24.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 103/1

ERIARUANNE nr 2/2008

seoses siduva tariifiinformatsiooniga (STI) koos komisjoni vastustega

(vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõike 4 teisele lõigule)

(2008/C 103/01)

ÜKSIKASJALIK SISUKORD

LÜHENDID JA AKRONÜÜMID

I–IV

KOKKUVÕTE

1–7	SISSEJUHATUS

1–3

Taust

4–6	Õiguslik raamistik

7	Siduva tariifiinformatsioonisüsteemi ülesehitus ja kirjeldus

8–12	AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

13–38

TÄHELEPANEKUD

15–27

STI-süsteemi haldamine ühenduse tasandil

17–19

Siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni käsitlemine tolliseadustiku komitees

20–21

Ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastanud liikmesriigi rahaline vastutus

22–25

EBTI3-andmebaasi kasutamine

26–27

Õigusaktide asjakohasus

28–38

Siduva tariifiinformatsiooni haldamine liikmesriikides

31–33

Siduva tariifiinformatsiooni väljastamine

34–37

STI tühistamine või kehtetuks tunnistamine

38	STI võrdlemine impordideklaratsiooniga

39–48

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

39–42

Üldised järeldused

43–48

Konkreetsed järeldused ja soovitused

43–44

Siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni käsitlemine tolliseadustiku komitees

45	Ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastanud liikmesriigi rahaline vastutus

46	EBTI3-andmebaasi kasutamine

47	Õigusaktide asjakohasus

48	STI-süsteemi rakendamine liikmesriikides

I lisa — Väljastatud STI liikmesriikide kaupa

II lisa — Ülevaade tähelepanekutest komisjonile ja kuuele külastatud liikmesriigile

Komisjoni vastused

LÜHENDID JA AKRONÜÜMIDEBTI3-andmebaas Euroopa siduva tariifiinformatsiooni andmebaasEL Euroopa LiitELT Euroopa Liidu TeatajaGATT üldine tolli- ja kaubanduskokkulepeIT infotehnoloogiaOLAF Euroopa Pettustevastane AmetSTI siduv tariifiinformatsioonWTO Maailma Kaubandusorganisatsioon

KOKKUVÕTE

I.	Siduv tariifiinformatsioon (STI) on ettevõtjate taotlusel liikmesriigi tolliasutuse poolt kirjalikult edastatud tariifse klassifikatsiooni otsus. Otsus on juriidiliselt siduv kõigile Euroopa Liidu tolliasutustele tariifiinformatsiooni saanute suhtes kuni kuus aastat alates väljaandmise kuupäevast.

II.

Siduva tariifiinformatsiooni abil parandatakse ühenduse tollipoliitika ühtset kohaldamist, mida nõuavad nii tolliliit kui Maailma Kaubandusorganisatsioon. Samuti aitab siduv tariifiinformatsioon tagada, et kohaldatakse õige tollimaks. See toimub kaupade klassifitseerimise kaudu kõikjal Euroopa Liidus. Ettevõtjatel ja tolliasutustel on seeläbi kindlus selliste kaupade tariifse klassifikatsiooni suhtes, mida ettevõtja plaanib importida (või eksportida).

III.

Kontrollikoda hindas komisjoni haldustegevust ning kontrollis, kuidas siduvat tariifiinformatsiooni kohaldatakse kuues liikmesriigis. Üldiselt leiti, et siduva tariifiinformatsiooni süsteem on hästi üles ehitatud. Üldjuhul oli komisjoni haldustegevus asjakohane ning enamasti kohaldati kuues auditeeritud liikmesriigis siduva tariifiinformatsiooniga seonduvaid õigussätteid. Allpool esitatud auditileiud osutavad aga, et süsteemi üldise toimimise tõhustamiseks tuleks teha järgmised parandused:

kui vähemalt kaks liikmesriiki on samale kaubale andnud välja erineva STI (mida üldiselt nimetatakse erinevaks siduvaks tariifiinformatsiooniks), antakse juhtumid lahendada tolliseadustiku komiteele, kui asjaomased liikmesriigid klassifikatsiooni suhtes kokkuleppele ei jõua. Kontrollikoja auditi käigus tuvastati asjaolusid, mis võivad mõjutada klassifikatsioonijuhtumite kiiret lahendamist. Seega võidakse ühtlustamata tariifse klassifikatsiooni kasutamist teatud perioodi vältel jätkata. See võib avaldada mõju kogutud traditsiooniliste omavahendite summade korrektsusele;

komisjon ei ole süstemaatiliselt käsitlenud liikmesriigi rahalist vastutust juhtudel, kui liikmesriik on andnud ebaõige siduva tariifiinformatsiooni, mille tõttu on jäänud saamata traditsioonilisi omavahendeid. Valede klassifikatsioonide tõttu saamata jäänud traditsiooniliste omavahendite määra kohta puudub usaldusväärne hinnang;

c)	komisjon ei ole süstemaatiliselt jälginud seda, kas liikmesriigid peavad kinni siduva tariifiinformatsiooniga seonduvatest ühenduse õigusaktidest;

liikmesriikides täheldati mitmeid puudusi, sealhulgas juhtumeid, mille puhul ei kontrollitud, kas sama kauba kohta on esitatud muid siduva tariifiinformatsiooni taotlusi või kas sama kauba kohta on esitatud erinevat siduvat tariifiinformatsiooni, ning juhtumeid, mil siduv tariifiinformatsioon edastati liiga aeglaselt ja EBTI3-andmebaasi ajakohastamisel esines viivitusi;

kaupade deklareerimisel ei ole ettevõtja kohustatud esitama siduvat tariifiinformatsiooni ning auditi käigus leidis kinnitust asjaolu, et seda teavet esitatakse harva. Impordideklaratsiooni saab hõlpsalt kontrollida asjakohase siduva tariifinformatsiooni alusel ainult juhul, kui impordi käigus sellele informatsioonile viidatakse. Kui tariifiinformatsiooni olemasolust ei teatata, on tolliametnikel keeruline kindlaks teha, kas deklarandil on kauba kohta käiv siduv tariifiinformatsioon ja kas tolliklassifikatsioon on õige. Hetkel puudub komisjonil usaldusväärne hinnang siduva tariifiinformatsiooniga kaetud impordi väärtusest ja suurusjärgust;

f)	kaup, mille suhtes on ettevõtjale antud ajapikendust, võidakse importida ükskõik millisesse liikmesriiki. Praeguse süsteemi puhul on aga riiklikel tolliasutustel keeruline tagada, et siduvat tariifiinformatsiooni kasutades imporditakse ainult neid kaupu, mille suhtes ajapikendus määrati.

IV.

Kontrollikoja auditist tulenevad peamised soovitused on:

a)	komisjon peaks võtma meetmed, et lühendada siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni probleemide lahendamiseks kuluvat aega;

b)	komisjon peab aktiivselt osalema järelevalveprotsessis ning analüüsima EBTI3-andmebaasis olevaid andmeid, et tuvastada riskantsed mudelid;

c)	ettevõtjad peaksid olema kohustatud siduva tariifiinformatsiooni tollideklaratsioonidesse märkima, kuna see hõlbustab tolliasutuste kontrolle.

SISSEJUHATUS

Taust

Kaupade eksportimisel peab ettevõtja (1) täitma deklaratsiooni tolliasutuse jaoks. Deklaratsioon peab sisaldama tariifikoodi, mis klassifitseerib kauba selle täpsetel omaduste alusel. Praegu kasutusel olev kood (2) vastab tasumisele kuuluvate imporditollimaksude (või eksporditoetuste) määrale ning nimetatud kauba impordile (või ekspordile) seatud nõuetele ja piirangutele (3). Ettevõtja vastutab juriidiliselt selle eest, et deklaratsiooni märgitud kood oleks korrektne.

Õige tariifikoodi määratlemine võib keeruline olla, näiteks kui on tegemist innovatiivsete tehnikatoodetega või mitmest osast koosnevate toodetega. Selleks, et kood enne kauba importimist (või eksportimist) juriidiliselt kindlaks määrata, võib ettevõtja taotleda tolliasutuselt ametlikku klassifikatsiooni. Klassifikatsiooni kohta saadetakse ettevõtjale kirjalik otsus. Sellist klassifikatsiooni nimetatakse siduvaks tariifiinformatsiooniks (STI).

1993. aastal sai siduva tariifiinformatsiooni menetlusest kogu ühendust hõlmav süsteem, mille abil saavad ettevõtjad tariifse klassifikatsiooni otsused, mis on tolliasutustele maksimaalselt kuue aasta jooksul siduva tariifiinformatsiooni saanute suhtes terves Euroopa Liidus. See aitab lahendada probleeme seoses sama kauba võimalike erinevate klassifikatsioonidega ning aitab ühtlasi kaasa tolliliidu ühtlustatud toimimisele.

Õiguslik raamistik

Siduva tariifiinformatsiooni kohta kehtivad erisätted on esitatud ühenduse tolliseadustiku (4) artiklis 12 ning ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (5) artiklites 5–14. Siduva tariifiinformatsiooni otsuseid ja teavet käsitlevad üldsätted on samuti esitatud ühenduse tolliseadustiku artiklites 6–11. 2004. aastal koostas komisjon haldussuunised Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteemi ja selle toimimise kohta (6).

5.	Siduva tariifiinformatsiooni süsteem tariifse klassifikatsiooni jaoks lihtsustab kaubandustegevust ja tollivormistust. See aitab Euroopa Liidul täita oma kohustused kooskõlas GATT-lepingu artikliga X, edendades sama kauba ühtlustatud käsitlemist kõikides liikmesriikides.

6.	2006. aastal väljastati 46 000 siduvat tariifiinformatsiooni ja 2007. aasta juuli keskpaigaks oli üle 167 000 siduva tariifiinformatsiooni veel jõus (I lisas on ära toodud olukord liikmesriigiti).

Siduva tariifiinformatsioonisüsteemi ülesehitus ja kirjeldus

1. joonisel on kujutatud siduva tariifiinformatsiooni süsteem voodiagrammina. Kui ettevõtja esitab siduva tariifiinformatsiooni taotluse, peavad riiklikud tolliasutused tagama, et siduva tariifiinfo andmise tingimused on täidetud ning juhul, kui see nii on, tariifiinformatsiooni ka väljastama. Tolliasutused peavad nii STI-taotluse kui ka väljastatud STI sisestama komisjoni hallatavasse EBTI3-andmebaasi, (7) mis on süsteemi keskne element. Andmebaasis on taotlused kättesaadavad ainult riiklikele tolliasutustele ja komisjonile, sellal kui väljastatud siduv tariifiinformatsioon on Interneti kaudu kättesaadav ka avalikkusele (8). Kui tariifiinformatsioon enam jõus ei ole ja seega kehtetuks muudetakse, võib ettevõtja teatud tingimustel taotleda veel kuni kuuekuulist ajapikendust, (9) mille kestel võib ta endiselt seda STId impordiks (ja ekspordiks) kasutada. Ajapikenduse saamiseks peab aga ettevõtja olema sõlminud siduvad lepingud kõnealuse kauba ostmiseks või müügiks selle STI alusel enne siduva tariifiinformatsiooni kehtetuks muutmise meetme (10) rakendamist.

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

8.	Siduva tariifiinformatsiooni süsteemi eesmärk on toetada tollipoliitika ühtlustatud kohaldamist, mis on ka üks tolliliidu nõuetest, ning seega aitama tagada ka seda, et tollimaksud oleksid asjakohased (11).

Auditi eesmärgid olid järgmised:

a)	hinnata, kas komisjon haldab STI-süsteemi asjakohaselt ning kas süsteemiga seotud menetlused ja mehhanismid tagavad süsteemi plaanipärase toimimise; ja

b)	hinnata, kas liikmesriigid kohaldavad STI-süsteemi kooskõlas õigussätetega.

Joonis 1

STI süsteem

10.	Auditi käigus analüüsiti komisjoni ja liikmesriikide läbi viidud järelevalve- ja kontrollimenetlusi ning hinnati STI-süsteemi 185 siduva tariifiinformatsiooniga kaetud imporditehingu testimise kaudu. Hinnangu eesmärgiks oli kontrollida, kas järgitakse kehtivaid reegleid.

11.	Kontrollikoda viis auditi läbi järgmistes komisjoni talitustes: maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat, eelarve peadirektoraat ja OLAF.

12.

Liikmesriikides viidi läbi auditid siduva tariifiinformatsiooni väljastamise ja haldamise kohta Taanis, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Sloveenias ja Ühendkuningriigis. Nendes riikides väljastati 63,8 % 2005. aastal ELis antud siduvast tariifiinformatsioonist (12). Kontrollikoda analüüsis ka tolliasutuste läbiviidud kontrolle imporditehingute käigus ja seda, kuidas ettevõtjad siduvat tariifiinformatsiooni kasutavad. Kontrolliti ka STI-alaseid toimikuid ning impordideklaratsioone, millele oli lisatud siduv tariifiinformatsioon. Kokku kontrolliti auditi käigus 340 toimikut (13).

TÄHELEPANEKUD

13.	Üldkokkuvõttes leiti, et siduva tariifiinformatsiooni süsteem on hästi üles ehitatud ning suures osas kohaldatakse külastatud liikmesriikides õigussätteid.

14.

Kontrollikoja auditi käigus leiti aga ka puudusi (vt II lisa), mis pole küll süsteemi toimimise seisukohast esmatähtsad, kuid mis tuleks siiski kõrvaldada. Puudused on esitatud STI-süsteemi kahe keskse valdkonna järgi jaotatuna:

a)	süsteemi haldamine ühenduse tasandil;

b)	süsteemi haldamine liikmesriikides ja see, kuidas ettevõtjad siduvat tariifiinformatsiooni kasutavad.

STI-süsteemi haldamine ühenduse tasandil

15.

Ühenduse tasandil haldab siduvat tariifiinformatsiooni maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadis tegutsev tariifse klassifikatsiooni eest vastutav komisjoni üksus. Üksus koostab õigusaktid, juhib tolliseadustiku komitee tariifi ja statistilise nomenklatuuri osakonda, haldab EBTI3-andmebaasi ning korraldab koolitajatele asjakohast koolitust liikmesriikides.

16.

Üldiselt leiti kontrollikoja auditi käigus, et tolliseadustiku komitee võimaldab ühtlustamata tariifsete klassifikatsioonide puhul kokkuleppele jõuda, kuigi esines viivitusi (punktid 17–19). EBTI3-andmebaas sisaldab teavet siduva tariifiinformatsiooni kohta ning selle kättesaadavus on rahuldav. Komisjoni pakutav koolitus hõlmab süsteemi peamisi võimalusi, millekohast teavet saab seejärel edastada lõppkasutajatele. Siiski tuleks tõhustada komisjonipoolset järelevalvet (punktid 20–25). Õigusaktid ja neid täiendavad komisjoni haldussuunised on piisavad, kuid neid tuleks tugevdada kahes valdkonnas (punktid 26 ja 27).

Siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni käsitlemine tolliseadustiku komitees

17.

Kui liikmesriikide väljastatud siduv tariifiinformatsioon erineb, (14) püütakse esmalt lahendada probleem omavahel. Kui see ei õnnestu, peab komisjon kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel võtma küsimuse järgmise tolliseadustiku komitee koosoleku päevakorda (15). Komitee menetluse kohaselt peab komisjon koosolekule järgneva kuue kuu jooksul võtma meetme, et võimalikult kiiresti tagada nomenklatuuri ühtlustatud kohaldamine. Oluline on erineva siduva tariifiinformatsiooni probleem lahendada võimalikult kiiresti, et asjaomase kauba suhtes kohaldataks õiget tariifset klassifikatsiooni ning seeläbi väheneks valede tollimaksude maksmise risk.

18.

Aastatel 2004–2006 esitati tolliseadustiku komiteele käsitlemiseks 156 juhtumit siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni kohta. Kuigi nomenklatuuri ühtlustatud kohaldamine on tolliseadustiku komiteele klassifikatsioonijuhtumite lahendamisel peamiseks teguriks, tuvastati järgmised olukorrad:

a)	kui komitee koosolekul toimub esimene arutelu, otsustatakse sageli, et otsuse tegemiseks nõutava klassifikatsiooni kohta on vaja rohkem teavet, mis tähendab seda, et juhtumi käsitlemine lükatakse edasi;

b)	kui vajalik teave on saadud ning ettepanek vaidluse lahendamiseks on koosolekul esitatud, on liikmesriikide esindajad sageli klassifikatsiooni suhtes endiselt eri arvamusel ning selle tulemusena võidakse kokkulepe saavutada alles pärast mitut koosolekut;

isegi kui kokkuleppele jõutakse suhteliselt kiiresti, leiti, et kuuekuulisest tähtajast on raske kinni pidada, sest õigusliku meetme eelnõu koostamine, tõlkimine ja avaldamine on aeganõudev. Komisjon märkis ka, et inimressursside vähesuse tõttu on keeruline kõiki juhtumeid ettenähtud tähtaja jooksul lahendada;

19.

Komisjon on seisukohal, et praegune kuuekuuline tähtaeg ei ole realistlik ning pani ette, et ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklit 9 muudetakse nii, et meetme rakendamise tähtaega hakatakse lugema koosolekust, mil meede heaks kiideti. See võib aga pikendada perioodi, mille kestel võivad liikmesriikides eksisteerida erinevad tõlgendused imporditud või eksporditud kauba tariifse klassifikatsiooni kohta.

Ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastanud liikmesriigi rahaline vastutus

20.

Liikmesriigid vastutavad rahaliselt haldusvigadest põhjustatud traditsiooniliste omavahendite kaotuse eest, sõltumata sellest, kui tõsise hooletusega on tegemist (16). Komisjon ei ole aga süstemaatiliselt käsitlenud liikmesriigi võimaliku finantsvastutuse küsimust juhul, kui liikmesriik on väljastanud ebaõige siduva tariifiinformatsiooni tariifse klassifikatsiooni.

21.

EBTI3-andmebaasi kohaselt tühistasid liikmesriigid 2005. aastal siduva tariifiinformatsiooni ebaõige tariifse klassifikatsiooni tõttu 1 080 juhul ning 2006. aastal 1 134 juhul. Siiski ei too tühistatud siduv tariifiinformatsioon alati tingimata kaasa rahalisi tagajärgi. Puudub usaldusväärne hinnang nii tühistatud siduva tariifiinformatsiooni poolt mõjutatud tollideklaratsioonide arvu kui imporditollimaksu summade kohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevõtjad ei ole kohustatud kaupade importimisel siduvat tariifiinformatsiooni deklareerima (vt punkt 26).

EBTI3-andmebaasi kasutamine

22.

EBTI3-andmebaas võimaldab komisjonil esitada järelepärimisi selle kohta, kas siduva tariifiinformatsiooni taotlused ja otsused ning tühistatud (17) või kehtetuks tunnistatud siduv tariifiinformatsioon sisestatakse koheselt ka andmebaasi. Komisjon ei ole aga EBTI3-andmebaasi võimalusi täiel määral ära kasutanud, et kontrollida liikmesriikide poolset andmete sisestamist (näiteks on võimalik andmebaasist kontrollida, kui kaua aega kulus siduva tariifiinformatsiooni kehtivusaja algusest andmete andmebaasi sisestamiseni) (18). Kui andmebaasi oleks kasutatud süstemaatilisemalt, oleks osad täheldatud viivitused — eriti liikmesriikide poolne andmebaasi aeglane uuendamine — juba varem avastatud ning parandatud.

23.

Kui liikmesriigid sisestaksid teabe täpselt EBTI3-andmebaasi ja kui andmebaasi võimalusi paremini kasutataks, saaksid nii komisjon kui liikmesriigid paremini kontrollida teistes liikmesriikides esitatud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi ning otsuseid. Komisjon on korraldanud koolituse põhimõttel, et komisjon koolitab koolitajad, kes omakorda koolitavad kasutajaid liikmesriikides. Koolituste kaudu saadav teave ei ole aga kõikidel juhtudel jõudnud liikmesriikides tegude tasandile.

24.	EBTI3-andmebaasis kasutatavaid termineid sisaldavat tesaurust ei ole uuendatud. See vähendab andmebaasist saadavat kasu, sest puuduvad mitmed olulised märksõnad.

25.	Avalikku EBTI3-andmebaasi kasutajaliidest ei ole täielikult tõlgitud 2004. aastast ELiga liitunud liikmesriikide keelde. See piirab andmebaasi kasutamist nendes riikides.

Õigusaktide asjakohasus

26.

Kuna siduva tariifiinformatsiooni saajal ei ole juriidilist kohustust kaupade impordiks (või ekspordiks) deklareerimisel siduvat tariifiinformatsiooni esitada, tehakse seda harva. Kui siduvat tariifiinformatsiooni ei esitata, on tollil praktikas raske kindlaks teha, kas deklarandil on olemas kaupade kohta käiv siduv tariifiinformatsioon. Seega puudub komisjonil hetkel usaldusväärne hinnang siduva tariifiinformatsiooniga kaetud impordi väärtuse ja suurusjärgu kohta.

27.

Siduva tariifiinformatsiooni saajad paluvad harva ajapikendust (19). Kui aga ajapikendust võimaldatakse, on tolliasutustel keeruline kontrollida, et ei ületataks siduvate lepingutega lubatud ja lisaaja saanud kaupade maksimummäära. Selle põhjuseks on asjaolu, et nimetatud kaupu võib jätkuvalt liikmesriiki importida ning nende kohta kehtivast ajapikendusest ei ole kohustust teavitada.

Siduva tariifiinformatsiooni haldamine liikmesriikides

28.	Kuus auditeeritud liikmesriiki on kõik loonud siduva tariifiinformatsiooniga tegeleva eriüksuse. Üksuste kasutatavad ning nende poolt ettevõtjatele antavad juhised leiti olevat kooskõlas asjaomaste määruste ning haldussuunistega.

29.

Kontrollitud 155 STI-toimiku alusel järeldasid kontrollikoja audiitorid, et ettevõtjate taotluste käsitlemine ja siduva tariifiinformatsiooni väljastamine on rahuldav. Teave osade tollikontrollide kohta ei olnud aga kirja pandud (punkt 31) ja meetmed ei olnud alati õigeaegsed ega asjakohased (punktid 32–37). Osad liikmesriigid ei arvesta kontrollide käigus peaaegu üldse siduva tariifiinformatsiooniga (punkt 38).

30.	Kontrollikoda valis välja 185 impordideklaratsiooni, et kontrollida, kas ettevõtjad kasutavad siduvat tariifiinformatsiooni nõuetekohaselt või üritavad nad klassifitseerida kaupa, mille kohta neil on siduv tariifiinformatsioon olemas, teiste tariifikoodide alla. Sellekohaseid vigu ei tuvastatud.

Siduva tariifiinformatsiooni väljastamine

31.

Komisjoni suunistes eeldatakse, et toll kontrollib, kas taotluse esitaja on esitanud sama kauba kohta ka muid STI-taotlusi teistes liikmesriikides ning kas siduv tariifiinformatsioon on erinev. Kolmes auditeeritud liikmesriigis enamikel juhtudest (20) kontrolle kas ei viidud läbi või neid ei dokumenteeritud (21). Nimetatud kontrollid on olulised selleks, et ennetada ettevõtjale soodsama siduva tariifiinformatsiooni otsimist, mille puhul ettevõtja taotleb samale kaubale siduva tariifiinformatsiooni erinevates liikmesriikides, et kasutada kogu ELi territooriumil seda siduvat tariifiinformatsiooni, mis on tema jaoks kõige soodsam.

32.

Liikmesriikide tolliasutused peavad STI-taotlused ja väljastatud siduva tariifiinformatsiooni viivitamatult EBTI3-andmebaasi (22) sisestama. Kolmes auditeeritud liikmesriigis (23) hilines süstemaatiliselt STI-taotluste ja väljastatud siduva tariifiinformatsiooni sisestamine EBTI3-andmebaasi. Ühes liikmesriigis (24) ei sisestatud andmebaasi tagasi lükatud STI-taotlusi, kuigi tagasilükkamise põhjuseks oli ettevõtjale soodsama siduva tariifiinformatsiooni otsimine. Kui STI-taotlusi ja väljastatud siduvat tariifiinformatsiooni andmebaasi ei sisestata, puuduvad praktilised meetmed selleks, et takistada teisi liikmesriike väljastamast samade kaupade kohta erinevat tariifiinformatsiooni.

33.

Siduva tariifiinformatsiooni väljastamiseks puuduvad konkreetsed õigusaktides sätestatud tähtajad. Komisjoni haldussuunistes soovitatakse siduv tariifiinformatsioon väljastada 3–4 nädala jooksul pärast avalduse esitamist. Neli auditeeritud liikmesriiki (25) ei järginud seda soovitust. Kolm liikmesriiki (26) ei teavitanud taotluse esitajaid, kui nad olid saanud kätte kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe (27).

STI tühistamine või kehtetuks tunnistamine

34.

Siduv tariifiinformatsioon tuleb tühistada, kui selgub, et see väljastati taotleja poolt edastatud ebatäpse või ebatäieliku teabe alusel (28). Siduv tariifiinformatsioon tuleb kehtetuks tunnistada juhul, kui see ei ole kooskõlas ELis heaks kiidetud uute õigusaktidega, kui see on vastuolus tollinomenklatuuri tõlgendustega või kui siduv tariifiinformatsioon on tühistatud või muudetud (29).

35.

Siduva tariifiinformatsiooni väljastanud tolliasutus peab komisjoni võimalikult kiiresti teavitama tariifiinformatsiooni tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest (30). Kahes auditeeritud liikmesriigis (31) esines viivitusi tühistamiste ja kehtetuks tunnistamiste sisestamisel EBTI3-andmebaasi. Ühes teises liikmesriigis (32) on ligikaudu 3 000 kehtetuks tunnistatud või tühistatud siduvat tariifiinformatsiooni endiselt EBTI3-andmebaasis kirjas kehtivatena, mille põhjuseks on probleemid riikliku IT-süsteemi ja EBTI3-andmebaasi vahelise liidesega. Kui kehtetuks tunnistatud või tühistatud siduvat tariifiinformatsiooni ei sisestata koheselt EBTI3-andmebaasi, võib tolliasutustele ja ettevõtjatele jääda mulje, et asjaomane siduv tariifiinformatsioon on endiselt kehtiv ja informatsiooni saaja võib seda kasutada.

36.

Liikmesriigi (24) poolt tuvastatud kahe erineva siduva tariifiinformatsiooni juhtumi puhul algas konsulteerimine kahe asjaomase liikmesriigiga (33) 2005. aasta juunis ning kestis ühega neist (34) kuni 2006. aasta maini. Ei õigusaktides ega ka komisjoni suunistes ei ole liikmesriikidele sätestatud vastamise tähtaegu selliste juhtumite jaoks.

37.	Ühes liikmesriigis (32) võeti siduv tariifiinformatsioon tühistamise asemel tagasi. Sama liikmesriik oli 2006. aastal andnud 13 korda ajapikendust. Sellekohast teavet aga ei sisestatud EBTI3-andmebaasi.

STI võrdlemine impordideklaratsiooniga

38.

Kui ettevõtja deklareerib STId oma impordideklaratsioonis, võib deklaratsiooni võrrelda STIga osana tolliasutuste tariifsete klassifikatsioonide kontrollist. See on STI süsteemi lisaboonus ning aitab tõhustada kontrolle liikmesriikides. Kahes auditeeritud liikmesriigis (35) ei leitud tõendeid selle kohta, et siduvat tariifiinformatsiooni sel moel kontrollitaks.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Üldised järeldused

39.

Kontrollikoja audit kinnitas, et siduva tariifiinformatsiooni süsteem on üldiselt hästi üles ehitatud. Siduv tariifiinformatsioon on kasulik vahend, mille abil ettevõtjad saavad enne impordi (või ekspordi) kohta otsuste langetamist kindluse kaupade tariifse klassifikatsiooni kohta. See soodustab Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõutud ühtlustatud tariifse klassifikatsiooni kasutamist ja on oluline osa Euroopa ühenduse tolliliidust.

40.	Kui siduv tariifiinformatsioon väljastatakse kooskõlas ühtse tollitariifiga ja kohaldatakse nõuetekohaselt ja tulemuslikult, aitab see tagada, et siduva tariifiinformatsiooniga hõlmatud kaupade osas kogutud traditsiooniliste omavahendite määr on korrektne.

41.

Kuigi komisjon on üldiselt süsteemi nõuetekohaselt hallanud, leiti sellegipoolest puudusi, eriti just järelevalve valdkonnas. Vaja on konkreetseid täiendusi, et süsteemi üleüldist toimimist parandada ning tagada süsteemi plaanipärane toimimine. Õigussätetel oleks suurem mõju, kui ettevõtjad oleksid kohustatud siduva tariifiinformatsiooni impordideklaratsioonides esitama.

42.	Üldiselt kohaldatakse auditeeritud liikmesriikides siduva tariifiinformatsiooni kohta käivaid õigussätteid, kuigi auditi käigus tuvastati ka mitmeid puudusi, mis võivad mõjutada traditsioonilisi omavahendeid.

Konkreetsed järeldused ja soovitused

Siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni käsitlemine tolliseadustiku komitees

43.

Tolliseadustiku komitee peab lahendama siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni juhtumid, kui liikmesriigid ei suuda ise pärast kahepoolseid läbirääkimisi kokkuleppele jõuda. Praegune komitee menetlus võib viia ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 9 määratud tähtaja ületamiseni, pikendades seega ajaperioodi, mille kestel võib eksisteerida ühtlustamata tariifne klassifikatsioon (vt punktid 17–19).

44.

Komisjon peab tegema järgmised parandused:

a)	Tolliseadustiku komitee töökorraldus tuleks ühtlustada ning kõrvaldada faktorid, mis võivad põhjustada viivitusi.

b)	Siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni juhtumite lahendamise maksimumaeg tuleks ümber hinnata.

c)	Siduva tariifiinformatsiooniga tegelevate töötajate arv komisjonis tuleks ümber hinnata, võttes arvesse klassifikatsioonijuhtumite lahendamise tähtaegu.

Ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastanud liikmesriigi rahaline vastutus

45.

Liikmesriigid ei vastuta süstemaatiliselt ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastamisest põhjustatud varade kaotuse eest. Seda küsimust tuleb käsitleda (vt punktid 20–21).

Komisjon peaks hindama ebaõige siduva tariifiinformatsiooni väljastamise täielikku rahalist mõju ja tegema liikmesriigid rahaliselt vastutavaks sellest tuleneva traditsiooniliste omavahendite kaotuse eest.

EBTI3-andmebaasi kasutamine

46.

Komisjoni hallatav tsentraliseeritud EBTI3-andmebaas peab olema ajakohane ning sisaldama kõiki STI-taotlusi ning STI-otsuseid, et STI-süsteem toimiks tõhusalt terves Euroopa Liidus. Seega on andmebaas süsteemi peamine vahend, aga mitmed selle potentsiaalsed eelised on jäetud kasutamata (vt punktid 22–25).

Komisjon peaks:

a)	kasutama aktiivsemalt EBTI3-andmebaasi pakutavaid võimalusi, et määratleda juhtumid, mil liikmesriigid ei halda siduvat tariifiinformatsiooni kooskõlas õigusaktidega;

b)	paremini suunama liikmesriikides korraldatavaid EBTI3-andmebaasi alased operatiivtasandi koolitusi;

c)	ajakohastama tesauruse, et EBTI3-andmbaasist saadav kasu oleks võimalikult suur;

d)	tõlkima avaliku EBTI3-andmebaasi kasutajaliidese kõikide alates 2004. aastast liitunud liikmesriikide keeltesse.

Õigusaktide asjakohasus

47.

Auditi käigus leiti õigusaktides mitmeid puudusi (vt punktid 26, 27 ja 36):

Tollikontrollide lihtsustamiseks on oluline, et siduv tariifiinformatsioon deklareeritakse kaupade importimisel ning seega on siduva tariifiinformatsiooni saaja kohustatud oma siduva tariifiinformatsiooni deklareerima. See aitaks ka määrata siduva tariifiinformatsiooniga kaetud impordi väärtust ja suurusjärku;

b)	komisjon peaks uurima viise, kuidas kõrvaldada ajapikenduse süsteemiga seotud järelevalve puudused. Näiteks kvootide haldamiseks loodud IT-süsteemi võiks laiendada ka siduva tariifiinformatsiooni ajapikendustele;

c)	komisjon peaks kehtestama mõistlikud tähtajad liikmesriikide-vahelistele läbirääkimistele siduva tariifiinformatsiooni klassifikatsiooni juhtumite lahendamiseks. Kui tähtaja möödumisel kokkuleppele ei jõuta, tuleks juhtum anda komisjonile käsitlemiseks.

STI-süsteemi rakendamine liikmesriikides

48.

Kuigi auditeeritud liikmesriigid on üldjoontes õigusnorme korrektselt järginud, leiti nende kohaldamisel mõned puudused (vt punktid 31–38).

Komisjon peaks kannustama liikmesriike:

a)	kõrvaldama koheselt kasutatavates menetlustes ja IT-vahendites tuvastatud süstemaatilised puudused;

b)	EBTI3-andmebaasi koheselt ajakohastama;

c)	enne siduva tariifiinformatsiooni väljastamist kontrollima, kas taotleja on sama kauba kohta esitanud STI-taotluse mõnes teises liikmesriigis ning kas siduv tariifiinformatsioon on erinev;

d)	väljastama siduva tariifiinformatsiooni võimalikult kiiresti ja kooskõlas määruse nr 2454/93 artikli 7 lõike 1 punktiga a;

e)	juhendama oma tolliasutusi tollikontrolli käigus impordideklaratsioone siduva tariifiinformatsiooniga võrdlema.

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 6. märtsi 2008. aasta istungil Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel DA SILVA CALDEIRA

(1) Ühenduse tollialastes õigusaktides kasutatakse mõistet „ettevõtja” („economic operator”, mis vastab ingliskeelses tekstis mõistele „trader”).

(2) Vt veebileht http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/cgi-bin/tarchap?Lang=ET.

(3) Kas on vaja impordi- (või ekspordi-) luba, kas kohaldatakse soodustariife või kvoote või muid kvantitatiivseid piiranguid ning sõltuvalt sellest, kuidas kaupu statistilistel eesmärkidel käsitletakse.

(4) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(5) Nõukogu 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(6) Dokument TAXUD/907/2004-rev.2. Haldussuunised esitati ja kiideti heaks ühenduse tollikomitee tariifi ja statistilise nomenklatuurisektsiooni (STI sektsiooni) 353. koosolekul 10. oktoobril 2004.

(7) EBTI3-andmebaas sisaldab liikmesriikide komisjonile edastatud otsuseid ja fotosid toodetest. Praegune elektrooniline süsteem võeti liikmesriikides kasutusele 1999. aasta lõpus. Osad auditeeritud liikmesriikidest (Saksamaa, Ungari ja Ühendkuningriik) kasutavad kasutajaliidest riikliku STI-andmebaasi ja EBTI3-andmebaasi ühendamiseks.

(8) http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/cgi-bin/ebtiquer?Lang=ET.

(9) Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõige 6.

(10) Näiteks juhul, kui võetakse vastu uus määrus, mis muudab STI klassifikatsiooni kehtetuks (vt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklit 12 lõige 5 muude juhtude osas).

(11) Auditis keskenduti impordile.

(12) Valiku tegemisel klassifitseeriti liikmesriigid vastavalt nende ELi liikmeks olemise kestusele ja väljastatud STI arvule. Seejärel viidi läbi riskianalüüs, et valida kuus representatiivset liikmesriiki. Auditi ettevalmistamise ajal tehti kontrollkäik ka Portugali.

(13) 155 STI-toimikut ning 185 impordideklaratsiooni. Asjaomaste tollimaksude määra ei saa määratleda, sest STI saajad võivad kaupu importida terve ELi piires ning ei pea teatama, et nad on saanud asjaomaste kaupade kohta siduva tariifiinformatsiooni.

(14) Tsentraliseeritud ja tervet ELi hõlmava siduvat tariifiinformatsiooni väljastava asutuse loomisest räägiti ka ühes auditeeritud liikmesriikidest. Siiski tuleks läbi viia asutusega seonduvate kulude ja tulude (rahalised ja muud) põhjalik hindamine.

(15) Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 9. Aastatel 2004–2006 peeti 34 sellist koosolekut.

(16) Vastavalt Euroopa Kohtu kohtuotsusele C-392/02 (ELT C 330, 24.12.2005, lk 1).

(17) Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 8.

(18) Andmebaasi eest vastutav maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat on selle töö jaoks ette näinud ainult 1,5 inimest.

(19) Vt punkt 7.

(20) Taani.

(21) Saksamaa ja Kreeka.

(22) Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 8 lõikele 1.

(23) Saksamaa, Ungari ja Sloveenia.

(24) Ungari.

(25) Taani, Saksamaa, Kreeka, Sloveenia.

(26) Taani, Kreeka, Sloveenia.

(27) Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 6 lõikele 4.

(28) Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 8.

(29) Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 9 ja artikli 12 lõige 5.

(30) Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 13.

(31) Saksamaa ja Ungari.

(32) Ühendkuningriik.

(33) Belgia jaMadalmaad.

(34) Belgia.

(35) Taani ja Kreeka.

I LISA

VÄLJASTATUD STI LIIKMESRIIKIDE KAUPA

Liikmesriigid	2005	2006	kehtiv seisuga 16. juuli 2007
Liikmesriigid	2005	2006		millest vanemad kui 6 aastat
BE	415	483	1 861	0
BG	ei olnud ELi liige	ei olnud ELi liige	45	0
CZ	622	750	1 928	0
DK	170	141	717	0
DE	17 509	19 891	68 163	0
EE	12	9	21	0
IE	1 240	1 626	5 707	10 (1)
EL	3	6	40	0
ES	461	513	2 995	0
FR	6 188	5 762	23 207	2 (2)
IT	130	236	847	0
CY	4	9	25	0
LV	258	92	436	0
LT	204	32	389	0
LU	0	9	36	0
HU	185	137	609	0
MT	11	1	11	0
NL	2 780	4 356	12 943	3 (1)
RO	ei olnud ELi liige	ei olnud ELi liige	14	0
AT	742	708	2 851	0
PL	1 130	841	2 541	0
PT	197	128	898	0
SI	239	265	847	0
SK	298	263	803	0
FI	249	306	1 379	0
SE	274	362	1 781	0
UK	8 255	9 140	36 454	0
Kokku	41 576	46 066	167 548	15
Allikas: (andmed ja selgitused): Euroopa komisjon/maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat/Üksus B3.

(1) Iirimaa ja Madalmaad: STI, mis oli vanem kui kuus aastat, väljastati uuesti, aga väljaandmise kuupäeva ei muudetud.

(2) Prantsusmaa: kahe STI väljastamise kuupäevas oli trükiviga.

II LISA

ÜLEVAADE TÄHELEPANEKUTEST KOMISJONILE JA KUUELE KÜLASTATUD LIIKMESRIIGILE

	Komisjon	DK	DE	EL	HU	SI	UK
Komisjonipoolne siduva tariifiinformatsiooni haldamine
Tolliseadustiku komitee menetlus võib viia selleni, et sätestatud tähtaegadest ei peeta kinni	×
Ebaõige STI väljastamisega seonduva rahalise vastutuse üle ei teostata süstemaatilist järelkontrolli	×
Avaliku EBTI3-andmebaasi kasutajaliides ei ole täielikult tõlgitud alates 2004. aastast liitunud liikmesriikide keeltesse	×
EBTI3-andmebaasi ei kasutata süstemaatiliselt	×
EBTI3-andmebaasi tesaurust ei ole ajakohastatud	×
Õigusaktides esineb puudusi (STI deklareerimine pole kohustuslik, ajapikendus, ajalised piirangud)	×
Siduva tariifiinformatsiooni üldine haldamine liikmesriikides
Tehnilised raskused riikliku andmebaasi ja EBTI3-andmebaasi vahelise liidesega							×
STI väljastamine
EBTI3-andmebaasiga kas ei konsulteeritud või seda ei dokumenteeritud		×	×	×
Ettevõtjaid ei teavitatud, et vastu võetud avaldus sisaldas kogu vajalikku teavet		×		×		×
STI taotluste või väljastatud STI aeglane edastamine EBTI3-andmebaasi			×		×	×
STI väljastamisest keeldumine
Taotlused ei ole sisestatud EBTI3-andmebaasi					×
STI tühistamine/kehtetuks tunnistamine
Viivitused EBTI3-andmebaasi ajakohastamises			×		×
EBTI3-andmebaasi ei ajakohastatud							×
STI on tühistamise asemel tagasi võetud							×
Komisjoni teavitati ühtlustamata STIst liiga aeglaselt					×
STI kehtivuse pikendamine (ajapikendus)
Ajapikendust ei ajakohastatud EBTI3-andmebaasis							×
STI kasutamine
STI kasutamist ei võrreldud impordideklaratsioonidega või sellekohased tõendid ei olnud kättesaadavad		×		×

KOMISJON VASTAB

KOKKUVÕTE

II.	STI olemasolu annab küll tunnistust poliitika ühtsest kohaldamist kõikjal liidus, kuid selle esmane ülesanne on tagada ettevõtjatele õiguskindlus kaupade tariifse klassifikatsiooni osas.

III.

STId on saatnud edu, nagu näitab ka väljaantud STIde arv, mis iga aastaga kasvab. Komisjon ja liikmesriigid töötavad kogu aeg STI tõhustamise nimel.

Liikmesriikidele on haldussuunistes antud juhised, et niikaua kui klassifikatsiooniküsimust arutab tolliseadustiku komitee, ei tohiks uut STId enne küsimuse lahendamist välja anda. Aeg, mis on vajalik selliste juhtumite lahendamiseks komitees, on tingitud komiteemenetlust käsitleva otsusega seotud menetlustest (nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ (EÜT L 184, 17.7.1999)).

Komisjon hindab vale STI kasutamise negatiivset mõju traditsioonilistele omavahenditele, kui ta avastab selle oma kontrollkäikude, uurimiste või dokumentide kontrollimise käigus. Võimalikud valest STI kasutamisest mõjutatud traditsiooniliste omavahendite summad on väga erinevad ja nende arv on piiratud. Seepärast ei oleks mis tahes hinnangulise summa esitamine asjakohane.

Niipalju kui piiratud inimressursid võimaldavad, kontrollitakse andmebaasi EBTI3 riskianalüüsi alusel.

2007. aasta juunis käivitas komisjon EBTI järelevalvemeetme esimese etapi, et kontrollida, kuidas toimub liikmesriigis STIide väljaandmine. Praeguseni on tehtud 6 kontrollkülastust. 2008. aastaks on kavandatud veel 8.

d)	Komisjon ergutab pidevalt liikmesriike kontrollima EBTI3andmebaasi kaudu, kas on esitatud muid STI taotlusi või erinevat siduvat tariifiinformatsiooni. Kuna tariifne klassifitseerimine on keeruline süsteem ja seotud mitme tehnilise küsimusega, võib STI väljaandmine olla aeganõudev mitmel põhjusel.

Praegu kehtiva õiguse kohaselt ei ole STI saanud ettevõtja kohustatud seda tollis kaupade vormistamisel kasutama. Küll aga on selline kohustus STI saaja jaoks kehtestatud ajakohastatud tolliseadustikus, mis plaanitakse võtta vastu 2008. aastal. Ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetes kehtestatakse STI deklareerimist käsitlevad tingimused.

Süsteemi eesmärk on kaubanduse hõlbustamine ning seepärast ei mõjuta selle kauba väärtus, millega kauplemisel kasutati STId, mehhanismi enda tõhusust.

f)	Nagu kontrollikoda märgib, antakse ajapikendust harva. Siiski peetakse praegu tolliseadustiku komitees liikmesriikidega arutelusid, mille raames komisjon uurib võimalusi kontrolli karmistamiseks ajapikenduste üle.

IV.

a)	Komisjon on tolliseadustiku komitee paremaks toimimiseks teinud hiljuti ettepaneku hakata klassifitseerimistaotluste esitamisel kasutama standardvormi.

b)	Niipalju kui süsteem seda võimaldab, analüüsib komisjon aktiivselt oma kättesaadavate vahendite piires EBTI3 andmebaasi andmeid.

c)	Nagu nimetatud vastuses III lõigu punktile e, muutub ajakohastatud tolliseadustikuga STI kasutamine selle saajale kohustuslikuks. Ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetes kehtestatakse STI deklareerimist käsitlevad tingimused.

MÄRKUSED

16.	Komisjon püüab pidevalt parandada STI väljaandmist käsitleva õiguse rakendamist. Komisjonil on ajakohastatud tolliseadustiku näol võimalus muuta rakendussätted ja haldussuunised karmimaks.

18.

STI süsteem kajastab klassifitseerimist käsitlevaid eriarvamusi ja nende lahendamist, mis tõendab, et STI on vajalik vahend ühenduse GATTi raames võetud kohustuste täitmise tagamiseks.

a)	Menetluse kiirendamiseks on komisjon teinud ettepaneku hakata klassifitseerimistaotluste esitamisel kasutama standardvormi. Vormis nõutakse kogu teabe esitamist kohe alguses. Vormi kasutatakse 2007. aasta novembrist.

19.	Ajakohastatud tolliseadustikuga plaanib komisjon muuta asjaomast rakendussätet, et tähtajad oleksid realistlikumad.

20.	Komisjon hindab vale STI kasutamise negatiivset mõju traditsioonilistele omavahenditele, kui ta avastab selle oma kontrollkäikude, uurimiste või dokumentide kontrollimiste käigus.

21.	Vale klassifitseerimise tõttu kehtetuks tunnistatud STIde arv moodustab alla 1 % konkreetse aasta kehtivatest STIde koguarvust (2007. aastal oli kehtivate STIde arv hinnanguliselt 170 000).

22.

EBTI3 andmebaas loodi selleks, et kindlustada tolliteabe läbipaistvus, tagada kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine ja võimaldada tolliasutustel konkreetse kauba klassifitseerimisel kontrollida, kas mõni muu Euroopa tolliasutus on juba teinud klassifitseerimise otsuse või mitte. Andmebaas loodi nimetatud põhiülesannete täitmiseks, mitte aga vahendiks, millega kontrollida liikmesriigi tegevust.

Niipalju kui piiratud inimressursid võimaldavad, kontrollib komisjon EBTI3 andmebaasi siiski ka riskianalüüsi alusel.

23.

Komisjoni suunistes ja koolituses on kesksel kohal andmete täpsuse ja usaldusväärsuse tagamine. Samuti on see kohapealsete kontrollide oluline osa. Olukorra parandamiseks aitab komisjon liikmesriike ka edaspidi.

Komisjon koolitab neid ametnikke, kelle on määranud nende ametiasutused. Selle eest aga, kuidas saadud teadmisi levitatakse asutusesiseselt, vastutab liikmesriik.

24.	Komisjon nõustub, et tesaurust tuleb ajakohastada, ja kaalub praegu võimalusi, kuidas seda kõige parem teha oleks.

25.	Komisjon nõustub, et avalik EBTI andmebaas peaks olema kättesaadav 22 keeles. Selleni peaks jõutama 2008. aasta esimeses kvartalis.

26.	Küll aga on selline kohustus kehtestatud STI saaja jaoks ajakohastatud tolliseadustikus, mis plaanitakse võtta vastu 2008. aastal. Ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetes kehtestatakse tingimused STI deklareerimiseks.

27.

Vaatamata antud ajapikenduste väikesele hulgale (2005. aastal 348 ja 2006. aastal 145, mis moodustab vastavalt umbes 0,2 % ja 0,1 % STIde hinnangulisest kehtivast koguarvust, mis on 170 000), on tolliseadustiku komitees liikmesriikidega arutatud kontrolli rangemaks muutmist ajapikenduse kasutamise üle. Eeskätt on kaalutud võimalust hakata ajapikendust saava mahu kontrollimiseks kasutama vormi.

29.	Komisjon arutab liikmesriikidega puudusi, mis kontrollikoda on tuvastanud seoses STI taotluste menetlemise ja STIde väljaandmisega. Kohapealse järelevalve teostamisel liikmesriikides on komisjon saanud kindlustunde, et asjakohased kontrollid, kuigi registreerimata, on tehtud.

31.

Kohapeal juba teostatud järelevalve raames on tulnud ilmsiks, et liikmesriigid kasutavad selles küsimuses erinevaid lähenemisi, alustades ametlikest kontrollnimekirjadest ja lõpetades mitteametlike märkustega teostatud kontrollide kohta. Siiski ergutab komisjon ka edaspidi liikmesriike kasutama ametlikumat lähenemist ja kontrolle registreerima.

32.

Tunnistades STI taotluste ja väljaantud STIde viivitamatu sisestamise olulisust EBTI3 andmebaasi, tuletab komisjon jätkuvalt liikmesriikidele meelde nende õigusaktidest tulenevat kohustust ja edendab heade tavade rakendamist. Komisjon juba teostab koos asjaomaste liikmesriikidega järelevalvet kontrollikoja esile tõstetud juriidiliste nõuete täitmata jätmisega seotud juhtude üle.

35.	Asjaomane liikmesriik, mille puhul oli tegemist liideseprobleemiga, mistõttu 3 000 kehtetuks tunnistatud STId olid EBTI3 andmebaasis endiselt kirjas kehtivatena, on teatanud, et tehnilised probleemid on lahendatud ja kõnealused STId on EBTI3 andmebaasis kehtetuks tunnistatud.

36.	Komisjonil on kavas ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätete läbivaatamise raames kehtestada range tähtaeg liikmesriikidevahelisele konsulteerimisele.

37.	Asjaomane liikmesriik on komisjonile kinnitanud, et ta on vaadanud läbi oma menetlused ja võetud kohustused on nüüd täidetud. Järelevalve jätkub.

38.

Tollikontroll toimub sageli tollivormistusjärgse kontrolli raames ja just nende käigus kinnitatakse STI olemasolu.

Praegu kehtiva õiguse kohaselt ei ole STI saanud ettevõtja kohustatud seda kaupade vormistamisel tollis deklareerima või kasutama. Siiski muutub STI selle saajale ajakohastatud tolliseadusliku alusel siduvaks, vt vastust punktile 26.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

39–41.

STId on saatnud edu, nagu näitab ka väljaantud STIde arv, mis iga aastaga kasvab. Komisjon ja liikmesriigid töötavad kogu aeg STI tõhustamise nimel ja kui tuvastatakse probleemid, siis on olemas menetlused, mis aitavad neid lahendada.

Ajakohastatud tolliraamistiku eeldatava vastuvõtmisega 2008. aastal paraneks ka õiguslik külg, millele kontrollikoda osutab punktis 41.

42.	Komisjon on ka selgitanud meetmeid, mis ta võtab seoses võimaliku mõjuga traditsioonilistele omavahenditele, vt nt vastust punktile 20.

43.	Komisjon on hiljuti astunud samme, et parandada ja ratsionaliseerida tolliseadustiku komitee otsustusprotsessi tõhusust, vaata vastust punkti 44 alapunktile a.

44.

a)	Komisjon on astunud samme, et saada lahti asjatutest viivitustest, mis on seotud teabe puudumisega, kehtestades 2007. aasta novembris tariifse klassifitseerimise taotluse esitamiseks vormi.

b)	Tähtaegade muutmiseks realistlikumaks kaalub komisjon ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 9 muutmist.

c)	Alates 2008. aastast suurendab komisjon STIdega tegelevate töötajate arvu.

45.	Komisjon hindab vale STI kasutamise negatiivset mõju traditsioonilistele omavahenditele, kui ta avastab selle oma kontrollkäikude, uurimiste või dokumentide kontrolli käigus.

46.

Enamikul juhtudel laadivad liikmesriigid STI taotlusi ja väljaantud STIsid üles korrapäraselt iga päev.

a)	Niipalju kui piiratud inimressursid võimaldavad, kontrollitakse andmebaasi EBTI3 riskianalüüsi alusel.

b)	Komisjon koolitab neid ametnikke, kelle on määranud nende ametiasutused. Kontrollikoja soovitusel rõhutab komisjon ka edaspidi liikmesriikidele, kui oluline on, et isikud, kelle nad saadavad koolitusest osa võtma, jagaksid saadud teavet ja teadmisi oma kolleegidega.

c)	Komisjon mõistab selle soovituse olulisust ja on juba arutanud meetodeid, kuidas tesaurust ajakohastada ja edasi arendada.

d)	Avaliku EBTI andmebaasi liidese tõlkimisega 22 keelde jõutakse lõpuni 2008. aasta esimeses kvartalis.

47.

a)	Eeldatavalt 2008. aastal vastuvõetavas ajakohastatud tolliseadustikus kehtestatakse STI saaja jaoks nimetatud kohustus. Ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetes kehtestatakse STI deklareerimist käsitlevad tingimused.

Komisjon arutab koos liikmesriikidega tolliseadustiku komitees võimalikke lahendusi ajapikendussüsteemiga seotud kontrolli puuduste kõrvaldamiseks. Eeskätt on kaalutud võimalust hakata kasutama vormi, et kontrollida üksikute antavate ajapikendustega seotud mahte. Lisaks karmistatakse ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetes ajapikendust käsitlevaid sätteid.

c)	Pidades nõu liikmesriikidega, on komisjonil kavas kahepoolsetele konsulteerimistele kehtestada ranged tähtajad.

48.

Komisjon ergutab ka edaspidi liikmesriike tõhustama oma STI rakendamist, nagu seda on soovitanud kontrollikoda.

Komisjon jätkab liikmesriikide julgustamist ja abistamist, et lahendada mis tahes esineda võivad süsteemsed probleemid. Omad riiklikud STI süsteemid on ainult neljal liikmesriigil ja need toimivad külg külje kõrval komisjoni jaoks väljatöötatud ja komisjoni hallatava EBTI3ga. Seega lahendab komisjon kõik EBTI3 süsteemiga seotud probleemid.

b)	Komisjon tuletab jätkuvalt liikmesriikidele meelde nende õigusaktidest tulenevat kohustust sisestada STI taotlused ja väljaantud STId viivitamata EBTI3 andmebaasi.

c)	Haldussuunistes on antud ametiasutustele selged juhised, et saades taotluse, peavad nad enne STI väljaandmist vaatama andmebaasi andmeid. Kuidas nad suunised rakendavad, otsustab iga ametiasutus ise.

d)	Komisjon julgustab jätkuvalt liikmesriike andma STIsid välja nii kiiresti kui nõuetekohasel alusel täpsete otsuste vastuvõtmine seda võimaldab.

e)	Komisjon julgustab liikmesriike ka edaspidi kontrollima STIde kasutamist.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 103

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 24. aprill 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kontrollikoda
2008/C 103/01	Eriaruanne nr 2/2008 seoses siduva tariifiinformatsiooniga (STI) koos komisjoni vastustega	1