23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4157 — Wendel Investissement/Groupe Materis)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 280/01)

30. märtsil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid prantsuse keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4157 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4887 — Doosan/Bobcat)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 280/02)

19. oktoobril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4887 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/2

NÕUKOGU OTSUS,

15. november 2007,

Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikme ametisse nimetamise kohta

(2007/C 280/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet (1) eelkõige selle artiklit 79,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 79 sätestatakse, et nõukogu nimetab Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikmetena ametisse ühe esindaja igast liikmesriigist.

(2)	7. juuni 2007. aasta otsusega (2) nimetas nõukogu ametisse Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu 27 liiget.

(3)	Belgia valitsus on teatanud nõukogule oma kavatsusest asendada Belgia esindaja haldusnõukogus ning on nimetanud uue esindaja kandidaadi, kes tuleks ametisse nimetada ajavahemikuks kuni 31. maini 2011,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Marc LEEMANS (Belgia kodakondsus, sündinud 1. oktoobril 1958) nimetatakse Belgia esindajaks Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogus Maarten ROGGEMANI asemele alates 24. novembrist 2007 kuni 31. maini 2011.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DE LURDES RODRIGUES

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandatud versioon avaldatud ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

(2) ELT C 134, 16.6.2007, lk 6.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/3

Euro vahetuskurss (1)

22. november 2007

(2007/C 280/04)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4829
JPY	Jaapani jeen	161,22
DKK	Taani kroon	7,4549
GBP	Inglise nael	0,71855
SEK	Rootsi kroon	9,3290
CHF	Šveitsi frank	1,6352
ISK	Islandi kroon	93,52
NOK	Norra kroon	8,0255
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5842
CZK	Tšehhi kroon	26,765
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	256,64
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6992
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,6875
RON	Rumeenia leu	3,6405
SKK	Slovakkia kroon	33,469
TRY	Türgi liir	1,7773
AUD	Austraalia dollar	1,7011
CAD	Kanada dollar	1,4628
HKD	Hong Kongi dollar	11,5358
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9674
SGD	Singapuri dollar	2,1515
KRW	Korea won	1 384,44
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,0774
CNY	Hiina jüaan	10,9950
HRK	Horvaatia kuna	7,3300
IDR	Indoneesia ruupia	13 910,34
MYR	Malaisia ringit	5,0159
PHP	Filipiini peeso	64,061
RUB	Vene rubla	36,0820
THB	Tai baht	46,568

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/4

KOMISJONI TEATIS,

(2007/C 280/05)

Täiendav Komisjoni teatisele (2007/C 275/05) (1) millega määratakse kindlaks teatavate piima- ja piimatootesektori toodete 2008. aasta esimesel poolel saadaolev kogus ühenduse avatud teatavate kvootide alusel Islandilt pärinevate toodete importimiseks (Komisjoni määruse (EÜ) nr 2535/2001 (2) I.I lisa)

(1) ELT C 275, 16.11.2007, lk 6.

(2) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 487/2007 (ELT L 114, 1.5.2007, lk. 8).

I.I LISA

Islandilt pärinevad tooted
Kvoodi number	Kogus (kg)
09.4205	175 001
09.4206	460 000

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/5

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2007/C 280/06)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse (Märkus 1)
CEN	EN 26:1997 Otsesed gaasiküttel tarbevee soojendid, mis on varustatud atmosfääriõhul töötavate põletitega	—
	EN 26:1997/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 26:1997/A3:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
	EN 26:1997/AC:1998
CEN	EN 30-1-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 1-1: Ohutus. Üldist	—
	EN 30-1-1:1998/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.1999)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2004)
	EN 30-1-1:1998/A3:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003/AC:2004
CEN	EN 30-1-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 1-2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 30-1-3:2003+A1:2006 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 1-3: Ohutus. Klaaskeraamilise keeduplaadiga seadmetele	EN 30-1-3:2003	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 30-1-4:2002 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 1-4: Ohutus. Ühe või mitme automaatjuhitava põletiga seadmed	—
CEN	EN 30-1-4:2002/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 30-2-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 2-1: Energia säästmine — Üldist	—
	EN 30-2-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
	EN 30-2-1:1998/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.11.2005)
	EN 30-2-1:1998/A1:2003/AC:2004
CEN	EN 30-2-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed — Osa 2-2: Energiasäästlikkus — Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 88:1991 Gaasiseadmete rõhuregulaatorid sisselaskerõhul kuni 200 mbar	—
CEN	EN 88:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 89:1999 Gaasiküttega paagiveesoojendid sanitaarkasutusele	—
	EN 89:1999/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.10.2000)
	EN 89:1999/A2:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 89:1999/A3:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
	EN 89:1999/A4:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007)
CEN	EN 125:1991 Seadised gaasipõletusseadmete leegi kontrollimiseks — Termoelektrilised leegi kontrollseadised	—
CEN	EN 125:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 126:2004 Gaasitarvitite multiregulaatorid	EN 126:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 161:2007 Automaatsed sulgeventiilid gaasipõletite ja gaasiseadmete jaoks	EN 161:2001	Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2007)
CEN	EN 203-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 1: Üldised ohutusnõuded	EN 203-1:1992	31.12.2008
CEN	EN 203-2-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-1: Erinõuded. Avatud põletid ja wokipõletid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-2:2006 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-2: Erinõuded. Praeahjud	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-3:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-3: Erinõuded. Keetmisnõud	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-4:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-4: Erinõuded. Fritüürid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-6:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-6: Erinõuded. Veekeetmisseadmed karastusjookidele	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-7:2007 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-7: Erinõuded. Küpsetusplaadid ja pöörleva praevardaga grillid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-8:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-8: Erinõuded — Prae- ja paellapannid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-9:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-9: Erinõuded — Massiivsed pinnad, soojendusalused ja restid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-10:2007 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-10: Erinõuded — Söegrillid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-11:2006 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed — Osa 2-11: Erinõuded — Pastavalmistusmasinad	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 257:1992 Gaasiseadmete mehaanilised termostaadid	—
CEN	EN 257:1992/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.7.1997)
CEN	EN 297:1994 Gaas-keskküttekatlad. B11 ja B11BS tüüpi katlad, millel on atmosfääriõhul töötavad põletid nominaalsoojussisendiga mitte üle 70 kW	—
	EN 297:1994/A3:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (24.2.1998)
	EN 297:1994/A5:1998	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1998)
	EN 297:1994/A2:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.10.2002)
	EN 297:1994/A6:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
	EN 297:1994/A4:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
	EN 297:1994/A2:1996/AC:2006
CEN	EN 298:2003 Automaatsed gaasipõleti kontrollsüsteemid ventilaatoriga või ilma ventilaatorita gaasipõletitele ja gaasipõletusseadmetele	EN 298:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2006)
CEN	EN 303-3:1998 Küttekatlad — Osa 3: Gaas-keskküttekatlad — Katlakerest ja sundtõmbega põletist koosnev komplekt	—
	EN 303-3:1998/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
	EN 303-3:1998/AC:2006
CEN	EN 303-7:2006 Küttekatlad — Osa 7: Gaasiküttega, sundtõmbepõleti keskküttekatlad nominaalse soojusväljundiga mitte üle 1 000 kW	—
CEN	EN 377:1993 Määrdeained, mida kasutatakse nendes seadmetes ja vastavates juhtseadistes, kus on kasutusel põlevgaasid, välja arvatud seadmed, mis on konstrueeritud kasutamiseks tööstusprotsessides	—
CEN	EN 377:1993/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (11.6.2005)
CEN	EN 416-1:1999 Kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid — Osa 1: Ohutus	—
	EN 416-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 416-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 416-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 416-2:2006 Väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks mõeldud kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid — Osa 2: Ratsionaalne energiakulu	—
CEN	EN 419-1:1999 Kõrgele paigaldatavad soojust kiirgavad gaasikütteseadmed, mitte majapidamises kasutamiseks — Osa 1: Ohutus	—
	EN 419-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (18.7.2001)
	EN 419-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 419-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (9.9.2003)
CEN	EN 419-2:2006 Kõrgele paigaldatavad soojustkiirgavad väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasikütteseadmed — Osa 2: Energiasäästmine	—
CEN	EN 437:2003 Katsetamisgaasid — Proovirõhud — Tarvitite kategooriad	EN 437:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 449:2002 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Kodumajapidamises kasutatavad heitgaasita ruumisoojendid (kaasa arvatud difuussed katalüütilised põlemissoojendid)	EN 449:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (2.7.2003)
CEN	EN 461:1999 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Majapidamises mittekasutatavad lõõrita kütteseadmed, mis ei ületa 10 kW, ruumide kütmiseks	—
CEN	EN 461:1999/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 483:1999 Gaas-keskküttekatlad. C tüüpi katlad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 70 kW	—
	EN 483:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 483:1999/A2:2001/AC:2006
CEN	EN 484:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Eraldipaiknevad gaasipliidid, kaasa arvatud välisgrilliga	—
CEN	EN 497:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Polüfunktsionaalsed keedupõletid õues kasutamiseks	—
CEN	EN 498:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Välisgrillid	—
CEN	EN 509:1999 Dekoratiivsed kütuseefektiga gaasiseadmed	—
	EN 509:1999/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
	EN 509:1999/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 521:2006 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Veeldatud bensiiniaurude rõhul töötavad portatiivsed seadmed	EN 521:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
CEN	EN 525:1997 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW	—
CEN	EN 549:1994 Kummimaterjalid gaasiseadmete tihenditele ja membraanidele	EN 279:1991 EN 291:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1995)
CEN	EN 613:2000 Iseseisvad gaasiküttega konvektsioonkütte seadmed	—
CEN	EN 613:2000/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 621:1998 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
CEN	EN 621:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 624:2000 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Vedelate naftagaaside ruumisoojendamise seadmed hermeetilises ruumis paigaldamiseks sõidukitesse ja laevadesse	—
CEN	EN 625:1995 Gaas-keskküttekatlad — Erinõuded sooja tarbevett tootvatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 656:1999 Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 70 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 300 kW	—
CEN	EN 676:2003 Automaatsed sundtõmbega põletid gaaskütustele	EN 676:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (8.4.2004)
CEN	EN 677:1998 Gaas-keskküttekatlad — Erinõuded kondenseerivatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 732:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Absorptsioonkülmutid	—
CEN	EN 751-1:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega — Osa 1: Anaeroobsed ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-2:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega — Osa 2: Mittekõvenevad ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-3:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega — Osa 3: Kuumutamata PTFE teibid	—
CEN	EN 751-3:1996/AC:1997
CEN	EN 777-1:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks — Osa 1: Süsteem D, ohutus	—
	EN 777-1:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-2:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks — Osa 2: Süsteem E, ohutus	—
	EN 777-2:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-2:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-2:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-3:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks — Osa 3: Süsteem F, ohutus	—
	EN 777-3:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-3:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-3:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-4:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks — Osa 4: Süsteem H, ohutus	—
	EN 777-4:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-4:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-4:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 778:1998 Kodumajapidamises kasutatavad sundkonvektsiooniga gaasiküttel õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 70 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
CEN	EN 778:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1020:1997 Gaasiküttel töötavad sundkonvektsiooniga õhusoojendid, mis pole ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises — Nende soojuse netosisendväärtus on alla 300 kW ja need õhusoojendid on varustatud põlemisõhku ja/või põlemisjääkgaase teisaldava ventilaatoriga	—
CEN	EN 1020:1997/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1106:2001 Gaasikütteseadmete käsijuhitavad kraanid	—
CEN	EN 1196:1998 Kodumajapidamises ja väljaspool seda kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid — Lisanõuded kondenseerivatele õhusoojenditele	—
CEN	EN 1266:2002 Autonoomsed gaasiküttel töötavad soojendid, mis sisaldavad ventilaatorit, mis aitab kaasa põlemiseks vajaliku õhu ja/või heitgaaside transportimisele	—
CEN	EN 1266:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 1319:1998 Kodumajapidamises kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid sisendvõimsusega mitte üle 70 kW	—
	EN 1319:1998/A2:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (17.10.2000)
	EN 1319:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1458-1:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW — Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 1458-2:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 1596:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Teisaldatavad ja kaasaskantavad sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid, mida kasutatakse väljaspool kodumajapidamist	—
CEN	EN 1596:1998/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
CEN	EN 1643:2000 Gaasipõletite ja gaasiseadmete automaatsulgeklappide klapiproovimissüsteemid	—
CEN	EN 1854:2006 Gaasipõletite ja gaasiseadmete rõhu sensorseadised	EN 1854:1997	Kehtivuse lõppkuupäev (4.11.2006)
CEN	EN 12067-1:1998 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõleti seadmetes — Osa 1: Pneumaatilised tüübid	—
CEN	EN 12067-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (23.12.2003)
CEN	EN 12067-2:2004 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõletusseadmetes — Osa 2: Elektroonilised tüübid	—
CEN	EN 12078:1998 Gaasipõletite ja gaasiseadmete nullrõhu regulaatorid	—
CEN	EN 12244-1:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12244-2:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia säästmine	—
CEN	EN 12309-1:1999 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW — Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12309-2:2000 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW — Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12669:2000 Gaasiküttega otsetoime kuumaõhupuhurid kasutamiseks kasvuhoonete ja kõrvalruumide kütmiseks	—
CEN	EN 12752-1:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW — Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12752-2:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW — Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12864:2001 Madala survega mittereguleeritavad regulaatorid, mille väljundsurve on maksimaalselt väiksem või võrdne 200 mbar-iga, mille võimsus on väiksem või võrdne 4 kg/h ning seonduvad ohutusseadmed butaani, propaani või nende segude suhtes	—
	EN 12864:2001/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (10.12.2004)
	EN 12864:2001/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 13278:2003 Avatud esiosaga autonoomsed gaasküttekehad ruumide kütmiseks	—
CEN	EN 13611:2000 Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed — Üldnõuded	—
CEN	EN 13611:2000/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 13785:2005 Regulaatorid, mille võimsus on kuni 100 kg/h (kaasa arvatud) ja maksimaalne nominaalne väljundrõhk kuni 4 bar (kaasa arvatud), v.a. standardis EN 12864 kajastatud, ja nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 13785:2005/AC:2007
CEN	EN 13786:2004 Automaatsed ümberlülitusventiilid, mille maksimaalne väljundrõhk on kuni 4 bar (kaasa arvatud) ja võimsus kuni 100 kg/h (kaasa arvatud) ning nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 13836:2006 Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 300 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 1 000 kW	—
CEN	EN 14438:2006 Gaasküttega küttekaminasüdamikud enam kui ühe ruumi kütteks	—
CEN	EN 14543:2005 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus — Rõdude küttekehad — Lõõrita soojust kiirgavad küttekehad kasutamiseks välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides	—
CEN	EN 15033:2006 Majasisesed hermeetilised veesoojendusseadmed sanitaarse kuuma vee tootmiseks mootorsõidukitele ja paatidele mõeldud LPG kütuse abil	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt:

http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel. (33) 492 94 42 00 ; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/16

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 280/07)

Abi nr

XR 140/07

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

87(3)(a), 87(3)(c)

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Καθεστώς ενισχύσεων για πολύ μικρές επιχειρήσεις δευτερογενούς και τριτογενούς τομέα, σε μέλη αγροτικού νοικοκυριού και σε κατοίκους ή μη της υπαίθρου, στο πλαίσιο εφαρμογής Μέτρων του Άξονα 3 και 4 του Προγράμματος Αγροτικής Ανάπτυξης της Ελλάδας 2007-2013/kathestos enisxyseon gia poly mikres epixeiriseis defterogenous kai tritogenous tomea se meli agrotikou noikokyriou kai se katoikous i mi tis ypaithrou, sto plasio efarmogis metron tou axona 3 kai 4 tou Programmatos agrotikis anaptyxis tis Elladas 2007-2013

Õiguslik alus

Ν. 2065/92, άρθρο 39 παρ. 10 (ΦΕΚ 113/Α'/92) «περί εγκρίσεως οικονομικών ενισχύσεων από τους Υπουργούς Οικονομικών και Γεωργίας»

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

163,3 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

40 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

1.1.2008

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης, Υπηρεσία Διαχείρισης ΕΠΑ Αγροτική Ανάπτυξη/Ypourgeio Agrotikis Anaptyxis, Ypireisia Diaxeirisis EPA Agrotiki Anaptyxi

Τηλ. (30) 210 527 50 83

E-mail: vskandalis@mnec.gr

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

www.agrotikianaptixi.gr

Muu teave

—

Abi nr

XR 165/07

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Łódzkie

Abikava nimetus või sihtotstarbelist abi saava ettevõtte nimi

Program pomocy regionalnej miasta Łodzi na wspieranie nowych inwestycji i tworzenie związanych z nimi nowych miejsc pracy przy wykorzystaniu nowoczesnych technologii

Õiguslik alus

Art. 7 ust. 3 ustawy z dnia 12 stycznia 1991 r. o podatkach i opłatach lokalnych (Dz.U. z 2006 r. nr 121, poz. 844, z późn. zm.)

Uchwała nr VIII/138/07 Rady Miejskiej w Łodzi z dnia 28 marca 2007 r. w sprawie zwolnień od podatku od nieruchomości w ramach pomocy regionalnej na wspieranie nowych inwestycji i tworzenie związanych z nimi nowych miejsc pracy przy wykorzystaniu nowoczesnych technologii

Meetme liik

Abiskeem

Kavandatud aastased kulutused

2 miljonit PLN

Abi suurim osatähtsus

50 %

Kooskõlas määruse artikliga 4

Rakendamise kuupäev

9.6.2007

Kestus

31.12.2013

Majandusharud

Kõik investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Rada Miejska w Łodzi, Prezydent Miasta Łodzi

Kontakt: Michał Łyczek — Z-ca Dyrektora Wydziału Finansowego

Adres: ul. Piotrkowska 104, PL-90-004 Łódź

Tel. (48-42) 638 47 10

E-mail: m.lyczek@uml.lodz.pl

Interneti-aadress, millel abikava avaldati

http://bip.uml.lodz.pl/_plik.php?id=8332

Muu teave

—

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/18

Teade teatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kehtivuse lõppemise kohta

(2007/C 280/08)

Olles avaldanud teate meetmete eelseisva lõppemise kohta (1) ning kuna komisjon ei saanud pärast selle teate avaldamist ühtegi läbivaatamistaotlust, teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed kaotavad lähiajal kehtivuse.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (2) (kaitse kohta dumpinguhindadega impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikega 2 ja 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 (3) (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 18 lõikega 4.

Seega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 19 teatavate toetuste olemasolu ja määra uurimiseks (4).

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viide	Kehtiv kuni
Tekstureeritud polüesterfilamentlõngad (PTY)	India	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2093/2002 (EÜT L 323, 28.11.2002, lk 1)	29.11.2007
Tekstureeritud polüesterfilamentlõngad (PTY)	India	Tasakaalustav tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2094/2002 (EÜT L 323, 28.11.2002, lk 21)	29.11.2007

(1) ELT C 52, 7.3.2007, lk 16.

(2) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(3) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(4) ELT C 210, 8.9.2007, lk 5.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/19

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4965 — Arques/Skandinavische Actebis-Landesgesellschaften)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 280/09)

16. novembril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Arques Industries AG („Arques”, Saksamaa) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate Actebis Computer A/S (Taani), Actebis Computer A/S (Norra) ja Actebis Computer AB (Rootsi) (kõik koos „Actebis Scandinavian companies”) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Arques ja selle sidusettevõtjad: ettevõtete ümberkorraldamine; IT-toodete hulgi- ja edasimüük; IT-toodete ehitamine;

—	Actebis Scandinavian companies: IT-toodete hulgimüük.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkused võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4965 — Arques/Skandinavische Actebis-Landesgesellschaften):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 280/20

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2007/C 280/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 11 ja artikli 19 lõikele 3

„PANELLETS”

EÜ NR: ES/TSG/107/0018/29.10.2003

1. Taotlejate rühm

Rühma nimi:	Federació Catalana de Patisseria
Aadress:	Avda Gaudí 28, 1o 2a
Telefon:	(34) 93 34 80 90 47
Faks:	(34) 93 436 28 46
E-posti aadress:	—

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

	Toote nimetus
	Nimetuse reserveerimine (nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõige 2)
X	Kirjeldus ja tootmismeetod
X	Toote kirjeldus
X	Muu: eripära miinimumnõuete ja kontrollikorra muutmine

4. Muudatus(t)e liik

X	Registreeritud GTE spetsifikaadi muutmine
	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt (nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 11 lõige 3) (esitada tõendid nende meetmete kohta)

5. Muudatused

5.1. Kirjeldus ja tootmismeetod

Kõnealune traditsiooniline toode on oluliselt mitmekesisem, kui komisjonile esitatud algses spetsifikaadis kirjeldatud, ning seda rikastatakse paljude kohalike tootmismeetoditega.

Tavalisest martsipanist valmistatud panellets'id

Toodet panellets kirjeldav loetelu ei ole ammendav: toote eri sortide kirjeldused on vaid ligikaudsed ning iga kondiiter annab tootele oma stiili, säilitades koostisosade ja maitse peamise eripära.

Kookospähkli-panellets'id

Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.

Sarapuupähkli-panellets'id

Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.

Jämedateralisest martsipanist valmistatud panellets'id

Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.

Sõna „munavalge” asendatakse sõnadega „terve muna ja vajaduse korral vett”, sest pärast toodet panellets käsitleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatasid paljud kondiitrid, et nende kogemuse kohaselt on munavalgega valmistatud toode äärmiselt kuiv.

Sellist tulemust sai vältida terve muna (munavalge ja -kollase) kasutamisega, sest munakollane mitte ainult ei anna tootele maitset, vaid ka niisutab, seetõttu on terve munaga valmistatud panellets'id ühtlasema kujuga ja toote välimus vastab paremini tarbijate ootustele seda liiki toote suhtes. Lisaks sellele võib tavalise martsipani või panellets'ide eri sortide valmistamisel kasutatavates mandlites sisalduv õli muuta taina liiga pehmeks (olenevalt mandlite õlirikkusest, sordist, vanusest, saagist jms). Terve muna (munavalge ja -kollase) lisamine tasakaalustab seda mõju ja muudab toote stabiilsemaks.

5.2. Toote kirjeldus

Füüsikalised ja keemilised omadused:

Üksnes kunstlike värvainete lisamine on keelatud ning seetõttu võib lisada looduslikke värvaineid. Tegemist oli veaga ja me arvame, et see muudatus ei tekita mingeid probleeme, sest see ei mõjuta ei selle käsitsi valmistatud toote kvaliteeti ega traditsioonilist olemust. Mitmesugused uuringud on näidanud, et toiduaine vastuvõetavus tarbijatele oleneb suurel määral toote välimusest ja seega ka värvusest. See on peamine põhjus, miks toidus värvaineid kasutatakse. Värvained ei paranda toote kvaliteeti säilivuse või toiteväärtuse seisukohast, kuid neid lisatakse toote välimuse ja isuäratavuse parandamiseks või valmistamise käigus kaduma läinud värvuse asendamiseks. Panellets'e valmistatakse käsitsi ning seetõttu võivad nende tajutavad omadused rohkem kõikuda kui tööstuslike toodete puhul. Seetõttu peavad kondiitrid absoluutselt vajalikuks kasutada puu- ja köögiviljadest valmistatud looduslikke värvaineid, mis võimaldavad korvata valmistamise käigus tekkinud värvuse kadu või muutumist, kasutamata kunstlikke värvaineid, mis võivad toote kvaliteeti kahjustada.

5.3. Eripära miinimumnõuded ja kontrollikord

Omadussõna „igapäevane” väljajätmine toodanguaruandest

Ajalise omadussõna „igapäevane” väljajätmist panellets'ide toodanguaruandest põhjendatakse panellets'ide tootmisprotsessiga, mis koosneb kahest täielikult eristatud järjestikusest etapist. Esimeses etapis toodetakse tavaline või peeneteraline martsipan ning see etapp kestab üks või mitu päeva olenevalt asjaomase kondiitri tootmismahust. Sellele järgneb teine etapp, mille käigus valmistatakse panellets'i eri sorte. Kondiitrite arvates ei ole seega mõtet rääkida toote panellets igapäevasest toodanguaruandest, sest ehkki tegemist on lõpptootega, algab tootmisprotsess üks või isegi rohkem kui üks päev varem tavalise martsipani valmistamisega.

AJAKOHASTATUD SPETSIFIKAAT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006

„PANELLETS”

EÜ NR: ES/TSG/107/0018/29.10.2003

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Subdirección General de Sistemas de Calidad Diferenciada. Dirección General de Alimentación. Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación.

Aadress:

Paseo Infanta Isabel, 1

E-28071 Madrid

Tel:

(34) 913 47 53 97 — (34) 913 47 52 98

Faks:

(34) 913 47 54 10 — (34) 913 47 51 70

E-post:

sgcaproagro@mapya.es

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Federació Catalana de Pastisseria

Aadress:

Avda Gaudí 28, 1o, 2a

E-08025 Barcelone

Tel:

(34) 93 348 09 47

Faks:

(34) 93 436 28 46

E-post:

—

Koosseis:

tootja/töötleja ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Kategooria 2.3. Kondiitri- ja leivatooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted.

4. Spetsifikaat:

4.1. Nimetus: „Panellets”

4.2. Kirjeldus ja tootmismeetod: Panellets'id on väikesed mitmesuguse kujuga maiustused, mis koosnevad peamiselt martsipanist ning tootele iseloomulikku lõhna ja maitset andvatest koostisosadest.

Kolme eri liiki martsipanist — tavaline, jämedateraline ja peeneteraline martsipan — valmistatakse palju erinevaid panellets'ide sorte.

Puuvilja sisaldavate panellets'ide sortide tainasse võib lisada puuviljatooteid (suhkrustatud puuvilju, moosi) ning lõhna ja maitse tugevdamiseks võib lisada lõhna- ja maitseaineid. Igal juhul on keelatud lisada tärklist (kartuleid või jamssi), õunu, säilitusaineid ja kunstlikke värvaineid.

TAVALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID

Allpool kirjeldatakse toote panellets'ide kõige tavapärasemaid sorte. Loetelu ei ole ammendav: panellets'ide eri sortide kirjeldused on vaid ligikaudsed ning iga kondiiter annab tootele oma stiili, säilitades koostisosade ja maitse peamise eripära.

Valmistatakse tavaline martsipan, mille jaoks lisatakse 1 kg kooritud ja peenelt jahvatatud mandlitele 1 kg suhkrut ning terve muna ja vajaduse korral vett. Tainas segatakse korralikult läbi ja jäetakse umbes 24 tunniks seisma, kuni see muutub ühtlaseks. Järgmistes etappides toimub vormimine ning lõhna- ja maitseainete lisamine. Mandlite mahuosa võib suurendada. Panellets'ide kõige tavapärasemad sordid on:

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort. Umbes 20 g portsjonid kaetakse üleni piiniapähklitega, mis on niisutatud munaga. Seejärel vormitakse pallid, glasuuritakse munaga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 280 °C – 290 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	röstitud kuldne
Konsistents	röstitud koorik
Lõhn	piiniapähklid ja sidrun
Maitse	piiniapähklid ja martsipan

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort. Umbes 20 g portsjonid kaetakse üleni mandlilaastudega, mis on niisutatud munaga. Seejärel vormitakse portsjonid piklikuks, kergelt ümaraks, glasuuritakse munaga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 260 °C – 270 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	röstitud kuldne
Konsistents	pehme sisu
Lõhn	vanilje
Maitse	krõbe mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g riivitud kookospähklit, 150 g tuhksuhkrut ja 100 g muna. Umbes 25 g portsjonid vormitakse väikesteks teravatipulisteks kuhilateks ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 260 °C – 270 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	flambé
Konsistents	õhuke röstitud koorik ja pehme sisu
Lõhn	kookospähkel
Maitse	kookospähkel ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g jahvatatud röstitud sarapuupähkleid, 150 g tuhksuhkrut ja 100 g muna. Umbes 22 g portsjonid vormitakse pallideks ja kaetakse kristallsuhkruga. Iga palli keskele pannakse sarapuupähkel ning pallid küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	pruun
Konsistents	suhkrune välispind
Lõhn	sarapuupähkel
Maitse	sarapuupähkel ja martsipan

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 200 g peenelt tükeldatud suhkrustatud apelsinikoori. Umbes 26 g portsjonid vormitakse piklikuks, kaetakse kristallsuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	oranžikas
Konsistents	suhkrune koorik ja pehme sisu
Lõhn	apelsin
Maitse	apelsin ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort ja kaks munakollast. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse kristallsuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	kahvatukollane
Konsistents	suhkrukihist tekkinud krõbe välispind ja pehme sisu, mis sisaldab väikesi sidrunitükke
Lõhn	sidrun
Maitse	sidrun ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g lahjat kondiitrikreemi ja 1 g vanilli. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse rikkalikult tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	kahvatukollane
Konsistents	sile
Lõhn	muna ja mandel
Maitse	muna ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 8 g jahvatatud kohvi ja karamelli, et saavutada vajalik värvus. Umbes 26 g portsjonid vormitakse piklikuks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	tumepruun
Konsistents	röstitud välispind ja pehme sisu
Lõhn	kohv
Maitse	kohv ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse sobiv kogus maasikamoosi ja üks muna. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	maasikas
Konsistents	pehme
Lõhn	maasikas
Maitse	maasikas ja mandel

Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 300 g marron glacé marmelaadi. Umbes 22 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.

Organoleptilised omadused
Värvus	helepruun
Konsistents	pehme
Lõhn	kastan ja mandel
Maitse	kastan ja mandel

JÄMEDATERALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID

Ühele kilogrammile (eespool kirjeldatud viisil valmistatud) tavalisele martsipanile lisatakse 150 g jahvatatud mandleid ja muna, et saavutada vajalik tekstuur. Umbes 26 g portsjonid lõigatakse erinevateks kujunditeks, millest kõige tavalisemad on kastanid, seened, puukingad ja ribad, mis täidetakse suhkrustatud puuviljade ja küdooniaga.

PEENETERALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID

Segu, mis koosneb 1 300 g suhkrust, 400 g veest ja 6 g kaaliumvesiniktartraadist, kuumutatakse keemiseni (118 °C) ning lisatakse 1 kg jahvatatud mandleid ja 200 g glükoosi. Segu jäetakse 24 tunniks seisma. Segu valmistamine lõpeb rafineerimisega.

Umbes 18 g peeneteralisest martsipanist vormitakse kastanid ja kaetakse šokolaadiga.

Organoleptilised omadused
Värvus	pruun
Konsistents	koorikuga kaetud välispind, pehme sisu
Lõhn	šokolaad
Maitse	šokolaad ja mandel

Peeneteraline martsipan rullitakse soonilise tainarulliga lahti. Tainale määritakse kondiitrikreemi ja tainas lõigatakse 30 g tükkideks. Seejärel tükid tarretatakse ja glasuuritakse siirupiga.

Organoleptilised omadused
Värvus	valge, suhkruvaabaga
Konsistents	pehme
Lõhn	munakollane
Maitse	munakollane ja martsipan

4.3. Traditsioonilisus: Kaheksateistkümnenda sajandi katalaani kirjanduses märgitakse, et Barcelona vanalinnas peeti juba tollal iga-aastast kastani- ja panellets'i-laata; panellets'e söödi siis ja süüakse ka tänapäeval pühakutepäeva pidusöömingul koos kastanite ja magusa veiniga. Laadal olid erineva kuju ja maitsega panellets'id välja pandud hiigelsuurtele kandikutele, kus neist moodustati mitmesuguseid pilte ja naljakaid kujundeid. Juba 1796. aasta laadal oli üle kahesaja müügilaua, kus muude kaupade hulgas pakuti panellets'e, mida rahvale välja loositi. Panellets'ide väljaloosimine, mida enamasti tegid kondiitrid, muutus traditsiooniks paljudes suuremates linnades.

Inimesed tõid panellets'e suurtes ja väikestes korvides kirikusse. Panellets'e lasti preestril õnnistada ja neid söödi kirikus ühise usutoiminguna koos ülejäänud kogudusega.

Et anda ettekujutus panellets'ide tarbimisest Barcelona linnas, piisab sellest, kui öelda, et juba 1920. aastal ostis Forn de Sant Jaume (Püha Jaakobuse pagariäri, Barcelona linna üks mainekamaid pagariärisid) ainuüksi piiniapähkli-panellets'ide valmistamiseks tuhat kilo kooritud piiniapähkleid. Barcelona provintsi pagarite ja kondiitrite gildi andmetel söödi 1999. aasta sügisel Barcelona linnas ja linnapiirkonnas umbes 600 000 kilo panellets'e, kusjuures kõige populaarsemad on piiniapähkli-panellets'id (50 %) ja mandli-panellets'id (15 %).

Lisaks sellele on panellets'idel etnograafiliste uuringute kohaselt rituaalne tähendus nagu kõikidel traditsioonilistel maiustustel, mida süüakse erilistel päevadel.

4.4. Toote kirjeldus: Organoleptilised omadused: arvestades, et kõnealused omadused (värvus, maitse, lõhn ja tekstuur) olenevad panellets'ide sordist, on neid eespool iga sordi puhul eraldi kirjeldatud.

Füüsikalised ja keemilised omadused: panellets'ide koostis oleneb valmistamiseks kasutatava martsipani liigist (tavaline, jämedateraline, peeneteraline) ning asjaomasest sordist. Kartulite, jamsi, õunte, säilitus- ja kunstlike värvainete kasutamine on aga igal juhul rangelt keelatud.

Mikrobioloogilised omadused: mikrobioloogilised kriteeriumid, mida tuleb täita, on sätestatud asjaomastes tervishoidu käsitlevates õigusaktides (nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/43/EMÜ toiduainete hügieeni kohta).

Esitlemine: traditsiooniliselt müüakse toodet panellets'e kaalukaubana jaemüügis, kommipoodides ja muudes kauplustes. Pakendis müümise korral peavad panellets'ide karbid olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.5. Eripära miinimumnõuded ja kontrollikord: Registreeritud garanteeritud traditsioonilise eritunnusega panellets'idel peab olema eripära, mis eristab seda muudest panellets'idest. Seega tohib tavalise martsipani valmistamisel kasutada üksnes kuivatatud kooritud mandleid, suhkrut ja muna. Tärklise (kartuli või jamsi), õunte, säilitus- või kunstlike värvainete lisamine on keelatud.

Kontrollida tuleks järgmist: organoleptilised omadused, tärklise puudumine (testimine I2 lahusega), säilitusainete (sorbhappe/sorbaadi, bensoehappe/bensoaadi) ja kunstlike värvainete puudumine (kõrgsurvevedelikkromatograafiline testimine), õunte puudumine (lahustuvate toidukiudainete keemiline määramine). Panellets'ide sortide puhul, mis puuvilju ei sisalda, kontrollitakse valmistoodet; puuvilju sisaldavate sortide puhul aga martsipani.

Eespool sätestatud elemente peavad kontrollima Mesa Veritas Español sertifitseerimisasutused ja teised asutused, kes tagavad vastavuse standardile EN-45011. Sertifitseerimisasutused kontrollivad tootja kontrollisüsteemi ja toote omadusi ning teostavad korrapärast järelkontrolli.

Sertifitseerimisasutused kontrollivad tootmistingimusi ja valmistoote omadusi. Nad väljastavad asjaomastele äriühingutele esialgse sertifikaadi; äriühing peab esitama ühele volitatud sertifitseerimisasutusele kirjaliku taotluse, milles ta kohustub järgima spetsifikaatides sisalduvaid nõudeid ja kontrollima spetsifikaadile vastavust.

Tootjad peavad säilitama kirjaliku dokumentatsiooni, mis kirjeldab tootmise spetsifikaate ja valmistoote omadusi. Lisaks sellele peavad nad koostama aruandeid toote panellets toodangu kohta.

Kui vastavussertifikaat on antud, korraldavad sertifitseerimisasutused perioodilist järelevalvet ja kontrolli vastavalt toote hooajalisele iseloomule ja iga tootja tootmismahule. Spetsifikaatidele vastavust kontrollitakse tootjate kontrollisüsteemi auditi, esitatud dokumentide läbivaatamise ning tootmise pistelise kontrolli teel.

5. Artikli 13 lõike 2 kohane kaitsetaotlus: Puudub

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 280

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 23. november 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2007/C 280/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4157 — Wendel Investissement/Groupe Materis) ( 1 )	1

2007/C 280/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4887 — Doosan/Bobcat) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2007/C 280/03	Nõukogu otsus, 15. november 2007, Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikme ametisse nimetamise kohta	2

	Komisjon
2007/C 280/04	Euro vahetuskurss	3

2007/C 280/05	Komisjoni teatis,	4

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2007/C 280/06	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	5

2007/C 280/07	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes ( 1 )	16

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 280/08	Teade teatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kehtivuse lõppemise kohta	18

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 280/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4965 — Arques/Skandinavische Actebis-Landesgesellschaften) ( 1 )	19

	MUUD AKTID
	Komisjon
2007/C 280/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	20