24.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/1

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated

Liikmesriigi õigusele vastavad karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega – artikli 4 lõige 3

(2008/C 18/01)

BELGIA

Kõnealused trahvid on ette nähtud 25. aprilli 2007. aasta seaduse (millega muudetakse 15. detsembri 1980. aasta seadust territooriumile juurdepääsu, sellel viibimise, elamaasumise ja välismaalaste tagasisaatmise kohta) artiklis 3. Seadus on avaldatud Belgia Kuningriigi ametlikus teatajas Moniteur Belge10. mail 2007 ja sellega lisatakse 15. detsembri 1980. aasta seadusesse artikkel 4a.

Need muudatused ei ole veel jõustunud. Kõnealuse seaduse artikli 48 kohaselt jõustuvad need kuninga määratud kuupäeval ja hiljemalt Moniteur Belge'is avaldamise kuupäevale järgneva 13. kuu esimesel päeval.

BULGAARIA

Vastavalt kriminaalkoodeksi artikli 279 lõikele 1 karistatakse igaüht, kes siseneb riiki või lahkub sealt, ületades piiri valitsuse vastutava talituse loata, või kes sellise loa olemasolul ületab piiri selleks mitte ettenähtud kohas, kuni viieaastase vangistusega ja trahviga 100–300 levi.

Korduv rikkumine on raskendav asjaolu. Korduva rikkumise korral kaasneb õigusrikkumisega ühe- kuni kuueaastane vanglakaristus ja trahv 100–300 levi.

TŠEHHI VABARIIK

Tšehhi Vabariigi õigusaktides on kehtestatud karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Kõnealused karistused on loetletud seaduse nr 326/1999 Coll. (välismaalaste viibimise kohta Tšehhi Vabariigi territooriumil) paragrahvis 157.

Paragrahv 157

1)   Välismaalane paneb toime õigusrikkumise, kui ta:

a)	ületab riigipiiri väljaspool piiripunkti;

b)	kasutab vääralt reisidokumenti (paragrahv 108), mis on väljastatud teisele välismaalasele, või reisidokumenti, mis on väljastatud vastavalt eriõigusaktile (säte 21);

c)	väldib elamisloa või piirikontrolli;

n)	ületab riigipiiri piiripunkti kaudu väljaspool määratud lahtiolekuaega või vastuolus piiripunkti otstarbega.

2)   Rahatrahv kuni 10 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides a–e osutatud mis tahes õigusrikkumise eest; trahv kuni 5 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides f–n osutatud õigusrikkumiste eest ning trahv kuni 3 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides o–w osutatud õigusrikkumiste eest.

TAANI

Välismaalaste seaduse jaotise 38 punkti 3 kohaselt võib Schengeni lepinguga mitte ühinenud riiki siseneda ja sealt lahkuda üldiselt ainult heakskiidetud piiripunktide kaudu nende lahtiolekuajal.

Jaotise 59 punkti 1 alapunkti 1 kohaselt karistatakse välismaalast, kes siseneb riiki passikontrolli läbimata või väljaspool piiripunkti lahtiolekuaega, trahviga või kuni kuuekuulise vangistusega.

SAKSAMAA

Elukohaseaduse paragrahvi 98 lõike 3 punkt 2, mis on seotud paragrahvi 13 lõikega 1 ja paragrahvi 98 lõikega 5

§ 98 Trahvieeskirjad

1)   Seadusvastaselt tegutseb isik, kes hooletusest paneb toime paragrahvi 95 lõike 1 punktis 1 või 2 või lõike 2 punkti 1 alapunktis b nimetatud teo.

2)   Seadusvastaselt tegutseb isik, kes

1.	ei oma paragrahvi 4 lõike 5 esimeses lauses ette nähtud dokumenti,

2.	vastupidiselt paragrahvi 13 lõike 1 teises lauses sätestatule ei allu politseikontrollile piiril või

3.	ei esita või õigeaegselt ei esita, ei anna üle või õigeaegselt ei anna üle või ei loovuta või õigeaegselt ei loovuta paragrahvi 48 lõikes 1 või lõike 3 esimeses lauses nimetatud dokumenti.

3)   Seadusvastaselt tegutseb isik, kes kas tahtlikult või hooletusest

1.	ei täida paragrahvi 12 lõike 2 teise lause või lõike 4 kohaselt täitmisele kuuluvat korraldust või rikub paragrahvi 54a lõike 2 või paragrahvi 61 lõike 1 esimese lause kohaselt kehtestatud territoriaalset piirangut,

2.	vastupidiselt paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatule siseneb riiki või lahkub sealt mujal kui selleks ette nähtud piiripunktis või muul kui piiripunkti ametlikul lahtiolekuajal või ei oma passi või muud samaväärset dokumenti,

3.	ei täida vastavalt paragrahvi 46 lõikele 1, paragrahvi 54a lõike 1 teisele lausele või lõikele 3 või paragrahvi 61 lõike 1 teisele lausele täitmisele kuuluvat korraldust,

3a.	vastupidiselt paragrahvi 54a lõike 1 esimeses lauses sätestatule ei registreeri end, ei tee seda õigesti või õigel ajal,

4.	vastupidiselt paragrahvi 80 lõikes 4 sätestatule ei esita seal nimetatud avaldusi või

5.	ei järgi paragrahvi 99 lõike 1 punktis 7 või 10 viidatud haldusmäärust, milles osutatakse teatavatele asjaoludele seoses käesolevate trahvieeskirjadega.

4)   Lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 nimetatud juhtumite korral võib korrarikkumise katse eest karistada.

5)   Korrarikkumise eest võib lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtumite korral karistada rahatrahviga kuni 5 000 eurot, lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 3 punktis 2 nimetatud juhtumite korral rahatrahviga kuni 3 000 eurot ning muude juhtumite korral rahatrahviga kuni 1 000 eurot.

6)   Põgenike õiguslikku seisundit käsitleva lepingu artikli 31 lõiget 1 ei muudeta.

§ 13 Piiri ületamine

1)   Sisenemine Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja sealt lahkumine on lubatud ainult selleks ette nähtud piiripunktis selle ametlikul lahtiolekuajal, kui muudes haldusmäärustes või riikidevahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud erandeid. Välismaalane on kohustatud paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt nii riiki sisenemisel kui ka sealt lahkumisel omama tunnustatud ja kehtivat passi või muud samaväärset dokumenti ning alluma politseikontrollile piiril.

2)   Selleks ette nähtud piiripunktis on välismaalane riiki sisenenud alles siis, kui ta on piiri ületanud ja piiripunkti läbinud. Kui ametiasutus, kelle ülesandeks on politseikontroll piiril, lubab välismaalasel enne tagasisaatmisotsuse tegemist (käesoleva seaduse paragrahv 15, varjupaigamenetluse seaduse (Asylverfahrensgesetz) paragrahvid 18 ja 18a) või kõnealuse otsuse ettevalmistamise, menetlemise või täitmise ajal piiripunkti ajutiselt läbida, ei ole tegemist riiki sisenemisega esimese lause tähenduses seni, kuni asjaomasel ametiasutusel on võimalik kontrollida välismaalase riigis viibimist. Muudel juhtudel on välismaalane riiki sisenenud siis, kui ta on piiri ületanud.

EESTI

Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistatakse vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 258 (avaldatud Riigi Teatajas I 2001, 61, 364; 2007, 2, 7).

Karistusseadustik

Paragrahv 258. Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

1)   Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see on toime pandud:

1.	piirivalveametniku peatumismärguande või käsu eiramisega;

2.	grupi poolt;

3.	transpordivahendiga selleks mitte ettenähtud kohas või

4.	kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

2)   Sama teo eest, kui see on toime pandud:

1.	vägivallaga või

2.	raske tervisekahjustuse tekitamisega, –

karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Karistused piirirežiimi, samuti Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest on sätestatud riigipiiri seaduse paragrahvides 171 ja 172 (avaldatud Riigi Teatajas I 1994, 54, 902; 2006, 26, 191):

§ 17. Piirirežiimi rikkumine

Piirirežiimi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 17. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KREEKA

Karistused piiride ebaseadusliku ületamise eest nähakse ette seaduse 3386/2005 artikliga 83. Kolmandate riikide kodanikke, kes sisenevad või püüavad siseneda Kreeka territooriumile ilma õiguslikke formaalsusi täitmata, karistatakse vähemalt kolmekuulise vangistuse ja rahatrahviga 1 500 eurot.

HISPAANIA

Hispaania õigus reguleerib selliseid olukordi ja näeb asjakohased karistused ette järgmistes tekstides.

1)   Välisriikide kodanikud, kes on kinni peetud ebaseaduslikul riiki sisenemise katsel ebaseadusliku piiripunkti kaudu või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega

Sellistes olukordades nähakse 20. novembri 2003. aasta alusseaduse 14/2003 (millega muudetakse 11. jaanuari 2000. aasta alusseadust 4/2000 välisriigi kodanike õiguste ja vabaduste ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta Hispaanias, muudetud 22. detsembri 2000. aasta alusseadusega 8/2000) artikliga 58 ette tagasisaatmise õigusmõiste; see loetakse karistuseks, mida kohaldatakse olukordades, milles välisriikide kodanikud püüavad riiki siseneda ebaseaduslikult kuningliku määruse 2393/2004 artikli 157 lõike 1 punkti B tähenduses, st välismaalased, kes on kinni peetud piiri lähistel.

Välisriikide kodanike tagasisaatmine seisneb asjaomaste isikute tagasisaatmises nende päritoluriiki või riiki, kust nad saabusid, kasutades haldusmenetlust, mis erineb deporteerimise puhul kasutatavast menetlusest ja on sellest kiirem.

2)   Välisriikide kodanikud, kes on sisenenud riiki ebaseaduslikult ja kes peetakse kinni Hispaania territooriumil

Alusseaduse 14/2003 artikli 53 kohaselt on see õigusrikkumine, mille eest karistatakse vastavalt sama seaduse artiklile 57 Hispaania territooriumilt deporteerimisega.

PRANTSUSMAA

Nende sanktsioonidega seotud Prantsuse õigus on sätestatud CESEDA (Code de l'entrée et du séjour des étrangers et du droit d'asile, välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise ning varjupaigaõiguse koodeks) artiklites L. 621-1 ja L. 621-2 ning R. 621-1, milles üldiselt käsitletakse kolmandate riikide kodanikke, kes ei täida Prantsusmaa territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimusi.

Nende artiklitega nähakse ette üheaastane vangistus ja trahv 3 750 eurot. Süüdi mõistetud välismaalasel võidakse keelata territooriumile siseneda maksimaalselt ühe aasta jooksul.

ITAALIA

24. juuli 1930. aasta seaduse nr 1278 artikli 1 kohaselt määratakse sama karistus kõigile, kes lahkuvad riigist väljaspool kindlaksmääratud piiripunkte, kuigi neil on olemas pass või sellega samaväärne dokument.

Seaduse nr 1185/67 (mis reguleerib passide väljastamist) artiklis 24 sätestatakse haldussanktsioonid isikutele, kes lahkuvad riigi territooriumilt ilma kehtiva passi või muu samaväärse dokumendita (salajane riigist lahkumine).

Nimetatud artiklis sätestatakse ka kaks raskendavat asjaolu:

—	riigist lahkumine ilma kehtivate dokumentideta, kui passi väljastamisest on keeldutud või pass on tagasi võetud;

—	riigist lahkumine ilma kehtivate dokumentideta, kui isik ei täida riigist lahkumise tingimusi, teda on karistatud aresti või haldussanktsiooniga.

KÜPROS

Välismaalaste ja immigratsiooniseaduse (L.178 (I)/2004) 105. peatüki jaotise 19 punktis 2 nähakse ette, et ilma loata Küprose Vabariiki sisenenud sisserändaja on süüdi õigusrikkumises ning teda karistatakse kõige rohkem kolmeaastase vangistusega või trahviga kuni viis tuhat naela või nii vangistuse kui ka trahviga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et:

a)	ta sisenes vabariiki seaduslikult enne nimetatud seaduse jõustumist;

b)	ta sisenes vabariiki õhuteed pidi ja varem ei ole teda keelatud sisserändajaks kuulutatud ning ta kavatses pöörduda lähima immigratsiooniametniku poole;

c)	tal on nimetatud seaduse kohaselt või nimetatud seaduse või muu seaduse alusel väljastatud mis tahes määruse kohaselt antud luba vabariigis viibida või

d)	pärast loa aegumist või kehtetuks tunnistamist ei ole tal olnud mõistlikku võimalust vabariigist lahkuda.

LÄTI

Läti Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku paragrahvis 1941 nähakse ette, et riigipiiri, piiritsooni, piirimaa, piirikontrolli- või piiriületusrežiimi rikkumisest teatatakse või määratakse trahv kuni 150 latti (LVL) või kohaldatakse halduskaristusena kuni 15päevast kinnipidamist.

Riigipiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise eest määratakse rahatrahv 50–250 latti (LVL).

Läti Vabariigi kriminaalseaduse paragrahvis 284 määratakse kindlaks, et riigipiiri tahtlikult ebaseaduslikult ületanud isikut, kui ta paneb selle teo toime korduvalt aasta jooksul, karistatakse kõige rohkem kolmeaastase vabaduskaotuse või aresti või rahatrahviga, mis ei ületa kuutkümmet minimaalset kuupalka.

LEEDU

Karistus ebaseadusliku piiriületuse eest ulatub õigusrikkumise raskusest olenevalt 250–500 liti või kuni kaheaastase vangistuseni.

Kui riigipiiri ebaseaduslik ületamine on seotud inimeste ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, siis võib karistus õigusrikkumise raskusest olenevalt ulatuda kuni kümneaastase vanglakaristuseni.

Väljavõte Leedu Vabariigi haldusõigusrikkumiste koodeksist

Artikli 205 lõige 2. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine ettevaatamatuse tõttu

Piiri ebaseadusliku ületamise eest ettevaatamatuse tõttu määratakse rahatrahv 250–500 litti.

Väljavõtted karistusseadustikust

Artikkel 291. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine

1.   Isikut, kes on ületanud riigipiiri ebaseaduslikult, karistatakse trahvi või aresti või kuni kaheaastase vangistusega.

2.   Välismaalane, kes on sisenenud Leedu Vabariiki ebaseaduslikult eesmärgiga taotleda varjupaika, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalvastutusest.

3.   Välismaalane, kes on pannud toime käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teo eesmärgiga siseneda Leedu Vabariigi territooriumilt kolmandasse riiki, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalvastutusest, kui ta saadetakse vastavalt kehtestatud korrale Leedu Vabariigist kas riiki, mille territooriumilt ta ületas ebaseaduslikult Leedu Vabariigi riigipiiri, või riiki, mille kodakondsus tal on.

Artikkel 292. Isikute ebaseaduslik toimetamine üle riigipiiri

1.   Isikut, kes transpordib ebaseaduslikult üle Leedu Vabariigi riigipiiri välismaalase, kellel puudub Leedu Vabariigis alaline elukoht, või transpordib või varjab Leedu Vabariigi territooriumil välismaalast, kes on ületanud ebaseaduslikult Leedu Vabariigi riigipiiri, karistatakse trahvi või aresti või kuni kuueaastase vangistusega.

2.   Isikule, kes pani toime käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teo alatutel motiividel, või kui tegu ohustas inimelu, määratakse kuni kaheksa-aastane vanglakaristus.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegude korraldamise eest määratakse isikule nelja- kuni kümneaastane vanglakaristus.

4.   Käesolevas paragrahvis sätestatud tegude eest vastutab juriidiline isik.

LUKSEMBURG

Et Luksemburgi ainus välispiir on lennujaam, ei ole Luksemburg kõnealuseid karistusi ette näinud.

UNGARI

Isikud, kes sisenevad riigi territooriumile ebaseaduslikult, panevad toime haldusõigusrikkumise.

Väljasaatmine ja riiki sisenemise ja seal viibimise või riiki sisenemise ja seal viibimise sõltumatu keeld võidakse halduskaristusena määrata välismaalaste politseikontrolli menetluses välismaalasele, kes on rikkunud või püüdnud rikkuda riiki sisenemise ja sealt väljumise eeskirju.

Peale selle võib ametiasutus, kes tegeleb Ungari Vabariigi riigipiiri loata või lubamatul viisil ületanud välismaalase haldusõigusrikkumisega, määrata rahatrahvi maksimaalselt 100 000 Ungari forintit. Lisaks loetakse väljasaadetud välismaalase Ungari territooriumil loata viibimist väärteoks, mida karistatakse Ungari kriminaalõiguse kohaselt kuni üheaastase vangistusega.

Viidatud õigusaktid:

—	2001. aasta seadus XXXIX välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise kohta (jaotise 32 alajaotise 2 punkt a);

—	1978. aasta seadus IV kriminaalkoodeksi kohta (jaotis 214);

—	valitsuse määrus nr 218/1999 haldusõigusrikkumiste kohta, jaotise 22 alajaotis 1.

Isikud, kes on seotud ebaseadusliku riiki sisenemise / riigist lahkumisega, aitavad sellele kaasa / vahendavad seda, panevad toime kriminaalkuriteo.

Loata piiriületuse vahendamine on kuritegu ja selle eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Kuni viieaastane vangistus määratakse siis, kui vahendaja tegutseb rahalise kasu nimel või vahendamine on seotud rohkem kui ühe isikuga.

Kahe- kuni kaheksa-aastane vanglakaristus määratakse siis, kui vahendaja kohtleb piiriületajaid ebainimlikult või piiriületajad on relvastatud või vahendaja osutab ebaseaduslikul piiriületusel abi ärilistel eesmärkidel.

Ebaseadusliku piiriületuse vahendamise ettevalmistamine on samuti kuritegu ja selle eest karistatakse kuni kaheaastase vangistusega.

Väljasaatmise korraldus välismaalaste piirikontrolli tähenduses antakse välismaalase puhul, kes korraldab või vahendab ebaseaduslikku riiki sisenemist või sealt lahkumist (piiriületust) või isikute või rühmade riigis viibimist või on seotud isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamisega; peale selle võidakse väljasaatmise korraldus välismaalaste piirikontrolli tähenduses anda välismaalase puhul, kelle riiki sisenemine ja seal viibimine rikub avalikku julgeolekut või ohustab seda.

Viidatud õigusaktid:

—	kriminaalkoodeks, jaotis 218, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine.

MALTA

On asjakohane märkida, et immigratsiooniseaduse (peatükk 217) artikli 5 lõikes 1 osutatakse, et:

Peale selle sätestatakse immigratsiooniseaduse artiklis 32:

MADALMAAD

Välismaalaste seaduse jaotise 108 punktis 1 koostoimes jaotise 46 punktiga 2 sätestatakse, et rikkumised või nõudega vastuolus tegutsemine on karistatavad maksimaalselt kuuekuulise vangistuse või 2. kategooria rahatrahviga. 4. kategooria rahatrahvid on maksimaalselt kuni 16 750 eurot.

Nõue ületada piir piiripunktis sisaldub välismaalaste seadluse (Vreemdelingenbesluit) artiklis 4.4.

2000. aasta välismaalaste seaduse jaotise 108 punktid 1–3

1.

Punktide 5.1, 5.2, 46.2 (preambul ja punkt b) alusel või nende tõttu kehtestatud tingimuse rikkumine ja tegutsemine vastuolus punktiga 56.1, tegutsemine vastuolus punkti 6.1, 54, 55, 57.1, 58.1 või 65.3 alusel või tõttu tekkiva kohustusega on karistatavad maksimaalselt kuuekuulise vangistusega või 2. kategooria rahatrahviga.

2.	Punkti 4.1 või 4.2 alusel või nende tõttu kehtestatud tingimuse rikkumine on karistatav maksimaalselt kuuekuulise vangistusega või 4. kategooria rahatrahviga.

3.	Lõigetes 1 ja 2 osutatud kuritegusid loetakse õigusrikkumisteks.

AUSTRIA

Ilma et see piiraks lõikega 2 ette nähtud erandite või liikmesriikide rahvusvaheliste kaitsekohustuste kohaldamist, nõutakse Schengeni piirieeskirjade artikli 4 lõikes 3, et liikmesriigid kehtestaksid vastavalt oma riiklikule õigusele karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte paiknevates kohtades või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Austria föderaalseaduse (välismaalaste politseikontrolli kasutamine, välismaalastele dokumentide väljastamise ja riiki sisenemise dokumentide väljastamise kohta, 2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seadus – FPG) paragrahv 120, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Riigis elamine elamisloata

1)   Iga välisriigi kodanik, kes

1.	siseneb Austria Vabariigi territooriumile ebaseaduslikult või

2.

viibib Austria Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult, paneb toime haldusõigusrikkumise ja peab tasuma rahatrahvi kuni 2 180 eurot või selle tasumata jätmise korral kandma kuni kolmenädalast vanglakaristust. Kuriteopaigaks loetakse riiki sisenemise koht või viimane teadaolev elukoht; kui isik siseneb riiki ühissõidukiga, loetakse selleks lähim väljumiskoht, kus on transpordiettevõtte graafiku kohaselt võimalik ühissõidukist väljuda.

2)   Igaüks, kes paneb toime õigusrikkumise vastavalt lõikele 1, ehkki teda on juba samalaadse õigusrikkumise eest karistatud lõplikult ja siduvalt, peab tasuma rahatrahvi kuni 4 360 eurot või selle tasumata jätmisel kandma kuni kuuenädalast vanglakaristust.

3)   Haldusõigusrikkumist vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei toimu,

1.	kui riigist oleks võimalik lahkuda teise riiki, kuhu deporteerimine on lubamatu (§ 50);

2.	kui välismaalase deporteerimine on edasi lükatud;

3.	kolmanda riigi viisata kodaniku ajutise elamise puhul riigis või

4.	kui välismaalaselt võetakse tema isikuvabadus.

4)   Lõike 1 punktile 2 vastav karistus ei hõlma mis tahes samal ajal vastavalt lõike 1 punktile 1 toime pandud haldusõigusrikkumise eest määratavat karistust.

5)   Lõikele 1 vastava haldusõigusrikkumisega ei ole tegemist, kui välismaalane on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja on kindlaks tehtud, et tal on õigus varjupaigale või et tal on Austrias õigus täiendavale kaitsele. Halduskaristuse menetlus peatatakse varjupaigamenetluse ajaks.

Austria föderaalseaduse (passikontrolli läbiviimise kohta piiriületuskohtades, piirikontrolli seadus – GrekoG) paragrahv 16, Austria Föderaalõiguse Teataja 1996/435 Austria Föderaalõiguse Teataja redaktsioonis 2004/151:

Kriminaalsätted

1)   Igaüks, kes

1.	eemaldab, varjab või muudab paragrahvis 5 ette nähtud märke ilma loata või

2.	ületab piiri, rikkudes paragrahvis 10 sätestatud erandit, või

3.	olles piirikontrolli kohustuslane, hoiab piirikontrollist kõrvale, või

4.	kavatseb piiri ületada või on piiri ületanud, kui sellega peaks kaasnema piirikontroll, ja ei järgi piirületusmarsruute või

5.	meeldetuletusest hoolimata keeldub esitamast teavet selle kohta, kas ta on piiri ületanud või kavatseb piiri ületada, või esitab selle kohta valeteavet või

6.	hoolimata nõudest sellisest tegevusest hoiduda ei järgi vastavalt paragrahvi 11 lõigetele 2 ja 3 kehtestatud korda ning on seetõttu vastutav piirikontrolli häirimise eest või vastavalt graafikule sõitva transpordivahendi hilinemise eest,

on tingimusel, et tegu ei vasta kohtute pädevusse kuuluva kriminaalkuriteo tingimustele või teo puhul kehtib teine sama või rangema karistusega seotud õiguslik erisus, süüdi haldusõigusrikkumises ja teda karistavad piirkondlikud haldusasutused või kohalikus mõjuvaldkonnas föderaalpolitsei rahatrahviga kuni 2 180 eurot või kuni kuuekuulise vangistusega. Välja arvatud punktides 5 ja 6 nimetatud juhud, kohaldatakse sanktsiooni ka tahtluse korral.

2)   Lõikeid 1 ja 5 ei kohaldata, kui isik, kellel on kohustus teavet anda, keeldub teavet andmast või annab valeteavet, sest vastasel juhul süüdistaks ta ennast karistatavas õigusrikkumises.

POOLA

Poolas kehtestatakse ja määratakse kindlaks sellised karistused Poola karistusseadustiku artiklis 264. Karistused puudutavad isikuid, kes ületavad ebaseaduslikult Poola piiri.

Selliseid isikuid võidakse karistada kolmel viisil: rahatrahv, vabaduse piiramine või kuni kaheaastane vangistus.

Kui isik ületab Poola piiri ebaseaduslikult, kusjuures ta kasutab vägivalda, ähvardamist, pettust või teeb koostööd teiste isikutega, karistatakse teda kuni kolmeaastase vangistusega.

Kui isik korraldab ebaseadusliku piiriületuse, karistatakse teda kuuekuulise kuni kaheksa-aastase vanglakaristusega.

PORTUGAL

8. augusti 1998. aasta dekreet-seaduse 244/98 artiklis 9 sätestatakse, et igaüks, kes siseneb Portugali territooriumile või lahkub sealt, peab seda tegema selleks otstarbeks määratud piiripunktide kaudu ja nende lahtiolekuajal, ilma et see piiraks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni isikute liikumisvabadust käsitlevate sätete kohaldamist.

Sama dekreet-seaduse artikli 136 lõikes 1 sätestatakse, et välismaalaste sisenemine Portugali territooriumile, kui rikutakse artiklit 9, loetakse ebaseaduslikuks.

Artikli 148 lõige 2, milles sätestatakse, et artikli 9 mittetäitmise eest karistatakse rahatrahviga 200–400 eurot.

RUMEENIA

GEO nr 105/2001 (Rumeenia riigipiiri kohta) artikli 70 lõikes 1 sätestatakse, et:

SLOVEENIA

Sloveenia Vabariiki sisenemist loetakse ebaseaduslikuks, kui välismaalased:

—	sisenevad riiki sellest hoolimata, et nende sisenemistaotlus on tagasi lükatud;

—	väldivad piirikontrolli;

—	kasutavad teise isiku, võltsitud või muul viisil muudetud reisi- või muud riiki sisenemisel nõutavat dokumenti või annavad piirikontrolliorganitele valeinfot (Ztuj artikkel 11).

Sloveenia Vabariiki ebaseaduslikult sisenenud välismaalastele määratakse trahv 20 000–100 000 Sloveenia tolarit (83,46–417,29 eurot) (Ztuj artikkel 98).

Minimaalselt 100 000 tolari suurune (417,29 euro suurune) rahatrahv määratakse füüsilistele isikutele, kes panevad toime õigusrikkumise, ületades piiri väljaspool piiripunkti või kasutades piiripunkti ebasihtotstarbeliselt ning väljaspool tööaega või piiripunkti ala (riigipiiri kontrolli seadus, artikli 43 lõike 1 kolmas taane, Ur. l. RS nr 20/2004).

Välismaalaste abistamine lubamatul riiki sisenemisel, riigist läbisõidul või riigis elamisel

Isikud, kes võimaldavad välismaalasel siseneda Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elada või sealt läbi sõita või teda seejuures abistavad, ei tohi toimida vastuolus selle seaduse sätetega, mis käsitleb välismaalaste sisenemist Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elamist ja sealt läbisõitmist (Ztuj artiklid 13a ja 13b).

Isikuid, kes võimaldavad välismaalastel siseneda Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elada või sealt läbi sõita või neid seejuures abistavad või kes püüavad välismaalastele seda võimaldada või neid seejuures abistada vastuolus eelmise lõiguga, karistatakse rahatrahviga 100 000 – 240 000 tolarit (417,20–1 001,5 eurot).

Juriidilisi isikuid, kes panevad toime eespool mainitud rikkumise, karistatakse rahatrahviga 500 000 – 1 000 000 tolarit (2 086,46 – 4 172,93 eurot) ning juriidilise üksuse vastutavat isikut rahatrahviga 150 000 – 300 000 tolarit (625,94 – 1 251,88 eurot).

SLOVAKKIA

Vastavalt seaduse nr 48/2002 Coll. (välismaalaste riigis viibimise kohta) jaotisele 76 loetakse riigipiiri loata ületamist rikkumiseks, mille eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 Slovakkia krooni (jaotise 76 punkt 2). Välismaalase, kes on sisenenud Slovaki Vabariigi territooriumile ilma loata, saadab politsei halduskorras riigist välja ja tal keelatakse kuni viie aasta jooksul uuesti riiki siseneda, kusjuures miinimumperiood on üks aasta (välismaalaste riigis viibimist käsitleva seaduse jaotise 57 punkt 1).

1. jaanuaril 2006 jõustus seadus nr 300/2005 Coll. (kriminaalkoodeks); nimetatud seaduse jaotises 354 (riigipiiride vägivaldne ületamine) sätestatakse, et kõiki, kes ületavad riigipiiri vägivaldselt või vahetu vägivallaga ähvardades, karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vanglakaristusega.

Kriminaalkoodeksi jaotises 357 sätestatakse, et kõiki, kes sisenevad Slovaki Vabariigi territooriumile õhusõidukiga, rikkudes rahvusvahelisi lende käsitlevaid sätteid, karistatakse kuuekuulise kuni kolmeaastase vangistusega.

Kriminaalkoodeksi jaotises 355 sätestatakse karistused inimkaubandusega tegelevatele isikutele:

—	kõiki, kes korraldavad riigipiiri loata ületamise, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega (jaotise 355 punkt 1);

—

kõiki, kes korraldavad riigipiiri loata ületamise ilma kavatsuseta sellest rahalist või muud materiaalset kasu saada või kes valmistavad, hangivad, esitavad või omavad võltsitud reisidokumenti või isikutunnistust riigipiiri loata ületamiseks, karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega (jaotise 355 punkt 2);

—	teod, mille eest eespool mainitud tegude puhul määratavat karistust võidakse suurendada (kuni kahekümneaastase vangistuseni), on loetletud jaotise 355 punktides 3–5.

SOOME

Soome karistusseadustikus (39/1889) ja selle muudatuste jaotises 7 „Piirikkumine” (563/1998) sätestatakse:

1)   Isikut, kes:

1.	ületab Soome piiri ilma kehtiva passi või muu reisidokumendita või muul viisil kui seadusliku lahkumispunkti või seadusliku saabumispunkti kaudu või vastuolus seadusest tuleneva keeluga või püüab seda teha,

2.	rikub piiriületust käsitlevaid sätteid muul viisil või

3.	viibib või liigub loata või võtab keelatud meetmeid piiritsoonis, nagu on osutatud piiritsooni käsitlevas seaduses (403/1947), karistatakse piiririkkumise eest rahatrahvi või maksimaalselt üheaastase vangistusega.

2)   Välismaalast, kellele keelatakse riiki sisenemine või kes alajaotises 1 osutatud teo tagajärjel deporteeritakse, või välismaalast, kes taotleb varjupaika või taotleb Soomes pagulasena elamisluba, ei karistata piiririkkumise eest. Välismaalast, kes on pannud toime alajaotises 1 osutatud teo seetõttu, et ta oli peatüki 25 punktis 3 või 3a osutatud inimkaubanduse ohver, ei karistata samuti piiririkkumise eest (650/2004).

Jaotis 7a – Kerge piiririkkumine (756/2000)

1)   Kui piiririkkumine, pidades silmas loata viibimise või liikumise kestust, keelatud teo laadi või rikkumise muid asjaolusid, on tervikuna hinnates kerge, karistatakse teo toimepanijat rahatrahviga kerge piiririkkumise eest.

2)   Jaotise 7 punkti 2 sätteid kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud tegude suhtes.

ROOTSI

Karistused on määratletud välismaalaste seaduse 20. peatüki paragrahvis 4.

§ 4. Välismaalast, kes ületab tahtlikult ebaseaduslikul viisil välispiiri Schengeni lepingu tähenduses, karistatakse rahatrahvi või maksimaalselt üheaastase vabaduskaotusega.

ISLAND

Üldised karistused on sätestatud välismaalaste seaduse nr 96/2002 artiklis 57.

Vastavalt lõikele 1 määratakse rahatrahv või vanglakaristus, kui isik muu hulgas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikub nimetatud seaduse sätteid või nimetatud seadusega kooskõlas kehtestatud mis tahes eeskirju, keelde, käske või tingimusi. Karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte või väljaspool kindlaksmääratud tööaega tuginevad sellele sättele. Nimetatud karistused ja muud karistused peavad olema tõhusad ja hoiatavad ning proportsionaalsed.

NORRA

Seda küsimust käsitleb Norras immigratsiooniseaduse (24. juuni 1988. aasta seadus nr 64 välisriigi kodanike Norra Kuningriiki sisenemise ja kuningriigis viibimise kohta) jaotise 47 esimese lõigu punkt a (vrd jaotise 23 teine lõik); ja piirivalveseaduse (14. juuli 1950. aasta seadus nr 2 erinevate meetmete kohta, mida võtta piiri markeerimiseks ja järelevalveks) jaotis 4 (vrd jaotise 3 esimese lõigu punkt 3, vrd 7. novembri 1950. aasta määruse nr 4, jaotise 4 punkt c).

Immigratsiooniseaduse sanktsioone käsitlevas jaotise 47 esimeses lõigus on sätestatud:

„Isiku suhtes kohaldatakse rahatrahvi või vangistust, mis ei ületa kuut kuud, või mõlemat juhul, kui

a)	ta rikub tahtlikult või tahtmatult käesolevat seadust või sellest tulenevaid eeskirju, keeldusid, nõudeid või tingimusi (…)”.

Immigratsiooniseaduse piiriületamist ja piirikontrolli käsitleva jaotise 23 teises lõigus on öeldud:

Piirivalveseaduses sätestatud sanktsioonid

Piirivalveseaduse jaotisega 4 sätestatakse sanktsioonid. Seal on sätestatud, et:

Piirivalveseaduse jaotise 3 esimese lõigu punktis 3 on sätestatud:

7. novembri 1950. aasta määruse nr 4 (milles vaadeldakse erinevaid piiriküsimusi ja mis on antud välja eespool nimetatud seadusele järgnevalt) jaotise 4 punktis c sätestatakse, et:

„Norra ja Nõukogude Liidu (Venemaa) vahelisel piiril või selle läheduses on keelatud:

(…)

b)	ületada piiri maismaad mööda, mere- või õhuteed pidi ilma Norra-Nõukogude (Venemaa) piiri haldava Norra piirivalveametniku loata (…)”

---

24.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/10

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated

Ühine kontroll ühistel välistel maismaapiiridel vastavalt artiklile 17

(2008/C 18/02)

BELGIA

Seda korda ei kohaldata Belgia suhtes.

BULGAARIA

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia valitsus allkirjastasid ühise piirikontrolli lepingu 21. detsembril 2006 ning see jõustus 1. jaanuaril 2007.

TŠEHHI VABARIIK

—	Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline leping piirikontrolli lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja veeliikluse puhul, allkirjastatud 19. mail 1995 Furth im Waldis (jõustus 1. juunil 1996, teatavaks tehtud nr 157/1996 all, rahvusvaheliste lepingute kogumik);

—	Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping piirikontrollialase koostöö kohta, allkirjastatud Prahas 25. mail 1999 (jõustus 1. novembril 2002, teatavaks tehtud nr 140/2002 all, rahvusvaheliste lepingute kogumik);

—	Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping piirikontrolli lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja veeliikluse puhul, allkirjastatud Viinis 17. mail 1991 (jõustus 1. oktoobril 1992, teatavaks tehtud nr 27/1994 all, rahvusvaheliste lepingute kogumik);

—	Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping piirikontrolli lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja veeliikluse puhul, allkirjastatud Bratislavas 24. mail 1999 (jõustus 12. märtsil 2001, teatavaks tehtud nr 24/2001 all, rahvusvaheliste lepingute kogumik).

TAANI

Seda korda ei kohaldata Taani suhtes.

SAKSAMAA

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping, mis käsitleb piiriületamise lihtsustamist raudtee-, maantee- ja laevaliikluses

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Poola Vabariigi vaheline piiriületamise lihtsustamise kokkulepe

EESTI

Eesti valitsuse ja Läti valitsuse vaheline kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimise kohta, sõlmitud ja jõustunud 30. augustil 1994 (avaldatud Riigi Teatajas II 1994, 24, 81).

KREEKA

Kreekal ei ole teiste liikmesriikidega ühiskontrolli käsitlevaid lepinguid.

HISPAANIA

Hispaania ei ole praeguseks sedalaadi lepinguid sõlminud.

PRANTSUSMAA

Prantsusmaad see artikkel ei puuduta.

ITAALIA

Itaalia on alustanud läbirääkimisi Sloveenia Vabariigiga.

KÜPROS

Artiklit 17 ei kohaldata Küprose Vabariigi suhtes, sest tal ei ole teiste liikmesriikidega ühist maismaapiiri.

LÄTI

Läti Vabariik on sõlminud ühist piirikontrolli käsitlevad kokkulepped:

1.	Leedu Vabariigiga: Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe koostöö kohta piirikontrolli läbiviimisel ühistes piirikontrollipunktides. Sõlmitud 9. juunil 1995;

2.	Eesti Vabariigiga: Läti Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimise kohta. Sõlmitud 30. augustil 1994.

LEEDU

Vastavalt artiklile 17 sõlmitud kahepoolsed lepingud on olemas Läti ja Poolaga.

LUKSEMBURG

Seda korda ei kohaldata Luksemburgi suhtes.

UNGARI

Ungari viib ühist kontrolli läbi:

—	Slovakkiaga valitsuse määruse nr 91/2005 (V.6.) alusel, mis käsitleb Bratislavas 9. oktoobril 2003. aastal Ungari Vabariigi valitsuse ja Slovaki Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud avalikul maanteel, raudteel ja veeteel piiriliikluse kontrolli käsitleva lepingu jõustamist;

—	Austriaga valitsuse määruse nr 124/2004 (IV.29) alusel, mis käsitleb Viinis 29. aprillil 2004. aastal Ungari Vabariigi valitsuse ja Austria Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud avalikul maanteel, raudteel ja veeteel piiriliikluse kontrolli käsitleva lepingu jõustamist;

—	Sloveeniaga valitsuse määruse nr 148/2004 (V.7) alusel, mis käsitleb Ljubljanas 16. aprillil 2004. aastal Ungari Vabariigi valitsuse ja Sloveenia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud avalikul maanteel, raudteel ja veeteel piiriliikluse kontrolli käsitleva lepingu jõustamist.

Ungari teeb koostööd Austriaga ühise patrullteenistuse osas piirialadel 2006. aasta seaduse XXXVII alusel, milles käsitletakse Heiligenbrunnis 6. juunil 2004. aastal allkirjastatud Ungari Vabariigi ja Austria Vabariigi vahel piirülese kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise alast koostööd käsitleva lepingu jõustamist.

Slovakkia ja Sloveeniaga allkirjastati sellised lepingud oktoobris ja need jõustuvad 2007. aastal.

MALTA

Artikli 17 lõike 1 sätteid Malta suhtes ei kohaldata, sest tal ei ole maismaapiiri.

MADALMAAD

Madalmaad on seoses ühiskontrolliga sõlminud kaks lepingut:

1.	Enschede leping. See on kahepoolne leping Saksamaaga.

2.	Beneluxi leping.

AUSTRIA

Slovaki Vabariik

—	Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vaheline leping tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul 22. detsembri 1993. aasta ja 14. jaanuari 1994. aasta kirjavahetuses näidatud redaktsioonis, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 561/1992;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Slovaki Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistuspaikade ehituse kohta ja transiidi tollivormistuse kohta raudteetranspordi puhul, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 36/2004.

Sloveenia Vabariik

—	Austria Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi vaheline leping tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee- ja maanteetranspordi puhul, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 94/2001;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Sloveenia Vabariigi valitsuse vaheline leping ühiste tollivormistuspunktide ehituse kohta, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 39/2004.

Tšehhi Vabariik

—	Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vaheline leping tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 561/1992;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Austria tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Reintali-Poštorná piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 710/1993;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Austria tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Mitterretzbach-Hnánice piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 711/1993;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Austria tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Guglwaldi – Přední Výtoňi piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 712/1993;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Austria tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Schönebeni – Zadní Zvonková piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 713/1993;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Linzi pearaudteejaama, Freistadti, Summerau, Horní Dvořiště, Kaplice ja České Budějovice raudteejaama ning transiidi tollivormistuse kohta liinil Linzi pearaudteejaam – České Budějovice jaam, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 386/1994;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Tšehhi tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Gmünd-Bleylebenstraße/České Velenice piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 384/1994;

—

leping vastavalt 17. juuni 1991. aasta lepingu (Austria Vabariigi ning Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi vahelise lepingu tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja meretranspordi puhul) artikli 2 lõikele 4 Tšehhi tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Schlagi/Chlum u Třeboně piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 385/1994;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping Austria tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Pyhrabrucki – Nové Hrady piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 135/2000;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping Austria tollivormistuse eelpunkti ja Tšehhi tollivormistuse eelpunkti ehitamise kohta Gmündi – České Velenice piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 136/2000;

—

Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistuse eelpunktide ehitamise kohta Gmündi ja České Velenice raudteejaama ning transiidi tollivormistuse kohta Schwarzenau ja Veselí jaama vahel liinil Lužnicísse ja Schwarzenausse ning České Budějovicesse, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 166/2002;

—

Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistuse eelpunktide ehitamise kohta Viini lõunaraudteejaama, Hohenau, Břeclavi ja Brno/Brünni pearaudteejaama ning transiidi tollivormistuse kohta Viini lõunaraudteejaama ja Brno/Brünni pearaudteejaama vahel, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 71/2006;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistuse eelpunktide ehitamise kohta Fratresi-Slavonice piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 70/2006;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistuse eelpunktide ehitamise kohta Grametteni – Nová Bystřice piiripunkti, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 72/2006.

Ungari Vabariik

—	Austria Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline leping tollivormistuse kohta raudteetranspordi puhul, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 134/1992;

—	Austria Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline leping tollivormistuse kohta maanteetranspordi ja laevatranspordi ning raudteetranspordi puhul, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 794/1992;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping tollivormistust raudteetranspordi puhul käsitleva lepingu rakendamise kohta, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 327/1993;

—

Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping, millega muudetakse Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vahelist 14. aprilli 1993. aasta lepingut tollivormistust raudteetranspordi puhul käsitleva lepingu rakendamise kohta, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 636/1995;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping piiripunkti ehitamise kohta Lutzmannsburgi ja Zsira kohaliku omavalitsuse vahel ning ühise tollivormistuspunkti ehitamise kohta Austria territooriumile, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 245/2001;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping, milles käsitletakse merepiiri ületamise rajatist Neusiedeli järve ääres Fertorákosis ja ühise tollivormistuspunkti ehitamist Ungari territooriumile, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 96/2002;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping ühise tollivormistuspunkti ehitamise kohta Mörbischi-Fertörakosi piiripunkti Austria territooriumil, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 97/2002;

—	Austria Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping ühiste tollivormistuspunktide ehitamise ja koostöö kohta piiriliikluse jälgimise valdkonnas, Austria Föderaalõiguse Teataja nr III 31/2004.

POOLA

Poola on allkirjastanud kahepoolsed lepingud lihtsustatud piirikontrolli kohta oma naaberriikidega:

1.	Poola Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline leping lihtsustatud piirikontrolli kohta, sõlmitud Varssavis 29. juulil 1992.

2.	Poola Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping lihtsustatud piirikontrolli kohta, sõlmitud Prahas 25. mail 1999.

3.	Poola Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping lihtsustatud piirikontrolli kohta, sõlmitud Stará L'ubowňas 29. novembril 2002.

4.	Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline leping piiriküsimustes, sõlmitud Vilniuses 14. septembril 1997.

Eespool osutatud lepingute sätete ja kahepoolsete kohtumiste (millel osalesid Poola piirivalve ja naaberriikide piiriteenistuste esindajad) protokollide kohaselt võivad lepingupoolte pädevad asutused kontrollida üle ühiste piiride toimuvat liiklust oma territooriumil ühiselt. Poola osaleb sellises ühises piiriliikluse kontrollis.

PORTUGAL

Portugalis kohaldatakse piirieeskirjade artiklit 20.

RUMEENIA

Rumeenia – Ungari

27. aprillil 2004. aastal sõlmiti Rumeenia ja Ungari Vabariigi vaheline konventsioon maantee- ja raudteeliikluse kontrollimise kohta. Kõnealuse konventsiooni rakendamise leping sõlmiti Rumeenia ja Ungari vahel 21. detsembril 2006.

Rumeenia – Bulgaaria

Kõnealuste riikide vahel sõlmiti leping ühise piirikontrolli kohta 21. detsembril 2006.

SLOVEENIA

Kahepoolsed lepingud lihtsustatud piirikontrolli kohta

Leping Austria Vabariigiga:

—	Sloveenia Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping lihtsustatud piirikontrolli kohta raudtee- ja maanteetranspordi puhul (Ur. l. RS nr 82/1989);

—	leping ühiste piirikontrollibüroode asutamise kohta (Ur. l. RS nr 48/2004).

Leping Ungari Vabariigiga:

—	Sloveenia Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline leping lihtsustatud piirikontrolli kohta raudtee- ja maanteetranspordi puhul (Ur. l. RS nr 125/2000);

—	Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping Sloveenia Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise maantee- ja raudteetranspordi piirikontrolli lepingu rakendamise kohta raudteetranspordis (Ur. l. RS nr 6/2001);

—	Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping Sloveenia Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise maantee- ja raudteetranspordi piirikontrolli lepingu rakendamise kohta maanteetranspordis (Ur. l. RS nr 59/2004).

Piirikontrolli viiakse läbi ühepeatuselise kontrollina Sloveenia ja Austria ning Sloveenia ja Ungari riigipiiril.

SLOVAKKIA

—	Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi ning Austria Vabariigi vaheline leping tollivormistuse lihtsustamise kohta raudtee-, maantee- ja veetranspordis, allkirjastatud Viinis 17. juunil 1991;

—	Slovaki Vabariigi valitsuse ja Austria föderaalvalitsuse vaheline leping piirikontrollipunktide loomise ja piirikontrolli kohta raudteetranspordis reisi ajal, allkirjastatud 28. aprillil 2004;

—	Slovaki Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline leping piirikontrolli kohta maantee-, raudtee- ja veetranspordis, allkirjastatud Bratislavas 9. oktoobril 2003;

—	Slovaki Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vaheline leping Slovaki Vabariigi ja Ungari Vabariigi 9. oktoobri 2003. aasta maantee-, raudtee- ja veetranspordis piirikontrolli käsitleva lepingu rakendamise kohta, allkirjastatud Bratislavas 9. oktoobril 2003;

—	Slovaki Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping piirikontrollimenetluste lihtsustamise kohta maantee- ja raudteetranspordis, allkirjastatud Stará Ľubovňas 29. juulil 2002;

—	Slovaki Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping piirikontrollimenetluste lihtsustamise kohta maantee-, raudtee- ja veetranspordis, allkirjastatud Bratislavas 24. mail 1999.

SOOME

Soomel ei ole ühist maismaapiiri liikmesriikidega, kes ei kohalda artiklit 20.

ROOTSI

Rootsil ei ole Schengeni piirieeskirjade artikli 17 lõikele 1 vastavaid kahepoolseid lepinguid.

ISLAND

Islandil ei ole teiste liikmesriikidega ühist maismaapiiri ja seepärast ei ole see säte kohaldatav.

NORRA

Norra ei ole selliseid kahepoolseid lepinguid sõlminud.

---

24.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/15

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated

Liikmesriigi võimalus sätestada õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma pabereid või dokumente vastavalt artikli 21 punktile c

(2008/C 18/03)

BELGIA

Kõnealune kohustus on sätestatud 8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mis käsitleb mittekodanike juurdepääsu territooriumile ja elukohale ning nende elamaasumist ja deporteerimist) jaotises 38:

BULGAARIA

Teatavate dokumentide omamise või nende kaasaskandmise kohustust reguleerib Bulgaaria isikutunnistuste seadus ning seadus ELi kodanike ja nende pereliikmete Bulgaaria Vabariiki sisenemise, seal elamise ja sealt lahkumise kohta:

1.   Bulgaaria isikutunnistuste seadus

Artikkel 6: Kui seadusega nõuetekohaselt volitatud ametnik seda nõuab, esitab kodanik isikut tõendava dokumendi.

Artikli 29 lõige 1: Kõik Bulgaarias elavad Bulgaaria kodanikud taotlevad isikutunnistust 30 päeva jooksul pärast 14aastaseks saamist.

Artikli 55 lõige 1: Kõigile välisriikide kodanikele, kes on saanud 14 aastat vanaks ja kellele on antud õigus elada Bulgaaria Vabariigis kolm kuud või kauem, väljastatakse välisriigi kodanikule mõeldud Bulgaaria isikut tõendav dokument.

Artikli 57 lõige 1: Välisriigi kodanikule mõeldud Bulgaaria isikut tõendav dokument kehtib Bulgaaria Vabariigi territooriumil koos välisriigi kodaniku rahvusvahelise reisidokumendiga.

Artikli 57 lõige 2: Kodakondsuseta isikud ja välisriikide kodanikud, kes taotlevad varjupaika või kellele on vastavalt varjupaiga- ja pagulaste seadusele lubatud kaitset, võivad oma isikut tõendada ainult Bulgaaria isikut tõendava dokumendi abil.

Artikkel 58: Välisriigi kodanik, kes elab Bulgaaria Vabariigi territooriumil kolm kuud või vähem, välja arvatud ajutist pagulase tunnistust omav välisriigi kodanik, tõendab oma isikut rahvusvahelise reisidokumendi abil, millega ta riiki sisenes.

2.   Seadus ELi kodanike ja nende pereliikmete Bulgaaria Vabariiki sisenemise, seal elamise ja sealt lahkumise kohta:

Artikli 4 lõige 1: Euroopa Liidu kodanikud sisenevad Bulgaaria Vabariigi territooriumile ja lahkuvad sealt oma isikutunnistuse või passiga.

TŠEHHI VABARIIK

Välismaalaste kohustus esitada reisidokument (isikutunnistus) politseiametniku nõudmisel on sätestatud seaduse nr 326/1999 Coll. (välismaalaste viibimise kohta Tšehhi Vabariigi territooriumil) paragrahvi 103 punktis d. Seaduse kohaselt on välismaalane kohustatud reisidokumendi esitama politseiametniku nõudmisel.

TAANI

Välismaalaste seaduse jaotise 39 punkti 1 kohaselt peab välismaalasel riiki sisenemisel, seal viibimisel ja sealt lahkumisel olema pass või reisidokument ning jaotise 39 punkti 3 alapunkti 1 kohaselt peab välismaalane riigis viibimise ajal esitama avaliku võimu kandjale nõudmise korral passi või reisidokumendi.

Jaotise 39 punkti 4 alapunkti 1 kohaselt on Põhjamaade kodanikud nendest kohustustest vabastatud ning sama jaotise punkti 2 alusel võib siseminister välismaalased passi või reisidokumendi kaasaskandmise kohustusest vabastada (vt välismaalaste korra jaotise 5 punkt 2). Välismaalaste korra jaotise 5 punkti 2 alusel vastu võetud sätted avaldatakse kord aastas Taani Ametlikus Teatajas (Statstidende).

SAKSAMAA

Elukohaseaduse (Aufenthaltsgesetz) paragrahvi 3 lõige 1, paragrahvi 13 lõike 1 teine lause, paragrahvid 48 ja 82

§ 3 Passikohustus

1)   Välismaalane tohib Saksamaa Liitvabariiki siseneda või seal viibida ainult siis, kui ta omab tunnustatud ja kehtivat passi või muud samaväärset dokumenti, välja arvatud siis, kui ta on passikohustusest haldusmäärusega vabastatud.

2)   Saksamaa Liitvabariigi Siseministeerium või tema määratud asutus võib põhjendatud üksikjuhtumite korral enne välismaalase sisenemist riiki teha passikohustusest erandeid nii piiri ületamise kui ka järgneva kuni kuuekuulise riigis viibimise korral.

§ 13 Piiri ületamine

1)   Sisenemine Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja sealt lahkumine on lubatud ainult selleks ette nähtud piiripunktis selle ametlikul lahtiolekuajal, kui muudes haldusmäärustes või riikidevahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud erandeid. Välismaalane on kohustatud paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt nii riiki sisenemisel kui ka sealt lahkumisel omama tunnustatud ja kehtivat passi või muud samaväärset dokumenti ning alluma politseikontrollile piiril.

2)   Selleks ette nähtud piiripunktis on välismaalane riiki sisenenud alles siis, kui ta on piiri ületanud ja piiripunkti läbinud. Kui ametiasutus, kelle ülesandeks on politseikontroll piiril, lubab välismaalasel enne tagasisaatmisotsuse tegemist (käesoleva seaduse paragrahv 15, varjupaigamenetluse seaduse (Asylverfahrensgesetz) paragrahvid 18 ja 18a) või kõnealuse otsuse ettevalmistamise, menetlemise või täitmise ajal piiripunkti ajutiselt läbida, ei ole tegemist riiki sisenemisega esimese lause tähenduses seni, kuni asjaomasel ametiasutusel on võimalik kontrollida välismaalase riigis viibimist. Muudel juhtudel on välismaalane riiki sisenenud siis, kui ta on piiri ületanud.

§ 48 Isikut tõendava dokumendiga seotud õiguslikud kohustused

1)   Välismaalane on kohustatud esitama, üle andma või ajutiselt loovutama oma passi, muu samaväärse dokumendi või isikutunnistusega samaväärse dokumendi ja riigis viibimise õiguse andva dokumendi või tõendi riigist väljasaatmise edasilükkamise kohta seaduse täitmise tagamise eest vastutavale ametiasutusele tema nõudel, kui see on vajalik käesolevas seaduses sätestatud meetmete võtmiseks või tagamiseks.

2)   Välismaalane, kes ei oma passi ega saa seda vastuvõetaval viisil omandada, täidab oma isiku tõendamise kohustuse, esitades tõendi riigis viibimise õiguse andva dokumendi või riigist väljasaatmise edasilükkamise kohta, kui kõnealusele tõendile on kantud isikuandmed ja see on varustatud isiku fotoga ning seda nimetatakse isikutunnistusega samaväärseks dokumendiks.

3)   Kui välismaalasel ei ole kehtivat passi või muud samaväärset dokumenti, on ta kohustatud kaasa aitama isikut tõendava dokumendi omandamisele ning esitama, üle andma või loovutama käesoleva seaduse täitmise tagamise eest vastutavale ametiasutusele tema nõudmisel kõik dokumendid, mis on vajalikud kõnealuse kodaniku isiku ja kodakondsuse kindlakstegemiseks, ning kõik kõnealuse isiku valduses olevad dokumendid, mis võivad osutuda vajalikuks teise riiki tagasisaatmise võimaluse kindlakstegemiseks või kasutamiseks. Kui välismaalane ei täida esimeses lauses sätestatud kohustust ja on alust uskuda, et asjaomased dokumendid on isiku valduses, võib isiku ja temaga kaasas olevad asjad läbi otsida. Välismaalane on kohustatud seda lubama.

§ 82 Välismaalase osalus

1)   Välismaalane on kohustatud viivitamata teavitama oma huvidest ja tema jaoks soodsatest asjaoludest, kui need ei ole ilmsed või juba teada, ja esitama nende kohta andmed, mida on võimalik kontrollida, ning viivitamata esitama nõutavad tõendid oma isikuandmete kohta, muud nõutavad tõendid ja load ning muud nõutavad dokumendid, mis ta saab esitada.

Migratsiooniamet võib välismaalasele määrata selleks sobiva tähtaja. Pärast tähtaja möödumist esitatud fakte ja tõendeid ei pea arvesse võtma.

2)   Lõiget 1 kasutatakse vastulausemenetluse korral.

3)   Välismaalast tuleb teavitada kohustustest, mis tal lõike 1 kohaselt on, ning tema peamistest õigustest ja kohustustest, mis tal käesoleva seaduse kohaselt on, eelkõige paragrahvide 44a, 48, 49 ja 81 kohastest kohustustest ning paragrahvi 11 lõike 1 kolmanda lause kohasest võimalusest esitada avaldus. Tähtaja määramise korral tuleb välismaalast teavitada sellest mittekinnipidamise tagajärgedest.

4)   Kui on vaja ette valmistada ja rakendada käesolevas seaduses ja teistes seadustes sisalduvates välismaalasi käsitlevates sätetes ette nähtud meetmeid, võib anda korralduse, et välismaalane ilmuks isiklikult kohale pädevasse ametiasutusse ja selle riigi esindusse, mille kodanik ta väidetavalt on, ning läbiks arstliku kontrolli reisiks kõlblikkuse kindlakstegemiseks. Kui välismaalane ei täida mõnda esimeses lauses sätestatud korraldust, võib kasutada sunnivahendeid. Kohaldatakse politseiseaduse (Bundespolizeigesetz) paragrahvi 40 lõikeid 1 ja 2, paragrahvi 41 ja paragrahvi 42 lõike 1 esimest ja kolmandat lauset.

EESTI

Isikut tõendava dokumendi kohustus, kehtivus ja kontroll on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduses (avaldatud Riigi Teatajas I 1999, 25, 365; 2006, 29, 221), paragrahvid 5–8 ja paragrahvid 17–181.

Isikut tõendava dokumendi kohustus riigipiiri ületamisel on sätestatud riigipiiri seaduses (avaldatud Riigi Teatajas I 1994, 54, 902; 2006, 26, 191), paragrahvid 111 ja 112.

Välismaalastega seotud teadaandmine ja kontrolli teostamine on sätestatud välismaalaste seaduses (avaldatud Riigi Teatajas I 1993, 44, 637; 2007, 9, 44), paragrahvid 15–151.

KREEKA

Kolmanda riigi kodanikust välismaalase kohustus omada või kaasas kanda isikutunnistust ja isikut tõendavat dokumenti on sätestatud välismaalaste riiki sisenemist ja Kreekas viibimist reguleeriva seaduse 3386/2005 artiklites 6 ja 8. Eelkõige sätestatakse artikli 6 lõigetes 1 ja 2, et Kreekasse siseneval kolmanda riigi kodanikul peab olema pass ja viisa, tingimusel et see on nõutav kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide, ühenduse õiguse ja riiklike normidega. Samuti keelatakse seaduse 3386/2005 artikli 8 lõikega 2 kolmanda riigi kodaniku sisenemine Kreekasse, kui tal ei ole passi või muud reisidokumenti, mis tagab tema tagasipöördumise päritolu- või transiidiriiki, samuti tema reisi eesmärki kinnitavaid vajalikke dokumente.

HISPAANIA

Hispaania õigussüsteemis sätestatakse nii Hispaania kui ka välisriikide kodanike isikut tõendavate dokumentide omamise ja näitamise kohustus. Need kaks ettekirjutust on sätestatud järgmistes õigusaktides:

a)   Hispaania kodanike suhtes:

23. detsembri 2005. aasta kuningliku seadluse 1553/2005 artiklis 2, millega reguleeritakse riiklike isikut tõendavate dokumentide ja nende elektroonilise allkirjaga tunnistuste väljastamist, sätestatakse järgmist:

1.	14aastane või vanem Hispaania kodanik on kohustatud omandama riikliku isikut tõendava dokumendi.

2.	Kõik isikud, kes on kohustatud omandama riikliku isikut tõendava dokumendi, on samuti kohustatud seda näitama, kui seda nõuab ametiasutus või selle esindaja.

21. veebruari 1992. aasta alusseaduse 1/1992 (kodanike julgeoleku kaitse kohta) artiklis 9 sätestatakse kõigi Hispaania kodanike õigus riikliku isikut tõendava dokumendi väljastamisele alates neljateistkümnendast eluaastast ning kohustus see dokument omandada.

Sama alusseaduse artiklis 20 antakse julgeolekujõudude esindajatele ja julgeolekuasutustele õigus nõuda kuritegevuse vältimiseks ja uurimiseks inimestelt tänaval isiku tõendamist. Vastupanu või keeldumise puhul kohaldatakse kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi sätteid.

b)   Välisriikide kodanike suhtes:

20. novembri 2003. aasta alusseaduse 14/2003 (millega muudetakse välisriikide kodanike õigusi ja vabadusi Hispaanias ning nende sotsiaalset integratsiooni käsitlevat 11. jaanuari 2000. aasta alusseadust 4/2000, muudetud 22. detsembri 2000. aasta alusseadusega 8/2000) artikli 4 lõikes 1 sätestatakse Hispaania territooriumil viibiva välisriigi kodaniku kohustus omada dokumenti, mis tõendab tema isikut ja õiguslikku seisundit Hispaanias.

30. detsembri 2004. aasta kuningliku seadluse 2393/2004 (millega võetakse vastu ja rakendatakse 11. jaanuari 2000. aasta välisriikide kodanike õigusi ja vabadusi Hispaanias ja nende sotsiaalset integratsiooni käsitleva alusseaduse 4/2000 rakendamismäärused) artikli 100 lõige 2 kõlab järgmiselt:

21. veebruari 1992. aasta alusseaduse 1/1992 artiklis 11 sedastatakse, et Hispaania territooriumil viibiv välisriigi kodanik on kohustatud omama dokumenti, mis tõendab tema isikut ja õiguslikku seisundit Hispaanias.

PRANTSUSMAA

Prantsuse õiguses sätestatakse see kohustus välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise ning varjupaigaõiguse koodeksi (Code de l'entrée et du séjour des étrangers et du droit d'asile, CESEDA) artiklis L.611-1, milles sedastatakse, et välja arvatud isikukontrolli puhul või pärast seda, peab välisriigi kodanik esitama kohtupolitsei ametniku, esindaja ja esindaja asetäitja nõudmise korral ning järelevalve all isikutunnistuse või dokumendi, mille alusel tal on õigus Prantsusmaa territooriumil reisida või peatuda.

ITAALIA

Riigi õigusaktides sätestatakse 18. juuni 1931. aasta seaduse nr 773 Testo Unico Leggi di Pubblica Sicurezza (TULIPS) artiklis 3 isikut tõendava dokumendi omamise võimalus. Eespool mainitud artiklis sedastatakse, et: siseministri kehtestatud näidise alusel väljastab linnapea isikutunnistuse üle 15aastasele isikule, kes elab taotluse esitamise ajal selles omavalitsusüksuses.

Mis puutub isikutunnistuse kaasaskandmise kohustusse, siis eespool mainitud TULPSi artiklis 4 sätestatakse, et oma jurisdiktsiooni piires võib politseiasutus anda korralduse, et ohtlik isik või kahtlusalune varustaks end isikutunnistusega ja esitaks selle iga kord, kui politseiametnik seda nõuab.

Kõnealuste artiklitega tutvumine lubab teha järelduse, et eespool mainitud dokumendi kaasaskandmise kohustus on kehtestatud ainult ohtlikule isikule või kahtlusalusele; ülejäänutel (ohututel isikutel ja isikutel, kes ei ole kahtlusalused) on ainult kriminaalkoodeksi artikliga 651 ette nähtud kohustus anda ametnikule teavet oma isiku, seisundi või isikuomaduste kohta, kui ametnik seda nõuab.

Seaduslikult riigis viibival välismaalasel on õigus sellele, et ta registreeritakse tema elukohaks oleva omavalitsusüksuse registriametis, samuti on tal õigus omada isikutunnistust, mis aga ei kehti riigist lahkumise puhul.

KÜPROS

EÜ määruses nr 562/2006 (kontroll riigi territooriumil) sätestatakse, et piirikontrolli tühistamine sisepiiridel ei mõjuta liikmesriigi võimalust sätestada seadusega paberite ja dokumentide omamise või kaasaskandmise kohustust.

Küprose Vabariigis sisaldub selline säte riiklikes õigusaktides. 2006. aasta elanike registreerimise seaduse kohaselt (L.13(I)/2006) võib iga ametikohustusi täitev politseiametnik, registriameti töötaja või muu isik, keda migratsiooni- ja kodanikeregistri ameti direktor on kirjalikult volitanud, nõuda igalt isikult isikutunnistuse esitamist. Kui nimetatud isik tunnistust ettenähtud aja jooksul ei esita, on ta süüdi väärteos ning teda karistatakse kõige rohkem üheaastase vanglakaristuse või kõige rohkem tuhandenaelase trahviga või nii vangistuse kui ka trahviga. Samuti võib vastavalt politseiseaduse (L.73(I)/2004) jaotisele 28 iga politseiametnik peatada, kinni pidada ja läbi otsida iga isiku, i) keda ta näeb sooritamas mis tahes tegu või toimingut; ii) keda ta kahtlustab mis tahes teo või toimingu sooritamises või millegi omamises või iii) keda ta näeb omamas midagi, mille jaoks on mis tahes kehtiva õigusakti kohaselt vajalik luba, ning võib nõuda, et isik esitaks sellise loa.

LÄTI

Läti Vabariigi ministrite kabineti 4. novembri 2002. aasta määruses nr 499 „Läti Vabariigi piiriala eeskirjad ja piiriala režiim” on kindlaks määratud, et kõigil isikutel alates 15. eluaastast peab Läti Vabariigi maismaapiiri lähedal piirialal (mis ei ole laiem kui kaks kilomeetrit riigipiirist) viibides olema kaasas isikut tõendav dokument. Muudel juhtudel ei nõuta Läti Vabariigi õigusaktides, et isikud kannaksid isikut tõendavat dokumenti pidevalt kaasas.

LEEDU

Leedu õigusaktide kohaselt ei ole Leedu ega ELi kodanikel kohustust isiklikke ega muid dokumente endaga kaasas kanda.

Riigipiiri ja selle kaitse seaduse artikli 17 lõike 5 kohaselt peavad kõik kodanikud piiritsoonis kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti.

Kõik üle 16aastased Leedu kodanikud peavad omandama ja neil peab olema riiklik isikutunnistus või pass. Vastavalt välismaalaste õigusliku seisundi seadusele peab igal ELi kodanikul olema isikut tõendav dokument ning kõik kolmanda riigi kodanikud on kohustatud omama ja kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti.

LUKSEMBURG

Välisriigi kodanikud peavad alati elamisluba kaasas kandma.

UNGARI

2001. aasta seaduse XXXIX (välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise kohta) artikli 61 lõikes 3 on sätestatud, et kõik välismaalased peavad ametiasutuse nõudmise korral esitama oma reisidokumendi, elamisloa või välismaalase isiku tuvastamiseks nõuetekohase dokumendi.

MALTA

On asjakohane märkida, et immigratsiooniseadusega (peatükk 217) nähakse praegu ette nõue esitada riiki sisenemise kohas pass või muu asjaomane dokument. Kuid ei ole õigusnorme, millega kehtestataks, et sellist dokumenti tuleb kogu aeg kaasas kanda.

Tegelikult võivad aga riigi ametiasutused nõuda, et kolmanda riigi kodanik esitaks asjaomase dokumendi. Seepärast eeldatakse, et ta kannab Maltal viibides sellist dokumenti alati kaasas.

MADALMAAD

Madalamaade tuvastamiskohustuse seaduse (Wet op de identificatieplicht) kohaselt on kõik 14aastased ja vanemad isikud kohustatud esimese nõudmise korral uurimiseks esitama isikut tõendava dokumendi (tuvastamiskohustus). Sama kehtib ka välisriigi kodanike kohta.

Välismaalaste seadluse (Vreemdelingenbesluit ehk Vb) artiklis 4.21 nähakse ette dokumendid, mida inimesed võivad kasutada enda isiku tõendamiseks Madalmaades vastavalt välismaalaste seaduse jaotisele 50.1. Selles artiklis eristatakse järgmised rühmad:

—	välisriikide kodanikud, kes elavad Madalmaades seaduslikult ning kellel on tähtajaline või tähtajatu elamisluba;

—	välisriikide kodanikud, kes elavad Madalmaades seaduslikult ühenduse kodanikena;

—	isikud, kes on esitanud taotluse varjupaigataotleja tähtajalise elamisloa saamiseks;

—	muud kui eespool määratletud välisriikide kodanikud.

Konkreetsemalt hõlmab see järgmisi kategooriaid:

a.	riigis seaduslikult ajutise või alalise elamisloa alusel (välismaalaste seaduse jaotis 8, a–d) elavad välisriigi kodanikud said isikut tõendava dokumendi eraldi elamisdokumendina vastavalt välismaalasi käsitleva määruse lisadele 7a–7d;

b.

ELi/EMP ja Šveitsi kodanike puhul, kes elavad riigis seaduslikult vastavalt välismaalaste seaduse jaotisele 8.e, kehtiv kodaniku pass või kehtiv isikutunnistus. Välisriigi kodanike puhul, kes elavad riigis seaduslikult vastavalt välismaalaste seaduse jaotises 8.e määratletule ELi/EMP või Šveitsi kodaniku perekonnaliikmetena, kuid kellel on teine kodakondsus: — kehtiv kodaniku pass koos nõutava sissesõiduviisaga, kui riiki sisenemisest on möödunud alla kolme kuu; — kehtiv kodaniku pass koos sisenemistempliga, kui viisa ei ole riiki sisenemiseks nõutav ja kui riiki sisenemisest on möödunud alla kolme kuu; — kehtiv kodaniku pass koos pädeva asutuse väljastatud kinnitusega, et isik taotleb elamisluba, kui kinnituse väljastamisest on möödunud alla kuue kuu; — välismaalasi käsitleva määruse lisale 7e vastav elamisluba;

c.	välisriigi kodanikele, kes on esitanud taotluse varjupaigataotleja tähtajalise elamisloa saamiseks, väljastatakse isikut tõendav dokument vastavalt välismaalasi käsitleva määruse lisale 7f vastuvõtukeskuses;

d.

välisriigi kodanikud, kes elavad riigis välismaalaste seaduse jaotise 8j tähenduses seaduslikult, sest nende lahkumisega on seotud välismaalaste seaduse jaotises 64 määratletud takistused, ning isikud, kes elavad riigis seaduslikult lahkumise moratooriumi tulemusena, saavad isikut tõendava dokumendina elamisloa vastavalt välismaalasi käsitleva määruse lisale 7f2 (W2 dokument), kui neil ei ole juba kehtivat piiriületusdokumenti;

e.	inimkaubanduse (oletatavatele) ohvritele, kes elavad riigis vastavalt Vw jaotises 8.k määratletule seaduslikult, antakse elamisluba vastavalt välismaalasi käsitleva määruse lisale 7f2 (W2 dokument), kui neil ei ole juba kehtivat piiriületusdokumenti;

f.

saatjata alaealistele välisriigi kodanikele, kes ootavad otsust elamisloa kehtivuse pikendamise taotluse kohta või varem nende piirangute kohaselt väljastatud elamisloa muutmist, antakse elamisluba vastavalt välismaalasi käsitleva määruse lisale 7f2 (W2 dokument), kui neil ei ole juba kehtivat piiriületusdokumenti;

g.	muud välisriigi kodanikud.

Muude välisriigi kodanike puhul on asjakohaseks isikut tõendavaks dokumendiks kehtiv, Vb kohaselt Madalmaadesse pääsemiseks nõutav piirületusdokument või muul juhul kehtiv, kehtivat viisat sisaldav piiriületusdokument. Madalmaadesse pääsemiseks nõutavad piiriületusdokumendid on kindlaks määratud Vb artiklis 2.3. Seda sätet ei kohaldata mitte ainult välisriigi kodanike suhtes, kellel lubatakse vabalt valitaval perioodil riigis elada, vaid ka välisriigi kodanike suhtes, kes viibivad riigis ebaseaduslikult. W2 dokumendi võib väljastada ainult väga erandlikel juhtudel, pidades silmas eelkõige asjaolu, et asjaomane pool on juba vabastatud passi omamise kohustusest.

Vb artiklis 2.4 sätestatud erieeskiri kehtib riigist läbi sõitvate reisijate suhtes. Välisriigi kodanike suhtes, kellel on teise Schengeni liikmesriigi elamisluba, ollakse seisukohal, et nad võivad liikuda Schengeni territooriumil ilma viisata maksimaalselt kolm kuud. Sellisel juhul peab neil olema kehtiv reisidokument.

Välismaalaste seaduse jaotis 50

1.   Piirikontrolli eest vastutavatel ametnikel ja välisriigi kodanike üle järelevalvet pidavatel ametnikel on õigus inimesi nende isiku, kodakondsuse ja elamisõiguse tuvastamiseks kinni pidada kas faktide või asjaolude alusel, mis objektiivselt vaadeldes annavad põhjust kahtlustada ebaseaduslikku elamist riigis, või selleks, et võidelda piiriületamisele järgneva ebaseadusliku elamise vastu riigis. Iga isiku suhtes, kes väidab, et ta on Madalmaade kodanik, kuid ei suuda seda tõendada, võidakse rakendada sunnimeetmeid vastavalt lõigetele 2 ja 5. Dokumendid, mis peavad välisriigi kodanikul olema oma isiku, kodakondsuse ja elamisõigusega seotud seisundi tõendamiseks, määratakse kindlaks riiginõukogu korraldusega.

2.   Kui kinnipeetud inimese isikut ei ole võimalik kohe tuvastada, võidakse ta viia kindlaksmääratud küsitlemiskohta. Teda hoitakse seal maksimaalselt kuus tundi, tingimusel et see ei hõlma kesköö ja hommikul kella 9 vahele jäävat aega.

3.   Kui kinnipeetu isik on võimalik kohe tuvastada ja kui selgub, et isikul ei ole õigust riigis seaduslikult elada, või kui ei ole kohe selge, et tal on seaduslik elamisluba, võidakse ta viia küsitlemiskohta. Teda hoitakse seal maksimaalselt kuus tundi, tingimusel et see ei hõlma kesköö ja hommikul kella 9 vahele jäävat aega.

4.   Kui on siiski põhjust kahtlustada, et kinnipeetul ei ole õigust riigis seaduslikult elada, võib kuningliku Marechaussee ülem või selle politseiasutuse ülem, kelle jurisdiktsioonis isik asub, lõigetes 2 ja 3 osutatud ajapiirangut uurimise huvides maksimaalselt 48 tunni võrra pikendada.

5.   Lõikes 1 osutatud isikul on õigus kinnipeetu riietus ja isik, samuti tema isiklikud esemed läbi otsida.

6.   Täpsemad reeglid seoses käesoleva jaotise eelmiste lõigete kohaldamisega esitatakse riiginõukogu korralduses.

2000. aasta välismaalaste määruse artikkel 4.21

1.   Nimetatud õigusakti punkti 50.1 viimases lauses kindlaks määratud dokumendid on:

a)	välisriigi kodanike puhul, kes viibivad riigis seaduslikult, nagu on kindlaks määratud nimetatud õigusakti punktides 8.a–8.d: pädevate asutuste väljastatud tõendav dokument, mille näidis määratakse kindlaks ministri määrusega;

b)

välisriigi kodanike puhul, kes viibivad riigis seaduslikult, nagu on kindlaks määratud nimetatud õigusakti punktis 8.e: kehtiv kodaniku pass või kehtiv isikutunnistus, kui nad on riigi kodanikud vastavalt punkti 8.7.1 määratlusele või kui neil puudub nimetatud kodakondsus: 1. kehtiv kodaniku pass koos nõutava sissesõiduviisaga, kui riiki sisenemisest on möödunud alla kolme kuu; 2. kehtiv kodaniku pass koos sisenemistempliga, kui viisa ei ole riiki sisenemiseks nõutav ja kui riiki sisenemisest on möödunud alla kolme kuu; 3. kehtiv kodaniku pass koos pädevate asutuste poolt vastavalt punkti 8.13 alapunktile 4 väljastatud teatisega, kui teatise väljastamisest on möödunud alla kuue kuu; 4. pädeva asutuse väljastatud elamisluba, nagu on kindlaks määratud punkti 8.13 alapunktis 5 või punkti 8.20 alapunktis 1;

c)	välisriigi kodanike puhul, kes on esitanud taotluse varjupaigataotleja ajutise elamisloa saamiseks, nagu on kindlaks määratud nimetatud õigusakti jaotises 28: pädevate asutuste väljastatud tõendav dokument, mille näidis määratakse kindlaks ministri määrusega;

d)

välisriigi kodanike puhul, v.a punktis c määratletud välisriigi kodanikud, kes elavad riigis seaduslikult nimetatud õigusakti punkti 8 alapunkti f, g, h, j või k kohaselt ja kellel puudub nimetatud õigusakti tähenduses kehtiv piiriületusdokument: pädeva asutuse väljastatud dokument, mille näidis määratakse kindlaks ministri määrusega; dokument väljastatakse koos punkti 4.29 alapunktis 3 määratletud lisalehega, millele on märgitud isiku seisund vastavalt riigis elamise õigusele;

e)	teiste välisriigi kodanike puhul nimetatud õigusakti tähenduses Madalmaadesse sisenemiseks vajalik kehtiv piiriületusdokument või piiriületusdokument, milles on registreeritud nõutav viisa või millesse on kantud märge isiku seisundi kohta vastavalt riigis elamise õigusele.

2.   Alla 12aastastele lastele ei väljastata muid dokumente peale punkti 1 alapunktides a ja b määratletute, välja arvatud juhul, kui ministri arvates on neil sellise dokumendi saamise vastu põhjendatud huvi.

3.   Punkti 1 alapunktides a–d määratletud dokumendis on märge, mis näitab, kas välisriigi kodanikul on lubatud töötada, ning seda, kas välismaalaste tööseaduse (Wet arbeid vreemdelingen) tähenduses on sellise töö jaoks nõutav tööluba.

4.   Kui välisriigi kodaniku Madalmaades elamise suhtes kehtivad punkti 3.4 alapunktis 4 kindlaks määratud piirangud, tehakse dokumenti märkus, milles sedastatakse, et riigi rahalistele vahenditele tuginemine võib mõjutada riigis elamise õigust (beroep op de publieke middelen kan gevolgen hebben voor verblijfsrecht)

AUSTRIA

Austria kodanike passisüsteemi käsitleva föderaalseaduse (1992. aasta passiseaduse) paragrahv 2, Austria Föderaalõiguse Teataja (BGBl.) 1992/839 BGBl. I 2006/44 redaktsioonis

Riiki sisenemine ja sealt lahkumine

1)   Kui valitsustevahelistes lepingutes või rahvusvahelistes tavades ei ole kindlaks määratud teisiti, on Austria kodanikel (kodanikud) vabariigi territooriumile sisenemiseks ja sealt lahkumiseks vaja kehtivat reisidokumenti (pass või asenduspass). Olenemata tema vastutusest paragrahvi 24 (1) alusel, ei tohi keelata riiki sisenemast kodanikku, kellel ei ole kehtivat reisidokumenti, kuid kes suudab tõendada oma kodakondsust ja isikut.

2)   Kui föderaalvalitsusel on õigus sõlmida Austria föderaalpõhiseaduse (B-VG) artikli 66 lõikele 2 vastavaid valitsustevahelisi lepinguid, on tal välismaale reisimise hõlbustamiseks õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mis annavad kodanikele õiguse reisida teistesse riikidesse ning siseneda vabariigi territooriumile muude kui punktis 1 osutatud dokumentide alusel. Tingimusel et need lihtsustavad reisimist Austria Vabariigi naaberriikide piirialadel, võivad sedalaadi lepingud sisaldada täpsustusi, et kõnealune lihtsustamine kehtib ainult kodanike puhul, kelle elukoht või eluase asub vabariigi piirialadel.

Lepingud PassG paragrahvi 2 (2) tähenduses:

—	Austria Vabariigi ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vaheline leping kohaliku piiriliikluse kohta (nüüd Sloveenia Vabariik), Austria Föderaalõiguse Teataja nr 379/1968 Austria Föderaalõiguse Teataja nr 143/1996 redaktsioonis – vt artiklid 3, 4 ja 7 (praegu läbivaatamisel);

—	Austria Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni leping, millega reguleeritakse reisijate piirületust kohalikus piiriliikluses, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 164/1974 – vt artiklid 2–4 ja 7–9.

Austria föderaalseaduse (välismaalaste politseikontrolli kasutamise, välismaalastele dokumentide väljastamise ja riiki sisenemise dokumentide väljastamise kohta (2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seadus – FPG) paragrahv 15, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Vabariigi territooriumile seadusliku sisenemise tingimus

1)   Kui föderaalõiguses või rahvusvahelistes lepingutes ei sätestata teisiti või kui rahvusvahelistest tavadest ei tulene teisiti, vajavad välismaalased vabariigi territooriumile seaduslikuks sisenemiseks kehtivat reisidokumenti (passikohustus).

Muud reisidokumendid FPG paragrahvi 15 lõike 1 tähenduses:

—	välismaalase pass (FPG paragrahvid 88–93);

—	tavapärane reisidokument (FPG paragrahv 94);

—	fotoga isikutunnistus privileegide ja immuniteetide omanikule (FPG paragrahv 95);

—	Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku tagasipöördumistunnistus (FPG paragrahv 96);

—	kolmanda riigi kodaniku kodumaale naasmise reisidokument (FPG paragrahv 97).

2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seaduse (FPG) paragrahv 16, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Passikohustuse üldtingimused

1)   Kui see on avalikes huvides, eelkõige passi ja välismaalaste politseikontrolli ja välispoliitika seisukohast nõutav, on siseministril välisministriga konsulteerides lubatud välja anda määrus, milles määratakse kindlaks teatavad muude kui asutamislepingu osalisriikide väljastatud reisidokumentide vormid kui passikohustusele mittevastavad.

2)   Ühises reisidokumendis registreeritud välismaalane võib riiki siseneda ja sealt lahkuda ainult koos selle reisidokumendi omanikuga, milles ta on registreeritud. Seda ei kohaldata välismaale deporteerimise või transportimise meetmete puhul vastavalt 5.–10. peatükile.

3)   Välismaalased, kellele on väljastatud rühmapass, täidavad passikohustust, kuid neil lubatakse riiki siseneda või sealt lahkuda ainult üheskoos. Iga rühma liige vajab ametiasutuse väljastatud isikut tõendavat dokumenti. Seda ei kohaldata välismaale deporteerimise või transportimise meetmete puhul vastavalt 5.–10. peatükile.

2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seaduse (FPG) paragrahv 17, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Passikohustuse piirang

1)   Kui föderaalvalitsusel on õigus sõlmida Austria föderaalpõhiseaduse (B-VG) artikli 66 lõikele 2 vastavaid valitsustevahelisi lepinguid, on tal õigus vastastikkuse alusel kokku leppida, et passikohustusega välismaalasel on õigus riiki siseneda, vabariigi territooriumil ajutiselt elada ja riigist lahkuda muu reisidokumendi alusel kui paragrahvi 15 lõikes 1 ja paragrahvi 16 lõikes 3 osutatud dokumendid. Sellised välismaalased täidavad passikohustust.

2)   Lõikele 1 vastavates lepingutes, mille eesmärk on lihtsustada reisimist Austria Vabariigi piirialadele, võidakse kindlaks määrata, et sedalaadi reisidokumendi alusel riiki sisenenud välismaalasel lubatakse jääda Austria Vabariigi piirialadele. Sellistel juhtudel võidakse rahvusvahelises lepingus samuti kindlaks määrata, et riiki sisenemiseks, riigis ajutiselt viibimiseks ja riigist lahkumiseks mõeldud dokumendi peab allkirjastama ka Austria valitsusasutus.

3)   Kui see on avalikes huvides, on siseministril välisministriga konsulteerides lubatud välja anda määrus, milles määratakse kindlaks, et teatavatel passikohustusega välismaalastel on lubatud siseneda Austria Vabariigi territooriumile, seal ajutiselt elada ja riigist lahkuda muude dokumentide alusel. Sellised välismaalased täidavad passikohustust.

4)   EMP kodanikud ja Šveitsi kodanikud võivad samuti täita passikohustuse isikutunnistusega ning võivad riiki siseneda, vabariigi territooriumil elada ja riigist lahkuda sedalaadi reisidokumendi alusel.

Lepingud FPG paragrahvi 17 lõike 1 tähenduses:

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmete vaheline leping nende relvajõudude staatuse kohta (NATO jõudude staatuse leping), Austria Föderaalõiguse Teataja III nr 96/1999 koos Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide ja teiste rahupartnerluses osalenud riikide lepinguga nende relvajõudude staatuse kohta (NATO rahupartnerluse leping), Austria Föderaalõiguse Teataja III nr 135/1998 Austria Föderaalõiguse Teatajas III nr 178/1998 avaldatud redaktsioonis – vt NATO relvajõudude staatuse lepingu artikli III lõige 1

Lepingud FPG paragrahvi 17 lõike 2 tähenduses: (vt lepingud Austria passiseaduse (PassG) paragrahvi 2 lõike 2 tähenduses)

2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seaduse (FPG) paragrahv 18, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Erandid passikohustusest

1)   Passikohustus ei kehti välismaalase suhtes

1.	juhul kui väljastatakse vastuvõtuteatis (paragrahv 19);

2.	juhul kui talle antakse riigis ajutiselt elamise õigus vastavalt Austria seadusele, mis reguleerib elama asumise ja ajutise elukoha õigust juhtudel, kui välismaalasel ei ole reisidokumenti, või

3.	transpordi puhul (paragrahv 48).

2)   Välismaalasel, kellel on varjupaigaõigus või kellel on õigus saada Austrias täiendavat kaitset ja kellel ei ole kehtivat reisidokumenti, kuid kes suudab oma isikut prima facie tõendada, ei tohi keelata riiki siseneda olenemata tema kohustustest vastavalt paragrahvidele 120 ja 121.

FPG paragrahv 19 – vastuvõtuteatis

1)   Vastuvõtuteatis koostatakse teise riigi pädeva asutuse taotlusel välismaalasele, kes tuuakse mainitud riigi territooriumilt sunniviisiliselt Austria Vabariigi territooriumile ning kelle Austria Vabariik peab vastavalt rahvusvahelisele lepingule (lõige 4), Euroopa Ühenduse konventsioonile või rahvusvahelisele tavale vastu võtma.

2)   Vastuvõtuteatis peab olema sellisena selgelt määratletud; selles tuleb ära näidata välismaalase isik ja kodakondsus.

3)   Kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Ühenduse konventsioonis ei sätestata vastupidist, tuleb vastuvõtuteatise kehtivusperioodiks määrata välismaalase tagasisaatmiseks vajalik ajavahemik; riiki sisenemiseks tuleb määratleda piiriületuspunkt või lepinguosalise riigi teatav asukoht.

4)   Kui föderaalvalitsusel on õigus sõlmida Austria föderaalpõhiseaduse (B-VG) artikli 66 lõikele 2 vastavaid valitsustevahelisi lepinguid, on tal vastastikkuse alusel õigus kokku leppida, et teise riigi territooriumile ebaseaduslikult sisenenud välismaalastel või välismaalastel, kes ei täida enam sellesse riiki sisenemise või seal ajutiselt elamise tingimusi, on lubatud Austria Vabariiki tagasi pöörduda (uuesti vastuvõtmise konventsioon).

2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seaduse (FPG) paragrahv 23, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Arstitõend

1)   Rahvatervise ohustamise vältimiseks võib Austria tervishoiu- ja naisküsimuste minister välja anda määruse, milles määratakse kindlaks riigid, kus on märkimisväärselt suurenenud oht nakatuda

1.	haigusesse, millest tuleb teatada ja mis nakkab kergesti tavaliste sotsiaalsete kontaktide kaudu (raske haigus) Austria 1950. aasta epideemiaseaduse (Epidimiegesetz) tähenduses, Austria Föderaalõiguse Teataja nr 186/1950;

2.	mis tahes muusse raskesse nakkushaigusesse, millest ei ole vaja teatada või aru anda, või

3.	tuberkuloosi, millest tuleb teatada, Austria tuberkuloosiseaduse paragrahvi 3 punkti a tähenduses Austria Föderaalõiguse Teataja nr 127/1968,

ning mille tagajärjel võib suur hulk inimesi sattuda püsivasse ja tõsisesse ohtu.

2)   Välismaalastel, kes on määruses vastavalt lõikele 1 määratletud riigis elanud ajutiselt kuue vahetult enne Austria Vabariigi territooriumile sisenemisele eelnenud kuu jooksul, on õigus saada viisa tingimusel, et nad esitavad arstitõendi, mis kinnitab, et neil ei ole määruse lõikes 1 nimetatud haigust.

3)   Määruses tuleb määratleda haigus, mis vastab lõike 1 tingimustele, ning arstitõendi sisu ja kehtivusaeg.

POOLA

Poola ei ole isikut tõendava dokumendi omamise või kaasaskandmisega seoses konkreetseid õigusakte vastu võtnud.

PORTUGAL

21. veebruari 1995. aasta seaduse nr 5/95 (seadus, millega kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide kaasaskandmise kohustus) artikli 2 lõige 1, milles sätestatakse, et üle 16aastased kodanikud peavad avalikus kohas, üldsusele juurdepääsetavas kohas ja politsei järelevalve all olevas kohas kandma alati kaasas isikut tõendavaid dokumente.

Sama seaduse artikli 2 lõige 2, milles sätestatakse, et lõike 1 tähenduses loetakse isikut tõendavateks dokumentideks järgmised dokumendid:

a)	Portugali kodanike puhul isikutunnistus või pass;

b)	Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanike puhul elamisluba, isikutunnistus või pass;

c)	ELi mittekuuluvate riikide kodanike puhul elamisluba, välismaalase isikutunnistus või pass.

SLOVEENIA

Välismaalased peavad oma isikut tõendama välisriigi reisidokumendi, isikutunnistuse või muu nõuetekohase, nimetatud välismaalase riigis ette nähtud, välismaalase isikut tõendava dokumendi alusel, välismaalase reisidokumendi, välismaalase isikutunnistuse, piiriülese isikutunnistuse või muu riigi ametiasutuse väljastatud fotoga avaliku dokumendi alusel, mille põhjal on võimalik kindlaks teha välismaalase isik. Politseiametniku taotlusel peab välismaalane oma isikut tõendama eespool nimetatud dokumendi alusel ning samuti esitama loa, mis näitab, et ta on sisenenud Sloveenia Vabariiki või elab seal seaduslikult (Ztuj-1-UPB3 artikkel 75, Ur. l. RS (Sloveenia Ametlik Teataja) nr 107/2006).

Kui välismaalane ei esita politseiametniku nõudmise korral dokumenti, mis tõendab, et tal on seaduslik õigus riiki siseneda ja seal viibida, või ei esita politseiametniku nõudmise korral oma isikut tõendavat dokumenti, määratakse talle rahatrahv 20 000 tolarit (83,46 eurot) (Ztuj artikli 97 lõiked 3 ja 4).

SLOVAKKIA

Piirikontrolli tühistamisel sisepiiridel võivad liikmesriigid vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 21 punktidele c ja d näha seadusega ette kohustuse omada või kanda kaasas dokumente või kehtestada kolmandate riikide kodanikele kohustuse teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22. Piirikontrolli tühistamise järel säilitatakse tõenäoliselt kolmandate riikide kodanike kohustus (analoogselt Slovakkia kodanike kohustusega) omada kehtivat reisidokumenti (sealhulgas vajaduse korral viisat, isikutunnistust või elamisluba) Slovaki Vabariigi territooriumil viibimise ajal. Samuti säilitatakse välismaalaste registreerimise kohustus seaduse nr 48/2002 Coll. jaotise 49 punkti 2 tähenduses.

SOOME

Välismaalaste seaduse (301/2004) paragrahv 13 – Pass

Soome sisenedes ja seal viibides on välismaalasel oma kodumaa või elukohariigi ametiasutuse väljastatud kehtiv pass, mis esitatakse nõudmise korral piirikontrolliasutusele või politseile.

Riiklikes õigusaktides ei ole isikutunnistuse ja dokumentide kaasaskandmise kohustust sätestatud.

ROOTSI

Artikli 21 punktiga c seotud riiklikud sätted on esitatud välismaalaste seaduse 9. peatüki paragrahvis 9, täpsemalt:

Paragrahv 9.

Rootsis elav välismaalane on kohustatud politseiametniku nõudmisel esitama passi või muu dokumendi, mis näitab tema õigust Rootsis elada. Samuti on välismaalane kohustatud migratsiooniameti või politseiasutuste kutsel ilmuma ametisse või politseiasutusse ning andma oma Rootsis viibimise kohta teavet. Kui välismaalane seda ei tee, võivad politseiasutused kohaldada sundtoomist. Kui välismaalase isiklikku olukorda silmas pidades või muul põhjusel võib eeldada, et välismaalane ei vasta kutsele, võidakse sundtoomist kohaldada ilma eelneva kutseta.

Rannavalve on kohustatud tegema politseiga kontrollitoimingutes koostööd peamiselt mereliikluse ja sellega seotud kontrolli näol. Rannavalve kontrollitoimingute puhul tuleb rannavalveametnikule näidata passi või muud dokumenti.

Esimese ja teise lõigu alusel võib kontrolli läbi viia vaid siis, kui on piisav põhjus eeldada, et välismaalasel ei ole õigust Rootsis elada või kontrollimiseks on muud erilised põhjused.

RUMEENIA

Välismaalaste seaduse nr 194/2002 artiklis 104 sätestatakse, et:

1)	Elamisluba tõendab välismaalase isikut ja tema õigust Rumeenias viibida, samuti õiguse kestust ja selle talle andmise eesmärki.

2)	Elamisloa omanikul on kohustus seda alaliselt kaasas kanda, mitte anda seda teistele edasi ning esitada see pädevatele asutustele iga kord, kui seda nõutakse.

ISLAND

Riiklike õigusaktide kohaselt ei ole Islandi kodanikel seadusega määratud kohustust isikutunnistust või dokumente kaasas kanda. Kuid politseiseaduse artikli 15 lõike 5 kohaselt võib politsei nõuda, et isik (kas Islandi või välismaa kodanik) teataks oma nime, isikukoodi ja aadressi ning esitaks selle tõenduseks isikutunnistuse.

Välismaalaste seaduse nr 96/2002 artikli 5 lõike 1 kohaselt on Islandile saabuval välismaalasel pass või muu reisidokumendina tunnustatav isikutunnistus, kui justiitsministri väljastatud eeskirjades ei nähta ette teistsugust korda. Vastavalt sama seaduse artiklile 53 näitab iga välismaalane politsei nõudmisel isikut tõendavat dokumenti ja annab vajaduse korral teavet oma isiku ja Islandil viibimise seaduslikkuse kindlakstegemiseks.

Justiitsminister võib otsustada, et välismaalased – välja arvatud Taani, Soome, Norra ja Rootsi kodanikud – kannavad Islandil viibides alati kaasas passi või muud isikut tõendavat dokumenti. Minister võib välismaalased sellest kohustusest vabastada.

Nagu eespool on mainitud, on Islandi ametiasutustel piisavalt võimalusi kehtestada välismaalastele kohustus omada või kaasas kanda isikutunnistust ja dokumente nii Islandile saabudes kui ka välismaalaste riigis viibimise ajal. Piirikontrolli tühistamine sisepiiridel ei mõjuta eespool osutatud sätete kohaldamist.

NORRA

Seda küsimust käsitleb immigratsiooniseaduse (24. juuni 1988. aasta seadus nr 64 välisriigi kodanike Norra Kuningriiki sisenemise ja kuningriigis viibimise kohta) jaotise 44 esimene lõik. Nimetatud sättes on kehtestatud:

Kui politsei nõuab, peab iga välisriigi kodanik näitama isikutunnistust ja vajaduse korral andma teavet välisriigi kodaniku isiku ja tema kuningriigis viibimise seaduslikkuse kindlakstegemiseks.

Seega kehtib nimetatud sätte kohaselt välisriigi kodanike kohustus omada ja kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti. Kuningriigi enda kodanikel samaväärset kohustust ei ole.

---

24.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/25

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated

Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt artikli 21 punktile d

(2008/C 18/04)

BELGIA

Kõnealune kohustus on üksikasjalikult sätestatud järgmistes meetmetes:

—

15. detsembri 1980. aasta seaduse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 5: „Mittekodanik, kes ei viibi asutuses, mis peab seaduse kohaselt ta reisijana registreerima, peab end registreerima oma viibimise asukohaks oleva omavalitsusüksuse administratsioonis kolme tööpäeva jooksul pärast kuningriiki saabumist, välja arvatud juhul, kui ta kuulub ühte mittekodanike kategooriasse, kelle kuningas on nimetatud kohustusest vabastanud. Kuningas määrab kindlaks registreerimise viisi ja registreerimisel väljastatava registreerimist kinnitava dokumendi vormi;”

—

8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 18: „Kohalikus omavalitsuses registreerimise kohustust ei kohaldata: 1. mittekodaniku suhtes, kes on võetud tema Belgias viibimise ajal ravile haiglas või samalaadses asutuses; 2. mittekodaniku suhtes, kes on kinni peetud ja kes viibib vanglas või sotsiaalhoolekandeasutuses;”

—

8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 27: „Mittekodaniku alla 15aastased lapsed peab kohalikus omavalitsuses registreerima nende isa või ema või nende eest vastutav isik või institutsioon;”

—

8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 28: „Haagissuvilas, autos või laeval elav mittekodanik peab end registreerima ettenähtud aja jooksul mittekodanike nimekirja selles omavalitsusüksuses, kus ta soovib kasutada ametlikke kommunikatsioonisüsteeme. Kohaliku omavalitsuse asutused vastutavad tunnistuse väljastamise eest, mis kinnitab tema registreerimist kõnealuse omavalitsusüksuse mittekodanike nimekirjas.”

BULGAARIA

Kolmandate riikide kodanike kohustust teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22 reguleeritakse Bulgaaria Vabariigis viibivate välisriigi kodanike seadusega:

Artikli 18 lõige 1: Bulgaaria Vabariiki sisenedes täidab välisriigi kodanik aadressikaardi vastavalt siseministri kinnitatud näidisele, milles ta deklareerib oma külastuse eesmärgi ja millele ta kirjutab aadressi, kus ta hakkab elama.

TŠEHHI VABARIIK

Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22 oma viibimisest Tšehhi Vabariigi territooriumil on sätestatud seaduses nr 326/1999 Coll. välismaalaste viibimise kohta Tšehhi Vabariigi territooriumil (VII peatükk, paragrahvid 93–102, milles käsitletakse territooriumil viibimisest teatamist).

Vastavalt nimetatud seadusele on välismaalane kohustatud politseile teatama oma viibimisest Tšehhi Vabariigi territooriumil kolme päeva jooksul pärast saabumist.

TAANI

Taani on otsustanud Schengeni lepingu artiklit 22 mitte rakendada.

Välismaalaste seadus ja välismaalaste kord ei sisalda sätteid kolmandate riikide kodanike kohustuse kohta teatada teisest Schengeni liikmesriigist saabumisel oma viibimisest riigis.

SAKSAMAA

Kolmanda riigi kodanikud on kohustatud Schengeni konventsiooni artikli 22 kohaselt teavitama oma viibimisest liikmesriigi territooriumil. Saksamaal on kõnealune teavitamiskohustus sätestatud teavitamiskohustust käsitleva õigusraamistiku seaduse (Melderechtsrahmengesetz) paragrahvides 11, 14 ja 16 ning liidumaade seadustes, mis käsitlevad endast teatamist.

Vastavalt teavitamiskohustust käsitleva õigusraamistiku seadusele ja asjaomastele sätetele liidumaade seadustes, mis käsitlevad endast teatamist, kehtib üldine teavitamiskohustus, kui asutakse riiki elama (sisseregistreerimiskohustus), ja kui lahkutakse riigist välismaale (väljaregistreerimiskohustus). Teavitamiskohustus tuleb täita ühe/kahe nädala jooksul pärast riiki elama asumist või sealt lahkumist, millega kaasneb eluasemest loobumine. Pädevad asutused on kohalikud registreerimisasutused.

Üldine teavitamiskohustus on kehtestatud nii sakslastele kui ka välismaalastele. ELi kodanikest välismaalasi ei eristata kolmanda riigi kodanikest.

Üldist teavitamiskohustust käsitlevad sätted ei hõlma eriteavitamiskohustust ööbimiskohtades ja haiglates või hooldekodudes.

EESTI

Vastavalt riigipiiri seaduse (avaldatud Riigi Teatajas I 1994, 54, 902; 2006, 26, 191) paragrahvile 9 võib riigipiiri ületada piiripunktide kaudu. Seepärast ei ole riigis viibimisest vaja teatada.

KREEKA

Seaduse 3386/2005 artikli 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et kolmandate riikide kodanikud peavad Kreekasse sisenedes kohe teatama oma saabumisest neile majutusteenust pakkuvale isikule, esitades oma passi või muu rahvusvahelistes konventsioonides tunnustatud reisidokumendi, sissesõiduviisa või elamisloa. Majutusteenust või ajutist elupaika pakkuv isik peab seejärel kohe teavitama politseiosakonda või pädevat välismaalaste ja migratsiooniametit nende välismaalaste saabumisest ja lahkumisest, keda ta majutab. Käesolevaid sätteid rikkunud välismaalastele ja teistele isikutele määratakse trahv 1 500 – 3 000 eurot.

HISPAANIA

Hispaania õiguse kohaselt peavad kolmandate riikide kodanikud teatud juhtudel oma riiki sisenemise deklareerima.

30. detsembri 2004. aasta kuningliku seadluse 2393/2004 (millega võeti vastu 11. jaanuari 2000. aasta alusseaduse 4/2000 (mis käsitleb välisriikide kodanike õigusi ja vabadusi Hispaanias ning nende sotsiaalset integratsiooni) rakendamismäärused) artikkel 12 kõlab järgmiselt:

1.	„Hispaania territooriumile saabunud välisriikide kodanikud, kes on saabunud riigist, millega Hispaania on allkirjastanud piirikontrolli kaotamise lepingu, on kohustatud isiklikult teatama oma saabumisest Hispaania politseiasutustele.

2.	Kui riiki sisenemise ajal sellest ei teatata, tuleb seda teha riigi politseiametis või välismaalaste ametis kolme tööpäeva jooksul pärast sisenemise kuupäeva.”

PRANTSUSMAA

Prantsuse õigusaktides sätestatakse see kohustus CESEDA (Code de l'entrée et du séjour des étrangers et du droit d'asile, välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise ning varjupaigaõiguse koodeksi) artiklites L.531-2, R.211-32, R.211-33, R.212-5 ja R.212-6, milles sedastatakse, et kolmandate riikide kodanikud allkirjastavad deklaratsiooni sisenemisel emamaa territooriumile.

ITAALIA

Teave avaldatakse hiljem.

KÜPROS

Määruse 242/72 (nagu seda on muudetud), avaldatud välismaalaste ja immigratsiooniseaduse (nagu seda on muudetud) peatüki 105 alusel, paragrahvides 35 ja 36 sätestatakse, et iga Küprose Vabariiki saabuv välismaalane teatab endast seitsme päeva jooksul pärast saabumist selle registreerimispiirkonna registriametniku büroole, kus välismaalane kavatseb elama hakata või kus asub tema kavandatav elukoht, ning talle väljastatakse selle sätte alusel registreerimistunnistus.

LÄTI

Läti Vabariigis alalist või ajutist elamisluba taotledes peavad kolmandate riikide kodanikud teatama oma elukoha.

LEEDU

Kolmandate riikide kodanikud ei ole kohustatud teatama oma viibimisest Leedu territooriumil vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22.

LUKSEMBURG

Kolmandate riikide kodanikud peavad teatama oma riigis viibimisest kolme päeva jooksul omavalitsusüksusele või hotellile, kus nad peatuvad.

UNGARI

2001. aasta õigusakti XXXIX (välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise kohta) artiklis 88 sätestatakse, et välismaalane on kohustatud teatama oma majutuskoha välismaalastega tegelevale politseiasutusele.

MALTA

Hetkel peavad kolmandate riikide kodanikud järgima ainult immigratsiooniseaduses (Immigration Act, § 217) ja täiendavates õigusaktides sätestatud sisenemistingimusi. Schengeni konventsiooni artikli 22 kohased õigusaktid jõustuvad enne Malta ühinemist Schengeni alaga.

MADALMAAD

Välismaalaste seaduse artiklis 4.4 sätestatakse, et välispiiri kaudu Madalmaadesse sisenenud või sealt lahkuv välisriigi kodanik peab teatama endast välispiiri piiripunktis selle lahtiolekuajal ja teatama endast piirikontrolli eest vastutavale isikule. Madalmaade minister võib teha sellest nõudest teatavatel tingimustel erandi. Eespool osutatu ei kehti Beneluxi kodanike kohta.

Tingimusjuurdepääsu puhul võidakse kehtestada ka registreerimisnõue. Registreerimisnõue hõlmab põhimõtteliselt teatamist kolme päeva jooksul välisriigi kodaniku peatuskohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei välismaalaste osakonnale. Kui välisriigi kodanik ei saa laupäeva, pühapäeva või riigipüha tõttu registreerimisnõuet kolme päeva jooksul täita, tehakse piiriületusdokumenti järgimine märge: „teatada hiljemalt … (kuupäeval)”.

Samuti sätestatakse välismaalaste seaduse artiklis 4.39, et ilma seadusliku elukohata välisriigi kodanik peab viivitamata endast isiklikult teatama oma peatuskohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.

Välismaalaste seaduse artiklis 4.47 sätestatakse, et:

1.

„Välisriigi kodanik, kes vastavalt nimetatud õigusakti jaotisele 8.i elab riigis seaduslikult ja kes on saabunud Madalmaadesse kauemaks kui kolmeks kuuks, peab sellest teatama isiklikult kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma elukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.

2.	Lõikes 1 osutatud kolmekuulise ajavahemiku arvestamisel võetakse arvesse varasemat elamist Madalmaades vahetult saabumisele eelnenud kuue kuu jooksul.

3.	Kui välisriigi kodanik on alla 12aastane, teatab sellest isik, kellega koos ta elab või asub.”

Välismaalaste seaduse artiklis 4.48 sätestatakse, et:

1.	„Välisriigi kodanik, kes elab vastavalt seaduse jaotisele 8.i riigis seaduslikult ja kes on saabunud Madalmaadesse maksimaalselt kolmeks kuuks, peab sellest teatama isiklikult kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma elukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.

2.	Eelmisest lõikest tulenev alla 12aastase välisriigi kodaniku registreerimise kohustus lasub isikul, kellega koos see välisriigi kodanik elab või asub.

3.	Lõiget 1 ei kohaldata välisriigi kodanike suhtes, kes elavad hotellis või institutsioonis, mille omanik, pidaja või haldur on vastavalt omavalitsuseeskirjadele kohustatud isikute ööbimisest määratud asutustele teatama.”

Välismaalaste seaduse artiklis 4.49 sätestatakse, et:

1.

„Välisriigi kodanik, kellel on viisa või piiriületusdokument, millesse asjaomane pädev asutus on teinud märke Madalmaade välismaalaste politseile teatamise kohta kolme päeva jooksul pärast välisriigi kodaniku Madalmaadesse saabumist, teatab isiklikult selles märkes osutatud omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.

2.	Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Majandusühenduse lepingu osalisriikide kodanike ja Šveitsi kodanike suhtes.”

Välismaalaste seaduse artiklis 4.50 sätestatakse, et:

1.	„Välisriigi kodanik, kes on saabunud Madalmaadesse otsima tööd meremehena, teatab sellest kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma tööotsimise asukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.

2.	Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Majandusühenduse lepingu osalisriikide kodanike ega Šveitsi kodanike suhtes.”

AUSTRIA

Politseis registreerimise kohustust käsitleva Austria föderaalseaduse (teatamist käsitlev seadus 1991 – MeldeG) paragrahv 5, Austria Föderaalõiguse Teataja 1992/9 Austria Föderaalõiguse Teataja I 2006/45 redaktsioonis.

Hotellimajutus

Politseis registreerimise kohustust käsitleva Austria föderaalseaduse (teatamist käsitlev seadus 1991 – MeldeG) paragrahv 6, Austria Föderaalõiguse Teataja 1992/9 Austria Föderaalõiguse Teataja I 2006/45 redaktsioonis.

Teatamist käsitleva õigusakti (MeldeG) paragrahv 3 – kortermajutus; registreerimine

MeldeG paragrahv 4 – kortermajutus; registreeringu tühistamine

MeldeG paragrahv 1 – mõistete määratlused

MeldeG paragrahv 11 – registreerimisandmete muutmine

POOLA

10. aprilli 1974. aasta elanikkonda ja isikutunnistusi käsitleva seaduse (seaduste kogu 06.139.993, koos hilisemate muudatustega) artiklite 23–26 kohaselt on Poola Vabariigi territooriumil viibivad välismaalased kohustatud teatama oma riigis viibimisest vastavalt eespool osutatud seaduses sätestatud eeskirjadele.

Välismaalased, kes peatuvad mujal kui hotellis, töö, hariduse, ravi või puhkusega seotud majutusasutuses, on kohustatud oma ajutisest riigis viibimisest teatama hiljemalt nelja päeva jooksul pärast Poola Vabariigi piiri ületamist.

Kui neljas riigis viibimise päev on puhkepäev, on viimane teatamispäev järgmine tööpäev.

Turismigrupi ajutisest riigis viibimisest teatab reisijuht, kes on kohustatud esitama hotelli juhile või hotelli töötajate volitatud liikmele turismigrupi liikmete ja nende reisidokumentide nimekirja, mis annavad neile õiguse Poola Vabariigi territooriumil viibida.

1.

Oma alalisest riigis viibimisest teatav välismaalane esitab kõik nõutavad andmed, samuti talle elama asumise loa tulemusena väljastatud elamisloa, EÜ pikaajalise elamisloa, pagulasseisundi või nõusoleku riigis viibimise kohta või elama asumise loa, EÜ pikaajalise elamisloa, otsuse talle Poola Vabariigis pagulase seisundi andmise kohta või talle riigis viibimise kohta antud nõusoleku otsuse.

2.

Välismaalane, kes teatab ajutisest riigis viibimisest kestusega kõige rohkem kolm kuud, esitab nõutavad andmed ja viisa ning juhul, kui ta ületas piiri vastavalt viisanõude tühistamise või piiramise lepingule, reisidokumendi, välismaalase ajutise isikutunnistuse, elamisloa või tähtajalise elamisloa, elama asumise loa või EÜ pikaajalise elamisloa või otsuse talle Poola Vabariigis pagulase seisundi andmise kohta või talle riigis viibimise kohta antud nõusoleku otsuse.

PORTUGAL

8. augusti 1998. aasta dekreet-seaduse 244/98 (mida on muudetud 25. veebruari 2003. aasta dekreet-seadusega 34/2003) artikli 26 lõikes 1 kehtestatakse kohustus teatada riiki sisenemisest: teisest liikmesriigist üle ilma piirikontrollita piiri riiki sisenev välismaalane peab sellest teatama kolme päeva jooksul pärast riiki sisenemist.

RUMEENIA

Välismaalasi käsitleva õigusakti nr 194/2002 artiklis 102 sätestatakse, et:

SLOVEENIA

Alalise ja ajutise elukoha registreerimise ja registreeringu tühistamise ning külaliste registreerimise ja registreeringu tühistamise viisi ja menetlusi reguleeritakse elukoha registreerimist käsitleva õigusaktiga (ZPPreb-UPB1, Ur. l. RS nr 59/2006), milles sätestatakse välismaalaste kohustus end registreerida vastavalt elukoha liigile.

1.   Majutus turismi- või hotelliettevõttes

Turismi- ja hotelliettevõtted on rajatised, mis on mõeldud isikute vastuvõtmiseks ööbimiseks või puhkuseks (hotellid, motellid, tervisekeskused, pansionaadid, külalistemajad, turismitalud, puhkekülad, puhkelaagrid, väikelaevasadamad, alpimajad ja muud ööbimiseks või puhkuseks kasutatavad majad või ehitised).

Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas 12 tunni jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu 12 tunni jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 1).

Majutuse pakkuja on juriidiline isik, iseseisev ettevõtja või füüsiline isik, kes pakub külalistele tasu eest ööbimis- ja puhkamisvõimalusi või kes pakub oma tegevuse osana isikutele ajutist majutust.

2.   Elamine majutusettevõtetes

Majutusettevõtete hulka kuuluvad üksikmajutus, üliõpilaskodud ja tudengite majutusasutused, vanadekodud, hooldekodud ning muud ühismajutuseks ja 24tunniseks teenindamiseks, k.a majutus, mõeldud hooned.

Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad elamisloata välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu kolme päeva jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 2). Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad elamisloaga välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu kolme päeva jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 11 lõige 2).

3.   Muud majutuskohad peale turismi-, hotelli- või majutusettevõtete

Elamisloata välismaalased, kes ei peatu turismi- või hotelliettevõttes, peavad end registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast riigipiiri ületamist või majutuskoha muutmist ning tühistama registreeringu enne lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 3). Kehtiva elamisloaga välismaalased, kes ei ole oma alalist või ajutist elukohta Sloveenia Vabariigis kohaliku omavalitsuse asutuses registreerinud, peavad registreerima oma ajutise elukoha kohaliku omavalitsuse asutuses kolme päeva jooksul pärast elukohavahetust (ZPPreb artikli 12 lõige 3).

Elamisloaga välismaalased peavad teatama oma ajutisest elukohast kohaliku omavalitsuse asutusele kolme päeva jooksul pärast elukohavahetust, kui nad peatuvad või elavad ajutiselt väljaspool oma alalist või ajutist elukohta sellistest asutustes nagu puhkekodud, korterid ja muud sellised pinnad (välja arvatud turismiettevõtted, ajutised üüripinnad või hotellimajutus) ja kes kavatsevad seal peatuda üle 60 päeva ning on juba alalise või ajutise elukoha kohaliku omavalitsuse asutuses registreerinud (ZPPreb artikli 12 lõige 1).

4.   Majutus tervishoiuasutuses

Tervishoiuasutused, kes võtavad ravile välismaalasi, peavad teavitama pädevat asutust 24 tunni jooksul pärast nende vastuvõtmist (Ztuj artikkel 84).

SLOVAKKIA

Teave avaldatakse hiljem.

SOOME

Välismaalaste seaduse (301/2004) jaotise 130 lõige 3

ROOTSI

Artikli 21 punktiga d seotud riiklikke sätteid ei ole, välja arvatud välismaalaste seaduse 6. peatüki paragrahv 13, mis on sõnastatud järgmiselt:

ISLAND

Välismaalaste seaduse nr 96/2002 artikli 17 lõike 1 kohaselt teatab kolmanda riigi kodanik, kellele on antud Islandil elamisluba, oma riigis viibimisest ametiasutustele ühe nädala jooksul pärast saabumist. Sama reegel kehtib kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kavatseb elamisluba taotleda või kellelt nõutakse elamisloa olemasolu.

NORRA

Küsimus on reguleeritud immigratsiooniseaduse paragrahvi 23 esimeses lõigus, kus käsitletakse riigis viibimisest teatamist pärast välispiiri ületamist:

Lisaks sellele käsitletakse immigratsiooniseaduse jaotise 14 esimeses lõigus (ametiasutustele teatamine) välisriikide kodanike kohustust teatada oma viibimisest Norra territooriumil. Selles on sätestatud:

---