15.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 274/1

EUROOPA ÜHENDUSTE LÕPLIK RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2006. EELARVEAASTA

I köide

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISARUANNE JA KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE

(2007/C 274/01)

SISUKORD

Konsolideeritud raamatupidamisaruandele lisatud deklaratsioon

Olulised sündmused ja asjaolud

I osa:

Euroopa Ühenduste konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja selle lisad

Bilanss

B.	Tulude ja kulude aruanne (sh segmendiaruandlus)

C.	Rahavoogude aruanne

D.	Netovara muutuste aruanne

E.	Raamatupidamisaruande lisad

II osa:

Euroopa Ühenduste konsolideeritud eelarve täitmise aruanne ja selle lisad

A.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruanne

B.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruande lisad

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Euroopa ühenduste 2006. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud teiste institutsioonide ja finantsmääruse artikli 129 lõikes 2 osutatud asutuste esitatud teabe alusel. Deklareerin, et see on koostatud kooskõlas EÜ finantsmääruse VII jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega.

Olen saanud nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajatelt kogu teabe, mis on vajalik Euroopa ühenduste varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, ning nimetatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad on tõendanud selle teabe usaldusväärsust.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha Euroopa Komisjoni raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa ühenduste finantsolukorra kõigist olulistest tahkudest tõese ja erapooletu ülevaate.

Brian Gray

Euroopa Komisjoni peaarvepidaja

OLULISED SÜNDMUSED JA ASJAOLUD

Euroopa ühenduste 2006. aasta raamatupidamise aastaaruanne on teine aruanne, mis koostatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt, mille rakendamist alustas komisjon 2005. aastal. Nagu iga raamatupidamisaruande puhul, nii on komisjon ka käesoleval juhul teinud tööd selle nimel, et käesolev aruanne oleks varem avaldatutest täiuslikum, seades eelkõige eesmärgiks lugejale mõistetavama ja asjakohasema teabe esitamise.

2006. aasta raamatupidamisaruande esitusviisiga võrreldes tuleks välja tuua järgmised muutused:

—

1. mail 2007 jõustunud finantsmääruse muudatusest tulenevalt on komisjoni peaarvepidaja esmakordselt lisanud käesolevale raamatupidamisaruandele deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa ühenduste finantsolukorra kõigist olulistest tahkudest tõese ja erapooletu ülevaate.

—

Käesolevas raamatupidamisaruandes konsolideeritud asutuste iga peaarvepidaja on lisanud oma raamatupidamisaruandele deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab tema ameti finantsolukorra kõigist olulistest tahkudest tõese ja erapooletu ülevaate.

—	Raamatupidamisaruandes on summad nüüd näidatud miljonites eurodes, mis teeb vormistuse loetavamaks.

—	Eelarve täitmise tabeleid on lihtsustatud, et muuta need arusaadavamaks.

—	Komisjoni kulude sissenõudmise kohta on esitatud täiendavat teavet.

Lõpetuseks tuleb märkida, et 2005. aastaga võrreldes on konsolideerimise ulatust laiendatud — 2005. aasta 16 ameti asemel on nüüd konsolideeritud 24 ametit.

PEAMISED ASJAOLUD, MILLELE 2006. EELARVEAASTA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDES TULEKS TÄHELEPANU PÖÖRATA

—	Eelarve ülejääk on veelgi vähenenud 2,41 miljardilt eurolt 1,85 miljardile eurole.

—	Eelarveaasta tulem on kasvanud, muutudes 2005. aasta 7 812 miljoni euro suurusest puudujäägist 2006. aastal 197 miljoni euro suuruseks ülejäägiks.

—

Aktiva kogumaht suurenes 58,7 miljardilt eurolt 2005. aastal 67,3 miljardi euroni 2006. aastal ja passiva kogumaht 120,9 miljardilt eurolt 2005. aastal 131,6 miljardi euroni 2006. aastal. Erinevust rahastatakse lühemas perspektiivis eelarvelistest vahenditest, mis on hääletusel juba vastu võetud, või pikemas perspektiivis liikmesriikide poolt tagatud vahenditest.

I OSA

EUROOPA ÜHENDUSTE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISARUANNE JA SELLE LISAD

SISUKORD

Bilanss

B.	Tulude ja kulude aruanne (sh segmendiaruandlus)

C.	Rahavoogude aruanne

D.	Netovara muutuste aruanne

E.	Raamatupidamisaruande lisad

1.	Arvestuspõhimõtted

2.	Bilansi lisad

3.	Tulude ja kulude aruande lisad

4.	Rahavoogude aruande lisad

5.	Bilansiväliste kirjete aruanne ja selle lisad

6.	Finantsriskide juhtimine

7.	Seotud osapooli käsitlevate andmete avaldamine

8.	Bilansipäevajärgsed sündmused

9.	Konsolideeritud üksused

10.	Konsolideerimata üksused

A. BILANSS

miljonites eurodes
		Lisa	31.12.2006	31.12.2005
I.	PÕHIVARA:		31 556	31 415
	Immateriaalne põhivara	2.1	37	27
	Materiaalne põhivara	2.2	4 586	4141
	Investeeringud	2.3	2 157	1 874
	Laenud	2.4	2 023	2 397
	Pikaajalised eelmaksed	2.5	22 425	22 732
	Pikaajalised nõuded	2.6	328	244
II.	KÄIBEVARA:		35 776	27 291
	Varud	2.7	115	126
	Lühiajalised investeeringud	2.8	1 426	1 440
	Lühiajalised eelmaksed	2.9	8 055	6 633
	Lühiajalised nõuded	2.10	9 796	7 238
	Raha ja raha ekvivalendid	2.11	16 384	11 854
	Aktiva kokku		67 332	58 706
III.	PIKAAJALISED KOHUSTUSED:		37 071	38 026
	Töötajate hüvitised	2.12	32 200	33 156
	Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid	2.13	989	1 097
	Finantskohustused	2.14	1 862	1 920
	Muud pikaajalised kohustused	2.15	2 020	1 853
IV.	LÜHIAJALISED KOHUSTUSED:		94 479	82 825
	Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid	2.16	379	275
	Finantskohustused	2.17	20	22
	Kreditoorne võlgnevus	2.18	94 080	82 528
	Passiva kokku		131 550	120 851
	NETOVARA		(64 218)	(62 145)
	Reservid	2.19	2 855	2 808
	Liikmesriikidelt sissenõutavad summad:	2.20	(67 073)	(64 953)
	Töötajate hüvitised (pikaajaline) (1)		(32 200)	(33 156)
	Muud summad (2)		(34 873)	(31 797)
V.	NETOVARA (3)		(64 218)	(62 145)

B. TULUDE JA KULUDE ARUANNE (sh segmendiaruandlus)

miljonites eurodes
	Lisa	2006	2005
PÕHITEGEVUSTULU:	3.1	113 486	107 890
Tulu omavahenditest ja osamaksudest:		105 118	103 964
Rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid		70 134	70 861
Käibemaksupõhised omavahendid		17 207	16 018
Traditsioonilised omavahendid		15 247	14 265
Eelarve korrigeerimine		2 395	2 606
Kolmandate riikide (sh EFTA riigid) osamaksud		135	214
Põhitegevustulu:		8 368	3 926
Trahvid		2 217	719
Põllumajandusmaksud		1 695	447
Kulude sissenõudmine		1 296	939
Tulu haldustegevusest		982	895
Muu põhitegevustulu		2 178	926
PÕHITEGEVUSKULUD		113 422	107 597
Halduskulud:	3.2	6 619	6 127
Personalikulud		3 998	3 613
Põhivaraga seotud kulud		348	320
Muud halduskulud		2 273	2 194
Põhitegevuskulud:	3.3	106 803	101 470
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		12 273	11 281
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		677	351
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		1 809	1 733
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		90 828	86 925
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		34	248
Muud põhitegevuskulud	3.4	1 182	932
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK		64	293
Tulu finantstehingutest	3.5	621	399
Finantstehingute kulud	3.6	(331)	(369)
Muudatused pikaajalistes töötajate hüvitiste kohustustes	2.12	108	(8 044)
ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) MUUST KUI PÕHITEGEVUSEST		398	(8 014)
OSA SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTETE NETOKAHJUMIS (PUUDUJÄÄK)	3.7	(265)	(91)
ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) TAVAPÄRASEST TEGEVUSEST		197	(7 812)
EELARVEAASTA TULEM		197	(7 812)

SEGMENDIARUANDLUS

Käesolevas aruandes on esitatud põhitegevustulu ja -kulu jaotumine poliitikavaldkondade lõikes, võttes aluseks komisjonisisese tegevuspõhise eelarvestruktuuri. Poliitikavaldkonnad võib rühmitada kolme suurema rubriigi alla — tegevus Euroopa Liidus, tegevus väljaspool Euroopa Liitu ning teenused ja muud.

„Tegevus Euroopa Liidus” on neist rubriikidest mahukaim, hõlmates paljusid Euroopa Liidu siseseid poliitikavaldkondi. „Tegevus väljaspool Euroopa Liitu” käsitleb väljaspool ELi hallatavaid poliitikavaldkondi, näiteks kaubandust ja abi. „Teenused ja muud” on sise- ja horisontaalne tegevus, mis on vajalik ühenduste institutsioonide ja asutuste toimimiseks.

Konsolideeritud ametid on integreeritud eri poliitikavaldkondadesse. Muud institutsioonid peale komisjoni on rühmitatud konkreetse poliitikavaldkonna alla. Erinevate poliitikavaldkondade all on esitatud brutonäitajad enne konsolideerimisest tulenevaid elimineerimise ning konsolideerimisest tulenevad elimineerimised on tehtud korraga ühes veerus.

Tähele tuleks panna, et omavahendeid ja osamaksusid ei ole erinevate tegevusliikide vahel ära jaotatud, sest neid arvutavad, koguvad ja haldavad kesksed komisjoni talitused. Need andmed on siin esitatud selleks, et netotulemust oleks võimalik tulude ja kulude aruandega võrrelda.

SEGMENDIARUANDLUS — KOKKUVÕTE

miljonites eurodes
	Tegevus ELis	Tegevus väljaspool ELi	Teenused ja muud	Likvideeritav ESTÜ	Teised institutsioonid	Konsolideerimisest tulenevad elimineerimised	KOKKU
PÕHITEGEVUSTULU:
Trahvid	2 217	0	0	0	0	0	2 217
Põllumajandusmaksud	1 695	0	0	0	0	0	1 695
Kulude sissenõudmine	1 248	58	1	0	0	(11)	1 296
Tulu haldustegevusest	44	48	702	0	275	(87)	982
Muu põhitegevustulu	2 401	332	110	0	1	(666)	2 178
PÕHITEGEVUSTULU KOKKU	7 605	438	813	0	276	(764)	8 368
Halduskulud:	1 985	899	1 576	0	2 280	(121)	6 619
Personalikulud	1 505	655	745	0	1 100	(7)	3 998
Põhivaraga seotud kulud	62	55	102	0	129	0	348
Muud halduskulud	418	189	729	0	1 051	(114)	2 273
Põhitegevuskulud:	99 016	6 928	1 449	53	0	(643)	106 803
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	6 474	4 879	1 249	0	0	(329)	12 273
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	611	308	1	0	0	(243)	677
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	362	1 447	0	0	0	0	1 809
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	90 828	0	0	0	0	0	90 828
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	7	27	0	0	0	0	34
Muud põhitegevuskulud	734	267	199	53	0	(71)	1 182
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	101 001	7 827	3 025	53	2 280	(764)	113 422
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(93 396)	(7 389)	(2 212)	(53)	(2 004)	0	(105 054)
Tulu omavahenditest ja osamaksudest							105 118
Põhitegevuse ülejääk							64
Finantstulu (neto)							290
Muudatused töötajate hüvitiste kohustustes							108
Osa sidus- ja ühisettevõtete kasumis/kahjumis							(265)
Eelarveaasta tulem							197

SEGMENDIARUANDLUS — TEGEVUS ELis

miljonites eurodes
	Majandus- ja rahandusasjad	Ettevõtlus ja tööstus	Konkurents	Tööhõive	Põllumajandus	Transport ja energeetika	Keskkond	Teadusuuringud	Infoühiskond
PÕHITEGEVUSTULU:
Trahvid	0	1	2 158	0	0	0	0	0	0
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	1 695	0	0	0	0
Kulude sissenõudmine	0	1	0	89	686	1	0	3	5
Tulu haldustegevusest	0	8	0	1	0	2	1	0	0
Muu põhitegevustulu	1	146	0	34	436	194	39	382	23
PÕHITEGEVUSTULU KOKKU	1	156	2 158	124	2 817	197	40	385	28
Halduskulud:	48	162	69	95	111	163	89	172	115
Personalikulud	42	120	65	77	97	130	66	134	92
Põhivaraga seotud kulud	0	6	0	1	0	1	1	0	0
Muud halduskulud	6	36	4	17	14	32	22	38	23
Põhitegevuskulud:	51	253	269	10 003	52 212	882	209	2 860	1 841
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	51	191	1	147	35	749	182	2 807	1 796
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	(2)	0	58	12	0	0
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	0	275	(1)	0	0	0
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	0	0	9 842	51 868	0	0	0	0
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	0	0	0	0	(23)	0	0	0
Muud põhitegevuskulud	0	62	268	16	34	99	15	53	45
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	99	415	338	10 098	52 323	1 045	298	3 032	1 956
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(98)	(259)	1 820	(9 974)	(49 506)	(848)	(258)	(2 647)	(1 928)
	Teadusuuringute Ühiskeskus	Kalandus	Siseturg	Regionaalpoliitika	Maksundus ja tolliliit	Haridus ja kultuur	Tervishoid ja tarbijakaitse	Õigus, vabadus ja turvalisus	Tegevus ELis kokku
PÕHITEGEVUSTULU:
Trahvid	0	58	0	0	0	0	0	0	2 217
Põllumajandusmaksud	0	0	0	0	0	0	0	0	1 695
Kulude sissenõudmine	0	10	0	460	0	(11)	3	1	1 248
Tulu haldustegevusest	33	0	0	0	(3)	(1)	0	3	44
Muu põhitegevustulu	8	0	184	0	1	182	64	707	2 401
PÕHITEGEVUSTULU KOKKU	41	68	184	460	(2)	170	67	711	7 605
Halduskulud:	339	32	134	65	46	145	131	69	1 985
Personalikulud	214	28	98	52	42	94	97	57	1 505
Põhivaraga seotud kulud	47	0	4	0	(2)	1	2	1	62
Muud halduskulud	78	4	32	13	6	50	32	11	418
Põhitegevuskulud:	73	652	47	28 095	35	347	275	912	99 016
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	67	197	10	26	35	(156)	252	84	6 474
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	95	0	448	0	0	611
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	0	0	0	88	0	0	0	0	362
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	0	454	0	27 856	0	0	0	808	90 828
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	0	0	0	30	0	0	0	0	7
Muud põhitegevuskulud	6	1	37	0	0	55	23	20	734
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	412	684	181	28 160	81	492	406	981	101 001
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(371)	(616)	3	(27 700)	(83)	(322)	(339)	(270)	(93 396)

SEGMENDIARUANDLUS — TEGEVUS VÄLJASPOOL ELi

miljonites eurodes
	Välissuhted	Kaubandus	Arenguabi	Laienemine	Humanitaarabi	Tegevus väljaspool ELi kokku
PÕHITEGEVUSTULU:
Kulude sissenõudmine	35	0	1	21	1	58
Tulu haldustegevusest	48	0	0	0	0	48
Muu põhitegevustulu	69	0	13	250	0	332
PÕHITEGEVUSTULU KOKKU	152	0	14	271	1	438
Halduskulud:	632	51	125	71	20	899
Personalikulud	427	46	118	50	14	655
Põhivaraga seotud kulud	54	0	0	1	0	55
Muud halduskulud	151	5	7	20	6	189
Põhitegevuskulud:	3 449	8	737	2 131	603	6 928
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	3 131	7	684	456	601	4 879
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	48	0	29	231	0	308
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	203	0	78	1 166	0	1 447
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	59	1	(62)	29	0	27
Muud põhitegevuskulud	8	0	8	249	2	267
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	4 081	59	862	2 202	623	7 827
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(3 929)	(59)	(848)	(1 931)	(622)	(7 389)

SEGMENDIARUANDLUS — TEENUSED JA MUUD

	Press ja teave	Pettustevastane Amet	Koordineerimine	Personal ja haldus	Eurostat	Eelarve	Audit	Muud	Teenused ja muud kokku
PÕHITEGEVUSTULU:
Kulude sissenõudmine	0	0	0	0	1	0	0	0	1
Tulu haldustegevusest	0	5	0	658	0	38	0	1	702
Muu põhitegevustulu	0	0	35	5	0	0	0	70	110
PÕHITEGEVUSTULU KOKKU	0	5	35	663	1	38	0	71	813
Halduskulud:	92	43	157	1 161	65	50	8	0	1 576
Personalikulud	63	30	135	410	58	42	7	0	745
Põhivaraga seotud kulud	0	0	0	102	0	0	0	0	102
Muud halduskulud	29	13	22	649	7	8	1	0	729
Põhitegevuskulud:	58	14	2	48	67	1 139	0	121	1 449
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	57	14	0	33	66	1 083	0	(4)	1 249
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	1	0	0	0	0	0	0	0	1
Muud põhitegevuskulud	0	0	2	15	1	56	0	125	199
PÕHITEGEVUSKULUD KOKKU	150	57	159	1 209	132	1 189	8	121	3 025
NETO PÕHITEGEVUSKULUD	(150)	(52)	(124)	(546)	(131)	(1 151)	(8)	(50)	(2 212)

C. RAHAVOOGUDE ARUANNE

miljonites eurodes
	Lisa	2006	2005
RAHAVOOD TAVAPÄRASEST TEGEVUSEST
Tavapärase tegevuse ülejääk/(puudujääk):		197	(7 812)
Rahavood põhitegevusest:	4.2
Amortiseerumine (finantsvara)		11	7
Amortisatsioon (materiaalne põhivara)		306	278
Investeeringute väärtuse langus		(3)	(12)
Antud laenude (suurenemine)/vähenemine		374	(99)
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		307	(1 447)
Pikaajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(84)	64
Varude (suurenemine)/vähenemine		11	(63)
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(1 422)	94
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(2 558)	(99)
Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		(108)	84
Pikaajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		(58)	233
Muude pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		167	9
Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajaliste vahendite suurenemine/(vähenemine)		104	35
Lühiajaliste finantskohustuste suurenemine/(vähenemine)		(2)	(130)
Kreditoorse võlgnevuse suurenemine/(vähenemine)		11 552	8 287
2006. aastal mitterahalise tuluna kirjendatud 2005. aasta eelarve ülejääk		(2 410)	(2 737)
Muud mitterahalised liikumised		140	2
Rahavood investeerimistegevusest:	4.3
Materiaalse ja immateriaalse põhivara (suurenemine)vähenemine		(772)	(351)
Investeeringute (suurenemine)/vähenemine (4)		(156)	13
Lühiajaliste investeeringute (suurenemine)/vähenemine		14	3
Muudatused pikaajalistes töötajate hüvitistes:	2.12	(956)	7 144
NETORAHAVOOD TAVAPÄRASEST TEGEVUSEST		4 654	3 503
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE NETO SUURENEMINE/(VÄHENEMINE) (5)		4 654	3 503
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID EELARVEAASTA ALGUSE SEISUGA (5)	2.11	12 170	8 667
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID EELARVEAASTA LÕPU SEISUGA (5)	2.11	16 824	12 170

D. NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

miljonites eurodes
	Reservid		Kumuleerunud ülejääk/(puudujääk) (7)	Eelarveaasta tulem (7)	Kokku
	Õiglase väärtuse reserv	Muud reservid	Kumuleerunud ülejääk/(puudujääk) (7)	Eelarveaasta tulem (7)	Kokku
SALDO 31. DETSEMBRI 2004. AASTA SEISUGA (ümberarvutatud)	88	2 479	(58 359)	4 194 (6)	(51 598)
Muutused tagatisfondi reservis		145	(145)		0
Õiglase väärtuse muutused	(7)				(7)
Muud			9		9
2004. eelarveaasta eraldatud tulem		103	1 354	(1 457)	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2004. aasta eelarve ülejääk				(2 737)	(2 737)
Eelarveaasta tulem				(7 812)	(7 812)
SALDO 31. DETSEMBRI 2005. AASTA SEISUGA	81	2 727	(57 141)	(7 812)	(62 145)
Muutused tagatisfondi reservis		22	(22)		0
Õiglase väärtuse muutused	(77)				(77)
Muud		72	145		217
2005. eelarveaasta eraldatud tulem		30	(7 842)	7 812	0
Liikmesriikidele tagasimakstud 2005. aasta eelarve ülejääk			(2 410)		(2 410)
Eelarveaasta tulem				197	197
SALDO 31. DETSEMBRI 2006. AASTA SEISUGA	4	2 851	(67 270)	197	(64 218)

E. RAAMATUPIDAMISARUANDE LISAD

1.	Arvestuspõhimõtted

2.	Bilansi lisad

3.	Tulude ja kulude aruande lisad

4.	Rahavoogude aruande lisad

5.	Bilansiväliste kirjete aruanne ja selle lisad

6.	Finantsriskide juhtimine

7.	Seotud osapooli käsitlevate andmete avaldamine

8.	Bilansipäevajärgsed sündmused

9.	Konsolideeritud üksused

10.	Konsolideerimata üksused

1. ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1. ÕIGUSAKTID JA FINANTSMÄÄRUS

Raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, viimati muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, ELT L 390, 30.12.2006), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (viimati muudetud 28. märtsil 2007).

Finantsmääruse artiklis 133 on öeldud, et komisjoni peaarvepidaja võtab vastu raamatupidamiskorra, mida kohaldatakse kõikides institutsioonides ja asutustes. Sellele tuginedes võttis ta 28. detsembril 2004. aastal vastu ühenduste praegused raamatupidamiseeskirjad. Need tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtted tulenevad rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisstandarditest (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest (IFRS), mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). Komisjoni peaarvepidaja kiitis need eeskirjad heaks, olles eelnevalt tutvunud raamatupidamisstandardite nõuandva eksperdirühma arvamusega, kes pakkus erialast nõu. Raamatupidamiseeskirjasid vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajadusel neid ajakohastatakse (viimati tehti seda 18. oktoobril 2006).

Komisjoni peaarvepidaja heakskiidetud hindamis- ja raamatupidamiseeskirju kohaldatakse kõigis praegu konsolideeritud Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja raamatupidamisaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamisaruannete koostamise ja konsolideerimise protsessi.

Komisjoni peaarvepidaja peab esitama esialgse konsolideeritud raamatupidamisaruande kontrollikojale auditeerimiseks järgneva aasta 31. märtsiks. Komisjon peab 31. juuliks vastu võtma lõpliku konsolideeritud raamatupidamisaruande, mis seejärel avaldatakse 15. novembriks Euroopa Liidu Teatajas koos kontrollikoja kinnitava avaldusega. Nii esialgne kui ka lõplik 2006. aasta raamatupidamise aastaaruanne on struktureeritud järgmiselt: I köites on esitatud konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja II köites komisjoni raamatupidamisaruanne.

1.2. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamisaruannete eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul, nagu seda on Euroopa ühendused, on eesmärk konkreetsemalt anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Tõese ja erapooletu ülevaate andmiseks peavad raamatupidamisaruanded mitte ainult andma institutsioonide ja ametite tegevuse iseloomu ja ulatust kirjeldavat asjakohast teavet, selgitama, kuidas neid rahastatakse, ja andma igakülgset teavet nende tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Euroopa institutsioonide ja ametite raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku pildi eelarve täitmisest ja põhineb modifitseeritud kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttel. (8) Üldine raamatupidamisarvestus võimaldab raamatupidamisaruannete koostamist, sest selles on kajastatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis.

Finantsmääruse artiklis 124 on sätestatud raamatupidamisaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

—	tegevuse jätkuvuse põhimõte;

—	konservatiivsuse põhimõte;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

—	teabe võrreldavuse põhimõte;

—	olulisuse põhimõte;

—	brutopõhimõte;

—	sisu ülimuslikkuse põhimõte;

—	tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

1.3. KONSOLIDEERIMINE

Euroopa ühenduste konsolideerimine hõlmab 34 kontrollitavat üksust, ühte sidusettevõtet ja ühte ühisettevõtet. Konsolideeritud üksuste täielik loetelu on esitatud lisas E9. 2005. aastaga võrreldes on konsolideerimise ulatust laiendatud 8 ameti võrra.

Kontrollitavad üksused

Kontrollitavad üksused on kõik üksused, mille finants- ja tegevusstrateegiat on Euroopa ühendustel õigus juhtida, et saada kasu kõnealuste üksuste tegevusest. Nimetatud õigus peab olema käesoleval hetkel rakendatav. Kõige tavalisem kontrolli näitaja — häälteenamus — ei ole Euroopa ühenduste puhul enamikul juhtudel kohaldatav, sest kapitalistlikud suhted üksuste vahel üldjuhul puuduvad.

Konsolideeritavad Euroopa Liidu institutsioonid on loodud asutamislepingutega. Institutsioonid on Euroopa ühenduste organisatsioonilise ülesehituse aluseks ja annavad oma vaieldamatu panuse Euroopa ühenduste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu võib neid lugeda Euroopa ühenduste ainukontrolli alla kuuluvaks.

Sama lähenemisviisi kohaselt loetakse kõiki teisese õigusakti alusel loodud ühenduste asutusi ja rakendusameteid Euroopa ühenduste ainukontrolli alla kuuluvateks ning seepärast konsolideeritakse ka need. 2006. aastal konsolideeriti esmakordselt kuus uut, hiljuti loodud ametit. Lisaks sellele on 2006. aasta raamatupidamisaruandesse esmakordselt integreeritud Siseturu Ühtlustamise Amet (Alicante) ja Ühenduse Sordiamet (Angers), mis ei saa ühenduste üldeelarvest toetusi. Nimetatud 8 ameti esmakordse konsolideerimise mõju 2006. aasta raamatupidamisaruandele on järgmine:

Põhivara	:	32 miljonit eurot
Käibevara	:	413 miljonit eurot
Kohustused	:	168 miljonit eurot
Netovara	:	277 miljonit eurot

Lisaks sellele loetakse kontrollitavaks üksuseks ka likvideeritavat Euroopa Söe- ja Teraseühendust (ESTÜ).

Kõik Euroopa ühenduste kontrollitavate üksuste vahelised tehingud ja saldod on elimineeritud. Üksustevaheliste tehingutega seotud realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ja seetõttu ei ole neid elimineeritud. Üksustevaheliste tehingutega seotud realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ja seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtted on kõik üksused, mille üle Euroopa ühendustel on oluline mõju, kuid mida nad ei kontrolli; üldjuhul kaasneb sellega osalus, mis annab 20 % kuni 50 %-lise hääleõiguse. Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses.

Euroopa ühenduste osa sidusettevõtete omandamisjärgses kasumis või kahjumis kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning nende osa reservides toimunud omandamisjärgsetes liikumistes kajastatakse reservides. Kumulatiivseid omandamisjärgseid liikumisi korrigeeritakse investeeringu bilansilise maksumusega. Sidusettevõttelt saadud jaotatud kasum vähendab investeeringu bilansilist maksumust.

Euroopa ühenduste ja nende sidusettevõtte vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Sidusettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa ühendused kasutavad sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul. Sidusettevõtete raamatupidamisaruandeid kasutati kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel, kuid praktilistel kaalutlustel korrigeerimisi nendesse ei tehtud.

Juhtudel, mil Euroopa ühendustele kuulub vähemalt 20 % riskikapitalifondist, ei sea ühendused eesmärgiks avaldada olulist mõju. Selliseid fonde käsitletakse seetõttu likviidsete varadena ja kapitaliosaluse meetodit ei kohaldata.

Ühisettevõtted

Ühisettevõte on lepinguline suhe, mille alusel Euroopa ühendused ning üks või enam poolt („ühisettevõtjad”) kohustuvad läbi viima majandustegevust, mille üle teostatakse ühiskontrolli. Ühiskontroll on lepingus kokkulepitu kohaselt jaotatud kontroll majandustegevuse üle. Ühiskontrolli alla kuuluvate üksuste osaluste üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja algselt kajastatakse neid soetusmaksumuses.

Euroopa ühenduste osa ühisettevõtete kasumis või kahjumis kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning nende osa reservides toimunud liikumistes kajastatakse reservides. Kumulatiivseid liikumisi korrigeeritakse osaluse bilansilise maksumusega.

Euroopa ühenduste ja ühiskontrolli aluse üksuse vahelistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Ühisettevõtete arvestuspõhimõtted võivad erineda arvestuspõhimõtetest, mida Euroopa ühendused kasutavad sarnastel asjaoludel aset leidvate sarnaste tehingute ja sündmuste puhul. Ühisettevõtete raamatupidamisaruandeid kasutati kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel, kuid praktilistel kaalutlustel korrigeerimisi nendesse ei tehtud.

Konsolideerimata üksused

Euroopa ühenduste raamatupidamisaruandes ei ole konsolideeritud vahendeid, mida ühendused haldavad Euroopa ühenduste personali ravikindlustusskeemi ja Euroopa Arengufondi nimel. 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli nende koguvara väärtuseks vastavalt 279 miljonit eurot ja 3,3 miljardit eurot (vt lisa E 10).

1.4. VALUUTA JA ÜMBERARVESTAMISE ALUSED

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Konsolideeritud raamatupidamisaruanne on esitatud eurodes, mis on Euroopa ühenduste arveldus- ja aruandlusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest aasta lõpus, kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste vahendite ja kohustuste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril 2006. aastal kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskurss 31. detsembri 2006. aasta seisuga
CYP	0,5782
LTL	3,4528
CZK	27,4850
MTL	0,4293
DKK	7,4560
PLN	3,8310
EEK	15,6466
SKK	34,4350
GBP	0,6715
SIT	239,6400
HUF	251,7700
SEK	9,0404
LVL	0,6972
USD	1,3170

Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse järgmiste rubriikide korral:

—	materiaalne ja immateriaalne vara, mille väärtus eurodes säilib selle soetamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi juures;

—	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu raames makstud eelmaksed, mis arvestatakse ümber nende maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud ja likviidseks loetavate rahaliste väärtpaberite õiglase väärtuse muutused liigitatakse ümberarvestamise erinevusteks, mis tulenevad väärtpaberi amortiseeritud väärtuse muutustest, ja väärtpaberi bilansilise maksumuse muudeks muutusteks. Ümberarvestamise erinevusi kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning bilansilise maksumuse muid muutusi õiglase väärtuse reservis. Õiglases väärtuses hoitavate, muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevusi kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Likviidseks loetavate mitterahaliste finantsvarade ja -kohustuste ümberarvestamise erinevused on esitatud õiglase väärtuse reservis.

1.5. BILANSS

1.5.1. Immateriaalne põhivara

Omandatud arvutitarkvara litsentsid on kapitaliseeritud kulude alusel, mis on kantud asjaomase tarkvara soetamiseks ja kasutusse võtmiseks. Neid kulusid amortiseeritakse eeldatava kasuliku kasutusea alusel (4 aastat). Asutusesiseselt loodud immateriaalset põhivara kajastatakse praegu kuluna tulude ja kulude aruandes.

Arvutitarkvara programmide arenduse ja hooldusega seotud kulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

1.5.2. Materiaalne põhivara

Kinnisvara ja seadmed

Kogu kinnisvara ja seadmed on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud amortisatsioon (v.a maa, kunstiteoste ja ehitamisel olevate varade puhul) ja väärtuse langus. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on asjaomase vara soetamisega otseselt seotud.

Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise maksumuse hulka või kajastatud eraldi varana — viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu läheb Euroopa ühendustele ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Igasugused muud parandus- ja hooldustööd kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti.

Maad, kunstiteoseid ja ehitamisel olevaid varasid ei amortiseerita. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus jaotatakse jääkmaksumusteks nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Amortisatsiooninormid
Vara liik	Lineaarne amortisatsiooninorm
Immateriaalne vara	25 %
Hooned	4 %
Masinad ja seadmed	10 % – 25 %
Mööbel	10 % – 25 %
Inventar ja sisseseade	10 % – 33 %
Sõidukid	25 %
Arvuti- riistvara	25 %
Muu põhivara	10 % – 33 %

Varade jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajadusel korrigeeritakse neid igal bilansipäeval. Kui vara bilansiline maksumus ületab hinnangulise kaetava väärtuse, hinnatakse vara bilansiline maksumus kohe alla kuni tema kaetava väärtuseni.

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu võrdlemisel bilansilise maksumusega ning seda kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Rendimaksed

Materiaalse vara rendimaksed, mille puhul Euroopa ühendused kannavad põhimõtteliselt kõiki omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid, liigitatakse kapitalirendi makseteks. Kapitalirendi maksed kapitaliseeritakse rendi alustamisel väärtuse juures, mis vastab kas renditava vara õiglasele väärtusele või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtusele, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Iga rendimakse jaotatakse kohustuseks ja finantskuludeks selliselt, et tasumata finantssaldo määr püsiks ühtlane. Rendikohustusi, millest on finantskulud maha arvatud, kajastatakse muude (lühi- ja pikaajaliste) kohustuste all. Finantskulude hulka kuuluvaid intresse kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes rendiperioodi jooksul, et saada pidev perioodiline intressimäär, mida kohaldatakse igal perioodil kohustuse tasumata saldo suhtes. Kapitalirendi tulemusel soetatud vara amortiseeritakse kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.

Rendimaksed, mille puhul oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest jääb rendileandja kanda, liigitatakse kasutusrendiks. Kasutusrendi korras tehtavad maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes rendiperioodi jooksul lineaarsel meetodil.

1.5.3. Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, ega nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline väärtus ei pruugi olla kaetav. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab kaetava väärtuse. Kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.

1.5.4. Investeeringud

Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalused ühisettevõtetes

Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute üle ja osaluste üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil.

Investeeringud riskikapitali fondidesse

Liigitus ja väärtuse hindamine

Investeeringud riskikapitali fondidesse liigitatakse likviidseteks varadeks ja sellest tulenevalt tuleb need arvele võtta õiglases väärtuses; õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum või kahjum (sealhulgas ümberarvestamise erinevused) tuleb kajastada õiglase väärtuse reservis.

Õiglase väärtuse määramine

Kuna investeeringutel riskikapitali fondidesse ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, hinnatakse nende väärtust muu usaldusväärse väärtuse hindamise meetodi puudumisel iga investeeringu puhul eraldi kas maksumuse või omistatava puhasväärtuse (NAV) alusel, mille fondivalitseja on kuni bilansipäevani teatavaks teinud, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, jättes seega välja igasuguse kohaldatava realiseerimata kasumi, mis võib aluseks olevas investeerimisportfellis esineda. Investeeringuid riskikapitali fondidesse, mis bilansipäeva seisuga on loodud vähem kui kaks aastat tagasi, hinnatakse samade põhimõtete alusel. Erandina ei võeta arvesse üksnes halduskuludest tulenevat realiseerimata kahjumit, pidades silmas, et tegemist on aluseks oleva investeerimisportfelli algetapiga.

Tuleks märkida, et õiglase väärtuse hindamise meetodit, mille Euroopa Investeerimisfond töötas välja IAS 39 kohaselt, kohaldati Euroopa Komisjoni investeeringute puhul riskikapitali fondidesse 2005. eelarveaasta lõpu seisuga. Kõnealune üleminek varasemalt hindamismeetodilt õiglase väärtuse hindamise meetodile toimus komisjoni raamatupidamisarvestuses 1. jaanuaril 2006 ja sellega seonduvaid korrigeerimisi kajastati õiglase väärtuse reservis.

Selle meetodi kohaselt leitakse riskikapitali fondidesse tehtud investeeringute väärtus, kohaldades summaarse puhasväärtuse (NAV) põhimõtet, mis eeldab, et kui fondide puhasväärtusi võib lugeda standardile IAS 39 vastavaks, siis vastab sellele ka kõigi fondide puhasväärtuste summa.

Nimetatud meetodi kohaselt liigitatakse fondid kolme kategooriasse:

—	I kategooria — fondid, mille puhul rakendatakse IAS 39 õiglase väärtuse nõudeid;

—	II kategooria — fondid, mille puhul rakendatakse muid hindamisjuhiseid (nt AFIC, BVCA ja EVCA hindamisjuhised) või standardeid, mida võib lugeda standardile IAS 39 vastavaks;

—	III kategooria — fondid, mille puhul ei rakendata IAS 39 õiglase väärtuse nõudeid ega muid standardile IAS 39 vastavaid hindamisjuhiseid.

I ja II kategooria puhul kajastatakse õiglase väärtuse hindamisest tulenevat realiseerimata kasumit reservides ja realiseerimata kahjumi puhul hinnatakse, kas selle väärtus on vähenenud, et otsustada, kas kajastada seda väärtuse langusest tingitud kahjumina tulude ja kulude aruandes või muutusena õiglase väärtuse reservis.

Omistatav puhasväärtus, mille õiglane väärtus on kindlaks tehtud, määratakse, kohaldades kas Euroopa ühenduste osaluse protsenti fondis viimases aruandes kajastatud omistatava puhasväärtuse suhtes või asjaomase fondivalitseja esitatud aktsia sama kuupäeva väärtust juhul, kui viimane on kättesaadav.

III kategooriasse kuuluvaid investeeringuid hinnatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud väärtuse langus (kuigi sellist liiki investeeringud praegu puuduvad).

Muud investeeringud

Liigitus

Euroopa ühendused liigitavad oma investeeringud järgmistesse kategooriatesse: finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande; laenud ja nõuded; tähtajani hoitavad investeeringud; likviidsed finantsvarad. Investeeringute liigitus määratletakse nende arvele võtmisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

i) Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande

Sellel kategoorial on kaks alakategooriat: kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja finantsvarad, mida kajastatakse nende soetamisel õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande. Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt müügi eesmärgil lühiajaliselt või kui Euroopa ühendused on nimetatud finantsvara sellesse kategooriasse kuuluvana määratlenud. Ka tuletisinstrumendid liigitatakse kauplemiseesmärgil hoitavaks, kui neid ei saa lugeda riskiarvestuse eesmärgil hoitavaks. Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates.

ii) Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need tekivad, kui ühendused annavad raha või kaupu või osutavad teenuseid otse võlgnikule, ilma et nad kavatseksid nõudega kaubelda. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates.

iii) Tähtajani hoitavad investeeringud

Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud tähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida Euroopa ühendused kavatsevad ja suudavad hoida kuni tähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Käesoleva eelarveaasta jooksul ei olnud Euroopa ühendustel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

iv) Likviidsed finantsvarad

Likviidsed finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi teise kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui ühendused kavatsevad investeeringu müüa 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud, tähtajani hoitavate ja likviidsete finantsvarade ostu ja müüki kajastatakse kauplemispäeval, st päeval, mil Euroopa ühendused võtavad kohustuse vara ostuks või müügiks. Laene kajastatakse sularaha laenuvõtjale ülekandmise hetkel. Investeeringud võetakse arvele õiglases väärtuses, millele on liidetud kõigi nende finantsvarade tehingukulud, mis ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande. Finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande, võetakse arvele õiglases väärtuses ning tehingukulud kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

Finantsvara õiglane väärtus arvelevõtmisel on tavaliselt tehinguhind (st saadud tasu õiglane väärtus). Pikaajalise intressivaba või turutingimustest madalama intressimääraga laenu andmisel saab selle õiglaseks väärtuseks lugeda kõigi tulevaste laekumiste nüüdisväärtuse, mis on diskonteeritud turuintressimäära alusel, mis kehtib sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi puhul.

Praktilistel kaalutlustel ja olenevalt asjaomaste summade olulisusest kasutatakse nende laenude arvelevõtmisel, mille likvideeritav ESTÜ on andnud ametnikele, õiglase väärtusena tehinguhinda, olenemata võimalikust soodustingimustel võimaldatud intressimäärast.

Investeeringute kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud või üle antud ja Euroopa ühendused on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud.

Järgnev väärtuse hindamine

Likviidseid finantsvarasid ja finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande, kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses.

Õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvarade kategooriasse kuuluvate finantsvarade õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Välisvaluutas nomineeritud ja likviidseks loetavate rahaliste finantsvarade õiglase väärtuse muutused liigitatakse ümberarvestamise erinevusteks, mis tulenevad vara amortiseeritud väärtuse muutustest, ja vara bilansilise maksumuse muudeks muutusteks. Ümberarvestamise erinevuseid kajastatakse tulude ja kulude aruandes ja bilansilise maksumuse muid muutusi õiglase väärtuse reservis. Likviidseks loetavate mitterahaliste finantsvarade õiglase väärtuse muutusi kajastatakse õiglase väärtuse reservis.

Likviidseks loetava finantsvara müümisel või väärtuse vähendamisel peaks eelnevalt õiglase väärtuse reservis kajastatud õiglase väärtuse kumulatiivset korrigeerimist kajastama tulude ja kulude aruandes.

Likviidsete finantsvarade intressi, mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt, kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Likviidsetelt omakapitaliinstrumentidelt saadud dividende kajastatakse hetkel, mil Euroopa ühenduste jaoks tekib makse saamise õigus.

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberitega) määravad Euroopa ühendused õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Nende hulka kuuluvad hiljutised mitteseotud poolte vahelised tehingud, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Juhul kui sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglast väärtust, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, ei saa usaldusväärselt mõõta, hinnatakse neid soetusmaksumuses, millest on lahutatud väärtuse langus.

Laene ja nõudeid ning tähtajani hoitavaid investeeringuid kajastatakse amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Laenatud vahendite arvelt antud laenude puhul ei saa asjaomaste summade olulisuse tõttu tegeliku intressimäära meetodit antud ja võetud laenude suhtes eraldi kohaldada. Euroopa ühenduste kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulude ja kulude aruandes.

Finantsvara väärtuse langus

Euroopa ühendused hindavad igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara väärtus langeb ja väärtuse langusest tekib kahjum üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse tagajärjel, mis mõjutab või mõjutavad finantsvara prognoositud tulevasi rahavooge, mida saab usaldusväärselt hinnata.

i) Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad

Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude ja nõuete või tähtajani hoitavate investeeringute väärtuse langusese tõttu on kantud kahjumit, leitakse kahjumi suurus vara bilansilise väärtuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude (v.a kandmata tulevane krediidikahju) nüüdisväärtuse vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga. Vara bilansilist väärtust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Kui laen või tähtajani hoitav investeering on muutuva intressimääraga, võetakse väärtuse langusest tekkinud kahjumi diskontomääraks lepingus kindlaksmääratud jooksev tegelik intressimäär.

Tagatisega finantsvara prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutus peegeldab rahavooge, mis võivad tuleneda tagatise sundmüügist, millest on maha arvatud tagatise saamise ja müügi kulud, olenemata sellest, kas sundmüük on tõenäoline või mitte.

Kui järgneval perioodil väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa väheneb ja vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulude ja kulude aruandes.

ii) Õiglases väärtuses kajastatud varad

Likviidseks loetavate omakapitaliväärtpaberite puhul võetakse väärtpaberite väärtuse languse kindlakstegemisel arvesse seda, kas väärtpaberi õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaks ajaks allapoole tema maksumust. Kui likviidsete finantsvarade puhul on mis tahes selliseid tõendeid, arvatakse kumulatiivne kahjum (arvutatuna soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud mis tahes varem tulude ja kulude aruandes kajastatud asjaomase finantsvara väärtuse langusest tekkinud kahjum) reservist välja ja kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Tulude ja kulude aruandes kajastatud omakapitaliväärtpaberite väärtuse langusest tekkinud kahjumi vähenemise korral ei kajastata seda vähenemist tulude ja kulude aruandes. Kui järgneval perioodil likviidseks loetava võlainstrumendi õiglane väärtus suureneb ja suurenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis on toimunud pärast väärtuse languse kajastamist, vähendatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulude ja kulude aruandes.

1.5.5. Varud

Varusid kajastatakse kas nende maksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Maksumus määratakse lihtjärjekorra (FIFO) meetodi alusel. Erandjuhtudel võib rakendada kaalutud keskmise hinna valemit. Valmistoodete ja lõpetamata toodangu maksumus koosneb projekteerimiskuludest, toorainest, otsestest tööjõukuludest ja muudest otsestest kuludest ning nendega seotud tootmislikest üldkuludest (võttes aluseks normaalse kasutatava tootmisvõimsuse). Neto realiseerimisväärtus on tavalise äritegevuse käigus rakendatav hinnanguline müügihind, millest on lahutatud valmistus- ja müügikulud.

Kui turustamiseks mõeldud varusid hoitakse tasuta või sümboolse tasu eest, hinnatakse nende väärtust kas maksumuse või jooksva asendusmaksumuse alusel olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Asendusmaksumus on kulu, mida Euroopa ühendused kannaksid vara soetamisel aruandepäeval.

1.5.6. Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna abikõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse Euroopa ühendustele tagastada. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagastatud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmaksete summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, tasaarvestatud abikõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad abikõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Aasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis. Eelmaksete summadega seotud tagatised esitatakse tingimuslike varadena bilansiväliste kirjete aruandes.

1.5.7. Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa ühendustel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetava väärtuse; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Allahindluse summa kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Samuti kajastatakse 20 % väärtuse üldine aastane allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud.

Eelarveaasta lõpus kajastatavate viitlaekumiste käsitlemise kohta vt ka lisa 1.5.13.

1.5.8. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on määratletud lühiajaliste varadena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades, muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise algse tähtaja ja suure likviidsusega, ning panga arvelduskrediidid. Panga arvelduskrediidid on näidatud bilansis lühiajaliste kohustuste all finantskohustuste hulgas.

1.5.9. Töötajate hüvitised

Pensionikohustused

Euroopa ühendused haldavad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniplaane. Kindlaksmääratud hüvitisega plaan on plaan, milles on üldjuhul määratud pensionihüvitise summa, mida töötaja pensionile minnes saama hakkab, ja mis tavaliselt sõltub ühest või enamast sellisest tegurist nagu vanus, teenistusaastad ja töötasu. Kuna üks kolmandik kõnealuste hüvitiste oodatavast kulust kaetakse osamaksudega töötajate palkadest, siis seda kohustust ei rahastata.

Kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanidega seoses bilansis kajastatud kohustus võrdub kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtusega bilansipäeval, millest on lahutatud pensioniplaani mis tahes varade õiglane väärtus. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusstatistikud proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus leitakse, diskonteerides prognoositud tulevased rahavood selles valuutas nomineeritud kõrgekvaliteetsete ettevõtte võlakirjade intressimääradega, milles hüvitisi tulevikus makstakse, kusjuures nimetatud võlakirjade järelejäänud tähtaeg peab ligilähedaselt vastama asjaomase pensionikohustuse tingimustele.

Kogemuspõhisest korrigeerimisest ja kindlustusmatemaatilistest prognoosidest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum või kahjum kajastatakse viivitamata tulude ja kulude aruandes.

Varem töötatud ajast tulenevad kulud kajastatakse viivitamatult tulude all, välja arvatud juhul, kui pensioniplaani muudatused sõltuvad sellest, kas töötaja jätkab kindlaksmääratud perioodi (pensioniõiguste tekkimise perioodi) jooksul teenistust. Sel juhul amortiseeritakse varem töötatud ajast tulenevad kulud lineaarsel meetodil üleandmisperioodi jooksul.

Pensionilejäämise järgsed haigushüvitised

Euroopa ühendused pakuvad oma töötajatele tervisekindlustushüvitist ravikulude hüvitamise kaudu. Selle igapäevaseks haldamiseks on moodustatud eraldi fond („RCAM”). Süsteemist saavad kasu nii töötajad, pensionärid, lesed kui ka nende ülalpeetavad. Praegustele töötajatele antavad hüvitised liigitatakse „personalikulude” alla ning arvestusperioodi jooksul väljamakstud summad kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

„Aktiivses teenistuses mitteolevatele isikutele” (pensionärid, orvud jt) antavad hüvitised liigitatakse „pensionilejäämise järgseteks töötajate hüvitisteks”. Kõnealuste hüvitiste laadist tulenevalt oli vajalik kindlustusmatemaatiline arvutus. Bilansis kajastatavad kohustused määratakse kindlaks pensionikohustustega sarnastel alustel (vt eespool).

1.5.10. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid kajastatakse, kui Euroopa ühendustel on minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul.

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured on oodatavad kulud, mis oleksid vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

Kui raha ajaväärtusel on oluline mõju, võrdub riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summa nende kulude nüüdisväärtusega, mida hinnatakse kohustuse täitmiseks vajalikuks. Kasutatav diskontomäär on määr, mis peegeldab raha ajaväärtuse jooksvaid turuhinnanguid ja kohustusele iseloomulikke riske (va riskid, mille suhtes tulevaste rahavoogude prognoose on juba korrigeeritud).

1.5.11. Finantskohustused

Finantskohustuste hulka kuuluvad võetud laenud ja kauplemiseks hoitavad kohustused.

Võetud laenud jagunevad krediidiasutustelt võetud laenudeks ja võlgadeks, mida tõendavad sertifikaadid. Võetud laenud võetakse arvele õiglases väärtuses, milleks on nende emiteerimistulu (saadud tasu õiglane väärtus), millest on maha arvatud kantud tehingukulud, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt; mis tahes erinevust tulu (millest on maha arvatud tehingukulud) ja laenu tagastusväärtuse vahel kajastatakse tulude ja kulude aruandes laenuperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Need liigitatakse pikaajalisteks kohustusteks, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates.

Laenatud vahendite arvelt antud laenude puhul ei saa asjaomaste summade olulisuse tõttu tegeliku intressimäära meetodit antud ja võetud laenude suhtes eraldi kohaldada. Euroopa ühenduste kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, kajastatakse otse tulude ja kulude aruandes.

Kauplemiseks hoitavate kohustuste hulka kuuluvad tuletisinstrumendid, mida ei saa lugeda riskiarvestuse eesmärgil hoitavaks, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Nende üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu kauplemiseks hoitavate varade üle (vt lisa 1.5.4).

1.5.12. Võlgnevused

Märkimisväärne osa Euroopa ühenduste võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või ühenduste muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse võlgnevustena taotletava summa ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende abikõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja abikõlblik summa.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivaid võlgnevusi kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne on Euroopa ühendustele üle antud ja nad on selle vastu võtnud.

1.5.13. Aruandeperioodide eristamine — viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulu ja kulud

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele ülemineku ühe olulise osana tuleb tagada, et aasta jooksul tehtud tehingud oleksid kirjendatud õigesse eelarveaastasse, sest tehinguid peab kajastama selles perioodis, millega need on seotud (järgmisse eelarveaastasse üleviimine).

Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on ühenduste vahenditest abi saajate kantud abikõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole ühendustele veel aruandeid esitanud (kumuleerunud kulud). Nimetatud summade kohta täpseima hinnangu saamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, mis olenevad tegevuse liigist ja saadaolevast teabest. Samal ajal kirjendatakse mõnesid kulusid jooksval eelarveaastal, kuigi need on seotud järgnevate perioodidega (edasilükkunud kulud), ja need tuleb kindlaks määrata ja lisada asjaomasesse perioodi.

Raamatupidamiseeskirjade kohaselt kirjendatakse tehingud ja sündmused raamatupidamissüsteemis ning kajastatakse raamatupidamisaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui summat ei saa kajastada raamatupidamisaruande koostamise jaoks ettenähtud ajaks, tuleb neid summasid, milles enne raamatupidamisaruande valmimist ollakse piisavalt kindel, kajastada kumuleerunud kuludena. Kajastamise kriteeriumid näevad ette, et Euroopa ühendused kajastatavad kulu summa ulatuses, mis võrdub perioodi eest tasumisele kuuluva ülekandekohustuse hinnangulise summaga. Kumuleerunud kulude hinnangu võimalikult täpseks arvutamiseks analüüsisid ühendused kõiki tahke, mis seonduvad avalik-õiguslikus asutuses kulude üleviimisega järgmisse eelarveaastasse. Ühendused koostasid täieliku loetelu kõigist kohaldatavatest eeskirjadest ja kaalusid, kuidas neid raamatupidamisaruande esitamisel rakendada. Kavandatud metoodika lõppeesmärk oli vähendada ohtu, et raamatupidamisaruanne ei anna tõest ja erapooletut ülevaadet. Seejärel koostasid ühendused järgmisse eelarveaastasse üleviimise strateegia alusel praktilised tegevusjuhised, mis sisaldavad ka soovitatavat metoodikat ja võimalike üleviimisviiside kirjeldust teemade kaupa.

Ka tulu üle peab kajastama selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet saadetud, kuid teenus on osutatud või tarne üle antud, või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt asutamislepingus sätestatu tulemusena), tuleb summa hinnata ja kajastada see raamatupidamisaruandes viitlaekumisena.

Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on saadetud arve, mis ei ole aruandeperioodiga seotud, tuleb summa edasi lükata ja kajastada see tulude all tulu vähenemisena. Eesmärk on vähendada tulu edasilükkunud tulu summa võrra.

1.6. TULUDE JA KULUDE ARUANNE

1.6.1. Tulu

Kaubanduslik tulu

Kaupade müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad.

Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

Mittekaubanduslik tulu

Siia hulka kuulub suur enamik ühenduste tulu, milleks peamiselt on otsesed ja kaudsed maksud ja omavahendite summad. Lisaks maksudele võivad Euroopa ühendused saada ka selliseid makseid kolmandatelt isikutelt nagu tollimaksud, trahvid ja annetused.

Rahvamajanduse kogutulu põhised ja käibemaksupõhised omavahendid

Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse siis, kui Euroopa ühendused saadavad liikmesriikidele rahastamistaotluse, milles nõuavad neilt osamaksu tegemist. Rahastamistaotlusi hinnatakse nende „taotletud summas”. Kuna käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid tuginevad asjaomase eelarveaasta andmete prognoosidele, võib neid muutuste korral korrigeerida kuni ajani, mil liikmesriigid esitavad lõplikud andmed. Prognoosis tehtud muutuse mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi netoülejäägi või -puudujäägi kindlaksmääramisel.

Traditsioonilised omavahendid

Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse asjakohaste igakuiste A-raamatupidamisaruannete (mis käsitlevad kogutud tollimaksu ning tasumisele kuuluvaid summasid, mille kohta on antud tagatis ja mida ei ole vaidlustatud) saamisel liikmesriikidelt. Aruandepäeva seisuga hinnatakse, milline on liikmesriikide kogutud aruandeperioodi tulu, mida ei ole veel Euroopa ühendustele makstud, ning kajastatakse seda viitlaekumisena. Liikmesriikidelt saadud kvartali B-raamatupidamisaruanded (mis käsitlevad tollimaksu, mida ei ole ei kogutud ja mille kohta ei ole tagatist antud, ning nõudeid, mille kohta on tagatis antud, kuid mille võlglane on vaidlustanud) kajastatakse tuluna, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud, millele liikmesriikidel on õigus (25 %). Lisaks sellele kajastatakse tulude ja kulude aruandes väärtuse vähenemist nende summade võrra, mida prognoosi kohaselt ei õnnestu sisse nõuda.

Trahvid

Nõuded ja nendega seotud tulu kajastatakse adressaadi ametlikul teavitamisel Euroopa ühenduste vastu võetud trahvi määramise otsusest. Kui on kahtlusi ettevõtja maksejõulisuse suhtes, siis tuleb kajastada nõude väärtuse vähendamine.

Pärast trahvi määramise otsust peavad võlglased kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast:

—	kas otsusega nõustuma, misjuhul nad peavad trahvi määratud tähtajaks ära maksma ning ühendused nõuavad summa lõplikult sisse;

—	või otsusega mitte nõustuma, misjuhul nad esitavad kaebuse ühenduste õiguse kohaselt.

Sellele vaatamata peab trahvi põhisumma siiski kolmekuulise tähtaja jooksul ära maksma, sest kaebusel ei ole menetlust peatavat toimet (EÜ asutamislepingu artikkel 242). Võlglastel on kaks võimalust — kas maksta trahv ära ajutiselt või esitada summa kohta pangatagatis.

Kui ettevõtja esitab otsuse vastu kaebuse ja on trahvi ajutiselt juba ära maksnud, kajastatakse seda summat tingimusliku kohustusena. Kuna aga ühenduste otsuse vastu esitatud adressaadi kaebusel ei ole menetlust peatavat toimet, kasutatakse laekunud summat nõude kustutamiseks. Kui makse asemel saadakse tagatis, siis jääb trahv nõudena üles ja tagatis kajastatakse tingimusliku varana.

Kui on oht, et esimese astme kohus võib teha otsuse ühenduste kahjuks, kajastatakse selle riski katteks eraldatud vahendid juhtudel, mil ajutine makse on juba laekunud. Kui selle asemel on antud tagatis, hinnatakse tasumata nõue vajadusel alla. Kogunenud intresse, mille Euroopa ühendused on saanud pangakontodelt, kus hoiustatakse laekunud maksed, kajastatakse tuluna ja võimalikke tingimuslikke kohustusi suurendatakse sellele vastavalt.

Intressitulu ja -kulud

Intressitulu- ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude aruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või –kohustuse amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulu või -kulud asjaomase perioodi peale. Tegelik intressimäär on määr, millega finantsinstrumendi oodatava kasutusea (või vajadusel lühema perioodi) jooksul toimunud prognoositud tulevased sularaha maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt finantsvara või -kohustuse bilansilise netoväärtusega. Tegeliku intressimäära arvutamisel hindavad Euroopa ühendused rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi (nt ettemakse võimalusi), kuid ei võta arvesse tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingu poolte vahelisi makstud ja laekunud tasusid ja makseid, mis on tegeliku intressimäära lahutamatu osa, tehingukulusid ja kõiki muid hinnalisandeid ja allahindlusi.

Kui finantsvara või sarnaste finantsvarade rühm on väärtuse langusest tekkinud kahjumi tõttu alla hinnatud, kasutatakse intressitulu kajastamisel intressimäära, mida rakendatakse tulevaste rahavoogude diskonteerimisel väärtuse langusest tekkinud kahjumi hindamiseks.

Dividenditulu

Dividenditulu kajastatakse makse saamise õiguse kindakstegemisel.

1.6.2. Kulud

Kaupade ostuga seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on Euroopa ühendustele üle antud ja nad on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses.

Mittekaubanduslikud kulud on Euroopa ühendustele iseloomulikud ning moodustavad suurema osa nende kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused.

Kui asjaomast liiki ülekanne on lubatud määrusega (finantsmäärus, personalieeskirjad või muu määrus) või kui on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud, kajastatakse ülekanne selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et abisaaja on täitnud kõik abikõlblikkuse kriteeriumid ja summat saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna abikõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud abikõlblikke kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena.

1.7. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa ühenduste kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamisaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamisaruandes, mil muutus aset leidis.

Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega ei allu täielikult Euroopa ühenduste kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või äärmiselt harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

Tingimuslik kohustus kajastatakse, välja arvatud juhul, kui vahendite vähenemise tõenäosus majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on vähetõenäoline.

Tingimuslikke kohustusi hinnatakse pidevalt, et teha kindlaks, kas vahendite vähenemine majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on muutunud tõenäoliseks. Kui tekib tõenäosus, et tingimusliku kohustusena käsitletud kirje nõuab vahendite vähendamist majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, kajastatakse selle katteks eraldatud vahendid selle perioodi raamatupidamisaruandes, mil tõenäosuse tekkis.

Edaspidiseks rahastamiseks võetud kulukohustused

Edaspidiseks rahastamiseks võetud kulukohustus on Euroopa ühenduste juriidiline või faktiline kulukohustus, mis on tavaliselt võetud lepinguga ja mis võib nõuda vahendite vähendamist tulevikus.

Tagatised

Tagatised on võimalikud varad või kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi loetakse seega tingimuslikeks varadeks või kohustusteks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.8. PROGNOOSIDE KASUTAMINE

Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt on raamatupidamisaruandes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna hinnangutel ja oletustel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas pensionisummad, tulevaste kulude katteks eraldatud vahendid, väljaannete varu hindamine, varudest ja nõuetest tulenev finantsrisk, viitlaekumised ja kumuleerunud kulud, tingimuslikud varad ja kohustused ning põhivara väärtuse languse määr. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks saavad.

2. BILANSI LISAD

I. PÕHIVARA

2.1. IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalne põhivara on kindlaksmääratav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Et sellist vara saaks kanda bilansi aktiva poolele, peab see olema Euroopa ühenduste valduses ja andma neile tulevikus majanduslikku kasu.

Immateriaalne põhivara

miljonites eurodes
	Summa
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2005. aasta seisuga	65
Eelarveaasta kestel lisandunud	15
Võõrandamine	(3)
Ümberpaigutused rubriikide vahel	(5)
Muud muutused	10
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2006. aasta seisuga	82
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2005. aasta seisuga	38
Aasta amortisatsioonikulud	11
Võõrandamine	0
Ümberpaigutused rubriikide vahel	(2)
Muud muutused	(2)
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga	45
VARA BILANSILINE NETOMAKSUMUS 31. DETSEMBRI 2006. AASTA SEISUGA	37

2.2. MATERIAALNE PÕHIVARA

2.2.1. Maa ja hooned

Mõnedes riikides ei saa maa väärtust, millel paiknevad esindused, hoone maksumusest eristada. Komisjon kavatseb hinnata riikide kaupa kogu sellist kinnisvara, et määratleda maa väärtus, mille suhtes amortisatsiooni ei kohaldata.

Kõige olulisemad lisandused komisjoni kinnisvarasse olid kaks Brüsselis ostetud hoonet, mis kokku maksid 201 miljonit eurot (sh maa 47 miljonit eurot), ja Tokyos 34 miljoni euro eest ostetud maa. Sellesse rubriiki on (kapitalirendi rubriigist) ümber paigutatud neli komisjoni hoonet soetusmaksumusega kokku 300 miljonit eurot, kuna komisjon kasutas nende väljaostuvõimalust ja seega ei loeta neid enam renditavateks varadeks. Lisaks sellele soetas parlament 2006. aastal kolm hoonet Strasbourgis maksumusega 143 miljonit eurot.

Real „Muud muutused” on kajastatud varad, mis kuuluvad kahele esmakordselt konsolideeritud ametile, Siseturu Ühtlustamise Ametile ja Ühenduse Sordiametile.

2.2.2. Seadmed

Esinduste tehingute otsese kaasamise raames keskraamatupidamissüsteemi laadisid kõik 132 esindust 31. detsembriks 2006 oma põhivarasid käsitleva teabe komisjoni keskraamatupidamissüsteemi. 2007. aastal jätkuv IT-alane arendustegevus võimaldab selle teabe kvaliteeti ja täielikkust paremini kontrollida.

Kohandused, mis on tehtud tekkepõhise raamatupidamissüsteemi varade projekti ja sellega seonduva esinduste varade inventuuri tulemusel, on näidatud tabeli rubriigis „Muud muutused”. Sellel real on kajastatud ka varad, mis kuuluvad kahele esmakordselt konsolideeritud ametile, Siseturu Ühtlustamise Ametile ja Ühenduse Sordiametile.

2.2.3. Kapitalirent (ja muud sarnased õigused)

Ametlike Väljaannete Talituse peahoonet ei ole bilansis kajastatud, sest see on liigitatud kasutusrendi alla. Kuigi talitusel on väljaostuvõimalus (kehtiv 2006. aasta oktoobrist kuni 2010. aastani), mille maksumus põhineb turuväärtusel, ei loeta vara omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid sisuliselt talitusele üleläinuks. Koostatud on ostuanalüüs, kuid otsust ei ole veel tehtud.

Parlament võttis 2006. aastal Brüsselis kasutusele uue renditud hoone väärtusega 34 miljonit eurot.

2.2.4. Ehitamisel olev põhivara

2003. aasta märtsis kirjutas nõukogu alla lepingule, mis käsitleb Brüsselis LEX-hoone ehitamist ja soetamist kapitalirendi kaudu. 2003. kuni 2006. aastani tegi nõukogu mitu ettemakset, mis olid tagatud pangatagatistega ja mille kapitaliseeritud väärtus 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli 224 miljonit eurot (2005. aastal 123 miljonit eurot). 1. veebruaril 2007 allkirjastas nõukogu LEX-hoone soetamise lepingu esialgse lepingulise ostuhinnaga 262 miljonit eurot. Sel kuupäeval maksis nõukogu ära kõnealuse esialgse lepingulise ostuhinna ja ettemaksete kapitaliseeritud väärtuse vahelise erinevuse. Lõplik ostuhind määratakse kindlaks 2007. aastal.

2004. aasta oktoobris sõlmis parlament väljaostuvõimalusega kapitalirendi lepingu hoonetekompleksi kohta Brüsselis, mille ehitustööd algasid 2004. aastal. 2004. aasta novembris tehti esimene, 40 miljoni euro suurune ettemakse. Kuni ajutise heakskiitva aruande allakirjutamiseni on parlamendil õigus teha täiendavaid ettemakseid; 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli makstud 253 miljonit eurot, mis peegeldab kuni selle kuupäevani tehtud töid (31. detsembri 2005. aasta seisuga oli makstud 196 miljonit eurot).

Materiaalne põhivara

miljonites eurodes
	Maa ja hooned	Seadmed	Sisustus ja sõidukid	Arvutiriistvara	Muu materiaalne põhivara	Kapitalirent ja muud sarnased õigused	Ehitamisel olev vara	KOKKU
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2005. aasta seisuga	2 823	317	136	367	105	2 189	343	6 280
Eelarveaasta kestel lisandunud	423	32	13	56	14	37	156	731
Võõrandamine	(2)	(14)	(7)	(35)	(2)	0	0	(60)
Ümberpaigutused rubriikide vahel	300	(2)	1	4	3	(300)	(1)	5
Muud muutused	36	(2)	38	35	(10)	0	(15)	82
Bilansiline brutomaksumus 31. detsembri 2006. aasta seisuga	3 580	331	181	427	110	1 926	483	7 038
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2005. aasta seisuga	1 150	256	92	258	64	319		2 139
Aasta amortisatsioonikulud	124	26	14	62	13	70		309
Arvutatud amortisatsiooni vähendamine	0	(1)	0	(2)	0	0		(3)
Võõrandamine	(2)	(13)	(7)	(31)	(2)	0		(55)
Väärtuse vähendamine	0	0	0	0	0	0		0
Vähendatud väärtuse taastamine	0	0	0	0	0	0		0
Ümberpaigutused rubriikide vahel	77	(2)	1	1	2	(77)		2
Muud muutused	5	(1)	30	26	0	0		60
Kogunenud amortisatsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga	1 354	265	130	314	77	312		2 452
VARA BILANSILINE NETOMAKSUMUS 31. DETSEMBRI 2006. AASTA SEISUGA	2 226	66	51	113	33	1 614	483	4 586

Veel tasumata kapitalirendi ja muude sarnaste nõuete maksed on kajastatud bilansis pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste all. Need jaotuvad järgmiselt:

Kapitalirent ja muud sarnased õigused

miljonites eurodes
Kirjeldus	Kumulatiivsed kulud (A)	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad				Kogu-väärtus	Tööde soetus-maksumus	Vara väärtus	Amortisatsioon	Bilansiline neto-maksumus =A+B+C+E
Kirjeldus	Kumulatiivsed kulud (A)	Alla 1 aasta	Üle 1 aasta	Üle 5 aasta	Kohustused kokku (B)	A+B	(C)	A+B+C	(E)	Bilansiline neto-maksumus =A+B+C+E
Maa ja hooned	304	28	142	1 391	1 561	1 865	60	1 925	(312)	1 613
Muu materiaalne põhivara	0	0	1	0	1	1	0	1	0	1
Kokku 31. detsembri 2006. aasta seisuga	304	28	143	1 391	1 562	1 866	60	1 926	(312)	1 614

2.3. INVESTEERINGUD

Selle rubriigi alla kuuluvad investeeringud, mis on seotud püsivate eesmärkidega ja/või mis toetavad Euroopa ühenduste meetmeid. Siia kuulub ka tagatisfondi netovara.

Investeeringud

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Investeeringud sidusettevõtetesse: EIF	208	186
Osalus ühisettevõtetes: Galileo	62	141
Tagatisfond	1 371	1 309
Likviidsed varad	495	211
Kauplemiseks hoitavad varad	21	27
Investeeringud kokku	2 157	1 874

2.3.1. Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalus ühisettevõtetes

Sidus- ja ühisettevõtted

miljonites eurodes
	Investeeringud sidusettevõtetesse: EIF	Osalus ühisettevõttes: Galileo
Summa 31. detsembri 2005. aasta seisuga	186	141
Soetamine	0	212
Võõrandamine ja kasutusest kõrvaldamine	0	(12)
Osalus kasumis/(kahjumis)	14	(279)
EIFi IFRS standarditele üleminekuga seonduv kohandus, mis on kajastatud jaotamata kasumis	7	0
Omakapitalis kajastatud õiglase väärtuse muutused	6	0
Muud kapitaliosaluse muutused (dividendid)	(5)	0
Summa 31. detsembri 2006. aasta seisuga	208	62

EIF (Euroopa Investeerimisfond)

EIF on Euroopa Liidu finantsinstitutsioon, mis on spetsialiseerunud riskikapitalile ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavatele tagatistele. Nõukogu 6. juuni 1994. aasta otsuse alusel märkisid Euroopa ühendused, keda esindas komisjon, EIFi kapitali kokku 600 miljoni eküü väärtuses, mis andis 600 aktsiat. See moodustab 30 % EIFi kapitalist. Komisjon on sisse maksnud kogu sissenõutud kapitali, mille osakaal on 20 %. Veel sissenõudmata kapitali tasumata maksed moodustavad 480 miljonit eurot (80 %).

2005. aastal komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel sõlmitud lepingu kohaselt on komisjonil õigus igal ajal müüa oma aktsiad EIP-le hinnaga, mis vastab EIFi hinnangulisele väärtusele, mis on jagatud emiteeritud aktsiate koguarvuga. Müügioptsiooni väärtus on nullilähedane, kuna aktsiate müügihinna kindlaksmääramise valem sarnaneb valemiga, mida kasutatakse EIFi netokapitali kindlaksmääramiseks.

Vastavalt raamatupidamiseeeskirjadele kasutatakse ühendustele EIFis kuuluva osa hindamiseks kapitaliosaluse meetodit. Kapitaliosaluse väärtuseks on selle kohaselt hinnatud 30 % EIFi omakapitalist, mis 31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustas 208 miljonit eurot (2005. aastal 186 miljonit eurot), millest 14 miljonit eurot seondub 2006. aasta majandustulemusega. 2006. majandusaastal saadi 2005. majandusaasta eest dividendidena 5 miljonit eurot.

EIF on oma aruandes esmakordselt kasutanud IFRS standardeid, millele vastav algbilanss on koostatud 1. jaanuari 2005. aasta seisuga. EIF on ülemineku mõju kajastanud oma algbilansis jaotamata kasumi all. Ühendused on kajastanud oma osa selles summas (7 miljonit eurot) jaotamata kasumi all 31. detsembri 2006. aasta seisuga. Omakapitali all kajastatud õiglase väärtuse muutused seonduvad EIFi likviidsete varade portfelliga. Koostatud on hinnang EÜ raamatupidamiseeskirjade ja EIFi praeguste raamatupidamisstandardite vaheliste lahknevuste kohta. Nende mõju loetakse ebaoluliseks.

Galileo programm

Galileo programmi arendusetapi elluviimiseks loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 876/2002 neljaks aastaks (2002–2006) ühisettevõte asutamislepingu artikli 171 tähenduses. Selle juriidilise isiku eesmärk on tagada Galileo programmi ühtne juhtimine ja finantskontroll arendusetapil ning nimetatud programmile eraldatud vahendite kasutamine sel eesmärgil. Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa ühendused, keda esindab komisjon, ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Komisjon teeb üleeuroopaliste võrkude eelarve raames antavate toetuste kaudu ühisettevõtte Galileo jaoks kättesaadavaks vahendid, mida on taotletud arendusetapiga seotud tegevuse kaasfinantseerimiseks.

Komisjon on 31. detsembri 2006. aasta seisuga kõnealuse üksuse kapitali märkinud 650 miljoni euro ulatuses. Kogu see summa on ka sisse makstud. Vahetult enne eelarveaasta lõppu maksti Euroopa ühendustele sissemakstud kapitalist 12 miljonit eurot tagasi. Kõnealune summa moodustas osa 70 miljoni euro suurusest ülekandest Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi järelevalveametile (GNSS Järelevalveamet), mis tehakse Galileo ühisettevõtte tegevuse üleandmise raames GNSS Järelevalveametile. 1. jaanuaril 2007 alustati Galileo ühisettevõtte likvideerimist. 2007. aasta jooksul antakse Galileo ühisettevõtte varad ja kohustused üle GNSS Järelevalveametile, mis jätkab projekti.

Galileo raamatupidamisarvestust peetakse kapitaliosaluse meetodil. 2006. eelarveaastal oli komisjoni osalus ühisettevõtte kahjumis 279 miljonit eurot. Seega oli investeeringu väärtus 31. detsembri 2006. aasta seisuga 62 miljonit eurot, mis koosneb 637 miljoni euro suurusest investeeringust, millest on lahutatud selleks ajaks kogunenud 575 miljoni euro suurune osalus kahjumis.

2.3.2. Tagatisfond

Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 loodi välistegevuse tagatisfond, mille eesmärk on tagada laenude tagastamine ühenduste võlausaldajatele, kui laenu saajad ei ole võimelised ühenduste antud või tagatud laene tagasi maksma. See rahastamisvahend hõlmab laene, mille ühendused on taganud nõukogu otsuse alusel, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) Euroopa Liidu väliseid laenutehinguid, makromajandusliku finantsabi raames antud laene ja Euratomi Euroopa Liidu väliseid laene.

Määruse artikli 6 kohaselt usaldas komisjon tagatisfondi finantsjuhtimise EIP-le lepingu alusel, mille ühendused ja EIP allkirjastasid 23. novembril 1994 Brüsselis ja 25. novembril 1994 Luxembourgis.

Tagatisfondi käitlevas määruses (EÜ, Euratom) nr 2728/94, mida on muudetud nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1149/1999, on sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2000. aastal rahastatakse fondi ühenduste üldeelarvest summa ulatuses, mis vastab 9 %le toimingute põhisummast, tagatisfondi varadest tehtud investeeringutelt saadud intressitulust ja summadest, mis on sisse nõutud laenukohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt, kelle puhul tagatisfond on pidanud oma tagatise kasutusele võtma. Samas määruses on sihtsummana sätestatud 9 %. Määruses on sätestatud, et „kui aasta lõpus on sihtsumma ületatud, makstakse ülejääk tagasi Euroopa ühenduste üldeelarve tulude koondarvestuse erirubriiki.”

6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta on sätestatud, et Euroopa ühenduste üldeelarve peab sisaldama tagatisreservi kolmandatele riikidele antud laenude tagamiseks. Reserv on mõeldud selleks, et katta tagatisfondi vajadused ja vajaduse korral sellised kasutusele võetud tagatised, mis on suuremad kui tagatisfondi kasutada olevad summad, et nimetatud summad saaks eelarvesse kirjendada.

Kõnealune 1 253 miljoni euro suurune reserv vastab tagatisfondi sihtsummale, (9) arvutatuna 31. detsembri 2006. aasta seisuga tasumata summa alusel. 1 379 miljoni euro suurune kanne komisjoni bilansi aktiva poolel (milles ei ole võetud arvesse makromajandusliku finantsabi programmiga seotud võlasertifikaatide elimineerivat kannet) kajastab tagatisfondi netovara 31. detsembri 2006. aasta seisuga. Erinevus aktiva poolel näidatud tagatisfondi summa ja reservi suuruse vahel vastab eelarvesse tagasi maksmisele kuuluvale 126 miljoni euro suurusele ülejäägile.

Tagatisfondi netovara

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Käibevara	1 380	1 325
Pärast elimineerivat kannet	1 372	1 310
Lühiajalised investeeringud: likviidsed varad	940	1 009
Pärast elimineerivat kannet	932	994
Raha ja raha ekvivalendid	440	316
Lühiajalised kohustused	(1)	(1)
Netovara	1 379	1 324
Pärast elimineerivat kannet	1 371	1 309

31. detsembri 2006. aasta seisuga oli tagatisfondil kaks Euroopa ühenduste emiteeritud ujuva intressimääraga võlakirja, mille summa koos kogunenud intressiga oli 8 miljonit eurot (2005. aastal 15 miljonit eurot). Need võlakirjad on emiteeritud makromajandusliku finantsabi raames, mis on eelarveväline vahend. Raamatupidamisarvestuse seisukohast tuleb teha nii varade (tagatisfond) kui ka kohustuste (makromajanduslik finantsabi) kohta ühenduste tasandil elimineeriv kanne. Likviidse võlakirjaportfelli õiglase väärtuse muutused on 2006. aastal kajastatud omakapitali all summas (32) miljonit eurot. 2005. aasta vastav summa oli (11) miljonit eurot.

Tagatisfondi riskijuhtimispoliitikat on kirjeldatud lisas E 6.

2.3.3. Muud investeeringud

2.3.3.1. Likviidsed varad

Sellesse rubriiki kuuluvad investeeringud ja osalused, mis on omandatud selleks, et aidata abisaajatel arendada äritegevust.

Pikaajalised likviidsed varad

miljonites eurodes
	EBRD	Riskikapitali tehingud	ETFi käivitusprogramm	EFSE	Muud	Kokku
Summad 31.12.2005 seisuga	157	0	48	0	6	211
Ümberpaigutused	0	224	0	0	0	224
Soetamised	0	15	24	46	1	86
Võõrandamine/kasutusest kõrvaldamine	0	(17)	(8)	0	(2)	(27)
Ümberhindluse ülejäägi/(puudujäägi) ülekandmine omakapitali	0	(4)	11	3	0	10
Väärtuse langusest tulenev kahjum	0	(7)	(1)	0	(1)	(9)
Summad 31.12.2006 seisuga	157	211	74	49	4	495

Investeering Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka (EBRD)

EBRD loodi 10 miljardi euro suuruse algkapitaliga, millest 3 % märkisid ühendused. Sissenõutud kapitali osakaal on selles 30 %. 15. aprillil 1996. aastal otsustas panga nõukogu oma iga-aastasel koosolekul põhikirjajärgset kapitali kahekordistada. Selle otsuse alusel on ühendused märkinud veel 30 000 aktsiat nimiväärtusega 10 000 eurot aktsia. Kõnealuse tehingu puhul jaotuvad sissenõutud ja sissenõutavad aktsiad järgmiselt: 22,5 % märgitud aktsiatest on sisse nõutud ja ülejäänud sissenõutavad.

Bilansipäeval ulatub komisjoni märgitud EBRD kapitali summa 157 miljoni euroni, millest 151 miljonit on sisse nõutud ja osaliselt ka makstud. Tasumata maksete osa sissenõutud kapitalist (6 miljonit eurot) on kirjendatud pikaajaliste kohustuste alla ja kajastatud amortiseeritud väärtusena. Veel sisse nõudmata kapitali tasumata maksed moodustavad 443 miljonit eurot ja on kajastatud bilansiväliselt tingimuslike kohustustena.

Euroopa ühenduste 3 % kapitaliosalust EBRDs hinnatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud selle väärtuse langusest tulenev võimalik allahindlus. See tuleneb asjaolust, et EBRD aktsiad ei ole börsil noteeritud ja EBRD põhikirjas on sätestatud lepingulised piirangud muu hulgas osaluse müügile, mille kohaselt müügihind ei või olla suurem soetusmaksumusest ja osalust võib müüa ainult olemasolevatele aktsionäridele.

Riskikapitali tehingud

Riskikapitali tehingute raames antakse finantsvahendajatele summasid omakapitaliinvesteeringute rahastamiseks. Neil finantslepingutel puuduvad laenu andmisele iseloomulikud põhitunnused, kuna neil ei ole kindlaksmääratud tagasimakse graafikut ega põhiosa suhtes kohaldatavat kindlaksmääratud intressimäära ning seetõttu käsitletakse neid sarnaselt kaudsete omakapitaliinvesteeringutega. Seepärast on otsustatud neid 2006. aastal ja edaspidi kajastada raamatupidamisarvestuses sellesse rubriiki kuuluvate investeeringutena; varem kajastati neid laenudena, vt lisa E 2.4.1.

Nad on arvel soetusmaksumuses, millest on lahutatud võimalikud väärtuse languse katteks eraldatud vahendid, kuna neil puudub aktiivsel turul noteeritud turuhind ja nende õiglast väärtust ei saa praegu usaldusväärselt mõõta. Bilansipäeva seisuga väärtuse languse katteks eraldatud vahendid põhinevad finantstehingute vastaspoolte teatatud ajutistel või lõplikel mahakandmistel.

Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti (ETF) käivitusprogramm

EIFi halduses oleva kasvu ja tööhõivet käsitleva programmi ja mitmeaastase programmiga toetatakse uute väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja rahastamist investeeringute kaudu sobivatesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse.

2006. aastal kohaldati Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi investeeringute suhtes esmakordselt õiglase väärtuse meetodit. Kui seda oleks kohaldatud ka 31. detsembri 2005. aasta seisuga, oleks bilansimaht olnud 70 miljonit eurot (48 miljoni euro asemel). Ümberhindluse ülejäägi/(puudujäägi) muutused 2006. aastal hõlmavad nii väärtuse korrigeerimist kui ka vahetuskursi muutusi õiglase väärtuse reservis.

Euroopa Kagu-Euroopa Fond (EFSE)

Euroopa Kagu-Euroopa Fond loodi 2005. aastal algse aktsiakapitaliga 147 miljonit eurot. See on oma struktuurilt muutuva aktsiakapitaliga investeerimisühing (SICAV). EFSE üldine eesmärk on edendada majanduskasvu ja heaolu Kagu-Euroopas, pakkudes eelkõige väike- ja mikroettevõtete sektori ja majapidamiste arenguks kohalike finantsvahendajate kaudu jätkusuutlikult lisarahastamist.

Euroopa ühendused on omandanud 17,9 % (hääleõigustest) EFSE fondist.

2.3.3.2. Kauplemiseks hoitavad varad

Euroopa ühendused kasutavad tuletisinstrumente valuutavahetuslepingute ja intressimäära vahetuslepingute vormis või riskide maandamise eesmärgil. Valuutavahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud kujutavad endast kohustust vahetada üks rahavoogude kogum teise vastu. Vahetuslepingute tulemusel toimub valuuta või intressimäära majanduslik vahetus (näiteks fikseeritud määra vahetamine ujuva määra vastu) või nende omavaheline kombinatsioon (st valuuta ja intressimäära vahetusleping). Allpool täpsemalt kirjeldatud vahetuslepinguid on kasutatud antud laenude rahavoogude vastavusse viimiseks võetud laenude rahavoogudega, mis on nendega seotud.

Need tuletisinstrumendid muutuvad oma tingimustega seotud turuintressimäärade või vahetuskursside kõikumise tulemusel soodsaks (varad) või ebasoodsaks (kohustused). Nende instrumentide soodsaks või ebasoodsaks muutumise ulatus ja seega ka tuletisinstrumendiks olevate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus võib aja jooksul suuresti kõikuda.

Likvideeritav ESTÜ sõlmis intressimäära vahetuslepingu ja lepingu, mis kujutas endast intressimäära vahetuslepingu ning valuuta ja intressimäära vahetuslepingu kombinatsiooni. Kõnealuste intressimäära vahetuslepingute õiglane väärtus saadi fikseeritud netorahavoogude diskonteerimise teel, kasutades bilansipäeval kehtinud nullkupongvahetuskursse. Kõnealuste, rohkem kui üheaastase bilansipäevajärgse tähtajaga vahetuslepingute õiglast väärtust (sh kogunenud intress) on täpsemalt kirjeldatud järgnevalt:

Kauplemiseks hoitavad varad

miljonites eurodes
Tuletisinstrument	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Likvideeritava ESTÜ vahetuslepingud	21	27

2.4. LAENUD

Siia rubriiki kuuluvad Euroopa ühendustele võlgnetavad laenusummad, mille tähtajani on jäänud rohkem kui aasta.

2.4.1. Euroopa ühenduste eelarvest ja likvideeritava ESTÜ antud laenud

Sellesse punkti kuulvad kolmandate riikidega tehtava koostöö raames eritingimustel antud laenud ning likvideeritava ESTÜ omavahenditest antud eluasemelaenud. Kõigi laenude tähtaeg saabub rohkem kui 12 kuud pärast eelarveaasta lõppu.

Euroopa ühenduste eelarvest ja likvideeritava ESTÜ antud laenud

miljonites eurodes
	Eritingimustega laenud	Riskikapitali tehingud	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2005 seisuga	170	224	44	438
Ülekanded	0	(224)	0	(224)
Uued laenud	0	0	0	0
Tagasimaksed	(26)	0	(8)	(34)
Vahetuskursi erinevused	0	0	0	0
Bilansilise maksumuse muutused	17	0	3	20
Kahjum väärtuse langusest	0	0	0	0
Kokku 31.12.2006 seisuga	161	0	39	200

Eritingimustega laenud

Eritingimustega laenud on soodsa intressimääraga antud laenud. Nende laenude tegelik intressimäär jääb vahemikku 7,39 % – 12,36 %.

Riskikapitali tehingud

Need summad on ümber paigutatud likviidsete investeeringute rubriiki, vt lisa E 2.3.3.1.

Likvideeritava ESTÜ antud eluasemelaenud

Eluasemelaenud on laenud, mida ESTÜ on andnud oma vahenditest vastavalt ESTÜ asutamislepingu artiklile 54 ja sama artikli lõikele 2. Need laenud on antud fikseeritud 1 % intressimääraga ja seega käsitletakse neid soodustingimustel antud laenudena. Nende laenude tegelik intressimäär jääb vahemikku 2,806 % – 22,643 %.

2.4.2. Laenatud vahenditest antud laenud

Ühenduste asutamislepingute kohaselt on nõukogul ühehäälselt tegutsedes õigus võtta vastu tagatis- või laenude võtmise programme, kui ta peab seda vajalikuks ühenduste eesmärkide saavutamiseks. Ühenduste võetud laenud on ühenduste endi ja mitte ühegi üksiku liikmesriigi otsesed kulukohustused. Siia kuuluvad makromajandusliku finantsabi raames antud ning Euratomi ja likvideeritava ESTÜ tegevuse käigus antud laenud.

Vastavalt lisas E 1.5.4 kirjeldatud arvestuspõhimõtetele võetakse antud laenud arvele õiglases väärtuses ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses. Finantsinstrumendi õiglane väärtus tema arvelevõtmisel on tavaliselt tehinguhind. Kui osa saadud või makstud tasust on aga makstud või saadud millegi muu kui finantsinstrumendi eest, siis hinnatakse finantsinstrumendi õiglast väärtust hindamismeetodi kohaselt.

Laenatud vahenditest antud laenud

miljonites eurodes
	Makromajanduslik finantsabi	Euratomi laenud	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Kokku 31.12.2005 seisuga	1 086	389	508	1 983
Uued laenud	19	51	0	70
Tagasimaksed	(130)	0	(2)	(132)
Vahetuskursi erinevused	0	0	(4)	(4)
Bilansilise maksumuse muutused	2	2	(3)	1
Kahjum väärtuse langusest	0	0	0	0
Kokku 31.12.2006 seisuga	977	442	499	1 918
Tähtajaga alla 1 aasta	20	0	75	95
Tähtajaga üle 1 aasta	957	442	424	1 823

Makromajandusliku finantsabi raames antud laenud

Makromajanduslik finantsabi on poliitiline rahastamisvahend, millega ELi territooriumile geograafiliselt lähedal asuvatele partnerriikidele antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi ja/või eelarvetoetust. Makromajanduslik finantsabi võib olla keskmise või pika tähtajaga laen või toetus või mõlema asjakohane kombinatsioon ja tavaliselt lisandub see rahastamisele, mida pakutakse Rahvusvahelise Valuutafondi toetatavate kohandamis- ja reformiprogrammide raames.

Summade ebaolulisuse tõttu ei kohaldata tegeliku intressimäära meetodit antavate ja võetavate laenude suhtes eraldi. Tehingu maksumus kajastatakse vahetult kuluna tulude ja kulude aruandes.

Euratomi laenud

Euratom on Euroopa Liidu eraldiseisev juriidiline isik, keda esindab Euroopa Komisjon. Tema eesmärk on anda liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele laene järgmise korra kohaselt:

—	Euratom annab liikmesriikidele laene, et rahastada liikmesriikide tuumaelektrijaamades elektrienergia tööstusliku tootmise ja kütusetsüklil põhinevate tööstusrajatistega seotud investeerimisprojekte.

—	Euratom annab kolmandatele liikmesriikidele laene, et parandada tegutsevate või ehitamisel olevate tuumaelektrijaamade ja tuumkütusetsükliga rajatiste turvalisust ja tõhusust.

Summade ebaolulisuse tõttu ei kohaldata tegeliku intressimäära meetodit antavate ja võetavate laenude suhtes eraldi. Tehingu maksumus kajastatakse vahetult kuluna tulude ja kulude aruandes.

Likvideeritava ESTÜ laenud

Siia kuuluvad peamiselt laenud, mille likvideeritav ESTÜ on andnud laenatud vahenditest vastavalt ESTÜ asutamislepingu artiklitele 54 ja 56, ning kaks noteerimata võlakirja, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) on emiteerinud oma kohustusi mittetäitva võlgniku võlgade katteks. Neid võlakirju hoitakse kuni nende lõpptähtajani (2017 ja 2019), et katta nendega seoses võetud laenude teeninduskulusid.

Bilansilise maksumuse muutused vastavad kogunenud intresside ning soetamisel makstud hinnalisandite ja kantud tehingukulude aastase amortisatsiooni summa muutusele, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Laenatud vahenditest antud laenude tegelikud intressimäärad

Võetud laenud	31.12.2006	31.12.2005
Makromajanduslik finantsabi	3.222 % - 4.54 %	2.039 % - 4.54 %
Euratom	3.372 % - 5.76 %	2.224 % - 5.76 %
Likvideeritav ESTÜ	3.064 % - 12.077 % (10)	2.241 % - 12.077 % (10)

2.5. PIKAAJALISED EELMAKSED

Eelmaksed on maksed, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. Need võivad olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus määratletud perioodi jooksul eesmärgil, milleks see anti, või makstakse tagasi. Kui abisaaja ei kanna abikõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse Euroopa ühendustele tagastama. Seega väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse see bilansis varana, kui on tehtud esimene väljamakse. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagastatud summade kinnitamisega. Kui ühendused on pärast kulutaotluse abikõlblikkuse analüüsimist eelmaksete summa osaliselt või tervikuna heaks kiitnud, arvatakse abikõlblikele kuludele vastav summa bilansist välja ja kajastatakse see tulude ja kulude aruandes kuluna. Seega on vahe- ja lõppmaksed ette nähtud abisaajale tehtud kulude hüvitamiseks kuluaruande põhjal. Sellega võidakse eelmaksete summa tasaarvestada kas tervenisti või osaliselt.

Eelmakseid hinnatakse vastavalt arvestuslikule kaetavale väärtusele. Ühendused vaatavad oma eelmaksed väärtuse vähendamise seisukohalt läbi alati, kui sündmused, asjaolude muutumine või teave viitavad sellele, et vara bilansiline maksumus võib jääda katmata. Kõnealuse hindamise läbiviimisel arvestatakse, kas eelmaksetel on tagatis. Eelmaksed, mida ilmselt ei maksta tagasi, või summa, mille tagastamine on muutunud ebatõenäoliseks, kajastatakse tulude ja kulude aruandes väärtuse vähendamise või kuluna. Asjakohane summa kajastatakse eelmaksete bilansilise jääkväärtuse vähenemisena.

Üldiselt teenitakse intressi kõigilt väljamakstud eelmaksetelt, väljaarvatud liikmesriikidele ja ühinemiseelse abina makstud summadelt. Kõnealust intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis. See intress kuulub kas Euroopa ühendustele või kolmandale isikule olenevalt sellest, kumma eelmaksete liigiga on tegu. Nende kahe liigi erinevus seisneb selles, et Euroopa ühenduste eelmaksete summadelt teenitud intress jääb ühenduste omandiks, mis tuleb tagastada ühendustele, kuid kolmandate isikute eelmaksetelt teenitud intressid on toetuse saaja omand.

Pikaajaliste eelmaksete summad

miljonites eurodes
Eelarve täitmise liik	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Euroopa ühenduste eelmaksed:	920	3
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	300	3
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	549	0
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	50	0
Muud	21	0
Kolmandate isikute eelmaksed:	21 505	22 729
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	57	145
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	30	0
Detsentraliseeritud eelarve täitmine	224	106
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	20 744	22 478
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega	450	0
Pikaajalised eelmaksed kokku	22 425	22 732

Kõige olulisemad pikaajaliste eelmaksete summad seonduvad struktuurifondide meetmetega. Kuna paljud neist projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksete summad kajastatud pikaajalise varana. Komisjon teeb struktuurifondidega seonduva osamakse programmi heakskiitmise järel. Seejärel teeb komisjon vahemakseid liikmesriigi tõendatud tegelike kulude hüvitamiseks. Programmi lõppedes, kui kõik nõutavad dokumendid on esitatud ja komisjon on need heaks kiitnud, makstakse 5 % saldo. Maksed kirjendatakse varaseima võetud kulukohustuse alla. 2005. aastal eristati pikaajaliste ja lühiajaliste eelmaksete summasid üksnes struktuurimeetmete puhul.

2.6. PIKAAJALISED NÕUDED

Pikaajalised nõuded

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Hoonete rahastamine	24	42
Liikmesriikidelt saadaolevad summad	272	135
Laenud ESTÜ töötajatele	17	20
Euroopa Ülesehitusameti krediidikavad	10	40
Tagatised ja hoiused	5	7
Kokku	328	244

Hoonete rahastamine on põhiliselt Belgia riigi rahaline panus D3 hoone ostuks ja sisustamiseks parlamendi jaoks summas 176 miljonit eurot, mis makstakse ära kümne aasta jooksul kuni 2008. aastani. Eelarveaasta lõpu seisuga moodustasid rohkem kui üheaastase tähtajaga nõuded 22 miljonit eurot (2005. aastal 42 miljonit eurot) ja alla üheaastase tähtajaga nõuded veel 20 miljonit eurot (2005. aastal 21 miljonit eurot).

Liikmesriikidelt saadaolevad summad on summad, mis endistel läbirääkijariikidel tuleb maksta likvideeritavale ESTÜ-le. Rahastatav summa on kokku 170 miljonit eurot ja seda tuleb maksta nelja osamaksena, iga aasta esimesel tööpäeval alates 2006. aastast järgmiste summadena: 15 %, 20 %, 30 % ja 35 %. Nende osamaksete nüüdispuhasväärtus oli eelarveaasta lõpu seisuga 138 miljonit eurot (2005. aastal 159 miljonit eurot), mis jagunes pikaajalisteks nõueteks (104 miljonit eurot; 2005. aastal 135 miljonit eurot) ja lühiajalisteks nõueteks (34 miljonit eurot; 2005. aastal 24 miljonit eurot).

31. detsembri 2006. aasta seisuga liikmesriikidelt saadaolevad summad sisaldavad ka 168 miljonit eurot, mis seonduvad komisjoni 2005. aasta otsusega, millega vähendati ERDFist ühele liikmesriigile antavat abi. 31. detsembri 2005. aasta seisuga saadaolevat summat ei kajastatud 2005. aasta raamatupidamisaruandes, mistõttu see rubriik esitati tegelikkusest 318 miljoni euro võrra väiksemana (vt lisad E2.10.2 ja E3.1.4).

See rubriik sisaldab ka 17 miljoni euro suurust summat, mis on seotud likvideeritava ESTÜ poolt Euroopa ühenduste töötajatele antud laenudega. Neid laene rahastab likvideeritav ESTÜ omavahenditest ja praegu haldab neid komisjon. Euroopa Ülesehitusameti krediidikavad on peamiselt ekvivalentfondid ja krediidiliinikavadega seotud ettemaksed.

II. KÄIBEVARA

2.7. VARUD

VARUD

miljonites eurodes
Kirjeldus	Soetusmaksumus	Väärtuse vähendamine	Arvestuslik puhasväärtus 31.12.2006 seisuga	Arvestuslik puhasväärtus 31.12.2005 seisuga
Teadusotstarbeline varustus:
Teadusotstarbelised materjalid	11	0	11	11
Lõhustuvad materjalid ja raske vesi	30	0	30	32
Teadusotstarbelised materjalid edasimüügiks	60	0	60	64
Vaktsineerimine	7	0	7	7
Tootmismaterjalid	7	0	7	7
Väljaanded ja kaubad edasimüügiks	16	(16)	0	5
Kokku	131	(16)	115	126

Komisjoni 7 miljonile eurole hinnatud tootmismaterjalide varude hulka kuuluvad peamiselt hoonete hooldamiseks vajalikud materjalid ja Teadusuuringute Ühiskeskustele vajalikud tagavaraosad. Ametlike Väljaannete Talituses hoitavate ja/või hallatavate tasuliselt levitatavate (tasuliste) väljaannete varu väärtus on madala ringluse tõttu täielikult maha kantud. Ka kõigi tasuta levitatavate väljaannete väärtus on täielikult allahinnatud, sest nende realiseerimisväärtus on omahinnast madalam.

2.8. LÜHIAJALISED INVESTEERINGUD

Lühiajalised investeeringud koosnevad likviidsetest väärtpaberitest, mis ostetakse nendesse investeerimisest saadava tulu või tulususe tõttu või mida hoitakse selleks, et luua konkreetne varade struktuur või teisene likviidsusallikas, ning mida võib seega müüa likviidsuse tagamise vajadusest või intressimäärade muutusest lähtuvalt.

2.8.1. Lühiajalised likviidsed varad

Lühiajalised likviidsed varad

miljonites eurodes
	VKEde tagatis-süsteem	ETFi käivitusprogramm	Üleeuroopaliste võrkude riskikapital (EIP)	Likvideeritav ESTÜ	Kokku
Summad 31.12.2005 seisuga	22	4	3	1 411	1 440
Soetamine	0	0	0	521	521
Võõrandamine ja kasutusest kõrvaldamine	0	(4)	0	(490)	(494)
Amortiseeritud väärtuse korrigeerimine	0	0	0	(3)	(3)
Bilansilise maksumuse muutus	0	0	0	1	1
Ümberhindluse ülejäägi/(puudujäägi) ümberpaigutamine omakapitali alla	0	0	0	(39)	(39)
Summad 31.12.2006 seisuga	22	0	3	1 401	1 426

VKEde tagatissüsteem ning kasvu ja tööhõive raames rakendatav Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti (ETF) käivitusprogramm

Kõik investeeringud on AAA reitingu ja ujuva intressimääraga võlakirjad, mis on nomineeritud eurodes ja aktiivsel turul noteeritud.

Üleeuroopaliste võrkude riskikapital (EIP)

Investeeringute tegemiseks üleeuroopaliste võrkude riskikapitali rahastu raames (praegu on neid tehtud ainult üks kogusummas 3 miljonit eurot) on loodud eriotstarbeline ühisüksus GALAXY — A28 (kuulub EIP ja üleeuroopaliste võrkude riskikapitali rahastu partneri Galaxy Fund ühisomandisse) üleeuroopaliste võrkude projektide jaoks, millesse on kaasatud erasektori investeeringud. See investeering kujutab endast kapitaliosalust eriotstarbelises üksuses.

Likvideeritav ESTÜ

Kõik investeeringud on eurodes nomineeritud ja aktiivsel turul noteeritud võlakirjad. Investeerimisportfelli on emitendi liikide ja reitingute lõikes täpsemalt kirjeldatud lisas E.6. 31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustasid õiglases väärtuses väljendatud võlakirjad, mille lõpptähtaeg saabub 2007. aasta jooksul, 135 miljonit eurot (2005. aastal 237 miljonit eurot).

2.9. LÜHIAJALISED EELMAKSED

Võlgnetavate summade jaotumine eelarve täitmise liikide lõikes kajastab alates 2005. aastast tehtud eelmakseid. Liigitamata eelmaksete summad on kantud esmakordselt 2005. aasta algbilanssi ja neid näidatakse eraldi ühel real, sest enne 31. detsembrit 2004 puuduvad andmed selle kohta, kuidas need jaotuvad eelarve täitmise liikide lõikes.

Kumuleerunud kulud väljendavad nende abikõlblike kulude summat eelarveaasta lõpul, mida võlgnetavate eelmaksete saajad on arvestuslikult kandnud, kuid mille kohta ei ole ühendustele veel aruannet esitatud. Neid summasid käsitletakse tulude ja kulude aruandes kuludena.

Täiendavaid selgitusi pikaajaliste eelmaksete kohta vt lisas 2.5.

Selle rubriigi all on eelmaksetena kajastatud 206 miljonit eurot, mis seonduvad Schengeni rahastu lepingu alusel makstud summadega. 2005. aasta raamatupidamisaruandes käsitleti neid makseid tegevuskuludena tulude ja kulude aruandes, kuid 2006. aastal tehtud täiendava analüüsi tulemusena liigitati need ümber eelmakseteks. Kui 2005. aastal oleks neid samuti käsitletud, oleks kõnealusele lepingule vastav saldo 31. detsembri 2005. aasta seisuga olnud 183 miljonit eurot (vt lisa E 3.3).

Lühiajaliste eelmaksete summad

miljonites eurodes
Eelarve täitmise liik		Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Euroopa ühenduste eelmaksete brutosummad:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	Meetmetoetused	8 850	4 791
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	Toimimistoetused	167	111
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine	Riiklikud bürood	778	620
	Finantstegevus	12	64
	Muud	6	3
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		381	195
Muud		686	474
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed		8	7
Liigitamata eelmaksete saldod		3 577	5 254
Eelmaksete brutosummad kokku		14 465	11 519
Ilma kumuleerunud kuludeta:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		(8 189)	(5 892)
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		(1 135)	(1 376)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		(232)	(123)
Muud		(75)	(169)
Euroopa ühenduste eelmaksed kokku		4 834	3 959
Kolmandate isikute eelmaksed:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	Hanked	545	260
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine	Tegevustoetus	470	356
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		3	0
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		599	361
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		937	391
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		578	317
Teiste institutsioonide ja ametite tehtud eelmaksed		177	143
Liigitamata eelmaksete saldod		2 930	2 775
Eelmaksete brutosummad kokku		6 239	4 603
Ilma kumuleerunud kuludeta:
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		(1 532)	(1 200)
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		(468)	(383)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		(906)	(201)
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		(79)	(143)
Muud		(33)	(2)
Kolmandate isikute eelmaksed kokku		3 221	2 674
Lühiajalised eelmaksed kokku		8 055	6 633

2.10. LÜHIAJALISED NÕUDED

Lühiajalised nõuded

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Pikaajalised nõuded, mille tähtajani on jäänud vähem kui aasta	119	46
Lühiajalised nõuded	4 193	4 243
Mitmesugused nõuded	26	22
Viitvõlad ja ettemaksed	5 458	2 927
Kokku	9 796	7 238

2.10.1. Pikaajalised nõuded, mille tähtajani on jäänud vähem kui aasta

Kõnealused nõuded, mille kogusumma on 119 miljonit eurot (2005. aastal 46 miljonit eurot), koosnevad eeskätt laenudest, mille bilansipäevajärgne lõpptähtaeg on alla 12 kuu (95 miljonit eurot, täpsemaid andmeid vt lisas 2.4), ja Belgia riigi rahalisest panusest D3 hoone ostuks ja sisustamiseks parlamendi jaoks (vt lisa 2.6).

2.10.2. Lühiajalised nõuded

Lühiajalised nõuded

miljonites eurodes
Kontorühm	31. detsembri 2006. aasta seisuga			31. detsembri 2005. aasta seisuga
Kontorühm	Brutosumma	Allahindamine	Puhasväärtus	Brutosumma	Allahindamine	Puhasväärtus
Kliendid	2 865	(169)	2 696	2 372	(150)	2 222
Liikmesriigid	2 724	(1 257)	1 467	3 252	(1 604)	1 648
EFTA	26	0	26	30	0	30
Kolmandad riigid	4	0	4	126	(1)	125
Muud	12	(12)	0	230	(12)	218
Kokku	5 631	(1 438)	4 193	6 010	(1 767)	4 243

2.10.2.1. Kliendid

Tegemist on sissenõudekorraldustega , mis on 31. detsembri 2006. aasta seisuga kindlaksmääratud sissenõutavate nõuetena raamatupidamisarvestusse kantud ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise rubriigi alla.

Suurem osa sellest saldost seondub komisjoni määratud trahvidega . 31. detsembri 2006. aasta seisuga määratud 5 459 miljoni euro suurusest trahvisummast oli 2 772 miljonit eurot ajutiselt sisse nõutud. Käesolevasse rubriiki on kantud saldo summas 2 687 miljonit eurot, millest 1 783 miljonit eurot oli kaetud pangatagatistega. Ajutisi makseid (ja nende pealt kogunenud intressi) kohaldatakse kõikide asjakohaste nõuete suhtes ja need esitatakse raha rubriigis piirangutega rahana. Pangatagatised on bilansiväliste kirjete aruandes kirjendatud tingimusliku varana. Bilansiväliste kirjete aruandes on tingimuslike kohustuste summana näidatud 5 611 miljonit eurot, mis koosneb selliste võlgnetavate nõuete kogusummast, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud, ja sellistelt saadud maksetelt teenitud intressidest, mille suhtes ei ole lõplikku otsust tehtud.

Muud summad seonduvad peamiselt eelmaksete summade sissenõudmisega (34 miljonit eurot) ja kulude sissenõudmisega (82 miljonit eurot).

2.10.2.2. Nõuded liikmesriikidele

EAGGFi tagatisrahastu nõuded

Sellesse punkti kuulvad EAGGFi tagatisrahastu abisaajate võlgnetavad summad 31. detsembri 2006. aasta seisuga. Selles arvutamisel kasutatakse summasid, mille liikmesriigid on deklareerinud ja tõendanud ning kandnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 2761/99 on eelarveaasta lõpu seisuga (15. oktoober 2006) oma võlglaste arvestusraamatusse. Nimetatud summast on lahutatud 20 %, mis on lubatud liikmesriikidel jätta endale halduskulude katteks. Hinnata tuleb ka nõudeid, mis tekivad pärast kõnealust deklaratsiooni kuni 31. detsembrini. 2005. aastal nimetatud hinnangut ei antud, mistõttu nõuete saldo kajastas olukorda 15. oktoobri 2005. aasta seisuga. Liikmesriigid peavad summad komisjonile kättesaadavaks tegema nende sissenõudmisel või 50 % ulatuses sissenõudmata summadest pärast asjaomase perioodi lõppu.

Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt peab Euroopa komisjon hindama ja kirjendama selle osa EAGGFi tagatisrahastu abisaajate võlgnetavatest summadest, mille sissenõudmine on ebatõenäoline. Hinnanguline allahindlus on 477 miljonit eurot, mis moodustab 31. detsembri 2006. aasta seisuga 47 % kogu sissenõutavast summast. Asjaolu, et korrigeerimine on raamatupidamisse kirjendatud, ei tähenda EÜ loobumist nende asjaomaste summade edaspidisest sissenõudmisest, mille suhtes on allahindlust kohaldatud.

Nõuded liikmesriikidele

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
EAGGFi tagatisrahastu nõuded
EAGGFi tagatisrahastu nõuded	1 009	1 474
Väärtuse korrigeerimine	(477)	(874)
Vahesumma	532	600
Makstud ja liikmesriikidelt sissenõutav käibemaks
Sissenõutav käibemaks	22	21
Väärtuse korrigeerimine	0	(2)
Vahesumma	22	19
OMAVAHENDID
Nõukogu määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 kohaselt A-raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud ja veel sisse nõudmata omavahendid	79	45
Nõukogu määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 kohaselt eraldi raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud ja veel sisse nõudmata omavahendid	1 347	1 411
Väärtuse korrigeerimine	(779)	(728)
Muud	0	201
Vahesumma	647	929
MUUD NÕUDED LIIKMESRIIKIDELE
Viivised	14	1
Muud	253	99
Väärtuse korrigeerimine	(1)	0
Vahesumma	266	100
Kokku	1 467	1 648

Käibemaks

See punkt hõlmab käbemaksu, mille on maksnud ühendused ja mis nõutakse sisse teatavatelt liikmesriikidelt.

Omavahendid

Eraldi raamatupidamisarvestus hõlmab traditsioonilisi omavahendeid, mille liikmesriigid on määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt kindlaks määranud, kuid mida ei ole ühendustele kättesaadavaks tehtud, sest neid ei ole veel sisse nõutud, neile ei ole veel antud tagatist või need on vaidlustatud. Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuses nr 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta lubatakse liikmesriikidel sissenõudmiskulude katteks endale jätta 25 % traditsioonilistest omavahenditest.

Iga liikmesriik saadab komisjonile selle raamatupidamisarvestuse kohta kvartaliaruande, milles on iga vahendi liigi kohta toodud järgmised andmed:

—	eelneva kvartali võlgnevuse saldo;

—	kõnealuse kvartali jooksul sissenõutud summad;

—	baasi korrigeerimine (parandused/tühistamised) kõnealuse kvartali jooksul;

—	mahakantud summad;

—	kõnealuse kvartali lõpus sissenõutav saldo.

Eraldi raamatupidamisarvestusse kantud traditsiooniliste omavahendite sissenõudmisel peavad need olema tehtud komisjonile kättesaadavaks hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva.

Kõnealuse summaga on ühenduste tegelikke nõudeid üle hinnatud, sest traditsiooniliste omavahendite kohta peetav eraldi raamatupidamisarvestus koosneb suures osas summadest, mille tegelik sissenõudmine on ebatõenäoline. Eraldi raamatupidamisarvestuses kajastatud nõuete allahindlus põhineb liikmesriikide endi hinnangutel kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 4 punktiga b, mille kohaselt „Liikmesriigid edastavad koos konkreetse aasta viimase kvartaliaruandega hinnangu kõnealuse aasta 31. detsembril eraldi raamatupidamisarvestuses olevate nende maksude kogusummast, mille sissenõudmine on muutunud ebatõenäoliseks.”

Liikmesriikide saadetud hinnangute põhjal on bilansi aktiva poolel punktist „Nõuded liikmesriikidele” allahindlusena maha arvatud 779 miljonit eurot. See aga ei tähenda, et komisjon loobub nende summade sissenõudmisest, mille väärtust on kõnealusel viisil korrigeeritud. Isegi juhul, kui sissenõudmine näib väga ebatõenäoline, kui mitte võimatu, ei tähenda see veel tingimata, et kõnealused summad oleksid ühenduste eelarve jaoks traditsiooniliste omavahenditena kadunud. Seda seetõttu, et sissenõudmata nõuded lähevad kaduma vaid juhul, kui liikmesriik on ammendanud kõik võimalused, mille kasutamist temalt nõutakse sissenõudmise kindlustamiseks. Kui liikmesriik ei ole seda teinud, jääb ta rahaliselt vastutavaks ja temalt nõutakse summa maksmist ühenduse eelarvesse määruse (EÜ) nr 1150/2000 artikli 17 lõike 2 kohaselt.

Muude 31. detsembri 2005. aasta omavahendite summade puhul oli tegemist Portugalilt saadaolevate summadega, mida ei makstud ettenähtud tähtajaks 2005. aasta detsembris.

Muud nõuded liikmesriikidele

Muud nõuded liikmesriikidele hõlmavad kulude sissenõudmist (44 miljonit eurot, 2005. aastal 74 miljonit eurot) ja EAGGFi ettemakseid (19 miljonit eurot). See rubriik hõlmab ka 150 miljonit eurot, mis seonduvad komisjoni 2005. aasta otsusega vähendada ERDFist ühele liikmesriigile antavat abi. 31. detsembri 2005. aasta seisuga saadaolevat summat 2005. aasta raamatupidamisaruandes ei kajastatud, mistõttu see rubriik esitati tegelikkusest 100 miljoni euro võrra väiksemana (vt lisad E2.6 ja E3.1.4).

2.10.3. Mitmesugused nõuded

Siin esitatud summa seondub peamiselt MEDIA programmi raames tehtud ettemaksetega (38 miljonit eurot, 2005. aastal 37 miljonit eurot). Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt ning kaasnevaid riske ja ebakindlust arvestades on nende väärtust vähendatud 26 miljoni euro võrra (2005. aastal 25 miljoni euro võrra). Töötajatelt kuulub tasumisele 4 miljonit eurot (2005. aastal 4 miljonit eurot).

2.10.4. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Viitlaekumised 31. detsembri 2006. aasta seisuga olid kokku 5,2 miljardit eurot (2005. aastal 2,6 miljardit eurot). Suurem osa viitlaekumistest tuleneb traditsiooniliste omavahenditega (põllumajandus-, suhkru- ja tollimaksud) seotud viitlaekumistest. 31. detsembri 2006. aasta seisuga olid need eelmise aasta 2,3 miljardilt eurolt kasvanud 3,8 miljardi euroni peamiselt 1,3 miljardit eurot moodustavate põllumajanduses rakendatavate suhkrumaksude esmakordse kaasamise tõttu (vt lisa E 3.1.3, need ei ole seotud omavahenditega). Muud märkimisväärsed summad on EAGGFi täitmata vastavuskorrektsioonide otsustega seonduvad 512 miljonit eurot, 2006. aasta novembri ja detsembri põllumajanduse sihtotstarbelise tuluga (peamiselt piimamaksudega) seonduvad 440 miljonit eurot, EAGGFi vastavuskorrektsioonide ja eeskirjade eiramise parandamise tulemusena saadava sihtotstarbelise tuluga seonduvad 172 miljonit eurot ning 1994.–1999. aasta kalanduse struktuurifondi programmi prognooside kohaselt sissenõutavate kuludega seonduvad 136 miljonit eurot. Viitlaekumistena on kajastatud ka viivised, kogunenud pangaintressid ja eelmaksete summadelt kogunenud intressid.

Ettemakstud kulud 31. detsembri 2006. aasta seisuga olid kokku 217 miljonit eurot (2005. aastal 281 miljonit eurot), mille peamiselt moodustasid oodatav 37 miljoni euro (2005. aastal 90 miljoni euro) suurune uute liikmesriikide eelarvekompensatsiooniks tehtav makse, büroode eest ettemakstud üür 34 miljonit eurot (2005. aastal 30 miljonit eurot), kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete kalanduslepingutega seoses makstud 54 miljonit eurot (2005. aastal 62 miljonit eurot) ja Euroopa koolidega seotud 17 miljoni euro suurused ettemakstud kulud.

2.11. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja raha ekvivalendid

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Piiranguteta raha:	13 460	9 603
Kontod riigikassades ja keskpankades	11 467	8 093
Arveldusarved	933	706
Avansikontod	82	61
Ülekanded (ülekandmisel olev raha)	3	0
Lühiajalised hoiused ja muud raha ekvivalendid	975	743
Piirangutega raha	2 924	2 251
Kokku	16 384	11 854

Piiranguteta raha hulka kuuluvad kõik vahendid, mida ühendused hoiavad oma kontodel kõigis liikmesriikides ja EFTA riikides (riigikassas või keskpangas) ning arveldusarved, avansikontod, lühiajalised pangahoiused ja sularaha.

Nõukogu määruste (EÜ) nr 2028/2004 ja nr 1150/2000 kohaselt hoitakse vahendeid peamiselt riigikassades ja keskpankades. Nendelt vahenditelt ei arvestata intressi ja nende hoidmise eest ei nõuta tasu. Kõnealustel kontodel hoitavaid komisjoni vahendeid võib kasutada üksnes eelarveliste vajaduste täitmiseks. Vahendid on jaotatud liikmesriikide vahel proportsionaalselt neist igaühelt saadavatele prognoositavatele eelarvelistele tuludele. Kommertspankades hoitakse üksnes vahendeid, mida on kohe vaja maksete tegemiseks, ning „piirangutega raha”, mis seondub komisjoni määratud trahvidega, mille puhul ei ole juhtumi lahendamine veel lõpetatud. Likvideeritava ESTÜ ja teiste rahastamisvahendite puhul kohaldatakse erieeskirju. Riigikassades ja keskpankade hoitavate vahendite saldo suurenemine on tingitud asjaolust, et aasta lõpu paranduseelarve kohaselt tuli 7,4 miljardit eurot (2005. aastal 3,8 miljardit eurot) liikmesriikidele tagasi maksta (seda tehti 2007. aasta esimesel tööpäeval). Sellega seonduv kohustus on kajastatud lühiajalise võlgnevuse all, vt lisa 2.18.2.

Piirangutega raha hõlmab summasid, mis on laekunud seoses komisjoni määratud trahvidega, kui juhtum on veel lõpetamata. Nende kogusumma on 2,9 miljardit eurot ja neid hoitakse spetsiaalsetel hoiukontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata.

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid järgmist:

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Raha ja raha ekvivalendid	16 384	11 854
Raha ja raha ekvivalendid — tagatisfond (vt lisa 2.3.2)	440	316
Kokku	16 824	12 170

III. PIKAAJALISED KOHUSTUSED

2.12. TÖÖTAJATE HÜVITISED

Töötajate hüvitised

miljonites eurodes
	Summa 31. detsembri 2005. aasta seisuga	Eraldatud vahendite muutus	Kasutatud summad	Summa 31. detsembri 2006. aasta seisuga
Töötajate hüvitised	33 156	(108)	(848)	32 200

Pensionid

31. detsembri 2006. aasta seisuga raamatupidamisaruande koostamisel kohaldati Euroopa ametnike pensioniskeemi käsitlevaid eeskirju, mis on määratletud uusimas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade versioonis (kehtib alates 1. maist 2004). Personali pensione käsitlevad eeskirjad on vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides. See kord reguleerib erinevat liiki pensione ja hüvitisi (vanaduspension, invaliiduspension, toitjakaotuspension).

Personalieeskirjade artikli 83 kohaselt kujutab pensioniskeemis ettenähtud hüvitiste maksmine endast ühenduste eelarve kulu. Kõnealuste kulude katteks eraldatud vahendeid ei rahastata, kuid liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud hüvitiste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamiseks määratud ulatusele. Lisaks sellele maksavad ametnikud kohustuslikku maksu nimetatud skeemi pikaajaliseks rahastamiseks ühe kolmandiku ulatuses.

Euroopa ametnike pensioniskeemist tulenevaid kohustusi hinnati 31. detsembri 2006. aasta seisuga pensioniskeemis osalejate arvu ja nimetatud kuupäeval kohaldatavate põhimäärusest tulenevate eeskirjade alusel. Nimetatud hindamine hõlmas vanaduse, invaliiduse ja toitjakaotusega seotud hüvitisi (erinevaid pensioni liike ning invaliidsushüvitist). See viidi läbi vastavalt IAS 19 metoodikale. Nimetatud raamatupidamisstandardis nõutakse tööandjalt oma kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste pidevat määramist, võttes arvesse nii hüvitisi, mis on lubatud töötajatele ajal, mil nad on tööealised, kui ka prognoositavat palkade tõusu.

Nimetatud kohustuse arvutamiseks kasutatud kindlustusmatemaatilise hindamise meetodit tuntakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodi nime all. Põhilised hindamise kuupäeval kättesaadavad ja hindamisel kasutatud kindlustusmatemaatilised eeldused olid järgmised:

Nominaalne diskontomäär põhines skeemi kestusele (19 aastat) lähedase tähtajaga euroala valitsuse võlakirjadel 2006. aasta detsembris, mis sama kestusega nullkupongiga eurovõlakirjade 2006. aasta detsembri intressikõvera alusel arvutatuna moodustas hinnanguliselt 4,0 %. IAS 19 kohaselt peab inflatsioonimäär olema skeemi kestvusaja oodatav inflatsioonimäär — see tähendab, et see tuleb kindlaks määrata prognooside kohaselt ja põhines Euroopa finantsturgudel kaubeldavate indeksiga seotud võlakirjade prognoositud väärtustel. Kuna oodatav pikaajaline inflatsioonimäär oli 2,1 % (sama mis 2005. aasta hindamises), siis kasutati 1,9 % suurust tegelikku diskontomäära.

2.	Keskmise eluea ja invaliidsuse tabelid on samad, mida on kasutatud kohustuste hindamisel alates 2004. aastast. (Keskmise eluea tabel (EL 2004) ja invaliidsustabel (EL 2004)).

Palkade üldine kasv, mis oli sama suur kui pensionide üldine ümberhindlusmäär, põhines palkade ja pensionide ümberhindamise 1994.–2006. aasta statistikal, milles kasutati 12 aasta libisevat keskmist, ning võrdus 0,5 %ga. Palkade üldise kasvu määrast välja jääv individuaalne palgatõus põhines 31. detsembri 2005. aasta seisuga tehtud hindamises kasutatud individuaalse palgatõusu tabelil ja see struktureeriti vastavalt uuele, 1. juulist 2006 kehtivale palgaastmestikule. Kõnealuses tabelis esitatakse üksikasjad individuaalse palgatõusu määra kohta palgaastmete ja -järkude ning oodatavate pensionilemineku aastate (2007–2050) lõikes.

4.	Aktiivses teenistuses olevate ametnike abielukoefitsiendid pensionilemineku ajal põhinesid ametnike üldkogumi statistikal ja võrdusid meeste puhul 90 % ja naiste puhul 60 %ga; endiste ametnike (pensionäride ja invaliidide) puhul arvestati praegust perekonnaseisu.

5.	Eeldatakse, et pensionileminek toimub ajal, mil ametnik saab kasu oma täielikest õigustest, võttes arvesse pensioni vähendust ennetähtaegselt pensionile jäämise korral ja Barcelona algatust pensionile jäämise edasilükkamise kohta (hiljemalt kuni 65. eluaastani).

Kohustused hõlmavad järgmiste isikute eespool määratletud õigusi:

1.	kõigi institutsioonide ja ametite 31. detsembri 2006. aasta seisuga aktiivses teenistuses olev personal, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ametnike pensioniskeemi;

2.	pensioni veel mittesaavad isikud, s.t isikud, kes on ajutiselt või lõplikult lahkunud töölt Euroopa institutsioonidest, kuid kes on jätnud oma pensioniõigused Euroopa ametnike pensioniskeemi;

3.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse vanaduspensioni;

4.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsuspensioni;

5.	endised ametnikud ja muud teenistujad, kellele makstakse invaliidsushüvitist;

6.	toitjakaotuspensioni saajad (lesed, orvud, ülalpeetavad).

Andmed 31. detsember 2006. aasta seisuga Euroopa ametnike pensioniskeemis osalejate kohta saadi komisjoni andmebaasist. Uuringu käigus saadud andmeid võrreldi eelmise, 31. detsembril 2005 läbiviidud kindlustusmatemaatilise hindamise alusel tehtud prognoosidega.

Peamised faktid on järgmised:

—	31. detsembri 2006. aasta seisuga hinnati kindlustusmatemaatilise kohustuse brutosummaks 33,3 miljardit eurot.

—	Põhipalkadel ja pensionidel põhinevate paranduskoefitsientide kohaldamise mõjuks on prognoositud 1,3 miljardit eurot (sisaldub eelnevalt nimetatud summas).

—

Tegelik diskontomäär tõusis 2005. aasta 1,5 % tasemelt 2006. aastal 1,9 %ni; kui arvestada lisaks ka üldise palgatõusu (0,3 % 2005. aastal ja 0,5 % 2006. aastal) mõju, siis tõusis netodiskontomäär 1,2 %lt 2005. aastal 1,4 %ni 2006. aastal. See on üks peamisi põhjusi, miks üldine kohustus on veidi muutunud.

—	Pensioniskeemis osalejate arv suurenes 4 893 isiku võrra, kelle hulka kuuluvad uued maksumaksjatest osalejad, kelle puhul pensionide aastakoefitsient on madalam (2 % asemel 1,9 %).

—	Brutopensionide ja peretoetuste arvutamine põhineb personalieeskirjadel.

—	Pensioniskeemist kasusaajate makstavad maksud arvutatakse brutokohustusest maha, saades tulemuseks netokohustuse, mida kajastatakse komisjoni bilansis seoses kõnealuste tulevaste maksetega (kuna maks arvatakse maha pensionide maksmisel ja kantakse ühenduste tuludesse makse tegemise aastal).

Eespool esitatud summa sisaldab ka kohustusi, mis on seotud kohustusega maksta pensioni komisjoni, Euroopa Kohtu (ja Esimese Astme Kohtu), kontrollikoja, ombudsmani, Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu praegustele ja endistele liikmetele, ning summasid, mis makstakse töötajatele ennetähtaegselt pensionile jäämise korral. 2006. aastal kasutatud summad on pensionile jäänud töötajatele (ja leskedele, orbudele jt) 2006. aasta eelarvest makstud pensionide summad.

Parlamendi uue parlamendiliikmete põhimääruse jõustumisega lõpetatakse parlamendiliikmetele pensionide maksmisel parlamendiliikmetele kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjade III lisas sätestatud korra kohaldamine. Euroopa Parlamendi juhatus on nimetanud ametisse töörühma, kes peab esitama ettepanekud uue parlamendiliikmete põhimääruse kohta. Kuna töörühm ei ole esitanud pärast 2009. aasta valimisi kohaldatava pensionide maksmise korra kohta veel lõplikke ettepanekuid, siis valitseb eraldatavate vahendite summa suhtes ebakindlus, sest see oleneb lõpuks vastu võetavast otsusest. Kui see olukord on lahenenud, saab eraldatavad vahendid usaldusväärselt välja arvutada ja lisada need nii parlamendi kui ka ühenduste bilanssi. 31. detsembri 2006. aasta seisuga ei kajastu need kohustused aga kummaski bilansis.

Ühine ravikindlustusskeem

Tehtud on ka arvutus komisjoni prognoositava kohustuse kohta, mis seondub komisjoni maksetega ühisesse ravikindlustusskeemi seoses pensionileläinud töötajatega. 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli selle summa 2,8 miljardit eurot.

2.13. RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD PIKAAJALISED VAHENDID

Riskide ja kulude katteks eraldatud pikaajalised vahendid

miljonites eurodes
	Summa 31. detsembri 2005. aasta seisuga	Lisavahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümber paigutatud lühiajaliste vahendite alla	Nüüdisväärtuse diskonteerimine	Summa 31. detsembri 2006. aasta seisuga
Kohtuasjad	100	36	(40)	(21)	0	0	75
Tuumarajatiste likvideerimine	884	0	0	0	(38)	(40)	806
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	113	30	0	0	(39)	1	105
Muud	0	3	0	0	0	0	3
Kokku	1 097	69	(40)	(21)	(77)	(39)	989

Kohtuasjad

Tegemist on prognoositud summadega, mis tuleb pärast 2007. aastat tõenäoliselt maksta seoses mitme poolelioleva kohtuasjaga. Suurema osa neist (70 miljonit eurot) moodustavad prognoositud summad, mis tuleb tõenäoliselt välja maksta seoses 31. detsembril 2006. aastal pooleli olnud kohtuasjadega, mis on seotud EAGGFi tagatisrahastu kulude finantskorrektsioonidega ja muude põllumajanduskuludega seotud kohtuasjadega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste tegevuse lõpetamine

2002. eelarveaastal viis sõltumatute ekspertide rühm läbi uuringu selle kohta, millised on Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja jäätmekäitlusprogrammi hinnangulised kulud. Nende hinnang, milleks on 1 145 miljonit eurot (sealhulgas 76 miljoni euro suurune hinnanguline kulu, kui valitakse kõigi hoonete täielik lammutamine), on võetud raamatupidamisarvestusse kantavate eraldatud vahendite summa aluseks. Ühenduste raamatupidamiseeskirjade täielikuks kohaldamiseks on need eraldatud vahendid seotud 2,5 % inflatsiooniindeksiga ja seejärel diskonteeritud nüüdispuhasväärtusele, kasutades eurotsooni nullkupongvahetuskursi kõverat. Sel viisil saadi eraldatud vahendite summaks 31. detsembri 2006. aasta seisuga 978 miljoni eurot, millest lahutati nimetatud kuupäevani kantud kulude summa 108 miljoni eurot, saades tulemuseks 870 miljonit eurot, mille kasutamine jaotub oodatavalt järgmiselt: 2007. aastal 64 miljonit eurot ja hiljem 806 miljonit eurot.

Pidades silmas kõnealuse programmi hinnangulist kestust (umbes 30 aastat) peaks märkima, et nimetatud hinnang ei ole päris kindel ning lõplik kulu võib erineda praegu kirjendatud summadest.

Finantsriskide katteks eraldatud vahendid

Euroopa Liidu kasvu ja tööhõivet käsitleva algatuse raames 1998. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi ning ettevõtteid ja ettevõtlust käsitleva mitmeaastase programmi raames 2001. aastal rakendatud VKEde tagatissüsteemi kohaselt on Euroopa Investeerimisfondil (EIF) õigus anda tagatisi enda äranägemisel, kuid komisjoni nimel ja vastutusel. Kasutatud ja kasutamata tagatistega seotud finantsriskile on siiski seatud ülemmäär.

Bilansipäeva seisuga vastavad finantsriskide katteks eraldatud vahendid mõlema tagatissüsteemi puhul finantsvahendajate ees võetud maksekohustustele, millest on lahutatud kuni bilansipäevani esitatud maksenõuete netosumma. Raha ajaväärtuse tõttu on pikaajalised finantsriskide katteks eraldatud vahendid diskonteeritud nende nüüdispuhasväärtusele (kasutades eurotsooni nullkupongvahetuskursi kõverat).

Finantsriskide katteks eraldatud vahendeid korrigeeritakse igal aastal, et võtta arvesse võimalikke muutusi tagatiste kasutamises või finantsvahendajate poolses netomaksenõuete esitamises. 2006. aastal oli finantsriskide katteks eraldatud (pika- ja lühiajaliste) vahendite kogukasv 11 miljonit eurot, mis jagunes tegelikeks täiendavateks finantsriskide katteks eraldatud vahenditeks (36 miljonit eurot), millest lahutati sissenõutud tagatiste jaoks tehtud maksed (27 miljonit eurot), ning finantsriskide katteks eraldatud vahendite suurenemiseks aja mõju tõttu (2 miljonit eurot).

2.14. FINANTSKOHUSTUSED

2.14.1. Võetud laenud

Siia rubriiki kuuluvad Euroopa ühenduste võetud laenud, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui aasta. Võetud laenudega seonduvad muutused 2006. eelarveaastal olid täpsemalt järgmised:

Võetud laenud

miljonites eurodes
Nimetus	Saldo 31.12.2005	Uued võetud laenud	Tagasimaksed	Vahetuskursi erinevused	Bilansilise maksumuse muutus	Saldo 31.12.2006
Makro-majanduslik finantsabi	1 086	19	(130)	0	3	978
Pärast elimineerivat kannet	1 071	19	(123)	0	2	969
EURATOM	389	51	0	0	2	442
Likvideeritav ESTÜ	468	0	(2)	(3)	0	463
Kokku	1 943	70	(132)	(3)	5	1 883
Pärast elimineerivat kannet	1 928	70	(125)	(3)	4	1 874

Võetud laenude jaotumine pika- ja lühiajalisteks laenudeks

miljonites eurodes
	Tähtajaga alla 1 aasta	Tähtajaga üle 1 aasta	Kokku 31.12.2006
Võetud laenud
Makromajanduslik finantsabi	20	958	978
Pärast elimineerivat kannet	18	951	969
EURATOM	0	442	442
Likvideeritav ESTÜ	2	461	463
Kokku enne elimineerivat kannet	22	1 861	1 883
Kokku pärast elimineerivat kannet	20	1 854	1 874

Võetud laenude hulka kuuluvad sertifikaatidega tõendatud võlad, mille summa (pärast elimineerivat kannet) on 1 502 miljonit eurot (2005. aastal 1 281 miljonit eurot). Bilansilise maksumuse muutused vastavad kogunenud intresside muutumisele, millele likvideeritava ESTÜ võetud laenude puhul on liidetud tehingute tegemisel kantud olulisemate tehingukulude aastane amortisatsioon, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Tegelikud intressimäärad (väljendatuna intressimäärade vahemikuna) olid järgmised:

Võetud laenude tegelik intressimäär

Võetud laenud	31.12.2006	31.12.2005
Makromajanduslik finantsabi	3.222 % - 4.54 %	2.039 % - 4.54 %
Euratom	3.292 % - 5.6775 %	2.144 % - 5.6775 %
Likvideeritav ESTÜ	3.0 % - 11.875 % (11)	1.625 % - 11.875 % (11)

2.14.2. Kauplemiseks hoitavad kohustused

Üksikasjalikumaid andmeid kauplemiseks hoitavad varade kohta vt lisas 2.3.3.2.

Kauplemiseks hoitavad kohustused

miljonites eurodes
Tuletisinstrument	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Likvideeritava ESTÜ vahetuslepingud	8	14

2.15. MUUD PIKAAJALISED KOHUSTUSED

See punkt hõlmab liisingukohustusi, mille tähtaeg on pikem kui üks aasta (vt lisa 2.2) ja veel tasumata komisjoni märgitud ja sissenõutud EBRD kapitali makseid.

Allpool esitatud tabeli rida „Muud” hõlmab 189 miljonit eurot, mis seondub kahe hoonega, mille komisjon ostis 2006. aastal; kuigi ostuhind makstakse aastaste osamaksetena, ei ole tegemist liisingulepinguga, sest omandiõigus läks kohe komisjonile üle. Rida „Muud” hõlmab ka 21 miljonit eurot, mis on seotud delegatsioonide kohapealsete töötajate pensionifondiga, ja 12 miljonit eurot, mis on seotud ajutiste töötajate töötusfondiga. See hõlmab ka 22 miljonit eurot (2005. aastal 42 miljonit eurot), mis on ette nähtud parlamendi kantavate investeeringukulude hüvitamiseks seoses tema Brüsselis oleva hoonega.

Muud pikaajalised kohustused

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Kapitalirendi võlad	1 534	1 773
EBRD märgitud kapital	6	10
Muud	480	70
Kokku	2 020	1 853

IV. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.16. RISKIDE JA KULUDE KATTEKS ERALDATUD LÜHIAJALISED VAHENDID

Siia rubriiki kuulub see osa eraldatud vahenditest, mille maksetähtaeg on lühem kui aasta.

Riskide ja kulude katteks eraldatud lühiajalised vahendid

miljonites eurodes
	Summa 31. detsembri 2005. aasta seisuga	Lisavahendid	Kasutamata summade tühistamine	Kasutatud summad	Ümberpaigutamine pikaajaliste vahendite alt	Nüüdisväärtuse diskonteerimine	Summa 31. detsembri 2006. aasta seisuga
Kohtuasjad	16	68	0	(12)	0	0	72
Tuumarajatiste likvideerimine	51	0	0	(27)	38	2	64
Veterinaariaalaste hädaolukordade fond	35	7	(3)	(4)	0	0	35
Finantsriskide katteks eraldatud vahendid	154	6	0	(27)	39	1	173
Muud	19	19	(2)	(1)	0	0	35
Kokku	275	100	(5)	(71)	77	3	379

Kohtuasjad

Tegemist on prognoositud summadega, mis 2007. aastal tõenäoliselt tuleb maksta seoses mitme poolelioleva kohtuasjaga ja neist tulenevate kohtukuludega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste tegevuse lõpetamine — vt lisa 2.13.

Veterinaariaalaste hädaolukordade fondi vahendid

Nende vahendite hulka kuuluvad veterinaariaalaste hädaolukordade fondist seoses teatavate loomahaiguste likvideerimise kuludega prognooside kohaselt antav ühenduse rahaline toetus mitmele liikmesriigile kogusummas 35 miljonit eurot (2005. aastal 35 miljonit eurot). Kokku 9 miljoni euro suurune summa, mille maksmine on juba kokku lepitud, on kirjendatud liikmesriikidele maksmisele kuuluva võlana.

Finantsriskide katteks eraldatud vahendid — vt lisa 2.13.

Muud vahendid — need hõlmavad erinevate ametite ja institutsioonide töötajate väljavõtmata puhkusega seonduvaid vahendeid.

2.17. LÜHIAJALISED FINANTSKOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad võetud laenud ja muud finantskohustused summas 20 miljonit eurot, mille tähtaeg saabub 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva (vt eespool esitatud tekst ja tabelid, lisa 2.14).

2.18. KREDITOORNE VÕLGNEVUS

Kreditoorne võlgnevus

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Alla aastase tähtajaga pikaajalised kohustused	60	51
Lühiajaline võlgnevus	24 723	15 220
Mitmesugused võlgnevused	220	109
Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu	69 077	67 148
Kokku	94 080	82 528

2.18.1. Alla aastase tähtajaga pikaajalised kohustused

Siia rubriiki kuuluvad summad, mille maksetähtajani on jäänud vähem kui aasta, eeskätt pikaajalised kapitalirendivõlad, mille tähtajani on jäänud vähem kui aasta (28 miljonit eurot). Siia kuulub ka 21,9 miljonit eurot (2005. aastal 21,4 miljonit eurot), mis on ette nähtud parlamendi investeeringukulude hüvitamiseks seoses tema Brüsselis oleva hoonega.

Alla aastase tähtajaga pikaajalised kohustused

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Kapitalirendi võlad	28	30
Muud	32	21
Kokku	60	51

2.18.2 Lühiajaline võlgnevus

Lühiajaline võlgnevus

miljonites eurodes
Liik	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Liikmesriigid	22 943	15 335
EFTA	9	9
Kolmandad riigid	151	175
Tarnijad ja muud	2 728	1 351
Summad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist	(1 108)	(1 650)
Kokku	24 723	15 220

Lühiajalised võlgnevused tulenevad peamiselt kuluaruannetest, mis on ühendusele esitatud toetusmeetmete raames. Taotletud summa kantakse üle pärast nõude saamist. Kui tehingupartneriks on liikmesriik, siis liigitatakse nõuded vastavalt sellele. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord.

Euroopa ühenduste põhitegevuse hulka kuulub toetuse andmine erinevates poliitikavaldkondades. Toetuse andmise tavaline käik on lühidalt järgmine: tehakse rahastamisotsus, seejärel võetakse eelarveline kulukohustus (eraldatakse eelarvest vahendid) ning seejärel kirjutatakse alla ühenduste ja toetuse saaja vahelisele lepingule (järjekord võib olla teistsugune näiteks struktuurifondide puhul). Seejärel saab teha eelmakse toetuse saaja varustamiseks käibevahenditega.

Järgmised maksed (vahe- või lõppmaksed) on ette nähtud abisaaja kantud kulude hüvitamiseks kuluaruande põhjal, kui meetme rakendamine on veel pooleli. Veel tasumata eelmaksete summa võidakse kuludega tasaarvestada kas tervenisti või osaliselt.

Toetuse saajad esitavad kuluaruandeid, mida ühendused peavad analüüsima, et kontrollida kulude abikõlblikkust ja vajaduse korral tasaarvestada eelmaksete summa. Aasta jooksul esitatavate kulutaotluste esitamise sagedus sõltub rahastatava meetme liigist ja lepingu tingimustest ning mitte kõiki kuluaruandeid ei esitata eelarveaasta lõpul. Esitatud kuluaruanded kirjendatakse kohe lühiajalise võlgnevusena ja selle vastaskanne on „Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist.”

Abikõlblikkuse kriteeriumid on määratletud põhimääruses, pakkumiskutses, mõnes muus toetusesaajatele suunatud teabedokumendis ja/või toetuse andmise lepingu tingimustes. Pärast analüüsi kantakse abikõlblikud kulud kuludesse või teavitatakse toetuse saajat, kui summa ei ole abikõlblik. Summad, mis on kirjendatud kui „võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist”, on seega esitatud kulutaotlused, mille abikõlblikkus on veel kontrollimata ja mille puhul ei ole seetõttu veel toimunud sündmust, mis tingiks kulude kandmise.

Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse üleviimisel (vt lisa 2.18.4). Nende üleviimiskirjete alusel kirjendatakse arvestuslikud abikõlblikud summad kumuleerunud kuludena ja mitteabikõlblikud summad jäävad lahtiseks kontodel „Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist.” Selleks et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on otsustatud, et tasumisele kuuluv netosumma kajastatakse lühiajalise kohustusena.

Tuleks märkida, et 2006. aastal on tegevuskulude rubriigis kajastatud korrigeerimised kogusummas 206 miljonit eurot, mis tehti seoses 2005. aasta lühiajalise võlgnevusega, mida oli ühe peadirektoraadi puhul ülehinnatud. Kõnealuseid korrigeerimisi ei oleks saanud teha 2005. aasta raamatupidamisaruandes, sest sel ajal ei olnud summad veel lõplikult selgunud (vt lisa E3.3).

Liikmesriigid

Tähtsamad siin esitatud summad on seotud struktuurifondide meetmete raames maksmata kulutaotlustega. Siia kuulub ka 7,4 miljardit eurot (2005. aastal 3,8 miljardit eurot), mis kuulub liikmeriikidele tagasimaksmisele vastavalt 2006. aasta lõpus tehtud paranduseelarvele nr 6. Suurenemine võrreldes eelmise aastaga on selgitatav maksekohustuste vähenemisega 4,7 miljardi euro võrra, mitmesuguse tulu (eriti trahvide) suurenemisega 1,05 miljardi euro võrra ning käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu saldode eelarvesse kaasamisega (1,5 miljardit eurot).

EFTA riigid

EFTA riikidele võlgnetavate summade hulka kuuluvad jooksva eelarveaasta ja eelmiste aastate eelarve täitmise tulemuse summad, eeskätt EFTA arveldusarve saldo.

Tarnijad ja muud

Sellesse rubriiki kuuluvad nii toetusmeetmetega seotud summad kui ka hangetega seoses võlgnetavad summad. Siia kuuluvad ka summad, mida võlgnetakse mitmele avalik-õiguslikule asutusele (ülikoolid, instituudid, kaubanduskojad, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, EIP jms) ja konsolideerimata üksustele, sh Euroopa Arengufondile.

Summad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist

Summadest, mis on eelarveaasta lõpuks kumuleerunud kulutaotluste alusel, tuleb toetusmeetmete raames kontrollida 1,1 miljardi euro abikõlblikkust. Suurimad summad on seotud regionaalpoliitika peadirektoraadiga (566 miljonit eurot), tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadiga (210 miljonit eurot), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga (118 miljonit eurot), infoühiskonna peadirektoraadiga (89 miljonit eurot) ning hariduse ja kultuuri peadirektoraadiga/Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (55 miljonit eurot). Nimetatud summad ja nende summade saldo, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist (62 miljonit eurot), seonduvad peamiselt nende saadud hüvitamise taotlustega, mis loeti abikõlbmatuks.

8 miljoni euro suurune saldo jääb avatuks peamiselt seoses hankemenetluste raames kontrollimist vajavate arvetega. See seondub saadud arvete ja hüvitamise taotlustega, mille puhul tuleb veel kontrollida arvete vastavust tarnitud kaupadele ja teenustele, ning eelmaksete taotlustega.

2.18.3. Mitmesugused võlgnevused

Selles rubriigis kajastatud 9 miljoni euro (2005. aastal 6 miljoni euro) suurune summa, mis tuleb tasuda eri liikmesriikidele, seondub nõuetega hüvitada teatavad haiguste likvideerimisega seoses kantud kulud. Rubriik hõlmab ka 32 miljoni euro suurust kaasfinantseerimise summat (2005. aastal 30 miljonit eurot), mis on saadud liikmesriikidelt seoses nende osalemisega teatavates arendusprojektides. Asjakohased summad on kajastatud ka raha ja raha ekvivalentide all. Sel aastal on siin kajastatud ka 37 miljoni euro suurune summa, mis seondub kahelt makromajandusliku finantsabi programmi raames antud laenu saajalt saadud varajase tagasimaksega.

2.18.4. Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu

Kumuleerunud kulud ja ettemakstud tulu

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Kumuleerunud kulud	68 937	66 685
Ettemakstud tulu	26	79
Muud	114	384
Kokku	69 077	67 148

Kumuleerunud kulude peamised summad seonduvad EAGGFi tagatisrahastu kuludega. 31. detsembri 2006. aasta seisuga ulatusid need 45,2 miljardi euroni, võrreldes 49,1 miljardi euroga eelmisel aastal: 26,6 miljardit eurot (2005. aastal 25,1 miljardit eurot) moodustavad 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2006. aastal kantud ja liikmesriikide deklareeritud kulud, mis tasuti 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris; 16,7 miljardit eurot (2005. aastal 23,5 miljardit eurot) moodustavad turumeetmed, sealhulgas otsetoetused (need koosnevad 2006. aastal tekkinud nõuetest, mille finantsmõju ilmneb 2007. aastal) ja maaelu arengu toetused (need koosnevad ettevõtjate ja makseasutuste kuni 31. detsembrini 2006 kantud abikõlblikest kuludest, mille kohta komisjon ei ole veel maksetaotlust saanud); 1,3 miljardit eurot seondub suhkrusektori ajutise ümberkorraldamisega ning 0,6 miljardit eurot (2005. aastal 0,5 miljardit eurot) kasutati varusid käsitlevaks sekkumiseks turul.

Veel üks märkimisväärne summa on struktuurifondide kumuleerunud kulud, mille 31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustasid 12,2 miljardi euro ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond 2000–2006, ISPA ja uuenduslikud meetmed (2005. aastal 7,9 miljardit eurot) ning 5,6 miljardi euro ulatuses Euroopa Sotsiaalfond (2005. aastal 5,1 miljardit eurot). Ülejäänud 5,8 miljardi euro suurune summa (2005. aastal 4,5 miljardit eurot) koosneb muude poliitikavaldkondade kumuleerunud kuludest, millest kõige märkimisväärsemad on teadusuuringute valdkonna kulud, mille suurus 2006. aastal oli umbes 1,7 miljardit eurot.

2006. aastal on tegevuskulude rubriigis kajastatud korrigeerimised kogusummas 313 miljonit eurot, mis tehti seoses 31. detsembri 2005. aasta seisuga kumuleerunud kuludega, mida oli ühe peadirektoraadi puhul ülehinnatud. Kõnealuseid korrigeerimisi ei oleks saanud teha 2005. aasta raamatupidamisaruandes, sest sel ajal ei olnud summad veel lõplikult selgunud (vt lisa E3.3).

Ettemakstud tulu vähenemine on tingitud ühes peadirektoraadis eelmise eelarveaasta lõpu seisuga valitsenud konkreetsest olukorrast, mida selle eelarveaasta lõpus ei esinenud. Rea „Muud” vähenemine tuleneb peamiselt liikmesriikidele ühe kohtuasjaga seoses võlgnetavate summade vähenemisest.

V. NETOVARA

2.19. RESERVID

Reservid

miljonites eurodes
	Saldo 31.12.2006	Saldo 31.12.2005
Õiglase väärtuse reserv	4	81
Muud reservid:	2 851	2 727
Tagatisfond	1 253	1 231
Ümberhindlusreserv	57	57
Laenude võtmise ja andmise tehingud	1 459	1 439
Muud	82	0
Kokku	2 855	2 808

2.19.1. Õiglase väärtuse reserv

Raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse likviidsete varade õiglase väärtuse korrigeerimist õiglase väärtuse reservi kaudu.

2.19.2. Muud reservid

Tagatisfond

Tagatisfondi tegevuse kohta vaata ka lisa 2.3.2. See reserv kajastab fondi tagatavate summade 9 % suurust sihtsummat, mille hoidmine varana on nõutav. Nagu eespool märgitud, makstakse fondi 9 % suurust sihtsummat ületav varade ülejääk eelarvesse tagasi.

Ümberhindlusreserv

Ümberhindlusreserv hõlmab materiaalse ja immateriaalse põhivara ümberhindlust. Eelarveaasta lõpu 57,1 miljoni euro suurune saldo on seotud komisjonile kuuluva maa ja hoonete ümberhindamisega, mis teostati veel enne uutele raamatupidamiseeskirjadele üleminekut.

Laenude võtmise ja andmise tehingute reserv

Kõnealused summad moodustavad ühenduse laenude võtmise ja andmise tehingutega seonduva reservi. Selle peamise summa moodustavad likvideeritava ESTÜ reservid.

Muud

See reserv seondub kahe ametiga, millest üks konsolideeriti esmakordselt 2006. aastal.

2.20. LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTAVAD SUMMAD

Kõnealune summa kajastab ühenduse kuni 31. detsembrini 2006. aastal kantud ülemääraseid kulusid, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Need kulud tulenevad sellest, et 2005. aastal hakati rakendama tekkepõhise raamatupidamisarvestuse meetodit, mis erineb kassapõhise raamatupidamisarvestuse meetodist, mida kasutati eelarve raamatupidamisarvestuse koostamise ajal. Tekkepõhises raamatupidamisarvestuses kajastatakse kulud nende aluseks oleva sündmuse toimumise perioodi kuludena sõltumata sellest, millal tehakse maksed, samal ajal kui kassapõhises raamatupidamisarvestuses kirjendatakse tehing alles siis, kui tehakse makse. Kõnealuste eeskirjade kohaselt peavad ühendused hindama ja oma raamatupidamisaruandes kajastama üldeelarvest rahastatavaid kulusid, mida ei ole eelarveaasta lõpu seisuga veel deklareeritud. Seetõttu kajastatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt aastal N väga paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles aasta N+1 eelarvest aastal N+1. Sellele vaatamata on ühendustel õigus nõuda liikmesriikidelt vahendeid sisse alles siis, kui ühendustel on vaja raha võlgnetava summa tasumiseks, et võimaldada liikmesriikidele nende rahanduse haldamisel võimalikult suurt paindlikkust. Kuna sellised kulud arvatakse raamatupidamisarvestuses ühenduse kohustuste hulka ning asjaomaseid summasid rahastatakse tulevastest eelarvetest, ületavad kohustused eelarveaasta lõpu seisuga märkimisväärselt varasid.

Negatiivse netovara olemasolu rõhutab kassa- ja tekkepõhise raamatupidamise vahelist erinevust üksuse puhul, mida rahastatakse vastavalt tema rahavoogude vajadustele. Selles ei võeta arvesse liikmesriikide kohustust kanda tulevikus üle vajalikud vahendid kantud kulude tasumiseks, kui saabub nende tähtaeg. Meeles tuleks pidada seda, et ühendused saavad makseid teha vaid siis, kui need on eelarves ette nähtud, ja et kõik eelarve kulud on kaetud liikmesriikidelt saadavate eelarveliste tuludega.

Kõige enam esiletõstmist väärivad summad on seotud EAGGFi tagatisrahastu tegevusega. Liikmesriikidele 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2006 võlgnetavate maksete summa moodustas 26,6 miljardit eurot. Vastavalt tekkepõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjadele moodustab see 2006. aasta kulu ja kajastati seega kuluna kumuleerunud kulude all. Kuid see summa kaetakse 2007. aasta eelarvest ja maksti tegelikult välja 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris ning kirjendati eelarve raamatupidamisarvestuses 2007. aasta maksena (neid summasid ei kirjendatud 2006. aasta eelarve raamatupidamisarvestuses).

Seda summat mõjutab ka pensionikohustuste summa, mis komisjonil on oma töötajate ees ja mille suurus 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli prognooside kohaselt 32,2 miljardit eurot. Kogu seda summat ei maksta välja ühe aasta jooksul. Selle asemel tehakse töötajatele, kellel tekib õigus saada pensioni, iga kuu pensionimakseid. Seega kaetakse need maksed tulevikus selle aasta eelarvest, millal maksed tegelikult tehakse.

Enamiku sissenõutavatest summadest maksavad liikmesriigid tegelikult vähem kui 12 kuu jooksul pärast kõnealuse eelarveaasta lõppemist järgmise aasta eelarvest. Põhimõtteliselt makstakse ainult pensionide summad välja pikema perioodi jooksul, eelarvesse tehtavate liikmesriikide aastaste osamaksude kaudu. Liikmesriikidelt tulevikus sissenõutavad summad jaotuvad järgmiselt:

miljonites eurodes
	Saldo
Liikmesriikidelt järgnevatel aastatel sissenõutavad summad 31.12.2005 seisuga	64 953
2005. aasta eelarve ülejäägi tagasimaksmine liikmesriikidele	2 410
Muutused tagatisreservis	22
Muud muutused reservis	(145)
Likvideeritav ESTÜ: 2005. eelarveaasta eraldatud tulem	30
Eelarveaasta tulem (ülejääk)	(197)
Liikmesriikidelt sissenõutavad summad 31.12.2006 seisuga kokku	67 073

Tuleb aga märkida, et eespool kirjeldatu ei mõjutanud eelarve täitmist — eelarve tulud peaksid alati võrduma eelarve kuludega, kuna kogu tulude ülejääk tagastatakse liikmesriikidele.

3. TULUDE JA KULUDE ARUANDE LISAD

3.1. PÕHITEGEVUSTULU

Euroopa ühenduste põhitegevustulu võib jagada kahte peamisse kategooriasse: omavahendid ja muu tulu. Suur enamus kuludest rahastatakse omavahenditest, muu tulu moodustab vaid väikse osa kogu rahastamisest.

PÕHITEGEVUSTULU

miljonites eurodes
	Lisa	2006	2005
TULU OMAVAHENDITEST:	3.1.1	102 588	101 144
Rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid		70 134	70 861
Käibemaksupõhised omavahendid		17 207	16 018
Traditsioonilised omavahendid:
Põllumajandussaaduste tollimaksud		1 300	1 311
Tollimaksud		13 764	12 252
Suhkrumaksud		183	702
EELARVE KORRIGEERIMINE	3.1.2	2 395	2 606
KOLMANDATE RIIKIDE (SH EFTA RIIGID) OSAMAKSUD		135	214
TRAHVID		2 217	719
PÕLLUMAJANDUSMAKSUD	3.1.3	1 695	447
KULUDE SISSENÕUDMINE	3.1.4	1 296	939
Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine		50	59
Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine		(22)	41
Detsentraliseeritud eelarve täitmine		8	(4)
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega		1 244	843
Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega		16	0
TULU HALDUSTEGEVUSEST	3.1.5	982	895
Personal		856	779
Põhivaraga seotud tulu		23	43
Muu tulu haldustegevusest		103	73
MUU PÕHITEGEVUSTULU	3.1.6	2 178	926
Korrigeerimised/riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid		43	4
Kasum vahetuskursi muutustest		111	414
Muud		2 024	508
Kokku		113 486	107 890

3.1.1. Tulu omavahenditest

Omavahendite kategooriaid on kolm: traditsioonilised omavahendid, käibemaksupõhised omavahendid ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid. Traditsioonilised omavahendid koosnevad omakorda põllumajandussaaduste tollimaksudest, suhkru- ja tollimaksudest. Omavahendite süsteemi kuulub ka eelarvetasakaalu hälvete (Ühendkuningriigi tagasimakse) korrigeerimise mehhanism. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest.

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi riikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mille ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % rahvamajanduse kogutulust. Rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid on muutuva suurusega vahendid, mis on ette nähtud mis tahes eelarveaastal nende kulude katmiseks, mis ületavad laekuvate traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste omavahendite ja muude tulude summat. Tulu lähtub ühtse määra kohaldamisest kõigi liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu suhtes.

Tuleb märkida, et 2006. aastal parandati ajavahemikuga 1995–2005 seotud rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite summat, suurendades seda 1530 miljoni euro võrra. Ajavahemikuga 1991–2005 seotud käibemaksupõhiste omavahendite summat parandati, vähendades seda 13,6 miljoni euro võrra. Neil parandustel on samasugune mõju eelarve raamatupidamisarvestuses.

3.1.2. Eelarve korrigeerimine

Eelarve korrigeerimise summa hulka kuulub 2005. aasta eelarve ülejääk (2,41 miljardit eurot), mis makstakse otse liikmesriikidele tagasi sel teel, et vähendatakse nende järgmisel eelarveaastal ühendustele ülekandmisele kuuluvat omavahendite summat; seega on tegemist 2006. eelarveaasta tuluga.

Nõukogu otsuse (EÜ) nr 2000/597 (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) kohaselt võimaldatakse Ühendkuningriigile eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimist. Kuna kõnealust summat rahastavad teised liikmesriigid, peaks netomõju eelarve täitmise tulemusele ja eelarveaasta tulemile puuduma. Ometi kirjendati selles rubriigis negatiivne summa (15 miljonit eurot). See summa tuleneb erinevustest eelarvega seotud eesmärkidel kasutatud euro vahetuskursside (vt määruse (EÜ) nr 1150/2000 artikli 10 lõige 3) ja nende vahetuskursside vahel, mis kehtisid ajal, mil majandus- ja rahaliitu (EMU) mittekuuluvad liikmesriigid tegelikult oma maksed tegid.

3.1.3. Põllumajandusmaksud

Kõnealused summad seonduvad piimamaksudega (436 miljonit eurot, 2005. aastal 447 miljonit eurot) ja suhkrumaksudega (1 259 miljonit eurot). 2005. aasta raamatupidamisaruandes oli 2005. aasta suhkrumaksudega seonduv 447 miljoni euro suurune summa algselt liigitatud rubriiki „kulude sissenõudmine”.

Tuleb märkida, et suhkrumaksudena käsitletakse siin sihtotstarbelist tulu, mis seondub suhkrusektori ümberkorraldamisega ja mis on eraldiseisev nendest suhkrumaksudest, mida käsitleti eespool omavahenditest saadava tulu all. 2007. aasta Euroopa ühenduste eelarve koostamise raames on sihtotstarbelise tulu kirje „ajutised ümberkorraldusmaksed” puhul arvesse võetud 1 259 miljoni euro suurust summat. Sihtotstarbeline tulu kantakse finantsmääruse artikli 10 kohaselt automaatselt üle järgmisesse eelarveaastasse ja seda kasutatakse järgnevatel eelarveaastatel määruse (EÜ) nr 320/2006 kohaselt. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondilt (EAGF) makse saamise õigus tekkis 2006. eelarveaastal eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 320/2006 alusel ning sihtotstarbelise tulu kogusummat (pärast ajutiste ümberkorralduseks ettenähtud summade laekumist) kasutatakse suhkrusektori ümberkorraldamiseks.

3.1.4. Kulude sissenõudmine

Komisjoni eelarvest kantavate kulude abikõlblikkust kontrollivad tõendavate dokumentide alusel komisjoni talitused või liikmesriikide ametiasutused, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Tõendavad dokumendid on sätestatud kohaldatavates eeskirjades või iga toetuse tingimustes. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid dokumente üldiselt põhjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning sealjuures võidakse avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on komisjonil ja/või liikmesriigil õigus kontrollida tõendavate dokumentide ausust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või hiljem. Rakendusperioodi jooksul leitud vigu võib parandada järgnevate taotluste korrigeerimisega, mis on lubatud finantsmääruse artikli 20 ja rakenduseeskirjade artikli 14 kohaselt. Järelkontrolli käigus leitud vigade puhul esitatakse sissenõudekorraldus.

Selles raamatupidamise aastaaruande rubriigis on kajastatud välja antud sissenõudekorraldused, mis on kirjendatud komisjoni raamatupidamisarvestuses ja esitatud eelnevalt üldeelarvest väljamakstud summade sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või abikõlblikkuse analüüsi alusel, ning liikmesriikide välja antud sissenõudekorraldused EAGGFi tagatisrahastu abisaajatele. EÜ kulude suhtes tehtud sissenõuded ei kajastu rubriigis täies ulatuses, eelkõige selliste oluliste kuluvaldkondade puhul nagu põllumajandus- ja struktuurimeetmed, mille puhul mitteabikõlblike summade tagastamise tagamiseks rakendatakse erikorda, mis enamikul juhtudel ei hõlma sissenõudekorralduse välja andmist. Lisaks sellele ei nõua struktuurifondide puhul summasid sisse mitte üksnes komisjon vaid ka asjaomaseid kulusid haldavad liikmesriigid ise — sel juhul sissenõudekorraldus ühenduste raamatupidamise aastaaruannet ei mõjuta.

Komisjoni kulude suhtes rakendatavad kontrollisüsteemid on sellised, et parandusi saab praegu ja ka edaspidi teha Euroopa Komisjoni mis tahes eelarveaastal väljamakstavatesse summadesse. Need parandused kantakse raamatupidamisarvestusse, kui järelkontrolli või auditi tulemusel määratud abikõlbliku kulu summa on väiksem kui komisjoni arvelevõetud kumulatiivse abikõlbliku kulu summa.

Komisjoni abikavade mitmekesisus teeb kulude sissenõudmisest üldpildi andmise raskeks. Kulude sissenõudmine ja sellega seonduv raamatupidamisarvestuse kord erineb olenevalt meetme ja eelarve täitmise liigist.

Toimingute puhul, millest tuleneb lõpliku abisaaja, kolmanda riigi või liikmesriigi tagasimakse komisjonile, on kindlaks määratud ja raamatupidamises kirjendatud sissenõudekorraldused. Kõnealused summad, mis nõutakse prognooside kohaselt eelarveaasta lõpuks sisse peamiselt lõpetatud auditite, abikõlblikkuse kontrolli või tunnistatud vigade tulemusena, seondusid ühega järgnevast:

—	eelmaksete tagasimaksmine (229 miljonit eurot) — nende juhtude puhul on summa kajastatud eelmaksete rubriigis;

—

kulude tagasimaksmine (723 miljonit eurot). Kui seda liiki sissenõudmiste puhul esitatakse sissenõudekorraldus enne toetuse lõppmakset, tuleneb sellest EÜ raamatupidamiseeskirjade kohaselt nõue toetuse saajale, millega kaasneb asjaomase eelarveaasta kulude vastav vähendamine. Kui sissenõudekorraldus aga antakse välja pärast lõppmakset, siis tuleneb sellest nõue, mis kajastatakse tuluna kõnealuse eelarveaasta tulude ja kulude aruandes („kulude sissenõudmise” rubriigis).

Kui menetlus kolmanda isikuga ei ole lõpule viidud, esitatakse tulude prognoos, hinnates võimalikult täpselt sissenõutavat summat, kuigi see ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (vt tingimuslikud varad lisas E 5.4).

Üldine ülevaade 2006. eelarveaastal sissenõutud kuludest, mis on varem ühenduste eelarvest välja makstud, on järgmine:

miljonites eurodes
Kirjeldus	2006. aastal välja antud sissenõudekorraldused kokku	Sissenõudekorraldused kulude sissenõudmiseks		Eelmaksete sissenõudekorraldused	2006. aastal sissenõudekorralduste alusel laekunud summad kokku	2006. aastal sissenõudekorralduste alusel laekunud summad kokku (kulud)	2006. aastal sissenõudekorralduste alusel laekunud summad kokku (eelmaksed)
		Kirjendatud tuluna	Kirjendatud kuluna
Struktuuri-meetmed	695	560	65	70	394	344	50
Sisepoliitika	85	16	2	67	106	39	67
Välistegevus	172	50	30	92	192	102	90
Kokku	952	(12) 626	97	229	692	485	207
		723

Kulude sissenõudmine: Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

Selles alamrubriigis kajastatud kogusumma 1 244 miljonit eurot koosneb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga (EAGGF) seonduvast 684 miljonist eurost ja struktuurifondide meetmetega seonduvast 560 miljonist eurost.

a) EAGGF

Ühise põllumajanduspoliitika raames selle rubriigi all kajastatud eelarveaasta tulu koosneb eelarveaasta jooksul kantud negatiivsetest kuludest ja viitlaekumistest. Selle rubriigi all kajastatud EAGGFi tulu oli kokku 684 miljonit eurot, mis jaotus järgmiselt:

—	EAGGFi viitlaekumised (512 miljonit eurot) kajastati siin vastavuskorrektsioonina, mis vastab eelarveaasta lõpu seisuga veel täitmata vastavusotsustele;

—	EAGGFi tulu pettuse ja eeskirjade eiramise tõttu tehtud tagasimaksetest ning 2006. aasta novembri ja detsembri vastavuskorrektsioonide alusel tagasimakstud summadest (89 miljonit eurot);

—	täiendavad viitlaekumised eelarveaasta lõpu seisuga, mis tulenevad sihtotstarbelisest tulust, mis saadi pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumite ning vastavuskorrektsioonide tulemusena, moodustasid kokku 172 miljonit eurot (N+1 aasta eelarve);

—	eelarveaasta negatiivsed kulud (376 miljonit eurot), peamiselt pettuse ja eeskirjade eiramise tulemusena saadud laekumised ning auditi järel tehtud tagasimaksed;

—	saldot on vähendatud 465 miljoni euro võrra, mis kujutab endast tasumata summade vähenemist eelarveaasta lõpu seisuga ja laekub prognooside kohaselt seoses pettuse ja eeskirjade eiramisega (1 009 miljonit eurot võrreldes 2005. eelarveaasta lõpu 1 474 miljoni euroga), vt lisa E 2.10.2.2.

31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustasid EAGGFi tagatisrahastu kulud, mida parandatakse tulevikus, kui auditid on lõpule viidud, kokku 1,25 miljardit eurot. Seda summat käsitletakse bilansiväliste kirjete aruandes tingimusliku varana (vt lisa E 5.4).

b) Struktuurifondide meetmed

Selle rubriigi all kajastatud struktuurifondide kulude sissenõudmisest saadud tulu oli kokku 560 miljonit eurot. Sellest kogusummast 418 miljonit eurot seondub komisjoni 2005. aasta otsusega vähendada ERDFist ühele liikmesriigile antavat abi. Seda oleks pidanud kajastama kulude sissenõudmisena 2005. aasta raamatupidamisaruandes, kuid et seda ei tehtud, siis oli see rubriik 2005. aasta raamatupidamisaruandes kajastatud tegelikust selle summa võrra väiksemana (vt lisad E2.6 ja E2.10.2).

Komisjon annab sissenõudekorraldused välja ja avaldab tagasimaksed raamatupidamisaruandes ainult järgmistel juhtudel:

—	ametlike finantskorrektsiooni otsuste puhul, mis on vastu võetud pärast liikmesriigi nõutavates summades põhjendamatute kulude leidmist (programmi tehtava ELi toetuse vähendamine määruse (EÜ) nr 4253/88 artikli 24 lõike 2 või määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 39 lõike 3 kohaselt);

—

programmi lõpetamisel tehtavate ja ELi osamakse vähendamiseni viivate korrigeerimiste puhul, kui liikmesriik ei ole deklareerinud piisavaid abikõlblikke kulusid, mis põhjendaksid kõiki juba tehtud eelmakseid ja vahemakseid; selliste toimingute jaoks pole vaja komisjoni ametlikku otsust, kui liikmesriik need heaks kiidab;

—	programmi lõpetamise järel sissenõutud summade tagasimaksmise puhul, mis toimub pärast programmi lõpetamise ajal pooleli olnud kohtumenetluste lõpuleviimist.

Kooskõlas EÜ raamatupidamiseeskirjadega kirjendatakse enne programmi lõpetamist või lõpetamise ajal sissenõutud struktuurifondide summadele vastaskanne kuludesse. Nõudeid ja seda tulurubriiki suurendavad süstemaatiliselt üksnes pärast programmi lõpetamist väljaantud sissenõudekorraldused.

Paljude finantskorrektsioonide tulemusel ei maksta summasid komisjonile tagasi, vaid paigutatakse need liikmesriigi programmi raames ümber teistesse projektidesse ning seetõttu ei kajastata neid ühenduste raamatupidamisaruandes tuluna:

—	finantskorrektsioonid, milleks komisjon on pärast veel rakendamisel olevas programmis põhjendamatute kulude leidmist teinud ettepaneku, kui liikmesriik kiidab need ilma komisjoni ametliku otsuseta heaks; need korrektsioonid arvatakse järgnevatest maksetest maha;

—	programmi lõpetamisel tehtavad korrigeerimised, mille tulemusel vähendatav EÜ osamakse ei lange allapoole liikmesriigile juba väljamakstud summat, kui liikmesriik kiidab need heaks;

—

programmi lõpetamisel või selle järel tehtavad finantskorrektsioonid, mis tehakse seoses põhjendamatute kuludega, mis ei ületa olulisuse künnist, kui liikmesriik on deklareerinud rohkem kulusid, kui on vajalik kogu tasumisele kuuluva makse põhjendamiseks (põhjendamatud kulud kompenseeritakse deklareeritud lisakuludega, ilma et see mõjutaks tasumisele kuuluva makse summat);

—

liikmesriigi ametiasutuste tehtavad finantskorrektsioonid (toimingule antava ELi toetuse täielik või osaline tühistamine ja/või sissenõudmine), mis tehakse pärast põhjendamatute kulude leidmist programmi rakendamise ajal ja enne lõpliku kuludeklaratsiooni esitamist (liikmesriik võib sellised kulud programmi rakendamise ajal asendada; programmi lõpetamisel arvavad nad sellised kulud lõplikust deklaratsioonist maha, mille tulemusel komisjon vähendab tasumisele kuuluvat makset, kuid mille tulemusel ei tehta tagasimakset).

Liikmesriikide poolt maksetaotluse esitajatelt sissenõutud summasid ei maksta tingimata komisjonile tagasi. Liikmesriigid haldavad nendest vahenditest tehtavaid makseid ja vahepealsetes kulunõuetes leitud vead parandatakse järgmise kulunõude vähendamisega, mistõttu sissenõudmine ei kajastu komisjoni raamatupidamisarvestuses.

Liikmesriikidelt nõutakse komisjonile regulaarsete aruannete esitamist ühenduse toetuse tühistamise või sissenõudmise ning sissenõutavate summade kohta. Kõnealuste andmete edastamise parandamiseks on komisjon muutnud määrust (EÜ) nr 448/2001 ja andnud välja juhenddokumendi teabe kohta, mida nõutakse sissenõudmiste puhul seoses tehtud parandustega ja liikmesriikide sissenõutavate summadega. Seega peaks tehtud paranduste ja liikmesriikide sissenõutavate summade kohta kättesaadav teave olema tulevikus täielikum.

Allpool on esitatud finantskorrektsioonid, mis on tehtud 2004., 2005. ja 2006. aasta programmides komisjoni ja kontrollikoja auditite ning projektide lõpetamise protsessi tulemusena:

2000.–2006. AASTA PROGRAMMIDE/PROJEKTIDEGA

SEOSES TEHTUD FINANTSKORREKTSIOONID KOKKU

miljonites eurodes
	Struktuuri-fondide finants-korrektsioonid ilma komisjoni otsuseta	Struktuuri-fondide finants-korrektsioonid komisjoni otsusega	Ühtekuuluvus-fondi finants-korrektsioonid komisjoni otsusega või ilma	Finantskorrektsioonid kokku	2006. aastal tehtud finants-korrektsioonid kokku
Ühtekuuluvusfond	0	0	100	100	93
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF)	857	518	0	1 375	262
Euroopa Sotsiaalfond (ESF)	433	6	0	439	165
Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)	0	0	0	0	0
EAGGFi arendusrahastu	0	1	0	1	1
Kokku	1 290	525	100	1 915	521

1994.–1999. AASTA PROGRAMMIDE/PROJEKTIDEGA

SEOSES TEHTUD FINANTSKORREKTSIOONID KOKKU

miljonites eurodes
	Struktuuri-fondide finants-korrektsioonid ilma komisjoni otsuseta	Struktuuri-fondide finants-korrektsioonid komisjoni otsusega	Ühtekuuluvus-fondi finants-korrektsioonid komisjoni otsusega või ilma	Finantskorrektsioonid kokku	2006. aastal tehtud finants-korrektsioonid kokku
Ühtekuuluvusfond	0	0	260	260	77
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF)	951	93	0	1 044	277
Euroopa Sotsiaalfond (ESF)	0	330	0	330	125
Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)	13	0	0	13	12
EAGGFi arendusrahastu	20	10	0	30	11
Kokku	984	433	260	1 677	502

Struktuurifondide meetmete hulka ei kuulu ELi Solidaarsusfondi ega ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) summad. ERDFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul sisaldavad summad hinnangulisi summasid, mis on kindlaks määratud liimesriikidele saadetud algsetes kirjades, millega alustatakse finantskorrektsioonide menetlust. Kuna menetluse käigus võivad summad hiljem muutuda, kajastatakse neid kuni otsuse vastuvõtmiseni tulu prognoosidena. Lisaks sellele on 1994.–1999. aasta ERDFi tabelite puhul osa avaldatud summast prognoositud asjaomasele programmile antud ERDFi toetuse määra alusel. Summad sisaldavad parandusi, mis on tasaarvestatud muude abikõlblike kuludega ja millest seetõttu ei tulene tagasimakset komisjonile. ESFi 1994.–1999. aasta andmed sisaldavad üksnes finantskorrektsioone, mis on tehtud komisjoni ametliku otsuse alusel.

Kulude sissenõudmine: Muud eelarve täitmise liigid

Ülejäänud toetuste andmise korral tuleb toetuse saajale saata sissenõudekorraldus. Kui seda tehakse enne toetuse lõppmakset, siis kirjendatakse sellest tulenevalt toetuse saaja vastu nõue, millega kaasneb aastase tasu vähendamine. Kui sissenõudekorraldus aga antakse välja alles pärast lõppmakset, siis tuleneb sellest nõue toetuse saaja vastu, millele vastav raamatupidamiskirje tehakse eelarveaasta tulude ja kulude aruandes tuludesse „kulude sissenõudmise” rubriigi all.

3.1.5. Tulu haldustegevusest

See tulu tuleneb personali palkadest tehtud mahaarvamistest ja koosneb peamiselt kahest summast — pensionimaksetest ja tulumaksust.

3.1.6. Muu põhitegevustulu

358 miljoni euro suurune summa (2005. aastal 276 miljonit eurot) seondub läbirääkijariikidelt saadud summadega. Üheks muu põhitegevustulu suurenemise põhjuseks eelmise eelarveaastaga võrreldes on aga EAGGFi nõuete väärtuse taastamine 397 miljoni euro võrra 31. detsembri 2006. aasta seisuga, mille vastaskanne on kajastatud selle rubriigi all (vt lisa E 2.10.2.2).

Veelgi olulisem on see, et 2006. aastal kajastati bilansis esmakordselt eelmaksete summad (832 miljonit eurot), mille vastaskanne on samuti kajastatud selle rubriigi all; suurim summa (652 miljonit eurot) seondub Schengeni rahastu raames väljamakstud summadega. Schengeni rahastu loodi otseselt ühinemislepingu artikli 35 alusel, millega nähakse ette, et liikmesriikidele kättesaadavaks tehtavad summad peavad olema „ühekordsete toetusmaksete” vormis. Artiklis on ka sätestatud, et „ühekordseid toetusmakseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest ning kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid” tuleb komisjonile tagasi maksta. Lisaks sellele seondub 338 miljonit eurot nelja ameti teenustasudest saadud tuluga.

Selle rubriigi alla kuulub ka vahetuskursi muutustest saadud kasum, mis ei ole seotud finantstegevusega; viimast on käsitletud lisas 3.5. Nimetatud kasum tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Nimetatud kasum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kasumit.

3.2. HALDUSKULUD

Siia kuuluvad komisjoni tegevuse käigus kantud halduskulud, mis hõlmavad personalikulusid ja põhivaraga seotud kulusid (nt amortisatsioon).

Maa ja ehitistega seotud kulusid, mis hõlmavad ka üürimakseid ja kasutusrendi kulusid, aga ka väljaannete avaldamise kulusid ja kaupade sisehankeid, kajastatakse „muude halduskulude” all.

3.3. PÕHITEGEVUSKULUD

Euroopa ühenduste põhitegevuskulud katavad finantsperspektiivi erinevaid rubriike ja esinevad erinevas vormis olenevalt sellest, kuidas raha välja makstakse ja mis meetodil eelarvet täidetakse. Finantsmääruse kohaselt täidavad ühendused üldeelarvet järgmiste meetodite kohaselt:

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine: juhud, mil eelarvet täidab selle eest vastutav ühenduste institutsioon või asutus otseselt.

Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine: juhud, mil ühendused on usaldanud eelarve teatava osa täitmise ühenduste või liikmesriigi asutusele.

Detsentraliseeritud eelarve täitmine: juhud, mil ühendused on delegeerinud teatavad eelarve täitmise ülesanded kolmandatele riikidele.

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega: selle eelarve täitmise meetodi korral on ühendused delegeerinud teatavad eelarve täitmise ülesanded liikmesriikidele.

Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle meetodi korral on ühendused usaldanud teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.

Enamikku kuludest (91 miljardit eurot, 2005. aastal 87 miljardit eurot) kajastatakse rubriigis „eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega”, millega kaasneb ülesannete delegeerimine liikmesriikidele; siia kuuluvad näiteks sellised valdkonnad nagu EAGGFi kulud ja struktuurimeetmed.

2006. aastal on põhitegevuskulude rubriigis kajastatud korrigeerimised kogusummas 519 miljonit eurot, mis tehti seoses 2005. eelarveaasta lõpu seisuga kumuleerunud kuludega, mis olid ühe peadirektoraadi puhul ülehinnatud. Kõnealuseid korrigeerimisi ei oleks saanud teha 2005. aasta raamatupidamisaruandes, sest sel ajal ei olnud summad veel lõplikult selgunud (vt lisad E2.18.2 ja E2.18.4). Lisaks sellele liigitati Schengeni rahastu lepingu alusel väljamakstud summad, mida varem käsitleti selle rubriigi alla kuuluvate põhitegevuskuludena, 2006. aastal tehtud täiendava analüüsi tulemusel 31. detsembri 2006. aasta bilansis ümber eelmakseteks. Kõnealuse muutuse mõjul raamatupidamiskäsitluses vähenes põhitegevuskulude summa 2006. eelarveaastal 206 miljoni euro võrra (vt lisa E2.9).

3.4. MUUD PÕHITEGEVUSKULUD

Selle rubriigi all on näidatud riskide ja kulude katteks eraldatud vahenditega seotud muutused. Ühenduste raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb bilansis kajastatud riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid vähemalt eelarveaasta lõpu seisuga läbi vaadata ja vajadusel neid korrigeerida, et kajastada nende aluseks olevat jooksvat seisu. Siin on kajastatud ka nõuete suhtes kohaldatud allahindlused.

Kahjum vahetuskursi muutustest (välja arvatud finantstegevusest, mida on käsitletud lisas 3.6) tekib igapäevasest tegevusest ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavatest tehingutest ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast raamatupidamise aastaaruande koostamiseks nõutavast ümberhindlusest. Nimetatud kahjum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kahjumit.

Muud summad on sel eelarveaastal suuremad, sest komisjoni võlglastele esitatud nõuded on kokku 339 miljoni euro (2005. aastal 42 miljoni euro) ulatuses alla hinnatud / maha kantud. Suurim siin kajastatud summa (kokku 226 miljonit eurot) seondub nõuetega, millest on loobutud seoses konkurentsitrahvide juhtumitega (näiteks kui osapool, kellele trahv määrati, on kaebuse esitamise järel kohtus võitnud). Täiendav 139 miljonit eurot seondub eelmaksete korrigeerimistega.

Siin on kajastatud ka ühe konsolideeritud ametiga seonduv 248 miljoni euro suurune summa, mis seondub CARDS programmi rakendamisega Kosovos, Serbias ja Montenegros. Lisaks on siin kajastatud ühe teise ametiga seonduv 62 miljoni euro suurune summa, mis seondub erinevate pädevate riiklike ametiasutuste tehtud teaduslike hinnangute eest makstud teenustasudega.

MUUD PÕHITEGEVUSKULUD

miljonites eurodes
	2006	2005
Korrigeerimised/riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid	116	139
Kahjum vahetuskursi muutustest	126	376
Muud	940	417
Kokku	1 182	932

3.5. TULU FINANTSTEHINGUTEST

Ühenduste finantstulu koosneb peamiselt intressitulust, mis on saadud laenudelt, mis on antud kas üldeelarvest või laenatud vahenditest, ning võlakirjadest ja tuletisinstrumentidelt. Intresse teenitakse ka pangakontodel hoitavatelt summadelt ja lühiajalistelt tähtajalistelt pangahoiustelt. Muude summade alla kuulub finantsvarade soetusmaksumuse korrigeerimine 78 miljoni euro võrra, millest 46 miljonit eurot seondub Euroopa Kagu-Euroopa Fondi (EFSE) investeeringuga (vt lisa E 2.3.3) ja 20 miljonit eurot kulukohustuste tühistamisega likvideeritava ESTÜ eelarves.

TULU FINANTSTEHINGUTEST

miljonites eurodes
	2006	2005
DIVIDENDITULU	6	7
Riskikapitali fondidest	6	7
INTRESSITULU	440	343
Eelmaksetelt	43	20
Viivistelt	65	35
Vahetuslepingutelt	20	20
Likviidsetelt varadelt	92	48
Antud laenudelt	96	92
Rahalt ja raha ekvivalentidelt	123	78
Muud	1	50
MUU TULU FINANTSTEHINGUTEST	131	39
Realiseeritud kasum finantsvarade müügist	25	5
Finantsvarade väärtuse langusest tingitud kahjumi vähenemine	2	4
Muud	104	30
NÜÜDISVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED	43	5
KASUM VAHETUSKURSI MUUTUSTEST	1	5
Kokku	621	399

3.6. FINANTSTEHINGUTE KULUD

Euroopa ühenduste kantud peamine finantskulu koosneb kapitalirendi lepingute intressidest ning laenude andmise tehingute ja tuletisinstrumentide rahastamiseks võetud laenude intressidest. Lisaks kahjumile finantsvarade müügist ja nende väärtuse allahindlusest kuuluvad muude finantskulude hulka ka finantsriskide katteks eraldatud vahendite korrigeerimised ja usaldusisikutele makstud haldustasud.

FINANTSTEHINGUTE KULUD

miljonites eurodes
	2006	2005
INTRESSIKULUD	200	215
Liisingult	102	104
Vahetuslepingutelt	16	15
Võetud laenudelt	81	72
Muud	1	24
MUUD FINANTSKULUD	126	152
Finantsriskide katteks eraldatud vahendite korrigeerimised	38	55
Finantstasud eelarvevahenditelt	55	43
Realiseeritud kahjum finantsvarade müügist	0	2
Finantsvarade väärtuse langusest tingitud kahjum	10	2
Muud	23	50
KAHJUM VAHETUSKURSI MUUTUSTEST	5	2
Kokku	331	369

3.7. OSA SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTETE NETOKASUMIS/(KAHJUMIS)

Raamatupidamisarvestuses rakendatava kapitaliosaluse meetodi kohaselt kajastavad ühendused tulude ja kulude aruandes oma osa oma sidusettevõtte EIFi netokasumis ja ühisettevõtte Galileo netokahjumis (vt lisa E 2.3.1).

4. RAHAVOOGUDE ARUANDE LISAD

4.1. RAHAVOOGUDE ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE

Teavet rahavoogude kohta kasutatakse alusena selle hindamisel, milline on ühenduste raha ja raha ekvivalentide loomise suutlikkus ja millised on ühenduste vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või –puudujääki korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud, varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad või ettemaksed ning investeerimistegevuse rahavoogudega seotud tulud või kulud.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse Euroopa ühenduste aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

Eespool esitatud rahavoogude aruandes on perioodi rahavood liigitatud rahavoogudeks põhitegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Võimalike erakorraliste kirjetega seotud rahavood liigitatakse vastavalt vajadusele kas põhitegevusest, investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest tulenevateks ning need avaldatakse eraldi.

4.2. PÕHITEGEVUS

Põhitegevus on ühenduste igasugune tegevus, välja arvatud investeerimistegevus. See moodustab suurema osa läbiviidud tegevusest. Abisaajatele antud laene (ja võimalikke nendega seoses võetud laene) ei käsitleta investeerimistegevusena (ega finantseerimistegevusena), sest need antakse üldiste eesmärkide täitmise ja seega ühenduste igapäevase tegevuse raames. Põhitegevus hõlmab ka investeeringuid, näiteks EIF, Galileo, EBRD ja riskikapitali fondid. Seda põhjusel, et nimetatud tegevuse eesmärk on osaleda poliitiliseks eesmärgiks seatud tulemuste saavutamises.

4.3. INVESTEERIMISTEGEVUS

Investeerimistegevus on materiaalse ja immateriaalse põhivara ning raha ekvivalentide all kajastamata muude investeeringute soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevus ei hõlma abisaajatele antud laene. Eesmärk on kajastada ühenduste tehtud tegelikke investeeringuid.

Tuleb märkida, et ühenduste hoitavatest raha ja raha ekvivalentide saldodest 2,9 miljardit eurot ei saa ühendused kasutada. See on raha, mis on saadud määratud trahvidest, mille puhul teine pool on trahvi määramise vaidlustanud. Need summad on selgelt kajastatud „piirangutega rahana” lisas 2.11.

5. BILANSIVÄLISTE KIRJETE ARUANNE JA SELLE LISAD

TINGIMUSLIKUD VARAD

miljonites eurodes
	Lisa	31.12.2006	31.12.2005
Saadud tagatised	5.1	3 919	3 352
Eelmaksetega seoses saadud tagatised	5.1.1	1 182	1 138
Lõpetamata trahvijuhtumitega seoses saadud tagatised	5.1.2	1 783	1 466
Muud saadud tagatised	5.1.3	954	748
Allkirjastatud laenuvõtmise lepingud	5.2	0	0
Tingimuslikud varad, mis seonduvad struktuurimeetmetega seotud pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumitega	5.3	1 477	1 245
Muud tingimuslikud varad	5.4	1 274	1 235
Tingimuslikud varad kokku		6 670	5 832

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA EDASPIDISEKS RAHASTAMISEKS VÕETUD KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
Tingimuslikud kohustused	Lisa	31.12.2006	31.12.2005
Antud tagatised	5.5	14 792	15 788
EIP laenudele antud tagatised	5.5.1	14 792	15 055
EIFi allkirjastatud tagatised	5.5.2	0	732
Muud antud tagatised		0	1
Trahvid — Euroopa Kohtule esitatud kaebused	5.6	5 611	4 428
EAGGFi tagatisrahastu — pooleliolevad kohtuasjad	5.7	1 255	465
Kohtuasjade ja muude vaidlustega seonduvad summad	5.8	2 429	2 491
Muud tingimuslikud kohustused	5.9	574	709
Tingimuslikud kohustused kokku		24 661	23 881
Edaspidiseks rahastamiseks võetud kulukohustused	Lisa	31.12.2006	31.12.2005
Kasutamata jäänud kulukohustused	5.10	256	332
Veel ära kasutamata assigneeringutele vastavad kulukohustused	5.11	90 040	88 824
Juriidilised kohustused, mille jaoks eelarvelisi kulukohustusi ei ole veel võetud	5.12	597	48 184
Struktuurimeetmed (ajavahemikuks 2000–2006 planeeritud abi, mille suhtes ei ole kulukohustusi võetud)	5.12.1	0	39 015
Ühtekuuluvusfond	5.12.2	0	6 001
ISPA	5.12.3	0	515
Maaelu arengu ajutine rahastamisvahend (TRDI)	5.12.4	0	2 096
Protokollid Vahemeremaadega	5.12.5	260	259
Välissuhted — KEDO	5.12.6	0	57
Kalanduskokkulepped	5.12.7	337	241
Osamaksud seotud organisatsioonidele	5.13	923	947
EBRD sissenõudmata aktsiakapital	5.13.1	443	443
EIFi sissenõudmata aktsiakapital	5.13.2	480	480
Galileo programmi sissenõudmata aktsiakapital (korrigeeritud)	5.13.3	0	24
Kasutusrendi kulukohustused	5.14	1 660	1 415
Edaspidiseks rahastamiseks võetud kulukohustused kokku		93 476	139 702

Kõiki tingimuslikke kohustusi ja kulukohustusi rahastatakse ühenduste eelarvest järgnevatel eelarveaastatel, kui saabub nende tähtaeg. Ühenduste eelarvet rahastavad liikmesriigid.

TINGIMUSLIKUD VARAD

5.1. SAADUD TAGATISED

5.1.1. Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Siia kuuluvad tagatised, mida Euroopa Komisjon nõuab abisaajatelt ettemaksete (eelmaksete) väljamaksmisel. Mõnedel juhtudel on need nõutavad vastavalt finantsmäärusele. Seda liiki tagatiste puhul kuulub avaldamisele kaks väärtust — nominaalväärtus ja jooksev väärtus. Nominaalväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Nominaalväärtus kajastatakse tingimusliku varana. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused. Jooksev väärtus kajastatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

31. detsembri 2006. aasta seisuga oli seoses eelmaksetega komisjonile antud tagatiste nominaalväärtus 1 077 miljonit eurot, jooksev väärtus aga 891 miljonit eurot. Täiendavaid selgitusi pika- ja lühiajaliste eelmaksete kohta vt lisades E 2.5 ja E 2.9.

5.1.2. Lõpetamata trahvijuhtumitega seoses saadud tagatised

Siia kuuluvad tagatised, mis on saadud ühenduste trahvi saajatelt, kes soovisid trahvi vaidlustada. Ajutise makse tegemise asemel võib asjaomase trahvisumma (ja intressi) kohta anda pangatagatise.

5.1.3. Muud saadud tagatised

Muud saadud tagatised

miljonites eurodes
	31.12.2006	31.12.2005
Euratomi laenud: kolmandate isikute antud tagatised	436	385
Täitmistagatised	402	254
Hankemenetluste raames saadud tagatised	5	4
Maksetähtaja ületamise tagatised	18	4
Muud	93	101
Kokku	954	748

Komisjon on saanud kolmandatest isikutest garantidelt tagatisi Euratomi kaudu antud laenudele. Komisjon ei ole saanud kolmandatelt isikutelt tagatisi makromajandusliku finantsabi programmi raames antud laenudele. Neid laene tagab tagatisfond.

Mõnikord nõutakse täitmistagatisi tagamaks, et ühenduste rahastamisest abi saajad täidavad oma kohustusi, mis tulenevad ühendustega sõlmitud lepingutest. Siia kuulub nõukogu saadud 230 miljoni euro (2005. aastal 128 miljoni euro) suurune pangatagatis, mis on seotud LEX-hoone ehituseks tehtud ettemaksudega.

Muude tagatiste alla kuuluvad 31. detsembrini 2006. aasta seisuga tagatised summas 83 miljonit eurot (2005. aastal 93 miljonit eurot), mille likvideeritav ESTÜ on saanud seoses antud laenudega (vastavalt asjaomastes lepingutes täpsustatule).

5.2. ALLKIRJASTATUD LAENUVÕTMISE LEPINGUD

Need on ühenduste sõlmitud laenuvõtmise lepingud, mille summa on eelarveaasta lõpu seisuga ühendustel veel kasutamata; 2006. ja 2005. aasta 31. detsembri seisuga selliseid lepinguid ei olnud.

5.3. STRUKTUURIMEETMETEGA SEOTUD PETTUSED JA EESKIRJADE EIRAMINE

Allpool esitatud tabel, kus summad on näidatud liikmesriikide lõikes, põhineb ametlikel aruannetel, mille liikmesriigid on esitanud komisjoni määruse (EÜ) nr 1681/94 kohaselt. Tabelis on näidatud erinevus nende summade, mille liikmesriigid on määratlenud veel sissenõutavana (arvutatud kindlaksmääratud nõuete või hinnangute alusel), ja nende summade vahel, mis on juba sisse nõutud või mille kohta liikmesriigid on deklareerinud, et neid ei ole võimalik sisse nõuda.

Tingimuslikud varad: pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumid

miljonites eurodes
Liikmesriik	31.12.2006	31.12.2005
Belgia	15	14
Taani	12	10
Saksamaa	580	568
Kreeka	65	96
Hispaania	157	52
Prantsusmaa	13	14
Iirimaa	2	2
Itaalia	412	345
Madalmaad	12	8
Austria	15	9
Poola	1	0
Portugal	73	48
Soome	3	2
Rootsi	1	1
Ühendkuningriik	115	76
Sloveenia	1	0
Kokku	1 477	1 245

Tabelis esitatud summad kujutavad endast pigem teoreetilist maksimumi kui tegelikult tulevikus ühenduste eelarvesse laekuvaid summasid järgmistel põhjustel:

—	Liikmesriigid ei anna alati oma sissenõudmistoimingute tulemustest aru.

—

Kuigi liikmesriigid peavad komisjoni teavitama sissenõudmise tõenäosusest, on võimatu täpselt määrata, milline osa veel sissenõudmata summadest tegelikult sisse nõutakse. Riiklikes õigusaktides on mõnel juhul sätestatud 30aastane aegumistähtaeg, mistõttu riiklikud ametiasutused võivad soovi korral lükata võla ametliku mahakandmise edasi, isegi kui sissenõudmise võimalus on vaid teoreetiline. Struktuurimeetmete puhul peavad liikmesriigid nüüd saatma komisjonile kord aastas sissenõudmist ootavate summade kohta aruande (määruse (EÜ) nr 438/2001 artikkel 8), et anda tegelikust olukorrast parem ülevaade.

—	Isegi kui asjaomane liikmesriik alustab sissenõudmismenetlust õigeaegselt, ei ole positiivne tulemus garanteeritud. See kehtib eriti juhtudel, kui sissenõudekorraldus kohtus vaidlustatakse.

—

Üksikprojekte kaasfinantseeritakse mitmeaastaste programmide raames. Enne mitmeaastase programmi lõppu on võimatu täpselt kindlaks määrata, milline summa sisse nõutakse, sest teatavatel juhtudel saab eeskirjade eiramisega seotud summad ümber jaotada teiste, õiguspäraste projektide vahel ja osamaksetena maksmise korral saab lõppmakset mõnel juhul kasutada kulude korrigeerimiseks. Tabelites esitatud summad on esialgsed ja põhinevad kuni 2007. aasta veebruari lõpuni saadud ja töödeldud aruannetel. Seetõttu võivad nimetatud summad hiljem saabunud aruannete tulemusena veel muutuda.

Sissenõudmise võimalikkust iga juhtumi puhul eraldi ei saa liikmesriikide saadetud teabe põhjal piisava täpsusega hinnata. Peamised muutused alates 2005. aastast on sissenõudmiste suurenemine seoses Euroopa Sotsiaalfondi juhtumite (Hispaania 70 miljonit eurot, Itaalia 25 miljonit eurot), Euroopa Regionaalarengu Fondi juhtumite (Ühendkuningriik 36 miljonit eurot, Itaalia 11 miljonit eurot ja Saksamaa 14 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi juhtumitega (Hispaania 30 miljonit eurot).

5.4. MUUD TINGIMUSLIKUD VARAD

Suur osa Euroopa ühenduste kuludest oma juba oma laadilt esialgsed, sest kontrolli ja usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud põhjustel jätab komisjon endale õiguse enne väljamakstud summade lõplikuks kuulutamist neid auditeerida, kontrollida ja tasaarvestada. Seega kuni asjaomane summa, projekt või programm ei ole asjaomase lepingu ja/või õigusakti alusel nõuetekohaselt abikõlblikuks kuulutatud, jääb võimalus nõuda abisaajatelt neile makstud summad sisse või vähendada neile tulevikus tehtavaid makseid. Lisaks sellele on komisjonil õigus rakenduseeskirjade artiklis 39 määratletud perioodi jooksul pärast lõppmakse tegemist teha kontrolle ja vajadusel nõuda alusetult makstud summad tagasi.

5.4.1. Kindlaksmääratud summad

Põllumajanduse ja maaelu arendamise puhul jäävad liikmesriikide deklareeritud summad esialgseks kuni raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmiseni iga-aastase sertifitseerimise ja komisjonipoolse läbivaatamise alusel, st põhimõtteliselt kuni 30. aprillini aastal N+1. Komisjon võib finantskorrektsioone teha ka vastavusotsuste alusel, kuid seda vaid 24kuulise ajavahemiku jooksul enne konkreetse liikmesriigi deklareeritud konkreetse valdkonna kulude auditeerimist. Kõige suurem kirje, mis on siin kajastatud tingimusliku varana, seondub 1,25 miljardi euro suuruse prognoositud summaga, mis peaks teatavate perioodil 2001–2006 deklareeritud kulude kohta tehtud auditite tulemusel laekuma põllumajanduse valdkonnas tehtavate finantskorrektsioonide vastavusotsuste raames. Kuna asjaomased summad ei ole veel lõplikud, ei ole neid bilansis kajastatud.

5.4.2. Kulude sissenõudmine

Lisas E 3.1.4 nimetatud põhjustel ei kajasta tulude ja kulude aruandes kulude sissenõudmisena näidatud summad Euroopa ühenduste kulude sissenõudmist täies ulatuses.

Struktuurimeetmed

Kõigi vahemaksete suhtes kohaldatakse lõpetamismenetlust, mis on sätestatud iga programmiperioodi õiguslikes alustes. See tähendab, et komisjoni talitused või liikmesriigid tõenäoliselt parandavad hiljem mõnesid tehinguid.

Liikmesriikidelt nõutakse komisjonile regulaarsete aruannete esitamist ühenduselt taotletud toetuste tühistamise, juhtimis- ja kontrollisüsteemide muutmise ning sissenõutavate summade kohta. Kõnealuste andmete edastamise parandamiseks on komisjon muutnud määrust (EÜ) nr 448/2001 seoses liikmesriikide tehtavate korrektsioonide ja sissenõutavate summadega.

Liikmesriikide tehtud kontrolli tulemustele osutavad ka OLAFile deklareeritud eeskirjade eiramise summad. Ometi kajastatakse vähesed OLAFile teatatud eeskirjade eiramise juhtumid lõpuks Euroopa ühenduste eelarves kuluna, sest liikmesriigid võtavad asjaomased projektid rahastamistaotlustest tagasi või komisjon keeldub nende rahastamisest rahastamistaotluse esitamisel.

Muud poliitikavaldkonnad

Muude eelarve täitmise liikide raames rahastatud teiste projektide puhul võidakse kõigi vahemaksete suhtes kohaldada korrigeerimist mis tahes ajal kuni lõppmakse heakskiitmiseni. Üldeelarvest varem väljamakstud summad, mis prognooside kohaselt nõutakse eelarveaasta lõpuks sisse, põhinevad peamiselt lõpetatud audititel, mille jaoks on koostatud tulude prognoos. Nimetatud summad olid järgmised:

Tulude prognoos — esialgsed summad

miljonites eurodes
Kulude sissenõudmise prognoos	31.12.2006
Struktuurimeetmed	473
Sisepoliitika	65
Välispoliitika	163
Kokku	701

5.4.3. Muud kindlaksmääramata summad

Iga-aastases tegevusaruandes annab iga eelarvevahendite käsutaja aru poliitika elluviimise tulemustest ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Komisjon on 2006. aasta koondaruandes üldiselt arvamusel, et kehtestatud sisekontrollisüsteem annab (vaatamata 2006. aasta tegevusaruandes kirjeldatud kitsaskohtadele) piisava kindluse, et tehingud, mille eest komisjon EÜ asutamislepingu artikli 274 kohaselt vastutab, on seaduslikud ja korrektsed. Mõned peadirektorid tegid reservatsioone ja võimaluse korral kvantifitseerisid oma reservatsioonide kogumõju. Täpsemad selgitused on esitatud peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes ja 2006. aasta koondaruandes.

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

5.5. ANTUD TAGATISED

5.5.1. Tagatised laenudele, mis on antud Euroopa Investeerimispanga (EIP) omavahenditest kolmandatele riikidele

Nagu öeldud, katab tagatis õiguslikult laenud, mille EIP on allkirjastanud 31. detsembri 2006. aasta seisuga (sh liikmesriikidele enne ühinemist antud laenud). Samal ajal on ühenduste tagatis piiratud lubatud krediidiliinide ülemmäära protsendiga: 65 %, 70 %, 75 % või 100 %. Kui ülemmäära ei ole saavutatud, katab ühenduste tagatis kogu summa.

31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustas laenujääk kokku 14 792 miljonit eurot (2005. aastal 15 055 miljonit eurot), mis kujutab endast ühenduste maksimumriski.

Ühenduste eelarvetagatisega kaetud laenudele saab EIP tagatisi ka kolmandatelt isikutelt (riikidelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt finantsinstitutsioonidelt); neil juhtudel on komisjon teisena vastutav käendaja. Ühenduste eelarvetagatisega on kaetud üksnes „jagatud riskide” rubriigi raames antud tagatiste poliitiline risk. EIP katab muud riskid, kui esimesena vastutav käendaja ei täida võetud kohustusi.

Kui esimesena vastutav käendaja „jagamata riskide” rubriigi raames antud tagatiste puhul ei täida võetud kohustusi, kaetakse kõik riskid ühenduste eelarvest. Kui esimesena vastutav käendaja on avalik-õiguslik asutus, piirduvad nimetatud riskid reeglina poliitilise riskiga, kui aga tagatise on andnud institutsioon või eraettevõte, võib juhtuda, et ühenduste eelarvest tuleb katta ka kommertsrisk.

EIP omavahenditest kolmandatele riikidele antud ja ühenduste eelarvetagatisega kaetud laenud on järgmised:

Ühenduste tagatisega EIP laenud

miljonites eurodes
	Jagatud riskid 31.12.2006 seisuga	Jagamata riskid 31.12.2006 seisuga		Tasumata 31.12.2006 seisuga kokku	Tasumata 31.12.2005 seisuga
	Jagatud riskid 31.12.2006 seisuga	Avalik-õiguslikud asutused	Eraettevõtted	Tasumata 31.12.2006 seisuga kokku	Tasumata 31.12.2005 seisuga
65 % tagatis	1 469	5 416	1 155	8 040	7 098
70 % tagatis	313	3 120	314	3 747	4 180
75 % tagatis		1 318	169	1 487	1 949
100 % tagatis		1 116	402	1 518	1 828
Kokku	1 782	10 970	2 040	14 792	15 055

5.5.2. Euroopa Investeerimisfondi (EIF) allkirjastatud tagatised

31. detsembri 2005. aasta seisuga kajastas selle rubriigi saldo komisjoni osalust EIFi selle kuupäeva seisuga kehtivates tagatistes. EIFi 2006. aasta raamatupidamise aastaaruanne põhineb aga uutel raamatupidamiseeskirjadel ja -põhimõtetel, mille üks oluline tulemus on välja antud tagatistega seonduva tingimusliku kohustuse väljajätmine bilansiväliste kirjete aruandest. Finantstagatisi kajastatakse nüüd EIFi bilansis finantskohustustena. Võttes arvesse seda muudatust ja asjaolu, et komisjon konsolideerib EIFi kapitaliosaluse meetodil, ei tule asjaomast summat komisjoni bilansiväliste kirjete aruandes kajastada. Täiendava teabe saamiseks EIFi raamatupidamispõhimõtete muutmise kohta vt lisa 2.3.1.

Euroopa ühenduste märgitud, kuid sissenõudmata kapitali osakaal (80 %) on kajastatud tingimusliku kohustusena bilansiväliste kulukohustuste all (vt lisa 5.13.2).

5.6. TRAHVID

Trahvide puhul, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest ja mille korral summa on tasutud ajutiselt (ja seega komisjoni bilansis kajastatud), on otsustatud, et nii trahvid, mille suhtes on esitatud kaebus (13), kui ka trahvid, mille puhul ei ole teada, kas kaebus esitatakse, kajastatakse kuni Euroopa Kohtu otsuse vastuvõtmiseni tingimusliku kohustusena bilansiväliste kulukohustuste all. Kõnealust tingimuslikku kohustust säilitatakse kuni otsus muutub lõplikuks.

Teavitamise järel on võlglastel, kes ei nõustu komisjoni otsusega, millega neile trahv on määratud, õigus esitada Euroopa Kohtusse kaebus. Trahvi põhiosa tuleb siiski ettenähtud tähtajaks tasuda, sest EÜ asutamislepingu artikli 242 kohaselt ei ole kaebustel menetlust peatavat toimet. Võlglastel on kaks võimalust — nad võivad kas esitada pangatagatise (näidatakse tingimuslike varade all) või teha ajutise makse (näidatakse bilansis raha ja raha ekvivalentide all).

Alles pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist maksab peaarvepidaja vastavalt lõplikule kohtuotsusele kas ajutise makse koos intressidega täies ulatuses või osaliselt tagasi või nõuab trahvisumma täies ulatuses või osaliselt lõplikult sisse.

Ajutistelt maksetelt kogunenud intressid (169 miljonit eurot) kuuluvad eelarveaasta tulemi hulka ja on samuti kajastatud tingimusliku kohustusena, et peegeldada summade ebakindlust.

5.7. EAGGFi TAGATISRAHASTU — POOLELIOLEVAD KOHTUASJAD

Siin on kajastatud EAGGFi vastavusotsustega seotud tingimuslikud kohustused liikmesriikide ees, mille suhtes Euroopa Kohus ei ole veel kohtuotsust teinud. Kohustuse lõplik summa ja aasta, mil rahuldatud kaebuse mõju kirjendatakse eelarvesse, oleneb Euroopa Kohtus toimuva menetluse kestusest. Tõenäoliselt tasumisele kuuluvate summade prognoos (61 miljonit eurot) on kajastatud bilansis pikaajaliste riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite all (vt lisa E 2.13).

5.8. KOHTUASJADE JA MUUDE VAIDLUSTEGA SEONDUVAD SUMMAD

See rubriik seondub praegu kahjude hüvitamiseks ühenduste vastu esitatud hagidega ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud kohtukuludega. Kõige olulisemad summad võib kokku võtta järgmiselt:

—	Hagi, mis esitati 2003. aasta juunis komisjoni vastu seoses komisjoni tehtud otsusega. Hagi summa on 735 miljonit eurot. Komisjon esitas oma vastuväited 2005. aasta veebruaris.

—

Hagi, mis esitati 2003. aasta oktoobris kahjude hüvitamiseks samuti seoses komisjoni tehtud otsusega. Hagi summa on 1 664 miljonit eurot. Esimese Astme Kohus tegi selles kohtuasjas 2007. aasta juulis otsuse, millega ta mõistab komisjoni süüdi ja nõuab temalt kahjude hüvitamist kolmandale osapoolele. Nimetatud kahjusumma peab otsusele järgnevatel kuudel välja arvutama sõltumatu ekspert; seetõttu ei ole 2006. aasta raamatupidamisaruandes tasumisele kuuluva summa usaldusväärset prognoosi praegu võimalik kajastada. Tuleks ka märkida, et mõlemal poolel on õigus kõnealune kohtuotsus edasi kaevata. Seetõttu ei ole tingimusliku kohustuse summat muudetud.

—	Muud summad tulenevad vaidlustest hankijate, töövõtjate ja endiste töötajatega.

Tuleb märkida, et EÜ asutamislepingu artikli 288 kohases kahjude hüvitamiseks esitatud hagis peab hageja tõestama, et institutsioon on toime pannud üksikisikute õigusi käsitleva õigussätte piisavalt raske rikkumise, ning näitama, millised on hageja tegelikult kantud kahjud ning otsene põhjuslik seos õigusvastase akti ja kahjude vahel.

5.9. MUUD TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Siin on kajastatud ka nõukogu hoonetega seotud lepingutega seonduv 96 miljoni euro suurune ja parlamendi ehituslepingutega seonduv 73 miljoni euro suurune täitmata lepinguline kohustus. Olulistest summadest on siin veel kajastatud 337 miljonit eurot, mis seondub Euroopa Kohtu hoone laiendamisega Luksemburgis.

Siin rubriigis on kajastatud ka võimalik kohustus, mille suurus on hinnanguliselt 4 miljonit eurot ja mis seondub teatavate haiguste likvideerimise kuludega, mida võib olla vaja rahastada komisjoni eelarvest.

EDASPIDISEKS RAHASTAMISEKS VÕETUD KULUKOHUSTUSED

5.10. KASUTAMATA JÄÄNUD KULUKOHUSTUSED

Siia kuuluvad laenuandmise ja omakapitaliinvesteeringute lepingud, mille komisjon ja likvideeritav ESTÜ on sõlminud (ei ole kaetud täitmata kulukohustustega), kuid mida teine pool ei ole eelarveaasta lõpu seisuga veel ära kasutanud.

5.11. VEEL ÄRA KASUTAMATA ASSIGNEERINGUTELE VASTAVAD KULUKOHUSTUSED

Eelarvelised täitmata kulukohustused on summa, mis kujutab endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel tühistatud. 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 131,7 miljardit eurot. Rahastamisele kuuluva tulevase kulukohustusena on avaldatud summa, mis on saadud eelarveliste täitmata kulukohustuste vähendamisel 2006. aasta tulude ja kulude aruandes kuluna kajastatud asjaomaste summade võrra, mis annab tulemuseks 90 miljardit eurot.

Eelarvelised täitmata kulukohustused on mitmeaastaste programmide olemasolu loomulik tagajärg. Täpsema ülevaate andmiseks sellest, millest kõnealune summa koosneb, otsustati eraldi välja tuua kõige vanemad kulukohustused või need kulukohustused, mille puhul ei täheldatud mingeid liikumisi. Sellest tulenevalt võeti kasutusele mõiste „võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused”. Need koosnevad kulukohustustest, mis vastavad ühele kahest järgmisest tingimustest:

—	kulukohustused, mis on üle viie aasta vanad;

—	kulukohustused, mille kohta ei ole kahe viimase aasta jooksul tehtud ühtegi raamatupidamiskannet (makset või vahendite vabastamist).

2002. aasta novembri ja 2003. aasta ühisavalduste tulemusena rõhutasid komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu vajadust kõnealused võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused järk-järgult tühistada. Sellest tulenevalt tehakse sellele määratlusele vastavad kulukohustused iga eelarveaasta alguses kindlaks ja vaadatakse ükshaaval läbi. Ülejäänud kulukohustused liigitatakse kaheksasse erinevasse kategooriasse vastavalt määratletud hüpoteetilisele juhtumile. Selline regulaarne analüüs viib täitmata kulukohustuste selle osa pideva vähendamiseni, mis ei vasta enam ühelegi juriidilisele kohustusele, ja väldib raamatupidamisarvestuses nende summade jätkuvat kajastamist.

Seega vähendati 2006. eelarveaasta jooksul võimalikke mittenõuetekohaseid täitmata kulukohustusi 43 % võrra. Järgnevas tabelis on esitatud olukord finantsperspektiivi rubriikide lõikes:

Võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused

miljonites eurodes
	Võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused 1.1.2006 seisuga (14)	Maksed 2006. aastal	Muud liikumised 2006. aastal	Võimalikud mittenõuetekohased täitmata kulukohustused 31.12.2006 seisuga
Põllumajandus	2	0	(2)	0
Struktuurimeetmed	4 744	(1 867)	(491)	2 386
Sisepoliitika	1 194	(376)	(151)	667
Välispoliitika	1 975	(695)	(76)	1 204
Haldus	7	0	(3)	4
Ühinemiseelne abi	1 698	(353)	(83)	1 262
Muud	21	(13)	0	8
Kokku	9 641	(3 304)	(806)	5 531

5.12. JURIIDILISED KOHUSTUSED, MILLE JAOKS EELARVELISI KULUKOHUSTUSI EI OLE VEEL VÕETUD

Kõnealused kulukohustused tekkisid seetõttu, et komisjon otsustas võtta juriidilised kohustused selliste summade kohta, mis ei olnud eelarves kulukohustuste assigneeringutega kaetud.

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ja üldisemalt eelarvet käsitlevate eeskirjade kohaselt tuleb järgmised kulud neist tulenevate rahaliste kohustuste mahtu silmas pidades kirjendada bilansiväliste kulukohustustena:

—

5.12.1 ja 5.12.2: Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi puhul on tegemist kavandatud kuludega ja kõigi finantsperspektiivis näidatud assigneeringute kohta tuleb vastu võtta otsused. Kuna 2007. aastal algas uus finantsperspektiivi periood (ja eelmine lõppes 2006. aasta lõpus), siis siin avaldatavad summad puuduvad, sest 31. detsembri 2006. aasta seisuga täitmata kulukohustusi ei olnud.

Eelarveliste kulukohustusteta juriidilised kohustused — struktuurimeetmed

miljardites eurodes
	31.12.2006	31.12.2005
Eesmärk 1	0	28.46
Eesmärk 2	0	3.44
Eesmärk 3	0	4.29
Kalanduse arendusrahastu (v.a eesmärk 1)	0	0.25
Ühenduse algatused	0	2.58
Kokku	0	39.02

—

5.12.3: ISPA: ISPAt käsitlevast määrusest bilansiväliseid kulukohustusi iseenesest ei tulene, sest sellega ei ole ette nähtud iga-aastast vahendite eraldamist ega isegi eraldatavate vahendite kogusummat. Selle määravad igal eelarveaastal eelarvepädevad institutsioonid vastavalt finantsperspektiivile. 7. rubriigi (ühinemiseelne abi) ülemmäärad ei kujuta endast kavandatud kulusid ja institutsioonidevaheline kokkulepe võimaldab erinevate ühinemiseelse abi meetmete vahel teatavat paindlikkust. Teiselt poolt tulenevad ISPAst tingimuslikud kohustused seoses konkreetsete projektidega, sest need hõlmavad mitut aastast osamakset, millest ainult esimene on otsuse vastuvõtmisel eelarvelise kulukohustusega kaetud.

—

5.12.4: Uute liikmesriikide maaelu arengu ajutist meedet (TRDI) rahastati EAGGFi tagatisrahastust ja see hõlmas ajavahemikku 2004–2006. Seda rahastatakse liigendatud assigneeringutest; komisjoni otsuse alusel, millega programm heaks kiidetakse, võetakse igal eelarveaastal aastased kulukohustused programmi jaoks automaatselt. Täiendav iga-aastane otsus ei ole vajalik. Komisjoni otsus kujutab endast kavandatud kulusid ja kõigi assigneeringute kohta tuleb võtta vastu otsused.

—

5.12.5: Vahemere piirkonna kolmandate riikide finantsprotokollide alusel võetud kulukohustused: siin esitatud summa kujutab endast erinevust sõlmitud protokollide kogusumma ja raamatupidamisarvestuses kirjendatud eelarveliste kulukohustuste summa vahel. Nimetatud protokollide näol on tegemist rahvusvaheliste lepingutega, mida ei saa ilma mõlema osapoole nõusolekuta lõpetada, kuigi nende lõpetamise menetlus on käimas.

—	5.12.6 ja 5.12.7: Kulukohustused, mis on võetud täpsustatud kolmandate isikute ees seoses välistegevuse ja kalandusmeetmete raames läbiviidavate muude meetmetega ning mis seonduvad konkreetsete summadega, mis jaotuvad kindla perioodi peale.

Muud mitmeaastased programmid ei hõlma tingimuslike kohustuste all kajastatud kulukohustusi — tulevaste eelarveaastate kulud sõltuvad eelarvepädevate institutsioonide iga-aastastest otsustest või asjaomastes eeskirjades tehtud muudatustest.

5.13. OSAMAKSUD SEOTUD ORGANISATSIOONIDELE

See summa kujutab endast tasumata makseid, mis tulenevad kapitalist, mille komisjon on märkinud, kuid mida ei ole veel sisse nõutud.

5.13.1. EBRD sissenõudmata aktsiakapital

miljonites eurodes
EBRD	EBRD kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Kapital	19 794	600
Sissemakstud	- 5 198	- 157
Sissenõudmata	14 596	443

5.13.2. EIFi sissenõudmata aktsiakapital

miljonites eurodes
EIF	EIFi kapital kokku	Komisjoni märgitud kapital
Kapital	2 000	600
Sissemakstud	- 400	- 120
Sissenõudmata	1 600	480

5.13.3 Galileo ühisettevõtte sissenõudmata aktsiakapital

Komisjon on sisse maksnud kogu kapitali (650 miljonit eurot). Galileo ühisettevõte on alates 1. jaanuarist 2007 vastavalt varem kavandatule likvideerimisel. Selle tegevus antakse üle Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi järelevalveametile (GNSS Järelevalveamet). Kõnealuse likvideerimisega seoses kanti 29. detsembri 2006 GNSS Järelevalveametile üle 70 miljonit eurot. Nimetatud ülekanne koosnes osaliselt 12 miljoni euro suurusest kapitali tagasimaksest.

5.14. KASUTUSRENDI KULUKOHUSTUSED

Siia rubriiki kuuluvad hooned ja muud seadmed, mida renditakse kasutusrendilepingute alusel, mis ei vasta bilansi aktiva poolele kirjendamise tingimustele. Näidatud summad vastavad lepingute tähtaja jooksul veel väljamaksmata kulukohustustele.

KASUTUSRENDI KULUKOHUSTUSED

miljonites eurodes
Kirjeldus	Eelarveaasta kulud	Tulevikus tasumisele kuuluvad summad
Kirjeldus	Eelarveaasta kulud	Alla 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Hooned	219	203	684	755	1 642
IT ja muud seadmed	12	10	8	0	18
Kokku	231	213	692	755	1 660

6. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

EUROOPA KOMISJON JA TAGATISFOND

Järgnevad andmed käsitlevad laenude andmise ja võtmise tegevust, mida Euroopa Komisjon teostab makromajandusliku finantsabi programmi ja Euratomi ning tagatisfondi kaudu.

6.1. RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

Makromajandusliku finantsabi programm ja Euratom:

Euroopa ühendused teostavad laenude andmise ja võtmise tehinguid ning nendega seotud rahaliste vahendite haldamist vastavalt nende suhtes kohaldatavatele asjaomastele Euratomi nõukogu otsustele (15) ja sisesuunistele.

Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks laenude võtmist ja andmist ning rahaliste vahendite haldamist, käsitlevad kirjalikud menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja tegevusriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Üldreeglina riske ei maandata, sest laenude andmise tehinguid finantseeritakse kompensatsioonitehingutega ja avatud valuutapositsioonid puuduvad.

Tagatisfond:

Tagatisfondi varade haldamise eeskirjad ja põhimõtted (vt lisa E 2.3.2) on sätestatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) 25. novembri 1994. aasta lepingus ja selle hilisemates muudatustes, mis pärinevad 17. ja 23. septembrist 1996 ja 8. maist 2002.

Peamised põhimõtted on järgmised (muutmata kujul väljavõte lepingust):

—	Tagatisfond kasutab oma tegevuses ainult ühte valuutat — eurot. Ta investeerib ainult selles valuutas, et vältida vahetuskursi riski.

—

Varade haldamine põhineb tavapärasel konservatiivsuse põhimõttel, mida finantstegevuse puhul järgitakse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskide vähendamisele ja hallatavate varade piisava likviidsuse ja ülekantavuse taseme tagamisele, võttes arvesse kohustusi, mida tagatisfond peab tulevikus täitma.

—	Tagatisfond saab turu- ja intressimäärariski maandamiseks kasutada kõiki riskimaandusinstrumente, mida juba kasutab EIP portfellihalduse osakond.

—

Portfellihaldus põhineb optimaalsel kestusel ning lühi- ja pikaajaliste tähtaegade parimal võimalikul jaotusel, mis võimaldab intressimäärade kõverast enim kasu saada. Selleks, et portfelli kestust oleks võimalik vastavalt tulevaste turutingimuste prognoosile kiiresti muuta, kasutab portfellihaldur riskide maandamiseks turul olemasolevaid instrumente, millega EIP-l on juba olemas vajalikud kogemused.

6.2. VALUUTARISK

Kuna kõik finantsvarad ja -kohustused on nomineeritud eurodes, ei teki ühenduste jaoks välisvaluuta vahetuskursside kõikumisest tulenevat riski, mis mõjutaks nende finantsseisundit ja rahavoogusid.

6.3. INTRESSIMÄÄRA RISK

Ühendustel on oma antavate ja võetavate laenude laadi tõttu märkimisväärsed intressi kandvad varad ja kohustused.

Makromajandusliku finantsabi programm ja Euratom:

Muutuva intressimääraga võetud laenudest tuleneb ühenduste jaoks rahavoogudega seotud intressimäära risk. Sellised laenud moodustavad umbes 94 % võetud laenude kogumahust. Samal ajal tasakaalustavad võetud laenudest tulenevaid intressimäära riske oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Bilansipäeval on ühendustel 1,32 miljardi euro väärtuses (väljendatuna nominaalväärtuses) muutuva intressimääraga laene, mille ümberhindlus toimub iga kuue kuu järel (2005. aastal 1,38 miljardit eurot). Ühendustel on ka fikseeritud intressimääraga laene, mille väärtus 2006. eelarveaastal oli 85 miljonit eurot (väljendatuna nominaalväärtuses) ja mille lõpptähtaeg on üle viie aasta (2005. aastal 85 miljonit eurot).

Tagatisfond:

Tagatisfondi intressimäära (turu) riski juhtimiseks saaks kasutada riskimaandusinstrumente. Komisjoni ja EIP vahel kokkulepitu kohaselt praegu aga ühtegi olulist riski ei võeta ja seetõttu riskimaandamist ei teostata. Kuna tehingud ja kanded on nomineeritud ainult eurodes, ei ole täiendav riskimaandus nõutav. Tagatisfondi hoitavate vahendite jaotus 31. detsembri 2006. aasta ja 31. detsembri 2005. aasta seisuga (turuväärtus ilma kogunenud intressita) on täpsemalt esitatud alljärgnevas tabelis:

Segmendid	Fikseeritud intressimääraga investeeringud						Muutuva intressimääraga väärtpaberid miljonites eurodes		KOKKU miljonites eurodes
	Alla 3 kuu miljonites eurodes		3 kuud – 1 aasta miljonites eurodes		1–10 aastat miljonites eurodes		Muutuva intressimääraga väärtpaberid miljonites eurodes		KOKKU miljonites eurodes
	2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005
Arveldusarved	1	2	0	0	0	0	0	0	1	2
Lühiajalised tähtajalised hoiused — nominaalne	437	314	0	0	0	0	0	0	437	314
Likviidsed varad	57	25	51	83	733	791	76	84	917	983
Kokku	495	341	51	83	733	791	76	84	1 355	1 299
Protsent	36 %	26 %	4 %	6 %	54 %	61 %	6 %	7 %	100 %	100 %

31. detsembri 2006. aasta seisuga oli raha ja raha ekvivalentide (tähtajalised hoiused) tegeliku intressimäära vahemik 3,39 %–3,63 %. Likviidsete väärtpaberite portfelli tegeliku intressimäära vahemik oli 2,94 %–5,52 %.

6.4. KREDIIDIRISK

Ühendused on avatud krediidiriskile, mis tuleneb ohust, et vastaspool ei suuda summasid tähtaegselt täielikult tasuda. Krediidiriski maandatakse Euratomi puhul esmalt riigi tagatise saamisega ja seejärel tagatisfondi kaudu. 1994. aastal loodi välistegevuse tagatisfond (16), et maandada maksejõuetuse riski laenude puhul, mis on võetud kolmandatele riikidele antud laenude finantseerimiseks. Viivituste vältimiseks üksuse tasumisele kuuluvates maksetes teenindatakse selliseid võetud laene Euroopa ühenduste eelarvest tehtavate sularaha ettemaksete kaudu. Kui maksetähtajast kolme kuu möödumise järel leiab kinnitust, et saajariik ei ole lepingulisi kohustusi täitnud, maksab välistegevuse tagatisfond sularaha ettemaksed eelarvesse tagasi.

Makromajandusliku finantsabi programm ja Euratom:

Kõige suurem krediidiriski kontsentratsioon on ühendustel seoses Bulgaaria, Rumeenia ning Serbia ja Montenegroga. Need riigid moodustavad vastavalt umbes 30 %, 27 % ja 20 % antud laenude kogumahust.

Rahaliste vahenditega tehtavate tehingute puhul tuleb kohaldada vastaspoolte valiku kohta kehtivaid juhiseid. Nende kohaselt saab asjaomane üksus sõlmida tehinguid ainult abikõlblike pankadega, mis kuuluvad heakskiidetud pankade kauplemisnimekirja ja millel on piisavad vastaspoole piirangud.

Tagatisfond:

Tagatisfondi tähtajalised hoiused — vastaspoolte kirjeldus

Ühenduse ja EIP vahelise tagatisfondi haldamist käsitleva kokkuleppe kohaselt peab kõigi pankadevaheliste investeeringute krediidireiting olema vähemalt A1. Lühiajalised pankadevahelised investeeringud (sh kogunenud intress) vastaspoole liikide lõikes olid 31. detsembri 2006. aasta seisuga järgmised:

miljonites eurodes
Reiting	31.12.2006		31.12.2005
A1	171	39 %	74	23 %
A2	0	0 %	30	10 %
Aa1	44	10 %	28	9 %
Aa2	57	13 %	37	12 %
Aa3	167	38 %	145	46 %
Kokku	439	100 %	314	100 %

Tagatisfondi likviidsed varad — emitentide kirjeldus

Emitentide jaotus turuväärtuse (ilma kogunenud intressita) järgi oli 31. detsembri 2006. aasta seisuga järgmine:

miljonites eurodes
Emitent	31.12.2006		31.12.2005
Muud AAA emitendid	361	40 %	322	32 %
Rahvusvahelised Aaa emitendid	15	2 %	16	2 %
Aaa valitsus/asutused	225	25 %	249	25 %
Aa1 valitsus/asutused	58	6 %	134	14 %
Aa2 valitsus/asutused	0	0 %	100	10 %
Aa3 valitsus/asutused	67	7 %	0	0 %
A1 valitsus/asutused	49	5 %	138	14 %
A2 valitsus/asutused	122	13 %	15	2 %
A3 valitsus/asutused	10	1 %	0	0 %
Baa1 valitsus/asutused	10	1 %	0	0 %
NR valitsus/asutused	0	0 %	10	1 %
Kokku	917	100 %	984	100 %

Kõik hoitavad väärtpaberid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

—	need on emiteerinud kas Euroopa Liidu või G10 riigid või nende riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide tagatud emitendid;

—	või on need emiteerinud mõni muu suveräänne riik, mille krediidireiting on vähemalt AA3;

—	või on need emiteerinud mõni muu emitent, kelle krediidireiting on AAA.

6.5. ÕIGLANE VÄÄRTUS

Makromajandusliku finantsabi programmi raames ja Euratomi antud ja võetud laenude hinnanguline õiglane väärtus tehakse kindlaks diskonteeritud rahavoogude meetodi abil. Selle meetodi kohaselt diskonteeritakse oodatavad tulevased rahavood, kohaldades järelejäänud tähtajale vastavaid asjakohaseid AAA krediidireitingu puhul kasutatavaid intressikõveraid.

Eeldatakse, et ujuva intressimääraga antud laenude hinnanguline õiglane väärtus on ligilähedane nende bilansilise maksumusega, sest iga kuue kuu järel viiakse läbi turuintressimäärade alusel toimuv ümberhindlus.

Bilansipäeva seisuga on nii fikseeritud intressimääraga antud kui ka võetud laenude hinnanguline õiglane väärtus vastavalt 93 miljonit eurot (2005. aastal 99 miljonit eurot). Võrduseks võib tuua nende arvestusliku väärtuse, mis on mõlemal juhul 87 miljonit eurot (2005. aastal mõlemal juhul 87 miljonit eurot).

6.6. LIKVIIDSUSPOSITSIOON

Alljärgnevas tabelis on esitatud tagatisfondi varade ja kohustuste analüüs tähtajavahemike lõikes, mis põhinevad bilansipäevast lepingulise tähtajani jäänud ajal. See on esitatud tähtaegade kõige konservatiivsema käsitlusviisi kohaselt. Seega on kohustuste puhul näidatud varaseim võimalik ja varade puhul hiliseim võimalik tagasimaksmise kuupäev. Varad ja kohustused, millel lepinguline tähtaeg puudub, on näidatud veerus „tähtajatud”.

miljonites eurodes
Tähtaeg	Alla 3 kuu	3 kuud – 1 aasta	1–10 aastat	Tähtajatud	KOKKU
Varad (eurodes):
Arveldusarved	1	0	0	0	1
Lühiajalised tähtajalised hoiused	439	0	0	0	439
sh kogunenud intress	2	0	0	0	2
Likviidsed varad	65	66	801	8	940
sh kogunenud intress	9	14	0	0	23
Kokku	505	66	801	8	1 380
Kohustused (eurodes):
Omakapital	0	0	0	1 379	1 379
Kreditoorne võlgnevus	1	0	0	0	1
Kokku	1	0	0	1 379	1 380
Likviidsuspositsioon 31.12.2006 seisuga (neto)	504	66	801	(1 371)	0
Kumulatiivne likviidsuspositsioon 31.12.2006 seisuga	504	570	1 371	0

(Likvideeritav) EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS

Järgnevalt on esitatud teave laenude andmise ja võtmise ning rahaliste vahendite haldamise kohta, mida Euroopa ühendused teostavad (likvideeritava) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu.

6.7. RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise järel 23. juulil 2002 lähevad ESTÜ varad ja kohustused vastavalt otsusele 2003/76/EÜ üle Euroopa Ühendusele ja ESTÜ kohustuste likvideerimist haldab komisjon. Seega ei ole likvideeritava ESTÜ jaoks ette nähtud uute laenude andmist ega sellele vastava rahastamise teostamist. Uued laenud, mida ESTÜ võib võtta, peavad piirduma refinantseerimisega, mille eesmärk on vahendite kulude vähendamine.

Varade ja kohustuste haldamist teostab komisjon vastavalt sisesuunistele. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks laenude võtmist ja andmist ning rahaliste vahendite haldamist, käsitlevad kirjalikud menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja tegevusriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Rahaliste vahenditega tehtavate tehingute puhul kohaldatakse konservatiivse haldamise põhimõtet eesmärgiga piirata tegevusriski, vastaspoole riski ja tururiski. Investeeringud peavad üldiselt piirduma järgmiste kategooriatega: tähtajalised pangahoiused, rahaturuinstrumendid ning fikseeritud ja ujuva intressimääraga võlakirjad.

Peamised investeeringute ülemmäärad on erinevate kategooriate puhul järgmised:

—	Tähtajaliste hoiuste puhul kas 100 miljonit eurot panga kohta või 5 % panga omavahenditest olenevalt sellest, kumb neist on madalam, tingimusel et asjaomane lühiajaline reiting on vähemalt A-1 (S&P) või sellega võrdväärne.

—	Võlakirjade puhul, mille on emiteerinud või mida tagavad Euroopa Liidu liikmesriigid või institutsioonid, kuni 250 miljonit eurot liikmesriigi või institutsiooni kohta olenevalt tema reitingust.

—	Muude selliste suveräänsete või rahvusvaheliste emitentide võlakirjade puhul, kelle pikaajaline krediidireiting on vähemalt AA (S&P) või sellega võrdväärne, kuni 100 miljonit eurot emitendi või garandi kohta.

—	Muude selliste emitentide võlakirjade puhul, kelle reiting on vähemalt AA või AAA (S&P) või sellega võrdväärne, vastavalt kuni 25 või kuni 50 miljonit eurot olenevalt reitingust ja emitendi seisundist.

Likvideeritav ESTÜ kasutab teatavate riskipositsioonide maandamiseks tuletisinstrumente. Selliste finantsinstrumentide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas E 2.3.3.2.

6.8. TURURISK

6.8.1. Vahetuskursirisk

Likvideeritavat ESTÜt võib mõjutada vahetuskursirisk, mis tuleneb USA dollari ja Ühendkuningriigi naelaga seotud valuutariskidest. Alljärgnevas tabelis on kokku võetud likvideeritava ESTÜ riskipositsioon vahetuskursiriski suhtes 31. detsembri 2006. aasta seisuga.

Tabelis on esitatud likvideeritava ESTÜ varad ja kohustused valuutade lõikes, väljendatuna nende nominaalväärtuse euro ekvivalendina.

miljonites eurodes
	GBP	USD
Varad	227	76
Kohustused	(312)	(76)
Bilansi netopositsioon	(85)	0
Valuuta ja intressimäära vahetuslepingute mõju	89	—
Riskile avatud netopositsioon	4	0

Varade ja kohustuste positsioon naelsterlingi suhtes koosneb peamiselt noteerimata võlakirjadest, mille euro ekvivalent on 152,6 miljonit ja mille Euroopa Investeerimispank on emiteerinud oma kohustusi mittetäitva võlgniku katteks (vt lisa E2.4.2). Menetluskorra käsiraamatu kohaselt on euro ostmine ainus Euroopa ühenduste tegevuses lubatud valuutavahetuse toiming. Kõik erandid sellest reeglist peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

6.8.2. Hinnarisk

Likvideeritavat ESTÜt mõjutab võlakirjade hinnarisk investeeringute tõttu, mis on bilansis liigitatud likviidseteks.

6.9. INTRESSIMÄÄRA RISK

Rahavoogudega seotud intressimäära risk tuleneb ohust, et finantsinstrumendi tulevased rahavood võivad kõikuda turuintressimäärade muutumise tõttu. Õiglase väärtusega seotud intressimäära risk tuleneb ohust, et finantsinstrumendi väärtus võib kõikuda turuintressimäärade muutumise tõttu. Likvideeritavat ESTÜt mõjutab tema tegevuse laadi tõttu risk, mis tuleneb turuintressimäärade taseme kõikumise mõjust nii tema õiglase väärtuse kui ka rahavoogude riskile.

a) Laenatud vahenditest antud laenud

Võetud laenudest tulenevaid intressimäära riske tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Kui neid ei suudeta täpselt vastavusse viia, kasutatakse intressimäärade kõikumisest tuleneva riski vähendamiseks tuletisinstrumente (vt lisa E 2.3.3.2).

b) Võlakirjad

Muutuva intressimääraga emiteeritud võlakirjadest tuleneb likvideeritava ESTÜ jaoks rahavoogudega seotud intressimäära risk, fikseeritud intressimääraga võlakirjadest tuleneb aga ühenduste jaoks õiglase väärtusega seotud intressimäära risk. Fikseeritud intressimääraga võlakirjad moodustavad bilansipäeva seisuga investeerimisportfellist umbes 93 % (2005. aastal 85 %).

Järgnevas tabelis on esitatud likvideeritava ESTÜ hoitavate vahendite jaotus 31. detsembri 2006. aasta seisuga (turuväärtus, millest on maha arvatud kogunenud intress):

miljonites eurodes
Segmendid	Fikseeritud intressimääraga investeeringud			Muutuva intressimääraga väärtpaberid miljonites eurodes	KOKKU miljonites eurodes
Segmendid	Alla 3 kuu miljonites eurodes	3 kuud – 1 aasta miljonites eurodes	1–10 aastat miljonites eurodes	Muutuva intressimääraga väärtpaberid miljonites eurodes	KOKKU miljonites eurodes
Arveldusarved	3	0	0	0	3
Lühiajalised tähtajalised hoiused — nominaalne	53	0	0	0	53
Likviidsete varade portfell	30	88	1 154	102	1 374
Kokku	86	88	1 154	102	1 430
Protsent	6 %	6 %	81 %	7 %	100 %

31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustasid kogunenud intressid likviidsete varade portfelli puhul 27 miljonit eurot.

c) Intressimäära tundlikkuse analüüs

Šokianalüüsi jaoks on kõigi portfelli kuuluvate võlakirjade (sh ujuva intressimääraga võlakirjade) hind algselt määratud tegeliku tulususe alusel; järgnevalt hinnatakse neid ümber 100 baaspunkti võrra tõstetud tulususe alusel. Turuhinna muutumist kajastatakse šokianalüüsis teoreetilise kahjumina. Eeldatakse, et 100 baaspunkti suurune paralleelne tõus toimub hetkeliselt, ajafaktorit arvesse ei võeta. 31. detsembri 2006. aasta seisuga moodustas teoreetiline kahjum 54 miljonit eurot.

6.10. KREDIIDIRISK

Likvideeritavat ESTÜt mõjutab krediidirisk, mis tuleneb ohust, et vastaspool ei ole võimeline summasid tähtaegselt täielikult tasuma. Kohaldada tuleb vastaspoolte valiku kohta kehtivaid juhiseid. Nende kohaselt saab asjaomane üksus sõlmida tehinguid ainult abikõlblike pankadega, mis kuuluvad heakskiidetud pankade kauplemisnimekirja ja millel on piisavad vastaspoole piirangud. Krediidiriski juhitakse regulaarse analüüsi abil, millega hinnatakse laenuvõtjate võimet täita oma intressi ja laenu põhiosa maksekohustusi. Krediidiriski juhitakse ka tagatise ning riigi, äriühingu või isikliku garantii nõudmisega. 31. detsembri 2006. aasta seisuga jagunes 354 miljoni euro suurune krediidirisk järgmiselt:

	Nominaalväärtus miljonites eurodes
Krediidiasutustele antud laenud	49
Klientidele antud laenud	305
Kokku	354

60 % veel tagasimaksmata laenusummast on kaetud liikmesriigi või sellega samaväärsete asutuste (avalik-õiguslikud asutused või avaliku sektori tööstuskontsernid liikmesriikides) tagatistega. 15 % veel tagasimaksmata laenudest on antud pankadele või tagavad neid pangad. 5 % tasumata võlast (17 miljonit eurot) koosneb endisest ESTÜ pensionifondist Euroopa Liidu institutsioonide ametnikele antud laenudest (eespool esitatud kokkuvõtlikus tabelis on ametnikele antud laenud toodud klientidele antud laenude all), mis on kaetud elukindlustuse ja invaliidsuskindlustuse ning asjaomaste palkadega.

Ülejäänud laenusaldo, st 20 % riskitaset tuleks lugeda kõrgemaks. See tähendab, et saadud tagatised (erasektori tööstuskontsernide antud garantiikirjad ja muud eritagatised) ei paku makseraskuste korral üldiselt samasugust kindlustaset.

Likviidsuse eesmärgil olid laenatud vahenditest antud laenud täielikult kaetud tagatisfondiga ehk riskide ja kulude katteks eraldatud vahenditega. Uute raamatupidamiseeskirjade kohaldamise tulemusena on need vahendid alates 1. jaanuarist 2005 asendatud erireserviga. 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli nimetatud reservi suuruseks 206 miljonit eurot.

Oma vahenditest antud laenud olid kaetud teise reserviga, mida varem nimetati „ESTÜ erireserviks”. 31. detsembri 2006. aasta seisuga oli nimetatud erireservi suuruseks 56 miljonit eurot.

a) Krediidiasutustes hoitav sularaha ja hoiused — vastaspoolte kirjeldus

Bilansipäeva seisuga oli hoiustest ja arveldusarve saldodest 42 % (Fitch) F1+ (või samaväärse) reitinguga ja 58 % F1 (või samaväärse) reitinguga pankades. Kõiki hoiuseid ja arveldusarve saldosid hoitakse OECD riikides asuvates pankades.

b) Laenud ja ettemaksed — laenuvõtjate kirjeldus

Allpool on näidatud laenatud vahenditest antud laenude (väljendatuna tagasimaksmata laenusumma nominaalväärtuses) geograafiline jaotus bilansipäeva seisuga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõnealustele laenudele olid tagatised andnud avalik-õiguslikud asutused, pangad või tööstuskontsernid, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul, kelle puhul tagatisi ei saadud.

miljonites eurodes
	31. detsember 2006	Laenude arv
Kreeka	76	1
Prantsusmaa	134	2
Itaalia	2	12
Ühendkuningriik	70	1
Kokku	282	16

Oma kohustusi mittetäitva võlgniku võlgade ümberstruktureerimise järel 1998. aastal omandas komisjon Euroopa Investeerimispangalt 152,6 miljoni euro väärtuses lihtveksleid (reitinguga AAA), et taastada laenuandmise ja -võtmise tehingu kompenseeriv iseloom ning seega katta intressimäära ja valuutarisk. Nimetatud lihtvekslid eespool esitatud tabelites ei kajastu.

Bilansipäeva seisuga oli oma vahenditest antud laenude (välja arvatud Euroopa Liidu institutsioonide ametnikele antud laenude) geograafiline jaotus (väljendatuna tagasimaksmata laenusumma nominaalväärtuses) selline, et nende kogusummast (56 miljonit eurot) moodustasid 50 % Saksamaal ja 50 % veel 13 ELi liikmesriigis antud laenud. Kõigile laenudele olid antud tagatised.

c) Tuletisinstrumendid — vastaspoolte kirjeldus: Vt lisa E 2.3.3.2.

d) Likviidsed väärtpaberid — emitentide kirjeldus

Täpsemad andmed võlakirjade kohta (väljendatuna õiglases väärtuses) olid bilansipäeva seisuga emitentide ja reitingute (Standard & Poor's) lõikes järgmised:

miljonites eurodes
	31. detsember 2006	%
Riigid	452	32
Rahvusvahelised organisatsioonid	58	4
Pangad ja finantsinstitutsioonid	695	50
Muud avalik-õiguslikud emitendid	196	14
Kokku	1 401	100

miljonites eurodes
	31. detsember 2006	%
AAA	806	58
AA+	133	10
AA	190	13
AA-	12	1
A+	93	6
A-	86	6
BBB+	81	6
Kokku	1 401	100

Bilansipäeva seisuga jagunesid võlakirjad (väljendatuna õiglases väärtuses) geograafiliselt järgmiselt: Saksamaa 19 %, Hispaania 9 %, Ühendkuningriik 8 %, Prantsusmaa 7 % ning Austria, Ungari ja Ameerika Ühendriigid igaüks 6 %. Ülejäänud võlakirjad jagunesid ELi liikmesriikide vahel.

6.11. LIKVIIDSUSRISK

Võetud laenudest tulenevat likviidsusriski tasakaalustavad tavaliselt oma lepingutingimuste poolest neile vastavad antud laenud (kompensatsioonitehingud). Juhul kui neid ei suudeta täpselt vastavusse viia, kasutatakse rahavoogude vastavusse viimiseks tuletisinstrumente.

Likvideeritava ESTÜ varade ja kohustuste haldamise raames haldab komisjon likviidsusnõudeid, mis põhinevad 11aastase perioodi kohta tehtud väljamaksete prognoosil, mis on saadud vastutavate komisjoni talitustega konsulteerimise tulemusel. Asjaomaste aastaste nõuete täitmiseks tehakse sellele prognoosile vastavalt investeeringuid.

6.12. ÕIGLANE VÄÄRTUS

Antud ja võetud laenud

Antud ja võetud laenude hinnanguline õiglane väärtus tehakse kindlaks diskonteeritud rahavoogude meetodi abil. Selle mudeli kohaselt diskonteeritakse oodatavad tulevased rahavood, kohaldades järelejäänud tähtaja puhul asjakohaseid AAA krediidireitingu korral kasutatavaid intressikõveraid.

Eeldatakse, et ujuva intressimääraga antud laenude hinnanguline õiglane väärtus on ligilähedane nende bilansilisele maksumusele, sest iga kolme kuni kuue kuu järel teostatakse turuintressimäärade alusel toimuv ümberhindlus.

Fikseeritud intressimääraga antud ja võetud laenude hinnangulist õiglast väärtust ei saanud leida, sest nimetatud väärtuste arvutamiseks vajalikud andmed ei olnud kättesaadavad.

Likviidsed väärtpaberid

Likviidsed väärtpaberid on esitatud õiglases väärtuses, milleks on turuhind, millele on liidetud kogunenud intressid.

Õiglases väärtuses hinnatud finantsinstrumendid

Tulude ja kulude aruandes kajastatud ja ühte hindamistehnikat kasutades hinnatud õiglase väärtuse aastase muutuse kogusumma on 1,03 miljonit eurot (netokahjum), võrreldes 1,57 miljoni euroga 2005. aastal (netokasum). Ühegi finantsinstrumendi õiglase väärtuse hindamisel ei ole kasutatud hindamistehnikat, mis ei põhineks jälgitavatel turuhindadel või -määradel.

Nõuded ja võlgnevused

Eeldatakse, et kaubanduslike nõuete nominaalväärtus, millest on lahutatud väärtuse languse katteks eraldatud vahendid, ja kaubanduslike võlgnevuste nominaalväärtus on ligilähedased nende õiglastele väärtustele.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentide, sealhulgas arveldusarvete ja lühiajaliste (alla kolme kuuliste) tähtajaliste hoiuste õiglane väärtus on nende bilansiline maksumus.

7. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVATE ANDMETE AVALDAMINE

Alljärgnevalt on esitatud teave selliste seotud osapooltega sõlmitud tehingute kohta, mis on Euroopa ühenduste haldamisel keskse tähtsusega. Selleks on nimetatud isikud jaotatud viide kategooriasse:

1. kategooria: komisjoni president ja Euroopa Kohtu president;

2. kategooria: komisjoni asepresidendid;

3. kategooria: komisjoni liikmed, Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid, Esimese Astme Kohtu president ja liikmed, Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu president ja liikmed, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor;

4. kategooria: kontrollikoja president ja liikmed;

5. kategooria: institutsioonide ja ametite kõrgeima astme avalikud teenistujad.

HALDAMISEGA SEOTUD PEAMISED RAHALISED NÕUDED

eurodes
Nõue	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria	5. kategooria
Põhipalk (kuupalk)	23 384,07	21 181,23	16 944,98 - 19 063,10	18 300,58 – 19 486,73	10 774,54 - 16 944,98
Eluasemetoetus (% palgast)	15 %	15 %	15 %	15 %	–
Kodumaalt lahkumise toetus (% palgast)	–	–	–	–	16 %
Peretoetused:
Majapidamistoetus (% palgast)	2 % + 157,29	2 % + 157,29	2 % + 157,29	2 % + 157,29	2 % + 157,29
Ülalpeetava lapse toetus	302,32	302,32	302,32	302,32	302,32
Eelkooliealise lapse toetus	50,36	50,36	50,36	50,36	50,36
Õppetoetus või	233,20	233,20	233,20	233,20	233,20
töökohavälise koolituse toetus	466,40	466,40	466,40	466,40	466,40
Kohtu eesistuja toetus	–	–	500 - 810,74	–	–
Esindustasud	1 418,07	911,38	500 - 607,71	–	–
Iga-aastased sõidukulud	–	–	–	–	Jah
Ülekanded liikmesriikidesse:
Õppetoetus (17)	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah
% palgast (17)	5 %	5 %	5 %	5 %	5 %
% palgast ilma paranduskoefitsiendita	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %	kuni 25 %
Esinduskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	–	–
Tööle asumine:
Sisseseadmiskulud	46 768,14	42 362,46	38 126,20	36 601,16	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Teenistusest lahkumine:
Ümberasumiskulud	23 384,07	21 181,23	19 063,10	18 300,58 – 19 486,73	hüvitatud
Perekonna sõidukulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Kolimiskulud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud	hüvitatud
Üleminekutoetus (% palgast (18)	40 % - 65 %	40 % - 65 %	40 % - 65 %	40 % - 65 %	-
Ravikindlustus	kaetud	kaetud	kaetud	kaetud	vabatahtlik/ei ole kohustuslik
Pension (% palgast, maksueelne)	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %	kuni 70 %
Mahaarvamised:
Ühenduse maks	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %	8 % – 45 %
Ravikindlustus (% palgast)	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %	1,8 %
Palkadele rakendatav erimaks	3,36 %	3,36 %	3,36 %	3,36 %	3,36 %
Pensioni mahaarvamine	–	–	–	–	10,25 %
Inimeste arv 31.12.2006 seisuga	2	5	86	25	72

8. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise kuupäeva seisuga ei olnud komisjoni peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

9. KONSOLIDEERITUD ÜKSUSED

Euroopa ühenduste konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse on kaasatud järgmised üksused:

A. KONSOLIDEERITUD ÜKSUSED

1. Institutsioonid ja nõuandeorganid

Regioonide Komitee

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa andmekaitseinspektor

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa ombudsman

Euroopa Parlament

2. Ühenduse ametid

Euroopa Ülesehitusamet

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Euroopa Lennundusohutusamet

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Euroopa Keskkonnaagentuur

Euroopa Toiduohutusamet

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Euroopa Ravimiamet

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Euroopa Koolitusfond

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (19)

Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet (19)

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (19)

Euroopa Raudteeagentuur (19)

Ühenduse Sordiamet (19)

3. Rakendusametid

Aruka Energeetika Rakendusamet (19)

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (19)

4. Muud kontrollitavad üksused

(Likvideeritav) Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Eurojust (20)

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) (19) (20)

B. ÜHISETTEVÕTTED

Galileo ühisettevõte (21)

C. SIDUSETTEVÕTTED

Euroopa Investeerimisfond (22)

10. KONSOLIDEERIMATA ÜKSUSED

Kuigi ühendused haldavad allpool käsitletud üksuste varasid, ei vasta need üksused nõuetele, mille kohaselt need tuleks konsolideerida, ja seepärast ei ole neid Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud.

10.1. EUROOPA ARENGUFOND (EAF)

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ühenduse abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja –territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. Iga fond moodustatakse viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal (I Yaoundé konventsioon) on EAFi tsüklid üldiselt järginud Yaoundé ja Lomé partnerluslepingute omi. Üheksas EAF moodustati samaaegselt kõige hiljutisema partnerluslepinguga, nn Cotonou lepinguga, 2000. aasta juunis. Cotonou lepingule kirjutasid alla 77 riiki — 48 Saharast lõunasse jääva Aafrika riiki, 15 Kariibi mere riiki ja 14 Vaikse ookeani riiki. Üheksandale EAFile on viieaastaseks perioodiks eraldatud 13,5 miljardit eurot. Cotonou lepinguga nähakse EAFi raames ette ainult kaks rahastamisvahendit — vahend pikaajalise arenguabi jaoks toetuste (tagastamatu abi) andmiseks ja investeerimisrahastu AKV erasektori arengu toetamiseks.

EAFi ei rahastata ühenduste eelarvest, vaid liikmesriikide otseste osamaksudega, mis lepitakse kokku läbirääkimiste teel. Liikmesriigi makstav summa põhineb muu hulgas osalt tema rahvamajanduse kogutoodangul ja osalt tema ajaloolistel sidemetel (st kunagised kolooniad) asjaomaste AKV riikidega. EAFi vahendeid haldavad komisjon ja EIP.

EAFi tegevust reguleerib tema enda finantsmäärus (ELT L 83/1, 1.4.2003), millega on ette nähtud tema raamatupidamisaruande esitamine ühenduste omast eraldi. EAFide suhtes rakendavad välist kontrolli kontrollikoda ja Euroopa Parlament. Teabe huvides on järgnevalt esitatud EAFi bilanss ning tulude ja kulude aruanne (2005. aasta andmed on ümber arvutatud):

BILANSS — EAF

miljonites eurodes
	31.12.2006	31.12.2005
KÄIBEVARA:	3 318	3 122
Saadaolevad osamaksud	0	14
Nõuded	217	139
Eelmaksed	2 809	2 304
Muu käibevara	1	3
Raha ja raha ekvivalendid	291	662
AKTIVA KOKKU	3 318	3 122
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED:	2 096	1 486
Kreditoorne võlgnevus	2 096	1 486
PASSIVA KOKKU	2 096	1 486
NETOVARA	1 222	1 636
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud vahendid	29 900	27 390
Majandusaasta tulem	(2 924)	(2 526)
Varasematest aastatest ülekantud tulem	(26 788)	(24 262)
Reservid	1 034	1 034
VAHENDID ja RESERVID	1 222	1 636

TULUDE JA KULUDE ARUANNE — EAF

miljonites eurodes
	2006	2005
TULU KOKKU	0	0
PÕHITEGEVUSKULUD	2 957	2 544
Põhitegevuskulud:	2 933	2 516
Programmikohane abi	750	982
Makromajanduslik toetus	408	383
Intressitoetused	1	0
Hädaabi	130	135
Pagulastele ettenähtud abi	7	13
Riskikapital	63	61
Stabex	189	66
Sysmin	30	14
Ülekanded varasematest EAFidest	15	16
Struktuuriline kohandus	1	16
Võlakergendus	17	23
Valdkondlik poliitika	911	492
Eksporditulude kompensatsioon	53	(3)
Institutsioonidele ettenähtud toetus	32	29
AKV riikide sisesed projektid	339	199
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond	(13)	90
Halduskulud:	24	28
(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST	(2 957)	(2 544)
MUU TEGEVUS KUI PÕHITEGEVUS
Finantstulu	31	24
Reservid	2	(6)
KASUM MUUST TEGEVUSEST KUI PÕHITEGEVUSEST	33	18
MAJANDUSAASTA TULEM	(2 924)	(2 526)

10.2. RAVIKINDLUSTUSSKEEM

Ravikindlustusskeem on skeem, mis annab Euroopa ühenduste erinevate asutuste töötajatele ravikindlustuse. Skeemi vahendid on tema enda omandis ega ole Euroopa ühenduste kontrolli all, kuigi tema finantsvarasid haldab komisjon. Skeemi rahastatakse skeemi liikmete (töötajate) ja tööandjate (institutsioonid/ametid/asutused) osamaksudest. Võimalik ülejääk jääb skeemi.

Skeemil on neli eraldiseisvat üksust — põhiskeem, millega on kaetud institutsioonide ja Euroopa ühenduste ametite töötajad, ja kolm väiksemat skeemi, millega on kaetud Firenze Euroopa Ülikooli ja Euroopa koolide töötajad ning väljaspool EÜd (näiteks ELi esindustes) töötavad töötajad. Skeemi varade kogumaksumus 31. detsembri 2006. aasta oli seisuga 279 miljonit eurot (2005. aastal 260 miljonit eurot).

II OSA

EUROOPA ÜHENDUSTE KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE JA SELLE LISAD

SISUKORD

A.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruanne

1.	2006. aasta eelarve täitmise tulemuse aruanne

2.	Konsolideeritud aruanne eelarve tulude laekumise kohta

3.	Konsolideeritud aruanne eelarve tulude laekumise kohta institutsioonide lõikes

4.	2006. ja 2005. aasta eelarve tulude laekumise võrdlus

5.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

6.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

7.	Maksete assigneeringute kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

8.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamise võrdlus poliitikavaldkondade lõikes

9.	Maksete assigneeringute kasutamise võrdlus poliitikavaldkondade lõikes

10.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine ja muutused finantsperspektiivide lõikes

11.	Kulukohustuste assigneeringute kasutamine finantsperspektiivide lõikes

12.	Maksete assigneeringute kasutamine finantsperspektiivide lõikes

13.	2006. ja 2005. aasta eelarve täitmise võrdlus finantsperspektiivide lõikes

14.	Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

15.	Konsolideeritud aruanne täitmata kulukohustuste kohta

16.	Täitmata kulukohustuste jaotumine nende tekkimise aastate lõikes

17.	Ametite tulu: eelarve prognoosid, nõuded ja laekunud summad

18.	Kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud ametite lõikes

19.	Eelarve täitmise tulemuse aruanne (sealhulgas ametid)

B.	Konsolideeritud eelarve täitmise aruande lisad

1.	Eelarvepõhimõtted, struktuur ja assigneeringud

2.	Märkused 2006. aasta konsolideeritud eelarve täitmise aruande kohta

A JAGU:

KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANNE

EELARVE TÄITMISE TULEMUSE ARUANNE

TABEL 1: 2006. AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE ARUANNE

eurodes
	EFTA — EMP	EUROOPA ÜHENDUSED	KOKKU 2006	KOKKU 2005
Eelarveaasta tulud	129 972 205,00	108 293 038 760,79	108 423 010 965,79	107 090 637 948,19
Jooksva eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksed	(120 946 425,57)	(105 290 965 383,30)	(105 411 911 808,87)	(103 548 235 840,31)
Eelarveaastasse N+1 üle kantud maksete assigneeringud	0	(1 400 894 862,16)	(1 400 894 862,16)	(1 421 346 086,07)
Eelarveaastast N-1 ülekantud EFTA assigneeringud	(67 568,00)	0,00	(67 568,00)	(91 242,32)
Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata maksete assigneeringute tühistamine	41 680,79	263 290 101,52	263 331 782,31	253 045 630,75
Aastased vahetuskursi erinevused	0	(16 836 905,85)	(16 836 905,85)	40 924 144,37
Eelarve täitmise tulemus	8 999 892,22	1 847 631 711,00	1 856 631 603,22	2 414 934 554,61

Euroopa ühenduste eelarve ülejääk tagastatakse liikmesriikidele järgneva aasta jooksul nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

Konsolideeritud aruanne eelarve tulude laekumise kohta

2. KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2006. AASTA EELARVE TULUDE LAEKUMISE KOHTA

Eurodes
Jaotis		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulu			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		Esialgne	Lõplik	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		1	2	3	4	5=3+4	6	7	8=6+7	9=8/2	10=5-8
1	OMAVAHENDID	110 671 918 355,00	101 010 391 494,00	100 822 543 908,40	1 450 323 197,35	102 272 867 105,75	99 415 432 120,03	1 428 725 893,13	100 844 158 013,16	99,84 %	1 428 709 092,59
3	KASUTATAVAD ÜLEJÄÄGID	0,00	4 018 889 033,00	4 010 040 626,17	0,00	4 010 040 626,17	4 009 857 459,63	0,00	4 009 857 459,63	99,78 %	183 166,54
4	MITMESUGUSED ÜHENDUSE MAKSUD JA LÕIVUD	1 034 904 640,00	1 034 904 640,00	870 991 583,72	33 003 781,19	903 995 364,91	828 534 236,44	29 650 521,30	858 184 757,74	82,92 %	45 810 607,17
5	INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUS	78 630 000,00	78 630 000,00	238 495 922,63	17 721 335,59	256 217 258,22	219 429 913,74	13 772 474,47	233 202 388,21	296,58 %	23 014 870,01
6	KOLMANDATE ISIKUTE OSAMAKSUD	15 000 000,00	235 000 000,00	1 248 271 061,11	389 963 034,86	1 638 234 095,97	1 154 122 952,96	282 509 091,61	1 436 632 044,57	611,33 %	201 602 051,40
7	VIIVISED JA TRAHVID	120 000 000,00	911 500 000,00	2 113 575 518,87	4 277 519 472,07	6 391 094 990,94	- 17 572 903,64	933 842 667,85	916 269 764,21	100,52 %	5 474 825 226,73
8	LAENUDE VÕTMISE JA ANDMISE TEHINGUD	29 028 454,00	59 028 454,00	71 097 007,12	704 598,51	71 801 605,63	71 097 007,12	704 598,51	71 801 605,63	121,64 %	0,00
9	MITMESUGUSED TULUD	20 126 000,00	30 126 000,00	50 992 541,02	10 637 845,89	61 630 386,91	51 098 684,82	1 806 247,82	52 904 932,64	175,61 %	8 725 454,27
Kokku		111 969 607 449,00	107 378 469 621,00	109 426 008 169,04	6 179 873 265,46	115 605 881 434,50	105 731 999 471,10	2 691 011 494,69	108 423 010 965,79	100,97 %	7 182 870 468,71

1. jaotis: Omavahendid

euro
Peatükk		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulu			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		Esialgne	Lõplik	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		1	2	3	4	5=3+4	6	7	8=6+7	9=8/2	10=5-8
10	Põllumajandussaaduste tollimaksud	763 500 000,00	863 400 000,00	1 277 764 620,69	402 358 047,01	1 680 122 667,70	889 442 376,81	402 358 047,01	1 291 800 423,82	149,62 %	388 322 243,88
11	Suhkrumaksud	556 200 000,00	150 600 000,00	169 548 421,51	9 565 137,95	179 113 559,46	142 044 559,85	9 565 137,95	151 609 697,80	100,67 %	27 503 861,66
12	Tollimaksud	12 905 400 000,00	13 874 900 000,00	13 556 565 765,79	1 038 400 012,39	14 594 965 778,18	12 568 050 904,17	1 016 802 708,17	13 584 853 612,34	97,91 %	1 010 112 165,84
13	Käibemaks	15 884 321 797,00	17 200 276 121,00	17 220 239 768,36	0,00	17 220 239 768,36	17 219 801 792,98	0,00	17 219 801 792,98	100,11 %	437 975,38
14	Rahvamajanduse kogutulu	80 562 496 558,00	68 921 215 373,00	68 604 270 932,85	0,00	68 604 270 932,85	68 602 092 852,50	0,00	68 602 092 852,50	99,54 %	2 178 080,35
15	Eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine	0,00	0,00	- 5 845 600,80	0,00	- 5 845 600,80	- 6 000 366,28	0,00	- 6 000 366,28	%	154 765,48
Kokku		110 671 918 355,00	101 010 391 494,00	100 822 543 908,40	1 450 323 197,35	102 272 867 105,75	99 415 432 120,03	1 428 725 893,13	100 844 158 013,16	99,84 %	1 428 709 092,59

3. jaotis: Kasutatavad ülejäägid

euro
Peatükk		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulu			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		Esialgne	Lõplik	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
		1	2	3	4	5=3+4	6	7	8=6+7	9=8/2	10=5-8
30	Ülejääk eelnevast eelarveaastast	0,00	2 502 809 591,00	2 502 809 591,35	0,00	2 502 809 591,35	2 502 809 591,35	0,00	2 502 809 591,35	100,00 %	0,00
31	Käibemaksu ülejääk	0,00	- 14 157 979,00	- 13 451 152,64	0,00	- 13 451 152,64	- 13 560 430,52	0,00	- 13 560 430,52	95,78 %	109 277,88
32	Rahvamajanduse kogutulu ülejääk	0,00	1 530 237 421,00	1 529 981 320,31	0,00	1 529 981 320,31	1 529 966 190,91	0,00	1 529 966 190,91	99,98 %	15 129,40
34	Justiits- ja siseküsimuste poliitikast kõrvalejäämisest tulenevad korrektsioonid	0,00	0,00	- 30 883,36	0,00	- 30 883,36	- 30 990,89	0,00	- 30 990,89	0,00 %	107,53
35	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine	0,00	0,00	- 4 020 590,17	0,00	- 4 020 590,17	- 4 020 590,16	0,00	- 4 020 590,16	0,00 %	- 0,01
36	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise vahearvestus	0,00	0,00	- 5 247 659,32	0,00	- 5 247 659,32	- 5 306 311,06	0,00	- 5 306 311,06	0,00 %	58 651,74
Kokku		0,00	4 018 889 033,00	4 010 040 626,17	0,00	4 010 040 626,17	4 009 857 459,63	0,00	4 009 857 459,63	99,78 %	183 166,54

3. KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2006. AASTA EELARVE TULUDE LAEKUMISE KOHTA INSTITUTSIOONIDE LÕIKES

Eurodes
Institutsioon	Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded			Tulu			Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	Esialgne	Lõplik	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Jooksev aasta	Ülekandmised	Kokku	Laekumised %-na eelarvest	Võlgnevuse saldo
	1	2	3	4	5=3+4	6	7	8=6+7	9=8/2	10=5-8
Euroopa Parlament	99 025 636,00	99 025 636,00	132 403 974,99	13 484 056,27	145 888 031,26	112 642 547,81	13 484 056,27	126 126 604,08	127,37 %	19 761 427,18
Nõukogu	49 054 000,00	49 054 000,00	81 405 909,42	8 568 077,80	89 973 987,22	71 902 506,79	4 829 884,89	76 732 391,68	156,42 %	13 241 595,54
Komisjon	111 760 172 428,00	107 169 034 600,00	109 130 785 623,83	6 156 411 580,27	115 287 197 204,10	105 467 457 739,28	2 671 643 818,28	108 139 101 557,56	100,91 %	7 148 095 646,54
Euroopa Kohus	30 357 000,00	30 357 000,00	35 194 659,28	445 907,44	35 640 566,72	34 343 308,29	369 679,14	34 712 987,43	114,35 %	927 579,29
Kontrollikoda	14 636 000,00	14 636 000,00	16 751 203,73	963 643,68	17 714 847,41	16 186 571,14	684 056,11	16 870 627,25	115,27 %	844 220,16
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	9 866 628,00	9 866 628,00	12 259 488,39	0,00	12 259 488,39	12 259 488,39	0,00	12 259 488,39	124,25 %	0,00
Regioonide Komitee	5 151 157,00	5 151 157,00	16 100 779,45	0,00	16 100 779,45	16 100 779,45	0,00	16 100 779,45	312,57 %	0,00
Ombudsman	823 600,00	823 600,00	760 073,06	0,00	760 073,06	760 073,06	0,00	760 073,06	92,29 %	0,00
Euroopa andmekaitseinspektor	521 000,00	521 000,00	346 456,89	0,00	346 456,89	346 456,89	0,00	346 456,89	66,50 %	0,00
Kokku	111 969 607 449,00	107 378 469 621,00	109 426 008 169,04	6 179 873 265,46	115 605 881 434,50	105 731 999 471,10	2 691 011 494,69	108 423 010 965,79	100,97 %	7 182 870 468,71

4. 2006. JA 2005. AASTA EELARVE TULUDE LAEKUMISE VÕRDLUS

Eurodes
Jaotis		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded		Tulu		Laekumised %-na eelarvest		Võlgnevuse saldo
Jaotis		2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005
1	OMAVAHENDID	101 010 391 494,00	98 384 147 898,00	102 272 867 105,75	99 824 283 203,21	100 844 158 013,16	98 373 313 140,90	99,84 %	99,99 %	1 428 709 092,59	1 450 970 062,31
3	KASUTATAVAD ÜLEJÄÄGID	4 018 889 033,00	5 713 984 737,00	4 010 040 626,17	5 700 453 058,94	4 009 857 459,63	5 700 453 008,36	99,78 %	99,76 %	183 166,54	50,58
4	MITMESUGUSED ÜHENDUSE MAKSUD JA LÕIVUD	1 034 904 640,00	798 460 359,00	903 995 364,91	805 221 312,83	858 184 757,74	785 650 405,95	82,92 %	98,40 %	45 810 607,17	19 570 906,88
5	INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUS	78 630 000,00	54 035 000,00	256 217 258,22	194 278 564,35	233 202 388,21	177 028 082,95	296,58 %	327,62 %	23 014 870,01	17 250 481,40
6	KOLMANDATE ISIKUTE OSAMAKSUD	235 000 000,00	360 000 000,00	1 638 234 095,97	2 037 971 605,84	1 436 632 044,57	1 641 785 879,12	611,33 %	456,05 %	201 602 051,40	396 185 726,72
7	VIIVISED JA TRAHVID	911 500 000,00	318 000 000,00	6 391 094 990,94	4 633 894 891,89	916 269 764,21	356 379 646,77	100,52 %	112,07 %	5 474 825 226,73	4 277 515 245,12
8	LAENUDE VÕTMISE JA ANDMISE TEHINGUD	59 028 454,00	25 359 946,00	71 801 605,63	42 461 277,11	71 801 605,63	41 756 678,60	121,64 %	164,66 %	0,00	704 598,51
9	MITMESUGUSED TULUD	30 126 000,00	30 061 000,00	61 630 386,91	26 757 428,49	52 904 932,64	14 271 105,54	175,61 %	47,47 %	8 725 454,27	12 486 322,95
Kokku		107 378 469 621,00	105 684 048 940,00	115 605 881 434,50	113 265 321 342,66	108 423 010 965,79	107 090 637 948,19	100,97 %	101,33 %	7 182 870 468,71	6 174 683 394,47

1. jaotis: Omavahendid

euro
Peatükk		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded		Tulu		Laekumised %-na eelarvest		Võlgnevuse saldo
Peatükk		2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005
10	PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOLLIMAKSUD	863 400 000,00	1 119 400 000,00	1 680 122 667,70	1 753 139 003,74	1 291 800 423,82	1 350 779 664,23	149,62 %	120,67 %	388 322 243,88	402 359 339,51
11	SUHKRUMAKSUD	150 600 000,00	793 800 000,00	179 113 559,46	704 682 245,84	151 609 697,80	695 117 153,40	100,67 %	87,57 %	27 503 861,66	9 565 092,44
12	TOLLIMAKSUD	13 874 900 000,00	12 030 800 000,00	14 594 965 778,18	13 055 678 105,24	13 584 853 612,34	12 017 241 801,46	97,91 %	99,89 %	1 010 112 165,84	1 038 436 303,78
13	KÄIBEMAKS	17 200 276 121,00	15 556 051 275,00	17 220 239 768,36	15 618 999 596,99	17 219 801 792,98	15 618 908 472,73	100,11 %	100,40 %	437 975,38	91 124,26
14	RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU	68 921 215 373,00	68 884 096 623,00	68 604 270 932,85	68 812 063 944,74	68 602 092 852,50	68 811 599 689,02	99,54 %	99,89 %	2 178 080,35	464 255,72
15	EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMINE	0,00	0,00	- 5 845 600,80	- 120 279 693,34	- 6 000 366,28	- 120 333 639,94	0,00 %	0,00 %	154 765,48	53 946,60
Kokku		101 010 391 494,00	98 384 147 898,00	102 272 867 105,75	99 824 283 203,21	100 844 158 013,16	98 373 313 140,90	99,84 %	99,99 %	1 428 709 092,59	1 450 970 062,31

3. jaotis: Kasutatavad ülejäägid

euro
Peatükk		Eelarvelised tulud		Kindlaksmääratud nõuded		Tulu		Laekumised %-na eelarvest		Võlgnevuse saldo
Peatükk		2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005	2006	2005
30	ÜLEJÄÄK EELNEVAST EELARVEAASTAST	2 502 809 591,00	3 262 668 965,00	2 502 809 591,35	3 262 668 965,49	2 502 809 591,35	3 262 668 965,49	100,00 %	100,00 %	0,00	0,00
31	KÄIBEMAKSU ÜLEJÄÄK	- 14 157 979,00	400 012 558,00	- 13 451 152,64	399 121 900,87	- 13 560 430,52	399 121 900,81	95,78 %	99,78 %	109 277,88	0,06
32	RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU ÜLEJÄÄK	1 530 237 421,00	2 051 303 214,00	1 529 981 320,31	2 048 986 753,84	1 529 966 190,91	2 048 986 753,57	99,98 %	99,89 %	15 129,40	0,27
34	JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTE POLIITIKAST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEVAD KORREKTSIOONID	0,00	0,00	- 30 883,36	6 063,63	- 30 990,89	6 013,33	0,00 %	0,00 %	107,53	50,30
35	ÜHENDKUNINGRIIGI SUHTES KOHALDATAV KORRIGEERIMINE	0,00	0,00	- 4 020 590,17	- 10 330 624,89	- 4 020 590,16	- 10 330 624,84	0,00 %	0,00 %	- 0,01	- 0,05
36	ÜHENDKUNINGRIIGI SUHTES KOHALDATAVA KORRIGEERIMISE VAHEARVESTUS	0,00	0,00	- 5 247 659,32	0,00	- 5 306 311,06	0,00	0,00 %	0,00 %	58 651,74	0,00
Kokku		4 018 889 033,00	5 713 984 737,00	4 010 040 626,17	5 700 453 058,94	4 009 857 459,63	5 700 453 008,36	99,78 %	99,76 %	183 166,54	50,58

Konsolideeritud aruanne eelarve

kulude kasutamise kohta

5. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute

jaotumine ja muutused poliitikavaldkondade lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Kulukohustuste assigneeringud						Maksete assigneeringud
		Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja paranduseelarve)	2005. aastast ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja paranduseelarve)	Ülekantud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku
		1	2	3	4	5=3+4	6=1+2+5	7	8	9	10	11=9+10	12=7+8+11
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALKOND	468 476 353,00	13 044 223,00	0,00	7 687 489,89	7 687 489,89	489 208 065,89	472 046 353,00	- 30 032 803,00	5 600 164,22	7 621 116,28	13 221 280,50	455 234 830,50
02	ETTEVÕTLUS	399 828 648,00	7 670 470,00	14 875 951,00	44 996 845,18	59 872 796,18	467 371 914,18	432 613 648,00	- 22 929 530,00	15 510 475,59	52 839 748,36	68 350 223,95	478 034 341,95
03	KONKURENTS	98 657 766,00	- 179 342,00	0,00	4 542 034,98	4 542 034,98	103 020 458,98	98 657 766,00	- 179 342,00	7 330 349,34	4 541 708,41	11 872 057,75	110 350 481,75
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	11 934 359 782,00	- 21 069 592,14	47 839,60	16 606 825,70	16 654 665,30	11 929 944 855,16	10 084 836 283,00	- 502 319 720,00	15 696 381,65	15 480 020,52	31 176 402,17	9 613 692 965,17
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	55 455 078 891,00	- 901 611 514,00	55 647 168,00	55 718 926,54	111 366 094,54	54 664 833 471,54	54 778 247 265,00	- 898 869 625,00	67 871 546,84	55 582 167,31	123 453 714,15	54 002 831 354,15
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	1 462 854 844,00	- 6 484 784,76	1 015 203,07	81 779 378,34	82 794 581,41	1 539 164 640,65	1 294 063 844,00	68 160 712,00	16 851 106,22	102 636 632,23	119 487 738,45	1 481 712 294,45
07	KESKKOND	346 198 192,00	3 906 115,00	148 000,00	17 211 270,35	17 359 270,35	367 463 577,35	311 565 592,00	- 3 433 885,00	16 909 264,60	19 624 293,28	36 533 557,88	344 665 264,88
08	TEADUSUURINGUD	3 525 524 298,00	3 204 637,76	0,00	503 195 251,48	503 195 251,48	4 031 924 187,24	3 258 914 298,00	- 78 302 859,00	34 967 804,35	782 756 340,98	817 724 145,33	3 998 335 584,33
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 425 305 907,00	70 157,00	0,00	176 198 176,87	176 198 176,87	1 601 574 240,87	1 417 445 907,00	- 62 474 843,00	17 297 162,14	287 739 489,82	305 036 651,96	1 660 007 715,96
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	330 209 495,00	- 6 020,00	4 425 000,00	310 293 946,28	314 718 946,28	644 922 421,28	347 880 589,00	- 9 706 020,00	38 090 653,66	249 227 746,20	287 318 399,86	625 492 968,86
11	KALANDUS	1 073 914 748,00	7 846 575,00	687 500,00	6 530 152,31	7 217 652,31	1 088 978 975,31	986 454 359,00	- 21 384 609,00	4 461 945,90	7 873 925,12	12 335 871,02	977 405 621,02
12	SISETURG	75 206 248,00	- 981 183,00	1 711 525,41	3 443 521,64	5 155 047,05	79 380 112,05	78 856 248,00	- 6 381 183,00	7 908 009,04	3 407 059,64	11 315 068,68	83 790 133,68
13	REGIONAALPOLIITIKA	28 629 207 201,00	159 243 548,14	124 513 430,00	17 718 719,87	142 232 149,87	28 930 682 899,01	22 788 783 362,00	- 2 923 645 029,00	109 655 860,39	17 779 495,81	127 435 356,20	19 992 573 689,20
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	130 398 219,00	- 738,00	0,00	5 660 331,33	5 660 331,33	136 057 812,33	122 383 139,00	- 8 300 738,00	6 459 757,80	5 549 328,72	12 009 086,52	126 091 487,52
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 007 494 882,00	202 717,00	1 813 605,10	215 514 076,87	217 327 681,97	1 225 025 280,97	952 358 282,00	49 902 717,00	21 519 604,37	243 432 091,92	264 951 696,29	1 267 212 695,29
16	PRESS JA TEAVE	205 327 888,00	3 409 324,00	0,00	6 087 365,74	6 087 365,74	214 824 577,74	197 757 888,00	14 909 324,00	17 770 212,64	5 962 430,07	23 732 642,71	236 399 854,71
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	558 930 694,00	1 114 153,00	3 623 999,55	24 277 858,95	27 901 858,50	587 946 705,50	558 741 808,00	- 14 585 847,00	252 646 931,78	25 657 308,56	278 304 240,34	822 460 201,34
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	604 690 896,00	3 647 231,00	0,00	16 704 715,21	16 704 715,21	625 042 842,21	588 653 896,00	- 10 887 769,00	55 934 522,64	16 460 988,17	72 395 510,81	650 161 637,81
19	VÄLISSUHTED	3 476 284 050,00	50 782 805,00	600 000,00	124 672 797,54	125 272 797,54	3 652 339 652,54	3 304 271 000,00	50 007 805,00	61 225 726,08	114 834 610,41	176 060 336,49	3 530 339 141,49
20	KAUBANDUS	82 796 875,00	- 209 693,00	250 000,00	2 754 066,49	3 004 066,49	85 591 248,49	82 996 875,00	- 104 693,00	6 109 010,67	2 754 066,49	8 863 077,16	91 755 259,16
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 300 607 197,00	- 20 762 944,00	2 000 000,00	107 475 578,09	109 475 578,09	1 389 319 831,09	1 260 716 197,00	- 84 523 218,00	38 000 132,95	96 495 263,79	134 495 396,74	1 310 688 375,74
22	LAIENEMINE	2 205 171 524,00	119 886 085,00	0,00	85 501 833,66	85 501 833,66	2 410 559 442,66	2 160 321 524,00	- 109 146 615,00	23 901 598,29	91 032 187,94	114 933 786,23	2 166 108 695,23
23	HUMANITAARABI	515 103 476,00	140 101 189,00	0,00	8 162 101,49	8 162 101,49	663 366 766,49	516 503 476,00	100 951 189,00	4 720 762,94	12 798 494,49	17 519 257,43	634 973 922,43
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	65 745 124,00	- 2 708,00	0,00	151 489,82	151 489,82	65 893 905,82	64 303 924,00	997 292,00	7 036 177,45	151 489,82	7 187 667,27	72 488 883,27
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	214 995 745,00	1 415 454,00	0,00	9 198 337,24	9 198 337,24	225 609 536,24	214 995 745,00	1 415 454,00	15 754 773,55	8 486 817,78	24 241 591,33	240 652 790,33
26	KOMISJONI HALDUS	660 329 166,00	1 103 606,00	0,00	52 060 275,40	52 060 275,40	713 493 047,40	660 329 166,00	- 3 396 394,00	80 277 654,25	51 899 373,03	132 177 027,28	789 109 799,28
27	EELARVE	1 159 929 327,00	- 8 864 801,00	0,00	2 580 846,77	2 580 846,77	1 153 645 372,77	1 159 929 327,00	- 8 864 801,00	8 992 978,19	2 580 846,77	11 573 824,96	1 162 638 350,96
28	AUDIT	11 547 110,00	- 124 231,00	0,00	329 103,27	329 103,27	11 751 982,27	11 547 110,00	- 124 231,00	771 831,87	329 103,26	1 100 935,13	12 523 814,13
29	STATISTIKA	132 987 886,00	- 543 102,00	0,00	7 168 446,03	7 168 446,03	139 613 230,03	129 685 686,00	- 8 943 102,00	7 499 217,83	4 965 847,08	12 465 064,91	133 207 648,91
30	PENSIONID	945 245 000,00	2 499 990,00	0,00	6,94	6,94	947 744 996,94	945 245 000,00	2 499 990,00	0,00	6,94	6,94	947 744 996,94
31	RESERVID	229 000 000,00	- 180 000 000,00	0,00	0,00	0,00	49 000 000,00	229 000 000,00	- 72 000 000,00	0,00	0,00	0,00	157 000 000,00
90	MUUD INSTITUTSIOONID	2 459 501 892,00	554 545,00	200 000,00	98 837 841,12	99 037 841,12	2 559 094 278,12	2 459 501 892,00	554 545,00	458 533 290,56	124 457 549,48	582 990 840,04	3 043 047 277,04
Kokku		121 190 909 324,00	621 137 828,00	211 559 221,73	2 013 059 611,39	2 224 618 833,12	122 794 390 329,12	111 969 607 449,00	4 591 137 828,00	1 425 304 907,80	2 414 957 548,68	3 840 262 456,48	111 218 732 077,48

6. Kulukohustuste assigneeringute

kasutamine poliitikavaldkondade lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Sihtotstarbeline tulu	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	2005. aastast ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
		1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9=7+8	10=9/1	11	12	13	14=11+12+13	15=14/1
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALKOND	489 208 065,89	378 825 310,24	0,00	6 201 766,12	385 027 076,36	78,70 %	1 485 723,77	0,00	1 485 723,77	0,30 %	102 695 265,76	0,00	0,00	102 695 265,76	20,99 %
02	ETTEVÕTLUS	467 371 914,18	393 156 824,20	7 286 733,54	31 109 168,05	431 552 725,79	92,34 %	13 696 737,13	445 210,00	14 141 947,13	3,03 %	13 897 083,80	7 589 217,46	190 940,00	21 677 241,26	4,64 %
03	KONKURENTS	103 020 458,98	97 973 085,25	0,00	2 061 543,15	100 034 628,40	97,10 %	2 475 495,05	0,00	2 475 495,05	2,40 %	505 338,75	0,00	4 996,78	510 335,53	0,50 %
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	11 929 944 855,16	11 904 081 832,99	47 839,60	6 296 428,32	11 910 426 100,91	99,84 %	10 241 974,33	0,00	10 241 974,33	0,09 %	9 208 356,87	0,00	68 423,05	9 276 779,92	0,08 %
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	54 664 833 471,54	54 216 432 824,28	55 646 957,00	4 516 387,66	54 276 596 168,94	99,29 %	51 202 538,88	399 756,00	51 602 294,88	0,09 %	336 634 796,72	211,00	0,00	336 635 007,72	0,62 %
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	1 539 164 640,65	1 427 249 704,06	1 015 203,07	38 752 813,21	1 467 017 720,34	95,31 %	42 926 642,91	8 503 223,00	51 429 865,91	3,34 %	20 617 132,18	0,00	99 922,22	20 717 054,40	1,35 %
07	KESKKOND	367 463 577,35	340 075 025,80	148 000,00	9 013 830,45	349 236 856,25	95,04 %	8 071 738,56	0,00	8 071 738,56	2,20 %	10 029 281,20	0,00	125 701,34	10 154 982,54	2,76 %
08	TEADUSUURINGUD	4 031 924 187,24	3 518 140 507,17	0,00	414 341 341,44	3 932 481 848,61	97,53 %	88 663 397,18	0,00	88 663 397,18	2,20 %	10 588 428,59	0,00	190 512,86	10 778 941,45	0,27 %
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 601 574 240,87	1 417 994 821,13	0,00	110 390 784,86	1 528 385 605,99	95,43 %	65 722 938,24	278 591,00	66 001 529,24	4,12 %	7 102 651,87	0,00	84 453,77	7 187 105,64	0,45 %
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	644 922 421,28	330 177 033,33	3 565 001,00	78 727 284,33	412 469 318,66	63,96 %	231 566 353,19	0,00	231 566 353,19	35,91 %	26 441,67	859 999,00	308,76	886 749,43	0,14 %
11	KALANDUS	1 088 978 975,31	1 052 088 091,72	637 500,00	2 944 037,68	1 055 669 629,40	96,94 %	3 579 636,94	0,00	3 579 636,94	0,33 %	29 673 231,28	50 000,00	6 477,69	29 729 708,97	2,73 %
12	SISETURG	79 380 112,05	71 819 863,37	1 426 979,63	1 644 938,11	74 891 781,11	94,35 %	1 766 831,39	0,00	1 766 831,39	2,23 %	2 405 201,63	284 545,78	31 752,14	2 721 499,55	3,43 %
13	REGIONAALPOLIITIKA	28 930 682 899,01	28 763 572 699,31	124 513 430,00	16 029 786,42	28 904 115 915,73	99,91 %	1 688 933,45	0,00	1 688 933,45	0,01 %	24 878 049,83	0,00	0,00	24 878 049,83	0,09 %
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	136 057 812,33	118 869 915,17	0,00	2 859 555,46	121 729 470,63	89,47 %	2 800 775,87	0,00	2 800 775,87	2,06 %	11 527 565,83	0,00	0,00	11 527 565,83	8,47 %
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 225 025 280,97	1 000 228 765,96	1 684 527,98	144 862 079,35	1 146 775 373,29	93,61 %	70 546 716,16	0,00	70 546 716,16	5,76 %	7 468 833,04	129 077,12	105 281,36	7 703 191,52	0,63 %
16	PRESS JA TEAVE	214 824 577,74	202 228 896,38	0,00	3 647 282,75	205 876 179,13	95,83 %	2 440 082,99	0,00	2 440 082,99	1,14 %	6 508 315,62	0,00	0,00	6 508 315,62	3,03 %
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	587 946 705,50	523 902 906,97	3 550 852,00	7 135 886,01	534 589 644,98	90,92 %	17 125 289,36	0,00	17 125 289,36	2,91 %	36 141 940,03	73 147,55	16 683,58	36 231 771,16	6,16 %
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	625 042 842,21	585 521 985,04	0,00	4 982 433,16	590 504 418,20	94,47 %	11 715 246,95	294 000,00	12 009 246,95	1,92 %	22 522 141,96	0,00	7 035,10	22 529 177,06	3,60 %
19	VÄLISSUHTED	3 652 339 652,54	3 522 696 153,64	600 000,00	92 546 893,34	3 615 843 046,98	99,00 %	32 125 904,20	0,00	32 125 904,20	0,88 %	4 370 701,36	0,00	0,00	4 370 701,36	0,12 %
20	KAUBANDUS	85 591 248,49	81 666 300,24	204 850,00	1 201 426,55	83 072 576,79	97,06 %	1 552 639,94	0,00	1 552 639,94	1,81 %	920 881,76	45 150,00	0,00	966 031,76	1,13 %
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 389 319 831,09	1 273 644 275,35	2 000 000,00	16 404 808,46	1 292 049 083,81	93,00 %	91 070 769,63	0,00	91 070 769,63	6,56 %	6 199 977,65	0,00	0,00	6 199 977,65	0,45 %
22	LAIENEMINE	2 410 559 442,66	2 308 676 644,20	0,00	45 377 030,78	2 354 053 674,98	97,66 %	40 124 802,88	0,00	40 124 802,88	1,66 %	16 380 964,80	0,00	0,00	16 380 964,80	0,68 %
23	HUMANITAARABI	663 366 766,49	654 873 669,48	0,00	7 547 708,11	662 421 377,59	99,86 %	614 393,38	0,00	614 393,38	0,09 %	330 995,52	0,00	0,00	330 995,52	0,05 %
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	65 893 905,82	61 560 969,65	0,00	75 245,32	61 636 214,97	93,54 %	76 244,50	0,00	76 244,50	0,12 %	4 181 446,35	0,00	0,00	4 181 446,35	6,35 %
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	225 609 536,24	214 834 828,30	0,00	3 673 544,26	218 508 372,56	96,85 %	5 524 792,98	0,00	5 524 792,98	2,45 %	1 576 370,70	0,00	0,00	1 576 370,70	0,70 %
26	KOMISJONI HALDUS	713 493 047,40	633 518 446,84	0,00	28 894 353,35	662 412 800,19	92,84 %	23 165 922,05	807 200,00	23 973 122,05	3,36 %	27 107 125,16	0,00	0,00	27 107 125,16	3,80 %
27	EELARVE	1 153 645 372,77	1 145 960 397,45	0,00	974 902,33	1 146 935 299,78	99,42 %	1 605 944,44	0,00	1 605 944,44	0,14 %	5 104 128,55	0,00	0,00	5 104 128,55	0,44 %
28	AUDIT	11 751 982,27	11 225 836,69	0,00	120 710,73	11 346 547,42	96,55 %	208 392,54	0,00	208 392,54	1,77 %	197 042,31	0,00	0,00	197 042,31	1,68 %
29	STATISTIKA	139 613 230,03	122 189 642,14	0,00	4 348 995,20	126 538 637,34	90,64 %	2 674 013,27	0,00	2 674 013,27	1,92 %	10 255 141,86	0,00	145 437,56	10 400 579,42	7,45 %
30	PENSIONID	947 744 996,94	947 094 264,30	0,00	0,00	947 094 264,30	99,93 %	6,94	0,00	6,94	0,00 %	650 725,70	0,00	0,00	650 725,70	0,07 %
31	RESERVID	49 000 000,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00 %	49 000 000,00	0,00	0,00	49 000 000,00	100,00 %
90	MUUD INSTITUTSIOONID	2 559 094 278,12	2 381 192 015,53	200 000,00	69 454 275,18	2 450 846 290,71	95,77 %	29 383 565,94	0,00	29 383 565,94	1,15 %	78 864 421,47	0,00	0,00	78 864 421,47	3,08 %
Kokku		122 794 390 329,12	119 701 473 536,18	202 527 873,82	1 156 137 240,14	121 060 138 650,14	98,59 %	855 844 445,04	10 727 980,00	866 572 425,04	0,71 %	857 569 979,82	9 031 347,91	1 077 926,21	867 679 253,94	0,71 %

7. Maksete assigneeringute kasutamine

poliitikavaldkondade lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
		Heakskiidetud maksete assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
		1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9	10=7+8+9	11=10/1	12	13	14	15=12+13+14	16=15/1
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALKOND	455 234 830,50	331 439 970,03	4 726 085,53	6 162 230,04	342 328 285,60	75,20 %	6 033 250,01	0,00	1 458 886,24	7 492 136,25	1,65 %	104 540 329,96	874 078,69	0,00	105 414 408,65	23,16 %
02	ETTEVÕTLUS	478 034 341,95	303 018 900,05	11 959 670,99	15 311 488,76	330 290 059,80	69,09 %	21 764 224,45	0,00	36 343 871,92	58 108 096,37	12,16 %	84 900 993,50	3 550 804,60	1 184 387,68	89 636 185,78	18,75 %
03	KONKURENTS	110 350 481,75	88 983 491,60	6 689 150,06	1 769 791,15	97 442 432,81	88,30 %	8 624 319,64	0,00	2 759 395,84	11 383 715,48	10,32 %	870 612,76	641 199,28	12 521,42	1 524 333,46	1,38 %
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	9 613 692 965,17	9 546 762 642,28	12 050 242,18	4 994 347,42	9 563 807 231,88	99,48 %	17 953 955,44	0,00	10 357 652,89	28 311 608,33	0,29 %	17 799 965,28	3 646 139,47	128 020,21	21 574 124,96	0,22 %
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	54 002 831 354,15	53 509 212 233,87	64 333 710,88	8 303 592,79	53 581 849 537,54	99,22 %	27 456 990,98	3 533 784,00	47 278 574,52	78 269 349,50	0,14 %	339 174 631,15	3 537 835,96	0,00	342 712 467,11	0,63 %
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	1 481 712 294,45	1 268 887 764,99	13 264 998,02	18 977 353,53	1 301 130 116,54	87,81 %	19 710 288,56	0,00	82 444 934,37	102 155 222,93	6,89 %	73 626 502,45	3 586 108,20	1 214 344,33	78 426 954,98	5,29 %
07	KESKKOND	344 665 264,88	267 469 426,31	15 049 074,92	10 718 178,48	293 236 679,71	85,08 %	16 960 425,25	6 960 000,00	8 849 985,56	32 770 410,81	9,51 %	16 741 855,44	1 860 189,68	56 129,24	18 658 174,36	5,41 %
08	TEADUSUURINGUD	3 998 335 584,33	3 104 650 287,95	24 164 348,81	243 998 692,71	3 372 813 329,47	84,36 %	46 495 236,78	0,00	538 200 908,60	584 696 145,38	14,62 %	29 465 914,27	10 803 455,54	556 739,67	40 826 109,48	1,02 %
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 660 007 715,96	1 315 595 092,94	13 093 816,75	97 836 784,43	1 426 525 694,12	85,93 %	18 140 365,13	0,00	189 625 967,34	207 766 332,47	12,52 %	21 235 605,93	4 203 345,39	276 738,05	25 715 689,37	1,55 %
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	625 492 968,86	298 411 006,78	34 052 788,03	60 206 831,65	392 670 626,46	62,78 %	34 202 041,57	0,00	188 981 663,02	223 183 704,59	35,68 %	5 561 520,65	4 037 865,63	39 251,53	9 638 637,81	1,54 %
11	KALANDUS	977 405 621,02	782 444 639,04	3 747 657,10	2 570 116,69	788 762 412,83	80,70 %	5 042 089,16	34 693 952,28	5 249 776,55	44 985 817,99	4,60 %	142 889 069,52	714 288,80	54 031,88	143 657 390,20	14,70 %
12	SISETURG	83 790 133,68	63 796 731,22	6 522 186,89	1 396 542,15	71 715 460,26	85,59 %	6 336 313,56	0,00	1 980 084,91	8 316 398,47	9,93 %	2 342 020,22	1 385 822,15	30 432,58	3 758 274,95	4,49 %
13	REGIONAALPOLIITIKA	19 992 573 689,20	19 715 504 287,31	104 258 117,59	15 871 886,73	19 835 634 291,63	99,22 %	14 769 673,59	0,00	1 907 609,08	16 677 282,67	0,08 %	134 864 372,10	5 397 742,80	0,00	140 262 114,90	0,70 %
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	126 091 487,52	97 400 856,66	6 204 269,24	2 538 971,10	106 144 097,00	84,18 %	6 434 136,56	0,00	3 010 357,62	9 444 494,18	7,49 %	10 247 407,78	255 488,56	0,00	10 502 896,34	8,33 %
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 267 212 695,29	954 930 905,40	15 125 884,49	138 152 174,50	1 108 208 964,39	87,45 %	14 822 958,65	0,00	104 809 595,38	119 632 554,03	9,44 %	32 507 134,95	6 393 719,88	470 322,04	39 371 176,87	3,11 %
16	PRESS JA TEAVE	236 399 854,71	171 191 042,93	14 875 137,69	2 594 419,75	188 660 600,37	79,81 %	16 564 296,18	10 545 000,00	3 368 010,32	30 477 306,50	12,89 %	14 366 872,89	2 895 074,95	0,00	17 261 947,84	7,30 %
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	822 460 201,34	227 655 089,63	189 562 370,04	7 155 399,96	424 372 859,63	51,60 %	268 657 934,80	0,00	18 473 422,73	287 131 357,53	34,91 %	47 842 936,57	63 084 561,74	28 485,87	110 955 984,18	13,49 %
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	650 161 637,81	540 470 399,57	15 488 537,87	4 849 043,68	560 807 981,12	86,26 %	7 196 416,11	0,00	11 547 699,64	18 744 115,75	2,88 %	30 099 311,32	40 445 984,77	64 244,85	70 609 540,94	10,86 %
19	VÄLISSUHTED	3 530 339 141,49	3 194 154 450,52	46 638 036,86	77 235 394,58	3 318 027 881,96	93,99 %	51 882 198,22	7 004 728,00	37 599 215,83	96 486 142,05	2,73 %	101 237 428,26	14 587 689,22	0,00	115 825 117,48	3,28 %
20	KAUBANDUS	91 755 259,16	73 166 678,92	5 607 768,15	1 049 372,23	79 823 819,30	87,00 %	6 300 632,29	0,00	1 704 694,26	8 005 326,55	8,72 %	3 424 870,79	501 242,52	0,00	3 926 113,31	4,28 %
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 310 688 375,74	945 867 463,97	22 913 323,19	7 979 027,94	976 759 815,10	74,52 %	34 931 000,47	1 512 170,00	88 516 235,85	124 959 406,32	9,53 %	193 882 344,56	15 086 809,76	0,00	208 969 154,32	15,94 %
22	LAIENEMINE	2 166 108 695,23	2 016 171 987,48	14 286 970,45	82 625 591,56	2 113 084 549,49	97,55 %	15 478 947,63	0,00	8 406 596,38	23 885 544,01	1,10 %	19 523 973,89	9 614 627,84	0,00	29 138 601,73	1,35 %
23	HUMANITAARABI	634 973 922,43	608 912 195,88	4 161 439,69	11 980 378,76	625 054 014,33	98,44 %	4 772 753,85	0,00	818 115,73	5 590 869,58	0,88 %	3 769 715,27	559 323,25	0,00	4 329 038,52	0,68 %
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	72 488 883,27	51 670 750,51	5 897 963,11	29 805,18	57 598 518,80	79,46 %	6 152 399,77	0,00	121 684,64	6 274 084,41	8,66 %	7 478 065,72	1 138 214,34	0,00	8 616 280,06	11,89 %
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	240 652 790,33	191 721 315,54	14 304 292,86	3 668 311,68	209 693 920,08	87,14 %	19 640 941,50	2 096 023,84	4 818 506,10	26 555 471,44	11,03 %	2 952 918,12	1 450 480,69	0,00	4 403 398,81	1,83 %
26	KOMISJONI HALDUS	789 109 799,28	566 507 136,08	57 871 453,66	21 747 558,42	646 126 148,16	81,88 %	66 638 085,31	807 200,00	30 151 814,61	97 597 099,92	12,37 %	22 980 350,61	22 406 200,59	0,00	45 386 551,20	5,75 %
27	EELARVE	1 162 638 350,96	1 135 770 934,74	8 240 134,55	865 380,05	1 144 876 449,34	98,47 %	10 189 462,71	0,00	1 715 466,72	11 904 929,43	1,02 %	5 104 128,55	752 843,64	0,00	5 856 972,19	0,50 %
28	AUDIT	12 523 814,13	10 169 811,63	651 373,82	106 338,38	10 927 523,83	87,25 %	1 056 025,06	0,00	222 764,88	1 278 789,94	10,21 %	197 042,31	120 458,05	0,00	317 500,36	2,54 %
29	STATISTIKA	133 207 648,91	102 028 676,93	6 198 634,61	3 048 445,66	111 275 757,20	83,54 %	8 698 894,86	0,00	1 834 938,99	10 533 833,85	7,91 %	10 015 012,21	1 300 583,22	82 462,43	11 398 057,86	8,56 %
30	PENSIONID	947 744 996,94	947 002 984,24	0,00	0,00	947 002 984,24	99,92 %	91 280,06	0,00	6,94	91 287,00	0,01 %	650 725,70	0,00	0,00	650 725,70	0,07 %
31	RESERVID	157 000 000,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %	157 000 000,00	0,00	0,00	157 000 000,00	100,00 %
90	MUUD INSTITUTSIOONID	3 043 047 277,04	2 059 504 544,28	421 649 284,95	67 694 659,63	2 548 848 488,86	83,76 %	321 403 538,80	0,00	56 762 889,85	378 166 428,65	12,43 %	79 148 353,92	36 884 005,61	0,00	116 032 359,53	3,81 %
Kokku		111 218 732 077,48	104 490 473 699,28	1 163 588 722,98	921 438 109,59	106 575 500 531,85	95,83 %	1 104 401 076,95	67 152 858,12	1 489 321 327,31	2 660 875 262,38	2,39 %	1 716 441 986,65	261 716 184,82	4 198 111,78	1 982 356 283,25	1,78 %

8. 2006. ja 2005. aasta eelarve täitmise võrdlus

poliitikavaldkondade lõikes

Kulukohustuste

assigneeringud

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud assigneeringud			Võetud kulukohustused				Järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		2006	2005	muutus (%)	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%
		1	2	3=(1-2)/2	4	5=4/1	6	7=6/2	8	9=8/1	10	11=10/2	12=1-4-8	13=12/1	14=2-6-10	15=14/2
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALKOND	489 208 065,89	407 527 208,93	20,04 %	385 027 076,36	78,70 %	309 784 343,26	76,02 %	1 485 723,77	0,30 %	593 962,61	0,15 %	102 695 265,76	20,99 %	97 148 903,06	23,84 %
02	ETTEVÕTLUS	467 371 914,18	426 592 592,95	9,56 %	431 552 725,79	92,34 %	349 976 535,28	82,04 %	14 141 947,13	3,03 %	36 383 569,61	8,53 %	21 677 241,26	4,64 %	40 232 488,06	9,43 %
03	KONKURENTS	103 020 458,98	92 921 162,67	10,87 %	100 034 628,40	97,10 %	91 535 613,64	98,51 %	2 475 495,05	2,40 %	912 009,08	0,98 %	510 335,53	0,50 %	473 539,95	0,51 %
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	11 929 944 855,16	11 526 648 203,18	3,50 %	11 910 426 100,91	99,84 %	11 499 353 632,97	99,76 %	10 241 974,33	0,09 %	7 514 005,27	0,07 %	9 276 779,92	0,08 %	19 780 564,94	0,17 %
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	54 664 833 471,54	53 268 700 112,37	2,62 %	54 276 596 168,94	99,29 %	53 105 501 362,09	99,69 %	51 602 294,88	0,09 %	65 588 515,72	0,12 %	336 635 007,72	0,62 %	97 610 234,56	0,18 %
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	1 539 164 640,65	1 486 438 871,24	3,55 %	1 467 017 720,34	95,31 %	1 426 019 964,83	95,94 %	51 429 865,91	3,34 %	34 387 551,95	2,31 %	20 717 054,40	1,35 %	26 031 354,46	1,75 %
07	KESKKOND	367 463 577,35	347 971 130,46	5,60 %	349 236 856,25	95,04 %	333 756 826,31	95,92 %	8 071 738,56	2,20 %	5 513 903,44	1,58 %	10 154 982,54	2,76 %	8 700 400,71	2,50 %
08	TEADUSUURINGUD	4 031 924 187,24	3 776 900 753,70	6,75 %	3 932 481 848,61	97,53 %	3 642 449 012,70	96,44 %	88 663 397,18	2,20 %	134 002 260,02	3,55 %	10 778 941,45	0,27 %	449 480,98	0,01 %
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 601 574 240,87	1 565 654 841,89	2,29 %	1 528 385 605,99	95,43 %	1 502 184 340,22	95,95 %	66 001 529,24	4,12 %	55 790 812,19	3,56 %	7 187 105,64	0,45 %	7 679 689,48	0,49 %
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	644 922 421,28	622 855 009,90	3,54 %	412 469 318,66	63,96 %	393 433 794,93	63,17 %	231 566 353,19	35,91 %	214 636 615,68	34,46 %	886 749,43	0,14 %	14 784 599,29	2,37 %
11	KALANDUS	1 088 978 975,31	1 027 724 083,17	5,96 %	1 055 669 629,40	96,94 %	997 735 419,43	97,08 %	3 579 636,94	0,33 %	3 892 296,72	0,38 %	29 729 708,97	2,73 %	26 096 367,02	2,54 %
12	SISETURG	79 380 112,05	76 737 359,69	3,44 %	74 891 781,11	94,35 %	70 329 348,53	91,65 %	1 766 831,39	2,23 %	2 428 212,30	3,16 %	2 721 499,55	3,43 %	3 979 798,86	5,19 %
13	REGIONAALPOLIITIKA	28 930 682 899,01	27 307 413 557,57	5,94 %	28 904 115 915,73	99,91 %	27 203 606 421,36	99,62 %	1 688 933,45	0,01 %	93 615 991,91	0,34 %	24 878 049,83	0,09 %	10 191 144,30	0,04 %
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	136 057 812,33	129 937 141,75	4,71 %	121 729 470,63	89,47 %	108 310 512,65	83,36 %	2 800 775,87	2,06 %	1 397 863,53	1,08 %	11 527 565,83	8,47 %	20 228 765,57	15,57 %
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 225 025 280,97	1 153 954 314,63	6,16 %	1 146 775 373,29	93,61 %	1 051 670 746,48	91,14 %	70 546 716,16	5,76 %	91 820 790,59	7,96 %	7 703 191,52	0,63 %	10 462 777,56	0,91 %
16	PRESS JA TEAVE	214 824 577,74	192 743 132,33	11,46 %	205 876 179,13	95,83 %	181 309 572,97	94,07 %	2 440 082,99	1,14 %	1 450 898,11	0,75 %	6 508 315,62	3,03 %	9 982 661,25	5,18 %
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	587 946 705,50	498 193 764,15	18,02 %	534 589 644,98	90,92 %	472 067 559,43	94,76 %	17 125 289,36	2,91 %	12 124 419,78	2,43 %	36 231 771,16	6,16 %	14 001 784,94	2,81 %
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	625 042 842,21	608 409 488,09	2,73 %	590 504 418,20	94,47 %	594 371 619,52	97,69 %	12 009 246,95	1,92 %	5 376 553,87	0,88 %	22 529 177,06	3,60 %	8 661 314,70	1,42 %
19	VÄLISSUHTED	3 652 339 652,54	3 451 788 313,24	5,81 %	3 615 843 046,98	99,00 %	3 387 618 648,81	98,14 %	32 125 904,20	0,88 %	55 448 433,28	1,61 %	4 370 701,36	0,12 %	8 721 231,15	0,25 %
20	KAUBANDUS	85 591 248,49	79 045 483,69	8,28 %	83 072 576,79	97,06 %	76 411 967,41	96,67 %	1 552 639,94	1,81 %	935 968,45	1,18 %	966 031,76	1,13 %	1 697 547,83	2,15 %
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 389 319 831,09	1 289 036 926,29	7,78 %	1 292 049 083,81	93,00 %	1 252 839 282,97	97,19 %	91 070 769,63	6,56 %	25 378 049,45	1,97 %	6 199 977,65	0,45 %	10 819 593,87	0,84 %
22	LAIENEMINE	2 410 559 442,66	2 091 172 264,18	15,27 %	2 354 053 674,98	97,66 %	1 924 853 560,36	92,05 %	40 124 802,88	1,66 %	34 028 225,48	1,63 %	16 380 964,80	0,68 %	132 290 478,34	6,33 %
23	HUMANITAARABI	663 366 766,49	649 607 082,02	2,12 %	662 421 377,59	99,86 %	648 484 098,73	99,83 %	614 393,38	0,09 %	998 669,91	0,15 %	330 995,52	0,05 %	124 313,38	0,02 %
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	65 893 905,82	58 081 724,61	13,45 %	61 636 214,97	93,54 %	57 291 123,75	98,64 %	76 244,50	0,12 %	46 294,37	0,08 %	4 181 446,35	6,35 %	744 306,49	1,28 %
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	225 609 536,24	221 979 010,68	1,64 %	218 508 372,56	96,85 %	214 565 740,03	96,66 %	5 524 792,98	2,45 %	3 931 895,71	1,77 %	1 576 370,70	0,70 %	3 481 374,94	1,57 %
26	KOMISJONI HALDUS	713 493 047,40	694 334 023,39	2,76 %	662 412 800,19	92,84 %	646 558 500,04	93,12 %	23 973 122,05	3,36 %	18 946 607,61	2,73 %	27 107 125,16	3,80 %	28 828 915,74	4,15 %
27	EELARVE	1 153 645 372,77	1 371 761 854,50	- 15,90 %	1 146 935 299,78	99,42 %	1 369 172 980,93	99,81 %	1 605 944,44	0,14 %	694 377,84	0,05 %	5 104 128,55	0,44 %	1 894 495,73	0,14 %
28	AUDIT	11 751 982,27	11 065 776,56	6,20 %	11 346 547,42	96,55 %	10 736 817,48	97,03 %	208 392,54	1,77 %	91 170,19	0,82 %	197 042,31	1,68 %	237 788,89	2,15 %
29	STATISTIKA	139 613 230,03	143 845 832,96	- 2,94 %	126 538 637,34	90,64 %	122 598 026,83	85,23 %	2 674 013,27	1,92 %	3 367 160,99	2,34 %	10 400 579,42	7,45 %	17 880 645,14	12,43 %
30	PENSIONID	947 744 996,94	899 771 006,94	5,33 %	947 094 264,30	99,93 %	897 979 045,67	99,80 %	6,94	0,00 %	6,94	0,00 %	650 725,70	0,07 %	1 791 954,33	0,20 %
31	RESERVID	49 000 000,00	13 000 000,00	276,92 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	49 000 000,00	100,00 %	13 000 000,00	100,00 %
90	MUUD INSTITUTSIOONID	2 559 094 278,12	2 444 128 322,90	4,70 %	2 450 846 290,71	95,77 %	2 335 402 908,76	95,55 %	29 383 565,94	1,15 %	48 666 663,84	1,99 %	78 864 421,47	3,08 %	60 058 750,30	2,46 %
Kokku		122 794 390 329,12	117 935 940 350,63	4,12 %	121 060 138 650,14	98,59 %	116 277 909 328,37	98,59 %	866 572 425,04	0,71 %	959 963 756,44	0,81 %	867 679 253,94	0,71 %	698 067 265,82	0,59 %

9. 2006. ja 2005. aasta eelarve täitmise võrdlus

poliitikavaldkondade lõikes

Maksete

assigneeringud

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud assigneeringud			Tehtud maksed				Järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		2006	2005	muutus (%)	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%
		1	2	3=(1-2)/2	4	5=4/1	6	7=6/2	8	9=8/1	10	11=10/2	12=1-4-8	13=12/1	14=2-6-10	15=14/2
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALKOND	455 234 830,50	455 723 451,06	0,11 %	342 328 285,60	75,20 %	356 798 011,71	78,29 %	7 492 136,25	1,65 %	6 158 653,19	1,35 %	105 414 408,65	23,16 %	92 766 786,16	20,36 %
02	ETTEVÕTLUS	478 034 341,95	420 813 510,71	13,60 %	330 290 059,80	69,09 %	305 486 312,68	72,59 %	58 108 096,37	12,16 %	47 989 883,15	11,40 %	89 636 185,78	18,75 %	67 337 314,88	16,00 %
03	KONKURENTS	110 350 481,75	99 373 701,44	11,05 %	97 442 432,81	88,30 %	89 655 686,24	90,22 %	11 383 715,48	10,32 %	8 242 358,33	8,29 %	1 524 333,46	1,38 %	1 475 656,87	1,48 %
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	9 613 692 965,17	9 811 200 592,87	2,01 %	9 563 807 231,88	99,48 %	9 756 257 708,52	99,44 %	28 311 608,33	0,29 %	24 079 509,44	0,25 %	21 574 124,96	0,22 %	30 863 374,91	0,31 %
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	54 002 831 354,15	52 984 768 230,41	1,92 %	53 581 849 537,54	99,22 %	52 736 906 945,54	99,53 %	78 269 349,50	0,14 %	69 843 303,26	0,13 %	342 712 467,11	0,63 %	178 017 981,61	0,34 %
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	1 481 712 294,45	1 347 410 097,94	9,97 %	1 301 130 116,54	87,81 %	1 205 229 065,70	89,45 %	102 155 222,93	6,89 %	78 332 113,72	5,81 %	78 426 954,98	5,29 %	63 848 918,52	4,74 %
07	KESKKOND	344 665 264,88	342 671 583,23	0,58 %	293 236 679,71	85,08 %	275 876 257,76	80,51 %	32 770 410,81	9,51 %	25 155 239,45	7,34 %	18 658 174,36	5,41 %	41 640 086,02	12,15 %
08	TEADUSUURINGUD	3 998 335 584,33	3 516 317 721,69	13,71 %	3 372 813 329,47	84,36 %	3 015 486 495,85	85,76 %	584 696 145,38	14,62 %	487 689 644,76	13,87 %	40 826 109,48	1,02 %	13 141 581,08	0,37 %
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 660 007 715,96	1 448 488 027,38	14,60 %	1 426 525 694,12	85,93 %	1 227 318 675,95	84,73 %	207 766 332,47	12,52 %	197 526 887,33	13,64 %	25 715 689,37	1,55 %	23 642 464,10	1,63 %
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	625 492 968,86	594 480 964,37	5,22 %	392 670 626,46	62,78 %	355 815 491,08	59,85 %	223 183 704,59	35,68 %	216 107 331,04	36,35 %	9 638 637,81	1,54 %	22 558 142,25	3,79 %
11	KALANDUS	977 405 621,02	921 487 723,07	6,07 %	788 762 412,83	80,70 %	818 585 676,41	88,83 %	44 985 817,99	4,60 %	9 096 638,99	0,99 %	143 657 390,20	14,70 %	93 805 407,67	10,18 %
12	SISETURG	83 790 133,68	78 284 561,36	7,03 %	71 715 460,26	85,59 %	66 677 796,39	85,17 %	8 316 398,47	9,93 %	8 659 241,63	11,06 %	3 758 274,95	4,49 %	2 947 523,34	3,77 %
13	REGIONAALPOLIITIKA	19 992 573 689,20	20 152 243 333,70	0,79 %	19 835 634 291,63	99,22 %	19 982 317 107,34	99,16 %	16 677 282,67	0,08 %	111 104 553,91	0,55 %	140 262 114,90	0,70 %	58 821 672,45	0,29 %
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	126 091 487,52	110 123 014,03	14,50 %	106 144 097,00	84,18 %	94 048 564,70	85,40 %	9 444 494,18	7,49 %	7 746 618,65	7,03 %	10 502 896,34	8,33 %	8 327 830,68	7,56 %
15	HARIDUS JA KULTUUR	1 267 212 695,29	1 171 624 946,68	8,16 %	1 108 208 964,39	87,45 %	1 002 857 479,56	85,60 %	119 632 554,03	9,44 %	143 154 278,28	12,22 %	39 371 176,87	3,11 %	25 613 188,84	2,19 %
16	PRESS JA TEAVE	236 399 854,71	201 916 890,24	17,08 %	188 660 600,37	79,81 %	159 016 725,77	78,75 %	30 477 306,50	12,89 %	19 156 186,75	9,49 %	17 261 947,84	7,30 %	23 743 977,72	11,76 %
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	822 460 201,34	837 689 986,30	1,82 %	424 372 859,63	51,60 %	498 837 321,88	59,55 %	287 131 357,53	34,91 %	262 871 415,90	31,38 %	110 955 984,18	13,49 %	75 981 248,52	9,07 %
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	650 161 637,81	589 590 155,25	10,27 %	560 807 981,12	86,26 %	470 786 913,49	79,85 %	18 744 115,75	2,88 %	61 070 829,05	10,36 %	70 609 540,94	10,86 %	57 732 412,71	9,79 %
19	VÄLISSUHTED	3 530 339 141,49	3 335 618 358,92	5,84 %	3 318 027 881,96	93,99 %	3 164 706 890,99	94,88 %	96 486 142,05	2,73 %	111 182 901,14	3,33 %	115 825 117,48	3,28 %	59 728 566,79	1,79 %
20	KAUBANDUS	91 755 259,16	84 797 756,27	8,20 %	79 823 819,30	87,00 %	74 500 528,37	87,86 %	8 005 326,55	8,72 %	6 817 667,05	8,04 %	3 926 113,31	4,28 %	3 479 560,85	4,10 %
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	1 310 688 375,74	1 244 240 629,79	5,34 %	976 759 815,10	74,52 %	1 140 061 224,15	91,63 %	124 959 406,32	9,53 %	51 957 023,01	4,18 %	208 969 154,32	15,94 %	52 222 382,63	4,20 %
22	LAIENEMINE	2 166 108 695,23	2 547 666 825,37	14,98 %	2 113 084 549,49	97,55 %	1 902 618 042,80	74,68 %	23 885 544,01	1,10 %	65 392 530,87	2,57 %	29 138 601,73	1,35 %	579 656 251,70	22,75 %
23	HUMANITAARABI	634 973 922,43	626 900 784,47	1,29 %	625 054 014,33	98,44 %	596 062 922,91	95,08 %	5 590 869,58	0,88 %	10 441 082,36	1,67 %	4 329 038,52	0,68 %	20 396 779,20	3,25 %
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	72 488 883,27	62 887 691,19	15,27 %	57 598 518,80	79,46 %	53 161 961,37	84,53 %	6 274 084,41	8,66 %	7 082 471,82	11,26 %	8 616 280,06	11,89 %	2 643 258,00	4,20 %
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	240 652 790,33	236 109 319,02	1,92 %	209 693 920,08	87,14 %	209 965 876,20	88,93 %	26 555 471,44	11,03 %	18 975 149,72	8,04 %	4 403 398,81	1,83 %	7 168 293,10	3,04 %
26	KOMISJONI HALDUS	789 109 799,28	799 466 175,00	1,30 %	646 126 148,16	81,88 %	648 589 592,37	81,13 %	97 597 099,92	12,37 %	100 315 741,93	12,55 %	45 386 551,20	5,75 %	50 560 840,70	6,32 %
27	EELARVE	1 162 638 350,96	1 383 209 636,30	15,95 %	1 144 876 449,34	98,47 %	1 371 108 963,77	99,13 %	11 904 929,43	1,02 %	9 690 803,33	0,70 %	5 856 972,19	0,50 %	2 409 869,20	0,17 %
28	AUDIT	12 523 814,13	11 737 179,47	6,70 %	10 927 523,83	87,25 %	10 463 779,17	89,15 %	1 278 789,94	10,21 %	863 002,01	7,35 %	317 500,36	2,54 %	410 398,29	3,50 %
29	STATISTIKA	133 207 648,91	141 296 861,25	5,72 %	111 275 757,20	83,54 %	111 123 383,02	78,65 %	10 533 833,85	7,91 %	10 002 427,05	7,08 %	11 398 057,86	8,56 %	20 171 051,18	14,28 %
30	PENSIONID	947 744 996,94	899 771 006,94	5,33 %	947 002 984,24	99,92 %	895 202 618,12	99,49 %	91 287,00	0,01 %	2 776 434,49	0,31 %	650 725,70	0,07 %	1 791 954,33	0,20 %
31	RESERVID	157 000 000,00	123 000 000,00	27,64 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	157 000 000,00	100,00 %	123 000 000,00	100,00 %
90	MUUD INSTITUTSIOONID	3 043 047 277,04	2 853 089 900,39	6,66 %	2 548 848 488,86	83,76 %	2 239 705 806,44	78,50 %	378 166 428,65	12,43 %	507 418 983,90	17,78 %	116 032 359,53	3,81 %	105 965 110,05	3,71 %
Kokku		111 218 732 077,48	109 434 000 616,11	1,63 %	106 575 500 531,85	95,83 %	104 835 229 826,25	95,80 %	2 660 875 262,38	2,39 %	2 686 900 905,51	2,46 %	1 982 356 283,25	1,78 %	1 911 869 884,35	1,75 %

10. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute jaotumine

ja muutused finantsperspektiivide lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Kulukohustuste assigneeringud						Maksete assigneeringud
		Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja paranduseelarve)	2005. aastast ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku	Vastuvõetud assigneeringud	Muudatused (ümberpaigutused ja paranduseelarve)	Ülekandmised	Sihtotstarbeline tulu	Lisaassigneeringud kokku	Heakskiidetud assigneeringud kokku
		1	2	3	4	5=3+4	6=1+2+5	7	8	9	10	11=9+10	12=7+8+11
1	PÕLLUMAJANDUS	51 050 720 000,00	- 860 000 000,00	43 400 000,00	2 510 270,02	45 910 270,02	50 236 630 270,02	50 991 020 000,00	- 780 500 000,00	285 496 606,20	2 510 270,02	288 006 876,22	50 498 526 876,22
2	STRUKTUURIMEETMED	44 555 004 990,00	- 500 000,00	43 847 607,60	61 246 706,01	105 094 313,61	44 659 599 303,61	35 639 599 237,00	- 3 144 390 000,00	13 863 714,64	61 554 300,06	75 418 014,70	32 570 627 251,70
3	SISEPOLIITIKA	9 372 714 185,00	27 090 825,00	120 346 114,13	1 378 082 746,77	1 498 428 860,90	10 898 233 870,90	8 889 218 143,00	- 119 948 995,84	273 330 476,36	1 765 175 131,07	2 038 505 607,43	10 807 774 754,59
4	VÄLISTEGEVUS	5 544 000 000,00	180 157 764,00	3 685 500,00	286 168 673,88	289 854 173,88	6 014 011 937,88	5 369 049 920,00	38 033 714,00	61 234 984,55	263 002 173,72	324 237 158,27	5 731 320 792,27
5	HALDUS	6 656 369 817,00	554 545,00	280 000,00	256 346 572,52	256 626 572,52	6 913 550 934,52	6 656 369 817,00	- 2 023 884,16	775 950 931,48	282 695 929,48	1 058 646 860,96	7 712 992 793,80
6	RESERVID	458 000 000,00	- 180 000 000,00	0,00	0,00	0,00	278 000 000,00	458 000 000,00	- 72 000 000,00	0,00	0,00	0,00	386 000 000,00
7	ÜHINEMISEELNE ABI	2 480 600 000,00	211 559 038,00	0,00	28 704 642,19	28 704 642,19	2 720 863 680,19	2 892 850 000,00	- 510 308 662,00	15 428 194,57	40 019 744,33	55 447 938,90	2 437 989 276,90
8	KOMPENSATSIOON	1 073 500 332,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1 073 500 332,00	1 073 500 332,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1 073 500 332,00
Kokku		121 190 909 324,00	- 621 137 828,00	211 559 221,73	2 013 059 611,39	2 224 618 833,12	122 794 390 329,12	111 969 607 449,00	- 4 591 137 828,00	1 425 304 907,80	2 414 957 548,68	3 840 262 456,48	111 218 732 077,48

11. Kulukohustuste assigneeringute kasutamine

finantsperspektiivide lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Sihtotstarbeline tulu	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	2005. aastast ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
		1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9=7+8	10=9/1	11	12	13	14=11+12+13	15=14/1
1	PÕLLUMAJANDUS	50 236 630 270,02	49 821 805 270,19	43 400 000,00	24 142,40	49 865 229 412,59	99,26 %	2 486 127,62	0,00	2 486 127,62	0,00 %	368 914 729,81	0,00	0,00	368 914 729,81	0,73 %
2	STRUKTUURIMEETMED	44 659 599 303,61	44 520 148 630,58	43 847 606,60	14 797 398,80	44 578 793 635,98	99,82 %	46 449 307,21	0,00	46 449 307,21	0,10 %	34 356 359,42	1,00	0,00	34 356 360,42	0,08 %
3	SISEPOLIITIKA	10 898 233 870,90	9 245 863 515,32	111 410 127,22	837 722 836,80	10 194 996 479,34	93,55 %	539 286 968,66	9 521 024,00	548 807 992,66	5,04 %	144 420 470,68	8 935 986,91	1 072 941,31	154 429 398,90	1,42 %
4	VÄLISTEGEVUS	6 014 011 937,88	5 708 777 633,33	3 590 350,00	154 825 948,36	5 867 193 931,69	97,56 %	131 341 335,02	0,00	131 341 335,02	2,18 %	15 380 130,67	95 150,00	1 390,50	15 476 671,17	0,26 %
5	HALDUS	6 913 550 934,52	6 528 741 570,53	279 790,00	145 569 933,90	6 674 591 294,43	96,54 %	110 773 044,22	1 206 956,00	111 980 000,22	1,62 %	126 975 835,47	210,00	3 594,40	126 979 639,87	1,84 %
6	RESERVID	278 000 000,00	127 640 000,00	0,00	0,00	127 640 000,00	45,91 %	0,00	0,00	0,00	0,00 %	150 360 000,00	0,00	0,00	150 360 000,00	54,09 %
7	ÜHINEMISEELNE ABI	2 720 863 680,19	2 674 996 584,23	0,00	3 196 979,88	2 678 193 564,11	98,43 %	25 507 662,31	0,00	25 507 662,31	0,94 %	17 162 453,77	0,00	0,00	17 162 453,77	0,63 %
8	KOMPENSATSIOON	1 073 500 332,00	1 073 500 332,00	0,00	0,00	1 073 500 332,00	100,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %
Kokku		122 794 390 329,12	119 701 473 536,18	202 527 873,82	1 156 137 240,14	121 060 138 650,14	98,59 %	855 844 445,04	10 727 980,00	866 572 425,04	0,71 %	857 569 979,82	9 031 347,91	1 077 926,21	867 679 253,94	0,71 %

12. Maksete assigneeringute kasutamine

finantsperspektiivide lõikes

Eurodes
Poliitikavaldkond		Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
		Heakskiidetud maksete assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekandmistest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbeline tulu	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekandmistest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
		1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9	10=7+8+9	11=10/1	12	13	14	15=12+13+14	16=15/1
1	PÕLLUMAJANDUS	50 498 526 876,22	49 572 765 283,42	225 986 614,06	0,00	49 798 751 897,48	98,61 %	268 754 563,77	0,00	2 510 270,02	271 264 833,79	0,54 %	369 000 152,81	59 509 992,14	0,00	428 510 144,95	0,85 %
2	STRUKTUURIMEETMED	32 570 627 251,70	32 371 258 322,61	9 226 584,43	18 859 930,24	32 399 344 837,28	99,47 %	15 726 487,62	0,00	42 694 369,82	58 420 857,44	0,18 %	108 224 426,77	4 637 130,21	0,00	112 861 556,98	0,35 %
3	SISEPOLIITIKA	10 807 774 754,59	8 216 185 027,47	201 399 550,61	596 101 531,22	9 013 686 109,30	83,40 %	132 356 360,73	20 639 028,00	1 164 913 054,23	1 317 908 442,96	12,19 %	400 088 730,96	71 930 925,75	4 160 545,62	476 180 202,33	4,41 %
4	VÄLISTEGEVUS	5 731 320 792,27	5 005 486 440,49	38 865 277,12	141 824 434,53	5 186 176 152,14	90,49 %	48 771 360,00	43 210 850,28	121 149 270,01	213 131 480,29	3,72 %	309 614 983,23	22 369 707,43	28 469,18	332 013 159,84	5,79 %
5	HALDUS	7 712 992 793,80	5 888 507 416,41	680 320 161,69	130 895 509,08	6 699 723 087,18	86,86 %	630 006 349,39	3 302 979,84	151 791 323,42	785 100 652,65	10,18 %	132 529 187,20	95 630 769,79	9 096,98	228 169 053,97	2,95 %
6	RESERVID	386 000 000,00	127 640 000,00	0,00	0,00	127 640 000,00	33,07 %	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %	258 360 000,00	0,00	0,00	258 360 000,00	66,93 %
7	ÜHINEMISEELNE ABI	2 437 989 276,90	2 235 130 876,88	7 790 535,07	33 756 704,52	2 276 678 116,47	93,38 %	8 785 955,44	0,00	6 263 039,81	15 048 995,25	0,62 %	138 624 505,68	7 637 659,50	0,00	146 262 165,18	6,00 %
8	KOMPENSATSIOON	1 073 500 332,00	1 073 500 332,00	0,00	0,00	1 073 500 332,00	100,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00 %
Kokku		111 218 732 077,48	104 490 473 699,28	1 163 588 722,98	921 438 109,59	106 575 500 531,85	95,83 %	1 104 401 076,95	67 152 858,12	1 489 321 327,31	2 660 875 262,38	2,39 %	1 716 441 986,65	261 716 184,82	4 198 111,78	1 982 356 283,25	1,78 %

13. 2006. ja 2005. aasta eelarve täitmise võrdlus

finantsperspektiivide lõikes

Kulukohustuste

assigneeringud

Eurodes
Rubriik		Heakskiidetud assigneeringud			Võetud kulukohustused				Järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		2006	2005	muutus (%)	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%
		1	2	3=(1-2)/2	4	5=4/1	6	7=6/2	8	9=8/1	10	11=10/2	12=1-4-8	13=12/1	14=2-6-10	15=14/2
1	PÕLLUMAJANDUS	50 236 630 270,02	49 076 246 092,42	2,36 %	49 865 229 412,59	99,26 %	48 928 359 920,62	99,70 %	2 486 127,62	0,00 %	43 527 062,95	0,09 %	368 914 729,81	0,73 %	104 359 108,85	0,21 %
2	STRUKTUURIMEETMED	44 659 599 303,61	42 536 191 404,48	4,99 %	44 578 793 635,98	99,82 %	42 490 498 505,57	99,89 %	46 449 307,21	0,10 %	20 114 968,63	0,05 %	34 356 360,42	0,08 %	25 577 930,28	0,06 %
3	SISEPOLIITIKA	10 898 233 870,90	10 440 606 310,84	4,38 %	10 194 996 479,34	93,55 %	9 548 604 176,33	91,46 %	548 807 992,66	5,04 %	683 822 033,31	6,55 %	154 429 398,90	1,42 %	208 180 101,20	1,99 %
4	VÄLISTEGEVUS	6 014 011 937,88	5 660 331 574,76	6,25 %	5 867 193 931,69	97,56 %	5 516 105 602,78	97,45 %	131 341 335,02	2,18 %	106 063 905,88	1,87 %	15 476 671,17	0,26 %	38 162 066,10	0,67 %
5	HALDUS	6 913 550 934,52	6 550 862 383,95	5,54 %	6 674 591 294,43	96,54 %	6 354 856 192,85	97,01 %	111 980 000,22	1,62 %	97 325 444,06	1,49 %	126 979 639,87	1,84 %	98 680 747,04	1,51 %
6	RESERVID	278 000 000,00	236 000 000,00	17,80 %	127 640 000,00	45,91 %	140 110 000,00	59,37 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	150 360 000,00	54,09 %	95 890 000,00	40,63 %
7	ÜHINEMISEELNE ABI	2 720 863 680,19	2 130 713 588,18	27,70 %	2 678 193 564,11	98,43 %	1 994 385 934,22	93,60 %	25 507 662,31	0,94 %	9 110 341,61	0,43 %	17 162 453,77	0,63 %	127 217 312,35	5,97 %
8	KOMPENSATSIOON	1 073 500 332,00	1 304 988 996,00	- 17,74 %	1 073 500 332,00	100,00 %	1 304 988 996,00	100,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %
Kokku		122 794 390 329,12	117 935 940 350,63	4,12 %	121 060 138 650,14	98,59 %	116 277 909 328,37	98,59 %	866 572 425,04	0,71 %	959 963 756,44	0,81 %	867 679 253,94	0,71 %	698 067 265,82	0,59 %

Maksete

assigneeringud

Eurodes
Rubriik		Heakskiidetud assigneeringud			Tehtud maksed				Järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
		2006	2005	muutus (%)	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%	2006	%	2005	%
		1	2	3=(1-2)/2	4	5=4/1	6	7=6/2	8	9=8/1	10	11=10/2	12=1-4-8	13=12/1	14=2-6-10	15=14/2
1	PÕLLUMAJANDUS	50 498 526 876,22	48 907 981 350,25	3,25 %	49 798 751 897,48	98,61 %	48 465 768 985,88	99,10 %	271 264 833,79	0,54 %	285 623 669,15	0,58 %	428 510 144,95	0,85 %	156 588 695,22	0,32 %
2	STRUKTUURIMEETMED	32 570 627 251,70	32 838 251 159,96	0,81 %	32 399 344 837,28	99,47 %	32 763 192 073,85	99,77 %	58 420 857,44	0,18 %	16 456 109,43	0,05 %	112 861 556,98	0,35 %	58 602 976,68	0,18 %
3	SISEPOLIITIKA	10 807 774 754,59	9 753 639 107,10	10,81 %	9 013 686 109,30	83,40 %	7 972 110 336,75	81,73 %	1 317 908 442,96	12,19 %	1 322 025 501,16	13,55 %	476 180 202,33	4,41 %	459 503 269,19	4,71 %
4	VÄLISTEGEVUS	5 731 320 792,27	5 435 407 948,46	5,44 %	5 186 176 152,14	90,49 %	5 013 054 063,21	92,23 %	213 131 480,29	3,72 %	146 344 072,42	2,69 %	332 013 159,84	5,79 %	276 009 812,83	5,08 %
5	HALDUS	7 712 992 793,80	7 301 184 292,62	5,64 %	6 699 723 087,18	86,86 %	6 191 378 792,90	84,80 %	785 100 652,65	10,18 %	879 417 144,82	12,04 %	228 169 053,97	2,95 %	230 388 354,90	3,16 %
6	RESERVID	386 000 000,00	346 000 000,00	11,56 %	127 640 000,00	33,07 %	140 110 000,00	40,49 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	258 360 000,00	66,93 %	205 890 000,00	59,51 %
7	ÜHINEMISEELNE ABI	2 437 989 276,90	3 546 547 761,72	31,26 %	2 276 678 116,47	93,38 %	2 984 626 577,66	84,16 %	15 048 995,25	0,62 %	37 034 408,53	1,04 %	146 262 165,18	6,00 %	524 886 775,53	14,80 %
8	KOMPENSATSIOON	1 073 500 332,00	1 304 988 996,00	17,74 %	1 073 500 332,00	100,00 %	1 304 988 996,00	100,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %	0,00	0,00 %
Kokku		111 218 732 077,48	109 434 000 616,11	1,63 %	106 575 500 531,85	95,83 %	104 835 229 826,25	95,80 %	2 660 875 262,38	2,39 %	2 686 900 905,51	2,46 %	1 982 356 283,25	1,78 %	1 911 869 884,35	1,75 %

14. Kulukohustuste assigneeringute ja maksete

assigneeringute kasutamine institutsioonide lõikes

Kulukohustuste

assigneeringud

Eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Võetud kulukohustused					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud				Tühistatavad assigneeringud
	Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneerinutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Sihtotstarbelisest tulust	Otsuse alusel ülekandmised	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	2005. aastast ülekantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9=7+8	10=9/1	11	12	13	14=11+12+13	15=14/1
Euroopa Parlament	1 368 486 316,11	1 306 325 432,30	200 000,00	37 213 465,75	1 343 738 898,05	98,19 %	9 472 850,36	0,00	9 472 850,36	0,69 %	15 274 567,70	0,00	0,00	15 274 567,70	1,12 %
Nõukogu	626 102 378,31	558 172 930,11	0,00	16 548 153,74	574 721 083,85	91,79 %	17 801 271,57	0,00	17 801 271,57	2,84 %	33 580 022,89	0,00	0,00	33 580 022,89	5,36 %
Komisjon	120 235 296 051,00	117 320 281 520,65	202 327 873,82	1 086 682 964,96	118 609 292 359,43	98,65 %	826 460 879,10	10 727 980,00	837 188 859,10	0,70 %	778 705 558,35	9 031 347,91	1 077 926,21	788 814 832,47	0,66 %
Euroopa Kohus	252 306 372,60	238 293 961,93	0,00	325 504,40	238 619 466,33	94,58 %	1 642 266,20	0,00	1 642 266,20	0,65 %	12 044 640,07	0,00	0,00	12 044 640,07	4,77 %
Kontrollikoda	113 596 668,31	100 976 934,57	0,00	268 360,80	101 245 295,37	89,13 %	131 816,51	0,00	131 816,51	0,12 %	12 219 556,43	0,00	0,00	12 219 556,43	10,76 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	112 389 673,52	104 821 188,97	0,00	4 211 501,12	109 032 690,09	97,01 %	193 367,40	0,00	193 367,40	0,17 %	3 163 616,03	0,00	0,00	3 163 616,03	2,81 %
Regioonide Komitee	74 391 953,27	61 969 537,55	0,00	10 887 289,37	72 856 826,92	97,94 %	141 993,90	0,00	141 993,90	0,19 %	1 393 132,45	0,00	0,00	1 393 132,45	1,87 %
Ombudsman	7 682 538,00	6 770 255,52	0,00	0,00	6 770 255,52	88,13 %	0,00	0,00	0,00	0,00 %	912 282,48	0,00	0,00	912 282,48	11,87 %
Euroopa andmekaitseinspektor	4 138 378,00	3 861 774,58	0,00	0,00	3 861 774,58	93,32 %	0,00	0,00	0,00	0,00 %	276 603,42	0,00	0,00	276 603,42	6,68 %
Kokku	122 794 390 329,12	119 701 473 536,18	202 527 873,82	1 156 137 240,14	121 060 138 650,14	98,59 %	855 844 445,04	10 727 980,00	866 572 425,04	0,71 %	857 569 979,82	9 031 347,91	1 077 926,21	867 679 253,94	0,71 %

Maksete

assigneeringud

Eurodes
Institutsioon	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Tehtud maksed					2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud					Tühistatavad assigneeringud
	Heakskiidetud maksete assigneeringud	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Automaatsed ülekandmised	Otsuse alusel ülekandmised	Sihtotstarbelisest tulust	Kokku	%	Eelarveaasta assigneeringutest	Ülekantud assigneeringutest	Sihtotstarbeline tulu (EFTA)	Kokku	%
	1	2	3	4	5=2+3+4	6=5/1	7	8	9	10=7+8+9	11=10/1	12	13	14	15=12+13+14	16=15/1
Euroopa Parlament	1 701 269 660,65	1 117 578 610,06	285 778 030,55	36 945 146,42	1 440 301 787,03	84,66 %	188 746 822,24	0,00	35 360 878,05	224 107 700,29	13,17 %	15 274 567,70	21 585 605,63	0,00	36 860 173,33	2,17 %
Nõukogu	736 264 158,20	466 963 905,97	101 169 948,48	16 548 153,74	584 682 008,19	79,41 %	91 209 024,14	0,00	17 801 271,57	109 010 295,71	14,81 %	33 580 022,89	8 991 831,41	0,00	42 571 854,30	5,78 %
Komisjon	108 175 684 800,44	102 430 969 155,00	741 939 438,03	853 743 449,96	104 026 652 042,99	96,16 %	782 997 538,15	67 152 858,12	1 432 558 437,46	2 282 708 833,73	2,11 %	1 637 293 632,73	224 832 179,21	4 198 111,78	1 866 323 923,72	1,73 %
Euroopa Kohus	267 048 157,10	225 025 288,09	12 399 434,36	325 504,40	237 750 226,85	89,03 %	13 268 673,84	0,00	1 642 266,20	14 910 940,04	5,58 %	12 044 640,07	2 342 350,14	0,00	14 386 990,21	5,39 %
Kontrollikoda	119 881 073,16	93 728 633,21	5 353 989,80	268 360,80	99 350 983,81	82,87 %	7 248 301,36	0,00	131 816,51	7 380 117,87	6,16 %	12 219 556,43	930 415,05	0,00	13 149 971,48	10,97 %
Majandus- ja Sotsiaalkomitee	123 841 644,55	94 412 786,16	10 333 755,87	3 139 932,72	107 886 474,75	87,12 %	10 124 989,54	0,00	1 264 935,80	11 389 925,34	9,20 %	3 447 029,30	1 118 215,16	0,00	4 565 244,46	3,69 %
Regioonide Komitee	82 016 334,70	52 968 650,29	5 851 818,02	10 467 561,55	69 288 029,86	84,48 %	9 000 368,08	0,00	561 721,72	9 562 089,80	11,66 %	1 393 651,63	1 772 563,41	0,00	3 166 215,04	3,86 %
Ombudsman	8 306 286,57	6 365 069,79	596 606,04	0,00	6 961 675,83	83,81 %	405 185,73	0,00	0,00	405 185,73	4,88 %	912 282,48	27 142,53	0,00	939 425,01	11,31 %
Euroopa andmekaitseinspektor	4 419 962,11	2 461 600,71	165 701,83	0,00	2 627 302,54	59,44 %	1 400 173,87	0,00	0,00	1 400 173,87	31,68 %	276 603,42	115 882,28	0,00	392 485,70	8,88 %
Kokku	111 218 732 077,48	104 490 473 699,28	1 163 588 722,98	921 438 109,59	106 575 500 531,85	95,83 %	1 104 401 076,95	67 152 858,12	1 489 321 327,31	2 660 875 262,38	2,39 %	1 716 441 986,65	261 716 184,82	4 198 111,78	1 982 356 283,25	1,78 %

15. KONSOLIDEERITUD ARUANNE TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE KOHTA

Eurodes
	LIIGENDAMATA ASSIGNEERINGUD	LIIGENDATUD ASSIGNEERINGUD	Kokku
Eelnevast eelarveaastast ülekantud kulukohustused	1 253 640 180,79	117 825 874 585,07	119 079 514 765,86
Vabastatud assigneeringud/Ümberhindamine	- 56 394 461,62	- 1 674 266 331,73	- 1 730 660 793,35
Maksed	1 005 841 701,50	43 576 201 831,27	44 582 043 532,77
Tühistamised	162 616 139,62	0,00	162 616 139,62
Eelarveaasta kulukohustused	56 464 704 523,77	64 595 434 126,37	121 060 138 650,14
Maksed	55 333 886 613,11	6 659 570 385,97	61 993 456 999,08
Selliste kulukohustuste tühistamine, mida ei saa järgmisesse eelarveaastasse üle kanda	15 404 798,94	0,00	15 404 798,94
Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga	1 115 413 111,72	57 935 863 740,40	59 051 276 852,12
Täitmata kulukohustused eelarveaasta lõpu seisuga	1 144 200 989,77	130 511 270 162,47	131 655 471 152,24

16a. Täitmata kulukohustuste konsolideeritud jaotumine kulukohustuste tekkimise aastate lõikes

Rubriik		< 2000	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
1	PÕLLUMAJANDUS	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	5 745 553,00	1 863 821 801,17	1 869 567 354,17
2	STRUKTUURIMEETMED	1 046 379 952,67	95 111 649,63	346 206 288,59	634 516 796,30	1 804 396 389,27	13 127 211 296,67	32 371 651 135,10	43 745 215 383,04	93 170 688 891,27
3	SISEPOLIITIKA	109 678 911,53	143 987 913,52	364 743 438,90	617 025 435,66	1 424 882 909,53	2 549 110 805,93	4 130 539 748,33	5 977 796 682,48	15 317 765 845,88
4	VÄLISTEGEVUS	651 259 480,32	372 207 082,25	564 927 650,83	906 509 624,16	1 112 601 806,61	2 094 712 415,23	2 791 938 263,37	4 239 851 507,66	12 734 007 830,43
5	HALDUS	1 089 781,57	2 099,92	0,00	0,00	17 995,00	901 495,91	30 690 148,33	673 950 354,56	706 651 875,29
6	RESERVID	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
7	ÜHINEMISEELNE ABI	191 694 438,30	214 005 465,69	456 758 228,51	640 226 854,60	960 522 568,19	1 217 902 840,89	1 625 037 835,81	2 550 641 123,21	7 856 789 355,20
8	KOMPENSATSIOON	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
Kokku		2 000 102 564,39	825 314 211,01	1 732 635 606,83	2 798 278 710,72	5 302 421 668,60	18 989 838 854,63	40 955 602 683,94	59 051 276 852,12	131 655 471 152,30

16b. Täitmata kulukohustuste konsolideeritud jaotumine kulukohustuste tekkimise aastate lõikes

Poliitikavaldkond		< 2000	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
01	MAJANDUS JA RAHANDUSVALDKOND	7 025 681,45	2 156 540,24	5 258 400,00	0,00	0,00	78 157 335,32	65 793 626,76	169 731 341,87	328 122 925,64
02	ETTEVÕTLUS	5 099 551,83	2 065 080,30	12 363 436,83	11 739 714,82	42 114 042,31	46 646 726,02	100 003 794,45	221 198 351,72	441 230 698,28
03	KONKURENTS	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	142 450,83	408 647,64	9 417 954,16	9 969 052,63
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	165 733 458,94	40 613 656,40	13 664 978,87	56 995 963,02	327 468 439,63	2 765 006 636,15	8 419 185 302,33	11 332 944 748,21	23 121 613 183,55
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	326 968 318,18	20 778 242,27	0,00	1 381 554,00	64 540 983,54	1 242 639 624,18	2 636 168 689,59	5 959 215 196,46	10 251 692 608,22
06	ENERGEETIKA JA TRANSPORT	49 688 501,85	59 086 068,15	89 925 441,13	92 610 637,65	178 929 907,45	415 335 496,08	667 680 993,15	900 372 186,59	2 453 629 232,05
07	KESKKOND	2 504 876,94	0,00	19 816 218,83	39 513 347,44	53 430 658,85	95 209 378,31	115 901 023,46	168 699 485,46	495 074 989,29
08	TEADUSUURINGUD	17 544 316,07	55 420 945,89	175 417 722,18	344 977 010,53	856 632 301,43	1 317 074 632,95	1 861 328 520,89	2 766 508 961,47	7 394 904 411,41
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	5 675 071,07	3 446 124,06	21 786 448,25	59 621 524,41	180 325 882,22	333 470 368,19	776 068 013,97	880 686 423,30	2 261 079 855,47
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	390 258,24	855 266,78	947 904,17	2 072 193,22	6 897 420,07	5 117 292,90	37 012 707,02	104 724 087,39	158 017 129,79
11	KALANDUS	43 784 924,81	6 018 260,46	15 525 481,47	44 201 345,12	68 291 759,54	205 700 335,20	507 071 196,04	813 000 802,49	1 703 594 105,13
12	SISETURG	0,00	0,00	30 000,00	14 000,00	2 659,35	1 822 211,84	1 607 523,59	13 893 125,31	17 369 520,09
13	REGIONAALPOLIITIKA	513 245 826,84	181 089 462,19	614 710 204,54	1 029 167 214,71	2 093 528 442,08	9 696 437 327,36	21 655 695 839,44	28 393 448 715,93	64 177 323 033,09
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	0,00	0,00	0,00	6 161,28	1 142 156,34	2 907 411,64	17 559 526,96	48 102 423,69	69 717 679,91
15	HARIDUS JA KULTUUR	26 937 633,40	14 137 941,54	13 705 319,23	21 346 363,42	37 261 101,01	54 021 934,50	110 647 471,84	289 284 801,79	567 342 566,73
16	PRESS JA TEAVE	112 581,37	103 302,22	296 757,69	509 847,52	777 488,31	2 167 456,28	6 980 773,98	65 779 731,12	76 727 938,49
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	923 158,91	0,00	285 596,54	4 804 900,64	20 468 298,46	30 081 717,72	40 833 924,39	352 381 670,57	449 779 267,23
18	VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA	238 439,04	522 616,96	9 893 071,64	12 461 443,47	13 783 469,02	34 804 047,57	94 408 907,56	130 602 383,48	296 714 378,74
19	VÄLISSUHTED	523 633 413,09	271 194 176,90	367 125 148,21	667 352 544,86	679 537 990,84	1 319 365 107,73	1 755 333 573,50	2 528 141 736,28	8 111 683 691,41
20	KAUBANDUS	0,00	0,00	23 729,88	0,00	108 218,34	765 576,60	2 811 507,72	15 155 632,26	18 864 664,80
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI (AKV) RIIKIDEGA	80 392 729,58	78 729 431,16	166 746 017,28	185 821 030,98	300 885 727,76	427 470 754,44	617 423 313,37	922 327 597,24	2 779 796 601,81
22	LAIENEMINE	228 514 215,28	89 074 681,65	204 968 077,22	221 838 954,05	366 899 924,94	884 404 108,83	1 310 981 898,59	2 192 666 367,42	5 499 348 227,98
23	HUMANITAARABI	1 688 607,50	0,00	0,00	775 292,29	6 179 839,24	22 611 321,19	105 267 711,22	274 887 000,58	411 409 772,02
24	PETTUSEVASTANE VÕITLUS	0,00	0,00	0,00	0,00	12 740,20	626 790,92	2 065 832,22	15 636 875,50	18 342 238,84
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	62 641,71	25 022 743,09	25 085 384,80
26	KOMISJONI HALDUS	0,00	0,00	0,00	0,00	794 763,05	0,00	47 025,38	79 137 153,31	79 978 941,74
27	EELARVE	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	10 298 984,99	10 298 984,99
28	AUDIT	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1 070 397,41	1 070 397,41
29	STATISTIKA	1 000,00	22 413,84	145 652,87	1 067 667,29	2 407 454,62	7 852 811,88	20 522 992,26	43 492 812,70	75 512 805,46
30	PENSIONID	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
31	RESERVID	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
90	MUUD INSTITUTSIOONID	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	26 729 704,91	323 447 160,33	350 176 865,24
Kokku		2 000 102 564,39	825 314 211,01	1 732 635 606,83	2 798 278 710,72	5 302 421 668,60	18 989 838 854,63	40 955 602 683,94	59 051 276 852,12	131 655 471 152,30

17. Ametid — 2006. eelarveaasta: eelarveprognoos, kindlaksmääratud nõuded ja laekunud summad

Tulu ametite lõikes

Eurodes
Amet	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaksmääratud nõuded	Laekunud summad	Laekumata	Komisjoni rahastatav poliitikavaldkond
Euroopa Lennundusohutusamet	65 663 000,00	66 831 669,77	66 831 669,77	0,00	06
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur	19 462 300,00	17 590 042,62	17 590 042,62	0,00	18
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	17 571 260,00	15 344 405,14	15 344 065,60	339,54	15
Euroopa Politseikolledž	6 075 144,00	6 075 144,00	6 075 144,00	0,00	18
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	17 146 080,00	16 211 313,00	16 211 313,00	0,00	17
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	13 121 125,00	13 121 125,00	13 094 915,96	26 209,04	18
Euroopa Keskkonnaagentuur	37 314 090,00	36 831 054,00	34 562 415,15	2 268 638,85	07
Euroopa Toiduohutusamet	40 248 981,75	37 543 431,25	37 543 431,25	0,00	17
Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet	6 962 880,19	7 026 214,20	7 026 214,20	0,00	06
Eurojust	14 700 000,00	15 704 194,04	15 704 194,04	0,00	18
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	44 738 440,00	32 392 190,03	32 392 190,03	0,00	06
Siseturu Ühtlustamise Amet	211 728 860,00	192 264 250,61	192 264 250,61	0,00	12
Euroopa Ravimiamet	138 676 000,00	149 722 303,64	141 301 875,45	8 420 428,19	02
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	6 800 000,00	6 612 309,12	6 612 309,12	0,00	09
Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus	9 393 907,50	9 682 219,47	9 416 126,97	266 092,50	18
Euroopa Raudtee Ohutuse ja Koostalitlusvõime Amet	14 398 000,00	12 405 715,89	12 405 715,89	0,00	06
Euroopa Ülesehitusamet	270 575 000,00	277 085 772,92	277 085 772,92	0,00	22
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	14 108 161,00	12 460 046,64	12 459 095,54	951,10	04
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	40 876 392,00	39 583 840,89	33 204 621,09	6 379 219,80	31
Euroopa Koolitusfond	19 450 000,00	22 423 380,52	22 423 380,52	0,00	15
Ühenduse Sordiamet	8 720 000,00	9 330 302,73	9 330 302,73	0,00	17
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	19 760 000,00	19 522 812,65	19 506 150,24	16 662,41	04
Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet	29 199 000,00	27 749 000,00	27 749 000,00	0,00	15
Aruka Energeetika Rakendusamet	5 628 819,22	5 628 819,22	5 628 819,22	0,00	06
Kokku	1 072 317 440,66	1 049 141 557,35	1 031 763 015,92	17 378 541,43

Tulu tululiikide lõikes

Eurodes
Tulu liik	Prognoositud eelarve tulud	Kindlaksmääratud nõuded	Laekunud summad	Laekumata
Euroopa Komisjoni toetus	653 587 219,41	635 349 505,58	635 349 237,42	268,16
Tulu teenustasudest	278 993 042,00	328 414 018,82	320 847 683,07	7 566 335,75
Muu tulu	139 737 179,25	85 378 032,95	75 566 095,43	9 811 937,52
Kokku	1 072 317 440,66	1 049 141 557,35	1 031 763 015,92	17 378 541,43

18. Ametid — 2006. eelarveaasta: assigneeringud ja kulukohustuste assigneeringute täitmine

Eurodes
Amet	Kulukohustuste assigneeringud				Maksete assigneeringud
Amet	Assigneeringud	Võetud kulukohustused	2007. aastasse ülekantud	Tühistatavad summad	Assigneeringud	Tehtud maksed	2007. aastasse ülekantud	Tühistatavad summad
Euroopa Lennundusohutusamet	66 562 970,23	60 412 514,46	15 146,59	6 135 309,18	72 369 278,60	49 028 674,87	19 351 968,30	3 988 635,43
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur	17 537 597,62	14 627 229,34	741 891,00	2 168 477,28	17 537 597,62	3 385 325,13	11 932 495,94	2 219 776,55
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	18 278 222,43	16 388 597,09	545 564,32	1 344 061,02	18 630 545,11	14 158 812,61	1 853 009,38	2 618 723,12
Euroopa Politseikolledž	6 075 144,00	4 321 495,43	990 407,08	763 241,49	6 075 144,00	2 153 106,53	3 158 795,98	763 241,49
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus	17 146 080,00	16 064 921,93	0,00	1 081 158,07	18 583 087,71	10 088 690,34	7 097 157,11	1 397 240,26
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus	13 548 968,34	12 873 208,15	491 506,10	184 254,09	14 051 138,40	12 255 485,45	1 229 083,16	566 569,79
Euroopa Keskkonnaagentuur	40 525 421,49	35 915 861,97	4 592 441,57	17 117,95	45 998 302,34	33 454 115,48	11 852 774,97	691 411,89
Euroopa Toiduohutusamet	40 248 981,75	36 407 899,95	0,00	3 841 081,80	46 556 959,01	33 562 711,69	7 889 175,60	5 105 071,72
Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet	6 962 880,19	3 107 295,90	0,00	3 855 584,29	6 962 880,19	704 146,74	1 276 617,07	4 982 116,38
Eurojust	14 985 483,55	14 330 791,72	71 000,00	583 691,83	16 813 964,47	13 385 613,35	2 590 329,78	838 021,34
Euroopa Meresõiduohutuse Amet	44 738 440,00	34 287 177,64	0,00	10 451 262,36	45 232 542,38	24 279 657,43	1 269 659,16	19 683 225,79
Siseturu Ühtlustamise Amet	211 728 860,00	126 055 866,64	0,00	85 672 993,36	236 634 990,93	121 075 929,69	26 488 164,94	89 070 896,30
Euroopa Ravimiamet	140 643 000,00	137 235 660,61	0,00	3 407 339,39	157 509 000,82	123 435 768,34	29 413 020,40	4 660 212,08
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	6 940 080,00	6 238 387,04	49 530,00	652 162,96	9 051 581,01	6 682 308,21	917 363,62	1 451 909,18
Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus	9 483 907,50	8 775 582,17	269 185,88	439 139,45	10 692 575,03	8 685 246,28	1 520 227,96	487 100,79
Euroopa Raudtee Ohutuse ja Koostalitlusvõime Amet	14 398 000,00	10 421 586,80	0,00	3 976 413,20	17 275 724,82	9 239 725,88	2 680 034,30	5 355 964,64
Euroopa Ülesehitusamet	970 475 803,99	208 692 527,58	758 996 977,63	2 786 298,78	971 470 537,05	276 112 502,76	679 500 592,00	15 857 442,29
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur	14 246 990,40	13 093 365,31	291 683,97	861 941,12	16 764 114,42	12 451 617,82	2 662 667,89	1 649 828,71
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus	40 876 392,00	26 847 612,28	0,00	14 028 779,72	28 998 537,52	26 020 996,83	2 886 129,74	91 410,95
Euroopa Koolitusfond	26 482 381,89	23 870 747,11	1 714 492,67	897 142,11	26 482 381,87	20 364 127,25	5 473 905,44	644 349,18
Ühenduse Sordiamet	13 018 000,00	11 355 753,43	0,00	1 662 246,57	11 855 039,50	9 829 574,04	902 568,17	1 122 897,29
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	19 760 000,00	19 216 906,46	343 167,30	199 926,24	24 378 442,10	19 595 971,34	4 311 913,04	470 557,72
Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet	29 199 000,00	26 682 387,54	0,00	2 516 612,46	29 199 000,00	19 708 393,04	6 688 124,89	2 802 482,07
Aruka Energeetika Rakendusamet	5 628 819,22	5 469 284,25	0,00	159 534,97	5 628 819,22	4 074 700,31	981 586,69	572 532,22
Kokku	1 789 491 424,60	872 692 660,80	769 112 994,11	147 685 769,69	1 854 752 184,12	853 733 201,41	833 927 365,53	167 091 617,18

Eurodes
Kulu liik	Kulukohustuste assigneeringud				Maksete assigneeringud
Kulu liik	Assigneeringud	Võetud kulukohustused	2007. aastasse ülekantud	Tühistatavad summad	Assigneeringud	Tehtud maksed	2007. aastasse ülekantud	Tühistatavad summad
Töötajad	319 158 938,89	300 855 962,71	458 160,33	17 844 815,85	323 268 014,26	291 701 302,29	10 451 097,35	21 115 614,62
Halduskulud	143 712 090,58	127 277 441,39	1 651 025,91	14 783 623,28	171 754 012,83	105 350 733,97	49 147 905,01	17 255 373,85
Põhitegevuskulud	1 326 620 395,13	444 559 256,70	767 003 807,87	115 057 330,56	1 359 730 157,03	456 681 165,15	774 328 363,17	128 720 628,71
Kokku	1 789 491 424,60	872 692 660,80	769 112 994,11	147 685 769,69	1 854 752 184,12	853 733 201,41	833 927 365,53	167 091 617,18

19. AMETID

Euroopa ühenduste eelarve täitmise tulemus on kajastatud konsolideeritud bilansi passiva punktis 1.A.1.

Eurodes
Eelarveaasta tulud	Euroopa ühendused	Ametid	Ametitele antud toetuste elimineerimine	Kokku
	108 423 010 965,79	1 031 763 015,92	- 635 349 237,42	108 819 424 744,29

2006. eelarveaasta assigneeringutest tehtud maksed	Euroopa ühendused	Ametid
	- 105 411 911 808,87	- 777 832 118,03	635 349 237,42	- 105 554 394 689,48

2007. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud	Euroopa ühendused	Ametid
	- 1 400 894 862,16	- 833 927 365,53		- 2 234 822 227,69

2005. eelarveaastast ülekantud EFTA-EMP assigneeringud	Euroopa ühendused	Ametid
	- 67 568,00	0,00		- 67 568,00

2005. eelarveaastast ülekantud kasutamata assigneeringute tühistamine	Euroopa ühendused	Ametid
	263 331 782,31	692 966 930,78		956 298 713,09

Aastased vahetuskursi erinevused	Euroopa ühendused	Ametid
	- 16 836 905,85	761 631,34		- 16 075 274,51

Eelarve täimitse tulemus	Euroopa ühendused	Ametid
	1 856 631 603,22	113 732 094,48		1 970 363 697,70

B JAGU:

KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANDE LISAD

1.	EELARVEPÕHIMÕTTED, STRUKTUUR JA ASSIGNEERINGUD

2.	MÄRKUSED 2006. AASTA KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA

1. EELARVEPÕHIMÕTTED, STRUKTUUR JA ASSIGNEERINGUD

1.1. EELARVEPÕHIMÕTTED

Ühenduste üldeelarvet reguleerivad mitmed aluspõhimõtted:

—	ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted: ühenduste tulud ja kulud peavad olema esitatud samas eelarvedokumendis, kirjendatud eelarveridadele ning kulud ei tohi ületada heakskiidetud assigneeringuid;

—

kõikehõlmavuse põhimõte: see põhimõte hõlmab kahte reeglit:

—	tulude mittemääratlemise reegel, mille kohaselt eelarve tulud ei tohi olla määratud kindlate kuluartiklite jaoks (kogutulud peavad katma kogukulud);

—	eelarve brutoreegel, mille kohaselt tulud ja kulud kajastatakse eelarves täielikult, ilma nende vahel tasaarveldusi tegemata;

—	aastasuse põhimõte: kirjendatud assigneeringuid lubatakse kasutada ainult ühe eelarveaasta jooksul ja seetõttu tuleb neid kasutada nimetatud aja jooksul;

—	tasakaalu põhimõte: eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus (kavandatud tulud peavad võrduma maksete assigneeringutega);

—	sihtotstarbelisuse põhimõte: iga assigneering määratakse kindlaks otstarbeks ja eesmärgiks;

—	arvestusühiku põhimõte: eelarve koostatakse ja selle täitmine toimub eurodes ning raamatupidamisaruanded esitatakse eurodes;

—	usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte: eelarve assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, see tähendab vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;

—	läbipaistvuse põhimõte: eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruanded esitatakse läbipaistvuse põhimõtte kohaselt — eelarve ja paranduseelarved avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.2. EELARVE STRUKTUUR

Eelarve koosneb järgnevast:

a)	tulude koondarvestus;

eraldi jaod, mis on jagatud iga institutsiooni tulude ja kulude eelarvestusteks: I jagu: parlament; II jagu: nõukogu; III jagu: komisjon; IV jagu: Euroopa Kohus; V jagu: kontrollikoda; VI jagu: Majandus- ja Sotsiaalkomitee; VII jagu: Regioonide Komitee; VIII jagu: ombudsman (A osa), Euroopa andmekaitseinspektor (B osa).

Iga institutsiooni tulu- ja kuluartiklid liigitatakse nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

Osa likvideeritava ESTÜ vahenditest anti likvideeritava ESTÜ tegevuseelarve kasutusse. Tegevuseelarve võttis iga-aastaselt vastu komisjon pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Viimane eelarve koostati 2002. aasta 1. jaanuarist kuni 23. juulini kestnud ajavahemiku kohta. Alates 24. juulist 2002. aastal on tegevuseelarvega seonduvad tulud ja kulud kajastatud likvideeritava ESTÜ tulude ja kulude aruandes. Ülejäänud täitmisele kuuluvad kohustused on näidatud bilansi passiva poolel.

1.3. EELARVE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE STRUKTUUR

Ainult komisjoni eelarves on haldusassigneeringud ja talitusassigneeringud. Muudel institutsioonidel on üksnes haldusassigneeringud.

Eelarves eristatakse kahte liiki assigneeringuid: liigendamata ja liigendatud assigneeringud. Liigendamata assigneeringuid kasutatakse aastasuse põhimõttele vastava iga-aastast laadi tegevuse rahastamiseks. Liigendatud assigneeringud loodi selleks, et viia aastasuse põhimõte vastavusse vajadusega hallata mitmeaastast tegevust.

Liigendamata assigneeringud hõlmavad järgmist:

—	eelarve haldusjaod (komisjoni jao 1. peatükk ja kõigi teiste institutsioonide jaod kogu ulatuses);

—	EAGGFi tagatisrahastu iga-aastased assigneeringud;

—	teatavad tehnilised assigneeringud (tagasimaksed, antud ja võetud laenude tagatised jms).

Liigendamata assigneeringute puhul on kulukohustuste assigneeringute väärtus sama mis maksete assigneeringute puhul.

Liigendatud assigneeringud on mõeldud mitmeaastaste meetmete rahastamiseks ja hõlmavad kõigi peatükkide assigneeringuid, välja arvatud komisjoni jao 1. peatükk (v.a EAGGFi tagatisrahastu).

Liigendatud assigneeringud jaotuvad kulukohustuste assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks:

—

kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksvasse eelarveaastasse kirjendatud õiguslike kohustuste kogukulu mitme eelarveaasta vahel jaguneva meetmete puhul. (23) Samas võib üle ühe eelarveaasta pikkused eelarvelised kulukohustused finantsmääruse artikli 76 lõike 3 kohaselt jaotada mitme eelarveaasta vahel aastasteks osamakseteks, kui see on põhiõigusaktiga lubatud. Liigendatud assigneeringute puhul kajastatakse tulevaste aastate veel täitmata eelarvelisi kulukohustusi tingimuslike kohustustena bilansiväliste kirjete aruandes;

—	maksete assigneeringud hõlmavad kulusid, mis tulenevad jooksval eelarveaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud kulukohustustest. (24)

1.4. ASSIGNEERINGUTE ALLIKAD

Assigneeringute põhiallikas on ühenduste jooksva aasta eelarve. Samas on ka muud liiki assigneeringuid, mis tulenevad finantsmääruse sätetest. Need pärinevad eelnevatest eelarveaastatest või välistest allikatest.

1.4.1. Eelarve lõplikud assigneeringud

Vastuvõetud esialgse eelarve assigneeringud

Ümberpaigutused

Assigneeringuid võib eelarveridade vahel ümber paigutada finantsmääruse (25) artiklite 22–24 kohaselt.

Paranduseelarved

Vastuvõetud eelarvet võib paranduseelarvega muuta või suurendada. Sellekohased eeskirjad on sätestatud finantsmääruse artiklites 37 ja 38.

1.4.2. Eelnevast eelarveaastast üle kantud või taaskasutatavaks muudetud assigneeringud

Automaatselt ülekantavad assigneeringud

Need on liigendamata maksete assigneeringud, mille võib ainult ühel korral automaatselt järgnevasse eelarveaastasse üle kanda (likvideeritava ESTÜ puhul piirangut ei ole) vastavalt finantsmääruse artikli 9 lõikele 4.

Institutsioonide otsusega ülekantavad assigneeringud

Institutsioon võib otsustada kanda assigneeringuid eelmisest eelarvest üle ühel kahest juhtumist: kui ettevalmistavad etapid on läbitud (finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punkt a) või kui õigusliku aluse vastuvõtmisega jäädakse hiljaks (artikli 9 lõike 2 punkt b). Üle võib kanda nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid (artikli 9 lõige 3).

Vabanenud vahendite arvel taaskasutatavaks muudetud assigneeringud

Siinkohal peetakse silmas selliste vabastatud kulukohustuste assigneeringute uuesti kasutusele võtmist, mis on seotud struktuurifondidega. Summad saab erandkorras uuesti kasutusele võtta, kui komisjon on teinud vea või kui need on programmi lõpuleviimiseks hädavajalikud (finantsmääruse artikkel 157).

1.4.3. Sihtotstarbeline tulu

Tagasimaksed

Need assigneeringud tulenevad ekslikult makstud summade tagasimaksetest, kaupade müügist/teenuste osutamisest muudele ühenduse asutustele, saadud kindlustusmaksetest, laekunud renditulust ja trükiste müügist; need summad kajastatakse sihtotstarbelise tuluna sellel eelarvereal, millelt kanti esialgne kulu (finantsmääruse artikkel 10 ja artikli 18 lõike 1 punktid e–j), ja need võib piiranguteta üle kanda.

EFTA assigneeringud

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on sätestatud, et selle liikmed toetavad rahaliselt teatavaid ühenduste eelarves kajastatud meetmeid. Asjaomased eelarveread ja kavandatud summad avaldatakse ühenduste eelarve III lisas. Asjaomaseid ridu suurendatakse EFTA osamaksude võrra. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud tühistatakse ja tagastatakse EMP riikidele.

Kolmandatelt isikutelt saadud tulu

Sarnaselt EFTA assigneeringutele on ka muud riigid sõlminud selliseid kokkuleppeid Euroopa ühendustega, millega kaasneb ühenduste meetmete rahaline toetamine. Laekunud summasid loetakse kolmandatelt isikutelt saadud tuluks, mis kirjendatakse asjakohastele eelarveridadele (sageli teadusuuringute valdkonnas) ja need võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ning artikli 18 lõike 1 punktid a ja d).

Kolmandate isikute heaks tehtud töö

Osana oma teadustegevusest võivad ühenduste uurimiskeskused teha tööd kolmandate isikute heaks (finantsmääruse artikli 161 lõige 2). Sarnaselt kolmandatelt isikutelt saadud tuluga on kolmandate isikute heaks tehtud töö määratud kindlatele eelarveridadele ja selle võib piiranguteta üle kanda (finantsmääruse artikkel 10 ja artikli 18 lõike 1 punkt e).

Osamaksete tagasimaksete arvel taaskasutatavaks muudetud assigneeringud

Need on ühenduse vahendid, mille abisaajad on tagasi maksnud. Osamaksete tagasimaksed kirjendatakse sihtotstarbelise tuluna (finantsmääruse artikkel 10 ja artikli 18 lõige 2) ja need võib piiranguteta üle kanda. Struktuurifondide puhul põhineb uuesti kasutusele võtmine komisjoni otsusel (finantsmääruse artikli 18 lõige 2 ja rakenduseeskirjade artikkel 228).

1.5. KASUTATAVATE ASSIGNEERINGUTE LIIGITUS:

—	Eelarve lõplikud assigneeringud = vastuvõetud esialgse eelarve assigneeringud + paranduseelarve assigneeringud + ümberpaigutused;

—	Lisaassigneeringud = sihtotstarbeline tulu (vt eespool) + eelnevast eelarveaastast üle kantud või vabanenud vahendite arvel taaskasutatavaks muudetud assigneeringud;

—	Heakskiidetud assigneeringud kokku = eelarve lõplikud assigneeringud + lisaassigneeringud;

—	Eelarveaasta assigneeringud (kasutatakse eelarve täitmise tulemuse arvutamisel) = eelarve lõplikud assigneeringud + sihtotstarbeline tulu.

1.6. EELARVE TÄITMINE

Finantsmääruse artikli 48 lõikes 1 on kirjas: „Komisjon täidab eelarvet … käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.”

Artiklis 50 on sätestatud, et komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarveosade täitmiseks.

1.6.1. Tulude laekumine

Eelarve võtab üle tuluprognoosid, mille suhtes kohaldatakse paranduseelarvete vastuvõtmisest tulenevaid mis tahes muudatusi, millega korrigeeritakse esialgses eelarves esitatud prognoose vastavalt eelarve täitmise käigus kindlakstehtud tulude suurenemisele või vähenemisele. Eelarve tulud katavad maksekohustustega seotud assigneeringud.

Laekunud tulude hulka kuuluvad kindlaksmääratud nõuded, nende eest tegelikult sissenõutud tulud ja sissenõutavate summade saldo.

Eelarveaasta tegelikud tulud vastavad kindlaksmääratud nõuete eest eelarveaasta jooksul sissenõutud tuludele ja eelnevatel eelarveaastatel sissenõudmata jäänud nõuete eest sissenõutud summadele.

1.6.2. Kulude kasutamine

Sarnaselt tuludega prognoositakse ka kulusid esialgses eelarves. Kulude kasutamine näitab, kuidas kulukohustustega seotud assigneeringuid (26) ja maksekohustustega seotud assigneeringuid (27) eelarveaasta jooksul muudetakse, kasutatakse, ümber paigutatakse ja tühistatakse.

— Assigneeringute kasutamine:

Kulukohustustega seotud assigneeringud: heakskiidetud assigneeringuid saab kulukohustuste võtmiseks kasutada eelarveaasta jooksul.

Maksekohustustega seotud assigneeringud: heakskiidetud assigneeringuid saab maksete tegemiseks kasutada eelarveaasta jooksul.

— Ülekandmine järgnevasse eelarveaastasse:

Kulukohustustega seotud assigneeringud:

Mõnda liiki assigneeringuid, mis ei ole kulukohustustega seotud, võib järgnevasse eelarveaastasse automaatselt üle kanda; nii on see näiteks sihtotstarbelise tulu puhul (finantsmääruse artikkel 10).

Ülekandmiseks võivad institutsioonid loa anda:

—	kui enamik kohustuse võtmise menetluse ettevalmistusjärke on lõpule viidud 31. detsembriks (finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punkt a) või

—	kui õiguslik alus võetakse vastu eelarveaasta viimases kvartalis (finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punkt b).

Eelarvepädevaid institutsioone tuleb nimetatud otsusest teavitada (finantsmääruse artikli 9 lõige 5).

Maksekohustustega seotud assigneeringud:

Sarnaselt kulukohustuste assigneeringutele kantakse sihtotstarbelise tulu alla kuuluvad kasutamata maksete assigneeringud järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt.

—	Liigendamata assigneeringud: ülekandmine on üldjuhul automaatne, kui see toimub täitmata kulukohustuste katteks (finantsmääruse artikli 9 lõige 4).

—

Liigendatud assigneeringud: kasutamata maksete assigneeringud tavaliselt tühistatakse; sellele vaatamata võib need komisjoni otsusega üle kanda, kui järgneva eelarveaasta maksete assigneeringud ei kata olemasolevaid kulukohustusi või neid kulukohustusi, mis on seotud järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustuste assigneeringutega (finantsmääruse artikli 9 lõige 3).

— Assigneeringute tühistamine:

Kõik kasutamata ja järgmisse eelarveaastasse üle kandmata jäänud kulukohustuste ja maksete assigneeringud tühistatakse eelarveaasta lõpus (finantsmääruse artikli 9 lõige 1).

1.7. 2006. AASTA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE ARUANNE

1.7.1. Tulu

Raamatupidamisarvestusse kantud omavahendite ja osamaksude summad on summad, mille liikmesriikide valitsused on eelarveaasta jooksul kandnud komisjoni nimele avatud kontodele.

Erinevus eelarvesse kantud käibemaksupõhiste omavahendite, rahvamajanduse kogutulu põhiste vahendite ja osamaksude summade ning tegelikult tasumisele kuuluva summa vahel arvutatakse järgneva aasta 1. juuliks ja kantakse selle eelarveaasta kohta tehtud paranduseelarvesse.

Muud raamatupidamisarvestusse kantud tulud kujutavad endast eelarveaasta jooksul tegelikult saadud summasid.

1.7.2. Kulud

Eelarve täitmise tulemuse arvutamisel hõlmavad kulud eelarveaasta maksekohustustega seotud assigneeringute alusel tehtud makseid, millele on liidetud igasugused kõnealusest eelarveaastast järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud.

Eelarveaasta maksekohustustega seotud assigneeringute alusel tehtud maksete all mõistetakse makseid, mille peaarvepidaja on teinud eelarveaasta 31. detsembrini. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu puhul peetakse silmas makseid, mille liikmesriigid on teinud 16. oktoobrist 2005. aastal kuni 15. oktoobrini 2006. aastal tingimusel, et peaarvepidajat teavitati kulukohustusest ja selle heakskiitmisest 31. jaanuariks 2007. aastal. EAGGFi tagatisrahastu kulude suhtes võidakse liikmesriikides tehtavate kontrollide järel vastu võtta vastavusotsus.

1.7.3. Eelarve täitmise tulemus

Eelarve täitmise tulemus hõlmab kahte osa: Euroopa ühenduste eelarve täitmise tulemust ja EMPsse kuuluvate EFTA riikide osalust. Omavahendeid käsitleva määruse (EÜ) nr 1150/2000 artikli 15 kohaselt moodustub eelarve täitmise tulemus järgmisest vahest:

—	kõnealusel eelarveaastal saadud kogutulu;

—	kõnealuse eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksete kogusumma, millele on liidetud igasugused kõnealusest eelarveaastast järgnevasse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud. (28)

Saadud summale liidetakse või sellest lahutatakse järgnev:

—	varasematest eelarveaastatest üle kantud maksete assigneeringute tühistamise netosaldo ja igasugused maksed, mis euro vahetuskursi kõikumise tõttu ületavad eelnevast eelarveaastast üle kantud liigendamata assigneeringuid;

—	eelarveaasta jooksul kirjendatud vahetuskursi muutustest saadud kasumi või kahjumi saldo.

Eelarve täitmise tulemus tagastatakse liikmesriikidele nende järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu.

1.8. TÄITMATA KULUKOHUSTUSED

Liigendatud assigneeringute kasutuselevõtmisega tekkis vahe võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vahel; see vahe vastab täitmata kulukohustustele ja väljendab kulukohustuste võtmisest vastavate maksete tegemiseni kuluvat ajavahemikku.

2. MÄRKUSED 2006. AASTA KONSOLIDEERITUD EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA

ÕIGUSLIK ALUS JA FINANTSMÄÄRUS

Eelarve raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, viimati muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, ELT L 390, 30.12.2006), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (viimati muudetud 28. märtsil 2007).

Üldeelarve — ühenduste finantspoliitika põhiinstrument — on vahend, millega nähakse ette ja kinnitatakse ühenduste iga-aastased tulud ja kulud.

Eelarvemenetlus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 272, millega nähakse ette etappide järjekord ja tähtajad, millest mõlemad eelarvepädevad institutsioonid — nõukogu ja parlament — peavad kinni pidama. Igal aastal hindab komisjon kõigi Euroopa Liidu institutsioonide järgneva eelarveaasta tulusid ja kulusid, koostab esialgse eelarveprojekti ning saadab selle eelarvepädevatele institutsioonidele. Kõnealuse esialgse eelarveprojekti alusel koostab nõukogu eelarveprojekti, mille üle mõlemad eelarvepädevad institutsioonid seejärel läbirääkimisi peavad. Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ja annab sellele õigusliku jõu. Eelarve täitmine on peamiselt komisjoni ülesanne.

FINANTSPERSPEKTIIV

2006. eelarveaasta oli seitsmes eelarveaasta 2000.–2006. aasta finantsperspektiivis, mis sõlmiti 6. mail 1999 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, võttes aluseks 24. ja 25. märtsil 1999 Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldused, milles kutsuti üles rangemale eelarvedistsipliinile ja eelarvemenetluse parandamisele.

Kõnealuse kokkuleppe sõlmimisel leppisid institutsioonid eelnevalt kokku järgneva perioodi peamistes eelarveprioriteetides ja panid finantsperspektiivi näol paika ühenduste kulude raamistiku. Finantsperspektiivis on esitatud ühenduste kavandatavate kulude maksimaalne summa ja struktuur.

Arvestades, et esialgne finantsperspektiiv koostati 1999. aasta püsivhindades, on kokkuleppe punktis 15 sätestatud, et komisjon teeb igal aastal finantsperspektiivi tehnilise kohanduse vastavalt Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu ja hindade muutumisele. Samas lepiti kokku 2 % deflaatori kasutamises põllumajanduse ja struktuurifondide puhul.

2006. aasta kulukohustustega seotud assigneeringute üldine ülemmäär on 123 515 miljonit eurot, mis moodustab rahvamajanduse kogutulust 1,12 %. Vastav maksekohustustega seotud assigneeringute ülemmäär on 119 112 miljonit eurot, st 1,08 % rahvamajanduse kogutulust.

Järgnevas tabelis on esitatud EL 25 kohandatud finantsperspektiiv 2006. aasta hindades:

FINANTSPERSPEKTIIV 2000-2006

miljonites eurodes

Jooksevhinnad

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

EL-25 kulukohustuste assigneeringud

93 792

97 189

100 672

102 145

115 434

119 419

123 515

1.	Põllumajandus

41 738

44 530

46 587

47 378

49 305

51 439

52 618

2.	Struktuurimeetmed

32 678

32 720

33 638

33 968

41 035

42 441

44 617

3.	Sisepoliitika

6 031

6 272

6 558

6 796

8 722

9 012

9 385

4.	Välistegevus

4 627

4 735

4 873

4 972

5 082

5 119

5 269

Haldus

4 638

4 776

5 012

5 211

5 983

6 185

6 528

Reservid

906

916

676

434

442

446

458

7.	Ühinemiseelne abi

3 174

3 240

3 328

3 386

3 455

3 472

3 566

8.	Kompensatsioon

1 410

1 305

1 074

EL-25 maksete assigneeringud kokku

91 322

94 730

100 078

102 767

111 380

114 060

119 112

2005. aasta lõpus leppisid liikmesriigid kokku uues finantsperspektiivis, mis hõlmab ajavahemikku 2007–2013. Selles on ette nähtud, et ühenduse kulud võivad nimetatud ajavahemiku jooksul moodustada maksimaalselt 862 363 miljonit eurot, st 1,045 % ELi rahvamajanduse kogutulust.

EELARVE KONSOLIDEERIMINE

Nagu varasematelgi aastatel, on Euroopa ühenduste üldeelarve täitmise kohta koostatud aruannetes kajastatud eelarve täitmist kõigis institutsioonides, sest ühenduste eelarve raames koostatakse iga institutsiooni jaoks eraldi eelarve.

Ametitel puudub ühenduste eelarve raames oma eraldi eelarve ja neid finantseeritakse osaliselt komisjoni eelarvest antava toetusega. Ametite kohta kogu asjakohase teabe andmiseks on raamatupidamise aastaaruande eelarve poolel esitatud eraldi aruanded traditsiooniliste konsolideeritud ametite eelarvete täitmise kohta. Need aruanded on järgmised:

—	eelarvelise tulu tabel, milles on näidatud ühenduste eelarvest saadud summa;

—	kaks tabelit eelarve kulude kohta (kulukohustused, maksed), milles on toodud üksikasjalikud andmed ametite kaupa ning eristatud eelarve assigneeringuid ja lisaassigneeringuid;

—	iga tabeli lõpus on esitatud vahesumma, mis annab teavet ametite kogu finantsmõju kohta kulu- ja tululiikide lõikes;

—	eelarve täitmise tulemuse tabel, milles ametite eelarve täitmise tulemus on lisatud ühenduste omale (tabelis on elimineeritud ühenduste kuludest makstud ja ametite tuluna kajastuvad toetused).

TULU

Euroopa ühenduste üldeelarve tulud võib jagada kahte põhikategooriasse: omavahendid ja muud tulud. See on sätestatud Euroopa ühenduste asutamislepingu artiklis 269, milles öeldakse, et „Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.” Põhiosa eelarvelistest kuludest rahastatakse omavahenditest. Muud tulud moodustavad kogu rahastamisest üksnes väikese osa.

Omavahendite kategooriaid on kolm: traditsioonilised omavahendid, käibemaksupõhised omavahendid ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid. Traditsioonilised omavahendid hõlmavad omakorda põllumajandussaaduste tollimakse, suhkru- ja tollimakse. Omavahendite süsteemi kuulub ka eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise mehhanism.

2.1. TRADITSIOONILISED OMAVAHENDID

Traditsioonilised omavahendid: kõik traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud summad peab kandma pädevate ametiasutuste raamatupidamisarvestusse.

—	Määruse (EÜ) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis a sätestatud tavapärasse raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mis on sisse nõutud või mille kohta on antud tagatis.

—

Määruse (EÜ) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud eraldi raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mida ei ole veel sisse nõutud ja/või mille kohta ei ole antud tagatist; summad, mille kohta on antud tagatis, kuid mis vaidlustatakse, võib samuti sellesse raamatupidamisarvestusse kanda.

Eraldi raamatupidamisarvestuse kohta saadavad liikmesriigid komisjonile kvartaliaruandeid, milles on esitatud:

—	eelneva kvartali sissenõudmiste saldo;

—	kõnealuse kvartali jooksul sissenõutud summad;

—	baasi korrigeerimine (parandused/tühistamised) kõnealuse kvartali jooksul;

—	mahakantud summad;

—	kõnealuse kvartali lõpus sissenõutav saldo.

Liikmesriikide saadetud teave ei võimalda määrata eelarveaasta jooksul sissenõutud summasid sellesse eelarveaastasse, millal nõuded tekkisid. Seepärast on tabeli „Aruanne 2006. aasta üldeelarve tulude laekumise kohta” ülekannetest laekunud summade veerus esitatud eelarveaasta jooksul laekunud summad ja selliste nõuete summa, mis on tühistatud ja asendatud uue nõuete summaga, mille liikmesriigid on oma uues aruandes deklareerinud. Omavahendite nõuete suhtes kohaldatakse väärtuse vähendamist.

Eraldi raamatupidamisarvestusse kantud traditsiooniliste omavahendite sissenõudmisel peavad need olema kantud komisjoni kontole kas liikmesriigi riigikassas või selleks määratud asutuses hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludena endale 25 % traditsioonilistest omavahenditest.

2.2. KÄIBEMAKSU- JA RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU PÕHISED OMAVAHENDID

Käibemaksupõhised omavahendid tulenevad kõigi riikide puhul ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes, mis on määratud vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punktile c. Käibemaksu arvestusbaasi ülemmäär on kõigi liikmesriikide puhul 50 % rahvamajanduse kogutulust.

Rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid on muutuva suurusega vahendid, mis on ette nähtud mis tahes eelarveaastal nende kulude katmiseks, mis ületavad laekuvate traditsiooniliste omavahendite, käibemaksupõhiste omavahendite ja mitmesuguste tulude summat. Tulu lähtub ühtse määra kohaldamisest kõigi liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu suhtes.

Käibemaksupõhised ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid määratakse kindlaks käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu arvestusbaaside prognooside alusel, mis tehakse esialgse eelarveprojekti koostamise ajal. Neid prognoose vaadatakse seejärel läbi ning summasid ajakohastatakse kõnealuse aasta jooksul paranduseelarve abil.

Käibemaksupõhiste ja rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite arvestusbaaside lõplikud andmed saadakse alles järgneva eelarveaasta jooksul. Erinevuse arvutamise liikmesriikide võlgnetavatest summadest lähtub komisjon lõplikest arvestusbaasidest ja (läbivaadatud) prognooside alusel tegelikult makstud summadest. Tulemuseks saadud positiivse või negatiivse käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu saldo nõuab komisjon liikmesriikidelt sisse järgneva eelarveaasta 1. detsembriks. Lõplikesse käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu arvestusbaasidesse võib parandusi teha veel ka järgnevatel eelarveaastatel. Varem arvutatud saldot korrigeeritakse ja erinevus nõutakse sisse samal ajal eelneva eelarveaasta käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu saldoga. Tuleb märkida, et 2006. aastal tehti seoses ajavahemikuga 1995–2005 rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite parandusi 1 530 miljoni euro ulatuses. Ajavahemikuga 1991–2005 seonduvaid käibemaksupõhiste omavahenditega seotud parandusi tehti seevastu -13,6 miljoni euro ulatuses.

Käibemaksu aruannete ja rahvamajanduse kogutulu andmete kontrolli teostamisel võib komisjon teatada liikmesriikidele oma reservatsioonidest seoses teatavate punktidega, millel võivad olla tagajärjed nende omavahendite osamaksudele. Reservatsioonid võivad tuleneda näiteks nõuetekohaste andmete puudumisest või vajadusest töötada välja sobiv metoodika. Kõnealuseid reservatsioone tuleb vaadelda liikmesriikidele esitatavate potentsiaalsete nõuetena, mille summa on määratlemata, sest nende finantsmõju ei saa täpselt prognoosida. Kui täpse summa saab kindlaks määrata, nõutakse asjaomased käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu põhised omavahendid sisse kas seoses käibemaksu ja rahvamajanduse saldodega või eraldi sissenõutavate vahenditena.

2.3. ÜHENDKUNINGRIIGI SUHTES KOHALDATAV KORRIGEERIMINE

Kõnealune mehhanism vähendab Ühendkuningriigi omavahendite makseid proportsionaalselt tema „eelarvetasakaalu hälbega” ja suurendab vastavalt teiste liikmesriikide omavahendite makseid. Ühendkuningriigi kasuks kohaldatav eelarvetasakaalu hälbe korrigeerimise mehhanism kehtestati Euroopa Ülemkogu Fontainebleau' kohtumisel (1984. aasta juunis) ja selle tulemusel vastu võetud 7. mai 1985. aasta omavahendeid käsitleva otsusega. Mehhanismi eesmärk oli vähendada Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvet tema poolt ühendusele tehtavate maksete vähendamise kaudu.

2.4. KULUDE SISSENÕUDMINE

Toimingute puhul, millest tuleneb lõpliku abisaaja, kolmanda riigi või liikmesriigi tagasimakse komisjonile, on kindlaks määratud ja raamatupidamises kirjendatud sissenõudekorraldused (vt lisa E 3.1.4). Kõnealused sissenõudekorraldused kirjendatakse järgmistele eelarveridadele ja nende summad 2006. eelarveaastal on esitatud allpool. Kui menetlus kolmanda riigiga ei ole lõpule jõudnud, siis avaldatakse tulu prognoos, milles on summat hinnatud võimalikult täpselt (vt tingimuslikke varasid käsitlev lisa E 5.4).

Eelarveread:

6150	Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi kasutamata abi tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
6157	Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ettemaksete tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
6158	Mitmesuguse ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine — Sihtotstarbeline tulu
6170	Tagasimaksed koostöö raames Lõuna-Aafrikaga — Sihtotstarbeline tulu
6181	Toiduabi saajate poolt põhjustatud lisakulude tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
6500	Struktuurifondidega seotud finantskorrektsioonid
6600	Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
6601	Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

miljonites eurodes
Eelarverida	2006. aastal kindlaksmääratud sissenõudekorraldused			2006. aasta tulu			2006. aastal tasumata
Eelarverida	Jooksev aasta	Ülekand-mised	Kokku	Jooksev aasta	Ülekand-mised	Kokku	2006. aastal tasumata
6150	138	9	147	117	9	126	21
6157	99	36	135	96	14	110	25
6158	1	5	6	- 1	4	3	3
6170	22	0	22	22	0	22	0
6181	0	0	0	0	0	0	0
6500	136	35	171	120	35	155	16
6600	230	139	369	198	84	282	87
6601	9	5	14	6	3	9	5
Kokku	635	229	864	557	149	707	157

KULUD

2.5. KULUKATEGOORIAD

2.5.1. Finantsperspektiivi rubriigid

Käesolevas jaos on kirjeldatud ühenduste kulude põhikategooriaid, liigitatuna 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriikide kaupa.

1. rubriik: põllumajandus

1. rubriigi kulusid rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust.

2. rubriik: struktuurimeetmed — majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk

Nendest kuludest rahastatakse struktuuriabi meetmeid, mis on välja töötatud suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ühendustes. Ühenduste abiga peab kaasnema siseriiklik rahastamine ja seepärast hõlmab see rubriik komisjoni ja liikmesriikide ametivõimude vahelist koostööd.

3. rubriik: sisepoliitika

Eelkõige alates ühtse Euroopa akti vastuvõtmisest on ühendused laiendanud mõnd olemasolevat poliitikavaldkonda, näiteks teadusuuringuid, ja loonud uusi poliitikavaldkondi eesmärgiga kiirendada siseturu väljakujundamist. Alates 1993. aastast on need poliitikavaldkonnad koondatud finantsperspektiivis ühe rubriigi alla, moodustades äärmiselt mitmekesise rühma.

4. rubriik: välistegevus

See finantsperspektiivi rubriik hõlmab ühenduste kulusid kolmandate riikide kasuks, välja arvatud kandidaatriikidele mõeldud laienemisega seotud kulud ja Euroopa Arengufondi (EAF) raames kantud kulud. Laienemisega seotud abi on esitatud 2000.–2006. aasta finantsperspektiivis eraldi rubriigina (vt 7. rubriik: ühinemiseelne abi). Mõned neist meetmetest on horisontaalsed (valdkonnapõhised), sellal kui teised on määratletud geograafiliste piirkondadega.

5. rubriik: halduskulud

See finantsperspektiivi rubriik hõlmab kõiki ühenduste institutsioonide tegevuskulusid. Kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud komisjon, on need ainsad kulud, kuid ametite puhul hõlmavad need nii haldus- kui põhitegevuskulusid.

6. rubriik: reservid

See rubriik hõlmab kolme liiki reserve, mis on välja töötatud vajaliku varu jätmiseks finantsperspektiivi kulude ülempiiri suhtes, et katta kulusid, mida eelarve koostamise ajal ei olnud võimalik ette näha. Igal reservil on selgelt määratletud eesmärk kindlas valdkonnas.

7. rubriik: ühinemiseelne abi

Seoses Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidele mõeldud laienemisega seotud kuludega on loodud 7. rubriik, millest rahastatakse finantsperspektiivis ettenähtud ühinemiseelseid kulusid.

8. rubriik: kompensatsioon

Vastavalt poliitilisele kokkuleppele, mille kohaselt uued liikmesriigid ei peaks kohe liikmesuse algul kuuluma eelarve netorahastajate hulka, nähti selle rubriigi raames 2004. aastal ette kompensatsioon. Kõnealune summa tehti uutele liikmesriikidele ülekannetena kättesaadavaks, et tasakaalustada nende eelarve laekumisi ja osamakse.

2.5.2. Poliitikavaldkonnad

Tegevuspõhise juhtimise kasutamise raames on komisjon võtnud oma planeerimis- ja halduseesmärke silmas pidades kasutusele tegevuspõhise eelarvestamise. Tegevuspõhise eelarvestamise puhul on eelarve ehitatud üles selliselt, et poliitikavaldkondadele vastavad jaotised ja tegevusaladele peatükid.

Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärgiks on pakkuda selget raamistikku komisjoni poliitika eesmärkide teostamiseks kas õigusloome-, finants- või mis tahes muude avaliku poliitika vahendite abil. Komisjoni töö liigendamine tegevusliikide kaupa annab selge pildi sellest, mida komisjon teeb, ja loob samas ühise raamistiku prioriteetide seadmiseks. Vahendite eraldamisel eelarvemenetluse käigus kasutatakse eri tegevusalasid „plokkidena”, millest eelarve üles ehitatakse. Tegevuspõhise eelarvestamise eesmärk on tagada iga tegevusala ja selleks eraldatud vahendite vahel sellise seose loomise kaudu komisjoni vahendite kasutamise tõhusus ja mõjusus.

Poliitikavaldkonna võib määratleda komisjoni töö osaks olevate, otsuste tegemise protsessi puhul asjakohaste tegevusliikide homogeense rühmitamisena. Kokku on määratletud 31 poliitikavaldkonda, millest igaüks vastab üldiselt ühele peadirektoraadile ja hõlmab keskmiselt umbes 6 või 7 eri tegevusliiki. Need poliitikavaldkonnad on eelkõige tegevuslikud, sest nende põhitegevuse eesmärk on tuua oma tegevusliigi raames kasu kolmandatele isikutele. Tegevuseelarvet täidetakse vajalike halduskulude ja iga poliitikavaldkonna jaoks vajalike töötajatega.

2.6. EUROOPA ÜHENDUSTE KULUDE KASUTAMINE

2.6.1. Kolmandate isikute osamaksu ja nende heaks tehtud tööga seonduvad järgmisse eelarveaastasse ülekantud assigneeringud

Eelnevast eelarveaastast üle kantud kolmandate isikute osamaksu ja nende heaks tehtud tööga seonduvad assigneeringud, mida põhimõtteliselt kunagi ei tühistata, on kajastatud eelarveaasta lisaassigneeringute all. See selgitab erinevust eelnevast eelarveaastast üle kantud 2006. aasta eelarve täitmise aruandes esitatud summade ja järgmisse eelarveaastasse üle kantud (2005. aasta) eelarve täitmise aruandes esitatud summade vahel.

2.6.2. 2006. aasta eelarve täitmise tulemus

Taaskasutatavaid maksete assigneeringuid ja osamaksete tagasimaksmise järel taaskasutatavaks muudetud assigneeringuid ei võeta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel arvesse.

EFTA-EMP osa neist maksete assigneeringutest, mille ühendused 2006. eelarveaastast 2007. eelarveaastasse üle kandsid, ei saanud 2006. eelarveaasta bilansis kajastada, sest selleks on vaja EFTA heakskiitu kõnealustele summadele, mida ei anta aga enne 2007. aasta keskpaika.

Eelarve täitmise tulemuse esitusviisi on loetavuse huvides muudetud. Järgmisse eelarveaastasse üle kantud maksete assigneeringud hõlmavad automaatseid ülekandmisi ja otsuse alusel ülekandmisi. Need hõlmavad ka sihtotstarbelise tulu alla kuuluvate assigneeringute suurenemist, sest eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata assigneeringud kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt. Tühistatud kasutamata maksete assigneeringute all, mis kanti üle eelnevast eelarveaastast, on nüüd kajastatud üksnes need tühistatud assigneeringud, mis kanti üle automaatselt või otsuse alusel. Seega ei kajastata siin enam eelnevast eelarveaastast üle kantud sihtotstarbelise tulu tühistamist.

(1) Personalieeskirjade (nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus muudetud kujul) artikli 83 kohaselt tagavad liikmesriigid ühiselt pensionikohustuse täitmise.

(2) Euroopa Parlament võttis 14. detsembril 2006. aastal vastu eelarve, milles on ette nähtud ühenduste lühiajaliste kohustuste tasumine omavahenditest, mille liikmesriigid koguvad või mis nõutakse neilt sisse 2007. aastal.

(3) Täpsemat teavet leiate netovara muutuste aruandest.

(4) Eelmise aasta summa tuli asjaomase raamatupidamiseeskirja muudatusest tulenevalt ümber arvutada — varem oli negatiivne 63 miljoni euro suurune summa kajastatud põhitegevuse all, mitte sellel real.

(5) Sealhulgas tagatisfondi raha (vt lisa 2.11).

(6) 2004. eelarveaasta majandustulemus põhines sel ajal kohaldatud raamatupidamiseeskirjadel.

(7) Kumuleerunud puudujäägi ja eelarveaasta tulemi summa võrdub liikmesriikidelt sissenõutavate summadega bilansis.

(8) See erineb kassapõhisest raamatupidamisarvestusest selliste toimingute poolest nagu järgmisse perioodi ülekandmised.

(9) Sihtsumma vastab 9 %le tasumata summast.

(10) Kõrgem piirväärtus seondub fikseeritud intressimääraga antud laenuga, mis on kaetud intressimäära vahetuslepinguga (vt lisa 2.3.3.2).

(11) Kõrgem seotud väärtus tuleneb fikseeritud intressimääraga võetud laenudest, mille kohta on sõlmitud intressimäära vahetusleping (vt lisa 2.3.3.2).

(12) See summa on kajastatud tulude ja kulude aruande rubriigis „kulude sissenõudmine”.

(13) Seda ka juhul, kui kaebus 2006. eelarveaastal määratud trahvide vastu on esitatud 2007. eelarveaastal enne lõppkannete tegemist.

(14) Saldo 1.1.2006 seisuga ei vasta saldole 31.12.2005 seisuga, sest võimalike mittenõuetekohaste täitmata kulukohustuste määratluse kohaselt tuleb uude aastasse jõudes uued summad lisada, muud summad aga välja jätta.

(15) Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta otsus 90/212/Euratom, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26);

nõukogu 29. märtsi 1977. aasta otsus 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11);

nõukogu 21. märtsi 1994. aasta otsus 94/179/Euratom, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41–43).

(16) Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1–4).

(17) Kohaldatud on paranduskoefitsienti.

(18) Makstakse lahkumisele järgneva kolme aasta jooksul.

(19) Esmakordselt konsolideeritud 2006. eelarveaastal.

(20) ELi detsentraliseeritud asutus, mis kuulub kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö samba alla.

(21) Osakaal kapitalis 91,55 %, osakaal hääleõiguses 49,3 %.

(22) Osakaal kapitalis 30,00 %, osakaal hääleõiguses 30 %.

(23) Kulukohustustega seotud assigneeringud = kulukohustuste assigneeringud + liigendamata assigneeringud

(24) Maksekohustustega seotud assigneeringud = maksete assigneeringud + liigendamata assigneeringud

(25) Määrus nr 1605/2002, 25. juuni 2002.

(26) Kulukohustuste assigneeringud + liigendamata assigneeringud.

(27) Maksete assigneeringud + liigendamata assigneeringud.

(28) EFTA-EMP riikide puhul saadakse eelarveaastast n eelarveaastasse n+1 ülekantavate assigneeringute maht teada pärast lõppkannete tegemist. Seepärast hõlmab arvutatud bilanss assigneeringute ülekandeid aastast n-1 aastasse n.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 274

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 15. november 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 274/01	Euroopa Ühenduste lõplik raamatupidamise aastaaruanne — 2006. eelarveaasta — I köide — Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja konsolideeritud eelarve täitmise aruanne	1

2007/C 274/02	Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule	130