23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/1

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 16/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.10.2007
Abi number	N 239/07
Liikmesriik	Rumeenia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Compania Naţională a Huilei S.A.
Õiguslik alus	Proiectul Strategiei industriei miniere pentru perioada 2007-2020
Meetme liik	Abikava
Abi eesmärk	Abi käsilolevale tootmisele
Abi vorm	Toetus
Eelarve	11 289 562 000 RON
Abi osatähtsus	—
Kestus	2007-2010
Majandusharud	Söetööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerul Economiei şi Finanţelor Calea Victoriei nr. 152, sector 1 Bucureşti România
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	14.11.2007
Abi nr	N 330/07
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Förderprogramm Sicherheitsforschung — Forschung für die zivile Sicherheit
Õiguslik alus	Förderprogramm Sicherheitsforschung — Kabinettsbeschluss vom 24. Januar 2007
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 123 milj EUR
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Bildung und Forschung Heinemannstraße 2 D-53175 Bonn
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	30.11.2007
Abi nr	N 359/07
Liikmesriik	Soome
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Energiatukiohjelman N 75/02 muuttaminen ja jatkaminen. Förlängning och ändring av stödordning N 75/02 för energisektorn
Õiguslik alus	Valtionavustuslaki (688/2001), Valtioneuvoston asetus energiatuen myöntämisen yleisistä ehdoista (luonnos). Statsunderstödslag (688/2001), Statsrådets förordning om allmänna villkor för energistatsunderstöd (utkast)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	2008: 26 milj EUR, 2009: 27 milj EUR, 2010: 30 milj EUR, 2011: 32 milj EUR
Abi osatähtsus	50 %
Kestus	1.1.2008-31.12.2012
Majandusharud	Tööstus, Elektri-, gaasi- ja veevarustus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Kauppa-ja teollisuusministeriö PL 32 FI-00023 Valtioneuvosto
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	5.12.2007
Abi nr	N 409/07
Liikmesriik	Ungari
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Kutatási és Technológiai Innovációs Alapból nyújtott állami támogatások
Õiguslik alus	A Kutatási és Innovációs Alapról szóló 2003. évi XC. törvény A Kutatási és Technológiai Innovációs Alap kezeléséről és felhasználásáról szóló 133/2004. (IV. 29.) kormányrendelet A Kutatási és Technológiai Innovációs Alapból nyújtott állami támogatások szabályairól szóló 146/2007. (VI. 26.) kormányrendelet
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 50 000,00 milj HUF; kavandatud abi kogusumma: 350 000,00 milj HUF
Abi osatähtsus	—
Kestus	2007-31.12.2013
Majandusharud	—
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	28.11.2007
Abi nr	N 541/07
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Ergänzung zur Methode zur Berechnung des Beihilfelements von Bürgschaften (hier Betriebsmittelkredite)
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	—
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	28.11.2007-31.12.2013
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

---

23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/5

---

Euro vahetuskurss (1)

22. jaanuar 2008

(2008/C 16/02)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4494
JPY	Jaapani jeen	154,13
DKK	Taani kroon	7,4508
GBP	Inglise nael	0,74265
SEK	Rootsi kroon	9,4995
CHF	Šveitsi frank	1,599
ISK	Islandi kroon	96,98
NOK	Norra kroon	8,044
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,2
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	259,72
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6982
PLN	Poola zlott	3,6523
RON	Rumeenia leu	3,7813
SKK	Slovakkia kroon	33,948
TRY	Türgi liir	1,7754
AUD	Austraalia dollar	1,6876
CAD	Kanada dollar	1,4953
HKD	Hong Kongi dollar	11,3186
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9336
SGD	Singapuri dollar	2,0943
KRW	Korea won	1 382,8
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,4966
CNY	Hiina jüaan	10,4925
HRK	Horvaatia kuna	7,3123
IDR	Indoneesia ruupia	13 740,31
MYR	Malaisia ringit	4,775
PHP	Filipiini peeso	59,947
RUB	Vene rubla	35,918
THB	Tai baht	44,775
BRL	Brasiilia reaal	2,6579
MXN	Mehhiko peeso	15,9188

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/6

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust EÜ nr 70/2001

(2008/C 16/03)

Abi number: XA 200/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Vitanje

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Podpore programom razvoja podeželja v občini Vitanje 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju državnih pomoči v občini Vitanje (III. Poglavje)

Kavaga ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse üldsumma:

2007: 15 375 EUR

2008: 15 700 EUR

2009: 16 100 EUR

2010: 16 500 EUR

2011: 16 900 EUR

2012: 17 300 EUR

2013: 17 800 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Investeeringud põllumajandusettevõtetesse:

—	kuni 40 % abikõlblikest investeerimiskuludest.

Abi eesmärk on investeeringud, et toetada põllumajandusettevõtte maadel asuvate objektide taastamist, põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmist, investeerimist püsikultuuridesse ning põllu- ja karjamaa kvaliteedi parandamist.

2.   Traditsiooniliste ehitiste säilitamiseks tehtavad investeeringud:

—

toetust võib anda kuni 60 % ulatuses tegelikest investeerimiskuludest, et katta põllumajandusettevõtte territooriumil asuvate tootmisega seotud ja tootmisega mitteseotud objektide säilitamise kulud. Põllumajandusettevõtte territooriumil asuvatesse tootmisega seotud vahenditesse investeerimisega ei tohi kaasneda tootmispotentsiaali suurenemine.

3.   Kindlustustoetus:

—	munitsipaaltoetus täiendab kindlustustoetuste riigieelarvest kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4.   Tehniline abi:

—

kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, nõustamisteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamisega, trükiste avaldamise, kataloogide ja veebilehtede koostamise ning teadusteabe levitamisega. Abi tuleb anda subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi tootjatele

Rakendamise kuupäev: August 2007 (või kuupäev, alates millest hakatakse kohaldama asjaomaseid eeskirju)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013.

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Vitanje haldusüksuses antavat riigiabi käsitlevate eeskirjade II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4 — Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5 — Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12 — Kindlustustoetus;

artikkel 15 — Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Občina Vitanje

Grajski trg 1

SLO-3205 Vitanje

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200770&dhid=91166

Muu teave: Saagi ja toodete kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetustega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve).

Vastutava isiku allkiri

Linnapea

Slavko VETRIH

Abi number: XA 202/07

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Piirkond: Freistaat Bayern

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Evaluation der Wirksamkeit von Maßnahmen zur Salmonellenbekämpfung bei kleinen und mittleren Betrieben mit über 1 000 Legehennen (Juli bis Dezember 2007)

Õiguslik alus: Vollzugshinweise zur Durchführung der Evaluation der Wirksamkeit von Maßnahmen zur Salmonellenbekämpfung bei kleinen und mittleren Betrieben mit über 1 000 Legehennen

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma: Kuni 100 000 EUR, mis rahastatakse 60 % riiklikest vahenditest ja 40 % maksutaolistest lõivudest

Abi suurim osatähtsus: 100 % laboriuuringute kuludest;

kuni 100 % vaktsineerimiskuludest, maksimaalselt 0,10 EUR/vaktsineeritud munakana vaktsineerimise kohta

Rakendamise kuupäev: Juuli/august 2007

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni 2007. aasta detsembrini võetud meetmete kulude hüvitamine (laboriuuringud, vaktsineerimised)

Abi eesmärk: Salmonellaohu kindlakstegemine Baierimaa väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus on rohkem kui 1 000 munakana ning kõnealustes ettevõtetes salmonella kontrollimiseks võetud meetmete tõhususe hindamine;

kõnealuste ettevõtete loomapidajate jaoks salmonella kindlakstegemiseks tasuta laboriuuringute teostamine ning vaktsineerimiskulude vastava osa hüvitamine, kui loomapidaja pärast veterinaararstiga nõupidamist otsustab vaktsineerimise kasuks (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomased majandusharud: Põllumajandus — subsideeritud teenus

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

a)	Bayerisches Staatsministerium für Umwelt, Geseundheit und Verbraucherschutz Rosenkavalierplatz 2 D-81925 München

b)	Bayerische Tierseuchenkasse Arabellastr. 29 D-81925 München

Võimalike küsimuste korral pöörduda

Bayerisches Staatsministerium für Umwelt, Gesundheit und Verbraucherschutz

Beatrix Tischler

Tel 089/9214-2113

beatrix.tischler@stmugv.bayern.de

Sabine Böttcher

Tel 089/9214-3511

sabine.boettcher@stmugv.bayern.de

Veebileht: http://portal.versorgungskammer.de/pls/portal/docs/PAGE/BTSK/KAMPF/SALMONELLENPROJEKT/VOLLZUGSHINWEISE %20EU-FASSUNG.PDF

Muu teave: —

Abi number: XA 203/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Šmarje pri Jelšahi haldusüksus

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Dodeljevanje državnih pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Šmarje pri Jelšah 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Šmarje pri Jelšah za programsko obdobje 2007-2013

Kavaga ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma:

2007: 109 000 EUR

2008: 115 000 EUR

2009: 125 000 EUR

2010: 125 000 EUR

2011: 125 000 EUR

2012: 125 000 EUR

2013: 125 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.   Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades;

—

kui investeeringud hõlmavad noori põllumajandustootjaid, kes ei ole tegevust alustanud rohkem kui viis aastat tagasi, võib abi osatähtsust suurendada 10 % võrra (nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 punktis peavad c sellised investeeringud olema kehtestatud äriplaanides ning artiklis 22 sätestatud tingimused peavad olema täidetud).

Abi eesmärk on investeeringud, et toetada põllumajandusettevõtete funktsiooni taastamist, põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmist, investeerimist püsikultuuridesse, põllu- ja karjamaa kvaliteedi parandamisse.

2.   Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamiseks kuni 100 % tegelikest kuludest;

—	kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest investeerimiseks põllumajandusettevõtte territooriumil asuvatesse tootmisega seotud vahenditesse, kui investeeringutega ei kaasne tootmismahu suurenemine;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tekivad ehitiste kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

3.   Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides:

—	kuni 100 % tegelikest kuludest, kui ümberpaigutamine tähendab üksnes olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja seejärel taaspüstitamist;

—

kui põllumajandustootja saab ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähem soodsates piirkondades. kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %;

—	kui ümberpaigutamisega kaasneb tootmismahu suurenemine, peab abisaaja osa olema vähemalt 60 % tootmismahu suurenemisega seotud kulutustest ja vähem soodsate piirkondade puhul vähemalt 50 %; kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

4.   Kindlustustoetus:

—	munitsipaaltoetus täiendab kindlustustoetuste riigieelarvest kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

5.   Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse abikõlblikest kuludest.

6.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % tekkinud tegelikest kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi tootjatele.

7.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—	abi antakse kuni 100 % abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev: August 2007 (või kuupäev, alates millest hakatakse kohaldama asjaomaseid eeskirju)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013.

Abi eesmärk: Toetus VKEdele

Viide komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Säilitamistegevuseks ning põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Šmarje pri Jelšahi haldusüksuses programmiperioodil 2007–2013 antavat abi käsitlevate eeskirjade projekti II peatükk hõlmab meetmeid, mida käsitatakse riigiabina kooskõlas määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001; ELT L 358, 16.12.2006, lk 3) järgmiste artiklitega:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine

artikkel 6: Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

artikkel 12: Kindlustustoetus

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi

artikkel 15: Tehnilise abi andmine

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Občina Šmarje pri jelšah

Aškerčev trg 12

SLO-3240 Šmarje pri Jelšah

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200770&dhid=91163

Muu teave: Saagi ja toodete kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi loodusõnnetustega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, tormid ja üleujutused.

Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele valla võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve)

Vastutava isiku allkiri

Zinka BERK

majandusosakonna juhataja

Abi number: XA 209/07

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Piirkond: Rheinland-Pfalz

Abikava nimetus: Entwicklungsprogramm „Agrarwirtschaft, Umweltmaßnahmen, Landentwicklung“ (PAUL) nach Verordnung (EG) Nr. 1698/2005

—   Code 112— „Förderung der Niederlassung von Junglandwirtinnen und Junglandwirten (FNJ)“

—   Code 121.1— „Grundsätze für die einzelbetriebliche Förderung landwirtschaftlicher Unternehmen“ (Agrarinvestitionsförderungsprogramm — AFP)

—   Code 121.2— „Förderung von Spezialmaschinen für Weinbausteillagen und moderne Umwelttechniken“

Õiguslik alus: Entwicklungsprogramm „Agrarwirtschaft, Umweltmaßnahmen, Landentwicklung“ (PAUL) nach Verordnung (EG) Nr. 1698/2005 in Verbindung mit den zur Umsetzung erlassenen Landesrichtlinien

Kavas ettenähtud aastased kulutused:

—	—	Kood 112	—	„Noorte põllumajandustootjate starditoetus (FNJ)” Ligikaudu 0,7 miljonit EUR riiklikest vahenditest igal aastal iga abikõlbliku meetme jaoks, millest suurem osa kasutatakse määruse (EÜ) nr 1698/20005 artikli 22 kohase riigi rahastamisosaga toetatavate kavade jaoks. Sellest on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 89 kohaste riiklikult toetatavate kavade jaoks ette nähtud 0,3 miljonit EUR.
—	—	Kood 121.1	—	„Põllumajanduslike üksikettevõtete toetamiseks võetavate meetmete põhimõtted” (põllumajanduse investeeringutoetuse kava — AFP) Ligikaudu 8,7 miljonit EUR riiklikest vahenditest igal aastal iga abikõlbliku meetme jaoks, millest rohkem kui 50 % kasutatakse määruse (EÜ) nr 1698/20005 artikli 26 kohase riigi rahastamisosaga toetatavate kavade jaoks. Sellest on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 89 kohaste riiklikult toetatavate kavade jaoks ette nähtud 3,6 miljonit EUR. Riiklikult rahastatakse meedet peamiselt sellistest vahenditest, mis on ette nähtud ühisülesande „Põllumajandusstruktuuri ja rannikualade kaitse parandamine” (GAK) jaoks. Kõnealune ülesanne on määruse (EÜ) nr 1857/2006 kohaselt registreeritud juba kogu Saksamaa jaoks (vrd registreerimisnumber XA 08/2007). Rheinland-Pfalzi liidumaa annab täiendavad liidumaa vahendid (2007: 0,1 miljonit EUR; 2008: 0,4 miljonit EUR; 2009: 0,1 miljonit EUR eelkõige loomakaitsemeetmete jaoks (munakanade puuris pidamise ümberkorraldamine lindlas pidamisele ja vabapidamisele).
—	—	Kood 121.2	—	„Järskudel nõlvadel viinamarjade koristamiseks ettenähtud eriotstarbeliste masinate ja kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate edendamine” Ligikaudu 0,55 miljonit EUR riiklikest vahenditest igal aastal iga abikõlbliku meetme jaoks, millest suurem osa kasutatakse määruse (EÜ) nr 1698/20005 artikli 26 kohase riigi rahastamisosaga toetatavate kavade jaoks. Sellest on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 89 kohaste riiklikult toetatavate kavade jaoks ette nähtud 0,1 miljonit EUR.

Abi suurim osatähtsus:

—	—	Kood 112	—	„Noorte põllumajandustootjate starditoetus (FNJ)” 10 000 EUR kindlasummalise starditoetusena
—	—	Kood 121.1	—	„Põllumajanduslike üksikettevõtete toetamiseks võetavate meetmete põhimõtted” (põllumajanduse investeeringutoetuse kava — AFP) Võrdlussummal põhinev toetus (kuni 90 % abikõlblikest kuludest): — kuni 30 % kavade jaoks, mis vastavad erinõuetele (nt sellistele, mis on seotud loomakaitse ja loomahügieeni või taluhoonete ümberpaigutamise edendamisega), — kuni 25 % (= ühtne määr) muude abikõlblike investeeringute jaoks, — täiendavalt kuni 10 % võrdlussummast (maksimaalselt 20 000 EUR isiku kohta) noorte põllumajandustootjate jaoks.
—	—	Kood 121.2	—	„Järskudel nõlvadel viinamarjade koristamiseks ettenähtud eriotstarbeliste masinate ja kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate edendamine” Toetus kuni 20 % võrdlussummast (kuni 90 % abikõlblikest kuludest), maksimaalselt 25 000 EUR ettevõtte kohta.

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 4 kohaste põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute edendamine piirdub 400 000 EUR suuruse kogusummaga kolme majandusaasta vältel.

Rakendamise kuupäev:

Kava kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk:

—	—	Kood 112	—	„Noorte põllumajandustootjate starditoetus (FNJ)” Jõustada noorte põllumajandustootjate ja viinamarjakasvatajate valmisolekut ettevõte üle võtta ning kiirendada ülevõetud ettevõtte struktuurilist arengut konkurentsivõime parandamiseks. Meetme aluseks on määruse (EÜ) nr 1857/2006 („Noorte põllumajandustootjate starditoetused”) artikkel 7.
—	—	Kood 121.1	—	„Põllumajanduslike üksikettevõtete toetamiseks võetavate meetmete põhimõtted” (põllumajanduse investeeringutoetuse kava — AFP) Konkurentsivõimelise, jätkusuutliku, keskkonda säästva, loomade heaolu arvestava ja mitmeotstarbelise põllumajanduse toetuseks võib soodustada investeeringuid põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatesse põllumajandusettevõttesse. Tarbijate huve, maaelu arendamist ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist tuleb samamoodi arvesse võtta kui elu-, töö- ja tootmistingimuste parandamist. Esmaeesmärgid on: — konkurentsivõime tõhustamine tootmis- ja töötingimuste parandamise teel (eelkõige tootmiskulude vähendamisega), kvaliteedi tõstmine ning põllumajandustootmise lisandväärtuse suurendamine kooskõlas ELi Lissaboni strateegiaga, — looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomakaitse parandamine. Meetme aluseks on määruse (EÜ) nr 1857/2006 („Investeeringud põllumajandusettevõtetesse”) artikkel 4.
—	—	Kood 121.2	—	„Järskudel nõlvadel viinamarjade koristamiseks ettenähtud eriotstarbeliste masinate ja kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate edendamine” Toetatakse keskkonda eriti säästvate põllumajandustehnikate kiiremat kasutuselevõttu, et vähendada tootmiskulusid ja samal ajal parandada keskkonda. Toetatakse investeeringuid järskudel nõlvadel viinamarjade koristamiseks ettenähtud eriotstarbelistesse masinatesse; keskkonnasäästlikesse taimekaitsevahenditesse, mida kasutatakse puuvilja- ja viinamarjakasvatuses; lägalaoturite lisatarvikutesse; põllumajandusmasinatele või iseliikuvatele töömasinatele paigaldatavatesse globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) seadmetesse ning muude uuenduslike põllumajandustehnikate rakendamisse. Meetme aluseks on määruse (EÜ) nr 1857/2006 („Investeeringud põllumajandusettevõtetesse”) artikkel 4

Asjaomased majandusharud: Kõik põllumajandusliku toomisega tegelevad sektorid

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Dienstleistungszentrum Ländlicher Raum Mosel

Einzelbetriebliche Förderung und Marktförderung

Görresstraße 10

D-54470 Bernkastel-Kues

Veebileht: Haldussätete eelnõu vt

http://www.mwvlw.rlp.de/internet/nav/c11/c1130850-d5f2-2c01-33e2-dce3742f2293&class=net.icteam.cms.utils.search.AttributeManager;uBasAttrDef=aaaaaaaa-aaaa-aaaa-eeee-000000000008.htm

(klõpsates Medien-Download → Einzelbetriebliches Förderungsprogramm).

Liidumaa suuniste lõppversiooni (haldussätted, taotluste näidised…) vt www.dlr.rlp.de (Fachportale: Förderung).

Muu teave: Käesoleva teatisega ei ole hõlmatud halduseeskirja „Förderung von Investitionen zur Diversifizierung (FID)” (investeeringud majandustegevuse mitmekesistamisse) 3. osa,mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 53 koostoimes määrusega (EÜ) nr 1998/2006

Abi number: XA 210/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

ja piirkonnad: Haldusüksused (piirkonnad ja departemangud), kes soovivad eraldada riigiabile täiendavat abi või anda ise samalaadset abi

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Aides de démarrage aux groupements de producteurs reconnus dans le secteur de l'horticulture ornementale et de la pépinière

Õiguslik alus: articles L 621-1 et s. du Code rural

Kavas ette nähtud aastased kulutused või äriühingule antud üksiktoetuse kogusumma: Abi aastane eelarve on eelarvelistest vahenditest lähtuvalt hinnanguliselt 500 000 EUR VINIFLHORile ning kindlaksmääramata summa haldusüksustele

Abi suurim osatähtsus: kuni 100 % tegelikest kuludest, mis on mõeldud abi saamiseks kohaste tootjarühmade asutamiseks ja nende halduslikuks toimimiseks, viieaastase ajavahemiku jooksul turustatavate toodete tootmisvääruse piires 5–1 % (viie aasta jooksul vähenev määr). Abi saavale tootjate ühendusele eraldatava riikliku toetuse kogusumma ei tohi ületada 400 000 EUR

Rakendamise kuupäev: Alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon on erandi näidisvormi kättesaamist kinnitanud

Kava kestus: Kuus aastat

Abi eesmärk: Kõnealune abi on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 9. Iluaianduse ja puukoolide sektorisse kuulub Prantsusmaal ligikaudu 6 000 ettevõtet, kes tegutsevad 22 000 hektaril, kuid nende organiseerituse ja pakkumise koondamine tase on väga madal. Võttes arvesse abi üha suuremat kontsentreeritust, nõudmisi selle mahule ning tootevaliku ja kvaliteedi laienemisse peavad Prantsuse ametiasutused kohaseks edendada aiandussektori koondumist, et luua nimetatud sektoris vajalik struktuur, mille abil oleks võimalik jätkata kohandatud ja töökohti loova tootmisega, säilitada aianduskeskkonda vastavalt maa-alade kujundamise suunistele

Majandusharud: Iluaiandus ja puukoolid

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Office National Interprofessionnel des Fruits, des Légumes, des Vins et de l'Horticulture (VINIFLHOR)

TSA 40004

F-93555 Montreuil sous Bois Cedex

Veebileht: www.viniflhor.fr

rubriik: espace fruits et légumes

alarubriik: réglementation française, sous-division: aides d'Etat

Muu teave: Haldusüksused, mis ei rahasta täiendavalt VINIFLHORi, saavad sekkuda ametiasutuse esitatud tingimustel ja peavad kinni pidama abi ülemmäärast

Abi number: XA 211/07

Liikmesriik: Iiri Vabariik

Piirkond: Kogu liikmesriik

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Equine Technical Support and Equine Breeding Schemes 2007-2013

Õiguslik alus: National Development Plan 2007-2013

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: 1,57 miljonit EUR aastas ajavahemikul 2007–2013

Abi suurim osatähtsus: Komisjoni määruse nr 1857/06 artiklites 15 ja 16 sätestatud abi osatähtsused

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksiktoetuse kestus:

Abi eesmärk:: Parandada mittetõupuhaste hobuste tootmise kvaliteeti täkkude geeniregistri väljatöötamisega, pisteliste vereproovide võtmisega ja DNA-analüüsiga põlvnemise tõendamiseks tõuraamatutes ning tõuraamatute registreerimissüsteemi ajakohastamisega.

Edendada mittetõupuhaste Iiri päritolu hobuste laiemat kasutust spordis ja vaba aja veetmisel üldise teavitustegevuse kaudu ning võistlustel, messidel ja näitustel osalemisega.

Toetada kvaliteetset mittetõupuhaste hobuste tootmist koolituste, koolitusruumidesse ja –varustusse investeerimise kaudu, müügiedendusliku ja haridusliku informatsiooni levitamise kaudu seminaridel ning veebis, meedias ja trükiformaadis.

Toetada mittetõupuhaste hobustega tegeleva sektori tööd uuringute läbiviimise, andmete kogumise ja analüüsiga, et tõsta geneetilist kvaliteeti hobusekasvatuses.

Käesolevat abi antakse määruse nr 1857/06 artiklite 15 ja 16 alusel („Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris” ja „Loomakasvatussektori toetus”)

Asjaomased majandusharud: A00122 — Lammaste, kitsede, hobuste, eeslite, muulade ja hobueeslite kasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Department of Agriculture, Fisheries and Food

Agriculture House

Kildare Street

Dublin 2

Ireland

Veebileht: http://www.agriculture.gov.ie/equine_ndp/technical_breeding/terms_conditions

Abi number: XA 217/07

Liikmesriik: Austria

Piirkond: Alam-Austria

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtja nimi: Richtlinie für die Gewährung eines Zuschusses des Landes Niederösterreich zu den Prämienkosten für die Rinderversicherung

Õiguslik alus: NÖ Landwirtschaftsgesetz

Abikavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõtjale antud üksiktoetuse kogusumma: Alam-Austria vajab aastas rahalist toetust hinnanguliselt 300 000 EUR ulatuses.

Abi suurim osatähtsus: Abi antakse kuni 25 % ulatuses kindlustusmaksest

Rakendamise kuupäev: Juuni 2007

Kava või üksiktoetuse kestus: Juuni 2007-2013

Abi eesmärk: Loomapidamisega eelkõige Alpiaasadel tegelevad põllumajandusettevõtted puutuvad üha enam kokku ekstreemsete ilmastikuoludega. Need võivad kujutada endast suurt ohtu loomadele. Juhul kui loomad satuvad tugeva äikse korral paanikasse, võib see põhjustada vigastusi ja loomade libastumist nõlvadel. Lisaks nendele ohtudele levivad ka meie laiuskraadidel üha enam surmaga lõppevad haigused, mis on seotud putukate ja parasiitide suurema levikuga.

Kõnealuse meetmega luuakse seega motivatsioon? sõlmida kindlustusleping, mis hõlmaks loomade surma haiguste tagajärjel või hukkumist õnnetuste tõttu. Eesmärk on vähendada loomapidamises rahalist kahju ning aitaks seega Alam-Austrias säilitada loomapidamist

Asjaomased majandusharud: Alam-Austrias loomapidamisega tegelevad põllumajandusettevõtted

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Amt der Niederösterreichischen Landesregierung

Abteilung Landwirtschaftsförderung

Landhausplatz 1

A-3109 St. Pölten

Veebileht: http://www.noe.gv.at

Muu teave: Meede „Kindlustustoetus” on seotud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 12.

Abi ei kahjusta kindlustusvaldkonna teenuste siseturu toimimist. Alam-Austria liiduvabariigi valitsus kinnitab, et abi ei anta kindlustuslepingu sõlmimiseks ainult ühe kindlustusandjaga ega tohi olla tingimust, et kindlustusleping on sõlmitud Austrias asuva kindlustusandjaga

---

23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/13

---

TEADE AVALIKE KONKURSSIDE EPSO/116–117/08 KOHTA JA EPSO/AST/45/08

(2008/C 16/04)

Euroopa Personalivaliku Talitus (EPSO) korraldab järgmised avalikud konkursid:

—	EPSO/AD/116/08 ja EPSO/AD/117/08 — pettusevastase võitluse valdkonna administraatorid (AD8) ja peaadministraatorid (AD11)

—	EPSO/AST/45/08 — pettusevastase võitluse valdkonna assistendid (AST4)

Konkursiteated avaldatakse Euroopa Liidu Teataja, 23. januaar 2008. aasta väljaandes C 16 A ainult saksa, inglise ja prantsuse keeles.

Täiendava teabe leiab EPSO veebilehelt http://europa.eu/epso.

---

23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/14

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 16/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ČESKÉ PIVO”

EÜ nr: CZ/PGI/005/00375/14.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimi:	Úřad průmyslového vlastnictví
Aadress:	Antonína Čermáka 2a CZ-160 68 Praha 6-Bubeneč
Tel:	(420) 220 383 111
Faks:	(420) 224 324 718
E-post:	posta@upv.cz

2.   Taotlejate rühm

Nimi:	Sdružení České pivo
Aadress:	Lípová 15 CZ-120 44 Praha 2
Tel:	(420) 224 914 566
Faks:	(420) 224 914 542
E-post:	—
Koosseis:	Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( X )

3.   Toote liik

Klass: 2.1 — õlu

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „České pivo”

4.2.   Kirjeldus: „České pivole” iseloomulikud omadused tulenevad mitmest asjaolust: eelkõige kasutatud toorainetest, õlletööstuses paljude aastate jooksul loodud oskusteabest ja erilisest õlletootmisprotsessist. „České pivo” tootmise puhul tuleks ära märkida iseloomulikku meskimist, virde keetmist ja kaheetapilist kääritamist. Kogu tootmisprotsessi (toorainete hoolikas valik, linnaste valmistamine ja õlle tootmine Tšehhi Vabariigi traditsioonilises õlletootmispiirkonnas) tulemusel valmib ainulaadne ja tunnustatud toode.

„České pivo” tehnilisi parameetreid kirjeldatakse allpool. Kõnealust õlut eristab asjaolu, et selle tootmisel kasutatakse peamiselt linnaseid ja humalaid, lubatud on ainult vähene pastöriseerimine ja pärmi või estri lisamine, ning õllel ei tohi olla kõrvalmaitset või -aroomi. „České pivo” aroom ei ole eriti tugev, sest kääritamise soovimatute kõrvalsaaduste sisaldus on suhteliselt väike. Õlle maitse teravus on keskmine kuni tugev; süsihappegaasi eraldumine on aeglane. Samuti on õlu keskmise kuni tugeva kangusega sõltuvalt kääritamata jääkekstrakti sisaldusest, mis on seotud näilise ja tegeliku käärimise erinevusega. Mida vähem virre käärib, seda väiksem on õlle alkoholisisaldus. Üks „České pivo” olulisi omadusi on selle mõrudus. Õlle maitse on keskmiselt kuni tugevalt mõrkjas ja mõõdukalt kuni kergelt hapukas ning lahtub seetõttu aeglasemalt. Mõrkjas maitse jääb suhu kauemaks ning stimuleerib maitserakke kauem. Mõrkjam maitse hõlbustab ka seedimist. „České pivot” iseloomustavad ka polüfenoolide suurem kontsentratsioon ja kõrgem pH tase.

Heledal õllel (hele laagriõlu, hele vaadiõlu ja väikse alkoholisisaldusega hele õlu) on nõrk kuni keskmine heledate linnaste ja humalate aroom. Hele õlu on keskmise kuni tugeva intensiivsusega kuldset tooni. Õlu on vahutav ning klaasi valades moodustub sellele tihke valge vahumüts. Tumedal õllel (tume laagriõlu ja tume vaadiõlu) on iseloomulik tumedate ja värviliste linnaste aroom. Sellel on keskmise teravusega täidlane maitse, mis tuleneb näilise ja tegeliku käärimise olulisest erinevusest ning käärimatute ainete sisaldusest tooraines, millest õlut pruulitakse. Mõrudust mõjutab õlle tihedus. Lubatud on karamelli kõrvalmaitse ning aroom või muu magus kõrvalmaitse ja aroom.

Kvaliteediparameetrid

Hele laagriõlu

Algvirde tihedus: 11,00–12,99 (massiprotsenti)

Alkoholisisaldus: 3,8–6,0 (mahuprotsenti)

Värvus: 8,0–16,0 (EBC ühikut)

Mõruained: 20–45 (EBC ühikut)

pH tase: 4,1–4,8

Näilise ja tegeliku käärimise erinevus: 1,0–9,0 ( %)

Polüfenoolid: 130–230 (mg/l)

Tume laagriõlu

Algvirde tihedus: 11,00–12,99 (massiprotsenti)

Alkoholisisaldus: 3,6–5,7 (mahuprotsenti)

Värvus: 50–120 (EBC ühikut)

Mõruained: 20–45 (EBC ühikut)

pH tase: 4,1–4,8

Näilise ja tegeliku käärimise erinevus: 2,0–9,0 ( %)

Hele vaadiõlu

Algvirde tihedus: 8,00–10,99 (massiprotsenti)

Alkoholisisaldus: 2,8–5,0 (mahuprotsenti)

Värvus: 7,0–16,0 (EBC ühikut)

Mõruained: 16–28 (EBC ühikut)

pH tase: 4,1–4,8

Näilise ja tegeliku käärimise erinevus: 1.0–11.0 ( %)

Tume vaadiõlu

Algvirde tihedus: 8,00 –10,99 (massiprotsenti)

Alkoholisisaldus: 2,6–4,8 (mahuprotsenti)

Värvus: 50–120 (EBC ühikut)

Mõruained: 16–28 (EBC ühikut)

pH tase: 4.1–4.8

Näilise ja tegeliku käärimise erinevus: 2,0–11,0 ( %)

Madala alkoholisisaldusega õlu

Algvirde tihedus: kõige rohkem 7,99 (massiprotsenti)

Alkoholisisaldus: 2,6–3,6 (mahuprotsenti)

Värvus: 6,0–14,0 (EBC ühikut)

Mõruained: 14–26 (EBC ühikut)

pH tase: 4,1–4,8

Näilise ja tegeliku käärimise erinevus: 1,0–11,0 ( %)

4.3.   Geograafiline piirkond: „České pivo” tootmispiirkond on määratletud järgmiselt:

edelas: Chebská nõgu, Tšehhi mets (Český les), Šumava, Blanský mets ja Novohradské mäestiku jalam;

lõunas: Třeboňská nõgu, Tšehhi-Morava kõrgustiku lõunaserv ja Dyje ning Morava jõgi alates Hodonínist;

kagus: Valgete Karpaatide (Bílé Karpaty) maastikukaitseala lääne- ja põhjaserv;

idas: Beskiidide (Beskydy) maastikukaitseala lääne-, põhja- ja kaguserv;

läänes: Ohře jõgi, Mostecká nõgu ja Elbe jõgi kuni Děčínini;

loodes: Ploučnice jõgi, Kamenice jõgi ja Lausitzi ahelik (Lužické hory);

põhjas: Liberecká nõgu, Krkonoše mäestiku lõunanõlvad, Broumovské mäestik ja Orlické mäestiku lõunanõlvad;

loodes: Kralický Sněžníki jalam, Rychlebské mäestik ja Zlatohorská kõrgustik, Opavice jõgi kuni Opava jõega liitumise kohani, Opava jõgi kuni Odra jõega liitumise kohani, Odra jõgi kuni Olše jõega liitumise kohani, Olše jõgi kuni Lomná jõega liitumise kohani ja Lomná jõgi kuni Beskiidide maastikukaitsealani.

Geograafiline tähis „České pivo” sisaldab riigi nime, sest tootmismeetodi tõttu, mis sajandeid on olnud määratletud piirkonnale iseloomulik, on „České pivo” seotud praktiliselt kogu praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumiga. Põhjakääritatud täielikult laagerdunud õlut on siin sajandeid toodetud peamiselt sama meetodiga, mis hõlmab meskimist, virde keetmist, humalate tegelikku keetmist ja kaheetapilist kääritamist (vt jaotis 4.5). „České pivo” sisaldab tavaliselt rohkem kääritamata ekstrakti, selle polüfenoolisisaldus ja pH tase on kõrgem ning selle värvus, mõrkjas maitse ja teravus on intensiivsemad kui muudel õllesortidel.

Kasutatava tootmismeetodi iseärasuste tõttu, mis annavad „České pivole” selle iseloomulikud omadused, on õlle maine ja nimi „České pivo” levinud nii riigi sees kui ka välismaal, ning toodet seostatakse ühemõtteliselt selle tootmiskohaga, st Tšehhi Vabariigiga.

„České pivo” nime olulisust ja kvaliteeti kinnitab ka asjaolu, et nimi kanti 1985. aastal Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Portugali Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud päritolutähiste, päritolunimetuste ning muude geograafiliste ja sarnaste nimetuste kaitset käsitlevas kokkuleppes sisalduvasse kaitstud nimetuste loendisse. Sel ajal oli määratletud piirkond üksnes [Tšehhoslovakkia] riigi osa. Pärast riigi jagunemist Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Föderaalseks Vabariigiks moodustas see ala enamiku uue sõltumatu riigi [Tšehhi Vabariigi] territooriumist. Kogu maailmas seostavad tarbijad nime „České pivo” ühemõtteliselt mitte ainult õlle tootmise koha, st Tšehhi Vabariigiga, vaid ka selle eriliste omaduste ja kvaliteediga.

Geograafilise tähise „České pivo” registreerimist taotleb tootjate liit, mis ühendab praktiliselt kõiki Tšehhi Vabariigi õlletootjaid. „České pivo” omadusi ja mainet on vaieldamatult mõjutanud hindamatud kogemused, mida Tšehhi linnase- ja õlletootjad on paljude aastate jooksul omandanud ja Tšehhi Vabariigi määratletud piirkonnas põlvest põlve edasi andnud.

Pindalalt on Tšehhi Vabariik üks väiksemaid Euroopa riike. Nagu ka minevikus, võimaldab riigi väiksus ja pinnamood tagada vastavuse tootmistingimustele — kasutatavale tehnoloogiale ja toorainetele ning tootja oskustele — kogu määratletud piirkonnas.

Eespool nimetatud asjaolusid arvestades ning eriti tänu õlletootmise eriomastele ja traditsioonilistele meetoditele, mis erinevad ümbritsevatel aladel kasutatavatest, kõnealuse õlle jäljendamatule maitsele ja iseloomulikele omadustele (vt jaotis 4.2) ning kaugele väljapoole määratletud piirkonda ulatuvale heale mainele on määratletud piirkonna ühtsus selge ja vaieldamatu.

Humalad

Tšehhi Vabariigi suurim humalakasvatuspiirkond on Žatecko, kus Louny, Chomutovi, Kladno, Rakovníki, Rokycany ja Plzeň-severi piirkonnas kasvatatakse humalaid 355 kohalikus omavalitsuses; sellele järgneb Úštěcko, kus Litoměřice, Česká Lípa ja Mělníki piirkonnas kasvatatakse humalaid 220 omavalitsuses ning Tršicko, kus Olomouci, Přerovi ja Prostějovi piirkonnas kasvatatakse humalaid 65 kohalikus omavalitsuses.

Tšehhi humalakasvatuspiirkond asub kohas, kus mõõdukas merekliima läheb üle mandrikliimaks. Lisaks asub Žatecko piirkond Maagimäestiku ja Tšehhi metsa varju jäävas kuivas piirkonnas, mistõttu sealsed tingimused on ainulaadsed.

Tšehhi humalakasvatuspiirkondades esinev muld on erinevat liiki (mustmullad, rähkmullad, leostunud ja leetjad pruunmullad) ja erinevat klassi (liivmuld, liivsavimuld ja savimuld). Kõnealused mullad on moodustunud mitmesugustest lähtekivimitest.

Žatecko humalakasvatuspiirkonnas asub enamik humalakasvandusi muldadel, mis on moodustunud permi ladestutest. Kõnealused mullad, mida tuntakse permi ajastu punaste muldadena, sisaldavad märkimisväärselt palju rauaühendeid (6–7 % raudoksiidi), mangaani- ja muude metallide ühendeid.

Úštěcko humalakasvatuspiirkonna idaosa asub kriidi-tertsiaari ladestul ja keskosa, Polepská blata, kvaternaarsetel setetel. Úštěcko piirkonna lääneosas on palju vulkaanilist basalti.

Tršicko humalakasvatuspiirkonna mullad pärinevad peamiselt kvaternaari ja osaliselt tertsiaari ajastust.

Žatecko humalakasvatuspiirkonna permi ajastu punased mullad on parimad kõrge kvaliteediga humalate kasvatamiseks. Need on peamiselt savi- ja saviliivmullad, mis pärast teatava sügavuseni harimist imavad hästi vett ja õhku ning peamisi toitaineid. Humalate kasvatamiseks sobib kõige paremini muld, mis on kergelt happeline või neutraalne. Mulla sobivuse humalakasvatuseks määravad nii selle looduslikud omadused kui ka suures osas maaparandus ning kasutatud orgaanilised ja mineraalväetised ning muu pikaajaline töötlemine, millega luuakse humalate kasvuks soodsad tingimused.

4.4.   Päritolutõend: Igal õlletootjal on toorainete tarnijate nimekiri. Toorainete päritolu on märgitud saatedokumentidesse. Lisaks on Tšehhi Vabariigis kasvatatud humalate päritolu jälgitavuse nõue sätestatud seaduses nr 97/1996 Coll. Samuti on olemas lõpptoote ostjate nimekiri. Toote pakendil on esitatud kohustuslikud andmed tootja ja toote kohta. Sellega tagatakse toote nõuetekohane jälgitavus. Tootmisprotsessi kontrollitakse hoolikalt ja täpselt ning iga partii andmed registreeritakse, et tagantjärele saaks kindlaks teha „České pivo” iga partii tootmisel kasutatud toorainete päritolu. Spetsifikatsioonidele vastavust kontrollivad Tšehhi Põllumajandus- ja Toiduinspektsiooni kohalikud osakonnad.

4.5.   Tootmismeetod: Õlletootmise toorained

Linnased. Kasutatakse heledaid (röstimata) linnaseid, nn pilsnerilinnaseid, mida toodetakse kaherealisest odrast. Linnasetootmiseks kasutatavad odrasordid on heaks kiitnud Brnos asuv Tšehhi Põllumajandus- ja Toiduinspektsioon ning Prahas asuv Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituut on soovitanud kasutada neid „České pivo” tootmisel (virde kohta vt üksikasjalikumalt allpool esitatud tabelist).

Õlleodra suhtes kehtivad rahvusvahelised ja Euroopa kvaliteedinõuded annavad eelise suure ensümaatilise aktiivsuse, suure ekstraktisisalduse ja lõpliku käärimisvõimega sortidele. Teisalt on „České pivole” iseloomulik madal proteolüütiline ja tsütolüütiline töötlemine ning vähene käärimine, mille tulemusel suureneb jääkekstrakti sisaldus. Seda arvesse võttes on määratletud „České pivo” tootmiseks sobivate sortide järgmised põhiparameetrid:

Humalad. Kasutatakse Tšehhi humalaid ning nendest toodetud humalatooteid, eriti järgmistes piirkondades kasvatatud sorte: 1) Žatecko, 2) Úštěcko ja 3) Tršicko. Humalaid kasvatatakse savi- ja saviliivmuldadel. Žatecko piirkonda iseloomustavad permi ajastu punased mullad. Humalakasvatuseks kõige sobivam aasta keskmine temperatuur on 8–10 °C.

Kõnealused humalad on üsna eripärased ning erinevad mujal maailmas kasvatatavatest humalatest, eriti alfa- ja beeta-mõruhappe suhte poolest. Kui sortidel, mida üldiselt kasvatatakse, on see suhe tavaliselt 2,5:1, siis kõnealuses piirkonnas kasvatatavatel sortidel keskmiselt 1:1,5. Veel üks omadus, mis eristab kõnealuseid humalaid muudest sortidest, on 14–20 % beeta-farneseeni sisaldus eeterlikes õlides. Asjaomases piirkonnas kasvatatavatel humalasortidel ja kõikidel „České pivo” tootmisel kasutatavatel humalasortidel üldiselt peab olema järelevalveasutuse heakskiit ning Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituudi soovitus.

Vesi.„České pivo” tootmiseks kasutatakse kohalikest allikatest pärit vett. Õlletootmisel kasutatakse keskmise karedusega vett.

Õllepärm. Kasutatakse põhjakääritamise pärmi tüvesid (Saccharomyces cerevisiae subsp. uvarum), mis sobivad „České pivo” tootmiseks ning millega saavutatakse spetsifikaatides sätestatud näilise ja tegeliku käärimise erinevus. Kõige sagedamini kasutatakse tüvesid nr 2, 95 ja 96, mis Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituut on kandnud õllepärmi paljundamistüvede loetellu registreerimisnumbriga RIBM 655 ning mis on kättesaadavad kõikidele „České pivo” tootjatele.

Tootmine

Õlle tootmine algab õlletehases, kus jahvatatud linnased segatakse veega ja meskitakse, mille tulemusel mittekääriv tärklis muutub käärimisvõimeliseks linnasesuhkruks. Meskimisel kasutatakse ühe- või kolmeastmelist keetmist. 80 % linnasejahust koosneb heakskiidetud odrasortidest toodetud linnastest, mis tagab „České pivo” iseloomuliku maitse.

Linnasejahu koostis ning töödeldud kogused märgitakse tootmispäevikusse; saatedokumendid tõendavad linnaste päritolu. Päevikusse märgitakse ka meskimise temperatuur ja aeg. Kui meskimine on lõppenud ja linnaste lahustumatud osad selitamise teel eraldatud, algab virde keetmine koos sellele lisatud humalatega. Selles etapis, mis kestab 60–120 minutit, peab aurustuma vähemalt 6 % vedelikust. Humalaid lisatakse kuni kolm korda. Vähim kogus Tšehhi humalaid või neist toodetud ekstrakti on heleda laagriõlle puhul 30 % ja muude õllesortide puhul vähemalt 15 %. Humalate koostis, sh toorainepartii koostis, märgitakse tootmispäevikusse; saatedokumendid tõendavad toorainete päritolu. Pärast virde keetmist koos humalatega jahutatakse see kiiresti maha temperatuurini 6–10 °C ning aereeritakse. Seejärel lisatakse ainult põhjakääritamisel kasutatavat õllepärmi (Saccharomyces cerevisiae subs. uvarum).

Kääritamine toimub kõige rohkem 14 °C juures ning seda tavaliselt korratakse (laagerdumine), st kasutatakse kaheastmelist kääritamist. Kääritamise ajal toimunud temperatuurimuutused märgitakse kääritamispäevikusse. Laagerdumine toimub nullilähedasel temperatuuril. Laagerdumise lõppedes õlu filtreeritakse ja villitakse vaatidesse, pudelitesse, purkidesse või tsisternidesse. On võimalik teha ka filtreerimata õlut. Lõpptoode peab vastama jaotises 4.2 nimetatud parameetritele.

Õlletootmise tehnoloogiat kontrollitakse pidevalt.

Kontrollimeetodid

Virre

Algvirde tihedus — proov võetakse 10 minutit pärast filtreerimise algust.

Proovi analüüs: püknomeetriliselt sahharimeetri või eriseadmete abil (Anton Paar GmbH või muu tootja seade, mis sobib proovi analüüsimiseks).

Virde läbipaistvus temperatuuril 25 °C — proov võetakse nefelomeetriliselt temperatuuril 25 °C, mõõdetakse 30 minutit pärast jahutamist.

Virde tihedust mõõdetakse temperatuuril 25 °C — proovi analüüsitakse sama meetodiga, nagu esimesest virdest võetud proovi.

Virre, millele on lisatud humalad

Algvirde tihedus — proov võetakse 15 minutit pärast seda, kui virde keetmine on lõppenud.

Proovi analüüs: püknomeetriliselt sahharimeetri või eriseadmete abil (Anton Paar GmbH või muu tootja seade, mis sobib proovi analüüsimiseks).

Settiv tahkaine — 5 minutit pärast keetmise lõppu kontrollitakse Imhoffi koonuses või muus tahkaine sisalduse mõõtmiseks sobivas väikses anumas segatud virret visuaalselt.

Virde, millele on lisatud humalad, läbipaistvus — humalatega virre filtreeritakse (läbi analüütilise filterpaberi, sinised ribad) ning filtraati kontrollitakse nefelomeetriliselt, kallutades seda 90° nurga all. Mõõtmine toimub osaliselt temperatuuril 20 °C (kuumutamine 20 minutit) ja osaliselt temperatuuril 5 °C (kuumutamine 20 minutit).

Humalatega virde mõrususe määramine — iso-alfa-mõruhapete sisaldus (IBU).

Virde tegelik käärimine — määratakse soovitatud meetodiga.

Roheline õlu (toorõlu)

Pärmirakkude arvu mikroskoopiline määramine vedelikus.

Pärmi elujõulisuse määramine (metüleensinisega).

Iso-alfa-mõruhapete (IBU) määramine soovitatud meetoditega.

Valmis õlu

Põhianalüüs — näiline ja tegelik ekstrakt, alkoholisisaldus, algvirde tiheduse arvutamine, iso-alfa-mõruhapete määramine (IBU), õlle läbipaistvus 90° nurga all, tegelik käärimine ja õlle värvus.

Kontrolli teostab õlletehase laboratoorium või erilaboratoorium (nt Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituut) kooskõlas õlle- ja linnasetootmise analüüsistandarditega või standardiga Analytica-EBC.

4.6.   Seos piirkonnaga: Arheoloogilised leiud kinnitavad, et eespool määratletud geograafilise piirkonna (edaspidi: „asjaomane piirkond”) elanikud pruulisid õlut juba enne, kui piirkonna asustasid slaavi hõimud, ning et seda tegid ka slaavi hõimud. Esimesed ülestähendused õllepruulimisest asjaomases piirkonnas on seotud Brevnovi kloostriga (Břevnovský klášter), kus benediktiini mungad valmistasid õlut ja veini juba 993. aastal meie ajaarvamise järgi.

Asjaomases piirkonnas humalakasvatust käsitlev vanim kirjalik ürik on põhiharta, millega prints Břetislav I seadis sisse Žatecis ning Stará Boleslavis ja Mladá Boleslavis kasvatatud humala pealt kümnisemaksu, mis tuli maksta Stará Boleslavis asuva Püha Vaclavi kiriku kapiitlile. Esimene ajalooline dokument, mis on otseselt seotud õlletootmisega, on Vyšehradi kapiitli põhiharta, mille andis välja esimene Böömimaa kuningas Vratislav II 1088. aastal. Selles dokumendis, millest on säilinud ärakirjad, viidatakse humalakümnisele ja muudele kingitustele, näiteks kinnisvarale ja maksudele, mida said Vyšehradi kapiitli kanoonikud. Mitmed muud aastatest 1090–1100 pärit dokumendid käsitlevad humalakasvatust, linnaseid, õlut, pruulimislube ja õlle eksporti. Alates 1330. aastast on säilinud palju kuninglikke ning aadelkonna ja kodanike dokumente, mis käsitlevad linnasekasvatust ja õlletootmist.

Õllepruulimise saladused pärandati ühelt sugupõlvelt järgmisele. Algul oli õllepruulimine eesõigus, mis kuulus vähestele (nt pruulimisluba omavad linnakodanikud ja aadlikud). 14. sajandil asutati linnasetootjate ja õllepruulijate gildid ning põhja- ja pinnakääritamisega õlletootmine kasvas jõudsalt, saavutades haripunkti tööstuslike õlletehaste ehitamisega, mis on „České pivo” tootmise traditsiooni toonud tänasesse päeva. Oluliseks pöördepunktiks oli Linnakodanike Õllepruulikoja asutamine Plzeňis 1842. aastal

Põhjakääritamisega õlletootmist täiustati ning selle tulemusel saadud õlle omadused olid enne seda pruulitud õlle omast täiesti erinevad. Kuldne vahutav jook, millel oli meeldiv humalamaitse ning tugev vahumüts, levis üle kogu maailma. See märkis uue ajastu algust maailma õlletööstuse arengus, mis kasvas ennenägematu kiirusega mitte ainult Tšehhimaal, vaid ka Austria-Ungaris, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. Järgnevatel kümnenditel asutati arvukalt uusi ajakohastatud tehnoloogiaga varustatud õlletehaseid. Seadmete ja tehnoloogia järkjärgulise täiustamise tulemusel on tekkinud tänapäeva suuremahuline tootmine. Tootmispõhimõtted on aga jäänud samaks. Õlu, mille tootmisel kasutati ja kasutatakse praegugi peamiselt kohalikke tooraineid (st spetsiifilise mullastiku ja kliimatingimustega asjaomasest piirkonnast pärit tooraineid), on tõusnud au sisse ning saavutanud hea positsiooni nii kodu- kui ka välismaal. „České pivo” populaarsust kinnitab ka selle suur kogus ekspordiartiklina nii minevikus kui ka olevikus.

„České pivot” toodetakse Tšehhi õllepruulijate oskustel põhineva eespool kirjeldatud meetodiga ainult asjaomases piirkonnas ning peamiselt ettenähtud kvaliteediga kohalikest toorainetest ja kohalikust veest. Nende ainulaadne koostis annab „České pivole” tema ainulaadsed omadused.

Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituudis tehtud uuringud näitavad, et „České pivo” erineb oluliselt välismaistest õllesortidest. Valitud Tšehhi ja välismaiseid õllesorte hinnati põhjalikult analüütiliselt ja organoleptiliselt.

Loodi üksikasjalik analüütiline ja statistiline mudel, mis võimaldas kindlaks teha erinevate õllesortide sarnasused ja erinevused. Tulemusi töödeldi mitmemõõtmeliste statistiliste meetoditega (faktor-, dispersioon- ja klasteranalüüs jms). Selgus, et „České pivo” on samasse kategooriasse kuuluvatest välismaistest õllesortidest erinev.

Enamasti sisaldab „České pivo” (kääritamata) jääkekstrakti ning see on tema kõige tüüpilisemaid omadusi. Muud „České pivot” teistest õllesortidest eristavad omadused on: tugevam värv, mõrkjas maitse, pH tase ja polüfenoolisisaldus. Tugevam värv ja suurem polüfenoolisisaldus tulenevad meskimisprotsessist, mida Tšehhi Vabariigis kõige tavalisemalt kasutatakse. Kõik parameetrid sõltuvad tooraine kvaliteedist ja koostisest ning tehnilistest ja tehnoloogilistest tingimustest. Tehnoloogia seisukohast on kõige olulisemad linnasejahu koostis, humalate sisaldus, valitud pärmitüvi ja kääritamismeetod koos õllepruulimise traditsioonide ja inimliku teguriga. Aistingute seisukohast iseloomustab „České pivot” kangus, kauapüsiv mõrkjas maitse ning vähesem kõrvalaroomide ja -maitsete esinemine.

Õlletootmise ainulaadsus tuleneb õllepruulimise sajanditevanusest traditsioonist asjaomases piirkonnas ning eriliste oskuste pärandamisest sugupõlvelt sugupõlvele kuni tänapäevani. Humalakasvatuseks soodsad tingimused koos kutseoskustega, mida töötajad omandavad Tšehhi koolides kõikidel tasemetel, tagavad „České pivo” kõrge maine kogu maailmas. Nimi „České pivo” on kantud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Portugali Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud päritolutähiste, päritolunimetuste ning muude geograafiliste ja sarnaste nimetuste kaitset käsitlevas kokkuleppe lisasse. Kõnealune kokkulepe avaldati välisministri 18. mai 1987. aasta määruses nr 63/1987 Coll.

2003. aastal tegi Tšehhi Turismiamet uuringu selle kohta, millisena näevad turistid Tšehhi Vabariiki ning miks nad valivad selle oma sihtkohaks. Sihtrühma kuulusid turistid Saksamaalt, Austriast, Poolast, Itaaliast, Madalmaadest, Ameerika Ühendriikidest, Jaapanist, Skandinaavia maadest, Venemaalt, Lõuna-Koreast ja Araabia maadest. Kokku küsitleti 1800 inimest (150 vastajat igast riigist või riikide rühmast). Mehed moodustasid 66 % valimist. Uuring näitas, et Tšehhi Vabariiki seostati peamiselt Prahaga (47 %) ja suurepärase õllega (45 %). Esitatud küsimus oli: „Kui ma kuulen nime „Tšehhi Vabariik”, siis esimese asjana tuleb mulle meelde.”

„České pivo” populaarsust näitab ka pidevalt kasvav eksport.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Státní zemědělská a potravinářská inspekce
Aadress:	Květná 15 CZ-603 00 Brno
Tel:	(420) 543 540 205
Faks:	(420) 543 540 210
E-post:	sekret.ur@spzi.gov.cz

4.8.   Märgistus: Päritolunimetus „České pivo” on osa toote etiketil olevast margitoote nimest.

Nimetus „České pivo” ei piira, kooskõlas siseriiklike ja ühenduse nõuetega, viitamist Tšehhi Vabariigile kui tootmiskohale muude õllesortide puhul, mis ei ole liigitatud „České pivoks”. Selline viide ei tohiks siiski olla kõnealuste õllesortide etiketil oleva margitoote nime osa.

Viited „KGT”, „kaitstud geograafiline tähis” ja asjaomane ühenduse sümbol peavad olema seotud mõistega „České pivo” ning ei tohi jätta muljet, et mõni muu etiketil olev mõiste on registreeritud.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---

23.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/23

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 16/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CEBREIRO”

EÜ nr: ES/PDO/005/0443/15.12.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimi:	Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria. Dirección General de Industrias Agroalimentarias y Alimentación. Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación. España
Aadress:	Paseo Infanta Isabel, 1, E-28071 Madrid
Tel:	(34) 91 347 53 94
Faks:	(34) 91 347 54 10
E-post:	sgcaproagro@mapya.es

2.   Taotlejate rühm

Nimi:	Quesería Castelo de Brañas SL
Aadress:	Acceso al Mercado Ganadero s/n. Pedrafita do Cebreiro (Lugo)
Tel:	(34) 982 367 163
Faks:	(34) 982 367 163
E-post:	—
Nimi:	Da Ma del Carmen Arrojo Valcárcel (Quesería XAN BUSTO)
Aadress:	Nullán. As Nogais (Lugo)
Tel:	(34) 982 161 020
Faks:	(34) 982 161 020
E-post:	—
Koosseis:	tootjad/töötlejad (X) muud ( )

3.   Toote liik

Klass 1.3: Juust

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Cebreiro”

4.2.   Kirjeldus: Pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud juust, mis pärast kalgendamise, kalgendi lõikamise, nõrutamise, sõtkumise ja soolamise, vormimise, pressimise, laagerdumise ja vajadusel kuivatamise etappidest koosnevat tootmisprotsessi omandab järgmised omadused:

Füüsikalised omadused

—	Kuju: seene- või kokamütsikujuline, kahest osast koosnev: varieeruva läbimõõduga silindriline alus, mille kõrgus ei ületa 12 cm ning kübara osa, mille läbimõõt on 1–2 cm alumisest osast laiem ning mille kõrgus ei ületa 3 cm.

—	Kaal: vahemikus 0,3–2 kg.

Organoleptilised omadused

—	Värskena ei ole juustul eristuvat koorikut. Segu on valge, teraline, pehme, puudutamisel savijas, kleepuv ning suus sulav. Maitse ja värv on kergelt happelised, meenutades piima, millest juust on tehtud.

—	Laagerdunud juustule tekib vaid kergelt eristuv koorik; segu värvus võib varieeruda kollasest intensiivse kollaseni ning mõnikord on sellel tugev konsistents, mis on alati pigem tahke kui võitaoline. Selle maitse on mõnevõrra metalne, vürtsikas ja piimjas ning iseloomuliku lõhnaga.

Analüütilised omadused

—	Niiskusesisaldus: varieerub vastavalt laagerdumisastmele, kuid jääb alati alla 50 %.

—	Rasvasisaldus: 45 % — 60 %, arvestatuna kuivekstrakti kohta.

—	Valgusisaldus: üle 30 %.

4.3.   Geograafiline piirkond: Kaitstud päritolunimetusega „Cebreiro” juustu valmistamise ja selleks kasutatava piima tootmise piirkond koosneb geograafilisest piirkonnast, mis hõlmab järgmisi haldusüksusi, mis kõik asuvad Lugo provintsis: Baleira, Baralla, Becerreá, Castroverde, Cervantes, Folgoso do Courel, A Fonsagrada, Láncara, Navia de Suarna, As Nogais, Pedrafita do Cebreiro, Samos ja Triacastela.

4.4.   Päritolutõend: Kaitstud päritolunimetusega „Cebreiro” juustu valmistamiseks võib kasutada ainult asjaomasesse registrisse kantud põllumajandusettevõtetes toodetud piima.

Ühtlasi võib „Cebreiro” kaitstud päritolunimetuse omistada üksnes juustudele, mis on valmistatud ning vajadusel laagerdatud kontrolliasutuse registritesse kantud meiereides ja laagerdamisrajatistes.

Kontrolliasutus peab registreid järelevalve teostamiseks karjakasvatusettevõtete, meiereide ja laagerdamisrajatiste üle, et tagada spetsifikaadi ja kvaliteedikäsiraamatu sätete järgimine. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes omavad kõnealustesse registritesse kantud vara, samuti rajatised ja nende toodang läbivad nimetatud kontrolli selle tõendamiseks, et kaitstud päritolunimetust „Cebreiro” kandvad tooted vastavad spetsifikaadis esitatud nõuetele.

Kontrollid põhinevad põllumajandusettevõtete ja rajatiste ülevaatusel, dokumentide läbivaatamisel ning toormaterjalide ja juustude analüüsimisel.

Kui leitakse, et toormaterjalid või juustud ei ole valmistatud kooskõlas spetsifikaadi nõuetega, ei tohi neid turustada „Cebreiro” kaitstud päritolunimetusega märgistatult.

Kaitstud päritolunimetusega juustud on tähistatud nummerdatud lisaetiketiga, mida väljastab ja kontrollib kontrolliasutus kooskõlas kvaliteedikäsiraamatus kehtestatud eeskirjadega.

4.5.   Tootmismeetod: Kõnealused juustud valmistatakse naturaalsest täispiimast, mis pärineb galiitsia valget, šveitsi pruuni ja friisi tõugu lehmadelt ning nende ristanditelt. Piim ei sisalda ternespiima ega säilitusaineid ning peab üldiselt vastama kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks sellele ei tohi piima ühelgi viisil standardida ning seda tuleb nõuetekohaselt säilitada temperatuuril kuni 4 °C, et vältida mikroorganismide tekkimist. Enne tootmisprotsessi algust piim pastöriseeritakse, selle käigus hoitakse piima 30 minutit temperatuuril 62 °C, kui pastöriseerimine leiab aset vaadis, või 20 sekundit temperatuuril 72 °C, kui pastöriseerimine toimub pastörisaatoris.

Juustu valmistamine hõlmab järgmisi protseduure:

Kalgendamine: kutsutakse esile loomse laabi või muude kvaliteedikäsiraamatus lubatud kalgendamisensüümide abil temperatuuril 26–30 °C, kasutades selliseid laabi koguseid, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kalgendumine kestaks vähemalt 60 minutit.

Kalgendi lõikamine: kalgend lõigatakse 10–20 mm läbimõõduga tükkideks.

Nõrutamine: pärast esialgset nõrutamist vaadis pannakse kalgendunud piim riidest kottidesse, mis jäetakse 5–10 tunniks rippuma, et saaks toimuda nõrutamise teine etapp.

Sõtkumine ja soolamine: pärast nõrutamist sõtkutakse kalgendunud piimamassi seni, kuni see muutub ühtlaseks seguks, mis tundub katsumisel savijas. Samal ajal soolatakse massi, lisades naatriumkloriidi.

Vormimine ja pressimine: segu tõstetakse vormidesse, mis olenevalt surutise raskusest ja juustude suurusest läbivad erineva pikkusega lõpliku pressimise. Seejärel võetakse juustud vormidest välja ja asetatakse külmhoonetesse temperatuuril 2–6 °C, kus need laagerduvad vähemalt ühe tunni. Pärast seda võib värskena turustatava juustu müüki panna.

Laagerdamine (valikuline): kui juustu laagerdatakse, toimub see ruumides, kus suhteline õhuniiskus jääb vahemikku 70–80 % ning temperatuur vahemikku 10–15 °C. Minimaalne laagerdumisperiood on 45 päeva. Laagerdunud juust peab kandma asjakohast märgistust.

Toote kvaliteedi ja jälgitavuse kaitsmiseks peaks kaitstud tähisega juuste üldiselt turustama tervete juustudena kontrolliasutuse poolt lubatud pakendis.

Kontrolliasutus võib siiski lubada juustu portsjonitena turustamist, sealhulgas tükeldamist müügikohas, tingimusel et selleks on loodud sobiv järelevalvesüsteem, millega tagatakse toote päritolu, kvaliteet, ideaalsed säilitamistingimused ning toote korrektse esitlemine tarbijatele, ning mille puhul on välistatud mis tahes arusaamatuste tekkimise võimalus.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Ajalooline:

Pärimuse järgi pärineb kõnealune juust esimestelt Cebreiro külla elama asunud munkadelt. Cebreiro asus peamisel Santiagosse viival palverändurite marsruudil El Camino francés, olles väravaks Galiitsiasse. Mungad jäid sinna elama, et teenida 9. sajandi lõpus palveränduritele rajatud haiglas. Sajandite vältel maitsesid palverändurid Cebreiro mägedes juustu ning tegid selle tuntuks terves Hispaanias ja Euroopas.

Riiklikus Ajalooarhiivis ja Simancas'e üldarhiivis säilinud dokumendid paljastavad põnevaid üksikasju iga-aastaste juustulaadungite kohta, mis saadeti Carlos III valitsemisajal Cebreirost Portugali kuningakotta. Juustu valmistamisega alustasid piirkonna külaelanikud (peamiselt naised) oma kodudes alates novembrist. Saadetised koosnesid alati kahest tosinast juustust, mis olid kindlasti valmistatud aasta kahel viimase nädalal, et kasutada ära aastaajale omast külma ilma ning tagada sellega juustu parem säilimine. Seejärel kingiti juust kahe esimese jaanuari nädala jooksul Portugali kuningannale.

Lisaks on säilinud arvukalt 18. ja 19. sajandi dokumente, mis kinnitavad Cebreiro juustu kuulsust sel perioodil.

Hilisemad teosed, näiteks „Geografía General del Reino de Galicia” (Galiitsia Kuningriigi üldgeograafia) (1936), annavad teavet Cebreiro juustu, selle omaduste ja tootmismeetodite kohta.

Veelgi hiljem, 1970. aastatel avaldas Hispaania ning eriti Galiitsia juustude ekspert Carlos Compairé Fernández kõnealuste juustude kohta mitmeid teoseid, mis sisaldavad juustude üksikasjalikke keemilisi ja bakterioloogilisi analüüse hõlmavaid uuringuid. Neid teoseid võib pidada esimesteks teaduslikeks uuringuteks Cebreiro juustu kohta.

1996. aastal põllumajandus-, kalandus- ja toiduainete ministeeriumi avaldatud „Inventario Español de Productos Tradicionales” (Ülevaade Hispaania traditsioonilistest toodetest) annab juustude peatükis üksikasjalikku teavet Cebreiro juustu kohta, muuhulgas selle omaduste, tootmismeetodi, ajaloo ja majandusliku tähtsuse kohta.

Looduslik:

„Cebreiro” KPNga hõlmatud piirkonnas on oluliselt vähenenud mereliste mõjudega ning suurenenud kontinentaalsete omadustega mägine ookeanikliima. See piirab oluliselt sealseid põllumajanduslikke tegevusi. Suur osa piirkonnast asub 1 000 meetrit üle merepinna ning seal esineb temperatuure, mida võib Galiitsia tavapäraste temperatuuridega võrreldes kirjeldada kui „väga külmi” (iga aasta kohta tuleb vähem kui viis külmakraadideta kuud).

Sellised ebasoodsad keskkonnatingimused tähendavad, et karjakasvatus mängib piirkonna majanduses olulist rolli, sest nimetatud sektor suudab ilmastiku, pinnase ja mägise maastikuga paremini toime tulla, kui maaviljelussektor, kasutades ära häid looduslikke heina- ja söödamaid mägedes ning ilmastiku karmusega kohanenud karja.

Geograafilise keskkonna mõju juustu eripärastele omadustele:

Geograafilist piirkonda, kus „Cebreiro” juustu toodetakse, iseloomustavad mitmed mägedega ümbritsetud orud, mille maastikust olulise osa moodustavad heina- ja karjamaad.

See unikaalne keskkond aitab mitmel moel kaasa „Cebreiro” juustu eripärastele omadustele:

—	Esiteks, nagu juba öeldud, on sealne geograafiline keskkond soodus rohke ja kõrge kvaliteediga sööda kasvuks.

—	Lisaks toodetakse piima väikestes pereettevõtetes ning selleks kasutatakse traditsioonilisi karjakasvatusmeetodeid. Karjast moodustavad seniajani suure osa piirkonnale omased tõud ning neid toidetakse peamiselt talumajapidamises toodetud söödaga, mida täiendatakse, kui ilm lubab, karjatamisega.

—	Jõusööta antakse ainult väikestes kogustes täiendava söödana, et katta karja energiavajadust. Traditsiooniline mudel, mille puhul väljastpoolt ettevõtet pärit sööda osa hoitakse rangelt minimaalsena, aitab kaasa väikeste pereettevõtete majandusliku elujõulisuse säilimisele.

—

Selliste põllumajandusettevõtete omadused muudavad nendes toodetud piima juustu valmistamiseks ideaalseks. Teaduslikult on tõestatud, et sellised looduslikumad tootmissüsteemid ja karja söötmismeetodid parandavad piima toiteväärtust, tõstes selle lipiidide profiili konjugeeritud linoolhappe ning oomega-3 rasvhappe sisaldust, sest mida rohkem rohtu lehmad söövad, seda rohkem tõuseb nende juustu kvaliteeti mõjutavate toitumuslikult kasulike rasvade sisaldus.

—

Lisaks sellele on piirkonna talupidajatel pikaajaline traditsioon kõnealuse juustu valmistamiseks koos selle unikaalsete omadustega, nagu juustu koheselt äratuntavaks tegev eriomane ja traditsiooniline „kokamütsi” kuju, samuti on nende toode saavutanud tarbijate seas igati väljateenitud prestiiži ning tuntuse.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Dirección General de Producción, Industrias y Calidad Agroalimentaria
Aadress:	San Caetano, Santiago de Compostela
Tel:	(34) 981 54 47 77
Faks:	(34) 981 54 00 18
E-post:	dxpica.mrural@xunta.es

4.8.   Märgistus: Kaitstud päritolunimetusega „Cebreiro” märgistatud juust peab pärast sertifikaadile ja asjaomastele eeskirjadele vastamise tõendamist kandma reguleeriva asutuse kinnitatud ja väljastatud pitserit, märgist või lisaetiketti, millel on tähtnumbriline järjestikune kood ning ametlik päritolunimetuse logo.

Märge „Denominación de Origen Protegida Cebreiro” peab olema nähtav nii märgisel kui ka lisaetiketil. Lisaks peab laagerdunud „Cebreiro” juustu märgisel olema nähtaval kohal märge „curado” (laagerdunud).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---