ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 91
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
12. aprill 2008

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2008/C 091/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

1

2008/C 091/02

Komisjoni tõlgendav teatis mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes ( 1 )

4

2008/C 091/03

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

10

2008/C 091/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4932 — Leoni/Valeo CSB) ( 1 )

12

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Nõukogu

2008/C 091/05

Nõukogu ametissenimetamiste loetelu: (Jaanuar, veebruar ja märts 2008) (sotsiaalvaldkond)

13

 

Komisjon

2008/C 091/06

Euro vahetuskurss

17

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2008/C 091/07

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ( 1 )

18

2008/C 091/08

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

22

2008/C 091/09

Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) artikli 13 lõikele 4 ( 1 )

23

 

V   Teated

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2008/C 091/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

26

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

28.1.2008

Abi nr

N 331/07

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Thüringen

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Richtlinie zur Förderung von innovativen, technologieorientierten Verbundprojekten, Netzwerken und Clustern (Verbundförderung)

Õiguslik alus

Entwurf der Richtlinie zur Förderung von innovativen, technologieorientierten Verbundprojekten, Netzwerken und Clustern (Verbundförderung); Thüringer Landeshaushaltsordnung; Thüringer Verwaltungsverfahrensgesetz

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 19,5 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: 117 milj EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Thüringer Aufbaubank

Gorkistraße 9

D-99084 Erfurt

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.1.2008

Abi nr

N 356/07

Liikmesriik

Soome

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Tuki t&k-hankkeisiin

Õiguslik alus

Valtionavustuslaki, 688/2001; Laki yritystuen yleisistä ehdoista, 786/1997

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Sooduslaen

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 300 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: 1 800 milj EUR

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

1.2.2008-31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Tekes

PL 69 (Kyllikinportti 2)

FI-00101 Helsinki

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.1.2008

Abi nr

N 397/07

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aides de l'ADEME à la recherche, au développement et à l'innovation

Õiguslik alus

Délibération du Conseil d'administration de l'ADEME: «Aides de l'ADEME à la recherche, au développement et à l'innovation»

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 50 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: 300 milj EUR

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Agence de l'Environnement et de la Maîtrise de l'Énergie (ADEME)

F-49004 Angers cedex 01

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.1.2008

Abi nr

N 532/07

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Tirol

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Richtlinie der Tiroler Zukunftsstiftung zur Förderung von Wissenschaft, Forschung und Entwicklung

Õiguslik alus

Richtlinie der Tiroler Zukunftsstiftung zur Förderung von Wissenschaft, Forschung und Entwicklung

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, Piirkondlik areng, Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 0,5–2,00 milj EUR

Kavandatud abi kogusumma: 9 milj EUR

Abi osatähtsus

45 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Tiroler Zukunftsstiftung

Kaiserjägerstraße 4a

A-6020 Innsbruck

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/4

Komisjoni tõlgendav teatis mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/02)

1.   SISSEJUHATUS

Viimaste aastate jooksul on avaliku ja erasektori partnerlus arenenud paljudes valdkondades. Sellist enamasti pikaajalist koostööd iseloomustab asjaolu, et eraõiguslik partner, kes osaleb asjaomase projekti eri etappides (väljatöötamine, eluviimine ja kasutamine), võtab endale riske, mis tavaliselt on omased avalikule sektorile, ning aitab sageli projekti rahastamisel.

Ühenduse õiguse kohaselt võivad ametiasutused teostada majandustegevust ise või delegeerida selle kolmandatele isikutele, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse raames loodud segaosalusega äriühingutele. Kui avalik-õiguslik asutus otsustab kaasata majandustegevusse kolmandaid isikuid tingimustel, mida võib liigitada riigihankeks või kontsessiooniks, tuleb siiski järgida selles valdkonnas kohaldatavaid ühenduse õiguse sätteid. Nende sätete eesmärk on võimaldada kõigil huvitatud ettevõtjatel esitada riigihanke või kontsessiooni pakkumisi võrdsetel ja läbipaistvatel alustel ning vastavalt Euroopa siseturu põhimõtetele, tõstes tänu suurenenud konkurentsile selliste projektide kvaliteeti ja vähendades kulusid (1).

Avaliku ja erasektori partnerlust ning ühenduse õigust riigihangete ja kontsessioonide alal käsitleva rohelise raamatu (2) üle peetud avalik arutelu näitas (3) tõelist vajadust selgitada kõnealuste eeskirjade kohaldamist nn avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes. Komisjon käsitleb avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlusena koostööd selliste avalik-õiguslike ja eraõiguslike partnerite vahel, kes moodustavad segaosalusega äriühingu, mis täidab riigihankelepinguid või kontsessioone (4). Erasektori panus avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlusse, lisaks kapitalile ja muudele varadele, on aktiivne osalemine segaosalusega äriühingule antud ülesannete täitmises ja/või segaosalusega äriühingu haldamises. Seevastu lihtsalt eraettevõtja rahalist toetust avalik-õiguslikule äriühingule ei käsitleta avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlusena. Järelikult ei hõlma käesolev teatis viimati nimetatud olukordi.

Eraõiguslike partnerite osalust avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluses ümbritsev õiguskindluse puudumine võib kahjustada sellise koostöövormi edu. Oht luua struktuure, mis põhinevad lepingutel, mis hiljem osutuvad olevat ühenduse õigusega vastuolus, võib isegi mõjutada avalik-õiguslikke asutusi ja eraettevõtjaid loobuma avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlusest.

26. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis (5) avaliku ja erasektori partnerluse kohta võttis Euroopa Parlament teadmiseks tõsiasja, et ettevõtjad soovivad selgust seoses riigihankeid käsitleva ühenduse õiguse kohaldamisega riigi- ja erasektori osalusega ettevõtjate loomise suhtes riigihanke- või kontsessioonilepingute sõlmimisel, ning kutsus komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti vajalikud selgitused.

Käesolevas teatises tuuakse esile, millised peaksid komisjoni hinnangul olema riigihankeid ja kontsessioone käsitleva ühenduse õiguse (6) kohaldamise tingimused avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomise ja toimimise puhul (7). Teatise eesmärk on tugevdada õiguskindlust ja eelkõige lahendada korduvalt tõstatatud probleeme seoses ühenduse õiguse kohaldamisega eraõiguslike partnerite osalemise suhtes avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluses, kuna on avaldatud arvamust, et see muudab kõnealuse koostöövormi ebaatraktiivseks või isegi võimatuks. Käesoleva teatise vastuvõtmine on osa komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatises üldhuviteenuste pakkumise kohta (sh sotsiaalvaldkonnas) (8) võetud kohustusest anda suuniseid üldhuviteenuste valdkonnas.

Käesoleva teatisega ei looda ühtegi uut õigusnormi. Teatis kajastab komisjoni arusaama EÜ asutamislepingust, riigihankeid käsitlevatest direktiividest ja Euroopa Ühenduste Kohtu praktikast. Tuleb märkida, et igal juhul lasub ühenduse õiguse tõlgendamise kohustus Euroopa Kohtul.

2.   AVALIKU JA ERASEKTORI INSTITUTSIONALISEERITUD PARTNERLUSE LOOMINE

2.1.   Põhimõtted

Ühenduse tasandil puuduvad avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomist reguleerivad erisätted. Siiski kohaldatakse riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas võrdse kohtlemise põhimõtet ja selle erinevaid väljendusvorme, nagu kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld, ning EÜ asutamislepingu artikleid 43 (asutamisvabaduse kohta) ja 49 (teenuste osutamise vabaduse kohta) niisugusel juhul, kui avalik-õiguslik asutus delegeerib majandustegevuse kolmandale isikule (9). Täpsemalt on EÜ asutamislepingu artiklitest 43 ja 49 tulenevad põhimõtted mitte ainult diskrimineerimise keeld ja võrdne kohtlemine, vaid ka läbipaistvuse, vastastikuse tunnustamise ja proportsionaalsuse põhimõte (10). Riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamist käsitlevate direktiivide (11) (edaspidi „riigihankedirektiivid”) kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel kohaldatakse üksikasjalikke sätteid.

Asjaoluga, et eraettevõtja ja tellija (12) teevad segaosalusega äriühingu raames koostööd, ei saa põhjendada riigihankelepinguid ja kontsessioone käsitlevate sätete eiramist riigihanke- või kontsessioonilepingu sõlmimisel kõnealuse eraettevõtja või segaosalusega äriühinguga. Euroopa Kohus on märkinud (13), et eraettevõtja kas või vähemusosalus selle äriühingu kapitalis, milles osaleb ka asjaomane tellija, välistab igal juhul võimaluse, et tellija ja kõnealuse äriühingu vahel saaksid tekkida nn ettevõttesisesed suhted, mille puhul ei tule põhimõtteliselt kohaldada riigihankeid käsitlevaid sätteid (14).

2.2.   Loomisprotsess

Praktikas on avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomiseks järgmised võimalused:

—

sellise uue äriühingu loomine, mille kapital kuulub ühiselt tellijale ja eraõiguslikule partnerile — mõningatel juhtudel mitmele tellijale ja/või eraõiguslikule partnerile — ja riigihanke- või kontsessioonilepingu sõlmimine kõnealuse uue loodud segaosalusega äriühinguga või

—

eraõigusliku partneri osalus juba loodud riigiosalusega äriühingus, mis täidab varem ettevõttesisese suhte raames sõlmitud riigihanke- või kontsessioonilepingut.

Sõltumata sellest, kuidas avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlus loodi, kohustavad riigihankeid ja kontsessioone käsitlevad ühenduse õiguse sätted tellijat järgima õiglast ja läbipaistvat menetlust, kui ta valib eraõiguslikku partnerit, kes segaosalusega äriühingus osalemise raames tarnib kaupu, teostab töid või osutab teenuseid (15), või kui ta sõlmib riigihanke- või kontsessioonilepingu segaosalusega äriühinguga (16). Mingil juhul ei või tellija „kasutada menetlusi, mille eesmärk on varjata riigihankelepingute sõlmimist segaosalusega ettevõtjatega” (17).

Seoses sellega on komisjon seisukohal, et kahe erineva menetluse (üks avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse eraõigusliku partneri valimiseks, teine riigihanke- või kontsessioonilepingu sõlmimiseks segaosalusega äriühinguga) kasutamine on praktikas keeruline.

Üks võimalus luua avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlus kooskõlas ühenduse õiguse põhimõtetega, vältides kahekordse menetlusega seotud probleeme, on tegutseda järgmiselt: eraõiguslik partner valitakse läbipaistva ja avatud konkurentsiga menetluse kaudu, mille objektiks on nii riigihanke- või kontsessioonileping (18), mis sõlmitakse segaosalusega äriühinguga, kui ka eraõigusliku partneri roll nende ülesannete täitmisel ja/või tema panus segaosalusega äriühingu haldamisel. Eraõigusliku partneri valikuga kaasneb avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomine ja riigihanke- või kontsessioonilepingu sõlmimine segaosalusega äriühinguga.

2.3.   Avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse eraõigusliku partneri valimine

2.3.1.   Õiguslik alus

Kui segaosalusega äriühingule määratud ülesanne on täielikult riigihankedirektiivide kohaldamisalasse kuuluv riigihange, sõltub eraõigusliku partneri valikumenetlus kõnealustest direktiividest. Kui tegemist on osaliselt direktiivide kohaldamisalasse kuuluva ehitustööde kontsessiooni või riigihankega, kohaldatakse samaaegselt EÜ asutamislepingust tulenevaid aluspõhimõtteid ja direktiivide asjakohaseid sätteid. Direktiivi 2004/18/EÜ II B lisas loetletud teenuste puhul kohaldatakse EÜ asutamislepingu artiklites 43 ja 49 sätestatud aluspõhimõtteid, kui võib öelda, et kõnealused lepingud pakuvad kindlat huvi ettevõtjale, kelle asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui asjaomase tellija asukohaliikmesriik (19). Ehitustööde kontsessiooni või riigihanke puhul, mille suhtes ei kohaldata riigihankedirektiive, peab eraõigusliku partneri valikul järgima EÜ asutamislepingu põhimõtteid.

Käesolevas dokumendis tsiteeritud kohtupraktika käsitleb osaliselt riigihankeid, mida reguleeritakse täielikult riigihankedirektiivide üksikasjalike eeskirjadega. Kuna kõnealune kohtupraktika tugineb sageli EÜ asutamislepingu põhimõtetele, võib see olla asjakohane ka ühenduse õiguse kohaldamisel muudes olukordades, nagu riigihankedirektiivide üksikasjalike eeskirjadega reguleerimata kontsessioonid või riigihanked (20).

2.3.2.   Hankemenetlus

Kui avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomine eeldab täielikult direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisalasse kuuluva riigihankelepingu sõlmimist segaosalusega äriühinguga, võib juhtuda, et arvestades selliste lepingute rahandusalast või õiguslikku keerukust, ei paku kõnealuses direktiivis määratletud avatud ja piiratud menetlused piisavat paindlikkust. Selliste olukordade jaoks on direktiivi 2004/18/EÜ lisatud uuenduslik menetlus — konkurentidega peetav dialoog (21) — mille eesmärk on ühtaegu nii säilitada ettevõtjatevaheline konkurents kui ka võtta arvesse tellijate vajadust arutada kõiki lepingu tahke iga kandidaadiga (22).

Selliste riigihankelepingute sõlmimisel, mida reguleeritakse täielikult direktiiviga 2004/18/EÜ, saab väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust kasutada vaid erandjuhtudel (23). Seevastu võivad tellijad alati kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust, kui nad sõlmivad kontsessiooni- või riigihankelepinguid, mida ei reguleerita täielikult direktiiviga 2004/18/EÜ.

2.3.3.   Teave projekti kohta

Kui avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomisega seotud ülesanne kuulub riigihankedirektiivide või riigihankelepinguid käsitlevate valdkonnapõhiste ühenduse õigusaktide kohaldamisalasse (24), tuleb järgida avalikustamist käsitlevaid erisätteid (25). Muude riigihankelepingute ja teenuste kontsessioonilepingute puhul peab EÜ asutamislepingust tulenevate läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt (26) olema võimalikel pakkujatel juurdepääs asjakohasele teabele tellija kavade kohta luua segaosalusega äriühing ja delegeerida sellele riigihanke- või kontsessioonilepingu täitmine. Juurdepääsu asjakohasele teabele saab tagada vaid võimalikele huvitatud isikutele kättesaadava hanketeate avaldamise kaudu enne eraõigusliku partneri valikut.

2.3.4.   Vastuvõetavad valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning nende kriteeriumide suhtes kehtiv läbipaistvusnõue

Komisjoni hinnangul kohustab ühenduse õigus tellijat avaldama avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse eraõigusliku partneri valiku ja lepingu sõlmimise kriteeriumid. Kohaldatavad kriteeriumid peavad järgima mittediskrimineerimise põhimõtet. See kohustus kehtib täielikult riigihankedirektiividega reguleeritud riigihangete suhtes (27) ning komisjoni hinnangul ka muude riigihangete ja kontsessioonide suhtes. Menetluses osalevate kandidaatide valik ning pakkumiste valik peab toimuma nende kriteeriumide alusel ning tellija peab järgima algselt kehtestatud menetluseeskirju ja põhinõudmisi (28).

Riigihankedirektiivides on sätestatud eraõigusliku partneri isiklike võimalustega seotud erikohustused, nt kandidaadi isiklik olukord, tema majanduslik- ja finantsseisund, asjaomasel kutsealal tegutsemise õigus ja tehniline või kutsealane pädevus (29). Neid kriteeriume võib kasutada ka selliste kontsessioonide ja riigihangete puhul, mida ei reguleerita täielikult riigihankedirektiividega.

Sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste puhul on selgitusi võimalike valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kohta esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Küsimused ja vastused riigihangete eeskirjade kohaldamise kohta sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste suhtes” (30).

2.3.5.   Põhikirja, asutamislepingu ning riigihanke- või kontsessioonilepinguga seotud konkreetsed asjaolud

Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtted eeldavad läbipaistvuse kohustust, mille sisuks on tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele piisav teave, mis võimaldab konkurentsile avatud teenuste turgu (31). Avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomisel eeldab see kohustus komisjoni hinnangul seda, et tellija lisaks hanketeatesse või pakkumistingimustesse olulise teabe järgmiste dokumentide kohta: riigihanke- ja/või kontsessioonileping, mis loodava segaosalusega äriühinguga sõlmitakse, samuti äriühingu põhikiri, asutamisleping ja muud dokumendid, millega reguleeritakse lepingulist suhet tellija ja eraõigusliku partneri vahel, aga ka suhet tellija ja loodava segaosalusega äriühingu vahel. Kui tellija rakendab konkurentidega peetavat dialoogi või läbirääkimistega menetlust, võib juhtuda, et osa kõnealusest teabest ei ole vaja eelnevalt kindlaks määrata. Need asjaolud võivad selguda konkureerivate ettevõtjatega peetava dialoogi või läbirääkimiste käigus. Pakkumiskutse peaks sisaldama teavet segaosalusega äriühinguga sõlmitava riigihanke või kontsessioonilepingu eeldatava kestuse kohta.

Komisjoni hinnangul nõuab läbipaistvuse põhimõte, et pakkumismenetluse dokumentides oleks selgelt märgitud võimalus pikendada või muuta segaosalusega äriühinguga sõlmitud riigihanke- või kontsessioonilepingut ning võimalus määrata uusi ülesandeid. Pakkumismenetluse dokumentides peaks olema märgitud vähemalt nende võimaluste hulk ja rakendamise tingimused. Edastatud teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagada võrdne ja tõhus konkurents.

On soovitav, et tellija ja eraõigusliku partneri vahel sõlmitud lepingus oleks juba algselt kindlaks määratud, mis juhtub siis, kui segaosalusega äriühingule ei määrata täiendavaid ülesandeid ja/või kui talle määratud ülesandeid ei pikendata. Komisjoni hinnangul tuleks põhikiri koostada nii, et hiljem oleks võimalik eraõiguslikku partnerit vahetada. Kuna eraõigusliku partneri osalemist uues pakkumismenetluses ei saa automaatselt välistada, peab tellija sellisel juhul pöörama erilist tähelepanu läbipaistvuse kohustusele ja kõigi pakkujate võrdsele kohtlemisele.

3.   AVALIKU JA ERASEKTORI INSTITUTSIONALISEERITUD PARTNERLUSE LOOMISELE JÄRGNEV ETAPP

Euroopa Kohus on märkinud, et isegi osaliselt erakapitalile avatud äriühinguid ei ole võimalik käsitada neis osalust omavate kohalike omavalitsuste jaoks avaliku teenuse korraldamise sisemiste struktuuriüksustena (32). Sellest tuleneb, et nii EÜ asutamislepingust kui ka riigihankedirektiividest tulenevaid riigihangete ja kontsessioonide suhtes kohaldatavaid eeskirju tuleb järgida riigihanke- või kontsessioonilepingute sõlmimisel segaosalusega äriühinguga, välja arvatud juhul, kui lepingu pakkumismenetlus toimus enne kõnealuse avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomist. Teisisõnu säilitavad avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlused oma algse tegevusvälja ega saa üldreeglina omandada uusi riigihanke- või kontsessioonilepinguid ilma pakkumismenetluseta, mis järgib ühenduse õigust riigihangete ja kontsessioonide alal.

Kuna avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlus on enamasti loodud teatava teenuse osutamiseks küllaltki pika aja jooksul, peab see ometigi suutma kohaneda teatavate majandus-, õigus- või tehnilises keskkonnas toimuvate muutustega. Riigihangete ja kontsessioonide alased ühenduse õigusnormid ei takista kõnealust arengut arvesse võtmast, tingimusel et järgitakse võrdse kohtlemise (33) ja läbipaistvuse (34) põhimõtet. Kui tellija soovib konkreetsel põhjusel, et teatavaid pakkumismenetluse tingimusi oleks võimalik pärast pakkuja valimist muuta, peab ta seda kohandamise võimalust (ning selle rakendamistingimusi) selgelt väljendama hanketeates või pakkumistingimustes ning määratlema menetluse toimumise raamistiku, nii et kõik pakkumises osalemisest huvitatud ettevõtjad oleksid sellest algusest peale teadlikud ja oleksid seega pakkumise esitamise ajal võrdsel positsioonil (35).

Igasugune oluliste lepingutingimuste muutmine, mida pakkumistingimustes ette ei nähta, nõuab uue pakkumismenetluse korraldamist (36). Euroopa Kohus on seisukohal, et lepingutingimus on oluline eelkõige siis, kui juhul, kui see oleks olnud esitatud hanketeates või pakkumistingimustes, oleksid pakkujad saanud esitada oluliselt teistsuguse pakkumise (37). Oluliste lepingutingimuste näiteks võib tuua teostatavate tööde või osutatavate teenuste eseme või osutatava teenuse kasutajatele kehtestatud tasud.

Tuleb meelde tuletada, et direktiividega täielikult reguleeritud riigihangete puhul ning ehitustööde kontsessioonide puhul on teisestes õigusaktides täpsustatud erandolukorrad, mille puhul on lubatud sõlmida esialgses projektis kavandamata ehitustööde või teenuste otselepinguid ilma pakkumismenetluseta (38).

Ühenduse õiguse kohaselt on segaosalusega äriühingul, nagu igal ettevõtjal, vabadus osaleda riigihankelepingu sõlmimise menetlustes (39). See kehtib ka selliste pakkumismenetluste puhul, mille tingis tellija poolt loodud segaosalusega äriühinguga juba sõlmitud riigihanke- või kontsessioonilepingu oluline muutmine või pikendamine. Sel juhul peab tellija osutama erilist tähelepanu läbipaistvuse kohustusele ja kõigi pakkujate võrdsele kohtlemisele. Tuleb võtta erimeetmeid, et tagada ühelt poolt riigihanget ettevalmistavate ja lepingu sõlmimise üle otsustavate isikute ning teiselt poolt avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse haldamise eest vastutavate isikute range eraldatus, et välistada igasuguse konfidentsiaalse teabe edastamine tellijalt segaosalusega äriühingule.

(1)  Euroopa Parlament on seoses sellega märkinud, et kõnealuste eeskirjade järgimine „võib olla tõhus vahend soovimatute konkurentsitakistuste ennetamiseks, võimaldades avalik-õiguslikel asutustel samal ajal ise kinnitada kvaliteedi, kättesaadavuse, sotsiaalsete normide ja keskkonnakaitse alased tingimused ja kontrollida nende täitmist” (Euroopa Parlamendi resolutsioon üldhuviteenuste rohelise raamatu kohta (P5_TA(2004)0018), punkt 32).

(2)  KOM(2004) 327, 30. aprillil 2004.

(3)  „Avaliku ja erasektori partnerlused ja ühenduse õigus riigihangete ja kontsessioonide alal” — KOM(2005) 569 lõplik, 15. novembril 2005, lk 9.

(4)  Liikmesriikides kasutatakse selle kohta erinevaid termineid ja skeeme (nt Kooperationsmodell, joint ventures, Sociétés d'Economie Mixte).

(5)  P6_TA(2006)0462, lõige 35.

(6)  „Riiklike ehitustööde kontsessioon” on samasugune leping kui ehitustööde riigihange, välja arvatud asjaolu, et vastutasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada seda tööd või sellises õiguses koos tasuga; „teenuste kontsessiooni” mõiste määratletakse sama liiki lepinguna kui riiklikud teenuselepingud, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga (vt direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõiked 3 ja 4, ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(7)  Käesolev teatis ei hõlma teenuste riigihankeid ega kontsessioone, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1) artikli 5 lõikeid 2–7.

(8)  KOM(2007) 725, 20. novembril 2007; vt ka komisjoni talituste töödokument „Küsimused ja vastused riigihangete eeskirjade kohaldamise kohta sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste suhtes” SEK(2007) 1514, mis on lisatud 20. novembri 2007. aasta teatisele.

(9)  Otsus kohtuasjas C-458/03, Parking Brixen, EKL 2005, I-8612, punkt 61.

(10)  Vt komisjoni tõlgendav teatis kontsessioonide kohta ühenduse õiguses (EÜT C 121, 29.4.2000, lk 6).

(11)  Direktiiv 2004/18/EÜ, vt joonealune märkus 6, ja direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

(12)  Käesolevas teatises tähistab termin „tellija” nii ostjaid (direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses) kui ka tellivaid asutusi (direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 tähenduses).

(13)  Otsus kohtuasjas C-26/03, Stadt Halle, EKL 2005, I-1, punkt 49.

(14)  Euroopa Kohtu hinnangul (otsus kohtuasjas C-410/04, ANAV, EKL 2006, I-3303, punkt 30 jj) ei ole riigihankeid käsitleva õiguse seisukohast oluline mitte ainult kolmanda isiku tegelik osalus riigi osalusega äriühingu kapitalis, vaid isegi tellija kavatsus tulevikus tütarettevõtja kapital erasektorile avada. Seega on riigihanke- või kontsessioonilepingu ettevõttesisene sõlmimine riigi osalusega äriühinguga välistatud juhul, kui on kavatsus selle kapital kõnealuste lepingute täitmise ajal eraettevõtjatele avada. Seevastu on komisjon seisukohal, et pelgalt teoreetiline võimalus, et eraettevõtja võib olla kaasatud tellija tütarettevõtja kapitali, ei sea kahtluse alla tellija ja tema tütarettevõtja vahelist ettevõttesisest suhet.

(15)  Avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse eraõigusliku partneri valimise õiglane ja läbipaistev menetlus tagab rikkumata vaba konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise, välistades eelkõige selle, et eraettevõtja, kellele kuulub osa avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse kapitalist, saaks põhjendamatuid eeliseid oma konkurentide ees. Seega vastab avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse loomine selle segaosalusega äriühingu eraõigusliku partneri valiku õiglase ja läbipaistva menetluse kaudu Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas Stadt Halle (vt joonealune märkus 13, punkt 51) esitatud nõudmistele.

(16)  Tellijad võivad vastastikusel kokkuleppel sõlmida direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaid riigihankelepinguid oma sidusettevõtjaga direktiivi artikli 23 tähenduses.

(17)  Kohtuasi C-29/04, Komisjon vs. Austria, EKL 2005, I-9705, punkt 42.

(18)  Kui asjaomane avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlus loodi eraõigusliku partneri kaasamisega olemasolevasse riigi osalusega äriühingusse, võib eraõigusliku partneri valikumenetluse objekt olla varem riigiosalusega äriühingu siseselt täidetud riigihanke- või kontsessioonilepingu täitmise delegeerimine eraõiguslikule partnerile.

(19)  Otsus kohtuasjas C-507/03, Komisjon vs. Iirimaa (2007), punkt 32, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

(20)  Selliste lepingute sõlmimise suuniste kohta vt komisjoni tõlgendav teatis, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega (ELT C 179, 1.8.2006, lk 2). Mõned liikmesriigid ja Euroopa Parlament on esitanud Esimese Astme Kohtule hagi nimetatud teatise tühistamiseks. Käesoleva teatise vastuvõtmise ajal on menetlus alles pooleli.

(21)  Vt direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 29.

(22)  Vt direktiivi 2004/18/EÜ põhjendus 31.

(23)  Vt direktiivi 2004/18/EÜ artiklid 30 ja 31.

(24)  Vt näiteks 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikkel 4 (EÜT L 15, 23.1.1993, lk 33).

(25)  Vt direktiivi 2004/17/EÜ artikkel 41 jj ning direktiivi 2004/18/EÜ artiklid 35, 36 ja 58.

(26)  Otsus kohtuasjas C-324/98, Telaustria, EKL 2000, I-10745, punktid 60 ja 61.

(27)  Otsus kohtuasjas C-19/00, SIAC Constructions, EKL 2001, I-7725, punktid 41–45; otsus kohtuasjas C-31/87, Bentjees, EKL 1988, 4635, punkt 29 jj.

(28)  Isegi kui tehniline kirjeldus näeb kandidaatide jaoks ette võimaluse teha tehnilisi parandusi tellija pakutud lahendustes (nagu avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluse puhul sageli on), ei tohi muudatused olla seotud projekti põhinõudmistega ja peavad olema piiratud.

(29)  Vt direktiivi 2004/18/EÜ artiklid 45–48 ja direktiivi 2004/17/EMÜ artikkel 54.

(30)  Vt joonealune märkus 8.

(31)  Vt joonealuses märkuses 26 tsiteeritud otsus kohtuasjas C-324/98, Telaustria, punkt 62; joonealuses märkuses 9 tsiteeritud otsus kohtuasjas C-458/98, Parking Brixen, punkt 49.

(32)  Vt otsus kohtuasjas C-231/03, Coname, EKL 2005, I-7287, punkt 26; joonealuses märkuses 14 tsiteeritud otsus kohtuasjas C-410/04, ANAV, punkt 32.

(33)  Vt muuhulgas otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, Lombardini ja Mantovani, EKL 2001, I-9233, punkt 37 ning otsus kohtuasjas C-315/01, GAT, EKL 2003, I-6351, punkt 73.

(34)  Vt muuhulgas otsus kohtuasjas C-92/00, HI, EKL 2002, I-5553, punkt 45, ja otsus kohtuasjas C-470/99, Universale-Bau jt, EKL 2002, I-11617, punkt 91.

(35)  Vt otsus kohtuasjas C-496/99 P, Komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, EKL 2004, I-3801, punkt 118.

(36)  Vt otsus kohtuasjas C-337/98, Komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2000, I-8377, punkt 50.

(37)  Vt joonealuses märkuses 35 osutatud otsus kohtuasjas C-496/99 P, komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, punkt 116 jj.

(38)  Vt direktiivi 2004/18/EÜ artiklid 31 ja 61 ning direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 punktid f ja g. Komisjoni arvamuse kohaselt võib neid erandeid kohaldada ka riigihankedirektiividega reguleerimata lepingute, sealhulgas teenuste kontsessioonilepingute sõlmimise puhul (vt kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas C-525/03, Komisjon vs. Itaalia, punktid 46–48). Põhimõtteliselt on komisjon seisukohal, et teenuste kontsessioonilepingu oluliste tingimuste muutmine, mida ei ole hankedokumentides ette nähtud, on vastuvõetav vaid siis, kui see on tingitud ettenägematust sündmusest või kui see on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt (EÜ asutamislepingu artikkel 46).

(39)  Direktiivi 2004/18/EÜ põhjenduses 4 on märgitud, et liikmesriigid peavad tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks.

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/10

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/03)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.1.2008

Abi nr

N 365/07

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Sachsen-Anhalt

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Errichtung des Fraunhofer Centre for Silicon Photovoltaics

Õiguslik alus

Landeshaushaltsordnung Sachsen-Anhalt

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 60 milj EUR

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

1.1.2008-31.12.2010

Majandusharud

—

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerium für Wirtschaft und Arbeit des Landes Sachsen-Anhalt

Hasselbachstr. 4

D-39104 Magdeburg

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.1.2008

Abi nr

N 374/07

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Niedersachsen

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Richtlinie über die Gewährung von Zuwendungen zur Förderung der Wiedernutzung brachliegender Industrie- und Gewerbeflächen (Brachflächen- und Altlasten-Förderrichtlinien)

Õiguslik alus

Richtlinie über die Gewährung von Zuwendungen zur Förderung der Wiedernutzung brachliegender Industrie- und Gewerbeflächen (Brachflächen- und Altlasten-Förderrichtlinien)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 23,1 milj EUR

Abi osatähtsus

75 %

Kestus

2007-2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Investitions- und Förderbank, Niedersachsen GmbH-Nbank

Günther-Wagner-Allee 12-14

D-30177 Hannover

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/12

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4932 — Leoni/Valeo CSB)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/04)

17. detsembril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4932 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Nõukogu

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/13

Nõukogu ametissenimetamiste loetelu:

(Jaanuar, veebruar ja märts 2008) (sotsiaalvaldkond)

(2008/C 91/05)

Komitee

Ametiaja lõpp

Avaldamine ELTs

Asendatud isik

Ametist lahkumine/Ametisse nimetamine

Liige/Asendusliige

Kategooria

Riik

Ametisse nimetatud isik

Kuuluvus

Nõukogu otsuse kuupäev

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Myria ANDREOU

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Küpros

Agni PAPAGEORGIOU

Ministry of Interior

18.2.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Adolfo LOURO ALVES

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Portugal

Ana Paula BERNARDO

Minstério do Trabalho e da Solidariedade Social

18.2.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Sinikka HYYPPÄ

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Soome

Mirkka MYKKÄNEN

Ministry of the Interior

18.2.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Tuomo KURRI

Ametist lahkumine

Asendusliige

Valitsus

Soome

Wivi-Ann WAGELLO-SJÖLUND

Ministry of the Interior

18.2.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Peter KOPPE

Ametist lahkumine

Liige

Töötajad

Madalmaad

Caroline RIETBERGEN

FNV

10.3.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Guy BAILEY

Ametisse nimetamine

Liige

Tööandjad

Ühendkuningriik

—

CBI

10.3.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Ojārs BRAŽA

Ametist lahkumine

Liige

Töötajad

Läti

Zanda GRUNDBERGA

Free Trade Union Confederation of Latvia

17.3.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Marina PAŅKOVA

Ametist lahkumine

Liige

Tööandjad

Läti

Ilona KIUKUCĀNE

Latvian Employers' Confederation

17.3.2008

Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee

13.9.2008

C 242, 7.10.2006

Eduards FILIPPOVS

Ametist lahkumine

Asendusliige

Tööandjad

Läti

Inese STEPIŅA

Latvian Employers' Confederation

17.3.2008

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomitee

21.3.2009

C 92, 27.4.2007

Eleni PAROUTI

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Küpros

Andreas KYRIAKIDES

Ministry of Health

18.2.2008

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomitee

21.3.2009

C 92, 27.4.2007

H. ZUNDERMAN

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Madalmaad

V. SANNES

Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

18.2.2008

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomitee

21.3.2009

C 92, 27.4.2007

J.A.M.M. PIJNENBURG

Ametisse nimetamine

Asendusliige

Valitsus

Madalmaad

—

Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

18.2.2008

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomitee

21.3.2009

C 92, 27.4.2007

Tim QUIRKE

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Iirimaa

Anne McMANUS

Department of Social and Family Affairs

17.3.2008

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee

28.2.2010

L 64, 2.3.2007

Ulrich BECKER

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Saksamaa

Michael KOLL

Bundesministerium für Arbeit und Soziales

18.2.2008

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee

28.2.2010

L 64, 2.3.2007

Malcolm DARVILL

Ametist lahkumine

Liige

Valitsus

Ühendkuningriik

Stuart BRISTOW

Health and Safety Executive

18.2.2008

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee

28.2.2010

L 64, 2.3.2007

Jason BATT

Ametist lahkumine

Asendusliige

Valitsus

Ühendkuningriik

Robin FOSTER

Health and Safety Executive

18.2.2008

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee

28.2.2010

L 64, 2.3.2007

Claus Peter WEBER

Ametist lahkumine

Asendusliige

Tööandjad

Saksamaa

Harald KIHL

RAG AG

17.3.2008

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee

28.2.2010

L 64, 2.3.2007

Nina GLOBOČNIK

Ametist lahkumine

Asendusliige

Tööandjad

Sloveenia

Maja SKORUPAN

Independent legal advisor

17.3.2008

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatus

30.11.2010

C 282, 24.11.2007

Michal BONI

Ametist lahkumine

Liige

Tööandjad

Poola

Malgorzata RUSEWICZ

PKPP

18.2.2008

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus

7.11.2010

C 271, 14.11.2007

Malcolm DARVILL

Ametist lahkumine

Asendusliige

Valitsus

Ühendkuningriik

Stuart BRISTOW

Health and Safety Executive

18.2.2008

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi juhatus

31.5.2010

C 128, 9.6.2007

Barbara CASHEN

Ametisse nimetamine

Asendusliige

Valitsus

Iirimaa

—

Gender Equality Division

12.2.2008

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi juhatus

31.5.2010

C 128, 9.6.2007

Jesper BRASK FISCHER

Ametist lahkumine

Asendusliige

Valitsus

Taani

Jakob JENSEN

Permanent Representation of Denmark

17.3.2008

Komisjon

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/17

Euro vahetuskurss (1)

11. aprill 2008

(2008/C 91/06)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,5833

JPY

Jaapani jeen

159,83

DKK

Taani kroon

7,4590

GBP

Inglise nael

0,80170

SEK

Rootsi kroon

9,4120

CHF

Šveitsi frank

1,5808

ISK

Islandi kroon

116,46

NOK

Norra kroon

7,9415

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,025

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

252,73

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6966

PLN

Poola zlott

3,4336

RON

Rumeenia leu

3,6290

SKK

Slovakkia kroon

32,414

TRY

Türgi liir

2,0680

AUD

Austraalia dollar

1,7024

CAD

Kanada dollar

1,6139

HKD

Hong Kongi dollar

12,3320

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9913

SGD

Singapuri dollar

2,1510

KRW

Korea won

1 545,62

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

12,4255

CNY

Hiina jüaan

11,0934

HRK

Horvaatia kuna

7,2626

IDR

Indoneesia ruupia

14 539,44

MYR

Malaisia ringit

4,9906

PHP

Filipiini peeso

65,549

RUB

Vene rubla

37,1340

THB

Tai baht

49,980

BRL

Brasiilia reaal

2,6774

MXN

Mehhiko peeso

16,6983

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/18

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/07)

Abi nr

XT 30/08

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Yorkshire & Humber

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Training Aid support to Yorkshire and Humber enterprises

Õiguslik alus

RDA ACT 1998

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 7 milj GBP

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Rakendamise kuupäev

1.3.2008

Kestus

28.2.2011

Eesmärk

Üldkoolitus

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Yorkshire Forward Regional Development Agency

2 Victoria Place

Leeds

West Yorkshire LS11 5AE

United Kingdom


Abi nr

XT 32/08

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Liguria

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Azioni di formazione professionale — annualità 2007-2008 — rivolte ai lavoratori occupati delle imprese localizzate sul territorio regionale, inclusi i titolari di PMI, cofinanziate dal Fondo Sociale Europeo, così come previste in particolare nell'ambito degli Assi I, III e IV del Programma Operativo per l'Obiettivo 2 «Competitività regionale e occupazione» Fondo sociale europeo — Regione Liguria 2007-2013

Õiguslik alus

Legge regionale n. 52 del 5 novembre 1993 e successive modifiche.

Regolamento (CE) n. 1083/2006 del Consiglio, dell'11 luglio 2006, recante disposizioni generali sul Fondo europeo di sviluppo regionale, sul Fondo sociale europeo e sul Fondo di coesione e che abroga il regolamento (CE) n. 1260/1999.

Regolamento (CE) n. 1081/2006 del Parlamento europeo e del Consiglio, del 5 luglio 2006, relativo al Fondo sociale europeo e recante abrogazione del regolamento (CE) n. 1784/1999.

Regolamento (CE) n. 1828/2006 della Commissione, dell'8 dicembre 2006, che stabilisce modalità di applicazione del regolamento (CE) n. 1083/2006 del Consiglio recante disposizioni generali sul Fondo europeo di sviluppo regionale, sul Fondo sociale europeo e sul Fondo di coesione e del regolamento (CE) n. 1080/2006 del Parlamento europeo e del Consiglio relativo al Fondo europeo di sviluppo regionale.

Programma Operativo Obiettivo 2 «Competitività regionale e occupazione» della Regione Liguria, Fondo Sociale Europeo per il periodo 2007-2013 approvato dalla Commissione europea con decisione 2007/5474/CE del 7 novembre 2007.

Disposizioni Attuative Fondo Sociale Europeo, P.O. Obiettivo 2 «Competitività regionale e occupazione», approvate con deliberazione della Giunta Regionale n. 1178 del 12 ottobre 2007.

Decreto del dirigente n. 4100 del 19 dicembre 2007.

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 13,75 milj EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Rakendamise kuupäev

27.2.2008

Kestus

31.12.2008

Eesmärk

Üldkoolitus; Erikoolitus

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Liguria

Settore: Sistema Regionale della Formazione e dell'Orientamento

Via Fieschi, 15

I-16121 Genova


Abi nr

XT 33/08

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

1.

Regióny Západné Slovensko (územie Trnavského, Nitrianskeho a Trenčianskeho kraja), Stredné Slovensko (územie Žilinského a Banskobystrického kraja) a Východné Slovensko (územie Košického a Prešovského kraja).

2.

Región vymedzený územím Bratislavského kraja

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Schéma štátnej pomoci „Vzdelávanie a adaptabilita zamestnancov“

Õiguslik alus

Legislatíva ES:

—

nariadenie Komisie (ES) č. 68/2001 z 12. januára 2001 o uplatňovaní článkov 87 a 88 Zmluvy o založení ES o štátnej pomoci na vzdelávanie (Ú. v. ES L 10, 13.1.2001) v znení nariadenia Komisie (ES) č. 363/2004 z 25. februára 2004, ako aj v znení nariadenia Komisie (ES) č. 1976/2006 z 20. decembra 2006,

—

nariadenie Komisie (ES) č. 70/2001 z 12. januára 2001 o aplikácii článkov 87 a 88 Zmluvy o založení ES na štátnu pomoc malým a stredným podnikom (Ú. v. ES L 10, 13.1.2001),

—

nariadenie Európskeho parlamentu a Rady (ES) č. 1083/2006, ktorým sa ustanovujú všeobecné ustanovenia o Európskom fonde regionálneho rozvoja, Európskom sociálnom fonde a Kohéznom fonde,

—

nariadenie Európskeho parlamentu a Rady (ES) č. 1081/2006 o Európskom sociálnom fonde.

Legislatíva SR:

—

zákon č. 231/1999 o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov,

—

zákon č. 453/2003 Z. z. o orgánoch štátnej správy v oblasti sociálnych vecí, rodiny a služieb zamestnanosti a o zmene a doplnení niektorých zákonov,

—

zákonom č. 5/2004 Z. z. o službách zamestnanosti a o zmene a doplnení niektorých zákonov v znení neskorších predpisov

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 3 135 milj SKK

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Rakendamise kuupäev

29.2.2008

Kestus

30.6.2008

Eesmärk

Üldkoolitus; Erikoolitus

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny SR

Špitálska ul. 4-6

SK-816 43 Bratislava


Abi nr

XT 34/08

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

1.

Regióny Západné Slovensko (územie Trnavského, Nitrianskeho a Trenčianskeho kraja), Stredné Slovensko (územie Žilinského a Banskobystrického kraja) a Východné Slovensko (územie Košického a Prešovského kraja).

2.

Región vymedzený územím Bratislavského kraja

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Schéma štátnej pomoci na vzdelávanie doplnená podľa dodatku č. 2 k pôvodnej schéme XT 76/04, ktorá sa týmto mení

Õiguslik alus

Legislatíva ES:

—

nariadenie Komisie (ES) č. 68/2001 z 12. januára 2001 o uplatňovaní článkov 87 a 88 Zmluvy o založení ES o štátnej pomoci na vzdelávanie (Ú. v. ES L 10, 13.1.2001) v znení nariadenia Komisie (ES) č. 363/2004 z 25. februára 2004, ako aj v znení nariadenia Komisie (ES) č. 1976/2006 z 20. decembra 2006,

—

nariadenie Komisie (ES) č. 70/2001 z 12. januára 2001 o aplikácii článkov 87 a 88 Zmluvy o založení ES na štátnu pomoc malým a stredným podnikom (Ú. v. ES L 10, 13.1.2001),

—

nariadenie Európskeho parlamentu a Rady (ES) č. 1083/2006, ktorým sa ustanovujú všeobecné ustanovenia o Európskom fonde regionálneho rozvoja, Európskom sociálnom fonde a Kohéznom fonde,

—

nariadenie Európskeho parlamentu a Rady (ES) č. 1081/2006 o Európskom sociálnom fonde.

Legislatíva SR:

—

zákon č. 231/1999 o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov,

—

zákon č. 453/2003 Z. z. o orgánoch štátnej správy v oblasti sociálnych vecí, rodiny a služieb zamestnanosti a o zmene a doplnení niektorých zákonov,

—

zákon č. 5/2004 Z. z. o službách zamestnanosti a o zmene a doplnení niektorých zákonov v znení neskorších predpisov

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 33 milj SKK

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Rakendamise kuupäev

1.2.2008

Kestus

30.6.2008

Eesmärk

Üldkoolitus; Erikoolitus

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny SR

Špitálska ul. 4-6

SK-816 43 Bratislava

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/22

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/08)

Abi number

XS 37/08

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Castilla y León

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtte nimi

Subvenciones para la adquisición de maquinaria para valorización energética de biomasa.

Õiguslik alus

Orden MAM/1861/2006, de 20 de noviembre, por la que se establecen las bases reguladoras de la concesión de subvenciones para la adquisición de maquinaria para la valorización energética de Biomasa Forestal.

Orden MAM/1967/2007, de 29 de noviembre, por la que se convocan subvenciones para la adquisición de maquinaria para valorización energética de biomasa forestal (código reay med 012) — bocyl 7.12.2007

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antava üksikabi üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

1 miljon EUR

Tagatud laenud

 

Üksikabi

Abi üldsumma

 

Tagatud laenud

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

29.12.2007

Kestus

Kuni 15.9.2008

Eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Sektorid

Teatavad konkreetsed majandusharud

Jah

Muud tööstusharud (metsatööstuse puhul on abikõlblikud vaid VKEd)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Consejería de Medio Ambiente

Rigoberto Cortejoso, 14

E-47014 Valladolid

Suurte üksikabide andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/23

Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (1)  (2) artikli 13 lõikele 4

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 91/09)

Väljastatud lennutegevusload

A kategooria:   Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta

AUSTRIA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Transped Aviation GmbH

Gewerbepark 1

A-6300 Wörgl

reisijad, post, last

23.1.2008

Amerer Air GesmbH

Flughafenstr. 22

A-4063 Hörsching

reisijad, post, last

15.1.2008

JetAlliance Flugbetriebs GmbH

Waldstraße 14

A-2522 Oberwaltersdorf

reisijad, post, last

29.1.2008

Mjet GmbH

Tegetthoffstraße 7

A-1010 Wien

reisijad, post, last

6.2.2008

DJT Aviation GmbH & Co. KG

Flyrtagweg 5

A-8043 Graz

reisijad, post, last

27.2.2008

B kategooria:   Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang

SAKSAMAA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Usedomer Gluggesellschaft mbH

Am Flugplatz

D-17449 Peenemünde

reisijad, post, last

14.8.2007

AFIT GmbH Advanced Flight Instruction and Theory

Grosshesseloher Str. 5

D-82049 Pullach

reisijad, post, last

23.2.2008

AUSTRIA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Pink Aviation Services Luftverkehrsunternehmen

Endersstraße 79/4

A-1238 Wien

reisijad, post, last

17.1.2008

HISPAANIA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Orionair, S.L.

c/Encinas del Paular, 6

E-28224 Pozuelo de Alarcón

reisijad, post, last

7.3.2008

Taxi Fly Group, S.A.

Avda. Diagonal, 468, 6o A

E-08006 Barcelona

reisijad, post, last

13.3.2008

KREEKA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Life Line Aviation Ltd

3, Doukissis Plakentias Str.

GR-15234 Athens

reisijad, post, last

25.1.2008

Kehtetuks tunnistatud lennutegevusload

B kategooria:   Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang

SAKSAMAA

Lennuettevõtja uus nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Excellent Air AG

Hüttruper Heide 71-81

D-48268 Greven

reisijad, post, last

7.2.2008

AUSTRIA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

DJT Aviation GmbH & Co. KG

Flyrtagweg 5

A-8043 Graz

reisijad, post, last

27.2.2008

Lennutegevusloa kehtivusaja lõppemine

A kategooria:   Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta

AUSTRIA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

Amerer Air GesmbH

Flughafenstr. 22 (Flughafenstr. 1)

A-4063 Hörsching

reisijad, post, last

23.1.2008

Majestic Executive Aviation AG

(Transped Aviation GmbH — Kat B)

Landstraßer Hauptstraße 140

A-1030 Wien

reisijad, post, last

23.1.2008

Mjet GmbH

(Mjet Aviation GmbH)

Tegetthoffstraße 7

A-1010 Wien

reisijad, post, last

6.2.2008

B kategooria:   Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang

SAKSAMAA

Lennuettevõtja nimi

Lennuettevõtja aadress

Lubatud vedada

Otsus jõustub alates

ACH Hamburg Fluggesellschaft mbH & Co KG Stuttgart

(ACH Hamburg Fluggesellschaft mbH & Co)

Bilser Str. 9

D-22297 Hamburg

reisijad, post, last

20.2.2008

Heli Transair International GmbH

(Heli Transair GmbH)

Flugplatz

D-63329 Egelsbach

reisijad, post, last

23.3.2008

(1)  EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

(2)  Otsused, millest teatati Euroopa Komisjonile enne 31. augustil 2005.

V Teated

MUUD AKTID

Komisjon

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/26

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 91/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„STEIRISCHER KREN”

EÜ nr: AT/PGI/005/0249/04.09.2002

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Österreichisches Patentamt

Aadress:

Dresdner Straße 87

A-1200 Wien

Telefon:

(43-1) 53 42 40

Faks:

(43-1) 53 42 45 35

E-post:

info@patentamt.at

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Landesverband Steirischer Gemüsebauern

Aadress:

Hamerlinggasse 3

A-8010 Graz

Telefon:

(43-316) 80 50 16 11

Faks:

(43-316) 80 50 16 20

E-post:

garten@lk-stmk.at

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6: Köögiviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Steirischer Kren”

4.2.   Kirjeldus: „Steirischer Kren” (aed-mädarõigas) on taim ristõieliste sugukonnast (Brassicaceae Cruciferae ladinakeelne nimetus Armoracia rusticana). Selle sünonüüm saksa keeles „Meerrettich” („mädarõigas”). Taimeviljeluse käigus saadud mädarõika peajuurt kasutatakse värskena ja külgjuuri (eelkõige töötlemisel) osaliselt.

Töötlemata toote „Steirischer Kren” kirjeldus:

Toode „Steirischer Kren” on iseloomuliku välimusega — sile, ühtlane, kergelt kaardunud tipuga juur, millel on vähe lisajuuri. Peajuure keskmine üldpikkus on 25–30 cm (kuid seda turustatakse ka tükeldatuna), läbimõõt ca 3 cm.

Toodet „Steirischer Kren” hinnatakse eelkõige tema vürtsika kirbe maitse tõttu, mida sageli tõstetakse esile degustatsioonidel ja kirjeldustes. Toodet „Steirischer Kren” iseloomustavad veel jõuline kasv ja omadus mitte kibedaks muutuda.

Töödeldud toote „Steirischer Kren” kirjeldus:

Toode „Steirischer Kren” säilitatakse ettevaatliku, loodusliku töötlemisprotsessi käigus värskelt riivituna (välimus ja maitse on sama nagu värskel mädarõikal) või seda riivitakse ning lisaainete lisamisega saavutatakse kreemjas konsistents ja säilivus. Mõlemal juhul müüakse toodet eri pakendites (tuubid, plekktoosid, purgid jne). Toote „Steirischer Kren” ainulaadsuse tagab kirbe ja vürtsikas maitse. Lisaks peajuurele töödeldakse ka peenikesi külgjuuri.

4.3.   Geograafiline piirkond: Toodet „Steirischer Kren” kasvatatakse traditsiooniliselt järgmistes Steiermarki lõunaosa piirkondades: Radkersburg, Feldbach, Leibnitz, Deutschlandsberg, Voitsberg, Grazi ümbruskond, Weiz, Hartberg ja Fürstenfeld (piki Hartbergi-Weizi-Grazi-Voitsbergi liini). See piirkond jääb Wechselbundesstraße (praegu B 54) ja Packerbundessstraße (praegu B 79) vahele.

4.4.   Päritolutõend: Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing (Landesverband Steierischer Gemüsebauern) haldab tootjate registris olevat Steiermarki mädarõikakasvatajate nimekirja. Üksnes registrisse kantud tootjad tohivad turustada toodet „Steirischer Kren” (KGT) töötlemata toorainena või tarnida seda kõnealuse nimetuse all turustus- või töötlemisfirmadele. Sel eesmärgil asutas Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing koos kokkuostjatega töörühma „Mädarõigas (KGT)”. Tootele nähtavalt kinnitatud tähistuse alusel on võimalik toote päritolu jälgitavus kasvatuslepingute ning maakatastri kaudu ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS) kohaste koondtaotluste puhul. Tootjate (maakataster, saagi- ja müügiandmed) alusel on igal ajal võimalik kindlaks teha toote „Steirischer Kren” päritolu.

Mädarõikakasvatuse laiendamisel või alustamisel on vaja tõendada juurepistikute (mädarõika kasvatamiseks valitud külgjuured) päritolu; kasutada tohib üksnes Steiermarki liidumaal registreeritud, „Steirischer Kren” (KGT) kasvatajate kasvatatud juurepistikuid. Uurimisasutuse Austrian Research Centers teostatud uuring, milles käsitleti Steiermarki mädarõika ja välismaiste mädarõikaproovide eristamist isotoopuuringu abil, andis häid tulemusi Steiermarki mädarõika kindlaksmääramisel võrreldes muud päritolu standardproovidega. Edaspidi on kahtluse korral võimalik kõnealuse meetodiga mädarõika Steiermarki päritolu kiiresti ja usaldusväärselt kindlaks määrata.

4.5.   Tootmismeetod:

Tootmismeetod:

Juurepistikud (mädarõikakasvatuseks valitud külgjuured) istutatakse kevadel ettevalmistatud põllule, kus ridade vahe on 70 cm. Seda tööd tehakse vastavate istutusmasinatega, mille puhul mädarõika juurepistikud istutatakse mulda peaaegu horisontaalselt üksteisest 10–15 cm kaugusele (teistes tootjariikides istutakse juurepistikuid ka vertikaalselt).

Alates juunikuust kaevatakse soovimatu mitmeharulise juure tekkimise vältimiseks juurepistiku tipud mullast välja ja murtakse ära kõik külgjuured, et järgi jääks vaid kõige tugevam peajuur. Seejärel vabastatakse juured veel kord mullast, et külgvõsud ja külgjuured kuni juurekübarani ära murda või lõigata. Niisketel aastatel korratakse seda umbes kuu aja pärast. Veel tänapäevalgi tehakse seda rasket tööd käsitsi. Selliseid meetodeid kasutades on võimalik hilissügisel (november) või varakevadel (veebruar/märts) saada saagiks siledaid, ühtlaseid juuri, mille kergelt kaardunud tipp on iseloomulik just Steiermarki mädarõikale.

Saaki koristatakse juurerookuriga (vastastikku liikuvate raputitega juurerookur). Selle tegevuse käigus tõmmatakse mädarõikajuured mullast välja. Koristatud mädarõikajuured puhastatakse ning pakitakse värskelt turustamiseks enamasti fooliumisse, mõnikord ka tükeldatakse. Turu pideva varustamise eesmärgil võib puhastamata mädarõikajuuri säilitada – 2 °C juures.

Steiermarki liidumaal kasvatatakse mädarõigast praegu umbes 300 ha suurusel alal. Aastatoodang on ca 3 000–4 000 tonni.

Töödeldud toodet „Steirischer Kren” valmistatakse järgmiselt:

Töödeldakse nii peajuuri kui ka peenikesi külgjuuri, mis eranditult (100 %) valitud, kontrollitud ja käsitsi sorteeritud toorainena on pärit määratletud tootmispiirkonnast. Toorainet, mida kohe ei töödelda, võib jahutusruumides säilitada – 2 °C juures.

Mädarõikajuured puhastatakse, pestakse ja sorteeritakse ettevaatlikult käsitsi, et kõlbmatud juured välja praakida. Seejärel riivitakse mädarõikajuured värskelt ning lisatakse konsistentsi ja säilivust parandavad lisaained (äädikas, õli, sidrunhape, väävel), et saavutada Steiermarki mädarõikale iseloomulik lõhn ja kirbe maitse; või värskelt riivitud mädarõigas säilitatakse ettevaatliku, loodusliku töötlemisprotsessi käigus (lisatakse säilitusainet E 223), mistõttu see on mõne kuu vältel samade omadustega kui värskelt riivitud mädarõigas. Lõpuks pakitakse mädarõigas steriilselt purkidesse, tuubidesse või püttidesse.

4.6   Seos piirkonnaga:

Toote „Steirischer Kren” ajalugu ja maine:

Toote „Steirischer Kren” hea maine on teada juba ligikaudu 140 aastat. Mädarõikakasvatus sai Steiermarki liidumaal alguse 1940. aastal Radkersburgi piirkonnas. Alates 1967. aastast korraldab lepingujärgset kasvatust Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing. See on võimaldanud toodet „Steirischer Kren” eksportida. Rohkem kui 40 aastat on toodet „Steirischer Kren” säilitatud ka majanduslikult oluliste kogustena.

Steiermarki liidumaa põllumajandustootjad on lisaks sellele oluliselt kaasa aidanud kasvatus- ja koristustehnika arengule selles põllumajandusvaldkonnas. Nii näiteks patenteeriti 1976. aastal mädarõikajuurte pakendamise meetod. Steiermarki liidumaal töötati mädarõikajuurte koristuseks välja spetsiaalne juurerookur ning värskelt riivitud mädarõika säilitamismeetodi väljatöötamise eest anti ühele Steiermarki liidumaa äriühingule isegi kõnealuse liidumaa kõrgeim tehnoloogiaauhind „Fast Forward Award”.

Arvukad meediakajastused kinnitavad nii toote „Steirischer Kren” populaarsust kui ka mädarõikakasvatuse ja -töötlemise majanduslikku tähtsust kõnealuse piirkonna jaoks. Steiermarki mädarõikakasvatuse piirkonnas hinnatakse töötlemata mädarõigast traditsiooniliselt eelkõige joogikõrvaste suupistete lisandina.

Kliima ja mullastikutingimused:

Lõuna-Steiermarki illüürialikku kliimat iseloomustab suur õhuniiskus, suhteliselt suur sademete hulk ja kasvuperioodi kõrged temperatuurid. Aasta keskmine temperatuur on 9,5 °C; keskmine sademete hulk aastas on 880 mm. Mädarõikakasvatuse piirkonna keskmiselt rasked mullad (suure savisisaldusega pruunmuld) on hea veejuhtivusega ja loovad seega ideaalsed kasvutingimused.

Nende mõjude koostoimel kujunes Lõuna-Steiermarkis aastakümnete pikkuse vegetatiivse paljundamise teel (juureistikute valik) välja toode „Steirischer Kren”, millel on suurepärased maitseomadused ja iseloomulik välimus, mis võimaldab ekspertidel seda muud päritolu mädarõikajuurtest eristada ainuüksi vaatlemise teel. Tarbijad hindavad ja ostavad kõnealust toodet eelkõige selle vürtsika kirbe maitse pärast.

Töödeldud mädarõigas:

Iseloomulike omadustega toodet „Steirischer Kren” on võimalik eristada ka muu päritoluga töödeldud toodetest, sest tänu ettevaatlikule töötlemismeetodile säilivad vürtsikus ja kirbe maitse.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

Amt der Steiermärkischen Landesregierung, Fachabteilung 8 B

Aadress:

Paulustorgasse

A-48010 Graz

Telefon:

(43-316) 877 35 28

Faks:

(43-316) 877 55 89

E-post:

susanne.reissner@stmk.gv.at

4.8.   Märgistus: —

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.