku valdkonnas. Komitee tervitas komisjoni otsust toetada OLAFi tööd ja suurendada tema toimimise tõhusust. Komisjoni asepresidendi S. Kallase palvel tegi komitee teatavaks oma peamised probleemid seoses reformiettepanekuga, kusjuures teatav hulk märkusi oli suunatud juurdlusaluste isikute menetlusõigustele; arutati ka juurdluste kestust, ettepaneku teksti institutsioonilisi aspekte ja soovitatud järelevalvenõuniku rolli.

Juurdluste sõltumatusega seoses pöörati erilist tähelepanu institutsioonide esindajatest koosnevale, pettustevastaseks võitluseks kavandatud institutsioonidevahelisele komiteele, mis asendaks praegust järelevalvekomiteed. Komitee leidis, et see ei suudaks paremini tagada OLAFi sõltumatust. Arvestades OLAFi pädevust viia institutsioonides läbi haldusjuurdlusi, oleks vastupidi oht, et uus komitee muutub institutsioonidevaheliste pingete allikaks. OLAF on juba institutsioonide kontrolli all (19).

Komitee seadis kahtluse alla ka peadirektori poolt OLAFi juurdluste kvaliteedi kontrollijaks ja nõustajaks määratava järelevalvenõuniku sõltumatuse. Tema roll kattub järelevalvekomitee kontrollivolituste ja OLAFi tippjuhtidele juba antud kvaliteedikontrolli ülesannetega.

Eraldi mainiti juurdlusaluste isikute õigusi, mis eeldavad edasist kaitset de lege ferenda. Järelevalvekomitee leidis, et juurdluste lubatud kestust ei tohiks pikendada, ja märkis lõpuks, et juurdluste kestust võiks lühendada, täites vabad uurijate ametikohad ja tugevdades juhtkonna kontrolli.

IV–2.   Arvamus OLAFi tulemusnäitajate kohta (14)

Järelevalvekomitee pööras tähelepanu OLAFi juurdluste tulemustele ja julgustas OLAFit aktiivselt välja töötama asjakohaseid tulemusnäitajaid.

Komitee soovitas OLAFi peadirektorile, et OLAF peaks oma tegevusvaldkondade jaoks kehtestama konkreetsed tulemusnäitajad, mis põhineksid mitte ainult kvantitatiivsetel, vaid ka kvalitatiivsetel parameetritel. Mis puutub juurdlustega kaasnevasse töökoormusesse, mis on otseselt seotud juurdluspoliitikaga, soovitas komitee ka konkreetsete mehhanismide rakendamist menetluste ajakava mõõtmiseks. Järelevalvekomitee soovitas ka peadirektorile, et OLAF peaks viima partnerite aruannete põhjal läbi sidusrühmade (kliendid) uuringu. Uuringus mõõdetaks korrapäraselt ja pidevalt eesmärkide saavutamise taset. Peadirektor nõustus korraldama sellist uuringut, mis pidi kava kohaselt algama 2007. aasta septembris.

IV–3.   Arvamus OLAFi enam kui üheksa kuud kestnud juurdluste aruannete kohta (12)

Järelevalvekomitee vaatas kõigi juurdlus- ja toiminguvaldkondade kaupa läbi 150 aruannet seda liiki juurdluste kohta, mis hõlmasid ajavahemikku jaanuarist detsembrini 2006. Analüüsi eesmärk oli kontrollida, kas juurdlusi viidi asjaomase ajavahemiku jooksul läbi pidevalt, vastavalt juhtumi tingimustele ja keerukusele, ja teha kindlaks võimalike põhjendamatute viivituste põhjused.

Järelevalvekomitee tunnistas, et kuigi need aruanded sisaldasid asjakohast ja kasulikku teavet, puudus oluline informatsioon, mis võimaldaks komiteel nõuetekohaselt täita oma järelevalvefunktsiooni.

Komitee soovitas OLAFi peadirektoril lisada tulevastesse aruannetesse konkreetne teave, mis oleks kasulik nii järelevalvekomiteele kui juurdluste läbiviimise eest vastutavale OLAFi juhtkonnale. Aruanded peaksid sisaldama juurdlusaluste asjaolude toimumise aega, juurdlusaluste tegude aegumisperioode (aegumistähtaegu), juurdluse all oleva eiramise õiguslikku kirjeldust, võimalikke karistusi või juurdlusaluste tegude õiguslikke tagajärgi ja juurdluse eeldatavat lõpetamisaega koos mõistliku selgitusega. Järelevalvekomitee soovitas ka hoiduda juurdluse mittelõpetamise põhjendamisest nn taktikalise viivitamisega ja oli mures selge juurdluspoliitika puudumise pärast.

OLAFi peadirektor nõustus nende soovitustega. OLAF ei ole siiski võtnud mingeid meetmeid seoses järelevalvekomitee soovitustega kehtestada selgemad juurdlusmenetlused ja parem järelevalve juhtumite uurimise üle.

IV–4.   Arvamus OLAFi 2007. ja 2008. aastat hõlmava esialgse eelarveprojekti kohta (20)

Komitee on teadlik sellest, et OLAFi sõltumatus eelarve- ja haldusküsimustes avaldab otsest mõju juurdluste ja operatiivtöö valdkonnale. Peadirektor peab OLAFi esialgse eelarveprojekti osas konsulteerima järelevalvekomiteega enne selle saatmist eelarve-peadirektorile (21).

Järelevalvekomitee esitas aruandeperioodi jooksul selle teema kohta kaks arvamust. OLAFi 2008. aasta esialgse eelarveprojekti kohta soovitas komitee, et OLAF peaks taotlema täiendavaid ametikohti vaid juurdlusülesande täitmiseks, mida tuleb tugevdada vastavalt uuele organisatsioonilisele struktuurile. Komitee soovitas ka OLAFi peadirektoril eraldada ametikohad sekretariaadi töötajatele, et olla oma volituste täitmisel täiesti sõltumatu. OLAFi peadirektor ei arvestanud 2008. aasta esialgses eelarveprojektis siiski kummagi soovitusega.

Seoses ajutiste töötajatega, kes moodustavad ligikaudu 20 % OLAFi personalist ja kellest suurem osa töötab juurdluste läbiviimise ja toetamise valdkonnas, soovitas komitee kasutada OLAFis pigem alalisi kui ajutisi töötajaid, et tagada juurdluste järjepidevus, tõhusus ja sõltumatus. Töökeskkonna stabiilsuse puudumine selles valdkonnas avaldab mõju OLAFi töötajate lojaalsusele, motivatsioonile ja pühendumusele.

Komitee rääkis oma murest komisjoni asepresidendile S. Kallasele ja tervitas 2007. aasta mais OLAFi, komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi ja töötajate esindajate vahel sõlmitud kokkulepet, milles nähti ette sõelumismenetlus ajutiste töötajate töölepingute tähtajatuks pikendamiseks. Järelevalvekomitee on siiski märganud, et OLAF ei tegutse haldusvaldkonnas sõltumatult, kuna tema personalipoliitika sõltub personali ja halduse peadirektoraadist. Komitee arvates on see probleem, kuna mõjutab otseselt OLAFi juurdlusülesandeid.

Inimressursside valdkonnas märkis komitee ka pakilist vajadust selle järele, et OLAF investeeriks rohkem juhtimisse, mis on kriitilise tähtsusega juurdlustegevuse tugifunktsiooni seisukohast, st OLAFi sõltumatuse tagamiseks. Järelevalvekomitee soovitab tungivalt OLAFil võtta vastu range personalistrateegia, et suurendada olemasolevate ressursside kasutamist juurdlusvaldkonnas, juhtida paremini oma töökoormust ja korraldada vastavalt juurdlusmeeskondade tööd. Esimees, kes osales vaatlejana OLAFi väljaõppekursustel, soovitas komiteel pöörata erilist tähelepanu uurijate vajadusele asjakohase ja pideva väljaõppe järele.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

I.   Järelevalvekomitee esmane eesmärk on tugevdada OLAFi sõltumatust, kontrollides korrapäraselt tema juurdlusülesannete täitmist. Komitee sõltumatus on seega OLAFi enda sõltumatuse tagamise põhitegur.

II.   Järelevalvekomitee on oma kontrolliülesande täitmisel püüdnud saada täielikku juurdepääsu OLAFi toimikutele elektroonilises juhtumite haldussüsteemis. Juurdepääsu ei võimaldatud juhtumitele, mille juurdlus oli aruandeperioodil pooleli. See on tõsiselt takistanud komiteel teostamast oma volitusi.

III.   Järelevalvekomitee on kontrollinud mitmeid paberkandjal toimikuid ja vaadanud läbi 215 aruannet selliste juhtumite kohta, kus juurdlus oli kestnud üle üheksa kuu. Komitee on nende juhtumite puhul soovitanud radikaalselt muuta aruannetes sisalduvat teavet, eesmärgiga üksikasjalikult põhjendada suuri viivitusi juurdluste läbiviimisel ja juhtida tähelepanu võimalikele aegumisperioodidele (aegumistähtaegadele).

IV.   Selge juurdluskorra ja juurdluste üle peetava struktureeritud järelevalve puudumine soodustab eespool osutatud viivituste tekkimist. Järelevalvekomitee soovitab OLAFil vastu võtta selge juurdluspoliitika. Komitee soovitas tungivalt viia lõpule OLAFi menetluskäsiraamatus sisalduvate tegevust puudutavate peatükkide täielik ümbersõnastamine, et uurijatel oleks selge ja kasulik töövahend, sealhulgas ranged tähtajad juurdluse üksikute etappide lõpetamiseks.

V.   Järelevalvekomitee on tungivalt soovitanud OLAFil kehtestada ranged sisekontrollimehhanismid, et hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis võiksid ohustada juurdluste sõltumatut läbiviimist.

VI.   OLAFi töötajate moraali on kahjustanud varasem ajutistest töölepingutest tulenev ebakindlus ja järelevalvekomitee soovitas selle probleemi kiiresti lahendada; käesoleva aruandeperioodi lõpuks on see probleem osaliselt lahendatud.

VII.   Arvestades järelevalvekomitee tuvastatud tungivat vajadust juhtkonna tugeva toetuse ja tõhusa juhtimise järele, soovitab komitee tungivalt täiustada haldus- ja juhtimismeetodeid, et toetada tõhusat meeskonnatööd ja juurdluste läbiviimist.

VIII.   Järelevalvekomitee on loonud kontaktid ühenduse institutsioonide ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega ning soovitab kasu saamiseks teha tihedamat koostööd komisjoni ja OLAFi vahel ning parandada OLAFi ja Eurojusti vahelist teabevahetust.

IX.   Järelevalvekomitee on tähelepanelikult jälginud OLAFi organisatsioonilisel ümberkujundamisel kavandatud muudatusi ja ettepanekuid OLAFi juurdlusülesandeid reguleeriva määruse (EÜ) nr 1073/1999 radikaalseks muutmiseks. Komitee on seisukohal, et organisatsioonilised muudatused ei tohiks vähendada kohtunike üksuse rolli OLAFis, kuna kohtunikud suudavad oma eriteadmiste tõttu kohaldatava õiguse ning menetluste ja kohalike kontaktide kohta kaasa aidata juurdluste algatamisele liikmesriikides. Järelevalvekomitee on ka seisukohal, et määruse kavandatud muutmine ei tohiks kahjustada OLAFi sõltumatust või komitee enda rolli.

X.   Järelevalvekomitee soovitas tungivalt tugevdada OLAFi juurdlusmeeskondi täiendavate ametikohtadega, parandada uurijate väljaõpet ning tagada järelevalvekomitee sekretariaadile komitee enda tõhusa töö tagamiseks piisav personal ja eraldada sekretariaadile piisavalt ametikohti.

---

(1)  Määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõige 2.

(2)  OLAFi järelevalvekomitee töökorra (ELT L 33, 7.2.2007) artikkel 4 ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. novembri 2005. aasta otsuse, millega määratakse ametisse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee liikmed (ELT L 312, 29.11.2005, lk 49), artikkel 2.

(3)  ELT C 202, 18.8.2005.

(4)  ELT L 33, 7.2.2007.

(5)  Vt lisa 1.

(6)  OLAFi järelevalvekomitee töökorra (ELT L 33, 7.2.2007) artikkel 12.

(7)  Ibid, artikli 12 lõige 4 (ELT L 33, 7.2.2007).

(8)  Ibid, artikkel 8 (ELT L 33, 7.2.2007).

(9)  St vähemalt üheksa kuud kestnud juurdlused, väidetava rikkumise raskusaste, finantsmõju, teabeallikas jne.

(10)  Artikli 8 lõige 4.

(11)  Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2005 (ELT C 202, 18.8.2005, lk 1).

(12)  Vt lisa 4.

(13)  Ajavahemikul detsember 2005–mai 2006 teatati selle korra alusel kokku 34 juhtumist, millest 10 puhul oli juurdlus lõpetamata.

(14)  Vt lisa 3.

(15)  2005/2184/(INI), punkt 22.

(16)  OLAFi käsiraamat, lk 99, prima facie alusetud juhtumid: kus saadakse sellist teavet, mis selgelt ja üheselt ei kuulu OLAFi pädevusse.

(17)  Määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikkel 7.

(18)  Vt lisa 2.

(19)  Määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõige 3.

(20)  Vt lisa 5.

(21)  Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20) artikkel 6.

---

---

---

---

---

---