27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 54/4

Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu otsus …, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK

(2008/C 54/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Eurojust asutati otsusega 2002/187/JSK (1) kui juriidilisest isikust ELi asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd.

(2)	Pärast enam kui viit aastat on nüüd käes aeg hinnata Eurojusti tegevuse tulemusel omandatud kogemusi ning täiendavalt tõhustada Eurojusti töö tulemuslikkust, võttes arvesse kõnealuseid kogemusi.

(3)	Saabunud on aeg, et tagada Eurojusti operatiivsemaks muutumine ning ühtlustada liikmesriikide liikmete staatus.

(4)	Eurojusti raames on vaja luua hädaolukordade koordineerimisüksus, et muuta Eurojust kättesaadavaks ööpäevaringselt ning võimaldada tal sekkuda kiireloomulistel juhtudel.

(5)

Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti liikmesriikide korrespondendid, siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku muud kontaktasutused ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku esindajad ja nõukogu otsustega 2002/494/JSK (2) (sõjakuritegude uurimise võrgustikud), nõukogu 2007/845/JSK (3) (kriminaaltulu jälitamise talitused) ja muude tulevikus vastu võetavate nõukogu otsustega (kontaktasutuste võrgustik korruptsiooni vastu) moodustatud võrgustike esindajad.

(6)

Lahendada tuleb Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku jõupingutuste dubleerimise ja nendevahelise tööjaotuse kindlaksmääramise küsimused, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eripära. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul peaks oma tegevuskulude katteks olema võimalik kasutada ühenduse eelarvet, säilitades samas oma eripära võrgustikuna ning oma siseriiklikud ja tegevusvõimekused.

(7)	Samuti tuleb tugevdada Eurojusti suutlikkust teha koostööd välispartneritega, nagu näiteks kolmandate riikide, Europoli, OLAFi ja FRONTEXiga.

(8)	Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2002/187/JSK muudetakse järgmiselt:

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ning üks assistent. Liikmesriigi liikme või tema puudumise korral tema asetäitja püsiv töökoht peab olema Eurojusti kontoris. Vajaduse korral ja kokkuleppel artiklis 10 osutatud kolleegiumiga võib liikmesriigi liiget abistada mitu isikut, kas assistentide või riigi poolt lähetatud ekspertidena vastavalt artiklile 30.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„3. Liikmesriigi liikme puudumise korral asendab teda asetäitja. Liikmesriigi liiget võib asendada ka assistent. Liikmesriigi liikme asendamiseks peavad asetäitja ja assistent vastama lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.

4. Eurojust seotakse ka Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemiga vastavalt artiklile 12. Kõnealuse süsteemi tegevuskulusid on kooskõlas artikliga 33 võimalik katta Eurojusti eelarvest.

5. Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse kooskõlas käesoleva otsuse sätetega.”

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Eurojusti üldises pädevuses on:

a)	seda liiki kuriteod ja süüteod, mis on alati Europoli pädevuses vastavalt 26. juuli 1995. aasta Europoli konventsiooni artiklile 2 ja kõnealuse konventsiooni lisale;

b)	muud süüteod, mis on toime pandud koos punktis a osutatud kuritegude ja süütegudega.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Hädaolukordade koordineerimisüksus

1. Eurojust moodustab hädaolukordade koordineerimisüksuse, et täita oma ülesandeid hädaolukordade puhul.

2. Hädaolukordade koordineerimisüksus koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast, kelleks võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kes on volitatud liikmesriigi liiget asendama. Hädaolukordade koordineerimisüksusega saab kontakti võtta ööpäevaringselt ning ta on pidevas tegutsemisvalmiduses.

3. Juhul kui kiireloomulistel juhtudel tuleb õigusalase koostöö taotlust täide viia mitmes liikmesriigis, võib pädev asutus taotluse edastada hädaolukordade koordineerimisüksusele, tehes seda oma liikmesriigi hädaolukordade koordineerimisüksuse esindaja kaudu. Asjaomase liikmesriigi esindaja hädaolukordade koordineerimisüksuses edastab taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele täitmiseks. Juhul kui pädevat asutust ei ole kindlaks määratud või kui seda ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, on hädaolukordade koordineerimisüksuse liikmel volitused ise taotlust täita.

4. Lõikes 2 osutatud esindaja võib kasutada talle artikliga 9a antud volitusi, et võtta järelmeetmeid hädaolukordade koordineerimisüksuses vastuvõetud otsuste suhtes, sealhulgas vajaduse korral volitusi täita lõikes 3 osutatud taotlust.

5. Eurojust võtab vajalikke meetmeid, tagamaks et liikmesriikide asutused saavad lihtsalt ja igal ajal otse kontakteeruda hädaolukordade koordineerimisüksusega.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Eurojusti ülesanded, kui ta tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu

1. Kui Eurojust tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu, siis ta:

võib koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel:

i)	alustada konkreetsete asjaolude suhtes uurimist või kohtumenetlust;

ii)	nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtumenetluse alustamisel;

iii)	teostada asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist;

iv)	luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)	esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

vi)	teostada uurimise eritoiminguid;

vii)	võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja kohtumenetluse seisukohalt õigustatud;

b)	tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimistest ja kohtumenetlustest, millest teda on teavitatud;

c)	abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimiste ja kohtumenetluste parima koordineerimise tagamisel;

d)	annab abi, et edendada koostööd pädevate asutuste vahel;

e)	teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja edendab seda;

f)	abistab artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kolleegiumi nõusolekul uurimisi ja kohtumenetlusi, mis puudutavad ainult ühe liikmesriigi pädevaid asutusi;

g)	võib õigusabitaotluse osalise või mittepiisava täitmise korral paluda pädeval õigusasutusel läbi viia täiendav uurimine, et taotlus täielikult täita.

2. Samuti tagavad liikmesriigid, et siseriiklikud pädevad asutused vastavad viivitamatult käesoleva artikli alusel tehtud taotlustele.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Kolleegiumina tegutseva Eurojusti ülesanded

1. Kui Eurojust tegutseb kolleegiumina, siis ta:

võib seoses artikli 4 lõikes 1 nimetatud kuriteo- ja süüteoliikidega esitada põhjendatud taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:

i)	alustada konkreetsete asjaolude suhtes uurimist või kohtumenetlust;

ii)	nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtumenetluse alustamisel;

iii)	koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)	luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)	esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)	tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimistest ja kohtumenetlustest, millest teda on teavitatud ja millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

c)	abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimiste ja kohtumenetluste parima koordineerimise tagamisel;

d)	annab abi, et edendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige Europoli analüüside alusel;

e)	teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja edendab seda;

f)	võib abistada Europoli, eelkõige esitades arvamusi, mis põhinevad Europoli läbiviidud analüüsidel;

g)	võib anda logistilist toetust punktides a, c ja d osutatud juhtudel. Logistiline toetus võib hõlmata abi kirjalikul ja suulisel tõlkimisel ning koordineeerimise koosolekute organiseerimisel.

2. Juhul kui kaks või enam liikmesriigi liiget on eriarvamusel küsimuses, kuidas lahendada kohtualluvuse konflikti, mis esineb artikli 6 kohase uurimise või kohtumenetluse korral, esitab kolleegium kirjaliku ja mittesiduva arvamuse, kuidas juhtumit peaks lahendama. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele.

3. Olenemata ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide sätetest võivad taotluse esitanud pädevad asutused Eurojusti teavitada mis tahes keeldumistest või probleemidest seoses õigusalase koostöö taotluse täitmisega ning taotleda, et kolleegium esitaks kirjaliku ja mittesiduva arvamuse, kuidas juhtumit peaks lahendama. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele.

4. Kolleegium võib asjaomaste pädevate siseriiklike asutuste taotlusel ning nendega koostööd tehes otsustada, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK (ühiste uurimisrühmade kohta) (4) alusel moodustatud ühise uurimisrühma asjakohased kulutusi käsitatakse Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Eurojusti otsuste mõju

Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktides a ja g, artikli 7 lõike 1 punktis a ning artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, teatavad nad Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega.”

Artiklit 9 muudetakse järgnevalt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liikmesriigi liikme suhtes kohaldatakse seoses tema staatusega tema liikmesriigi siseriiklikku õigust. Liikmesriigi liikme ametiaja pikkuseks on vähemalt neli aastat. Päritoluliikmesriik võib ametiaega pikendada. Liikmesriigi liiget ei kõrvaldata ametist enne ametiaja lõppu, ilma et sellest teavitatakse eelnevalt nõukogu, kellele esitatakse ka asjaomased põhjendused. Juhul kui liikmesriigi liige on Eurojusti president või asepresident, on tema ametiaja pikkus vähemalt selline, et ta saab täita presidendi või asepresidendi ametikohast tulenevaid ülesandeid lõpuni.

2. Kogu teabevahetus Eurojusti ja liikmesriigi vahel, sealhulgas artikli 6 lõike 1 punktide a ja g raames tehtud taotlused, toimub liikmesriigi liikme kaudu.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmetel täielik juurdepääs:

teabele, mis sisaldub:

i)	siseriiklikus karistusregistris,

ii)	vahistatud isikute registris,

iii)	uurimisregistris,

iv)	DNA registris;

b)	oma päritoluliikmesriigi teistele registritele, mis sisaldavad teavet, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.”;

d)	lisatakse järgmine lõige: „4a. Lõikes 4 osutatud juurdepääsu kord on vähemalt samaväärne korraga, mis siseriiklikus õiguses on ette nähtud prokuröri, kohtuniku või võrdväärse pädevusega politseiametniku puhul.”;

e)	lõige 6 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Liikmesriigi liikmele siseriiklikul tasandil antud volitused

1. Iga liikmesriik määratleb oma liikme volituste sisu ja ulatuse seoses kõnealuse riigiga seotud õigusalase koostööga. Need peavad sisaldama vähemalt järgmisi volitusi:

ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud õigusalase koostöö taotluste vastuvõtmine, edastamine ja täitmise ettevalmistamine ning kõnealuste taotluste osas täiendava teabe esitamine ja nende täitmise üle järelevalve teostamine;

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK alusel moodustatud ühiste uurimisrühmade moodustamise ettevalmistamine ja nendes osalemine seoses tema päritoluliikmesriigiga, mis hõlmab ka kõiki ühiseid uurimisrühmasid, mida Eurojust käesoleva otsuse artikli 7 lõike 4 kohaselt toetab;

c)	Europoli analüüsimiseks koostatud tööfailidega seotud ülesannete täitmine, mida täidavad siseriiklikud pädevad asutused.

2. Liikmesriigi liikmed, tegutsedes siseriiklike õigusasutustena ja kokkuleppel siseriikliku pädeva asutusega või viimase taotlusel üksikjuhtumite kaupa, võivad täita järgmisi delegeeritud volitusi:

a)	ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas õigusalase koostöö taotluste väljaandmine ja täiendamine;

b)	läbiotsimist ja võetust käsitlevate meetmete võtmise alaste korralduste tegemine;

c)	kontrollialuste saadetiste lubamine ja koordineerimine.

3. Liikmesriigi liikmed võivad kiireloomulistel juhtudel ning juhul, kui siseriiklikku pädevat asutust ei ole kindlaks määratud või kui seda ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi.

4. Siseriiklikul pädeval asutusel on alati lõike 1 punkti a kohaste volituste esmakasutamise õigus.

5. Juhul kui liikmesriigi liige kasutab lõigetes 1 ja 3 osutatud volitusi, teavitatakse sellest koheselt pädevat asutust.

6. Juhul kui kohtunike ja prokuröride vahelist volituste lahusust käsitlevad põhiõiguslikud normid ei võimalda liikmesriigi liikmel täita ühte või mitut volitust, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ja artikli 5a lõikes 3, on tal vähemalt pädevus, et esitada taotlus kõnealuste volituste täitmise osas pädevale asutusele.

7. Iga liikmesriik määratleb ka liikme tegutsemisõiguse seoses välismaiste õigusorganitega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele.

8. Oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal teatab liikmesriik Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses lõigete 1 kuni 3 rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Teised liikmesriigid kohustuvad nõustuma antud volitustega ja neid tunnustama sel määral, kui need vastavad rahvusvahelistele kohustustele.

9. Oma ülesannete täitmisel teeb liikmesriigi liige vajaduse korral teatavaks, kas ta tegutseb vastavalt talle käesoleva artikli alusel omistatud volitustele.”

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Olles konsulteerinud artiklis 23 sätestatud ühise järelevalveasutusega isikuandmete töötlemise sätete osas, kinnitab nõukogu Eurojusti töökorra kolleegiumi ettepaneku alusel, mis on kolleegiumis kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud. Töökorra sätete osas, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, võib kehtestada nõude saada nõukogult eraldi kinnitus.”

10)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem

1. Iga liikmesriik nimetab ühe või mitu Eurojusti liikmesriigi korrespondendi.

2. Iga liikmesriik asutab Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:

a)	Eurojusti liikmesriikide korrespondendid;

b)	siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes;

c)	Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ning kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;

ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning nõukogu otsusega 2002/494/JSK (5) (sõjakuritegude uurimise võrgustikud), nõukogu otsusega 2007/845/JSK (6) (kriminaaltulu jälitamise talitused) ja muude tulevikus vastuvõetavate nõukogu otsustega (kontaktasutuste võrgustik korruptsiooni vastu) moodustatud võrgustike siseriiklikud liikmed või kontaktasutused.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse.

4. Üks Eurojusti liikmesriigi korrespondentidest vastutab Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.

5. Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem:

a)	on ühendatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga;

b)	aitab Eurojusti selle kindlakstegemisel, kas kohtuasja peaks käsitlema Eurojust või Euroopa õigusalase koostöö võrgustik;

c)	lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist, eelkõige võimaldades liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjakohased asutused õigusalase koostöö taotluste täitmise osas;

hoiab tihedaid sidemeid Europoli siseriikliku üksusega ning eelkõige:

i)	saab teavet ja temaga konsulteeritakse seoses asjaomase liikmesriigi osalemisega analüüsimiseks koostatud tööfaili koostamises ning saab teavet kõnealuse analüüsimiseks koostatud tööfaili toimimisest ja tulemustest;

ii)	saab teavet Europoli taotlustest alustada uurimist või luua ühine uurimisrühm ning teavitab Europoli siseriiklikku üksust Eurojusti tehtud samasisulistest taotlustest.

6. Suhted liikmesriigi liikme ja liikmesriigi korrespondentide vahel ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja pädevate asutuste vahel.

7. Käesolevas artiklis sätestatut ei käsitata selliselt, et see mõjutab pädevate õigusasutuste vahelisi otsesidemeid, mis on sätestatud õigusalast koostööd käsitlevates õigusaktides, nagu näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 6.

8. Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi kulusid, nagu näiteks üür, varustus, telekommunikatsioon ja haldustöötajate töötasud, võib käsitada Eurojusti tegevuskuludena kooskõlas artikliga 30.

11)

Artiklit 13 muudetakse järgnevalt:

lõikes 2:

i)	sõnad „Kooskõlas artikliga 9 on Eurojusti liikmesriikide liikmetel” asendatakse sõnadega „Eurojusti liikmesriikide liikmetel on”;

ii)	lõike lõppu lisatakse järgmine lause: „Eelkõige teavitatakse koheselt neid liikmesriikide liikmeid, keda ei ole teavitatud kohtuasjast, mis neid puudutab.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„3. Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsusega 2005/671/JSK (terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta) (7).

4. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi liikmeid teavitatakse ühise uurimisrühma moodustamise ettevalmistamisest, olenemata sellest, kas see moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK alusel, ning kõnealuste rühmadega seonduvate järgnevate arengute kohta.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende liiget teavitatakse õigeaegselt, varases arenguetapis ja koheselt peale teabe kättesaadavaks muutumist kõigist Eurojusti pädevusse kuuluvatest uurimistest, mis hõlmavad kolme või enamat riiki, millest kaks või enam riiki on liikmesriigid, ja kui see teave on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, eelkõige juhtudel, kui mitmes riigis on vaja paralleelseid õigusabitaotlusi, või juhtudel, kui on vajadus Eurojusti poolse koordineerimise järele, või juhtudel, kus esineb positiivne või negatiivne kohtualluvuse konflikt. Liikmesriigid tagavad, et teavitamiskohustuse üle teostatakse järelevalvet riiklikul tasandil.

6. Esmalt rakendavad liikmesriigid lõiget 5 seoses kohtuasjadega, mis seonduvad järgmiste süütegudega:

a)	narkokaubandus,

b)	inim- ja relvakaubandus,

c)	tuumajäätmekaubandus,

d)	kunstiesemete salakaubavedu,

e)	ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemine,

f)	inimorganitega kauplemine,

rahapesu,

h)	pettused, sealhulgas ühenduse finantshuve kahjustavad pettused,

i)	rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

j)	terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine,

k)	keskkonnavastased kuriteod,

l)	organiseeritud kuritegevuse muud liigid.

7. Muude süütegude suhtes kohaldavad liikmesriigid lõiget 5 kolme aasta möödumisel.

8. Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab samuti teavet:

kõigist õigusalase koostöö taotlustest, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega, ning mille on saatnud nende päritoluliikmesriigi pädevad asutused kohtuasjade korral, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;

b)	kõigist kontrollialustest saadetistest ja salajastest uurimistest, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;

c)	kõigist keeldumistest täita õigusalase koostöö taotlusi, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega;

d)	kõigist vastastikustest õigusabitaotlustest, mille on esitanud liikmesriikide hulka mittekuuluv riik, kui selgub, et kõnealused taotlused on osa uurimisest, mis hõlmab teisi taotlusi, mille kõnealune riik on esitanud vähemalt kahele liikmesriigile.

9. Lisaks esitavad pädevad asutused liikmesriigi liikmele mis tahes muud teavet, mida liikmesriigi liige peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks.

10. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse Eurojustile korrastatult.

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Eurojusti poolt siseriiklikele asutustele edastatav teave

1. Eurojust edastab omal algatusel siseriiklikele pädevatele asutustele teavet ja tagasisidet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjadega, mis on juba säilitatud kohtuasjade haldamise süsteemis.

2. Lisaks, kui siseriiklik pädev asutus taotleb Eurojustilt teavet, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse poolt ette nähtud aja jooksul.”

13)	Artikli 14 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmete indeksi” sõnadega „andmeid sisaldava kohtuasjade haldamise süsteemi”.

14)	Artikli 15 lõikes 4 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „indeks” sõnadega „kohtuasjade haldamise süsteem” vastavas käändes.

15)

Artiklit 15 muudetakse järgnevalt:

lõikes 1:

esimene lause asendatakse järgmisega:

„1. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda nende isikute isikuandmeid, kelle suhtes asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigi eest, nagu näiteks:”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„l)	telefoninumbrid, sõidukite registreerimisandmed, elektronposti aadressid, telefoni ja elektronposti kõneliiklusega seotud andmed, DNA andmed ja fotod.”;

b)	lõikes 2 jäetakse välja sõna „ainult”.

16)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„2a. Kohtuasjade haldamise süsteem võimaldab andmeid sisestada ja andmetele juurdepääsu siseriiklikul tasandil. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada … nõukogu … otsuse …./…/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) artiklis 10 osutatud … turvatud sidevõrguga, tingimusel et see on kooskõlas käesolevas otsuses sisalduvate andmekaitsealaste eeskirjadega.”

17)	Artikli 23 lõike 10 lõppu lisatakse järgmine lause: „Ühise järelevalveasutuse sekretariaat saab kasutada nõukogu otsusega 2000/641/JSK asutatud sekretariaadi teadmisi.”

18)

Artiklit 26 muudetakse järgnevalt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „1a. Liikmesriigid tagavad, et kolleegium on võimeline avama Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaili ning osalema selle koostamises.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriigi korrespondentide ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmised meetmed:

a)	vastavalt otsuse …/…/JSK artiklile 8 on Eurojustil juurdepääs Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust saadud koondteabele ja nimetatud otsuse artikli 10 alusel loodud turvatud sidevõrgule;

ilma et see mõjutaks käesoleva otsuse artikli 13 kohaldamist ning kooskõlas otsuse …/…/JSK artikli 4 lõikega 4, teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul Eurojusti kohtuasjadest, mis hõlmavad kaht liikmesriiki ja kuuluvad Eurojusti pädevusse, kui:

—	võib tekkida kohtualluvuse konflikt; või

—	kui lükatakse tagasi õigusalase koostöö taotlus, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused teavitavad Eurojusti iga üksikjuhtumi puhul samuti kõikidest kohtuasjadest, mis jäävad Eurojusti pädevusse ja hõlmavad vähemalt kolme liikmesriiki.

Liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul peetakse asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat moodustab Eurojusti sekretariaadi osa. See toimib eraldiseisva ja autonoomse üksusena. Sekretariaat võib kasutada Eurojusti vahendeid, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks. Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi töötajate suhtes, kui need ei lähe vastuollu Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi autonoomsuse põhimõttega;

d)	Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku toetab Eurojusti administratsioon. Euroopa õigusalase võrgustiku tegevuskulud võib katta Eurojusti eelarvest vastavalt artiklile 33;

e)	Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad osaleda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel viimase kutsel. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi;

ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsustega 2002/494/JSK (sõjakuritegude uurimise võrgustikud), 2007/845/JSK (kriminaaltulu jälitamise talitused) ja muude tulevikus vastu võetavate nõukogu otsustega (kontaktasutuste võrgustik korruptsiooni vastu) moodustatud võrgustike sekretariaadid on osa Eurojusti sekretariaadist ning toimivad eraldiseisvate ja autonoomsete üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti vahendeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse kõnealuste sekretariaatide töötajate suhtes, kui need ei lähe vastuollu kõnealuste sekretariaatide autonoomsuse põhimõttega; Eurojusti haldusdirektor nimetab ametisse võrgustike sekretariaatide peasekretäri, kes tegutseb Eurojusti haldusdirektori vastutusel.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„7. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid FRONTEXiga niivõrd kui need on asjakohased Eurojusti ülesannete täitmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust. Koostöö põhiosad määratakse kindlaks lepinguga, mille kiidab heaks nõukogu pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas.

8. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid vaatluskeskusega (Sitcen) niivõrd kui need on asjakohased Eurojusti ülesannete täitmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust. Koostöö põhiosad määratakse kindlaks lepinguga, mille kiidab heaks nõukogu pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas.

9. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid Interpoliga niivõrd kui need on asjakohased Eurojusti ülesannete täitmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust. Koostöö põhiosad määratakse kindlaks lepinguga, mille kiidab heaks nõukogu pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas.

10. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid Maailma Tolliorganisatsiooniga niivõrd kui need on asjakohased Eurojusti ülesannete täitmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust. Koostöö põhiosad määratakse kindlaks lepinguga, mille kiidab heaks nõukogu pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas.”

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 26a

Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud

1. Õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil võib Eurojust kolmandasse riiki lähetada sidekohtunikud, tingimusel et vastuvõtva riigiga on saavutatud sellekohane kokkulepe, mille nõukogu on heaks kiitnud. Sidekohtunikuks on Eurojusti liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent või Eurojusti lähetatud kohtunik. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.

2. Lõike 1 alusel lähetatud sidekohtunikud on Eurojusti ja liikmesriikide pädevate asutuste sidekohtunikeks. Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuse üle teostab järelevalvet ühine järelevalveasutus. Sidekohtunikud esitavad kord aastas aruande Eurojusti kolleegiumile, kes teavitab asjakohasel viisil nõukogu ja Euroopa Parlamenti sidekohtunike tegevusest. Samuti teavitavad sidekohtunikud liikmesriikide liikmeid ja siseriiklikke pädevaid asutusi kõigist kohtuasjadest, mis puudutavad nende päritoluliikmesriiki.

3. Siseriiklikud pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.

4. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

5. Eurojusti poolt kolmandasse riiki lähetatud sidekohtunike asjakohaseid kulutusi käsitatakse Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses. Enne kolmanda riigiga läbirääkimiste alustamist annab nõukogu oma vastava heakskiidu. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.”

20)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 27a

Kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotlused

1. Eurojust koordineerib kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö taotluste täitmist, juhul kui kõnealused taotlused on osa samast uurimisest ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis.

2. Eurojust võib lõikes 1 osutatud taotlusi otse vastu võtta, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi ning Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide vaheliste suhete osas kohaldatavate vahenditega.

3. Siseriiklik pädev asutus võib lõikes 1 osutatud taotlusi esitada Eurojustile kas omal algatusel või seetõttu, et asjaomane kolmas riik taotles Eurojusti sekkumist.

4. Kiireloomulistel juhtudel võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi menetleda artiklis 5a osutatud hädaolukordade koordineerimisüksus.

Artikkel 27b

Vastutus

1. Eurojusti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral on Eurojust kohustatud sõltumatult artiklis 24 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema kolleegiumi või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, mis ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme viga oma kohustuste täitmisel, välja arvatud kui ta tegutseb talle artikli 9a alusel antud volituste alusel.

4. Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Eurojust loobuks kõigist meetmetest või tühistaks need.

5. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (8).

21)

Artiklit 29 muudetakse järgnevalt:

a)	lõikes 1 asendatakse sõna „ühehäälselt” sõnadega „kahekolmandikulise häälteenamusega”;

b)	lõikes 2 asendatakse teine lause „Teda võib ametisse tagasi nimetada” lausega „Seda võib ühe korra konkurssi välja kuulutamata pikendada, kui kolleegium seda kolmeneljandikulise häälteenamusega otsustab ning määrab haldusdirektori ametisse sama häälteenamusega.”

22)

Artikkel 32 muudetakse järgmiselt:

—	pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni teavitamine”;

—	lisatakse järgmine lõige: „3. Komisjon või nõukogu võivad paluda Eurojustil esitada arvamus kõigi õigusaktide eelnõude suhtes, mida koostatakse ELi lepingu VI jaotise alusel.”

23)

Artikli 33 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti siseriiklikus koordineerimissüsteemis töötavad isikud tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, käsitatakse asjakohaseid kulutusi, sealhulgas Eurojusti töötajate kulutusi, Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.”

24)	Artiklis 35 lisatakse lõike 1 lõppu järgmine lause: „Enne eelarveprojekti esitamist komisjonile konsulteeritakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga vastavalt tema poolt kindlaksmääratud korrale.”

25)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Aruandlus

1. Liikmesriigid teatavad Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile kõikidest muudatustest seoses liikmesriigi liikmete ning nende asetäitjate ja assistentidega ning artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute nimed ja kontaktandmed. Peasekretariaat peab kõnealuste isikute ajakohastatud loendit ning muudab nende nimed ja kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Samuti teatavad liikmesriigid kooskõlas artikli 9a lõikega 4 oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile volitustest, mis on antud tema liikmele vastavalt kõnealusele artiklile.

3. Liikmesriigi liikme lõplik ametisse nimetamine jõustub päeval, mil nõukogu peasekretariaat saab lõikes 1 osutatud ametliku teate.”

26)

Artikli 42 olemasolev lõige nummerdatakse lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige:

„2. Komisjon kontrollib korrapäraselt käesoleva otsuse rakendamist liikmesriikide poolt ning esitab nõukogule sellekohase aruande, lisades vajaduse korral vajalikud ettepanekud õigusalase koostöö ja Eurojusti toimimise parandamiseks. See kehtib eelkõige seoses Eurojusti suutlikkusega toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

Vajaduse korral viivad liikmesriigid oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse käesoleva otsusega esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui … (9).

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2003/659/JSK (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44).

(2) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsus 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1).

(3) Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, millega luuakse kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103).

(4) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.”

(5) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsus 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1)

(6) Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, millega luuakse kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103).”

(7) ELT L 253, 29.9.2005, lk 22.”

(8) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).”

(9) Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 54/14

Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalamade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus võtta vastu nõukogu otsus …, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

(2008/C 54/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalamade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	29. juuni 1998. aasta ühismeetmega 98/428/JSK (1) loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on näidanud, et see aitab hõlbustada õigusalast koostööd kriminaalasjades.

(2)

Vastavalt 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklile 53 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklile 6 antakse vastastikust õigusabi pädevate õigusasutuste vaheliste otseste kontaktide kaudu. Vastastikuse õigusabi sellist detsentraliseerimist rakendatakse praegu laialdaselt.

(3)	Järk-järgult juurutatakse kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. See ei tugevda üksnes pädevate õigusasutuste vahel otseste kontaktide loomise põhimõtet, vaid juurutab ka menetlusi ja muudab need täielikult kohtulikuks.

(4)	Euroopa Liidu laienemine 2004. ja 2007. aastal suurendas veelgi mõju, mida need muutused on avaldanud õigusalasele koostööle. Nende arengute tõttu on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik veelgi vajalikum kui oma loomise ajal ja seetõttu tuleb seda tugevdada.

(5)	Eurojust moodustati nõukogu otsusega 2002/187/JSK, (2) et parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd. Otsuses 2002/187/JSK on sätestatud, et Eurojustil on Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad erisuhted.

(6)	Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku viieaastane kooseksisteerimine on näidanud vajadust mõlemad struktuurid säilitada ja selgitada nendevahelist suhet.

(7)	Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd tuleb tugevdada ning selleks tuleb võimaldada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustel ja Eurojustil vajaduse korral omavahel otse ja tõhusamalt turvalise sidevõrgu kaudu suhelda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Ühismeetme 98/428/JSK alusel loodud liikmesriikide vaheliste õigusalaste kontaktasutuste võrk (edaspidi „Euroopa õiguslase koostöö võrgustik”) jätkab tegevust käesoleva otsuse sätete kohaselt.

Artikkel 2

Koosseis

1. Võttes arvesse liikmesriikide põhiõiguslikke norme, õigustavasid ja siseriiklikku struktuuri, koosneb Euroopa õigusalase koostöö võrgustik rahvusvahelise õigusalase koostöö eest vastutavatest keskasutustest ning õigusasutustest või teistest pädevatest asutustest, kellel on konkreetsed kohustused rahvusvahelise koostöö raames.

2. Igas liikmesriigis luuakse kooskõlas siseriiklike eeskirjade ja ülesannete jaotusega üks kontaktasutus või mitu kontaktasutust, hoolitsedes selle eest, et kogu liikmesriigi territoorium oleks hõlmatud.

3. Iga liikmesriik nimetab kontaktasutuste seast Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriikliku kontaktisiku.

4. Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktasutused täidavad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ülesandeid ning et kontaktasutuste töötajad oskavad peale oma riigikeele piisaval tasemel veel ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt, nii et nad on suutelised suhtlema teiste liikmesriikide kontaktasutustega. Enne uue kontaktasutuse nimetamist võivad liikmesriigid küsida siseriiklike kontaktisikute arvamust.

5. Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse ühismeetmes 96/277/JSK (3) osutatud sidekohtunikud, kelle ülesanded on sarnased artikliga 4 kontaktasutustele antud ülesannetega, seob sidekohtunikud ametisse nimetanud liikmesriik nad enda sätestatud korras Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ja artiklis 10 ettenähtud turvatud sidevõrguga.

6. Komisjon määrab kontaktasutuse tema pädevusse kuuluvate valdkondade jaoks.

7. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on sekretariaat, kes vastutab koostöös nõukogu eesistujariigiga ja temaga konsulteerides võrgustiku haldamise eest. Sekretariaat võib võrgustikku esindada, konsulteerides eesistujariigiga.

Artikkel 3

Võrgustiku tegevus

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tegutseb eelkõige kolmel järgmisel viisil:

a)	hõlbustab artiklis 4 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike kontaktide loomist liikmesriikide kontaktasutuste vahel;

b)	korraldab artiklites 5, 6 ja7 sätestatud korras liikmesriikide esindajate regulaarseid koosolekuid;

c)	annab artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud korras pidevalt ajakohastatud taustteavet, eelkõige asjakohase sidevõrgu vahendusel.

Artikkel 4

Kontaktasutuste, sealhulgas siseriikliku kontaktisiku ülesanded

1. Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises. Nad on kättesaadavad oma riigi kohalikele õigusasutustele ja teistele pädevatele asutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele ning teistele pädevatele asutustele, et võimaldada neil luua kõige asjakohasemaid otsekontakte.

Vajaduse korral võivad nad asjaomaste valitsusasutuste vahelise kokkuleppe alusel kohtuda teiste liikmesriikide kontaktasutustega.

2. Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, annavad oma riigi kohalikele õigusasutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele vajalikku õigusalast ja praktilist teavet, et võimaldada neil tõhusalt koostada õigusalase koostöö taotlusi või tõhustada üldiselt õigusalast koostööd.

3. Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, korraldavad oma riigi pädevatele asutustele koostöös Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga asjakohasel tasemel koolituskursusi õigusalase koostöö valdkonnas.

Artikkel 5

Kontaktasutuste regulaarsete koosolekute eesmärk

1. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku regulaarsetel koosolekutel, millele kutsutakse vähemalt kaks kontaktasutust igast liikmesriigist, on järgmised eesmärgid:

a)	võimaldada kontaktasutustel üksteisega tutvuda ning vahetada kogemusi, eelkõige seoses võrgustiku toimimisega;

b)	tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamise kohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostöö raames, pidades silmas eelkõige Euroopa Liidu võetud meetmete rakendamist.

2. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames saadud kogemusi jagatakse Euroopa Liidu pädevatele töörühmadele, kes saavad neid kasutada lähtealusena õigusnormide võimaliku muutmise ja rahvusvahelise õigusalase koostöö praktilise tõhustamise arutamisel.

Artikkel 6

Üldkoosolekute sagedus

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üldkoosolek, millel kogunevad siseriiklikud kontaktisikud, toimub regulaarselt ja vastavalt võrgustiku liikmete vajadusele vähemalt üks kord aastas nõukogu eesistujariigi kutsel, kes võtab samuti arvesse liikmesriikide soove võrgustiku koosoleku kokkukutsumiseks.

Artikkel 7

Koosolekute toimumise paik

1. Koosolekud võivad toimuda nõukogu ruumides Brüsselis vastavalt nõukogu kodukorra sätetele.

2. Siiski võib pidada ka muid koosolekuid liikmesriikides, et kõikide liikmesriikide kontaktasutused saaksid lisaks vastuvõtva liikmesriigi kontaktasutustele kohtuda ka teiste selle riigi asutustega ning tutvuda asjakohase riigi konkreetsete organitega, kelle ülesanded on seotud rahvusvahelise õigusalase koostööga või teatavate raskete kuritegude vastu võitlemisega.

Artikkel 8

Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatava teabe sisu

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik teeb kontaktasutustele ja pädevatele õigusasutustele kättesaadavaks järgmise teabe:

1)	kõikide liikmesriikide kontaktasutuste täielikud andmed ning vajaduse korral selgitused nende ülesannete kohta siseriiklikul tasandil;

IT-vahend, mis võimaldab liikmesriigi taotlust esitaval asutusel teha kindlaks teise liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab õigusalase koostöö taotluse, sealhulgas Euroopa vahistamismääruste, Euroopa tõendikogumismääruste, vara arestimisotsuste ja vastastikuse õigusabi taotluste vastuvõtmise ja täitmise eest;

3)	ülevaatlik õigusalane ja praktiline teave liikmesriikide kohtu- ja menetlussüsteemide kohta;

4)	asjakohaste õigusaktide tekstid ning kehtivate konventsioonide puhul deklaratsioonide ja reservatsioonide tekstid.

Artikkel 9

Teabe ajakohastamine

1. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatavat teavet ajakohastatakse pidevalt.

2. Iga liikmesriigi ülesanne on kontrollida süsteemis sisalduvate andmete õigsust ning teavitada viivitamata Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaati, kui mõne artiklis 8 nimetatud nelja punktiga seonduvaid andmeid on vaja muuta.

Artikkel 10

Sidevahendid

1. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tagab, et:

a)	artikli 8 alusel esitatud teave tehakse kättesaadavaks pidevalt ajakohastataval veebisaidil;

b)	Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste operatiivtööks luuakse turvatud sidevõrk;

c)	turvatud sidevõrk võimaldab edastada õigusalaseks koostööks andmeid ja kõiki taotlusi liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja Eurojusti liikmesriikide liikmete, Eurojusti liikmesriikide korrespondentide ning Eurojusti nimetatud sidekohtunike vahel.

2. Lõikes 1 osutatud turvatud sidevõrku võivad oma operatiivtöös samuti kasutada siseriiklikud kontaktisikud, siseriiklikud kontaktisikud terrorismi küsimuses, Eurojusti liikmesriikide liikmed ja Eurojusti nimetatud sidekohtunikud. Võrgu võib siduda otsuse 2002/187/JSK artiklis 16 osutatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga.

Artikkel 11

Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vaheline suhe

1. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust säilitavad omavahelised konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad erisuhted, eelkõige Eurojusti liikmesriikide liikmete, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriikide korrespondentide ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklike kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmised meetmed:

a)	Eurojustil on juurdepääs Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust saadud koondteabele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 8 ja juurdepääs käesoleva otsuse artikli 10 kohaselt loodud turvatud sidevõrgule;

ilma et see piiraks otsuse 2002/187/JSK artikli 13 kohaldamist ning vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikele 4, teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul Eurojusti kohtuasjadest, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja jäävad Eurojusti pädevusse, kui:

—	võib tekkida konflikt jurisdiktsioonide vahel; või

—	kui õigusalase koostöö taotlus, sealhulgas Euroopa vahistamismäärused, Euroopa tõendikogumismäärused, vara arestimisotsused ja vastastikuse õigusabi taotlused, lükatakse tagasi;

c)	Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused teavitavad Eurojusti iga üksikjuhtumi puhul samuti kõikidest kohtuasjadest, mis jäävad Eurojusti pädevusse ja hõlmavad vähemalt kolme liikmesriiki;

d)	siseriiklikud liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul peetakse asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;

f)	Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad osaleda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel viimase kutsel. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

2. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku toetab Eurojusti administratsioon. Euroopa õigusalase võrgustiku tegevuskulud võib katta Eurojusti eelarvest vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 33.

Artikkel 12

Nõukogu ja komisjoni teavitamine

Eurojusti haldusdirektor ja nõukogu eesistujariik esitavad nõukogule ja komisjonile iga kahe aasta tagant kirjaliku aruande Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse ja juhtimise, sealhulgas eelarve juhtimise kohta. Selleks koostab eesistujariik kaks korda aastas aruande Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse ning liidu mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemi kohta, mis on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse tulemusel esile kerkinud. Selles aruandes võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik eesistujariigi kaudu teha samuti ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades. Samuti võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitada mis tahes muud aruanded või mis tahes muu teabe Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta, kui nõukogu või eesistujariik seda temalt taotlevad.

Artikkel 13

Eelarve

Eurojusti eelarve sisaldab vastavalt otsuse 2002/187/JSK artikli 35 lõikele 1 eraldi osa Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta, et viimasel oleks võimalik oma ülesandeid täita.

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldatavus

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kanalisaarte ja Mani saare suhtes.

Artikkel 15

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku töö hindamine

Nõukogu viib iga nelja aasta järel läbi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse hindamise, tuginedes komisjoni poolt koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga koostatud aruandele.

Artikkel 16

Ühismeetme 98/428/JSK kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 98/428/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4.

(2) Nõukogu otsusega 2002/187/JSK 28. veebruari 2002. aasta otsus, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

(3) ELT L 105, 27.4.1996, lk 1.

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 54/22

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2008/C 54/06)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 556-1:2001 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Nõuded meditsiiniseadmetele, mis on märgistatud sõnaga „STERIILNE” — Osa 1: Nõuded lõplikult steriliseeritud meditsiiniseadmetele	EN 556:1994 + A1:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2002)
CEN	EN 556-1:2001/AC:2006
CEN	EN 556-2:2003 Meditsiinitarvikute steriliseerimine — Nõuded meditsiinitarvikutele vastavuseks märgistusele „Steriilne” — Osa 2: Nõuded aseptiliselt töödeldud meditsiinitarvikutele	—
CEN	EN 980:2003 Meditsiiniseadmete märgistamiseks kasutatavad graafilised sümbolid	EN 980:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2003)
CEN	EN 1041:1998 Tootja antav info meditsiiniseadmete kohta	—
CEN	EN ISO 10993-1:2003 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 1: Hindamine ja katsetamine (ISO 10993-1:2003)	—
CEN	EN ISO 10993-4:2002 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 4: Vastasmõjude hindamiseks läbiviidavad valikkatsed verega (ISO 10993-4:2002)	EN 30993-4:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2003)
CEN	EN ISO 10993-4:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 10993-5:1999 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 5: Katsed tsütotoksilisuse hindamiseks — in vitro meetodid (ISO 10993-5:1999)	EN 30993-5:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.1999)
CEN	EN ISO 10993-6:2007 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 6: Katsed implantatsioonijärgsete paiksete toimete hindamiseks (ISO 10993-6:2007)	EN 30993-6:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2007)
CEN	EN ISO 10993-9:1999 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 9: Potentsiaalsete lagusaaduste identifitseerimise ja kvantifitseerimise raamistik (ISO 10993-9:1999)	—
CEN	EN ISO 10993-10:2002 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 10: Ärrituse ja hilise ülitundlikkuse katsed (ISO 10993-10:2002)	EN ISO 10993-10:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2003)
CEN	EN ISO 10993-10:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 10993-11:2006 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 11: Katsed süsteemse toksilisuse hindamiseks (ISO 10993-11:2006)	EN ISO 10993-11:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2007)
CEN	EN ISO 10993-12:2007 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 12: Proovieksemplari ettevalmistamine ja etalonained (ISO 10993-12:2007)	EN ISO 10993-12:2004	31.5.2008
CEN	EN ISO 10993-13:1998 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 13: Polümeersetest meditsiiniseadmetest pärit mittetäisväärtuslike saaduste kuuluvuse ja koguse kindlakstegemine (ISO 10993-13:1998)	—
CEN	EN ISO 10993-16:1997 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 16: Mittetäisväärtuslike saaduste ja uhtainete jaoks mõeldud toksikokineetilise uuringu ülesehitus (ISO 10993-16:1997)	—
CEN	EN ISO 10993-17:2002 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 17: Aine eraldumise lubatud piirmäärade kehtestamine (ISO 10993-17:2002)	—
CEN	EN ISO 10993-18:2005 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 18. Materjalide keemiline iseloomustus (ISO 10993-18:2005)	—
CEN	EN ISO 11135-1:2007 Meditsiiniseadmete steriliseerimine. Etüleenoksiid — Osa 1: Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimise protsessi väljatöötamiseks, usaldusväärsuse kontrollimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks (ISO 11135-1:2007)	EN 550:1994	31.5.2010
CEN	EN ISO 11137-1:2006 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Kiirgus — Osa 1: Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamisele, valideerimisele ja tavakontrollile (ISO 11137-1:2006)	EN 552:1994	30.4.2009
CEN	EN ISO 11137-2:2007 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Kiirgus — Osa 2: Steriliseerimisdoosi määramine (ISO 11137-2:2006)	—
CEN	EN ISO 11138-2:2006 Bioloogilised süsteemid sterilisaatorite ja sterilisatsiooniprotsesside katsetamiseks — Osa 2: Spetsiaalsüsteemid kasutamiseks etüleenoksiidsterilisaatorites (ISO 11138-2:2006)	—
CEN	EN ISO 11138-3:2006 Bioloogilised süsteemid sterilisaatorite ja sterilisatsiooniprotsesside katsetamiseks — Osa 3: Spetsiaalsüsteemid kasutamiseks niiske kuumusega steriliseerivates sterilisaatorites (ISO 11138-3:2006)	—
CEN	EN ISO 11140-1:2005 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Keemilised näitajad — Osa 1: Üldised nõuded (ISO 11140-1:2005)	—
CEN	EN ISO 11607-1:2006 Terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendid — Osa 1: Nõuded materjalile, steriilsele kaitse- ja pakendamismeetoditele (ISO 11607-1:2006)	EN 868-1:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
CEN	EN ISO 11737-1:2006 Meditsiiniseadmete steriliseerimine. Mikrobioloogilised meetodid — Osa 1: Mikroobse populatsiooni määramine tootel (ISO 11737-1:2006)	EN 1174-1:1996 EN 1174-2:1996 EN 1174-3:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2006)
CEN	EN ISO 13485:2003 Meditsiiniseadmed. Kvaliteedijuhtimissüsteem. Reguleerivad sätted (ISO 13485:2003)	EN ISO 13485:2000 EN ISO 13488:2000	31.7.2009
CEN	EN ISO 13485:2003/AC:2007
CEN	EN 13824:2004 Meditsiiniseadmete steriliseerimine. Vedelate meditsiiniliste seadmete aseptiline töötlemine — Nõuded	—
CEN	EN ISO 14155-1:2003 Meditsiinitehnika inimeste terviseuuringuteks — Osa 1: Üldnõuded (ISO 14155-1:2003)	EN 540:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2003)
CEN	EN ISO 14155-2:2003 Meditsiinitehnika inimeste terviseuuringuteks — Osa 2: Kliiniliste uuringute planeerimine (ISO 14155-2:2003)	—
CEN	EN ISO 14971:2007 Meditsiinivahendid. Riskijuhtimise rakendamine meditsiinivahenditele (ISO 14971:2007)	EN ISO 14971:2000	31.3.2010
CEN	EN ISO 17665-1:2006 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Osa 1: Niiske kuumusega steriliseerimise valideerimine ja rutiinkontroll (ISO 17665-1:2006)	EN 554:1994	31.8.2009
CEN	EN 45502-1:1997 Aktiivsed implanteeritavad meditsiiniseadmed — Osa 1: Üldised ohutusnõuded, tootja antav märgistus ja informatsioon	—
CEN	EN 45502-2-1:2004 Aktiivsed implanteeritavad meditsiiniseadmed — Osa 2-1: Erinõuded bradüarütmia (südame rütmihäirete) raviks mõeldud aktiivsetele siirdatavatele meditsiiniseadmetele (südamestimulaatorid)	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cen.eu)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 54/29

Komisjoni teatis, mis on seotud 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2008/C 54/08)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 285:2006 Steriliseerimine — Aursterilisaatorid — Suured sterilisaatorid	EN 285:1996	30.11.2008
CEN	EN 375:2001 Nõuded professionaalseks kasutamiseks mõeldud in vitro kasutatavate diagnostiliste reaktiivide sildiga märgistusele	—
CEN	EN 376:2002 Tootja poolt esitatav informatsioon enesekontrolliks kasutatavate in vitro diagnostiliste reaktiivide kohta	—
CEN	EN 455-1:2000 Ühekordselt kasutatavad meditsiinilised kindad — Osa 1: Nõuded aukude puudumisele ja selle katsetamine	EN 455-1:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001)
CEN	EN 455-2:2000 Ühekordselt kasutatavad meditsiinilised kindad — Osa 2: Nõuded füüsikalistele omadustele ja katsetamine	EN 455-2:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001)
CEN	EN 455-3:2006 Ühekordselt kasutatavad meditsiinilised kindad — Osa 3: Nõuded ja katsetamine bioloogiliseks hindamiseks	EN 455-3:1999	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 556-1:2001 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Nõuded meditsiiniseadmetele, mis on märgistatud sõnaga „STERIILNE” — Osa 1: Nõuded lõplikult steriliseeritud meditsiiniseadmetele	EN 556:1994 + A1:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2002)
CEN	EN 556-1:2001/AC:2006
CEN	EN 556-2:2003 Meditsiinitarvikute steriliseerimine — Nõuded meditsiinitarvikutele vastavuseks märgistusele „Steriilne” — Osa 2: Nõuded aseptiliselt töödeldud meditsiinitarvikutele	—
CEN	EN 591:2001 Professionaalseks kasutamiseks mõeldud in vitro diagnostiliste instrumentide kasutamise eeskirjad	—
CEN	EN 592:2002 Enesekontrolliks mõeldud in vitro diagnostiliste instrumentide kasutamise eeskirjad	—
CEN	EN 737-1:1998 Meditsiinilise gaasi torusüsteemid — Osa 1: Liitmikud kokkusurutud meditsiinilise gaasi ja vaakumi jaoks	—
CEN	EN 737-4:1998 Meditsiinilise gaasi torusüsteemid — Osa 4: Liitmikud anesteetiliste gaaside evakuatsioonisüsteemidele	—
CEN	EN 738-4:1998 Meditsiiniliste gaaside rõhu regulaatorid — Osa 4: Madalrõhuregulaatorid, mis on ette nähtud meditsiinilise aparatuuri koosseisu lülitamiseks	—
CEN	EN 738-4:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 739:1998 Meditsiiniliste gaaside jaoks kasutatavad madalrõhu voolikukomplektid	—
CEN	EN 739:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 794-1:1997 Kopsuventilaatorid — Osa 1: Erinõuded intensiivravis kasutatavatele ventilaatoritele	—
CEN	EN 794-1:1997/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2001)
CEN	EN 794-3:1998 Kopsuventilaatorid — Osa 3: Erinõuded kiirabi- ja transportventilaatoritele	—
CEN	EN 794-3:1998/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 980:2003 Meditsiiniseadmete märgistamiseks kasutatavad graafilised sümbolid	EN 980:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2003)
CEN	EN 1041:1998 Tootja antav info meditsiiniseadmete kohta	—
CEN	EN 1060-1:1995 Mitteinvasiivsed sfügmomanomeetrid — Osa 1: Üldnõuded	—
CEN	EN 1060-1:1995/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2002)
CEN	EN 1060-2:1995 Mitteinvasiivsed sfügmomanomeetrid — Osa 2: Lisanõuded mehaanilistele sfügmomanomeetritele	—
CEN	EN 1060-3:1997 Mitteinvasiivsed sfügmomanomeetrid — Osa 3: Lisanõuded vererõhu mõõtmiseks ettenähtud elektromehaanilistele süsteemidele	—
CEN	EN 1060-3:1997/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2006)
CEN	EN 1060-4:2004 Mitteinvasiivsed sfügmomanomeetrid — Osa 4: Katseprotseduurid automaatsete mitteinvasiivsete sfügmomanomeetrite üleüldise süsteemitäpsuse kindlaksmääramiseks	—
CEN	EN 1089-3:2004 Transporditavad gaasiballoonid — Balloonide eristamine — Osa 3: Värvide kodeerimine	EN 1089-3:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2004)
CEN	EN 1282-2:2005 Trahheostoomikanüülid — Osa 2: Pediaatrilised kanüülid (ISO 5366-3:2001 muudetud)	EN 1282-2:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 1422:1997 Sterilisaatorid meditsiiniliseks otstarbeks — Etüleenoksiidsterilisaatorid — Nõuded ja katsemeetodid	—
CEN	EN 1618:1997 Kateetrid, v.a intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid — Üldiste omaduste katsemeetodid	—
CEN	EN 1639:2004 Stomatoloogia — Meditsiinivahendid stomatoloogias — Instrumendid	EN 1639:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2004)
CEN	EN 1640:2004 Stomatoloogia — Meditsiinivahendid stomatoloogias — Aparatuur	EN 1640:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2004)
CEN	EN 1641:2004 Stomatoloogia — Meditsiinivahendid stomatoloogias — Materjalid	EN 1641:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2004)
CEN	EN 1642:2004 Stomatoloogia — Meditsiinivahendid stomatoloogias — Hambaimplantaadid	EN 1642:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2004)
CEN	EN 1707:1996 6 % koonilisusega (Luer) koonilised vahelülid süstaldele, nõeltele ja teatud muule meditsiinivarustusele — Lukustuvad vahelülid	—
CEN	EN 1782:1998 Intubatsioonitorud ja -liitmikud	—
CEN	EN 1820:2005 Anesteetikumikotid (ISO 5362:2000 muudetud)	EN 1820:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 1865:1999 Kiirabiautodes kasutatavate kanderaamide ja teiste patsiendi transpordi abivahendite spetsifikatsioonid	—
CEN	EN 1970:2000 Reguleeritavad voodid puuetega inimestele — Nõuded ja katsemeetodid	—
CEN	EN 1970:2000/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2005)
CEN	EN 1985:1998 Käimise abivahendid — Üldnõuded ja katsemeetodid	—
CEN	EN ISO 3826-3:2007 Plastist kokkupandavad anumad inimvere ja verekomponentide hoidmiseks — Osa 3: Verekotisüsteemid (ISO 3826-3:2006)	—
CEN	EN ISO 4074:2002 Looduslikust latekskummist kondoomid — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 4074:2002)	EN 600:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2005)
CEN	EN ISO 4135:2001 Anesteesia- ja hingamisvahendid — Sõnastik (ISO 4135:2001)	EN ISO 4135:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2002)
CEN	EN ISO 5356-1:2004 Anesteesia- ja hingamisaparatuur — Koonilised konnektorid — Osa 1: Koonused ja pesad (ISO 5356-1:2004)	EN 1281-1:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2004)
CEN	EN ISO 5356-2:2007 Anesteesia- ja hingamisaparatuur — Koonilised konnektorid — Osa 2: Keermestatud kandvad tugikonnektorid (ISO 5356-2:2006)	EN 1281-2:1995	29.2.2008
CEN	EN ISO 5360:2007 Anesteetikumiaurustid — Toimeainespetsiifilised täitesüsteemid (ISO 5360:2006)	EN 1280-1:1997	30.6.2008
CEN	EN ISO 5366-1:2004 Anesteesia- ja hingamisseadmed — Trahheostoomiavoolikud — Osa 1: Täiskasvanutele mõeldud voolikud ja ühendused (ISO 5366-1:2000)	EN 1282-1:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2005)
CEN	EN ISO 5840:2005 Südame-veresoonkonna implantaadid — Südameklapiproteesid (ISO 5840:2005)	EN 12006-1:1999	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2006)
CEN	EN ISO 7197:2006 Neurokirurgilised implataadid — Steriilsed ühekordsed neurotsefaalia šundid ja komponendid (ISO 7197:2006)	—
CEN	EN ISO 7376:2003 Anesteesia- ja respiratoorseadmed — Larüngoskoobid trahhea intubeerimiseks (ISO 7376:2003)	EN 1819:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2004)
CEN	EN ISO 7396-1:2007 Meditsiinilise gaasi torusüsteemid — Osa 1: Torustikud meditsiiniliste surugaaside ja vaakumi jaoks (ISO 7396-1:2007)	EN 737-3:1998	30.4.2009
CEN	EN ISO 7396-2:2007 Meditsiinilise gaasi torusüsteemid — Osa 2: Anesteetiliste gaaside evakuatsiooni- ja kahjutustamissüsteemid (ISO 7396-2:2007)	EN 737-2:1998	30.4.2009
CEN	EN ISO 7439:2002 Vasktöötlusega emakasisesed kontraseptiivid — Nõuded, katsetamine (ISO 7439:2002)	—
CEN	EN ISO 7886-3:2005 Steriilsed nahaalusteks süsteteks ettenähtud ühekordselt kasutatavad süstlad — Osa 3: Fikseeritud doosiga immuniseerimiseks mõeldud automaatselt kasutuskõlbmatuks muutuvad süstlad (ISO 7886-3:2005)	—
CEN	EN ISO 7886-4:2006 Steriilsed nahaalusteks süsteteks ettenähtud ühekordselt kasutatavad süstlad — Osa 4: Korduskasutuse välistatusega süstlad (ISO 7886-4:2006)	—
CEN	EN ISO 8185:2007 Meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud niisutid — Niisutamissüsteemidele esitatavad üldnõuded (ISO 8185:2007)	EN ISO 8185:1997	31.1.2008
CEN	EN ISO 8359:1996 Meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud hapniku kontsentratsiooni reguleerivad seadmed — Ohutusnõuded (ISO 8359:1996)	—
CEN	EN ISO 8536-4:2007 Meditsiinilised infusiooniseadmed — Osa 4: Ühekordsed infusioonikomplektid (ISO 8536-4:2007)	—
CEN	EN ISO 8835-2:2007 Inhalatsioonianesteesiasüsteemid — Osa 2: Anesteesiahingamissüsteemid (ISO 8835-2:2007)	EN 740:1998	31.5.2009
CEN	EN ISO 8835-3:2007 Inhalatsioonianesteesiasüsteemid — Osa 3: Aktiivanesteesiagaasi puhastamissüsteemi ülekande- ja vastuvõtusüsteemid (ISO 8835-3:2007)	EN 740:1998	31.5.2009
CEN	EN ISO 8835-4:2004 Inhalatsioonianesteesiasüsteemid — Osa 4: Anesteetilise toimega aurude edastamise seadmed (ISO 8835-4:2004)	—
CEN	EN ISO 8835-4:2004/AC:2006
CEN	EN ISO 8835-5:2004 Inhalatsioonianesteesiasüsteemid — Osa 5: Anesteesiaventilaatorid (ISO 8835-5:2004)	—
CEN	EN ISO 8835-5:2004/AC:2006
CEN	EN ISO 9360-1:2000 Tuimasti- ja hingamisseadmed — Soojus- ja niiskusvahetid (HME'd) niisutavatele respireeritud gaasidele inimestes — Osa 1: HME-d kasutamiseks minimaalselt 250 ml hingamismahuga (ISO 9360-1:2000)	—
CEN	EN ISO 9360-2:2002 Tuimasti- ja hingamisseadmed — Soojus- ja niiskusvahetid (HME'd) niisutavatele respireeritud gaasidele inimestes — Osa 2: Minimaalselt 250 ml hingamismahuga HME-d kasutamiseks trahhetoomiapatsientidel (ISO 9360-2:2001)	—
CEN	EN ISO 9713:2004 Neurokirurgilised implantaadid — Isesulguvad intrakraniaalsed aneurüsmiklambrid (ISO 9713:2002)	—
CEN	EN ISO 9919:2005 Elektrilised meditsiiniseadmed — Meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud impulss-oksümeetri peamiste ohutus- ja toimivusnõuete osas kehtivad erinõuded (ISO 9919:2005)	EN 865:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2005)
CEN	EN ISO 10079-1:1999 Meditsiiniline vaakumaparatuur — Osa 1: Elektritoitel töötav vaakumaparatuur — Ohutusnõuded (ISO 10079-1:1999)	EN ISO 10079-1:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2000)
CEN	EN ISO 10079-2:1999 Meditsiiniline vaakumaparatuur — Osa 2: Käsitsi käitatava ajamiga vaakumaparatuur (ISO 10079-2:1999)	EN ISO 10079-2:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2000)
CEN	EN ISO 10079-3:1999 Meditsiiniline vaakumaparatuur — Osa 3: Vaakum- või surveajamiga töötav vaakumaparatuur (ISO 10079-3:1999)	EN ISO 10079-3:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2000)
CEN	EN ISO 10328:2006 Proteesimine — Alajäseme proteeside konstruktsiooni katsetamine — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 10328:2006)	—
CEN	EN ISO 10524-1:2006 Meditsiiniliste gaaside rõhuregulaatorid — Osa 1: Rõhuregulaatorid ja gaasivoolu mõõteseadmega rõhuregulaatorid (ISO 10524-1:2006)	EN 738-1:1997	31.10.2008
CEN	EN ISO 10524-2:2006 Meditsiiniliste gaaside rõhu regulaatorid — Osa 2: Magistraaltoru ja harutoru rõhuregulaatorid (ISO 10524-2:2005)	EN 738-2:1998	31.10.2008
CEN	EN ISO 10524-3:2006 Meditsiiniliste gaaside rõhu regulaatorid — Osa 3: Ballooni ventiilidega ühendatud rõhuregulaatorid (ISO 10524-3:2005)	EN 738-3:1998	31.10.2008
CEN	EN ISO 10535:2006 Tõstukid puuetega inimeste viimiseks ühest kohast teise — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 10535:2006)	EN ISO 10535:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN ISO 10555-1:1996 Steriilsed ühekordselt kasutatavad intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid — Osa 1: Üldnõuded (ISO 10555-1:1995)	—
	EN ISO 10555-1:1996/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2000)
	EN ISO 10555-1:1996/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2004)
CEN	EN ISO 10651-2:2004 Meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud kopsuventilaatorid — Erinõuded esmasele ohutusele ja olulistele toimimisnäitajatele — Osa 2: Ventilaatoritest sõltuvate patsientide koduseks raviks mõeldud ventilaatorid (ISO 10651-2:2004)	EN 794-2:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2005)
CEN	EN ISO 10651-4:2002 Kopsuventilaatorid — Osa 4: Erinõuded operaatorijuhitavatele elustusseadmetele (ISO 10651-4:2002)	—
CEN	EN ISO 10651-6:2004 Meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud kopsuventilaatorid — Erinõuded esmasele ohutusele ja olulistele toimimisnäitajatele — Osa 6: Koduseks raviks mõeldud ventilatoorsed abiseadmed (ISO 10651-6:2004)	—
CEN	EN ISO 10993-1:2003 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 1: Hindamine ja katsetamine (ISO 10993-1:2003)	—
CEN	EN ISO 10993-3:2003 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 3: Testid geenitoksiliste, kantserogeensete ja reproduktiivsete toksiinide määramiseks (ISO 10993-3:2003)	EN 30993-3:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2004)
CEN	EN ISO 10993-4:2002 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 4: Vastasmõjude hindamiseks läbiviidavad valikkatsed verega (ISO 10993-4:2002)	EN 30993-4:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2003)
CEN	EN ISO 10993-4:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 10993-5:1999 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 5: Katsed tsütotoksilisuse hindamiseks — in vitro meetodid (ISO 10993-5:1999)	EN 30993-5:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.1999)
CEN	EN ISO 10993-6:2007 Meditsiinivahendite bioloogiline hindamine — Osa 6: Katsed implantatsioonijärgsete paiksete toimete hindamiseks (ISO 10993-6:2007)	EN 30993-6:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2007)
CEN	EN ISO 10993-9:1999 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 9: Potentsiaalsete lagusaaduste identifitseerimise ja kvantifitseerimise raamistik (ISO 10993-9:1999)	—
CEN	EN ISO 10993-10:2002 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 10: Ärrituse ja hilise ülitundlikkuse katsed (ISO 10993-10:2002)	EN ISO 10993-10:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2003)
CEN	EN ISO 10993-10:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 10993-11:2006 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 11: Katsed süsteemse toksilisuse hindamiseks (ISO 10993-11:2006)	EN ISO 10993-11:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2007)
CEN	EN ISO 10993-12:2007 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 12: Proovieksemplari ettevalmistamine ja etalonained (ISO 10993-12:2007)	EN ISO 10993-12:2004	31.5.2008
CEN	EN ISO 10993-13:1998 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 13: Polümeersetest meditsiiniseadmetest pärit mittetäisväärtuslike saaduste kuuluvuse ja koguse kindlakstegemine (ISO 10993-13:1998)	—
CEN	EN ISO 10993-14:2001 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 14: Keraamika lagusaaduste identifitseerimine ja kvantifitseerimine (ISO 10993-14:2001)	—
CEN	EN ISO 10993-15:2000 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 15: Metallide ja sulamite lagusaaduste identifitseerimine ja kvantifitseerimine (ISO 10993-15:2000)	—
CEN	EN ISO 10993-16:1997 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 16: Mittetäisväärtuslike saaduste ja uhtainete jaoks mõeldud toksikokineetilise uuringu ülesehitus (ISO 10993-16:1997)	—
CEN	EN ISO 10993-17:2002 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 17: Aine eraldumise lubatud piirmäärade kehtestamine (ISO 10993-17:2002)	—
CEN	EN ISO 10993-18:2005 Meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine — Osa 18 — Materjalide keemiline iseloomustus (ISO 10993-18:2005)	—
CEN	EN ISO 11135-1:2007 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Etüleenoksiid — Osa 1: Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimise protsessi väljatöötamiseks, usaldusväärsuse kontrollimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks (ISO 11135-1:2007)	EN 550:1994	31.5.2010
CEN	EN ISO 11137-1:2006 Tervishoiutoodete steriliseerimine — Kiirgus — Osa 1: Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamisele, valideerimisele ja tavakontrollile (ISO 11137-1:2006)	EN 552:1994	30.4.2009
CEN	EN ISO 11137-2:2007 Tervishoiutoodete steriliseerimine — Kiirgus — Osa 2: Steriliseerimisdoosi määramine (ISO 11137-2:2006)	—
CEN	EN ISO 11138-2:2006 Bioloogilised süsteemid sterilisaatorite ja sterilisatsiooniprotsesside katsetamiseks — Osa 2: Spetsiaalsüsteemid kasutamiseks etüleenoksiidsterilisaatorites (ISO 11138-2:2006)	—
CEN	EN ISO 11138-3:2006 Bioloogilised süsteemid sterilisaatorite ja sterilisatsiooniprotsesside katsetamiseks — Osa 3: Spetsiaalsüsteemid kasutamiseks niiske kuumusega steriliseerivates sterilisaatorites (ISO 11138-3:2006)	—
CEN	EN ISO 11140-1:2005 Tervishoiutoodete steriliseerimine — Keemilised näitajad — Osa 1: Üldised nõuded (ISO 11140-1:2005)	EN 867-2:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2006)
CEN	EN ISO 11140-3:2007 Tervishoiutoodete steriliseerimine — Keemilised indikaatorid — Osa 3: 2.klassi kuuluvad indikaatorsüsteemid kasutamiseks Bowie ja Dick tüüpi auruläbivuskatsete teostamisel (ISO 11140-3:2007)	EN 867-3:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2007)
CEN	EN ISO 11197:2004 Meditsiinilised toiteseadmed (ISO 11197:2004)	EN 793:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN ISO 11607-1:2006 Terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendid — Osa 1: Nõuded materjalile, steriilsele kaitse- ja pakendamismeetoditele (ISO 11607-1:2006)	EN 868-1:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
CEN	EN ISO 11607-2:2006 Terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendid — Osa 2: Valideerimisnõuded vormimisele, hermetiseerimisele ja koosteprotsessile (ISO 11607-2:2006)	—
CEN	EN ISO 11737-1:2006 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Mikrobioloogilised meetodid — Osa 1: Mikroobse populatsiooni määramine tootel (ISO 11737-1:2006)	EN 1174-1:1996 EN 1174-2:1996 EN 1174-3:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2006)
CEN	EN ISO 11810-2:2007 Laserid ja laseritega seotud seadmestik — Laseriga kasutamiseks sobivad kirurgilised eesriided ja patsiendi kaitsekatted — Osa 2: Teisene süttimine (ISO 11810-2:2007)	—
CEN	EN ISO 11979-8:2006 Oftalmilised implantaadid — Intraokulaarsed läätsed — Osa 8: Põhinõuded (ISO 11979-8:2006)	EN 13503-8:2000	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2007)
CEN	EN ISO 11990:2003 Optika ja optilised instrumendid — Laserid ja laseritega seotud seadmestik — Hingetoru tüve laserikindluse kindlaksmääramine (ISO 11990:2003)	EN ISO 11990:1999	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2003)
CEN	EN 12006-2:1998 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Erinõuded südame- ja soonteimplantaatidele — Osa 2: Soonteproteesid, k.a südameklapi suistikud	—
CEN	EN 12006-3:1998 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Erinõuded südame- ja soonteimplantaatidele — Osa 3: Soonesisesed vahendid	—
CEN	EN 12011:1998 Instrumentaarium, mis on kasutatav seoses mitteaktiivsete kirurgiliste implantaatidega.Üldnõuded	—
CEN	EN 12182:1999 Tehnilised abivahendid puuetega inimestele — Üldnõuded ja katsemeetodid	—
CEN	EN 12322:1999 In vitro kasutatavad diagnostilised meditsiiniseadmed — Mikrobioloogia sööde — Söötme esitluskriteeriumid	—
CEN	EN 12322:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2002)
CEN	EN 12342:1998 Hingamistorud, mis on ette nähtud kasutamiseks koos anesteesiaaparaatidega ja ventilaatoritega	—
CEN	EN 12470-1:2000 Kliinilised termomeetrid — Osa 1: Maksimumseadmega metalsed vedeliktermomeetrid	—
CEN	EN 12470-2:2000 Kliinilised termomeetrid — Osa 2: Faasimuundurtüüpi (punktmaatriks) termomeetrid	—
CEN	EN 12470-3:2000 Kliinilised termomeetrid — Osa 3: Maksimumseadmega kompaktsete (mitteennetavate ja ennetavate) elektritermomeetrite jõudlus	—
CEN	EN 12470-4:2000 Kliinilised termomeetrid — Osa 4: Pidevmõõtmisega elektritermomeetrite jõudlus	—
CEN	EN 12470-5:2003 Kliinilised termomeetrid — Osa 5: Infrapunaste kõrvatermomeetrite töö (maksimumseadmega)	—
CEN	EN ISO 12870:2004 Oftalmiline optika — Prilliraamid — Üldnõuded ja katsemeetodid (ISO 12870:2004)	EN ISO 12870:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2005)
CEN	EN ISO 12870:2004/AC:2005
CEN	EN 13014:2000 Anesteesia-ja hingamisseadmete gaasiproovitorude ühendused	—
CEN	EN 13060:2004 Väikesemahulised aurusterilisaatorid	—
CEN	EN 13220:1998 Meditsiinilise gaasi torusüsteemide liitmikega ühendatavad voolamise mõõteseadmed	—
CEN	EN 13328-1:2001 Hingamissüsteemi filtrid tuimastuseks ja respiratoorseks kasutuseks — Osa 1: Soolakatsemeetod filtreerimisjõudluse hindamiseks	—
CEN	EN 13328-2:2002 Hingamissüsteemi filtrid tuimastuseks ja respiratoorseks kasutuseks — Osa 2: Mittefiltreerimise aspektid	—
CEN	EN 13328-2:2002/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2004)
CEN	EN ISO 13485:2003 Meditsiiniseadmed — Kvaliteedijuhtimissüsteem — Reguleerivad sätted (ISO 13485:2003)	EN ISO 13485:2000 EN ISO 13488:2000 EN 46003:1999	31.7.2009
CEN	EN ISO 13485:2003/AC:2007
CEN	EN 13544-1:2007 Respiratoorse teraapia seadmed — Osa 1: Pihustussüsteemid ja nende komponendid	EN 13544-1:2001	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2007)
CEN	EN 13544-2:2002 Respiratoorse teraapia seadmed — Osa 2: Torustik ja toruliitmikud	—
CEN	EN 13544-3:2001 Respiratoorse teraapia seadmed — Osa 3: Õhuärakande seadmed	—
CEN	EN 13624:2003 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid — Kvantitatiivne suspensioontest meditsiini valdkonnas kasutatava desinfektandi fungitsiidse toime määramiseks — Katsemeetod ja nõuded (2.faas, 1.etapp)	—
CEN	EN 13718-1:2002 Õhu-, vee- ja raskestiläbitava maastiku kiirabisõidukid — Osa 1: Meditsiiniseadme liidese nõuded patsiendi eest pideva hoolitsuse tagamiseks	—
CEN	EN 13726-1:2002 Esmaste haavasidemete katsemeetodid — Osa 1: Absorptsiooni aspektid	—
CEN	EN 13726-2:2002 Esmaste haavasidemete katsemeetodid — Osa 2: Läbilaskvate kilesidemete auruniiskuse ülekande kiirus	—
CEN	EN 13727:2003 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid — Kvantitatiivne suspensioontest meditsiini valdkonnas kasutatava desinfektandi bakteritsiidse toime määramiseks — Katsemeetod ja nõuded (2.faas, 1.etapp)	—
CEN	EN 13795-1:2002 Kirurgilised linad, kitlid ja kaitseülikonnad, mida kasutatakse meditsiiniliste seadmetena patsientide ja seadmete puhul ning kliinilise personali poolt — Osa 1 — Üldnõuded tootjatele, töötlejatele ja toodetele	—
CEN	EN 13795-2:2004 Kirurgilised linad, kitlid ja kaitseülikonnad, mida kasutatakse meditsiiniliste seadmetena patsientide ja seadmete puhul ning kliinilise personali poolt — Osa 2: Katsemeetodid	—
CEN	EN 13795-3:2006 Kirurgilised linad, kitlid ja kaitseülikonnad, mida kasutatakse meditsiiniliste seadmetena patsientide ja seadmete puhul ning kliinilise personali poolt — Osa 3: Toimimisnõuded ja -tasemed	—
CEN	EN 13824:2004 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Vedelate meditsiiniliste seadmete aseptiline töötlemine — Nõuded	—
CEN	EN 13867:2002 Vere dialüüsi ja sellega seotud ravi kontsentraadid	—
CEN	EN 13976-1:2003 Päästesüsteemid — Inkubaatorite transportimine — Osa 1: Nõuded liidesele	—
CEN	EN 13976-2:2003 Päästesüsteemid — Inkubaatorite transportimine — Osa 2: Nõuded süsteemile	—
CEN	EN 14079:2003 Mitteaktiivsed meditsiinilised seadmed — Katsemeetodid kompresside ja haavasidumistoodete valmistamiseks kasutatavale absorbeerivale puuvillasele sidemele ja absorbeerivale vatile ning viskoossidemele	—
CEN	EN ISO 14155-1:2003 Meditsiinitehnika inimeste terviseuuringuteks — Osa 1: Üldnõuded (ISO 14155-1:2003)	EN 540:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2003)
CEN	EN ISO 14155-2:2003 Meditsiinitehnika inimeste terviseuuringuteks — Osa 2: Kliiniliste uuringute planeerimine (ISO 14155-2:2003)	—
CEN	EN ISO 14160:1998 Loomse päritoluga materjale sisaldavate ühekordselt kasutatavate meditsiinivahendite steriliseerimine — Vedelate keemiliste sterilantidega steriliseerimise usaldusväärsuse kontrollimine ja rutiinne kontrollimine (ISO 14160:1998)	—
CEN	EN 14180:2003 Meditsiinilised steriliseerijad — Madaltemperatuuriga auru ja formaldehüüdi kasutavad steriliseerijad — Nõuded ja katsetamine	—
CEN	EN 14299:2004 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Erinõuded südame ja veresoonkonna implantaatidele — Erinõuded arteriaalpingutitele	—
CEN	EN 14348:2005 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid — Kvantitatiivne suspensioonikatse meditsiini valdkonnas, meditsiinilised instrumendid kaasa arvatud, kasutatava keemiliste desinfektantide müobakteritsiidse toime Määramiseks — Katsemeetodid ja nõuded (faas 2, etapp 1)	—
CEN	EN ISO 14408:2005 Laserkirurgias kasutatavad trahheotoomiavoolikud — Nõuded märgistusele ja kaasnevale informatsioonile (ISO 14408:2005)	—
CEN	EN ISO 14534:2002 Oftalmiline optika — Kontaktläätsed ja kontaktläätsede hooldusvahendid — Põhinõuded (ISO 14534:2002)	EN ISO 14534:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2002)
CEN	EN 14561:2006 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid — Kvantitatiivne ülekandekatse meditsiini valdkonnas kasutatavate instrumentide bakteritsiidse toime hindamiseks — Katsemeetod ja nõuded (2.faas, 2.etapp)	—
CEN	EN 14562:2006 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid — Kvantitatiivne ülekandekatse meditsiini valdkonnas kasutatavate instrumentide fungitsiidse või pärmseentevastase toime hindamiseks — Katsemeetod ja nõuded (2.faas, 2.etapp)	—
CEN	EN ISO 14602:1998 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Osteosünteesiks ettenähtud implantaadid — Erinõuded (ISO 14602:1998)	—
CEN	EN ISO 14607:2007 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Rinnaimplantaadid — Erinõuded (ISO 14607:2007)	—
CEN	EN ISO 14630:2005 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Üldnõuded (ISO 14630:2005)	EN ISO 14630:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005)
CEN	EN 14683:2005 Termilised sillad ehituskonstruktsioonides — Lineaarne soojusläbivus. Lihtsustatud meetodid ja veaväärtused	—
CEN	EN ISO 14889:2003 Oftalmiline optika — Prilliklaasid — Põhinõuded lahtilõikamata viimistletud prilliklaasidele (ISO 14889:2003)	EN ISO 14889:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2003)
CEN	EN 14931:2006 Inimestele mõeldud surveseadmed — Mitmekohalised rõhukambrid hüperbaarseks raviks — Toimimine, ohutusnõuded ja katsetamine	—
CEN	EN ISO 14937:2000 Tervishoiutoodete steriliseerimine — Üldnõuded steriliseerimisaine iseloomustusele ja meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamisele, valideerimisele ja tavakontrollile (ISO 14937:2000)	—
CEN	EN ISO 14971:2007 Meditsiinivahendid — Riskijuhtimise rakendamine meditsiinivahenditele (ISO 14971:2007)	EN ISO 14971:2000	31.3.2010
CEN	EN ISO 15001:2004 Anesteesia- ja hingamisseadmed — Sobivus hapnikuga kasutamiseks (ISO 15001:2003)	—
CEN	EN ISO 15004-1:2006 Oftalmilised instrumendid — Põhinõuded ja katsemeetodid — Osa 1: Üldnõuded kõigile oftalmilistele instrumentidele (ISO 15004-1:2006)	EN ISO 15004:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2006)
CEN	EN ISO 15225:2000 Nomenklatuur — Meditsiinivahendite nomenklatuurisüsteemi spetsifikatsioon ettenähtud andmevahetuse otstarbel (ISO 15225:2000)	—
CEN	EN ISO 15225:2000/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2004)
CEN	EN 15424:2007 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Madala temperatuuriga aur ja formaldehüüd — Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimise protsessi väljatöötamiseks, usaldusväärsuse kontrollimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks	—
CEN	EN ISO 15747:2005 Veenisisesteks süstideks mõeldud plastanumad (ISO 15747:2003)	—
CEN	EN ISO 15883-1:2006 Pesur-desinfitseerija — Osa 1: Üldnõuded, terminid, definitsioonid ja testid (ISO 15883-1:2006)	—
CEN	EN ISO 15883-2:2006 Pesur-desinfitseerija — Osa 2: Nõuded ja testid kirurgiainstrumentide, anesteesiaseadmete, anumate, sööginõude, kuuldetorude ja klaasnõude termilise desinfektsiooni pesur-desinfitseerijatele (ISO 15883-2:2006)	—
CEN	EN ISO 15883-3:2006 Pesur-desinfitseerija — Osa 3: Nõuded ja testid inimjäätmete konteinerite termilise desinfektsiooni pesur-desinfitseerijatele (ISO 15883-3:2006)	—
CEN	EN ISO 16201:2006 Tehnilised abivahendid puuetega inimestele — Igapäevase elukeskkonna elektroonilised abivahendid (ISO 16201:2006)	—
CEN	EN ISO 17510-1:2007 Uneapnoe hingamisteraapia — Osa 1: Uneapnoe hingamisteraapia seadmed (ISO 17510-1:2007)	EN ISO 17510-1:2002	30.4.2008
CEN	EN ISO 17510-2:2007 Uneapnoe hingamisteraapia — Osa 2: Maskid ja lisatarvikud (ISO 17510-2:2007)	EN ISO 17510-2:2003	30.4.2008
CEN	EN ISO 17664:2004 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Tootja poolt esitatav informatsioon resteriliseeritavate meditsiiniseadmete käitlemise kohta (ISO 17664:2004)	—
CEN	EN ISO 17665-1:2006 Meditsiiniseadmete steriliseerimine — Osa 1: Niiske kuumusega steriliseerimise valideerimine ja rutiinkontroll (ISO 17665-1:2006)	EN 554:1994	31.8.2009
CEN	EN ISO 18777:2005 Meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud kaasaskantavad vedelhapnikusüsteemid — Erinõuded (ISO 18777:2005)	—
CEN	EN ISO 18778:2005 Hingamisvahendid — Beebimonitorid — Erinõuded (ISO 18778:2005)	—
CEN	EN ISO 18779:2005 Hapniku ja hapnikusegude konserveerimiseks kasutatavad meditsiiniseadmed — Erinõuded (ISO 18779:2005)	—
CEN	EN ISO 19054:2006 Meditsiiniseadmete tugisüsteemid (ISO 19054:2005)	EN 12218:1998	30.6.2008
CEN	EN 20594-1:1993 6 % koonilisusega (Luer) koonilised vahelülid süstaldele, nõeltele ja teatud muule meditsiinivarustusele — Osa 1: Üldnõuded (ISO 594-1:1986)	—
CEN	EN 20594-1:1993/A1:1997	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.1998)
CEN	EN ISO 21171:2006 Meditsiinilised kindad — Vallanduva pinnapulbri määramine (ISO 21171:2006)	—
CEN	EN ISO 21534:2007 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Liigest asendavad implantaadid — Erinõuded (ISO 21534:2007)	EN 12010:1998	31.3.2008
CEN	EN ISO 21535:2007 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Liigeste asendusimplantaadid — Erinõuded puusaliigese asendusimplantaatidile (ISO 21535:2007)	EN 12563:1998	31.3.2008
CEN	EN ISO 21536:2007 Mitteaktiivsed kirurgilised implantaadid — Liigeste asendusimplantaadid — Erinõuded põlveliigese asendusimplantaatidile (ISO 21536:2007)	EN 12564:1998	31.3.2008
CEN	EN ISO 21647:2004 Elektrilised meditsiiniseadmed — Erinõuded gaasi monitooringuseadmete esmasele ohutusele ja toimimise põhinõuetele (ISO 21647:2004)	EN 12598:1999 EN 864:1996 EN ISO 11196:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2005)
CEN	EN ISO 21647:2004/AC:2006
CEN	EN ISO 21649:2006 Nõelata süsteseaded meditsiiniliseks kasutamiseks — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 21649:2006)	—
CEN	EN ISO 21969:2006 Paindliitmikud kõrgsurve meditsiinigaasi süsteemidele (ISO 21969:2005)	EN 13221:2000	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2007)
CEN	EN ISO 22442-1:2007 Meditsiiniseadmete valmistamisel kasutatavad loomsed koed ja nende tuletised — Osa 1: Riski analüüs ja juhtimine (ISO 22442-1:2007)	EN 12442-1:2000	30.6.2008
CEN	EN ISO 22442-2:2007 Meditsiiniseadmete valmistamisel kasutatavad loomsed koed ja nende tuletised — Osa 2: Hankimise, kogumise ja käitluse ohje (ISO 22442-2:2007)	EN 12442-2:2000	30.6.2008
CEN	EN ISO 22442-3:2007 Meditsiiniseadmete valmistamisel kasutatavad loomsed koed ja nende tuletised — Osa 3: Viiruste ja muude ülekantavate toimeainete kõrvaldamise ja/või inaktiveerimise valideerimine (ISO 22442-3:2007)	EN 12442-3:2000	30.6.2008
CEN	EN ISO 22523:2006 Jäsemete välimised proteesid ja välimised ortopeediaseadmed — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 22523:2006)	EN 12523:1999	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007)
CEN	EN ISO 22610:2006 Kirurgilised linad, kitlid ja kaitseülikonnad, mida kasutatakse meditsiiniliste seadmetena patsientide ja seadmete puhul ning kliinilise personali poolt — Katsemeetod vastupidavusele bakterite läbitungi suhtes niiskelt (ISO 22610:2006)	—
CEN	EN ISO 22612:2005 Nakkusohtlike osakeste kaitseriietus — Kuivbakterite läbilaskekindluse katsemeetod (ISO 22612:2005)	—
CEN	EN ISO 22675:2006 Proteesimine — Hüppeliigese ja pöia proteeside katsetamine — Nõuded ja katsemeetodid (ISO 22675:2006)	—
CEN	EN ISO 23747:2007 Anesteesia- ja hingamisaparatuur — Tippvõimsusega mõõturid kopsutalitluse mõõtmiseks (ISO 23747:2007)	EN 13826:2003	31.1.2008
CEN	EN 27740:1992 Kirurgilised instrumendid — Eemaldatava teraga skalpellid — Kinnituse mõõtmed (ISO 7740:1985)	—
CEN	EN 27740:1992/A1:1997	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.1998)

Märkus 1

Märkus 3

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cen.eu)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel. (33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 54

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 27. veebruar 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2008/C 054/01	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2008/C 054/04	Euro vahetuskurss	18

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2008/C 054/05	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ( 1 )	19

2008/C 054/06	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	22

2008/C 054/07	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) rakendamisega ( 1 )	26

2008/C 054/08	Komisjoni teatis, mis on seotud 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) rakendamisega ( 1 )	29

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2008/C 054/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5073 — Scholz/TTC/GMPL JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	43

	Parandused
2008/C 054/10	Euroopa Liidu põhiõiguste harta parandus (ELT C 303, 14.12.2007)	44

	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2008/C 054/02	Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu otsus …, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK	4

2008/C 054/03	Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalamade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus võtta vastu nõukogu otsus …, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta	14

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4874
JPY	Jaapani jeen	160,45
DKK	Taani kroon	7,4550
GBP	Inglise nael	0,75360
SEK	Rootsi kroon	9,3005
CHF	Šveitsi frank	1,6163
ISK	Islandi kroon	98,35
NOK	Norra kroon	7,8845
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,020
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	259,20
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6965
PLN	Poola zlott	3,5303
RON	Rumeenia leu	3,6430
SKK	Slovakkia kroon	32,779
TRY	Türgi liir	1,7758
AUD	Austraalia dollar	1,6048
CAD	Kanada dollar	1,4722
HKD	Hong Kongi dollar	11,5936
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8338
SGD	Singapuri dollar	2,0905
KRW	Korea won	1 409,31
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,3057
CNY	Hiina jüaan	10,6468
HRK	Horvaatia kuna	7,2812
IDR	Indoneesia ruupia	13 516,00
MYR	Malaisia ringit	4,7790
PHP	Filipiini peeso	60,121
RUB	Vene rubla	36,2190
THB	Tai baht	45,291
BRL	Brasiilia reaal	2,5278
MXN	Mehhiko peeso	16,0096


	(1) EMPs kohaldatav tekst