4.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 85/1

KOMISJONI SOOVITUS,

31. märts 2008,

tõhustatud halduskoostöö kohta seoses teenuste osutamisega toimuva töötajate lähetamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 85/01)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsember 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (1) sätestab selged kohustused riigiasutuste vahelises koostöös ja kohustab liikmesriike looma koostööks vajalikud tingimused. Selle kohustusega nähakse ette, et liikmesriigid määravad riiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt ühe või mitu järelevalveasutust, mis on moodustatud ja varustatud nii, et neil oleks võimalik tõhusalt toimida ja kiiresti vastata päringutele direktiivis 96/71/EÜ käsitletavate töötingimuste kohta.

(2)	Peale selle sätestatakse direktiivis 96/71/EÜ liikmesriikide kohustus võtta asjakohased meetmed, et teha töötingimusi käsitlev teave üldkättesaadavaks mitte üksnes välismaistele teenuseosutajatele, vaid ka asjaomastele lähetatud töötajatele.

(3)

Hoolimata teabele juurdepääsu paranemisest on siiski põhjust muret tunda selle üle, kuidas liikmesriigid tegelikkuses rakendavad ja/või kohaldavad direktiiviga 96/71/EÜ (2) sätestatud halduskoostöö eeskirju. Direktiivi 96/71/EÜ edukas rakendamine tegelikkuses, korrektne kohaldamine ja tõhus täitmine ei näi olevat võimalik ilma olukorda parandamata (3).

(4)

Järelevalveprogramm, mille komisjon käivitas teatise „Suunised töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega” (4) põhjal, näitas, et mitmed liikmesriigid tuginevad üksnes siseriiklikele meetmetele ja õigusaktidele, et teha kindlaks, kas teenuseosutajad kohaldavad lähetatud töötajate suhtes nõuetekohaseid töötingimusi. Selline olukord võib olla seotud sellega või lausa tingitud sellest, et halduskoostöö on peaaegu olematu, juurdepääs teabele endiselt ebarahuldav ning esineb probleeme piiriülese jõustamisega (5).

(5)

Selleks et tagada töötingimuste täitmine (6) võtavad selle liikmesriigi ametiasutused, kus teenuseid osutatakse, lähetavate teenuseosutajate suhtes kontrolli- või haldusmeetmeid. Lähetatud töötajate kaitseks on vaieldamatult vaja rakendada ennetavaid kaitsemeetmeid ja asjakohaseid karistusi. Liikmesriikides kasutatavate kontrollimeetmete analüüs näitab, et need on äärmiselt erinevad ja mõned neist ei ole proportsionaalsed ning ei tarvitse seega olla vastavuses ei asutamislepingu artikliga 49 Euroopa Kohtu tõlgenduses ega direktiiviga 96/71/EÜ.

(6)	Seaduspärase järelevalve nõuete täitmine täielikus kooskõlas ühenduse õigusaktidega ei ole võimalik, kui liikmesriigid ei paranda ja vajadusel ei tugevda omavahelist tegelikku koostööd ja/või kui ei parane juurdepääs teabele, nagu ette nähtud direktiiviga 96/71/EÜ (7).

(7)

Asjakohane ja tõhus rakendamine ning jõustamine on lähetatud töötajate õiguste kaitsmise peamised tegurid, samal ajal kui puudulik jõustamine vähendab selles valdkonnas kehtivate ühenduse eeskirjade tõhusust. Seetõttu on oluline rõhutada komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd, pisendamata siinjuures tööinspektsioonide ja sotsiaalpartnerite tähtsat osa.

(8)

Märgatavaks takistuseks liikmesriikide vahelise tõhusa koostöö korraldamisel teenuste osutamisega seoses toimuval töötajate lähetamisel on halduskultuuri, struktuuride ja keelte erinevus ning ka väljakujunenud menetluste ja kindlaks määratud osalejate puudumine selles vallas. Väga tõhus vahend paljude selliste takistuste ületamiseks on asjakohane ja hästi toimiv elektrooniline teabesüsteem, mille eesmärk on lihtsustada liikmesriikide vahelist vastastikust abiandmist ja teabevahetust ning mis seega on oluline liikmesriikide tiheda koostöö võimaldamiseks. Sellise süsteemi abil saaksid nii pädevad asutused kui ka muud osalevad pooled, nagu näiteks sotsiaalpartnerid, kergesti kindlaks teha partnerid liikmesriikides ja nendega edukalt suhelda. Peale selle oleks sellest abi vastastikuse usalduse õhkkonna loomisel, mis on aluseks tõhusale halduskoostööle.

(9)

Peamine abinõu selleks, et ära hoida vaidlusi, probleemseid olukordi ja kuritarvitamist, on edastada ettevõtjatele ja töötajatele kergesti kättesaadavat, täpset ja ajakohast teavet töötingimuste kohta, mis kehtivad lähetatud töötajate suhtes vastuvõtvas riigis. Seetõttu tuleb võtta vajalikke meetmeid, et võimaldada lähetatud töötajatele ja nende tööandjatele parem juurdepääs teabele (8).

(10)

On vaja kiiresti võtta meetmeid, et kõrvaldada puudused lähetatud töötajaid käsitlevate õigusaktide kohaldamisel, jõustamisel ja rakendamisel; tuleb tugevdada liikmesriikide vahelist halduskoostööd, kasutades tõhusamaid teabevahetussüsteeme, parandades juurdepääsu andmetele, edendades teabevahetust ja parimate tavade järgimist,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1. Teabevahetussüsteem

Liikmesriikidel tuleb võtta vajalikke meetmeid ja teha jõupingutusi, et luua elektrooniline teabevahetussüsteem, nagu näiteks siseturu infosüsteem (IMI) (9) , aga eelkõige töötada koos komisjoni talitustega välja vastav rakendus halduskoostöö edendamiseks, et parandada direktiivi 96/71/EÜ praktilist rakendamist.

Elektroonilise teabesüsteemi arendamine halduskoostöö edendamiseks direktiivi 96/71/EÜ raames tähendaks liikmesriikidele järgmist:

1)	tuleb määrata kindlaks peateemad ja -küsimused, mille kohta on vaja teavet vahetada, ja mis seega peaksid kuuluma teabevahetussüsteemi;

2)	tuleb määrata kindlaks pädevad asutused ja vajaduse korral muud asjaosalised, kes tegelevad lähetatud töötajate töötingimuste järelevalve ja kontrolliga ning kes osalevad teabevahetussüsteemis;

3)	tuleb määrata kontaktasutuste osa;

4)	tuleb uurida, millised on piisavad meetmed kohase kaitse tagamiseks liikmesriikide pädevate asutuste ja vajaduse korral ka muude asjaosaliste vahelises teabevahetuses edastatud isikuandmetele (10).

Eelnevate uuringute põhjal peavad liikmesriigid andma koos komisjoni talitustega hinnangu ja tegema otsuse selle kohta, kas IMI on kõige parem teabevahetusviis vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklile 4.

Komisjon juhendab ja toetab seejuures liikmesriike, tehes nendega tihedat koostööd, et jõuda ettenähtud aja jooksul vajalike tulemusteni. Eelkõige aitab komisjon lihtsustada ning koordineerib vabatahtlikkuse alusel loodava töökonna tööd ja vajaduse korral annab välist tehnilist abi spetsiaalse rakenduse väljatöötamise ajal.

2. Teabe kättesaadavus

Liikmesriikidel tuleb parandada juurdepääsu teabele töötingimuste kohta, mida teenuste osutajad peavad järgima, ning nad peavad tagama, et nende kontaktasutused teeksid oma tööd tõhusalt.

Et veelgi parandada andmete kättesaadavust, peaksid liikmesriigid:

1)	vältima üksnes tööalastele õigusaktidele viitamist või ainult üldise teabe andmist nende kohta ja selle asemel osutama täpselt, milliseid töötingimusi ja/või milliseid riiklikke ja/või piirkondlikke õigusakte tuleb nende territooriumile lähetatud töötajate suhtes kohaldada;

võtma meetmeid, et muuta üldiselt kättesaadavaks teave selle kohta, milliseid kollektiivlepinguid (ja kelle suhtes) saab kohaldada ning milliseid töötingimusi peavad kohaldama välismaised teenuseosutajad; ning kui võimalik, esitama viidad olemasolevatele veebisaitidele ja muudele kontaktidele, eelkõige asjaomastele sotsiaalpartneritele;

3)	muutma teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks mitte ainult selle riigi riigikeel(t)es, kus teenuseid osutatakse; võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta;

4)	kasutama paremini Interneti võimalusi ja parandama riiklikel veebisaitidel edastatava teabe selgust ja kättesaadavust (11).

Lisaks eelnevale peaksid liikmesriigid:

5)	hoolitsema selle eest, et kontaktasutuste töö oleks tõhusalt organiseeritud ning nad oleksid varustatud personali ja vajalike ressurssidega, et täita oma kohust jagada teavet;

6)	võimaluse korral nimetama kontaktasutuses kontaktisiku, kelle kohuseks on tegelda teabepäringutega.

Komisjon toetab selles osas jätkuvalt liikmesriike, eelkõige veebisaidi EUROPA portaali kaudu, millel on viidad riiklikele veebilehtedele, kus käsitletakse töötajate lähetamist.

3. Head tavade vahetus

Liikmesriigid peaksid aktiivselt osalema protsessis, milles ametlikult ja süsteemselt selgitatakse välja ja vahetatakse häid tavasid töötajate lähetamise vallas, võttes osa komisjoni korraldatavatest vastavateemalistest koostööfoorumitest, nagu näiteks kavandatav kõrgtasemeline komitee (täpsem teave on esitatud lisas).

Brüssel, 31. märts 2008.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vladimír ŠPIDLA

(1) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(2) Komisjoni töödokumendid SEC (2006) 439 ja SEC (2007) 747 ning teatis „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle eeliste ja võimaluste tõhustamine, tagades töötajate kaitse”, eriti selle 6. osa „Järeldused”, KOM (2007) 304 (lõplik) 13. juuni 2007, lk 9.

(3) Vt ka Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioon B6-0266/2007.

(4) KOM(2006) 159 lõplik, 4. aprill 2006.

(5) Teatis „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle eeliste ja võimaluste tõhustamine, tagades töötajate kaitse”, eriti selle 6. osa „Järeldused”, KOM (2007) 304 (lõplik), 13. juuni 2007, ja selle juurde kuuluv töödokument SEK (2007) 747.

(6) Sama Euroopa Parlamendi 26. oktoober 2006. aasta resolutsioon Schroedteri aruande kohta.

(7) Sama punkti rõhutatakse ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis, vt eriti punktid 21 ning 32 ja järgnevad. Tööõiguse ajakohastamisega (KOM (2006) 708, 22. november 2006) seoses algatatud avalikul arutelul laekunud vastukajadest ilmnes, et liikmesriigid toetavad laialdaselt vajadust teha paremat koostööd (vt KOM(2007) 627 (lõplik) 24. oktoober 2007 ja sinna juurde kuuluv töödokument SEK (2007) 1373).

(8) Sama rõhutas ka Euroopa Parlament ja kutsus üles tegutsema oma 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis (vt punkt 18).

(9) IMI on infosüsteem, mille eesmärk on lihtsustada vastastikust abi ja teabevahetust liikmesriikide vahel. See kujutab endast turvalist ja kiiret andmevahetuse vahendit Euroopa ametiasutuste vahel, mis võimaldab neil tõhusalt koos töötada, hoolimata tõketest eri keelte ning haldusmenetluste ja -struktuuride tõttu. Esimesed väljaarendatud rakendused toetavad läbivaadatud kutsekvalifikatsioonide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (2005/36/EÜ) ja teenuste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohaldamist (2006/123/EÜ).

(10) Vt sellega seoses komisjoni 12. detsember 2007. aasta otsust 2008/49/EÜ siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega (ELT L 13, 16.1.2008, lk 18).

(11) Töötajate lähetamist käsitleval komisjoni veebisaidil on viidad liikmesriikide vastavasisulistele veebisaitidele:

http://europa.eu.int/comm/employment_social/labour_law/postingofworkers_en.htm

LISA

Kõrgtasemeline komitee töötajate lähetamise alal (kavandatav): kavandatav roll, ülesanded ja kohustused

Siiani on teabevahetus toimunud vabatahtlikul alusel valitsustevahelises mitteametlikus töötajate lähetamist käsitlevas ekspertrühmas ja on selgunud, et rühm on suutnud tõhustada olemasolevaid teabevahetuskanaleid, mille kaudu edastatakse teavet lähetatud töötajate töötingimuste kohta. Peale selle on ekspertrühm andnud komisjonile kasulikku teavet direktiivi 96/71/EÜ kohaldamise ja rakendamise kohta.

Halduskoostöö edendamiseks tuleks arendada tõhusaid vahendeid, et selgitada välja ja vahetada häid tavasid kõikides küsimustes, mis on seotud direktiivi 96/71/EÜ korrektse kohaldamise ja jõustamisega. See võimaldaks märgatavalt parandada halduskoostööd ja ära hoida vastuolude teket ning sagedast vajadust pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse.

Seetõttu, nagu 13. juuni 2007. aasta teatises teada anti, on komisjonil kavas luua kõrgtasemeline komitee, millel on järgmised ülesanded ja eesmärgid:

1)	välja selgitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada nende vahetamist;

2)	edendada asjaomase teabe edastamist, kaasa arvatud teave liikmesriikide vahelise ja/või liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vahelise (kahepoolse) halduskoostöö vormide kohta

3)	lahendada (haldusalaseid) küsimusi, probleeme ja erinevaid aspekte, mis on seotud direktiivi 96/71/EÜ või töötajate lähetamist käsitlevate riiklike rakendusmeetmete kohaldamise, rakendamise, täitmise ja jõustamisega;

4)	uurida raskusi, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel;

5)	jälgida, milliseid edusamme on tehtud halduskoostöös, eriti halduskoostöö edendamiseks ettenähtud rakenduste väljatöötamisel, IMI-süsteemi kohandamisel ja rakendamisel, teabele juurdepääsu parandamisel, ja teha vajaduse korral ettepanekuid meetmete võtmiseks;

6)	uurida võimalusi, kuidas vajaduse korral tugevdada töötajate õiguste kaitset ja parandada nende seisundit;

7)	teha sügavuti minev uuring piiriülese jõustamise praktilistest probleemidest.

Püstitatud eesmärkide täitmiseks tuleb kõrgtasemelisel komiteel kaasata tihedasse koostöösse avalik-õiguslikke asutusi, kelle kohuseks on liikmesriikides korraldada lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kontrolli (näiteks tööinspektsioone). Komitee peaks vastavalt riiklikele õigusaktidele ja/või tavadele ametlikult ja korrapäraselt kaasama ka sotsiaalpartnereid, eelkõige nendes majandussektorites, kus kõige sagedamini töötajate lähetamist kasutatakse.

Komisjon on lähemal ajal valmis vastu võtma otsuse, millega luuakse kõrgtasemeline komitee ja sätestatakse selle koosseis, eesmärgid ja töömeetodid. Komisjon võtab arvesse nõukogus käesoleva soovituse teemal peetava arutelu tulemusi.

4.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 85/6

Euro vahetuskurss (1)

3. aprill 2008

(2008/C 85/04)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,5526
JPY	Jaapani jeen	159,75
DKK	Taani kroon	7,4586
GBP	Inglise nael	0,7832
SEK	Rootsi kroon	9,342
CHF	Šveitsi frank	1,5845
ISK	Islandi kroon	116,66
NOK	Norra kroon	8,003
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,938
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	257,44
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6973
PLN	Poola zlott	3,4833
RON	Rumeenia leu	3,7103
SKK	Slovakkia kroon	32,403
TRY	Türgi liir	1,9933
AUD	Austraalia dollar	1,7065
CAD	Kanada dollar	1,5722
HKD	Hong Kongi dollar	12,0975
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9821
SGD	Singapuri dollar	2,1532
KRW	Korea won	1 521,55
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,087
CNY	Hiina jüaan	10,8927
HRK	Horvaatia kuna	7,2754
IDR	Indoneesia ruupia	14 361,55
MYR	Malaisia ringit	4,9644
PHP	Filipiini peeso	64,355
RUB	Vene rubla	36,817
THB	Tai baht	49,093
BRL	Brasiilia reaal	2,6798
MXN	Mehhiko peeso	16,411

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

4.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 85/8

Konkursikutse — „Ettevalmistav meede MEDIA International”

(2008/C 85/06)

1. Eesmärgid ja kirjeldus

„Ettevalmistava meetme MEDIA International” eesmärk on uurida ja katsetada Euroopa kutseliste filmitegijate ja kolmandate riikide asjatundjate vahelist koostööd. See hõlmab järgmist:

—	koolituse toetamine;

—	müügiedenduse toetamine;

—	kinovõrkude arendamise toetamine.

Vastavalt „Ettevalmistava meetme MEDIA International” 2008. aasta töökavale kutsub Euroopa Komisjon käesolevaga konsortsiume esitama ettepanekuid

2. Abikõlblikud kandidaadid

Konkursikutse on avatud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ja kolmandate riikide õigussubjektidele.

3. Projektide eelarve

Käesoleva konkursikutse raames antav maksimaalne kogusumma on 1,98 miljonit EUR.

Komisjoni rahaline toetus ei või sõltuvalt meetme laadist ületada 50 %, 75 % või 80 % abikõlblike kulude kogusummast.

Rahalist abi antakse toetusena.

Projektide maksimaalne kestus on 12 kuud.

4. Hindamine ja valik

Komisjon kaasab esitatud taotluste hindamisse sõltumatuid eksperte. Hindamiskriteeriumid on määratletud „Ettevalmistava meetme MEDIA International” töökavas. Hindamise edukalt läbinud taotlused järjestatakse kvaliteedi alusel. Komisjoni antava toetuse taotluste hindamismenetlus on sätestatud Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses (1).

5. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb saata hiljemalt 13. juuniks 2008 järgmisel aadressil:

Ms Aviva Silver

European Commission

Directorate-General Information Society and Media

Directorate A — Audiovisual, Media and Internet

Unit A2 — MEDIA programme and media literacy

Office BU33 02/005

B-1049 Brussels

6. Üksikasjad

Konkursikutse üksikasjalik tekst koos töökava, suuniste ja taotluse vormidega on kättesaadav järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/media

Taotlused peavad vastama konkursikutse tingimustele ning nende esitamiseks tuleb kasutada ettenähtud vormi.

(1) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

4.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 85/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 85/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SAN SIMÓN DA COSTA”

EÜ nr: ES/PDO/005/0359/19.08.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria — Dirección General de Industria Agroalimentaria y Alimentación — Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación. España

Aadress:

Paseo Infanta Isabel, 1

E-28071 Madrid

Telefon:

(34) 913 47 53 94

Faks:

(34) 913 47 54 10

E-post:

—

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

D. Javier Piñeiro López (Quesería AS Fontelas) y otros productores

Aadress:

Lobán, 3

E-San Simón da Costa, Vilalba (Lugo)

Telefon:

(34) 982 52 57 88

Faks:

(34) 982 52 57 88

E-post:

as_fontelas@wanadoo.es

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.3. Juust.

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „San Simón da Costa”

4.2. Kirjeldus: Lehmapiimast toodetud juust, millel on järgmised omadused:

—	Kuju: meenutab pirni ja/või kuuli, terava tipuga.

—	Koorik: suitsutatud, kõva, elastsuseta, 1–3 mm jämedune, ookerkollaka värvusega, mõnevõrra õline.

—	Sisu: peene tekstuuriga, rasvane, poolkõva, poolelastne ja tihe, valge kuni kollaka värvusega, iseloomuliku lõhna ja maitsega.

—	Augud: vähesed ümara või ebakorrapärase kujuga augud, mis on erineva suurusega, kuid herneterast siiski poole väiksemad.

—	Kuivainesisaldus: vähemalt 55 %.

—	Rasvasisaldus: vahemikus 45 % –60 % kuivainest.

—	pH: vahemikus 5,0–5,6.

Kõnealuse päritolunimetusega juustu turustatakse kahel kujul:

Suured, laagerdunud vähemalt 45 päeva, lõpliku massiga vahemikus 0,8–1,5 kg ning 13–18 cm kõrgused.

Väikesed („Bufón”), laagerdunud vähemalt 30 päeva, lõpliku massiga vahemikus 0,4–0,8 kg ning 10–13 cm kõrgused.

4.3. Geograafiline piirkond: Kaitstud päritolunimetusega „San Simón da Costa” juustu valmistamiseks kasutatavat piima toodetakse ja juustud valmistatakse Terra Cha geograafilises piirkonnas, mis hõlmab järgmisi Lugo provintsis asuvaid haldusüksusi: Vilalba, Muras, Xermade, Abadín, Guitiriz, Begonte, Castro de Rei, Cospeito ja A Pastoriza.

4.4. Päritolutõend: Üksnes asjakohasesse registrisse kantud põllumajandusettevõtetest saadud piima võib kasutada kaitstud päritolunimetusega „San Simón da Costa” juustu valmistamiseks.

„San Simón da Costa” päritolunimetusega võib tähistada üksnes juustusid, mis on valmistatud, laagerdunud ja suitsutatud kontrolliasutuse peetavasse registrisse kantud juustumeiereides ning laagerdamis- ja suitsutusrajatistes.

Kõnealuste spetsifikaatide järgimise tagamiseks peab kontrolliasutus registreid järelevalve teostamise kohta loomakasvatusettevõtetes, juustumeiereides ja laagerdamisrajatistes. Kõiki juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle vara on kantud kõnealustesse registritesse, samuti kõiki seadmeid ning toodangut kontrollitakse, et teha kindlaks, kas „San Simón da Costa” kaitstud päritolunimetust kandvad tooted vastavad spetsifikaadis sätestatud nõuetele.

Kontrollid põhinevad põllumajandusettevõtete ja seadmete ülevaatusel, dokumentide läbivaatamisel ning toormaterjalide ja juustude analüüsimisel. Kui avastatakse, et toormaterjal või juust ei olnud toodetud spetsifikaadi kohaselt või et juust ei vasta nõuetele või on märkimisväärsete kahjustustega, ei või asjaomaseid juustusid turustada „San Simón da Costa” kaitstud päritolunimetusega.

Kaitstud päritolunimetusega juustud on tähistatud nummerdatud lisaetiketiga, mida väljastab ja kontrollib kontrolliasutus.

4.5. Tootmismeetod: Juustud valmistatakse toorest või pastöriseeritud naturaalsest täispiimast, mis pärineb galiitsia valget, šveitsi pruuni ja friisi tõugu lehmadelt ning nende ristanditelt, keda on kasvatatud kaitstud päritolunimetuste registrisse kantud usaldusväärsetes põllumajandusettevõtetes. Piim ei sisalda ternespiima ega säilitusaineid ning peab vastama õigusaktides sätestatud üldistele nõuetele.

Piima ei tohi ühelgi viisil standardida ning seda tuleb nõuetekohaselt säilitada temperatuuril kuni 4 °C, et vältida mikroorganismide tekkimist. Juustu valmistamine peab algama hiljemalt 48 tunni möödumisel lüpsist. Tootmine hõlmab järgmisi etappe:

Kalgendamine: kalgendumise esilekutsumiseks kasutatakse laapi, mille aktiivsed koostisosad on ensüümid kümosiin ja pepsiin. Kasutatakse piimahappebakterite Lactococcus lactis, Streptococus cremoris ja Streptococus lactis mitut tüve. Soositakse omamaiste tüvede taastamist ja kasutamist Piim kalgendatakse 30–40 minuti jooksul temperatuurivahemikus 31–33 °C, välja arvatud toorpiima kasutamise korral; sel juhul on temperatuur 30–35 minuti jooksul vahemikus 28–32 °C.

Lõikamine: kalgend lõigatakse vajaliku suurusega tükkideks, et saada 5–12 mm läbimõõduga graanulid.

Vormimine: kalgend asetatakse sellise kuju ja suurusega vormidesse, mis on vajalikud sertifitseeritud tootele iseloomulike omadustega juustude valmistamiseks.

Pressimine: juust pressitakse sobivates pressides vajaliku aja jooksul sõltuvalt pressimise tugevusest ning juustude suurusest. Juustud mähitakse puuvillase riide sisse, et hõlbustada vadaku eemaldamist ning sileda kooriku tekkimist.

Soolamine: juustud asetatakse 14–17 % kontsentratsiooniga soolvette kuni 24 tunniks.

Laagerdumine: pärast soolamist laagerduvad suured juustutükid vähemalt 45 päeva ning väikesed (Bufón) 30 päeva. Juustusid pööratakse ja puhastatakse laagerdumise ajal, et nad omandaksid iseloomulikud omadused.

Hallitusevastane töötlus: see valikprotseduur seisneb juustude asetamises oliiviõlivanni või töötlemises muu lubatud tootega, et pärssida hallituse teket.

Suitsutamine: juustusid suitsutatakse iseloomuliku värvuse tekkimiseks vajaliku aja jooksul ning seejuures tagatakse, et juustud ei puutu kokku tulega. Suitsutamiseks kasutatakse alati kooreta kasepuitu.

Toote kvaliteedi ja jälgitavuse tagamiseks peaks kaitstud tähisega juuste üldiselt turustama tervete juustudena kontrolliasutuse poolt lubatud pakendis. Kontrolliasutus võib siiski lubada juustu portsjonitena turustamist, samuti müügikohas tükeldamist, tingimusel et selleks on loodud sobiv järelevalvesüsteem, millega tagatakse toote päritolu, kvaliteet, ideaalsed säilitamistingimused ning toote nõuetekohane esitlemine tarbijatele, ning mille puhul on välistatud mis tahes arusaamatuste tekkimise võimalus.

4.6. Seos piirkonnaga:

Ajalooline seos:

Legendi järgi sai „San Simón da Costa” juustu valmistamine alguse castreña kultuuri kelti hõimude juures Sierra de Carba ja Xistrali mägedes. Pärimuste kohaselt veeti Rooma impeeriumi aegadel juustu Rooma, kus seda hinnati omapärase maitse ja pika säilimisaja poolest. Hiljem kasutati seda juustu feodaalidele ja kirikule rendi ja kümnise tasumiseks.

Looduslik seos:

Terra Cha piirkond on üks Galiitsia ulatuslikumaid ja väljakujunenumaid alasid, mille terviklikkust täiendab mäestikest ümbritsetud tasane maastik.

Geograafilise keskkonna mõju juustu eripärastele omadustele:

Järgmistel geograafilise keskkonnaga seotud teguritel on mõju „San Simón da Costa” juustu iseloomulikele omadustele:

a)	Esiteks, geograafiline keskkond on soodus rohke ja kõrgekvaliteedilise sööda kasvuks. Sööt koosneb peamiselt omamaistest heintaimedest (timut, valge kastehein, aruhein ja raihein) ja kaunviljadest (nõiahammas, ristik, lutsern) mis on kohandunud piirkonna mõõdukas-niiskete tingimustega.

Lisaks toodetakse piima väikestes pereettevõtetes ning selleks kasutatakse traditsioonilisi karjakasvatusmeetodeid. Karjast moodustavad seniajani suure osa piirkonnale omased tõud ning selle tõttu on toodetud piim kõrge kvaliteediga ja eripäraste omadustega. Lisaks söödetakse loomi peamiselt talumajapidamises toodetud söödaga, mida täiendatakse, kui ilm lubab, karjatamisega.

Jõusööta ostetakse kokku üksnes siis, kui esineb tavapäraste söödaliikide tarneraskusi, ning neid kasutatakse täiendava söödana, et katta karja energiavajadust. Sööt peaks võimaluste piires pärinema määratletud piirkonnast. Traditsiooniline mudel, mille puhul väljastpoolt ettevõtet pärit sööda osa hoitakse rangelt minimaalsena, aitab kaasa väikeste pereettevõtete majandusliku elujõulisuse säilimisele.

Selliste põllumajandusettevõtete omadused muudavad nendes toodetud piima juustu valmistamiseks ideaalseks. Teaduslikult on tõestatud, et sellised looduslikumad tootmissüsteemid ja karja söötmismeetodid parandavad piima toiteväärtust, tõstes selle lipiidide profiili konjugeeritud linoolhappe ning oomega-3 rasvhappe sisaldust, sest mida rohkem rohtu lehmad söövad, seda rohkem tõuseb kõnealuste juustu kvaliteeti mõjutavate toitumuslikult kasulike rasvade sisaldus.

c)	Asjaomases piirkonnas kasvab palju kaski, mille puitu kasutatakse juustude suitsutamisel juustudele eriomase värvuse ja lõhna andmiseks.

d)	Lisaks sellele on piirkonna talupidajatel pikaajaline traditsioon kõnealuse juustu valmistamiseks koos selle unikaalsete omadustega, nagu juustu koheselt äratuntavaks tegev eriomane ja traditsiooniline kuju, samuti on nende toode saavutanud tarbijate seas igati väljateenitud prestiiži ning tuntuse.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:	Dirección General de Producción, Industrias y Calidad Agroalimentaria
Aadress:	Edificio Administrativo San Caetano, Santiago de Compostela
Telefon:	(34) 981 54 47 77
Faks:	(34) 981 54 57 35
E-post:	—

4.8. Märgistus: Kaitstud päritolunimetusega „San Simón da Costa” märgistatud juust peab pärast sertifikaadile ja asjaomastele eeskirjadele vastamise tõendamist kandma reguleeriva asutuse kinnitatud ja väljastatud pitserit, märgist või lisaetiketti, millel on tähtnumbriline järjestikune kood ning ametlik päritolunimetuse logo.

Märge „Denominación de Origen Protegida San Simón da Costa” peab olema nähtav nii märgisel kui ka lisaetiketil.

Märgisel peab olema teave selle kohta, kas juust on toodetud toorpiimast või pastöriseeritud piimast.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

4.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 85/17

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 85/11)

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„MELTON MOWBRAY PORK PIE”

EÜ nr: UK/PGI/005/0335/13.02.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Department for the Environment, Food and Rural Affairs

Aadress:

Food Chain Marketing and Competitiveness Division Food Exports and Regional Food Branch Area 4C

Nobel House

17 Smith Square

London SW1P 3JR

United Kingdom

Telefon:

(44-207) 238 66 87

Faks:

(44-207) 238 57 28

E-post:

simon.johnson@defra.gsi.gov.uk

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

The Melton Mowbray Pork Pie Association

Aadress:

P.O. Box 5540 Melton Mowbray

Leicestershire LE13 1YU

United Kingdom

Telefon:

(44-166) 456 93 88

Faks:

—

E-post:

mocallaghan@tiscali.co.uk

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „Melton Mowbray Pork Pie”

4.2. Kirjeldus: Toote „Melton Mowbray Pork Pie” (Melton Mowbray sealihapirukas) koorikul on üleskeeratud serv, mis annab pirukale tema iseloomuliku kaarja kuju. Tainas on kuldpruun ja tihke tekstuuriga. Sealihatäidis on valmistatud soolamata lihast ja seepärast on ta küpsetatud sealihale sarnase halli värvusega. Täidis on mahlakas ja mure. Kogu toote lihasisaldus peab olema vähemalt 30 %. Täidise ja taina vahel on kallerdisekiht.

Pirukas on rammusa, küpsenud maitsega ja selle täidisel, mis on vürtsitatud eelkõige pipraga, on tugev lihamaitse.

Pirukad ei tohi sisaldada sünteetilisi värvi-, maitse- ega säilitusaineid. Nad on saadaval eri suuruses ja kaalus ning on müügil mitmetes müügiasutustes, sealhulgas traditsionaalsetes lihapoodides, selvehallides, kulinaariakauplustes ja toitlustusasutustes.

4.3. Geograafiline piirkond: Melton Mowbray linna ja selle piirkonna piirid on järgmised:

põhjas maantee A52 alates kiirteest M1 kuni maanteeni A1, kaasa arvatud Nottingham;

idas maantee A1 alates maanteest A52 kuni maanteeni A605, kaasa arvatud Grantham ja Stamford;

läänes kiirtee M1 alates maanteest A52 kuni maanteeni A45;

lõunas maanteed A45 ja A605 alates kiirteest M1 kuni maanteeni A1, kaasa arvatud Northampton.

Ühe kohaliku ajaloolase tehtud laiaulatuslik uurimistöö on näidanud, et „Melton Mowbray Pork Pie” pirukat toodeti 19. sajandi algul ja keskel, kui seda hakati tootma äriotstarbel, geograafiliste ja majanduslike takistuste tõttu vaid Melton Mowbray linnas ja seda ümbritsevas piirkonnas.

Eespool kirjeldatud geograafiline piirkond on algsest tootmispiirkonnast suurem. Selle puhul on arvesse võetud asjaolu, et kõnealuste takistuste tähtsus on aja jooksul vähenenud ja tunnistatakse, et „Melton Mowbray Pork Pie” tootmine allpool kirjeldatud meetodil on juba sada aastat toimunud Melton Mowbray laiemas ümbruses.

4.4. Päritolutõend: Seda, et kõnealust toodet valmistatakse eespool kindlaksmääratud piirkonnas, saab tõendada tootjate säilitatud dokumentide ja kasutuses olevate jälgitavussüsteemide abil. Määratud kontrolliasutus kontrollib igal aastal kõiki tootjaid, tagamaks et nad järgivad toote spetsifikaati.

Kontrolliasutus annab igale liikmele oma sertifitseerimisnumbri, mis tuleb „Melton Mowbray Pork Pie” müümisel märkida selle pakenditele ja muudele müügikohas kasutatavatele materjalidele. Selle kordumatu numbri abil saab kindlaks teha iga müüdud piruka tootja. Mõnda väiketootjate valmistatud toodet müüakse vaid nende endi jaemüügipunktides, samas kui suuremad liikmed müüvad oma tooteid suurte jaemüüjate kaudu.

Ühendkuningriigi toidustandardiamet (Food Standards Agency) annab tootjatele tervisemärgi, mis koos kuupäeva koodi kasutamisega tagab toote täieliku jälgitavuse alates müügikohast kuni tootepartiini ja sealt omakorda kuni toote iga koostisosa heakskiidetud tarnijani.

Melton Mowbray Pork Pie Association jälgib ühingu poolt kõikidele selle liikmetele välja antud autentsust tõestava märgi kasutamist. Ka seda märki kasutatakse kõikidel pakenditel ja müügikohas kasutatavatel materjalidel.

4.5. Tootmismeetod: „Melton Mowbray Pork Pie” tootmisel tohib kasutada vaid järgmisi toormaterjale:

Tootmismeetod on järgmine.

Taina koostisosad segatakse, sellest vormitakse tainaplaadid ja -katted ning neil lastakse enne pirukate valmistamist seista.

Sealiha tükeldatakse või peenestatakse hakklihaks ja segatakse täidise valmistamiseks selle koostisosadega.

Tainaplaadid surutakse kas rõnga- või torukujulise vormi või muu sarnase toe sisse.

Piruka täidis jaotatakse portsjoniteks ja asetatakse piruka põhjale, pirukas kaetakse eelnevalt valmis lõigatud või lehtedeks rullitud kattega, mille ääred surutakse kinni. Mõned pirukad on vormitud käsitsi ja mõnede pirukate ääred on käsitsi dekoratiivselt säbruliseks surutud.

Pirukad võetakse seejärel vormidest välja ja asetatakse ilma nendeta küpsetusplaadile. Mõned sellesse valmistamisjärku jõudnud pirukad külmutatakse ja säilitatakse hilisemaks küpsetamiseks või müügiks külmutatud tootena kodus küpsetamise otstarbel.

Seejärel pirukad küpsetatakse, kuni nende koorik on kuldpruun, neil lastakse jahtuda ja lisatakse kallerdis.

Seejärel jahutatakse pirukad alla 8 °C.

Pirukad võib seejärel kas pakendada ja lisada neile jaemüügi jaoks kuupäeva kood või jätta pakendamata. Pirukad võib nende müümiseni jahutuskambrisse asetada. Mõned pirukad müüakse soojana nelja tunni jooksul pärast kallerdise lisamist.

Pirukaid müüakse mitmes eri müügiasutustes, alates suurtest selvehallidest kuni tootja kaupluseni.

4.6. Seos piirkonnaga: Alates 16. sajandist toimus Melton Mowbray linna ümbritseva maa ulatuslik tarastamine. Sellise maade jagamise tagajärjel kadusid maastikult suured avatud väljad ja tekkisid Ida-Midlandi põllunduspiirkondadele iseloomulikud hekkidega ääristatud põllud. Selle tulemusel sai senise avatud väljadel toimuva lambakasvatuse asemel peamiseks põllumajandustegevuseks kontrollitud veisekasvatus. Lehmapiima ülejäägist toodeti juustu, eriti Blue Stiltonit. Üks juustutootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi on vadak. Kliidega segatuna on see väga hea seasööt. Seepärast ehitasid piimatootjad sealautu ja kasutasid juustutootmise tõttu tekkinud ülejääke seasöödana.

Leicestershire krahvkonnas istutatakse põllumaade piiride märgistamiseks nende äärtele viirpuud. Kui hekk on kasvanud ligikaudu kahe meetri kõrguseks, lõigatakse ja punutakse selle võrsed, nii et hekk koos põlluäärse kraaviga moodustab läbimatu tõkke, mis on aga ideaalne liikumisrada rebastele. Seetõttu suurenes omakorda rebaste arv. Rebaste arvu piiramiseks peeti neile jahikoertega jahti. Neid koeri juhtisid hobustel ratsa sõitvad inimesed ja nii kujunes rebasejahist välja sügisene/talvine sportlik tegevus. Alates 18. sajandi keskpaigast koondus hooajaliste jahipidajate tegevus Melton Mowbray linna. Sügis- ja talvekuudel tapeti sigu ja valmistati sealihapirukaid. Neid pirukaid kandsid oma taskutes suupisteks kaasas jahiabilised, kui nad rikaste rebaseküttide hobuseid külast külla vedasid. Peagi avastasid selle maitsva lihtsa talupojapiruka ka ratsa sõitvad rebasekütid, kes siis pirukaid oma paunades ja taskutes kaasas kandma hakkasid, et neid jahilkäigu ajal süüa.

Rikastele hooajalistele jahipidajatele hakkasid need hommikusöögilauas pakutavad suurepärased pirukad nii meeldima, et nad soovisid neid ka oma Londoni klubide laual näha. Aastal 1831 hakkas Edward Adcock sealihapirukaid iga päev Leedsist Londonisse suunduva postitõllaga Melton Mowbrayst Londonisse saatma. Nii algas Melton Mowbrayst pärit sealihapirukate turustamine ja müügiedendamine.

Raudtee saabumine tõi kaasa muutused pirukatööstuses. Selle asemel, et kasutada pirukate saatmiseks Londonisse ja teistesse suurematesse linnadesse hobuveoga postitõldu, telliti selleks erivagunid rongides. Melton Mowbray jaama lähedale ehitati küpsetuskodasid ja toodetud pirukaid saadeti tervesse Ühendkuningriiki ning tagasi sõitvate kaubalaevade külmiktrümmides isegi Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse. Piruka kuulsus levis ja alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni oli pirukatööstuses õitseaeg. Tänu toote kasvavale heale mainele tegid mõned juhtivad tootjad ebaõnnestunud katse kaitsta piruka nime jäljendamise eest.

Esimese maailmasõjaga katkes pirukate ekspordikaubandus ja algas pirukatööstuse langus. Viimase kahekümne aasta jooksul on selle tööstusharu tegevus aga taas elavnenud seoses kasvava nõudlusega selle mitmekülgse toidupoolise järele. Eespool määratletud piirkonnas valmistatud Melton Mowbray sealihapirukaid müüakse nüüdseks paljudes suurtes selvehallides ja neid eksporditakse jälle ka teistesse riikidesse.

Viimasel ajal on „Melton Mowbray Pork Pie” mitmel juhul tähelepanu äratanud. Rahvusvahelises reisiraamatus „Lonely Planet” on Melton Mowbray linnale viidatud kui linnale, „mis andis maailmale parima sealihapiruka siin päikese all”. Kõnealuse toote uut populaarsust näitab vahejuhtum 1996. aastal, kui Gloucesteri hertsogi külaskäik ühe pirukatootja kauplusse äratas avalikku tähelepanu ja tema pirukamaitsmist kajastati ühes ajaleheartiklis. Ka BBC pühendas Melton Mowbray sealihapirukatele lõigu oma populaarses tipptunnil ekraanil olevas telesaates „Food and Drink”.

„Melton Mowbray Pork Pie” pakend, kujundus ja turustus müügikohas erineb selgelt teiste sealihapirukate omast. Pirukas on võrreldes teiste sealihapirukatega 10–15 % kallim, kuna tal on teda teistest pirukatest eristav maine ja see õigustab ka kõrgemat hinda. Melton Mowbray Pork Pie Association asutati 1998. aastal, et koondada kõiki eespool kirjeldatud piirkonna tootjaid eesmärgiga kaitsta ehtsa „Melton Mowbray Pork Pie” olemasolu ja suurendada toote päritoluga seotud teadlikkust.

4.7. Kontrollisasutus:

Nimi:

Product Authentication Inspectorate Limited

Aadress:

Rowland House

65 High Street Worthing

W. Sussex BN11 1DN

United Kingdom

Telefon:

(44-190) 323 77 99

Faks:

(44-190) 320 44 45

E-post:

paul.wright@food-standards.com

4.8. Märgistus: Pärast kõnealuse toote registreerimist kasutatakse kaitstud geograafilist tähist (KGT) registreeritud tootenimetuse vahetus läheduses.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 85

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 4. aprill 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Komisjon
2008/C 085/01	Komisjoni soovitus, 31. märts 2008, tõhustatud halduskoostöö kohta seoses teenuste osutamisega toimuva töötajate lähetamisega ( 1 )	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 085/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5065 — AXA/CDC/Hotels ACCOR) ( 1 )	5

2008/C 085/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.5073 — Scholz/TTC/GMPL/JV) ( 1 )	5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 085/04	Euro vahetuskurss	6

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 085/05	Malta valitsuse avaldus vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) artiklile 5	7

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2008/C 085/06	Konkursikutse — Ettevalmistav meede MEDIA International	8

2008/C 085/07	Konkursikutse seoses teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi tööprogrammiga Inimesed	10

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 085/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4994 — Electrabel/Compagnie Nationale du Rhône) ( 1 )	11

2008/C 085/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5129 — Delta Lloyd/Swiss Life Belgium) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	12

	MUUD AKTID
	Komisjon
2008/C 085/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	13

2008/C 085/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	17